Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2012/0158(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0342/2012

Esitatud tekstid :

A7-0342/2012

Arutelud :

PV 21/11/2012 - 17
CRE 21/11/2012 - 17

Hääletused :

PV 22/11/2012 - 13.3
CRE 22/11/2012 - 13.3
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
PV 16/01/2013 - 8.8
CRE 16/01/2013 - 8.8
Selgitused hääletuse kohta
PV 06/02/2013 - 7.5
CRE 06/02/2013 - 7.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0448
P7_TA(2013)0044

Vastuvõetud tekstid
PDF 743kWORD 1158k
Neljapäev, 22. november 2012 - Strasbourg
Kalavarude kaitse noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu ***I
P7_TA(2012)0448A7-0342/2012
Tekst
 Terviktekst
 Lisa

Euroopa Parlamendi 22. novembril 2012. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1288/2009 (COM(2012)0298 – C7-0156/2012 – 2012/0158(COD))(1)
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD(2)
komisjoni ettepanekule võtta vastu

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

[Muudatusettepanek 32]

------------------------------------------------------

(1) Seejärel saadeti see vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0342/2012).
(2)* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr .../2012,
millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu ning nõukogu määrust (EÜ) nr 1434/98, millega täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib lossida heeringat muuks tööstuslikuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu 27. novembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1288/2009 (tehniliste üleminekumeetmete kehtestamise kohta ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011)(2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta määrusega (EL) nr 579/2011(3) on ette nähtud teatavate nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 43/2009 (millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes)(4) sätestatud tehniliste meetmete kohaldamise jätkamine üleminekuajal kuni 31. detsembrini 2012.

(2)  Seoses ühise kalanduspoliitika käimasoleva reformiga on oodata uut tehniliste kaitsemeetmete raamistikku. Ebatõenäosus, et see uus raamistik jõustub 2012. aasta lõpuks, õigustab kõnealuste tehniliste üleminekumeetmete kohaldamise pikendamist.

(3)  Selleks et tagada merekeskkonna bioloogiliste ressursside jätkuv nõuetekohane kaitse ja majandamine, tuleks nõukogu määrust (EÜ) nr 850/98(5) ajakohastada, lisades sellesse tehnilised üleminekumeetmed.

(3a)  Selleks et tagada merekeskkonna bioloogiliste ressursside jätkuv nõuetekohane kaitse ja majandamine Mustas meres, tuleks eelnevalt liidu õiguses kehtestatud hariliku kammelja lossimise alammõõdud ja väikseima võrgusilma suurus inkorporeerida määrusesse (EÜ) nr 850/98.

(5)  Kõikide ICES-piirkondades tuleks säilitada valikulise püügi keeld, et vähendada kvoodiga hõlmatud liikide tagasiheidet.

(5a)  Liidu, Norra ja Fääri saarte vaheliste 2009. aastal peetud konsultatsioonide alusel tuleks soovimatu püügi vähendamiseks kehtestada teatavate liikide tagasiheite keeld ning nõue lahkuda püügipiirkonnast, kui 10 % püütud saagist sisaldab alamõõdulisi kalu.

(5b)  Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) nõuande kohaselt tuleks jätkata ICES IIa rajoonis püütud heeringa lossimise või pardal hoidmise piirangute kohaldamist.

(6)  STECFi nõuande kohaselt ei ole kevadheeringa püügikeeld ICES VIa rajoonis enam vajalik selle liigi säästva kasutamise tagamiseks ning kõnealune püügikeeld tuleks kehtetuks tunnistada.

(7)  Võttes arvesse STECFi nõuannet, mille kohaselt on tobiate vähesus seotud kaljukajakate ebaõnnestunud pesitsemisega, tuleks püügikeeldu ICES IV alapiirkonnas jätkata, arvestamata kalavarude seireks igal aastal toimuvat piiratud kalapüüki.

(8)  STECFi nõuande kohaselt peaks olema võimalik teatavates piirkondades, kus norra salehomaari püük on keelatud, lubada selliste püügivahendite kasutamist, millega ei püüta norra salehomaari.

(11)  STECFi nõuande kohaselt tuleks jätkata kilttursa noorisendite püügikeelu kohaldamist ICES VIb rajoonis.

(11a)  ICESi ja STECFi nõuande kohaselt tuleks tursa-, kilttursa- ja merlangivarude kaitsmiseks jätkata teatavate tehniliste kaitsemeetmete kohaldamist Šotimaast lääne pool asuvates vetes (ICES VIa rajoon), et aidata kaasa kalavarude kaitsmisele.

(11b)  STECFi nõuande kohaselt tuleks lubada põhjaatlandi süsika püügil ICES VIa rajoonis kasutada ridvata õngesid ja automatiseeritud taglasõngejadasid.

(11c)  Vastavalt STECFi nõuandele tursa ruumilise leviku kohta ICES VIa rajoonis, mis näitab, et suur enamus tursa püügist toimub põhja pool 590 põhjalaiust, tuleks sellest joonest lõuna pool lubada seisevvõrkude kasutamist.

(11d)  STECFi nõuande kohaselt tuleks koerhai püügil ICES VIa rajoonis lubada seisevvõrkude kasutamist.

(11e)  Erandi korral lubada ICESi VIa rajoonis püüda kala traali, põhjanooda või samalaadse püügivahendiga, tuleks nimetatud püügivahendite omaduste asjakohasus teaduslike nõuannete alusel korrapäraselt läbi vaadata, et neid kas muuta või need kehtetuks tunnistada.

(11f)  STECFi nõuande kohaselt tuleks kehtestada tursa noorisendite püügikeeld ICES VIa rajoonis.

(11g)  ICES VI alapiirkonnas sätestatud tursa, kilttursa ja merlangi püügikeelu asjakohasus tuleks teaduslike nõuannete alusel korrapäraselt läbi vaadata, et seda kas muuta või see kehtetuks tunnistada.

(11h)  ICESi ja STECFi nõuande kohaselt tuleks jätkata tursavarude kaitsmiseks võetavate meetmete kohaldamist Keldi meres (ICES VIIf ja VIIg rajoon).

(12)  STECFi nõuande kohaselt tuleks jätkata sinise molva kudekogumite kaitsmiseks võetavate meetmete kohaldamist ICES VIa rajoonis.

(13)  Tuleks jätkata Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis (NEAFC) 2011. aastal meriahvena kaitsmiseks kehtestatud meetmete kohaldamist ICES I ja II alapiirkonna rahvusvahelistes vetes.

(14)  Tuleks jätkata NEAFC poolt 2011. aastal meriahvena kaitsmiseks kehtestatud meetmete kohaldamist Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes.

(15)  STECFi nõuande kohaselt tuleks jätkuvalt lubada kalapüüki elektriimpulsse kasutava piimtraaliga teatavatel tingimustel ICES IVc rajoonis ja IVb rajooni lõunaosas.

(16)  Liidu ning Norra ja Fääri saarte vaheliste 2009. aastal peetud konsultatsioonide alusel tuleks alaliselt rakendada teatavaid meetmeid, millega piiratakse selliste pelaagilise püügi laevade saagi käitlemise ja vette tagasi pumpamise võimsust, millega püütakse Kirde-Atlandil ▌heeringat, makrelli ja stauriidi.

(17)  ICESi nõuande kohaselt tuleks jätkata tehniliste kaitsemeetmete kohaldamist, et kaitsta kudemisajal täiskasvanud tursa varusid Iiri meres.

(17a)  STECFi nõuande kohaselt tuleks lubada sorteerimisvõrede kasutamist ICES VIIa rajooni piirangutega alas.

(18)  STECFi nõuande kohaselt tuleks seisevvõrkude ja nakkevõrkudega kalapüüki ICES IIIa, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj, VIIk rajooni ja ICES VIII, IX, X ja XII alapiirkonna ida pool 27° läänepikkust vetes, mille kaardistatud sügavus on rohkem kui 200 m ja vähem kui 600 m, lubada üksnes teatavatel tingimustel, millega tagatakse bioloogiliselt tundlike süvamereliikide kaitse.

(18a)  Oluline on selgitada seisevvõrkudega püügi suhtes eelkõige ICES VII alapiirkonnas rakendatavate erinevate režiimide koostoimet. Konkreetsemalt tuleks selgitada, et spetsiifilist erandit kasutada seisevvõrke silmasuurusega vähemalt 100 mm ICES IIIa, IVa, Vb, VIa,VIb, VIIb, VIIc, VIIj ja VIIk rajoonis ning selle erandiga seotud tingimusi kohaldatakse ainult vetes, mille kaardistatud sügavus on rohkem kui 200 m ja vähem kui 600 m, ja et määruses (EÜ) nr 850/98 sätestatud võrgusilma suurust ja püükide koostist käsitlevaid standardeeskirju kohaldatakse järelikult ICES VIIa, VIId, VIIe, VIIf, VIIg ja VIIh rajoonis ning alla 200 meetrise kaardistatud sügavusega vetes ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VIIb, VIIc,VIIj ja VIIk rajoonis.

(18b)  STECFi nõuande kohaselt peaks olema lubatud abarate kasutamine ICESi IX alapiirkonnas vetes, mille kaardistatud sügavus on rohkem kui 200 m, ent vähem kui 600 m.

(19)  Biskaia lahes tuleks jätkuvalt lubada kasutada teatavate selektiivsete püügivahendite kasutamist, et tagada merluusi ja norra salehomaari varude säästev kasutamine ning vähendada kõnealuste liikide tagasiheidet.

(20)  Teatavates piirkondades tuleks jätkuvalt kohaldada püügipiiranguid, mille NEAFC kehtestas 2004. aastal ohualdiste süvamereelupaikade kaitsmiseks NEAFCi reguleeritavas piirkonnas ja liit 2008. aastal ICES VIIc, VIIj, VIIk ja VIIIc rajooni teatavatel aladel.

(21)  Vastavalt liidu ja Norra ühise töörühma nõuandele, milles käsitletakse tehnilisi meetmeid, ei aita heeringa-, makrelli- või kilupüügi keeld traalide või seinnootadega nädalavahetustel Skagerrakis ja Kattegatis enam pelaagilisi kalavarusid kaitsta, kuna püügistruktuur ▌on muutunud. Sellest tulenevalt tuleks 2011. aastal toimunud liidu, Norra ja Fääri saarte vaheliste konsultatsioonide alusel kõnealune keeld tühistada.

(22)  Selguse ja parema reguleerimise huvides tuleks mõned vananenud sätted välja jätta.

(22a)  Tuleks säilitada Skagerrakis ja Kattegatis kohaldatavad võrgusilma suuruskategooriad, sihtliigid ja saagi normprotsendid, et kajastada püügistruktuuri muutumist ja selektiivsemate püügivahendite kasutuselevõttu.

(23)  Veenuskarplase alammõõdud tuleks bioloogiliste andmete põhjal läbi vaadata.

(24)  Kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvatest ja Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) piirkonnas asuvatest vetest püütud kaheksajalale on kehtestatud alammõõt, et parandada kaheksajala ning eelkõige noorisendite kaitsmist.

(24a)  Anšoovise jaoks tuleks lisada kalade arvuga kilogrammis väljendatud lossitava alammõõduga samaväärne meede, kuna see lihtsustaks tööd seda liiki püüdva laeva pardal ja hõlbustaks kontrollimeetmeid kaldal.

(25)  ▌Tuleks säilitada sorteerimisvõre ▌spetsifikatsioonid, et vähendada kaaspüüki norra salehomaari püügil ICES IIIa rajoonis, ICES VI alapiirkonnas ja ICES VIIa rajoonis.

(26)  Tuleks säilitada spetsifikatsioonid, milles käsitletakse ruudukujuliste silmadega selektiivakende kasutamist teatavatel tingimustel teatavate veetavate püünistega kalapüügil Biskaia lahel.

(27)  ▌ICES VIa rajoonis tuleks lubada kasutada 2 m ruudukujuliste silmadega selektiivaknaid laevadel, mille mootori võimsus on alla 112 kW.

(27a)  Määruse (EÜ) nr 850/98 regulatiivosas kasutatud mõistet „ühendus” tuleks muuta seoses Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009.

(27b)  Selleks et tagada nende eeskirjade ühetaolised rakendustingimused, mis käsitlevad samasuguse suure selektiivsusega püügivahendite kasutamist Norra salehomaari püügil ICES VIa rajoonis ning liikmesriigi konkreetsete püügipiirkondade väljajätmist seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abarate keelu kohaldamisalast ICES VIII, IX ja X alapiirkonnas, kus haide kaaspüük või tagasiheide on väga väike, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada ilma määrust (EL) nr 182/2011 kohaldamata(6).

(29)  Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 850/98 vastavalt muuta.

(29a)  Nõukogu määruses (EÜ) nr 1434/98 on sätestatud eritingimused, mille alusel võib lossida heeringat muuks tööstuslikuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks. Erand lubada ICES IIIa rajoonis, IV alapiirkonnas ja VIId rajoonis ning ICES IIa rajooni liidu vetes väikese silmasuurusega võrkudega toimuva heeringa kaaspüügi lossimist, mis on oli eelnevalt hõlmatud teiste liidu õigusaktidega, tuleks inkorporeerida kõnealusesse määrusesse. Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1434/98 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 850/98 muudatused

Määrust (EÜ) nr 850/98 muudetakse järgmiselt:

-1a)  Lisatakse järgmine artikkel:"

Artikkel 1a

Artikli 4 lõike 2 punktis c, artikli 46 lõike 1 punktis b ja I lisa joonealuses märkuses 5 asendatakse sõna „ühendus” või selle käändevorm sõnaga „liit” vastavas käändes ning vajadusel tehakse lauses asendamisest tulenevaid grammatilisi kohandusi.

"

-1b)  Artiklile 2 lisatakse järgmine punkt:"

i)  Piirkond 9

Kõik Musta mere veed, mis vastavad geograafilisele alapiirkonnale 29, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1343/2011 (mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas)* I lisas ja resolutsioonis GFCM/33/2009/2.

* ELT L 347, 30.12.2011. lk 44.

"

-1c)  Artikli 11 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:"

Kohaldatakse kõnealust erandit, ilma et see piiraks artikli 34b lõike 2 punkti c kohaldamist.

-1d)  Lisatakse järgmine artikkel:

Artikkel 11a

Piirkonnas 9 on ankurdatud seisevvõrkude silmasuurus hariliku kammelja püügil vähemalt 400 mm.

"

1d)  Artikkel 17 asendatakse järgmisega:"

Mereorganism on alamõõduline juhul, kui tema mõõtmed on XII ja XIIa lisas asjakohase liigi ja asjakohase geograafilise piirkonna jaoks sätestatud mõõtmetest väiksemad.

"

1e)  Artiklile 19 lisatakse järgmine lõige:"

4.  Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata piirkonnas 9.

"

2)  Lisatakse järgmine jaotis:"

IIIa JAOTIS

MEETMED TAGASIHEITE VÄHENDAMISEKS

Artikkel 19a

Valikulise püügi keeld

1.  Piirkondades 1, 2, 3 ja 4 on püügitoimingute ajal keelatud selliste kvoodiga hõlmatud liikide tagasiheide, mida võib seaduslikult lossida.

2.  Lõikes 1 osutatud sätted ei piira käesolevas määruses ega mis tahes muus kalandusalases liidu õigusaktis sätestatud kohustusi.

Artikkel 19b

Püügipiirkonnast lahkumise nõue ja tagasiheite keeld

1.  Kui piirkondades 1, 2, 3 ja püütud alamõõduliste makrellide, heeringate või stauriidide kogus ühes loomuses ületab 10 % kogu püütud kalakogusest, lahkub laev püügipiirkonnast.

2.  Piirkondades 1, 2, 3 ja 4 on keelatud makrelli, heeringat või stauriidi püünisest enne vabastada, kui võrk on täielikult võetud kalalaeva pardale, mille tulemuseks on surnud või surevate kalade kaotus.

"

3)  Artikli 20 lõike 1 punkt d jäetakse välja;

3a)  Lisatakse järgmine artikkel:"

Artikkel 20a

Heeringapüügi piirangud ICES IIa rajooni liidu vetes

ICES IIa rajooni liidu vetest püütud heeringa lossimine ja pardal hoidmine on ajavahemikel 1. jaanuarist – 28. veebruarini ja 16. maist – 31. detsembrini keelatud.

"

4)  Artikkel 29a asendatakse järgmisega:"

Artikkel 29a

Tobiapüügi keeluala ICES IV alapiirkonnas

1.  Keelatud on lossida ja pardal hoida tobiaid, mis on püütud geograafilisest piirkonnast, mis asub Inglismaa ja Šotimaa idaranniku ning järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

   55o30’ põhjalaiust Inglismaa idarannikul,
   55o30’ põhjalaiust, 1o00’ läänepikkust,
   58o00’ põhjalaiust, 1o00’ läänepikkust,
   58o00’ põhjalaiust, 2o00’ läänepikkust,
   2o00’ läänepikkust Šotimaa idarannikul.

2.  Lubatud on siiski kalapüük, mis toimub teadusuuringute otstarbel piirkonna tobiavarude ja püügikeelu toime jälgimiseks.

"

5)  Artikli 29b lõige 3 asendatakse järgmisega:"

3.  Erandina lõikes 1 sätestatud keelust on püük kalakorvidega, millega ei püüta norra salehomaari, lubatud kõnealuses lõikes sätestatud geograafilistes piirkondades ja ajavahemikel.

"

6)  Lisatakse järgmised artiklid:"

Artikkel 29c

Rockalli kilttursa ala ICES VI alapiirkonnas

1.  Piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, on keelatud Rockalli kilttursa püük, v.a püük õngejadaga:

   57o00' N, 15o00' W
   57o00' N, 14o00' W
   56o30' N, 14o00' W
   56o30' N, 15o00' W
   57o00' N, 15o00' W

Artikkel 29d

Tursa-, kilttursa- ja merlangipüügi piirangud ICES VI alapiirkonnas

1.  Igasugune tursa-, kilttursa- ja merlangipüük on keelatud ICES VIa rajooni selles osas, mis asub ida või lõuna pool järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaselt määratud koordinaatidega loksodroomidest:

   54o30' N, 10o35' W
   55o20' N, 09o50' W
   55o30' N, 09o20' W
   56o40' N, 08o55' W
   57o00' N, 09o00' W
   57o20' N, 09o20' W
   57o50' N, 09o20' W
   58o10' N, 09o00' W
   58o40' N, 07o40' W
   59o00' N, 07o30' W
   59o20' N, 06o30' W
   59o40' N, 06o05' W
   59o40' N, 05o30' W
   60o00' N, 04o50' W
   60o15' N, 04o00' W

2.  Kõik käesoleva artikli lõikes 1 osutatud piirkonnas viibivad kalalaevad tagavad, et kõik pardal olevad püügivahendid on soritud ja stoovitud vastavalt nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks)* artiklile 47.

3.  Erandina lõikest 1 lubatakse kõnealuses lõikes nimetatud piirkonnas tegeleda püügitegevusega, kasutades teivastega kinnitatud rannalähedasi passiivpüüniseid, kammkarbi tragisid, südakarbi tragisid, ridvata õngesid, mehhaniseeritud taglasõngejadasid, kaldavõrke ja kaldanootasid, lõkspüüniseid ja mõrdasid, tingimusel et:

   a) pardal hoitakse või kasutatakse üksnes teivastega kinnitatud rannalähedasi passiivpüüniseid, kammkarbi tragisid, südakarbi tragisid, ridvata õngesid, mehhaniseeritud taglasõngejadasid, kaldavõrke ja kaldanootasid, lõkspüüniseid ja mõrdasid ning
   b) peale makrelli, euroopa süsika, põhjaatlandi süsika ja lõhe või karpide (v.a limused ja koorikloomad) ei hoita pardal, lossita ega tooda maale muud kala.

4.  Erandina lõikest 1 on kõnealuses lõikes nimetatud piirkondades püügitegevus lubatud võrkudega, mille võrgusilma suurus on alla 55 mm, tingimusel et:

   a) pardal ei hoita võrke, mille silmasuurus on 55 mm või üle selle, ning
   b) pardal ei hoita muud kala peale heeringa, makrelli, sardiini, sardinelli, stauriidi, kilu, põhjaputassuu, hirvkala ja hõbekala.

4a.  Erandina lõikest 1 on kõnealuses lõikes nimetatud piirkondades püügitegevus lubatud seisevvõrkudega, mille võrgusilma suurus on üle 120mm, tingimusel et:

   a) neid kasutatakse ainult lõuna pool 59oN;
   b) kasutatava seisevvõrgu maksimaalne pikkus on 20 km laeva kohta;
   c) püünis võib vees olla kuni 24 tundi; ning
   d) merlang ja tursk moodustab saagist kuni 5 %.

4b.  Erandina lõikest 1 on kõnealuses lõikes nimetatud piirkondades püügitegevus lubatud seisevvõrkudega, mille võrgusilma suurus on üle 90 mm, tingimusel et:

   a) neid kasutatakse ainult lähemal kui kolm meremiili rannajoonest ja maksimaalselt 10 päeval kalendrikuus;
  b) kasutatava seisevvõrgu maksimaalne pikkus on 1000 m;
   c) püünis võib vees olla kuni 24 tundi; ning
   d) vähemalt 70 % saagist moodustab koerhai.

5.  Erandina lõikest 1 on kõnealuses lõikes sätestatud piirkondades lubatud püüda norra salehomaari, tingimusel et:

   a) kasutatavas püügivahendis on sorteerimisvõre kooskõlas XIVa lisa punktidega 2–5 või XIVc lisas kirjeldatud ruudukujuliste silmadega selektiivaken; või muu sama kõrge selektiivsusega püügivahend;
   b) püügivahendi võrgusilma miinimumsuurus on 80 mm;
   c) norra salehomaar moodustab pardal hoitava saagi kaalust vähemalt 30 %.

Komisjon võtab STECFi pooldava arvamuse alusel vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks püügivahendid, millel on sama kõrge selektiivsus punkti a tähenduses.

6.  Lõiget 5 ei kohaldata piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

   59o05' N, 06o45' W
   59o30' N, 06o00' W
   59o40' N, 05o00' W
   60o00' N, 04o00' W
   59o30' N, 04o00' W
   59o05' N, 06o45' W

7.  Erandina lõikest 1 on kõnealuses lõikes sätestatud piirkondades lubatud kala püüda traali, põhjanooda või samalaadse püügivahendiga, tingimusel et:

   a) kalalaevade, mille kogupikkus on üle 15 meetri, pardal olevate võrkude võrgusilma miinimumsuurus on 120 mm ning kõigi teiste kalalaevade pardal olevate võrkude võrgusilma miinimumsuurus on 110 mm;
   c) kui pardal hoitavast saagist moodustab põhjaatlandi süsikas alla 90 %, on kasutatavas püügivahendis XIVc lisas kirjeldatud ruudukujuliste silmadega selektiivaken, ning
   d) kui kalalaeva kogupikkus ei ületa 15 meetrit ning olenemata pardal hoitavast põhjaatlandi süsika saagi kogusest, on kasutatavas püügivahendis XIVd lisas kirjeldatud ruudukujuliste silmadega selektiivaken.

7a.  Komisjon hindab hiljemalt 1. jaanuariks 2015 ning seejärel iga kahe aasta järel STECFi teaduslike nõuannete alusel lõikes 7 nimetatud püügivahendite omadusi ja vajaduse korral esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku lõike 7 muutmiseks.

8.  Lõiget 7 ei kohaldata piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

   59o05' N, 06o45' W
   59o30' N, 06o00' W
   59o40' N, 05o00' W
   60o00' N, 04o00' W
   59o30' N, 04o00' W
   59o05' N, 06o45' W

8a.  Iga aasta 1. jaanuarist 31. märtsini ja 1. oktoobrist 31. detsembrini on keelatud igasugune kalapüük nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1342/2008 (millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava)** I lisas kirjeldatud püügivahenditega ICES VIa piirkonnas, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

   7o07 läänepikkust, 55o25 põhjalaiust,
   7o00 läänepikkust, 55o25 põhjalaiust,
   6o50 läänepikkust, 55o18 põhjalaiust,
   6o50 läänepikkust, 55o17 põhjalaiust,
   6o52 läänepikkust, 55o17 põhjalaiust,
   7o07 läänepikkust, 55o25 põhjalaiust.

Kalalaeva kapten ega keegi teine laeval viibijatest ei tohi käskida ega lubada ühelgi pardal viibijal üritada püüda, lossida, ümber laadida või pardal hoida nimetatud piirkonnas püütud kala.

9.  Iga asjaomane liikmesriik rakendab igal aastal 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini pardapealset vaatlemiskava, mille eesmärgiks on võtta proove saagist ja tagasi heidetud saagist kalalaevadel, mis kasutavad lõigetes 4a, 4b, 5 ja 7 sätestatud erandeid. Vaatlemiskavasid teostatakse piiramata vastavate eeskirjade kohaseid kohustusi ning nende eesmärgiks on hinnata tursa, kilttursa ja merlangi püüki ja tagasiheidet vähemalt 20 % täpsusega.

10.  Asjaomased liikmesriigid koostavad ▌ iga kalendriaasta kohta aruande vaatlemiskavas osalevate kalalaevade püügi ja tagasiheite koguste kohta ning esitavad selle komisjonile hiljemalt kalendriaastale järgneva aasta ▌1. veebruaril.

10a.  Komisjon hindab hiljemalt 1. jaanuariks 2015 ning seejärel iga kahe aasta järel STECFi teaduslike nõuannete alusel tursa, kilttursa ja merlangi varusid lõikes 1 määratletud piirkonnas ja vajaduse korral esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesoleva artikli muutmiseks.

Artikkel 29e

Tursapüügi piirangud ICES VII alapiirkonnas

1.  Iga aasta 1. veebruarist kuni 31. märtsini on keelatud igasugune tursapüük ICES VII alapiirkonnas, kus asuvad ICESi statistilised ruudud 30E4, 31E4, 32E3. Kõnealust keeldu ei kohaldata kuue meremiili ulatuses lähtejoonest.

2.  Erandina lõikest 1 lubatakse kõnealuses lõikes osutatud nimetatud piirkonnas ja ajavahemikul tegeleda püügitegevusega, kasutades teivastega kinnitatud rannalähedasi passiivpüüniseid, kammkarbi tragisid, südakarbi tragisid, kaldavõrke ja kaldanootasid, ridvata õngesid, mehhaniseeritud taglasõngejadasid, lõkspüüniseid ja mõrdasid, tingimusel et:

   a) pardal hoitakse või kasutatakse üksnes teivastega kinnitatud rannalähedasi passiivpüüniseid, kammkarbi tragisid, südakarbi tragisid, kaldavõrke ja kaldanootasid, ridvata õngesid, mehhaniseeritud taglasõngejadasid, lõkspüüniseid ja mõrdasid ning
   b) peale makrelli, euroopa süsika, lõhe, karpide (v.a limused ja koorikloomad) ei lossita, ei hoita pardal, ega tooda maale muud kala.

3.  Erandina lõikest 1 on selles lõikes nimetatud piirkondades püügitegevus lubatud võrkudega, mille võrgusilma suurus on alla 55 mm, tingimusel et:

   a) pardal ei hoita võrke, mille silmasuurus on 55 mm või üle selle, ning
   b) pardal ei hoita muud kala peale heeringa, makrelli, sardiini, sardinelli, stauriidi, kilu, põhjaputassuu, hirvkala ja hõbekala.

Artikkel 29f

Erieeskirjad sinise molva kaitseks

1.  Iga aasta 1. märtsist kuni 31. maini ei tohi pardal hoitava sinise molva kogus ületada kuut tonni püügireisi kohta ICES VIa rajooni piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

  a) Šoti mandrilava serv
   59o58' N, 07o00' W
   59o55' N, 06o47' W
   59o51' N, 06o28' W
   59o45' N, 06o38' W
   59o27' N, 06o42' W
   59o22' N, 06o47' W
   59o15' N, 07o15' W
   59o07' N, 07o31' W
   58o52' N, 07o44' W
   58o44' N, 08o11' W
   58o43' N, 08o27' W
   58o28' N, 09o16' W
   58o15' N, 09o32' W
   58o15' N, 09o45' W
   58o30' N, 09o45' W
   59o30' N, 07o00' W
   59o58' N, 07o00' W
  b) Rosemary madaliku serv

V.a piirkond, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
   60o00' N, 11o00' W
   59o00' N, 11º00' W
   59º00' N, 09º00' W
   59º30' N, 09º00' W
   59º30' N, 10º00' W
   60º00' N, 10º00' W
   60o00' N, 11o00' W
   59o15' N, 10o24' W
   59o10' N, 10o22' W
   59o08' N, 10o07' W
   59o11' N, 09o59' W
   59o15' N, 09o58' W
   59o22' N, 10o02' W
   59o23' N, 10o11' W
   59o20' N, 10o19' W
   59o15' N, 10o24' W

2.  Lõikes 1 osutatud piirkonda sisenedes ja sealt väljudes kannab kalalaeva kapten püügipäevikusse sisenemise ja väljumise kuupäeva, kellaaja ja koha.

3.  Kui kalalaeva sinise molva saak jõuab kummaski lõikes 1 osutatud piirkonnas kuue tonnini:

   a) lõpetab ta viivitamata püügi ja väljub piirkonnast, kus ta viibib;
   b) ei tohi ta kumbagi piirkonda naasta enne saagi lossimist;
   c) ei tohi ta sinist molvat mis tahes koguses merre tagasi heita.

4.  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2347/2002 (millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõudedja nendega seotud tingimused)*** artiklis 8 osutatud vaatlejad, kes on määratud lõikes 1 osutatud piirkondades viibivatele kalalaevadele, peavad lisaks kõnealuse artikli lõikes 4 osutatud ülesannetele mõõtma sinise molva saagi asjakohastes proovides sisalduvaid kalu ja määrama osaproovi kalade suguküpsuse astme. Liikmesriigid kehtestavad STECFi nõuande põhjal üksikasjalikud proovivõtumenetlused ja tulemuste võrdlemise korra.

5.  Iga aasta 15. veebruarist kuni 15. aprillini on põhjatraalide, õngejadade ja seisevvõrkude kasutamine keelatud piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

   60o58.76' N, 27o27.32' W
   60o56.02' N, 27o31.16' W
   60o59.76' N, 27o43.48' W
   61o03.00' N, 27o39.41' W
   60o58.76' N, 27o27.32' W.

Artikkel 29g

Meetmed seoses meriahvena püügiga ICES I ja II alapiirkonna rahvusvahelistes vetes

1.  Meriahvena sihtpüük on ICES I ja II alapiirkonna rahvusvahelistes vetes lubatud iga aasta 15. augustist kuni 30. novembrini üksnes nendel laevadel, mis on varem tegelenud meriahvena püügiga NEAFCi reguleeritavas piirkonnas, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1236/2010 (millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem)**** artikli 3 lõikes 3.

2.  Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvena kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % kogu pardal hoitavast saagist.

3.  Meriahvena kaitsealas püütud roogitud ja ilma peata, sealhulgas Jaapani moodi roogitud meriahvena puhul on ümberarvestustegur 1,70.

4.  Erandina määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 9 lõike 1 punktist b esitab sellise püügiga tegeleva kalalaeva kapten püügiaruande iga päev.

5.  Lisaks määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 5 sätetele kehtib meriahvena püügi luba üksnes siis, kui laeva edastatud aruanded on kooskõlas kõnealuse määruse artikli 9 lõikega 1 ning need on kantud andmebaasi vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 3.

6.  Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvate laevade pardal viibivad teadusvaatlejad koguvad teaduslikke andmeid. Kogutavad andmed sisaldavad andmeid erinevates sügavustes tüüpilise soo, vanuse ja pikkuse kohta. Liikmesriigi pädev asutus edastab selle teabe ICESile.

7.  Komisjon teavitab liikmesriike kuupäevast, mil NEAFCi sekretariaat teatab NEAFCi lepinguosalistele, et lubatud kogupüük on täielikult ära kasutatud. Liikmesriigid keelavad alates kõnealusest kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvena sihtpüügi.

Artikkel 29h

Meetmed seoses meriahvena püügiga Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes

1.  Meriahvena ▌püük on keelatud ICES V alapiirkonna rahvusvahelistes vetes ja ICES XII ja XIV alapiirkonna liidu vetes, välja arvatud iga aasta 11. maist kuni 31. detsembrini, ja ainult piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel (edaspidi „meriahvena kaitseala”):

   64°45' N, 28°30' W
   62°50' N, 25°45' W
   61°55' N, 26°45' W
   61°00' N, 26°30' W
   59°00' N, 30°00' W
   59°00' N, 34°00' W
   61°30' N, 34°00' W
   62°50' N, 36°00' W
   64°45' N, 28°30' W

1a.  Olenemata lõikest 1, võib liidu õigusaktiga lubada meriahvena püüki väljaspool meriahvena kaitseala Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes iga aasta 11. maist kuni 31. detsembrini teaduslike nõuannete põhjal ja tingimusel, et asjaomases geograafilises piirkonnas on NEAFC kehtestanud meriahvena varude taastamise kava. Kõnealusel püügil võivad osaleda ainult liidu laevad, millel on nende vastava liikmesriigi nõuetekohane luba ja millest on teavitatud komisjoni määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 5 kohaselt.

2.  Keelatud on kasutada traalnootasid, mille võrgusilma suurus on alla 100 mm.

3.  Meriahvena kaitsealas püütud roogitud ja ilma peata, sealhulgas Jaapani moodi roogitud meriahvena puhul on ümberarvestustegur 1,70.

4.  Väljaspool meriahvena kaitseala kala püüdva laeva kapten edastab määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 9 lõike 1 punktis b sätestatud püügiaruande iga päev pärast asjaomase kalendripäeva püügitegevuse lõpetamist. Selles märgitakse laeva pardal olev saak, mis on püütud pärast viimast püügiandmete edastamist.

5.  Lisaks määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 5 sätetele kehtib meriahvena püügi luba üksnes siis, kui laeva edastatud aruanded on kooskõlas kõnealuse määruse artikli 9 lõikega 1 ning need on kantud andmebaasi vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 3.

6.  Lõikes 5 osutatud aruanne koostatakse vastavalt asjaomastele eeskirjadele.

* ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

** ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.

*** EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6.

**** ELT L 348, 31.12.2010, lk 17.

"

(6a)  Artiklile 30 lisatakse järgmine lõige:"

1a.  Lõiget 1a ei kohaldata piirkonnas 9.

"

(7)  Lisatakse järgmine artikkel:"

Artikkel 31a

Elektriga kalapüük ICES IVc ja IVb rajoonis

1.  Erandina artiklist 31 on lubatud kalapüük elektriimpulsse kasutava piimtraaliga ICES IVc ja IVb rajoonis lõuna pool järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomi:

   punkt Ühendkuningriigi idarannikul asukohaga 55o põhjalaiust,
   seejärel ida poole kuni punktini 55o põhjalaiust ja 5o idapikkust,
   seejärel põhja poole kuni 56o põhjalaiuseni,
   ja lõpuks ida poole kuni 56o põhjalaiusel asuva punktini Taani läänerannikul.

2.  Elektriimpulssidega kalapüük on lubatud üksnes juhul, kui:

   a) piimtraali kasutavatest liikmesriikide laevadest ei kasuta traalimise ajal elektriimpulsse üle 5 %;
   b) maksimaalne elektrivoolu võimsus kilovattides iga piimtraali puhul ei ületa selle pikkust meetrites, mis on korrutatud 1,25-ga;
   c) elektroodidevaheline toitepinge on kuni 15 V;
   d) kalalaev on varustatud automaatse arvutipõhise juhtimissüsteemiga, mis salvestab traali maksimaalse kasutatud elektrivoolu ja elektroodidevahelise toitepinge vähemalt viimase 100 traalimise ajal. Volitamata isikul ei ole võimalust sekkuda sellesse automaatsesse arvutipõhisesse juhtimissüsteemi;
   e) raskusselise ees on keelatud kasutada üht või enamat ketipöörlejat.

"

(8)  Lisatakse järgmine artikkel:"

Artikkel 32a

Saagi käitlemise ja vette tagasi pumpamise piirangud pelaagilise püügi laevadele

1.  Pelaagilise püügi laeval, mis püüab makrelli, heeringat ja stauriidi määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 3 punktis 2 määratletud NEAFCi konventsiooni alal, asuva vee-eraldi varbade vahe on kuni 10 mm.

Varvad on kohale keevitatud. Kui vee-eraldil on varbade asemel avad, ei ületa ava diameeter 10 mm. Avade diameeter vee-eraldi ees olevates rennides ei ületa 15 mm.

2.  Kõigil NEACFi konventsiooni alal tegutsevatel pelaagilise püügi laevadel keelatakse kalade vette tagasi pumpamine allpool nende veeliini asuvatest vahemahutitest või jahutatud merevee mahutitest (RSW-mahutid).

3.  Laeva kapten saadab lipuliikmesriigi pädevale kalandusasutusele joonised, mis käsitlevad selliste NEAFCi konventsiooni alal makrelli, heeringat ja stauriidi püüdvate pelaagilise püügi laevade, millel on lipuliikmesriigi pädeva asutuse väljaantud sertifikaat, saagi käitlemise ja vette tagasi pumpamise võimsust ning kõiki selle muudatusi. Laeva lipuliikmesriigi pädev asutus kontrollib perioodiliselt esitatud jooniste täpsust. Jooniste koopiad peavad olema kogu aeg laeva pardal.

"

(9)  Lisatakse järgmised artiklid:"

Artikkel 34a

Tehnilised kaitsemeetmed Iiri meres

1.  14. veebruarist kuni 30. aprillini on keelatud kasutada mis tahes põhjatraali, noota või samalaadset veetavat püügivahendit, seisevvõrku, abarat ja nakkevõrku või samalaadset passiivset püügivahendit ja ka konksudega püügivahendeid selles ICES VIIa rajooni osas, mis on piiratud järgmiste joontega:

   Iirimaa idaranniku ja Põhja-Iirimaa idarannikuga ning
   sirgjoontega, mis ühendavad järjestikku järgmisi geograafilisi koordinaate:
   punkt Põhja-Iirimaa idarannikul Ardsi poolsaarel põhjalaiusel 54o30
   54o30' N, 04o50' W,
   53o 15' N, 04o50' W,
   punkt Iirimaa idarannikul asukohaga 53o15’N.

2.  Erandina lõikest 1, kõnealuses lõikes osutatud piirkonnas ja ajavahemikul:

  a) lubatakse kasutada traallaudadega põhjatraale tingimusel, et kalalaeva pardal ei ole muid püügivahendeid ning:
   selliste võrkude silma suurus on vahemikus 70–79 mm või 80–99 mm;
   selline võrk on üksnes ühe lubatud võrgusilma suurusega;
   sellisel võrgul ei ole ühtegi võrgusilma, olenemata selle asukohast võrgus, suurusega üle 300 mm, ning
   neid kasutatakse üksnes piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
   53o30' N, 05o30' W
   53o30' N, 05o20' W
   54o20' N, 04o50' W
   54o30' N, 05o10' W
   54o30' N, 05o20' W
   54o00' N, 05o50' W
   54o00' N, 06o10' W
   53o45' N, 06o10' W
   53o45' N, 05o30' W
   53o30' N, 05o30' W;
  b) lubatakse kasutada põhjatraali, noota või samalaadset selektiivaknaga või sorteerimisvõrguga varustatud veetavat püünist tingimusel, et kalalaeva pardal ei ole muid püügivahendeid ja et sellised võrgud:
   vastavad lõike 2 punktis a esitatud tingimustele;
   selektiivaken on ehitatud vastavalt nõukogu 12. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 254/2002 (millega kehtestatakse 2002. aastal kohaldatavad meetmed Iiri mere (ICES) VIIa rajooni tursavarude taastamiseks)* lisas esitatud tehnilistele üksikasjadele, ning
   sorteerimisvõrk on kooskõlas käesoleva määruse XIVa lisa punktidega 2–5;
  c) lubatakse ka kasutada põhjatraali, noota või samalaadset selektiivaknaga või sorteerimisvõrguga varustatud veetavat püünist piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
   53o45' N, 06o00' W
   53o45' N, 05o30' W
   53o30' N, 05o30' W
   53o30' N, 06o00' W
   53o45' N, 06o00' W

Artikkel 34b

Seisevvõrkude kasutamine ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj, VIIk rajoonis ning ICES VIII, IX, X ja XII alapiirkonnas

1.  Liidu kalalaevad ei kasuta ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj, VIIk rajoonis ja ICES XII alapiirkonnas ida pool 27°W, VIII, IX ja X alapiirkonnas ankurdatud seisevvõrke, nakkevõrke ega abaraid üheski kohas, kus kaardistatud veesügavus on üle 200 m.

3.  Erandina lõikest 1 lubatakse kasutada järgmisi püügivahendeid:

  a) seisevvõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm ja alla 150 mm, ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj, VIIk rajoonis ja ICES XII alapiirkonnas ida pool 27°W; seisevvõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm ja alla 130 mm ICES VIIIa, VIIIb,VIII d rajoonis ning ICES X alapiirkonnas, ning seisevvõrgud, mille võrgusilma suurus on 80–110 mm ICES VIIIc rajoonis ja ICES alapiirkonnas IX, tingimusel et:
   neid kasutatakse vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 m;
   nende vertikaalne ulatus ei ole üle 100 võrgusilma ning nende võrgunöörisuhe on vähemalt 0,5;
   need on laiali tõmmatud ujukite või samaväärse ujuvseadise abil;
   võrgu pikkus on kuni 5 meremiili ja kõigi samaaegselt vette lastud võrkude kogupikkus ei ületa 25 km kalalaeva kohta;
   võrk on vees kuni 24 tundi;
  b) nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 250 mm, tingimusel et:
   neid kasutatakse vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 m;
   nende vertikaalne ulatus ei ole üle 15 võrgusilma ning nende võrgunöörisuhe on vähemalt 0,33;
   need ei ole laiali tõmmatud ujukite või samaväärse ujuvseadise abil;
   võrgu pikkus on kuni 10 km ja kõigi samaaegselt vette lastud võrkude kogupikkus ei ületa 100 km kalalaeva kohta;
   võrk on vees kuni 72 tundi;
  c) seisevvõrgud silmasuurusega vähemalt 100 mm ja alla 130 mm ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj, VIIk rajoonis ja ICES XII alapiirkonnas ida pool 27o W, tingimusel et:
   neid kasutatakse kohas, kus vee kaardistatud sügavus on üle 200 meetri, kuid alla 600 meetri;
   nende vertikaalne ulatus ei ole üle 100 võrgusilma ning nende võrgunöörisuhe on vähemalt 0,5;
   need on laiali tõmmatud ujukite või samaväärse ujuvseadise abil;
   võrgu pikkus on kuni neli meremiili ja kõigi samaaegselt vette lastud võrkude kogupikkus ei ületa 20 km kalalaeva kohta;
   püünis on vees kuni 24 tundi;
   merluus moodustab pardal hoitava saagi kaalust vähemalt 85 %;
   püügis osalevate laevade arv ei ületa 2008. aastal registreeritud taset;
   püügis osaleva laeva kapten kannab enne sadamast lahkumist püügipäevikusse laeva pardal olevate püügivahendite koguse ja kogupikkuse. Sadamast väljuvatest laevadest kontrollitakse vähemalt 15 %;
   laeva kapten tagab, et lossimise ajal on laeva pardal 90 % liidu püügipäevikusse antud püügiretke osas kantud püügivahenditest ja
   liidu püügipäevikusse kantakse kõikide liikide kogused, mida püütakse enam kui 50 kg või mida heidetakse tagasi enam kui 50 kg;
  d) nakkevõrgud ICES IX alapiirkonnas, mille võrgusilma suurus on vähemalt 220 mm, tingimusel et:
   neid kasutatakse vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 m;
   nende vertikaalne ulatus ei ole üle 30 võrgusilma ning nende võrgunöörisuhe on vähemalt 0,44;
   need ei ole laiali tõmmatud ujukite või samaväärse ujuvseadise abil;
   võrgu pikkus on kuni 5 km ja kõigi samaaegselt vette lastud võrkude kogupikkus ei ületa 20 km kalalaeva kohta;
   võrk on vees kuni 72 tundi.

4.  Kõnealust erandit ei kohaldata NEACFi reguleeritavas piirkonnas.

4a.  Igale kalalaevale, mis kasutab ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj, VIIk rajoonis ja ICES XII alapiirkonnas ida pool 27°W, VIII, IX ja X alapiirkonnas ankurdatud seisevvõrke, nakkevõrke või abaraid kohas, kus kaardistatud veesügavus on üle 200 meetri, antakse kalapüügiluba kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7.

5.  Laeva pardal tohib korraga olla ainult üks püügivahendite liikidest, mida on kirjeldatud lõike 3 punktides a,▌ b või d. Laeva pardal võib olla võrke, mille kogupikkus on kuni 20 % suurem jadade kogupikkusest, mida võib samaaegselt vette lasta.

6.  Lõikes 4a osutatud kalapüügiloaga püüdva kalalaeva kapten kannab püügipäevikusse kalalaeval olevate püügivahendite koguse ja pikkuse enne kui laev lahkub sadamast ja sadamasse tagasi jõudes, ning annab aru nende andmete võimalike lahknevuste kohta.

8.  Pädeval asutusel on õigus eemaldada ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj, VIIk rajoonis ning ICES XII alapiirkonnas ida pool 27o W ja VIII, IX ja X alapiirkonnas merre järelevalveta jäetud võrgud järgmistel juhtudel:

   a) püügivahend ei ole korralikult märgistatud;
   b) poimärgised või laevaseiresüsteemi andmed näitavad, et omanik on üle 120 tunni olnud oma püügivahendist vähemalt 100 meremiili kaugusel;
   c) püügivahendit kasutatakse kohas, kus vee kaardistatud sügavus on lubatust suurem;
   d) püügivahendi võrgusilma suurus erineb lubatust.

9.  Lõikes 4a osutatud kalapüügiloaga püüdva kalalaeva kapten kannab iga püügireisi ajal püügipäevikusse järgmised andmed:

   kasutatud võrgu silmasuurus,
   ühe võrgu nominaalpikkus,
   võrkude arv jadas,
   kasutatud jadade koguarv,
   iga jada kasutamise koht,
   iga jada kasutamise sügavus,
   iga jada vees olemise aeg,
   kaotatud püügivahendite hulk, püügivahendi viimane teadaolev asukoht ja kaotamise kuupäev.

10.  Lõikes 4a osutatud kalapüügiloaga püüdval kalalaeval lubatakse saaki lossida ainult määruse (EÜ) nr 2347/2002 artikli 7 kohaselt liikmesriikide määratud sadamates.

11.  Lõike 3 punktides b ja d kirjeldatud püügivahendit kasutava kalalaeva pardal hoitavate haide kogus ei tohi ületada 5 % pardal hoitavate mereorganismide eluskaalu üldkogusest.

11a.  Komisjon võib pärast STECFiga konsulteerimist võtta vastu rakendusaktid, millega jäetakse liikmesriigi konkreetne püügitegevus ICES VIII, IX, X alapiirkonnas lõigete 1–10 kohaldamisalast välja, juhul kui liikmesriikide esitatud teabe kohaselt toob see püügitegevus kaasa haide kaaspüügi ja tagasiheite väga vähesel määral.

Artikkel 34c

Biskaia lahes lubatud teatavate veetavate püünistega püügi tingimused

1.  Erandina komisjoni 19. märtsi 2002. aasta määruse (EÜ) nr 494/2002 (millega kehtestatakse ICES III, IV, V, VI ja VII alapiirkonna ning VIII alapiirkonna a, b, d ja e rajooni merluusivarude taastamise täiendavad tehnilised meetmed)** artikli 5 lõikes 2 sätestatust, lubatakse määruse (EÜ) nr 494/2002 artikli 5 lõike 1 punktis b nimetatud piirkonnas kala püüda traalide, ankurdatud põhjanootade ja samalaadsete püügivahenditega (välja arvatud piimtraalidega), mille võrgusilma suurus on 70–99 mm ja mis on varustatud XIVb lisa kohase ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga.

2.  Kalapüügil ICES VIIIa ja b rajoonis, on lubatud kasutada selektiivset võre ja selle kinnitusi noodapära ja/või ruudukujuliste silmadega selektiivakna ees, mille silmasuurus on võrgupikenduse alumises osas noodapära ees vähemalt 60 mm. Käesoleva määruse artikli 4 lõike 1, artikli 6 ja artikli 9 lõike 1 sätteid ning määruse (EÜ) nr 494/2002 artikli 3 punktide a ja b sätteid ei kohaldata traali selle osa suhtes, kuhu lisatakse nimetatud selektiivsed seadised.

Artikkel 34d

Ohualdiste süvamereelupaikade kaitsemeetmed NEAFCi reguleeritavas piirkonnas

1.  Kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas ankurdatud seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega on keelatud piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Reykjanese aheliku osa:

   55o04.5327' N, 36o49.0135' W
   55o05.4804' N, 35o58.9784' W
   54o58.9914' N, 34o41.3634' W
   54o41.1841' N, 34o00.0514' W
   54o00' N, 34o00' W
   53o54.6406' N, 34o49.9842' W
   53o58.9668' N, 36o39.1260' W
   55o04.5327' N, 36o49.0135' W

Kesk-Atlandi mäestiku (MAR) põhjapoolne piirkond:

   59o45' N, 33o30' W
   57o30' N, 27o30' W
   56o45' N, 28o30' W
   59o15' N, 34o30' W
   59o45' N, 33o30' W

Kesk-Atlandi mäestiku (MAR) keskpiirkond (Charlie-Gibbs Fracture zone ja Subpolar Frontal Region):

   53o30' N, 38o00' W
   53o30' N, 36o49' W
   55o04.5327' N, 36o49' W
   54o58.9914' N, 34o41.3634' W
   54o41.1841' N, 34o00' W
   53o30' N, 30o00' W
   51o30' N, 28o00' W
   49o00' N, 26o30' W
   49o00' N, 30o30' W
   51o30' N, 32o00' W
   51o30' N, 38o00' W
   53o30' N, 38o00' W

Kesk-Atlandi mäestiku (MAR) lõunapoolne piirkond:

   44o30' N, 30o30' W
   44o30' N, 27o00' W
   43o15' N, 27o15' W
   43o15' N, 31o00' W
   44o30' N, 30o30' W

Altairi veealused mäed:

   45o00' N, 34o35' W
   45o00' N, 33o45' W
   44o25' N, 33o45' W
   44o25' N, 34o35' W
   45o00' N, 34o35' W

Anti-Altairi veealused mäed:

   43o45' N, 22o50' W
   43o45' N, 22o05' W
   43o25' N, 22o05' W
   43o25' N, 22o50' W
   43o45' N, 22o50' W

Hattoni madalik:

   59°26' N, 14°30' W
   59°12' N, 15°08' W
   59°01' N, 17°00' W
   58°50' N, 17°38' W
   58°30' N, 17°52' W
   58°30' N, 18°22' W
   58°03' N, 18°22' W
   58°03' N, 17°30' W
   57°55' N, 17°30' W
   57°45' N, 19°15' W
   58°11.15' N, 18°57.51' W
   58°11.57' N, 19°11.97' W
   58°27.75' N, 19°11.65' W
   58°39.09' N, 19°14.28' W
   58°38.11' N, 19°01.29' W
   58°53.14' N, 18°43.54' W
   59°00.29' N, 18°01.31' W
   59°08.01' N, 17°49.31' W
   59°08.75' N, 18°01.47' W
   59°15.16' N, 18°01.56' W
   59°24.17' N, 17°31.22' W
   59°21.77' N, 17°15.36' W
   59°26.91' N, 17°01.66' W
   59°42.69' N, 16°45.96' W
   59°20.97' N, 15°44.75' W
   59°21' N, 15°40' W
   59°26' N, 14°30' W

Loode-Rockalli madalik:

   57o00' N, 14o53' W
   57o37' N, 14o42' W
   57o55' N, 14o24' W
   58o15' N, 13o50' W
   57o57' N, 13o09' W
   57o50' N, 13o14' W
   57o57' N, 13o45' W
   57o49' N, 14o06' W
   57o29' N, 14o19' W
   57o22' N, 14o19' W
   57o00' N, 14o34' W
   56o56' N, 14o36' W
   56o56' N, 14o51' W
   57o00' N, 14o53' W

Edela-Rockalli madalik (Empress of Britain Bank):

   56o24' N, 15o37' W
   56o21' N, 14o58' W
   56o04' N, 15o10' W
   55o51' N, 15o37' W
   56o10' N, 15o52' W
   56o24' N, 15o37' W

Logachevi veealune mägi:

   55°17' N, 16°10' W
   55°34' N, 15°07' W
   55°50' N, 15°15' W
   55°33' N, 16°16' W
   55°17' N, 16°10' W

Lääne-Rockalli veealune mägi:

   57o20' N, 16o30' W
   57o05' N, 15o58' W
   56o21' N, 17o17' W
   56o40' N, 17o50' W
   57o20' N, 16o30' W

2.  Kui NEAFCi reguleeritava piirkonna uutes ja senistes põhjalähedase püügi piirkondades toimuva püügi käigus püütud eluskoralli või eluskäsnade kogus püügivahendi kohta on suurem kui 60 kg eluskoralli ja/või 800 kg eluskäsnade puhul, teatab laev sellest oma lipuriigile, lõpetab püügi ja liigub vähemalt kaks meremiili eemale asukohast, mis tõenditele tuginedes on lähim kõnealuse saagi püüdmise täpsele kohale.

Artikkel 34e

Ohualdiste süvamereelupaikade kaitsemeetmed ICES VIIc, VIIj, VIIk rajoonis

1.  Kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas ankurdatud seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega, on keelatud piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Belgica veealune mäestik:

   51o29.4' N, 11o51.6' W
   51o32.4' N, 11o41.4' W
   51o15.6' N, 11o33.0' W
   51o13.8' N, 11o44.4' W
   51o29.4' N, 11o51.6' W

Hovlandi veealune mäestik:

   52o16.2' N, 13o12.6' W
   52o24.0' N, 12o58.2' W
   52o16.8' N, 12o54.0' W
   52o16.8' N, 12o29.4' W
   52o04.2' N, 12o29.4' W
   52o04.2' N, 12o52.8' W
   52o09.0' N, 12o56.4' W
   52o09.0' N, 13o10.8' W
   52o16.2' N, 13o12.6' W

Porcupine’i madaliku loodeosa I piirkond:

   53o30.6' N, 14o32.4' W
   53o35.4' N, 14o27.6' W
   53o40.8' N, 14o15.6' W
   53o34.2' N, 14o11.4' W
   53o31.8' N, 14o14.4' W
   53o24.0' N, 14o28.8' W
   53o30.6' N, 14o32.4' W

Porcupine’i madaliku loodeosa II piirkond:

   53o43.2' N, 14o10.8' W
   53o51.6' N, 13o53.4' W
   53o45.6' N, 13o49.8' W
   53o36.6' N, 14o07.2' W
   53o43.2' N, 14o10.8' W

Porcupine’i madaliku edelaosa:

   51o54.6' N, 15o07.2' W
   51o54.6' N, 14o55.2' W
   51o42.0' N, 14o55.2' W
   51o42.0' N, 15o10.2' W
   51o49.2' N, 15o06.0' W
   51o54.6' N, 15o07.2' W

2.  Kõik käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealal kala püüdvad pelaagilise püügi laevad kantakse ▌püügiluba omavate laevade loetellu ning neile antakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohane kalapüügiluba▌. Püügiluba omavate laevade loetellu kuuluvad laevad kannavad pardal üksnes pelaagilisi püügivahendeid.

3.  Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealal kala püüda kavatsevad pealaagilise püügi laevad teatavad määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 punktis 15 määratletud kalapüügi seirekeskusele Iirimaal neli tundi varem oma kavatsusest siseneda ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealale. Samal ajal teatavad nad ka pardal hoitava kala koguse.

4.  Lõikes 1 osutatud ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealal kala püüdvatel pelaagilise püügi laevadel on toimiv, täielikult töökorras ja kindel laevaseiresüsteem, mis on ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealal viibides täiel määral kooskõlas asjaomaste eeskirjadega.

5.  Lõikes 1 osutatud ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealal kala püüdvad pelaagilise püügi laevad saadavad iga tund laevaseiresüsteemi aruandeid.

6.  Lõikes 1 osutatud ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealal kalapüügi lõpetanud pelaagilise püügi laevad teavitavad Iiri seirekeskust sellelt alalt lahkumisest. Samal ajal teatavad nad ka pardal hoitava kala koguse.

7.  Lõikes 1 osutatud ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealal pelaagiliste liikide püügi piiranguna nõutakse, et pardal olevad või püügil kasutatavad võrgud oleksid silmasuurusega 16–31 mm või 32–54 mm.

Artikkel 34f

Ohualdiste süvamereelupaikade kaitsemeetmed ICES VIIIc rajoonis

1.  Kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas ankurdatud seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega on keelatud piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

El Cachucho:

   44o12' N, 05o16' W
   44o12' N, 04o26' W
   43o53' N, 04o26' W
   43o 53' N, 05o16' W
   44o12' N, 05o16' W

2.  Erandina lõikes 1 sätestatud keelust võivad laevad, mis on 2006., 2007. ja 2008. aastal põhjaõngejadadega püüdnud lima-niituimlutsu, saada oma kalandusametilt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt ▌kalapüügiloa sellise püügi jätkamiseks piirkonnas lõuna pool 44o00.00’ N. Igal sellise ▌loa saanud laeval on sõltumata nende kogupikkusest toimiv, täielikult töökorras ja kindel laevaseiresüsteem, mis on lõikes 1 osutatud piirkonnas kala püüdes kooskõlas asjaomaste eeskirjadega.

* EÜT L 41, 13.2.2002, lk 1.

** EÜT L 77, 20.3.2002, lk 8.„;

"

(10)  Artikkel 38 jäetakse välja;

(11)  Artikkel 47 jäetakse välja;

(11a)  Vastavalt käesoleva määruse lisale muudetakse määruse (EÜ) nr 850/98 I, IV, XII ja XIV lisa.

(11b)  Vastavalt käesoleva määruse lisale lisatakse XIIa, XIVa, XIVb, XIVc ja XIVd lisa.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1434/98 muutmine

Määrust (EÜ) 1434/98 artiklile 2 lisatakse järgmine lõige:"

1a)  Lõiget 1 ei kohaldata ICES IIIa rajoonis, IV alapiirkonnas ja VIId rajoonis ning ICES IIa rajooni ELi vetes püütud heeringa suhtes.

"

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 351, 15.11.2012, p. 83.
(2) ELT L 347, 24.12.2009, lk 6.
(3) ELT L 165, 24.6.2011, lk 1.
(4) ELT L 22, 26.1.2009, lk 1.
(5) EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1.
(6) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.


LISA

Määruse (EÜ) nr 850/98 lisasid muudetakse järgmiselt.

   1) I lisas jäetakse välja tabeli kuues joonealune märkus.
   2) IV lisas asendatakse tabel järgmisega:"

Veetavad püügivahendid: Skagerrak ja Kattegat

Võrgusilma suuruskategooriad, sihtliigid ja saagi normprotsendid võrgusilma ühe suuruskategooria puhul


Liik

Võrgusilma suuruskategooria (mm)

<16

16-31

32-69

35-69

70-89 (5)

≥90

Sihtliikide miinimumprotsent

50% (6)

50% (6)

20% (6)

50% (6)

20% (6)

20% (7)

30% (8)

Puudub

Tobiaslased (Ammodytidae) (3)

X

X

X

X

X

X

X

X

Tobiaslased (Ammodytidae) (4)

X

X

X

X

X

X

Norra tursik (Trisopterus esmarkii)

X

X

X

X

X

X

Põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)

X

X

X

X

X

X

Harilik merilohe (Trachinus draco)

X

X

X

X

X

X

Limused (v.a Sepia) (1)

X

X

X

X

X

X

Harilik tuulehaug (Belone belone) (1)

X

X

X

X

X

X

Hall merikukk (Eutrigla gurnardus) (1)

X

X

X

X

X

X

Hõbekalad (Argentina spp.)

X

X

X

X

X

Kilu (Sprattus sprattus)

X

X

X

X

X

X

Harilik e euroopa angerjas (Anguilla anguilla)

X

X

X

X

X

X

Põhjamere garneel / läänemere krevett (Crangon spp., Palaemon adspersus)(1)

X

X

X

X

X

X

Makrellid (Scomber spp.)

X

X

X

Harilik stauriid (Trachurus spp.)

X

X

X

Harilik heeringas (Clupea harengus)

X

X

X

Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis)

X

X

X

Põhjamere garneel / läänemere krevett (Crangon spp., Palaemon adspersus)(2)

X

X

X

Merlang (Merlangus merlangus)

X

X

Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)

X

X

Kõik muud mereorganismid

X
   (1) Ainult nelja miili ulatuses lähtejoonest.
   (2) Lähtejoonest nelja miili ulatusse jäävast alast väljaspool.
   (3) 1. märtsist kuni 31. oktoobrini Skagerrakis ja 1. märtsist kuni 31. juulini Kattegatis.
   (4) 1. novembrist kuni veebruarikuu viimase päevani Skagerrakis ja 1. augustist kuni veebruarikuu viimase päevani Kattegatis.
   (5) Selle silmasuuruse kategooria puhul peab noodapära olema tehtud ruudukujuliste silmadega võrgust, millel on käesoleva määruse XIVa lisas kirjeldatud sorteerimisvõre.
   (6) Pardal hoitav saak võib sisaldada kuni 10 % segu tursast, kilttursast, euroopa merluusist, merilestast, pikklestast, väikesuulestast, harilikust merikeelest, harilikust kammeljast, siledast kammeljast, lestast, makrellist, megrimist, merlangist, harilikust soomuslestast, põhjaatlandi süsikast, norra salehomaarist ja homaarist.
   (7) Pardal hoitav saak võib sisaldada kuni 50 % segu tursast, kilttursast, euroopa merluusist, merilestast, pikklestast, väikesuulestast, harilikust merikeelest, harilikust kammeljast, siledast kammeljast, lestast, heeringast, makrellist, megrimist, harilikust soomuslestast, põhjaatlandi süsikast, Norra salehomaarist ja homaarist.
   (8) Pardal hoitav saak võib sisaldada kuni 60 % segu tursast, kilttursast, euroopa merluusist, merilestast, pikklestast, väikesuulestast, harilikust merikeelest, harilikust kammeljast, siledast kammeljast, lestast, megrimist, merlangist, harilikust soomuslestast, põhjaatlandi süsikast ja homaarist.
"

3)  XII lisa tabelit muudetakse järgmiselt:

   a) veenuskarplast ja kaheksajalga käsitlevad read asendatakse järgmisega:"

Liik

Minimaalne suurus

Piirkonnad 1–5, v.a Skagerrak ja Kattegat

Skagerrak ja Kattegat

Veenuskarplane (Venerupis philippinarum)

35mm

Liik

Minimaalne suurus Piirkonnad 1–5, v.a Skagerrak ja Kattegat

Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)

Kogu piirkond, v.a piirkonna 5 suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed: 750 grammi
Piirkonna 5 suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed: 450 grammi (roogitud)
"
   b) anšoovist käsitlevad read asendatakse järgmisega:"

Liik

Minimaalne suurus Piirkonnad 1–5, v.a Skagerrak ja Kattegat

Anšoovis (Engraulis encrasicolus)

Kogu piirkond, välja arvatud ICES IXa rajoon ida pool 7° 23' 48„ W: 12 cm või 90 isendit kilo kohta
ICES IXa rajoon ida pool 7° 23' 48„ W: 10 cm”
"

4)  Lisatakse järgmine lisa:"

XIIa LISA

ALAMMÕÕDUD PIIRKONNAS 9

Liik

Minimaalne suurus Piirkond 9

Harilik kammeljas (Psetta maxima)

45cm

"

5)  XIV lisasse lisatakse tähestikulises järjekorras järgmised eestikeelsed nimed:"

EESTIKEELNE NIMI

TEADUSLIK NIMI

Hirvkalalased

Capros aper

Lima-niituimluts

Phycis blennoides

Meriahven

Sebastes spp.

Sardinellad

Sardinella aurita

"

6)  lisatakse järgmised lisad:"

XIVa LISA

SORTEERIMISVÕRE SPETSIFIKATSIOONID

-1.  Liigiselektiivne võre kinnitatakse traalidele, mille noodapära ruudukujuliste võrgusilmade suurus on vähemalt 70 mm ja alla 90 mm. Noodapära on vähemalt 8 m pikk. Kasutada ei tohi traali, mille noodapära ümbermõõdul on rohkem kui 100 ruudukujulist võrgusilma, jättes välja liitekohad ja palistused. Ruudukujuliste võrgusilmadega noodapära nõutakse ainult Skagerrakis ja Kattegatis.

1.  Võre on ristkülikukujuline. Võre varvad on paralleelsed võre pikiteljega. Võre trellide vahekaugus on kuni 35 mm. Lubatud on kasutada ühte või mitut hinge, et hõlbustada püünise hoidmist võrgupoolil.

2.  Võre kinnitatakse traalile diagonaalselt, eest tahapoole üles, mis tahes kohta noodapära algusest kuni mittekoonilise osa alguseni. Kõik võre küljed kinnitatakse traali külge.

3.  Traali ülemises paneelis on võre ülaserva vahetus läheduses vaba väljapääsuava kaladele. Väljapääsuava kaugem serv on võrega ühelaiune ja tehtud võre mõlemalt küljelt piki võrgu sõlmevahesid ettepoole ulatuva teravikukujulise väljalõikena.

4.  Võre ette tohib kinnitada lehtri, mis suunab kalad traali põhja ja võre poole. Lehtri võrgusilmasuurus on vähemalt 70 mm. Lehtri kõige kitsama osa vertikaalsuunaline läbimõõt võre ees on 15 cm. Lehtri laius võre ees on võrdne võre laiusega.

20121122-P7_TA(2012)0448_ET-p0000001.jpg

Liigi ja suuruse suhtes selektiivse traali joonis. Sisenevad kalad suunatakse lehtri abil traali põhja ja võre ette. Suuremad kalad suunatakse võre abil traalist välja, kuid väiksemad kalad ja norra salehomaarid läbivad võre ja sattuvad noodapärasse. Ruudukujuliste võrgusilmadega noodapära võimaldab välja pääseda väikestel kaladel ja alamõõdulistel norra salehomaaridel. Joonisel kujutatud ruudukujuliste võrgusilmadega noodapära on nõutav ainult Skagerrakis ja Kattegatis.

XIVb LISA

BISKAIA LAHES LUBATUD TEATAVATE VEETAVATE PÜÜNISTEGA PÜÜGI TINGIMUSED

1.  Ülemise ruudukujuliste silmadega selektiivakna spetsifikatsioonid

Selektiivaken on täisnurkne võrguosa. Selektiivaknaid on ainult üks. Selektiivaken ei tohi olla mingil moel ummistatud sisemiste või väliste tarinditega.

2.  Selektiivakna asukoht

Selektiivaken paigutatakse traali tagumise koonilise osa ülemisse paneeli vahetult noodapärast ja võrgupikendusest koosneva mittekoonilise osa ette.

Selektiivaken lõpeb kõige rohkem 12 silma kaugusel käsitsi põimitud silmareast võrgupikenduse ja traali tagumise koonilise osa vahel.

3.  Selektiivakna suurus

Selektiivakna pikkus on vähemalt kaks meetrit ja laius vähemalt üks meeter.

4.  Selektiivakna võrk

Silmaava suurus on vähemalt 100 mm. Võrgusilmad on ruudukujulised, st selektiivakna võrgu kõik neli külge lõikuvad sõlmevahedega.

Võrk paigaldatakse nii, et sõlmevahed kulgevad paralleelselt ja risti noodapära pikiteljega.

Võrgumaterjal on ühekordsest niidist. Niidi maksimaalne jämedus on 4 mm.

5.  Selektiivakna kinnitamine rombikujuliste silmadega võrgu külge

Selektiivakna neli külge on lubatud ääristada. Ääristuse läbimõõt ei ületa 12 mm.

Sirgeks veetud selektiivakna pikkus on võrdne selektiivakna pikiküljele kinnitatud rombikujuliste silmade pikkusega, kui need on sirgeks veetud.

Selektiivakna väikseima külje (s.t meetripikkune külg, mis on risti noodapära pikiteljega) ülemise osa avatud rombikujuliste võrgusilmade arv peab olema vähemalt võrdne paneeli pikiküljele kinnitatud täisrombikujuliste silmade arvuga, mis on jagatud 0,7-ga.

6.  Selektiivakna paigutust traalis kujutab järgmine joonis.

20121122-P7_TA(2012)0448_ET-p0000003.jpg

XIVc LISA

ÜLE 15 MEETRI PIKKUSTE LAEVADE RUUDUKUJULISTE SILMADEGA SELEKTIIVAKEN

1.  Ülemise ruudukujuliste silmadega selektiivakna spetsifikatsioonid

Selektiivaken on täisnurkne võrguosa. Võrgumaterjal on ühekordsest niidist. Kõik võrgusilmad on ruudukujulised, st selektiivakna võrgu kõik neli külge lõikuvad sõlmevahedega. Võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm. Selektiivaken on vähemalt kolm meetrit pikk, välja arvatud juhul, kui ta on ühendatud võrkudega, mida veab vähem kui 112 kW võimsusega laev; sellisel juhul on selektiivaken vähemalt kaks meetrit pikk.

2.  Selektiivakna asukoht

Selektiivaken paikneb noodapära ülemises paneelis. Selektiivakna tagumine serv ei tohi olla kaugemal kui 12 meetrit komisjoni 6. detsembri 1984. aasta määruse (EMÜ) nr 3440/84 (mis käsitleb seadiste kinnitamist traalide, ankurdatud põhjanootade ja samalaadsete võrkude külge)* artikli 8 kohasest gaitanist.

3.  Selektiivakna kinnitamine rombikujuliste silmadega võrgu külge

Selektiivakna pikikülje ja küljeõmbluse vahel ei ole üle kahe avatud rombikujulise võrgusilma.

Sirgeks veetud selektiivakna pikkus on võrdne selektiivakna pikiküljele kinnitatud rombikujuliste silmade pikkusega, kui need on sirgeks veetud. Noodapära ülemise paneeli rombikujuliste võrgusilmade ja selektiivakna väikseima külje ühendamisel ühendatakse kolm rombikujulist võrgusilma ühe ruudukujulise võrgusilma kohta, kui noodapära võrgusilma suurus on 80 mm, või kaks rombikujulist võrgusilma ühe ruudukujulise võrgusilma kohta, kui noodapära võrgusilma suurus on 120 mm, v.a selektiivakna mõlema külje sõlmevahed.

XIVd LISA

ALLA 15 MEETRI PIKKUSTE LAEVADE RUUDUKUJULISTE SILMADEGA SELEKTIIVAKEN

1.  Ülemise ruudukujuliste silmadega selektiivakna spetsifikatsioonid

Selektiivaken on täisnurkne võrguosa. Võrgumaterjal on ühekordsest niidist. Kõik võrgusilmad on ruudukujulised, st selektiivakna võrgu kõik neli külge lõikuvad sõlmevahedega. Võrgusilma suurus on vähemalt 110 mm. Selektiivaken on vähemalt kolm meetrit pikk, välja arvatud juhul, kui ta on ühendatud võrkudega, mida veab vähem kui 112 kW võimsusega laev; sellisel juhul on selektiivaken vähemalt kaks meetrit pikk.

2.  Selektiivakna asukoht

Selektiivaken paikneb noodapära ülemises paneelis. Selektiivakna tagumine serv ei tohi olla kaugemal kui 12 meetrit määruse (EMÜ) nr 3440/84 artikli 8 kohasest gaitanist.

3.  Selektiivakna kinnitamine rombikujuliste silmadega võrgu külge

Selektiivakna pikikülje ja küljeõmbluse vahel ei ole üle kahe avatud rombikujulise võrgusilma. Sirgeks veetud selektiivakna pikkus on võrdne selektiivakna pikiküljele kinnitatud rombikujuliste silmade pikkusega, kui need on sirgeks veetud. Noodapära ülemise paneeli rombikujuliste võrgusilmade ja selektiivakna väikseima külje ühendamisel ühendatakse kaks rombikujulist võrgusilma ühe ruudukujulise võrgusilma kohta, v.a selektiivakna mõlema külje sõlmevahed.

EÜT L 318, 7.12.1984, lk 23.

"

Õigusteave - Privaatsuspoliitika