Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2012/2049(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0297/2012

Esitatud tekstid :

A7-0297/2012

Arutelud :

PV 25/10/2012 - 23
CRE 25/10/2012 - 23

Hääletused :

PV 26/10/2012 - 6.6
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0405

Vastuvõetud tekstid
PDF 132kWORD 49k
Reede, 26. oktoober 2012 - Strasbourg
Euroopa Ombudsmani 2011. aasta tegevuse aruanne
P7_TA(2012)0405A7-0297/2012

Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2012. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani 2011. aasta tegevuse aruande kohta (2012/2049(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2011. aasta tegevuse aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 24 kolmandat lõiku, artiklit 228 ja artiklit 298,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 41 ja 43,

–  võttes arvesse oma 18. juuni 2008. aasta resolutsiooni(1) Euroopa Parlamendi otsuse vastuvõtmise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ombudsmani vahel 15. märtsil 2006. aastal sõlmitud ja 1. aprillil 2006. aastal jõustunud koostöö raamkokkulepet,

–  võttes arvesse 1. jaanuari 2009. aasta ombudsmani põhikirja rakendussätteid(3),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 205 lõike 2 teist ja kolmandat lauset,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A7-0297/2012),

A.  arvestades, et Euroopa Ombudsmani 2011. aasta tegevuse aruanne esitati 22. mail 2012. aastal ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile ning ombudsman Nikiforos Diamandouros tutvustas 19. juunil 2012. aastal Brüsselis aruannet petitsioonikomisjonile;

B.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 24 on „igal liidu kodanikul [...] õigus pöörduda ombudsmani poole, kelle ametikoht luuakse vastavalt artiklile 228”;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 228 volitatakse Euroopa Ombudsmani võtma vastu kaebusi haldusliku omavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohus, kui see tegutseb õigusemõistjana;

D.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 298 abistab ELi institutsioone, organeid ja asutusi nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus ning et sama artikkel pakub võimaluse kehtestada sel eesmärgil määruste abil teiseses õiguses konkreetsed ja kogu ELi halduskorralduse suhtes kohaldatavad sätted;

E.  arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 41 on sätestatud, et „igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul”;

F.  arvestades, et haldusliku omavoliga on tegemist mitte ainult siis, kui avaliku sektori asutus ei tegutse tema jaoks kohustusliku eeskirja või põhimõtte kohaselt, ja arvestades, et hea halduse põhimõtete kohaselt peavad ELi institutsioonid olema teenistusvalmid ning tagama elanikele nõuetekohase kohtlemise ja nende õiguste täieliku kasutamise;

G.  arvestades, et see määratlus ei piira halduslikku omavoli vaid nende juhtudega, kui rikutav eeskiri või põhimõte on õiguslikult siduv; arvestades, et hea halduse põhimõtted on hõlmavamad kui õigusaktid ning nõuavad, et ELi institutsioonid oleksid lisaks õiguslike kohustuste täitmisele ka teenistusvalmid ning tagaksid elanikele nõuetekohase kohtlemise ja õiguste täieliku kasutamise;

H.  arvestades, et ombudsmanile esitati 2011. aastal 2510 kaebust (2010. aastal 2667 kaebust), ta algatas 396 uurimist (335 uurimist 2010. aastal) ning viis lõpule 318 uurimist (326 uurimist 2010. aastal); arvestades, et kokku 2544 kaebusest, mida ombudsman käsitles 2011. aastal, kuulus tema pädevusse 698 (27 %);

I.  arvestades, et 1321 esitatud kaebust kuulusid Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmete pädevusse; arvestades, et võrgustik koosneb riikide ja piirkondade ombudsmanidest; arvestades, et Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon on Euroopa ombudsmanide võrgustiku täieõiguslik liige;

J.  arvestades, et ombudsman suunas 2011. aastal 59 kaebust petitsioonikomisjonile; arvestades, et 147 kaebuse esitajat suunati Euroopa Komisjoni ja 591 teistesse institutsioonidesse ja organitesse, kaasa arvatud SOLVIT ja nõuandeteenistus Teie Euroopa Nõuanne, ning samuti spetsialiseerunud ombudsmanide juurde või liikmesriikide muudesse kaebusi käsitlevatesse organitesse;

K.  arvestades, et 2011. aastal esitati peaaegu 61 % kaebustest interneti kaudu; arvestades, et enam kui pool (53 %) interneti kaudu esitatud kaebustest esitati ombudsmani veebisaidil leiduvat elektroonilist kaebuste vormi kasutades;

L.  arvestades, et viimasel paaril aastal märkimisväärselt vähenenud teabenõuete arv annab tunnistust sellest, et alates 2009. aasta jaanuarist ombudsmani veebisaidil kättesaadav interaktiivne juhis on õnnestunud;

M.  arvestades, et ombudsmani pädevusse mittekuuluvate kaebuste arv langes 2011. aastal 1846-ni, mis on alates 2003. aastast madalaim tase;

N.  arvestades, et tavapäraselt esitati enim kaebusi Saksamaalt ja Hispaaniast; arvestades, et 2011. aastal jõudis Hispaania teiselt kohalt esimesele ning talle järgnesid Saksamaa, Poola ja Belgia; arvestades, et rahvastikuarvuga võrreldes esitati kõige enam kaebusi Luksemburgist, Küproselt, Belgiast, Maltalt ja Sloveeniast;

O.  arvestades, et ombudsman algatas 396 uurimist, millest 382 põhinesid kaebustel ja 14 olid omaalgatuslikud; arvestades, et 2011. aastal alustati siiani kõige rohkem uurimisi;

P.  arvestades, et enamik uurimisi puudutas Euroopa Komisjoni (231), teisel kohal oli EPSO (42); arvestades, et Euroopa Parlamenti puudutavate uurimiste arv langes 2010. aastaga võrreldes enam kui poole võrra; arvestades, et nõukogu puudutavate uurimiste arv kasvas kolmandiku võrra;

Q.  arvestades, et ombudsman lõpetas 2011. aastal 318 uurimist; arvestades, et enamik neist uurimistest (66 %) lõpetati ühe aasta jooksul ja kolmandik kolme kuu jooksul; arvestades, et keskmiselt kulus ühele uurimisele 10 kuud;

R.  arvestades, et 64 juhtumi puhul ei tuvastanud ombudsman halduslikku omavoli; arvestades, et haldusliku omavoli mittetuvastamine ei ole negatiivne tulemus, sest kaebuse esitajal võib olla kasu asjaomase institutsiooni täielikust selgitusest ning tulemus on tõendiks selle kohta, et institutsioon toimis hea haldustava põhimõtte kohaselt;

S.  arvestades, et 84 lõpetatud juhtumi puhul jõuti positiivsele tulemusele koos asjaomase institutsiooniga, kes nõustus kokkuleppelise lahendiga või lahendas probleemi; arvestades, et ombudsman püüab alati jõuda kokkuleppelise lahendini, kui see on vähegi võimalik; arvestades, et koostöö ELi institutsioonidega on kokkuleppelise lahendi saavutamiseks ülioluline;

T.  arvestades, et 47 juhtumi puhul tuvastas ombudsman haldusliku omavoli ning neist 13 juhtumi puhul nõustus asjaomane institutsioon kas täielikult või osaliselt soovituse projektiga;

U.  arvestades, et 35 juhtumit lõpetati kriitilise märkusega ning 39 lõpetati lisamärkustega, mille eesmärk on aidata asjaomastel institutsioonidel parandada oma halduse kvaliteeti;

V.  arvestades, et ombudsman avaldab iga aasta oma leiud institutsioonide järelmeetmete kohta seoses kriitiliste ja lisamärkustega;

W.  arvestades, et rahuldavate järelmeetmete määr seoses 2010. aastal tehtud kriitiliste ja lisamärkustega oli 78 %; arvestades, et lisamärkustega seoses võetud järelmeetmed olid rahuldavad 95 % juhtumite puhul ning kriitiliste märkuste korral võetud järelmeetmed olid rahuldavad vaid 68 % juhtumite puhul;

X.  arvestades, et ombudsman esitas 2011. aastal 25 soovituse projekti ning lõpetas 13 juhtumit, mille puhul asjaomane institutsioon nõustus soovituse projektiga kas täielikult või osaliselt;

Y.  arvestades, et 2011. aastal ei esitanud ombudsman Euroopa Parlamendile ühtegi eriaruannet;

Z.  arvestades, et ombudsmani eelarvel on Euroopa Liidu eelarves eraldi jagu, mis koosneb kolmest jaotisest: jaotis 1 hõlmab palku, hüvitisi ja muid töötajatega seotud kulusid; jaotis 2 hõlmab hooneid, mööblit, seadmeid ja mitmesuguseid tegevuskulusid; jaotis 3 hõlmab institutsiooni üldiste ülesannete täitmisega seotud kulusid;

1.  kiidab Euroopa Ombudsmani 2011. aasta tegevuse aruande heaks;

2.  märgib, et ombudsman aitas 2011. aastal enam kui 22 000 kodanikku, kellest 2510 esitas kaebuse, 1284 teabenõude ja 18 274 sai nõu ombudsmani veebisaidil asuva interaktiivse juhise kaudu;

3.  võtab teadmiseks asjaolu, et viimastel aastatel on ombudsmanile esitatud kaebuste koguarv järk-järgult kahanenud, sealhulgas eelkõige nende kaebuste arv, mis ei kuulu ombudsmani pädevusse; jälgib seda nähtust huviga, et hinnata, kas sellise kahanemise ja interaktiivse juhise kasutuselevõtu vahel on otsene seos;

4.  võtab teadmiseks, et ombudsmanil oli enam kui 65 % kaebuste puhul võimalik alustada uurimist või suunata kaebuse esitaja pädeva organi poole, milleks oli näiteks mõni Euroopa ombudsmanide võrgustiku (kuhu kuulub ka Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon) liige, Euroopa Komisjon või mõni muu kaebuste lahendamisega tegelev asutus (nt SOLVIT); märgib, et 2011. aastal sai petitsioonikomisjon ombudsmanilt 59 kaebust;

5.  märgib, et peamised väidetava haldusliku omavoli liigid, mida ombudsman 2011. aastal uuris, puudutasid seaduslikkuse küsimusi (28 % uurimistest), teabenõudeid (16,2 %), õiglust (13,6 %), otsuste põhjendusi ja edasikaebamise võimalusi (8,1 %), otsuste tegemise mõistlikku tähtaega (7,3 %), üldsuse juurdepääsu dokumentidele (7,1 %), diskrimineerimise keeldu (6,8 %) ning kohustust vastata kirjadele kodanike emakeeles ning märkida pädev ametnik (5,8 %);

6.  märgib, et enamik ombudsmani poolt 2011. aastal algatatud uurimisi oli seotud Euroopa Komisjoniga (231 juhtumit), teisel kohal oli EPSO (42); on arvamusel, et kuna komisjon on institutsioon, kelle otsused avaldavad kodanikele otsest mõju, on loogiline, et tema vastu esitatakse enamik kaebusi;

7.  märgib rahuloluga, et ombudsmani poolt Euroopa Parlamendiga seoses algatatud uurimised vähenesid 2010. aastaga võrreldes enam kui poole võrra; märgib, et ombudsman algatas kolmandiku võrra rohkem uurimisi seoses ELi Nõukoguga;

8.  võtab teadmiseks, et ombudsman kohandas 2011. aastal oma menetlusi, et muuta need kodanikusõbralikumaks, ja võttis kasutusele uut liiki uurimise – selgitava uurimise –, mis võimaldab kaebuse esitajal oma kaebust selgitada, kui ombudsman ei ole esimesel pilgul veendunud, et on põhjust küsida ELi institutsiooni arvamust;

9.  juhib tähelepanu asjaolule, et ombudsman palub nüüd kaebuste esitajatel teha märkusi, kui nad ei ole institutsiooni vastusega rahul, varem aga pidid kaebuste esitajad esitama uue kaebuse, kui nad ei olnud vastuste sisuga rahul;

10.  on rahul sellega, et uue lähenemisviisi tulemusel lõpetab ombudsman vähem juhtumeid märkusega „institutsiooni poolt lahendatud” ning lõpetab rohkem selliseid juhtumeid, mille puhul ei leita halduslikku omavoli või mille puhul ei ole edasine uurimine põhjendatud;

11.  märgib, et ombudsman vaatas samuti läbi tema pädevusest välja jäävate kaebuste käsitlemise, millega nüüd tegeleb ombudsmani ameti registriosakond, kes tagab, et kaebuste esitajaid teavitatakse võimalikult kiiresti sellest, et ombudsman ei saa nende kaebusega tegelda ja kelle poole neil tuleks pöörduda;

12.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2011. aasta eurobaromeetri eriuuringust kodanike õiguste ja ELi haldusaparaadi toimimise kohta(4) selgus, et kodanikud hindavad kõrgelt oma õigust esitada Euroopa Ombudsmanile kaebus ning et nende arvates olid sellest olulisemad vaid õigus vabalt liikuda ja elada liidu piires ning õigus heale haldusele;

13.  avaldab ombudsmanile tunnustust brošüüri „Probleemid ELiga? Kes saab Teid aidata?” avaldamise eest, mis sisaldab ülevaatlikku teavet kodanike ELiga seotud probleemide lahendamise mehhanismide kohta, ja selle eest, et see trükis on kättesaadav ka audioversioonis ja suures kirjas;

14.  rõhutab, et viimastel aastatel saavutatud edust hoolimata on nende menetletud kaebuste osakaal, mis kuuluvad tõepoolest ombudsmani pädevusvaldkonda, ka 2011. aastal taas üsna tagasihoidlik (umbes 27 %) ning seetõttu tuleks ette võtta ulatuslikum ja ennetavam kodanikele mõeldud selgitustöö ombudsmani pädevusvaldkonna teemal, eelkõige tihedas koostöös riikide ja piirkondade ombudsmanidega, Euroopa Parlamendiga ja komisjoniga;

15.  on ombudsmaniga ühel nõul selles suhtes, et nende põhiväärtuste otsene ja täpne sedastamine, mida ELi avalike teenistujate käitumine peaks kajastama, võib oluliselt suurendada kodanike usaldust Euroopa avaliku teenistuse ja ELi institutsioonide vastu;

16.  toetab ombudsmani seisukohta, mille kohaselt ei pea institutsioon, kus teeninduskultuur on kinnistunud, kaebusi ohuks, vaid võimaluseks paremini suhelda ning tehtud vea puhul see parandada ja võtta tulevikus sellest õppust;

17.  tuletab meelde, et põhiõiguste hartas (artikkel 41) käsitletakse õigust heale haldusele liidu kodanike põhiõigusena;

18.  kutsub kõiki Euroopa Liidu institutsioone, organeid ja asutusi üles toimima kooskõlas Euroopa hea halduse tava eeskirjaga, mille parlament võttis vastu oma 6. septembri 2001. aasta resolutsiooniga(5);

19.  kiidab ombudsmani kestvaid jõupingutusi taotleda konstruktiivselt Euroopa Liidu üldiseid haldusmenetlusi käsitleva määruse väljatöötamiseks paremate tingimuste loomist, näiteks asjaomaste trükiste koostamise teel; rõhutab, et selline õigusakt, mis peaks tagama õiguslikult siduvad miinimumstandardid kvaliteedi ja menetlustagatiste osas kogu otseses ELi halduskorralduses, võiks toetuda ELi toimimise lepingu artiklile 298 ning selle konkreetseks sõnastamiseks tuleks konsulteerida tihedalt ombudsmaniga;

20.  toetab ombudsmani seisukohta, mille kohaselt on hea halduse põhimõtted hõlmavamad kui õigusaktid ning nõuavad, et ELi institutsioonid, organid ja asutused oleksid lisaks õiguslike kohustuste täitmisele ka teenistusvalmid ning tagaksid elanikele nõuetekohase kohtlemise ja nende õiguste täieliku kasutamise;

21.  avaldab ombudsmanile tunnustust selle eest, et ta avaldas ja jagas kõigile ELi institutsioonide, organite ja ametite töötajatele brošüüri „The European Ombudsman’s Guide to Complaints” eesmärgiga ergutada ELi haldusaparaati oma toimimist parandama, süvendades kohustust järgida kodanike teeninduskultuuri põhimõtteid;

22.  kiidab ombudsmani koostööd Euroopa ombudsmanide võrgustikuga ning kutsub üles suunama seda koostööd ka aktiivsemate meetmetega Euroopa kodanikualgatuse edendamisele, kuna tegemist on uue vahendiga, mis võimaldab kodanikel otseselt osaleda ELi õigusaktide väljatöötamisel ning mis tagab, et õigusakti tehnilised nõuded ei oleks kodanikele liiga koormavad;

23.  tuletab meelde, et Euroopa ombudsmanide võrgustiku 8. seminar peeti Kopenhaagenis 2011. aasta oktoobris; tuletab meelde, et petitsioonikomisjon on võrgustiku täieõiguslik liige ja oli seminaril esindatud; tuletab meelde, et võrgustiku liikmed leppisid seminaril kokku selles, et nad püüavad leida paremaid viise Euroopa kodanike teavitamiseks nende õigustest;

24.  tuletab meelde, et ombudsman tutvustas seminaril ELi avalike teenistujate avaliku teenistuse põhimõtteid käsitleva teksti projekti, milles ta määras kindlaks viis põhimõtet, mis on järgmised: pühendumine ELile ja selle kodanikele, ausus, objektiivsus, austus teiste vastu ja läbipaistvus; võtab teadmiseks, et ombudsman korraldas kõnealuste põhimõtete teemal avaliku arutelu ja et teksti lõplik versioon avaldati 19. juunil 2012;

25.  märgib rahuloluga, et ombudsman kasutas aruandlusperioodil oma volitusi aktiivselt ja tasakaalustatult ning kriitilise üksmeele ja tiheda koostöö vaimus teiste ELi asutustega;

26.  nõuab kindlalt, et ombudsman jätkaks ressursside parima võimaliku kasutamise tagamist, vältides töötajate tarbetut kattumist ning tehes koostööd teiste olemasolevate ELi institutsioonidega, et tagada ELi eelarves tõhususe suurendamisest tulenev kokkuhoid;

27.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning liikmesriikide ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.

(1) ELT C 286 E, 27.11.2009, lk 172.
(2) EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15.
(3) Vastu võetud 8. juulil 2002 ning ombudsmani otsustega muudetud 5. aprillil 2004 ja 3. detsembril 2008.
(4) http://www.ombudsman.europa.eu/en/press/statistics.faces
(5) EÜT C 72 E, 21.3.2002, lk 331.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika