Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni töödokumenti „Ühtne turg läbi inimeste silmade: kodanike ja ettevõtjate 20 põhimuret” (SEC(2011)1003),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt – Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks – Üheskoos uue majanduskasvu eest” (COM(2011)0206),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus: 50 ettepanekut ühise tööturu ja ettevõtlusmaastiku ning omavahelise kaubavahetuse parendamiseks” (COM(2010)0608),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „21. sajandi Euroopa ühtne turg” (COM(2007)0724) ja sellega kaasnevat komisjoni talituste töödokumenti „Ühtne turg: ülevaade saavutustest” (SEC(2007)1521),

–  võttes arvesse oma 4. septembri 2007. aasta resolutsiooni ühtse turu läbivaatamise kohta(1) ja komisjoni talituste töödokumenti „Ühtse turu läbivaatamine: üks aasta hiljem” (SEC(2008)3064),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Arukas reguleerimine Euroopa Liidus” (COM(2010)0543),

–  võttes arvesse komisjoni 27. aastaaruannet ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2009) (COM(2010)0538) ja sellega kaasnevat komisjoni talituste töödokumenti „Eri sektorite olukord” (SEC(2010)1143),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Tulemuslik Euroopa – ühenduse õiguse kohaldamine” (COM(2007)0502),

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2009. aasta soovitust ühtse turu toimimise tõhustamise meetmete kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2010. aasta järeldusi ühtse turu akti kohta,

–  võttes arvesse professor Mario Monti aruannet komisjonile ühtse turu taaselustamise kohta,

–  võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele(3),

–  võttes arvesse siseturu tulemustabelit nr 21 (2010) ning oma 9. märtsi 2010. aasta(4) ja 23. septembri 2008. aasta(5) resolutsiooni siseturu tulemustabeli kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 258–260,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 7, 10 ja 15,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, õiguskomisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi (A7-0310/2012),

A.  arvestades, et dokument „Ühtne turg läbi inimeste silmade: kodanike ja ettevõtjate 20 peamist mureküsimust” on tõestuseks, et ühtse turu tegelik seisukord ei vasta ikka veel ootustele;

B.  arvestades, et ikka veel on liiga palju tõkkeid, mis takistavad eurooplasi ühtse turu olemasolu täiel määral kasutamast, mis omakorda raskendab kogukonnatunde tekkimist; arvestades, et need probleemid on vaja kiiresti lahendada, et võimaldada eurooplastel täielikult kasu saada oma vaba liikumise õigusest ja eelistest, mis tulenevad Euroopa Liitu kuulumisest;

C.  arvestades, et takistuste kõrvaldamine ja ühtse turu uuesti käivitamine on praegu Euroopas valitseva majandus-, finants- ja sotsiaalkriisi oludes väga oluline, sest see aitab edendada innovatsiooni, majanduskasvu ja konkurentsivõimet ja luua töökohti ning suurendab eurooplaste usaldust turu vastu; arvestades, et ühtse turu laiendamine on kasulik kõikidele Euroopa kodanikele, aidates niiviisi kaasa Euroopa Liidu territoriaalsele, majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele;

D.  arvestades, et ühtne turg on väga oluline element strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks, samuti strateegias seatud jätkusuutliku, aruka ja kaasava majanduskasvu eesmärkide elluviimiseks; arvestades, et ühtse turu edasiarendamiseks tuleb uues poliitilises lähenemisviisis keskenduda kodanikele, tarbijatele ja ettevõtjatele, eriti VKEdele;

E.  arvestades, et pangad tekitavad Euroopa kodanikele mitmesuguseid raskusi, seavad keerukaid ja diskrimineerivaid nõudmisi konto avamiseks, mille tõttu on 30 miljonit Euroopa kodanikku ilma pangakontota ning see takistab liikuvust; arvestades, et Eurobaromeetri andmetel koges 29% küsitletud tarbijatest raskusi oma arvelduskonto kohta tehtud pakkumiste võrdlemisel ning nad ei suutnud seetõttu valida oma vajadustele kõige paremini vastavat kontot;

F.  arvestades, et umbes 30% Euroopa kodanikest ei tea, et neil on õigus piiriülesele ravile ja sellega seotud kulude hüvitamisele; arvestades, et üksnes iga kolmas Euroopa kodanik teab, et välismaale reisides tuleb Euroopa ravikindlustuskaarti kaasas kanda ja et see kaart on hädavajalik lühiajaliste viibimiste (nt puhkus, lähetused või õppekülastused) puhul väljaspool elukohariiki;

G.  arvestades, et kaupade vaba liikumine on ELi üks nurgakivi ning et EL on kehtestanud ühtse tüübikinnituse süsteemi ja ühtlustanud mootorsõidukite registreerimissertifikaadid; arvestades, et sõiduauto ostmine muust liikmesriigist või üleviimine sinna on seega muutunud palju lihtsamaks; arvestades, et Euroopa kodanikud, kes asuvad elama teise liikmesriiki ja kavatsevad oma auto kaasa võtta, peavad läbi tegema rasked ja keerukad menetlused, milles neilt nõutakse dokumente, mida nende liikmesriigis ei eksisteeri, samuti täiendavate maksude tasumist; tuletab meelde, et samasuguseid raskusi esineb Euroopa kodanikel, kes soovivad osta autot teises liikmesriigis; arvestades, et Euroopa Parlament saab arvukaid kaebusi kodanikelt, kes puutuvad kokku tülikate formaalsustega, mis on sageli seotud sõidukite uuesti registreerimisega teises liikmesriigis ja sellest tulenevate lisakuludega; arvestades, et samal ajal peavad liit ja liikmesriigid tagama, et ei hakkaks levima võltsitud registreerimistunnistusega varastatud sõidukite uuesti registreerimine;

H.  arvestades, et reisijate õigusi puudutavad ELi eeskirjad tagavad kodanikele minimaalse kaitse ning soodustavad seega liikuvust ja sotsiaalset integratsiooni; arvestades, et nad aitavad luua võrdsed võimalused veoettevõtjatele nii transpordiliikide raames kui ka nende vahel; arvestades, et reisijate õigusi kaitsev õigusraamistik peab tagama tarbijakaitse miinimumstandardi, mis suudab vastu pidada arenevatele äritavadele, näiteks lisamaksed, ning hõlmab lennuettevõtjate pankroti ja maksejõuetuse juhtumeid; arvestades, et liit peab võtma arvesse uusi multimodaalseid liikumisharjumusi;

I.  arvestades, et regulatiivsete ja füüsiliste takistuste kaotamine Euroopa ühtse raudteepiirkonna loomiselt, eelkõige seoses kaubaveoga, suurendaks majanduskasvu ühtsel turul;

J.  arvestades, et 62% Euroopa tarbijatest sooviks oma energiatarnijat vahetada ja minna üle soodsamale tariifile, kuid tarbijate valikuvabadus on piiratud, kuna puudub selge ja võrreldav teave ning esineb takistusi kehtivate energiatarnelepingute lõpetamisel; arvestades, et sellise vahetusega kaasneks kokkuhoid suurusjärgus 100 eurot kliendi kohta või 13 miljardit eurot kogu Euroopas;

K.  arvestades, et ühtse turu laiendamine mobiilside valdkonnas, eelkõige seoses rändlusega, oleks Euroopa tarbijate arvates väga tervitatav nähtus;

L.  arvestades, et 26% uuringus osalenud Euroopa tarbijatest oli probleeme neile osutatud internetiteenustega; arvestades, et ühe internetiteenuse pakkuja vahetamine teise vastu on keeruline ja kulukas tegevus ning et tarbijad kogevad sageli viletsat teenuste kvaliteeti ja siseriiklike eeskirjade ebaühtlast rakendamist;

M.  arvestades, et tarbijate õiguste kohta teabe puudumine, õigusaktide ebaõige rakendamine ja raskused piiriüleste ostude puhul tekkivate vaidluste lahendamisel on tekitanud tarbijates umbusaldust internetikaubanduse suhtes, mille tõttu puudub ELis tõeline, kodanike ja ettevõtjate teenistuses olev digitaalturg; arvestades, et Euroopa tarbijakeskuste andmetel moodustavad tarbijate esitatud kaebustest enamuse (59%) internetioste käsitlevad kaebused;

N.  arvestades, et ettevõtjatel esineb jätkuvalt – nii töövõtjana kui ka alltöövõtjana – raskusi juurdepääsul riigihanketurule teistes liikmesriikides, sest riigihanketavad on riigiti erinevad ja halduslikud nõuded on osa liikmesriikides keerukad, samuti on probleemiks keelebarjäärid;

O.  arvestades, et praeguses majanduskeskkonnas omab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks rahastamisele juurdepääsu parandamine suurt tähtsust nii nende ettevõtjate püsimajäämise ja arengu kui ka üldise ettevõtluse tugevdamise ning Euroopa arengu seisukohast;

P.  arvestades, et erilist tähelepanu tuleb pöörata puuetega inimeste vajadustele, et nad saaksid ühtse turu võimalusi maksimaalselt ära kasutada, võttes meetmeid tagamaks, et uus elektrooniline sisu oleks täielikult kättesaadav ka puuetega inimestele vastavalt veebi juurdepääsetavust käsitlevatele rahvusvahelistele standarditele(6) ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile, kus on määratletud juurdepääsu tagamise kohustused(7).

I.Sissejuhatus

1.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon esitas, järgides Euroopa Parlamendi 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele, töödokumendi: „Ühtne turg läbi inimeste silmade: kodanike ja ettevõtjate 20 põhimuret”;

2.  tervitab komisjoni olulist algatust, mis keskendub kodanike ja ettevõtjate probleemidele ja mureküsimustele seoses Euroopa Liidu poolt neile antud õiguste kasutamisega; on siiski arvamusel, et töödokument oleks võinud neid probleeme põhjalikumalt käsitleda;

3.  on veendunud, et siseturu väljakujundamine on vajalik ELi kodanike majanduslikuks ja sotsiaalseks heaoluks; palub, et komisjon võtaks kodanike määratletud 20 mureküsimuse lahendamiseks konkreetsed meetmed ja esitaks teostatavad ettepanekud;

4.  on veendunud, et praeguse raske finantskriisi ajal peab EL suurendama oma jõupingutusi, et kõrvaldada ühtse turu sujuva toimimise ees seisvad tõkked, eelkõige valdkondades, mis võivad hoogustada majanduskasvu, nt piiriülesed äri- ja ettevõtlusalased tegevused, teenuste osutamine, liikuvus, juurdepääs rahastamisele ja finantskirjaoskus;

5.  tunnistab, et kvalifitseeritud tööjõu suurem liikuvus võib aidata suurendada Euroopa konkurentsivõimet, on arvamusel, et seetõttu on vaja vastu võtta kaasaegne raamistik kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks, kasutades selleks siseturu infosüsteemi hoiatusmehhanismi;

6.  tunneb heameelt Euroopa kutsekaardi kasutuselevõtu üle, mida toetab siseturu infosüsteem (IMI), mille kohaselt hinnatakse kaardi kriteeriume, et lihtsustada haldusmenetlusi ja vabatahtlikku piiriülest liikumist ELis; leiab ka seda, et siseturu infosüsteemiga on võimalik saavutada kiirem koostöö koduliikmesriigi ja vastuvõtva riigi vahel, et lahendada ELi tööturul püsivaid vastuolusid;

7.  rõhutab, et töötajate liikuvus eri liikmesriikides peab olema vabatahtlik ja sellega peab alati kaasnema tööõiguste täielik austamine;

8.  väljendab muret kuritahtlike tööhõiveagentuuride tekke pärast, kes tegelevad tööjõu rakendamisega kogu ELis, õõnestades sellega töötajate vaba liikumise nõuetekohast toimimist, ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles töötama välja tegevuskava selle probleemi käsitlemiseks, näiteks siseriiklike tööinspektsioonide tihedama koostöö kaudu;

9.  rõhutab tungivat vajadust suurendada kodanike teadlikkust maksustamisest ELis ja vähendada piiriüleste töötajate ja tööandjate ees seisvaid maksutõkkeid, et lihtsustada liikuvust ja edendada piiriülest ettevõtlust, võideldes samas maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettuse võimaluste vastu;

10.  rõhutab seetõttu vajadust sotsiaalselt õiglase maksupoliitika järele, millel oleks kasvule suunatud ja ümberjaotav roll ning mis oleks suuteline lahendama maksukonkurentsi, tõhusa kontrolli, offshore-ettevõtete maksustamise ning Euroopa Liidus praegu õilmitsevate maksuparadiiside kaotamisega seotud tõsiseid probleeme;

11.  kutsub komisjoni üles tugevdama programme, et toetada ettevõtluse, rahvusvahelistumise ning Euroopa majanduse alustala moodustavate Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime tõstmist;

12.  kutsub komisjoni üles julgustama VKEsid võtma tööle noori ja tugevdama liikuvuse programme, mis ergutaksid noori parandama oma oskusi, mis suurendaks nende konkurentsivõimet ja suutlikkust siseneda tööturule;

13.  väljendab heameelt täiendavate seadusandlike algatuste üle, mille eesmärk on luua täielikult integreeritud ühtne turg, et suurendada konkurentsi ja tõhusust ning anda Euroopa tarbijatele rohkem valikuvõimalusi;

14.  toob välja interneti osa ettevõtluse tõhustamisel ja rõhutab e-kaubanduse kiiresti kasvavat rolli uute turgude, majanduskasvu ja võimaluste loomisel ettevõtete jaoks; rõhutab vajadust tagada täielikult toimiva vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemi ja vaidluste veebipõhise lahendamise süsteemi olemasolu, mis aitaks suurendada tarbijate ja ettevõtjate usaldust digitaalse turu suhtes; nõuab litsentsimissüsteemide lihtsustamist ja tõhusa autoriõiguseraamistiku loomist ning meetmete võtmist toodete võltsimise ärahoidmiseks;

15.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artiklis 194 sätestatakse, et liidu energiapoliitikat teostatakse liikmesriikidevahelise solidaarsuse vaimus; rõhutab, et energia siseturu lõpuleviimisel tuleb võtta arvesse Euroopa piirkondade struktuurilisi sotsiaalmajanduslikke erinevusi ning see ei tohiks liikmesriike koormata;

16.  võtab teadmiseks, et bussireisijate õigusi käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisega 2011. aastal on ELil nüüd põhjalikud ja terviklikud eeskirjad reisijate kõiki transpordiliike hõlmavate põhiõiguste reguleerimiseks;

17.  leiab, et ELi pangandussektori peamine eesmärk peaks olema reaalmajanduse kapitaliga varustamine, mis on üks teadmistel põhineva ühtse turu arendamise eeltingimus ja millega soodustatakse kasvu, konkurentsi ja tööhõivet;

18.  tunneb heameelt riigihangete reformimise üle, mille kohta komisjon esitas ettepaneku, ning on seisukohal, et ühiste põhimõtete kehtestamine ELi tasandil ning paindlikud, selged ja lihtsad riigihanke-eeskirjad võimaldaksid ettevõtjatel, ennekõike VKEdel, kasutada paremini piiriüleste riigihangete pakutavaid võimalusi; rõhutab, et on oluline kehtestada kogu ELi hõlmav e-riigihangete süsteem, mis tagab suurema läbipaistvuse ja konkurentsivõime ning võimaldab riigieelarvelisi vahendeid tõhusamalt kasutada;

19.  avaldab kahetsust asjaolu üle, et seadusandlik ettepanek, mille eesmärk on avaliku sektori veebilehtede täieliku kättesaadavuse saavutamine 2015. aastaks, on edasi lükatud; tunneb heameelt digitaalse kaasamise tegevuskava üle ning nõuab veebi juurdepääsetavuse algatuse (WAI) ja veebisisu juurdepääsusuuniste (WCAG) rakendamist e-valitsuse portaalide puhul;

20.  juhib tähelepanu sellele, et on vaja töötada välja Euroopa standard, mis on tervikuna vajalik nii ühtse turu rakendamiseks kui ka ELi rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks; kutsub komisjoni üles tagama VKEde ja mikroettevõtjate lihtsamat juurdepääsu Euroopa standarditele;

21.  juhib tähelepanu, et erinevused liikmesriikide e-allkirjade eeskirjade vahel on suureks takistuseks ELi ühtse turu nõuetekohasel toimimisel, eriti teenuste osutamisel; on seisukohal, et on vaja kehtestada ühtne e-allkirjade tunnustamise süsteem kogu ELis;

22.  rõhutab, et e-arvete koostamisel on tähtis õiguskindlus, läbipaistev tehniline keskkond ning avatud ja ühilduvad lahendused, mis põhinevad õigusnõuetel, kommertstegevusel ja ühistel tehnilistel standarditel, et lihtsustada selle tava laialdast kasutuselevõttu;

23.  rõhutab, et kõigil ELi kodanikel, kellel ei ole veel pangaarvet liikmesriigis, kus nad on esitanud selleks taotluse, peaks olema juurdepääs põhilistele pangateenustele; leiab sellega seoses, et põhilised pangateenused lihtsustavad madala sissetulekuga tarbijate juurdepääsu põhilistele maksevahenditele, et ühtsel turul raha hoiustada, üle kanda ja välja võtta, eelkõige seoses piiriülese töölkäimisega; palub seetõttu, et komisjon esitaks õigusakti ettepaneku, millega tagataks tarbijasõbralik pangakonto avamise kord kogu ELis;

24.  on mures, et ELi kodanikke, kes pärivad kapitali välismaal, lähevad välismaal pensionile või kannavad kapitali välismaale, ähvardab sageli topeltmaksustamine; nõuab suuremaid jõupingutusi nimetatud olukorra leevendamiseks; avaldab kahetsust selle üle, et komisjon on esitanud soovituse vaid pärandimaksude valdkonnas;

25.  kordab oma üleskutset komisjonile hinnata pensionifonde käsitlevaid erinevaid eeskirju ja vajadust parandada pensioniõiguste, eelkõige tööandjapensionide ülekantavust, kui töötajad liiguvad ühe tööandja juurest teise juurde ja ühest liikmesriigist teise; nõuab tungivalt pensionifondide direktiivi läbivaatamist;

26.  rõhutab vajadust, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid teeksid suuremaid jõupingutusi selleks, et tagada õiglasem, paremini toimiv, konkurentsivõimelisem ja tõhusam ühtne turg;

II.Haldamine

27.  rõhutab, et tuleb luua sügavam ühtse turu terviklik käsitlus, mille keskmes on praktilised ja kasulikud lahendused kodanike, tarbijate ja VKEde jaoks, et nad saaksid täit kasu ühtse turu eelistest, ning et samal ajal ei tooks see kaasa liigset reguleerimist;

28.  kinnitab taas vajadust tugevdada parlamendi, nõukogu, komisjoni ja liikmesriikide koostööd ja omavahelist suhtlust, nii et kodanikud tajuksid oma osalust peamistes projektides ja ELi igapäevaelus ning et ELi tegevus oleks vajaduse korral sihipärane ja kasutoov; rõhutab, et usalduse taastamisel ühtse turu suhtes on dialoog kodanikuühiskonnaga möödapääsmatu;

29.  tunnistab, et siseturu sujuvaks toimimiseks on oluline kaitsta ka sotsiaalseid õigusi, ning tuletab meelde professor Monti soovitust komisjonile esitatud aruandes, et siseturu sotsiaalsele mõõtmele tuleks pöörata suuremat tähelepanu, täites kohustuse esitada tegeliku sotsiaalse mõju hinnangud, mis tuginevad keerukamate metoodikate ja täiustatud statistilise teabe arendamisele;

30.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ajakohastaksid oma avalikku haldust, lihtsustades reguleerivat raamistikku, ja ergutaksid kasutama elektroonilisi rakendusi, nagu e-valitsemine;

31.  ergutab liikmesriike jagama häid tavasid, et saavutada Euroopa õigusaktide ühtne rakendamine;

32.  väljendab heameelt komisjoni otsuse üle täiustada oma andmebaase, mis sisaldavad andmeid juhtumite kohta seoses ELi õiguse rakendamisega;(8)

33.  nõuab tungivalt, et komisjon arendaks välja portaali „Teie Euroopa”, muutes selle tõeliseks ühtseks digitaalseks kontaktpunktiks, kust kodanikud ja ettevõtjad saavad teavet ühtse turu kohta; kutsub liikmesriike üles esimesel võimalusel täiendama puuduvat riiklikku teavet portaalis „Teie Euroopa”, et võimaldada rohkem linke veebilehe erinevate rubriikidega seotud riikide valitsuste portaalidele, ning arendama suunamist asjaomaste siseriiklike ja kohalike asutuste portaalidest portaali „Teie Euroopa”, et lihtsustada kodanike juurdepääsu;

34.  rõhutab veebilehe „Teie Euroopa Nõuanne” kasulikkust, mis võimaldab kodanikele tasuta juurdepääsu personaliseeritud teabele; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta meetmeid, et oluliselt suurendada kodanike teadlikkust telefonikeskuse Europe Direct kohta;

35.  tervitab positiivset rolli, mida SOLVIT, Teie Euroopa Nõuanne, Euroopa ettevõtlusvõrgustik, Euroopa tarbijakeskused, kontaktikeskus Europe Direct ja Euroopa tööturuasutuste võrgustik mängivad kodanikele, tarbijatele ja ettevõtjatele teabe ja abi pakkumisel siseturul; palub komisjonil leida viise, kuidas parandada kooskõlastamist nende teenistuste vahel ja vältida jõupingutuste ja vahendite dubleerimist;

36.  palub komisjonil teha kõik selleks, et luua oma esinduste kaudu liikmesriikides ühtsed online ja reaalajas toimivad kontaktpunktid kodanikele ja tarbijatele; on arvamusel, et need kontaktpunktid peaksid tegema tihedat koostööd Euroopa Parlamendi infobüroodega¸ et tagada igale kodanikule terviklik ühest kohast saadav teenus; on arvamusel, et sellise kontaktpunkti loomine igas liikmesriigis aitaks tegelikult muuta siseturu ligipääsetavamaks ja pakkuda kasutajasõbralikku tõhusamat teenust, mis ei piirduks üksnes teavitamisega, vaid edastaks kodanikele kergestimõistetaval moel siseturu pakutavate konkreetsete võimaluste sisu; on arvamusel, et see aitaks vältida segadust keskmiste kodanike, tarbijate ja ettevõtjate seas;

37.  palub komisjonil analüüsida ühtse turu infosüsteemi laiendamise strateegias kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise küsimust; kutsub liikmesriike üles parandama erinevate ametiasutuste teadmisi nende kohustustest seoses ühtse turu infosüsteemi kasutamisega ning tagama, et nende töötajad saaksid asjakohase väljaõppe;

38.  rõhutab, et ühtse turu toimimisega seotud kodanike mure taga peituvad kolm peamist puudust: teabe puudumine, lüngad rakendamises ja õiguslik tühimik; on arvamusel, nende kolme puuduse kõrvaldamiseks tuleb võtta üheaegseid meetmeid, kui tahetakse ühtse turu toimimist optimeerida;

39.  rõhutab VKEde tähtsust Euroopa majanduse jaoks ja kutsub komisjoni üles täiustama koos liikmesriikidega VKE-testi tagamaks, et seda rakendatakse järjekindlalt ja sidusalt kõikides asjakohastes poliitikavaldkondades ning kaasatakse ettepaneku üldisesse hindamisse, et kõrvaldada olulisemad tõkked ning vähendada bürokraatiat ja halduskoormust, mis takistavad VKEde arengut seoses soodsama ettevõtluskeskkonna loomisega, mis toetaks ettevõtlust, innovatsiooni, investeerimistegevust, majanduskasvu ja uute töökohtade loomist; kutsub komisjoni üles vaatama läbi kõik direktiivid ja määrused, mis avaldavad VKEdele negatiivset mõju, ja esitama sellekohase aruande koos soovitustega 2013. aasta juuniks;

40.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi otsust, millega kutsutakse kõiki parlamendikomisjone üles kohaldama VKE-testi põhimõtteid seadusandlike raportite suhtes, kui raporti koostanud asjaomane komisjon on selle osas hääletanud ja kui see on esitatud täiskogule heakskiitmiseks, ning rõhutab vajadust selle otsuse kiire rakendamise järele;

41.  on seisukohal, et põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” kindel järgimine aitaks tagada, et tulevased seadusandlikud aktid ei tekita edaspidi raskusi ega pettumust ühtsel turul tegutsevate kodanike ja ettevõtjate jaoks;

42.  rõhutab, et komisjon peaks suurendama oma jõupingutusi, et keskenduda parema õigusliku reguleerimise eesmärkidega seoses tööstust, VKEsid ja mikroettevõtteid käsitlevate määruste ja direktiivide mõjule; rõhutab eelkõige vajadust jätkata koormuse vähendamise programmi pärast 2012. aastat ambitsioonikama ja laienenud reguleerimisalaga ning vajadust regulatiivse koormuse tasakaalustamise järele;

43.  nõuab, et komisjon täidaks enne ettepanekute eelnõude väljatöötamist oma kohustust hinnata, kas ELi tasandi tegevusel on tegelik lisandväärtus;

44.  tervitab komisjoni teadaannet programmi kohta, millega kaotatakse VKEde kulud eeldusel, et mikroettevõtjad vabastatakse koormavatest eeskirjadest, v.a juhul, kui otsustatakse nad erandkorras kaasata;

III.Teave ja kommunikatsioon

45.  kordab, et ühtse turu alases teabes on lünk, mille tõttu ei tea või ei mõista kodanikud ja ettevõtjad sageli oma õigusi ja kohustusi ega tea, kuidas vajalikke vastuseid või abi saada; rõhutab vajadust pakkuda teavet, milles võetakse arvesse haavatavate tarbijarühmade eripära;

46.  rõhutab, et samavõrd oluline on, et kodanikud saavad teatavaks teha oma siseturuga seotud mured ning saavad edastada soovitusi sellisel viisil, et neid võetakse nii Euroopa Komisjonis kui ka Euroopa Parlamendis rohkem kuulda;

47.  nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks kõiki kättesaadavaid tehnoloogilisi vahendeid, et astuda ühtse turu teemat käsitlevasse dialoogi kodanikega, viies selleks läbi teabekampaaniaid, mis on peamiselt suunatud 20 peamisele mureküsimuse lahendamisele ning mille käigus tutvustatakse kodanikele ühtsest turust saadavat kasu, praktilisi ja konkreetseid lahendusi nende igapäevastele probleemidele ja nende õigusi, innustades neid osalema konkurentsivõimelise, õiglase ja tasakaalustatud turu rajamisel, pöörates samuti erilist tähelepanu ühtsete kontaktpunktide tegevuse tõhustamisele;

48.  kiidab heaks ühtsete kontaktpunktide tegevuse, mis lihtsustab liikmesriikides äritegevust puudutava teabe kättesaadavust, koondades ühte riiklikku kontaktpunkti kõik ettevõtte asutamiseks ja piiriüleseks laiendamiseks vajalikud formaalsused ja haldusnõuded;

49.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kõik endast oleneva selleks, et töötada seoses kodanike sotsiaalõiguste ja -hüvede kasutamisega kõikjal ELis välja väärtuslikud kommunikatsioonistrateegiad ja teavitusmehhanismid;

50.  rõhutab, kui oluline on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja organisatsioonide, nagu ka kodanikuühiskonna kaasamine teabekampaaniatesse, toonitades eelkõige teabekampaaniate vajalikkust koolides ja ülikoolides, et kaasata uus põlvkond ja valmistada selle liikmeid ette olema aktiivsemad Euroopa kodanikud;

51.  on veendunud, et tarbijate usaldus hästitoimiva finantsteenuste turu vastu edendab pikas plaanis finantsstabiilsust, majanduskasvu, tõhusust ja innovatsiooni; rõhutab seetõttu vajadust anda tarbijatele selles sektoris parem juurdepääs teabele ja sõltumatule nõustamisele ning vältida huvide konflikte;

52.  rõhutab asjaolu, et olenevalt tarnijast on Euroopa energiatarbijatele pakutava teabe hulga ja kvaliteedi osas energiaarvete vahel suured erinevused; rõhutab, et tarbijatele tuleb anda õigeaegset ja piisavat teavet tarbimise ja hindade kohta, et nad saaksid valida meelepärase energiatarnija;

53.  soovitab kehtestada ühise metoodika ning ühise, laiahaardelise ja mugava energiaarvete vormi, sealhulgas minimaalse teabe, mille tarnijad peavad arvele lisama, et tarbijad saaksid aru energiaarvete sisust kõikjal ELis ning seeläbi kasutaksid energiat säästlikumalt ja tõhusamalt;

54.  soovitab tungivalt liikmesriikidel tagada riikide reguleerivatele asutustele volitused ja vahendid, mida on vaja nende kohustuste täitmiseks, näiteks kontrollimine ja kliendikaebuste nõuetekohane käsitlemine; palub komisjonil ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametil (ACER) esitada soovitused selle kohta, kuidas riikide reguleerivate asutuste volitusi järelevalve teostamiseks suurendada; palub komisjonil edendada paremat kooskõlastamist, parimate tavade vahetamist ja teabe jagamist liikmesriikide reguleerivate asutuste, riiklike ja Euroopa pädevate asutuste vahel;

55.  kutsub komisjoni üles arendama koos liikmesriikidega tõelist ühtset digitaalturgu, mis on oma nime vääriline ja teenib Euroopa tarbijate ja ettevõtjate, eelkõige VKEde huve; tuletab meelde, et tõelise Euroopa ühtse digitaalturu olemasolu toob sotsiaal-majanduslikku kasu Euroopa tarbijatele üldiselt ja eriti raskemini ligipääsetavate eraldatud piirkondade elanikele ning puuetega inimestele, samuti ELi ettevõtjatele, eriti VKEdele, kes saavad juurdepääsu uutele turgudele;

56.  rõhutab, et tõelise Euroopa ühtse digitaalturu loomiseks tuleb suurendada tarbijate usaldust ja turvalisust, tagades tarbijate isikuandmete kaitse ja digiallkirja turvalisuse, tugevdades vaidluste lahendamise mehhanisme ning kasutatavate maksevahendite usaldusväärsust ja turvalisust;

57.  tuletab taas meelde vajadust kaotada lüngad lepinguõiguses, samuti võtta vastu tõhusad õigusaktid selleks, et kõrvaldada lepingute suhtes kohaldatavate õigusnormide erinevusest tulenevad takistused, mis takistavad kaubandust, suurendavad tehingukulusid ja tekitavad õiguskindlusetust ettevõtjatele, mis põhjustab ka tarbijate usaldamatust ühtse turu vastu;

58.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kõiki kodanikke teavitataks igakülgselt Euroopa ravikindlustuskaardist tulenevatest õigustest ja nende rahalistest kohustustest tervishoiu- ja hooldusteenuste kasutamise korral eri liikmesriikides; rõhutab, et see teave peab olema kergesti kättesaadav, sh elektrooniliselt, ning arusaadav ja kättesaadav ka puuetega inimestele;

59.  kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa ravikindlustuskaart väljastataks nõudmisel kõikidele kodanikele, kellel on sellele õigus, ning et eeskirjade mis tahes väärkohaldamine lõpetataks viivitamata; kutsub liikmesriike üles esitama teavet lisakindlustuse või muude toimingute kohta, mis võivad olla kodanikele vajalikud, et saada välisriikides samasuguseid tervishoiuteenuseid nagu kodumaal;

60.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid lihtsustaksid ja kiirendaksid haldusmenetlusi välismaal osutatud ravi kulude hüvitamiseks ja tagaksid, et nende sotsiaalkindlustus- ja ravikindlustusasutused pakuksid liikuvatele kodanikele piisavat kaitset;

61.  rõhutab, et ametnikel ja teistel piirkondlike ja kohalike haldusasutuste töötajatel puudub teave Euroopas ja rahvusvaheliselt liikumise võimaluste kohta, ning rõhutab, et nende ametnike ja töötajate Euroopas ja rahvusvahelisel tasandil liikumine aitab luua liikmesriikides ajakohasemad ja tõhusamad haldusasutused, mis on olulised ELi õigustiku rakendamisel, võimaldades ka jagada häid tavasid;

IV.Õigusaktid/Ülevõtmine

62.  rõhutab, et ELi seadusandlike aktide edu sõltub alati nende kohaldamisest ja mõistliku aja jooksul liikmesriikide siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmisest; peab oluliseks korrapärast, hoolikat ja tõhusat kontrolli selles valdkonnas ning kutsub komisjoni üles sekkuma puuduliku ülevõtmise puhul ja jätkama selles osas parlamendiga tihedat koostööd;

63.  tunnistab, et vaatamata sellele, et komisjoni algatatud rikkumismenetluste arv on vähenenud, oli 2010. aasta lõpus ligi 2100 rikkumismenetlust ikka veel pooleli;

64.  märgib parlamendi petitsioonikomisjonile saadetud suurt hulka petitsioone, mis käsitlevad kodanike probleeme siseturul, mis eelkõige seonduvad ELi õiguse ebaõige ülevõtmise või kohaldamisega; kutsub komisjoni üles lisama oma raportisse petitsioonikomisjonile esitatud petitsioonide tulemused ja järeldused; rõhutab, et petitsioonimenetlust tuleks paremini kasutada ELi seadusandliku menetluse parandamiseks, eriti seoses õiguskaitsevahenditega piiriülese kaubanduse tõkete ja tarbijaõiguste jõustamise küsimustes;

65.  kutsub liikmesriike üles tagama kõigepealt siseturgu käsitlevate õigusaktide õigeaegse ja korrektse ülevõtmise ning vähendama ülevõtmiskohustuse rikkumist; kutsub liikmesriike üles rakendama oma riiklikus seadusandluses nn ühtse turu testi, võttes arvesse oma õigusnormide mõju kodanikele ja ettevõtjatele siseturu raames;

66.  rõhutab, et käibemaksu piiriülese tagasinõudmise menetlused tuleb teha ettevõtete jaoks vähem bürokraatlikuks ja tülikaks; rõhutab, et rahastamine piiriülese riskikapitali abil tuleks muuta kättesaadavamaks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühtset turgu käsitlevates õigusaktides kindlaks tehtud õigus- ja rakendusalaste vajakajäämiste tõttu tugevdama oma jõupingutusi nende õigusaktide tõhusaks rakendamiseks, eelkõige sotsiaalkaitse küsimustes;

67.  palub komisjonil arvestada ühenduse õigusaktide valesti ülevõtmise või ülevõtmata jätmise tõttu algatatud rikkumismenetluste puhul asjaomast sektorit ja selle mõju ühtsele turule;

68.  nõuab tungivalt, et komisjon arvestaks rikkumismenetluste puhul täiel määral Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 260 sätestatud muudatusi;

69.  toetab komisjoni jõupingutusi sõiduautode piiriülese üleviimise lihtsustamiseks ning kutsub liikmesriike üles rakendama sõiduautode teistes liikmesriikides registreerimisel täielikult ELi õiguse põhimõtteid; tuletab sellega seoses meelde, et vastava ELi tüübikinnitusega sõiduautod (kaasa arvatud parempoolse rooliga sõiduautod) peaksid sobima teistes liikmesriikides registreerimiseks ja kutsub komisjoni üles suurendama ühtlustatud registreerimistunnistuste turvalisust, et vähendada võltsitud registreerimistunnistusega varastatud sõidukite uuesti registreerimise ohtu;

70.  kutsub komisjoni üles kohaldama liikmesriikide ELi õiguse vastaste diskrimineerivate tööalaste eeskirjade ja tavade suhtes nulltolerantsi ning algatama viivitamata asjakohased menetlused, kui ELi õigust ei järgita; kutsub ühtlasi komisjoni üles mitte leppima kõikvõimalike muude diskrimineerivate või õigustamatute tavade, kontrollide või nõuetega, mis takistavad Euroopa töötajaid ja tööandjaid oma ELi õigusest tulenevaid õigusi kasutamast;

71.  tuletab meelde, et liikumisvabadus on põhiõigus, mida töötajad peavad saama teostada ilma eri liikmesriikide töötajate kodakondsusel põhineva diskrimineerimiseta nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul; leiab, et selle vabaduse tagamiseks tuleks töötajaid nõuetekohaselt teavitada, kehtestada piisavad õiguskaitsevahendid ja kõik liikmesriigid peaksid asjaomaseid ELi eeskirju rangelt rakendama;

72.  kutsub komisjoni üles jälgima hoolikalt direktiivi 2000/78/EÜ ülevõtmist ja tõhusat kohaldamist liikmesriikides ning vajakajäämiste avastamisel sekkuma; kutsub liikmesriike ja nõukogu üles pidama esmatähtsaks võtta kiiresti vastu direktiivi ettepanek, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest;

73.  rõhutab vajadust parandada töötingimusi ja tagada ELi lähetatud töötajatele mis tahes diskrimineerimiseta piisav kaitse; nõuab meetmete võtmist töötajate lähetamise direktiivi rakendamise ja kohaldamise parandamiseks tihedas koostöös sotsiaalpartneritega; tunneb sellega seoses heameelt ühtse turu foorumi järelduste üle;

74.  tuletab meelde, et kehtivate ELi õigusnormidega kaitstakse tarbijate õigusi ja need on konkurentsivõimelise Euroopa energiaturu kindlaks aluseks; siiski ei ole need mitmes liikmesriigis veel nõuetekohaselt siseriiklikesse õigusaktidesse üle võetud;

75.  nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid rakendaksid täielikult kolmanda energiapaketi ja muud ELi õigusaktid kokkulepitud tähtaegadeks; palub komisjonil nende eeskirjade ülevõtmist jõuliselt jälgida;

76.  nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks parimate tavade edendamist ühtset turgu käsitlevate õigusaktide ülevõtmise alal;

77.  rõhutab, et reisijate kaitse ühtne ja ühtlustatud rakendamine ja täitmine kogu ELis on reisivate kodanike, sealhulgas piiratud liikuvusega kodanike jaoks väga suure tähtsusega, samuti veoettevõtjatele võrdsete võimaluste tagamiseks; märgib, et puuetega inimesed puutuvad reisides väga sageli kokku tõkete ja takistustega, mis muudab ühtse turu paljud võimalused neile kättesaamatuks, kutsub komisjoni üles seda aspekti seoses reisijate õigustega rohkem arvesse võtma;

78.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et reisijate õigusi kaitsvad õigusaktid rakendatakse nõuetekohaselt, et Euroopa kodanikud oleksid reisijate õigustest ELis teadlikud ja eelkõige seda, et kõnealuseid õigusi järgitaks;

79.  rõhutab vajadust tegeleda kodanike ja ettevõtete probleemidega; märgib, et töödokumendis esitatud vähestele tõenditele vaatamata on paljud kindlaks tehtud mureküsimused kajastunud ka hiljutistes mõjuhinnangutes ja komisjoni ettepanekutes; on kindlal seisukohal, et meetmete ettepaneku esitamisel peab komisjon tooma kindlad ja veenvad tõendid, mis räägivad õigusakti eelnõus nimetatud poliitiliste valikute poolt; palub parlamendil ettepanekute eelnõu koostamisel kindlasti arvesse võtta komisjoni läbi viidud mõjuhinnangute täpsust ja veenvust, et vastuvõetavad õigusaktid vastaksid võimalikult täpselt kodanike ja ettevõtjate vajadustele;

80.  peab riiklike süsteemide vahelist teabevahetust ja koostööd oluliseks ning avaldab sellega seoses heameelt hiljuti teoks saanud ettevõtlusregistrite vastastikuse sidumise üle;(9) nõuab jätkuvalt ja tungivalt piiriülese halduskoostöö edendamist ja paremat võrgustike loomist kesksete platvormide kaudu; väljendab heameelt komisjoni vastavate algatuste üle, näiteks algatused riikide sotsiaalkindlustussüsteemide sotsiaalkindlustusandmete elektroonilise vahetamise süsteemi väljatöötamiseks;

81.  toonitab, et otsuste ja dokumentide õigusjõu piiriülene jõustamine ja tunnustamine on siseturul liikuvuse seisukohalt keskse tähtsusega; ootab pärimisõiguse määruse kiiret kohaldamist kõigis ELi liikmesriikides; palub komisjonil jätkata tööd perekonnaseisuaktide õigusjõu tunnustamise vallas – võttes aluseks 2010. aasta rohelise raamatu(10) ja 2011. aasta konsultatsioonid – ning peab 2013. aastaks kavandatud seadusandlike aktide ettepanekuid huvipakkuvateks;

82.  tuletab meelde parema õigusloome eesmärki ja on arvamusel, et komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid suurendama jõupingutusi, et parandada aruka reglementeerimise strateegiat;

83.  tunnustab regulatiivse koormuse probleemiga tegelemisel üles näidatud pühendumust; tuletab sellega seoses meelde varasemat parlamendi võetud kohustust nõuda komisjonilt uute õigusaktide ettepanekute tegemisel nendega kaasnevate kulude kindlakstegemist; tuletab ühtlasi meelde parlamendi taotlust halduskoormuse vähendamise kava pikendada ja laiendada, ning ootab sellega seoses haldus- ja regulatiivse koormuse vähendamise ettepanekuid, mis lahendaksid paljud kodanike ja ettevõtjate põhilised ühtse turuga seotud mured;

84.  rõhutab, et sõltumata seadusandlike aktide lihtsustamisest ja halduskoormuse vähendamisest siseturu vabaduste kasutamise osas ettevõtjate poolt, tuleb üldiselt kindlustada julgeolekut ja tervishoidu käsitlevate sätete olemasolu, mis kaitsevad tarbijaid ja töötajaid;

85.  kutsub komisjoni panema kõik uued Euroopa õigusnormid proovile e-kaubanduse testiga;

V.Ettepanekud

86.  palub, et komisjon vaataks Euroopa kodanike ja ettevõtjate 20 peamist mureküsimust seoses ühtse turu toimimisega kahe aasta pärast läbi ja ajakohastaks need; palub komisjonil koostada tabel iga esiletoodud probleemi kohta, osutades, millised osalejad vastutavad iga tuvastatud algpõhjuse lahenduste eest;

87.  palub komisjonil tulevastes raportites tuua esile vastavad meetmed, mille eest ta selgelt vastutab, nt õigeaegsete ja kohaste meetmete võtmine, kui liikmesriigid pole ELi õigusakte nõuetele vastavalt üle võtnud, ELi õiguse nõuetekohase rakendamise tagamine ja nõuetele mittevastavate õigusaktide läbivaatamine;

88.  palub tungivalt, et komisjon esitaks 2012. aasta teisel poolaastal majanduskasvu ergutamiseks dokumendi „Kaksteist uut vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks ”Üheskoos uue majanduskasvu eest„”;

89.  innustab komisjoni ja liikmesriike keskenduma oma teabekampaaniates Euroopa kodanike aastal (2013) nendele murevaldkondadele, mis on seotud ELi kodakondsusel põhinevate õigustega, kuna lähtuvalt raporti valikumetoodikast kajastavad need tõeliselt seda, mis on ELi kodanikele oluline nende igapäevaelus siseturul;

90.  palub komisjonil leida viise, kuidas ühendada tulevikus aruanne ELi kodakondsuse kohta raportiga „Ühtne turg inimeste silmade läbi”, et vältida dubleerimist ja segadust ning riski, et probleemid eraldatakse lahendustest;

91.  palub tungivalt, et komisjon käivitaks koos liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna esindajatega perioodiliselt Euroopa teabekampaaniaid riikide, piirkondlikus ja kohalikus meedias, samuti interaktiivseid kampaaniaid, mis aitaksid tugevdada ühtset turgu, kodanike õigusi ja kohustusi käsitlevat dialoogi kodanikega ning informeeriksid kodanike sellest, kust nad probleemide lahendamiseks teavet või abi saavad; kutsub komisjoni üles jälgima ja kontrollima nende teabekampaaniate tõhusust ja edukust;

92.  kutsub komisjoni üles tagama olemasolevate vahendite nagu SOLVIT, siseturu tulemustabel, siseturu infosüsteem, Teie Euroopa Nõuanne ja Teie Euroopa tõhus koostoime, mis võimaldaks jälgida, kas Euroopa direktiivid võetakse üle õigesti ja õigeaegselt;

93.  rõhutab vajadust toetada Euroopa tööturuasutuste süsteemi (EURES) ja selle tõhusat sidumist riiklike töövahendussüsteemidega, sest see on üks vahenditest, mis aitab võidelda liidusisese töötuse vastu ja tulla toime suutmatusega täita töökohti, kuna puuduvad sobiva kvalifikatsiooniga kandidaadid;

94.  kutsub komisjoni üles viima läbi hindamised valdkondades, kus ühenduse eeskirjad täidavad samaaegselt nii lihtsustamise ja liikmesriikides otserakendamise eesmärki kui ka ühtse turu eesmärke;

95.  palub komisjonil töötada välja kiireloomulised meetmed, mille eesmärk on kaotada ELi energia infrastruktuuride tasakaalustamatus, mis takistab energia siseturu lõpuleviimist ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamist;

96.  kutsub liikmesriike üles kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, et suurendada läbipaistvust ja vastutust, vähendada halduskoormust, täiustada haldusmenetlusi, vähendada CO2-heidet, säästa avaliku sektori raha ja aidata kaasa osalusdemokraatia edendamisele, tugevdades samal ajal usaldust.

97.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles korraldama määrust (EÜ) nr 883/2004 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 153 järgides uuringuid, et tagada ELis liikuvate kodanike sotsiaalkindlustuskaitse järjepidevus ja võrdne kohtlemine asjaomase liikmesriigi kodanikega, võttes ühtlasi arvesse üldsüsteemi täiendavat valikulist, vabatahtlikku ja ülekantavat sotsiaalkindlustussüsteemi Euroopa tasandil, et luua sotsiaalpoliitika valdkonnas tihedam koostöö; varasemad kaalutlused sotsiaalkindlustussüsteemide 28. režiimi kohta tuleks ajakohastada ja uuringutesse kaasata;

98.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed keeruliste riiklike haldusmenetluste lihtsustamiseks ning tagaksid, et töötajatele, tööandjatele ja teistele piiriülesesse tööhõiveprotsessi kaasatud osalistele oleks kättesaadav kogu vajalik teave nende tööalaste õiguste ja kohustuste kohta, näiteks sotsiaalkindlustuse, sh töötuskaitse, tervishoiu ja maksueeskirjade valdkonnas; on seisukohal, et see teave peab olema võimaluse korral elektrooniliselt kättesaadav enne liikuvuskogemust, selle ajal ja pärast seda;

99.  nõuab tungivalt, et komisjon asutaks ELi tasandil keskse koordineerimispunkti, mille eesmärk oleks liikuvate töötajate, tööandjate ja teiste huvirühmade murede kaardistamine, et leida liikmesriikidevahelisi lahendusi ja vältida liikuvusega seotud töösuhetest, sealhulgas töötajate lähetamisest põhjustatud probleeme;

100.  kutsub liikmesriike üles kohtlema ELi kodanike kolmandate riikide kodanikest pereliikmeid heausksete klientidena kõikides haldusmenetlustes, mille nad peavad läbima;

101.  palub liikmesriikidel luua kõigile ELi piires liikuvatele inimestele ühtne kontaktpunkt, mis võimaldaks neil oma töö ja elukohaga seotud haldusküsimustega tegeleda ning oma õiguste ja kohustuste kohta vastuvõtjariigis saada teavet saada ühest kohast ja annaks ühtlasi neile võimaluse interneti teel haldusmenetlusi korraldada, et tõhustada ELis liikuvate kodanike õiguste teostamist;

102.  kutsub komisjoni üles tagama kõikidele Euroopa Liidu kodanikele juurdepääsu põhimaksekontole mõistliku hinna eest, et suurendada liikuvust;

103.  tunneb heameelt komisjoni ettepanekute üle, mille eesmärk on lihtsustada piiriüleste tervishoiuteenuste kättesaadavust; kutsub komisjoni ja liikmesriike tungivalt üles tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiivi 2011/24/EL (patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius) kiire ja tõhus rakendamine, võttes nõuetekohaselt arvesse universaalsuse, kvaliteetse ravi kättesaadavuse, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtteid; kutsub lisaks komisjoni ja liikmesriike üles jätkama tööd oma eesmärgi nimel saavutada 2020. aastaks telemeditsiiniteenuste ja e-tervishoiuteenuste laialdane kasutuselevõtt; toetab ühtlasi katseprojekte, mis on mõeldud ELi kodanikele turvalise juurdepääsu tagamiseks nende patsiendiandmetele internetis ja ravidokumentide koostalitluse tagamiseks, et kindlustada seeläbi patsientide ravi järjepidevus;

104.  kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut mootorsõidukite tehnoülevaatuse kohta eesmärgiga vähendada kodanike ja tööstuse halduskoormust, tagades samal ajal ülevaatuse meetodite ja sisu hoogsa edasiarendamise ning liiklusohutuse võimalikult kõrge taseme;

105.  nõuab sõiduauto piiriülesel üleviimisel tehnoülevaatuste vastastikust tunnustamist liikmesriikides, võttes aluseks ühised määratlused ja võrreldava kontrollistandardi; teeb ettepaneku Euroopa andmebaasi loomiseks, kuhu koondatakse kõikide sõidukite tehnilised andmed, et võimaldada võrreldavust kogu Euroopas ja hõlbustada piiriülest registreerimist; kutsub liikmesriike üles hoidma sõiduauto piiriülese registreerimise rahalise kulu kodanike jaoks võimalikult madalal, vältides ühise lähenemisviisi abil liigseid kulusid;

106.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hoogustama riiklike transpordi- ja liikuvusteenuste, toodete ja süsteemide koostoimimise tugevdamist, näiteks ELi eeskirjadega reguleeritud teemaksusüsteemide või Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) ning ühistranspordi ja ühendveoahelatega seotud Euroopa integreeritud teabe-, hinna- ja piletisüsteemi valdkonnas;

107.  kutsub komisjoni üles lihtsustama juurdepääsu mikrokrediidirahastutele väikeettevõtete asutamiseks ja arendamiseks, eelkõige piiriülest tegevust kavandavatele ettevõtetele;

108.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lihtsustama innovaatiliste alustavate ettevõtete investeerimisvõimalusi, kõrvaldades takistused, mis pidurdavad kogu ELi hõlmava riskikapitalituru kujunemist;

109.  kutsub liikmesriike üles kasutama eksisteerivaid struktuure ja ühtsete kontaktpunktide rajamist, et lihtsustada ja soodustada juurdepääsu teabele vahenditega, mille abil VKEd saavad taotleda toetust Euroopa, riiklikest ja kohalikest fondidest, pidades silmas, et ühtsetel kontaktpunktidel on suurem lisandväärtus, kui need luuakse olemasolevast halduseelarvest ning seeläbi ei suurene maksumaksja kulud; rõhutab ühtsete kontaktpunktide olulisust põhiliste lähteolukordadena, et köita ja võimaldada erainvesteeringuid teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, ning kutsub komisjoni üles tugevdama meetmeid, mille eesmärk on muuta Euroopa, riiklikke ja kohalikke rahastamisraamistikke lihtsamaks ja läbipaistvamaks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid lihtsustaksid VKEde juurdepääsu rahalistele vahenditele, lihtsustades andmeedastuseeskirju ja edendades veebipõhiseid andmehoidlaid sertifikaatide ning muude tõendavate dokumentide jaoks;

110.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles jõudma kokkuleppele, mis võimaldab VKEdel tegutseda kõikjal Euroopas, ning muutma äriliselt kasulikuks nende ideed, tagades neile parema juurdepääsu turgudele ja vähendades bürokraatiat;

111.  kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut reisijate paremaks kaitsmiseks lennuettevõtjate maksejõuetuse korral, näiteks lennuettevõtjatele kohustusliku kindlustuse kehtestamise või tagatisfondi loomise kaudu;

112.  juhib tähelepanu sellele, et reisijatel on endiselt keeruline broneerida ja osta mitmeliigiliste reiside jaoks ELis pileteid, ning kutsub komisjoni, liikmesriike ja transpordisektori ettevõtjaid üles tagama integreeritud, mitmeliigilise piletite väljastamise süsteemi kasutuselevõtmine;

113.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut reisijate õiguste kohta mitme transpordiliigi kasutamisel, eesmärgiga ajakohastada õigusaktid vastavalt väljakujunevatele mitmeliigilistele liikumisharjumustele.

114.  kutsub komisjoni üles siseturu infosüsteemi ümber korraldama, laiendades ja parandades halduskoostöö toimimist, ning programmi SOLVIT uuesti läbi mõtlema, andes sellele uue õigusliku raamistiku ja piisavad vahendid, eriti inimressursside valdkonnas, ning tagama, et kõikidel keskustel oleks piisav arv kogenud töötajaid, et nad suudaksid täiesti rahuldavalt käsitleda kõiki neile saadetud taotlus

115.  kordab oma üleskutset liikmesriikidele aidata kaasa keeleõppele varases eas, kehtestada formaalse ja mitteformaalse hariduse ning elukestva õppe ja teises liikmesriigis omandatud oskuste tunnustamise süsteem ja kooskõlastada seda paremini tööturu vajadustega, et kujundada edaspidiseks välja võrreldavate kvalifikatsioonidega tööjõud, mis toob kasu ühisele Euroopa tööturule ja aitab tõsta tootlikkuse taset; rõhutab vajadust jätkata tööd riikide sertifitseerimissüsteemide omavahel vastavusse viimiseks Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaudu;

116.  on arvamusel, et haridusasutused peaksid selgitama väljastatava diplomi lisas, kuidas on võimalik hinnata nende väljastatud riiklikku diplomit ja võrrelda seda teiste liikmesriikide, eriti naaberriikide diplomitega;

117.  juhib tähelepanu direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta sätestatud automaatse tunnustamise menetluse edule ja palub hinnata võimalust laiendada seda teistele elukutsetele;

118.  palub, et liikmesriigid teeksid kõik vajaliku struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest vahendite saamiseks ja kasutaksid saadud summasid kutseharidusega seotud programmide jaoks, et tagada täiendav toetus VKEdele;

119.  juhib tähelepanu teatud liikmesriikides saavutatud positiivsetele tulemustele, kus energiaettevõtjatele kehtestatud energiasäästunõuded on andnud palju kasulikke tulemusi, sealhulgas arukate elektriarvestite laialdasema kasutamise tarbijate huvides;

120.  kutsub komisoni üles hindama piirkondlike ja kohalike asutuste ametnike ja teiste töötajate Euroopa vahetusprogrammi võimalikkust;

o
o   o

121.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 187 E, 27.7.2008, lk 80. (2) ELT L 176, 7.7.2009, lk 17. (3) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 84. (4) ELT C 349 E, 22.12.2010, lk 25. (5) ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 7. (6) Web Content Accessibility Guidelines (WCAG) 2.0. – http://www.w3.org/TR/WCAG20/. (7) Vt http://www.un.org/disabilities/convention/conventionfull.shtml. (8) CHAP – kaebuste ja päringute register; EU PILOT – probleemide lahendamine koos liikmesriikidega; NIF – Teatamata jätmise juhtumite registreerimise andmebaas. (9) Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2012. aasta seisukoht, (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0033). (10) COM(2010)0747.