Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2012/2151(INL)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0339/2012

Esitatud tekstid :

A7-0339/2012

Arutelud :

PV 20/11/2012 - 3
CRE 20/11/2012 - 3

Hääletused :

PV 20/11/2012 - 6.19
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0430

Vastuvõetud tekstid
PDF 313kWORD 140k
Teisipäev, 20. november 2012 - Strasbourg
Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas
P7_TA(2012)0430A7-0339/2012
Resolutsioon
 Lisa

Euroopa Parlamendi 20. novembri 2012. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi, Euroopa Keskpanga presidendi ja eurorühma esimehe aruande „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas” kohta (2012/2151(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

–  võttes arvesse 28. ja 29. juunil 2012. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse euroala liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide 29. juuni 2012. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi, Euroopa Keskpanga presidendi ja eurorühma esimehe 26. juuni 2012. aasta aruannet „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas”,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 42 ja 48,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning põhiseaduskomisjoni, eelarvekomisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A7-0339/2012),

A.  arvestades, et alates Rooma lepingu allkirjastamisest on Euroopa Liit astunud märkimisväärseid samme üldpoliitilise, majandusliku, eelarvelise ja rahapoliitilise integratsiooni suunas;

B.  arvestades, et majandus- ja rahaliit ei ole eesmärk iseeneses, vaid vahend liidu ja liikmesriikide eesmärkide, eelkõige tasakaalustatud ja jätkusuutliku majanduskasvu ja kõrge tööhõive saavutamiseks; arvestades, et sotsiaalne kaasamine ja solidaarsus on Euroopa sotsiaalmudeli ja Euroopa integratsiooni kui terviku nurgakivid ja neid ei saa ühestki liidu tulevasest reformist välja jätta;

C.  arvestades, et globaliseerunud infoühiskonnas saab järjest selgemaks vajadus demokraatlikul õiguspärasusel, aruandekohustuslikkusel, läbipaistvusel ja kodanike toetusel põhineva suurema Euroopa integratsiooni järele;

D.  arvestades, et Euroopa suurem integratsioon peaks tagama parlamentide parema kaasamise nii riikide kui liidu tasandil;

E.  arvestades, et liit seisab teelahkmel ning valida tuleb selge suund – kas ühendada liidusisesed jõud ning rajada globaliseerunud maailmas tulevik tugevale, väärtustest lähtuvale ja solidaarsusel põhinevale Euroopa Liidule või anda järele ning olla sunnitud globaliseerumisega passiivselt kohanema;

F.  arvestades, et majandus-, rahandus- ja panganduskriis ning praegune majanduslangus on toonud mitmetes liikmesriikides kaasa avaliku ja erasektori suure võlakoormuse riikide tasandil ja avaliku sektori rahastamisprobleemid ning on koos ülemäärase makroökonoomilise tasakaalustamatusega mõjutanud euroala ja kogu liidu sotsiaalmajanduslikku arengut kiirel, vahetul ja negatiivsel viisil;

G.  arvestades, et 2008. aastast kuni 2012. aasta keskpaigani on 27-liikmelises ELis töötuse määr kasvanud ligikaudu 7%-lt 10,4%-le, s.t 25 miljoni töötuni, ning üle viiendiku noortest on töötud (22%), kusjuures mõnes liikmesriigis ületab noorte töötuse määr 50%;

H.  arvestades, et töökohtade loomine, kvaliteetne tööhõive ja inimväärne töö on praeguse kriisi ületamiseks otsustava tähtsusega;

I.  arvestades, et mitmed liikmesriigid seisavad praegu silmitsi väga nõudliku majandusliku ja finantsolukorraga, mida raskendavad jätkuvad pinged riigivõlakirjaturgudel, mis kajastuvad mõne riigi suhtes rakendatavates jätkusuutmatutes laenuintressimäärades ja mõnede teiste suhtes rakendatavates madalates või negatiivsetes intressimäärades ning märkimisväärses rahalises ja majanduslikus ebastabiilsuses;

J.  arvestades, et konkurentsivõime areng vastupidistes suundades ja väike kasvupotentsiaal ühendatuna kõrge tööpuuduse, suurte eelarvepuudujääkide ja avaliku ja erasektori kõrge võlakoormusega ei tekita kahju ainult mõnes liikmesriigis, vaid muudab haavatavaks kogu euroala tervikuna;

K.  arvestades, et seoses hiljutiste sündmustega on saanud selgeks, et euroalal puuduvad endiselt vahendid kriisi lahendamiseks või euroalal toimuvatele piirkondlikele või globaalsetele majandusšokkidele adekvaatseks reageerimiseks;

L.  arvestades, et euro oluline roll nii euroalal kui ka üleilmsel tasandil tähtsuselt teise rahvusvahelise reservvaluutana nõuab Euroopalt jõulist reageerimist ja kooskõlastatud tegevust, et taastada majanduskasv ja -stabiilsus;

M.  arvestades, et euro on toonud liidu kodanikele viimasel kümnendil palju hüvesid, näiteks hinnastabiilsus, valuutavahetuskulude kaotamine euroalal, võimatus devalveerida nominaalväärtust konkurentsi eesmärgil, madalad intressimäärad, soodsa olukorra loomine finantsturgude integratsiooniks ning kapitali piiriülese liikumise lihtsustumine;

N.  arvestades, et Euroopa Liidu ühisraha ei tohiks saada tervet Euroopa projekti ohustava jagunemise sümboliks, vaid peaks ka edaspidi jääma vääringuks liidule kui tervikule, mis on otsustusvõimeline ning suudab teha kaugeleulatuvaid otsuseid ühise majanduslikult eduka tuleviku nimel;

O.  arvestades, et tõelise majandus- ja rahaliidu suunas liikudes tuleks austada liikmesriikide tahet, kellel on võimalus loobuda euro kasutuselevõtust, eesmärgiga säilitada oma riigi vääring;

P.  arvestades, et euroala liikmesus tähendab asjaomastele liikmesriikidele suurt vastastikust majanduslikku ja rahanduslikku sõltuvust ning nõuab osa pädevustest liidu tasandile üle andnud liikmesriikidelt seetõttu palju tihedamat rahandus-, eelarve-, sotsiaal- ja majanduspoliitika kooskõlastamist, ühendatuna rangemate järelevalvevahendite ja tõhusa jõustamisega; arvestades, et suuremat integratsiooni liikmesriikide, kelle rahaühik on euro, ja võib-olla ka teiste seda soovivate liikmesriikide täiendava rühma vahel on vaja arendada raamistikus „kaks kiirust, üks Euroopa”, eesmärgiga vältida poliitilisi samme, mis viiksid lõpuks kahe erineva Euroopa loomiseni;

Q.  arvestades, et Eurobaromeetri hiljutised uuringud näitavad, et kriisi püsimise tõttu on järsult vähenenud usaldus nii riikide kui ka Euroopa Liidu tasandi poliitiliste institutsioonide vastu, nagu on nõrgenenud ka üldsuse arusaam liidust kui positiivse kuvandi loojast; arvestades siiski, et liit on endiselt see osapool, keda tema kodanikud peavad majanduskriisi lahendamisel kõige tulemuslikumaks;

R.  arvestades, et Euroopa Liidu ja riikide poliitikakujundajad peaksid selgitama oma kodanikele pidevalt Euroopa integratsiooni eeliseid ning ühisraha mõju ja probleeme, sh euroala lagunemisega seotud kulusid ja ohte;

S.  arvestades, et 17 liikmesriiki on võtnud liidu ühisraha juba kasutusele ning enamik ülejäänutest ühineb euroalaga siis, kui nad selleks valmis on;

T.  arvestades, et igasugused kahtlused majandus- ja rahaliidu tuleviku suhtes üldiselt, kaasa arvatud euroala liikmesuse pöördumatus, ja liidu ühisraha tuleviku suhtes konkreetselt on põhjendamatud, kuna tugev liit on kõigi kodanike huvides;

U.  arvestades, et usaldusväärsuse taastamine on esmane ülesanne, et veenda Euroopa kodanikke ja ettevõtjaid uuesti majandusse investeerima ning luua tingimused, kus finantseerimisasutused saavad taas laiapõhjaliselt ja samas usaldusväärsetel alustel reaalmajandusele laenu anda;

V.  arvestades, et euroala kriisile reageerimine on keerukas ning nõudmised on pikemaajalised, tuleb teha mitmepoolseid jõupingutusi kõigil institutsionaalsetel ja poliitilistel tasanditel;

W.   arvestades, et liidu institutsioonid ning liikmesriikide, aga eriti euroala riikide riigipead ja valitsusjuhid etendavad tähtsat rolli fiskaalliidu loomisel sellisel viisil, et kõik euroala kriisijuhtimise mehhanismid, nt Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM), rajanevad institutsionaalsel raamistikul, millesse Euroopa Parlament on täielikult kaasatud kaasseadusandjana; arvestades, et praegune valitsustevaheline struktuur esindab demokraatliku õiguspärasuse tõsist puudulikkust; arvestades, et ühisraha on võimalik stabiliseerida üksnes juhul, kui liikmesriigid on valmis fiskaalpoliitika pädevused liidu tasandile üle andma;

X.  arvestades, et kindlustunde taastamiseks on vaja, et mainitud riigipead ja valitsusjuhid ning nende ministrid kaitseksid ja selgitaksid üksikasjalikult oma liikmesriikides otsuseid, mis on liidu tasandil kokku lepitud; arvestades, et ebapopulaarsete otsuste ebaõiglane omistamine liidule mõningatel juhtudel tähendab eriti ohtlikku enesepettust, mis võib liitu seestpoolt lagundada, õõnestades solidaarsust ja kahjustades kokkuvõttes riigijuhtide endi usaldusväärsust ja võimalik, et kogu Euroopa projekti tervikuna;

Y.  arvestades, et liit on praegu sotsiaalselt habras; arvestades, et mitmetes liikmesriikides tehakse äärmiselt paljunõudvaid jõupingutusi struktuurireformide ja konsolideerimiskavade elluviimiseks; arvestades, et poliitiline liit on kokkuvõttes otsustav taolistest aegadest ülesaamiseks, julgustades solidaarsust ja jätkates Euroopa projekti;

Z.  arvestades, et Euroopa Ülemkogul ning 28. ja 29. juuni 2012. aasta euroala tippkohtumisel kinnitati otsusekindlust rakendada meetmeid, mida on vaja, et tagada Euroopa finantsstabiilsus, konkurentsivõime ja majanduslik edu ning seeläbi parandada kodanike heaolu;

AA.  arvestades, et liidu tuumik- ja ääremaade vahel kasvav lõhe ei tohiks muutuda olemuselt püsivaks; arvestades, et tuleb luua alaline raamistik, milles raskustesse sattunud liikmesriigid võiksid loota solidaarsusest lähtuvale toetusele teistelt liikmesriikidelt; arvestades, et liikmesriigid, mis soovivad solidaarsust, peaksid olema kohustatud kandma vastutust kõigi oma kohustuste täitmise eest eelarve valdkonnas ning täitma oma riigispetsiifilistest soovitustest ja Euroopa poolaastast tulenevaid kohustusi, eriti neid, mis on seotud stabiilsuse ja majanduskasvu paktiga, laiendatud euroala paktiga, strateegiaga „Euroopa 2020” ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega, võttes arvesse riikide eripära; arvestades, et iga liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamine on kõikide liikmesriikide huvides; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artiklis 121 sätestatakse, et liikmesriigid käsitlevad oma majanduspoliitikat kui ühise huvi küsimust ning kooskõlastavad selle nõukogus;

AB.  arvestades, et majanduskasvu taastamiseks on esmatähtis lõpule viia siseturu loomine; arvestades, et komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja peab hoogustama jõupingutusi praeguste siseturualaste õigusaktide rakendamise ja nende täitmise tõhustamiseks; arvestades, et siseturu asjakohaseks toimimiseks on vaja, et turgude integreerimise eeskirjad põhineksid rohkem määrustel ja mitte direktiividel;

AC.  arvestades, et Euroopa integratsioon on kahtlemata pöördumatu ning edasiviiv protsess;

Edasine tee: nelja juhi aruanne

AD.  arvestades, et demokraatia seisukohast ja arvestades Lissaboni lepingu kõiki sätteid on vastuvõetamatu, et enam kui 502 miljonit Euroopa kodanikku esindavatest valitud liikmetest koosneva Euroopa Parlamendi presidenti ei kaasatud eelmainitud aruande „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas” koostamisse;

AE.  arvestades, et on saabunud aeg, mil liidu eri tasandite poliitilised liidrid näitaksid üles otsusekindlust, loovust, julgust, järjekindlust ja riigimehelikkust, kõrvaldades allesolevad puudujäägid, mis kahjustavad jätkuvalt majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist; arvestades, et valitsustevaheline meetod on ennast ammendanud ja ei sobi demokraatlikuks ja tõhusaks otsuste tegemiseks 21. sajandil; arvestades, et tuleks teha hüpe tõeliselt föderaalse Euroopa suunas;

AF.  arvestades, et eelmainitud aruanne „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas” valib ühemõtteliselt edasise tee ning püüab lõhkuda usaldamatuse nõiaringi struktuurimeetmete abil; arvestades, et aruandes pööratakse tähelepanu ka sotsiaalsele mõõtmele;

AG.  arvestades, et 28. ja 29. juuni 2012. aasta Euroopa Ülemkogu palus oma eesistujal töötada välja konkreetne ja ajaliselt piiritletud tegevuskava tõelise majandus- ja rahaliidu saavutamiseks; arvestades, et üldise pikaajalise visiooni kujundamine tegevuskava abil on tähtis signaal, mis võib kaasa aidata kindlustunde taastamisele, mis tegevuskava järk-järgulisel rakendamisel võib tugevneda;

AH.  arvestades, et pidev edenemine pikaajalise tegevuskava rakendamisel ei too kriisile kohest lahendust ja ei tohiks lükata edasi vajalikke lühiajalisi meetmeid;

AI.  arvestades, et ei saa välistada võimalust, et täielikult toimiva majandus- ja rahaliidu demokraatliku õiguspärasuse suurendamiseks võib olla vajalik teha uusi muudatusi aluslepinguisse; arvestades, et komisjon peaks koostama loetelu praegustest seadusandlikest algatustest, mis ei tohi pikaajaliste institutsionaalsete arengute tõttu hilineda;

AJ.  arvestades, et tõelise majandus- ja rahaliidu väljakujundamise lõpuleviimiseks ELis on keskpikas perioodis vaja viia lõpule aluslepingute muutmine;

AK.  arvestades, et olemasolevate aluslepingute menetluste ja paindlikkuse kasutamine selleks, et kiiresti parandada majandus- ja rahaliidu juhtimist seoses tõelise Euroopa poliitilise ruumi kujundamisega, on tingimus demokraatliku konsensuse saavutamisel edaspidiseks põhjalikuks ja edukaks aluslepingute muutmiseks;

AL.  arvestades, et Euroopa Parlamendil on õigus esitada nõukogule ettepanekuid aluslepingute muutmiseks, mis seejärel vaadatakse läbi konvendi poolt, et viia lõpule tõelise majandus- ja rahaliidu kujundamine, suurendades liidu pädevusi eelkõige majanduspoliitika vallas ning tugevdades liidu omavahendeid ja eelarvealast suutlikkust, komisjoni rolli ja demokraatlikku aruandekohustust ning Euroopa Parlamendi eelisõigusi;

AM.  arvestades, et on realistlik ja asjakohane eeldada, et selline konvent ei peaks toimuma enne järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi; arvestades, et ettevalmistus selliseks konvendiks peaks algama enne valimisi;

AN.  arvestades, et olemasolevate aluslepingute alusel väljapakutud meetmetes ning ka edaspidistes aluslepingute muudatustes ei tohiks välistada liikmesriikide ühinemisvõimalusi ning tuleks tagada liidu terviklikkus;

AO.  arvestades, et tulevased aluslepingu muudatused ei tohiks olla takistuseks olemasolevate lepingute raames juba saavutatu kiirele elluviimisele; arvestades, et kehtivad aluslepingud jätavad palju ruumi märkimisväärseks edasiliikumiseks majandus- ja rahaliidu suunas, tuginedes tugevamale ja rohkem integreeritud rahandus-, eelarve- ja majanduspoliitika raamistikule ja tugevamale demokraatlikule õiguspärasusele ja aruandekohustusele;

AP.  arvestades, et Lissaboni lepingu täielikku potentsiaali tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas ei ole seni ära kasutatud, eelkõige seoses järgnevaga:

   ELi toimimise lepingu artikkel 9, mille kohaselt võetakse liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamist ja piisava sotsiaalse kaitse tagamist;
   ELi toimimise lepingu artikkel 151, milles sätestatakse, et Euroopa Liit ja liikmesriigid võtavad „oma eesmärgiks tööhõive edendamise ning parandatud elamis- ja töötingimused, et võimaldada nende ühtlustamist samal ajal jätkuva parandamisega, piisava sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoogi, inimressursside arendamise, pidades silmas kestvat kõrget tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise tõkestamist”;
   ELi toimimise lepingu artikli 153 lõige 1 üldiselt ning eelkõige selle punkt h, milles nähakse ette „tööturult väljatõrjutud isikute integreerimine”;

AQ.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping”) artikli 48 lõikes 7 nähakse ette erimenetlus, kuidas võtta seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu seadusandlikke akte, mille vastuvõtmiseks on ELi toimimise lepingus ette nähtud seadusandlik erimenetlus; arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 333 sätetega nähakse samuti ette seadusandliku tavamenetluse kasutamine tõhustatud koostöö raames;

AR.  arvestades, et püüdlema peaks selle poole, et kõik liikmesriigid astuksid ühiselt samme Euroopa integratsiooni suurendamiseks; arvestades, et euroala eriomadustest tulenevalt võivad osutuda vajalikuks või põhjendatuks otsused, mida kohaldatakse ainult euroalal, kaasa arvatud teiste liikmesriikide mõistlikud ja õiglased tasakaalustatud õiguste ja kohustustega ühinemisvõimalused;

AS.  arvestades, et on vaja kiiresti koostada ühine Euroopa noorte strateegia, et võidelda noorte tööpuudusega ning ohuga, et Euroopas tekib kadunud põlvkond;

Pangandusliit

AT.  arvestades, et finantssüsteemi stabiliseerimiseks seni võetud meetmed on olnud kindlustunde taastamiseks ebapiisavad; arvestades, et Euroopa Keskpangal (EKP), kes on võtnud ajutisi eriabimeetmeid nii liikmesriikide kui ka pankade toetuseks, on olnud neis päästeoperatsioonides keskne roll, kaotamata silmist peaeesmärki, nimelt hinnastabiilsuse tagamist;

AU.  arvestades, et aluslepingutest tulenev EKP tegevuse sõltumatus rahapoliitikas jääb edaspidigi majandus- ja rahaliidu ja ühisraha usaldusväärsuse nurgakiviks;

AV.  arvestades, et pangandussektori ebakindel olukord mitmes liikmesriigis ja liidus tervikuna ohustab reaalmajandust ja riikide rahandust ning et panganduskriisi ohjamise kulud mõjutavad rõhuvalt maksumaksjaid ja koormavad reaalmajanduse arengut, takistades seega majanduskasvu; arvestades, et olemasolevatest mehhanismidest ja struktuuridest ei piisa, et vältida negatiivsete mõjude ülekandumist;

AW.  arvestades, et liikmesriike kahjustab ilmselge ebakõla Euroopa turu alusel toiminguid teostavate pankade ja riikide valitsuste toetatavate tingimuslike kohustuste vahel; arvestades, et praeguse kriisi käigus on ilmnenud, et panga-suverääni side on tugevam ja kahjustavam rahaliidus, kus vahetuskurss on sisemiselt fikseeritud ja liidu tasandil puudub mehhanism pankade restruktureerimiskulude vähendamiseks;

AX.  arvestades, et riikide valitsuste, pankade ja reaalmajanduse vahelise negatiivse mõjuahela kaotamine on majandus- ja rahaliidu sujuvaks toimimiseks äärmiselt vajalik;

AY.  arvestades, et kriis on kaasa toonud laenuintresside lahknemise ja ka faktiliselt killustunud finantsteenuste ühisturu;

AZ.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt ja järjekindlalt kinnitanud, et pangandussektori kriisi lahendamiseks on vaja võtta kiiresti täiendavaid kaugeleulatuvaid meetmeid; arvestades, et tuleks eristada terava panganduskriisiolukorra stabiliseerimise nimel võetavaid lühiajalisi meetmeid ning keskmise pikkusega ja pikaajalisi meetmeid, sh G-20 võetud kohustus rahvusvaheliselt pankade kapitali, likviidsuse ja võimenduse kohta kokkulepitud eeskirjade õigeaegseks, täielikuks ja järjekindlaks rakendamiseks, mis on suunatud täielikult toimiva Euroopa pangandusliidu elluviimisele;

BA.  arvestades, et sellise pangandusliidu kontekstis võetavad meetmed ei tohiks kahjustada finantsteenuste siseturu jätkuvat nõuetekohast toimimist ega kapitali vaba liikumist;

BB.  arvestades, et finantseerimisasutused ja nende esindajad peaksid tegutsema vastutustundlikult ja kõrgeid moraalinorme järgides, teenides reaalmajandust;

BC.  arvestades, et liidul oleks vaja asutada ühtne Euroopa pangandusasutuste järelevalvemehhanism; arvestades, et vajaliku usalduse tagamiseks finantsturu suhtes ning stabiilsuse tagamiseks finantsteenuste ühtsel siseturul on vältimatult vaja usaldusväärse ja tõhusa hoiuste tagamise ja pankade likvideerimise Euroopa raamistikku;

BD.  arvestades, et kõikide pangandusliidu saavutamise meetmetega peaks kaasnema seda rakendavate institutsioonide läbipaistvuse ja aruandekohustuse paranemine;

BE.  arvestades, et tuleks arutada küsimust, kas kooskõlas Liikaneni aruandega on vaja pangakontsernidelt nõuda teatavat liiki eriti suure riskiga finantstegevuse juriidilist eraldamist hoiustamisega tegelevatest pankadest;

BF.  arvestades, et järelevalveasutused peaksid üldiselt tuvastama ja lahendama probleeme varakult, et hoida ära kriiside teket ja säilitada finantsstabiilsust ning vastupanuvõimet;

BG.  arvestades, et enamik liidu pangandusjärelevalve volitustest on praegu riiklikel järelevalveasutustel ning määruse (EL) nr 1093/2010(1) alusel asutatud Euroopa järelevalveasutusel (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA) on koordineeriv roll; arvestades, et senine riikliku järelevalve süsteem on osutunud praeguste probleemidega toimetulekuks liialt killustatuks;

BH.  arvestades, et kvaliteetne ja tulemuslik Euroopa järelevalvemehhanism on asendamatu, et tagada probleemide tuvastamine ja nendele jõuliselt reageerimine, kehtestada kõigile pangandusasutustele ühtsed mängureeglid, taastada piiriülene kindlustunne ja vältida siseturu killustumist;

BI.  arvestades, et Euroopa järelevalvemehhanismi ja liikmesriikide järelevalveasutuste vahel tuleks leppida kokku tegevuslike vastutusalade selge jagunemise suhtes, lähtudes pankade suurusest ja ärimudelist ning järelevalveülesannete iseloomust, kohaldades proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtet;

BJ.  arvestades, et Euroopa pangandusasutuste järelevalve majandus- ja rahaliidus ning EBA rolli tugevdamine siseturu säilitamisel on kriisist jagusaamiseks vaieldamatult esmatähtsad; arvestades, et tuleks siiski tagada, et finantsteenuste siseturu stabiilsuse huvides tagatakse riikidele, kelle rahaühik ei ole euro, kuid kes otsustavad osaleda ühtses järelevalvemehhanismis, selline osalusvalem, mis tagab tasakaalus suhted võetud kohustuste ja otsuste tegemisele avaldatava mõju vahel;

BK.  arvestades, et ühtne järelevalvemehhanism peaks hõlmama algusest peale liidult otsest toetust vajavaid finantseerimisasutusi ning süsteemselt olulisi finantseerimisasutusi;

BL.  arvestades, et Euroopa ühtse järelevalvemehhanismi sõltumatus poliitika ja pangandussektori mõjudest ei vabasta seda Euroopa järelevalve valdkonnas astutud sammude ja tehtud otsuste selgitamisest ja põhjendamisest ning vastavast aruandlusest Euroopa Parlamendile nii regulaarselt kui ka olukorrast tuleneva vajaduse korral, võttes arvesse järelevalvemeetmete mõju riigi rahandusele, pankadele, töötajatele ja tarbijatele; arvestades, et tõhus demokraatlik aruandekohustus nõuab muu hulgas Euroopa Parlamendi heakskiitu avaliku valikumenetluse käigus valitud ühtse järelevalvemehhanismi esimehe ametissenimetamisele, esimehe kohustust parlamendi ees aru anda ja sõna võtta, parlamendi õigust kirjalikult või suuliselt küsimusi esitada ning parlamendi uurimisõigust vastavalt ELi toimimise lepingule;

BM.  arvestades, et tulevikus on ESM-il teatud tingimustel võimalik rahastada raskustes panku vahetult; arvestades, et sel põhjusel on eelkõige väga kiiresti vaja panna ühtne järelevalvemehhanism tööle, et pangandusliit saaks teoks;

BN.  arvestades, et EBA poolt loomisel olev ühtne reeglistik (ühtsete eeskirjade kogumik) peaks tagama eeskirjade täieliku ühtlustamise ja ühtse rakendamise kogu liidus; arvestades, et pangandusjärelevalve ja rohkem ühtlustatud ja tõhustatud usaldatavusnõuete ühtse reeglistiku valmimine on vajalikud ühtse järelevalvemehhanismi tõhusaks toimimiseks, kuna Euroopa järelevalveasutus ei saa töötada riikide erinevatest usaldatavusnõuetest lähtudes;

BO.  arvestades, et pärast ühtse järelevalvemehhanismi loomist tuleks hoolikalt kohandada EBA hääletamiseeskirju, et soodustada asjalikku koostööd euroalasse kuuluvate ja mittekuuluvate liikmesriikide vahel ning võtta igakülgselt arvesse kõikide liikmesriikide huve;

BP.  arvestades, et ühtse järelevalvemehhanismiga seotud pooleliolevad seadusandlikud menetlused tuleb viivitamatult lõpule viia;

BQ.  arvestades, et uue finantskorra rakendamiseks on kindlasti vaja taasalustada läbirääkimisi hoiuste tagamise skeemide direktiivi ja investoritele hüvitiste maksmise skeemide direktiivi üle, mille osas on läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel katkestatud, vaatamata nende suurele tähtsusele ühiste mehhanismide kindlustamisel pankade maksevõime taastamisel ja klientide hoiuste tagamisel;

BR.  arvestades, et ühtne Euroopa hoiuste tagamise raamistik nõuab ühtsete ja ühtemoodi kõrgete nõuete esitamist liidu kõikidele hoiuste tagamise skeemidele, et saavutada ühesugune kaitse, tagada ühesugune hoiuste tagamise skeemide stabiilsus ja ühtsed mängureeglid; arvestades, et üksnes sel viisil luuakse tingimused vajalikuks paindlikkuseks, et võtta piisavalt arvesse riikide finantssektorite eripära;

BS.  arvestades, et pärast seda, kui on tööle hakanud tõhus maksevõime taastamise raamistik ja tõhus ühtne järelevalvemehhanism, võiks lõppeesmärgiks olla ühtne Euroopa hoiuste tagamise fond koos toimivate hoiuste tagamise skeemidega, mis on asjakohaselt rahastatud ja mis suurendavad seega usaldusväärsust ja hoiustajate usaldust;

BT.  arvestades, et eelnev planeerimine, kiirus, varane sekkumine, nõuetekohane hoolsus, ligipääs kvaliteetsele teabele ja usaldusväärsus on pangakriiside juhtimisel esmatähtsad;

BU.  arvestades asjaolu, et tuleks kehtestada ühtne saneerimise ja likvideerimise Euroopa kord, ideaalis koos ühtse järelevalvemehhanismi jõustumisega, et taastada raskustes pankade elujõulisus ning likvideerida elujõuetud finantseerimisasutused;

BV.  arvestades, et lühikeses perspektiivis on komisjoni praeguse kriisiohjeraamistiku ettepaneku vastuvõtmine kriisis olevate pankade jaoks esmase tähtsusega;

BW.  arvestades, et tõhusa saneerimise ja likvideerimise tõhusa raamistiku üldeesmärk on võimalikult vähe kasutada maksumaksjate raha pangandusasutuste saneerimiseks ja likvideerimiseks;

BX.  arvestades, et erahoiuste kaitseks on vaja säilitada funktsioonipõhine eraldamine, tagades samal ajal Euroopa fondide tõhusa liigendamise hoiuste tagamiseks ning saneerimiseks ja likvideerimiseks;

BY.  arvestades, et likvideerimise ja hoiuste tagamise mehhanismidel peaks olema juba algusest peale tugev eelnevalt paika pandud finantsstruktuur, mis rajaneks pangandussektori maksetel, mille puhul asjaomase finantsinstitutsiooni osalus peaks peegeldama kõnealuse asutuse riske ning milles Euroopa avaliku sektori raha on alles viimane väljapääs, mis tuleb viia võimalikult miinimumini;

Fiskaalliit

BZ.  arvestades, et sellega seoses on eelmainitud aruanne pealkirjaga „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas” oluline samm edasi, kuna selles tunnistatakse, et „majandus- ja rahaliidu sujuvaks toimimiseks ei ole vaja ainult tugevdatud majanduse juhtimise raamistiku raames juba heakskiidetud meetmete (eelkõige stabiilsuse ja kasvu pakt ning majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping) kiiret ja jõulist rakendamist, vaid ka kvaliteetset edasiliikumist fiskaalliidu poole”;

CA.  arvestades, et pikaajalise majandusliku ja finantsstabiilsuse, heaoluriigi ning oodatava demograafilise arengu kulude kandmise peamised eeldused on usaldusväärne liikmesriikide rahandus, tasakaalus eelarved kogu majandustsükli jooksul ja väljavaated jätkusuutlikule majanduskasvule keskpikas perspektiivis, kuid samuti piisaval tasemel riiklikud investeeringud;

CB.  arvestades, et majandus- ja rahaliidu sujuv toimimine nõuab, et täielikult ja kiirelt rakendataks tugevdatud majanduspoliitilise valitsemise raamistikus juba kokkulepitud meetmeid, nagu tugevdatud stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ja Euroopa poolaastat, täiendatuna majanduskasvu edendava poliitikaga; arvestades, et kõige rohkem viie aasta jooksul pärast majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu jõustumist tuleks lepingu rakendamisel saadud kogemustele antud hinnangu põhjal ja kooskõlas ELi lepingu ja ELi toimimise lepinguga võtta vajalikke meetmeid eelmainitud lepingu sisu inkorporeerimiseks liidu õigusraamistikku;

CC.  arvestades, et majanduskasvu ja töökohtade kokkuleppes rõhutatakse vajadust püüelda majanduskasvu soodustava eelarve konsolideerimise poole ning nõutakse erilise tähelepanu pööramist investeeringutele tulevikku suunatud valdkondades; arvestades, et komisjonil tuleks teha ettepanekud investeeringute tähtsusjärjekorda seadmiseks liidu- ja riigisiseste eelarveraamistike piires;

CD.  arvestades, et kriisi tõttu on saanud selgeks vajadus võtta kvalitatiivne suund töökindlama ja demokraatlikuma fiskaalliidu poole, milles suureneksid liidu omavahendid ja millel oleksid tõhusad mehhanismid jätkusuutmatute eelarveliste arengute ja võlatasemete parandamiseks ning liikmesriikide eelarvetasakaalude ülempiiride seadmiseks;

CE.  arvestades, et tõelisele majandus- ja rahaliidule on vaja liidu kodanike toetust ja heakskiitu; arvestades asjaolu, et seetõttu tuleb rõhutada vajadust kaasata kõigi tasandite poliitikakujundajad, sotsiaalpartnerid ning kodanikuühiskonna organisatsioonid;

CF.  arvestades, et täiendavad mehhanismid tagamaks, et kõik liikmesriigid täidaksid individuaalsetes eelarvemenetlustes oma kohustusi, peaksid tugevdama ja mitte nõrgendama praegust majandusjuhtimise raamistikku; arvestades, et tugevdada tuleb Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvoliniku sõltumatut rolli, millele lisanduvad kindlad aruandlusmehhanismid Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees; arvestades asjaolu, et tuleks luua Euroopa riigikassa, mida juhib Euroopa rahandusminister, kes vastutab ainuisikuliselt Euroopa Parlamendi ees;

CG.  arvestades, et sellise Euroopa riigikassa loomiseks, mida juhiks Euroopa rahandusminister, võib kasutada paindlikkuse klauslit (ELi toimimise lepingu artikkel 352), mis on tõelise majandus- ja rahaliidu keskne element;

CH.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikliga 136 võimaldatakse võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklites 121 ja 126 osutatud asjakohase seadusandliku menetlusega vastu erimeetmeid nende liikmesriikide eelarvedistsipliini koordineerimise ja järelevalve tugevdamiseks, mille rahaühik on euro; arvestades, et seadusandlike aktidega võidakse komisjonile delegeerida õigus võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad, mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid vähemolulisi osi; arvestades, et ELi toimimise lepinguga nähakse ette võimalus anda Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus komisjonile delegeeritud volitused tagasi võtta;

CI.  arvestades, et vastavalt liidu õiguskorra üldnormile antakse Euroopa Liidu Kohtule volitused tagada, et aluslepingute tõlgendamisel ja kohaldamisel austatakse liidu õigust, v.a juhul kui see on selgesõnaliselt välistatud;

CJ.  arvestades, et kolmepoolsed läbirääkimised kahest määrusest koosneva paketi üle peaksid andma varsti konkreetseid poliitilisi tulemusi;

CK.  arvestades, et stabiilsuse ja kasvu pakt on oma olemuselt tsükliline stabiilsusvahend, mis, lubades liikmesriikidele kuni 3% puudujääki, võimaldab võidelda liikmesriigi majandusšokkidega ja leevendada neid; arvestades, et selline antitsükliline poliitika toimib üksnes juhul, kui liikmesriigid saavutavad headel aegadel eelarve ülejäägi; arvestades, et sellised finantsabi mehhanismid nagu Euroopa stabiilsusmehhanism on viimane abinõu;

CL.  arvestades, et majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu osapoolteks olevad liikmesriigid peavad andma komisjonile ja nõukogule aru oma riigivõla emiteerimise kavadest, võimaldades varast võla emiteerimise kooskõlastamist liidu tasandil;

CM.  arvestades, et vastavalt olemasolevatele aluslepingutele võivad liikmesriigid, mille rahaühik on euro, rahastada liidu suurendatud eelarvet omavahendite menetluse raames, kehtestades erimakse või -lõive vastavalt tõhustatud koostöö menetlusele; arvestades, et seda tehes tuleks eelkõige eelistada suhet juba kehtiva liidu eelarveraamistikuga ning mitte kahjustada liidu eelarve tavapäraseid ülesandeid ühiste poliitikavaldkondade rahastamisel; arvestades, et niisugune suurem eelarvesuutlikkus peaks toetama kasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning tegelema rahaliiduga otseselt seotud tasakaalustamatusega, struktuuriliste lahknevuste ja finantskriisidega;

CN.  arvestades, et pikaajalises perspektiivis ja pärast rangete tingimuste täitmist võiks ühine võla emiteerimine olla üheks võimaluseks majandus- ja rahaliidu täiendamisel; arvestades, et euroala ühine võla emiteerimine solidaarvastutusel võib nõuda aluslepingute muutmist;

CO.  arvestades, et võla ühiseks emiteerimiseks vajaliku eeltingimusena kehtestatakse jätkusuutlik fiskaalraamistik, mis on suunatud nii majanduspoliitilise valitsemise parandamisele ning fiskaaldistsipliinile ja stabiilsus- ja majanduskasvu pakti järgimisele, ning moraaliriski vältimiseks mõeldud kontrollivahendid;

CP.  arvestades, et tugevam ja integreeritum fiskaalliit peaks hõlmama järkjärgulist üleminekut võlalunastamisfondi;

CQ.  arvestades, et ühise võla emiteerimise vahendite ebausaldusväärne kasutuselevõtt võib tuua kaasa kontrollimatuid tagajärgi ning pikaajalise usaldusväärsuse kaotuse euroala otsustava tegutsemise võime suhtes;

CR.  arvestades, et võlakriis on ajendanud liitu ja eelkõige euroala looma uusi rahalise solidaarsuse vahendeid Euroopas: Euroopa Finantsstabiilsuse Fond, Euroopa stabiilsusmehhanism ja teised tõelise majandus- ja rahaliidu suunas liikumisega seotud projektid; arvestades, et nimetatud vahendite finantsmõju on nendega seotud summade poolest palju suurem kui liidu eelarve, ning arvestades, et praegu pakutakse selle uue rahalise solidaarsuse ülima tagatisena välja uuenduslikku ideed, et euroala liikmed loovad euroala keskse eelarve;

CS.  arvestades, et nende solidaarsusvahendite paljusus muudab keeruliseks adekvaatse hinnangu andmise panusele, mida iga liikmesriik tegelikult Euroopa solidaarsusele annab ja mis ületab kaugelt liikmesriikide poolt Euroopa Liidu eelarvesse tehtavad rahalised sissemaksed; arvestades lisaks, et olemasolevate vahendite mitmekesisus – nii nende õigusliku aluse, sekkumise viisi kui ka asjaomaste liikmesriikide osas – muudab kogu süsteemi Euroopa liidritele keerukaks juhtida, tavakodanikele raskesti mõistetavaks ja võimatuks allutada mis tahes parlamentaarsele kontrollile;

CT.  arvestades, et Euroopa stabiilsusmehhanismi võiks integreerida liidu õigusraamistikku paindlikkuse klausli abil (ELi toimimise lepingu artikkel 352), koostoimes ELi toimimise lepingu muudetud artikliga 136;

CU.  arvestades, et vastavalt olemasolevatele aluslepingutele võib nõukogu komisjoni ettepanekul ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga täpsustada „mittevastutuse klausli” kohaldamisala (ELi toimimise lepingu artikli 125 lõige 2);

CV.  arvestades, et troika suhtes tuleks kohaldada demokraatliku aruandekohustuse kõrget standardit liidu tasandil;

CW.  arvestades, et komisjoni meetmed peaksid fiskaal- ja majandusliidu kontekstis põhinema nõuetekohasel sotsiaaldialoogil ja peaksid täielikult austama sotsiaalpartnerite autonoomiat;

CX.  arvestades, et Euroopa statistikasüsteemi sõltumatust tuleb kaitsta nii riiklikul kui ka liidu tasandil, et tagada Euroopa statistika usaldusväärsus oma tuumiktähtsusega rollis toetada täiemõõtmelist fiskaalliitu (kõrgete kvaliteedistandardite ja süsteemse lähenemisviisi abil avaliku sektori rahandusstatistika arendamisele, koostamisele ja täpsuse kontrollimisele);

CY.  arvestades, et avaliku sektori raamatupidamise standardeid tuleks rakendada kõigis liikmesriikides standarditud kujul ning nende suhtes tuleks kohaldada sise- ja välisauditi mehhanisme, mis täiendaksid olulisel määral komisjoni suuremaid volitusi ning kontrollikoja ja riiklike auditeerimisasutuste suuremat koordineerivat rolli nende riiklike allikate kvaliteedi kontrollimisel, mida kasutatakse võla ja puudujäägi suuruse kindlaks määramisel;

Majandusliit

CZ.  arvestades, et seni on palju tähelepanu pööratud majandus- ja rahaliidu rahalisele poolele, kuigi hädasti on vaja luua tõeline majandusliit, kus strateegia „Euroopa 2020” oleks siduv raamistik majanduspoliitika kujundamisel ja elluviimisel;

DA.  arvestades, et laiendatud euroala pakt, strateegia „Euroopa 2020” ning majanduskasvu ja töökohtade kokkulepe peaksid olema integreeritud liidu õigusse ja sillutama teed lähenemiskoodeksi kasutuselevõtuks liikmesriikide majanduses;

DB.  arvestades, et Euroopa poolaasta, nagu on visandatud stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavates sätetes, pakub asjakohase raamistiku riigisisesel tasandil rakendatavate majanduspoliitikate ja eelarvega seotud valikute koordineerimiseks kooskõlas nõukogus vastu võetud soovitustega eri riikidele;

DC.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 9 nõutakse kõrge tööhõive taseme edendamist, piisava sotsiaalkaitse tagamist, sotsiaalse tõrjutuse vastast võitlust ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrget taset;

DD.  arvestades, et fiskaalne konsolideerimine, ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse vähendamine, struktuurireformid ja investeeringud on vajalikud kriisist väljumiseks ning selleks, et tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik majanduskasv teadmistepõhises ühiskonnas, peegeldades majandus- ja rahaliidu liikmesuse tegelikkust sotsiaalses turumajanduses; arvestades, et struktuurireformid toovad kasu ainult pikas perspektiivis;

DE.  arvestades, et 28. ja 29. juuni 2012. aasta Euroopa tippkohtumisel heaks kiidetud majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkulepe võib anda olulise panuse majanduskasvu, tööhõivesse ning Euroopa konkurentsivõime paranemisse; arvestades, et liit ja liikmesriigid peavad võtma vastutuse ja tegutsema kiiresti, et kujundada välja siseturg ja vabastada selle potentsiaal; arvestades, et majanduskasvu paktiga seotud tähelepanukeskme nihke üle väljendatakse heameelt, kuigi rahaliste vahendite mobiliseerimine majanduskasvuks hõlmab ainult olemasolevate vahendite ümberjaotamist, mis seega ei paku täiendavaid rahalisi vahendeid;

DF.  arvestades, et liikmesriikide ülesanne on viia viivitamatult ellu oma riiklikes reformikavades kokku lepitud reformid, ja riikide parlamentide ülesanne on teostada õigeaegset ja teadlikku kontrolli oma valitsuste vastava tegevuse üle;

DG.  arvestades, et siseturu täielikku toimimist takistavad tõkked, mis eksisteerivad siiani mõnes liikmesriigis; arvestades, et liidu majanduse täielikust kasvupotentsiaalist saadavat kasu on vaja selleks, et kujundada välja siseturg, eriti sellistes valdkondades nagu teenused, energia, telekommunikatsioon, standardimine, riigihangete lihtsustamine, võrguteenused, e-kaubandus ja autorikaitsekord;

DH.  arvestades, et ilma suurema kooskõlastamiseta maksustamise valdkonnas õõnestataks tihedamat majanduslikku ja eelarvealast integratsiooni; arvestades, et kuna ühehäälsuse nõue maksustamise valdkonnas pidurdab arengut selles valdkonnas, tuleks sagedamini kasutada tõhustatud koostöö vahendit; arvestades, et lähtuda saab Euroopa Parlamendi seisukohast ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi ja finantstehingute maksu kohta; arvestades, et maksustamise valdkonnas on ilmselgelt vaja lähendada liikmesriikide maksustamissüsteemide ülesehitust ja maksubaase ; arvestades, et kahjulik maksukonkurents liikmesriikide vahel on selgesti siseturu loogika vastane ja et see probleem on vaja lahendada;

DI.  arvestades, et on oluline, et majanduse taastumine oleks kooskõlas tööturupoliitikaga, mis stimuleerib töökohtade otsimist ja ettevõtlusvaimu ning mis vähendab struktuurset tööpuudust eriti noorte, eakate ja naiste seas, kaitstes samal ajal Euroopa sotsiaalmudelit ning austades täielikult sotsiaalpartnerite rolli ja õigust kollektiivlepingute üle läbirääkimisi pidada, neid sõlmida ja jõustada ning võtta kollektiivseid meetmeid kooskõlas siseriiklike seaduste ja tavadega; arvestades, et selles mõttes tuleks liikmesriikide tööturgude integratsiooni edendada, et tõhustada piiriülest tööjõu liikuvust;

DJ.  arvestades, et teatud võtmetähtsusega majanduspoliitiliste küsimuste osas, mis on eriti tähtsad majanduskasvu ja tööhõive seisukohast, tuleks kasutada siduvat kooskõlastamist liidu tasandil;

DK.  arvestades, et jätkusuutlik ja püsiv riigirahandus ei seisne mitte ainult valitsuste piiratud ressursside säästlikus kasutamises, vaid ka õiglases maksustamises, astmelises maksus, hästiorganiseeritud maksude kogumises, tõhusamas võitluses kõigi maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise viiside vastu, maksustamise alases koostöös ja koordineerimises, mille eesmärk on kahjustava maksukonkurentsi piiramine, ning ka hästi kavandatud maksusüsteemis, mis edendab ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist;

DL.  arvestades, et liikmesriigid peaksid vastutama strateegia „Euroopa 2020” rakendamise eest;

DM.  arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” kohta tuleb poole perioodi möödudes läbi viia vahehindamine, milles ei maksa vältida nimede esiletoomist ja häbistamist ning milles uuritakse, kas eesmärke tuleb täpsustada või kohandada ja kuidas saab liikmesriike eesmärkide täitmiseks survestada;

DN.  arvestades, et kvaliteetne Euroopa statistika etendab uues majandusjuhtimises keskset rolli ning on eelkõige eeltingimuseks selle peamiste järelevalve ja rakendamisega seotud protsesside, nagu Euroopa poolaasta, makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse ja strateegia „Euroopa 2020” nõuetekohasele toimimisele;

DO.  arvestades, et tuleb teha jõupingutusi Euroopa statistika koostamise meetodite ajakohastamiseks, et tagada selle kõrget kvaliteeti, kuluefektiivsust ja ressursside piisavust ning hõlbustada selle levikut ja kättesaadavust riigiasutustele, ettevõtjatele ja kodanikele;

Demokraatlikust õiguspärasusest ja aruandekohustusest poliitilise liiduni

DP.  arvestades, et liit võlgneb oma õiguspärasuse demokraatlikele väärtustele, eesmärkidele, mille poole püüeldakse, ning oma pädevustele, vahenditele ja institutsioonidele;

DQ.  arvestades, et kõnealune legitiimsus tuleneb kodanike kahekordsest esindatusest – ühest, mis tuleb inimeste kaudu, keda esindab Euroopa Parlament, ja teisest, mis tuleb liikmesriikide kaudu, keda esindab nõukogu;

DR.  arvestades, et tulenevalt käimasolevast kriisist ja viisist, kuidas on võetud mõningaid kriisivastaseid meetmeid, on laienenud arutelu majandus- ja rahaliidus toimuva otsustusprotsessi demokraatliku iseloomu üle;

DS.  arvestades, et institutsioonide poliitilised juhid ja esindajad, ametid ja teised liidu asutused peaksid olema poliitiliselt aruandekohustuslikud Euroopa Parlamendi ees; arvestades, et Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile tuleks esitada nende töö ja prognooside kohta korrapäraseid aruandeid ja läbi viia igal aastal toimuvaid asjaomaseid tutvustusi;

DT.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu on viimastel aastatel püüdnud leida teed kriisist väljumiseks ning sõnastanud arvukalt ettepanekuid, mille suhtes aluslepingutes ei ole pädevust alati selgesõnaliselt liidule antud;

DU.  arvestades asjaolu, et Euroopa Ülemkogu otsust kasutada valitsustevahelist meetodit, kaasamata Euroopa Parlamenti kui olulist osalist kriisist väljumise viisi leidmisel, on taunitav, kuigi see on mõnikord olnud vältimatu;

DV.  arvestades, et liidu pädevusse jäävate ettepanekute suhtes tuleks otsuseid teha kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega, kaasates täielikult Euroopa Parlamendi;

DW.  arvestades, et komisjonile majanduse juhtimise raamistiku eeskirjapõhise käsitlusviisiga antud rakendusvolituste suhtes, nagu on sätestatud eeskätt tugevdatud stabiilsuse ja kasvu paktis ning makromajandusliku järelevalve mehhanismis, tuleks rakendada Euroopa Parlamendi poolset demokraatlikku järelkontrolli ja aruandluskohustust Euroopa Parlamendile;

DX.  arvestades, et valitsustevahelisi vahendeid, mis on loodud alates kriisi puhkemisest 2009. aasta detsembris, tuleks reguleerida ühenduse õigusega;

DY.  arvestades, et majandus-, rahandus- ja sotsiaalpoliitika, maksustamise, mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahenditega seoses on nõutav rohkem demokraatlikku kontrolli, osalust ja kaasotsustamist; arvestades, et sel eesmärgil tuleks rakendada kehtivaid üleminekuklausleid;

DZ.  arvestades, et ei saa nõustuda sellega, et Euroopa Parlamendi president ei saa Euroopa Ülemkogu istungite ja euroala tippkohtumise istungitel viibida kogu nende vältuse ajal; arvestades, et kõnealune demokraatliku õiguspärasuse puudus tuleb kahe institutsiooni vahelise poliitilise kokkuleppega kiiresti kõrvaldada;

EA.  arvestades, et on vaja kiiresti lahendada praegune majandus- ja rahaliidu demokraatia nappuse probleem ning siduda rangelt mis tahes järgmine samm pangandusliidu, fiskaalliidu ja majandusliidu suunas demokraatliku õiguspärasuse ja aruandekohustuse suurendamisega liidu tasandil;

EB.  arvestades, et alati, kui liidu tasandile antakse üle või luuakse uusi pädevusi või kui asutatakse uusi liidu institutsioone, tuleb tagada vastav legitiimsus, Euroopa Parlamendi demokraatlik kontroll ning aruandekohuslus Euroopa Parlamendi ees;

EC.  arvestades, et liikmesriikide vahel sõlmitud valitsustevaheliste lepingutega ei tohi luua liidu struktuuridega paralleelseid struktuure; arvestades, et kõigi lepingute suhtes, millega kehtestatakse rahvusvaheline või -ülene kord, tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi täielikku demokraatlikku kontrolli;

ED.  arvestades, et kvaliteetse Euroopa statistika koostamine, kontrollimine ja levitamine tõelise Euroopa statistikasüsteemi poolt on oluline panus täieliku läbipaistvuse ja aruandekohustuse edendamisse liidu poliitika kujundamisel, juhtimisel, rakendamisel ja jõustamisel nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil;

EE.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahelist koostööd tuleks tugevdada, tuginedes protokollile (nr 1) „Riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus”, et parandada arvamuste vahetust ja parlamentaarse tegevuse kvaliteeti majandus- ja rahaliidu juhtimisel nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil; arvestades, et sellist koostööd ei tohiks käsitada kui uue parlamentaarse ühisorgani loomist, mis oleks nii ebatõhus kui ka demokraatlikust ja konstitutsioonilisest seisukohast mitteseaduspärane;

1.  peab vajalikuks rajada majandus- ja rahaliidu juhtimine liidu institutsioonilisele raamistikule, mis on eeltingimuseks selle tõhususele ja praeguse poliitilise lünga täitmisele riiklike poliitikate ja Euroopa poliitika vahel;

2.  kutsub kõiki institutsioone üles liikuma kiiresti edasi, võttes olemasolevate aluslepingute ja neis leiduvate paindlikkuse elementide pakutavatest võimalustest maksimumi ning valmistuma samal ajal aluslepingute muutmiseks, et tagada õiguskindlus ja demokraatlik õiguspärasus; kordab, et tuleb välistada võimalus uueks valitsustevaheliseks kokkuleppeks;

3.  rõhutab, et nii olemasolevate aluslepingute alusel väljapakutud meetmetes kui ka edaspidistes aluslepingute muudatustes ei tohiks välistada ühinemisvõimalusi ning tuleks tagada liidu terviklikkus;

4.  kutsub nõukogu, kes andis volitused eelmainitud aruande „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas” koostajatele, kaasata võrdväärse kaasautorina viivitamata Euroopa Parlamendi president, et suurendada kõnealuse ettepaneku demokraatlikku õiguspärasust;

5.  kiidab heaks, et vaatamata senisele üksnes mitteametlikule kaasamisele on parlamendi esimeeste konverents palunud Euroopa Parlamendi pädeval komisjonil arutada sisulisi ettepanekuid koos kolme esindajaga (nn šerpaga), kes peavad parlamendi nimel läbirääkimisi Euroopa Ülemkogu alalise eesistujaga;

6.  kinnitab, et ta kavatseb täielikult kasutada oma eelisõigust esitada nõukogule ettepanekuid aluslepingute muutmiseks, mis seejärel vaadatakse läbi konvendi poolt, et viia lõpule tõelise majandus- ja rahaliidu kujundamine, suurendades liidu pädevusi eelkõige majanduspoliitika vallas ning tugevdades liidu omavahendeid ja eelarvealast suutlikkust, komisjoni rolli ja demokraatlikku aruandekohustust ning Euroopa Parlamendi eelisõigusi;

7.  palub riikide parlamentidel osaleda oma valitsuste eelarve- ja reformikavade ettevalmistuses enne nende esitamist liidule; kavatseb teha konvendil ettepaneku lisada kõnealune konkreetne kohustus riikide parlamentide ELi lepingu artikli 12 sätete kohastele ülesannetele;

8.  kutsub nõukogu eesistujat üles parlamendiga kooskõlastatult viivitamata Lissaboni lepingu alusel lõpule viima ja vastu võtma seadusandliku tavamenetluse raames arutuse all olevad seadusandlike aktide ettepanekud, mida nõukogu blokeerib, eelkõige kapitalinõuete IV direktiivi ja hoiuste tagamise riiklike skeemide kohta;

9.  on seisukohal, et Euroopa Parlamendi rolli suurendamise puhul majandus- ja rahaliidu juhtimises on tegu märkimisväärse demokraatliku õiguspärasuse ja aruandekohustuse parandamisega liidu tasandil, mis on hädavajadus ja eelduseks mis tahes järgmisele sammule pangandusliidu, fiskaalliidu ja majandusliidu suunas;

10.  on seisukohal, et vastavalt olemasolevatele aluslepingutele võib nende liikmesriikide, mille rahaühik on euro, eelarvedistsipliini koordineerimise ja järelevalve muuta kohustuslikuks ja allutada Euroopa Liidu Kohtu kontrollile lihtsalt ELi toimimise lepingu artikli 136 alusel koostoimes artikli 126 lõikega 6, kuid et konstitutsioonilisest vaatenurgast tuleks seda sammu kaaluda vaid juhul, kui sellega tugevdataks märkimisväärselt Euroopa Parlamendi rolli seoses ELi toimimise lepingu artikli 121 lõigete 3 ja 4 üksikasjaliku rakendamisega, ning selleks, et ELi toimimise lepingu artikli 290 alusel delegeeritud õigusaktidega viia lõpule ja rakendada mitmepoolne järelevalvemenetlus; tuletab meelde, et aluslepingute kohaselt tuleb kõrge tööhõive edendamist ja piisava sotsiaalkaitse tagamist võtta arvesse liidu poliitika ja meetmete kujundamisel ja rakendamisel, võttes olemasolevate strateegiate põhjal kasutusele uued liikmesriikide suunised, sealhulgas sotsiaalsed ja majanduslikud võrdlusalused, mille miinimumnorme tuleks kohaldada nende majanduse peamiste sammaste suhtes;

11.  on arvamusel, et tõeline majandus- ja rahaliit ei saa piirduda eeskirjade süsteemiga, vaid nõuab konkreetsetel omavahenditel (sealhulgas finantstehingute maks) põhinevat suuremat eelarvesuutlikkust, mis peaks liidu eelarve raames toetama majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust, tegeledes rahaliiduga otseselt seotud tasakaalustamatuse, struktuuriliste lahknevuste ja finantskriisidega, kahjustamata seejuures tavapäraseid ülesandeid ühiste poliitikavaldkondade rahastamisel;

12.  on seisukohal, et vastavalt olemasolevatele aluslepingutele võimaldab ELi toimimise lepingu artikkel 136 nõukogul komisjoni soovituse alusel ja ainult nende liikmesriikide häältega, mille rahaühik on euro, võtta vastu euroala riikide jaoks kohustuslikke majanduspoliitilisi suuniseid Euroopa poolaasta raames; rõhutab asjaolu, et stimuleeriv mehhanism tugevdaks majanduspoliitika koordineerimise kohustuslikku iseloomu; nõuab, et institutsioonidevaheline kokkulepe näeks ette Euroopa Parlamendi kaasamise iga-aastase majanduskasvu analüüsi ning majanduspoliitika ja tööhõivesuuniste koostamisse ja heakskiitmisse;

13.  kinnitades oma kavatsust tugevdada koostööd liikmesriikide parlamentidega vastavalt protokollile nr 1, rõhutab, et sellist koostööd ei tohiks käsitada uue parlamentaarse ühisorgani loomisena, mis oleks nii ebatõhus kui ka demokraatlikust ja konstitutsioonilisest seisukohast õigusvastane; rõhutab Euroopa Parlamendi kui liidu tasandi parlamentaarse organi täielikku legitiimsust seoses majandus- ja rahaliidu tugevdatud ja demokraatliku juhtimisega;

14.  palub, et komisjon, olles kõigi huvitatud osapooltega nõu pidanud, esitaks võimalikult kiiresti Euroopa Parlamendile, kaasates viimast kaasseadusandjana, ettepanekud õigusaktide vastuvõtmiseks, võttes arvesse käesoleva resolutsiooni lisas esitatud üksikasjalikke soovitusi;

15.  kinnitab, et soovitused on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtte ja liidu kodanike põhiõigustega;

16.  palub tungivalt, et lisaks meetmetele, mida saab olemasolevate aluslepingute raames kiiresti rakendada, loetleks komisjon institutsionaalsed arengud, mis võivad osutuda vajalikuks, et rajada majandus- ja rahaliidule tugevam ülesehitus, mis lähtuks vajadusest integreeritud finantsraamistiku, integreeritud eelarveraamistiku ja integreeritud majanduspoliitika raamistiku järele ja põhineks Euroopa Parlamendi rolli tõhustamisel;

17.  on seisukohal, et taotletava ettepaneku finantsmõju tuleb katta asjakohaste eelarveassigneeringutega;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Keskpangale, eurorühma esimehele ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.


LISA

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

1.  Integreeritud finantsraamistik

Soovitus 1.1 seoses ühtse järelevalvemehhanismiga

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava seadusandliku akti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Komisjoni praegused ettepanekud Euroopa ühtse järelevalvemehhanismi kohta tuleks võimalikult kiiresti vastu võtta, et tagada krediidiasutusi puudutavate usaldatavusreeglite tõhus rakendamine, riskide ohjamine ning kriiside ärahoidmine kogu liidus.

Ettepaneku õiguslik alus, vorm ja sisu peaks võimaldama kõigil liikmesriikidel täielikult osaleda Euroopa ühtses järelevalvemehhanismis sellisel moel, et oleks kindlustatud nende osalevate liikmesriikide, kelle rahaühik ei ole euro, täielik kaasatus otsusetegemise protsessi, tagades nii tasakaalu võetud kohustuste ja otsusetegemisele avaldatava mõju vahel.

Euroala liikmesriikide osalemine Euroopa järelevalveasutuses peaks olema kohustuslik.

Ettepaneku suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi laiaulatuslikku demokraatlikku kontrolli aluslepingute piires.

Õiguslik alus peaks hõlmama Euroopa Parlamenti kaasseadusandjana, kui Euroopa Parlamendi kaasotsustaja rolli ei ole võimalik saavutada „järelevalvepaketi” kontseptsiooni alusel. Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263 kontrollib Euroopa Kohus EKP selliste aktide (v.a soovituste ja arvamuste) seaduslikkust, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele.

Ettepanek peaks tagama, et kõiki määruses (EL) nr 1093/2010 sätestatud EBA ülesandeid täidetaks jätkuvalt liidu tasandil ning et ettepanekud oleksid kooskõlas Euroopa järelevalveasutuste usaldusväärse toimimisega, nagu on ette nähtud määruses (EL) nr 1093/2010.

On vaja, et ühtne järelevalvemehhanism oleks üle-euroopalise järelevalve valdkonnas astutud sammude ja tehtud otsuste osas aruandekohustuslane Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees ning esitaks aruandeid Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile. Demokraatlik aruandekohustus nõuab muu hulgas Euroopa Parlamendi heakskiitu avaliku valikumenetluse käigus valitud ühtse järelevalvemehhanismi esimehe ametissenimetamisele, esimehe kohustust Euroopa Parlamendi ees aru anda ja sõna võtta, Euroopa Parlamendi õigust kirjalikult või suuliselt küsimusi esitada ning Euroopa Parlamendi uurimisõigust vastavalt ELi toimimise lepingule.

Euroopa ühtne järelevalvemehhanism peaks olema sõltumatu riikide poliitilistest huvidest ning peaks liidu volituste ja asjakohase juhtimise kaudu tagama, et liidu huvid oleksid seatud riikide huvidest kõrgemale.

Ühtse järelevalvemehhanismi raames toimuvad otsusetegemise protsessid tuleks asjakohases seadusandlikus ettepanekus määratleda seadusandliku tavamenetluse raames.

Euroopa järelevalveasutusel peaks olema pädevus ja kohustus:

   teostada järelevalvet süsteemi kuuluvate riikide krediidiasutuste üle, jagades siiski tegevusülesandeid selgelt Euroopa ja riiklike järelevalveasutuste vahel olenevalt pankade suurusest ja ärimudelist ning järelevalveülesannete iseloomust;
   toimida viisil, mis on kooskõlas vajadusega hoida siseturu ühtsust ja terviklikkust ning rahvusvahelist konkurentsivõimet eesmärgiga tagada näiteks, et liikmesriikide vahel ei esineks konkurentsitõkkeid;
   võtta nõuetekohaselt arvesse oma tegevuse mõju konkurentsile ja innovatsioonile siseturul, liidu kui terviku integreeritusele, liidu konkurentsivõimele maailmas, finantskaasamisele, tarbijakaitsele ja liidu uuele strateegiale tööhõive ja majanduskasvu valdkonnas;
   kaitsta osalevate liikmesriikide finantssüsteemi kõigi osade stabiilsust ja vastupanuvõimet, turgude ja finantstoodete läbipaistvust ning hoiustajate ja investorite ning maksumaksjate kaitset, võttes arvesse turgude ja institutsiooniliste vormide mitmekesisust;
   hoida ära õiguslikku arbitraaži ja tagada ühtsed mängureeglid;
   tugevdada järelevalve rahvusvahelist kooskõlastamist ning vajadusel esindada liitu rahvusvahelistes finantsasutustes;
   juhul kui asjakohased riikide ametiasutused ei ole meetmeid võtnud, võtta vajalikud meetmed, millega restruktureerida, päästa või likvideerida makseraskustes finantsasutused või finantsasutused, kelle maksevõime tekitab avaliku huvi seisukohalt probleeme.

Riigiülese järelevalve eest vastutavatele asutustele tuleks eraldada piisavad ressursid, sealhulgas tööjõud, et neile oleks tagatud ülesannete täitmiseks vajalik tegutsemissuutlikkus.

Soovitus 1.2 seoses hoiuste tagamisega

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava seadusandliku akti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Euroopa Parlament kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema kõik vajaliku selleks, et seadusandlik menetlus hoiuste tagamise skeeme käsitleva uuesti sõnastatud direktiivi vastuvõtmiseks viidaks võimalikult kiiresti lõpule, võttes aluseks Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta seisukoha.

Võttes arvesse ühtse Euroopa hoiuste tagamise raamistiku pikaajalisi eesmärke, tuleks ühtseid rangeid nõudmisi kohaldada liidu kõikidele hoiuste tagamise skeemidele, et saavutada ühesugune kõikehõlmav kaitse, tagada ühesugune hoiuste tagamise skeemide stabiilsus ja võrdsed võimalused. Üksnes sel viisil luuakse tingimused vajalikuks paindlikkuseks, et võtta piisavalt arvesse riikide finantssektorite eripära.

Pärast seda, kui tõhus likvideerimise kord ja tõhus ühtne järelevalvemehhanism toimivad, tuleks uurida võimalusi luua ühtne Euroopa hoiuste tagamise fond koos toimivate hoiuste tagamise skeemidega, mis on asjakohaselt rahastatud ja mis suurendavad seega usaldusväärsust ja investorite usaldust.

Et kaitsta eraisikute hoiuseid, on vaja jääda funktsioonipõhise eraldamise juurde, tagades samal ajal, et fondid on efektiivselt liigendatud hoiuste tagamise ning saneerimise ja likvideerimise tarvis.

Hoiuste tagamise mehhanismidel, nagu ka saneerimise ja likvideerimise korral peaks olema eelnevalt paika pandud kindel finantsstruktuur, mis rajaneb pangandussektori maksetel, mille puhul asjaomase finantsinstitutsiooni osalus peaks peegeldama kõnealuse asutuse riske ning milles avaliku sektori raha on alles viimane väljapääs, mis tuleb viia võimalikult miinimumini.

Soovitus 1.3 seoses saneerimise ja likvideerimisega

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava õigusakti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Senine direktiivi ettepanek, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute saneerimise ja likvideerimise raamistik, tuleks võtta vastu võimalikult kiiresti, et luua Euroopa süsteem likvideerimismeetmete rakendamiseks ning avada võimalus luua keskpikas perspektiivis ühtne saneerimise ja likvideerimise Euroopa kord. Tuleks arvestada asjaolu, et teatud pangandussektoritel on juba täielikku kaitset pakkuvad mehhanismid ning vahendid saneerimiseks ja likvideerimiseks, mida tuleks seadusandlikus aktis tunnustada, toetada ja välja tuua.

On vaja, et tõhusa saneerimise ja likvideerimise korra üldeesmärk oleks võimalikult vähe kasutada pangandusasutuste saneerimiseks ja likvideerimiseks maksumaksjate raha.

Selleks et kaitsta eraisikute hoiuseid, on vaja jääda funktsioonipõhise eraldamise juurde, tagades samal ajal, et fondid on efektiivselt liigendatud hoiuste tagamise ning saneerimise ja likvideerimise tarvis. .

Saneerimise ja likvideerimise korral, nagu ka hoiuste tagamise mehhanismidel peaks olema eelnevalt paika pandud kindel finantsstruktuur, mis rajaneb pangandussektori maksetel, mille puhul asjaomase finantsinstitutsiooni osalus peaks peegeldama kõnealuse asutuse riske ning milles avaliku sektori raha on alles viimane väljapääs, mis tuleb viia võimalikult miinimumini. .

Ettepanek peaks olema kooskõlas ka teiste Euroopa Parlamendi 7. juuli 2010. aasta resolutsiooni (soovitustega komisjonile piiriüleseks kriisijuhtimiseks pangandussektoris) aspektidega, näiteks maksejõuetust käsitleva õiguse ja riskihinnangute ühtlustamise, ühtse vahendite komplekti ja „sekkumise tasemetega”.

Soovitus 1.4 seoses pangandusliidu täiendavate elementidega

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava seadusandliku akti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

   vajadusel teatavat liiki eriti suure riskiga finantstegevuse ning hoiustamisega tegelevate pankade juriidilise eraldamise nõue pangakontsernidele, vastavalt Liikaneni aruandele;
   „sama riski puhul sama reegel”-regulatiivne raamistik, mis tagab, et pangandusteenuste taolisi teenuseid osutavad pangandusvälised organisatsioonid, kes teevad pankadega lkoostööd, ei jääks reguleerijate haardeulatusest välja;
   pankade „finantstervise” usaldusväärne ja korrapärane stressitestimine, millega soodustatakse probleemide varajast avastamist ja tõhusat sekkumist;
   ühtne eeskirjade kogum kõigi pankade usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kohta ja ühtne makrousaldatavuse järelevalve raamistik, et ära hoida edasist finantskillustatust;

2.  Integreeritud fiskaalraamistik

Soovitus 2.1 two-pack´i kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava seadusandliku akti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Komisjonilt tuleks nõuda, et ta rakendaks tõhusalt järgmistes valdkondades two-pack´i kolmepoolsetel läbirääkimistel Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatavaid kompromisse:

   ühise eelarve ajakava koostamine;
   riigisiseste eelarveraamistike reformimine;
   eelarvekavade hindamine, kaasa arvatud „Euroopa -2020” eesmärkidega seotud avaliku sektori investeeringute ja kulutuste kvalitatiivne hindamine;
   majanduspartnerluse programmide kehtestamine;
   suurem järelevalve liikmesriikide üle, mille rahaühik on euro ja mis läbivad ülemäärase puudujäägi menetlust;
   suurem järelevalve liikmesriikide üle, mille rahaühik on euro ja mis on ülemäärase puudujäägi menetlusest tulenevate kohustuste täitmatajätmise ohus;
   võlakohustuste emiteerimisest teavitamine;
   algatus, millega täpsustatakse programmid, mida on vaja, et mobiliseerida täiendavaid pikaajalisi investeeringuid umbes 1 % SKP ulatuses, et kindlustada jätkusuutlik majanduskasv ja täiendada vajalikke struktuurireforme;

Soovitus 2.2 fiskaalkokkuleppele ühenduse mõõtme andmise kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava seadusandliku akti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

See kokkulepe tuleks fiskaalkokkuleppe rakendamisel saadud kogemustele antud hinnangu põhjal ja kooskõlas ELi lepingu ja ELi toimimise lepinguga võtta võimalikult kiiresti üle teisestesse liidu seadusandlikesse aktidesse.

Soovitus 2.3 maksustamise kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava seadusandliku akti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Järjest tihedamas majandus-, fiskaal- ja eelarveliidus on vaja rohkem teha selleks, et kooskõlastada maksustamise süsteeme ning käsitleda liikmesriikide vahelist kahjulikku maksukonkurentsi, mis on ilmselgelt siseturu loogika vastane. Esiteks tuleks juhul, kui kõik arutelu- ja kompromissiüritused on ebaõnnestunud, maksustamise valdkonnas sagedamini kasutada tõhustatud koostööd (näiteks ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi või finantstehingute maksu kehtestamisel), kuna ühtlustatud maksustamisraamistikud parandaksid eelarvepoliitilist integratsiooni.

Soovitus 2.4 omavahenditest rahastatava Euroopa keskeelarve kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava seadusandliku akti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Poliitiliste valikuvõimaluste sõnastamisel tuleks komisjonilt ja nõukogult nõuda, et nad võtaksid arvesse Euroopa Parlamendi seisukohti mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta. Euroopa Parlament on korduvalt osutanud kiireloomulisele vajadusele reformida omavahendite süsteemi ja naasta ELi toimimise lepingu sätete ja vaimu juurde, öeldes, et liidu eelarvet tuleb rahastada ainult omavahenditest.

Tuleks kiiresti reageerida olukorrale, kus liidu eelarve rahastamisvajadused on vastuolus liikmesriikidele vajaliku eelarve konsolideerimisega. Kätte on seega jõudnud aeg hakata progressiivselt taastama olukorda, kus liidu eelarvet rahastatakse tõeliste omavahenditega, mis omakorda hakkaksid leevendama liikmesriikide eelarvete olukorda. Lisaks tuletatakse meelde, et Euroopa Parlament on selgitanud 29. märtsi 2007. aasta, 8. juuni 2011. aasta, 13. juuni 2012. aasta ja 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonides oma seisukohti selle kohta, mida tähendab tõeline omavahendite süsteem ja kuidas viia see süsteem vastavusse lühiajalises perspektiivis vajaliku eelarve konsolideerimisega riikide tasandil.

Täiendav eelarvete koordineerimine liidu piires nõuab koondandmeid liidu, liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste avaliku sektori raamatupidamise kohta, kajastades liidu eesmärke. Seepärast peaks komisjon muu hulgas lisama selliste konsolideeritud andmete kindlakstegemise tulevastesse seadusandlikesse ettepanekutesse.

Soovitus 2.5: võla järkjärguline kandmine võlalunastamisfondi

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava seadusandliku akti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Peaks toimuma ülemäärase võla järkjärguline kandmine võlalunastamisfondi, võttes aluseks Saksamaa majandusekspertide nõukogu ettepaneku, milles nähakse ette ajutise fondi loomine, kuhu läheksid kõik teatavatele kriteeriumidele vastavate liikmesriikide võlad, mis ületavad 60%; need võlad lunastatakse välja 25 aasta jooksul, ning seega loodaks fond, mis koos kõigi olemasolevate mehhanismide jõustamisega aitab hoida liikmesriikide koguvõla taseme edaspidi alla 60%.

Soovitus 2.6 maksudest kõrvalehoidmise vältimise kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava seadusandliku akti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Kapitali vaba liikumist ei tohiks kasutada maksude vältimiseks, eriti liikmesriikides, mille rahaühik on euro ja mis on seoses oma finantsstabiilsusega euroalal kogemas tõsiseid raskusi või on selliste raskuste ohus. Seetõttu peaks komisjon, kooskõlas oma 27. juuni 2012. aasta olulise algatusega tugevdada võitlust maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise ning agressiivse maksude planeerimise vastu, viimistlema rahvusvahelise kokkuleppe voorud ning esitama ettepanekud maksuasutuste vahelise koostöö ja kooskõlastamise parandamiseks.

Tuleks kehtestada finantstehingute maks vastavalt tõhustatud koostööle kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 326 kuni 333.

Soovitus 2.7: demokraatliku järelevalve tagamine Euroopa stabiilsusmehhanismi üle

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava seadusandliku akti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Euroopa stabiilsusmehhanismi juhtimine peaks arenema ühenduse meetodi suunas ning mehhanism peaks muutuma aruandekohustuslikuks Euroopa Parlamendi ees. Tähtsamatele otsustele, näiteks rahalise toetuse andmine liikmesriigile ja memorandumite sõlmimine, tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi nõuetekohast kontrolli.

Memorandumite rakendamise tagamiseks määratud kolmik tuleks enne ülesannete täitma asumist Euroopa Parlamendis ära kuulata ning nende suhtes tuleks kohaldada demokraatlikku kontrolli ja regulaarset aruandluskohustust Euroopa Parlamendile.

Soovitus 2.8: fiskaalpoliitilise kooskõlastamise demokraatliku aruandekohustuslikkuse ja õiguspärasuse tagamine

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava seadusandliku akti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Kõik loodavad uued mehhanismid fiskaalpoliitiliseks kooskõlastamiseks tuleks varustada piisavate sätetega demokraatliku aruandekohustuslikkuse ja õiguspärasuse tagamiseks.

3.  Integreeritud majanduspoliitika raamistik

Soovitus 3.1 majanduspoliitika eelneva kooskõlastamise parandamise ja Euroopa poolaasta täiustamise kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava seadusandliku akti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Komisjon peaks tagama, et võtab rakendamisel igakülgselt arvesse two-pack´i kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatavaid kompromisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel.

Hoolikalt tuleks kaaluda täiendavaid võimalikke liidu tasandi vahendeid üle-euroopalise sotsiaalkaitse ja minimaalsete sotsiaalsete standardite valdkonnas, sh ka noorte tööpuudusega võitlemiseks, nt Euroopa noortegarantii.

Komisjon peaks esitama viivitamatult seadusandliku tavamenetluse korras seadusandlike aktide ettepanekud riigipeade ja valitsusjuhtide 28. juuni 2012. aasta „majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe” kohustuste teisesesse õigusesse sisseviimise kohta. Eelkõige peaks majanduspoliitilise koordineerimise raamistik võtma piisavalt arvesse liikmesriigi kohustust „taotleda diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, võttes arvesse riigispetsiifilisi asjaolusid” ning edendada „investeerimist tulevikku suunatud valdkondadesse, mis on otseselt seotud majanduse kasvupotentsiaaliga”.

Komisjon peaks esitama selgituse iga-aastase majanduskasvu analüüsi staatuse kohta. Euroopa poolaasta peaks kaasama Euroopa Parlamenti ja liikmesriikide parlamente.

Täiendav eelarvete koordineerimine liidu piires nõuab koondandmeid liidu, liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste avaliku sektori raamatupidamise kohta, kajastades liidu eesmärke. Seepärast peaks komisjon muu hulgas lisama selliste konsolideeritud andmete kindlakstegemise tulevastesse seadusandlikesse ettepanekutesse.

Lähtudes Euroopa poolaasta eri etappide kaalumisest, nagu need on kehtestatud tugevdatud stabiilsuse ja kasvu paktis ning makromajanduse järelevalvemehhanismis, tuleks hinnata täiendavate seadusandlike aktide vajadust, võttes arvesse järgmist:

   siseturu areng ja tugevdamine ning rahvusvaheliste kaubandussidemete edendamine on keskse tähtsusega jätkusuutliku majanduskasvu ergutamiseks, konkurentsivõime suurendamiseks ja makromajandusliku tasakaalustamatuse käsitlemiseks; seetõttu tuleks nõuda, et komisjon võtaks oma iga-aastases majanduskasvu analüüsis arvesse meetmeid, mida liikmesriigid peavad veel võtma siseturu väljakujundamiseks;
   riiklikud reformikavad ja riiklikud stabiilsuskavad peaksid olema tihedalt seotud; piisav järelevalve peaks tagama reformikavade ja stabiilsuskavade sidususe;
   Euroopa poolaasta peaks võimaldama parema koostoime väljaarendamist liidu ja liikmesriikide eelarvete vahel, pidades silmas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamist; sellega koos tuleks Euroopa poolaastat arendada ka selliselt, et see hõlmaks ressursitõhususe näitajaid;
   nii piirkondlike ja kohalike omavalitsuse kui ka sotsiaalpartnerite kaasamist asjaomaste programmide kavandamisse ja rakendamisse tuleks suurendada, et suurendada kõigil tasanditel vastutustunnet strateegia eesmärkide suhtes ning tagada parem kohapealne teadlikkus selle eesmärkidest ja tulemustest;
   komisjon peaks võtma vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi ning hoiatusmehhanismi iga aasta 1. detsembriks, pühendades omaette peatüki euroalale; komisjon peaks avaldama täielikult makromajanduslikud meetodid ja eeldused, millest ta lähtub;
   komisjon peaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis selgelt hindama ELi ja üksikute liikmesriikide peamisi majandus- ja fiskaalprobleeme, tegema ettepanekud prioriteetsete meetmete kohta nende probleemide lahendamiseks ja tuvastaks algatused, mida liit ja liikmesriigid on ette võtnud, et suurendada konkurentsivõimet, toetada pikaajalisi investeeringuid, kõrvaldada majanduskasvu ees seisvad takistused, saavutada aluslepingutes ja praeguses strateegias „Euroopa 2020” sätestatud eesmärgid, rakendada seitset juhtalgatust ja vähendada makromajanduse tasakaalustamatust;
   liikmesriigid ja nende piirkonnad peaksid eelkõige kaasama riiklikud ja piirkondlikud parlamendid, sotsiaalpartnerid, riigiasutused ning kodanikuühiskonna jõulisemalt riiklike reformi-, arengu- ja ühtekuuluvuskavade kujundamisse ja nendega korrapäraselt konsulteerima;
   komisjon peaks tuvastama iga-aastases majanduskasvu analüüsis ELi tasandil ja liikmesriikides võetud peamiste majanduspoliitika meetmete võimalikud piiriülesed kõrvalmõjud;
   Euroopa poolaasta eest vastutavad volinikud peaksid tulema kohe pärast iga-aastase majanduskasvu analüüsi vastuvõtmist komisjoni poolt seda arutama Euroopa Parlamendi pädevate komisjonidega;
   nõukogu peaks juulis tulema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette selgitama olulisi muudatusi, mis ta on komisjoni esitatud riigispetsiifilistes soovitustes teinud; komisjon peaks sellel arutelul osalema, et esitada olukorra kohta oma seisukohad;
   liikmesriigid peaksid esitama võimalikult üksikasjalikud andmed riiklikes reformikavades ette nähtud meetmete ja püstitatud riiklike eesmärkide saavutamise vahendite kohta, sealhulgas elluviimise tähtaeg, oodatavad mõjud, võimalikud kõrvalmõjud, elluviimise ebaõnnestumise risk, kulud ja liidu struktuurifondide võimalik kasutamine;
   stimuleerimismehhanismid kindlustaksid majanduspoliitilise kooskõlastamise siduvat iseloomu.

Euroopa sotsiaalpakti kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava seadusandliku akti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Aluslepingute kohaselt tuleb liidu poliitikavaldkondade ja tegevuste määratlemisel ja elluviimisel võtta arvesse kõrge tööhõive edendamist ning piisava sotsiaalse kaitse tagamist.

Spetsiifilised eeskirjad euroala eelarvedistsipliini siduva järelevalve kohta võiksid ja peaksid täiendama fiskaalseid ja makromajanduslikke sihtmärke tööhõive ja sotsiaalsete sihtmärkidega, et tagada eespool nimetatud sätte asjakohane rakendamine piisavate liidu finantssätete kaudu.

Euroopa sotsiaalpakt tuleks luua selleks, et edendada:

   noorte tööhõivet, sh algatusi nagu Euroopa noortegarantii;
   avalike teenuste kvaliteetset ja sobivat rahastamist;
   inimväärset elu võimaldava töötasu maksmist;
   juurdepääsu taskukohasele ja sotsiaalsele eluruumile;
   sotsiaalkaitse baastaset, et tagada olenemata sissetulekust üldist juurdepääsu peamistele tervishoiuteenustele;
   sotsiaalprotokolli rakendamist, et kaitsta põhilisi sotsiaalseid ja tööõigusi;
   Euroopa standardeid restruktureerimise juhtimiseks sotsiaalsel ja vastutustundlikul viisil;
   uut tervise- ja ohutusstrateegiat, mis hõlmaks ka stressiga seotud haigusi;
   kõigile võrdse väärtusega töö eest võrdset palka ja võrdseid õigusi.

4.  Demokraatliku seaduslikkuse ja vastutuse tugevdamine

Soovitus 4.1 majandusalase dialoogi kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava seadusandliku akti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Komisjonilt tuleks nõuda, et ta rakendaks igakülgselt two-pack´i kolmepoolsetel läbirääkimistel Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatavaid kompromisse .

Soovitus 4.2: Euroopa finantskaitsepiirded

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava seadusandliku akti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi / Euroopa stabiilsusmehhanismi ja iga sarnase tulevase struktuuri toimimise suhtes peaks regulaarset demokraatlikku kontrolli ja järelevalvet rakendama Euroopa Parlament, kaasates sellesse kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti. Euroopa stabiilsusmehhanismile tuleb anda ühenduse mõõde.

Euroopa Parlamendi ning parlamentidevahelise koostöö rolli suurendamise kohta Euroopa poolaastaga seoses

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava seadusandliku akti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

–  Euroopa Parlamendi president esitab Parlamendi iga-aastast majanduskasvu analüüsi puudutavad seisukohad Euroopa kevadisel Ülemkogul. Tuleb sõlmida institutsioonidevaheline kokkulepe, milles nähakse ette Euroopa Parlamendi kaasamine iga-aastase majanduskasvu analüüsi ning majanduspoliitika ja tööhõivesuuniste koostamisse ja heakskiitmisse;

–  komisjon ja nõukogu peaksid riikide parlamentide ja Euroopa Parlamentide esindajate vahel Euroopa poolaasta otsustavatel hetkedel (s.o pärast iga-aastase majanduskasvu analüüsi väljaandmist ning pärast riigispetsiifiliste soovituste väljaandmist) korraldatavatel parlamentidevahelistel istungitel viibima, võimaldades eelkõige riikide parlamentidel Euroopa perspektiivi oma riigieelarvete aruteludel arvesse võtta.

Soovitus 4.4 läbipaistvuse, õiguspärasuse ja aruandekohustuslikkuse suurendamise kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava seadusandliku akti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

–  läbipaistvuse parandamiseks peaks majandus- ja rahandusküsimuste nõukogult ja eurorühmalt nõudma, et nad edastaksid enne oma kohtumisi Euroopa Parlamendile otsustava tähtsusega sisedokumente, kavasid ja taustamaterjale; lisaks peaks eurorühma juht esinema regulaarselt Euroopa Parlamendis, näiteks majandus- ja rahanduskomisjoni egiidi all korraldatavate arutelude vormis;

   Euroopa Parlament tuleb kooskõlas ühenduse meetodiga täielikult kaasata nelja juhi aruande edasisse koostamisse; seda osalust saab korraldada töörühmade tasandil (ettevalmistav töö) ning ka juhtide tasandil (otsustamine);
   Euroopa Parlamendi presidenti tuleks kutsuda osalema Euroopa Ülemkogu kohtumistele ning euroala tippkohtumistele;
   kui liidu tasandil antakse üle või luuakse uusi pädevusi või kui asutatakse uusi liidu institutsioone, tuleb tagada vastav Euroopa Parlamendi demokraatlik kontroll ning aruandekohuslus Euroopa Parlamendi ees;
   Euroopa Parlament peaks korraldama Euroopa stabiilsusmehhanismi esimeest puudutava arutelu ja andma oma nõusoleku; esimehe suhtes tuleks kohaldada regulaarset aruandluskohustust Euroopa Parlamendile;
   komisjoni kolmiku (troika) esindaja(d) tuleks enne ülesannete täitma asumist Euroopa Parlamendis ära kuulata ning kohaldada nende suhtes regulaarset aruandluskohustust Euroopa Parlamendile;
   majandus- ja rahandusasjade voliniku rolli tugevdamine või Euroopa rahandusministeeriumi loomine tuleb siduda piisavate demokraatliku aruandekohustuslikkuse ja õiguspärasuse tagamise meetoditega, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi heakskiidu- ja kontrollimenetlustega;
   ainult ühenduse meetodi, liidu õigusaktide ja liidu institutsioonide austamine võib tagada Euroopa Liidu demokraatliku aruandekohustuslikkuse ja õiguspärasuse austamise; aluslepingute kohaselt saab Euroopa rahaliidu luua ainult Euroopa Liit;
   liidu valuuta on euro ning selle parlament on Euroopa Parlament; Euroopa rahaliidu tulevane ülesehitus peab võtma arvesse, et liidu tasandil on aruandekohustuslikkuse kohaks Euroopa Parlament;
   protsess, millega täpsustatakse Euroopa rahaliidu tulevikuvisandit, peab kaasama täielikult Euroopa Parlamenti, lähtudes ühenduse meetodist.

Kõik majandus- ja rahaliidu tugevdamisega seotud otsused tuleb langetada Euroopa Liidu lepingu alusel; igasugune kõrvalekaldumine ühenduse meetodist ja valitsusvaheliste kokkulepete sagedasem kasutamine lõhestab ja nõrgestab Euroopa Liitu ja euroala.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika