Euroopa Parlamendi 23. mai 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava (COM(2011)0330 – C7-0154/2011 – 2011/0144(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0330),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0154/2011),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. oktoobri 2011. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 18. aprilli 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0449/2011),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi avalduse;
3. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. mail 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2012, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 500/2012) lõplikule kujule).
Seadusandliku resolutsiooni lisa
Euroopa Parlamendi avaldus rakendusaktide kohta
Euroopa Parlament teatab, et käesoleva määruse sätted rakendusaktide kohta on saavutatud tundliku kompromissi tulemusena. Et saavutada kokkulepe esimesel lugemisel enne hariliku tuuni püügihooaja algust, nõustus Euroopa Parlament teatud konkreetsetel juhtudel rakendusaktide võimalusega. Parlament rõhutab siiski, et neid sätteid ei tohi kasutada pretsedendina samasuguste olukordade reguleerimiseks tulevaste rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmete tõhusal ülevõtmisel, mis on koostatud piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt ja mis on vastavalt nende organisatsioonide loomise aluseks olevatele rahvusvahelistele konventsioonidele liidu jaoks siduvad.
Euroopa Parlamendi 23. mai 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul (uuestisõnastatud tekst) (COM(2011)0566 – C7-0269/2011 – 2011/0243(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0566),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0269/2011),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 7. detsembri 2011. aasta arvamust(1),
– olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,
– võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2),
– võttes arvesse õiguskomisjoni 25. novembri 2011. aasta kirja transpordi- ja turismikomisjonile vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3,
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 4. aprilli 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;
– võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0034/2012),
A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. mail 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2012, topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul (uuestisõnastatud tekst)
ELi ja Mosambiigi Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ***
185k
30k
Euroopa Parlamendi 23. mai 2012. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta (18059/2011 – C7-0028/2012 – 2011/0378(NLE))
– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (18059/2011),
– võttes arvesse uue protokolli eelnõu, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (18058/2011),
– võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0028/2012),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,
– võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A7-0147/2012),
1. annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;
2. palub komisjonil edastada Euroopa Parlamendile lepingu artiklis 9 ette nähtud ühiskomitee koosolekute protokollid ja järeldused, samuti uue protokolli artiklis 3 osutatud mitmeaastase valdkondliku programmi ja vastavad iga-aastased hindamised; palub komisjoni samuti võimaldada Euroopa Parlamendi esindajatel osaleda vaatlejatena ühiskomitee koosolekutel ning esitada uue protokolli kohaldamise viimasel aastal ja enne selle uuendamise läbirääkimiste alustamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule täieliku aruande protokolli kohaldamise hindamise kohta, seadmata selle kättesaamisele ülearuseid piiranguid;
3. palub nõukogul ja komisjonil oma vastavate volituste piires teavitada Euroopa Parlamenti viivitamata ja täielikult uue protokolli ja selle uuendamisega seotud menetluse kõigil etappidel vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikele 2 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10;
4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Mosambiigi Vabariigi valitsusele ja parlamendile.
Finantstehingute maksu ühine süsteem *
426k
136k
Euroopa Parlamendi 23. mai 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, milles käsitletakse finantstehingute maksu ühist süsteemi ja millega muudetakse direktiivi 2008/7/EÜ (COM(2011)0594 – C7-0355/2011 – 2011/0261(CNS))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2011)0594),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0355/2011),
– võttes arvesse Küprose parlamendi, Malta parlamendi ja Rootsi parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning arengukomisjoni, eelarvekomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0154/2012),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Komisjoni ettepanek
Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1
(1) Hiljutise finantskriisi tõttu on kõigil valitsemistasanditel arutatud võimaliku täiendava maksu, eelkõige finantstehingute maksu kehtestamist finantssektoris. Nende arutelude aluseks on soov tagada, et finantssektor annaks oma panuse kriisi kulude katmisse ja et võrreldes teiste sektoritega maksustataks kõnealust sektorit tulevikus õiglaselt, et piirataks finantseerimisasutuste stiimuleid tegeleda liiga riskantsete tegevustega, et täiendataks reguleerivaid meetmed, mille eesmärk on hoida ära tulevased kriisid, ning loodaks täiendavat tulu üldeelarve või konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks.
(1) Hiljutise finantskriisi tõttu on kõigil valitsemistasanditel arutatud võimaliku täiendava maksu, eelkõige finantstehingute maksu kehtestamist finantssektoris. Nende arutelude aluseks on soov tagada, et finantssektor annaks oma panuse kriisi kulude katmisse ja et võrreldes teiste sektoritega maksustataks kõnealust sektorit tulevikus õiglaselt, et piirataks finantseerimisasutuste stiimuleid tegeleda liiga riskantsete tegevustega, et täiendataks reguleerivaid meetmed, mille eesmärk on hoida ära tulevased kriisid, ning loodaks täiendavat tulu üldeelarve jaoks, muu hulgas panusena eelarve konsolideerimisse, et ergutada kasvu ja luua töökohti, või konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks, nt arenguabi ja kliimamuutuse vastu võitlemine.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2
(2) Selleks et vältida turumoonutusi tulenevalt liikmesriikides ühepoolselt võetavatest meetmetest ja arvestades enamiku asjakohaste finantstehingute väga suurt mobiilsust ning vajadust tagada siseturu nõuetekohane toimimine, on liikmesriikides kehtestatava finantstehingute maksu põhielemendid vaja ühtlustada liidu tasandil. Seejuures tuleks vältida maksuarbitraaži võimalusi ELis ja investeeringute jaotumise moonutusi liidu finantsturgudel ning ka topeltmaksustamist või maksustamata jätmist.
(2) Selleks et vältida turumoonutusi tulenevalt liikmesriikides ühepoolselt võetavatest meetmetest ja arvestades enamiku asjakohaste finantstehingute väga suurt mobiilsust ning vajadust tagada siseturu nõuetekohane toimimine, on vaja liikmesriikides kehtestatava finantstehingute maksu põhielemendid ühtlustada ja käesolevat direktiivi rakendada liidu tasandil. Seejuures tuleks vältida maksuarbitraaži võimalusi ELis ja investeeringute jaotumise moonutusi liidu finantsturgudel ning ka topeltmaksustamist või maksustamata jätmist. Pidades silmas ülimat eesmärki, mis seisneb finantstehingute maksu kohaldamises kogu liidus, ning juhul, kui teatav liikmesriikide rühm, mis hõlmab euroala liikmesriike, kuid ei ole nendega piiratud, otsustab kiiremini edasi liikuda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 329 kohase tõhustatud koostöö alusel, tundub käesolevas direktiivis välja töötatud mudel olevat sobiv rakenduslik alus niisuguses liikmesriikide rühmas. Finantstehingute maksu kehtestamine väga piiratud arvul liikmesriikides võib aga põhjustada olulist konkurentsi moonutamist siseturul ning tagamaks, et niisugune tegevus ei mõjuta negatiivselt siseturu toimimist, tuleks võtta ulatuslikke meetmeid.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 a (uus)
(2 a)Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldustega ja võttes arvesse asjaolu, et finantstehingute maks saavutab täielikult oma eesmärgid juhul, kui see kehtestatakse ülemaailmsel tasandil, peaks liit juhtima jõupingutusi, et saavutada finantstehingute maksukokkulepe ülemaailmsel tasandil. Seades end finantstehingute maksu kehtestamisel eeskujuks, peab liit otsustavalt püüdlema rahvusvahelise kokkuleppe poole asjaomasel rahvusvahelisel areenil, eelkõige G20 raames, et luua ühine alus ülemaailmse finantstehingute maksu kehtestamiseks. Sellesuunalised konkreetsed meetmed peaksid moodustama osa aruandest, mille komisjon koostab käesoleva direktiivi esimese läbivaatamise raames.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3
(3) Selleks et siseturg nõuetekohaselt toimiks, tuleks finantstehingute maksu kohaldada paljude erinevate finantsinstrumentide suhtes, sh nii organiseeritud turgudel kui ka börsiväliselt kaubeldavate struktureeritud toodete suhtes ja ka kõigi tuletislepingute sõlmimise ja muutmise suhtes. Samal põhjusel on maksustatavate finantseerimisasutuste mõiste lai.
(3) Selleks et vähendada maksustamise vältimise ja tegevuskoha äraviimise riski ning regulatiivse arbitraaži võimalusi, tuleks finantstehingute maksu kohaldada paljude erinevate finantsinstrumentide suhtes, sh nii organiseeritud turgudel kui ka börsiväliselt kaubeldavate struktureeritud toodete suhtes ja ka kõigi tuletislepingute sõlmimise ja muutmise suhtes. Samal põhjusel on maksustatavate finantseerimisasutuste mõiste lai. Võimalikult paljude finantsinstrumentide ja finantsturuosaliste kaasamine peaks ühtlasi tagama selle, et maksukoormus on jaotatud võrdselt kõigi osaliste vahel, kuid on suhteliselt suurem finantstehingute puhul, mis on spekulatiivsemad ja põhjustavad suuremaid häireid. Sama tulemust ei oleks võimalik saavutada, kui finantstehingute maksu kohaldamisala oleks piiratum, nt kui see võtaks tempelmaksu kuju, mis asetaks kogu maksukoormuse palju väiksemale reguleeritud turgudel kaubeldavate instrumentide rühmale, täitmata liigse ja kahjuliku spekuleerimise vähendamise eesmärki.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 a (uus)
(11 a)Rangelt reguleeritud, kontrollitud ja läbipaistva kauplemise tugevdamiseks börsil peaksid liikmesriigid reguleerimata, kontrollimatu ja vähem läbipaistva börsivälise kauplemise kõrval kohaldama börsidel tehtud finantstehingute suhtes madalamaid maksumäärasid kui börsiväliselt tehtud finantstehingute suhtes. Sel viisil on võimalik saavutada kauplemise nihkumine vähereguleeritud või reguleerimata turgudelt rangelt reguleeritud ja kontrollitud börsidele.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12
(12) Selleks et maks oleks suunatud pigem finantssektorile kui elanikele ja arvestades et finantseerimisasutused teevad finantsturgudel enamiku tehingutest, tuleks maksu kohaldada kõnealuste asutuste suhtes sellest olenemata, kas nad kauplevad oma nimel, teiste isikute nimel või oma arvel või teiste isikute arvel.
(12) Selleks et maks oleks suunatud pigem finantssektorile kui elanikele ja arvestades, et finantseerimisasutused teevad finantsturgudel enamiku tehingutest, tuleks maksu kohaldada ainult kõnealuste asutuste suhtes sellest olenemata, kas nad kauplevad oma nimel, teiste isikute nimel või oma arvel või teiste isikute arvel.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13
(13) Finantstehingute maksu tuleks kohaldada residentsuse põhimõttel, arvestades finantstehingute suurt mobiilsust ja selleks et vähendada maksude vältimise ohtu.
(13) Finantstehingute maksu tuleks kohaldada väga laialt määratletud residentsuse põhimõttel, mida täiendaksid emiteerimise põhimõtte elemendid, arvestades finantstehingute suurt mobiilsust ja selleks et vähendada maksude vältimise ohtu ning et tagada turuosaliste ja tehingute võimalikult ulatuslik kaetus. Lisaks tuleks finantstehingute maksu paremaks sissenõudmiseks kohaldada omandiõiguse üleandmise põhimõtet.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14
(14) Minimaalsed maksumäärad tuleks kehtestada piisavalt kõrged, et saavutada käesoleva direktiiviga ette nähtud ühtlustamine. Samas peavad määrad olema piisavalt madalad, et minimeerida turu ümberpaigutumise ohtu.
(14) Minimaalsed maksumäärad tuleks kehtestada piisavalt kõrged, et saavutada käesoleva direktiiviga ette nähtud ühtlustamine, nii et finantssektor annab asjakohase panuse majanduskriisi kulude katmisse, tugevdades sel viisil reaalmajandust. Samas peavad kõnealused määrad olema ühtse ülemaailmse finantstehingute maksurežiimi rakendamiseni piisavalt madalad, et minimeerida tegevuskoha äraviimise ohtu.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 a (uus)
(15 a)Kuna maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja kuritarvitamise määr sõltub osaliselt liikmesriikide võimest kontrollida kolmandas riigis paiknevas kauplemiskohas sooritatud maksustatavaid tehinguid, peaksid liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon kasutama täies ulatuses ära OECD, Euroopa Nõukogu ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide loodud maksundusalase koostöö instrumente. Vajaduse korral tuleks siinkohal algatada kahe- ja mitmepoolne koostöö.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16
(16) Selleks et oleks võimalik vastu võtta üksikasjalikumad eeskirjad, mille alusel tehakse kindlaks, kas teatud finantstegevus moodustab olulise osa ettevõtja tegevusest (et ettevõtet saaks käsitada finantseerimisasutusena käesoleva direktiivi eesmärgil), ning et saaks vastu võtta maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja kuritarvitamist käsitlevad üksikasjalikumad eeskirjad, tuleks komisjonile delegeerida volitus võtta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 eesmärgiga määrata kindlaks sellekohased vajalikud meetmed. Eriti tähtis on, et komisjon korraldaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid nõupidamisi, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide õigeaegse ja asjakohase edastamise nõukogule.
(16) Selleks et oleks võimalik vastu võtta üksikasjalikumad eeskirjad, mille alusel tehakse kindlaks, kas teatud finantstegevus moodustab olulise osa ettevõtja tegevusest (et ettevõtet saaks käsitada finantseerimisasutusena käesoleva direktiivi eesmärgil), ning et saaks vastu võtta maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja kuritarvitamist käsitlevad üksikasjalikumad eeskirjad, tuleks komisjonile delegeerida volitus võtta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 eesmärgiga määrata kindlaks sellekohased vajalikud meetmed. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, eelkõige ekspertide, valitsusväliste organisatsioonide ja muude sidusrühmadega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 a (uus)
(17 a)Käesolev direktiiv ei käsitle finantstehingute maksutulu haldamist. Võttes siiski arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, ja eelkõige sätteid liidu omavahendite kohta, võiks osa finantstehingute maksutulust hallata liidu tasandil, kas osana liidu omavahenditest või otseselt seotuna konkreetsete liidu poliitikavaldkondade ja avalike hüvedega. Osa finantstehingute maksutulu kasutamine liidu omavahenditena vähendaks liikmesriikide sissemakseid liidu eelarvesse ja vabastaks seega liikmesriikide eelarvelisi vahendeid muudeks eesmärkideks.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 b (uus)
(17 b)Maksude kogumine on üksnes liikmesriikide pädevuses.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 2
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi finantstehingute suhtes tingimusel, et vähemalt üks tehingu osapool asub liikmesriigis ja et liikmesriigi territooriumil asuv finantstehingus osalev finantseerimisasutus tegutseb kas enda arvel või teise isiku arvel või enda nimel või tehingu osapoole nimel.
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kooskõlas artikliga 3 kõigi finantstehingute suhtes, mis vastavad ühele järgmistest tingimustest:
(a) vähemalt üks tehingu osapool asub liikmesriigis ja liikmesriigi territooriumil asuv finantstehingus osalev finantseerimisasutus tegutseb kas enda arvel või teise isiku arvel või enda nimel või tehingu osapoole nimel; või
(b) tehing hõlmab finantsinstrumenti, mille on emiteerinud liidus registreeritud juriidiline isik.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt c a (uus)
(c a) valuuta hetketuru tehingud, välja arvatud juhul, kui need on otseselt seotud lõppkasutajast finantssektorivälise vastaspoole äritegevusega;
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 7 – alapunkt f
(f) pensionifond või tööandjapensioni kogumisasutus, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ artikli 6 punktis a, ning sellise fondi või asutuse investeerimisjuht;
(f) pensionifondi või tööandjapensioni kogumisasutust, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ (tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta) artikli 6 punktis a, ning sellise fondi või asutuse investeerimisjuhti, samuti üksust, mis on asutatud selliste fondide või asutuste investeeringute tegemise eesmärgil ning kes tegutseb üksnes selliste fondide või asutuste huvides, ei loeta käesoleva direktiivi kohaldamisel finantseerimisasutuseks kuni käesoleva direktiivi läbivaatamiseni vastavalt artiklile 16;
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 – punkt e a (uus)
(e a) ta on enda või teise isiku arvel või tehingu osapoole nimel tegutsev osapool tehingus, mis on seotud liikmesriigi või liidu territooriumil emiteeritud finantsinstrumendiga.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)
2 a. Lõike 1 järjepidevaks kohaldamiseks teevad liikmesriikide pädevad asutused üksteise ja ESMAga tihedat koostööd finantsturgude üle järelevalve teostamisel.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 a (uus)
Artikkel 3 a
Emiteerimine
1.Käesoleva direktiivi tähenduses on finantsinstrument emiteeritud liikmesriigi või liidu territooriumil, kui selle on emiteerinud liikmesriigis registreeritud juriidiline isik.
2.Tuletislepingu puhul on liikmesriigi või liidu territooriumil emiteerimise tingimus täidetud, kui viite- või alusinstrumendi on emiteerinud liikmesriigis registreeritud juriidiline isik.
3.Struktureeritud instrumendi puhul on liikmesriigi või liidu territooriumil emiteerimise tingimus täidetud, kui struktureeritud instrumendi aluseks või tagatiseks on oluline hulk varasid või finantsinstrumente ja tuletislepinguid, mis viitavad finantsinstrumentidele, mille on emiteerinud liikmesriigis registreeritud juriidiline isik.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 b (uus)
Artikkel 3 b
Omandiõiguse üleandmine
1.Finantstehingut, mille puhul ei ole finantstehingute maksu makstud, ei saa kohtu kaudu täitmisele pöörata ja see ei too kaasa aluseks oleva instrumendi omandiõiguse üleandmist.
2.Loetakse, et lõike 1 kohase finantstehingu puhul ei ole täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EL) nr …/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta [Euroopa turu infrastruktuuri määrus]) keskse kliirimise nõue ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EL) nr …/2012 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta [CRR IV]) kohased kapitali adekvaatsuse nõuded.
3.Automaatsete elektrooniliste makseskeemide korral arveldusagentide osalusel või ilma selleta võivad liikmesriigi maksuhaldurid luua finantstehingute maksu automaatse elektroonilise kogumise ja omandiõiguse üleandmise tõendite väljastamise süsteemi.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 3
3. Liikmesriigid kohaldavad ühesugust määra kõigi selliste finantstehingute suhtes, mis kuuluvad lõike 2 punktide a ja b kohaselt samasse kategooriasse.
3. Liikmesriigid kohaldavad maksuarbitraaži vältimiseks ühesugust määra kõigi selliste finantstehingute suhtes, mis kuuluvad lõike 2 punktide a ja b kohaselt samasse kategooriasse.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)
3 a. Liikmesriigid kohaldavad börsidel tehtavate finantstehingute suhtes madalamat maksumäära kui börsiväliste finantstehingute suhtes. Seda kohaldatakse artiklites 5 ja 6 osutatud finantstehingute suhtes.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2
2. Kui finantseerimisasutus tegutseb teise finantseerimisasutuse nimel või arvel, on üksnes kõnealune teine finantseerimisasutus kohustatud maksma finantstehingute maksu.
2. Kui finantseerimisasutus tegutseb teise finantseerimisasutuse nimel, arvel või korraldusel, on üksnes kõnealune teine finantseerimisasutus kohustatud maksma finantstehingute maksu. Kui sellisesse protsessi on kaasatud mitu finantseerimisasutust, on finantstehingute maksu kohustatud maksma ainult algne kauplejana registreeritud asutus.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 1
1. Liikmesriigid sätestavad registreerimis-, raamatupidamis- ja aruandluskohustused ning muud kohustused, mille eesmärk on tagada, et maksuhaldurile maksta tulevat finantstehingute maksu ka tegelikkuses makstakse.
1. Liikmesriigid sätestavad raamatupidamis- ja aruandluskohustused ning muud kohustused, mille eesmärk on tagada, et maksuhaldurile maksta tulevat finantstehingute maksu ka tegelikkuses makstakse.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)
1 a. Finantseerimisasutus registreerib end kuue kuu jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest artikli 3 lõike 1 kohase asukohajärgse liikmesriigi maksuhalduri juures.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 1 b (uus)
1 b. Liikmesriik teavitab teisi liikmesriike oma territooriumil registreeritud finantseerimisasutustest.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)
5 a. Liikmesriigid avalikustavad igal aastal komisjonile ja Eurostatile kogutud tulude aluseks olevate tehingute mahud.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – pealkiri
Erisätted maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ning kuritarvitamise ärahoidmise kohta
Erisätted läbipaistvuse ning maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja kuritarvitamise ärahoidmise kohta
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1
1. Liikmesriigid võtavad vastu meetmed maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ning kuritarvitamise ärahoidmiseks.
1. Maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ning kuritarvitamise ärahoidmiseks võetakse vastu liidu õigusnormid.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)
1 a. Komisjon loob ekspertide töörühma (finantstehingute maksu komitee), mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja teostab järelevalvet käesoleva direktiivi kohaldamise üle. Liikmesriigid nimetavad asutused, kellel on piisavad volitused, et võtta kuritarvituse korral viivitamata meetmeid.
Finantstehingute maksu komitee teostab järelevalvet finantstehingute üle, et tuvastada vältimise skeeme, pakkuda välja vastumeetmeid ning kooskõlastada niisuguste vastumeetmete rakendamist riigi tasandil, kui see on vajalik.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 3 a (uus)
3 a. Maksuhalduritele finantstehingute maksu kehtestamisega tekkivat halduskoormust hoitakse võimalikult väiksena ning sel eesmärgil julgustab komisjon liikmesriikide maksuhaldureid tegema koostööd.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 3 b (uus)
3 b. Eurostat kogub ja avaldab iga aastal teavet finantsvoogude kohta, mille suhtes kohaldatakse liidus finantstehingute maksu.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 3 c (uus)
3 c. Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon kasutavad täielikult ära asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide loodud maksundusalase koostöö instrumente, et kontrollida kolmandas riigis asuvas kauplemiskohas sooritatud maksustatavaid tehinguid.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 3 d (uus)
3 d. Et kohandada liikmesriikide maksuhaldureid käesoleva direktiivi sätetega, eelkõige seoses lõikes 3 osutatud halduskoostööga, annavad liikmesriigid neile vajalikud ja piisavad inimressursid ja tehnilised vahendid. Erilist tähelepanu pööratakse ametnikele koolituse pakkumisele.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 3 e (uus)
3 e. Komisjon teostab põhjaliku hindamise, et analüüsida käesoleva direktiivi rakendamisega piirkondlike ja kohalike asutuste jaoks kaasnevaid halduskulusid.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16
Iga viie aasta tagant ja esimest korda hiljemalt 31. detsembril 2016 esitab komisjon nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks.
Iga viie aasta tagant ja esimest korda hiljemalt 31. detsembril 2016 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks.
Kõnealuses aruandes käsitleb komisjon vähemalt finantstehingute maksu mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ning finantsturgudele ja reaalmajandusele ning selles võetakse arvesse edusamme, mida on tehtud finantssektori maksustamisel rahvusvahelisel tasandil.
Kõnealuses aruandes käsitleb komisjon vähemalt finantstehingute maksu mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ning finantsturgudele ja reaalmajandusele. Selles hinnatakse ka niisuguste teatavate sätete mõju nagu finantstehingute maksu asjakohane kohaldamisala, võimalus eristada finantstoodete ja varade eri kategooriaid eesmärgiga kehtestada kõrgemad määrad alates teatavast tühistatud korralduste suhtarvust, maksumäär ning erandi kehtestamine tööandjapensioni kogumisasutustele artikli 2 lõike 1 punkti 7 alapunkti f alusel. Kui komisjon tuvastab moonutuse või kuritarvituse, esildab ta asjakohased parandusmeetmed.
Lisaks koostab komisjon analüüsi ja aruande finantseerimisasutuste residentsusel põhineva finantstehingute maksu maksutulude kogumise kohta liikmesriikides ning selle kohta, millises ulatuses erineb niisugune kogumine klientide residentsusel põhinevast maksude jaotumisest, s.t millisel määral rahandusalane konsolideerumine koondab maksutulusid finantskeskustesse.
Komisjon võtab oma aruannetes arvesse arutlusel olevaid või juba kasutusele võetud finantssektori maksustamise eri vorme ning edusamme ulatuslikuma finantstehingute maksu kehtestamisel. Vajaduse korral esitab komisjon ettepanekud või võtab meetmed, et hõlbustada lähenemist ja edendada ülemaailmse finantstehingute maksu kehtestamist.
Kas ELi ja Hiina vaheline kaubandus on tasakaalust väljas?
152k
64k
Euroopa Parlamendi 23. mai 2012. aasta resolutsioon küsimuses, kas ELi ja Hiina vaheline kaubandus on tasakaalust väljas (2010/2301(INI))
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6 ja 21,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 153, 191, 207 ja 218,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 12, 21, 28, 29, 31 ja 32,
– võttes arvesse 23. novembri 2001. aasta protokolli Hiina Rahvavabariigi Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ühinemise kohta,
– võttes arvesse oma 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni(1) ning välispoliitika peadirektoraadi 2011. aasta juuli aruannet kaubandus- ja majandussuhete kohta Hiinaga,
– võttes arvesse 6. oktoobril 2010. aastal Brüsselis toimunud 13. ELi ja Hiina tippkohtumise ühisavaldust,
– võttes arvesse komisjoni teatist „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika. Kaubanduspoliitika – ELi 2020. aasta strateegia keskne teema” (COM(2010)0612) ja oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa uue kaubanduspoliitika kohta Euroopa 2020. aasta strateegia raames(2),
– võttes arvesse oma 19. veebruari 2008. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta turulepääsu tagamiseks Euroopa äriühingutele(3),
– võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, ning komisjoni 6. detsembri 2006. aasta teatist „Globaalne Euroopa: Euroopa kaubanduse kaitsevahendid muutuvas globaalses majanduses”,
– võttes arvesse komisjoni 24. mai 2011. aasta teatist „Intellektuaalomandiõiguste ühtne turg”, ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus intellektuaalomandiõigusi käsitlevate tollialaste õigusaktide rakendamise kohta (COM(2011)0285), komisjoni 14. juuli 2011. aasta aruannet intellektuaalomandi õiguste rakendamise kohta Euroopa tolliasutuste poolt ja oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni võltsimise mõju kohta rahvusvahelisele kaubandusele,
– võttes arvesse WTO 5. juuli 2011. aasta aruannet Hiina eri toorainete ekspordimeetmete kohta ja oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni tõhusa Euroopa toorainestrateegia kohta(4),
– võttes arvesse oma 13. detsembri 2011. aasta resolutsiooni kaubandus- ja investeerimistõkete kohta(5),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa tulevase rahvusvahelise investeerimispoliitika kohta(6),
– võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsioone ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes(7), inimõiguste, sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes(8) ning rahvusvahelise kaubanduspoliitika kohta kliimamuutusega kaasnevate nõudmiste taustal(9),
– võttes arvesse oma 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimise kohta(10) ja 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni Doha arenguprojekti läbirääkimiste seisu kohta(11),
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „EL – Hiina: Tihedam partnerlus, suurem vastutus” (COM(2006)0631) ning sellele lisatud töödokumenti „Konkurents ja partnerlus: ELi ja Hiina kaubandus- ja investeeringute poliitika” (COM(2006)0632),
– võttes arvesse oma 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni Euroopa VKEde rolli suurendamise kohta rahvusvahelises kaubanduses(12),
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2011. aasta järeldusi ning 4. novembril 2011. aastal Cannes'is toimunud G20 tippkohtumise deklaratsiooni „Meie ühise tuleviku kujundamine: aktiivsem kollektiivne tegevus kõigi hüvanguks”,
– võttes arvesse Hiina valitsuse 23. detsembri 2010. aasta valget raamatut Hiina ja Aafrika majandus- ja kaubanduskoostöö kohta,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 48,
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning arengukomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0141/2012),
A. arvestades, et Hiina ühines WTOga 2001. aastal ning temast on seejärel saanud maailma suurim kaupade eksportija (10,36% maailma ekspordist 2010. aastal) ja maailma suuruselt teine majandus;
B. arvestades, et EL on peamine sihtkoht Hiina ekspordile, mis kasvas 2009.–2010. aastal 39,5%, ning Hiina on ELi suuruselt teine kaubanduspartner;
C. arvestades, et Jaapani asemel on EList saanud Hiina suurim impordiallikas; arvestades, et kasvav import Hiinast on olnud ülioluline ekspordile suunatud ELi liikmesriikide, nagu Saksamaa hiljutistes majandustulemustes;
D. arvestades, et majanduse kiirem areng ja WTO liikmesus toob Hiinale peale olulise kasu kaasa suurema vastutuse seoses maailma majanduslikus korras, eelkõige Rahvusvahelises Valuutafondis ja Maailmapanga kontsernis tervikliku ja positiivse rolli täitmisega;
E. arvestades, et ELi ja Hiina kahepoolsetes kaubandussuhetes on alates ELi ja Hiina koostöölepingu allakirjutamisest 1985. aastal toimunud märkimisväärne areng ning seetõttu on oluline, et leping viiakse kooskõlla praeguse majandusolukorraga; arvestades, et komisjon võttis 2006. aastal vastu Hiinat käsitleva olulise poliitilise strateegia ning alustas selle raames 2007. aasta jaanuaris läbirääkimisi täiemahulise partnerlus- ja koostöölepingu üle, et parandada veelgi ELi ja Hiina suhteid kaubanduse ja investeeringute valdkonnas;
F. arvestades, et ELi ja Hiina vaheline kaubandus on viimase kolmekümne aasta jooksul kiiresti ja järjepidevalt kasvanud ning 2010. aastal küündis kogu kaubandus 395 miljardi euroni; arvestades samuti, et 1997. aastast alates on kahepoolne kaubandus Hiina kasuks tasakaalust väljas, kusjuures kaubandusbilansi puudujääk oli 2010. aastal 168,8 miljardit eurot (võrreldes 49 miljardi euroga 2000. aastal); arvestades, et Hiina ekspordil on väga väike lisandväärtus, kui maha arvata EList ja mujalt imporditud koostisosade väärtus; arvestades, et Hiinas asutatud välismaiste ettevõtete toodang moodustab ligikaudu 85% kogu koostetoimingutest tulenevast ekspordikaubandusest;
G. arvestades, et ELi välisinvesteeringud Hiinas moodustasid 2010. aastal 4,9 miljardit eurot ning Hiina välisinvesteeringud ELis moodustasid samal aastal 0,9 miljardit eurot;
H. arvestades, et Hiina ja ELi lahknevatel ühiskondlikel, majanduslikel ja demokraatlikel mudelitel ning nende demograafial ja loodusvaradel on oluline osa kahe piirkonna vahelise kaubanduse tasakaalustamatuses;
I. arvestades, et Hiina on probleemne pigem tööstuslikust kui kaubanduslikust aspektist ning nõuab, et EL viiks Euroopa mastaabis ellu ambitsioonikat tööstuspoliitikat, kuna üksnes riikide lähenemisviisid ei võimalda kujundada välja sidusat ühenduse lähenemisviisi Hiina suhtes;
J. arvestades, et arvukate tarbekaupade tootmise Hiinasse üleviimise tõttu on Euroopa Liidus kadunud palju töökohti; arvestades, et selle nihkega kaasnes ka hindade märkimisväärne alanemine, mille tulemusel muutusid paljud tarbekaubad Euroopa Liidu väikese sissetulekuga majapidamistele kättesaadavaks ning see on aidanud hoida inflatsiooni võrdlemisi väikesena;
K. arvestades, et ÜRO kliimamuutuste Durbani konverentsi osalised ei jõudnud siduva kokkuleppeni ning mõne riigi võetud kohustused kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ei ole piisavad, võttes arvesse kiireloomulist vajadust hoida 21. sajandil temperatuuri tõus kahe kraadi piires, kui tahetakse saavutada kliimamuutuste tegevuskava eesmärgid;
L. arvestades, et Euroopa majanduskasv on hinnanguliselt palju väiksem kui Hiina majanduskasv, mis peaks 2012. aastal olema umbes 9%;
M. arvestades, et sisemajanduse tasakaalustamatus mõjutab Euroopa majandust ja selline tasakaalustamatus suureneb ka Hiina majanduses, sealhulgas kinnisvarasektoris, mille tunnistajaks on hiljutine kinnisvaramull;
N. arvestades, et ELi ühise kaubanduspoliitika mõju kahandavad mõnikord liikmesriikide lahknevad huvid Hiina suhtes;
O. arvestades, et praeguse majanduskriisi sotsiaalsed kulud on suured; arvestades, et tööhõive määr ELis kahanes 1,8% ja seetõttu on jäänud töötuks 9,6% majanduslikult aktiivsest elanikkonnast (23 miljonit inimest), noorte tööpuuduse määr on 21%, tööhõive taastumise väljavaade on ebakindel ja 17% ELi kodanikest on vaesuse ohus;
P. arvestades, et Hiina, kes sai 2001. aastal WTO liikmeks, peaks järgima WTO eeskirju, liberaliseerides kaubanduse ja avades turud; arvestades, et siiani ei ole Hiina sellealased pingutused kaugeltki rahuldavad;
Q. arvestades, et Hiina ühinemist riigihankeid käsitleva kokkuleppega tuleb lihtsustada kokkuleppe sätete läbivaatamise ja kohaldamisala laiendamise abil, milles jõuti kokkuleppele viimasel WTO ministrite konverentsil 15. detsembril 2011;
R. arvestades, et Euroopa ettevõtete pääsu Hiina turule takistab riigi juhitav tööstuspoliitika, intellektuaalomandi õiguste ebapiisav kaitse, mitte üheselt mõistetavad eeskirjad ja nende järgimise kord ning muud tehnilised ja mittetariifsed kaubandustõkked;
S. arvestades, et jüaani alahindamine annab Hiinale jätkuvalt kunstlikke kaubanduseeliseid ning G20 liikmesriigid on lubanud suurendada vahetuskursside paindlikkust;
T. arvestades, et 2010. aastal peeti ELi välispiiridel intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlustuse tõttu kinni üle 103 miljoni kaubaartikli, mille koguväärtus oli 1,11 miljardit eurot; arvestades, et 85% sellistest kaupadest on pärit Hiinast; arvestades, et intellektuaalomandi õiguste kaitse oluline aspekt on kehtivate õigusaktide ja rahvusvaheliste kohustuste, sealhulgas sanktsioonide nõuetekohane jõustamine; arvestades, et kõnealuste kaupade tootmine toimub tihti rajatistes, kus toodetakse ka eeskirjade kohaselt märgistatud kaupu ning kus sageli ei pöörata tähelepanu töötajate õigustele ning tervishoiu- ja ohutusnõuetele, mis seavad seega ohtu tarbijad ja kemikaalide korral laiemalt ka keskkonna;
U. arvestades, et Hiina peaks vastavalt oma 12. viisaastakuplaanile, mille mõned eesmärgid on sarnased strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega, arendama strateegilist energia-, ehitus- ja transpordisektorit ning tal on suur teenindussektori väljaarendamise vajadus; arvestades, et see võib pakkuda uusi investeerimisvõimalusi ELi ettevõtetele ja võimaldada tihedamat koostööd;
Turulepääsu parandamine
1. kutsub komisjoni üles kohaldama vastastikkuse põhimõtet ELi ühises kaubanduspoliitikas arenguriikide ja kiirelt areneva majandusega riikidega, näiteks Hiinaga, et taastada aus konkurents ja tagada kõikidele võrdsed tingimused;
2. tunneb heameelt Euroopa Liidu ja Hiina majandussuhete tugevdamise üle; kutsub ELi ja Hiinat üles lähtuma partnerlusel ja ühisel kasul põhinevatest suhetest, mitte halastamatust konkurentsist ja vastasseisust;
3. märgib, et Hiina majandus ei vasta WTO kindlaks määratud turumajanduse kriteeriumidele; kutsub komisjoni üles tegema koostööd Hiina valitsusega, et kõrvaldada ülejäänud takistused 2016. aastaks, kui WTO peaks Hiinale andma turumajandusliku staatuse; rõhutab, et selline staatus tuleks Hiinale enne nimetatud kuupäeva anda üksnes juhul, kui Hiina on täitnud kõik kriteeriumid; palub, et EL teostaks iga-aastase aruande vormis korrapäraseid hindamisi selle kohta, kuidas Hiina on täitnud WTOga ühinemise protokollis sätestatud kohustusi;
4. tunnistab, et Hiina ei suuda tõenäoliselt lähitulevikus täita turumajandusliku staatuse saavutamise objektiivseid kriteeriume ning kutsub seetõttu komisjoni üles esitama 2012. aasta lõpuks Euroopa Parlamendile ettepaneku meetmete kohta, mida komisjon peab võtma enne, kui EL tunnistab sellist staatust;
5. väljendab kahetsust arvukate tariifsete ja mittetariifsete tõkete pärast Hiina turul, nagu välismaiste ettevõtjate teatav diskrimineerimine, eelkõige pangandus-, kindlustus- ja telekommunikatsioonisektoris, tariifistruktuuri keerukus ja tehnilised kaubandustõkked, näiteks tehniliste eeskirjade ja vastavushindamise menetluste läbipaistvuse puudumine ning Hiina kohustusliku sertifitseerimise süsteem; väljendab kahetsust, et vastupidiselt WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus sätestatule ei teavita Hiina süstemaatiliselt oma konkreetsetest toetustest;
6. juhib tähelepanu asjaolule, et Hiina tagab endale sihipäraste riiklike toetustega ELiga võrreldes üsna suure kaubanduseelise, kasutades selleks hulgaliselt juriidilisi konstruktsioone; nõuab tungivalt, et Hiina viiks oma riiklikud toetusprogrammid kooskõlla WTO asjaomaste eeskirjadega; kutsub lisaks komisjoni üles reformima toetustevastast korda, et EL suudaks tõhusalt lahendada olulisi Hiinaga seotud probleeme;
7. märgib, et Hiina taunib kaubandustõkete olemasolu Euroopa turul, nagu märkimisväärsed ELi põllumajandustoetused Euroopa põllumajandustootjatele, keerukas põllumajandustoodete tollimaksude süsteem, tehnilised kaubandustõkked ja teatavates ELi liikmesriikides kolmandate riikide investeeringutele kehtestatud piirangud;
8. tunneb muret, et kohtusüsteem ei ole usaldusväärne ega suuda tagada lepinguliste kohustuste täitmist ning investeerimist reguleeriv kord ei ole ühtne ega läbipaistev;
9. tunneb muret, et toodete suhtes kohaldatavad tehnilised eeskirjad ja standardid ning eelkõige sertifitseerimisnõuete puudulik prognoositavus ja avalikustamine on oluline kaubandustõke Hiinasse eksportivate ettevõtete jaoks;
10. kutsub Hiinat üles võtma vastu rahvusvahelised toodete ja teenuste standardid, et edendada kaubandust Hiina ja muude riikide vahel; tunneb heameelt asjaolu üle, et Hiina suurendab oma osalust rahvusvahelisi standardeid kehtestavates organites, ning on veendunud, et seda tuleks ergutada ning vastukaaluks peaks EL osalema Hiina standardiorganite töös; rõhutab, kui oluline on Hiina impordi vastavus Euroopa toidukaupade ja toiduks mittekasutatavate toodete standarditele;
11. tunneb muret välismaiste ettevõtete keerulise juurdepääsu pärast Hiina riigihangetele, samas kui on tagatud juurdepääs Euroopa riigihangetele; tunneb muret võimaliku kõlvatu konkurentsi pärast, kuna eelkõige varjatud riigiabi võimaldab Hiina ettevõtetel teha ELi ettevõtetest oluliselt soodsamaid pakkumisi; tunneb heameelt riigihankeid käsitleva kokkuleppe läbivaatamise ja selle kohaldamisala laiendamise üle, milles jõuti kokkuleppele viimasel WTO ministrite konverentsil 15. detsembril 2011, ning kohustuste üle, mis Hiina sellega seoses võttis, ehkki need ei ole ikka veel piisavad; ergutab seetõttu Hiinat tegema ettepanekut ühineda kokkuleppega teiste lepinguosalistega sarnastel tingimustel, kooskõlas WTOga ühinemise protokollis sätestatud kohustustega; kutsub komisjoni töötama võimaluse korral 2012. aastal kiiresti välja ELi vahendi vastastikkuse tagamiseks riigihangete turgude avatuse küsimuses; on seisukohal, et samuti tuleb tingimata tõhustada vahendeid, mille eesmärk on edendada, koordineerida ja toetada Euroopa VKEde pääsu sellisele prioriteetsele turule nagu Hiina;
12. märgib, et Hiina asutuste ja pankade antavad ekspordikrediidid soodustavad kaubanduse moonutusi; kutsub seetõttu Hiinat üles järgima OECD kokkulepet riiklikult toetatava ekspordikrediidi suuniste kohta; kutsub komisjoni üles toetama OECD jõupingutusi, et tagada Hiina osalemine nimetatud kokkuleppes; ergutab lisaks Hiinat allkirjastama OECD altkäemaksuvastast konventsiooni;
13. juhib tähelepanu asjaolule, et välismaiste ettevõtete peamine lubatud ettevõtlusvorm Hiinas on ühisettevõte, mis on väga piirav mehhanism ja sageli seotud strateegilise tehnosiirdega, mis võib soodustada Hiina konkurentsivõime arengut Euroopa tööstuse kahjuks valdkondades, milles EL on esirinnas; on veendunud, et Hiina suurem avatus ühisettevõtte mehhanismi suhtes ja intellektuaalomandi õiguste parem kaitse on kasulik mõlemale osapoolele ning soodustab ELi ettevõtete pääsu Hiina turule;
14. kutsub ELi üles võtma juhul, kui Hiina peaks kasutama ebaseaduslikke kaubandustavasid, vajaduse korral kasutusele WTO eeskirjadega kooskõlas olevaid kaubanduse kaitsevahendeid, nagu dumpingu- ja subsiidiumidevastased meetmed ning kaitsemeetmed, samuti kasutama senisest enam WTO vaidluste lahendamise mehhanismi, et tagada ELi ja Hiina vahelises kaubanduses võrdsed tingimused; tunneb muret, et Hiina kasutab ELi ekspordi suhtes üha rohkem dumpinguvastaseid ja hinnadumpingu meetmeid ning riiklikke toetusi; kutsub seetõttu Hiinat üles tagama dumpinguvastaste meetmete kooskõla WTO eeskirjadega;
Euroopa tööstuse huvide kaitsmine
15. taunib intellektuaalomandi õiguste ebapiisavat kaitset Hiinas ja väljendab kahetsust, et ELi ettevõtetel ja eelkõige VKEdel puuduvad kättesaadavad konkreetsed vahendid, et tõhusalt võidelda intellektuaalomandi õiguste rikkumise vastu; tunneb heameelt komisjoni otsust üle teha ettepanek vaadata läbi intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiiv; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles paremini kaitsma intellektuaalomandi õigusi kõigis mitmepoolsetes organisatsioonides, mille liige Hiina on (Maailma Kaubandusorganisatsioon, Maailma Terviseorganisatsioon ja Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon); soovib, et Hiina jätkaks intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud kehtivate rahvusvaheliste õigusaktide ülevõtmist oma riiklikku õigusesse ning eelkõige võitleks võltsimise ja piraatlusega; nõuab tungivalt, et Hiina ametivõimud tagaksid nimetatud õigusaktide jõustamise, eelkõige piirkondlikul tasandil; väljendab kahetsust, et Hiina ei osalenud võltsimisvastase kaubanduslepingu (ACTA) üle peetavates läbirääkimistes; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid suurendaksid tollikoostööd ELis ja kolmandate riikidega, eelkõige Hiinaga, seoses võltsitud kaupade konfiskeerimise ja tollimenetluste lihtsustamisega; palub, et komisjon ja liikmesriigid teeksid kolmandate riikidega tihedamat koostööd autoriõigustega seotud küsimustes ja litsentsimise valdkonnas;
16. on veendunud, et intellektuaalomandi õiguste parem kaitse ja sellega seotud eeskirjade tõhus rakendamine Hiinas annaks tugeva tõuke ELi ja teiste välisinvestorite huvile Hiinasse investeerida, jagada uusi tehnoloogilisi võimalusi ja ajakohastada olemasolevat tehnoloogiat;
17. märgib, et Hiina toodab 97% maailmas kasutatavatest haruldastest muldmetallidest ning kutsub Hiinat üles tagama oma kaubanduspartneritele jätkusuutlikud tootmismeetodid ja õiglase turulepääsu; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu Hiina poolt toorainete ekspordile kehtestatud mis tahes piirangutele; tuletab siinkohal meelde WTO poolt 5. juulil 2011. aastal Hiina suhtes teatavate toorainete ekspordipiirangute kehtestamise eest langetatud negatiivset otsust, mida kinnitas apellatsioonikogu; kutsub komisjoni üles töötama välja tooraine aruka haldamise Euroopa strateegia, milles käsitletakse energiatõhususe suurendamist, ringlussevõttu, ressursside tõhusamat kasutamist ja tööstuskoostöö arendamist keskkonnahoidliku majanduskasvu ja innovatsiooni sektoris; nõuab läbirääkimiste pidamist, et võtta vastu ühised eeskirjad ja põhimõtted toorainega kauplemise valdkonnas, kehtestades seeläbi raamistiku ekspordipiirangute kohaldamiseks nii WTOs kui ka G20s, kuna probleem puudutab eeskätt tööstusriike ja Hiinat;
18. nõuab tungivalt, et komisjon peaks läbirääkimisi ELi ja Hiina vahelise ambitsioonika ja tasakaalustatud investeerimiskokkuleppe sõlmimiseks, mille eesmärk on luua ELi investoritele Hiinas parem keskkond ning tagada ELis investeerivate Hiina ettevõtete juhtimise suurem läbipaistvus, suurendades samal ajal vastastikuseid kapitalivooge; kutsub nõukogu üles kujundama välja Hiinaga sõlmitava tulevase investeerimiskokkuleppega seotud volitused, võttes täiel määral arvesse Euroopa Parlamendi arvamusi ja seisukohti, mis on esitatud 6. aprilli 2011. aasta resolutsioonis Euroopa tulevase rahvusvahelise investeerimispoliitika kohta;
19. tunneb heameelt Euroopa Liidu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ELi keskuse (ELi VKEde keskus) avamise üle Pekingis 2010. aasta novembris, mis avas VKEdele uksed 2011. aasta märtsis ja mille pädevuse hulka kuulub ELi VKEde aitamine nende probleemide lahendamisel, millega need seisavad silmitsi Hiina turul tegutsedes, eelkõige ettevõtluse algusjärgus; tunneb samuti heameelt selle üle, et keskus otsib Euroopa VKEdele tegutsemisvõimalusi Hiinas ja aitab neil tegutseda Hiina õiguslikus keskkonnas;
20. rõhutab, kui oluline on ettevõtjatevaheline koostöö ning partnerlussuhete sõlmimine Hiina ülikoolide ja ELi ettevõtete vahel, et edendada innovatsiooni Hiinas; rõhutab eeliseid, mida pakub ELi turulepääsu andmebaas, mis sisaldab ELi ettevõtetele suunatud teavet turulepääsu tingimuste kohta, näiteks imporditariifide, toodetele esitatavate nõuete, kaubandustõkete, formaalsuste ning dokumentide ja statistika kohta; tunneb heameelt Euroopa kaubanduskoja tegevuse üle Hiinas;
21. on veendunud, et liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahel Hiinaga sõlmitud kaubanduskokkulepete alase teabevahetusmehhanismi loomine komisjoni algatusel hõlbustab Hiina suhtes sidusa lähenemisviisi vastuvõtmist;
Rahapoliitilise konkureerimise leevendamine
22. tuletab meelde, et Hiina hoiab oma valduses on euroala liikmesriikide riigivõlakirju; rõhutab, et see asjaolu on saanud uue poliitilise mõõtme pärast tõsiseid võlaprobleeme euroalal; kutsub komisjoni üles algatama arutelu Euroopa Keskpanga ja liikmesriikidega seoses koordineeritud süsteemi loomisega riigivõla omanike tuvastamiseks; tunneb muret, et ELil on piiratud manööverdamisruum Hiinaga kaubandusläbirääkimiste pidamisel, arvestades Hiina panust euroala finantsstabiilsuse tagamisse;
23. rõhutab, et jüaani väidetav alahindamine ja konverteerimatus võivad anda Hiina ekspordile ebaausa konkurentsieelise, kuna Hiina omanduses on juba kolmandik maailma välisvaluutareservidest; nõuab rahvusvahelise finantsvaldkonna reguleerimise ja makromajanduse koordineerimise tugevdamist G20 riikide vahel, ilma milleta on majanduslik stabiilsus ja ülemaailmne kaubandus ohus; kutsub Hiinat üles laskma jüaani hinnata, kuni selle vahetuskurss jõuab asjakohase tasemeni; juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt Euroopa Liidu aluslepingutele võib EL ülemaailmse jätkusuutmatu rahalise tasakaalustamatuse korral võtta vastu vahetuskursipoliitika;
24. kutsub komisjoni üles ergutama Hiinat liberaliseerima oma jooksevkontosid; kutsub komisjoni üles esitama tõendeid selle kohta, kuidas fikseeritud vahetuskursimehhanism kahjustab ELi konkurentsivõimet ja seejärel kaaluma asjakohaste prioriteetsete meetmete võtmist;
ELi ja Hiina kaubandussuhete uue institutsioonilise raamistiku suunas
25. kutsub liikmesriike üles asjakohaste järelevalvemehhanismidega tagama, et ELis tegutsevad välismaised ettevõtted järgiksid kõiki ühtsel turul kehtivaid õigusakte, sealhulgas sotsiaalseid ja keskkonnanorme, tagaksid patentide kaitse ning aitaksid kaasa jätkusuutliku tööhõive edendamisele, kui nad ostavad ELi ettevõtteid või asutavad ELis tütarettevõtteid; palub, et komisjon ja liikmesriigid looksid välisinvesteeringutega tegeleva USA komisjoni CFIUS eeskujul organi, mille ülesanne on eelnevalt hinnata strateegilisi välisinvesteeringuid, et omada selget ülevaadet ELis tegutsevatest ja investeerivatest ettevõtetest, ning esitaksid parlamendile korrapäraseid aruandeid;
26. kutsub ELi üles tegutsema kõikides asjakohastes rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu Maailma Terviseorganisatsioon, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ja ÜRO, et algatada reformiprotsess, mille eesmärk on lülitada WTO kaubanduskorralduslikesse eeskirjadesse siduvad sotsiaalsed, keskkonna- ja tervishoiustandardid;
27. taunib ELi ja Hiina kaubandussuhete killustatud ja kooskõlastamata institutsioonilist raamistikku; kutsub komisjoni üles vaatama kiiresti läbi kahepoolsete suhete organisatsioonilise struktuuri, et püüelda parema kooskõlastamise poole ja kõrvaldada kattuvused arvukate töörühmade, dialoogide ning muude selles valdkonnas tegutsevate ametlike ja mitteametlike organite tasandil; kutsub liikmesriike, üksikuid piirkondi ja kohalikke omavalitsusi üles kooskõlastama paremini oma Hiina poliitikat ning võtma ELi ühiste eesmärkide huvides kiiresti meetmeid toimiva konsensuseni jõudmiseks;
28. palub ELil töötada välja strateegia kohustusliku tehnosiirde vältimiseks; nõuab sellega seoses ühenduse patendiga seotud tõhustatud koostöömenetluse kiiret sõlmimist;
29. nõuab, et kõik siseturul ringlevad kaubad vastaksid rangelt Euroopa eeskirjadele ja normidele ning kutsub komisjoni üles kiiresti esitama WTO eeskirjadega kooskõlas oleva kava, millega järk-järgult kehtestada kaubanduses tingimuslikkuse mehhanism ja/või võtta piiridel rakendatavaid kohandamismeetmeid nendest kolmandatest riikidest pärit kaupade suhtes, mis ei vasta nimetatud normidele;
Hiina ülemaailmse rolli hindamine
30. rõhutab Hiina üha kasvavat mõju rahvusvahelises kaubanduses; kutsub seetõttu ELi jääma valvsaks Hiina üha suuremate investeeringute poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõju suhtes arenguriikides, eelkõige Aafrikas ja Ladina-Ameerikas;
31. kinnitab, et Ladina-Ameerika ja Aafrika vajavad Hiina investeeringuid, eelkõige erimajandustsoonides, et aidata kaasa asjaomaste riikide majandusarengule ja kohalike tootmisahelate väljatöötamisele, kasutades selleks kohalikku tööjõudu;
32. tunneb muret, et mõned ELi ettevõtted investeerivad Hiinasse eeskätt väikeste tootmiskulude tõttu, mis on tingitud madalamatest sotsiaal-, keskkonna- ja inimõiguste standarditest; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel tungivalt soodustada ettevõtete sotsiaalse vastutuse tõhusate tavade järgimist ELi ettevõtete poolt Hiinas ning ergutada ettevõtete sotsiaalse vastutuse algatuste parimate tavade avaldamist ja levitamist; nõuab, et komisjon uuriks, kuidas ettevõtete sotsiaalse vastutuse sätteid oleks võimalik lisada tulevasse ELi ja Hiina investeerimiskokkuleppesse;
33. on seisukohal, et suhtumine Hiina tegutsemisse arenguriikides kui kõlvatusse konkurentsi ning sellele vastuseisuga reageerimine on kontraproduktiivne eelkõige arenguriikide endi jaoks; rõhutab, et ELi ettevõtjad ja osalejad, kes püüavad arenguriikidega kaubandus-ja majandussuhetes Hiinaga konkureerida, peaksid arenguriikide ning laiaulatuslikuma ülemaailmse konkurentsi ja majanduskasvu huvides töötama selle nimel, et tagada pikaajalise jätkusuutlikkuse ja kasu seisukohalt kõige rohkem huvi äratavad pakkumised, sealhulgas keskkonnaalaste, sotsiaalsete, inimõigustega seotud ja valitsemisalaste aspektide osas;
34. juhib tähelepanu asjaolule, et Hiina on suurim kasvuhoonegaaside heidet tekitav riik maailmas; kutsub ELi üles tegema rahvusvahelistes organisatsioonides ettepaneku lisada ökoloogilised aspektid ja kliimakaitse-eesmärgid rahvusvahelise kaubanduse üle peetavatesse aruteludesse; on seisukohal, et Hiina majanduslikku võimsust ja suutlikkust soodustada tehnoloogilist innovatsiooni tuleks kasutada ülemaailmse kliimamuutuste vastase võitluse toetuseks;
35. on seisukohal, et Hiina ametiasutuste jõupingutused teatavate põhiõiguste, eelkõige sotsiaalsete ja töötajate õiguste tagamiseks Hiinas ei ole piisavad; ergutab seetõttu ELi ja Hiinat arendama tihedamat ja vastutustundlikumat vastastikkusel mõistmisel põhinevat strateegilist dialoogi;
ELi suutlikkuse suurendamine ülemaailmses konkurentsis
36. kutsub ELi üles töötama välja ühise teadustegevusel ja innovatsioonil põhineva ambitsioonika tööstuspoliitika, millele oleksid toeks uuenduslikud rahastamisvahendid, nagu projektvõlakirjad, mis toetaks VKEde arengut, eelkõige riigihangetele juurdepääsuga, et säilitada ELi konkurentsivõime uute oluliste tööstuses ja teadustegevuses osalejate suhtes; kutsub ELi üles väärtustama rohkem Euroopa tooteid, tagades tarbijate parema teavitamise, eelkõige ELi imporditud toodete päritolumaad käsitlevate eeskirjade vastuvõtmisega;
37. nõuab tungivalt, et EL parandaks oma majanduse, eelarve ja rahanduse juhtimist ning poliitika kujundamist, et saada usaldusväärseks ja kaalukaks esindajaks rahvusvahelisel areenil; kutsub nõukogu ja komisjoni üles tegutsema kooskõlastatult, vältimaks olukorda, et partnerlused ja kahepoolsed lepingud nõrgendavad ELi positsiooni; nõuab tungivalt, et komisjon teeks liikmesriikidega tihedat koostööd, kui ta kujundab oma kaubanduspoliitikat ja strateegiat Hiina suhtes; nõuab, et EL rakendaks Hiina suhtes pikaajalist strateegiat, tagades tegevuse kooskõlastamise nii ELi institutsioonide kui ka ELi ja liikmesriikide vahel;
38. rõhutab, kui oluline on võtta Hiina suhtes vastu tasakaalustatud lähenemisviis; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles laiendama Hiinaga koostööd ühiste teadusuuringute, nagu tooteohutuse ja rahvatervise valdkonnas, ning tagama intensiivsema teadustöö-, tehnoloogia- ja kultuurialaste kogemuste vahetuse;
39. märgib, et paljud Hiinaga seotud kaubandusküsimused puudutavad õigusnormide kvaliteeti ja rakendamist eri poliitikavaldkondades, sealhulgas tööstus- ja keskkonnapoliitika, kriisimeetmed, finantsstabiilsus ja tarbijakaitse; nõuab selliste juhtumite lahendamist tihedama kahepoolse koostöö või vaidluste lahendamise kaudu WTOs;
o o o
40. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi poolt 23. mail 2012. aastal vastuvõetud ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi määrus Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise üksikasjalike sätete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ (2009/2212(INI))(1)
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI MÄÄRUS Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise üksikasjalike sätete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ
EUROOPA PARLAMENT,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 226 kolmandat lõiku,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
(1) Lissaboni lepinguga loodi tingimused uuendatud ja tugevdatud institutsiooniliseks tasakaaluks liidus, võimaldades liidu institutsioonidel tegutseda tõhusamalt, avatumalt ja demokraatlikumalt. Seoses sellega tugevdati ja laiendati Euroopa Parlamendi funktsioone poliitilise kontrolli osas. Seetõttu tuleb kooskõlas liikmesriikide parlamentaarsete tavadega ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus (edaspidi „aluslepingud”) sätestatud tingimustega tugevdada Euroopa Parlamendi uurimiskomisjone ning anda neile konkreetsed, tõelised ja selgelt piiritletud volitused, mis vastavad paremini parlamendi poliitilisele tähtsusele ja pädevustele, austades samal ajal Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet. Poliitilise kontrolli erakorraliseks vahendiks olevate uurimiskomisjonide volitused ei tohiks piirata teiste institutsioonide vastutust.
(2) 19. aprillil 1995. aastal võtsid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon vastu otsuse 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ(4), millega kehtestati Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamist reguleerivaid üksikasjalikud sätted. Otsuses viidati võimalusele, et selle sätteid võidakse saadud kogemustest lähtuvalt muuta.
(3) Võttes arvesse Lissaboni lepinguga loodud uut institutsioonilist tasakaalu ja Euroopa Parlamendi uurimiskomisjonide tööst saadud kogemusi, tuleks otsus 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ tunnistada kehtetuks ja asendada uue määrusega.
(4) Kooskõlas Euroopa Kohtu praktikas tunnustatud kasulikkuse põhimõttega(5) tuleks anda uurimisõigusest tulenevate ülesannete täitmiseks vältimatud volitused Euroopa Parlamendile ja selle uurimiskomisjonidele. Sellest tulenevalt on vajalik, et Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused ning liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et lihtsustada nende ülesannete täitmist.
(5) Uurimiskomisjoni ei tohiks moodustada juhtudel, kui väidetavaid fakte uurib kohus ja kui asi on alles kohtumenetluses. Et vältida vastuolusid poliitilise iseloomuga ja kohtulike uurimiste vahel, peaks Euroopa Parlamendil siiski olema võimalik uurida, kas on vajalik uurimiskomisjoni tegevus peatada, kui pärast selle moodustamist algatatakse väidetavate faktidega seotud kohtumenetlus.
(6) Tulenevalt avatuse, hea valitsemistava ja demokraatliku kontrolli põhimõtetest peaksid uurimiskomisjonide menetlused ja eriti kuulamised toimuma avalikult. Teisest küljest tuleks näha ette ka võimalus korraldada menetlus kinnisena ning näha ette vastavad konfidentsiaalsuse nõuded, et tagada nende uurimiste tõhusus, liikmesriikide eluliste huvide kaitse, üksikisiku puutumatus ja eraelu kaitse, eelkõige kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega, ning füüsilise või juriidilise isiku ärihuvide kaitse.
(7) Uurimisõiguse kui parlamendi järelevalvevolituste olulise elemendi eesmärk on määrata kindlaks, kuidas olemasolevaid õigusnorme on minevikus rakendatud. Seetõttu on tähtis, et uurimiskomisjonil oleks võimalik tugineda oma uurimistegevuse käigus kogutud faktilistele tõenditele. Selleks peab uurimiskomisjonil olema võimalik kuulata ära liidu institutsioonide ja liikmesriikide valitsuste liikmed, saada tõendeid liidu või liikmesriikide ametnikelt ja muudelt teenistujatelt, saada tõendeid mis tahes muudelt liidus resideerivatelt üksikisikutelt, tellida ekspertide aruandeid, nõuda dokumentide esitamist ja teostada kohapealset uurimist.
(8) Uurimist läbi viies tuleks täiel määral austada inimõigusi ja põhivabadusi, eelkõige õigluspõhimõtet, ning asjaga seotud isikute õigust avaldada oma seisukohti neid puudutavate asjaolude kohta.
(9) Kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga peaksid uurimiskomisjonid täielikult austama nende isikute õigusi, keda nad kutsuvad tunnistusi andma.
(10) Uurimist läbi viies tuleks samuti arvestada põhimõtet, et uurimise järeldused peavad põhinema ainult sellistel elementidel, millel on tõenduslik väärtus. Sellest tulenevalt peaks uurimiskomisjonil olema eelkõige juurdepääs asjassepuutuvatele dokumentidele, mis on liidu institutsioonide või asutuste, liikmesriikide või, juhul kui dokument on eduka uurimise seisukohast vajalik, mis tahes muu füüsilise või juriidilise isiku valduses.
(11) Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega ja kohustusega aidata kaasa liidu õiguskorra säilitamisele peaksid liidu institutsioonid ja asutused või liikmesriigid määrama kindlaks ametnikud või muud teenistujad, kellele antakse luba ilmuda uurimiskomisjoni ette, kui komisjon kutse esitab. Lisaks peaks uurimiskomisjonil olema võimalik kuulata uuritava juhtumi eest vastutavaid komisjoni liikmeid, kui nende tunnistusi peetakse uuritava juhtumi põhjaliku hindamise seisukohast oluliseks ja vajalikuks.
(12) Tagamaks uurimiskomisjonile kindlust selles, et tema järeldused põhinevad elementidel, millel on tõenduslik väärtus, peaks komisjonil olema õigus taotleda mis tahes liidus resideeriva üksikisiku kuulamist tunnistajana, kes peaks olema kohustatud vastama küsimustele abivalmilt, täielikult ja tõeselt. Kui liidu ametnikel ja muudel teenistujatel ei lubata nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(6) sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklite 17 ja 19 ning samas määruses sätestatud Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 11 kohaselt täita komisjoni korraldust ilmuda komisjoni ette, lasta end üle kuulata ning anda isiklikult ütlusi ja tunnistusi, siis peaks loa andmisest keeldunud ametnik või asutus ilmuma komisjoni ette ja selgitama keeldumise põhjusi.
(13) Ratifitseerides Euroopa Liidu toimimise lepingu, nõustusid liikmesriigid muuhulgas andma Euroopa Parlamendile õiguse uurida väidetavaid rikkumisi või halduslikku omavoli liidu õiguse rakendamisel. Sellest tulenevalt peaksid nad võtma kohustuse, et nende riiklikud asutused osutavad kooskõlas oma siseriikliku õiguse sätetega uurimiskomisjonidele nende ülesannete täitmiseks vajalikku abi.
(14) Eesmärgiga tugevdada demokraatlikku kontrolli liidu tasandil, antakse käesoleva määruse sätetega uurimiskomisjonidele laiendatud õigused. Kõnealuste sätete jõustamiseks, uurimiste tõhustamiseks ja lähendamiseks liikmesriikide parlamentaarsetele tavadele tuleks käesoleva määrusega ette näha võimalus kohaldada selgelt määratletud juhtumitel tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone. Liikmesriigid peaksid tagama, et teatud rikkumiste eest määratakse asjakohased karistused nende siseriikliku õiguse alusel ning et nad algatavad kõnealuste rikkumiste toimepanijate suhtes asjakohased menetlused.
(15) Tuleks järgida võimude lahususe põhimõtet, mille kohaselt võimu kuritarvitamise vältimiseks peaksid seadusandlik võim (parlament), täitevvõim (valitsus) ja kohtuvõim (kohtud) olema üksteisest lahutatud.
(16) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
1. jagu
Sisu ning uurimiskomisjonide moodustamise üldine kord
Artikkel 1
Sisu
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud sätted, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi õigust oma kohustusi täites uurida, ilma et see piiraks aluslepingutega teistele institutsioonidele või asutustele antud volitusi, liidu institutsiooni või asutuse, liikmesriigi ametiasutuse või mis tahes isikute, kes on liidu õigusega volitatud seda õigust rakendama, väidetavaid rikkumisi või halduslikku omavoli liidu õiguse rakendamisel.
2. Uurimiskomisjonide sisemist korraldust käsitlevad sätted kehtestatakse Euroopa Parlamendi kodukorras.
Artikkel 2
Uurimiskomisjonide moodustamine ja nende volitused
1. Euroopa Parlament võib moodustada ajutisi uurimiskomisjone, arvestades seejuures aluslepingutes sätestatud tingimuste ja piirangutega.
2. Euroopa Parlament võib uurimiskomisjone moodustada veerandi oma koosseisu taotlusel.
3. Otsuses uurimiskomisjoni moodustamise kohta tuleb kindlaks määrata komisjoni volitused, mis hõlmavad eelkõige:
a)
uurimise sisu ja eesmärki koos viitega liidu õiguse asjakohastele sätetele;
b)
komisjoni koosseisu, mis põhineb poliitiliste jõudude tasakaalustatud esindatusel;
c)
komisjoni aruande esitamise tähtaega, mis ei ületa 12 kuud komisjoni esimese koosoleku päevast ja mida võib parlamendi põhistatud otsusega kahel korral kolme kuu võrra pikendada.
Artikkel 3
Uurimiskomisjonide tegevuse lõppemine
Uurimiskomisjon lakkab olemast:
a)
oma aruande esitamise järel, või
b)
aruande esitamiseks määratud tähtaja saabumisega, ja
c)
igal juhul parlamendi ametiaja lõppedes.
Artikkel 4
Uuendatud uurimised
Kui uurimiskomisjon on mingit juhtumit juba uurinud, ei või sama juhtumi uurimiseks uurimiskomisjoni moodustada või uuesti moodustada, kui eelmise uurimiskomisjoni tegevuse lõppemisest artikli 3 punkti a või punkti b kohaselt on möödunud vähemalt 12 kuud, välja arvatud juhul, kui on ilmnenud uued asjaolud. Uurimiskomisjoni võib moodustada alati, kui on ilmnenud uued ja tõsised asjaolud, mis tõenäoliselt muudavad uurimise põhijäreldusi.
2. jagu
Üldine menetluskord
Artikkel 5
Vastuolud
1. Uurimiskomisjon ei tohi uurida väidetavaid fakte, mida uurib kohus, niikaua kui asi on alles kohtumenetluses.
2. Kui pärast uurimiskomisjoni moodustamist algatatakse väidetavate faktidega seotud kohtumenetlus, peab Euroopa Parlament uurima, kas on vajalik uurimiskomisjoni tegevus mainitud menetluse ajaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 226 peatada.
Ajavahemikku, mil komisjoni tegevus on peatatud, ei arvestata artikli 2 lõike 3 punktis c osutatud tähtaja hulka.
3. Kahe kuu jooksul alates uurimiskomisjoni moodustamisest või hetkest, mil Euroopa Komisjon sai teada ühe liikmesriigi vastu esitatud liidu õiguse rikkumise süüdistusest, võib Euroopa Komisjon teatada Euroopa Parlamendile, et uurimiskomisjonis käsitletava küsimuse suhtes on algatatud liidu kohtueelne menetlus. Sellisel juhul võtab uurimiskomisjon kõik vajalikud meetmed, mis võimaldavad Euroopa Komisjonil teostada täies ulatuses talle asutamislepingutega antud volitusi.
Artikkel 6
Menetluse avalikkus
1. Uurimiskomisjoni menetlus ja eelkõige komisjoni poolt läbi viidavad kuulamised toimuvad avalikult.
2. Erandina toimub menetlus kinnisel koosolekul, kui seda taotleb veerand uurimiskomisjoni liikmetest, liidu institutsioon või asutus või asjaomane riiklik ametiasutus. Juhul kui tunnistusi andev isik või ekspert esitab taotluse olla ära kuulatud kinnisel koosolekul, arutab uurimiskomisjon seda taotlust ja selle väidetavaid põhjusi kinnisel koosolekul.
Artiklis 8 osutatud konfidentsiaalset teavet käsitletakse kinnisel koosolekul.
Artikkel 7
Isikud, kelle nime on uurimise käigus nimetatud
Uurimiskomisjon teavitab iga isikut, kelle nime on uurimise käigus nimetatud, juhul kui see nimetamine võib isikut kahjustada. Uurimiskomisjon kuulab asjaomase isiku ära tema enda taotlusel.
Artikkel 8
Konfidentsiaalsus
1. Teavet, mida uurimiskomisjon on saanud, kasutatakse üksnes tema ülesannete täitmiseks. Teavet ei tohi avalikustada, kui see sisaldab konfidentsiaalseid andmeid. Euroopa Parlament käsitleb ja kaitseb konfidentsiaalset teavet vastavalt oma sise-eeskirjadele, mida kohaldatakse „ELi salastatud teabele” ja salastamata „muule konfidentsiaalsele teabele”.
2. Lõiget 1 kohaldatakse ka sellise teabe avalikustamise suhtes, mis:
a)
kahjustaks üksikisiku puutumatust ja eraelu kaitset, arvestades eelkõige isikuandmete kaitset käsitlevaid liidu õigusakte, või
b)
kahjustaks füüsilise või juriidilise isiku ärihuvide, sealhulgas intellektuaalse vara kaitset, või
c)
kahjustaks märkimisväärselt liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve.
3. Uurimiskomisjoni liikmed ja kõik teised isikud, kes on oma ametikohustuste tõttu tutvunud faktide, teabe, teadmiste, dokumentide või esemetega, mille puhul tuleb vastavalt liikmesriigis või liidu institutsioonis vastu võetud eeskirjadele järgida konfidentsiaalsuse nõudeid, on kohustatud ka pärast oma ametialase tegevuse lõppemist pidama kinni konfidentsiaalsuse nõudest ning mitte avaldama neid isikutele, kellel puuduvad vastavad volitused, või üldsusele.
Artikkel 9
Koostöö
Liidu institutsioonid ja asutused ning liikmesriikide ametiasutused, tegutsedes vastavuses liidu ja siseriiklike õigusaktidega, osutavad uurimiskomisjonile abi tema ülesannete täitmisel kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega.
Artikkel 10
Teatised
Kõik liikmesriikide ametiasutustele käesoleva määruse kohaldamisel edastatud teatised edastatakse läbi liikmesriikide alaliste esinduste liidu juures.
Artikkel 11
Uurimistulemused
1. Uurimiskomisjon esitab lõpparuande Euroopa Parlamendile.
2. Uurimiskomisjoni lõpparuandesse võib lisada vähemuse järeldused, kui neid toetab vähemalt veerand komisjoni liikmetest.
3. Euroopa Parlament võib saata liidu institutsioonidele või asutustele või liikmesriikidele pädevatele asutustele edastamiseks soovitusi, mis parlament on lõpparuande põhjal vastu võtnud.
3. jagu
Uurimine
Artikkel 12
Uurimine
1. Uurimise läbiviimiseks võib uurimiskomisjon oma volituste piires ja vastavalt artiklitele 14 kuni 18:
–
kuulata ära liidu institutsioonide ja liikmesriikide valitsuste liikmeid;
–
saada tõendeid Euroopa Liidu või liikmesriikide ametnikelt ja muudelt teenistujatelt;
–
saada tõendeid muudelt liidus elavatelt isikutelt;
–
tellida ekspertide aruandeid;
–
välja nõuda dokumente;
–
teostada kohapealset uurimist.
2. Uurimiskomisjon võib uurimise käigus paluda abi liikmesriikide asutustelt.
3. Kui väidetavad rikkumised või halduslik omavoli liidu õiguse rakendamisel on seotud liikmesriigi organi või asutuse võimaliku vastutusega, võib uurimiskomisjon paluda asjaomase liikmesriigi parlamendil teha uurimisel koostööd.
Selleks võib Euroopa Parlament sõlmida parlamentidevahelisi kokkuleppeid liikmesriikide parlamentidega.
Artikkel 13
Kohapealsed uurimised
Uurimiskomisjon võib vajadusel teostada uurimisi kohapeal. Kohapealsed uurimised viiakse läbi koostöös liikmesriikide ametiasutustega ja kooskõlas liikmesriikide õigusnormidega.
Artikkel 14
Dokumentide esitamise nõue
1. Uurimiskomisjoni poolt liidu institutsioonidele ja asutustele adresseeritud nõude alusel esitatakse komisjonile kõik nende valduses olevad asjakohased dokumendid.
2. Uurimiskomisjoni poolt liikmesriikide ametiasutustele adresseeritud nõude alusel esitatakse komisjonile kõik nende valduses olevad asjakohased dokumendid kooskõlas liikmesriikide õigusnormidega, arvestades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 346 lõike 1 punktides a ja b sätestatud eeskirju.
3. Uurimiskomisjon võib paluda mis tahes muul asjassepuutuval juriidilisel või füüsilisel isikul esitada dokumente, mida ta peab eduka uurimise seisukohast vajalikuks. Nimetatud isikud peavad täitma komisjoni palve, ilma et see piiraks nende kohustusi, mis tulenevad liidu või siseriiklikust õigusest. Kõnealustel isikutel on samad õigused, mis neil oleksid siseriikliku õiguse alusel dokumentide võetuse korral riiklike õiguskaitseasutuste poolt.
4. Dokumentide esitamise nõudes märgitakse nõude õiguslik alus ja eesmärk, täpsustatakse, milliseid dokumente nõutakse, ning määratakse kindlaks dokumentide esitamise tähtaeg. Samuti märgitakse selles nõutud dokumentide esitamisest põhjendamatu keeldumise võimalikud tagajärjed.
Artikkel 15
Tunnistajad
1. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab mõiste „isik” füüsilist isikut, kes annab uurimiskomisjoni kuulamistel tunnistusi vastavalt käesolevale artiklile.
Uurimiskomisjon võib paluda mis tahes liidus resideeriva isiku osalema komisjoni kuulamisel, kui see on komisjoni ülesannete täitmiseks vajalik.
Taotlusel tuleb ära tuua asjaomase isiku ees- ja perekonnanimi ja aadress ning märkida konkreetselt, millises küsimuses ja millistel põhjustel soovib komisjon seda isikut kuulata. Komisjon edastab taotluse artikli 10 kohaselt pädevale ametiasutusele selles liikmesriigis, kus isik elab. Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõtte ja asjakohaste õigusnormidega kutsub pädev ametiasutus isiku uurimiskomisjoni ette.
2. Isikud peavad vastama uurimiskomisjoni liikmete küsimustele abivalmilt, täielikult ja tõeselt. Neil isikutel on sama õigus keelduda andmast tunnistusi, mis neil oleks siis, kui neid oleks kutsunud tunnistusi andma parlamendi uurimiskomisjon või sellega sarnane organ selles liikmesriigis, kus nad elavad või kus toimub kuulamine, kui asjaomases liikmesriigis sellist komisjoni või asutust ei ole.
Isikuid teavitatakse eelnevalt nende õigustest ja kohustustest ning võimalikest tagajärgedest juhul, kui põhjendamatult keeldutakse kuulamisel osalemast, antakse valeütlusi ja isikutele altkäemaksu.
Artikkel 16
Liidu institutsioonide ja liikmesriikide valitsuste liikmete tunnistused
Uurimiskomisjon võib paluda liidu institutsioonidel – välja arvatud Euroopa Liidu Kohtul – või liikmesriikide valitsustel määrata ühe või mitu oma liiget osalema uurimiskomisjoni töös, kui nende tunnistusi peetakse uuritava juhtumi põhjaliku hindamise seisukohast oluliseks ja vajalikuks.
Esimese lõigu alusel esitatud taotluse korral määrab Euroopa Komisjon ühe või mitu uuritava juhtumi eest vastutavat komisjoni liiget uurimiskomisjoni ette ilmuma.
Artikkel 17
Ametnikud ja muud liidu ning liikmesriikide teenistujad
1. Uurimiskomisjon võib paluda liidu institutsioonidel või asutustel määrata üks või mitu oma ametnikku või muud teenistujat osalema uurimiskomisjoni töös.
Liidu institutsioonid või asutused määravad ametnikud või muud teenistujad, kellele antakse luba ilmuda uurimiskomisjoni ette.
2. Uurimiskomisjon võib kutsuda liidu konkreetse ametniku või muu teenistuja tunnistusi andma tema ametikohustustega seotud asjas, kui komisjoni arvates on kõnealuse isiku ärakuulamine komisjoni ülesannete täitmiseks vajalik. Kui asjaomasel ametnikul või muul teenistujal ei ole Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklite 17 ja 19 ning Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 11 kohaselt lubatud järgida komisjoni kutset, ilmuda tunnistajana ärakuulamisele ning isiklikult anda ütlusi ja tunnistusi, siis peab loa andmisest keeldunud ametnik või ametkond ilmuma uurimiskomisjoni ette ja selgitama keeldumise põhjusi.
3. Uurimiskomisjon võib paluda liikmesriikidel määrata ühe või mitu oma ametnikku osalema komisjoni töös.
4. Asjaomased liikmesriigid määravad ametniku, kellele antakse luba ilmuda uurimiskomisjoni ette kooskõlas selle liikmesriigi õigusega.
Need ametnikud võtavad sõna oma riigi valitsuse nimel ja vastavalt tema juhistele. Nad jäävad seotuks neile eelnevalt pandud kohustustega, mis tulenevad nende suhtes kehtivast õigusest.
Kui sellisel ametnikul ei lubata anda uurimiskomisjonile tunnistusi, ilmub uurimiskomisjoni ette asjaomase liikmesriigi esindaja, kellel on volitused võtta selle liikmesriigi valitsuse nimel siduvaid kohustusi, ning selgitab keeldumise põhjusi.
Artikkel 18
Eksperdid
1. Uurimiskomisjon võib otsustada tellida aruandeid ühelt või mitmelt eksperdilt. Sellekohases otsuses määratletakse ekspertide ülesanded ja seatakse tähtaeg, mille jooksul aruanne koostatakse.
2. Eksperdid võivad anda arvamuse ainult nende punktide kohta, mis on neile sõnaselgelt arvamuse andmiseks esitatud.
3. Eksperdi ettepanekul võib uurimiskomisjon taotleda liidus elava isiku kuulamist vastavalt artiklitele 15 kuni 17.
4. Pärast aruande valmimist võib uurimiskomisjon korraldada eksperdi kuulamise.
Artikkel 19
Sanktsioonid
1. Käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmisest keeldumine või nende kohustuste täitmata jätmise kohta tehakse ametlik märge.
Euroopa Parlamendi president võib teha täielikult või osaliselt teatavaks ametlike märgete sisu ja korraldada teatavakstehtu avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.
2. Liikmesriigid tagavad, et nende siseriiklikus õiguses oleksid ette nähtud asjakohased sanktsioonid käesoleva määruse järgmiste rikkumiste eest:
isiku põhjendamatu keeldumine kuulamisel osalemisest,
–
valeütluste andmine ning
–
isikutele altkäemaksu andmine.
Sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning vastama sanktsioonidele, mis on kehtestatud samasuguste rikkumiste eest seoses liikmesriikide parlamentide uurimiskomisjonide tööga.
3. Kui isikut kahtlustatakse põhjendatult lõikes 2 osutatud rikkumise toimepanemises, algatab liikmesriik, kus on kõnealuse isiku elukoht, tema suhtes siseriikliku õiguse alusel asjakohase menetluse.
Artikkel 20
Kulud
Liidu institutsioonid ja asutused kannavad oma liikmete ja ametnike või muude teenistujate reisi- ja majutuskulud. Muude uurimiskomisjoni ette ilmunud isikute reisi- ja majutuskulud hüvitab Euroopa Parlament kooskõlas ekspertide kuulamise ülemmääradega.
4. jagu
Lõppsätted
Artikkel 21
Kehtetuks tunnistamine
Otsus 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 22
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Otsus liidetud kohtuasjades 281, 283–285 ja 287/85: Saksamaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Taani ja Ühendkuningriik vs. komisjon (EKL 1987, lk 3203, punkt 28).