Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/0417(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0193/2012

Esitatud tekstid :

A7-0193/2012

Arutelud :

PV 12/09/2012 - 17
CRE 12/09/2012 - 17

Hääletused :

PV 13/09/2012 - 11.10
CRE 13/09/2012 - 11.10
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
PV 12/03/2013 - 10.4
CRE 12/03/2013 - 10.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0346
P7_TA(2013)0071

Vastuvõetud tekstid
PDF 422kWORD 148k
Neljapäev, 13. september 2012 - Strasbourg
Euroopa riskikapitalifondid ***I
P7_TA(2012)0346A7-0193/2012
Tekst
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 13. septembril 2012. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa riskikapitalifondide kohta (COM(2011)0860 – C7-0490/2011 – 2011/0417(COD))(1)
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)
komisjoni ettepanekule

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

[Muudatusettepanek nr 2]

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile tagasi uueks läbivaatamiseks (A7-0193/2012).
(2)* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
(EL) nr …/2012
Euroopa riskikapitalifondide kohta
(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Riskikapitali abil rahastatakse ettevõtjaid, kes on üldiselt väga väikesed ja on äritegevuse algetapis ning omavad tugevat kasvu- ja laienemispotentsiaali. Lisaks pakuvad riskikapitalifondid ▌ettevõtjatele väärtuslikke eksperditeadmisi ja oskusteavet, ärikontakte, suurendavad kaubamärgi väärtust ja annavad strateegilist nõu. Riskikapitalifondid stimuleerivad nendele ettevõtjatele rahastamise võimaldamise ja nõu andmisega majanduskasvu, aitavad luua töökohti ja kaasata kapitali, toetavad innovatiivsete ettevõtjate asutamist ja laienemist, suurendavad nende investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning edendavad ettevõtlust, uuendustegevust ja konkurentsivõimet kooskõlas strateegia ’Euroopa 2020’ eesmärkidega ning liikmesriikide pikaajaliste probleemide, näiteks Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteemi aruandes ’Üleilmsed suundumused 2030’ kindlaks tehtud probleemide kontekstis.

(2)  On vaja kehtestada ühine eeskirjade raamistik seoses Euroopa riskikapitalifondide (’EuVECA’) nimetuse kasutamisega, eelkõige seoses selle nimetuse all tegutsevate fondide portfelli struktuuri, nende aktsepteeritavate investeerimisobjektide ja investeerimisvahenditega, mida nad võivad kasutada, ning selliste investorite kategooriatega, kes võivad neisse fondidesse investeerida Euroopa Liidu ühtsete eeskirjade alusel. Ühise raamistiku puudumisel on oht, et liikmesriigid võtavad riiklikul tasandil lahknevaid meetmeid, mis avaldab otsest negatiivset mõju siseturu heale toimimisele ja takistab seda, kuna kõikjal Euroopa Liidus tegutseda soovivate riskikapitalifondide suhtes kehtiksid eri liikmesriikides eri eeskirjad. Peale selle võivad lahknevad kvaliteedinõuded portfelli struktuuri, investeerimisobjektide ja aktsepteeritavate investorite kohta põhjustada investorite eri tasemel kaitse ning tekitada segadust 'EuVECAga’ seonduva investeerimisettepanekuga seoses. Lisaks peaksid investorid suutma võrrelda eri riskikapitalifondide investeerimisettepanekuid. Vaja on kõrvaldada olulised tõkked riskikapitalifondide piiriüleselt vahendite kogumiselt, vältida konkurentsimoonutusi nende fondide vahel ning ennetada võimalike täiendavate tõkete tekkimist kaubandusele ja olulisi konkurentsimoonutusi tulevikus. Seega on asjaomane õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 114 tõlgendatuna kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga.

(3)  On vaja võtta vastu määrus, millega kehtestatakse Euroopa riskikapitalifondide suhtes kohaldatavad ühtsed eeskirjad ning selliste fondivalitsejate vastavad kohustused kõigis liikmesriikides, kes soovivad kaasata kapitali kogu Euroopa Liidus nimetuse 'EuVECA’ all. Nende nõuetega peaks olema tagatud riskikapitalifondidesse investeerida soovivate investorite usaldus.

(4)  Nimetuse 'EuVECA’ kasutamise kvaliteedinõuete kindlaksmääramine määruse vormis tagaks nende nõuete vahetu kohaldatavuse selliste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kes kaasavad rahalisi vahendeid seda nimetust kasutades. See tagaks nimetuse kasutamise ühtsed tingimused, ennetades liikmesriikide nõuete lahknemist direktiivi ülevõtmise tulemusena. Määrusega kaasneks see, et seda nimetust kasutavate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejad peaksid järgima samu eeskirju kogu Euroopa Liidus, mis tõstaks ka riskikapitalifondidesse investeerida soovivate investorite usaldust. Määrusega vähendataks ka regulatiivset keerukust ning riskikapitalifonde reguleerivate, sageli lahknevate siseriiklike eeskirjade täitmise kulu fondivalitsejate, eriti piiriüleselt kapitali kaasata soovivate fondivalitsejate jaoks. Määrusega peaks kaasa aidatama ka konkurentsimoonutuste kõrvaldamisele.

(4a)  Nagu komisjoni 7. detsembri 2011. aasta detsembri teatises ’Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks’ on märgitud, viib komisjon 2012. aastal lõpule piiriüleste riskikapitaliinvesteeringute maksustamisega seotud tõkete analüüsi, et esitada 2013. aastal lahendused, mille eesmärk on tõkete kõrvaldamine, ennetades samal ajal maksustamise vältimist ja maksupettust.

(4b)  Kvalifitseeruvaid riskikapitalifonde peaks olema võimalik valitseda kas väliselt või siseselt. Kui kvalifitseeruvat riskikapitalifondi valitsetakse siseselt, on kvalifitseeruv riskikapitalifond ise ka valitseja ja peab seetõttu vastama kõigile käesolevas määruses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejatele kehtestatud nõuetele ning olema sellisena registreeritud. Kvalifitseeruval riskikapitalifondil, mida valitsetakse siseselt, ei tohiks siiski olla lubatud tegutseda mõne teise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või eurofondi välise valitsejana.

(5)  Käesoleva määruse ning ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate ja nende valitsejate suhtes kehtivate teiste eeskirjade seose selgitamiseks on vaja ette näha, et käesolevat määrust kohaldatakse üksnes ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, välja arvatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta)(4) artiklile 1 vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, kes on asutatud Euroopa Liidus ja registreeritud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse juures vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivile 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta(5), tingimusel et need valitsejad haldavad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide portfelle. Riskikapitalifondi valitsejatel, kes on registreeritud vastavalt käesolevale määrusele ja on välised valitsejad, tuleks siiski lubada lisaks valitseda ka direktiivi 2009/65/EÜ alusel tegevusluba vajavaid eurofonde.

(5a)  Lisaks kohaldatakse käesolevat määrust üksnes valitsejate suhtes, kes haldavad selliseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid, mille valitsetavate varade kogumaht ei ületa ▌direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnist. See tähendab, et künnise arvutamine käesoleva määruse tähenduses toimub vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise arvutamisele.

(5b)  Riskikapitalifondi valitsejad, kes on registreeritud käesoleva määruse alusel ning kelle fondi varade kogumaht edaspidi kasvab ja ületab direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise ning kellel seetõttu on vastavalt sama direktiivi artiklile 6 vaja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste tegevusluba, võivad jätkuvalt kasutada nimetust ’EuVECA’ seoses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide aktsiate ja osakute turustamisega Euroopa Liidus, tingimusel et nad ka edaspidi järgivad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osas alati teatavaid käesolevas määruses täpsustatud nimetuse ’EuVECA’ kasutamise nõudeid. See kehtib nii olemasolevate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide kui ka pärast künnise ületamist asutatud kvalifitseeruvate riskikapitalifondide suhtes.

(6)  Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejad ei soovi kasutada nimetust 'EuVECA’. Sellistel juhtudel tuleks jätkuvalt kohaldada kehtivaid siseriiklikke eeskirju ning üldisi Euroopa Liidu eeskirju.

(7)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide laadi kohta, eelkõige portfelliettevõtjate kohta, millesse kvalifitseeruvatel riskikapitalifondidel on lubatud investeerida, ning investeerimiseks kasutatavate instrumentide kohta. See on vajalik selleks, et oleks võimalik selgelt eristada kvalifitseeruvat riskikapitalifondi muudest alternatiivsetest investeerimisfondidest, mille investeerimisstrateegiad on vähem spetsialiseerunud, nt väljaostud või spekulatiivsed investeeringud kinnisvarasse, mille edendamine ei ole käesoleva määruse eesmärk.

(8)  Kooskõlas eesmärgiga piiritleda täpselt ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, mis on hõlmatud käesoleva määrusega, ning tagamaks, et keskendutakse kapitali võimaldamisele väikestele ettevõtjatele, kes on oma äritegevuse algetapis, tuleks kvalifitseeruvateks riskikapitalifondideks pidada neid fonde, kes kavatsevad investeerida vähemalt 70% oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast sellistesse ettevõtjatesse. Kvalifitseeruval riskikapitalifondil ei tohiks olla lubatud investeerida rohkem kui 30% oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast muudesse kui kvalifitseeruvatesse investeeringutesse. See tähendab, et samas kui mittekvalifitseeruvate investeeringute maksimaalne piirmäär ei tohi kunagi ületada 30%, peavad ülejäänud 70% olema kvalifitseeruva riskikapitalifondi kogu eluea jooksul reserveeritud kvalifitseeruvate investeeringute jaoks. Eelmainitud piirmäärad tuleks arvutada investeeritavate summade alusel pärast kõikide asjakohaste kulude ning sularaha ja raha ekvivalendi hoiuste mahaarvamist. Määruses tuleks sätestada mainitud investeerimispiirangute arvutamiseks vajalikud üksikasjad.

(8a)  Käesoleva määruse eesmärk on toetada kasvu ja uuendustegevust liidu väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates (VKEdes). Investeeringud kolmandas riigis asutatud kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse võivad tuua kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse rohkem kapitali ja on seega liidu VKEdele kasulikud. Siiski ei tohiks mingil tingimusel teha investeeringuid kolmanda riigi portfelliettevõtjatesse, mis asuvad maksuparadiisides või koostööst keelduvates jurisdiktsioonides.

(8b)  Kvalifitseeruv riskikapitalifond ei tohiks olla asutatud maksuparadiisis või koostööst keelduvas jurisdiktsioonis, näiteks kolmandas riigis, mida iseloomustavad maksude puudumine või nominaalmaksumäärad, asjakohase koostöökorra puudumine riskikapitalifondi valitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste ja selle kolmanda riigi, kus kvalifitseeruv riskikapitalifond on asutatud, järelevalveasutuste vahel, või puudulik teabevahetus maksustamise valdkonnas. Samuti ei tohiks kvalifitseeruv riskikapitalifond investeerida jurisdiktsioonidesse, kus ilmneb mõni eelmainitud kriteeriumidest.

(8c)  Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejatel peaks olema võimalik selle fondi eluea jooksul tõmmata ligi täiendavaid kapitalikohustusi. Selliseid täiendavaid kapitalikohustusi kvalifitseeruva riskikapitalifondi eluea jooksul tuleb võtta arvesse, kui kaalutakse järgmist investeeringut muudesse kui kvalifitseeruvatesse varadesse. Täiendavaid kapitalikohustusi tuleks lubada võtta vastavalt kvalifitseeruva riskikapitalifondi fonditingimustes või põhikirjas kehtestatud kriteeriumidele ja tingimustele.

(8d)  Kvalifitseeruvad investeeringud peavad olema omakapitali või kvaasiomakapitali instrumentide vormis. Kvaasiomakapitali instrumendid hõlmavad sellist tüüpi finantsinstrumente, milles on ühendatud omakapital ja võlg, mille puhul on instrumendilt saadav kasum seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole tagasimaksmine kohustuste täitmata jätmise korral täielikult tagatud. Sellised instrumendid hõlmavad mitmesuguseid rahastamisvahendeid, näiteks allutatud laenud, passiivne osalus, osaluslaenud, kasumis osalemise õigused, vahetusvõlakirjad ja optsioonivõlakirjad. Võimaliku täiendusena - kuid mitte asendusena - omakapitali ja kvaasiomakapitali instrumentidele tuleks lubada tagatisega või tagatiseta laene, nt kvalifitseeruva riskikapitalifondi poolt antav sildfinantseering sellisele kvalifitseeruvale portfelliettevõtjale, milles kvalifitseeruv riskikapitalifond juba omab kvalifitseeruvaid investeeringuid, tingimusel et sellisteks laenudeks ei kasutata rohkem kui 30% kvalifitseeruva riskikapitalifondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast. Kajastamaks riskikapitaliturgudel eksisteerivaid äritavasid, tuleks kvalifitseeruval riskikapitalifondil lubada osta kvalifitseeruva portfelliettevõtja olemasolevaid osakuid selle ettevõtja olemasolevatelt osanikelt. Lisaks tuleks võimalikult laialdaste vahendite kogumise võimaluste tagamiseks lubada investeeringuid teistesse kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse. Vältimaks investeeringute lahjendamist kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse, tuleks kvalifitseeruvatel riskikapitalifondidel lubada investeerida teistesse kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse ainult sellisel tingimusel, et need kvalifitseeruvad riskikapitalifondid ei ole ise investeerinud rohkem kui 10% oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast teistesse kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse.

(8e)  Riskikapitalifondide põhitegevus on esmaste investeeringute kaudu rahastada VKEsid. Riskikapitalifondid ei peaks osalema süsteemselt tähtsates pangandustegevustes väljaspool tavapärast usaldatavusnõuete regulatiivset raamistikku (nn ’varipangandus’). Samuti ei peaks nad järgima börsivälistesse ettevõtetesse investeerimise tüüpilisi strateegiaid, nagu finantsvõimendusega väljaostud.

(8f)  Kooskõlas Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga on käesoleva määruse eesmärk edendada riskikapitali investeeringuid innovatiivsetesse VKEdesse, mis on reaalmajanduse nurgakivid. Krediidiasutused, investeerimisühingud, kindlustusseltsid, finantsvaldusettevõtjad ja segavaldusettevõtjad tuleks seetõttu jätta välja kvalifitseeruva portfelliettevõtja määratlusest käesoleva määruse tähenduses.

(9)  Olulise kaitsemeetme kehtestamiseks, mille alusel eristatakse käesoleva määruse kohaselt kvalifitseeruvad riskikapitalifondid nende alternatiivsete investeerimisfondide laiemast kategooriast, kes kauplevad emiteeritud väärtpaberitega järelturgudel, on vaja kehtestada eeskirjad, et kvalifitseeruvad riskikapitalifondid investeeriksid esmajärjekorras otse emiteeritud instrumentidesse.

(10)  Selleks et võimaldada riskikapitalifondide valitsejatele oma kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investeeringute tegemisel ja likviidsuse haldamisel teatavat paindlikkust, tuleks lubada ▌kauplemist, näiteks mittekvalifitseeruvate portfelliettevõtjate aktsiate või osakutega, või mittekvalifitseeruvate investeeringute soetamist, maksimaalselt kuni 30% ulatuses kapitali sissemaksete ja sissenõudmata kapitali kogusummast. ▌

(11)  Selleks et tagada nimetuse 'EuVECA’ usaldusväärsus ja kerge äratuntavus investorite jaoks kõikjal Euroopa Liidus, tuleks käesoleva määrusega kehtestada, et nimetust 'EuVECA’ võivad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamisel kogu Euroopa Liidus kasutada üksnes need riskikapitalifondide valitsejad, kes täidavad käesolevas määruses sätestatud ühtseid kvaliteedikriteeriumeid.

(12)  Tagamaks, et kvalifitseeruvatel riskikapitalifondidel on selgesti eristatav ja kindlaks tehtav profiil, mis vastab nende eesmärgile, peaksid olemas olema ühtsed eeskirjad portfelli struktuuri ja investeerimistehnikate kohta, mida võivad sellised kvalifitseeruvad fondid kasutada.

(13)  Tagamaks, et kvalifitseeruvad riskikapitalifondid ei aita kaasa süsteemsete riskide tekkele ning et sellised fondid keskenduvad oma investeerimistegevuses kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate toetamisele, ei tohiks olla lubatud fondi tasandil finantsvõimenduse kasutamine. Riskikapitalifondi valitsejal peaks olema lubatud laenata, emiteerida võlakohustusi või anda kvalifitseeruva riskikapitalifondi tasandil tagatisi ainult tingimusel, et sellised laenud, võlakohustused või tagatised on kaetud sissenõudmata kohustustega ega suurenda seega fondi riskipositsiooni üle oma märgitud kapitali taseme. Sellise lähenemisviisi puhul ei suurenda kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investorite rahalised ettemaksed, mis on täielikult kaetud nende investorite kapitalikohustustega, kvalifitseeruvate riskikapitalifondide riskipositsiooni ning seetõttu peaksid need olema lubatud. Selleks et fond saaks katta erakordsed likviidsusvajadused, mis võivad tekkida ajal, mil investoritelt on märgitud kapital sisse nõutud ja kapital ei ole veel tegelikult arvele laekunud, tuleks samuti lubada lühiajalist laenamist, tingimusel et see ei ületa sissenõudmata märgitud kapitali suurust.

(14)  Tagamaks, et kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid turustatakse ainult investoritele, kellel on ▌kogemused, teadmised ja asjatundlikkus teha oma investeerimisotsuseid ise ning nõuetekohaselt hinnata riske, mida need fondid endas kätkevad, ning selleks, et investorid ei kaotaks usaldust kvalifitseeruvate riskikapitalifondide vastu, tuleks kehtestada teatavad konkreetsed kaitsemeetmed. Seepärast tuleks kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid ▌turustada üksnes investoritele, kes on kutselised kliendid või keda võib käsitleda kutseliste klientidena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta(6). ▌ Piisavalt laia kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investorite baasi olemasoluks oleks samuti soovitatav, et kvalifitseeruvatele riskikapitalifondidele oleks juurdepääs ka teatavatel teistel investoritel, sealhulgas varakatel üksikisikutel. Kõnealuste teiste investorite jaoks tuleks siiski sätestada konkreetsed kaitsemeetmed tagamaks, et kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid turustatakse üksnes investoritele, kellel on sellisteks investeeringute tegemiseks asjakohane profiil. Nende kaitsemeetmetega välistatakse turustamine perioodiliste säästuplaanide kasutamise kaudu. Lisaks tuleks riskikapitalifondi valitsemisega seotud juhtidele, direktoritele või töötajatele võimaldada investeerimist kvalifitseeruvasse riskikapitalifondi, mida nad valitsevad, sest sellistel isikutel on piisavalt teadmisi, et osaleda riskikapitali investeeringutes.

(15)  Tagamaks, et nimetust 'EuVECA’ kasutavad üksnes need riskikapitalifondide valitsejad, kelle käitumine turul vastab ühtsetele kvaliteedikriteeriumidele, tuleks käesoleva määrusega kehtestada eeskirjad äritegevuse ning riskikapitalifondi valitseja ja investorite suhte kohta. Samal põhjusel tuleks käesolevas määruses sätestada ühtsed tingimused huvide konfliktide käsitlemiseks kõnealuste fondivalitsejate poolt. Nende eeskirjadega tuleks samuti nõuda, et fondivalitseja on huvide konflikti nõuetekohase käsitlemise tagamiseks sisse seadnud vajaliku organisatsioonilise ja halduskorra.

(15a)  Kui riskikapitalifondi valitseja kavatseb delegeerida ülesandeid kolmandatele isikutele, ei tohiks asjaolu, et fondivalitseja on delegeerinud ülesanded kolmandale isikule, mõjutada fondivalitseja vastutust riskikapitalifondi ja selle investorite suhtes. Samuti ei tohiks fondivalitseja delegeerida ülesandeid sellisel määral, et teda ei saa enam pidada riskikapitalifondi valitsejaks ning ta muutub fiktiivseks äriühinguks. Riskikapitalifondi valitseja peaks jääma püsivalt vastutavaks delegeeritud volituste nõuetekohase täitmise ja käesoleva määrusega vastavuse tagamise eest. Ülesannete delegeerimine ei tohiks vähendada riskikapitalifondi valitseja järelevalve tõhusust ning eelkõige ei tohiks see takistada riskikapitalifondi valitseja tegutsemist ega riskikapitalifondi valitsemist investorite parimates huvides.

(16)  Nimetuse 'EuVECA’ usaldusväärsuse tagamiseks tuleks käesolevas määruses sätestada ka riskikapitalifondi valitseja töökorralduse kvaliteedikriteeriumid. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada ühtsed, proportsionaalsed nõuded vajaduse kohta omada ▌piisavaid tehnilisi ja inimressursse ▌.

(16a)  Selleks et tagada kvalifitseeruva riskikapitalifondi nõuetekohane valitsemine ja fondivalitseja suutlikkus katta selle tegevusest põhjustatud võimalikke riske, tuleks käesolevas määruses sätestada kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejatele ühtsed, proportsionaalsed nõuded vajaduse kohta omada piisavaid omavahendeid. Sellised omavahendid peaksid olema piisavalt suured, et tagada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide järjepidevus ja nõuetekohane valitsemine.

(17)  Investorite kaitse eesmärgil on vaja tagada kvalifitseeruva riskikapitalifondi varade nõuetekohane hindamine. Seepärast peaks kvalifitseeruva riskikapitalifondi fonditingimustes või põhikirjas olema sätestatud varade väärtuse hindamise eeskirjad. See peaks tagama väärtuse hindamise usaldusväärsuse ja läbipaistvuse.

(18)  Tagamaks, et nimetust 'EuVECA’ kasutavate riskikapitalifondide valitsejad annavad oma tegevusest piisavalt aru, tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad aastaaruannete esitamise kohta.

(19)  Nimetuse 'EuVECA’ usaldusväärsuse tagamiseks investorite silmis on vajalik, et seda kasutavad üksnes riskikapitalifondi valitsejad, kes on oma investeerimispoliitikas ja investeerimise eesmärkides täielikult läbipaistvad. Käesoleva määrusega tuleks seepärast kehtestada ühtsed eeskirjad teabe avaldamise nõuete kohta, mida riskikapitalifondi valitsejal on kohustus täita seoses tema investoritega. Eelkõige peaks olemas olema lepingueelne teabe avaldamise kohustus seoses kvalifitseeruva riskikapitalifondi investeerimisstrateegia ja -eesmärkide, kasutatavate investeerimisinstrumentide ning teabega kulude ning seonduvate maksude kohta, samuti seoses kvalifitseeruva fondi kavandatud investeerimise riski ja tootluse profiiliga. Läbipaistvuse kõrge taseme saavutamiseks peaksid teabe avaldamise nõuded sisaldama ka teavet riskikapitalifondi valitseja tasu arvutamise kohta.

(20)  Käesoleva määruse ühtsete nõuete täitmise tõhusa järelevalve tagamiseks kontrollib päritoluliikmesriigi pädev asutus, kas riskikapitalifondi valitseja täidab käesolevas määruses sätestatud ühtseid nõudeid. Selleks teavitab kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja, kes soovib turustada oma kvalifitseeruvate fondide osakuid või aktsiaid nimetuse 'EuVECA’ all, oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust sellisest kavatsusest. Pädev asutus peaks registreerima riskikapitalifondi valitseja siis, kui kogu vajalik teave on esitatud ja kui käesoleva määruse nõuete täitmiseks on olemas sobiv kord. Registreerimine peaks kehtima kogu Euroopa Liidus.

(20a)  Selleks et tagada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide aktsiate ja osakute tõhus piiriülene turustamine, peaks fondivalitseja registreerimine olema võimalikult kiire.

(20b)  Kuigi fondide asjakohase kasutamise tagamiseks on käesolevas määruses olemas kaitsemeetmed, peaksid järelevalveasutused hoolikalt jälgima, et neist kaitsemeetmetest ka kinni peetakse.

(21)  Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide täitmise tõhusa järelevalve tagamiseks peaks käesolev määrus hõlmama eeskirju olukordade kohta, kui päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele edastatud teavet on vaja ajakohastada.

(22)  Käesoleva määruse nõuete täitmise tõhusaks järelevalveks peaks olema selles määruses sätestatud pädevate järelevalveasutuste vahelise piiriülese teavitamise protsess, mille algatab riskikapitalifondi valitseja registreerimine päritoluliikmesriigis.

(23)  Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamise läbipaistvate tingimuste säilitamiseks kogu Euroopa Liidus tuleks anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010(7) asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele) ülesanne pidada kõigi käesoleva määruse kohaselt registreeritud kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate ja nende hallatavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide keskandmebaasi.

(23a)  Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selge ja tõendatav alus arvata, et riskikapitalifondi valitseja rikub tema territooriumil käesolevat määrust, tuleks tal sellest kohe teatada päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, kes peaks võtma asjakohaseid meetmeid.

(23b)  Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus ei võta meetmeid mõistliku aja jooksul või kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest hoolimata jätkab riskikapitalifondi valitseja tegutsemist viisil, mis on selgelt vastuolus käesoleva määrusega, võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist võtta investorite kaitsmiseks kõik vajalikud meetmed, muu hulgas takistada asjaomasel fondivalitsejal oma riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid vastuvõtva liikmesriigi territooriumil turustada.

(24)  Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide tõhusa järelevalve tagamiseks peaks käesolev määrus sisaldama pädevate asutuste käsutuses olevate järelevalvevolituste loetelu.

(25)  Käesolevas määruses tuleks selle nõuetekohase jõustamise tagamiseks sätestada haldussanktsioonid ja meetmed juhuks, kui rikutakse käesoleva määruse põhisätteid, milleks on eeskirjad portfelli struktuuri kohta, kaitsemeetmed seoses aktsepteeritavate investorite kindlakstegemisega ja eeskirjad selle kohta, et nimetust 'EuVECA’ võivad kasutada üksnes registreeritud riskikapitalifondide valitsejad. Sätestada tuleks, et põhisätete rikkumisega kaasneb nimetuse kasutamise keeld ja riskikapitalifondi valitseja registrist kõrvaldamine.

(26)  Järelevalvealast teavet tuleks vahetada päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahel.

(27)  Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide täitmise üle järelevalvet teostavate üksuste vaheliseks tõhusaks õigusalaseks koostööks on vaja, et ametisaladuse kõrget taset nõutakse kõigilt asjaomastelt siseriiklikelt ametiasutustelt ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt.

(28)  Finantsteenuste tehnilised standardid peaksid tagama järjepideva ühtlustamise ning järelevalve kõrge taseme kogu Euroopa Liidus. Kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(29)  Komisjonil peaks olema ka õigus võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid ELi toimimise lepingu artiklile 291 kohaste rakendusaktidega ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)(8), artikliga 15. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tuleks teha ülesandeks koostada käesolevas määruses osutatud teatamise vormi ▌rakenduslikud tehnilised standardid.

(30)  Käesolevas määruses sätestatud nõuete täpsustamiseks tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu õigusakte kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 seoses huvide konflikti liikidega, mida riskikapitalifondi juhid peavad vältima, ning sellega seoses võetavate meetmetega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(32)  Hiljemalt neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva tuleks määrus riskikapitalituru arengu arvessevõtmiseks läbi vaadata. Läbivaatamine peaks hõlmama üldist ülevaadet käesoleva määruse eeskirjade toimimisest ning nende kohaldamisel omandatud kogemustest. Komisjon peaks läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud.

(32a)  Sellele lisaks peaks komisjon hiljemalt 22. juulil 2017 alustama käesoleva määruse ning ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate ja nende valitsejate suhtes kehtivate teiste eeskirjade (eriti direktiivi 2011/61/EL) vastastikmõju läbivaatamist. Eelkõige tuleks läbivaatamise käigus käsitleda käesoleva määruse kohaldamisala ning anda hinnang, kas on vajalik seda laiendada, et võimaldada suuremate alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatel kasutada nimetust ’EuVECA’. Komisjon peaks läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud.

(32b)  Nimetatud läbivaatamise käigus tuleks komisjonil anda hinnang tõkete kohta, mis võivad olla takistanud fondide kasutuselevõttu investorite poolt, sh usaldatavuse järelevalvet käsitlevate muude määruste mõju kohta institutsionaalsetele investoritele. Lisaks peaks komisjon koguma andmeid, et hinnata EuVECA panust teistesse liidu programmidesse, mille eesmärk on samuti toetada innovatsiooni liidus, nt Horisont 2020.

(32c)  Pidades silmas komisjoni teatist tegevuskava kohta VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks ja komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist ’Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus. Innovaatiline liit’, on oluline kogu liidu ulatuses tagada riskikapitalituru toetamiseks kasutatavate avalike kavade tõhusus ning kooskõlastatus ja vastastikune sidusus liidu erinevate poliitikate vahel, mille eesmärgiks on innovatsiooni soodustamine, sh konkurentsi- ja teaduspoliitika vahel. Liidu majanduskasvu ja innovatsioonipoliitika keskmes on keskkonnahoidlik tehnoloogia, arvestades liidu eesmärki olla aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu ning energia- ja ressursitõhususe alal maailmas juhtpositsioonil, sh seoses VKEde rahastamisega. Käesoleva määruse läbivaatamisel on oluline hinnata selle mõju nimetatud eesmärgi saavutamisele.

(32d)  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks hindama oma personali- ja ressursivajadusi, mis tulenevad tema volituste ja ülesannete ülevõtmisest vastavalt käesolevale määrusele, ning esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande.

(32e)  Euroopa Investeerimisfond (EIF) investeerib muu hulgas riskikapitalifondidesse üle kogu liidu. Käesolevas määruses sisalduvad meetmed, mis võimaldavad lihtsamalt määratleda riskikapitalifonde kindlaksmääratud ühiste joonte alusel, peaksid muutma EIFi jaoks kergemaks käesoleva määruse põhiste riskikapitalifondide identifitseerimise võimalike investeerimisobjektidena. Seetõttu tuleks julgustada Euroopa Investeerimisfondi investeerima Euroopa riskikapitalifondidesse.

(33)  Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ja peetakse kinni põhimõtetest, mida on tunnustatud eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, sealhulgas era- ja perekonnaelu austamine (artikkel 7) ja ettevõtlusvabadus (artikkel 16).

(34)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)(9) reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist liikmesriikides liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige liikmesriikide määratud sõltumatute riigiasutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)(10) reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt ning Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all.

(35)  Käesolev määrus ei tohiks piirata riigiabi eeskirjade kohaldamist kvalifitseeruva riskikapitalifondi suhtes.

(36)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamise suhtes ühtsete nõuete kohaldamise tagamist ning lihtsa riskikapitalifondide valitsejate registreerimissüsteemi loomist, võttes seejuures täielikult arvesse vajadust tasakaalustada nimetuse ’EuVECA’ kasutamisega seotud ohutus ja usaldusväärsus riskikapitalituru tõhusa toimimise ja eri sidusrühmade jaoks tekkiva kuluga, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seepärast, arvestades meetme ulatust ja mõju, on nimetatud eesmärke võimalik paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, -ALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Käesolevas määruses on sätestatud ühtsed nõuded ja tingimused selliste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate jaoks, kes soovivad kasutada nimetust 'EuVECA’ seoses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamisega Euroopa Liidus, aidates seega kaasa siseturu tõrgeteta toimimisele. Määruses on sätestatud ühtsed eeskirjad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamiseks aktsepteeritavatele investoritele kogu Euroopa Liidus, kvalifitseeruvate riskikapitalifondide portfelli struktuuri kohta, aktsepteeritavate investeerimisinstrumentide ning -tehnikate kohta, mida kasutavad kvalifitseeruvad riskikapitalifondid, ning ka kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid kogu Euroopa Liidus turustavate riskikapitalifondide valitsejate korraldus, käitumine ja läbipaistvus.

Artikkel 2

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse artikli 3 punktis b määratletud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kes haldavad selliseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid, mille valitsetavate varade kogumaht ei ületa direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnist, kes on asutatud Euroopa Liidus ning kes peavad end registreerima oma päritoluliikmesriigi pädevate asutuste juures vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punktile a, tingimusel, et need valitsejad haldavad ▌kvalifitseeruvate riskikapitalifondide portfelle ▌.

1a.  Riskikapitalifondi valitsejad, kes on registreeritud käesoleva määruse alusel vastavalt artiklile 13 ning kelle fondi varade kogumaht edaspidi kasvab ja ületab direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise ning kellel seetõttu on vastavalt sama direktiivi artiklile 6 vaja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste tegevusluba, võivad jätkuvalt kasutada nimetust ’EuVECA’ seoses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide aktsiate ja osakute turustamisega Euroopa Liidus, tingimusel et nad ka edaspidi järgivad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osas alati käesoleva määruse artikli 3, artikli 5 ning artikli 12 punktide b ja g a sätteid.

1b.  Riskikapitalifondi valitsejad, kes on registreeritud vastavalt käesolevale määrusele, võivad valitseda ka direktiivi 2009/65/EÜ alusel tegevusluba vajavaid eurofonde, tingimusel et nad on välised valitsejad.

Artikkel 3

Käesolevas määruses kasutatakse järgmiseid mõisteid:

  a) ’kvalifitseeruv riskikapitalifond’ – ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, kes:
   i) kavatseb investeerida vähemalt 70% oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast kvalifitseeruvatesse investeeringutesse ajavahemiku jooksul, mis on sätestatud kvalifitseeruva riskikapitalifondi fonditingimustes või põhikirjas;
   ii) ei kasuta kunagi rohkem kui 30% fondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast muude kui kvalifitseeruvate investeeringute soetamiseks;
  iii) on asutatud liikmesriigi territooriumil või kolmandas riigis, tingimusel et kolmas riik:

Alapunktides i ja ii mainitud piirmäärad arvutatakse investeeritavate summade alusel pärast kõikide asjakohaste kulude ning sularaha ja raha ekvivalendi hoiuste mahaarvamist;
   ei kohalda maksumeetmeid, mis hõlmavad maksude puudumist või nominaalmaksumäärasid või mille puhul pakutakse soodustusi isegi ilma reaalse majandustegevuse või märkimisväärse kohalolekuta kolmandas riigis, kes sellised maksusoodustusi pakub;
   omab asjakohast koostöökorda riskikapitalifondi valitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutustega, mis tähendab, et on tagatud tõhus teabevahetus vastavalt käesoleva määruse artiklile 21, võimaldades pädevatel asutustel teostada käesoleva määruse kohaseid ülesandeid;
   ei ole rahapesuvastase töökonna poolt kantud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastasest koostööst keelduvate riikide ja territooriumide nimekirja;
   on sõlminud tegevusloa saanud riskikapitalifondi valitseja päritoluliikmesriigiga ja kõikide teiste liikmesriikidega, kus kavatsetakse kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid turustada, kokkuleppe, millega tagatakse, et see kolmas riik järgib täielikult OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud standardeid, ja tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise, sh mitmepoolsete maksustamisalaste lepingute osas.
   aa) ’asjakohased kulud’ – kõik tasud, maksed ja kulud, mis on otseselt või kaudselt investorite kanda ning mis on lepitud kokku kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja ja investorite vahel;
   b) ’ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja’ – alternatiivne investeerimisfond, nagu see on määratletud direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a;
  c) ’kvalifitseeruvad investeeringud’ – üks järgmistest instrumentidest:
  i) omakapitali või kvaasiomakapitali instrumendid,
   mille on emiteerinud kvalifitseeruv portfelliettevõtja ning mille on kvalifitseeruv riskikapitalifond omandanud kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt otse, ▌
   mille on emiteerinud kvalifitseeruv portfelliettevõtja kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud kapitaliväärtpaberi vastu, või
   mille on emiteerinud ettevõtja, kes on kvalifitseeruva portfelliettevõtja enamusosalusega tütarettevõtja, ning mille on omandanud kvalifitseeruv riskikapitalifond kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud omakapitaliinstrumendi vastu;
   ii) tagatisega või tagatiseta laenud kvalifitseeruva riskikapitalifondi poolt sellisele kvalifitseeruvale portfelliettevõtjale, milles kvalifitseeruv riskikapitalifond juba omab kvalifitseeruvaid investeeringuid, tingimusel et sellisteks laenudeks ei kasutata rohkem kui 30% kvalifitseeruva riskikapitalifondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast;
   iii) kvalifitseeruva portfelliettevõtja osakud, mis on omandatud selle ettevõtja olemasolevatelt osanikelt;
   iv) ühe või mitme muu kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakud või aktsiad, tingimusel et need kvalifitseeruvad riskikapitalifondid ei ole ise investeerinud rohkem kui 10% oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast teistesse kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse;
  d) ’kvalifitseeruv portfelliettevõtja’ – ettevõtja:
  i) kes kvalifitseeruva riskikapitalifondi poolt investeeringu tegemise ajal:
   ei oma luba kaubelda reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis (MTF) vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 14 ja punktis 15 kindlaks määratule,
   kes annab tööd alla 250 inimesele, ja
   kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle aastane bilansimaht ei ületa kokku 43 miljonit eurot;
   ii) kes ise ei ole ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja;
  iii) kes ei ole ise üks või mitu järgnevatest:
   krediidiasutus direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 1 tähenduses,
   investeerimisühing direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 punkti 1 tähenduses,
   kindlustusandja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punkti 1 tähenduses,
   finantsvaldusettevõtja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 19 tähenduses, või
   segavaldusettevõtja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 20 tähenduses;
  iv) kes on asutatud liikmesriigi territooriumil või kolmandas riigis, tingimusel et kolmas riik:
   ei kohalda maksumeetmeid, mis hõlmavad maksude puudumist või nominaalmaksumäärasid või mille puhul pakutakse soodustusi isegi ilma reaalse majandustegevuse või märkimisväärse kohalolekuta kolmandas riigis, kes sellised maksusoodustusi pakub,
   ei ole rahapesuvastase töökonna poolt kantud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastasest koostööst keelduvate riikide ja territooriumide nimekirja,
   on sõlminud tegevusloa saanud riskikapitalifondi valitseja päritoluliikmesriigiga ja kõikide teiste liikmesriikidega, kus kavatsetakse kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid turustada, kokkuleppe, millega tagatakse, et see kolmas riik järgib täielikult OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud standardeid, ja tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise, sh mitmepoolsete maksustamisalaste lepingute osas;
   e) ’omakapital’ – omandiosalus ettevõtjas, väljendatuna kvalifitseeruva portfelliettevõtja investoritele väljastatud osakutes või muus kapitaliosaluse vormis;
   f) ’kvaasiomakapital’ – mis tahes tüüpi finantsinstrumendid, milles on ühendatud omakapital ja võlg, mille puhul on instrumendilt saadav kasum seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole tagasimaksmine kohustuste täitmata jätmise korral täielikult tagatud;
   g) ’turustamine’ – riskikapitalifondi valitseja algatusel või riskikapitalifondi valitseja nimel sellise riskikapitalifondi osakute või aktsiate otsene või kaudne pakkumine või emissioon, mida ta haldab üksi või koos investoritega, kes asuvad Euroopa Liidus või kelle registrijärgne asukoht on Euroopa Liidus;
   h) ’märgitud kapital’ – kohustuse võtmine, mille alusel peab investor ajavahemiku jooksul, mis on sätestatud kvalifitseeruva riskikapitalifondi fonditingimustes või põhikirjas, omandama riskikapitalifondi osaluse või tegema riskikapitalifondi kapitali sissemakseid;
   i) ’riskikapitalifondi valitseja’ – juriidiline isik, kes haldab tavapärase äritegevuse raames vähemalt ühte kvalifitseeruvat riskikapitalifondi;
   j) ’päritoluliikmesriik’ – liikmesriik, kus riskikapitalifondi valitseja on asutatud ja kus ta peab end registreerima pädevate asutuste juures vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punktile a;
   k) ’vastuvõttev liikmesriik’ – muu liikmesriik kui päritoluliikmesriik, kus riskikapitalifondi valitseja turustab kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid vastavalt käesolevale määrusele;
   l) ’pädev asutus’ – riigi ametiasutus, millele päritoluliikmesriik on õigusnormi alusel andnud ülesande registreerida ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejad vastavalt artikli 2 lõikes 1 osutatule;
   la) ’eurofond’ – vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, kes saab tegevusloa vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 5 sätetele.

Seoses esimese lõigu alapunktiga i saab kvalifitseeruv riskikapitalifond ise riskikapitalifondi valitsejana tegevusloa, kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi õiguslik vorm võimaldab sisemist valitsemist ning kui selle juhtorgan otsustab välist valitsejat mitte nimetada. Kvalifitseeruvat riskikapitalifondi, kes on registreeritud sisemise riskikapitalifondi valitsejana, ei saa registreerida teiste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate välise riskikapitalifondi valitsejana.

II PEATÜKK

NIMETUSE ’EuVECA’ KASUTAMISE TINGIMUSED

Artikkel 4

Riskikapitalifondi valitsejatel, kes täidavad käesolevas peatükis sätestatud nõudeid, on õigus kasutada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamisel Euroopa Liidus nimetust ’EuVECA ’.

Artikkel 5

1.  Riskikapitalifondi valitseja tagab, et kvalifitseeruvate investeeringute kõrval muud vara soetades ei kasutata fondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast rohkem kui 30% muude kui kvalifitseeruvate investeeringute tarvis. 30% arvutatakse investeeritavate summade alusel pärast kõikide asjakohaste kulude mahaarvamist. Selle piirmäära arvutamisel ei võeta arvesse sularaha ja raha ekvivalendi hoiuseid, sest sularaha ja raha ekvivalenti ei käsitleta investeeringutena.

2.  Riskikapitalifondi valitseja ei ▌kasuta kvalifitseeruva riskikapitalifondi tasandil ühtegi meetodit, millega suureneks fondi riskipositsioon üle fondi märgitud kapitali taseme, kas sularaha või väärtpaberite laenamise, tuletisinstrumendi positsioonide kaudu või mis tahes muul viisil.

2a.  Riskikapitalifondi valitseja võib laenata, emiteerida võlakohustusi või anda kvalifitseeruva riskikapitalifondi tasandil tagatisi ainult tingimusel, et sellised laenud, võlakohustused või tagatised on hõlmatud sissenõudmata kohustustega.

Artikkel 6

1.  Riskikapitalifondi valitsejad turustavad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid üksnes investoritele, kes on kutselised kliendid vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ II lisa I jaole või keda võib taotluse korral kutseliste klientidena käsitleda vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ II lisa II jaole, või muudele investoritele, juhul kui:

   a) need muud investorid võtavad kohustuse investeerida vähemalt 100 000 eurot; ning
   b) need muud investorid kinnitavad kirjalikult investeerimise kohustuse võtmiseks sõlmitavast lepingust eraldi dokumendiga, et nad on teadlikud kavandatud siduva kohustuse või investeeringuga seonduvatest riskidest.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata investeeringute suhtes, mida teevad riskikapitalifondi valitseja juhid, direktorid või juhtimises osalevad töötajad kvalifitseeruvasse riskikapitalifondi, mida nad valitsevad.

Artikkel 7

Riskikapitalifondi valitsejad peavad enda hallatavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondidega seoses:

   a) tegutsema ausalt, piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega ning õiglaselt;
   b) kohaldama asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, et ennetada kuritarvitusi, mille puhul on alust arvata, et need võivad mõjutada investorite ja kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate huve;
   c) teostama äritegevust enda hallatavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide, enda hallatavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investorite ning turu terviklikkuse parimates huvides;
   d) olema väga hoolsad, kui nad valivad, millistesse kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse investeeringuid teevad, ning nende pideval jälgimisel;
   e) omama piisavaid teadmisi ja arusaamist kvalifitseeruvatest portfelliettevõtjatest, millesse nad investeerivad;
   ea) kohtlema investoreid õiglaselt;
   eb) tagama, et ükski investor ei saa sooduskohtlemist, v.a juhul kui selline sooduskohtlemine on ette nähtud kvalifitseeruva riskikapitalifondi fonditingimustes või põhikirjas.

Artikkel 7a

1.  Kui riskikapitalifondi valitseja kavatseb delegeerida ülesandeid kolmandatele isikutele, ei mõjuta asjaolu, et fondivalitseja on delegeerinud ülesanded kolmandale isikule, fondivalitseja vastutust kvalifitseeruva riskikapitalifondi ja selle investorite suhtes, samuti ei tohi fondivalitseja delegeerida ülesandeid sellisel määral, et teda ei saa enam pidada kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejaks, ega sellisel määral, et ta ise muutub fiktiivseks äriühinguks.

2.  Delegeerimine ei tohi vähendada riskikapitalifondi valitseja järelevalve tõhusust ning eelkõige ei tohi see takistada riskikapitalifondi valitseja tegutsemist ega kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsemist investorite parimates huvides.

Artikkel 8

1.  Riskikapitalifondi valitsejad teevad kindlaks huvide konfliktid ja väldivad neid (ning juhul kui neid ei ole võimalik vältida, siis juhivad ja jälgivad neid) ning avalikustavad need kiiresti kooskõlas lõikega 4, et vältida olukorda, kus need kahjustaksid kvalifitseeruvate riskikapitalifondide ning nende investorite huve, ning et tagada nende hallatavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide õiglane kohtlemine.

2.  Riskikapitalifondi valitseja teeb kindlaks eelkõige need huvide konfliktid, mis võivad tekkida:

   a) riskikapitalifondide valitsejate, isikute, kes tegelikult juhivad riskikapitalifondi valitseja äritegevust, töötajate või isikute, kes otse või kaudselt kontrollivad riskikapitalifondi valitsejat või keda kontrollib riskikapitalifondi valitseja, ning kvalifitseeruva riskikapitalifondi, keda haldavad riskikapitalifondi valitsejad, või nende kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investorite vahel;
   b) kvalifitseeruva riskikapitalifondi või selle kvalifitseeruva riskikapitalifondi investorite ning muu kvalifitseeruva riskikapitalifondi, mida haldab sama riskikapitalifondi valitseja, või selle muu kvalifitseeruva riskikapitalifondi investorite vahel;
   ba) kvalifitseeruva riskikapitalifondi või selle kvalifitseeruva riskikapitalifondi investorite ning mõne teise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või eurofondi, mida haldab sama riskikapitalifondi valitseja, või selle teise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või eurofondi investorite vahel.

3.  Riskikapitalifondi valitsejad tagavad tõhusa organisatsioonilise ja halduskorra ja rakendavad seda, et täita lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded.

4.  Vastavalt lõikes 1 osutatule avalikustatakse huvide konfliktid juhul, kui riskikapitalifondi valitseja kehtestatud organisatsiooniline kord huvide konfliktide tuvastamiseks, ennetamiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks ei ole küllaldane, et piisava kindlusega tagada kliendi huvide kahjustamise ohu vältimine. Riskikapitalifondi valitsejad avalikustavad investoritele enne nende nimel äritegevuse alustamist selgelt huvide konfliktide üldise laadi või allika.

5.  Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 23 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse järgmist:

   a) käesoleva artikli lõikes 2 osutatud huvide konfliktide liigid;
   b) meetmed, mida riskikapitalifondide valitsejad võtavad seoses struktuuri ning organisatsiooniliste ja haldusmenetlustega, et tuvastada, ennetada, juhtida, jälgida ja avalikustada huvide konfliktid.

Artikkel 9

Riskikapitalifondide valitsejatel peab alati olema piisavaid omavahendeid ning nad peavad alati kasutama asjakohaseid ja piisavaid tehnilisi ja inimressursse kvalifitseeruvate riskikapitalifondide korrektseks valitsemiseks.

Riskikapitalifondide valitsejatel on igal ajal kohustus tagada, et nad suudavad põhjendada omavahendite piisavust tegevuse järjepidevuse kindlustamiseks ning põhjendada, miks need vahendid on piisavad, nagu täpsustatud artiklis 12.

Artikkel 10

Varade väärtuse hindamise eeskirjad tuleb sätestada iga kvalifitseeruva riskikapitalifondi fonditingimustes või põhikirjas ning need peavad tagama usaldusväärse ja läbipaistva hindamisprotsessi.

Kasutatava hindamiskorraga tagatakse, et varasid hinnatakse nõuetekohaselt ning varade väärtust arvutatakse vähemalt üks kord aastas.

Artikkel 11

1.  Riskikapitalifondi valitseja teeb päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele kättesaadavaks aastaaruande iga hallatava kvalifitseeruva riskikapitalifondi kohta hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Aruandes kirjeldatakse kvalifitseeruva riskikapitalifondi portfelli struktuuri ja viimase aasta tegevust. Aruandes avalikustatakse ka kvalifitseeruva riskikapitalifondi kasum selle tegevuse lõpuks ning vajaduse korral selle tegevuse jooksul jaotatud kasum. See sisaldab kvalifitseeruva riskikapitalifondi auditeeritud raamatupidamise aastaaruannet. Audit kinnitab, et raha ja varasid hoitakse fondi nimel ning et riskikapitalifondi valitseja on loonud asjakohase registri ja peab seda ning rakendab kontrollimeetmeid seoses mis tahes volituste kasutamisega ja kontrolliga kvalifitseeruva riskikapitalifondi raha ja varade ning selle investorite üle, ning see viiakse läbi vähemalt üks kord aastas. Aastaaruanne koostatakse vastavalt kehtivatele aruandlusstandarditele ning riskikapitalifondi valitseja ja investorite vahel kokku lepitud tingimustele. Riskikapitalifondi valitseja esitab aruande investoritele nende taotlusel. Riskikapitalifondi valitsejad ja investorid võivad omavahel kokku leppida teabe täiendavas üksteisele avalikustamises.

2.  Juhul kui riskikapitalifondi valitsejal on kohustus avalikustada kvalifitseeruva riskikapitalifondi majandusaasta aruanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivile 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele(11), võidakse lõikes 1 osutatud teave esitada kas eraldi või majandusaasta aruande täiendava osana.

Artikkel 12

1.  Riskikapitalifondide valitsejad teavitavad seoses nende valitsetavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondidega oma investoreid enne investeerimisotsust selgel ja arusaadaval viisil järgmistest asjaoludest:

   a) riskikapitalifondi valitseja ja kõigi teiste selliste teenuseosutajate andmed, kellel on lepinguline suhe riskikapitalifondi valitsejaga seoses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide haldamisega, ning nende ülesannete kirjeldus;
   aa) riskikapitalifondi valitsejale saada olevate omavahendite summa, samuti üksikasjalik avaldus selle kohta, miks on fondivalitseja seisukohal, et nendest omavahenditest jätkub piisavate inim- ja tehniliste ressursside säilitamiseks, mida on vaja tema kvalifitseeruvate riskikapitalifondide nõuetekohaseks valitsemiseks;
  b) kvalifitseeruva riskikapitalifondi investeerimisstrateegia ja -eesmärkide kirjeldus, sealhulgas:
   i) nende kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate liigid, millesse riskikapitalifond kavatseb investeerida;
   ii) mis tahes muud kvalifitseeruvad riskikapitalifondid, millesse riskikapitalifond kavatseb investeerida;
   iii) nende kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate liigid, millesse mõni teine alapunktis ii osutatud kvalifitseeruv riskikapitalifond kavatseb investeerida;
   iv) mittekvalifitseeruvad investeeringud, mida riskikapitalifond kavatseb teha;
   v) tehnikad, mida riskikapitalifond kavatseb kasutada; ning
   vi) kõik kohaldatavad investeerimispiirangud;
   c) kvalifitseeruva riskikapitalifondi riskiprofiili ning selliste varadega seotud riskide kirjeldus, millesse fond võib investeerida, või investeerimistehnikad, mida võidakse kasutada;
   d) kvalifitseeruva riskikapitalifondi väärtuse hindamise menetluse ja varade väärtuse hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate varade väärtuse määramisel kasutatavad meetodid;
   e) riskikapitalifondi valitseja tasu arvutamise kirjeldus;
   f) kõigi asjakohaste kulude kirjeldus ja nende maksimaalne summa ▌;
   g) olemasolu korral kvalifitseeruva riskikapitalifondi varasemad tulemused;
   ga) ettevõtluse toetusteenused ja muud tugitegevused, mida kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja osutab või korraldab kolmandate isikute kaudu, et soodustada kvalifitseeruvalt riskikapitalifondilt investeeringuid saavate kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate tegevuse arengut, laienemist või anda neile muud tuge teostatavateks tegevusteks, või kui selliseid teenuseid või tegevusi ei pakuta, siis selle asjaolu selgitus;
   h) selliste menetluste kirjeldus, mille abil kvalifitseeruv riskikapitalifond võib muuta oma investeerimisstrateegiat või -poliitikat või mõlemat.

1a.  Kogu lõikes 1 osutatud teave peab olema õiglane, selge ja mitteeksitav. Seda ajakohastatakse ja vaadatakse vajaduse korral korrapäraselt läbi.

2.  Kui kvalifitseeruval riskikapitalifondil on kohustus avaldada prospekt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivile 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta(12) või kvalifitseeruvat riskikapitalifondi hõlmavale siseriiklikule õigusele, siis võidakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave esitada kas eraldi või prospekti osana.

III PEATÜKK

JÄRELEVALVE JA HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 13

1.  Riskikapitalifondide valitsejad, kes kavatsevad turustada oma kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid nimetuse ’EuVECA’ all, teavitavad oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust vastavast kavatsusest ning esitavad järgmise teabe:

   a) kvalifitseeruvate riskikapitalifondide äritegevust tegelikult juhtivate isikute andmed;
   b) kvalifitseeruvate riskikapitalifondide andmed, mille osakuid või aktsiaid turustatakse, ning nende investeerimisstrateegiad;
   c) teave II peatüki nõuete täitmiseks kehtestatud korra kohta;
   d) nimekiri liikmesriikidest, kus riskikapitalifondi valitseja kavatseb iga kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid turustada;
   da) nimekiri liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest, kus riskikapitalifondi valitseja on asutanud või kavatseb asutada kvalifitseeruvaid riskikapitalifonde.

2.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus registreerib Euroopa riskikapitalifondi valitseja üksnes juhul, kui ta on veendunud järgmiste tingimuste täitmises:

   -a) kvalifitseeruvate riskikapitalifondide äritegevust tegelikult juhtivad isikud on piisavalt hea mainega ning kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja investeerimisstrateegiates piisavalt kogenud;
   a) kogu lõikes 1 nõutav teave on esitatud;
   b) lõike 1 punkti c kohaselt teavitatud kord on sobilik II peatüki nõuete täitmiseks;
   ba) lõike 1 punkti e kohaselt esitatud nimekiri näitab, et kõik kvalifitseeruvad riskikapitalifondid on asutatud vastavalt käesoleva määruse artikli 3 punkti a alapunktile iii.

3.  Registreerimine kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil ja võimaldab riskikapitalifondide valitsejatel turustada kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid nimetuse ’EuVECA’ all kogu Euroopa Liidus.

Artikkel 14

Riskikapitalifondi valitseja teavitab selle päritoluliikmesriigi pädevat asutust, kus riskikapitalifondi valitseja kavatseb turustada:

   a) uue kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid;
   b) olemasoleva kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid liikmesriigis, mida ei ole märgitud artikli 13 lõike 1 punktis d osutatud loetelus.

Artikkel 15

1.  Vahetult pärast riskikapitalifondi valitseja registreerimist, uue kvalifitseeruva riskikapitalifondi lisamist, uue asukoha lisamist kvalifitseeruva riskikapitalifondi asutamiseks või uue liikmesriigi lisamist, kus riskikapitalifondi valitseja kavatseb kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid turustada, teavitab päritoluliikmesriigi pädev asutus riskikapitalifondi valitseja registreerimisest neid liikmesriike, keda on loetletud vastavalt artikli 13 lõike 1 punktile d, ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet.

2.  Vastuvõtvad liikmesriigid, kes on loetletud vastavalt artikli 13 lõike 1 punktile d, ei kehtesta vastavalt artiklile 13 registreeritud riskikapitalifondi valitsejale nõudeid ega haldusmenetlusi seoses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamisega, samuti ei nõua nad enne tegevusega alustamist turustamise heakskiitmist.

3.  Käesoleva artikli ühtse kohaldamise tagamiseks töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks teavitamise vorm.

4.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt (13).

5.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud menetlusele.

Artikkel 16

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab keskandmebaasi, mis on interneti kaudu avalikult kättesaadav ning milles on loetletud kõik käesoleva määruse kohaselt Euroopa Liidus registreeritud riskikapitalifondide valitsejad ning kõik kvalifitseeruvad riskikapitalifondid, mille osakuid või aktsiaid nad turustavad, samuti riigid, kus neid turustatakse.

Artikkel 17

1.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus teostab järelevalvet käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle.

1a.  Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selge ja tõendatav alus arvata, et riskikapitalifondi valitseja rikub tema territooriumil käesolevat määrust, teatab ta sellest kohe päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, kes võtab asjakohased meetmed.

1b.  Kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest hoolimata või seetõttu, et päritoluliikmesriigi pädev asutus ei võta meetmeid mõistliku aja jooksul, jätkab riskikapitalifondi valitseja tegutsemist viisil, mis on selgelt vastuolus käesoleva määrusega, võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist võtta investorite kaitsmiseks kõik vajalikud meetmed, muu hulgas takistada asjaomasel fondivalitsejal oma riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid vastuvõtva liikmesriigi territooriumil turustada.

Artikkel 18

Pädevatel asutustel on kooskõlas siseriikliku õigusega kõik oma ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused. Neil on eelkõige järgmised volitused:

   a) nõuda juurdepääsu kõigile dokumentidele, olenemata nende vormist, ning saada nende dokumentide koopiad või teha nendest koopiaid;
   b) nõuda riskikapitalifondi valitsejalt teabe viivitamatut esitamist;
   c) nõuda teavet igalt isikult, kes on seotud riskikapitalifondi valitseja tegevusega või kvalifitseeruva riskikapitalifondiga;
   d) teostada kohapealseid etteteatatud või etteteatamata kontrolle;
   da) võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et riskikapitalifondi valitseja täidab jätkuvalt käesoleva määruse nõudeid;
   e) anda korraldus, millega tagatakse, et riskikapitalifondi valitseja täidab käesoleva määruse nõudeid ning hoidub kordamast käitumist, mis võib põhjustada käesoleva määruse nõuete rikkumist.

Artikkel 19

1.  Liikmesriigid sätestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate haldusõiguslike karistuste ja meetmete kohta ning võtavad nende rakendamise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Sätestatud haldusõiguslikud karistused ja meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.  Liikmesriigid teavitavad hiljemalt ...(14) lõikes 1 osutatud eeskirjadest komisjoni ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Nad teavitavad komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata eeskirjade mis tahes hilisematest muudatustest.

Artikkel 20

1.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus võtab proportsionaalsuse põhimõtet järgides kõik lõikes 2 osutatud asjakohased meetmed, kui riskikapitalifondi valitseja:

   a) ei täida portfelli struktuurile kohaldatavaid nõudeid, rikkudes artiklit 5;
   b) turustab kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid mitteaktsepteeritavatele investoritele, rikkudes artiklit 6;
   c) kasutab nimetust ’EuVECA’, ilma et oleks end registreerinud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse juures vastavalt artiklile 13;
   ca) kasutab nimetust ’EuVECA’ selliste fondide osakute või aktsiate turustamiseks, mida ei ole asutatud kooskõlas käesoleva määruse artikli 3 punkti a alapunktiga iii;
   cb) on registreerimiseks esitanud valeandmeid või kasutanud muid ebaausaid võtteid, rikkudes artiklit 13;
   cc) ei tegutse oma äritegevuses ausalt, piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega ning õiglaselt, rikkudes artikli 7 punkti a;
   cd) ei kohalda asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, et ennetada kuritarvitusi, rikkudes artikli 7 punkti b;
   ce) jätab korduvalt täitmata artikli 11 nõuded seoses aastaaruandega;
   cf) jätab korduvalt täitmata kohustuse teavitada investoreid artikli 12 kohaselt.

2.  Lõikes 1 osutatud juhtudel võtab päritoluliikmesriigi pädev asutus vajaduse korral järgmised meetmed:

   -a) võtab meetmed tagamaks, et riskikapitalifondi valitseja täidab käesoleva määruse artikli 3 punkti a alapunkti iii, artikleid 5 ja 6, artikli 7 punkte a ja b ning artikleid 11, 12 ja 13;
   a) keelab nimetuse 'EuVECA’ kasutamise ning kõrvaldab riskikapitalifondi valitseja registrist.

3.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab artikli 13 lõike 1 punkti d kohaselt loetletud vastuvõtvate liikmesriikide pädevaid asutusi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata riskikapitalifondi valitseja registrist kõrvaldamisest, millele on osutatud käesoleva artikli lõike 2 punktis a.

4.  Õigus turustada Euroopa Liidus ühe või mitme kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid nimetuse 'EuVECA’ all tühistatakse viivitamata pädeva asutuse sellise otsuse tegemise kuupäevast alates, millele on viidatud lõike 2 punktis a.

Artikkel 21

1.  Pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teevad käesoleva määruse kohaste vastavate ülesannete teostamisel ▌koostööd vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010.

2.  Pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahetavad kogu vajalikku teavet ja dokumente, mis on vajalikud nende käesoleva määruse kohaste vastavate ülesannete täitmiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010, eelkõige käesoleva määruse rikkumiste kindlakstegemiseks ja heastamiseks.

Artikkel 22

1.  Kõigil pädevates asutustes või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves töötanud või töötavatel isikutel, samuti pädevate asutuste volitatud audiitoritel ning ekspertidel on ametisaladuse hoidmise kohustus. Ilma et see piiraks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvate kohtuasjade menetlemist ja käesoleva määruse kohaseid menetlusi, ei tohi konfidentsiaalset teavet, mida need isikud on saanud oma ametikohustuste täitmisel, teha teatavaks ühelegi teisele isikule või asutusele, välja arvatud niisugusel kokkuvõtlikul või üldistatud kujul, kus riskikapitalifondi valitsejaid ja kvalifitseeruvaid riskikapitalifonde eraldi identifitseerida pole võimalik.

2.  Liikmesriikide pädevaid asutusi või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ei takistata vahetamast teavet kooskõlas käesoleva määruse või muude Euroopa Liidu õigusaktidega, mis on kohaldatavad riskikapitalifondi valitsejate ja kvalifitseeruvate riskikapitalifondide suhtes.

3.  Kui pädevad asutused või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saab konfidentsiaalset teavet vastavalt lõikele 2, siis võivad nad seda kasutada üksnes oma ülesannete täitmisel ning haldus- või kohtumenetlusteks.

Artikkel 22a

Vaidluste lahendamine

Juhul kui liikmesriikide pädevad asutused ei jõua kokkuleppele ühe pädeva asutuse hinnangu, tegevuse või tegevusetuse osas valdkondades, kus käesoleva määrusega nähakse ette rohkem kui ühe liikmesriigi pädevate asutuste koostöö või kooskõlastamine, võivad pädevad asutused pöörduda kõnealuses küsimuses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poole, kes võib tegutseda vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaselt antud volitustele, tingimusel et vaidlus ei ole seotud käesoleva määruse artikli 3 punkti a alapunktiga iii ega artikli 3 punkti d alapunktiga iv.

IV PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli ▌8 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates …(15). Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib ▌ artikli 8 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli ▌ 8 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 24

1.  Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi hiljemalt neli aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva. Läbivaatamine hõlmab üldist ülevaadet käesoleva määruse eeskirjade toimimisest ning nende kohaldamisel saadud kogemustest, kaasa arvatud:

   a) mil määral on riskikapitalifondide valitsejad kasutanud eri liikmesriikides kas siseriiklikult või piiriüleselt nimetust 'EuVECA ’;
   aa) kvalifitseeruvate riskikapitalifondide geograafiline asukoht ning kas on vaja lisameetmeid tagamaks, et kvalifitseeruvad riskikapitalifondid asutatakse kooskõlas artikli 3 punkti a alapunktiga iii;
   ab) Euroopa riskikapitalifondide tehtud investeeringute geograafiline ja valdkondlik jaotus;
   ac) erinevate kvalifitseeruvate investeeringute kasutamine riskikapitalifondide valitsejate poolt ning eelkõige, kas on vaja kvalifitseeruvate investeeringute mõistet käesolevas määruses kohandada;
   b) võimalus laiendada Euroopa riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamist jaeinvestoritele;
   ba) kas oleks asjakohane täiendada käesolevat määrust depositooriumit käsitlevate eeskirjadega;
   bb) artikli 12 kohaste teabenõuete asjakohasus, eriti see, kas need on piisavad, et võimaldada investoritel teha teadlik investeerimisotsus;
   bc) liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaselt kehtestatud haldussanktsioonide ja -meetmete tulemuslikkus, proportsionaalsus ja kohaldamine;
   bd) käesoleva määruse mõju riskikapitaliturule;
   be) hinnang tõkete kohta, mis võivad olla takistanud fondide kasutuselevõttu investorite poolt, sh usaldatavuse järelevalvet käsitlevate muude liidu õigusaktide mõju kohta institutsionaalsetele investoritele.

2.  Pärast lõikes 1 osutatud läbivaatamist ja pärast konsulteerimist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek.

Artikkel 24a

1.  Komisjon alustab 22. juuliks 2017 käesoleva määruse ning ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate ja nende valitsejate suhtes kehtivate teiste eeskirjade (eriti direktiivi 2011/61/EL) vastastikmõju läbivaatamist. Läbivaatamise käigus käsitletakse käesoleva määruse kohaldamisala. Komisjon kogub andmeid, et hinnata, kas kohaldamisala on vaja laiendada, et võimaldada fondivalitsejatel, kes valitsevad riskikapitalifonde, mille varade kogumaht ületab artikli 2 lõikes 1 sätestatud künnist, saada riskikapitalifondide valitsejaks kooskõlas käesoleva määrusega.

2.  Pärast lõikes 1 osutatud läbivaatamist ja pärast konsulteerimist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek.

Artikkel 25

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 22. juulist 2013, välja arvatud ▌artikli 8 lõige 5, mida kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel

president

president

Nõukogu nimel

(1) ELT C 175, 19.6.2012, lk 11.
(2) ELT C 191, 29.6.2012, lk 72.
(3) Euroopa Parlamendi ... seisukoht.
(4) ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.
(5) ELT L 174, 1.7.2011, lk 1.
(6) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.
(7) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.
(8) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.
(9) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(10) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
(11) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.
(12) ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.
(13)* Üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
(14)* 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
(15)* Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika