Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/2308(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0283/2012

Esitatud tekstid :

A7-0283/2012

Arutelud :

PV 20/11/2012 - 11
CRE 20/11/2012 - 11

Hääletused :

PV 21/11/2012 - 5.12
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0443

Vastuvõetud tekstid
PDF 233kWORD 80k
Kolmapäev, 21. november 2012 - Strasbourg
Kildagaasi ja põlevkiviõli ammutamise keskkonnamõju
P7_TA(2012)0443A7-0283/2012

Euroopa Parlamendi 21. novembri 2012. aasta resolutsioon kildagaasi ja põlevkiviõli ammutamise keskkonnamõju kohta (2011/2308(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 3. novembri 1992. aasta direktiivi 92/91/EMÜ puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise (kaevandusjäätmete direktiiv) ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta(5),

–  võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (elupaikade direktiiv)(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta)(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (keskkonnavastutuse direktiiv)(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (veepoliitika raamdirektiiv)(9),

–  võttes arvesse nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (joogivee direktiiv)(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (põhjaveedirektiiv)(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (muudetud) (12), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsust 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (kemikaalimäärus REACH)(14),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (millega ühtlustatakse kehtivad ELi õigusaktid ÜRO globaalse harmoneeritud süsteemiga (GHS))(15),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ biotsiidide turuleviimise kohta (biotsiidide direktiiv)(16),

–  võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta (Seveso II direktiiv)(17),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni avamerel nafta ja gaasi tootmise ohutusega seotud probleemide kohta(18),

–  võttes arvesse komisjoni energeetika peadirektoraadi 8. novembri 2011. aasta aruannet mittekonventsionaalse gaasi kohta Euroopas(19),

–  võttes arvesse keskkonna peadirektoraadi 26. jaanuari 2012. aasta saatemärkust Euroopa Parlamendi liikmetele kildagaasiprojektidele kohaldatava ELi keskkonnaalase õigusraamistiku kohta,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Energia tegevuskava aastani 2050” (COM(2011)0885),

–  võttes arvesse petitsiooni 886/2011 (kildagaasi uurimise ja ammutamisega seotud ohtude kohta Bulgaarias) ja petitsiooni 1378/2011 (kildagaasi ammutamise kohta Poolas),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna A (majandus- ja teaduspoliitika) 2011. aasta juunis avaldatud uuringut „Kildagaasi ja põlevkiviõli ammutamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele”,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 4, 11, 191, 192, 193 ja 194,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning arengukomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A7-0283/2012),

A.  arvestades, et hiljutised tehnoloogia edusammud on juba ergutanud ebatraditsiooniliste fossiilkütuste kiiret kaubanduslikku kaevandamist teatavates maailma piirkondades; arvestades, et ELis neid kaubanduslikel eesmärkidel veel ei kasutata ning varude potentsiaal ning võimalik mõju keskkonnale ja inimeste tervisele vajab veel kontrollimist;

B.  arvestades, et kildagaasi arendamine tekitab ELis ja maailmas lahkarvamusi, mistõttu on enne selle tehnoloogia edasiarendamist vaja läbi viia igasuguse mõju (mõju keskkonnale, rahvatervisele ja kliimamuutustele) põhjalik uurimine;

C.  arvestades, et energia tegevuskavas aastani 2050 on tõdetud, et kildagaasist ja muudest ebatraditsioonilistest allikatest võivad saada suure tähtsusega uued energiaallikad nii Euroopas kui ka Euroopa ümbruses; arvestades, et söe ja õli asendamine gaasiga lühikeses kuni keskpikas perspektiivis võib aidata vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid nende olelusringist sõltuvalt;

D.  arvestades, et gaasi saab kasutada baaskoormuse elektrienergia tootmiseks ning samuti on see usaldusväärne varuenergia allikas mitmete energiaallikate puhul, näiteks tuule- ja päikeseenergia, ning niisugune usaldusväärsus vähendab võrgu tasakaalustamisega seotud tehnilisi probleeme; arvestades, et gaas on ka tõhus kütus kütmiseks/jahutamiseks või mitmeks muuks ELi konkurentsivõimet suurendavaks tööstuslikuks otstarbeks;

E.  arvestades, et kahte peamist ebatraditsiooniliste fossiilkütuste – kildagaasi ja söekihi metaani – potentsiaali vallandamise tehnoloogiat, horisontaalset puurimist ja hüdrofrakkimist (frakkimine), on koos kasutatud vaid kümme aastat ning neid ei tohiks segi ajada puuraugu stimuleerimise tehnoloogiatega, mida kasutatakse traditsiooniliste fossiilkütuste kaevandamiseks, nende kahe tehnoloogia ühendamise ja sekkumise ulatuse tõttu;

F.  arvestades, et EL on võtnud kohustuseks õiguslikult siduva eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja suurendada taastuvenergia osakaalu; arvestades, et mis tahes otsuseid ebatraditsiooniliste fossiilkütuste kasutamise kohta peaks vaatlema heitkoguste vähendamise vajaduse kontekstis;

G.  arvestades, et seni puudub ELi (raam)direktiiv kaevandustegevuse reguleerimiseks;

H.  arvestades, et puuduvad piisavad andmed frakkimiskemikaalide ja hüdrofrakkimisega seotud keskkonna- ja terviseohtude kohta; arvestades, et oluline analüüs alles käib ning kasvab vajadus täiendava ja pideva teadustöö järele; arvestades, et andmete, proovide ja katsete olemasolu ja läbipaistvus on äärmiselt oluline kvaliteetse teadustöö jaoks, mis toetab nõuetekohast reguleerimist, mis kaitseb rahvatervist ja keskkonda;

I.  arvestades, et igasuguste fossiilkütuste ja mineraalide kaevandamine sisaldab potentsiaalseid riske inimeste tervisele ja keskkonnale; arvestades, et on väga oluline kohaldada ettevaatusprintsiipi ja saastaja-maksab-põhimõtet mis tahes tulevaste otsuste suhtes, mis käsitlevad fossiilkütuste allikate arendamist Euroopas, võttes arvesse kõikide uurimise ja kasutamise protsessi etappide võimalikku mõju;

J.  arvestades, et ELi liikmesriigid, nagu Prantsusmaa ja Bulgaaria, on juba kehtestanud moratooriumi kildagaasi ammutamisele keskkonna- ja rahvatervisega seotud probleemide tõttu;

K.  arvestades, et kildagaasi kasutamise projektide suhtes ei kohaldata tavapäraselt keskkonnamõju hindamise nõuet, vaatamata selliste projektidega seotud keskkonnaohule;

L.  arvestades, et ELi ülesandeks on tagada liidu kogu poliitikas ja tegevuses inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse;

M.  arvestades, et mitmed Euroopa (oma)valitsused, nagu Prantsusmaa, Bulgaaria, Nordrhein-Westfalen Saksamaal, Freiburg ja Vaud Šveitsis, samuti mitmed USA osariigid (Põhja-Carolina, New York, New Jersey ja Vermont ning üle 100 kohaliku omavalitsuse) ning teised riigid üle kogu maailma (Lõuna-Aafrika Vabariik, Quebec Kanadas, Uus-Lõuna-Wales Austraalias) on kehtestanud keelu või moratooriumi hüdrofrakkimise kasutamisele nafta ja gaasi ammutamiseks kildist või teistest nn kokkusurutud kivimitest;

N.  arvestades, et mitmed liikmesriigid, näiteks Tšehhi Vabariik, Rumeenia ja Saksamaa, kaaluvad hetkel moratooriumi kehtestamist kildist või teistest kokkusurutud kivimitest saadava õli või gaasi uurimisele ja ammutamisele;

O.  arvestades, et keskkonnavastutuse direktiiv ei kohusta ettevõtjaid sõlmima piisavalt suure hüvitussummaga kindlustuslepingut, võttes arvesse kaevandustööstuse õnnetustega kaasnevaid suuri kulutusi;

Üldraamistik – reguleerimine, rakendamine, järelevalve ja koostöö

1.  mõistab, et kildagaasi uurimine ja ammutamine viitavad mis tahes ebatraditsiooniliste süsivesinike uurimisele ja ammutamisele, mille puhul kasutatakse horisontaalse puurimise ja suuremahulise hüdrofrakkimise meetodeid, mida kasutatakse fossiilkütuste tööstuses üle maailma;

2.  rõhutab, et vaatamata liikmesriikide eesõigusele kasutada oma energiaressursse, peaks igasugune ebatraditsiooniliste fossiilkütuste arendamine tagama õiglased ja võrdsed tingimused kogu liidus, vastates täielikult asjaomasele ELi ohutusalasele ja keskkonnakaitse õigusele;

3.  on seisukohal, et on vaja läbi viia ELi õigusraamistiku põhjalik analüüs konkreetselt seoses ebatraditsiooniliste fossiilkütuste uurimise ja kasutamisega; tunneb sellega seoses heameelt asjaolu üle, et valmimas on mitu komisjoni uuringut, mis käsitlevad järgmisi teemasid: riskide tuvastamine, olelusringi kasvuhoonegaaside heitkogused, kemikaalid, vesi, maakasutus ja kildagaasi mõju ELi energiaturgudele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid oleksid kuni teostamisel oleva regulatiivse analüüsi lõpuleviimiseni ebatraditsiooniliste fossiilkütuste osas edasiliikumisel ettevaatlikud ja rakendaksid kõiki olemasolevaid eeskirju tulemuslikult, kuna see on otsustava tähtsusega viis ohu vähendamiseks kõikides gaasi ammutamisega seotud tegevustes;

4.  kutsub komisjoni üles viima pärast oma uuringute lõpuleviimist läbi tervise- ja keskkonnakaitse Euroopa õigusraamistiku põhjaliku hindamise ning esildama võimalikult kiiresti ja kooskõlas aluslepingu põhimõtetega asjakohased meetmed, sealhulgas vajaduse korral seadusandlikud meetmed;

5.  rõhutab, et ebatraditsiooniliste fossiilkütuste ammutamisel, nagu ka traditsioonilise fossiilkütuse ammutamisel, on omad ohud; usub, et neid ohte tuleks piirata ennetavate meetmete abil, mis hõlmavad nõuetekohast kavandamist, katsetamist, uue ja parima võimaliku tehnoloogia kasutamist, parimaid tööstustavasid ning pidevat andmete kogumist, järelevalvet ja aruandlust, mida teostatakse tugevas õigusraamistikus; on seisukohal, et enne ebatraditsiooniliste fossiilkütustega seotud tegevuse alustamist on ülimalt oluline nõuda, et mõõdetaks põhjaveekihtides looduslikult esineva metaani ja esinevate kemikaalide lähtetasemeid ning aktuaalseid õhukvaliteedi tasemeid võimalikes puurimiskohtades; on lisaks seisukohal, et algseadmete valmistajate või samaväärsete seadmete valmistajate korrapärane kaasamine võib tagada selle, et otsustava tähtsusega ohutus- ja keskkonnaseadmed töötavad jätkuvalt tulemuslikult ja vastavad ohutusstandarditele;

6.  märgib komisjoni esialgset hinnangut hüdrofrakkimise suhtes kohaldatava ELi keskkonnaalase õigusraamistiku kohta; nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks oma pädevust seoses peamiste ELi keskkonnaalaste õigusaktide nõuetekohase ülevõtmise ja rakendamisega kõikides liikmesriikides ja väljastaks viivituseta suunised veeseire lähteandmete kogumise kohta, mis on vajalik kildagaasi uurimise ja ammutamise keskkonnamõju hindamiseks, samuti kriteeriumid, mida kasutatakse hüdrofrakkimise mõju hindamiseks põhjaveevarudele erinevate geoloogiliste pinnavormide puhul, kaasa arvatud võimalik lekkimine ja koondmõju;

7.  kutsub komisjoni üles kehtestama ebatraditsiooniliste fossiilkütuste uurimise või ammutamise osas kogu ELi hõlmava riskijuhtimise raamistiku eesmärgiga tagada, et inimeste tervise ja keskkonnakaitse ühtlustatud sätteid kohaldatakse kõikides liikmesriikides;

8.  palub komisjonil koostöös liikmesriikide ja pädevate reguleerivate asutustega kehtestada pidev järelevalve selle valdkonna arengute üle ja võtta vajalikke meetmeid, et täiendada ja laiendada kehtivaid ELi keskkonnaalaseid õigusakte;

9.  märgib, et metaan on võimas kasvuhoonegaas, mille heitkoguseid peab täiel määral arvestama kas direktiivi 2003/87/EÜ (saastekvootidega kauplemise süsteem) või otsuse nr 406/2009/EÜ (jõupingutuste jagamist käsitlev otsus) alusel;

10.  rõhutab, et ebatraditsiooniliste fossiilkütuste uurimise ja ammutamise tulemuslik reguleerimine – täielikus kooskõlas kehtivate ELi õigusaktidega – sõltub kokkuvõttes asjaomaste riikide ametiasutuste valmidusest ja ressurssidest; palub seetõttu liikmesriikidel tagada piisavad inimressursid ja tehnilised võimalused järelevalve, kontrolli ja lubatud tegevuste elluviimise teostamiseks, sealhulgas pädevate riiklike asutuste personalile nõuetekohane koolitus;

11.  märgib, kui oluline on mainekate institutsioonide, eriti Rahvusvahelise Energiaagentuuri tehtav töö ebatraditsioonilise gaasi ja hüdrofrakkimise alaste eeskirjade osas parimate tavade suuniste ettevalmistamisel;

12.  nõuab, et frakkimise jaoks töötataks kindlate teaduslike inseneritavade alusel välja kõikehõlmavad PVT-viitedokumendid;

13.  palub nendel riikide ametiasutustel, kes on andnud loa ebatraditsiooniliste fossiilkütuste uurimiseks, vaadata läbi kehtivad riiklikud õigusnormid traditsiooniliste fossiilkütuste puurkaevude kohta ja ajakohastada need ebatraditsiooniliste fossiilkütuste ammutamise spetsiifikat hõlmavad sätted;

14.  tunnistab, et tööstus kannab peamist vastutust õnnetuste ennetamise ja neile tulemuslikult reageerimise eest; kutsub komisjoni üles kaaluma hüdrofrakkimisega seotud tegevuste lisamist keskkonnavastutuse direktiivi III lisasse ning kutsub asjaomaseid ametiasutusi üles nõudma ettevõtjatelt piisavaid finantstagatisi keskkonna- ja tsiviilvastutuse eest, mis hõlmaksid mis tahes õnnetusi või soovimatut kahjulikku mõju, mis on põhjustatud nende endi või allhanke raames teostatud tegevusest; on seisukohal, et keskkonnareostuse korral tuleks kohaldada põhimõtet „saastaja maksab”; tunneb heameelt edusammude üle, mida selles sektoris on tehtud kõrgete keskkonna- ja ohutusstandardite seadmisel; rõhutab, et oluline on tööstusharupoolse nõuete täitmise järelevalve korrapäraste kontrollide abil, mida teevad väljaõpetatud ja sõltumatud spetsialistid;

15.  palub ebatraditsiooniliste fossiilkütuste ammutamise valdkonnas tegutsevatel energiaettevõtjatel investeerida ebatraditsiooniliste fossiilkütuste tehnoloogiate keskkonnamõju parandamise alasesse teadustöösse; nõuab tungivalt, et ELi ettevõtjad ja akadeemilised institutsioonid arendaksid vastavaid kooperatiivseid teadus- ja arendustegevuse programme, mis viivad suurema ebatraditsiooniliste fossiilkütuste uurimis- ja tootmistegevusega seotud ohutuse ja riskide mõistmiseni;

16.  kordab oma 15. märtsi 2012. aasta resolutsioonis „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” esitatud üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele, et kiirendada G20 kokkuleppe rakendamist fossiilkütuste toetuste lõpetamise kohta; on seisukohal, et fossiilkütuste allikate, sealhulgas ebatraditsiooniliste allikate uurimist ja kasutamist ei tohi toetada riiklikest vahenditest;

17.  on arvamusel, et vastastikused mitteavaldamise lepingud seoses kahjuga keskkonnale, inimeste ja loomade tervisele, nt need, mida on kasutatud kildagaasi puurkaevude läheduses asuvate maaomanike ja kildagaasi käitlejate vahel USAs, ei vastaks liidu ja liikmesriikide kohustustele Århusi konventsiooni, teabele juurdepääsu direktiivi (2003/4/EÜ) ja keskkonnavastutuse direktiivi alusel;

Hüdrofrakkimise keskkonnaaspektid

18.  tunnistab, et kildagaasi uurimise ja ammutamise tõenäoliseks tulemuseks võivad olla keerulised ja valdkonnaülesed vastastikused mõjud ümbritseva keskkonnaga, eelkõige kasutatava hüdrofrakkimise meetodi, frakkimisvedeliku koostise, puurkaevude sügavuse ja ehituse ning mõjutatud ala pindala tõttu;

19.  tunnistab, et ammutamise vormi ja meetodi määravad igas konkreetses piirkonnas leiduvate kivimite liigid; nõuab kohustuslikku põhjavee lähteolukorra analüüsi ja enne loa andmist tulevase põlevkivikaevanduse süva- ja pinnalähedase geoloogia geoloogilist analüüsi, sealhulgas aruandeid kogu varasema või praeguse kaevandustegevuse kohta piirkonnas;

20.  rõhutab vajadust teadusuuringute järele seoses frakkimisest tuleneva õhusaaste ja vee reostumise pikaajalise mõjuga inimeste tervisele;

21.  kutsub komisjoni üles tagama kaevandustegevuse keskkonnamõju hindamist käsitlevate õigusaktide tulemusliku rakendamise siseriiklikus õiguses; rõhutab samal ajal, et iga mõjuhindamine peaks toimuma avatud ja läbipaistva protsessina;

22.  tuletab meelde, et komisjoni keskkonna peadirektoraadi 12. detsembri 2011. aasta juhistes direktiivi 85/337/EMÜ kohaldamise kohta ebatraditsiooniliste süsivesinike uurimise ja kasutamisega seotud projektide suhtes (Ares (2011)1339393) kinnitatakse, et nõukogu direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (tuntud kui keskkonnamõju hindamise direktiiv), muudetud ja kodifitseeritud direktiiviga 2011/92/EL, hõlmab ebatraditsiooniliste süsivesinike uurimist ja kasutamist; tuletab lisaks meelde, et mis tahes kasutusel olev hüdrofrakkimise meetod on üks osa üldisest traditsioonilisest ja ebatraditsioonilisest süsivesinike uurimise ja ammutamise tegevusest, mida reguleerivad ELi eespool viidatud keskkonnaalased õigusaktid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiiv 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta;

23.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid tagamaks, et keskkonnamõju hindamise direktiivi sätetega oleks asjakohaselt hõlmatud kildagaasi, põlevkiviõli ja söekihi metaani uurimine ja ammutamine; nõuab kindlalt, et eelnev keskkonnamõju hindamine hõlmaks kogu olelusringi mõju õhu-, pinnase- ja veekvaliteedile, geoloogilisele stabiilsusele, maakasutusele ja mürasaastele;

24.  nõuab, et hüdrofrakkimist hõlmavad projektid lisataks keskkonnamõju hindamise direktiivi I lisasse;

25.  märgib, et on oht maavärinate tekkeks, nagu tõestas kildagaasi uurimine Loode-Inglismaal; toetab Ühendkuningriigi valitsuse tellitud aruande soovitusi, et ettevõtjad peavad vastama teatavatele seismilistele ja mikroseismilistele standarditele;

26.  tuletab meelde, et kildagaasi jätkusuutlikkus ei ole veel tõendatud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles põhjalikult hindama kogu ammutamise ja tootmise protsessi vältel kasvuhoonegaaside heitkoguseid selle keskkonnahoidlikkuse tõendamiseks;

27.  peab vastutuse seisukohalt kohaseks vähendada kildagaasi käitlejate tõendamiskohustust, juhul kui – arvestades häire laadi ja selle negatiivset mõju, teisi võimalikke põhjuseid ja muid asjaolusid – tõenäosus viitab sellele, et kildagaasi käitlemine oli keskkonnakahju põhjus;

28.  palub komisjonil esitada ettepanekud frakkimisvedeliku sõnaselgeks lisamiseks Euroopa jäätmedirektiivi (2008/98/EÜ) III lisasse ohtlike jäätmete alla;

29.  tunnistab, et hüdrofrakkimiseks kulub suhteliselt suurel hulgal vett, võttes arvesse asjaolu, et vesi on ELis eriti tundlik ressurss; toonitab vajadust niisuguste arenenud veevarustuskavade järele, mis põhinevad kohalikul hüdroloogial ning milles võetakse arvesse kohalikke veevarusid, muude kohalike veekasutajate vajadusi ja reoveekäitlemise alast suutlikkust;

30.  palub komisjonil tagada, et täielikult peetaks kinni asjaomastest ELi keskkonnanormidest, eelkõige seoses hüdrofrakkimisel kasutatava veega, ning et rikkumisi karistataks vastavalt;

31.  tuletab meelde, et veepoliitika raamdirektiiviga nõutakse, et liikmesriigid rakendaksid vajalikke meetmeid, et ennetada kõigi põhjaveekogude seisundi halvenemist, mis tuleneb muu hulgas punktreostusallikatest, näiteks süsivesinike uurimise ja ammutamise kohast;

32.  kutsub tööstust läbipaistvas koostöös riiklike reguleerivate asutuste, keskkonnaorganisatsioonide ja kogukondadega üles võtma vajalikke meetmeid asjaomaste põhjaveekogude seisundi halvenemise ennetamiseks, et seeläbi hoida põhjavee seisund hea, nagu on kindlaks määratud veepoliitika raamdirektiivis ja põhjavee direktiivis;

33.  tunnistab, et hüdrofrakkimine toimub sügavuses, mis jääb oluliselt allapoole põhjaveekihte; on seetõttu veendunud, et kuna puurimistegevuse käigus läbitakse joogiveevarusid, seisneb peamine põhjavee saastamisega seotud mureküsimus sageli puuraugu terviklikkuses, mis puudutab selle manteldamise ja tsementimise kvaliteeti ning võimet taluda lisatud vedeliku suurt rõhku ja väikese magnituudiga maavärinaid;

34.  nõuab, et teatavates tundlikes ja eriti ohustatud piirkondades, näiteks kindlaks määratud joogiveekaitsealadel ja nende pinnases ning söekaevanduspiirkondades, oleks hüdrofrakkimine põhimõtteliselt keelatud;

35.  rõhutab, et tulemuslik ennetamine nõuab puurkaevu ehitamisel ja korrashoidmisel pidevat järelevalvet kõrgeimate standardite ja tavade range järgimise üle; on seisukohal, et ettevõtjad peaksid esitama pädevatele asutustele puurkaevude lõpuleviimise aruanded; toonitab, et nii tööstus kui ka pädevad asutused peaksid kõikides etappides tagama korrapärase kvaliteedikontrolli manteldamise ja tsementimise terviklikkuse osas, samuti põhjavee lähteproovide võtmise joogivee kvaliteedi kontrollimiseks, mida tehakse tihedas koostöös joogivee-ettevõtjatega; juhib tähelepanu asjaolule, et selleks on vaja märkimisväärseid inimressursse ja tehnilisi eksperditeadmisi kõikidel tasanditel;

36.  palub komisjonil anda viivitamata välja suunised nii kildagaasi uurimise ja ammutamise keskkonnamõju hindamiseks vajaliku veeseire lähteandmete kogumise kui ka kriteeriumide kohta, mida kasutatakse hüdrofrakkimise mõju hindamiseks põhjaveevarudele erinevate geoloogiliste formatsioonide puhul, kaasa arvatud võimalik lekkimine ja kumulatiivne mõju;

37.  soovitab koos käitajate, reguleerivate asutuste ja hädaabiteenistustega valmistada ette standardiseeritud hädaolukordade lahendamise kavad ja luua spetsialiseerunud hädaolukordade lahendamise meeskonnad;

38.  usub, et kohapealne suletud ahela põhine vee ringlussevõtmine, kasutades terasest mahuteid, on keskkondlikult kõige kindlam viis tagasivooluvee töötlemiseks, viies miinimumini veehulga, maapinnale lekkimise võimalikkuse ja vee puhastamisega seotud transpordist tingitud kulud, liikluse ja teede kahjustused; on veendunud, et niisugust liiki ringlussevõttu tuleks kohaldada võimalikult ulatuslikult; on vastu tagasivoolureovee juhtimisele geoloogilistesse formatsioonidesse jäätmete lõppladustamiseks vastavalt veepoliitika raamdirektiivi sätetele;

39.  nõuab olemasolevate reovee puhastamise standardite ja kohustuslike veemajanduskavade ranget rakendamist käitajate poolt koostöös joogivee-ettevõtjate ja pädevate asutustega; rõhutab siiski, et olemasolevad reoveepuhastid ei ole piisavalt varustatud, et käidelda hüdrofrakkimisel tekkivat reovett, ning võivad lasta saasteaineid jõgedesse ja ojadesse; on seisukohal, et sellel eesmärgil peaksid pädevad asutused läbi viima asjaomastes liikmesriikides kõikide asjaomaste reoveepuhastusjaamade täieliku hindamise;

40.  rõhutab, et säilitada tuleb minimaalne ohutu kaugus puurimiskohtade ja veekaevude vahel;

41.  usub, et paljud ebatraditsiooniliste fossiilkütustega seotud vastuolud on osaliselt tekkinud sellest, et tööstus keeldus algul avaldamast hüdrofrakkimise vedelike keemilist koostist; jääb kindlaks täieliku läbipaistvuse vajalikkusele koos kindla kohustusega, mille kohaselt peavad kõik ettevõtjad täielikult avalikustama frakkimisvedelike keemilise koostise ja kontsentratsiooni ning täiel määral järgima kehtivaid ELi õigusakte kemikaalimääruse REACH alusel;

42.  on arvamusel, et vastastikused mitteavaldamise lepingud seoses kahjuga keskkonnale, inimeste ja loomade tervisele, nt need, mis on jõustunud kildagaasi puurkaevude läheduses asuvate maaomanike ja kildagaasi käitlejate vahel USAs, ei vastaks ELi ja liikmesriikide kohustustele Århusi konventsiooni, teabele juurdepääsu direktiivi (2003/4/EÜ) ja keskkonnavastutuse direktiivi alusel.

43.  märgib, et mitme horisontaalse puurkaevuga puurimiskohad viivad miinimumini maa kasutuse ja maastiku häirimise;

44.  märgib, et Ameerika Ühendriikide kildagaasi puurkaevude tootmismahud on pärast esimest kahte aastat järsult langenud, mis toob kaasa suure intensiivsusega pideva uute kaevude puurimise; märgib, et mahutid, kompressorjaamad ja torujuhtme taristu suurendavad kildagaasiga seotud tegevuse mõju maakasutusele;

45.  kutsub liikmesriike, kes otsustavad arendada kildagaasi või teiste ebatraditsiooniliste fossiilkütuste varusid, üles saatma komisjonile riiklikud kavad, milles täpsustatakse, kuidas nende varude kasutamine haakub nende riiklike heitkoguste vähendamise eesmärkidega ELi jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse alusel;

46.  tunnistab, et pidevad hüdrofrakkimise ja horisontaalse puurimise tehnilised uuendused võivad aidata parandada ebatraditsiooniliste fossiilkütuste ohutust ning piirata võimalikku keskkonnamõju; julgustab tööstust jätkama tehnoloogia arendamisega seotud jõupingutusi ning kasutama ebatraditsiooniliste fossiilkütuste arendamisel parimaid tehnoloogilisi lahendusi;

47.  palub pädevatel riiklikel geoloogiliste uuringute teostajatel läbi viia seismilise lähteolukorra seire seismiliselt tundlikel aladel, kus on antud luba kildagaasi ammutamiseks, selleks et määratleda seismilisuse tase, mis võimaldab hinnata mis tahes tekitatud maavärinate võimalikkust ning nende võimalikku mõju;

48.  märgib, et kildagaasi ja kivisöe olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste võrdlemisel ilmnev soodne tulemus põhineb oletusel, et nende eluiga atmosfääris on sada aastat; on seisukohal, et vajadus, et ülemaailmsed heitkogused saavutavad oma kõrgeima taseme 2020. aastaks, õigustaks uurimist lühema aja jooksul, nt oleks kohasem 20 aasta jooksul; nõuab edasisi teaduslikke uuringuid metaani kontrollimatute heitkoguste kohta, et parandada selliste heitkoguste kajastatust liikmesriikide iga-aastastes heitkoguste andmekogudes ja eesmärkides ELi jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse raames;

49.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks seadusandlikud ettepanekud, et muuta ammutamise lõpetamisel põletusseadme kasutamine, st keskkonnasäästlik lõpetamine, kohustuslikuks kõigile kildagaasi puurkaevudele ELis, et piiritleda tõrvikpõletamine ainult juhtumitega, kus on kaalul ohutus, ja keelata täielikult kõikide kildagaasi puurkaevude ventileerimine eesmärgiga vähendada kontrollimatut metaani heidet ning kildagaasiga seotud lenduvate orgaaniliste ühendite heidet;

Üldsuse osalus ja kohalikud tingimused

50.  tunnistab, et puurimistegevus võib kahjustada elamistingimusi; nõuab seetõttu, et seda küsimust võetaks arvesse süsivesinike varude uurimiseks ja kasutamiseks vajalike lubade väljaandmisel ning et võetaks kõik vajalikud meetmed, eriti tööstuse poolt parimaid võimalikke tehnoloogiaid rakendades ning avaliku sektori asutuste poolt rangeid eeskirju kohaldades, et viia sellise tegevuse negatiivsed tagajärjed miinimumini;

51.  kutsub tööstust üles kaasama kohalikke kogukondi ning arutlema ühiste lahenduste üle, et vähendada kildagaasi arenduste mõju liiklusele, teede kvaliteedile ja mürale kohtades, kus arendustegevust teostatakse;

52.  palub liikmesriikidel tagada kohalike omavalitsuste täielik teavitatus ja kaasatus, eelkõige seoses uurimise ja kasutamisega seotud lubade taotluste läbivaatamisega; nõuab eelkõige täielikku juurdepääsu keskkonda, elanike tervist ja kohalikku majandust käsitlevatele mõjuhinnangutele;

53.  usub, et üldsuse osalemine tuleks tagada piisava avalikkuse teavitamise abil ja avaliku konsulteerimise abil enne iga kasutamis- ja uurimisetappi; nõuab suuremat läbipaistvust mõju osas ning kasutatavate kemikaalide ja tehnoloogiate osas, samuti kõikide inspektsioonide ja kontrollimeetmete suuremat läbipaistvust, et tagada kõnealuse tegevuse reguleerimise osas üldsuse arusaam ja usaldus;

54.  tunnistab, et selleks et käsitleda kõiki ebatraditsiooniliste fossiilkütustega seotud küsimusi, peab teabevahetus tööstuse, reguleerivate asutuste ja avalikkuse vahel olema palju tõhusam;

55.  tunneb sellega seoses heameelt 2012. aasta ELi eelarve assigneeringu üle selliseks avalikuks dialoogiks ja julgustab liikmesriike seda rahastamist kasutama, et tagada potentsiaalsetel ebatraditsiooniliste fossiilkütuste arendamise aladel elavate kodanike parem teavitatus ja see, et neil on võimalik oma kohalikes ja riiklikes valitsusstruktuurides toimuvas otsustusprotsessis tulemuslikult osaleda;

Rahvusvahelised aspektid

56.  on seisukohal, et kildagaasi ja teiste fossiilkütuste kasutamine peab olema kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) artikliga 2, milles nõutakse, et on vaja „saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära antropogeense sekkumise kliimasüsteemi”, ja rõhutab, et märkimisväärne seotus fossiilkütuste infrastruktuuride, nt kildagaasiga, muudaks kõnealuse rahvusvahelise eesmärgi kättesaamatuks;

57.  on seisukohal, et kui kildagaasi uurimine ja tootmine kogu maailmas suureneb, kaasneb sellega metaani kontrollimatute heitkoguste märkimisväärne kasv, ning et kildagaasi üldist globaalse soojendamise potentsiaali ei ole hinnatud; rõhutab seetõttu, et ebatraditsiooniliste nafta- ja gaasiressursside kasutamine võib takistada ÜRO aastatuhande 7. arengueesmärgi, s.o keskkonnasäästlikkuse saavutamist ja õõnestada Kopenhaageni kokkuleppes sätestatud kõige uuemaid rahvusvahelisi kliimamuutusega seotud kohustusi; märgib, et kliimamuutus mõjutab juba praegu kõige rohkem vaeseid riike; rõhutab pealegi, et lisaks otsestele tervise- ja keskkonnamõjudele on ebatraditsioonilise gaasi või nafta ammutamise mõju inimeste elatusvahenditele eriti suureks ohuks, eriti Aafrika riikides, kus kohalikud kogukonnad sõltuvad suurel määral looduslikest põllumajandus- ja kalandusressurssidest;

58.  nõuab kildagaasi kasutamisel õppimist USA kogemustest; märgib erilise murega, et kildagaasi ammutamiseks on vaja väga suures koguses vett, mis võib raskendada aastatuhande 7. arengueesmärgi saavutamist seoses puhta vee kättesaadavuse ja toiduga kindlustatusega, eelkõige vaestes riikides, kes seisavad juba praegu silmitsi väga suure veenappuse probleemiga;

59.  rõhutab, et maa omandamine nafta ja gaasi kaevandamiseks on arenguriikides peamine tõukejõud maa hõivamiseks ning võib endast kogu maailmas kujutada tõsist ohtu põliselanike kogukondade, põllumajandustootjate ja vaeste jaoks vee, viljaka pinnase ja toidu kättesaadavuse seisukohalt; märgib, et pärast finantsturgude kokkuvarisemist 2008. aastal on riski- ja pensionifondide globaalsed investeeringud kaevandustööstusesse märkimisväärselt kasvanud, mille tagajärjeks on kaevandamise edasine ergutamine; rõhutab seetõttu, et kõik Euroopa majandusüksused peaksid maa rentimise ja/või omandamise küsimustes tegutsema alati läbipaistval viisil ja kõikide asjaomaste valitsusorganite ja kohalike kogukondadega tihedalt konsulteerides;

60.  märgib, et kuna ei ole selge, kas ELi õigusaktide praegune reguleeriv raamistik annab piisava tagatise kaitseks kildagaasiga seotud tegevusest tulenevate ohtude eest keskkonnale ja inimeste tervisele, viib komisjon käesoleva aasta lõpu poole läbi mitu uuringut; on seisukohal, et arenguriikides tegutsevad Euroopa äriühingud peavad täielikult võtma arvesse kõnealuste kildagaasi kasutamist käsitlevate uuringute põhjal saadud õppetunde ja sellega seotud soovitusi; tunneb muret naftaettevõtete tegevuse mõju pärast keskkonnale, tervisele ja arengule, eriti Sahara-taguses Aafrikas, kuna keskkonna- ja tervisekaitse valdkonda reguleerivate õigusaktide rakendamise ja jõustamise võime on osades sealsetes riikides piiratud; märgib lisaks, et Euroopa äriühingud peaksid järgima vastutustundlikke tööstusstandardeid kõikjal, kus nad tegutsevad;

61.  on mures Euroopa äriühingute võimalike investeeringute pärast ebatraditsioonilistesse nafta- või gaasiressurssidesse arenguriikides;

62.  rõhutab, et tuleb täita Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud ELi kohustust tagada poliitikavaldkondade arengusidusus; on seisukohal, et EL peaks kaevandamisse investeerivate äriühingute asukohana mõjutama nende käitumist ja ergutama neid järgima säästvamaid tavasid, nt karmistades äriühingu üldjuhtimise standardeid ja eeskirju, mida kohaldatakse pankade ja nende rahastamisvahendite suhtes, sh jõustades ekvaatori põhimõtteid ja vastutustundliku investeerimise põhimõtteid ning Euroopa Investeerimispanga ja Baseli pangajärelevalve komitee ettekirjutusi;

63.  tuletab meelde, et lisaks tegevuskoha riikide eeskirjadele alluvad rahvusvahelised naftaettevõtted ka nende riikide jurisdiktsioonile, kus nad on börsil noteeritud; on seisukohal, et asukohariigi eeskirjad peaksid USA välismaalaste esitatavate nõuete seaduste (United States Alien Tort Claims Acts) mudeli alusel olema tulemuslik vahend inimõiguste kaitsmiseks olukordades, kus vastutuse osas esineb lünki;

64.  märgib, et on palju vahendeid, mida saaks kasutada kaevandustööstuse tegevuse halva sotsiaalse ja keskkonnamõju vähendamiseks, näiteks globaalse aruandluse algatus, ÜRO globaalse kokkuleppe algatus ja OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele; juhib tähelepanu asjaolule, et vabatahtlikud suunised ei ole piisavad kaevandamise negatiivse mõju leevendamiseks;

65.  märgib, et praegu vaadatakse läbi ELi raamatupidamise ja läbipaistvuse direktiive, mis on üks võimalus tõkestada maksudest kõrvalehoidumist ja korruptsiooni kaevandustööstuses;

66.  nõuab tungivalt, et komisjon selgitaks välja uued võimalused, kuidas tugevdada rahvusvaheliste ettevõtete kohustusi käsitlevaid standardeid, pidades silmas sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid õigusi ja võimalikke rakendamisvahendeid;

67.  on mures seepärast, et mõningad maailmas ebatraditsioonilise nafta ja gaasi tootmisega tegelevad äriühingud kasutavad erinevaid ohutusstandardeid; nõuab, et liikmesriigid nõuaksid ELis paikneva peakorteriga äriühingutelt ELi standardite kohaldamist kogu oma tegevuses kõikjal maailmas;

o
o   o

68.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3.
(2) EÜT L 348, 28.11.1992, lk 9.
(3) ELT L 102, 11.4.2006, lk 15.
(4) ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.
(5) ELT L 26, 28.1.2012, lk 1.
(6) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
(7) ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.
(8) ELT L 143, 30.4.2004, lk 56.
(9) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.
(10) EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32.
(11) ELT L 372, 27.12.2006, lk 12.
(12) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.
(13) ELT L 140, 5.6.2009, lk 136.
(14) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.
(15) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.
(16) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.
(17) EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13.
(18) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0366.
(19) TREN/R1/350-2008 lot 1, http://ec.europa.eu/energy/studies/doc/2012_unconventional_gas_in_europe.pdf.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika