Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 5, 6, 9, 147, 149, 151 ja 153,

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava. Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse” (COM(2010)0682) ja oma 26. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni samal teemal(1),

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta teatist „Iga-aastane majanduskasvu analüüs 2012” (AGS) (COM(2011)0815), sellele lisatud „Ühise tööhõivearuande eelnõu” ja oma 15. veebruari 2012. aasta resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2012. aasta majanduskasvu analüüsis(2),

–  võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2012. aasta teatist „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” (COM(2012)0173),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta teatist, milles käsitletakse komisjoni soovitust tööturult tõrjutud isikute aktiivsema kaasamise kohta (COM(2008)0639) ja oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni samal teemal(3),

–  võttes arvesse Eurostati 2012. aasta jaanuaris tehtud uuringut ja Eurostati 8. veebruari 2012. aasta pressiteadet(4),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (COM(2010)0758), Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust selle kohta(5) ja oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni samal teemal(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta otsust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta(7),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist „Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas” (COM(2008)0412) ja oma 6. mai 2009. aasta resolutsioon samal teemal(8),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Riikide rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus majanduse elavnemise kontekstis” (COM(2009)0545) ja oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni samal teemal(9),

–  võttes arvesse komisjoni 9. juuni 2010. aasta teatist „Euroopa koostöö edendamine kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist” (COM(2010)0296) ja oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni samal teemal(10),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta(11),

–  võttes arvesse oma 1. detsembri 2011. aasta resolutsiooni kooli poolelijätmise vähendamise kohta(12),

–  võttes arvesse Brugge kommünikeed Euroopa tõhustatud koostöö kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas ajavahemikus 2011–2020, mis võeti vastu 7. detsembril 2010. aastal(13),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Edusammud ühiste Euroopa eesmärkide saavutamisel hariduse ja koolituse valdkonnas” (SEC(2011)0526),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta(14),

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta (COM(2011)0609),

–  võttes arvesse hiljuti vastu võetud viiest määrusest ja ühest direktiivist koosnevat paketti Euroopa Liidu majanduse juhtimise kohta(15),

–  võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta teatist noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta (COM(2011)0933),

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatist „Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020” (COM(2011)0398),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A7-0263/2012),

A.  arvestades, et praegusel majandus- ja rahanduskriisil on pikaajaline mõju mitte ainult majanduskasvule, vaid ka tööhõivele, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ulatusele, riigi säästudele ning sotsiaalsete investeeringute kvantiteedile ja kvaliteedile Euroopas;

B.  arvestades, et viimastel aastatel on avalik sektor võtnud endale suure võlakoorma ning liigse võlakoormuse vältimiseks on enamik kriisile reageerimise meetmeid viimasel ajal järginud lühiajalisi eesmärke riigi rahanduse stabiilsuse taastamiseks ja need on olnud tõepoolest vajalikud pingutused meie majanduse kaitseks, ning arvestades, et need kokkuhoiumeetmed ja eelarve konsolideerimine tuleks siduda ulatusliku ja ambitsioonika investeerimisstrateegiaga jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja konkurentsivõime edendamiseks ning sotsiaalse juhtimisega, kuna nii tekiks tugev järelevalve- ja kontrollimehhanism strateegia „Euroopa 2020” tööhõive- ja sotsiaalsete eesmärkide jälgimiseks;

C.  arvestades, et Lissaboni strateegia ja Euroopa tööhõivestrateegia ei ole osutunud edukaks, ja arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” edukus ei ole veel kindel ning nõuab liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide tunduvalt tugevamat tegutsemist konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet parandavate meetmete rakendamise näol;

D.  arvestades, et hiljuti avaldatud iga-aastane majanduskasvu analüüs ja ühine tööhõivearuanne näitasid, et enamik liikmesriike ei pööra piisavalt tähelepanu strateegia „Euroopa 2020” sotsiaal-, tööhõive- ja hariduseesmärkidele, kuna eelarve konsolideerimine ei ole veel vajalikul määral edenenud ja seda peetakse endiselt prioriteediks;

E.  arvestades, et töötuse määr ELi 27-s liikmesriigis tervikuna suurenes 7,1%-lt 2008. aastal rohkem kui 10%-ni 2012. aasta jaanuaris, kusjuures piirkonniti on suuri erinevusi ning tööpuudus mõjutab eelkõige noori inimesi, madala kvalifikatsiooniga töötajaid ja pikaajalisi töötuid, ning arvestades, et see koos rahvastiku vananemisega toob pikas perspektiivis kaasa tõsise inimkapitali kaotamise riski ning see võib avaldada pöördumatut mõju tööturule, eelkõige uute töökohtade loomisele, konkurentsivõimele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele;

F.  arvestades, et 80 miljonit eurooplast elab praegu vaesuse piiril ja 2010. aastal tõusis töötutes leibkondades elavate laste ja täiskasvanute määr peaaegu 10%-ni; arvestades, et see asjaolu koos laste vaesuse, vaesuses elavate töötavate inimeste arvu suurenemise ja noorte töötuse kõrge määraga suurendab tulevikus veelgi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu ning selle edasikandumist n-ö pärandina;

G.  arvestades, et keskmine vaesuse määr 16–24 aastaste inimeste hulgas oli Euroopas 2011. aastal 21,6% ning et noortele jäävad suurema tõenäosusega ebakindlad, tähtajalised või osalise tööajaga töökohad, ning arvestades, et noortel on ka suurem oht töötuks jääda; arvestades, et ebakindel tööhõive on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud ning osas riikides suureneb plahvatuslikult tööpuudus;

H.  arvestades, et Euroopa Liidu tulemused hariduse ja koolituse vallas on – osalt investeeringute vähesuse tõttu – ikka veel ebapiisavad, et täita tööturu vajadusi, ning ei vasta kasvavatele oskusnõuetele vabade töökohtade puhul ega ka oskustele, mida läheb vaja tulevikus palju töökohti pakkuvates sektorites;

I.  arvestades, et surve sotsiaalabisüsteemidele on kulutuste suurenemise ja tulude vähenemise tõttu kasvanud ning suurenenud on ka surve kulusid kärpida; arvestades, et nõrk majanduskasv, pikaajalise töötuse püsivalt kõrge tase, vaesuses elavate töötavate inimeste arvu suurenemine, mitteametlikult töötamise levik ja ning üha sagenev töötus noorte seas süvendavad seda suundumust ilmselt veelgi;

J.  arvestades, et hästi suunatud sotsiaalinvesteeringud on olulised, et tagada tulevikus korralik tööhõive tase nii meestele kui ka naistele, stabiliseerida majandust, arendada töötajate oskusi ja teadmisi ning tõsta Euroopa Liidu konkurentsivõimet;

K.  arvestades, et VKEdel on oluline uute töökohtade loomise potentsiaal ning tähtis osa uuele jätkusuutlikule majandusele üleminekul;

Uus sotsiaalinvesteeringute käsitus Euroopas

1.  tuletab meelde, et sotsiaalinvesteeringutega, mis tähendavad rahaliste vahendite eraldamist ja kasutamist sotsiaalse ja majandusliku kasu saamiseks, püütakse lahendada esilekerkivaid sotsiaalseid riske ja rahuldamata vajadusi ning need investeeringud keskenduvad avaliku sektori poliitikale ja inimkapitali investeerimise strateegiatele, millega aidatakse üksikisikutel, perekondadel ja kogukondadel kohaneda mitmesuguste muutustega, hakkama saada muutuvatel tööturgudel ja olla valmis lahendama muid suuri ülesandeid, näiteks omandama uusi oskusi tulevikus palju töökohti pakkuvates sektorites töötamiseks;

2.  leiab, et muu hulgas võib sotsiaalseteks investeeringuteks lugeda kõik avalikud sotsiaal- ja tervishoiuteenused, haridusteenused ja nendega seotud teenused, mis on ostetud erasektori teenuseosutajatelt, ning tuletab meelde, et lepingutega on need antud riikide pädevusse;

3.  rõhutab, et sotsiaalinvesteeringute üks olulisemaid omadusi on võime siduda sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke ning seetõttu ei tohiks neid võtta üksnes kuludena, vaid ennekõike investeeringutena, mis hakkavad tulevikus käegakatsutavat tulu tooma, kui neid õigesti kasutatakse;

4.  märgib seetõttu, et sihtotstarbelised sotsiaalinvesteeringud peaksid moodustama olulise osa ELi ja selle liikmesriikide majandus- ja tööhõivepoliitikast ning kriisivastastest meetmetest, et täita strateegias „Euroopa 2020” seatud tööhõive-, sotsiaal- ja haridusalased eesmärgid;

5. on seisukohal, et sotsiaalinvesteeringute vallas on eriti tähtsad tegurid sotsiaalse ettevõtluse hõlbustamine ja edendamine ning mikrokrediidi kättesaadavaks tegemine haavatavatele elanikkonnarühmadele ja neile, kes on tööturult kõige kauemaks eemale jäänud, kuna nende meetmetega on võimalik luua uusi püsivaid töökohti, mis sageli peavad vastu ka majandustsükli muutustele;

6.  märgib, et kriisi tõttu tuleb Euroopa sotsiaalmudelit ajakohastada, riikide sotsiaalpoliitika tuleb uuesti läbi mõelda ning heaoluriigist, mis reageerib peamiselt turutõrgetest tulenevatele kahjudele, tuleb üle minna „aktiveerivasse heaoluriiki”, mis investeerib inimestesse ning annab vahendid ja stiimulid, et luua püsivaid töökohti, edendada majanduskasvu ning ära hoida sotsiaalseid moonutusi; märgib, et kriis on veelgi suurendanud vajadust investeerida sotsiaalsesse ettevõtlusse;

Aktiveeriv heaoluriik

7.  kutsub sellega seoses liikmesriike ja komisjoni üles säilitama tasakaalu kriisist tulenevate praeguste raskuste ületamise meetmete ning keskpika perioodi ja pikaajaliste meetmete vahel ning tähtsustama eelkõige meetmeid, mis

8.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema järgmist: välja töötama majanduskasvu ja tööhõivet soodustavaid meetmeid (näiteks VKEde tugevam toetamine ning tõhusamad, sihipärasemad ja aktiveerivamad töötusega võitlemise meetmed ja sotsiaalabiskeemid) korraldama elukestvat õpet ja erikoolitust seoses tööjõupuuduse all kannatavate sektorite ning piirkondlike ja kohalike tööturgude vajadustega ning korraldama pikaajalistele töötututele ümberõpet, et neil säiliks töövalmidus, edendama elukestvat ametioskuste täiustamist, kutseharidust, töökohakoolitust ja tasustatavat praktikat, pöörates erilist tähelepanu töötutele noortele ja madala kvalifikatsiooniga töötajatele; tegema jõupingutusi selleks, et täistööajaga töötajad saaksid oma tööst elatuda;

9.  nõuab, et noortöötuse probleem peab olema sotsiaalinvesteeringute strateegia tähtis osa; kutsub liikmesriike üles tegema investeeringuid ja rakendama ambitsioonikaid strateegiaid, et vältida nn kadunud põlvkonna teket ning parandada noorte inimeste pääsu tööturule järgmiste meetmetega:

10.  rõhutab isiklikku vastutust, pidades silmas seda, et inimesed ise peaksid mõtlema sellele, mida nad saaksid teha, et tagada endale edu n-ö talentide konkurentsis;

11.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles rakendama kõiki võimalikke meetmeid, et parandada kõikide tasandite haridussüsteeme järgmiste abinõudega: pöörata suurt tähelepanu varase lapsepõlve arengustrateegiale; luua koolides kaasav õhkkond; takistada kooli poolelijätmist; parandada keskhariduse taset ning võtta kasutusele juhendamine ja nõustamine, pakkuda õpilastele paremaid tingimusi edukaks pääsuks kolmanda taseme haridusse või otse tööturule sisenemiseks; välja töötada vahendeid, millega saaks paremini välja selgitada tulevikus vajaminevaid oskusi ning tugevdada haridusasutuste, ettevõtete ja tööhõivetalituste koostööd; parandada kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ja arendada välja riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama tasakaalu tööturu turvalisuse ja paindlikkuse vahel, rakendades selleks ulatuslikult turvalise paindlikkuse põhimõtteid, ning tegelema tööturu killustatuse probleemiga, pakkudes inimestele nii piisavat sotsiaalset kaitset üleminekuperioodidel või ajutise töölepingu või osalise tööajaga töölepingu korral kui ka juurdepääsu koolitustele ning ametialase tõusu ja täistööajaga töötamise võimalustele; kutsub liikmesriike üles investeerima sellistesse teenustesse nagu soodsa hinnaga, täisajaga ja kvaliteetne lastehoid, pikapäevarühmad ja eakate hoolekanne, kuna need aitavad edendada soolist võrdõiguslikkust, suurendada töö- ja eraelu tasakaalustatust ning luua raamistikku, mis võimaldab siseneda või naasta tööturule;

13.  kutsub neid liikmesriike, kes ei ole seda veel teinud, üles teostama vajalikke reforme, et muuta oma pensionisüsteemid jätkusuutlikuks, turvaliseks ja kaasavaks ning vähendada inimeste majandusliku sõltuvuse määra, et tööjõu hulk säiliks piisavalt suurena, ning seostada see pideva töötingimuste parandamise ja selliste elukestva õppe kavade rakendamisega, mis võimaldavad tervislikumat ja pikemat kutsetegevuse aega;

Sotsiaalinvesteeringute kokkulepe aitab paremini juhtida.

14.  kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et võtta sotsiaalinvesteeringud oma keskmistesse ja pikaajalistesse eelarve-eesmärkidesse ning riiklikesse reformikavadesse; kutsub Euroopa Ülemkogu ja komisjoni üles kontrollima paremini strateegia „Euroopa 2020” tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna eesmärkide täitmist;

15.  märgib, et tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna eesmärkide nõuetekohase täitmise tagamiseks tuleb hiljuti välja töötatud Euroopa Liidu makromajanduse ja eelarve järelevalve süsteemi täiendada tööhõive- ja sotsiaalpoliitika parema seirega; kutsub komisjoni seetõttu üles kaaluma ühiste sotsiaalinvesteeringute indikaatorite ülevaatesüsteemi sisseviimist, et jälgida ELi liikmesriikide ja liidu tasandi saavutusi selles valdkonnas, ning edendama Euroopa sotsiaalse märgise loomise kaudu ettevõtete, eelkõige VKEde sotsiaalset vastutust;

16.  kutsub liikmesriike üles kaaluma sotsiaalinvesteeringute kokkuleppe sõlmimist, millega määrataks kindlaks investeeringute eesmärgid ja loodaks tugev kontrollimehhanism, et parandada jõupingutusi strateegia „Euroopa 2020” tööhõive-, sotsiaal- ja hariduseesmärkide täitmiseks; see sotsiaalinvesteeringute kokkulepe peaks – näiteks sarnaselt laiendatud euroala paktiga – sisaldama loetelu sotsiaalinvesteeringutega seotud erimeetmete kohta, mida liikmesriigid peaksid rakendama etteantud aja jooksul, et täita tööhõive-, sotsiaal- ja haridusalased eesmärgid vastavalt iga-aastasele majanduskasvu analüüsile ja riiklikele reformikavadele; selleks tuleks rakendada regulaarset järelevalveraamistikku, milles oleks tähtis osa Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil ning millesse peaksid olema kaasatud kõik nõukogu asjakohased üksused;

17.  kutsub komisjoni üles rakendama kõiki võimalikke meetmeid, et innustada liikmesriike sõlmima kokkulepet sotsiaalinvesteeringute kohta ja liikmesriike selles abistada, ning alustama tööhõive-, sotsiaal- ja hariduseesmärkide hindamist Euroopa poolaastal 2013;

18.  kutsub liikmesriike üles tagama, et mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 sisaldaks asjakohaseid eelarvevahendeid Euroopa sotsiaalinvesteeringute stimuleerimiseks ja toetamiseks, ning et käsutatavaid vahendeid kasutataks ratsionaalselt ja tõhusalt, ning tagama, et struktuurifondide, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi kaudu toetataks sotsiaalinvesteeringuid, ja sotsiaalfondi prioriteetides kajastuksid liikmesriikide konkreetsed vajadused; kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidele sotsiaalinvesteeringute tarbeks kättesaadavaks teised võimalikud rahastamisallikad, kui komisjon leiab, et see on vajalik;

o
o   o

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0466. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0047. (3) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 23. (4) Eurostati pressiteade 21/2012, lk 1. (5) ELT C 248, 25.8.2011, lk 130. (6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0495. (7) ELT L 298, 7.11.2008, lk 20. (8) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 11. (9) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 112. (10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0263. (11) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0453. (12) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0531. (13) IP/10/1673. (14) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 29. (15) ELT L 306, 23.11.2011.