Märksõnaregister   Eelnev   Järgnev   Terviktekst

Menetlus : 2011/0296(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik : A7-0303/2012
Esitatud tekstid : A7-0303/2012		Arutelud : PV 25/10/2012 - 17 CRE 25/10/2012 - 17		Hääletused : PV 26/10/2012 - 6.8 CRE 26/10/2012 - 6.8 PV 15/04/2014 - 17.7 CRE 15/04/2014 - 17.7 Selgitused hääletuse kohta		Vastuvõetud tekstid : P7_TA(2012)0407 P7_TA(2014)0385

Vastuvõetud tekstid	827k  322k
Reede, 26. oktoober 2012 - Strasbourg
Finantsinstrumentide turud ning Euroopa turu infrastruktuuri määruse muutmine börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate osas ***I	P7_TA(2012)0407 A7-0303/2012
Tekst   Terviktekst

Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2012. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust [Euroopa turu infrastruktuuri määrus] börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (COM(2011)0652 – C7-0359/2011 – 2011/0296(COD))(1)
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)
komisjoni ettepanekule võtta vastu
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine) [Muudatusettepanek 1, kui ei ole märgitud teisiti] (1) Seejärel saadeti see vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile tagasi uueks läbivaatamiseks (A7-0303/2012). (2) * Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas; välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1), toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2) ning arvestades järgmist: (1)  Hiljutine finantskriis tõi esile finantsturgude läbipaistvuses valitsevad puudused, millel võivad olla kahjulikud sotsiaalmajanduslikud tagajärjed. Läbipaistvuse suurendamine on üks üksmeelselt toetatavaid põhimõtteid finantssüsteemi tugevdamiseks, nagu kinnitati 2. aprillil 2009 Londonis G-20 juhtide avaldusega. Selleks et suurendada läbipaistvust ja parandada finantsinstrumentide siseturu toimimist, tuleks luua uus raamistik, millega kehtestataks ühtsed nõuded finantsinstrumentide turgudel sooritatavate tehingute läbipaistvuse suhtes. Raamistik peaks olema aluseks kõikehõlmavatele eeskirjadele laia valiku finantsinstrumentide kohta. See peaks olema täienduseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta)(3) kehtestatud nõuetele aktsiatega seotud korralduste ja tehingute läbipaistvuse osas. (2)  Jacques de Larosière’i juhitud kõrgetasemeline ELi finantsjärelevalve eksperdirühm kutsus liitu üles töötama finantsvaldkonna reguleerimiseks välja paremini ühtlustatud eeskirjad. Samuti rõhutas 18.–19. juuni 2009. aasta Euroopa Ülemkogu Euroopa tuleviku järelevalvearhitektuuri kontekstis vajadust kehtestada Euroopa ühtsete eeskirjade kogumik, mis oleks kohaldatav kõigi siseturu finantseerimisasutuste suhtes. (3)  Uue õigusloome tarvis peaks seepärast kasutama kahte eri õiguslikku instrumenti: direktiivi ja määrust. Need kaks õigusakti koos moodustaksid õigusraamistiku, mis reguleerivad nõudeid, mida kohaldataks investeerimisühingute, reguleeritud turgude ja andmearuandlusteenuste osutajate suhtes. Seepärast tuleks käesolevat määrust lugeda koos direktiiviga. Vajadus kehtestada teatavate nõuete osas kõigi asutuste suhtes ühtne kogum eeskirju ja vältida võimalikku õigusnormide erinevuse ärakasutamist ning tagada turuosalistele suurem õiguskindlus ja vähem regulatiivset keerukust õigustab õigusliku aluse kasutamist, mis võimaldab koostada määruse. Et kõrvaldada kauplemiselt allesjäänud takistused ja olulised konkurentsimoonutused, mis tulenevad erinevustest riikide seadustes, ning et ennetada tulevaste tõenäoliste kauplemise takistuste ja oluliste konkurentsimoonutuste tekkimist, on vaja võtta vastu määrus, mis sätestab kõigis liikmesriikides sätestatavad ühtsed eeskirjad. Käesoleva vahetult kohaldatava seadusandliku akti eesmärk on otsustavalt kaasa aidata siseturu sujuvale toimimisele ning seetõttu peaks selle õiguslikuks aluseks olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, nagu seda Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktika järgi tõlgendatakse. (4)  Direktiiviga 2004/39/EÜ kehtestati eeskirjad reguleeritud turule kauplemisele lubatud aktsiatega kauplemise läbipaistvaks muutmiseks nii tehingueelselt kui ka -järgselt ning reguleeritud turule kauplemisele lubatud finantsinstrumentidega teostatud tehingutest teatamiseks pädevatele asutustele. Seda direktiivi tuleks uuendada, kajastamaks asjakohaselt finantsturgudel aset leidnud muutusi ning kõrvaldades puudused ja täites tühimikud, mis muu hulgas ilmnesid finantsturgude kriisi ajal. (5)  Kauplemise suhtes kohaldatavad sätted ning reguleerivad läbipaistvuse nõuded tuleks kehtestada otse kohaldatava seaduse kujul, mida kohaldataks kõigi investeerimisühingute suhtes, kes peaksid järgima ühtseid eeskirju kõigil liidu turgudel, et tagada ühtse reguleeriva raamistiku ühetaoline kohaldamine, tugevdada usaldust kogu liidu turgude läbipaistvuse suhtes, vähendada õigusnormide keerukust ja ühingute kulusid seoses normide täitmisega, eriti finantseerimisasutuste puhul, kes tegutsevad piiriüleselt, ning aidata kaasa konkurentsimoonutuste kõrvaldamisele. Määruse vastuvõtmine, millega tagatakse otse kohaldatavus, on kõige sobivam vahend, et saavutada need reguleerimiseesmärgid ja tagada ühtsed tingimused ja ennetada riiklike nõuete lahknemist direktiivi ülevõtmise tulemusena. (6)  Tuleks selgitada reguleeritud turu ja mitmepoolse kauplemissüsteemi määratlusi ning need jätkuvalt teineteisega tihedalt ühitada, kajastamaks tõsiasja, et nad väljendavad tõhusalt sama organiseeritud kauplemisfunktsiooni. Neist määratlustest tuleks jätta välja kahepoolsed süsteemid, kus investeerimisühing sõlmib kõik tehingud enda nimel, isegi kui ta on riske mitte võttev vastaspool ostja ja müüja vahel. Mõiste „süsteem” hõlmab kõiki turge, mis koosnevad reeglistikust ja kauplemisplatvormist, kui ka neid, mis tegutsevad üksnes reeglistiku alusel. Reguleeritud turud ja mitmepoolsed kauplemissüsteemid ei ole kohustatud käitama korralduste kokkuviimiseks tehnilist süsteemi, kuid neil peaks olema võimalik kasutada muid kauplemisprotokolle, kaasa arvatud süsteeme, kus kasutajad saavad hinnapakkumist küsida mitmelt pakkujalt. Turg, mis koosneb üksnes reeglistikust, mis reguleerib liikmelisuse, instrumentide kauplemisele lubamise, liikmetevahelise kauplemise, aruandluse ja vajaduse korral läbipaistvuskohustusega seotud aspekte, on selle määruse tähenduses reguleeritud turg või mitmepoolne kauplemissüsteem ning nende reeglite alusel sõlmitud tehinguid käsitatakse sõlmituna reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi raames. Kui kauplemine toimub süsteemi reeglite kohaselt või süsteemi protokollide või sisemiste algoritmide vahendusel, tuleb huvid viia määratluste tõttu kokku nõnda, et selle tulemuseks on leping. Mõistet „ostu- ja müügihuvid” tuleb mõista laias tähenduses ning see hõlmab korraldusi, hinnapakkumisi ja huviväljendusi. Üks olulistest nõuetest puudutab kohustust, et huvid viiakse kokku süsteemis süsteemi korraldaja loodud diskretsioonivabade reeglite abil, mis tähendab, et need tuuakse kokku süsteemi reeglite alusel või süsteemi protokollide või sisemiste toimimisalgoritmide poolt (sealhulgas arvutitarkvarasse kätketud algoritmid). Mõiste „diskretsioonivabad eeskirjad” tähendab eeskirju, mis ei jäta reguleeritud turule, mitmepoolset kauplemissüsteemi käitavale turu korraldajale ega investeerimisühingule võimalust oma suva järgi mõjutada, kuidas need huvid üksteise suhtes toimivad. ▌ (7)  Selleks et muuta Euroopa turud läbipaistvamaks ja tõhusamaks ning muuta erinevate mitmepoolseid kauplemisteenuseid pakkuvate kauplemiskohtade vahelised konkurentsitingimused võrdsemaks, on vaja võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, saastekvootide ja tuletisinstrumentide jaoks sisse tuua veel üks uus kategooria – organiseeritud kauplemissüsteem − ning tagada, et seda reguleeritakse nõuetekohaselt ning et see kohaldaks süsteemile ligipääsu suhtes mittediskrimineerivaid eeskirju. See uus kategooria määratletakse üldjoontes nõnda, et see peaks hõlmama praegu ja tulevikus kõiki organiseeritud kauplemise korraldamise ja tehingute sõlmimise liike, mis ei kuulu olemasolevate kauplemiskohtade funktsioonide või õiguslikult määratletud iseärasuste raamesse. Seetõttu on tarvis kehtestada asjakohased organisatsioonilised nõuded ja läbipaistvuseeskirjad, mis toetaksid tõhusat hindade avalikustamist. Sellesse uude kategooriasse kuuluvad maaklerite ristumissüsteemid, mida võiks kirjeldada kui investeerimisühingu poolt käitatavaid sisemisi elektroonilisi sobitamissüsteeme, mis täidavad ühtede klientide korraldusi teiste klientide korralduste vastu. Samuti hõlmab uus kategooria selliseid süsteeme, kus peaks olema lubatud kaubelda kliirimiskõlblike ja piisavalt likviidsete tuletisinstrumentidega, kuid mis ei vasta olemasolevate kauplemiskohtade kategooriate tunnustele. See ei hõlma aga süsteeme, milles ei toimu tegelikku kauplemise korraldamist ega tehingute sõlmimist, nagu teadetetahvlid, mida kasutatakse ostu- ja müügihuvide reklaamimiseks, muud üksused, mis koguvad või koondavad potentsiaalseid ostu- ja müügihuve, või elektroonilised tehingujärgse kinnitamise teenused. (8)  Uus organiseeritud kauplemissüsteemi kategooria täiendab olemasolevaid kauplemiskohtade liike. Kui reguleeritud turgusid ja mitmepoolseid kauplemissüsteeme iseloomustab diskretsioonivaba tehingute täitmine, siis organiseeritud kauplemissüsteemi korraldajal peab olema võimalus oma diskretsiooni piires mõjutada, kuidas tehing täidetakse. Seetõttu peaks investeerimisühingu või turu korraldaja poolt käitatavas organiseeritud kauplemissüsteemis täidetud tehingute juurde kuuluma ärireeglite järgimine ning parima tehingu täitmise ja kõrgetasemelise klientide korralduste töötlemise kohustus. Teisalt, kuna organiseeritud kauplemissüsteem kujutab aga endast tõelist kauplemisplatvormi, mis on küll igipääsetav ainult tema klientidele, peaks platvormi korraldaja olema neutraalne. Seepärast tuleks organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja suhtes kohaldada võimalike huvide konfliktide tõhusa lahendamise ja mittediskrimineeriva kauplemise nõudeid ning tal ei tohiks olla lubatud sõlmida organiseeritud kauplemissüsteemis tehinguid mitme kolmandast osapoolest ostu- ja müügihuvi vahel, kaasa arvatud klientide korralduste vahel, mis on toodud süsteemi kokku tema enda omanduses oleva kapitali vastu. See peaks välistama ka selle, et organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja tegutseb enda käitatavas organiseeritud kauplemissüsteemis kliendi korralduste süsteemse täitjana. (9)  Kogu organiseeritud kauplemine peaks toimuma reguleeritud kauplemiskohtades ning olema nii enne kui pärast kauplemist võimalikult läbipaistev. Seetõttu tuleks asjakohaselt kalibreeritud läbipaistvusnõudeid kohaldada igat liiki kauplemiskohtade suhtes ning kõigi seal kaubeldavate finantsinstrumentide suhtes. (10)  Kauplemine hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide, sarnaste finantsinstrumentide ja aktsiatega, mida ei ole lubatud kauplemisele reguleeritud turule, toimub suures osas samasugusel viisil ning see teenib peaaegu sama majanduslikku eesmärki kui kauplemine aktsiatega, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turule. Seepärast tuleks reguleeritud turgudele kauplemisele lubatud aktsiate suhtes kohaldatavaid läbipaistvussätteid laiendada ka nendele instrumentidele. (11)  Ehkki vajadust tehingueelse läbipaistvuse nõuetest erandliku vabastamise korra järele põhimõtteliselt tunnistatakse, et toetada turgude tõhusat toimimist, tuleks tegelikke erandlike vabastuste sätteid seoses aktsiatega, mida praegu kohaldatakse direktiivi 2004/39/EÜ ning 10. augusti 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1287/2006 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega)(4) alusel, põhjalikult uurida, et teha kindlaks nende jätkuv asjakohasus nende ulatuse ja kohaldatavate tingimuste seisukohast. Selleks et tagada tehingueelse läbipaistvuse nõuete täitmisest erandlike vabastuste andmise ühetaoline kohaldamine kauplemise puhul aktsiatega ning lõppkokkuvõttes teatavate turumudelite ning tellimuste liikide ja mahtude korral ka kauplemise puhul muude sarnaste instrumentidega ja mitteomakapitalitoodetega, peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010(5) loodud Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) hindama erandliku vabastuse saamiseks esitatavate üksiktaotluste vastavust käesoleva määruse ja tulevaste delegeeritud õigusaktide nõuetele. ESMA peaks andma oma hinnangu arvamuse kujul vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 29. Lisaks peaks ESMA vaatama sobiva tähtaja jooksul läbi juba olemasolevad erandlikud vabastused seoses aktsiatega ning hindama, järgides sedasama menetlust, kas need on endiselt vastavuses käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega ning käesolevas määruses ette nähtud delegeeritud õigusaktides sätestatud eeskirjadega. (12)  Finantskriis tõi esile konkreetsed puudused selles valdkonnas, kuidas kauplemisvõimaluste alane teave ja muude finantsinstrumentide kui aktsiate hinnad on turuosalistele kättesaadavad, nimelt selle teabe ajastuse, detailsuse, võrdse juurdepääsu ja usaldusväärsuse osas. Seega tuleks kehtestada ajakohased tehingueelse ja -järgse läbipaistvuse nõuded, milles oleks arvestatud konkreetset liiki instrumentide, mis ei ole aktsiad, erinevate omaduste ja turustruktuuridega, ning neid tuleks vajaduse korral kohandada, et neid saaks kohaldada kas automaatsete või häälkauplemisega seotud hinnapäringusüsteemide suhtes. Selleks et tagada usaldusväärne läbipaistvusraamistik kõigi oluliste instrumentide jaoks, tuleks seda kohaldada võlakirjade ja struktureeritud finantstoodete suhtes, mille kohta on avaldatud prospekt või mis on võetud kauplemisele reguleeritud turul või millega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis, tuletisinstrumentide suhtes, millega kaubeldakse või mis on võetud kauplemisele reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või organiseeritud kauplemissüsteemides või mida peetakse kõlblikuks keskseks kliirimiseks, ning tehingujärgse läbipaistvuse osas samuti tuletisinstrumentide suhtes, millest on teatatud kauplemisteabehoidlatele. Seega jääksid läbipaistvusnõuete alt välja ainult sellised finantsinstrumendid, ▌mis on olemuslikult eriotstarbelised või mis ei ole piisavalt likviidsed. (13)  Selleks et aidata kaasa toodete väärtuse hindamisele ja hindade kujunemise tõhususele, on tarvis juurutada asjakohasel tasemel kauplemisläbipaistvus võlakirjade, struktureeritud finantstoodete ning tuletisinstrumentide turgudel. Struktureeritud finantstoodete hulka tuleks eelkõige arvata ka varaga tagatud väärtpaberid, nagu määratletud määruse (EÜ) nr 809/2004(6) artikli 2 lõikes 5, mis hõlmavad muu hulgas tagatud võlakohustusi. (13 a)  Õiguskindluse huvides tuleks selgitada teatavaid aspekte, mille suhtes käesolevat määrust ei kohaldata. Kuigi valuutatuletislepingud, sh valuuta vahetustehinguid, millest tuleneb rahaline arveldus, mille kindlaksmääramise aluseks on valuutad, kuuluvad läbipaistvuse ja turu terviklikkuse tagamise tõttu reguleerimisele, peaks valuutaga tehtavad hetketehingud käesoleva määruse kohaldusalast välja jääma. Samuti on oluline välja tuua, et kindlustuslepinguid, mis on seotud tegevustega, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II))(7) I lisas esitatud klassidesse, ei loeta käesoleva määruse tähenduses tuletisinstrumentideks, kui need on sõlmitud liidu või kolmanda riigi kindlustusandja või edasikindlustusandjaga. Peale selle on oluline märkida, et reguleerida tuleks küll algoritmkauplemisega kaasnevaid riske, kuid tehingujärgsetes riskivähendusteenustes kasutatavaid algoritme ei loeta algoritmkauplemiseks. (14)  Selleks et tagada erinevate kauplemiskohtade puhul ühetaoliselt kohaldatavad tingimused, tuleks kohaldada eri liiki kauplemiskohtade suhtes samu tehingueelse ja tehingujärgse läbipaistvuse nõudeid. Läbipaistvuse nõuded peaksid olema proportsionaalsed ja piiritletud eraldi erinevate instrumendiliikide kohta, sealhulgas aktsiate, võlakirjade ja tuletisinstrumentide jaoks ning ▌võtma arvesse investorite ja emitentide, sh riigivõlakirjade emitentide huve ja turu likviidsust. Need nõuded peaksid ühtlasi olema piiritletud eri liiki kauplemiste kohta, sealhulgas tellimusraamatupõhise ja noteeringupõhise kauplemissüsteemi, nagu hinnapäringusüsteemi jaoks, ning hübriid- ja häälmaaklerluse süsteemi jaoks, ning võtma arvesse siseriikliku turu emissioonimahtu, tehingumahtu ja omadusi. (15)  Selleks et tagada, et börsiväliselt toimuv kauplemine ei ohustaks tõhusat hindade avalikustamist ega läbiapaistvaid võrdseid konkurentsitingimusi erinevate kauplemisvahendite puhul, tuleks kohaldada asjakohaseid tehingueelse läbipaistvuse nõudeid investeerimisühingute suhtes, kes kauplevad omal arvel finantsinstrumentidega börsiväliselt, kui nad teevad seda kliendi korralduste süsteemse täitja õigustes seoses aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide ning võlakirjade, struktureeritud finantstoodete ja kliirimiskõlblike tuletisinstrumentidega. (16)  Investeerimisühingut, kes täidab kliendi korraldusi enda omanduses oleva kapitali vastu, tuleks käsitada kliendi korralduste süsteemse täitjana, välja arvatud juhul, kui tehinguid teostatakse väljaspool reguleeritud turge, mitmepoolseid kauplemissüsteeme ja organiseeritud kauplemissüsteeme ▌ajutiselt ja ebaregulaarselt. Kliendi korralduste süsteemne täitja tuleks määratleda kui investeerimisühing, mis tegeleb organiseeritult, korrapäraselt ja süsteemselt omal arvel kliendi korralduste kahepoolse täitmisega väljaspool reguleeritud turgu, mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi. Selleks et tagada selle määratluse objektiivne ja tõhus kohaldamine investeerimisühingute suhtes, tuleks tähtsustada mis tahes kahepoolset kauplemist kliendi korralduste täitmisel ning finantsinstrumendi või varade klassi alusel kindlaks määratud kvantitatiivsed kriteeriumid võiksid täiendada kvalitatiivseid kriteeriume, kui on tegu nende investeerimisühingute kindlaksmääramisega, kes peavad ennast registreerima kliendi korralduste süsteemse täitjana, nagu sätestatud määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklis 21. Kui organiseeritud kauplemissüsteem on mis tahes süsteem või rakendus, kus mitmed kolmandate osapoolte ostu- ja müügihuvid kohtuvad omavahel ühtses süsteemis, siis kliendi korralduste süsteemsel täitjal ei tohiks olla lubatud kolmandate osapoolte ostu- ja müügihuvisid kokku viia. Hinnakujundusprotsessi kvaliteedi tagamiseks tuleb piirata võimalusi, mille puhul võib börsiväline kauplemine toimuda väljaspool kliendi korralduste süsteemset täitjat, ning pädevad asutused peaksid tagama, et süsteemis, kus investeerimisühing täidab kliendi korraldusi enda omanduses oleva kapitali vastu, ei oleks ükski osaline aktsiatega seotud korralduste täitmisel eelispositsioonil. (17)  Kliendi korralduste süsteemsed täitjad võivad otsustada võimaldada oma hinnapakkumistele juurdepääsu üksnes oma jaeklientidele, üksnes oma kutselistele klientidele või mõlemale. Neil ei tohiks olla lubatud diskrimineerida kõnealuste kategooriate kliente, kuid neil peaks olema võimalik võtta arvesse klientidevahelisi erinevusi, näiteks krediidiriski osas. Kliendi korralduste süsteemsed täitjad ei ole kohustatud avaldama standardset turumahtu ületavate omakapitaliinstrumentide tehingute ja jaeturu mahtu ületavate mitteomakapitaliinstrumentide tehingute kohta kindlaid hinnapakkumisi. Ühegi finantsinstrumentide klassi standardne turumaht ega jaeturu maht ei tohiks olla ühegi samasse klassi kuuluva finantsinstrumendiga võrreldes oluliselt ebaproportsionaalne. (18)  On asjakohane tagada, et võimalikult suur osa kauplemisest, mis jääb väljapoole reguleeritud täitmiskohti, toimuks organiseeritud süsteemides, mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid läbipaistvusnõudeid, tagades samal ajal, et teha oleks võimalik ka suuremahulisi ja ebaregulaarseid tehinguid. Käesoleva määruse eesmärk ei ole nõuda tehingueelse läbipaistvuse reeglite kohaldamist esmasturule laskmist hõlmavate börsiväliste tehingute suhtes, mis on eriotstarbelised ja mis vastavad finantssektori vastaspoolte või mittefinantssektori vastaspoolte erinõuetele ja mis moodustavad osa ärisidemetest, mida omakorda iseloomustavad standardsest turumahust või standardsest jaeturumahust suuremad tehingud, ning kui tehinguid sõlmitakse väljaspool süsteeme, mida asjaomane ühing kasutab tavaliselt oma äritegevuseks kliendi korralduste süsteemse täitjana. (19)  Turuandmed peaksid olema kasutajatele kergesti ja käepäraselt kättesaadavad võimalikult lahtikirjutatud kujul, võimaldamaks investoritel ja nende vajadusi täitvatel andmeteenuste osutajatel andmelahendusi võimalikult suurel määral kliendi vajadustele vastavalt kohandada. Seepärast tuleks tehingueelse ja -järgse läbipaistvuse andmed teha üldsusele kättesaadavaks „lahtiharutatud” kujul, et vähendada turuosaliste kulusid andmete ostmisel, ning kasutada tuleks tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajaid, et tagada selliste andmete sidusus ja kvaliteet ning võimaldada tehingujärgsete andmete kohta kauplemiskoondteabe esitamist. (20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)(8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)(9) peaksid olema täielikult kohaldatavad isikuandmete vahetamise, edastamise ja töötlemise suhtes liikmesriikide ja ESMA poolt käesoleva määruse, eriti selle IV jaotise eesmärkidel. (21)  Arvestades 25. septembri 2009. aasta G-20 Pittsburghi tippkohtumise osapoolte vahel saavutatud kokkulepet viia kauplemine standardiseeritud börsiväliste tuletisinstrumentide lepingutega üle börsidele või võimalusel elektroonilistele kauplemisplatvormidele, tuleks kindlaks määrata ametlik õiguslik menetlus, mis annaks loa finantssektori vastaspoolte ja suurte mittefinantssektori vastaspoolte vaheliseks kauplemiseks kõigi tuletisinstrumentidega, mis on tunnistatud kliirimiskõlblikuks ja mis on piisavalt likviidsed, et nendega oleks võimalik kaubelda mitmesugustes kauplemiskohtades, mille suhtes kohaldatakse võrreldavat regulatsiooni ▌. Käesoleva määruse eesmärk ei ole keelata ega piirata eriotstarbeliste tuletisinstrumendilepingute kasutamist ega neid finantssektoriväliste institutsioonide jaoks liiga kalliks muuta. Seetõttu tuleks piisava likviidsuse hindamisel ▌arvestada turu iseärasustega siseriiklikul tasandil, sealhulgas selliste näitajatega nagu turuosaliste arv ja liik konkreetsel turul, ning tehingute parameetritega, nagu tehingute maht ja sagedus sellel turul. Peale selle ei ole käesoleva määruse eesmärk vältida tehingujärgsete riskivähendusteenuste kasutamist. (22)  Arvestades 25. septembril 2009. aastal G-20 Pittsburghi tippkohtumise osapoolte vahel saavutatud kokkulepet viia ühest küljest kauplemine standardiseeritud börsiväliste tuletisinstrumentide lepingutega üle börsidele või võimaluse korral elektroonilistele kauplemisplatvormidele ning teisest küljest mitmesuguste börsiväliste tuletisinstrumentide suhteliselt väiksemat likviidsust, on asjakohane määrata kindlaks sobiv kogum lubatud kauplemiskohti, kus kauplemine võib sellest kokkuleppest lähtuvalt toimuda. Kõigi lubatud kauplemiskohtade suhtes tuleks kohaldada tugevalt ühtlustatud õigusnõudeid, mis hõlmaksid kauplemiskohtade organisatsioonilisi ja tegevuslikke aspekte, huvide konfliktide leevendamise korda, kogu kauplemistegevuse järelevalvet, finantsinstrumentide ja kauplemismudeli lõikes piiritletud tehingueelset ja -järgset läbipaistvust. Samas tuleks kauplemiskohtade korraldajatele ette näha võimalus korraldada lähtuvalt sellest kokkuleppest omal äranägemisel tehinguid nende osaliste vahel, et parandada tehingute teostamise ja likviidsuse tingimusi. (23)  Nende tuletisinstrumentide suhtes kehtestatud kohustusliku kauplemiskoha nõue peaks võimaldama tõhusat konkurentsi erinevate lubatud kauplemiskohtade vahel. Seetõttu ei tohiks neil kauplemiskohtadel olla võimalik pretendeerida eksklusiivsetele õigustele mis tahes tuletisinstrumentidele, mille suhtes sellist kohustusliku kauplemiskoha nõuet kohaldatakse, mis välistaks teiste kauplemiskohtade võimaluse selliste instrumentidega kauplemise keskkonda pakkuda. Et tuletisinstrumentidega kauplemise kohtade vaheline konkurents oleks tõhus, on tähtis, et kauplemiskohtadel oleks mittediskrimineeriv ja läbipaistev juurdepääs kesksetele vastaspooltele. Mittediskrimineeriv juurdepääs kesksele vastaspoolele peaks tähendama, et kauplemiskohal on õigus mittediskrimineerivale kohtlemisele selles osas, milliseid tagatise nõudeid tema platvormil kaubeldavate lepingute puhul esitatakse, kuidas toimub majanduslikult samaväärsete lepingute tasaarvestus ning risttagatiste andmine sama keskse vastaspoole poolt kliiritud korreleeruvate lepingutega, ning mittediskrimineerivatele arveldustasudele. (24)  Finantsturgude nõuetekohase toimimise ja ausameelsuse, investorite kaitse ja finantsstabiilsuse tagamiseks tuleb ette näha mehhanism, millega jälgida investeerimistoodete laadi, ning volitused keelata või piirata mis tahes sellise investeerimistoote või finantsinstrumendi turundamine, levitamine ja müük, mis tekitab tõsist muret seoses investorite kaitse, finantsturgude korrakohase toimimise ja ausameelsuse või finantssüsteemi kui terviku või mõne selle osa stabiilsusega, ning koos selle mehhanismiga tuleks ESMA-le anda asjakohased koordineerimise ja eriolukordade lahendamise volitused. Õigus neid volitusi rakendada peaks pädevatel asutustel ja erandjuhtudel ESMA-l tekkima juhul, kui on täidetud hulk teatavaid konkreetseid tingimusi. Kui need tingimused on täidetud, peaks pädeval asutusel või erandjuhtudel ESMA-l olema ettevaatusabinõuna võimalik selliseid keelde ja piiranguid kohaldada enne seda, kui mingit investeerimistoodet või finantsinstrumenti hakatakse klientidele turustama, levitama või müüma. (25)  Pädevad asutused peaksid teavitama ESMAt kõigist üksikasjadest oma võimalike taotluste kohta positsioonide vähendamiseks seoses tuletisinstrumendi lepingutega, mis tahes ühekordsetest piirangutest ning ex ante positsioonide piirangutest, et parandada koordineeritust ning lähenemist selles osas, kuidas neid volitusi rakendatakse. Peamised andmed pädeva asutuse poolt rakendatavate ex ante positsioonide piirangute kohta tuleks avaldada ESMA veebisaidil. (26)  ESMA-l peaks olema võimalik paluda mis tahes isikult teabe esitamist tema positsiooni kohta seoses tuletisinstrumendi lepinguga, paluda selle positsiooni vähendamist ning piirata isikute võimalusi sooritada üksiktehinguid kauba tuletisinstrumentidega. Seejärel peaks ESMA teavitama pädevaid asutusi tema pakutavatest meetmetest ning need meetmed ühtlasi ka avalikustama. (27)  Andmed finantsinstrumentidega teostatud tehingute kohta tuleks esitada ESMA koordineeritava süsteemi kaudu pädevatele asutustele, mis võimaldaks neil tuvastada ja uurida võimalikke turu kuritarvitamise juhtumeid, jälgida turgude õiglast ja korrakohast toimimist ning investeerimisühingute tegevust. Selline järelevalve hõlmab kõiki instrumente, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turul või millega kaubeldakse kauplemiskohas, ning kõiki instrumente, mille väärtus sõltub nende instrumentide väärtusest või mõjutab nende instrumentide väärtust. Et vältida tarbetut halduskoormat investeerimisühingutele, tuleks finantsinstrumendid, millega ei kaubelda organiseeritult ja mis ei ole tundlikud turu kuritarvitamise suhtes, jätta aruandluskohuse alt välja. Aruannetes tuleks kasutada G20 kohustuste kohaselt juriidilise isiku tunnust. Komisjon peaks aru andma ka selle kohta, kas aruannete sisu ja vorm tagavad turu kuritarvitamise tuvastamise, millised on järelevalve prioriteedid, arvestades aruannetes sisalduvate andmete suurt hulka, kas on vaja teada, kes on algoritmi kasutamise eest vastutav otsustaja, ning milliseid meetmeid on vaja, et tagada väärtpaberite laenuks andmise ja repolepingute kohta usaldusväärsed aruanded, tänu millele on kõigil asjaomastel pädevatel asutustel võimalik ülevaade saada. (28)  Selleks et tehinguaruanded täidaksid turu jälgimise vahendina oma ülesande, peaks nende põhjal olema võimalik tuvastada nii isik, kes võttis vastu investeerimisotsuse, kui ka isikud, kelle ülesanne oli see täide viia. Peale läbipaistvuskorra, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määruses (EL) nr 236/2012 (lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta)(10), annab lühikeseks müügi tehingute märkimine pädevatele asutustele lühikeseks müügi tehingute mahu jälgimiseks kasulikku lisateavet. Investeerimisühingud peavad välja tooma, kas aktsiate või riigi emiteeritud võlainstrumentide müügi puhul on tegemist lühikeseks müügiga. Pädevatel asutustel on samuti vajalik omada täielikku juurdepääsu dokumenteeritud andmetele kõigis tellimuse töötlemise etappides, alates esmasest otsusest tehingu sooritamiseks kuni selle teostamiseni. Seepärast nõutakse investeerimisühingutelt dokumentide säilitamist kõigi nende tehingute kohta finantsinstrumentidega ning platvormide korraldajatelt nõutakse dokumentide säilitamist kõigi nende süsteemidesse sisestatud korralduste kohta. ESMA peaks koordineerima pädevate asutuste vahelist teabevahetust, tagamaks, et neil oleks juurdepääs kõigile nende järelevalve alla kuuluvate finantsinstrumentidega seotud tehingute ja korralduste dokumentidele, kaasa arvatud nendele, mis on sisestatud platvormide kaudu, mida käitatakse väljaspool nende territooriumi. (29)  Sama teabe topelt esitamist tuleks vältida. Määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt registreeritud või tunnustatud kauplemisteabehoidlale esitatud aruandeid asjakohaste instrumentide kohta, mis sisaldavad kogu tehinguaruandluseks vajalikku teavet, ei oleks vajalik pädevatele asutustele esitada, vaid kauplemisteabehoidla edastaks need ise pädevale asutusele. Määrust (EL) nr 648/2012 tuleks vastavalt sellele muuta. (30)  Kogu pädevate asutuste vaheline teabevahetus ja -edastamine peab olema kooskõlas isikuandmete edastamise eeskirjadega, nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(11). Kogu teabevahetus ja -edastamine ESMA poolt peab olema kooskõlas isikuandmete edastamise eeskirjadega, nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta(12), mis peaks olema täielikult kohaldatav isikuandmete töötlemise suhtes käesoleva määruse eesmärkidel. (31)  Määruses (EL) nr 648/2012 sätestatakse kriteeriumid, mille põhjal otsustatakse, kas börsiväliste tuletisinstrumentide klasside suhtes tuleks kohaldada kliirimiskohustust. Samuti välistab see konkurentsimoonutused, nõudes kauplemiskohtade jaoks mittediskrimineerivat juurdepääsu börsiväliste tuletisinstrumentide kliirimist pakkuvatele kesksetele vastaspooltele ning börsiväliste tuletisinstrumentide kliirimist pakkuvate kesksete vastaspoolte jaoks mittediskrimineerivat juurdepääsu kauplemiskohtade kauplemise sisendandmetele. Kuna börsivälised tuletisinstrumendid määratletakse tuletisinstrumentide lepingutena, mille täitmine ei toimu reguleeritud turul, on olemas vajadus kehtestada käesoleva määrusega sarnased nõuded reguleeritud turgude suhtes. Kui ESMA on kuulutanud välja, et reguleeritud turgudel kaubeldavate tuletisinstrumentide suhtes kohaldatakse kliirimiskohustust, tuleks seda kohustust kohaldada ▌nende suhtes samamoodi nagu nende tuletisinstrumentide suhtes, millega kaubeldakse mujal. (32)  Lisaks direktiivi 2004/39/EÜ nõuetele, millega välistatakse, et liikmesriigid piiravad põhjendamatult juurdepääsu tehingujärgsele taristule, nagu keskse vastaspoole ja arveldussüsteemid, on vajalik, et käesoleva määrusega kõrvaldaks mitmesugused muud ärilised takistused, mida on võimalik kasutada konkurentsi välistamiseks vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide kliirimisel. Selleks et vältida mis tahes diskrimineerivat käitumist, peaksid kesksed vastaspooled nõustuma kliirima tehinguid, mis on sooritatud erinevates kauplemiskohtades – sel määral, kui need kauplemiskohad vastavad keskse vastaspoole poolt kehtestatud tegevust käsitlevatele ja tehnilistele nõuetele. Juurdepääsu andmisest võiks keelduda ainult juhul, kui juurdepääs ohustaks selgelt keskse vastaspoole sujuvat ja korrakohast toimimist või ohustaks süsteemseid riske põhjustaval viisil finantsturgude toimimist. (33)  Samuti peaksid kauplemiskohad olema kohustatud võimaldama juurdepääsu, sealhulgas kauplemise sisendandmetele, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil neile kesksetele vastaspooltele, kes soovivad kliirida vastavas kauplemiskohas teostatud tehinguid, v.a juhul kui juurdepääs seaks ohtu turgude sujuva ja korrakohase toimimise. Keskse vastaspoole kauplemiskohale juurdepääsu õigus peaks võimaldama kokkuleppeid, mille kohaselt kasutavad mitu keskset vastaspoolt sama kauplemiskoha kauplemisteavet. See ei tohiks aga viia koostalitluseni tuletisinstrumentide kliirimisel ega tekitada likviidsuse killustumist. Tõkete ja diskrimineeriva käitumise kõrvaldamine on mõeldud selleks, et suurendada konkurentsi finantsinstrumentide eest arveldamisel ja nendega kauplemisel, et vähendada liidu turgudel investeerimis- ja laenamiskulusid, kõrvaldada ebatõhusus ning edendada innovatsiooni. Komisjon peaks ka edaspidi tehingujärgse infrastruktuuri arengut tähelepanelikult jälgima ning vajadusel sekkuma, et ennetada konkurentsimoonutuste ilmnemist siseturul. (34)  Teenuste osutamise suhtes liidus kolmandate riikide ühingute poolt kohaldatakse siseriiklikke kordasid ja nõudeid. Need korrad on väga erinevad ning ühingul, mis on saanud ühe kohaselt neist tegevusloa, ei ole vabadust osutada teenuseid ega kasutada asutamisõigust teistes liikmesriikides kui see, kus ta on asutatud. On asjakohane kehtestada selles osas ühtne liidu tasandi õigusraamistik. See kord peaks ühtlustama olemasoleva killustatud raamistiku, tagama liitu sisenevatele kolmandate riikide ühingutele kindlustunde ja ühetaolise kohtlemise, tagama, et komisjon on kolmandate riikide õigusliku ja järelevalveraamistiku kohta läbi viinud tõhusa samaväärsuse hindamise, ning andma klientidele, kes ostavad liidus kolmandate riikide ühingute teenuseid, võrreldaval tasemel kaitse ning vastastikuse juurdepääsu kolmandate riikide turgudele. Korra kohaldamisel peaksid komisjon ja liikmesriigid seadma esmatähtsale kohale G20 kohustuste ning liidu suurimate kaubanduspartneritega sõlmitud lepingute kohaldusalasse kuuluvad valdkonnad ning võtma arvesse keskset rolli, mis liidul on globaalsetel finantsturgudel, ning tagama, et kolmanda riigi nõuete kohaldamine ei takistaks liidu investoreid ega emitente investeerimast kolmandasse riikidesse ega kolmandatest riikidest kapitali saamast ega takistaks kolmandate riikide investoreid ega emitente investeerimast liidu turule, liidu turul kapitali suurendamast või muid finantsteenuseid tarbimast, v.a juhul, kui see on vajalik objektiivsetel ja tõendatud põhjustel ettevaatusmeetmete võtmiseks. (35)  Teenuste osutamine jaeklientidele või jaeklientidele, kes soovivad, et neid koheldaks liidus kutseliste klientidena, peaks alati eeldama filiaali asutamist liidus. Filiaali asutamisel tuleks selleks hankida liidus tegevusluba ning filiaali üle tuleks teostada liidus järelevalvet. Asjaomase pädeva asutuse ja kolmanda riigi pädeva asutuse vahel peaksid olema sõlmitud asjakohased koostöölepped. Teenuste osutamine ilma filiaalita peaks olema lubatud ainult võrdsetele vastaspooltele ja mitte nende omal valikul kutselisteks klientideks peetavatele klientidele. Sellisel juhul peaks ühing ennast registreerima ESMAs ning tema üle teostataks järelevalvet kolmandas riigis. ESMA ja kolmanda riigi pädevate asutuste vahel peaksid olema sõlmitud asjakohased koostöölepped. (36)  Käesoleva määruse sätted, mis reguleerivad teenuste osutamist või tegevuse teostamist liidus kolmandate riikide ühingute poolt, ei tohiks mõjutada liidus asutatud isikute võimalust osta investeerimisteenuseid liidus kolmanda riigi ühingult nende oma eksklusiivsel algatusel ega liidu investeerimisühingute ega krediidiasutuste võimalust osta investeerimisteenuseid või -tegevusi kolmanda riigi ühingult ega klientide võimalust osta investeerimisteenuseid või -tegevusi kolmanda riigi ühingult sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu vahendusel. Juhul kui kolmanda riigi ühing osutab teenuseid liidus asutatud isiku omal eksklusiivsel algatusel, ei peaks neid teenuseid käsitama liidu territooriumil osutatavate teenustena. Juhul kui kolmanda riigi ühing peibutab liidus kliente või potentsiaalseid kliente või reklaamib või propageerib liidus koos kõrvalteenustega investeerimisteenuseid või -tegevust, ei tohiks seda käsitada teenusena, mida osutatakse kliendi omal eksklusiivsel algatusel. (37)  Saastekvootide (ELSid) teisestel hetketurgudel on esinenud mitmesuguseid petturlikke tegevusi, mis võivad õõnestada usaldust direktiiviga 2003/87/EÜ loodud heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) vastu, ning rakendatakse meetmeid saastekvootide registrite süsteemi tõhustamiseks ja ELSidega kauplemise konto avamise tingimuste karmistamiseks. Selleks et tugevdada nende turgude ausameelsust ja kindlustada nende tõhus toimimine, sealhulgas tagada kauplemistegevuse igakülgne järelevalve, on asjakohane täiendada direktiivi 2003/87/EÜ alusel rakendatud meetmeid, võttes saastekvoodid tervikuna reguleerimisalasse, mis on hõlmatud selle direktiivi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiviga 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta(13). (38)  Komisjonile tuleks delegeerida volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustada teatavaid määratlusi; mõisteid; kauplemise läbipaistvuse nõuete täpseid parameetreid; täpseid tingimusi, milliste korral on võimalik anda erandlikke vabastusi tehingueelse läbipaistvuse nõuete täitmisest; tehingujärgse teabe avaldamise edasilükkamise korda; kriteeriume tehingueelse läbipaistvuse kohustuste kohaldamiseks kliendi korralduste süsteemsete täitjate suhtes; konkreetseid kuludega seotud sätteid seoses turuandmete kättesaadavusega; kauplemiskohtade ja kesksete vastaspoolte teineteisele juurdepääsu võimaldamise ja sellest keeldumise kriteeriumeid; ning selliste tingimuste täpsemat kindlaksmääramist, mille puhul oht investorite kaitsele, finantsturgude korrakohasele toimimisele ja ausameelsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või mõne selle osa stabiilsusele võib olla aluseks meetmete rakendamisele ESMA poolt. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil ja eelkõige ESMAga. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama, et asjakohased dokumendid edastatakse sama- ja õigeaegselt ning sobival viisil Euroopa Parlamendile ja nõukogule. (39)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Volitused peaksid olema seotud samaväärsuse otsuse vastuvõtmisega kolmanda riigi õigusliku ja järelevalveraamistiku kohta, selleks et kolmanda riigi ühing saaks osutada liidus teenuseid, ja neid tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(14). (40)  Et käesoleva määruse eesmärki, milleks on kehtestada seoses finantsinstrumentidega ühtsed nõuded kauplemisandmete avalikustamise, pädevatele asutustele tehingutest teatamise, organiseeritud kauplemiskohtades tuletisinstrumentidega kauplemise, kliiringule mittediskrimineeriva juurdepääsu, toodetesse sekkumise õiguste ja positsioonide haldamise ja positsioonidele piirangute seadmise õiguse ning kolmanda riigi ühingute investeerimisteenuste või -tegevuse kohta, ei ole liikmesriikidel võimalik piisavas ulatuses saavutada, sest ehkki riiklikel pädevatel asutustel on parem positsioon turu muutuste jälgimiseks, on kauplemise läbipaistvuse, tehinguaruandluse, tuletisinstrumentidega kauplemise ning toodetele ja tegevustele seatud keeldudega seonduvate probleemide üldmõju ikkagi võimalik terviklikult tajuda ainult kogu liidu tasandil ja on eesmärgi ulatuse ja mõju tõttu võimalik paremini saavutada liidu tasandil, ning liit võib võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei ületata käesoleva määrusega nende eesmärkide saavutamiseks minimaalselt vajalike meetmete piiri. (41)  Finantsteenuste tehnilised standardid peaksid tagama teenuste hoiustajate, investorite ja tarbijate adekvaatse kaitse kogu liidu ulatuses. Poliitilisi valikuid mittekätkevate reguleerivate ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu väljatöötamise ülesanne oleks tõhus ja asjakohane usaldada ESMA-le kui suurt erialast asjatundlikkust evivale organile, kes esitaks need seejärel komisjonile. (42)  Komisjon peaks võtma vastu ESMA koostatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles käsitletakse tehinguaruannete sisu ja erinõudeid ja täpsustatakse nende tuletisinstrumendilepingute liigid, millel on liidus otsene, oluline ja prognoositav mõju, ning täpsustatakse, kas tuletisinstrumentide klassiga, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 648/2012 kohast kliirimiskohustust, või selle mis tahes olulise alamhulgaga tuleks kaubelda ainult organiseeritud kauplemiskohas, ja milles käsitletakse likviidsuskriteeriume otsustamiseks, kas tuletisinstrumendi suhtes kohaldatakse organiseeritud kauplemiskohas kauplemise kohustuslikkust, ning teavet, mis enda registreerimist taotlev kolmanda riigi ühing peab ESMA-le koos oma taotlusega esitama. Komisjon peaks kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud vastu võtma ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaste delegeeritud õigusaktidega ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10−14. ▌ (44)  Käesoleva määruse nõuete rakendamine tuleks edasi lükata, et ühitada nende rakendamine uuendatud direktiivi eelmisest versioonist üle kantud eeskirjade rakendamisega ning kehtestada kõik olulised rakendusmeetmed. Seejärel tuleks kogu see õiguspakett rakendada ühest ja samast ajahetkest. Üksnes rakendusmeetmete ettevalmistamise volituste kasutamist ei tohiks edasi lükata, nii et nende rakendusmeetmete koostamiseks ja vastuvõtmiseks vajalikud menetlused võiksid alata niipea kui võimalik. (45)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ning järgitakse põhimõtteid, mida on tunnustatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8), ettevõtlusvabadust (artikkel 16), õigust tarbijakaitsele (artikkel 38), õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47) ning õigust mitte saada süüdi mõistetud ja karistatud sama süüteo eest rohkem kui üks kord (artikkel 50), ja seda tuleb kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega. (45 a)  Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I jaotis Reguleerimisese, -ala ja mõisted Artikkel 1 Reguleerimisese ja-ala 1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed nõuded järgneva kohta:    a) kauplemisandmete avaldamine üldsusele;    b) tehingutest aruandmine pädevatele asutustele;    c) kauplemine tuletisinstrumentidega organiseeritud kauplemiskohtades;    d) mittediskrimineeriv juurdepääs kliirimisele ja mittediskrimineeriv juurdepääs kauplemisele võrdlusindeksitega;    e) pädevate asutuste ja ESMA õigused toodetesse sekkuda ning ESMA õigused seoses positsioonide haldamise ja positsioonidele piirangute seadmisega;    f) investeerimisteenuste või -tegevuse pakkumine kolmandate riikide ühingute poolt ilma filiaalita. 2.  Käesolevat määrust kohaldatakse selliste direktiivi 2006/48/EÜ kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutuste ja selliste direktiivi …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühingute suhtes, kes osutavad ühte või mitut investeerimisteenust ja/või tegelevad investeerimistegevusega, ning turu korraldajate suhtes. 3.  Käesoleva määruse V jaotist kohaldatakse samuti kõigi finantssektori vastaspoolte suhtes, nagu määratletud määruse (EL) nr 648/2012 artikli [2 lõikes 8], ning finantssektoriväliste vastaspoolte suhtes, kes kuuluvad nimetatud määruse artikli 10 lõike 1 punkti b kohaldusalasse. 4.  Käesoleva määruse VI jaotist kohaldatakse samuti kesksete vastaspoolte suhtes ning isikute suhtes, kes evivad omandiõigusi võrdlusindeksitele. 4 a.  Käesoleva määruse VII jaotist kohaldatakse ka kõigi määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 esimese lõigu punktis 8 määratletud finantssektori vastaspoolte suhtes. 4 b.  Käesoleva määruse VIII jaotist kohaldatakse kolmandate riikide ühingute suhtes, kes osutavad investeerimisteenuseid või -tegevusi liikmesriikides muul viisil kui vastavas liikmesriigis asutatud filiaali kaudu. Artikkel 2 Mõisted 1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:    1) „investeerimisühing” – juriidiline isik, kelle püsiv tegevus- või ärivaldkond on ühe või mitme investeerimisteenuse osutamine kolmandatele isikutele ja/või ühe või mitme investeerimistegevuse teostamine kutsetegevusena.    a) nende õiguslik seisund tagab kolmandate isikute huvidele kaitse, mis on samaväärne juriidiliste isikute pakutava kaitsega, ning    b) nende suhtes kohaldatakse samaväärset usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, mis vastab nende õiguslikule vormile.    a) kolmandate isikute omandiõigused instrumentidele ja rahalistele vahenditele peavad olema kaitstud, eriti investeerimisühingu või selle omanike maksejõuetuse korral ning arestimise, tasaarvestuse või mis tahes muu meetme rakendamise korral investeerimisühingu või selle omanike võlausaldajate poolt;    b) investeerimisühingu suhtes peavad kehtima eeskirjad, mis on ette nähtud investeerimisühingu ja selle omanike maksevõimelisuse jälgimiseks;    c) investeerimisühingu majandusaasta aruanded peavad kuuluma auditeerimisele ühe või mitme isiku poolt, kellel on siseriikliku õiguse kohaselt õigus raamatupidamisaruandeid auditeerida;    d) juhul kui investeerimisühingul on ainult üks omanik, peab ta olema õiguslikult ette näinud investorite kaitse juhuks, kui investeerimisühing lõpetab tegevuse seoses tema surma, töövõimetuks muutumise või muu sarnase sündmusega;    2) „krediidiasutus” – direktiivi 2006/48/EÜ artikli 1 punktis 4 määratletud krediidiasutus;    2 a) „mitmepoolne kauplemissüsteem” – süsteem, milles viiakse kokku mitmed finantsinstrumentide ostmise ja müümise huvid või hõlbustatakse nende kokku viimist, sõltumata tehtud tehingute raames täidetud korralduste tegelikust arvust;    2 b) „kahepoolne kauplemissüsteem” – süsteem, milles viiakse kokku finantsinstrumentide ostmise ja müümise huvid või hõlbustatakse nende kokku viimist, kusjuures süsteemi käitav investeerimisühing täidab kliendi korraldusi ainult omal arvel;    2 c) „börsiväline kauplemine” – kahepoolne kauplemine, mida võrdne vastaspool teostab omal arvel võrdsete vastaspooltega väljaspool kauplemiskohta või kliendi korralduste süsteemset täitjat juhuslikult ja ebaregulaarselt ja alati suures mahus;    3) „kliendi korralduste süsteemne täitja” – investeerimisühing, mis tegeleb organiseeritult, korrapäraselt ja süsteemselt omal arvel kliendi korralduste täitmisega kahepoolses süsteemis väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi;    4) „turu korraldaja” – isik või isikud, kes juhib ja/või korraldab reguleeritud turu majandustegevust. Turu korraldajaks võib olla reguleeritud turg ise;    5) „reguleeritud turg” – tegevusluba omav ning regulaarselt ja kooskõlas direktiivi …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] III jaotisega toimiv turu korraldaja poolt korraldatav ja/või juhitav mitmepoolne süsteem, milles viiakse vastavalt diskretsioonivabadele süsteemi eeskirjadele kokku erinevate kolmandate isikute omandamis- ja võõrandamishuvid seoses finantsinstrumentidega, mis on süsteemi eeskirjade ja/või süsteemide kohaselt kauplemisele lubatud, või võimaldatakse nende huvide kokkuviimist selliselt, et kõnealuse kokkuviimise tulemuseks on lepingu sõlmimine;    6) „mitmepoolne kauplemissüsteem” – investeerimisühingu või turu korraldaja poolt korraldatav mitmepoolne süsteem, milles viiakse vastavalt diskretsioonivabadele süsteemi eeskirjadele kokku erinevate kolmandate isikute omandamis- ja võõrandamishuvid seoses finantsinstrumentidega selliselt, et kõnealuse kokkuviimise tulemuseks on lepingu sõlmimine, kooskõlas direktiivi …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] II jaotisega;    7) „organiseeritud kauplemissüsteem” – investeerimisühingu või turu korraldaja poolt korraldatav mitmepoolne süsteem, mis ei ole reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem ega keskne vastaspool ning mis võimaldab erinevate kolmandate isikute omandamis- ja võõrandamishuvisid seoses võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, saastekvootide või tuletisinstrumentidega viia süsteemis kokku selliselt, et kõnealuse kokkuviimise tulemuseks on lepingu sõlmimine, kooskõlas direktiivi …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] II jaotisega;    8) „finantsinstrument” – direktiivi …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] I lisa C jaos määratletud instrument;    9) „vabalt võõrandatavad väärtpaberid” – need väärtpaberite klassid, mis on kapitaliturul kaubeldavad, välja arvatud maksevahendid, näiteks:    a) äriühingute aktsiad ja muud väärtpaberid, mis on samaväärsed äriühingute, partnerluste või muude üksuste aktsiatega, ning aktsiate hoidmistunnistused;    b) võlakirjad või muus vormis väärtpaberistatud võlad, sealhulgas selliste väärtpaberite hoidmistunnistused;    c) mis tahes muud väärtpaberid, mis annavad õiguse omandada või võõrandada selliseid vabalt võõrandatavaid väärtpabereid või millest tuleneb rahaline arveldus, mille kindlaksmääramise aluseks on vabalt võõrandatavad väärtpaberid, valuutad, intressimäärad või tootlused, kaubad või muud indeksid või näitajad;    10) „hoidmistunnistused” – väärtpaberid, mis on kapitaliturul kaubeldavad ja mis tõendavad välismaise emitendi väärtpaberite omandiõigust, mida on võimalik võtta reguleeritud turule kauplemisele ja millega on võimalik seal kaubelda välismaise emitendi väärtpaberitest sõltumatult;    11) „börsil kaubeldavad fondid” − fondid, mille vähemalt üks ühikute või aktsiate klass on kaubeldav kogu päeva jooksul vähemalt ühel reguleeritud turul, vähemalt ühes mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis, kus on vähemalt üks turutegija, kes võtab meetmeid tagamaks, et fondi osakute või aktsiate börsihind ei erineks oluliselt vara puhasväärtusest ja, kui see on kohaldatav, siis vara soovituslikust puhasväärtusest;    12) „sertifikaadid” – väärtpaberid, mis on kapitaliturul kaubeldavad ning mis juhul, kui emitent investeeringu tagasi maksab, on kõrgema nõudeõiguse järguga kui aktsiad, kuid madalama nõudeõiguse järguga kui tagatiseta võlainstrumendid ja muud sarnased instrumendid;    13) „struktureeritud finantstooted” – väärtpaberid, mis on loodud sellise krediidiriski väärtpaberistamiseks ja ülekandmiseks, mis seostub finantsvarade kogumiga, mis annab väärtpaberi omanikule õiguse saada regulaarselt alusvaraga seotud rahavoost sõltuvaid makseid;    14) „tuletisinstrument” – direktiivi …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] lõike 9 punktis c määratletud ning selle I lisa C jao punktides 4−10 osutatud finantsinstrumendid;    15) „kauba tuletisinstrument” – direktiivi …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] lõike 9 punktis c määratletud finantsinstrumendid, mis on seotud nimetatud direktiivi I lisa C jao punktide 5, 6, 7 või 10 või osutatud kauba või alusvaraga;    16) „kauplemishuvi teade” – kauplemissüsteemis ühelt osaliselt teisele olemasoleva kauplemishuvi kohta saadetud sõnum, mis sisaldab kogu vajalikku teavet tehingu sõlmimiseks;    17) „pädev asutus” – iga liikmesriigi poolt kooskõlas direktiivi …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikliga 69 määratud asutus, kui nimetatud direktiivis ei ole sätestatud teisiti;    18) „tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja” – isik, kellel on direktiivi …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] kohaselt õigus osutada kauplemiskohtade või investeerimisühingute nimel kauplemisteabearuannete avaldamise teenust vastavalt käesoleva määruse artiklitele 5, 9, 11 ja 12;    19) „kauplemiskoondteabe pakkuja” – isik, kellel on direktiivi …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] kohaselt õigus osutada teenust, mis seisneb reguleeritud turgudelt, mitmepoolsetelt kauplemissüsteemidelt, organiseeritud kauplemissüsteemidelt ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatelt käesoleva määruse artiklites 5, 6, 11 ja 12 loetletud finantsinstrumentidega seonduvate kauplemisteabearuannete kokkukogumises ning nende koondamises pidevaks elektrooniliseks, reaalajas jälgitavaks andmevooks, mis pakub iga finantsinstrumendi hinna ja käibe kohta reaalajas ja direktiivi …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 66 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel viivitusega esitatavat teavet;    20) „tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja” – isik, kellel on direktiivi …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] kohaselt õigus osutada investeerimisühingute nimel pädevatele asutustele või ESMA-le tehingute üksikasjadest teatamise teenust;    21) „juhtorgan” – investeerimisühingu, turu korraldaja või andmearuandlusteenuse osutaja juhtorgan, mis ühendab endas nii järelevalve- kui ka juhtimisfunktsiooni ning millel on õigus võtta vastu lõplikke otsuseid ja määrata investeerimisühingu, turu korraldaja või andmeteenuse pakkuja strateegia, eesmärgid ja üldine suund, sh isikud, kes tegelikult juhivad üksuse majandustegevust;    ▌    24) „võrdlusindeks” – mis tahes kaubeldav või ulatuslikult kasutatav kommertsindeks või avaldatud arv, mis on arvutatud teatava valemi rakendamise teel ühe või mitme alusvara väärtuse või hindade suhtes, sealhulgas hinnanguliste hindade, intressimäärade, muude väärtuste või ülevaadete suhtes, mille järgi määratakse kindlaks finantsinstrumendi alusel väljamaksmisele kuuluv summa, ja mida kasutatakse asjaomaste varade või varade klassi või rühma tootluse standardse hindamise alusena;    25) „kauplemiskoht” – mis tahes reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem või organiseeritud kauplemissüsteem;    26) „keskne vastaspool” – keskne vastaspool määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punkti 1 tähenduses;    26 a) „koostalitluskokkulepe” − koostalitluskokkulepe määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punkti 12 tähenduses;    27) „investeerimisteenused ja -tegevus” – teenused ja tegevus direktiivi …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 4 lõike 2 punkti 1 tähenduses;    28) „kolmanda riigi finantseerimisasutus” – üksus, mille peakorter asub kolmandas riigis ning mis omab selle kolmanda riigi õigusaktidele vastavat tegevusluba või litsentsi tegelemiseks mis tahes tegevustega, mis on loetletud direktiivis 2006/48/EÜ, direktiivis …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv], direktiivis 2009/138/EÜ, direktiivis 2009/65/EÜ, direktiivis 2003/41/EÜ või direktiivis 2011/61/EL;    28 a) „kolmanda riigi ühing” − kolmanda riigi ühing direktiivi .../.../EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 4 lõike 2 punkti 33d tähenduses;    29) „energia hulgimüügitooted” – ▌lepingud ja tuletisinstrumendid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määruse (EL) nr 1227/2011 (energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta)(15) artikli 2 lõike 4 tähenduses;    29 a) „esmasturule laskmine” – tehing, mis teostatakse eriotstarbeliste instrumentidega, mis on välja töötatud selliste finantssektori vastaspoolte ja mittefinantssektori vastaspoolte erinõuete kohaselt, keda käsitatakse vastavalt direktiivi .../.../EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artiklile 30 ja II lisale võrdsete vastaspoolte või kutseliste klientidena.

2.  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse ka direktiivi …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 4 lõikes 2 sätestatud mõisteid.

3.  Komisjonile antakse volitused võtta pärast ESMAga konsulteerimist vastavalt artiklile 41 vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse teatavaid lõike 1 punktides 3, 7, 10−16, 18 − 26 a, 28 ja 29 sätestatud mõistete tehnilisi elemente, et kohandada neid turu arengusuundasid silmas pidades.

Artikkel 2 a

Kohustus teha börsiväliseid tehinguid kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu

1.  Kõik tehingud, mida tehakse aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentidega ja mis ei ole grupisisesed tehingud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 3, mis vastavad käesoleva määruse artiklis 13 sätestatud künnistele ja mida ei tehta reguleeritud turul ega mitmepoolses kauplemissüsteemis, tehakse kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu, v.a juhul kui tehing hõlmab instrumendi esmasturule laskmist. Seda nõuet ei kohaldata tehingute suhtes, mis on artikli 4 tähenduses suuremahulised.

2.  Kõik tehingud, mis tehakse võlakirjade ja struktureeritud finantstoodetega, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turul või mille kohta on avaldatud prospekt, saastekvootide ning tuletisinstrumentidega, mis on kliirimiskõlblikud või on lubatud kauplemisele reguleeritud turul või millega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis, ja mille suhtes ei kohaldata artikli 26 kohast kohustusliku kauplemiskoha nõuet ning mida ei sõlmita reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis, organiseeritud kauplemissüsteemis ega kolmanda riigi kauplemiskohas, mis on tunnistatud vastavalt artikli 26 lõikele 4 samaväärseks, ja mis vastavad artiklis 17 sätestatud künnistele, tehakse kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu, v.a juhul kui tehing hõlmab instrumendi esmasturule laskmist. Seda nõuet ei kohaldata tehingute suhtes, mis on artikli 8 tähenduses suuremahulised.

3.  Kui lõikes 1 või 2 loetletud finantsinstrumendiga on lubatud kaubelda reguleeritud turul või kui sellega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis ja kui kliendi korralduste süsteemset täitjat ei ole võimalik kasutada, võib börsiväliseid tehinguid teha ka kellegi muu kui kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu, kui tehingud on ühekordsed ja ebakorrapärased, tingimusel et:

II jaotis

Mitmepoolsete süsteemidega kauplemiskohtade läbipaistvus

1. peatükk

Omakapitaliinstrumentide läbipaistvus

Artikkel 3

Kauplemiskohtade suhtes kohaldatavad tehingueelse läbipaistvuse nõuded aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide osas

1.  Reguleeritud turud ja investeerimisühingud ning mitmepoolset kauplemissüsteemi ▌käitavad turu korraldajad avalikustavad oma süsteemide kaudu reklaamitavate aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste reguleeritud turul kauplemisele lubatud või mitmepoolses kauplemissüsteemis ▌kaubeldavate finantsinstrumentide jooksvad ostu- ja müügipakkumiste hinnad ning nende hindadega kauplemisvalmiduse tõsiduse. Seda nõuet kohaldatakse samuti kauplemishuvi teadete suhtes. Reguleeritud turud ja investeerimisühingud ning mitmepoolset kauplemissüsteemi ▌korraldavad turu korraldajad teevad selle teabe üldsusele tavalisel tööajal pidevalt kättesaadavaks.

2.  Reguleeritud turud ja investeerimisühingud ning mitmepoolset kauplemissüsteemi ▌käitavad turu korraldajad tagavad investeerimisühingutele, kes on vastavalt artiklile 13 kohustatud avalikustama oma aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide hinnapakkumised, juurdepääsu oma süsteemidele, mida nad kasutavad esimese lõike kohaseks teabe avalikustamiseks, tehes seda mõistlikel äritingimustel ja kedagi diskrimineerimata.

Artikkel 4

Omakapitaliinstrumentidega seotud erandlikud vabastused

1.  Pädevad asutused saavad anda reguleeritud turgudele või investeerimisühingutele ning mitmepoolset kauplemissüsteemi ▌käitavatele turu korraldajatele lõikes 3 määratletud juhtudel artikli 3 lõikes 1 sätestatud teabe avaldamise kohustusest erandlikke vabastusi, lähtuvalt nende turumudelist ning korralduste liigist ja mahust. Eelkõige on pädevatel asutustel võimalik sellest kohustusest loobuda ▌

2.  Enne kohustustest erandlikku loobumist vastavalt lõikele 1 teavitavad pädevad asutused ESMAt ja teisi pädevaid asutusi loobumise iga üksiktaotluse rahuldamise kavatsusest ning lisavad selgituse selle toimimise kohta. Loobumise andmise kavatsuse teade tuleb esitada vähemalt neli kuud enne loobumise kavandatud jõustumist. Kahe kuu jooksul pärast teate kättesaamist esitab ESMA vastavale pädevale asutusele mittesiduva arvamuse, hinnates iga loobumise vastavust lõikes 1 sätestatud ning vastavalt lõike 1 punktidele b ja c vastu võetud delegeeritud õigusaktis täpsustatud nõuetele. Pädev asutus annab erandliku vabastuse üksnes ESMA mittesiduva arvamuse alusel. Juhul kui see pädev asutus annab loobumise ning mõne teise liikmesriigi pädev asutus sellega ei nõustu, võib see pädev asutus pöörduda selles küsimuses uuesti ESMA poole, kes võib tegutseda kooskõlas talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volitustele. ESMA jälgib loobumiste rakendamist ning esitab komisjonile kord aastas aruande selle kohta, kuidas neid tegelikkuses kohaldatakse.

2 a.  Pädev asutus võib lõike 1 kohaselt antud erandliku vabastuste lõike 3 kohaselt täpsustatud viisil tagasi võtta, kui ta täheldab, et vabastust on kasutatud algeesmärgist erineval viisil, või kui ta on seisukohal, et vabastust on kasutatud käesolevas artiklis sätestatud eeskirjadest kõrvale hoidmiseks.

Enne erandliku vabastuse tagasi võtmist annab pädev asutus oma kavatsusest võimalikult kiiresti ESMA-le ja teistele pädevatele asutustele teada ning põhjendab oma kavatsust igati. Ühe kuu jooksul pärast teate saamist esitab ESMA asjaomasele pädevale asutusele mittesiduva arvamuse. Pärast arvamuse kätte saamist jõustab pädev asutus oma otsuse.

3.  Kooskõlas artikliga 41 kinnitab komisjon delegeeritud õigusaktidega meetmed, täpsustades järgneva:

4.  Pädevate asutuste poolt enne …(16) vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 29 lõikele 2 ja artikli 44 lõikele 2 ning määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklitele 18, 19 ja 20 antud loobumised vaatab ESMA läbi hiljemalt …(17)*. ESMA esitab asjaomasele pädevale asutusele arvamuse, hinnates selles iga loobumise jätkuvat vastavust käesoleva direktiivi ja käesoleval direktiivil põhineva mis tahes delegeeritud õigusakti nõuetele.

Artikkel 5

Kauplemiskohtade suhtes kohaldatavad tehingujärgse läbipaistvuse nõuded aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide osas

1.  Reguleeritud turud ja investeerimisühingud ning mitmepoolset kauplemissüsteemi ▌käitavad turu korraldajad avalikustavad tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste reguleeritud turul kauplemisele lubatud või mitmepoolses kauplemissüsteemis ▌kaubeldavate finantsinstrumentide hinnad ja mahud ning nendega sõlmitud tehingute ajad. Reguleeritud turud ja investeerimisühingud ning mitmepoolset kauplemissüsteemi ▌käitavad turu korraldajad teevad kõigi selliste tehingute üksikasjad avalikuks sedavõrd reaalajas, kui see on tehniliselt võimalik.

2.  Reguleeritud turud ja investeerimisühingud ning mitmepoolset kauplemissüsteemi ▌käitavad turu korraldajad tagavad investeerimisühingutele, kes on vastavalt artiklile 19 kohustatud avalikustama oma aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentidega teostatud tehingute üksikasjad, juurdepääsu oma süsteemidele, mida nad kasutavad lõike 1 kohaseks teabe avalikustamiseks, tehes seda mõistlikel äritingimustel ja kedagi diskrimineerimata.

Artikkel 6

Avalikustamise edasilükkamise lubamine

1.  Pädevad asutused võivad anda reguleeritud turgudele loa tehingute üksikasjade avaldamise edasilükkamiseks sõltuvalt nende liigist või mahust. Eelkõige võivad pädevad asutused anda loa avaldamise edasilükkamiseks tehingute puhul, mis on vastava aktsia, hoidmistunnistuse, börsil kaubeldava fondi, sertifikaadi või muu sarnase finantsinstrumendi või kõnealuse aktsia, hoidmistunnistuse, börsil kaubeldava fondi, sertifikaadi või muu sarnase finantsinstrumendi klassi tavalise turumahuga võrreldes suuremahulised. Reguleeritud turud ja investeerimisühingud ning mitmepoolset kauplemissüsteemi ▌käitavad turu korraldajad taotlevad kauplemisteabe avaldamise edasilükkamise kavandatud korra jaoks eelnevalt pädeva asutuse loa ning avalikustavad selle korra selgelt turuosalistele ja üldsusele. ESMA jälgib kauplemisteabe edasilükkamise korra rakendamist ning esitab komisjonile kord aastas aruande selle kohta, kuidas sellist korda tegelikkuses rakendatakse.

Juhul kui pädev asutus annab loa avalikustamise edasilükkamiseks ning mõne teise liikmesriigi pädev asutus sellega ei nõustu või ei nõustu antud loa tegeliku kohaldamisega, võib see pädev asutus pöörduda selles küsimuses uuesti ESMA poole, kes võib tegutseda kooskõlas talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volitustele.

2.  Kooskõlas artikliga 41 kinnitab komisjon delegeeritud õigusaktidega meetmed, täpsustades järgneva:

2. peatükk

Mitteomakapitaliinstrumentide läbipaistvus

Artikkel 7

Kauplemiskohtade suhtes kohaldatavad tehingueelse läbipaistvuse nõuded võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, saastekvootide ning tuletisinstrumentide osas

1.  Reguleeritud turud ja investeerimisühingud ning mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi käitavad turu korraldajad avalikustavad, olenevalt käitatavast kauplemissüsteemist, oma süsteemide kaudu reklaamitavate võlakirjade ja struktureeritud finantstoodete, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turul või mille kohta on avaldatud prospekt ja mis on piisavalt likviidsed, saastekvootide ning ▌tuletisinstrumentide, mille suhtes kohaldatakse artiklis 24 osutatud kohustusliku kauplemiskoha nõuet, tellimis- ja pakkumishinnad ning nende hindadega kauplemisvalmiduse tõsiduse. Seda nõuet kohaldatakse samuti kauplemishuvi teadete suhtes. Reguleeritud turud ja investeerimisühingud ning mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldavad turu korraldajad teevad selle teabe üldsusele tavalisel tööajal pidevalt kättesaadavaks. Avalikustamise kohustust ei kohaldata selliste tehingute suhtes, mida mittefinantssektori vastaspool teeb tuletisinstrumentidega ja mida saab objektiivselt pidada selliseid riske vähendavateks, mis on otseselt seotud selle mittefinantssektori vastaspoole või selle konsolideerimisgrupi äritegevusega või äritegevuse rahastamisega.

Esimeses lõigus sätestatud nõudeid kalibreeritakse vastavalt väljalaske mahu ja tehingu mahule ning nende puhul võetakse arvesse nii emitentide kui ka investorite huve ja finantsstabiilsust. Käesolevas artiklis sätestatud nõudeid kohaldatakse ainult selliste finantsinstrumentide suhtes, mida peetakse piisavalt likviidseks või millel on olemas likviidne turg. Juhul kui tehingute üle peavad häälläbirääkimiste teel läbirääkimisi võrdsed vastaspooled ja kutselised kliendid, tuleb tehingueelsed soovituslikud hinnad avaldada nii võimalikult lähestikku tehingu hinnaga kui see on tegelikkuses võimalik.

2.  Reguleeritud turud ja investeerimisühingud ning mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi käitavad turu korraldajad tagavad investeerimisühingutele, kes on vastavalt artiklile 17 kohustatud avalikustama oma võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, saastekvootide ning tuletisinstrumentide hinnapakkumised, tõhusa juurdepääsu oma süsteemidele, mida nad kasutavad lõikes 1 osutatud teabe avalikustamiseks, tehes seda mõistlikel äritingimustel ja kedagi diskrimineerimata.

Artikkel 8

Erandlikud vabastused seoses mitteomakapitaliinstrumentidega

1.  Pädevad asutused saavad anda reguleeritud turgudele ja investeerimisühingutele ning mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi käitavatele turu korraldajatele artikli 7 lõikes 1 osutatud teabe avalikustamise kohustusest erandliku vabastuse konkreetsete tootekogumite osas, olenevalt ▌likviidsusest ja muudest kriteeriumidest, vastavalt lõikele 4 määratletud juhtudel.

2.  Pädevad asutused saavad anda reguleeritud turgudele või investeerimisühingutele ning mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi käitavatele turu korraldajatele artikli 7 lõikes 1 sätestatud teabe avaldamise kohustusest käesoleva artikli lõike 4 kohaselt erandlikke vabastusi, lähtuvalt korralduste liigist ja mahust ja kauplemismeetodist. Eelkõige on pädevatel asutustel võimalik anda sellest kohustusest erandlik vabastus korralduste puhul, mis on vastavate võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, saastekvootide või tuletisinstrumentide või kõnealuste võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, saastekvootide või tuletisinstrumentide liikide tavalise turumahuga võrreldes suuremahulised.

3.  Enne loobumise andmist vastavalt lõigetele 1 ja 2 teavitavad pädevad asutused ESMAt ja teisi pädevaid asutusi selle kavandatud kasutamisest ning lisavad selgituse selle toimimise kohta. Loobumise andmise kavatsuse teade tuleb esitada vähemalt neli kuud enne loobumise kavandatud jõustumist. Kahe kuu jooksul pärast teate kättesaamist esitab ESMA vastavale pädevale asutusele mittesiduva arvamuse, hinnates iga loobumise üksiktaotluse vastavust lõigetes 1 ja 2 sätestatud ning vastavalt lõike 4 punktile b vastu võetud delegeeritud õigusaktis täpsustatud nõuetele. Pädev asutus annab erandlikke vabastusi üksnes ESMA mittesiduva arvamuse alusel. Juhul kui see pädev asutus annab loobumise ning mõne teise liikmesriigi pädev asutus sellega ei nõustu, võib see pädev asutus pöörduda selles küsimuses uuesti ESMA poole, kes võib tegutseda kooskõlas talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volitustele. ESMA jälgib loobumiste rakendamist ning esitab komisjonile kord aastas aruande selle kohta, kuidas neid tegelikkuses kohaldatakse.

3 a.  Pädev asutus või lõike 1 kohaselt antud erandliku vabastuse lõikes 4 täpsustatud viisil tagasi võtta, kui ta täheldab, et vabastust on kasutatud algeesmärgist erineval viisil, või kui ta on seisukohal, et vabastust on kasutatud käesolevas artiklis sätestatud eeskirjadest kõrvale hoidmiseks.

Enne erandliku vabastuse tagasi võtmist annavad pädevad asutused oma kavatsusest võimalikult kiiresti ESMA-le ja teistele pädevatele asutustele teada ning põhjendavad oma kavatsust igati. Ühe kuu jooksul pärast teate saamist esitab ESMA asjaomasele pädevale asutusele mittesiduva arvamuse. Pärast arvamuse kätte saamist jõustab pädev asutus oma otsuse.

3 b.  Kui võlakirja või võlakirja klassi likviidsus langeb allapoole lõike 3 c kohaselt kindlaksmääratud künnist, võib pädev asutus, kes on vastutav ühe või enama niisuguse kauplemiskoha järelevalve eest, kus finantsinstrumendiga kaubeldakse, artikli 7 lõikes 1 osutatud kohustused ajutiselt peatada. See künnis määratakse kindlaks objektiivsete kriteeriumide alusel.

Peatamise esialgne kehtivusperiood ei ületa kolme kuud alates selle avaldamise kuupäevast asjaomase pädeva asutuse veebisaidil. Kui peatamise põhjuseks olevad asjaolud püsivad, võib peatamist pikendada maksimaalselt kolmekuuliste perioodide kaupa. Kui peatamist kolme kuu möödudes ei pikendata, kaotab see automaatselt kehtivuse.

Enne käesoleva lõike kohast peatamist või peatamise pikendamist teavitab asjaomane pädev asutus ESMAt oma ettepanekust ja põhjendab oma ettepanekut igati. ESMA esitab võimalikult kiiresti pädevale asutusele arvamuse selle kohta, kas tema arvates on käesolevas lõikes osutatud tingimused täidetud.

3 c.  ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud likviidsuskünnise arvutamise parameetrid ja meetodid.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ...(18).

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korraga.

Parameetrid ja meetodid, mille alusel liikmesriigid peavad künnist arvutama, määratakse kindlaks selliselt, et künnise saavutamine tähendab teavitava asutuse järelevalve all olevates kauplemiskohtades asjaomase finantsinstrumendi märkimisväärset käibe langust võrreldes kõnealuste kauplemiskohtade käibe keskmise tasemega.

4.  Kooskõlas artikliga 41 kinnitab komisjon delegeeritud õigusaktidega meetmed, täpsustades järgneva:

Artikkel 9

Kauplemiskohtade suhtes kohaldatavad tehingujärgse läbipaistvuse nõuded võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, saastekvootide ning tuletisinstrumentide osas

2.  Reguleeritud turud ja investeerimisühingud ning mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi käitavad turu korraldajad avalikustavad tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu võlakirjade ja struktureeritud finantstoodete, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turul või mille kohta on avaldatud prospekt, saastekvootide ning reguleeritud turul kauplemisele lubatud või mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis kaubeldavate tuletisinstrumentide hinnad ja mahud ning nendega sooritatud tehingute ajad. Reguleeritud turud ja investeerimisühingud ning mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi käitavad turu korraldajad teevad kõigi selliste tehingute üksikasjad avalikuks sedavõrd reaalajas, kui see on tehniliselt võimalik.

Reguleeritud turud ja investeerimisühingud ning mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi käitavad turu korraldajad tagavad investeerimisühingutele, kes on vastavalt artiklile 20 kohustatud avalikustama oma võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, saastekvootide ning tuletisinstrumentidega sooritatud tehingute üksikasjad, juurdepääsu oma süsteemidele, mida nad kasutavad lõike 1 kohase teabe avalikustamiseks, tehes seda mõistlikel äritingimustel ja kedagi diskrimineerimata.

Artikkel 10

Avalikustamise edasilükkamise lubamine

1.  Pädevad asutused võivad anda reguleeritud turgudele või investeerimisühingutele ning mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi käitavatele turu korraldajatele loa tehingute üksikasjade avaldamise edasilükkamiseks sõltuvalt nende liigist või mahust ning finantsinstrumendi likviidsusprofiilist. Eelkõige võivad pädevad asutused anda loa avaldamise edasilükkamiseks seoses tehingutega, mis on üle 100 000 euro suurused või mis on kõnealuste võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, saastekvootide ning tuletisinstrumentide või võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, saastekvootide ning tuletisinstrumentide klassi tavalise turumahuga võrreldes muus mõttes suuremahulised, või kui likviidsus langeb alla artikli 8 lõike 3b kohaselt kindlaks määratud künnise.

2.  Reguleeritud turud ja investeerimisühingud ning mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi käitavad turu korraldajad taotlevad kauplemisteabe avaldamise edasilükkamise kavandatud korra jaoks eelnevalt pädeva asutuse loa ning avalikustavad selle korra selgelt turuosalistele ja investeerimisega tegelevale avalikkusele. ESMA jälgib kauplemisteabe edasilükkamise korra rakendamist ning esitab komisjonile kord aastas aruande selle kohta, kuidas sellist korda tegelikkuses kasutatakse.

3.  Kooskõlas artikliga 41 kinnitab komisjon delegeeritud õigusaktidega meetmed, täpsustades järgneva:

3. peatükk

Kohustus pakkuda kauplemisandmeid eraldi ja mõistlikul ärilisel alusel

Artikkel 11

Kohustus teha tehingueelsed ja -järgsed andmed kättesaadavaks eraldi

1.  Reguleeritud turud ning mitmepoolset kauplemissüsteemi või vajaduse korral organiseeritud kauplemissüsteemi käitavad turu korraldajad ja investeerimisühingud teevad artiklite 3 kuni 10 kohaselt avaldatud teabe üldsusele kättesaadavaks, avaldades tehingueelse ja -järgse läbipaistvuse andmed eraldi.

1.  Komisjon võtab pärast ESMAga konsulteerimist vastavalt artiklile 41 vastu delegeeritud õigusaktid, täpsustades tehingueelse ja –järgse läbipaistvuse andmete esitamise, sealhulgas lõike 1 kohaselt üldsusele avaldamisele kuuluvate andmete lahtikirjutatuse astme.

Artikkel 12

Kohustus teha tehingueelsed ja -järgsed andmed kättesaadavaks mõistlikul ärilisel alusel

Reguleeritud turud, mitmepoolsed kauplemissüsteemid ja vajaduse korral organiseeritud kauplemissüsteemid teevad artiklite 3 kuni 10 kohaselt avaldatud teabe üldsusele kättesaadavaks mõistlikul ärilisel alusel ning tagavad sellele teabele tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu. Teave tehakse kättesaadavaks tasuta 15 minuti jooksul pärast tehingu avaldamist.

2.  Komisjon võib võtta vastavalt artiklile 41 delegeeritud õigusaktid, täpsustades, mida kujutab endast mõistlik äriline alus teabe avaldamiseks, nagu osutatud lõikes 1.

III jaotis

Börsivälise kauplemisega tegelevate kliendi korralduste süsteemsete täitjate ja investeerimisühingute tegevuse läbipaistvus

Artikkel 13

Investeerimisühingute kohustus avalikustada ühingu siduvad hinnapakkumised

1.  Aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentidega seotud kliendi korralduste süsteemsed täitjad avaldavad siduvad hinnapakkumised aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide kohta, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turul või millega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemis ▌või mille suhtes nad on kliendi korralduste süsteemsed täitjad ning millel on olemas likviidne turg. Aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide puhul, millel puudub likviidne turg, avalikustavad kliendi korralduste süsteemsed täitjad hinnapakkumised oma klientidele nende taotluse korral.

2.  Käesolevat artiklit ning artikleid 14, 15 ja 16 kohaldatakse kliendi korralduste süsteemsete täitjate suhtes kuni turu tavamahuni küündivate tehingute korral. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata selliste kliendi korralduste süsteemsete täitjate suhtes, kes tegelevad ainult turu tavamahust suuremate tehingutega.

3.  Kliendi korralduste süsteemsed täitjad võivad määrata mahu või mahud, millega puhul nad esitavad hinnapakkumise. Hinnapakkumise minimaalne suurus peab olema vähemalt 10 % aktsia, hoidmistunnistuse, börsil kaubeldava fondi, sertifikaadi või muu sarnase finantsinstrumendi turu tavamahust. Iga konkreetse aktsia, hoidmistunnistuse, börsil kaubeldava fondi, sertifikaadi või muu sarnase finantsinstrumendi hinnapakkumine peab sisaldama siduvat ostu- ja müügihinda või hindu mahu või mahtude kohta, mis võivad küündida vastava aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide või muude sarnaste finantsinstrumentide klassi, kuhu finantsinstrument kuulub, turu tavamahuni. Hind või hinnad peavad peegeldama ka turul valitsevaid tingimusi seoses kõnealuse aktsia, hoidmistunnistuse, börsil kaubeldava fondi, sertifikaadi või muu sarnase finantsinstrumendiga.

4.  Aktsiad, hoidmistunnistused, börsil kaubeldavad fondid, sertifikaadid ja muud sarnased finantsinstrumendid rühmitatakse klassidesse vastavalt kõnealuse finantsinstrumendi turul täidetud tellimuste aritmeetilisele keskmisele väärtusele. Iga aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide klassi turu tavamaht on maht, mis väljendab iga konkreetse finantsinstrumentide klassi turul täidetud tellimuste aritmeetilist keskmist väärtust.

5.  Iga aktsia, hoidmistunnistuse, börsil kaubeldava fondi, sertifikaadi või muu sarnase finantsinstrumendi turg koosneb kõigist Euroopa Liidus täidetud korraldustest seoses antud finantsinstrumendiga, välja arvatud turu tavamahuga võrreldes suuremahulised tellimused.

6.  Iga aktsia, hoidmistunnistuse, börsil kaubeldava fondi, sertifikaadi või muu sarnase finantsinstrumendi likviidsuse seisukohast kõige kohasema turu pädev asutus, nagu määratletud artiklis 23, määrab vähemalt kord aastas vastavalt kõnealuse finantsinstrumendi turul täidetud korralduste aritmeetilisele keskmisele väärtusele finantsinstrumentide klassi, kuhu see finantsinstrument kuulub. See teave avalikustatakse kõigile turuosalistele ja see edastatakse ESMA-le, kes avaldab selle oma veebisaidil.

7.  Et tagada aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide või muude sarnaste finantsinstrumentide tõhus hindamine ja maksimeerida investeerimisühingute võimalus saada oma klientidele parim tehing, võtab komisjon vastavalt artiklile 41 delegeeritud õigusaktidega vastu meetmed, täpsustades elemendid, mis on seotud ühingu seotud hinnapakkumisega, nagu on osutatud lõikes 1, ja turu tavamahuga, nagu on osutatud lõikes 2.

Artikkel 14

Kliendi korralduste täitmine

1.  Kliendi korralduste süsteemsed täitjad avaldavad oma hinnapakkumisi tavalisel kauplemisajal regulaarselt ja pidevalt. Nad võivad oma hinnapakkumisi igal ajal ajakohastada. Samuti on neil lubatud erandlike turutingimuste korral oma hinnapakkumisi tühistada.

Hinnapakkumine avaldatakse sellisel viisil, et see oleks teistele turuosalistele mõistlikul ärilisel alusel kergesti kättesaadav.

2.  Järgides direktiivi …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 27 sätteid, täidavad kliendi korralduste süsteemsed täitjad neile nende klientidelt laekunud korraldusi seoses aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentidega, mille osas nad on kliendi korralduste süsteemsed täitjad, korralduse vastuvõtmise ajal pakutud hindadega.

Samas võivad nad täita neid korraldusi põhjendatud juhtudel ka parema hinnaga, tingimusel et see hind mahub turutingimustele lähedasse avalikustatud vahemikku.

3.  Kliendi korralduste süsteemsed täitjad võivad täita oma kutselistelt klientidelt laekunud korraldusi ka hindadega, mis erinevad täitja pakutud hindadest, ilma et neil tuleks täita lõikes 2 sätestatud nõudeid, tehingute korral, mille puhul täitmine mitme väärtpaberiga on osa ühest tehingust, või korralduste puhul, mille suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui kehtivat turuhinda.

4.  Juhul kui kliendi korralduste süsteemne täitja, kes avaldab üksnes ühe hinnapakkumise või kelle suurim hinnapakkumine on turu tavamahust väiksem, saab kliendilt korralduse, mis on täitja hinnapakkumise mahust suurem, kuid turu tavamahust väiksem, võib ta otsustada täita selle osa korraldusest, mis ületab tema hinnapakkumise mahtu, tingimusel et see täidetakse pakkumise hinnaga, välja arvatud juhul, kui kahe eelmise lõike tingimuste alusel on lubatud teisiti. Kui kliendi korralduste süsteemne täitja teeb erineva mahuga hinnapakkumisi ja saab nende suuruste vahele jääva korralduse, mille ta otsustab täita, täidab ta korralduse vastavalt direktiivi …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 28 sätetele ühe tehtud pakkumise hinnaga, välja arvatud juhul, kui käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 tingimuste alusel on lubatud teisiti.

5.  Et tagada aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide või muude sarnaste finantsinstrumentide tõhus hindamine ja maksimeerida investeerimisühingute võimalus saada oma klientidele parim tehing, võtab komisjon vastavalt artiklile 41 delegeeritud õigusaktid, täpsustades kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millal hind mahub turutingimustele lähedasse avalikustatud vahemikku, nagu on osutatud lõikes 2.

6.  Komisjonile antakse volitused võtta pärast ESMAga konsulteerimist vastavalt artiklile 41 vastu delegeeritud õigusakte, selgitades, mis on mõistlik äriline alus hinnapakkumiste avaldamiseks, nagu on osutatud lõikes 1.

Artikkel 15

Pädevate asutuste kohustused

Artikkel 16

Juurdepääs hinnapakkumistele

1.  Kliendi korralduste süsteemne täitja võib otsustada vastavalt oma äripoliitikale, kuid objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil, selle üle, millistele investoritele ta võimaldab juurdepääsu oma hinnapakkumistele. Selleks peavad olema olemas selged standardid, millest hinnapakkumistele juurdepääsu võimaldamisel lähtutakse. Kliendi korralduste süsteemne täitja võib keelduda investoriga ärisidemete loomisest või need katkestada ärilistel kaalutlustel, nagu näiteks investori krediidivõime, vastaspoole risk või tehingu lõplik arveldamine.

2.  Selleks et piirata sama kliendi mitme tehinguga seotud riski, võivad kliendi korralduste süsteemsed täitjad piirata mittediskrimineerival viisil sama kliendi tehingute arvu, mis nad otsustavad avaldatud tingimustel sõlmida. Samuti võivad nad piirata mittediskrimineerival viisil ja kooskõlas direktiivi .../.../EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 28 sätetega erinevate klientide samaaegsete tehingute arvu, tingimusel et see on lubatav üksnes juhul, kui klientide taotletavate korralduste arv ja/või maht ületab tunduvalt normi.

3.  Selleks et tagada aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide tõhus hindamine ning luua investeerimisühingutele parimad võimalused nende klientide jaoks parima tehingu saavutamiseks, võtab komisjon pärast ESMAga konsulteerimist vastavalt artiklile 41 vastu delegeeritud õigusaktid, milles määratakse kindlaks:

Artikkel 17

Kohustus avaldada siduvaid hinnapakkumisi võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, saastekvootide ning tuletisinstrumentide kohta

1.  Kliendi korralduste süsteemsed täitjad esitavad siduvad hinnapakkumised võlakirjade ja struktureeritud finantstoodete kohta, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turul või mille kohta on avaldatud prospekt, saastekvootide ning tuletisinstrumentide kohta, mis on kliirimiskõlblikud või on lubatud kauplemisele reguleeritud turul või millega kaubeldakse mitmepoolses või organiseeritud kauplemissüsteemis, mille suhtes nad on kliendi korralduste süsteemsed täitjad ning millel on olemas likviidne turg artiklite 7 ja 8 tähenduses, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

1 a.  Lõike 1 kohane kohustus on piiritletud vastavalt artikli 7 lõikele 1 ja artikli 8 lõike 4 punktile aa ning sellest või loobuda, kui artikli 8 lõike 4 punktis b nimetatud kohustused on täidetud.

1 b.  Kliendi korralduste süsteemsed täitjad võivad oma hinnapakkumisi igal ajal ajakohastada vastavalt muutunud turutingimustele või vigade parandamiseks. Nad võivad ka erandlike turutingimuste korral oma hinnapakkumised tühistada.

2.  Kliendi korralduste süsteemsed täitjad teevad lõike 1 kohaselt esitatud siduvad hinnapakkumised investeerimisühingu teistele klientidele kättesaadavaks objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil, vastavalt oma äripoliitikale, kui pakutud maht on instrumendile omase mahuga võrdne või sellest väiksem. Kliendi korralduste süsteemsed täitjad võivad keelduda investoritega ärisidemete loomisest või need katkestada kommertskaalutlustel, nagu näiteks investori krediidivõime, osapoole riski ja arveldusriski tõttu.

3.  Kliendi korralduste süsteemsed täitjad sõlmivad tehinguid teiste klientidega, kellele hinnapakkumine on tehtud kättesaadavaks vastavalt nende äripoliitikale, juhul kui pakutud maht on finantsinstrumendile omase mahuga võrdne või sellest väiksem.

4.  Kliendi korralduste süsteemsed täitjad võivad kehtestada tehingute arvule, mis nad mis tahes esitatud hinnapakkumise alusel klientidega sõlmivad, mittediskrimineerivad ja läbipaistvad piirangud.

5.  Lõike 1 alusel esitatud hinnapakkumised, mille maht on võrdne lõigetes 2 ja 3 mainitud mahuga või sellest väiksem, avaldatakse sellisel viisil, et need oleksid teistele turuosalistele mõistlikul ärilisel alusel kergesti kättesaadavad.

6.  Hinnapakkumised peavad olema sellised, et nendega oleks tagatud, et ühing järgib vajadusel oma direktiivi .../.../EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 27 kohaseid kohustusi, ning et need kajastaksid valitsevaid turutingimusi hindade osas, millega samade või sarnaste instrumentidega sõlmitakse tehinguid reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või organiseeritud kauplemissüsteemides.

Artikkel 18

ESMA teostatav järelevalve

1.  Pädevad asutused ja ESMA jälgivad artikli 17 kohaldamist, vaadeldes mahte, mille kohta hinnapakkumised tehakse kättesaadavaks investeerimisühingu klientidele ning mille kohta tehakse hinnapakkumised seoses ühingu muu kauplemistegevusega kättesaadavaks teistele turuosalistele, ning määra, kuivõrd need hinnapakkumised kajastavad valitsevaid turutingimusi tehingute osas samade või sarnaste instrumentidega, mis sõlmitakse reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või organiseeritud kauplemissüsteemides. Hiljemalt ….(19) esitab ESMA komisjonile selle artikli kohaldamise kohta aruande. Juhul, kui esineb märkimisväärsel määral niisugust hinnapakkumis- ja kauplemistegevust, mis ületab õige pisut artikli 17 lõikes 3 mainitud läve või ei ühildu valitsevate turutingimustega, esitab ESMA oma aruande komisjonile enne seda kuupäeva.

2.  Komisjon võtab pärast ESMAga konsulteerimist vastavalt artiklile 41 vastu delegeeritud õigusaktid, täpsustades artikli 17 lõigetes 2 ja 3 osutatud finantsinstrumendile omased mahud, mille juures ühing esitab siduvad hinnapakkumised teistele klientidele ja võib sõlmida tehingud mõne teise kliendiga, kellele hinnapakkumine on tehtud kättesaadavaks. Kuni selliste delegeeritud õigusaktidega konkreetsele finantsinstrumendile kõrgema künnise kehtestamiseni on finantsinstrumendile omane maht 100 000 eurot.

3.  Komisjon võtab vastavalt artiklile 41 delegeeritud õigusaktidega vastu meetmeid, täpsustades, mida kujutab endast mõistlik äriline alus hinnapakkumiste avaldamiseks, nagu osutatud artikli 17 lõikes 5.

Artikkel 19

Aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentidega seonduva tehingujärgse teabe avaldamine investeerimisühingute, sealhulgas kliendi korralduste süsteemsete täitjate poolt

1.  Investeerimisühingud, kes sõlmivad omal arvel või klientide nimel tehinguid aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide või muude sarnaste finantsinstrumentidega, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turul või millega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemis ▌, avalikustavad nende tehingute mahud ja hinnad ning sõlmimise ajad sedavõrd reaalajas, kui see on tehniliselt võimalik. See teave avalikustatakse tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu.

2.  Vastavalt lõikele 1 avaldatav teave ja selle avaldamise tähtajad peavad vastama artikli 6 kohaselt vastu võetud nõuetele. Juhul kui artikli 6 alusel vastu võetud meetmed näevad teatavate aktsia-, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide või muude sarnaste finantsinstrumentide tehingute kategooriate puhul ette aruandluse edasilükkamise, kohaldatakse seda võimalust ka nende tehingute suhtes, mis toimuvad väljaspool reguleeritud turge või mitmepoolseid kauplemissüsteeme ▌.

3.  Komisjon võib võtta vastu delegeeritud õigusaktid vastavalt artiklile 41, millega määratakse kindlaks:

Artikkel 20

Võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, saastekvootide ning tuletisinstrumentidega seonduva tehingujärgse teabe avaldamine investeerimisühingute, sealhulgas kliendi korralduste süsteemsete täitjate poolt

1.  Investeerimisühingud, kes sõlmivad omal arvel või kliendi nimel tehinguid võlakirjade ja struktureeritud finantstoodetega, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turul või mille kohta on avaldatud prospekt, saastekvootide ning tuletisinstrumentidega, mis on kliirimiskõlblikud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 5 lõike 2 kohaselt või mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turul või millega kaubeldakse mitmepoolses või organiseeritud kauplemissüsteemis, avalikustavad nende tehingute mahud ja hinnad ning sõlmimise ajad. See teave avalikustatakse tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu.

2.  Vastavalt lõikele 1 avaldatav teave ja selle avaldamise tähtajad peavad vastama artikli 10 kohaselt vastu võetud nõuetele. Juhul kui artikli 10 alusel vastu võetud meetmed näevad teatavate võlakirja-, struktureeritud finantstoodete, saastekvootide või tuletisinstrumentide tehingute kategooriate puhul ette aruandluse edasilükkamise ja/või agregeeritud aruandluse, ja/või tehingute mahu mitteavaldamise, kohaldatakse seda võimalust ka nende tehingute suhtes, mis toimuvad väljaspool reguleeritud turge, mitmepoolseid kauplemissüsteeme ja organiseeritud kauplemissüsteeme.

3.  Komisjon võib võtta vastu delegeeritud õigusaktid vastavalt artiklile 41, millega määratakse kindlaks:

IV JAOTIS

TEHINGUARUANDLUS

Artikkel 21

Kohustus hoida alal turgude ausameelsust

Ilma et see piiraks ülesannete jaotust seoses määruse (EL) nr .../... [uus turu kuritarvitamise tõkestamise määrus] sätete kehtestamisega, jälgivad pädevad asutused ESMA koordineerimisel ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 31 investeerimisühingute tegevust, tagamaks, et nad käituvad ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning turu ausameelsust edendaval viisil.

Artikkel 22

Dokumentide säilitamise kohustus

1.  Investeerimisühingud säilitavad asjakohaseid andmeid kõigi nende poolt omal arvel või kliendi nimel finantsinstrumentidega teostatud tehingute kohta vähemalt viie aasta jooksul, pädevale asutusele kättesaadavana. Klientide nimel sooritatud tehingute puhul peavad need andmed sisaldama kogu teavet ja üksikasju, mis on vajalikud kliendi tuvastamiseks, ning direktiivi 2005/60/EÜ alusel nõutavat teavet. ESMA võib paluda juurdepääsu sellele teabele kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 35 sätestatud menetlusega ja tingimustel.

2.  Reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja säilitab asjakohaseid andmeid kõigi nende süsteemide kaudu reklaamitavate finantsinstrumentide tellimuste kohta vähemalt viie aasta jooksul, pädevale asutusele kättesaadavana. Need andmed peavad sisaldama kõiki artikli 23 lõigetes 1 ja 3 sätestatud otstarbel vajalikke üksikasju. ESMA soodustab ja koordineerib pädevate asutuste juurdepääsu teabele vastavalt käesoleva lõike sätetele.

Artikkel 23

Tehingutest teatamise kohustus

1.  Finantsinstrumentidega tehinguid sooritavad investeerimisühingud edastavad nende tehingute üksikasjad pädevale asutusele nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt järgmise tööpäeva lõpuks. Pädevad asutused kehtestavad kooskõlas direktiivi .../.../EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikliga 89 vajaliku korra tagamaks, et selle teabe saaksid ka ESMA ja kõnealuste finantsinstrumentide likviidsuse seisukohast kõige kohasema turu pädev asutus.

2.  Lõiget 1 kohaldatakse järgmiste finantsinstrumentide kohta, kui nendega kaubeldakse väljaspool kauplemiskohta:

3.  Aruanded peavad sisaldama eelkõige ostetud või müüdud finantsinstrumentide liiki, varade klassi, nimetusi ja arvu, tehingute kogust, nende sõlmimise kuupäevi ja kellaaegu, tehingute hindu, klientide, kelle nimel investeerimisühing tehingud sõlmis, identifitseerimisandmeid, investeerimisühingus investeerimisotsuse vastuvõtmise ja tehingu sooritamise eest vastutavate isikute ja arvutialgoritmide identifitseerimisandmeid ning kõnealuste investeerimisühingute identifitseerimisandmeid ning määruse (EL) nr 236/2012 artiklis 3 määratletud riigi emiteeritud aktsia või võlainstrumendi lühikeseks müügi identifitseerimisandmed. Tehingute puhul, mis ei toimunud reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis ega organiseeritud kauplemissüsteemis, peavad aruanded sisaldama ka andmeid tehingute liikide tuvastamiseks kooskõlas artikli 19 lõike 3 punktiga a ja artikli 20 lõike 3 punktiga a vastuvõetavate meetmetega. Kauba tuletisinstrumentide puhul näidatakse aruannetes ka seda, kas tehinguga vähendatakse riski objektiivselt mõõdetaval moel vastavalt direktiivi .../.../EÜ [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artiklile 59.

4.  Korraldusi edastavad investeerimisühingud peavad edastataval korraldusel ära näitama liigi, varade klassi ja kõik lõigete 1 ja 3 otstarbel vajalikud andmed. Selle asemel et märkida korraldusele klientide, kelle nimel investeerimisühing need tehingud edastab, identifitseerimisandmed ning investeerimisühingus investeerimisotsuse vastuvõtmise ja tehingu sooritamise eest vastutavate isikute ja arvutialgoritmide identifitseerimisandmed, võib investeerimisühing teatada edastatud korraldusest ka lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt.

5.  Reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja edastab andmed oma platvormil kaubeldavate instrumentidega teostatud tehingute kohta, mis on sooritatud nende süsteemide kaudu ühingu poolt, kelle suhtes käesolevat määrust ei kohaldata, kooskõlas lõigetega 1 ja 3.

5 a.  Klientide identifitseerimisandmete esitamisel vastavalt lõigetele 3 ja 4 kasutab investeerimisühing juriidilistest isikutest klientide tuvastamiseks loodud juriidilise isiku tunnust 20 tähemärgist koosneva tärkkoodi kujul.

ESMA töötab välja suunised, millega tagatakse see, et juriidilise isiku tunnuste kohaldamine liidus on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, eelkõige finantsstabiilsuse nõukogu kehtestatud standarditega.

6.  Aruanded esitab pädevale asutusele kas investeerimisühing ise, tema nimel tegutsev tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem või organiseeritud kauplemissüsteem, kelle süsteemide kaudu tehing teostati. Pädev asutus võib kiita tehinguteabe kõrvutamise või aruandlussüsteemi, sealhulgas kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 VI jaotisega registreeritud või tunnustatud kauplemisteabehoidla, heaks kui tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja. Juhul kui reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja annab tehingutest otse aru pädevale asutusele, võib investeerimisühingu lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest vabastada. Juhul kui tehingutest on vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 9 teatatud kauplemisteabehoidlale, kel on tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja staatus, ning kui need aruanded sisaldavad kõiki lõigete 1 ja 3 kohaselt nõutavaid andmeid, sh aruannete vormi ja sisu käsitlevaid regulatiivseid tehnilisi standardeid, ja kui neid on korrapäraselt lõikes 1 ettenähtud aja jooksul asjaomasele pädevale asutusele edastatud, loetakse lõikes 1 sätestatud investeerimisühingu kohustus täidetuks.

6 a.  Tehingutest liidu tasandil aru andmiseks edastavad pädevad asutused kogu käesoleva artikli alusel saadud teabe ESMA määratud ühtsele süsteemile. Ühtse süsteemi kaudu on pädevatel asutustel võimalik pääseda ligi kogu sellele teabele, mis käesoleva artikli kohaselt on esitatud.

7.  Kui käesolevas artiklis sätestatud aruanded edastatakse vastavalt direktiivi .../.../EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 37 lõikega 8 vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, edastab nimetatud pädev asutus selle teabe investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, välja arvatud juhul, kui need on vastu võtnud otsuse, et nad ei soovi seda teavet saada.

8.  ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, määrates kindlaks alljärgneva:

ESMA esitab selle regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ...(20).

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise õigus on delegeeritud komisjonile, kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

9.  Hiljemalt ...(21)* esitab ESMA komisjonile käesoleva artikli toimimise kohta aruande, sealhulgas selle kohta, milline on olnud koostoime määrusest (EL) nr 648/2012 tulenevate asjaomaste aruandluskohustustega, ja selle kohta, kas pädevatele asutustele ning lõikes 6 a osutatud ühtses süsteemis laekuvate ja nende vahel vahetatavate tehinguaruannete sisu ja vorm võimaldavad investeerimisühingute tegevust kooskõlas selle määruse artikliga 21 igakülgselt jälgida. Komisjon võib astuda samme selle nimel, et pakkuda välja muudatusi, sealhulgas sätestades tehingud, mille kohta tuleb teave edastada pädevate asutuste asemel ainult lõikes 6 a osutatud ühtsele süsteemile ▌. Komisjon esitab ESMA aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 23 a

Kohustus esitada instrumentide põhiandmed

1.  Artiklis 21 osutatud tehinguaruandluse eesmärgil esitavad kauplemiskohad, kus kaubeldakse instrumentidega, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turgudel või millega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis, ESMA-le ja pädevatele asutustele korrapäraselt nende instrumentide kohta identifitseerimise põhiandmed. Need konkreetset dokumenti puudutavad põhiandmed esitatakse ESMA-le ja pädevatele asutustele enne konkreetse instrumendiga kauplemise alustamist. ESMA ja pädevad asutused tagavad selle, et muude instrumentide kohta esitavad neile asjakohased põhiandmed kaubandusassotsiatsioonid või muud sarnased organid, kes instrumentide põhiandmeid koguvad ja levitavad.

2.  Selle artikli lõikes 1 osutatud kohustust kohaldatakse ainult artikli 23 lõikes 2 nimetatud finantsinstrumentide suhtes. Seda ei kohaldata ühegi muu instrumendi suhtes.

3.  Andmete õigsuse tagamiseks tuleb lõikes 1 osutatud põhiandmeid vajaduse korral ajakohastada.

4.  Et pädevatel asutustel oleks võimalik vastavalt artiklile 21 kontrollida, kas investeerimisühingud käituvad ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning turu ausameelsust edendaval viisil, kehtestavad ESMA ja pädevad asutused vajaliku korra, millega tagatakse, et

5.  ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, määrates kindlaks alljärgneva:

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ...(22).

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise õigus delegeeritakse komisjonile kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

V JAOTIS

tuletisinstrumendid

Artikkel 24

Kohustus kaubelda reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või organiseeritud kauplemissüsteemides

1.  Finantssektori vastaspooled, nagu on määratletud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 lõikes 8, ja finantssektorivälised vastaspooled, kes vastavad määruse artikli 10 lõike 1 punktis b sätestatud tingimustele, võivad sõlmida teiste finantssektori vastaspooltega ▌või finantssektoriväliste vastaspooltega, kes vastavad määruse [ ] (Euroopa turu infrastruktuuri määrus) artikli 10 lõike 1 punktis b sätestatud tingimustele, tehinguid, mis ei ole ei grupisisesed tehingud, nagu määratletud artiklis 3, ega määruse artikli 89 üleminekusätetega kaetud tehingud, tuletisinstrumentidega, mis kuuluvad tuletisinstrumentide klassi, mille suhtes samuti kohaldatakse artiklis 26 sätestatud menetluse kohast kohustusliku kauplemiskoha nõuet ja mis on loetletud artiklis 27 osutatud registris, ainult:

2.  Kohustusliku kauplemiskoha nõuet kohaldatakse ka lõikes 1 osutatud vastaspoolte suhtes, kes sõlmivad tehinguid tuletisinstrumentidega, mis kuuluvad tuletisinstrumentide hulka, mille suhtes kohaldatakse kohustusliku kauplemiskoha nõuet kauplemisel kolmanda riigi finantseerimisasutustega või muude kolmanda riigi üksustega, mille suhtes kohaldataks kliirimiskohustust, kui nad asuksid liidus. Kohustusliku kauplemiskoha nõuet kohaldatakse ka kolmandate riikide üksuste suhtes, mille suhtes kohaldataks kliirimiskohustust, kui nad asuksid liidus, kes sõlmivad tehinguid tuletisinstrumentidega, mis kuuluvad tuletisinstrumentide hulka, mille suhtes kohaldatakse kohustusliku kauplemiskoha nõuet, tingimusel et lepingul on liidus otsene, oluline ja prognoositav mõju, kui see nõue on vajalik või asjakohane vältimaks käesoleva määruse mis tahes sättest kõrvalehoidumist.

ESMA peab tegevuse üle, mis on seotud tuletisinstrumentidega, mille suhtes artikli 24 lõikes 1 märgitud kohustusliku kauplemiskoha nõuet ei kohaldata, pidevat järelevalvet, et teha kindlaks juhud, kus teatav lepingute klass võib süsteemset riski põhjustada, ja et hoida ära õigusnormide erinevuse ärakasutamist seoses sellega, et teatavate tuletisinstrumentide suhtes kohaldatakse kohustusliku kauplemiskoha nõuet ja teatavate puhul mitte.

3.  Tuletisinstrumente, mille suhtes kohaldatakse artikli 24 lõike 1 kohaselt kohustusliku kauplemiskoha nõuet, võib lubada kauplemisele reguleeritud turul ja nendega võib kaubelda mis tahes lõikes 1 osutatud kauplemiskohas mitteeksklusiivsel ja mittediskrimineerival alusel.

4.  Komisjon võib võtta vastavalt artikli 42 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetlusele vastu otsuseid, milles sedastab kindlalt, et kolmanda riigi õiguslik ja järelevalveraamistik tagab, et selles kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemiskoht vastab õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on samaväärsed käesolevast määrusest, direktiivist …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] ja määrusest (EL) nr …/… [uus turu kuritarvitamise tõkestamise määrus] tulenevate nõuetega, mis kehtivad käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b ja c osutatud kauplemiskohtade suhtes, ning mille järgimise osas rakendatakse selles kolmandas riigis tõhusat järelevalvet ja täitevmenetlusi.

5.  ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustades lõikes 2 nimetatud lepingute liigid, millel on liidus otsene, oluline ja prognoositav mõju, ning juhtumid, mille puhul on vajalik või asjakohane kohaldada kohustusliku kauplemiskoha nõuet, et välistada käesoleva määruse mis tahes sättest kõrvalehoidumine.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ...(23).

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise õigus delegeeritakse komisjonile kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Kus võimalik, on selles lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid samad nagu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 lõike 4 kohaselt vastu võetud standardid.

Artikkel 25

Reguleeritud turgudel kaubeldavate tuletisinstrumentide kliirimiskohustus

Reguleeritud turu korraldaja tagab, et kõik reguleeritud turul sõlmitud tehingud tuletisinstrumentidega, mis kuuluvad tuletisinstrumentide klassi, mille suhtes kohaldatakse kliirimiskohustust vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 5 lõikele 2, kliiriks keskne vastaspool.

Artikkel 26

Kohustusliku kauplemiskoha nõude menetlus

1.  ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, määrates kindlaks alljärgneva:

ESMA esitab esimeses lõigus nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile kolme kuu jooksul pärast määruse (EL) nr 648/2012 artikli 5 lõike 2 kohaste regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmist komisjoni poolt.

Enne regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu esitamist komisjonile vastuvõtmiseks konsulteerib ESMA üldsusega ning vajadusel võib ta konsulteerida kolmandate riikide pädevate asutustega.

Esimeses lõigus nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise õigus on antud komisjonile kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

2.  Kohustusliku kauplemiskoha nõue jõustub sel juhul, kui:

3.  Lõikes 1 nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu koostamisel käsitab ESMA tuletisinstrumentide klassi või selle mis tahes olulist alamhulka piisavalt likviidsena, võttes arvesse vähemalt järgmisi kriteeriume:

ESMA teeb ühtlasi kindlaks, kas tuletisinstrumentide liik või selle oluline alamhulk on ainult teatavast piirist väiksemate tehingute korral piisavalt likviidne.

4.  ESMA määrab omal algatusel, lähtuvalt lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest ning pärast üldsusega konsulteerimist kindlaks tuletisinstrumentide klassid või üksikud tuletisinstrumentide lepingud, mille suhtes tuleks kohaldada artikli 24 lõikes 1 nimetatud kauplemiskohtades kauplemise nõuet, kuid mille kohta pole ükski keskne vastaspool saanud veel määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 või 15 kohast tegevusluba või mis ei ole lubatud kauplemisele reguleeritud turul või millega ei kaubelda artikli 24 lõikes 1 nimetatud kauplemiskohas, ning teavitab neist klassidest või lepingutest komisjoni. Pärast esimeses lõigus osutatud ESMA teate esitamist võib komisjon avaldada kutse ettepanekute koostamiseks nende tuletisinstrumentidega kauplemise kohta artikli 24 lõikes 1 nimetatud kauplemiskohtades.

5.  ESMA esitab komisjonile vastavalt lõikele 1 uute regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega muudetakse, peatatakse või tühistatakse olemasolevad regulatiivsed tehnilised standardid iga kord, kui on ilmnenud olulisi muutusi, mis on määratletavad lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel. Enne eelnõu esitamist võib ESMA vajaduse korral konsulteerida kolmandate riikide pädevate asutustega. Olemasolevate regulatiivsete tehniliste standardite muutmise, peatamise või tühistamise õigus on antud komisjonile kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

6.  ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratletakse lõike 2 punktis b nimetatud kriteeriumid.

Artikkel 27

Kohustusliku kauplemiskoha nõudega seotud tuletisinstrumentide register

ESMA avaldab ja peab oma veebisaidil registrit, milles määratakse ammendavalt ja ühemõtteliselt kindlaks tuletisinstrumendid, millega võib kaubelda ainult artikli 24 lõikes 1 loetletud kauplemiskohtades, kauplemiskohad, kus need on kauplemisele lubatud või kus nendega kaubeldakse, ning kohustusliku kauplemiskoha nõude jõustumise kuupäev.

VI JAOTIS

Mittediskrimineeriv juurdepääs finantsinstrumentide kliirimisele

Artikkel 28

Mittediskrimineeriv juurdepääs kesksele vastaspoolele

1.  Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 648/2012 artikli 7 kohaldamist, võtab keskne vastaspool vabalt võõrandatavate väärtpabereid ja rahaturuinstrumente kliirimiseks vastu kedagi diskrimineerimata ning läbipaistvalt, sealhulgas seoses tagatisnõuete ja tasudega, mis on seotud juurdepääsuga, sõltumata kauplemiskohast, kus tehing sõlmiti, välja arvatud juhul, kui selline juurdepääs ohustaks selgelt keskse vastaspoole tõrgeteta ja korrakohast toimimist või ohustaks finantsturgude toimimist süsteemseid riske põhjustaval moel. Eelkõige peaks sellega tagatama, et kauplemiskohal on õigus mittediskrimineerivale kohtlemisele selles osas, milliseid ▌nõudeid tema platvormil kaubeldavate lepingute puhul esitatakse ▌. Seda nõuet ei kohaldata tuletisinstrumendilepingute suhtes, mille suhtes juba kohaldatakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 7 kohast juurdepääsukohustust. Käesoleva artikli kohane juurdepääs kesksele vastaspoolele antakse kauplemiskohale vaid juhul, kui see ei eelda koostalitlusvõimet, ei ohusta turgude sujuvat ja korrakohast toimimist ega avalda süsteemsete riskide osas negatiivset mõju.

2.  Kesksele vastaspoolele juurdepääsu ametliku taotluse esitab kesksele vastaspoolele ja selle asjaomasele pädevale asutusele kauplemiskoht.

3.  Keskne vastaspool annab kauplemiskohale kirjaliku vastuse 12 kuu jooksul, võimaldades talle juurdepääsu, tingimusel et kõnealune pädev asutus ei ole lõike 4 kohase juurdepääsu andmisest keeldunud, või keeldudes juurdepääsu andmisest. Keskne vastaspool võib juurdepääsutaotluse rahuldamisest keelduda põhjaliku riskianalüüsi alusel ja lõikes 6 sätestatud tingimustel. Juhul kui keskne vastaspool keeldub juurdepääsu võimaldamisest, peab ta esitama oma vastuses selle kohta ammendavad põhjendused ning teavitama sellest otsusest kirjalikult oma pädevat asutust. Keskne vastaspool teeb juurdepääsu võimalikuks kolme kuu jooksul pärast juurdepääsutaotlusele positiivse vastuse andmist. Kõik lõigetest 1–3 tulenevad kaasnevad kulud kannab juurdepääsu taotlev kauplemiskoht, kui tal ei ole keskse vastaspoolega sõlmitud teistsugust kokkulepet.

4.  Keskse vastaspoole pädev asutus võib keelduda võimaldamast kauplemiskohale juurdepääsu kesksele vastaspoolele ainult juhul, kui juurdepääs ohustaks finantsturgude sujuvat või korrakohast toimimist. Juhul kui pädev asutus keeldub nimetatud alusel juurdepääsu võimaldamast, väljastab ta oma otsuse kahe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud taotluse saamist, esitades kesksele vastaspoolele ja kauplemiskohale selle kohta ammendavad põhjendused, sealhulgas tõendid, millele otsus tugineb.

5.  Kolmandas riigis asuv kauplemiskoht võib taotleda juurdepääsu liidus tegutsevale kesksele vastaspoolele ainult juhul, kui komisjon on võtnud selle kolmanda riigi kohta kooskõlas artikli 24 lõikega 4 vastu otsuse, sedastades, et vastava kolmanda riigi õigusraamistik näeb ette direktiivi .../.../EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] alusel tegevusloa saanud kauplemiskohtadele tõhusa samaväärse õiguse taotleda juurdepääsu selles kolmandas riigis tegutsevatele kesksetele vastaspooltele.

6.  ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, täpsustades järgneva:

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise õigus delegeeritakse komisjonile kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 28 a

Kliirimiskohustused reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis ja organiseeritud kauplemissüsteemis kaubeldavate aktsiate ja võlakirjade puhul

Reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi käitaja tagab, et keskne vastaspool kliirib kõik reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis ja organiseeritud kauplemissüsteemis tehtavad tehingud selliste aktsiate ja võlakirjadega, mida keskne vastaspool nõustub kliirima.

Artikkel 29

Mittediskrimineeriv juurdepääs kauplemiskohale

1.  Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 648/2012 artikli 8 kohaldamist, edastab kauplemiskoht kauplemise sisendandmeid vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide kohta kedagi diskrimineerimata ning läbipaistvalt, sealhulgas juurdepääsutasude osas, keskse vastaspoole taotluse alusel mis tahes kesksetele vastaspooltele, kes on saanud tegevusloa või on tunnustatud määruse (EL) nr 648/2012 alusel ning kes soovivad kliirida selles kauplemiskohas sõlmitud finantstehinguid. Seda nõuet ei kohaldata tuletisinstrumendilepingute suhtes, mille suhtes juba kohaldatakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 8 kohast juurdepääsukohustust.

2.  Kauplemiskohale juurdepääsu ametliku taotluse esitab kauplemiskohale ja selle asjaomasele pädevale asutusele keskne vastaspool.

3.  Kauplemiskoht annab kesksele vastaspoolele kirjaliku vastuse kolme kuu jooksul, võimaldades juurdepääsu tingimusel, et asjaomane pädev asutus ei ole keeldunud selle andmisest vastavalt lõikele 4, või keeldudes sellest. Kauplemiskoht võib juurdepääsu võimaldamisest keelduda ainult tõhusale riskianalüüsile tuginedes ning lõigetes 4 ja 6 sätestatud tingimustel. Juhul kui juurdepääsu võimaldamisest keeldutakse, peab kauplemiskoht esitama oma vastuses kesksele vastaspoolele selle kohta ammendavad põhjendused ning teavitama sellest otsusest kirjalikult oma pädevat asutust. Kauplemiskoht teeb juurdepääsu võimalikuks kolme kuu jooksul pärast juurdepääsutaotlusele positiivse vastuse andmist.

4.  Vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide puhul võib kauplemiskoha pädev asutus keelduda võimaldamast kesksele vastaspoolele juurdepääsu kauplemiskohale ainult juhul, kui juurdepääs ohustaks turgude sujuvat või korrakohast toimimist. [ME 7]

4 a.  Juhul kui pädev asutus keeldub nimetatud alusel juurdepääsu võimaldamast, väljastab ta oma otsuse kahe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud taotluse saamist, esitades kauplemiskohale ja kesksele vastaspoolele selle kohta ammendavad põhjendused, sealhulgas tõendid, millele tema otsus tugineb.

5.  Kolmandas riigis asuv keskne vastaspool võib taotleda juurdepääsu liidus tegutsevale kauplemiskohale juhul, kui see keskne vastaspool on tunnustatud vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 25, ning tingimusel, et selle kolmanda riigi õigusraamistik annab määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt tunnustatud kesksetele vastaspooltele samaväärse õiguse juurdepääsule selles kolmandas riigis tegutsevatele kauplemiskohtadele.

6.  ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, täpsustades järgneva:

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise õigus delegeeritakse komisjonile kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.[ME 8]

▌

VII JAOTIS

Toodetesse sekkumise ja positsioonide järelevalve meetmed

1.PEATÜKK

TOODETESSE SEKKUMINE

Artikkel 31

ESMA ▌sekkumisvolitused

-1.  Kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 9 lõikega 2 teostab ESMA liidus turustatavate, levitatavate või müüdavate investeerimistoodete, sh struktureeritud hoiuste ja finantsinstrumentide üle järelevalvet ning ESMA võib koostöös pädevate asutustega ennetavalt kontrollida uusi investeerimistooteid ja finantsinstrumente enne seda, kui neid hakatakse liidus turustama, levitama või müüma.

1.  Kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 9 lõikega 5 võib ESMA, kui ta on põhjendatud alustel veendunud, et lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused on täidetud, keelata või piirata liidus ajutiselt:

Sellist keeldu või piirangut võidakse kohaldada ning nende osas võidakse kohaldada erandeid ESMA poolt kindlaks määratud asjaoludel.

2.  ESMA võib võtta vastu lõike 1 kohase otsuse ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

Kui esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, võib ESMA ettevaatusabinõuna kehtestada lõikes 1 osutatud keelu või piirangu enne seda, kui mingit investeerimistoodet või finantsinstrumenti hakatakse klientidele turustama või müüma.

3.  Meetme rakendamisel vastavalt käesolevale artiklile võtab ESMA arvesse ulatust, mil määral see meede:

Juhul kui pädev asutus või pädevad asutused on võtnud meetme vastavalt artiklile 32, võib ESMA võtta mis tahes lõikes 1 nimetatud meetme, ilma et ta peaks esitama oma arvamuse, nagu sätestatud artiklis 33.

4.  Enne kui ta otsustab rakendada käesoleva artikli kohaselt mis tahes meedet, teavitab ESMA pädevaid asutusi tema poolt väljapakutavast meetmest.

4 a.  Enne lõike 1 kohase otsuse tegemist teatab ESMA oma kavatsusest keelata mingi investeerimistoode või finantsinstrument või seda piirata, juhul kui asjaomase investeerimistoote või finantsinstrumendi omadustesse ei tehta kindlaksmääratud tähtaja jooksul teatavaid muudatusi.

5.  Otsuse korral rakendada käesoleva artikli kohaselt mis tahes meedet avaldab ESMA oma veebisaidil sellekohase teate. Teates esitatakse keelu või piirangu üksikasjad ning määratakse kindlaks ajavahemik pärast selle teate avaldamist, mille möödumisel meetmed jõustuvad. Keeldu või piirangut kohaldatakse ainult tegevuste suhtes, mis toimuvad pärast meetmete jõustumist.

6.  ESMA vaatab vastavalt lõikele 1 kohaldatud keelu või piirangu mõju läbi asjakohaste ajavahemike tagant, kuid vähemalt kord kolme kuu jooksul. Juhul kui keeldu või piirangut selle kolmekuulise tähtaja möödudes ei pikendata, see aegub.

7.  ESMA poolt kooskõlas käesoleva artikliga võetud meede on ülimuslik mis tahes varasema, pädeva asutuse poolt võetud meetme üle.

8.  Komisjon võtab vastavalt artiklile 41 vastu delegeeritud õigusaktid, täpsustades kriteeriumid ja tegurid, millega ESMA peab arvestama, kui tekib lõike 2 punktis a nimetatud oht investorite kaitsele või finantsturgude korrakohasele toimimisele ja ausameelsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele. Asjaomaste delegeeritud õigusaktidega tagatakse see, et ESMA saab vajaduse korral ennetavalt tegutseda ja ei pea enne meetmete võtmist ootama, kuni toodet või finantsinstrumenti on turustatud või teatavat tüüpi teenust osutatud või tegevust teostatud.

Artikkel 32

Toodetesse sekkumine pädevate asutuste poolt

-1.  Pädevad asutused teostavad järelevalvet investeerimistoodete, sh struktureeritud hoiuste ja finantsinstrumentide üle, mida turustatakse, levitatakse või müüakse nende liikmesriigis või nende liikmesriigist, ja nad võivad ennetavalt kontrollida uusi investeerimistooteid või finantsinstrumente enne nende turustamist, levitamist või müümist asjaomases liikmesriigis või sellest liikmesriigist. Erilist tähelepanu pööratakse kaupade indeksite järgimist pakkuvatele finantsinstrumentidele.

1.  Pädev asutus võib keelata või piirata oma liikmesriigis toimuvat või sellest eksporditavat:

2.  Pädev asutus võib võtta lõikes 1 nimetatud meetme, kui ta on põhjendatud alustel veendunud, et:

Kui esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, võib pädev asutus ettevaatusabinõuna kehtestada keelu või piirangu enne seda, kui mingit investeerimistoodet või finantsinstrumenti hakatakse klientidele turustama, levitama või müüma.

Sellist keeldu või piirangut võidakse kohaldada ning nende osas võidakse kohaldada erandeid pädeva asutuse poolt kindlaks määratud asjaoludel.

2 a.  Enne lõike 1 kohase keelu või piirangu kehtestamist võib pädev asutus teatada oma kavatsusest keelata mingi investeerimistoode või finantsinstrument või seda piirata juhul, kui asjaomase investeerimistoote või finantsinstrumendi omadustesse ei tehta kindlaksmääratud tähtaja jooksul teatavaid muudatusi.

3.  Pädev asutus võib kehtestada käesoleva artikli alusel keelu või piirangu üksnes juhul, kui ta on teavitanud kõiki teisi asjaomaseid pädevaid asutusi ja ESMAt kirjalikult või muul asutuste vahel kokku lepitud viisil vähemalt üks kuu enne meetme võtmist järgmistest üksikasjadest:

3 a.  Kui lõike 2 punkti d kohane konsultatsiooniks ette nähtud aeg ja lõikes 3 ette nähtud ühekuuline ajapikendus võiks tekitada tarbijaile pöördumatut kahju, võib pädev asutus käesoleva artikli alusel ajutiselt ja mitte kauem kui kolme kuu jooksul meetmeid võtta. Sellisel juhul teavitab pädev asutus võetud meetmetest koheselt kõiki teisi pädevaid asutusi ja ESMAt.

4.  Otsuse korral kehtestada mis tahes lõikes 1 nimetatud keeld või piirang avaldab pädev asutus oma veebisaidil sellekohase teate. Teates esitatakse keelu või piirangu üksikasjad, ajavahemik pärast selle teate avaldamist, mille möödumisel meetmed jõustuvad, ning tõendid, mille alusel pädev asutus on veendunud, et kõik lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. Keeldu või piirangut kohaldatakse ainult tegevuste suhtes, mis toimuvad pärast selle teate avaldamist.

5.  Pädev asutus tühistab keelu või piirangu, kui lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud.

6.  Komisjon võtab vastavalt artiklile 41 vastu delegeeritud õigusaktid, täpsustades kriteeriumid ja tegurid, millega pädevad asutused peavad arvestama, kui tekib lõike 2 punktis a nimetatud oht investorite kaitsele või finantsturgude korrakohasele toimimisele ja ausameelsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele.

Artikkel 33

ESMA-poolne koordineerimine

1.  ESMA-l on seoses pädevate asutuste poolt kooskõlas artikliga 32 võetavate meetmetega soodustaja ja koordineerija roll. Eelkõige tagab ESMA, et pädevate asutuste võetavad meetmed oleksid põhjendatud ja proportsionaalsed ning pädevad asutused järgiksid võimaluse korral järjekindlat lähenemisviisi.

2.  Kui ESMA-le on laekunud artikli 32 kohane teade mis tahes meetme kohta, mida plaanitakse selle artikli alusel rakendada, esitab ESMA arvamuse selle kohta, kas vastav keeld või piirang on tema meelest põhjendatud ja proportsionaalne. Juhul kui ESMA on seisukohal, et kõnealuse riski kõrvaldamiseks on tarvis, et meetmeid võtaksid ka teised pädevad asutused, toob ta ka selle oma arvamuses välja. Arvamus avaldatakse ESMA veebisaidil.

3.  Juhul kui pädev asutus soovib võtta või võtab meetmeid, minnes vastuollu ESMA poolt kooskõlas lõikega 2 vastu võetud arvamusega, või loobub meetmete võtmisest, minnes vastuollu selle arvamusega, avaldab ta viivitamatult oma veebisaidil vastava teate, selgitades igakülgselt, mis põhjustel ta nii käitub.

2.PEATÜKK

POSITSIOONID

Artikkel 34

Siseriiklike positsioonide haldamise meetmete ja positsioonide piirangute koordineerimine ESMA poolt

1.  ESMA-l on seoses pädevate asutuste poolt direktiivi .../.../EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 71 lõike 2 alapunkti i ja artikli 72 lõike 1 punktide f ja g alusel rakendatavate meetmetega soodustaja ja koordineerija roll. Eelkõige tagab ESMA, et pädevad asutused lähtuvad nende volituste kasutamisel, kehtestatavate meetmete olemuse ja ulatuse määramisel, meetmete kestuse üle otsustamisel ning nende üle järelkontrolli teostamisel järjekindlast lähenemisviisist.

2.  Kui ESMAt on teavitatud direktiivi .../.../EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 83 lõike 5 alusel plaanitavatest meetmetest, talletab ESMA andmed vastava meetme kohta ning selle rakendamise põhjused. Direktiivi .../.../EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 72 lõike 1 punktide f ja g alusel rakendatavate meetmete osas koostab ta ja avaldab oma veebisaidil andmebaasi ülevaadetega hetkel jõus olevatest meetmetest, sealhulgas andmed kõnealuse isiku või isikute klassi kohta, kõnealuste finantsinstrumentide andmed, võimalikud kvantitatiivsed mõõted või läved, näiteks maksimaalne netopositsioon, mille isikud võivad piirangu raames konkreetse aja jooksul võtta või mida hoida, võimalikud erandid sellest nõudest ning selle põhjused.

Artikkel 35

ESMA volitused positsioonide haldamisel

1.  Kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 9 lõikega 5 rakendab ESMA, kui üks lõikes 2 sätestatud tingimustest on täidetud, ühte või mitut järgmistest meetmetest: [ME 2]

2.  ESMA võib lõike 1 kohase otsuse vastu võtta ainult juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: [ME 9]

Energia hulgimüügitooteid puudutavaid meetmeid võib võtta pärast konsulteerimist määrusega (EÜ) nr 713/2009 asutatud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga.

3.  Lõikes 1 osutatud meetmete võtmisel võtab ESMA arvesse ulatust, mil määral:

4.  Enne kui ta otsustab rakendada mis tahes lõikes 1 nimetatud meedet või pikendada selle rakendamist, teavitab ESMA asjaomaseid pädevaid asutusi tema poolt väljapakutavast meetmest. Lõike 1 punktide a või b alusel esitatud taotluse korral peab vastav teade sisaldama identifitseerimisandmeid isiku või isikute kohta, kellele see on adresseeritud, ning taotluse üksikasju ja põhjusi. Lõike 1 punkti c alusel rakendatava meetme korral peab vastav teade sisaldama andmeid kõnealuse isiku või isikute klassi kohta, kõnealuste finantsinstrumentide kohta, asjakohaseid kvantitatiivseid mõõteid või lävesid, näiteks maksimaalset netopositsiooni, mille isik või isikute klass võib konkreetse aja jooksul võtta või mida hoida, ning meetme rakendamise põhjusi.

5.  Teade tuleb esitada vähemalt 24 tundi enne seda, kui meede või selle pikendamine peaks jõustuma. Erandlikel asjaoludel, kui teadet ei ole võimalik esitada 24 tundi ette, võib ESMA esitada teate vähem kui 24 tundi enne meetme ettenähtud jõustumist.

6.  Otsuse korral võtta lõike 1 punkti c kohaselt mis tahes meedet või pikendada selle meetme võtmist avaldab ESMA oma veebisaidil sellekohase teate. Teade peab sisaldama andmeid kõnealuse isiku või isikute klassi kohta, kõnealuste finantsinstrumentide kohta, asjakohaseid kvantitatiivseid mõõteid või lävesid, näiteks maksimaalset netopositsiooni, mille isik või isikute klass võib konkreetse aja jooksul võtta või mida hoida, ning meetme võtmise põhjusi.

8.  Meede jõustub teate avaldamisel või teates kindlaks määratud ajal, mis tähendab pärast teate avaldamist, ning kehtib ainult tehingute suhtes, mis sõlmitakse pärast meetme jõustumist.

ESMA vaatab lõike 1 punktile c kohandatud meetmed läbi asjakohaste ajavahemike järel, kuid vähemalt kord kolme kuu järel. Juhul kui meedet selle kolmekuulise tähtaja möödudes ei pikendata, aegub see automaatselt. Meetmete pikendamise korral kohaldatakse lõikeid 2–8.

9.  ESMA poolt kooskõlas käesoleva artikliga võetud meede on ülimuslik mis tahes varasema, pädeva asutuse poolt direktiivi …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 72 punktide f, g ja h a kohaselt võetud meetme üle.

10.  Komisjon võtab vastavalt artiklile 41 vastu delegeeritud õigusaktid, täpsustades kriteeriumid ja tegurid, millega ESMA peab arvestama, kui tekib lõike 2 punktis a nimetatud oht finantsturgude korrakohasele toimimisele ja ausameelsusele, sealhulgas seoses füüsiliste kaupade kättetoimetamiskokkulepetega, või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele. Nende kriteeriumide ja tegurite puhul võetakse arvesse direktiivi .../.../EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 59 lõike 3 kohaselt koostatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud ning nende puhul eristatakse olukordi, kus ESMA võtab meetmeid seetõttu, et pädev asutus ei ole neid võtnud, ja olukordi, kus ESMA võtab meetmeid sellise lisariski suhtes, mille suhtes pädev asutus ei saa direktiivi .../.../EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 72 punktide f, g ja h a alusel meetmeid võtta.

VIII JAOTIS

TEENUSTE OSUTAMINE KOLMANDATE RIIKIDE ÜHINGUTE POOLT ILMA FILIAALITA VÕI NENDE TEGEVUS

Artikkel 36

Üldsätted

1.  Kolmanda riigi ühing võib osutada liidus asutatud võrdsetele vastaspooltele ja kutselistele klientidele direktiivi …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] II lisa I jao tähenduses loetletud investeerimisteenuseid või teostada tegevusi ilma filiaali asutamata ainult juhul, kui ta on registreeritud ESMA poolt kooskõlas artikliga 37 hallatavas kolmandate riikide ühingute registris.

2.  ESMA registreerib kolmanda riigi ühingu, kes on esitanud taotluse investeerimisteenuste ja -tegevuse pakkumiseks või sellega tegelemiseks liidus vastavalt lõikele 1, ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

2 a.  Kui kolmanda riigi ühing on registreeritud käesoleva artikli alusel, ei kehtesta liikmesriigid kolmanda riigi ühingule täiendavaid nõudeid seoses küsimustega, mida käsitletakse selles määruses või direktiivis .../.../EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv].

3.  Lõikes 1 osutatud kolmanda riigi ühing esitab oma taotluse ESMA-le pärast seda, kui komisjon on võtnud vastu artiklis 37 osutatud otsuse, milles sedastatakse, et kolmanda riigi, kus kolmanda riigi ühing on saanud tegevusloa, õiguslik ja järelevalveraamistik on samaväärne artikli 37 lõikes 1 kirjeldatud nõuete raamistikuga.

Registreerimist taotlev kolmanda riigi ühing esitab ESMA-le kogu tema registreerimiseks vajaliku teabe. ESMA hindab 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse laekumist, kas taotlus sisaldab kõiki nõutavaid andmeid. Juhul kui taotlus ei sisalda kõiki vajalikke andmeid, määrab ESMA tähtaja, mille jooksul kolmanda riigi ühing peab esitama lisateavet.

Registreerimise otsuse vastuvõtmisel lähtutakse sellest, kas lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud.

180 tööpäeva jooksul pärast kõiki andmeid sisaldava taotluse laekumist teavitab ESMA taotlejast mitte-ELi ühingut kirjalikult koos kõigiti põhjendatud selgitusega, kas registreerimistaotlus rahuldati või lükati tagasi.

4.  Kolmandate riikide ühingud, kes hakkavad osutama teenuseid kooskõlas käesoleva artikliga, teavitavad enne teenuste osutamisega alustamist liidus asutatud kliente sellest, et neil ei ole lubatud osutada teenuseid muudele klientidele kui ainult võrdsetele vastaspooltele ja kutselistele klientidele direktiivi …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] II lisa I jao tähenduses ning et nende suhtes ei kohaldata liidus järelevalvet. Nad märgivad ära vastavas kolmandas riigis järelevalve eest vastutava pädeva asutuse nime ja aadressi.

Esimeses lõigus sätestatud teave esitatakse kirjalikult ja esiletoodud viisil.

Liidus asutatud isikud võivad osta investeerimisteenuseid kolmanda riigi ühingult, mis ei ole lõike 1 kohaselt registreeritud, ainult omal eksklusiivsel algatusel. Füüsilise isiku algatus ei anna kolmanda riigi ühingule õigust turustada sellele eraisikule uusi investeerimistoodete kategooriaid või investeerimisteenuseid.

5.  Kolmandate riikide ühingud, kes osutavad teenuseid või teostavad tegevusi kooskõlas käesoleva artikliga, pakuvad enne teenuste osutamise või mis tahes tegevustega alustamist liidus asutatud kliendiga seoses võimalust esitada nende teenuste või tegevusega seotud mis tahes vaidluste taotlused liikmesriigi kohtu või vahekohtu pädevusse.

6.  ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks teave, mille registreerimist taotlev kolmanda riigi ühing peab ESMA-le koos registreerimistaotlusega kooskõlas lõikega 3 esitama, ning selle teabe vorm kooskõlas lõikega 4.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ...(27).

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid ▌kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 37

Samaväärsuse otsus

1.  Komisjon võtab vastavalt artikli 42 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetlusele vastu otsuse seoses kolmanda riigiga, kui kõnealuse kolmanda riigi õiguslik ja järelevalveraamistik tagab, et selles kolmandas riigis tegevusloa saanud ühingute suhtes kohaldatakse õiguslikult siduvaid nõudeid, millel on samaväärne mõju nõuetega, mis on sätestatud käesolevas määruses, direktiivis nr 2006/49/EÜ ja direktiivis nr .../.../EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv], ja käesoleva määruse ning nimetatud direktiivide alusel vastu võetud rakendusaktidega ▌.

Käesoleva lõike kohaselt komisjoni poolt vastu võetud otsus võib olla piiratud ühe või enama investeerimisühingu kategooriaga või turu korraldajatega. Kolmanda riigi ühingu võib registreerida artikli 36 kohaselt, kui see langeb komisjoni otsusega kaetud kategooriasse.

2.  ESMA sõlmib nende kolmandate riikide, kelle õiguslik ja järelevalveraamistik on tunnistatud vastavalt lõikele 1 samaväärseks, asjaomaste pädevate asutustega koostöökokkulepped. Neis kokkulepetes määratakse kindlaks vähemalt alljärgnev:

Artikkel 38

Register

ESMA pea registrit kolmandate riikide ühingute kohta, kellel on lubatud pakkuda liidus investeerimisteenuseid või teostada investeerimistegevust vastavalt artiklile 36. See register on avalikult kättesaadav ESMA veebisaidil ning see sisaldab teavet teenuste või tegevuse kohta, mida kolmandate riikide ühingutel on lubatud pakkuda, ning kolmandas riigis nende üle järelevalvet teostavate pädevate asutuste kontaktandmeid.

Artikkel 39

Registrist kustutamine

1.  ▌ESMA kustutab kolmanda riigi ühingu vastavalt artiklile 38 loodud registrist, juhul kui:

3.  ESMA teavitab mis tahes lõike 1 kohaselt vastu võetud meetmetest viivitamatult komisjoni ning avaldab oma otsuse oma veebisaidil.

4.  Komisjon hindab, kas tingimused, mille alusel artikli 37 lõike 1 kohane otsus vastu võeti, on kõnealuse riigi osas jätkuvalt täidetud.

IX JAOTIS

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID

1. peatükk

Delegeeritud õigusaktid

Artikkel 40

Delegeeritud õigusaktid

Kooskõlas artikliga 41 on komisjonil on õigus võtta artikli 2 lõike 3, artikli 4 lõike 3, artikli 6 lõike 2, artikli 8 lõike 4, artikli 10 lõike 2, artikli 11 lõike 2, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 7, artikli 14 lõike 5, artikli 14 lõike 6, artikli 16 lõike 3, artikli 18 lõigete 2 ja 3, artikli 19 lõike 3, artikli 20 lõike 3, artikli 28 lõike 6, artikli 29 lõike 6, artikli 30 lõike 3, artikli 31 lõike 8, artikli 32 lõike 6 ja artikli 35 lõike 10 ▌küsimustega seoses vastu delegeeritud õigusakte.

Artikkel 41

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Volitused võtta vastu artikli 2 lõikes 3, artikli 4 lõikes 3, artikli 6 lõikes 2, artikli 8 lõikes 4, artikli 10 lõikes 2, artikli 11 lõikes 2, artikli 12 lõikes 2, artikli 13 lõikes 7, artikli 14 lõikes 5, artikli 14 lõikes 6, artikli 16 lõikes 3, artikli 18 lõikes 2, artikli 18 lõikes 3, artikli 19 lõikes 3, artikli 20 lõikes 3, artikli 28 lõikes 6, artikli 29 lõikes 6, artikli 30 lõikes 3, artikli 31 lõikes 8, artikli 32 lõikes 6 ja artikli 35 lõikes 10 osutatud delegeeritud õigusakte antakse määramata ajaks alates artikli 41 lõikes 1 märgitud kuupäevast.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 3, artikli 4 lõikes 3, artikli 6 lõikes 2, artikli 8 lõikes 4, artikli 10 lõikes 2, artikli 11 lõikes 2, artikli 12 lõikes 2, artikli 13 lõikes 7, artikli 14 lõikes 5, artikli 14 lõikes 6, artikli 16 lõikes 3, artikli 18 lõikes 2, artikli 18 lõikes 3, artikli 19 lõikes 3, artikli 20 lõikes 3, artikli 28 lõikes 6, artikli 29 lõikes 6, artikli 30 lõikes 3, artikli 31 lõikes 8, artikli 32 lõikes 6 ja artikli 35 lõikes 10 osutatud volituste delegeerimise mis tahes ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud sellele vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kolme kuu võrra pikendada.

2. peatükk

Rakendusaktid

Artikkel 42

Komiteemenetlus

1.  ▌Komisjonile on abiks komisjoni otsusega 2001/528/EÜ asutatud Euroopa väärtpaberikomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5 ▌.

X JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 43

Aruandlus ja kontroll

1.  Enne ...(28) esitab komisjon pärast ESMAga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artiklite 3–12 alusel kehtestatud läbipaistvuskohustuste tegeliku mõju kohta, eelkõige artikli 3 lõike 2 ning artikli 4 lõigete 2, 3 ja 8 alusel antud tehingueelse läbipaistvuse kohustustest erandlike vabastuste kohaldamise ja jätkuva asjakohasuse kohta.

2.  Enne ...(29) , esitab komisjon pärast ESMAga konsulteerimist nõukogule ja parlamendile aruande artikli 23 toimimise kohta, sealhulgas selle kohta, kas pädevatele asutustele laekuvate ja nende vahel vahetatavate tehinguaruannete sisu ja vorm võimaldab investeerimisühingute tegevust kooskõlas artikli 23 lõikega 1 igakülgselt jälgida. Komisjon võib esitada asjakohaseid ettepanekuid, sealhulgas selles osas, kas kehtestada nõue, et tehingutest tuleks aru anda mitte pädevatele asutustele, vaid ESMA määratud süsteemile, mis võimaldaks pädevatele asutustele juurdepääsu kogu käesoleva artikli kohaselt esitatud teabele käesoleva määruse ning direktiivi. ../.../EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] kohaldamisel ning siseringitehingute ja turu kuritarvitamise tuvastamiseks vastavalt määrusele (EL) nr .../... [turu kuritarvitamise tõkestamise määrus].

2 a.  Enne ...(30) esitab komisjon pärast ESMAga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande võimaluse kohta arendada konsolideeritud hinnapakkumiste jaoks välja parimate ostu- ja müügipakkumiste Euroopa süsteem ning selle kohta, kas see võiks olla asjakohane kommertslahendus turuosaliste vahelise teabe asümmeetria vähendamiseks ja ka vahend reguleerijatele paremaks hinnapakkumisi puudutava tegevuse järelevalveks kauplemiskohtades.

Enne ...(31) esitab komisjon pärast ESMAga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande edusammude kohta standardiseeritud börsiväliste tuletisinstrumentidega kauplemise üleviimisel börsidele või elektroonilistele kauplemisplatvormidele vastavalt artiklitele 22 ja 24.

Artikkel 44

Määruse (EL) nr 648/2012 muutmine

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:"

Kauplemisteabehoidla edastab andmed pädevatele asutustele kooskõlas määruse (EL) .../... [finantsinstrumentide turgude määrus]1 artiklis 23 sätestatud nõuetega.

1 ELT L …

Artikkel 45

Üleminekusäte

▌Kolmandate riikide ühingud võivad jätkata oma teenuste ja -tegevuse pakkumist liikmesriikides vastava liikmesriigi korra kohaselt kuni üks aasta pärast seda, kui komisjon on võtnud vastu otsuse asjaomase kolmanda riigi kohta direktiivi .../.../EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 41 lõike 3 kohaselt.

▌

Artikkel 46

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates ...(32), välja arvatud artikli 2 lõige 3, artikli 4 lõige 3, artikli 6 lõige 2, artikli 8 lõige 4, artikli 10 lõige 2, artikli 11 lõige 2, artikli 12 lõige 2, artikli 13 lõike 7, artikli 14 lõike 5, artikli 14 lõike 6, artikli 16 lõige 3, artikli 18 lõige 2, artikli 18 lõige 3, artikli 19 lõige 3, artikli 20 lõige 3, artikli 23 lõige 8, artikli 24 lõige 5, artikkel 26, artikli 28 lõige 6, artikli 29 lõige 6, artikli 30 lõige 3 ning artiklid 31, 32, 33, 34 ja 35, mida kohaldatakse kohe pärast käesoleva määruse jõustumist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) . ELT C 143, 22.5.2012, lk 74. (2) Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2012. aasta seisukoht. (3) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1. (4) ELT L 241, 2.9.2006, lk 1. (5) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84. (6) Komisjoni määrus (EÜ) nr 809/2004, 29. aprill 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist (ELT L 149, 30.4.2004, lk 1). (7) ELT L 335, 17.12.2009, lk 1. (8) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. (9) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1. (10) ELT L 86, 24.3.2012, lk 1. (11) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. (12) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1. (13) EÜT L 96, 12.4.2002, lk 16. (14) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (15) ELT L 326, 8.12.2011, lk 1. (16) * 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (17) ** 42 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (18) * 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.[ME 4] (19) * 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (20) * 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (21) ** 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (22) * 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.[ME 5] (23) * 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (24) * 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (25) * 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.[ME 6] (26) * 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (27) * 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (28) * 42 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (29) * 42 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (30) * 42 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (31) * 42 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (32) * 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.