Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 24. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu suhete kohta Pärsia lahe koostöönõukoguga(1),

–  võttes arvesse Araabia poolsaarega suhete arendamiseks loodud delegatsiooni visiiti Araabia Ühendemiraatidesse 29. aprillist kuni 3. maini 2012. aastal,

–  võttes arvesse Araabia Ühendemiraatide põhiseaduse artiklit 30,

–  võttes arvesse Araabia inimõiguste hartat, millega Araabia Ühendemiraadid on ühinenud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi aastaaruandeid inimõiguste kohta,

–  võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava,

–  võttes arvesse inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid, mis võeti vastu 2004. aastal ja mida ajakohastati 2008. aastal,

–  võttes arvesse 25. juunil 2012 Luxembourgis toimunud Euroopa Liidu – Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) 22. ühisnõukogu ja ministrite kohtumise kaaseesistujate avaldust,

–  võttes arvesse asepresidendi ja kõrge esindaja avaldust pärast 20. aprillil 2011 toimunud ELi – GCC ühisnõukogu ja ministrite kohtumist ning tema seisukohavõtte pärast 25. juunil 2012 toimunud 22. ELi – GCC ühisnõukogu ja ministrite kohtumist,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu 25. veebruari 1989. aasta koostöölepingut,

–  võttes arvesse ELi ja GCC vahelise 1989. aasta koostöölepingu rakendamise ühist tegevuskava (2010–2013),

–  võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti (ICCPR),

–  võttes arvesse naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokolli (Palermo protokoll), ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW) ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO eriraportööri 12. aprilli 2012. aasta soovitusi, mis käsitlevad naiste ja lastega kaubitsemist ning muud inimkaubandust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et Araabia Ühendemiraatide valitsus on 2012. aastal intensiivistanud inimõiguslaste ja kodanikuühiskonna aktivistide mahasurumist ning poliitvangide arv on tõusnud 64 inimeseni;

B.  arvestades, et enamikku neist hoitakse vangistuses ilma suhtlemisõiguseta, on olnud vihjeid piinamise kohta ja nad on ilma jäetud õigusabist;

C.  arvestades, et vahistatute hulgas on Araabia Ühendemiraatide üliõpilaste ühenduse aseesimees Mansoor al-Ahmadi, tegutsev kohtunik Mohamed al-Abdouly, kaks endist kohtunikku Khamis al-Zyoudiand ja Ahmed al-Za’abi ning kaks väljapaistvat inimõigustega tegelevat juristi – endine juristide ühenduse esimees Mohamed al-Mansoori ja Mohamed al-Roken;

D.  arvestades, et vahistatutele õigusabi pakkuva ühendemiraatlasest advokaadi töötajaid on väidetavalt süstemaatiliselt taga kiusatud ja hirmutatud, kusjuures riikliku julgeoleku kaalutlustel saadeti välja kolm töötajat, kes ei olnud Araabia ÜE kodanikud; arvestades, et taga kiusatud on ka neid juriste, kes on tulnud Araabia Ühendemiraatidesse vahistatutele õigusabi andma;

E.  arvestades, et inimõiguslaste ja demokraatlikult meelestatud aktivistide suhtes on rakendatud tagakiusamist, reisikeeldu, sõna- ja kogunemisvabaduse piiramist, omavolilist kinnipidamist, kodakondsusest ilmajätmist, väljasaatmist ja ebaseaduslikku vangistamist;

F.  arvestades, et Araabia Ühendemiraatide ametivõimude väitel on repressioonid vastuseks piiri tagant õhutatavale islamistide vandenõule, mille eesmärk on valitsuse kukutamine; arvestades, et kõik vahistatud on seotud rahumeelse islamistliku rühmitusega al-Islah, kes on tegutsenud Araabia Ühendemiraatides 1974. aastast saadik; arvestades, et kõige järgi otsustades on riiklik julgeolek ettekääne rahumeelsete aktivistide mahasurumiseks eesmärgiga summutada nõudeid reformida põhiseadust ja selliseid inimõiguste küsimusi nagu kodakondsuse puudumine;

G.  arvestades, et väljapaistvat inimõiguslast ja blogijat Ahmed Mansoori on viimastel nädalatel kaks korda rünnatud ning teda on pidevalt hirmutatud ja ähvardatud; arvestades, et 2011. aastal viibis ta seitse kuud vanglas ja mõisteti alles novembris süüdi riigi kõrgemate ametiisikute solvamise eest; arvestades, et ametivõimud võtsid ära ta passi ja takistasid omavoliliselt tal reisimist;

H.  arvestades, et Mansoori süüdistati koos teiste aktivistidega riigi tähtsate poliitikute solvamises pärast seda, kui nad olid koostanud ja allkirjastanud petitsiooni, milles nõuti suuremat poliitikas osalemist valitava parlamendi kaudu, millel on täielik seadusandlik pädevus;

I.  arvestades, et 15. juulil 2012 teatas riigi peaprokurör oma avalduses, et vahistatud poliitiliste oponentide rühma üle toimub juurdlus „riiklikku julgeolekut ohustavate kuritegude” kavandamise, „Araabia ÜE põhiseaduse ja valitsuskorra vastase tegevuse” ning „välisriikide organisatsioonide ja agentidega” ühenduses olemise pärast;

J.  arvestades, et ehkki sõna- ja ajakirjandusvabadus on Araabia Ühendemiraatides põhiseadusega tagatud, võimaldab riigi kriminaalkoodeks inimesi valitsust kritiseerivate kõnede eest vastutusele võtta; arvestades, et vähemalt üks veebidiskussioonifoorum on suletud ja Araabia Ühendemiraatides on blokeeritud juurdepääs mitmetele poliitilistele veebisaitidele;

K.  arvestades, et 2012. aastal peatasid Araabia Ühendemiraatide ametivõimud mitmete tuntud, rahvusvaheliselt tunnustatud ja piirkonnas demokraatiat edendanud valitsusväliste organisatsioonide tegevuse, neist tuntumad on Riikliku Demokraatiainstituudi (National Democratic Institute) Dubai haruosakond ning Saksa demokraatiameelse mõttekoja Konrad-Adenauer-Stiftung Abu Dhabi haruosakond;

L.  arvestades, et inimkaubanduse eriraportööri aruande kohaselt on inimestega kaubitsemine nende tööjõuna kasutamise eesmärgil Araabia Ühendemiraatides endiselt laialt levinud ja sellise kaubitsemise ohvrid jäävad välja selgitamata;

M.  arvestades, et valitsus on teinud vähe CEDAWi komitee 2010. aasta alguses antud soovituse täitmiseks;

N.  arvestades, et Araabia Ühendemiraatides rakendatakse endiselt surmanuhtlust;

1.  väljendab sügavat muret inimõiguslaste, poliitiliste ja kodanikuühiskonna aktivistide ründamise, mahasurumise ja hirmutamise pärast Araabia Ühendemiraatides, kusjuures need isikud kasutavad rahumeelselt selliseid põhiõigusi nagu sõna-, mõtte- ja kogunemisvabadus; palub Araabia Ühendemiraatide ametivõimudel jätkuvad repressioonid koheselt peatada;

2.  nõuab kõigi meelsusvangide ja aktivistide, sealhulgas inimõiguslaste tingimusteta vabastamist ning palub Araabia Ühendemiraatide ametivõimudel tagada, et kinnipeetavad, kes leitakse olevat seadusi rikkunud, toodaks kohtu ette, neile esitataks süüdistused ja nad saaksid kasutada nende enda valitud õigusabi;

3.  palub Araabia Ühendemiraatide ametivõimudel põhjalikult ja erapooletult uurida Ahmed Mansoori ründamise ja avaliku ähvardamise juhtusid ning ka kõiki teisi ründamise ja tagakiusamise juhtumeid;

4.  nõuab, et austataks kõiki inimõigusi ja põhivabadusi, sealhulgas sõnavabadust (nii tavalises kui ka veebikeskkonnas), kogunemisvabadust, naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust ning õiglase kohtupidamise õigust ja võideldaks diskrimineerimise vastu;

5.  on rahul, et Araabia Ühendemiraadid ühinesid 19. juulil 2012 ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooniga, ning nõuab tungivalt, et Araabia ÜE ametivõimud tõendaksid oma valmisolekut konventsiooniga võetud kohustusi täita ning korraldaksid põhjalikud, sõltumatud ja erapooletud juurdlused väidetavate piinamisjuhtude ning inimeste väidetavate sunniviisiliste kadumiste küsimustes;

6.  kutsub Araabia Ühendemiraate kinnitama kavatsust „hoida inimõiguste kaitse ja edendamise kõige kõrgemaid standardeid” kooskõlas oma taotlusega saada aastateks 2013–2015 ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks, ning sel eesmärgil ratifitseerima ICCPRi ja majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti (ICESCR) ning nende vabatahtlikud lisaprotokollid ning väljastama kõigile ÜRO erivolinikele alalised külastuskutsed;

7.  mõistab hukka surmanuhtluse kohaldamise mis tahes olukorras;

8.  kiidab heaks ELi uue inimõiguste paketi vastuvõtmise ning nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid, sealhulgas ELi inimõiguste eriesindaja võtaksid koos 27 liikmesriigiga konkreetseid meetmeid, et järgida Araabia Ühendemiraatide suhtes selget ja põhimõttekindlat poliitikat, mille puhul inimõiguste nõukogus avaldatavate demaršide, avalike seisukohavõttude ja algatuste abil pöörataks tähelepanu jätkuvatele tõsistele inimõiguste rikkumistele;

9.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu kõrgel esindajal ja Euroopa institutsioonidel seada inimõigused enda ja kõigi kolmandate riikide, ka strateegiliste partnerite vaheliste suhete keskmesse, pannes erilist rõhku järgmisele ELi ja GCC ministrite kohtumisele;

10.  peab ülitähtsaks jätkata püüdlusi ELi ja Pärsia lahe piirkonna vahelise koostöö süvendamiseks ning üksteisemõistmise ja usalduse arendamiseks; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja selle kõnealuse piirkonna partnerite regulaarsed parlamentidevahelised kohtumised on oluline foorum konstruktiivseks ja avameelseks dialoogiks ühiste mureküsimuste teemal;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Araabia Ühendemiraatide valitsusele ja parlamendile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ning Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT C 247 E, 17.8.2012, lk 1.