Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone petitsioonikomisjoni arutelude kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 10 ja 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 24, 227, 228, 258 ja 260,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 202 lõiget 8,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A7-0240/2012),

A.  arvestades, et vastavalt aluslepingu protokollile nr 30 on Euroopa Liidu põhiõiguste harta Lissaboni lepingu jõustumisega muutunud õiguslikult siduvaks; arvestades, et sama lepinguga kehtestatakse Euroopa kodanikualgatus ning luuakse õiguslik alus ELi ühinemiseks Euroopa inimõiguste konventsiooniga;

B.  arvestades, et määrus Euroopa kodanikualgatuse kohta(1) jõustus 1. aprillil 2012, ning arvestades, et parlamendi ülesanne on korraldada avalikud kuulamised edukatele algatustele, mis on kogunud vähemalt seitsmest liikmesriigist üle miljoni allkirja;

C.  arvestades, et petitsioonikomisjoni ülesanne on pidevalt analüüsida ja võimaluse korral suurendada oma osa eeskätt selliste demokraatia põhimõtete arendamises nagu kodanike osaluse suurendamine ELi otsustusprotsessis, läbipaistvuse ja aruandluse parandamine; arvestades, et oma tavapärases tegevuses teeb petitsioonikomisjon tihedat koostööd liikmesriikide, komisjoni, Euroopa Ombudsmani ja teiste institutsioonidega, et tagada ELi õiguse mõtte ja sätte täielik järgimine;

D.  väljendab heameelt ühtse tugiteenuse loomise üle nende kodanike jaoks, kes otsivad teavet või soovivad esitada taotlust või kaebust Euroopa Liidus kehtivaid õigusi käsitleva portaali kaudu;

E.  tunneb heameelt Euroopa Kohtu kohtupraktika üle Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 51 tõlgendamisel, mille raames rõhutatakse ERT (Equal Rights Trust) kohtuotsuses, et esmatähtsad ELi põhiõigused on liikmesriikide ametiasutustele siduvad ka siis, kui nad soovivad ELi toimimise lepinguga tagatud põhivabadusi riigisiseste meetmetega piirata;

F.  arvestades, et Euroopa kodanikel ja elanikel on õiguspärased ootused, et petitsioonikomisjonile esitatud küsimused leiavad põhjendamatu viivitamiseta lahenduse Euroopa Liidu õigusraamistikus, millelt oodatakse nende õiguste kaitsmist liidu kodanikena, eelkõige looduskeskkonna, tervise, liikumisvabaduse, väärikuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmist;

G.  arvestades, et Euroopa institutsioonid peaksid pakkuma ELi kodanikele rohkem teavet ning olema nende jaoks läbipaistvamad;

H.  arvestades, et 998 petitsiooni tunnistati vastuvõetavateks ja nendest 649 edastati vastavalt aluslepingu artiklitele 258 ja 260 komisjonile edasiseks uurimiseks ning 416 petitsiooni tunnistati vastuvõetamatuteks;

I.  arvestades, et petitsioonimenetlus võib täiendada teisi kodanike käsutuses olevaid Euroopa vahendeid, nagu võimalus esitada kaebusi Euroopa Ombudsmanile või komisjonile;

J.  arvestades, et vastuvõetamatute petitsioonide arv oli 2011. aastal jätkuvalt märkimisväärne, mis näitab taas, et parlament peaks suurendama oma jõupingutusi kodanike teavitamiseks parlamendi tegevusvaldkonna piiridest seoses petitsiooniõigusega; arvestades, et üksikisikud, kohalikud kogukonnad ning vabatahtlikud, heategevuslikud ja kutseühendused kui õigusaktide subjektid sobivad hästi hindama Euroopa õigusaktide tõhusust ning andma kodanikele märku võimalikest lünkadest, mida tuleb analüüsida, et kindlustada ELi õiguse parem ja võrreldav rakendamine kõigis liikmesriikides;

K.  arvestades, et selles raportis sisalduva statistilise analüüsi kohaselt esitavad kõige rohkem petitsioone endiselt Saksamaa kodanikud, kuigi nende osakaal väheneb, neile järgnevad Hispaania ja Itaalia kodanikud;

L.  arvestades, et kõikidele ELi kodanikele ja elanikele aluslepinguga tagatud petitsiooniõiguse kohaldamisala ja töömeetodid erinevad teistest kodanikele kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest, näiteks kaebuse esitamisest komisjonile või ombudsmanile, ning arvestades, et kriisi ettekäändel jätavad liikmesriigid selle õiguse tähelepanuta, mis teeb Euroopa kodanikele suurt muret;

M.  arvestades, et üldise keskkonnateemaga seotud põhiprobleem seisneb selles, et keskkonnamõjude hindamise direktiivi(2) ja jäätmete raamdirektiivi(3) rakendavad liikmesriigid ja nende asutused tihtipeale puudulikult ja eksitavalt; arvestades, et petitsioonides linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi väidetavate rikkumiste kohta väljendatakse muret bioloogilise mitmekesisuse hävimise pärast Natura 2000 aladele kavandatud suurte projektide tõttu ning veemajandust käsitlevatest petitsioonidest on ilmsiks tulnud tõsiseid reostusjuhtumeid ning väljendatud muret võimaliku mõju pärast, mida projektid võivad avaldada veeressursside jätkusuutlikkusele ja kvaliteedile;

N.  arvestades, et keskkonnamõjude hindamise direktiivi vaadatakse praegu läbi ning petitsioonikomisjoni raportis jäätmeprobleemide kohta on tuvastatud tõsiseid puudujääke mitmes liikmesriigis; arvestades, et nimetatud direktiivi rakendamine on puudulik ning seda probleemi ei saa lahendada läbivaatamise abil, vaid tõhusa järelevalvega Euroopa Komisjoni poolt;

O.  arvestades, et Euroopa kodanike ja elanike õigus legitiimselt omandatud varale on tuhandete inimeste jaoks jätkuvalt oluline probleem, nagu näitavad petitsioonid, mida sellel teemal endiselt saadakse, ning arvestades, et ilma pädevate asutuste poolse lahenduseta sellele probleemile ei ole väidetel piiriülese elamuturu taastumise kohta tõenäoliselt õiguskindlust ega ole need usaldusväärsed, millel on tõsine mõju majanduse taastumise väljavaadetele; arvestades eelkõige, et 2011. aastal jäi lahendamata 70 petitsiooni, mis olid seotud Hispaania rannikuseadusega (Ley de Costas) ja millest 51 petitsiooni esitasid Hispaania kodanikud või kodanike rühmad ning ülejäänud 19 petitsiooni esitasid teiste riikide kodanikud;

P.  arvestades, et oma eelmises aastaaruandes hindas petitsioonikomisjon kõrgelt koostööd komisjoni ja Euroopa Ombudsmaniga petitsioonide ja kaebuste käsitlemise vallas, ning arvestades, et petitsioonikomisjon nõudis komisjonilt korduvalt enda teavitamist selliste käimasolevate rikkumismenetluste kulgemisest, mille teemat käsitleti ka petitsioonides;

Q.  arvestades, et paljudes petitsioonides on väiteid ELi vahendite väärkasutuse või seadusevastase omandamise kohta ning teistes osutatakse ELi haldusasutuste mittetoimimisele, sealhulgas huvide konfliktile mõjukates agentuurides, või nõutakse muutusi ELi poliitikas;

R.  arvestades, et petitsioonides kirjeldatud puudusi ja probleeme, millega inimesed puutuvad kokku seoses siseturu mittetoimimisega, kinnitab ka komisjoni 2010. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta(4), eeskätt küsimustes, mis on seotud ELi kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumisega juhul, kui see on täiesti õiguspärane, sotsiaalkindlustusõigustele juurdepääsu, kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise, puuetega inimeste probleemide, perekonnaõiguse ja massilise väljasaatmisega etnilise või rahvusliku päritolu alusel, näiteks romade puhul, aga ka topeltmaksustamise probleemidega;

S.  arvestades, et ka 2011. aastal esitasid kodanikud märkimisväärsel arvul petitsioone, milles osutati, kui oluline on ära hoida bioloogilise mitmekesisuse pöördumatu kadu Natura 2000 aladel ning tagada elupaikade direktiivis määratletud alade kaitse;

T.  arvestades, et Üldkohtu 14. septembri 2011 otsusega kohtuasjas T-308/07 toetati petitsiooni esitaja kaebust petitsioonikomisjoni otsuse suhtes tema petitsiooni mitte vastu võtta, millega tehti selgeks, et petitsiooni vastuvõetamatuks tunnistamise korral peab parlament seda selgelt põhjendama;

U.  arvestades, et petitsioonikomisjoni töö tõhusus tuleneb suurel määral kiirusest ja põhjalikkusest, kuid seda on võimalik eelkõige petitsioonidele vastamise aegade optimeerimise ja nende hindamise korra süstematiseerimisega veelgi parandada;

1.  märgib, et 2011. aastal esitatud petitsioonides keskenduti endiselt ELi õiguse väidetavatele rikkumistele keskkonna, õigusküsimuste ja siseturu valdkonnas, mis peegeldab kodanike seisukohti selle kohta, kas Euroopa õigusaktid annavad liikmesriikides ülevõetud ja rakendatud kujul soovitava tulemuse ja vastavad Euroopa Liidu õigusele;

2.  märgib, et kodanike õiguskaitset ja rahalist hüvitamist taotlevate petitsioonide ja muude pöördumiste arv suureneb küsimustes, mis vastavalt aluslepingu artiklile 227 ja põhiõiguste harta artiklile 51 ei kuulu ELi pädevusse, näiteks taotlused vaadata läbi riiklike pensionide arvutamine, tühistada liikmesriikide kohtute otsused, toetada ettepanekuid määrata uuesti kindlaks Euroopa piirid, sundida panka andma eraisikule laenu jne; toetab täielikult parlamendi vastavate peadirektoraatide tegevust kodanike kõnealuste pöördumiste käsitlemisele lahenduse leidmiseks, võttes samas arvesse parlamendi kohustusi kodanikega kirjavahetuse pidamisel;

3.  on seisukohal, et petitsioonikomisjoni rolli ja ülesandeid oleks võimalik kõige paremini täita ning selle nähtavust, tõhusust, aruandlust ja läbipaistvust suurendada juhul, kui parandatakse petitsioonikomisjoni võimalusi esitada Euroopa kodanikele olulisi küsimusi arutamiseks täiskogule ning suurendatakse komisjoni võimalusi kutsuda tunnistajaid, viia läbi uurimisi ja korraldada kohapealseid kuulamisi;

4.  tuletab seoses Euroopa kodanikualgatuste korraldamisega meelde, et vastavalt määruse (EL) nr 211/2011 artiklile 11 ette nähtud edukate algatuste avalike kuulamiste korraldamisel otsustas parlament kaasata sellesse automaatselt petitsioonikomisjoni koos asjaomases valdkonnas õiguspädeva vastutava komisjoniga; peab seda kinnituseks petitsioonikomisjoni rolli kohta organina, millel on otsekontaktide vallas kodanikega kõige enam kogemusi, ning see tagab kõikide edukate kodanikualgatuste ühesuguse menetlemise; palub esimeeste konverentsil kiita heaks petitsioonikomisjoni pädevuse asjakohase selgitamise Euroopa Parlamendi kodukorra VII lisa punktis XX; rõhutab ühtlasi, et erinevus ELi toimimise lepingu artikli 227 kohase petitsiooni ja kodanikualgatuse vahel tuleb üldsusele täpselt selgeks teha;

5.  väljendab heameelt parlamendi otsuse üle luua oma veebisaidil palju praktilisem ja nähtavam petitsioonide portaal, mis parandab aluslepingu artikli 227, parlamendi kodukorra artikli 202 ja põhiõiguste harta artikli 51 piires kodanike juurdepääsu petitsiooniprotsessile, annab neile teavet ning võimaldab neil esitada petitsioone kasutajasõbralikumas keskkonnas ja anda petitsioonide toetuseks elektroonilise allkirja; leiab, et selles portaalis peaksid olema ka kasulikud lingid muude Euroopa, riigi ja piirkonna tasandil kasutatavate õiguskaitsevahendite juurde ning põhjalik ülevaade petitsioonikomisjoni pädevusest, samuti peaks selles andma avaliku halduse asutustele tavade raamistiku, mis tugineb Euroopa Liidu Kohtu ametlikule portaalile CURIA;

6.  kinnitab oma kindlat kavatsust jätkata kodanike põhiõiguste ja -vabaduste edendamist ja kaitsmist, kasutades oma poliitilist mõjujõudu selliste vastuvõetavate petitsioonide küsimuses, mida petitsioonikomisjonis võidakse tõstatada, tehes selleks tihedat koostööd komisjoni ja liikmesriikide asjaomaste asutustega;

7. kutsub petitsioonikomisjoni uurima ERT kohtulahendi mõju petitsioonide usaldusväärsusele ja tegelema ka küsimusega, mis tegelikult takistab liidu kodanikke taotlemast Euroopa Kohtu eelotsust, et saada Euroopa õigusaktide oluliste küsimuste kohta usaldusväärne tõlgendus riikide kohtutes käsitletavates kohtuasjades;

8.  on seisukohal, et oluline on parandada vastastikustel alustel põhinevat koostööd liikmesriikide parlamentide ja valitsustega, ühtlasi tuleb vajaduse korral ergutada liikmesriikide asutusi tegutsema täiesti läbipaistvalt ELi õigusaktide ülevõtmisel ja rakendamisel;

9.  rõhutab komisjoni ja liikmesriikide koostöö olulisust ning väljendab rahulolematust asjaolu pärast, et teatavad liikmesriigid eiravad Euroopa keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmist ja rakendamist;

10.  on seisukohal, et liikmesriikides ei tohiks petitsioonimenetlusega manipuleerida ega kasutada seda poliitilistel eesmärkidel, vaid see peaks olema objektiivne ja kajastama Euroopa Parlamendi seisukohta;

11.  väljendab heameelt petitsioonikomisjoni ja Euroopa Ombudsmani teenistuste vahelise konstruktiivse koostöö üle ja kinnitab taas kord oma kindlat kavatsust toetada ombudsmani ELi institutsioonide haldusomavoli ja ELi institutsioonide vastu tegutsemise tuvastamisel;

12.  kutsub Euroopa Komisjoni esitama petitsioonikomisjonile andmeid ja statistikaanalüüse Euroopa kodanikelt saadud kaebuste kohta, millega tegeleb komisjon, sealhulgas saavutatud tulemuste ja kaebuste esitajate päritoluriikide kohta;

13.  on seisukohal, et mis puudutab rikkumismenetlusi ELi toimimise lepingu artiklite 258 ja 260 alusel, siis peaks komisjon tagama, et parlamendile ja komisjonile esitatud petitsioone ja kaebusi käsitletakse võrdse tähelepanuga;

14.  on seisukohal, et täpsem kirjalikus vormis töökord komisjoni delegatsioonide reiside ettevalmistamiseks, läbiviimiseks ja eelkõige sisuliseks hindamiseks petitsioonikomisjonis võib kaasa aidata petitsioonikomisjoni töö tõhustamisele ja selle järjepidevuse suurendamisele;

15.  on seisukohal, et jäätmete raamdirektiivi õige rakendamine kõigis liikmesriikides on äärmiselt oluline, ja palub seepärast jäätmekäitlusprobleemidega liikmesriikidel tegutseda otsustavalt ja kiirelt;

16.  kordab oma arvukaid üleskutseid liikmesriikidele täita kohustusi, mis tulenevad liikumisvabaduse direktiivist 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil; tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustust soodustada mis tahes diskrimineerimiseta riiki sisenemist ja elamist, sealhulgas samasooliste paaride ja nende laste, romade ja teiste vähemusrühmade jaoks;

17.  toetab täielikult rannikuseaduse põhieesmärki, st Hispaania ranniku keskkonna kaitsmist ülearendamise eest, et säilitada see elusloodusele ja tulevastele põlvkondadele; märgib siiski murelikult, et Hispaania rannikuseaduse küsimus on petitsioonide esitajate ja eeskätt Hispaania kodanike jaoks jätkuvalt probleem; toetab jätkuvalt petitsioonide esitajate jõupingutusi rannikuseaduse ja selle rakendamisega seotud probleemide lahendamisel ja võtab teadmiseks petitsioonikomisjoni otsuse luua selle küsimusega põhjalikumaks tegelemiseks töörühm;

18.  on seisukohal, et praeguses majandusolukorras on kõigi huvides lahendada õiguslik ebaselgus kinnisvara osas, mida rannikuseadus võib mõjutada; väljendab heameelt asjaolu üle, et Hispaania valitsus teatas, et ta kavatseb rannikuseaduse läbi vaadata, et ühitada Hispaania ranniku edasine kaitse majanduskasvuga ning tagada sellega vara omanikele suurem õiguskindlus; nõuab tungivalt, et Hispaania valitsus tagaks huvide kaitse nendele, kes on heauskselt omandi soetanud, ja kogukondadele, kes on alati elanud säästvalt kõrvuti merega; nõuab eelkõige, et valitsus tegeleks seaduse kohaldamise konkreetsete küsimustega nii, et sellega ei toetataks meelevaldseid, tagasiulatuvaid või asümmeetrilisi otsuseid, vaid oleks tagatud korrektne menetlemine, vaidlustamisõigus, õiglane hüvitis ja juurdepääs teabele;

19.  tuletab meelde parlamendi väljendatud arvamuse(5), et rannikuseadus mõjutab ebaproportsionaalselt üksikomanikke ning samal ajal ei mõjuta piisavalt tegelikke rannikut hävitavaid õiguserikkujaid, kes vastutavad paljudel juhtudel rannikualade üleasustamise eest; nõuab, et Hispaania valitsus tagaks asjakohaste süüdistuste ja rahaliste nõuete esitamise neile, kelle pettus on pannud paljud ELi kodanikud oma kodude kaotamise või kaotamise ohu tõttu keerulisse olukorda;

20.  kutsub komisjoni tagama keskkonnamõjude hindamise direktiivi täiendamist, sätestades selles selgemad parameetrid eksperdiuuringute sõltumatusele, ELi ühised piirmäärad, menetluse maksimaalse kestuse (sealhulgas tõhusa üldsusega konsulteerimise), otsuste põhjendamise nõude, mõistlike alternatiiviide kohustusliku hindamise ja kvaliteedikontrolli mehhanismi;

21.  kutsub komisjoni tagama ka elupaikade direktiivi ja linnudirektiivi rakendamise ja jõustamise liikmesriikides ning direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) parema ülevõtmise ja kohaldamise;

22.  tuletab meelde nende petitsioonide esitajate suurt arvu, kes pöörduvad petitsioonikomisjoni poole Saksamaa üldisi noorsoo- ja perekonnaküsimusi ja eelkõige Saksamaa noorsooameteid puudutavate isiklike kaebustega, ning kinnitab petitsioonikomisjoni tahet anda enda ja Euroopa Liidu pädevuste raames konstruktiivne panus petitsioonide esitajate ja ametiasutuste vaheliste kaebuste uurimisse; märgib, et sealjuures ei tohi sekkuda liikmesriikide haldusasutuste sisestesse sõltumatutesse menetlustesse;

23.  on otsustanud muuta petitsioonimenetluse tõhusamaks, läbipaistvamaks, erapooletumaks ja petitsioonikomisjoni liikmete kaasotsustusõigust säilitades selliseks, et petitsioonid peaksid vastu kohtus vaidlustamisele;

24.  rõhutab, et petitsioonidele vastamise järjepidevus peab olema tagatud ka seadusandjate vahetudes ja sellega kaasneva töötajate vahetumise ajal;

25.  peab parlamendiliikmete osavõttu teabekogumismissioonidest mitte üksnes parlamendi osalemisõiguseks, vaid kohustuseks petitsioonide esitajate ees;

26.  nõuab petitsioonikomisjoni töö parandamise käigus teabekogumismissioonide töökorra kasutuselevõttu, mis tagab ühelt poolt teabekogumismissiooni iga liikme õiguse esitada fakte vastavalt oma seisukohale ja teisalt kindlustab petitsioonikomisjoni kõigile liikmetele õiguse osaleda petitsioonikomisjoni järelduste koostamisel otsuste tegemises

27.  rõhutab, et petitsioonikomisjonil on teiste institutsioonide ja organite, nagu uurimiskomisjonide, Euroopa kodanikualgatuse ja Euroopa Ombudsmani kõrval iseseisev ja selgelt määratletud roll iga üksikkodaniku kontaktpunktina;

28.  palub esimeeste konverentsil uurida, millises ulatuses oleks petitsioonimenetlusele esitatavate formaalsete nõuete rakendamiseks asjakohane muuta kodukorda;

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, nende petitsioonikomisjonidele ja ombudsmanidele või vastavatele pädevatele asutustele.

(1) Määrus (EL) nr 211/2011 (ELT L 65, 11.3.2011, lk 1). (2) Direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1). (3) Direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid, (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3). (4) 2010. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta: ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamine (COM(2010)0603). (5) Vaata 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni põhjendust Q ja lõiget 17 (ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 189.)