Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 13. juuni 2012 - Strasbourg
Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Iliana Ivanova – Bulgaaria)
 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 67. istungjärk
 Üldiste tariifsete soodustuste kava ***I
 Majanduse ja eelarve järelevalve liikmesriikide üle, kellel on tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas ***I
 Esialgsete eelarvekavade seire ja hindamine ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamine ***I
 EBRD operatsioonide geograafilise ulatuse laiendamine Vahemere lõuna- ja idapiirkonda ***I
 Mitmeaastane finantsraamistik ja omavahendid
 ELi kaubandusläbirääkimised Jaapaniga
 Guinea-Bissau
 Sudaan ja Lõuna-Sudaan
 ELi ning Colombia ja Peruu vaheline kaubandusleping
 ELi inimõiguste eriesindaja
 ÜRO relvakaubanduslepingu läbirääkimised
 Kongo Demokraatlikus Vabariigis toimunud valimiste järelmeetmed

Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Iliana Ivanova – Bulgaaria)
PDF 182kWORD 30k
Euroopa Parlamendi 13. juuni 2012. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Iliana Ivanova kontrollikoja liikmeks (C7-0111/2012 – 2012/0803(NLE))
P7_TA(2012)0239A7-0188/2012

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0111/2012),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 108,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0188/2012),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  võttes arvesse, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 4. juuni 2012. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Iliana Ivanova kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.


Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 67. istungjärk
PDF 154kWORD 68k
Euroopa Parlamendi 13. juuni 2012. aasta soovitus nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 67. istungjärgu kohta (2012/2036(INI))
P7_TA(2012)0240A7-0186/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 21 ja 34,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule, mille esitas fraktsiooni ALDE nimel Alexander Lambsdorff Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 67. istungjärgu kohta (B7-0132/2012),

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta soovitust nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 66. istungjärgu kohta(1) ning oma 11. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi kui ülemaailmse osaleja ja tema rolli kohta mitmepoolsetes organisatsioonides(2),

–  võttes arvesse nõukogu poolt 10. juunil 2011. aastal vastu võetud ELi prioriteete Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 66. istungjärguks(3),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 66. istungjärku, eriti selle organi resolutsioone „ÜRO ülemaailmses juhtimises”(4), „Avaliku halduse tõhususe, vastutuse, tulemuslikkuse ja läbipaistvuse edendamine kõrgeimate kontrolliasutuste tugevdamise teel”(5), „Olukord Süüria Araabia Vabariigis”(6), „Rahva aktiivne osalus ja areng”(7), „Globaalsete partnerluste poole”(8), „Lõuna–Lõuna koostöö”(9), „ÜRO roll arengu edendamisel globaliseerumise ja vastastikuse sõltuvuse raames”(10), „ÜRO rolli tugevdamine korrapäraste ja õiguspäraste valimiste tõhustamisel ning demokratiseerimise edendamisel”(11), „Aruanne desarmeerimiskonverentsi kohta”(12), „Demokraatliku ja võrdse rahvusvahelise korra edendamine”(13) ning „Kõikide inimõiguste ja põhivabaduste universaalne, jagamatu, omavahel seotud, üksteisest sõltuv ja vastastikku tugevdav olemus”(14),

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 19. detsembri 2011. aasta resolutsiooni, mis käsitleb võitlust sallimatuse, negatiivsete stereotüüpide loomise, häbimärgistamise, diskrimineerimise, vägivalla õhutamise ning usutunnistusel või veendumustel põhineva isikuvastase vägivalla vastu(15),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 3. mai 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu osalemise kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni töös(16),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 31. märtsi 2010. aasta resolutsiooni Agenda 21 rakendamise, Agenda 21 edasise rakendamise kava ja ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise tulemuste kohta(17),

–  võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, milles sätestatakse aastatuhande arengueesmärgid kui rahvusvahelise üldsuse poolt vaesuse kaotamiseks ühiselt kehtestatud eesmärgid,

–  võttes arvesse komisjoni 10. septembri 2003. aasta teatist „Euroopa Liit ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon: mitmepoolsuse valik” (COM(2003)0526),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja märkusi pärast kohtumist Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäriga 16. aprillil 2012. aastal,

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni ÜRO inimõiguste nõukogu 19. istungjärku käsitleva Euroopa Parlamendi seisukoha kohta(18),

–  võttes arvesse oma 17. novembri 2011. aasta resolutsiooni ELi toetuse kohta Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule probleemide lahendamiseks ja raskuste ületamiseks(19),

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni demokratiseerimist toetava ELi välispoliitika kohta(20),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2010. aasta resolutsiooni ELi ja Aafrika strateegilise partnerluse tuleviku kohta pärast ELi ja Aafrika kolmandat tippkohtumist(21),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 (2000) kümnenda aastapäeva kohta(22),

–  võttes arvesse oma 23. novembri 2010. aasta resolutsiooni tsiviil-sõjaväelise koostöö ja tsiviil-sõjaväeliste võimete arendamise kohta(23),

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2005. aasta resolutsiooni Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni reformi kohta(24),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 66. istungjärgul osalenud väliskomisjoni ja inimõiguste allkomisjoni ühisdelegatsiooni raportit (28.–29. november 2011),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 121 lõiget 3 ja artiklit 97,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust (A7-0186/2012),

A.  arvestades, et ühiste rahvusvaheliste väärtuste ja normide eesmärk on tagada maailmas rahu, inimõiguste kaitse, julgeolek ja jõukus ning jagada globaliseerumise hüvesid kõikide vahel võrdsemal alusel;

B.  arvestades, et ÜRO asub ülemaailmse juhtimise keskmes, samas kui ta viib ellu omaenda reforme, et suurendada oma läbipaistvust, tulemuslikkust ja tõhusust;

C.  arvestades, et kasvab vajadus ühiste eeskirjade ja otsustamismehhanismide järele, et ühiselt käsitleda esilekerkivaid ülemaailmseid probleeme ja ülemaailmse majanduskriisi negatiivset mõju;

D.  arvestades, et EL peab tugevdama oma sidusust, et jääda oluliseks jõuks aina rohkemate jõukeskustega maailmas, mis vajab ülemaailmset kooskõlastatud tegevust; arvestades, et ELi liikmesriigid on aluslepingutega kohustatud kooskõlastama oma tegevust rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel konverentsidel;

E.  arvestades, et EL on pühendunud tulemuslikule mitmepoolsusele, mille keskmes on tugev ÜRO, sest see on väga oluline ülemaailmsete probleemidega tegelemiseks;

F.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on ÜRO süsteemi suurimad rahalised toetajad; arvestades, et EL-27 liikmesriigid rahastavad 39% ÜRO korralisest eelarvest ja rohkem kui 40% ÜRO rahuvalveoperatsioonidest;

G.  arvestades, et ELi ja ÜRO kindel ja stabiilne partnerlus on põhjapaneva tähtsusega ÜRO töö jaoks kõigi kolme samba – rahu ja julgeolek, inimõigused ning areng – raames ja on ühtlasi otsustav ELi kui ülemaailmse jõu rolli seisukohast;

H.  arvestades, et EL ja ÜRO on loomulikud partnerid rahu tagamisel ja riikide ülesehitamisel ning üheskoos loovad nad raamistiku kollektiivseteks rahu tagamise ja riikide ülesehitamise jõupingutusteks;

I.  arvestades, et inimõigused ja demokraatia on ELi põhiväärtused ning Euroopa välistegevuse, kaasa arvatud väliskaubanduse põhimõtted ja eesmärgid; arvestades, et inimõiguste universaalsuse ja jagamatuse austamine ja edendamine ning kaitsmine on Euroopa ühtsuse ja terviklikkuse nurgakivid;

J.  arvestades, et õiglus ja õigusriik on kestva rahu alused, mis tagavad inimõiguste ja põhivabaduste kaitse; arvestades, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut annab otsustava panuse inimõiguste säilitamisse, rahvusvahelisse õigusesse ja võitlusesse karistamatuse vastu;

K.  arvestades, et kõik riigid ja kõik kodanikud ning rahvusvaheline üldsus ise saavad kasu jätkuvast toetusest demokraatlikele protsessidele; arvestades, et nad seisavad silmitsi demokraatia ülesehitamise, taastamise ja säilitamise probleemidega;

1.  esitab nõukogule järgmised soovitused:

Euroopa Liit ÜROs

EL ja ülemaailmne juhtimine

Rahu ja julgeolek

Rahuvalve ja rahu kindlustamine

Kohustus kaitsta

Vahendamine

Rahvusvaheline õigusemõistmine

Inimõigused

Demokraatia toetamine

Areng

Kliimamuutused, ülemaailmne keskkonnakaitse ja jätkusuutlikkus

Muud

   a) võimalikult suurel määral kooskõlastada ja esitada ühtsustatud seisukohad ja tugevdada ELi kui ülemaailmse jõu sidusust ja nähtavust ÜROs; vastata ÜRO liikmesriikide ootustele seoses ELi suutlikkusega õigeaegselt tegutseda ja anda tulemusi; rakendada ühise välis- ja julgeolekupoliitika seisukohtade puhul ÜRO tasandil laiaulatuslikku ja paindlikku lähenemisviisi, et võimaldada ELil tegutseda ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes kiirelt ja põhjalikult;
   b) tõhustada oma panust ÜRO töösse, jõudes ühise tõlgenduseni ÜRO Peaassamblee resolutsiooni kohta, mis käsitleb ELi ÜRO Peaassamblee töös osalemise korda ning töötades koos partneritega selle täieliku rakendamise nimel; esitada parlamendile aruanne selle rakendamise kohta praktikas;
   c) töötada koos ELi liikmesriikidega ja ÜRO juures asuva ELi delegatsiooniga, et parandada kooskõlastamist, läbipaistvust ja teabevahetust ÜRO Julgeolekunõukogus ning ELi seisukohtade ja huvide kaitsmist ÜRO Julgeolekunõukogus sellesse organisse kuuluvate ELi liikmesriikide poolt või Julgeolekunõukogu eesistuja kutsutud ELi esindaja poolt; tugevdada ELi mõju ÜRO Julgeolekunõukogu otsustele ja tõsta ELi profiili ÜROs kriitilise tähtsusega ÜRO Julgeolekunõukogu küsimustes;
   d) tagada ELi tugev esindatus kõigis ÜRO institutsioonides ja eriagentuurides;
   e) töötada välja ÜRO liikmesust käsitlev pikaajaline strateegia ja arendada tugevamat avalikku diplomaatiat ÜRO küsimustes;
   f) edendada ELi esmajärguliseks strateegiliseks kaalutluseks olevat tulemuslikku mitmepoolsust, tõhustades ÜRO esindatust, läbipaistvust, usaldusväärsust, tõhusust ja tulemuslikkust, eesmärgiga parandada selle kohapealseid tulemusi; tuletada meelde vajadust saavutada uus institutsiooniline tasakaal tõusva tähtsusega G20, ÜRO ja selle agentuuride ning rahvusvaheliste finantseerimisasutuste vahel; edendada sellega seoses ülemaailmset juhtimist ning otsida lahendusi G-ühenduste ja ÜRO süsteemi vahelise kooskõlastamise edasiseks parandamiseks, kuivõrd kõnealused rühmad võiksid kasulikult hõlmata majandusliku mõõtme, tingimusel et ÜRO säilitab oma keskse rolli ning jääb ülemaailmse tegevuse õiguspäraseks organiks;
   g) suhelda aktiivsemalt strateegiliste ja teiste kahepoolsete ning mitmepoolsete partneritega, eelkõige USAga, et edendada tulemuslikke lahendusi probleemidele, mis mõjutavad nii ELi kodanikke kui ka kogu maailma, sealhulgas kõige vaesemaid ja kõige haavatavamaid;
   h) aktiivselt toetada ÜRO Julgeolekunõukogu põhjalikku ja üksmeelset reformimist, et tugevdada selle õiguspärasust, piirkondlikku esindatust, usaldusväärsust ja tõhusust; meenutada, et ELi liikmekoht laiendatud ÜRO Julgeolekunõukogus on jätkuvalt Euroopa Liidu keskne, pikaajaline eesmärk; paluda liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil töötada välja liikmesriikide ühine seisukoht nimetatud eesmärgil; kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tulevikus kooskõlastada Euroopa Liidu Nõukogus eelnevalt seisukohti, mis puudutavad uute liikmete vastuvõtmist ÜRO Julgeolekunõukogusse ning ÜRO Julgeolekunõukogu otsustusprotsesside reformi;
   i) osaleda ÜRO Peaassamblees alustatud kaalutlemisel ÜRO rolli üle ülemaailmses juhtimises eesmärgiga parandada läbipaistvust ja koostööd; edendada tihedamat koostööd ELi ja ÜRO Peaassamblee vahel;
   j) aidata muuta ÜRO Peaassamblee taas aktiivsemaks ning suurendada selle tõhusust, toetades muu hulgas ajutise töörühma tööd, lihtsustades põhjalikumaid ja tulemustele orienteeritud temaatilisi arutelusid teemakohaste, oluliste küsimuste üle ja ÜRO Peaassamblee tihedama suhtluse abil teiste sidusrühmadega, kaasa arvatud kodanikuühiskond ning muud rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid ja foorumid; rõhutada vajadust ÜRO Peaassamblee ja selle peamiste komiteede päevakordade edasise ühtlustamise järele; rõhutada, et ÜRO Peaassamblee saab aktiivsemaks muutuda vaid siis, kui ta võtab asjakohaseid ja sobivaid meetmeid rahvusvahelisele kogukonnale üldist huvi pakkuvates küsimustes;
   k) kinnitada veel kord kohustust tagada ÜRO rahaliste vahendite piisavus ning tõhus ja tulemuslik haldamine vastavalt eelarvedistsipliini ja ühtsuse põhimõtetele ning kooskõlas kõrgeimate rahvusvaheliste nõuetega;
   l) tugevdada tegevuspartnerlust ja edendada rahu kindlustamiseks tehtavate kollektiivsete jõupingutuste strateegilist kooskõlastatust ja tõhusust, muu hulgas rahuvalveoperatsioonide erikomitee tööga;
   m) edendada koostööd ja luua partnerlusi konfliktiennetuse, tsiviil- ja sõjaliste kriiside ohjamise ning konfliktide lahendamise valdkonnas ÜRO, OSCE, Aafrika Liidu, Araabia Liiga ja teiste rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega ning samuti kodanikuühiskonnaga; parandada piirkondlike organisatsioonide rahu kindlustamise suutlikkust, muu hulgas ettepanekutes esitatud ELi–ÜRO–Aafrika Liidu ja ELi–ÜRO–Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse kolmepoolsete partnerluste abil;
   n) edendada koostööd erinevate osalejate vahel rahu kindlustamise struktuuris, eelkõige ÜRO sekretariaadi, ÜRO Julgeolekunõukogu, ÜRO Peaassamblee ja rahu kindlustamise missioonides osalevate ÜRO liikmesriikide vahel; teha jõupingutusi tagamaks, et ELi liikmesriigid aitavad ÜRO rahumissioonidele kaasa erisuutlikkusega, nagu transport ja logistika ning väljaõpe; kaaluda võimalust alustada ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames sõjalist operatsiooni, kaasa arvatud võimaliku lahingugrupi lähetamine enne ÜRO rahumissiooni, kui ÜRO seda taotleb, pöörates samal ajal erilist tähelepanu rahuvalvemissioonide ning lahingugruppide kõikide liikmete kaitsele; toetada konfliktide ennetamise ja ohjamise ning vahendamise, rahuvalve ja rahu kindlustamise suutlikkuse arendamist riiklikul ja piirkondlikul tasandil; edendada teadmiste ja heade tavade vahetust partnerite vahel;
   o) osutada ÜRO tsiviilvõimete läbivaatamisel abi praktiliste viiside väljaselgitamiseks, et sobitada nõudlust pakkumisega kriitilistes tsiviilvõimete valdkondades; soodustada värbamist, kõrvaldada vastuolud tegevuses ja vältida kattuvust ÜJKP tsiviilvõimete rakendamisel ÜRO meetmete toetuseks; uurida võimalusi kriisile reageerimise meeskondade ühiseks lähetamiseks ÜRO operatsiooni raames juhtudel, kui on vaja kiiresti rakendatavat suutlikkust;
   p) tagada naiste osalus rahuprotsesside kõikidel etappidel ja kaasata neid süstemaatiliselt ennetavasse diplomaatiasse, varajasse hoiatamisse ja julgeolekujärelevalvesse; keskenduda vajadusele süvalaiendada soolisi aspekte seoses konfliktiennetuse, rahuvalveoperatsioonide, humanitaarabi, konfliktijärgse ülesehitustööga ja DDRi(25) algatustega vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile nr 1325 (2000) naiste, rahu ja julgeoleku kohta; teha aktiivselt tööd ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 rakendamiseks kõigis ÜRO liikmesriikides;
   q) teha koostööd ÜROga selliste aktuaalsete globaalsete ohtudega võitlemiseks nagu kliimamuutused, tuumarelva levik, organiseeritud kuritegevus ja terrorism ning pandeemiad;
   r) anda oma panus ÜRO 2012. aasta relvakaubanduslepingu alase konverentsi ja 2012. aasta väike- ja kergrelvade tegevuskava läbivaatamise konverentsi edukasse tulemusse ja järelmeetmetesse;
   s) aidata riike nende rahvastiku kaitsmise kohustuse täitmisel; rõhutada vajadust õigeaegsete ja kohaste rahvusvaheliste meetmete järele genotsiidi, etnilise puhastuse, sõjakuritegude ning inimsusevastaste kuritegude ennetamiseks ja tõkestamiseks;
   t) saavutada jätkuvat poliitilist ja institutsioonilist edu kaitsmise kohustuse mõiste rakendamise osas ÜRO organites, eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogus, ÜRO Peaassambleel ja ÜRO inimõiguste nõukogus, tehes järeldusi ja saades õppetunde nii Liibüas aset leidnud sekkumisest kui ka võimetusest tegutseda kiiresti Süüria juhtumi puhul; lihtsustada arutelu selle üle, kuidas ÜRO organid, eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu, saaksid seda kontseptsiooni kasutada, et tagada kriisi ajal ÜRO liikmesriikide vahel ulatuslikum koostöö; edendada piirkondlike organisatsioonide positiivset rolli kaitsmise kohustusele operatiivse lähenemisviisi väljatöötamisel ja kohaldamisel;
   u) töötada koos partneritega tagamaks, et see kontseptsioon keskendub ennetusele, kaitsele ja konfliktijärgsele ülesehitamisele, kooskõlas kaitsmise kohustuse jagamisega kolmeks osaks – kohustuseks ennetada, kaitsta ja üles ehitada; aidata riike sel eesmärgil suutlikkuse suurendamisel, muu hulgas tugevdades varajase hoiatamise süsteeme ja asjakohast ÜRO vahendustegevusealast suutlikkust; ergutada koostöös ÜRO liikmesriikidega looma keskuseid, et jälgida tekkivaid konfliktiolukordi ja arendada asjakohast suutlikkust ELi delegatsioonides;
   v) kindlalt taaskinnitada ELi kinnipidamist kaitsekohustusest ja algatada Euroopa Parlamendi, Euroopa välisteenistuse ja ELi liikmesriikide institutsioonidevahelise kaitsmise kohustuse väljatöötamine, mis tagaks neis valdkondades ELi tegevuse suurema järjepidevuse ÜRO foorumitel;
   w) edendada vahendust kui kulutõhusat vahendit vaidluste rahulikul ennetamisel ja lahendamisel ning konfliktijärgses olukorras riikide konflikti tagasilangemise ennetamisel; töötada välja tõhusamad vahendamissuunised õigusriigi ja demokraatliku vastutuse valdkonnas;
   x) pidada selle vahendi rakendamist esmatähtsaks ja seda arendada ning arendada edasi vahendamissuutlikkust Euroopa välisteenistuses ELi vahendustegevuse ja dialoogi alase suutlikkuse tugevdamise kontseptsiooni põhjal;
   y) teha tihedat koostööd ÜRO ja teiste vahendamises osalejatega; püüda saavutada ÜRO poliitikaosakonnaga sünergiat vahendamistegevustes; edendada rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide partnerlusi ja koostööd ÜRO, üksteise ja kodanikuühiskonnaga, näiteks ELi ja ÜRO ühispartnerluse kaudu vahendamissuutlikkuses; parandada teabejagamist, koostööd ja kooskõlastamist, et tagada konkreetsesse vahendamisse kaasatud osalejate jõupingutuste sidusus ja täiendavus;
   z) tugevdada rahvusvahelise kriminaalõiguse süsteemi; tõsta esile Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli võitluses karistamatusega ja toetada Rahvusvahelist Kriminaalkohut kui ainukest alalist õigusorganit, millel on pädevus mõista kohut üksikute sõjakuriteo, inimsusevastase kuriteo või genotsiidi toime pannud kurjategijate üle, kui riigikohtud seda teha ei suuda või ei taha;
   aa) tugevdada Rahvusvahelist Kriminaalkohut, pakkudes poliitilist, diplomaatilist, rahalist ja logistilist abi; julgustada kõiki ÜRO liikmesriike Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga ühinema, ratifitseerides Rooma statuudi; edendada ÜRO ja selle ametite ja asutuste tugevat koostööd kohtuga;
   ab) tugevdada rahvusvahelisi jõupingutusi, mille eesmärk on tagada, et kõiki ÜRO konventsioonides kokku lepitud inimõigusi peetakse universaalseks, jagamatuks, üksteisest sõltuvaks ja omavahel seotuks; aidata tugevdada riikide suutlikkust täita rahvusvahelisi inimõigustega seotud kohustusi; rõhutada sellega seoses vajadust tagada kõigile õigus usu- ja veendumuste vabadusele;
   ac) toetada aktiivselt Aafrika juhitavat algatust ja naiste staatuse komisjoni soovitust, töötades selle nimel, et 2012. aastal võetaks vastu ÜRO Peaassamblee resolutsioon naiste suguelundite moonutamise keelustamiseks kogu maailmas; paluda liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil ning komisjonil seada esikohale kõnealuse protsessi edukus;
   ad) edendada veelgi inimõiguste lisamist kõikidesse ÜRO töö tahkudesse, kinnitades veel kord, et inimõigused on lahutamatult seotud ÜRO muude rahu, julgeoleku ja arengu eesmärkidega;
   ae) osaleda proaktiivselt ÜRO inimõiguste nõukogu töös, toetades resolutsioone, tehes avaldusi ning osaledes interaktiivsetes dialoogides ja aruteludes, et tagada suurem tasakaal ÜRO inimõiguste nõukogu töös;
   af) tõhustada erikorra varajase hoiatamise suutlikkust, nähes ette mehhanismi, mis võimaldab neil automaatselt käivitada olukorra arutamise ÜRO inimõiguste nõukogus; tugevdada erikorra soovituste rakendamise järelmeetmeid;
   ag) üritada tugevdada üldise korrapärase läbivaatamise protsessi, lisades soovitused kahepoolsetesse ja mitmepoolsetesse dialoogidesse ÜRO liikmesriikidega ning rajades need dialoogid rahvusvahelistele normidele ja standarditele;
   ah) jätkata ÜRO Peaassamblees ja selle komiteedes jõupingutusi, mis on seotud üleskutsega kehtestada moratoorium surmanuhtlusele, millele üha rohkemad riigid aina tugevamat toetust avaldavad, ning jõupingutusi, mis on seotud lapse õiguste, vaba meedia ja usulise sallivusega; toetada kõiki pingutusi piinamise kaotamise saavutamiseks; julgustada eelkõige ÜRO piinamisvastase konventsiooni vabatahtlikku protokolli vastuvõtmist;
   ai) aidata tagada demokraatlikus protsessis kohalik vastutus ning demokraatiakultuuri ja õigusriigi areng; laiendada demokraatia toetamist valimisprotsessist kaugemale, et seda pikas plaanis säilitada ja suuta anda kodanikele käegakatsutavaid tulemusi; tagada parlamentide ja erakondade suuremas ulatuses kaasamine demokraatiat toetavatesse programmidesse; rõhutada sõltumatute vabaühenduste tähtsust, mis saaksid tegutseda vabalt tugeva kodanikukultuuri väljaarendamiseks;
   aj) keskenduda sotsiaalsele ja majanduslikule kaasatusele, demokraatiale üleminekule ja poliitilistele/valimisprotsessidele, suutlikkuse suurendamisele, kodanikuühiskonna tugevdamisele, noorte osalusele parlamentaarses demokraatias ning sõnavabaduse, südametunnistusvabaduse, usuvabaduse ja naiste õiguste kaitsele nii sotsiaalpraktika kui ka õigusaktide tasandil, mis hõlmab naiste osalemist avalikus elus ja poliitikas;
   ak) lõimida demokraatia toetamine paremini Euroopa välistegevusse; toetada demokraatlikku juhtimist oma erinevate rahaliste vahendite kaudu, kasutades võimaluse korral ELi delegatsioonide ressursse; töötada ÜRO ja muude partneritega üle maailma ja kohalikul tasandil, et tõhustada õigusriiki, edendada sõltumatut meediat ning ehitada üles ja tugevdada demokraatlikke institutsioone, mis suudavad tulemusi anda;
   al) tagada, et rahuvalvemissioonide mandaadid kajastavad vajadust toetada valimiste vaatlusmissioone ja võimaldada neile vajalikud vahendid, et tagada kohapeal olevate vaatlejate julgeolek;
   am) ühtlustada arenguga seotud ELi poliitikasuundi kõigil tasanditel, et vältida vastuolu ühelt poolt arengut soosiva poliitika ja teisalt partnerriikide arengut takistavate tegurite vahel kahe- ja mitmepoolsetes lepingutes ja foorumites; pöörata erilist tähelepanu inimõigustele ja arengut mõjutavatele teguritele vabakaubanduslepingutes ja WTO tasandi läbirääkimiste raames;
   an) jätkata tööd selle nimel, et arenguprotsessi keskmesse asetataks inimene; järgida ÜRO deklaratsiooni, mis käsitleb õigust arengule, keskendudes selle rakendamiseks vajalikule praktilisele tegevusele;
   ao) tagada, et kogu Euroopa abi, mida antakse ELi eelarve kaudu, ei vähendata ja see keskendub jätkuvalt vaesusele ja näljale; kaaluda kogu ELi abist 20% eraldamist ÜRO määratletud põhilistele sotsiaalteenustele, pannes erilist rõhku tasuta ja üldiselt kättesaadavatele esmatasandi tervishoiuteenustele ja põhiharidusele, võttes arvesse ELi toetust algatusele „Haridus kõigile” ja ELi võetud kohustust etendada oma osa ülemaailmses tervishoius;
   ap) aidata kaasa poliitikavaldkondade arengusidususe tõhustamisele ja arenguabi tulemuslikkuse parandamisele, sest need on jätkuvalt aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega seotud peamised küsimused;
   aq) olla ÜROs juhtival kohal aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tehtavates pingutustes ja neid kiirendada, keskendudes eelkõige neile eesmärkidele, mille suhtes on siiani kõige vähem edu saavutatud;
   ar) pühendudes jätkuvalt vaesuse kaotamisele koostöös rahvusvahelise üldsusega, töötada selle nimel, et koostada kaugeleulatuv 2015. aasta järgsete aastatuhande arengueesmärkide kava, võttes arvesse tehtud edusamme, aga ka olemasolevaid probleeme;
   as) võtta ÜRO säästva arengu konverentsi RIO+20 tulemuste järelmeetmeid ja töötada nende täieliku rakendamise nimel, muu hulgas edendades säästvat arengut kui ülemaailmse pikaajalise arengu juhtpõhimõtet;
   at) luua väljapaistvatest isikutest koosnev ÜRO töörühm;
   au) tegutseda aktiivselt Pusanis vastu võetud järelduste kohaselt;
   av) anda oluline panus toiduainetega spekuleerimise vastasesse võitlusse ja pakilise vaesuse- ja näljaprobleemi lahendamisse;
   aw) pidada vastavalt Istanbuli tegevusprogrammile ning 26. aprillil 2012. aastal Dohas toimunud ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi 13. istungjärgul vastu võetud järeldustele vähim arenenud riikide puhul esmatähtsaks toiduga kindlustatust, põllumajanduse tootmisvõimsust, infrastruktuuri, suutlikkuse suurendamist, kaasavat majanduskasvu, soodsaid turutingimusi ja uusi ettevõtteid, juurdepääsu tehnoloogiale ning inim- ja sotsiaalarengut;
   ax) taaskinnitada toiduga kindlustatuse Rooma deklaratsiooni põhimõtetest kinnipidamist; mõista hukka toidukaupadega spekuleerimise tagajärjed;
   ay) ärgitada arenguriike võtma rahvusvaheliste rahastajate abiga pikaajalisi meetmeid tagamaks, et põud ei too vältimatult kaasa näljahäda; rakendada loodusõnnetusteks valmisoleku strateegiaid ja varajase hoiatamise süsteeme;
   az) toetada täiel määral ÜRO ja eriti selle humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (UNOCHA) keskset rolli;
   ba) kinnitada veel kord ELi pikaajalist kohustust toetada Aafrika Sarve elanike heaolu ning tegeleda struktuurse toiduga kindlustamatuse ja konfliktide põhjustega;
   bb) asuda juhtpositsioonile ülemaailmses kliimapoliitikas ja kliimamuutuste alase rahvusvahelise koostöö valdkonnas; anda panus institutsioonilisse struktuuri, mis on kaasav, läbipaistev ja õiglane ning võimaldab asjaomastes juhtorganites esindada tasakaalustatult nii arenenud riike kui ka arenguriike; arendada edasi dialoogi teiste põhiosalejatega, nagu nn BRICS-riigid ja arenguriigid, arvestades, et kliimamuutustest on saanud rahvusvaheliste suhete peamisi elemente; arendada samas edasi Euroopa välisteenistuse suutlikkust luua ELi kliimadiplomaatia poliitika;
   bc) jätkata kodanike osalemise suurendamist keskkonnajuhtimises Rio põhimõtte nr 10 tõhusa ülemaailmse rakendamise kaudu; rakendada sellega seoses Århusi konventsiooni sätteid ülemaailmse konventsiooniga ka väljaspool ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni või avada Århusi konventsiooni ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni mittekuulujatele; edendada säästva arengu valdkonnas täiustatud juhtimist, muu hulgas tugevdades ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP); teha partneritega aktiivselt koostööd keskkonnaalaste õigusaktide paremaks jõustamiseks kogu maailmas;
   bd) kujundada Aafrika Liidule ja ELile ühisseisukoht, mis pooldab ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) muutmist spetsialiseeritud ÜRO asutuseks, mille peakorter asuks Kenyas Nairobis; käsitleda selles uues institutsioonilises raamistikus säästva arengu rahastamise, tehnoloogiasiirde ja suutlikkuse suurendamise küsimusi;
   be) toetada bioloogilise mitmekesisuse ja kliima kaitset arenguriikides kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel seatud eesmärkidega; muuta Rio raamistiku üheks põhisambaks kliima ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse kõrval mered ja ookeanid;
   bf) toetada komisjoni aktiivset osalemist ÜRO Pagulaste Ülemkomissari algatatud kaitses esinevate lünkade ja reaktsioonide teemalises käimasolevas arutelus, mis on osa ülemkomissari 2010. aasta kaitseprobleemide alasest dialoogist, mille eesmärk on parandada kehtivat rahvusvahelise kaitse raamistikku sundümberasustatud ja kodakondsuseta isikute jaoks; osaleda aktiivselt arutelus mõiste „kliimapõgenik” üle, mis peaks viitama inimestele, kes on sunnitud kodudest põgenema ning otsima pelgupaika välismaal kliimamuutuse tagajärjel, sh mõiste võimaliku õigusliku määratluse üle, mida ei tunnustata veel rahvusvahelises õiguses ega üheski õiguslikult siduvas rahvusvahelises lepingus;
   bg) edendada valitsuste ja parlamentide vahel suhtlust ülemaailmsete küsimuste vallas ning edendada arutelu parlamentide ülemaailmse rolli kohta; tugevdada ülemaailmse juhtimise demokraatlikku olemust, vastutust ja läbipaistvust ning võimaldada suuremat avalikkuse ja parlamentaarset osalust ÜRO tegevuses;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0255.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0229.
(3) Euroopa Liidu Nõukogu 11298/2011.
(4) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/66/256.
(5) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/66/209.
(6) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/66/253.
(7) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/66/224.
(8) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/66/223.
(9) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/66/219.
(10) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/66/210.
(11) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/66/163.
(12) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/66/59.
(13) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/66/159.
(14) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/66/151.
(15) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/66/167.
(16) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/65/276.
(17) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/64/236.
(18) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0058.
(19) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0507.
(20) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0334.
(21) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0482.
(22) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 56.
(23) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 7.
(24) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 549.
(25) Desarmeerimine, demobiliseerimine, tavaellu üleminek ja taasintegreerimine.


Üldiste tariifsete soodustuste kava ***I
PDF 186kWORD 74k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 13. juuni 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta (COM(2011)0241 – C7-0116/2011 – 2011/0117(COD))
P7_TA(2012)0241A7-0054/2012
PARANDUSED

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0241),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 207, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0116/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 6. juuni 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A7-0054/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. juunil 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta

P7_TC1-COD(2011)0117


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 978/2012) lõplikule kujule).


Majanduse ja eelarve järelevalve liikmesriikide üle, kellel on tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas ***I
PDF 487kWORD 264k
Euroopa Parlamendi 13. juunil 2012. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas (COM(2011)0819 – C7-0449/2011 – 2011/0385(COD))(1)
P7_TA(2012)0242A7-0172/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)   Viimasel kolmel aastal maailma tabanud enneolematu ulatusega kriis on oluliselt vähendanud majanduskasvu ja finantsstabiilsust ning tugevasti kahjustanud liikmesriikide eelarve- ja võlaseisundit, mistõttu paljud neist on olnud sunnitud taotlema finantsabi väljastpoolt liidu raamistikku.
(1)   Alates 2007. aastast maailma tabanud enneolematu ulatusega kriis on oluliselt vähendanud majanduskasvu ja finantsstabiilsust ning tugevasti kahjustanud liikmesriikide eelarve- ja võlaseisundit, mistõttu paljud neist on olnud sunnitud taotlema finantsabi liidu raamistikus ja sellest väljaspool.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1 a)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et liit peab võtma oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Liidu õigusaktides tuleks tagada täielik kooskõla aluslepinguga kehtestatud mitmepoolse järelevalveraamistiku ja kõnealuse finantsabiga seotud võimalike poliitiliste tingimuste vahel. Eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide majandus- ja finantsintegratsiooni raames tuleb tugevdada järelevelvet, et vältida mõju ülekandumist liikmesriigist, kellel on finantsstabiilsuse tagamisel raskusi, kogu euroalale.
(2)  Liidu õigusaktides tuleks tagada täielik kooskõla aluslepinguga kehtestatud mitmepoolse järelevalveraamistiku ja kõnealuse finantsabiga seotud võimalike poliitiliste tingimuste vahel. Kõikide liikmesriikide, eriti eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide majandus- ja finantsintegratsiooni raames tuleb tugevdada järelevalvet, et vältida mõju kandumist liikmesriigist, kellel on finantsstabiilsuse tagamisel raskusi, kogu euroalale ja laiemalt üle liidu.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Majanduse ja eelarve järelevalve ulatus peaks olema vastavuses olemasolevate finantsraskuste tõsidusega ja selle puhul tuleks arvesse võtta antava finantsabi laadi, mis võib ulatuda abikõlblikkuse tingimustel põhinevast ennetavast toetusest rangete poliitiliste tingimustega seotud makromajandusliku kohandamisprogrammini.
(3)  Majanduse ja eelarve järelevalve ulatus peaks olema vastavuses ja proportsionaalne olemasolevate finantsraskuste tõsidusega ja selle puhul tuleks arvesse võtta antava finantsabi laadi, mis võib ulatuda abikõlblikkuse tingimustel põhinevast ennetavast toetusest rangete poliitiliste tingimustega seotud makromajandusliku kohandamisprogrammini. Mis tahes makromajanduslikus kohandamisprogrammis tuleks võtta arvesse asjaomase liikmesriigi reformikava liidu tööhõive ja majanduskasvu strateegia raames.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi üle, kes on suurtes finantsraskustes või on oht, et need võivad tekkida, tuleks teostada tõhustatud järelevalvet, et tagada tavaolukorra kiire taastumine ja kaitsta teisi euroalasse kuuluvaid liikmesriike võimaliku negatiivse ülekanduva mõjude eest. Kõnealune tugevdatud järelevalve peaks hõlmama paremat juurdepääsu teabele, mida on vaja majandus-, fiskaal- ja finantsolukorra seire tugevdamiseks ning majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ettenähtud mis tahes allkomiteele korrapäraseks aruannete esitamiseks. Samasid järelevalvesätteid tuleks kohaldada liikmesriikide suhtes, kes taotlevad ennetavat abi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt (EFSF), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM), Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt.
(4)  Eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi üle, kes on suurtes finantsraskustes või on oht, et need võivad tekkida, tuleks teostada tugevdatud järelevalvet, et tagada tavaolukorra kiire taastumine ja kaitsta teisi euroalasse kuuluvaid liikmesriike võimaliku negatiivse ülekanduva mõju eest. Kõnealune tugevdatud järelevalve peaks olema proportsionaalne probleemide tõsidusega ning ka vastavalt diferentseeritud. See peaks hõlmama paremat juurdepääsu teabele, mida on vaja majandus-, fiskaal- ja finantsolukorra seire tugevdamiseks ning Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile ning majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ettenähtud mis tahes allkomiteele korrapäraseks aruannete esitamiseks. Samasid järelevalvesätteid tuleks kohaldada liikmesriikide suhtes, kes taotlevad ennetavat abi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt (EFSF), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM), Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4 a)  Liikmesriik, mille üle teostatakse tugevdatud järelevalvet, peaks võtma vastu ka meetmed, mis on suunatud raskuste põhjustele või võimalikele põhjustele. Selleks tuleks võtta arvesse kõiki soovitusi, mis on talle esitatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse või ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse käigus.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendavate liikmesriikide majanduse ja eelarve järelevalvet tuleks oluliselt tugevdada. Makromajandusliku kohandamisprogrammi ulatust silmas pidades tuleks kõnealuse kohandamisprogrammi kohaldamisajaks peatada muud laadi majandus- ja eelarvejärelevalve teostamine, et vältida aruandluskohustuste dubleerimist.
(5)  Makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendavate liikmesriikide majanduse ja eelarve järelevalvet tuleks oluliselt tugevdada. Makromajandusliku kohandamisprogrammi ulatust silmas pidades tuleks kõnealuse kohandamisprogrammi kohaldamisajaks peatada muud laadi majandus- ja eelarvejärelevalve teostamine või seda vajadusel lihtsustada, et tagada majanduspoliitika järelevalve ühtsus ning vältida aruandluskohustuste dubleerimist. Makromajanduslikuks kohandamisprogrammiks ettevalmistusi tehes tuleks siiski võtta arvesse kõiki soovitusi, mis on liikmesriigile esitatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse või ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse käigus.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5 a)  Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale1 võib kapitali vaba liikumist kui ELi toimimise lepingu aluspõhimõtet piirata riigisisese õigusaktiga, kui see on põhjendatud avaliku julgeoleku seisukohast. Oht avalikule julgeolekule võib hõlmata maksupettust, eeskätt liikmesriikides, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas.
1 Vt kohtuasjad C-463/00 ja C-174/04.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 b (uus)
(5 b)  Selline maksupettus tähendab puudujääki tuludes, mis võib olla võrdne ühe või mitme liikmesriigi, IMFi, EFSFi, EFSMi või ESMi pakutava finantsabiga või seda isegi ületada ning on eeskätt põhjustatud liikmesriigi maksupoliitika puudulikust rakendamisest.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 c (uus)
(5 c)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 66 võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Keskpangaga konsulteerimist lubada piiranguid nende kolmandate riikide suhtes, kes on vastutavad sellise kapitali liikumise eest, mis ähvardab põhjustada tõsiseid raskusi majandus- ja rahaliidu toimimises.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6 a)  Liikmesriigid peaksid kooskõlas kehtivate riigisisese õiguse ja tavadega kaasama tehnilise abi programmide koostamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse sotsiaalpartnereid ning kodanikuühiskonna organisatsioone.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Otsusega selle kohta, et liikmesriik ei järgi kohandamisprogrammi, kaasneb ka liidu vahendite maksmise või kohustuste peatamine vastavalt määruse (EL) nr XXX (millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006) artikli 21 lõikele 6,
välja jäetud
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7 a)  Võib esineda asjaolusid, mille korral liikmesriigi kaitsmine turu volatiilsuse eest annab paremaid pikaajalisi tulemusi, stabiliseerimaks selle liikmesriigi majandusolukorda ja võimet võlanõudeid täita. Sellistel juhtudel võiks komisjoni otsuse alusel kohaldada liikmesriigi suhtes ajutiselt õiguslikku kaitset. Nõukogule peaks jääma võimalus selline komisjoni otsus vajaliku häälteenamusega tühistada.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 b (uus)
(7 b)  Kui ei ole sätestatud teisiti, peaksid käesolevas määruses kasutatavad viited finantsabile hõlmama ka ennetavat finantsabi.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 c (uus)
(7 c)  Komisjon peaks tegema otsuse kohaldada käesoleva määruse kohaselt liikmesriigi suhtes tugevdatud järelevalvet tihedas koostöös majandus- ja rahanduskomitee, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja asjaomaste Euroopa järelevalveasutustega. Majandus- ja rahanduskomiteega tuleks teha koostööd ka siis, kui komisjon otsustab, kas tugevdatud järelevalve kohaldamisaega tuleks pikendada,
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel ja/või kes saavad või võivad saada finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt (EFSF), Euroopa finantsstabiilsusmehhanismilt (EFSM), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM) või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, kelle rahaühik on euro ja:
kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse või riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisel, millel on võimalik negatiivne ülekanduv mõju muudele euroala liikmesriikidele, ja/või
kes taotlevad või saavad finantsabi ühelt või mitmelt teiselt liikmesriigilt, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt (EFSF), Euroopa finantsstabiilsusmehhanismilt (EFSM), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM) või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt, nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 a (uus)
1 a. Käesoleva määrusega nähakse ette sätted liikmesriigi paremate eelarve-eeskirjade ja tugevdatud majanduspoliitika koordineerimise jaoks.

Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)
2 a. Käesoleva määruse kohaldamisel järgivad komisjon, nõukogu ja liikmesriigid täiel määral ELi toimimise lepingu artiklit 152 ning käesoleva määruse alusel vastu võetud soovitustes arvestatakse palgakujunduse riigisiseste tavade ja palgakujunduse osapooltega. Käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud soovituste kohaldamisel võtavad komisjon, nõukogu ja liikmesriigid arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28, mistõttu see ei mõjuta õigust pidada läbirääkimisi, sõlmida ja täita kollektiivlepinguid ning osaleda kollektiivses tegevuses vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele.

Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 a (uus)
Artikkel 1 a

Paremad eelarve-eeskirjad ja tugevdatud majanduspoliitika koordineerimine

1.  Riiklike võlakohustuste emiteerimise kavandamise paremaks koordineerimiseks teatavad liikmesriigid riigivõla emiteerimise plaanidest eelnevalt komisjonile ja nõukogule.
2.  Parimatest tavadest õppimise ja tihedalt koordineeritud majanduspoliitika suunas liikumise nimel tagavad liikmesriigid kõigi kavandatavate oluliste majanduspoliitiliste reformide eelneva arutamise ning vajaduse korral koordineerivad neid reforme teiste liikmesriikidega.
3.  Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1466/97 tagavad liikmesriigid selle, et valitsemissektori eelarve on keskpikas perspektiivis tasakaalus või ülejäägiga.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1
1.   Komisjon võib otsustada kohaldada tõhustatud järelevalvet liikmesriigi suhtes, kellel on suuri raskusi finantsstabiilsuse tagamisel. Asjaomasele liikmesriigile antakse eelnevalt võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Komisjon otsustab iga kuue kuu järel, kas tõhustatud järelevalve kohaldamisaega tuleks pikendada.
1.   Vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 teostatud põhjaliku analüüsi alusel ning arvestades täiendavaid objektiivseid kriteeriume, sealhulgas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatusi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr .../2012 [milles käsitletakse esialgsete eelarvekavade seire ja hindamise ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamise üldsätteid] osutatud aruandeid, võib komisjon otsustada kohaldada liikmesriigi suhtes tugevdatud järelevalvet. Nõukogu võib 10 päeva jooksul pärast otsuse tegemist selle kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata. Asjaomasele liikmesriigile antakse enne otsuse tegemist võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Komisjon otsustab iga kuue kuu järel, kas tugevdatud järelevalve kohaldamisaega tuleks pikendada. Juhul kui komisjon otsustab kohaldada liikmesriigi suhtes tugevdatud järelevalvet, teatab ta nõuetekohaselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ning vajaduse korral teavitab neid tugevdatud järelevalve tulemustest.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 a (uus)
1 a. Juhul kui komisjon otsustab kohaldada lõike 1 alusel liikmesriigi suhtes tugevdatud järelevalvet, teatab ta nõuetekohaselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ning vajaduse korral teavitab liikmesriiki tugevdatud järelevalve tulemustest.

Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2
2.  Komisjon võib otsustada kohaldada tõhustatud järelevalvet liikmesriigi suhtes, kes saab ennetavat finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, EFSF-lt, ESM-lt või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt (nt IMF). Komisjon koostab asjaomaste ennetava finantsabi andmise vahendite loendi ja ajakohastab seda, võttes arvesse võimalikke muudatusi EFSFi, ESMi või muude asjaomaste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste finantsabipoliitikas.
2.  Komisjon võib otsustada kohaldada tugevdatud järelevalvet liikmesriigi suhtes, kes taotleb või saab ennetavat finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, EFSFilt, EFSMilt, ESMilt või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt (nt IMF).
Komisjon avalikustab oma lõigete 1 ja 2 alusel tehtud otsused.

Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 3
3.  Lõiget 2 ei kohaldata liikmesriigi suhtes, kes saab ennetavat finantsabi krediidiliini vormis, mille puhul ei ole seatud tingimust, et asjaomane liikmesriik peab võtma uusi poliitikameetmeid, seni kuni krediidiliini ei ole kasutatud.
3.   Komisjon võib otsustada, et lõiget 2 ei kohaldata liikmesriigi suhtes, kes saab ennetavat finantsabi krediidiliini vormis, mille puhul ei ole seatud tingimust, et asjaomane liikmesriik peab võtma uusi poliitikameetmeid, seni kuni krediidiliini ei ole kasutatud.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 3 a (uus)
3 a. Komisjon koostab loendi asjaomastest finantsabi andmise vahenditest, mis võivad käivitada tugevdatud järelevalve lõike 2 alusel, ja ajakohastab seda.

Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.   Tõhustatud järelevalve all olev liikmesriik võtab komisjoniga, kes tegutseb koostöös Euroopa Keskpangaga (EKP), konsulteerides ja koostööd tehes meetmeid raskuste põhjuste või võimalike põhjuste kõrvaldamiseks.
1.  Liikmesriik, kelle suhtes kohaldatakse tugevdatud järelevalvet, võtab raskuste põhjuste või võimalike põhjuste kõrvaldamiseks meetmeid, konsulteerides ja tehes koostööd komisjoniga, kes tegutseb koostöös Euroopa Keskpangaga (EKP), Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/20101, Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/20102, ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/20103 (edaspidi ühiselt „Euroopa järelevalveasutused”), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning vastavalt vajadusele IMFiga, võttes arvesse kõiki soovitusi, mida neile esitatakse määruste (EÜ) nr 1466/97 ja (EÜ) nr 1467/97 või (EL) nr 1176/2011 alusel ja mis puudutavad nende riiklikke reformiprogramme ning nende stabiilsus- või lähenemisprogramme. Võetud meetmetest teavitatakse eurorühma töörühma, majandus- ja rahanduskomiteed ning Euroopa Parlamendi asjaomast komisjoni ja asjaomase liikmesriigi parlamenti.
1 ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.
2 ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.
3 ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)
1 a. Komisjon uurib muude liikmesriikide tekitatud võimalikku negatiivset ülekanduvat mõju, sh maksustamise valdkonnas. Juhul kui komisjon on tuvastanud sellise negatiivse ülekanduva mõju, esitab nõukogu komisjoni soovituse alusel ja kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikes 2 sätestatud menetlusega negatiivset ülekanduvat mõju põhjustavatele liikmesriikidele vajalikud soovitused.

Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Komisjoni taotlusel teevad tõhustatud järelevalve all olevad liikmesriigid järgmist:
3.  Komisjoni taotlusel teevad artikli 2 lõike 1 kohase tugevdatud järelevalve all olevad liikmesriigid järgmist:
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 – punkt a
(a) edastavad ette nähtud sagedusega komisjonile, EKP-le ja Euroopa Pangandusjärelevalvele liigendatud andmed selliste finantseerimisasutuste finantsseisundi kohta, kes on nende siseriiklike järelevalveasutuste järelevalve all;
(a) edastavad vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 35 ette nähtud sagedusega asjaomastele Euroopa järelevalveasutustele liigendatud andmed oma finantssüsteemi arengute kohta, sh punkti b alusel läbi viidud stressitestide ja tundlikkusanalüüside tulemuste analüüsi. Makromajandusliku tasakaalustamatuse tulemustabeli alusnäitajate põhjal tehtud järelduste alusel koostavad asjaomased Euroopa järelevalveasutused koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga hinnangu finantssüsteemi võimalike nõrkade külgede kohta ning esitavad kõnealuse hinnangu komisjonile viimase poolt määratud sagedusega ning EKP-le;
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 – punkt b
(b) teevad Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalve all vajaduse korral stressitestid või tundlikkusanalüüsid, et hinnata pangandussektori vastupanuvõimet eri makromajanduslikele ja finantsvapustustele, nagu on kindlaks määranud komisjon ja EKP, ja edastavad komisjonile ja EKP-le üksikasjalikud tulemused;
(b) teevad asjaomaste Euroopa järelevalveasutuste järelevalve all vajaduse korral stressitestid või tundlikkusanalüüsid, et hinnata finantssektori vastupanuvõimet eri makromajanduslikele ja finantsvapustustele, nagu on kindlaks määranud komisjon ja EKP koostöös asjaomaste Euroopa järelevalveasutustega ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga;
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 – punkt c
(c) võimaldavad korrapäraselt hinnata pangandussektori üle teostatava järelevalve tagamise suutlikkust Euroopa Pangandusjärelevalve teotatava vastastikuse hindamise raames;
(c) võimaldavad korrapäraselt hinnata finantssektori üle teostatava järelevalve tagamise suutlikkust asjaomaste Euroopa järelevalveasutuste teostatava vastastikuse hindamise raames;
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 – punkt d
(d) edastavad mis tahes teabe, mida on vaja makromajanduslike tasakaalunihete seireks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr XXX makromajanduslike tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta.
(d) edastavad kogu teabe, mis on vajalik makromajandusliku tasakaalustamatuse jälgimiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1176/2011.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)
3 a. Komisjoni taotlusel teevad artikli 2 lõike 2 kohase tugevdatud järelevalve all olevad liikmesriigid järgmist:

(a) edastavad vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 35 ette nähtud sagedusega komisjonile, EKP-le ja asjaomastele Euroopa järelevalveasutustele liigendatud andmed oma finantssüsteemi arengute kohta, sh punkti b alusel läbi viidud stressitestide ja tundlikkusanalüüside tulemuste analüüsi. Komisjon, EKP ja asjaomased Euroopa järelevalveasutused tagavad saadud liigendatud andmete konfidentsiaalsuse;
(b) teevad asjaomaste Euroopa järelevalveasutuste järelevalve all vajaduse korral stressitestid või tundlikkusanalüüsid, et hinnata finantssektori vastupanuvõimet eri makromajanduslikele ja finantsvapustustele, nagu on kindlaks määranud komisjon ja EKP koostöös asjaomaste Euroopa järelevalveasutustega ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga;
(c) võimaldavad korrapäraselt hinnata finantssektori üle teostatava järelevalve tagamise suutlikkust asjaomaste Euroopa järelevalveasutuste teostatava vastastikuse hindamise raames;
(d) edastavad kogu teabe, mis on vajalik makromajandusliku tasakaalustamatuse jälgimiseks, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 1176/2011.
Liikmesriigid, kes saavad finantsabi oma finantsasutuste rekapitaliseerimiseks, esitavad ka teabe nende finantsasutuste suhtes kehtestatud tingimuste kohta, mis hõlmab ka juhtkonna tasustamist ja reaalmajanduses kohaldatavaid krediiditingimusi.

Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 4
4.  Komisjon teeb koostöös EKPga järelevalve all olevasse liikmesriiki korrapäraseid kontrollkäikusid, et kontrollida lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud meetmete rakendamist. Ta edastab kontrolli tulemused kord kvartalis majandus- ja rahanduskomiteele (või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele) ning hindab eelkõige, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid. Kõnealuste kontrollkäikudega asendatakse määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10a lõike 2 kohane kohapealne kontroll.
4.  Komisjon teeb koostöös EKPga, asjaomaste Euroopa järelevalveasutustega ning vajadusel IMFiga tugevdatud järelevalve all olevasse liikmesriiki korrapäraseid kontrollkäikusid, et kontrollida lõigetes 1, 2, 3 ja 3 a osutatud meetmete rakendamist. Ta edastab kontrolli tulemused kord kvartalis majandus- ja rahanduskomiteele ja Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile ning annab eelkõige hinnangu, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid. Kõnealuste kontrollkäikudega asendatakse määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10a lõike 2 kohane kohapealne kontroll.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 5
5.  Kui lõike 4 kohase hindamise tulemusel jõutakse seisukohale, et tuleb võtta täiendavaid meetmeid ja et asjaomase liikmesriigi finantsseisundil on märkimisväärne negatiivne mõju euroala finantsstabiilsusele, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega soovitada asjaomasel liikmesriigil taotleda finantsabi ja koostada makromajanduslik kohandamisprogramm. Nõukogu võib kõnealuse soovituse avalikustada.
5.  Kui lõikes 4 ette nähtud kontrollkäikude tulemusel hinnatakse, et tuleb võtta täiendavaid meetmeid ja et asjaomase liikmesriigi majanduslik ja finantsseisund seab ohtu euroala finantsstabiilsuse või sujuva toimimise, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega üheaegselt:
(a) soovitada asjaomasel liikmesriigil taotleda finantsabi ja koostada makromajanduslik kohandamisprogramm;
(b) soovitada EFSFil või ESMil pakkuda asjaomasele liikmesriigile finantsabi, mis seotakse sobivate tingimustega, nagu on ette nähtud käesolevas määruses.
Nõukogu võib oma soovitused avalikustada.

Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 5 – lõik 1 a (uus)
Kui liikmesriik taotleb lõike 3 a alusel ESMilt finantsabi, teevad teised liikmesriigid kõik mis võimalik selleks, et tagada, et ESM kõnealust liikmesriiki abistaks ja teeks seda õigeaegselt.

Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 6 – punkt a
(a) võib Euroopa Parlamendi asjaomane komitee kutsuda asjaomase liikmesriigi esindajad osalema arvamuste vahetuses,
(a) võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon pakkuda asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile võimaluse osaleda arvamuste vahetuses,
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 6 – punkt b a (uus)
(b a) komisjon teavitab Euroopa Parlamendi asjaomast komisjoni aegsasti soovituse sisust.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 6 a (uus)
6 a. Kogu protsessi vältel võivad Euroopa Parlamendi pädev komisjon ja asjaomase liikmesriigi parlament kutsuda majanduse sujuvat toimimist puudutavas arutelus osalema IMFi, EKP ja komisjoni esindajaid.

Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4
Liikmesriigid, kes soovivad saada finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, EFSF-lt, ESM-lt, IMF-lt või muult liidu raamistiku väliselt asutuselt, teatavad sellest viivitamata nõukogule, komisjonile ja EKP-le. Majandus- ja rahanduskomitee või selleks ette nähtud mis tahes allkomitee arutab kavandatud taotlust pärast komisjonilt hinnangu saamist.

Liikmesriigid, kes kavatsevad paluda finantsabi ühelt või mitmelt teiselt liikmesriigilt, EFSF-lt, ESM-lt, IMF-lt või muult liidu raamistiku väliselt asutuselt, teatavad sellest viivitamata Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja EKP-le. Enne kui asjaomane liikmesriik potentsiaalsete laenuandjate poole pöördub, peab majandus- ja rahanduskomitee pärast komisjonilt hinnangu saamist kavandatud taotluse üle aru ning analüüsib muu hulgas, milliseid lahendusi on võimalik leida liidu või euroala rahastamisvahendite abil.

Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5
Kui finantsabi taotletakse EFSF-lt või ESM-lt, koostab komisjon koostöös EKPga ja vajaduse korral IMFga analüüsi asjaomase liikmesriigi valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse kohta, sealhulgas liikmesriigi suutlikkuse kohta maksta tagasi kavandatav finantsabi, ja edastab selle majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele.

Kui finantsabi taotletakse EFSF-lt, EFSMilt või ESM-lt, koostab komisjon koostöös EKPga ning võimaluse ja vajaduse korral IMFga analüüsi asjaomase liikmesriigi valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse ning tegeliku või potentsiaalse rahastamisvajaduse kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas mõjutab makromajanduslik kohandamisprogramm liikmesriigi suutlikkust kavandatav finantsabi tagasi maksta, ja saadab selle majandus- ja rahanduskomiteele.

Valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse hindamisel lähtutakse konservatiivsetest makromajanduslikest ja eelarveprognoosidest, kasutatakse kõige ajakohasemat teavet ning võetakse arvesse artikli 3 lõike 3 punktis a osutatud aruande ning artikli 3 lõike 3 punkti b kohaselt võetavate järelevalvemeetmete tulemusi. Prognoosides hinnatakse makromajanduslike ja finantsšokkide mõju ning valitsemissektori võla seisukohast kahjulikke suundumusi.

Komisjon avalikustab meetodi, majanduslikud ja ökonomeetrilised mudelid, sh hinnangu potentsiaalse tulemuse ja makromajanduslike mitmekordistavate mõjude kohta, ning võimalikud muud olulised parameetrid, mida valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse analüüsimisel on kasutatud.

Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1
1.  Liikmesriik, kes saab finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, IMF-lt, EFSF-lt või ESM-lt, koostab kokkuleppel komisjoniga, kes tegutseb koostöös EKPga, esialgse kohandamisprogrammi, mille eesmärk on taastada kindel ja jätkusuutlik majandusolukord ja eelarveseisund ning suutlikkus end täielikult rahastada finantsturgudel. Esialgses kohandamisprogrammis võetakse nõuetekohaselt arvesse asjaomasele liikmesriigile aluslepingu artiklite 121, 126 ja/või 148 alusel esitatud kehtivaid soovitusi ja nende järgimiseks võetud meetmeid ning laiendatakse, tugevdatakse ja süvendatakse vajalikke poliitikameetmeid.
1.  Liikmesriik, kes taotleb või saab finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, IMF-lt, EFSF-lt, EFSMilt või ESM-lt, koostab kokkuleppel komisjoniga, kes tegutseb koostöös EKPga ja vajaduse korral IMFiga, esialgse makromajandusliku kohandamisprogrammi, mis toetub muu hulgas määruse XXX kohastele majanduspartnerluse programmidele ja asendab neid ning mis sisaldab ka iga-aastast eelarve-eesmärki. Esialgses makromajanduslikus kohandamisprogrammis käsitletakse euroala finantsstabiilsust ohustavaid asjaomase liikmesriigiga seotud tegureid, ja selle eesmärk on kiiresti taastada kindel ja jätkusuutlik majandusolukord ja eelarveseisund ning suutlikkus end täielikult rahastada finantsturgudel. Esialgne makromajanduslik kohandamisprogramm põhineb valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse hinnangul ning selles võetakse nõuetekohaselt arvesse asjaomasele liikmesriigile Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 121, 126, 136 ja/või 148 alusel esitatud soovitusi ja nende järgimiseks võetud meetmeid ning laiendatakse, tugevdatakse ja süvendatakse vajalikke poliitikameetmeid. Esialgses makromajanduslikus kohandamisprogrammis võetakse arvesse liidus kehtivaid palgakujunduse ja töösuhete tavasid ja nende eest vastutavaid institutsioone ning võimaluse korral võetakse arvesse asjaomase liikmesriigi reformiprogrammi liidu tööhõive ja majanduskasvu strateegia elluviimiseks. Esialgses makromajanduslikus kohandamisprogrammis võetakse igati arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 151 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)
1 a. Lõike 1 kohaselt esialgset makromajanduslikku kohandamisprogrammi koostav liikmesriik koostab kokkuleppel komisjoniga ajakohastatud partnerlusprogrammi, mille eesmärk on luua jätkusuutliku riigirahanduse saavutamiseks vajalikud tingimused.

Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
2.   Nõukogu kiidab kohandamisprogrammi heaks komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega.
2.   Komisjon annab esialgsele makromajanduslikule kohandamisprogrammile ühe nädala jooksul pärast selle esitamist hinnangu.
Kui komisjon on seisukohal, et esialgne makromajanduslik kohandamisprogramm on piisav, kiidab ta selle heaks. Nõukogu võib otsuse 10 päeva jooksul pärast selle tegemist kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata.

Kui komisjon on seisukohal, et esialgses makromajanduslikus kohandamisprogrammis ette nähtud meetmed või ajakava ei ole piisavad, soovitab ta liikmesriigil ühe nädala jooksul uue esialgse makromajandusliku kohandamisprogrammi esitada, ning põhjendab, miks esialgne programm ei ole piisav. Kui tegemist ei ole kiireloomulise olukorraga, võetakse esialgne makromajanduslik kohandamisprogramm vastu finantsabi pakkuvate osapooltega sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi, programmi või tehnilise kokkuleppe alusel. Finantsabiga seotud eri dokumentide ning esialgse makromajandusliku kohandamisprogrammi ajakohastatud versioonide vahelise kooskõla ning üldisemate majandus- ja tööhõivepoliitiliste suunistega kooskõla tagamise kohta esitatakse põhjalikud selgitused. Nõukogu võib komisjoni otsuse kümne päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata.

Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)
2 a. Komisjon ja nõukogu teostavad kohandamisprogrammi ja sellega kooskõlas olevate iga-aastaste eelarvekavade täitmise üle järelevalvet.

Et aruandekohustused ei kattuks, peavad eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi majanduslik ja eelarvealane järelevalve makromajandusliku kohandamisprogrammi kohaselt omavahel kooskõlas olema.

Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3
3.  Komisjon koostöös EKPga teostab kohandamisprogrammi rakendamise seiret ja teavitab iga kolme kuu järel tulemustest majandus- ja rahanduskomiteed või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteed. Asjaomane liikmesriik teeb komisjoniga täielikku koostööd. Eelkõige esitab asjaomane liikmesriik komisjonile kogu teabe, mida komisjon peab programmi seireks vajalikuks. Kohaldatakse artikli 3 lõiget 3.
3.  Komisjon koostöös EKPga teostab kohandamisprogrammi rakendamise seiret ja teavitab iga kolme kuu järel tulemustest majandus- ja rahanduskomiteed. Asjaomane liikmesriik teeb komisjoni ja EKPga täielikku koostööd. Eelkõige esitab asjaomane liikmesriik komisjonile ja EKP-le kogu teabe, mida nad peavad programmi seireks vajalikuks. Kohaldatakse artikli 3 lõiget 3. Ebapiisava koostöö korral võib nõukogu anda asjaomasele liikmesriigile komisjoni ettepanekul avaliku soovituse, milles sätestatakse meetmed, mida liikmesriik peab võtma.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4
4.  Komisjon koostöös EKPga analüüsib koos asjaomase liikmesriigiga, milliseid muudatusi tuleb vajaduse korral kohandamisprogrammis teha. Nõukogu teeb kohandamisprogrammi mis tahes muudatuste kohta otsuse komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega.
4.  Komisjon koostöös EKPga ja vajaduse korral IMFga analüüsib koos asjaomase liikmesriigiga, milliseid muudatusi ja uuendusi tuleb vajaduse korral kohandamisprogrammis teha, et võtta muu hulgas arvesse olulisi erinevusi makromajanduslike prognooside ja tegelike näitajate vahel, sh kohandamisprogrammi võimalikku mõju, ülekanduvat negatiivset mõju ning makromajanduslikke ja finantsšokke. Komisjon võtab kõigi makromajandusliku kohandamisprogrammi muudatuste kohta vastu otsuse. Nõukogu võib otsuse 10 päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)
4 a. Asjaomane liikmesriik võtab tihedas koostöös komisjoniga kõik meetmed, mida on vaja, et innustada erainvestoreid vabatahtlikult oma riskipositsioone üldises plaanis säilitama.

Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 5
5.  Kui lõike 3 kohase seire tulemusel tuvastatakse märkimisväärsed kõrvalekalded makromajanduslikust kohandamisprogrammist, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega otsustada, et asjaomane liikmesriik ei täida kohandamisprogrammiga ette nähtud poliitikanõudeid.
5.  Kui lõike 3 kohase seire tulemusel tuvastatakse märkimisväärsed kõrvalekalded makromajanduslikust kohandamisprogrammist, võib komisjon otsustada, et asjaomane liikmesriik ei täida kohandamisprogrammiga ette nähtud poliitikanõudeid. Otsuse tegemisel võtab komisjon arvesse, kuivõrd on märkimisväärsed kõrvalekalded tekkinud põhjustel, mis asjaomase liikmesriigi kontrollile ei allu. Nõukogu võib otsuse 10 päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata. Komisjoni otsuses selgitatakse, miks liikmesriik nõudeid ei täida, ning selgitatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi lõike 4 alusel tehtavate muudatuste vajalikkust ja ulatust.
Makromajanduslikus kohandamisprogrammis tuleb eelkõige ette näha ettenägematute sündmuste, näiteks väliste šokkide, puhul võetavad ennetusmeetmed ja kohaldatavad hädaolukorra lahendamise plaanid.

Makromajanduslikus kohandamisprogrammis sätestatud konsolideerimismeetmete puhul võetakse arvesse, et kõige olulisematele poliitikavaldkondadele, nagu haridus ja tervishoid, tuleb piisavad vahendid tagada.

Kui komisjon teeb esimese lõigu kohase otsuse, võtab asjaomane liikmesriik tihedas koostöös komisjoniga ja suheldes EKPga meetmeid, mille eesmärk on turul ebastabiilsust vältida ning oma finantssektori sujuv toimimine säilitada.

Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 6
6.  Kohandamisprogrammi rakendav liikmesriik, kelle haldussuutlikkus ei ole piisav või kellel on kohandamisprogrammi rakendamisel märkimisväärseid probleeme, taotleb komisjonilt tehnilist abi.
6.   Makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendav liikmesriik, kelle haldussuutlikkus ei ole piisav või kellel on kohandamisprogrammi rakendamisel märkimisväärseid probleeme, taotleb komisjonilt tehnilist abi, mille andmiseks võib viimane moodustada muu hulgas liikmesriikide ning muude liidu ja/või asjaomaste rahvusvaheliste institutsioonide asjatundjatest koosnevad ekspertrühmad. Tehnilise abi eesmärgid ja vahendid sätestatakse makromajandusliku kohandamisprogrammi ajakohastatud versioonides. Lisaks tagatakse tehnilise abi rakendamisel liikmesriigi vastutus. Tehniline abi keskendub sellistele valdkondadele nagu riigihangete parandamine, konkurentsi edendamine, korruptsiooniga võitlemine, maksude kogumise tõhustamine ja rahalise jätkusuutlikkuse edendamine.
Makromajanduslik kohandamisprogramm ja sotsiaalsete mõjude hinnang avalikustatakse.

Makromajanduslikele kohandamisprogrammile lisatakse valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse hinnang.

Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 6 a (uus)
6 a. Makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendav liikmesriik auditeerib põhjalikult oma võlajääki ning analüüsib selle alusel muu hulgas ülemäärase võla põhjuseid ning võlakirjade emiteerimise protsessis toimunud võimalikke rikkumisi.

Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 7
7.  Euroopa Parlamendi asjaomane komitee võib kutsuda asjaomase liikmesriigi esindajad osalema arvamuste vahetuses, milles käsitletakse kohandamisprogrammi rakendamisel tehtud edusamme.
7.  Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile võimaluse osaleda arvamuste vahetuses, milles käsitletakse kohandamisprogrammi rakendamisel tehtud edusamme.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 8 a (uus)
8 a. Käesolevat artiklit ei kohaldata ennetava finantsabi ega finantseerimisasutuste rekapitaliseerimiseks antavate laenude puhul.

Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 a (uus)
Artikkel 6 a

Sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna kaasamine

Sotsiaalpartnereid esindavatele organisatsioonidele ning kodanikuühiskonna organisatsioonidele antakse võimalus väljendada oma seisukohti käesolevas määruses sätestatud komisjoni avalike soovituste ja arvamuste kohta ning käesoleva määruse artiklites 2−7 sätestatud liikmesriikide aruannete ja nende eelnõude kohta. Kõnealused seisukohad avalikustatakse.

Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 b (uus)
Artikkel 6 b

Maksutulu kaitsmise meetmed

1.  Asjaomane liikmesriik võtab kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 65 ja tihedas koostöös komisjoniga ning suheldes EKPga meetmeid, mille eesmärk on eelkõige vältida liikmesriigi maksustamisalaste õigusaktide rikkumist.
2.  Kui kapitali liikumine kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest põhjustab majandus- ja rahaliidu toimimises tõsiseid raskusi või ähvardab neid põhjustada, taotleb asjaomane liikmesriik komisjonilt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 66 alusel nõukogule kaitsemeetmete rakendamise kohta ettepaneku esitamist. Enne ettepaneku tegemist konsulteerib komisjon EKPga.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – pealkiri
Kooskõla ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega

Kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga

Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1
1.  Käesoleva määruse artikli 6 kohase kohandamisprogrammiga ja selle mis tahes muudatustega asendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 4 kohased stabiilsusprogrammid.
1.  Käesoleva määruse artikli 6 kohase makromajandusliku kohandamisprogrammiga ja selle mis tahes muudatustega asendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 4 kohased stabiilsusprogrammid.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a
(a) asendatakse käesoleva määruse artikli 6 kohase kohandamisprogrammiga vastavalt vajadusele ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4a ja artikli 5 lõike 1a kohased aruanded;
(a) asendatakse käesoleva määruse artikli 6 kohase makromajandusliku kohandamisprogrammiga vastavalt vajadusele ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4a ja artikli 5 lõike 1a kohased aruanded;
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt b
(b) asendatakse käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohaste kohandamisprogrammi iga-aastaste eelarve-eesmärkidega nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4 ja artikli 5 lõike 1 kohased iga-aastased eelarve-eesmärgid kõnealustes soovitustes ja teadetes. Kui asjaomasele liikmesriigile on esitatud aluslepingu artikli 126 lõike 9 kohane teade, asendatakse käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohaste kohandamisprogrammidega ka suunised kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete kohta, mis on ette nähtud teates vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 5 lõikele 1;
(b) asendavad käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohased kohandamisprogrammi iga-aastased eelarve-eesmärgid nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4 ja artikli 5 lõike 1 kohaseid iga-aastaseid eelarve-eesmärke kõnealustes soovitustes ja teadetes. Kui asjaomasele liikmesriigile on esitatud aluslepingu artikli 126 lõike 9 kohane teade, asendavad käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohased kohandamisprogrammid ka suuniseid kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete kohta, mis on ette nähtud teates vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 5 lõikele 1;
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c
(c)  Käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3 ette nähtud seirega asendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10 lõike 1 ja artikli 10a kohane seire ja määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 4 lõike 2 ja artikli 6 lõike 2 kohaste otsuste aluseks olev seire.
(c)  Käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3 ette nähtud seire asendab nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10 lõike 1 ja artikli 10a kohast seiret ja määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 4 lõike 2 ja artikli 6 lõike 2 kohaste otsuste aluseks olevat seiret.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8
Määruse (EÜ) nr XXX (makromajanduslike tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta) rakendamine peatatakse liikmesriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi, mille on nõukogu heaks kiitnud käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt. Kõnealuse määruse rakendamine on peatatud makromajandusliku kohandamisprogrammi kestuse vältel.

Määruse (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) rakendamine peatatakse liikmesriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi, mille on nõukogu heaks kiitnud käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt, v.a määruse (EL) nr 1176/2011 artiklites 3, 4 ja 5, mis puudutavad makromajanduslike ja makrorahanduslike näitajate tulemustabelit, häiremehhanismi ja põhjalikku analüüsi, sätestatud meetmete osas. Kõnealuse määruse rakendamine on peatatud makromajandusliku kohandamisprogrammi kestuse vältel.

Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9
Käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3 ettenähtud seirega asendatakse määruse (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) artikli 2a kohane majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta järelevalve ja hindamine.

Käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3 ettenähtud seire asendab määruse (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) artikli 2a kohast majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta järelevalvet ja hindamist. Peatamist kohaldatakse makromajandusliku kohandamisprogrammi kestuse ajal.

Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10
Määruse (EÜ) nr XXX (milles käsitletakse esialgsete eelarvekavade seire ja hindamise ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamise üldsätteid) rakendamine peatatakse liikmesriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi, mille on heaks kiitnud nõukogu käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt. Kõnealuse määruse rakendamine on peatatud makromajandusliku kohandamisprogrammi kestuse vältel.

Määruse (EÜ) nr XXX (milles käsitletakse esialgsete eelarvekavade seire ja hindamise ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamise üldsätteid) rakendamine peatatakse liikmesriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi, mille on heaks kiitnud nõukogu käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt, välja arvatud määruse (EL) nr .../2012 artiklite 1–4 osas. Kõnealuse määruse rakendamine on peatatud makromajandusliku kohandamisprogrammi kestuse vältel.

Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 a (uus)
Artikkel 10 a

Liikmesriigi õiguskaitse alla seadmine

1.  Kui artikli 3 lõikega 5 ette nähtud meetmed liikmesriigi finantsolukorda ei taasta ja kui esineb oht, et asjaomane liikmesriik muutub püsivalt maksejõuetuks või peatab maksed, võib komisjon pärast nõukoguga konsulteerimist võtta vastu otsuse, millega asjaomane liikmesriik seatakse õiguskaitse alla. Nõukogu võib otsuse 10 päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist lihthäälteenamusega tagasi lükata.
2.  Käesoleva artikli eesmärk on anda asjaomasele liikmesriigile võimalus oma majandusolukord stabiilsemaks muuta ning oma võlga tagasi maksta.
Liikmesriigi õiguskaitse alla seadmise otsuse mõju on järgmine:

(a) lõpetamisel toimuvat tasaarveldust ja krediidisündmust käsitlevad sätted muutuvad kehtetuks;
(b) säilitatakse kohaldatavad intressimäärad ja kõigepealt tuleb tagasi maksta liikmesriigile antavad uued laenud, välja arvatud artikli 1 lõikes 1 osutatud finantsabi;
(c) asjaomase liikmesriigi võlausaldajad annavad endast komisjonile teada kahe kuu jooksul alates asjaomase liikmesriigi õiguskaitse alla seadmist käsitleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas; nende võlausaldajate võlg, kes endast teada ei anna, kustutatakse;
(d) asjaomase liikmesriigi ametiasutused rakendavad artikli 6 lõikega 6 ette nähtud tehnilise abi raames soovitatud meetmeid ning esitavad komisjonile heakskiitmiseks taastamist ja võla tasumist käsitleva kava.
3.  Käesolevat artiklit kohaldatakse 2017. aastast.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1
1.  Liikmesriik on programmijärgse järelevalve all seni, kuni vähemalt 75 % ühelt või mitmelt teiselt liikmesriigilt, EFSM-lt, EFSF-lt või ESM-lt saadud finantsabist on tagasi maksmata. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega pikendada programmijärgse järelevalve kestust.
1.  Liikmesriik on programmijärgse järelevalve all seni, kuni vähemalt 75 % ühelt või mitmelt teiselt liikmesriigilt, EFSM-lt, EFSF-lt või ESM-lt saadud finantsabist on tagasi maksmata. Komisjon võib otsustada programmijärgse järelevalve kestust pikendada. Nõukogu võib otsuse 10 päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kvalifitseeritud häälteenamusega tühistada.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3
3.  Komisjon teeb koostöös EKPga programmijärgse järelevalve all olevasse liikmesriiki korrapäraseid kontrollkäikusid, et hinnata majandus-, fiskaal- ja finantsolukorda. Ta edastab kontrolli tulemused kord kuue kuu jooksul majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele ning hindab eelkõige, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid.
3.  Komisjon teeb koostöös EKPga programmijärgse järelevalve all olevasse liikmesriiki korrapäraseid kontrollkäikusid, et hinnata majandus-, fiskaal- ja finantsolukorda. Ta edastab kontrolli tulemused kord kuue kuu jooksul Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile, majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele ja asjaomase liikmesriigi parlamendile ning hindab eelkõige, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid.
Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda asjaomasele liikmesriigile võimaluse osaleda arvamuste vahetuses, milles käsitletakse programmijärgses järelevalves tehtud edusamme.

Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 4
4.  Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega soovitada programmijärgse järelevalve all oleval liikmesriigil võtta parandusmeetmeid.
4.   Komisjon võib anda programmijärgse järelevalve all olevale liikmesriigile soovituse parandusmeetmeid võtta. Nõukogu võib soovituse 10 päeva jooksul pärast selle andmist kvalifitseeritud häälteenamusega tühistada.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 4 a (uus)
4 a. Liikmesriigi parlament võib kutsuda komisjoni osalema arvamuste vahetuses, milles käsitletakse programmijärgset järelevalvet.

Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
Artikli 2 lõikes 1, artiklis 3, artikli 6 lõigetes 2 ja 4 ning artikli 11 lõikes 4 osutatud meetmete üle otsustamisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, kelle rahaühik on euro, ning nõukogu ei võta arvesse asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält.

Käesolevas määruses osutatud meetmete üle otsustamisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, kelle rahaühik on euro, ning nõukogu ei võta arvesse asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält.

Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13
Artikkel 13

välja jäetud
Finantsabi ja laenud, mille puhul ei kohaldata artikleid 5 ja 6

Artiklite 5 ja 6 sätteid ei kohaldata ennetava finantsabi ning finantseerimisasutuste rekapitaliseerimiseks antavate laenude puhul.

Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 a (uus)
Artikkel 13 a

Euroopa Parlamendile teatamine

Nõukogu ja komisjon hoiavad Euroopa Parlamenti korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamisega kursis.

Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 b (uus)
Artikkel 13 b

Üleminekusätted

Käesolevat määrust kohaldatakse nende liikmesriikide suhtes, kellele [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] juba antakse programmilist abi.

Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 c (uus)
Artikkel 13 c

Aruanne

Komisjon avaldab 1. jaanuariks 2014 ja seejärel iga viie aasta järel käesoleva määruse kohaldamise kohta aruande.

Aruandes hinnatakse muu hulgas

(a) määruse tulemuslikkust;
(b) edusamme, mida on Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt liikmesriikide majanduspoliitika tihedamal kooskõlastamisel ja nende majandusnäitajate püsival lähendamisel tehtud;
(c) määruse panust liidu majanduskasvu ja töökohtade strateegia saavutamisse;
(d) määruse kohaldusala laiendamist euroala välistele liikmesriikidele, kel on või võivad euroalas finantsstabiilsuse tagamisel tõsised raskused tekkida.
2.  Vajaduse korral lisatakse lõikes 1 osutatud aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmise kohta.
3.  Lõikes 1 osutatud aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(1) Seejärel saadeti see vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0172/2012).


Esialgsete eelarvekavade seire ja hindamine ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamine ***I
PDF 486kWORD 306k
Euroopa Parlamendi 13. juunil 2012. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse esialgsete eelarvekavade seire ja hindamise ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamise üldsätteid (COM(2011)0821 – C7-0448/2011 – 2011/0386(COD))(1)
P7_TA(2012)0243A7-0173/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1 a)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et liit peab võtma oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Stabiilsuse ja kasvu paktiga, eelkõige 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta), mille eesmärk on tagada eelarvedistsipliin kogu liidus, on kehtestatud valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi vältimise ja kõrvaldamise raamistik. Seda raamistikku on veelgi tugevdatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr…/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, ja määrusega (EL) nr…/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr …/2011 (eelarve järelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalas) on kehtestatud nende liikmesriikide suhtes, kelle rahaühik on euro, tõhusad, ennetavad ja järkjärgulised finantssanktsioonide vormis jõustamismehhanismid.
(2)  Stabiilsuse ja kasvu paktiga, eelkõige 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta), mille eesmärk on tagada eelarvedistsipliin kogu liidus, on kehtestatud valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi vältimise ja kõrvaldamise raamistik. Määrusi (EÜ) nr 1466/97 ja (EÜ) nr 1467/97 on muudetud ning stabiilsuse ja kasvu pakti veelgi tugevdatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 1175/2011¹ ja (EL) nr 1177/2011². Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1173/2011 (eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal) on kehtestatud nende liikmesriikide suhtes, kelle rahaühik on euro, tõhusad, ennetavad ja järkjärgulised finantssanktsioonide vormis sunnimehhanismid. Lisaks on määruse (EÜ) nr 1466/97 artiklis 2-a kehtestatud elemendid, mis moodustavad majanduspoliitika kooskõlastamise Euroopa poolaasta.
1 ELT L 306, 23.11.2011, lk 12.
2 ELT L 306, 23.11.2011, lk 33.
3 ELT L 306, 23.11.2011, lk 1.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
(2 a)  Määruse (EÜ) nr 1466/97 kohaselt hõlmab Euroopa poolaasta liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste (majanduspoliitika üldsuunised) sõnastamist ja rakendamise järelevalvet vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 2; tööhõivesuuniste sõnastamist ning rakendamise järelevalvet, mida liikmesriigid võtavad arvesse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikele 2 (tööhõivesuunised); käesoleva määruse alusel liikmesriikide stabiilsus- või lähenemisprogrammide esitamist ja hindamist; liikmesriikide riiklike reformikavade esitamist ja hindamist, mis toetavad ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiat ning on koostatud vastavalt üldistele majandussuunistele, tööhõivesuunistele ning vastavalt komisjoni ja Euroopa Ülemkogu poolt liikmesriikidele iga-aastase järelevalvetsükli alguses esitatud üldsuunistele; järelevalvet makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrusele (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta)¹.
1 ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Stabiilsuse ja kasvu pakti muudatustega suurendatakse juhiseid ja nende liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro, ka stiimuleid konservatiivse eelarvepoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks, ning välditakse ülemäärast valitsemissektori eelarve puudujääki. Nende sätetega on ELi tasandil loodud tugevam liikmesriikide majanduspoliitika järelevalve raamistik.
(3)  Stabiilsuse ja kasvu pakti muudatustega suurendatakse juhiseid ja nende liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro, tugevdatud ja automaatsemaid sanktsioone juhuks, kui konservatiivset eelarvepoliitikat ei järgita, ning välditakse ülemäärast valitsemissektori eelarve puudujääki. Nende sätetega on ELi tasandil loodud tugevam liikmesriikide majanduspoliitika järelevalve raamistik, kuid vaja on paremini kooskõlastatud majanduspoliitikat ja nõuete täitmise stiimuleid.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3 a)  Läbivaadatud stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis võimaldab tugevdada hindade stabiilsuse ja tugeva jätkusuutliku majanduskasvu tingimusi, mille aluseks on finantsstabiilsus, toetades seeläbi liidu jätkusuutliku majandusarengu ja tööhõive eesmärkide saavutamist.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 b (uus)
(3 b)  Euroopa Ülemkogu võttis oma 17. juuni 2010. aasta kohtumisel vastu uue tööhõive ja majanduskasvu strateegia, et liit saaks kriisist tugevamana välja tulla ning suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele, millega kaasneks tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge tase. Liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegia hõlmab ka vaesuse vähendamise, hariduse, innovatsiooni ja keskkonnakaitse valdkonna eesmärke.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 c (uus)
(3 c)  Nõuetekohast tähelepanu tuleks pöörata liidu tööhõive ja majanduskasvu strateegiale ning sellele, kuidas liikmesriigid seda oma riiklike reformiprogrammide kaudu rakendavad.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Aluslepingu kohaselt võib majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise tagamiseks võtta euroalas erimeetmeid, mis lähevad kaugemale kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavatest sätetest.
(4)  ELi toimimise lepingu kohaselt võib majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise tagamiseks ja seda ohustava liikmesriikide poliitika vältimiseks võtta euroalas erimeetmeid, mis lähevad kaugemale kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavatest sätetest. Kui see on asjakohane ja vajalik, tuleks aktiivsemalt kasutada ELi toimimise lepingu artiklis 136 toodud erimeetmeid, loomaks vajalikke tingimusi põhjaliku ja paindlikuma integratsiooni jaoks, millega peaks kaasnema majandus- ja rahaliidu tõhustatud demokraatlik õiguspärasus.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4 a)  Riigi rahanduse usaldusväärsus ja tasakaalustatud eelarve on majandus- ja finantsstabiilsuse eeltingimuseks, nagu on selgelt osutanud riigivõlakriis, rõhutades vajadust tugeva eelarveraamistiku järele. Lisaks sellele toonitavad majanduse seiskumisega kaasnevad puudujäägid vajadust reformide, mitte suuremate kulutuste järele.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 b (uus)
(4 b)  Liikmesriigid peaksid hoiduma mis tahes meetmetest, mis võivad ohustada liidu eesmärkide saavutamist majandus- ja rahaliidu raames, eelkõige võlgade kogunemisest väljaspool valitsemissektori arvepidamist.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Riigi rahanduse seisundi tugevdamist tuleks alustada kavandamisetapis ning suured vead tuleks tuvastada võimalikult varakult. Liikmesriigid ei saaks kasu mitte ainult juhtpõhimõtete ja eelarve-eesmärkide kehtestamisest, vaid ka eelarvepoliitika ühtsest seirest.
(5)  Riigi rahanduse seisundi tugevdamist ja majanduspoliitika kooskõlastamist tuleks alustada kavandamisetapis ning suured vead tuleks tuvastada võimalikult varakult. Liikmesriigid ei saaks kasu mitte ainult juhtpõhimõtete ja eelarve-eesmärkide kehtestamisest, vaid ka eelarve- ja makromajandusliku poliitika ning riigivõlakirjade emiteerimise ühtsest seirest. Riigivõlakirjade emissiooni kooskõlastatumaks kavandamiseks on vaja, et liikmesriigid annaksid oma võlakirjade emiteerimise kavadest eelnevalt teada.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5 a)  Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada liikmesriikide eelarve- ja majanduspoliitika kooskõlastamise ja järelevalve täiendavad Euroopa mehhanismid. Sellegipoolest tuleks jääda ettevaatlikuks ning seetõttu ei tohiks avalikustada ühtegi liikmesriikide võlakirjade emiteerimise kavade, varasemate võlakirjade uuendamise ega muude asjakohaste toimingutega seotud asjaolu ning neid tuleks kasutada ainult sisemiseks kooskõlastamiseks. See tuleneb ohust, millesse liikmesriik võib sattuda, kui ta oma rahastamisvajadustest finantsturgudele eelnevalt teada annab.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Eelarve ühise ajakava kehtestamine liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro, aitaks paremini ühtlustada liikmesriikide eelarve koostamise peamisi etappe, suurendades seega Euroopa poolaasta tulemuslikkust eelarvepoliitika koordineerimisel. Eelarve ühise ajakava kehtestamine peaks looma sünergiat, lihtsustades nende liikmesriikide poliitika koordineerimist, kelle rahaühik on euro, ja tagama, et nõukogu ja komisjoni soovitusi võetakse eelarve vastuvõtmise siseriiklikus protsessis asjakohaselt arvesse.
(6)  Eelarve ühise ajakava kehtestamine liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro, aitaks paremini ühtlustada liikmesriikide eelarve koostamise peamisi etappe, suurendades seega Euroopa poolaasta tulemuslikkust majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimisel. Eelarve ühise ajakava kehtestamine peaks suurendama sünergiat, lihtsustades nende liikmesriikide poliitika koordineerimist, kelle rahaühik on euro, ja tagama, et riigipõhiseid soovitusi ja riiklikke reformiprogramme ning stabiilsus- ja lähenemisprogramme ja makromajandusliku tasakaalustamatuse analüüsil põhinevaid soovitusi võetakse eelarve vastuvõtmise siseriiklikus protsessis asjakohaselt arvesse.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6 a)  Oluline on, et eelarvekava ühine ajakava oleks kooskõlas liikmesriikide eelarve ajakavadega. Kui see nii ei ole, siis tekib oht, et komisjoni arvamusel esialgse eelarvekava kohta puudub antud liikmesriigi parlamendis demokraatlik legitiimsus.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 b (uus)
(6 b)  Kui eelarvet ei ole 31. detsembriks vastu võetud, nagu käesoleva määrusega on ette nähtud, tuleks kehtestada algava eelarveaasta pöördmenetlus, et tagada valitsuse võime täita oma olulisi ülesandeid.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Kindlad tõendid osutavad, et eeskirjadel põhinev eelarveraamistik on tõhus vahend usaldusväärse ja jätkusuutliku eelarvepoliitika tagamisel. Liidu tasandil seatud eelarve-eesmärkidega kooskõlas olevate siseriiklike eelarve-eeskirjade kehtestamine on esmatähtis stabiilsuse ja kasvu pakti sätete täitmise tagamiseks. Eelkõige peaksid liikmesriigid kehtestama struktuurselt tasakaalus eelarvet käsitlevad eeskirjad, millega võetakse siseriiklikusse õigusesse üle liidu eelarveraamistiku peamised põhimõtted. Kõnealuseks ülevõtmiseks tuleks eelistatavalt põhiseaduses sätestada siduvad eeskirjad, millega tagatakse liikmesriigi ametiasutuste suurim pühendumus stabiilsuse ja kasvu pakti sätete täitmisel.
(7)  Tõhus eeskirjadel põhinev eelarveraamistik võib olla tähtis vahend usaldusväärse ja jätkusuutliku eelarvepoliitika tagamisel. Liidu tasandil seatud majandus- ja eelarve-eesmärkidega kooskõlas olevate siseriiklike eelarve-eeskirjade kehtestamine, mis sisaldavad eriolukorra ja tõsise majanduslanguse määratlust,peaks olema esmatähtis stabiilsuse ja kasvu pakti sätete jätkusuutliku täitmise tagamiseks. Eelkõige peaksid liikmesriigid kehtestama mehhanismi, mida rakendatakse märgatava kõrvalekaldumise korral keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamist käsitlevast kohandamiskavast, et tagada õigeaegne tagasipöördumine keskpika perioodi eesmärgi juurde. Oluline on, et sellised eeskirjad hõlmavad kogu valitsemissektorit ning on siduvad või on nende täielik järgimine kogu riikliku eelarvemenetluse jooksul muul viisil tagatud.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7 a)  Liikmesriikide võlakoormuse ulatus liidus on olulisim probleem, millega peaks tegelema, et taastada majanduses nii lühi- kui ka pikaajaliselt stabiilne ja paindlik kasvutrend. Möödub märkimisväärne ajavahemik, enne kui liikmesriikide keskmine võlatase langeb taas stabiilsuse ja kasvu paktis määratud 60%-ni. Keskpika perioodi eelarve-eesmärkide täitmine on siin põhiline eeltingimus, kuna nendest kõrvale kaldumine võib esile kutsuda intressimäärade hüppelise tõusu ja seeläbi ohustada majanduse kasvu ja taastumist.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Kallutatud ja ebarealistlikud makromajanduslikud ja eelarveprognoosid võivad märkimisväärselt piirata eelarve planeerimise tulemuslikkust ja seetõttu pärssida eelarvedistsipliinist kinnipidamist. Kallutamata ja realistlikke makromajanduslikke prognoose võib saada sõltumatutelt asutustelt.
(8)  Kallutatud ja ebarealistlikud makromajanduslikud ja eelarveprognoosid võivad märkimisväärselt piirata eelarve planeerimise tulemuslikkust ja seetõttu pärssida eelarvedistsipliinist kinnipidamist. Sõltumatud ja tehniliselt pädevad asutused, kes on oma tööülesannete täitmisel liikmesriigi eelarveasutustest sõltumatud ja täidavad I lisas loetletud miinimumnõudeid, võivad anda kallutamata ja realistlikke makromajanduslikke prognoose, kui on tagatud nende prognooside võrreldavus ja järjekindlus.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Järk-järgult tugevdatav järelevalve täiendaks kehtivaid stabiilsuse ja kasvu pakti sätteid ning tõhustaks nende liikmesriikide eelarvedistsipliini järelevalvet, kelle rahaühik on euro. Järk-järgult tugevdatav seiremenetlus peaks aitama saavutada paremaid eelarvetulemusi ja seega tooma kasu kõigile liikmesriikidele, kelle rahaühik on euro. Järk-järgult tugevdatava menetluse raames on tõhusam seire kasulik eelkõige liikmesriikidele, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust.
(9)  Järk-järgult tugevdatav järelevalve ja kooskõlastamine kujundaks paremini välja majanduspoliitika kooskõlastamise Euroopa poolaasta, täiendaks kehtivaid stabiilsuse ja kasvu pakti sätteid ning tõhustaks eelarve ja makrorahandusliku usaldusväärsuse ning majandusliku lähenemise järelevalvet nendes liikmesriikides, kelle rahaühik on euro. Järk-järgult tugevdatav seiremenetlus peaks liigset bürokraatiat tekitamata aitama saavutada paremaid eelarve- ja majandustulemusi ja seega tooma kasu kõigile liikmesriikidele, kelle rahaühik on euro. Järk-järgult tugevdatava menetluse raames on tõhusam seire kasulik eelkõige liikmesriikidele, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)   Nagu osutas riigivõlakriis ja eelkõige vajadus kehtestada ühised finantssüsteemi kaitsemehhanismid, mõjutab nende liikmesriikide eelarvepoliitika, kelle rahaühik on euro, ka teisi euroala liikmesriike. Enne eelarvepoliitika mis tahes sellise ulatusliku reformikava vastuvõtmist, mis võib mõjutada teisi liikmesriike, peaks iga liikmesriik, kelle rahaühik on euro, konsulteerima komisjoniga ja liikmesriikidega, kelle rahaühik on euro, nii et oleks võimalik hinnata võimalikku mõju kogu euroalale. Liikmesriigid peaksid käsitama oma eelarvekavasid ühise huvi küsimusena ja esitama need komisjonile hindamiseks enne seda, kui kavad muudetakse siduvaks. Komisjonil peaks olema võimalus võtta vajaduse korral vastu arvamus esialgse eelarvekava kohta, mida liikmesriik ja eelkõige eelarveasutused peaksid eelarveseaduse vastuvõtmise protsessi käigus arvesse võtma. Selline arvamus tagaks, et liidu poliitikaalaseid juhiseid võetakse liikmesriikide eelarvete koostamisel nõuetekohaselt arvesse. Eelkõige peaks kõnealune arvamus hõlmama hinnangut selle kohta, kas eelarvekavas võetakse või ei võeta nõuetekohaselt arvesse Euroopa poolaasta raames eelarve valdkonnas antud soovitusi. Komisjon peaks olema valmis taotluse korral esitama kõnealuse arvamuse asjaomase liikmesriigi parlamendile. Seda, mil määral on kõnealust arvamust järgitud, tuleks võtta arvesse hinnangus selle kohta, kas ja millal on tingimused täidetud, mille alusel tehakse otsus selle kohta, kas asjaomase liikmesriigi suhtes algatatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, kusjuures komisjoni antud juhiste eiramist tuleks käsitada raskendava asjaoluna. Eelarvekavade kohta komisjoni koostatud üldhinnangu alusel peaks eurorühm pidama arutelu euroala eelarveseisundi ja -väljavaadete üle.
(10)  Nende liikmesriikide eelarve- ja makromajanduslik poliitika, kelle rahaühik on euro, tekitab ülekanduvat mõju nii neile endile kui ka teistele riikidele. Ülekanduv mõju tuleks seega tuvastada ja käsitleda seda nii riigipõhise järelevalvemenetluse raames kui ka eelarveseisundi üldisel hindamisel ja euroala kui terviku väljavaadetes. Hindamisel tuleks riigipõhiselt kindlaks teha liikmesriigi erasektori või teiste liikmesriikide tekitatud võimalik kahjulik ülekanduv mõju liikmesriigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Riigivõlakriis on näidanud ka seda, et riigivõlg, finantsstabiilsus ja panga maksevõime on omavahel tihedalt seotud. Enne majandus- ja eelarvepoliitika mis tahes sellise ulatusliku reformikava vastuvõtmist, mis võib mõjutada teisi liikmesriike, peaks iga liikmesriik, kelle rahaühik on euro, konsulteerima komisjoniga ja liikmesriikidega, kelle rahaühik on euro, nii et oleks võimalik hinnata võimalikku mõju kogu euroalale. Liikmesriigid peaksid käsitama oma eelarve- ja majanduskavasid ühise huvi küsimusena ja esitama need komisjonile hindamiseks enne seda, kui kavad muudetakse siduvaks. Komisjonil peaks olema võimalus võtta nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 15. novembril vastu arvamus esialgse eelarvekava kohta, mida liikmesriik ja eelkõige eelarveasutused peaksid eelarveseaduse vastuvõtmise protsessi käigus arvesse võtma. Selline arvamus tagaks, et liidu poliitikaalaseid juhiseid võetakse majanduse ja eelarve valdkonnas liikmesriikide eelarvete koostamisel nõuetekohaselt arvesse. Eelkõige peaks kõnealune arvamus hõlmama hinnangut selle kohta, kas eelarvekavas võetakse või ei võeta nõuetekohaselt arvesse Euroopa poolaasta raames majanduse ja eelarve valdkonnas antud soovitusi (riigipõhised poliitilised soovitused). Samas kontekstis peaks komisjon tagama, et liikmesriikide reformiprogrammide raames võetud kohustusi, majanduspartnerluse programmide raames võetud kohustusi ning nõukogu makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames antud soovitusi võetaks riigieelarve eelnõus asjakohaselt arvesse. Komisjon peaks olema valmis taotluse korral esitama kõnealuse arvamuse asjaomase liikmesriigi parlamendile. Seda, mil määral on kõnealust arvamust järgitud, tuleks võtta arvesse hinnangus selle kohta, kas ja millal on tingimused täidetud, mille alusel tehakse otsus selle kohta, kas asjaomase liikmesriigi suhtes algatatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, kusjuures komisjoni varakult antud juhiste eiramist tuleks käsitada raskendava asjaoluna. Eelarvekavade kohta komisjoni koostatud üldhinnangu alusel peaksid eurorühm ja Euroopa Parlament pidama arutelu euroala eelarveseisundi ja -väljavaadete üle.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10 a)  Kui komisjon tuvastab esialgse eelarvekava eriti tõsise mittevastavuse keskpika perioodi eelarve-eesmärgi kohandamiskavale, peaks komisjon esialgse eelarvekava kohta esitatavas arvamuses ja pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist nõudma eelarvekava muutmist kooskõlas käesoleva määruse sätetega. See on nii eelkõige juhul, kui esialgse eelarvekava rakendamine ohustaks asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsust või majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist või kui esialgse eelarvekava rakendamisega kaasneks nõukogu poolt vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile koostatud soovituste ilmne märkimisväärne rikkumine.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 b (uus)
(10 b)  Seoses mis tahes suurema, teisi liikmesriike mõjutada võiva majandus- ja fiskaalpoliitika reformikava parema kooskõlastamise ja eelneva aruteluga liikmesriikides peaks komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitama aruande ja vajaduse korral ettepaneku koos üksikasjaliku kavaga, kuidas ja millises vormis selline kooskõlastamine ja eelnev arutelu toimub, milliseid poliitikasuundi vaadeldakse ja millised oleksid sellisest kooskõlastamisest ja eelnevast arutelust tulenevad poliitilised tagajärjed liikmesriikidele ja eelkõige riikide parlamentidele. Komisjoni arvamus peaks vähemalt tagama, et kooskõlastamine hõlmatakse Euroopa poolaasta raamistikku.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 c (uus)
(10 c)  Lisaks peaks majanduse tõhusam juhtimine hõlmama Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide tihedamat ja õigeaegsemat kaasamist. Kuigi Euroopa Parlamendi partnerid selles dialoogis on asjaomased liidu institutsioonid ja nende esindajad, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon anda liikmesriigile, kelle kohta nõukogu on käesoleva määruse kohaselt teinud intressikandva tagatise või iga-aastase trahvi määramise otsuse, võimaluse osaleda arvamuste vahetuses. Liikmesriigi osalemine sellises arvamuste vahetuses on vabatahtlik.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Liikmesriikide üle, kelle rahaühik on euro ja kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, tuleks teostada tugevdatud seiret, et tagada ülemäärase puudujäägi täielik ja õigeaegne kõrvaldamine. Tugevdatud seire peaks tagama, et varakult kõrvaldatakse mis tahes kõrvalekalded nõukogu soovitustest ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Tugevdatud seire peaks täiendama määruse (EÜ) nr 1467/97 sätteid. Tugevdatud seiret käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada järk-järgult vastavalt liikmesriigi suhtes kohaldatava menetluse etapile kooskõlas aluslepingu artikliga 126.
(11)  Liikmesriikide üle, kelle rahaühik on euro ja kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, tuleks teostada tugevdatud seiret, et tagada ülemäärase puudujäägi järjekindel, jätkusuutlik ja õigeaegne kõrvaldamine. Tugevdatud seire peaks tagama, et varakult tõkestatakse ja kõrvaldatakse mis tahes kõrvalekalded nõukogu soovitustest ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks või riigipõhistest soovitustest. Tugevdatud seire peaks täiendama määruse (EÜ) nr 1467/97 sätteid. Tugevdatud seiret käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada järk-järgult vastavalt liikmesriigi suhtes kohaldatava menetluse etapile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 126. Liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, peaksid esitama majanduspartnerluse programmi, mis hõlmab struktuurireformide üksikasjalikku kirjeldust. Oluline on, et niisugused struktuurireformid kehtestataks ja rakendataks, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi tõhus ja püsiv korrigeerimine. Vajaduse korral tuleks liikmesriigi õiguse ja tavade kohaselt kaasata sotsiaalpartnerid.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Tugevdatud seire liikmesriikide üle, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, peaks aitama tuvastada ohtu, et liikmesriik ei suuda järgida ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaega. Kui selline oht tuvastatakse, peaks komisjon esitama liikmesriigile soovituse võtta teatava aja jooksul meetmeid, kusjuures taotluse korral tuleks see esitada asjaomase liikmesriigi parlamendile. Selline hindamine peaks aitama kiiresti kõrvaldada mis tahes suundumused, mis võivad takistada ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamist ette nähtud tähtajaks. Komisjoni soovituse järgimisele antav hinnang peaks olema osa pidevast hindamisest, mida komisjon teostab selle kohta, kas on võetud tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Hinnates seda, kas ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks on võetud tõhusaid meetmeid, peaks nõukogu oma otsuse tegemisel võtma aluseks selle, kas liikmesriik on või ei ole järginud komisjoni soovitust.
(12)   Majanduspartnerluse programmi raames on oluline käivitada tugevdatud seire liikmesriikide üle, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Sellega seoses peaks komisjon paluma liikmesriigil viia läbi valitsemissektori ja selle allsektorite eelarve aastasisese täitmise põhjalik hindamine ja anda Euroopa Komisjonile ning majandus- ja rahanduskomisjonile regulaarselt aru üldvalitsemissektori ja selle allsektorite ning eelarve aastasisese täitmise kohta, kaalutlusõiguse alusel võetud meetmete eelarvelise mõju kohta nii kulude kui ka tulude poolel, valitsuse kulude ja tulude eesmärkide kohta ning vastu võetud meetmete ja eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete iseloomu kohta.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 a (uus)
(12 a)  Majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise ja eelarvedistsipliini järgimise tagamiseks on hädavajalik tagada stabiilsus euroalal tervikuna ja seetõttu tugevdada euroala finantssüsteemi tõhusust ja vastupidavust majandusšokkidele, tegelda nii likviidsuse piirangutega kui ka negatiivsete välismõjudega, mis on seotud riigivõlakirjaturgude killustumisega, ning vähendada rahastamisraskustes olevate liikmesriikide rahastamise piirkulu. Sel kesksel põhjusel on vaja vastu võtta euroala ühiste riigivõla instrumentide tegevuskava, kaasa arvatud tõhustatud majanduspoliitika kooskõlastamise raamistiku loomine. Euroala ühiste riigivõla instrumentide emissiooniks on esimese sammuna oluline luua ligikaudu 25 aastaks väljaostmisfond ning kooskõlastada euroala liikmesriikide võlakirjade emissioonid. See esimene meede ei välista tegevuskava edasiste meetmete rakendamist enne nimetatud ajavahemiku lõppu.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 b (uus)
(12 b)  Käesolevat määrust kohaldades peaksid nõukogu ja komisjon täielikult austama sotsiaalpartnerite rolli ning erinevusi liikmesriikide süsteemide, näiteks palgakujunduse süsteemide vahel.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Selleks et edendada koostööd liidu institutsioonide vahel, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, ja tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komitee anda asjaomasele liikmesriigile võimaluse osaleda arvamuste vahetuses,
(13)  Selleks et edendada koostööd liidu institutsioonide vahel, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, ja tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon anda liikmesriigile, keda Euroopa Komisjoni soovitus puudutab, võimaluse osaleda arvamuste vahetuses. Ühtlasi tuleks kehtestada demokraatlikele põhimõtetele vastavad eeskirjad vastutuse, läbipaistvuse ja kontrolli tugevdamiseks eelarve- ja laiemalt euroala majanduspoliitika järelevalves ja kooskõlastamisel. Selleks tuleks ette näha erisätted kooskõlas liikmesriikide tavadega parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamiseks.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
(13 a)  Eelarvekavad ja struktuurireformid peaksid olema kooskõlas sotsiaalsete õiguste kaitsega ning seejuures tuleks vältida ebavõrdsuse suurendamist. Seetõttu ei tohiks eelarvedistsipliini rakendamine kahjustada keskmise ja pikema perioodi vahendeid, mis on nõutavad majanduse jätkusuutlikuks ja keskkonnasõbralikuks ümberkujundamiseks kooskõlas ELi tööhõive ja majanduskasvu strateegia ning 2050. aasta kliimaeesmärkidega.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 b (uus)
(13 b)  Maksupoliitikal on oluline osa eelarvekavade tulemuslikkuse ja õigluse suurendamisel ning see toetab jätkusuutlikku majanduskasvu. Euroopa ja riiklikul tasandil tuleks kiiresti vastu võtta ulatuslikud meetmed ja seadusandlikud algatused, nagu Euroopa finantstehingumaks ja ettevõtete ühine konsolideeritud tulumaksubaas, et kaotada põhjendamatud erandid, laiendada maksubaasi, tõhustada maksude kogumist, võidelda maksudest kõrvalehoidmisega ja rakendada ulatuslikult põhimõtet „saastaja maksab”.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, millega tõhustatakse eelarvepoliitika seiret euroalas järgmiselt:
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, millega tõhustatakse eelarve- ja majanduspoliitika seiret ning majanduspoliitika kooskõlastamise raamistikku euroalas järgmiselt:
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a a (uus)
(a a) täiendades ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise menetlust, mis on kehtestatud määruses (EL) nr 1174/2011;
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt c a (uus)
(c a) tagades ühilduvuse eelarvepoliitika ning määruses (EL) nr 1174/2011 kehtestatud ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise menetluse vahel, jälgides hoolikamalt liikmesriikide reformiprogramme ning võimalikke majanduspartnerluse programme, et tagada euroalal jätkusuutlik nõuete täitmine ja lähenemine.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 a (uus)
1 a. Käesolevat määrust kohaldatakse täielikus kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 152 ning käesoleva määruse alusel vastu võetud soovitustes arvestatakse täielikult tavadega ning palgakujunduse eest vastutavate institutsioonidega. Käesoleva määruse ja soovituste kohaldamisel võetakse arvesse ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28 ja seega see ei mõjuta õigust pidada läbirääkimisi, sõlmida ja täita kollektiivlepinguid ning osaleda kollektiivses tegevuses vastavalt riigi seadustele ja tavadele.

Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1
(1) „sõltumatu eelarvenõukogu” – organ, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatu liikmesriikide eelarveasutustest, kes vastutavad siseriiklike eelarve-eeskirjade rakendamise seire eest;
(1) „eelarvenõukogu” – sõltumatu ja tehniliselt pädev organ, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatu liikmesriikide eelarveasutustest, kes vastutavad siseriiklike eelarve-eeskirjade rakendamise seire eest;
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2
(2) „sõltumatu makromajanduslik prognoos” – makromajanduslik ja/või eelarveprognoos, mille koostab sõltumatu organ või organ, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatu liikmesriigi eelarveasutustest;
(2) „sõltumatu makromajanduslik prognoos” – makromajanduslik ja/või eelarveprognoos, mille koostab või kinnitab sõltumatu ja tehniliselt pädev organ, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatu liikmesriigi eelarveasutustest ja kes järgib I lisas sätestatud miinimumnõudeid. Komisjon tagab sõltumatute prognooside võrreldavuse ja järjekindluse kõigis liikmesriikides;
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 5
(5) „riik” ja 'puudujääk' – riik ja puudujääk Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 12) artiklis 2 määratletud tähenduses;
(5) „riik”, „puudujääk” ja „võlg” – riik, puudujääk ja võlg Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 12 artiklis 2 määratletud tähenduses.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 5 a (uus)
(5 a) „stabiilsuse ja kasvu pakt” – mitmepoolse järelevalve süsteem, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1466/97, ning liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi vältimise menetlus, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 126 ja määruses (EÜ) nr 1467/97;
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 5 b (uus)
(5 b) „eriti tõsine mittevastavus keskpika perioodi eelarve-eesmärgi kohandamiskavale” – eelarveprojektis esinev kõrvalekalle, mis moodustab ühel aastal vähemalt 1% SKPst või kahel järjestikusel aastal keskmiselt vähemalt 0,5% SKPst ja mida ei saa põhjendada erakorraliste oludega või tõsise majanduslangusega pärast määruses (EÜ) nr 1467/97 ja määruses (EL) nr 1176/2011 sätestatud kergendavate asjaolude ja ülekanduva mõju arvessevõtmist.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)
2 a. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira ELi toimimise lepingu artiklit 9.

Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
I a peatükk (uus)
I a peatükk

Majanduspoliitika kooskõlastamine

Artikkel 2 a

Määruse (EÜ) nr 1466/97 artiklis 2-a sätestatud majanduspoliitika kooskõlastamise Euroopa poolaasta ajakava

1.  Liikmesriikide eelarvemenetlus on kooskõlas Euroopa poolaasta raamistikuga vastavalt aastasele tsüklile, millesse kuuluvad:
(a)  Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel üksikutele liikmesriikidele antavad poliitikasuunised, mis põhinevad iga-aastasel majanduskasvu analüüsil, sealhulgas komisjoni ühise tööhõivearuande kavand ning määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 3 kohased aastaaruanded; poliitikasuunistes antakse liikmesriikidele nõu riiklike reformiprogrammide ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammide koostamisel, mida liikmesriigid tutvustavad aprillis vastavalt määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 4 lõikele 1 ja artikli 8 lõikele 1;
(b) riigipõhiste poliitiliste soovituste kinnitamine Euroopa Ülemkogu suvisel kohtumisel kooskõlas komisjoni arvamustega liikmesriikide riiklike reformiprogrammide ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammide piisavuse kohta, mis esitatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 121 ja 148.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
II peatükk – pealkiri
Ühised eelarvesätted

Ühised eelarvesätted ja riigivõlakirjade emissiooni puudutavad teabenõuded

Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Liikmesriigid avalikustavad igal aastal hiljemalt 15. aprilliks koos stabiilsusprogrammiga keskpika perioodi eelarvekava, mis on kooskõlas keskpika perioodi eelarveraamistikuga ja põhineb sõltumatul makromajanduslikul prognoosil.
1.  Liikmesriigid avalikustavad Euroopa poolaasta kontekstis, eelistatavalt igal aastal 15. aprilliks ja hiljemalt 30. aprilliks, oma riikliku keskpika perioodi eelarvekava, mis on kooskõlas keskpika perioodi eelarveraamistikuga ja põhineb usaldusväärsetel ja sõltumatutel makromajanduslikel prognoosidel. Need kavad esitatakse koos riiklike reformiprogrammide ja stabiilsus- või lähenemisprogrammidega ning on täielikus kooskõlas iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja iga-aastaste aruannetega vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 3.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3
3.  Valitsemissektori eelarve seadus võetakse vastu ja avalikustatakse igal aastal hiljemalt 31. detsembriks.
3.  Valitsemissektori eelarve seadus võetakse vastu ja avalikustatakse igal aastal hiljemalt 31. detsembriks. Liikmesriigid kehtestavad algava eelarveaasta pöördmenetluse, mida rakendatakse siis, kui liikmesriigi valitsusest mitteolenevatel objektiivsetel põhjustel jääb eelarve 31. detsembriks vastu võtmata või jõustamata ja avalikustamata.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
1.  Liikmesriigid kehtestavad eelarve tasakaalu käsitlevad arvulised eelarve-eeskirjad, millega siseriikliku eelarvemenetluse raames rakendatakse määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 2a kohaseid keskpika perioodi eelarve-eesmärke. Sellised eeskirjad on siduvad, eelistatavalt sätestatud põhiseaduses ja hõlmavad kogu valitsemissektorit.
1.  Liikmesriigid kehtestavad arvulised eelarve-eeskirjad, millega siseriikliku eelarvemenetluse raames rakendatakse määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 2a kohaseid keskpika perioodi eelarve-eesmärke. Nendes eeskirjades määratletakse ka eriolukord ja tõsine majanduslangus, mis võivad põhjustada ajutise kõrvalekaldumise keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamist käsitlevast kohandamiskavast, tingimusel, et selline kõrvalekaldumine ei ohusta eelarve jätkusuutlikkust keskpikal perioodil, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1466/97 artiklites 5 ja 6. Eeskirjad peaksid sisaldama mehhanismi, mida rakendatakse märgatava kõrvalekaldumise korral keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamist käsitlevast kohandamiskavast, et tagada õigeaegne tagasipöördumine keskpika perioodi eesmärgi juurde. Sellised eeskirjad hõlmavad kogu valitsemissektorit ja on siduvad või on siseriikliku eelarvemenetluse jooksul muul viisil tagatud nende täielik tunnustamine ja järgimine.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Liikmesriigid loovad sõltumatu eelarvenõukogu, kes vastutab lõike 1 kohaste riiklike eelarve-eeskirjade rakendamise seire eest.
2.  Liikmesriigid loovad eelarvenõukogu, kes vastutab nii ennetavalt kui tagantjärele lõike 1 kohaste riiklike eelarve-eeskirjade rakendamise seire eest ja vastab I lisas sätestatud miinimumnõuetele.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Liikmesriigid esitavad igal aastal hiljemalt 15. oktoobriks komisjonile ja eurorühmale järgmise aasta esialgse eelarvekava.
1.  Liikmesriigid esitavad igal aastal hiljemalt 1. oktoobriks komisjonile ja eurorühmale järgmise aasta esialgse eelarvekava, võttes arvesse suvise Euroopa Ülemkogu riigipõhiseid poliitilisi soovitusi ning võimalikke soovitusi, mis on liikmesriigile esitatud stabiilsuse ja majanduskasvu pakti raames või määrustes (EL) nr 1174/2011 ja (EL) nr 1176/2011 kehtestatud makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Esialgne eelarvekava avalikustatakse samal ajal.
2.  Käesolevas artiklis sätestatud esialgne eelarvekava avalikustatakse selle esitamisel komisjonile.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3 – punkt b
(b) valitsemissektori kulu- ja tuluprognoosid protsendina SKPst ning kulude ja tulude peamised komponendid, eeldusel, et poliitikat ei muudeta;
(b) valitsemissektori kulu- ja tuluprognoosid protsendina SKPst ning kulude ja tulude peamised komponendid, eeldusel, et poliitikat ei muudeta; prognoosid hõlmavad nii jooksvaid kui investeerimiskulusid ning selleks kehtestatakse selged jooksvate ja investeerimiskulude eelarve-eesmärgid ja investeerimiskulude kohta avaldatakse nende majandusliku tasuvuse hinnang.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3 – punkt c a (uus)
(c a) ülevaade kuludest, mis on otseses seoses Euroopa Liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegia eesmärkide täitmisega, kaasa arvatud avaliku sektori investeeringud, ning ülevaade seostest pikaajaliste eelarve-eesmärkide täitmisega, samuti hinnang eelarvekavas ette nähtud meetmete sotsiaalse mõju kohta;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3 – punkt d
(d) selliste põhjalikult dokumenteeritud kvantifitseeritud meetmete üksikasjalik kirjeldus, mida võetakse järgmise aasta eelarve raames, et täita lõhe punkti c kohaste kavandatud kulude ja tulude ning punktis b osutatud prognooside (mis on koostatud eeldusel, et poliitikat ei muudeta) vahel. Meetmeid, mille mõju eelarvele on prognooside kohaselt alla 0,1 % SKPst, võib kirjeldada vähem üksikasjalikult. Erilist tähelepanu pööratakse eelarvepoliitika ulatusliku reformi kavale, mis võib mõjutada teisi liikmesriike, kelle rahaühik on euro.
(d) selliste põhjalikult dokumenteeritud kvantifitseeritud meetmete üksikasjalik kirjeldus, mida võetakse järgmise aasta eelarve raames, et täita lõhe punktide c ja ca kohaste kavandatud kulude ja tulude ning punktis b osutatud prognooside (mis on koostatud eeldusel, et poliitikat ei muudeta) vahel. Meetmeid, mille mõju eelarvele on prognooside kohaselt alla 0,1 % SKPst, võib kirjeldada vähem üksikasjalikult. Erilist ja otsest tähelepanu pööratakse eelarvepoliitika ulatuslikele reformikavadele, mis võivad mõjutada teisi liikmesriike, kelle rahaühik on euro;
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3 – punkt e
(e) sõltumatul makromajanduslikul prognoosil põhinevad peamised eeldused oodatavate majandussuundumuste ja oluliste majandusnäitajate kohta, mis on olulised eelarve-eesmärkide saavutamise seisukohast;
(e) peamised eeldused oodatavate majandussuundumuste ja oluliste majandusnäitajate kohta, mis on olulised direktiivi 2011/85/EL artikli 4 kohaselt seatud eelarve-eesmärkide saavutamise seisukohast. Makromajanduslik ja eelarveprognoos sisaldavad hinnangut potentsiaalsete tulemuste eeldatava mõju ja makromajandusliku mitmekordistava mõju kohta. Metoodika, aluseks olevad majanduslikud ja ökonomeetrilised mudelid ja eeldused ning muud olulised parameetrid, mis toetavad sõltumatut makromajanduslikku prognoosi, lisatakse iga-aastastele keskpika perioodi eelarvekavadele;
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3 – punkt f
(f) vajaduse korral täiendav teave selle kohta, kuidas kavatsetakse täita aluslepinguartikli 121 alusel asjaomasele liikmesriigile eelarve valdkonnas antud soovitusi.
(f) vajaduse korral täiendav teave selle kohta, kuidas kavatsetakse täita ELi toimimise lepingu artiklite 121 ja 148 alusel asjaomasele liikmesriigile antud soovitusi kooskõlas punktidega a kuni c a.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3 – punkt f a (uus)
(f a) avaliku sektori investeerimisvajaduste ja vajaduse korral eelarvemõju maht koos riiklikes reformikavades ette nähtud reformide majandusliku tasuvuse hinnanguga;
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3 – punkt f b (uus)
(f b) analüüs riiklikesse reformiprogrammidesse kuuluvate reformide ja investeeringute panuse kohta stabiilsusprogrammide eesmärkide täitmisse, kaasa arvatud reformide kulude-tulude analüüs eelarve täitmise vaatepunktist.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 4
4.  Kui lõike 3 punkti a ja c kohaselt esialgses eelarvekavas esitatud eelarve-eesmärgid või eeldusel, et poliitikat ei muudeta, koostatud prognoosid erinevad viimases stabiilsusprogrammis esitatud vastavatest näitajatest, põhjendatakse sellist erinevust nõuetekohaselt.
4.  Kui lõike 3 punkti a ja c a kohaselt esialgses eelarvekavas esitatud eelarve-eesmärgid või eeldusel, et poliitikat ei muudeta, koostatud prognoosid erinevad viimases stabiilsusprogrammis esitatud vastavatest näitajatest, põhjendatakse sellist erinevust nõuetekohaselt.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 4 a (uus)
4 a. Keskpika perioodi eelarvekavad sisaldavad valitsemissektori ajakohastatud mitmeaastaseid kuluprognoose protsendina SKPst ning kulude peamisi komponente, samuti mitmeaastaseid eesmärke ja kohustusi seoses kuludega, mis on eraldatud ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegias toodud eesmärkide saavutamiseks.

Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 5
5.   Kui komisjon tuvastab, et stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eelarvepoliitilised kohustused on olulisel määral täitmata jäetud, nõuab ta kahe nädala jooksul pärast esialgse eelarvekava esitamist, et asjaomane liikmesriik esitaks uue läbivaadatud esialgse eelarvekava. Kõnealune nõue avalikustatakse.
5.   Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga –11, täpsustades lõikes 1 osutatud esialgsete eelarvekavade sisu ning lõigetes 2–4 osutatud sätete sisu.
Läbivaadatud esialgse eelarvekava suhtes kohaldatakse lõikeid 2–4.

Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige -1 (uus)
-1.  Kui komisjon tuvastab eriti tõsise esialgse eelarvekava mittevastavuse keskpika perioodi eelarve-eesmärgi kohandamiskavale, võib ta, olles liikmesriigiga piisavalt konsulteerinud ja saanud liikmesriigilt piisava selgituse, nõuda muudetud esialgset eelarvekava. Selline nõue esitatakse kuni ühe kuu jooksul alates esialgse eelarvekava esitamisest.
Muudetud esialgsete eelarvekavade suhtes kohaldatakse artikli 5 lõikeid 2 ja 4.

Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1
1.   Vajaduse korral võtab komisjon 30. novembriks vastu arvamuse esialgse eelarvekava kohta.
1.   Komisjon võtab hiljemalt 15. novembriks vastu arvamuse iga liikmesriigi esialgse eelarvekava kohta.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Komisjoni arvamus avalikustatakse ning asjaomase liikmesriigi parlamendi taotlusel esitab komisjon selle asjaomasele parlamendile.
2.   Lõikes 1 viidatud komisjoni arvamus avalikustatakse ning esitatakse eurorühmale. Asjaomase liikmesriigi parlamendi või Euroopa Parlamendi taotlusel esitab komisjon selle asjaomasele parlamendile.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3
3.  Komisjon koostab hinnangu eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta euroalas üldiselt. Kõnealune hinnang avalikustatakse.
3.  Komisjon koostab hinnangu eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta euroalas üldiselt. Üldhinnang sisaldab stressiteste, mis annavad viiteid rahandusolukorra või eelarveseisundi ebasoodsate muutuste korral riigi rahanduse jätkusuutlikkusele tekkiva ohu kohta. Hinnanguga tuvastatakse riigiti võimalikku negatiivset ülekanduvat mõju liikmesriikide rahanduse jätkusuutlikkusele, mida tekitab liikmesriigi erasektor või teised liikmesriigid.
Hinnang avalikustatakse ning kaasatakse järgmisesse iga-aastasesse majanduskasvu analüüsi. Komisjon lisab hinnangule üksikasjaliku kokkuvõtte kogu euroala kevad- ja sügisprognoosidest. Hinnangu jaoks valitud lähtestsenaariumi kirjeldatakse põhjendatult ning selle aluseks võetakse tasakaalustatud ülevaade tõusu- ja langusriskidest, et võtta arvesse kõiki võimalikke tulemusi. Hinnang hõlmab makromajanduslike prognooside ja stressitestide metoodikat, eeldusi ja olulisi parameetreid ning eelmise aasta lähtestsenaariumi järelhinnangut.

Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4
4.  Eurorühm arutab komisjoni arvamust riiklike eelarvekavade ning eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta euroalas üldiselt komisjoni poolt lõike 3 kohaselt koostatud üldhinnangu alusel. Kõnealune hinnang avalikustatakse.
4.  Eurorühm ja Euroopa Parlamendi asjakohane komisjon arutavad komisjoni arvamust riiklike eelarvekavade ning eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta euroalas üldiselt komisjoni poolt lõike 3 kohaselt koostatud üldhinnangu alusel. Vestluse tulemus avalikustatakse ja seda võetakse arvesse järgmisel Euroopa poolaastal, eriti iga-aastases majanduskasvu analüüsis.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)
4 a. Pärast eurorühma ja Euroopa Parlamendi asjaomase komisjoni arutelu ajakohastab komisjon vajaduse korral oma konkreetseid soovitusi iga-aastase majanduskasvu analüüsi raames eesmärgiga tugevdada euroala ühist makromajanduslikku raamistikku ning kavandada üldjoontes toetavad meetmed, mis nähakse ette rahandus- ja majandusolukorra või eelarveseisundi ebasoodsate muutuste puhuks.

Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 a (uus)
Artikkel 6 a

Võlakirjade emissiooni aruandlus

1.  Liikmesriigid annavad Euroopa Komisjonile ja eurorühmale eelnevalt õigeaegselt aru oma riigivõlakirjade emiteerimise kavatsustest.
2.  Lõikes 1 sätestatud aruandluse vorm ja sisu ühtlustatakse ning komisjon kehtestab selle koostöös liikmesriikidega.
3.  Liikmesriikide iga-aastaste võlakirjade emiteerimise kavadega seotud küsimusi, näiteks rahalisi vajadusi või varasemate võlakohustuste uuendamist, ei avalikustata.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
III a peatükk (uus)
III a peatükk

Tugevdatud majanduspoliitika kooskõlastamise tegevuskava, majanduskasvu edendamise programmi ja võlakirjade tõhustatud emiteerimise raamistiku väljatöötamine

Artikkel 6b

Tugevdatud majanduspoliitika kooskõlastamise raamistiku tegevuskava ja majanduskasvu edendamise programm

1.  Komisjon esitab …* aruande, milles kehtestatakse euroala stabiilsusvõlakirjade loomise tegevuskava. Komisjon teeb ettepaneku ka euroala jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise instrumendi kohta, mille eesmärk on koondada Euroopa Liidu infrastruktuuri (sh teadustegevuse ja tehnoloogiaalasteks) investeeringuteks kümne aasta jooksul igal aastal rahalised vahendid, mis vastavad umbes 1%-ile SKPst. Ettepanek hõlmab ka EIP kapitali suurendamist ja projektivõlakirju. Instrumendi eesmärk on luua jätkusuutlikuks majanduskasvuks vajalikud tingimused, et tagada majandus- ja rahaliidu nõuetekohane toimimine ja säilitada euro stabiilsus ning koos sellega liikmesriikide eelarvedistsipliini jätkusuutlik kooskõlastamine.
2.  Artiklites 6c ja 6d esitatud etapid ei takista muude etappide rakendamist enne kõnealuse ajavahemiku lõppu.
Artikkel 6c

Euroala liikmesriikide võlakirjade emissioonide kooskõlastamine

1.  Riigivõlakirjade emiteerimise kavandamise ja turule laskmise paremaks koordineerimiseks teatavad liikmesriigid riigivõlakirjade emiteerimise plaanidest eelnevalt komisjonile ja nõukogule.
2.  Liikmesriigid, mille rahaühik on euro, üritavad riigivõla rahastamistingimusi parandada, leppides komisjoni ettepanekul kokku aastases kooskõlastatud riigivõlakirjade emiteerimise raamistikus.
3.  Lõike 2 alusel koostööd tegevad liikmesriigid võivad üritada oma rahastamistingimusi veelgi parandada ja stabiliseerida, võttes aluseks valitsevad majanduse põhinäitajad ja turutingimused ning järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega kehtestatavat metoodikat.
Artikkel 6d

Euroopa võlalunastamisfond

1.  Artiklis 6a viidatud tegevuskava esimese etapi ühe osana luuakse Euroopa võlalunastamisfond, mis põhineb ühisvastutusel ja rangel eelarvedistsipliinil ning mille eesmärk on vähendada ülemäärast võlga 25 aasta jooksul; tähtaega kohandatakse vastavalt tegelikele majanduskasvu näitajatele. Selle ajavahemiku lõppedes lõpetatakse Euroopa võlalunastamisfondi tegevus.
2.  Liikmesriigid, mille rahaühik on euro ja mille suhtes kohaldatakse abi- või kohandamiskava, on kohustatud:
a) kandma võlasummad, mille suurus ületab 60% SKPst, viieaastase liitumisperioodi jooksul Euroopa võlalunastamisfondi;
b) kehtestama arvulised eelarve-eeskirjad, millega riigi eelarvemenetluse raames rakendatakse määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 2a kohaseid keskpika perioodi eelarve-eesmärke;
c) kohaldama eelarve konsolideerimisstrateegiat ja struktuurireformide tegevuskava;
d) esitama tagatised, mis katavad piisavalt Euroopa võlalunastamisfondi antud laenud;
e) vähendama liitumisperioodi jooksul oma struktuurset puudujääki, et jõuda vastavusse punktis b kirjeldatud eelarve-eeskirjadega.
3.  Komisjon tagab Euroopa võlalunastamisfondi loomise ja igapäevase juhtimise, mille üksikasjad tuleks sätestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega.
4.  Euroopa võlalunastamisfondis osalemine avatakse teistele liikmesriikidele alates sellest, kui jõustub ELi toimimise lepingu artikli 140 lõikega 2 kooskõlas vastu võetud Euroopa Liidu Nõukogu otsus tunnistada kehtetuks nende liikmesriikide suhtes kehtestatud euroalaga liitumise erand.
5.  Liikmesriigid rakendavad siseriiklikus õiguses sätteid, et tagada Euroopa võlalunastamisfondi tegevuse lõpetamine pärast kuni 25-aastast perioodi, mida kohandatakse vastavalt tegelikele majanduskasvu näitajatele.
* Väljaannete talitus – palun sisestada kuupäev: üks kuu pärast käesoleva määruse jõustumist.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel -7 (uus)
Artikkel -7

Majanduspartnerluse programmid

1.  Kui nõukogu otsustab, toimides vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 6, et liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile ja nõukogule oma riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi üksikasjaliku edasiarendusena ning nõukogupoolseid asjaomase liikmesriigi majandus- ja tööhõivepoliitika integreeritud suuniste kohaldamise soovitusi täielikult arvesse võttes majanduspartnerluse programmi, milles kirjeldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi tõeliselt püsiva korrigeerimise kindlustamiseks vajalikke poliitilisi meetmeid ja struktuurireforme.
2.  Majanduspartnerluse programm peab olema täielikult kooskõlas artiklis 1 osutatud poliitiliste meetmetega.
Majanduspartnerluse programmis selgitatakse välja ja valitakse hulk konkreetseid eelarvelisi prioriteete, mille eesmärk on stabiliseerida majandust lühiajaliselt, edendada pikaajalist jätkusuutlikku majanduskasvu ja käsitleda asjaomase liikmesriigi struktuurilisi puudusi. Nende prioriteetide eesmärk on viia uuesti tasakaalu konkurentsivõime vastavalt Euroopa lisaväärtuse loomisele ja nad on kooskõlas liidu tööhõive ja majanduskasvu strateegiaga. Liikmesriik koostab komisjoniga tihedalt kooskõlastades aruande, milles annab ülevaate valitud programmidest ja projektidest, sh tegevuskava, mis on suunatud rahaliste vahendite, sh EIP krediidiliinide ja asjaomaste liidu finantsinstrumentide väljaselgitamisele, perioodi algusesse toomisele ja koondamisele. Seda aruannet ajakohastatakse igal aastal.

3.  Tõsise majanduslanguse – nagu see on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 2 – või eelarve täitmise prognoosi olulise kärpimise korral võtab asjaomane liikmesriik vastu uuendatud kohandamise ajakava keskpika perioodi eelarveesmärkide saavutamiseks, mis kooskõlastatakse komisjoniga, võttes nõuetekohaselt arvesse konsolideerimismeetmete protsüklilist mõju. Võlaeeskirja kohaldamist tuleb sellega kooskõlas kohandada.
4.  Majanduspartnerluse programm esitatakse samal ajal aruannetega, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikes 4a ja artikli 5 lõikes 1a.
5.  Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku alusel kvalifitseeritud häälteenamusega vastu majanduspartnerluse programmi käsitleva arvamuse.
6.  Kui on olemas määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 8 lõikega 1 vastavuses olev parandusmeetmete kava, lisatakse kavasse lõikes 1 osutatud meetmed.
7.  Komisjon ja nõukogu jälgivad nimetatud programmi ja sellega kooskõlas olevate aastaste eelarvekavade täitmist.
8.  Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile võimalust arvamuste vahetuses osalemiseks. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib kutsuda arvamuste vahetuses osalema muid Euroopa Parlamendi komisjone.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1
1.  Kui nõukogu otsustab aluslepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt, et liikmesriigil on ülemäärane eelarvepuudujääk, kohaldatakse asjaomase liikmesriigi suhtes käesoleva artikli lõikeid 2–5 kuni ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse lõpetamiseni.
1.  Artikli -7 lõikes 7 osutatud majanduspartnerluse programmi seire eesmärgil täidab asjaomane liikmesriik komisjoni nõudmisel käesoleva artikli lõigetes 2–6 sätestatud nõudeid kuni ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse lõpetamiseni.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2
2.  Tugevdatud seire all olevad liikmesriigid viivad viivitamata läbi valitsemissektori ja selle allsektorite eelarve aastasisese täitmise põhjaliku hindamise. Hindamine hõlmab ka riigi omandis olevate üksustega ja riigi sõlmitud lepingutega seotud finantsriske sel määral, mil need võivad mõjutada ülemäärast eelarvepuudujääki. Kõnealuse hindamise tulemused esitatakse määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4a või artikli 5 lõike 1a kohases aruandes meetmete kohta, mida on võetud ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks.
2.  Komisjoni nõudmisel viib liikmesriik läbi valitsemissektori ja selle allsektorite eelarve aastasisese täitmise põhjaliku hindamise. Hindamine hõlmab ka riigi omandis olevate üksustega ja nõukogu direktiivis 2011/85/EL kirjeldatud selliste tingimuslike kohustustega, millel võib tõenäoliselt olla eelarvele suur mõju, seotud finantsriske sel määral, mil need võivad mõjutada ülemäärast eelarvepuudujääki. Kõnealuse hindamise tulemused esitatakse määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4a või artikli 5 lõike 1a kohases aruandes meetmete kohta, mida on võetud ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 3
3.  Liikmesriik esitab korrapäraselt komisjonile ja majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele aruandeid, mis kajastavad valitsemissektori ja selle allsektorite eelarve aastasisest täitmist, nii kulude kui ka tulude poolel võetud suvakohaste meetmete mõju eelarvele, valitsemissektori kavandatud kulusid ja tulusid, samuti teavet võetud meetmete kohta ja eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete laadi kohta. Kõnealused aruanded avalikustatakse.
3.  Komisjoni nõudmisel esitab liikmesriik korrapäraselt komisjonile ning majandus- ja rahanduskomiteele aruandeid, mis kajastavad valitsemissektori ja selle allsektorite eelarve aastasisest täitmist, nii kulude kui ka tulude poolel võetud suvakohaste meetmete mõju eelarvele, valitsemissektori kavandatud kulusid ja tulusid, samuti teavet võetud meetmete kohta ja eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete laadi kohta. Kõnealused aruanded avalikustatakse.
Komisjon täpsustab käesolevas lõikes osutatud aruande sisu.

Komisjon täpsustab käesolevas lõikes osutatud aruande sisu.

Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda asjaomasele liikmesriigile võimalust arvamuste vahetuses osalemiseks.

Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 6 – punkt a
(a) viib koostöös riikliku kõrgema auditeerimisasutusega läbi valitsemissektori raamatupidamisaruannete põhjaliku sõltumatu auditi, et hinnata raamatupidamisaruannete usaldusväärsust, täielikkust ja täpsust ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaldamisel, ja esitab selle kohta aruande. Sellega seoses hindab komisjon (Eurostat) asjaomaste liikmesriikide esitatud andmete kvaliteeti vastavalt määrusele (EÜ) nr 679/2010.
(a) viib koostöös riikliku kõrgema auditeerimisasutusega läbi valitsemissektori raamatupidamisaruannete põhjaliku sõltumatu auditi, et hinnata raamatupidamisaruannete usaldusväärsust, täielikkust ja täpsust ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaldamisel, ja esitab selle kohta aruande. Sellega seoses hindab komisjon (Eurostat) asjaomase liikmesriigi esitatud statistiliste andmete kvaliteeti vastavalt määrusele (EÜ) nr 479/2009 selles osas, mis puudutab statistiliste andmete kvaliteeti ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kontekstis;
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Kui on oht, et ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaega ei järgita, esitab komisjon asjaomasele liikmesriigile soovituse, mille kohaselt tuleb võtta täiendavaid meetmeid ajavahemiku jooksul, mis on kooskõlas lõike 1 kohase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtajaga. Komisjoni soovitus avalikustatakse ning asjaomase liikmesriigi parlamendi taotlusel esitab komisjon selle asjaomasele parlamendile.
2.  Kui on oht, et ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaega ei järgita, ja kui see oht ei tulene oludest, mis on väljaspool asjaomase liikmesriigi kontrolli, esitab komisjon asjaomasele liikmesriigile soovituse hoolikalt rakendada algsetes soovitustes esitatud meetmeid ajavahemiku jooksul, mis on kooskõlas lõike 1 kohase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtajaga. Komisjoni soovitus avalikustatakse ning asjaomase liikmesriigi parlamendi taotlusel esitab komisjon selle asjaomasele parlamendile.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3
3.  Lõike 2 kohases komisjoni soovituses sätestatud ajavahemiku jooksul esitab asjaomane liikmesriik komisjonile aruande meetmete kohta, mida on võetud vastuseks kõnealusele soovitusele, koos artikli 7 lõikega 3 ette nähtud aruannetega. Aruandes käsitletakse kõigi kaalutlusõiguse raames võetud meetmete mõju eelarvele, valitsemissektori kavandatud kulusid ja tulusid, samuti esitatakse teavet võetud meetmete kohta ja eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete laadi kohta ning muude meetmete kohta, mida on võetud vastuseks komisjoni soovitusele. Kõnealused aruanded avalikustatakse.
3.  Lõike 2 kohases komisjoni soovituses sätestatud ajavahemiku jooksul esitab asjaomane liikmesriik komisjonile lisaks aruande meetmete kohta, mida on rakendatud vastuseks kõnealusele soovitusele. Kõnealused aruanded avalikustatakse.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel -11 (uus)
Artikkel -11

Volituste delegeerimine

1.  Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  Artikli 5 lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile kolmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kolmeaastase perioodi lõppu. Delegeeritud volitusi uuendatakse vaikimisi samadeks ajavahemikeks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab uuendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga perioodi lõppu.
3.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 5 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5.  Artikli 5 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel -11 a (uus)
Artikkel -11a

Majandusalane dialoog

Selleks et tõhustada dialoogi liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda nõukogu eesistuja, komisjoni presidendi ja vajaduse korral Euroopa Ülemkogu eesistuja või eurorühma esimehe esinema parlamendikomisjoni ees, et arutada artikli 5 lõike 5, artikli 6 lõike 4, artikli 7 lõike 5, artikli 8 lõike 4 ja artikli 9 lõike 3 kohaselt tehtud otsuseid.

Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib anda liikmesriigile, keda sellised otsused puudutavad, võimaluse osaleda arvamuste vahetuses.

Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1 – punkt b a (uus)
(b a) käesoleva määruse panust liidu majanduskasvu ja töökohtade strateegia saavutamisse.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3 a (uus)
3 a. Niipea kui võimalik ja hiljemalt 31. detsembriks 2012 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles uuritakse eri võimaluste teostatavust ja esitatakse ettepanekud võimaliku tegevuskava kohta riigivõlainstrumentide ühtseks emiteerimiseks, võttes arvesse finants-, fiskaal- ja juriidilisi tingimusi. Komisjon pöörab erilist tähelepanu sellele, kas oleks teostatav luua võlalunastamisfond, mis ühendaks ajutise ühtse võlakirjade emiteerimise ja eelarve kohandamise ranged eeskirjad.

Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 a (uus)
Artikkel 11a

Komisjoni aruanne

Komisjon esitab …* Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja vajaduse korral ettepaneku selle kohta, kuidas liikmesriikides toimub mis tahes suurema, teisi liikmesriike mõjutada võiva majandus- ja fiskaalpoliitika reformikava kooskõlastamine ja eelnev arutelu, millises vormis kooskõlastamine ja eelnev arutelu peaks olema, milliseid poliitikasuundi vaadeldakse ja millised oleksid sellisest kooskõlastamisest ja eelnevast arutelust tulenevad võimalikud poliitilised tagajärjed liikmesriikidele ja eelkõige riikide parlamentidele.

* Väljaannete talitus – palun sisestada kuupäev: kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 b (uus)
Artikkel 11b

Euroopa võlaasutus

Komisjon esitab …* Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja vajaduse korral ettepaneku, milles hinnatakse Euroopa võlaasutuse loomise võimalikkust, mis vastutaks liikmesriikide aastase võlakirjade emiteerimise kavadega seotud kõikide küsimuste haldamise ja koordineerimise, varasemate võlakirjade uuendamise ja kõikide liikmesriikide valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse hindamise eest. Komisjoni aruandes peaks samuti sisalduma hinnang liikmesriikide valitsemissektori võla, võlapuudujäägi ja muude makromajanduslike näitajatega seotud teabe iga-aastase avaldamise võimalikkuse kohta.

* Väljaannete talitus – palun sisestada kuupäev: kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa (uus)
Sõltumatute eelarveasutuste ühispõhimõtted

  Kuuluvus: ilma allpool esitatud põhimõtete kohaldamist piiramata peaks sõltumatute eelarveasutuste ülesehitus olema vastavuses liikmesriikide õigusraamistikuga ning poliitilise ja haldussüsteemiga. Asutuste loomisel tuleks valikute tegemisel võtta arvesse väiksemate liikmesriikide suutlikkuspiiranguid.
  Volitused: sõltumatute eelarveasutuste volitused tuleks õigusaktides selgelt määratleda, et vältida eelarveasutuste õigustamatut sekkumist või volituste õigustamatut laiendamist eelarveasutuste volituste või riikide parlamentide eelisõiguste arvel.
  Vahendid: sõltumatutele eelarveasutustele eraldatavad vahendid peaksid olema vastavuses nende volitustega, et nad saaksid oma volitusi usaldusväärselt täita.
  Aruandekohustus: tuleks kehtestada kohustuslikud mehhanismid, et ergutada nõuetekohase aruandekohustuse täitmist seadusandliku võimu ees. Sõltumatute eelarveasutuste aruanded ja analüüsid tuleks avaldada ja teha tasuta kättesaadavaks.
  Juhtkond: juhtivtöötajate valimisel tuleks võta arvesse saavutusi, kogemusi ja tehnilist pädevust eelkõige eelarvemenetluse alal. Ametissenimetamise menetlusega võib olla seotud mitu institutsiooni; see võib toimuda näiteks parlamendi poolse kinnitamise menetlusena või mitu institutsiooni võivad määrata igaüks ühe või mitu liiget. Sõltumatute eelarveasutuste juhtkonda kuuluvate töötajate ametiaja kestus tuleks õigusaktidega selgelt kindlaks määrata, seda ei tohiks olla võimalik pikendada ning see peaks eelistatavalt kestma üle parlamendi ametiaja. Lepingut peaks saama lõpetada üksnes juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises.
  Töötajad: sõltumatute eelarveasutuste töötajaid tuleks valida avatud konkursi kaudu, võttes arvesse saavutusi ja tehnilist pädevust. Teenistustingimused peaksid olema sarnased riigiteenistujate omadega.
  Juurdepääs teabele, läbipaistvus ja teabevahetuspoliitika: reeglina tuleks sõltumatutele eelarveasutustele tagada õigusaktidega täielik juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik nende volituste tõhusaks ja õigeaegseks täitmiseks. Kõik selle reegli piirangud tuleks samuti selgelt määratleda. Ilma et see piiraks kõnealuste õigusaktide kohaldamist, ei tohiks kahjustada sõltumatute eelarveasutuste suutlikkust jagada teavet õigeaegselt ja kättesaadavate meediakanalite kaudu. Kui sõltumatu eelarveasutus asub mõne muu institutsiooni ruumides, tuleb selgelt näidata, et eelarveasutuse seisukohad on siduvad üksnes talle ja mitte majutavale institutsioonile.

(1) Seejärel saadeti see vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0173/2012).


EBRD operatsioonide geograafilise ulatuse laiendamine Vahemere lõuna- ja idapiirkonda ***I
PDF 258kWORD 32k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 13. juuni 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) asutamislepingu selliste muudatuste kohta, millega laiendatakse EBRD operatsioonide geograafilist ulatust Vahemere lõuna- ja idapiirkonda (COM(2011)0905 – C7-0523/2011 – 2011/0442(COD))
P7_TA(2012)0244A7-0142/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0905),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 212, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0523/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 3. mai 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0142/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. juunil 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2012/EL Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) asutamislepingu muudatuste kohta, millega laiendatakse EBRD tegevuse geograafilist ulatust Vahemere lõuna- ja idapiirkonda

P7_TC1-COD(2011)0442


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 602/2012/EL) lõplikule kujule).


Mitmeaastane finantsraamistik ja omavahendid
PDF 110kWORD 39k
Euroopa Parlamendi 13. juuni 2012. aasta resolutsioon mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta (2012/2678(RSP))
P7_TA(2012)0245B7-0303/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 311 ja 312,

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel(2),

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta ettepanekuid pealkirjaga „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 kohaselt võtab nõukogu määruse, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik, vastu ühehäälse otsusega pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kohaselt varustab liit end oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega ning liidu eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest;

C.  arvestades, et eesistujariik Taani kavatseb esitada juunis kogunevale Euroopa Ülemkogule nn läbirääkimispaketi, milles pakutakse kõigi arutlusele tulevate küsimuste, kaasa arvatud tulude jaoks välja lahendusvõimalusi, kuid ei esitata veel ühtegi arvu;

D.  arvestades, et ülalnimetatud 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis sõnastas Euroopa Parlament järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks oma poliitilised prioriteedid, mis hõlmavad nii õigusloomet kui ka eelarvet, ning lõi sellega järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatele läbirääkimistele mõistliku aluse;

E.  arvestades, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seotud mitmeaastased programmid vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt;

F.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud uute tõeliste omavahendite loomist;

1.  rõhutab, et kuna 94% eelarveassigneeringutest on ette nähtud selleks, et soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning toetada liidu ülemaailmset rolli, on ELi eelarve puhul tegemist suure finantsvõimendusega investeerimiseelarvega; rõhutab, et kuigi ELi eelarve suurus on piiratud − see moodustab avaliku sektori kulutustest liidus ainult 2% −, koondab ELi eelarve rahalisi vahendeid, aitab protsesse kiirendada, annab mastaabisäästu ning avaldab piiriülest mõju selleks, et saavutada ühiselt kokku lepitud ELi poliitilised eesmärgid; on kindlalt veendunud, et ELi eelarve on väga võimas vahend, mille abil suurendada Euroopa jaoks väärtuslikke strateegilisi investeeringuid ja juhtida Euroopa majandus tagasi õigele teele, st tagada majanduskasv ja tööhõive ning edendada ühtlasi kogu liidus majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust; rõhutab seetõttu, et samal ajal, kui liikmesriikide eelarvete suhtes kohaldatakse konsolideerimismeetmeid, peab ELi eelarve täitma strateegilist rolli;

2.  tuletab meelde, et 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis võttis Euroopa Parlament ülekaaluka häälteenamusega vastu 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjoni raporti, milles esitatud seisukohad on endiselt kehtivad ning millele parlament järgmise, st 2014.−2020. aasta finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel toetub; kordab, et liidu poliitilisi eesmärke ei ole võimalik saavutada, kui ELil puudub stabiilne eelarve, millest piisavalt vahendeid eraldada; rõhutab, et strateegia „Euroopa 2020”, mille kõik 27 liikmesriiki on heaks kiitnud, peaks aitama liidul kriisist taastuda ja tänu töökohtade loomisele ning arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule tugevamaks muutuda; kordab, et ei poolda ühtegi ettepanekut, mis takistaks liidul oma ülesandeid ja poliitilisi kohustusi täita või uusi kohustusi võtta;

3.  rõhutab, et aluslepingu kohaselt peavad tõelistest omavahenditest saadav tulu ja kavandatud kulutused ELi eelarves tasakaalus olema; märgib, et Euroopa Parlament ei ole nõus järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevat määrust heaks kiitma, kui omavahendite süsteemi reformi kohta ei saavutata poliitilist kokkulepet, millega kaotatakse praegused tagasimaksed ja muud korrektsioonimehhanismid ning tagatakse suurem läbipaistvus, õiglus ja jätkusuutlikkus; tunneb heameelt seadusandlike ettepanekute üle, mille komisjon 29. juuni 2011. aastal omavahendite süsteemi muutmise kohta tegi, sh ettepanekud finantstehingumaksu ja uue ELi käibemaksu kui omavahendite kohta, mille tulemusel peaks liikmesriikide poolt makstavate rahvakogutulul põhinevate omavahendite osa vähenema ELi eelarves 2020. aastaks 40%-ni ning mis peaks sel viisil liikmesriikide konsolideerimispingutustele kaasa aitama;

4.  on seisukohal, et makromajanduslikku olukorda ja kogu maailmas toimuvatest muutustest tulenevaid probleeme arvestades ning ELi rahaliste vahendite paremaks ja tulemuslikumaks kasutamiseks peab 2014.−2020. aasta finantsraamistik nii rubriikide sees ja vahel toimuvaks raha ümberpaigutamiseks kui ka finantsraamistiku raames ühest aastast teise ülekandmiseks võimaldama suuremat paindlikkust, et eelarvevahendeid oleks võimalik muutuvate olude ja prioriteetidega kooskõlla viia; toonitab, et ELi eelarve peab olema ühtne, ning rõhutab, et kõik ELi poliitikavaldkonnad ja programmid peaks koos vastavate rahaliste vahenditega mitmeaastases finantsraamistikus sisalduma, sest see aitaks suurendada läbipaistvust, prognoositavust ja vastutust;

5.  nõuab tungivalt, et enne kui nõukogu hakkab taotlema parlamendilt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 kohaselt ametlikult nõusolekut mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse kohta, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu üldasjade nõukogu koosseisus Euroopa Ülemkogus heakskiidetud poliitiliste seisukohtade üle läbirääkimisi; rõhutab, et läbirääkimised, mida peetakse mitmeaastaseid programme puudutavate seadusandlike ettepanekute üle, toimuvad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning need lõpetatakse siis, kui programmidele eraldatavate rahastamispakettide kohta on kokkulepe saavutatud; on otsustanud kasutada vajaduse korral täielikult ära aluslepingu sätteid, millega nähakse ette parlamendilt nõusoleku taotlemine ja seadusandlikust tavamenetlusest parlamendi jaoks tulenevad õigused;

6.  rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku eesmärgid ja poliitikavaldkonnad tuleks kokku leppida enne neile rahaliste vahendite eraldamist, ning rõhutab, et enne rahaliste vahendite eraldamist ja kogu mitmeaastase finantsraamistiku paketti hõlmavate lõplike kohanduste tegemist peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu pidama läbirääkimisi kõigi mitmeaastase finantsraamistikuga seotud küsimuste üle; järgib seejuures põhimõtet, et enne kui ei saavutata terviklikku kokkulepet, ei saa kokkuleppele jõudmisest rääkida;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele ning muudele asjaomastele institutsioonidele ja organitele.

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266.


ELi kaubandusläbirääkimised Jaapaniga
PDF 106kWORD 31k
Euroopa Parlamendi 13. juuni 2012. aasta resolutsioon ELi kaubandusläbirääkimiste kohta Jaapaniga (2012/2651(RSP))
P7_TA(2012)0246B7-0297/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punkti e,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikeid 2 ja 10,

–  võttes arvesse ettevõtte Copenhagen Economics 30. novembril 2009. aastal avaldatud aruannet „Assessment of barriers to trade and investment between the EU and Japan” (Hinnang ELi ja Jaapani vaheliste kaubandus- ja investeerimistõkete kohta),

–  võttes arvesse 28. aprillil 2010. aastal Tokyos toimunud ELi ja Jaapani 19. tippkohtumisel vastu võetud ühisavaldust,

–  võttes arvesse komisjoni ELi ja Jaapani kaubandussuhete teemalise üldsusega konsulteerimise tulemusi, mis avaldati 21. veebruaril 2011,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. märtsi 2011. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse oma 11. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi ja Jaapani kaubandussuhete kohta(1),

–  võttes arvesse 28. mail 2011. aastal Brüsselis toimunud ELi ja Jaapani 20. tippkohtumisel vastu võetud ühisavaldust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 90 lõiget 2 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et nii nõukogu kui ka komisjon on märkinud, et Jaapani suutlikkus kõrvaldada regulatiivsed kaubandustõkked on eeltingimus ELi ja Jaapani kaubanduslepingu läbirääkimiste alustamisele, et soodustada tihedamat majanduslikku integratsiooni nende kahe strateegilise kaubanduspartneri vahel;

B.  arvestades, et 28. mail 2011. aastal Brüsselis toimunud ELi ja Jaapani 20. tippkohtumisel otsustasid kohtumisel osalenud riigijuhid, et kaks osapoolt algatavad arutelu eesmärgiga määrata kindlaks läbirääkimiste ulatus ja üldised sihid;

C.  arvestades, et loodud on läbirääkimiste ulatuse analüüsi töörühm, mille ülesandeks on hinnata ühisarusaama Jaapani ja ELi vaheliste võimalike kaubandusläbirääkimiste ulatusest ja seatavatest sihtidest;

1.  palub nõukogul mitte lubada alustada kaubandusläbirääkimisi enne, kui parlament on vastutava komisjoni raporti alusel esitanud oma seisukoha läbirääkimisvolitusi puudutava ettepaneku kohta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0225.


Guinea-Bissau
PDF 124kWORD 46k
Euroopa Parlamendi 13. juuni 2012. aasta resolutsioon sõjaväelise riigipöörde kohta Guinea-Bissaus (2012/2660(RSP))
P7_TA(2012)0247RC-B7-0277/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Guinea-Bissaus 18. märtsil 2012. aastal toimunud presidendivalimiste esimest vooru ja teist valimistevooru, mis pidi toimuma 29. aprillil 2012. aastal,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. märtsi, 13. ja 21. aprilli ning 8. mai 2012. aasta avaldusi ja 18. mai 2012. aasta resolutsiooni 2048,

–  võttes arvesse Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) komisjoni esimehe 6., 12. ja 19. aprilli 2012. aasta avaldusi,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. ja 14. aprilli 2012. aasta avaldusi;

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 13. ja 16. aprilli 2012. aasta avaldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendi 13. aprilli 2012. aasta avaldust,

–  võttes arvesse portugalikeelsete riikide ühenduse (CPLP) eesistuja 13. aprilli 2012. aasta avaldust,

–  võttes arvesse CPLP ministrite nõukogu kaheksandal ja üheksandal erakorralisel kohtumisel 14. aprillil ja 5. mail 2012. aastal vastu võetud resolutsioone,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni (OIF) peasekretäri 16. aprilli 2012. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu 17. ja 24. aprilli 2012. aasta otsuseid,

–  võttes arvesse OIFi alalise nõukogu 18. aprilli 2012. aasta otsust,

–  võttes arvesse Aafrika Arengupanga Grupi ja Maailmapanga Grupi 19. aprilli 2012. aasta ühisavaldust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 23. aprill ja 3. mai 2012. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse ECOWASi riigipeade ja valitsusjuhtide 26. aprilli ja 3. mai 2012. aasta erakorralise tippkohtumise lõppkommünikeesid,

–  võttes arvesse diplomaatilisi, majanduslikke ja finantssanktsioone, mille ECOWAS kehtestas 29. aprillil ja 31. mail 2012. aastal Guinea-Bissau suhtes,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 30. aprilli 2012. aasta eriaruannet,

–  võttes arvesse nõukogu 3. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 377/2012, mis käsitleb teatavate Guinea-Bissau Vabariigi rahu, julgeolekut või stabiilsust ohustavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid, ning nõukogu 31. mai 2012. aasta rakendusmäärust (EL) nr 458/2012, millega rakendatakse määruse (EL) nr 377/2012 artikli 11 lõiget 1,

–  võttes arvesse eesistujariigi poolt Euroopa Liidu nimel tehtud 18. mai 2012. aasta avaldust,

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Guinea-Bissau kohta(1), 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni Euroopa julgeolekustrateegia ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise kohta(2) ning 11. mai 2011. aasta resolutsiooni nõukogu 2009. aasta aruande kohta Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika peamiste aspektide ja põhivalikute kohta(3),

–  võttes arvesse Cotonou lepingut, eriti artikleid 1, 8, 9, 10, 11, 20 ja 33,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et 12. aprillil 2012. aastal haarasid relvajõudude liikmed Guinea-Bissaus vägivaldselt võimu ja vangistasid nii ajutise presidendi Raimundo Pereira kui ka peaministri Carlos Gomes Júniori;

B.  arvestades, et see seadusvastane aktsioon toimus päev enne seda, kui pidi algama Guinea-Bissau presidendivalimiste teise vooru valimiskampaania;

C.  arvestades, et Guinea-Bissau peaminister Gomes Júnior sai esimeses voorus 48,7% häältest ja selle valimisprotsessi läbipaistvus on nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt kinnitust leidnud;

D.  arvestades, et sõjaväeline riigipööre pälvis rahvusvahelise üldsuse laialdase hukkamõistu;

E.  arvestades, et ECOWASi soosingul on sõjaväejuhid ja teatavad opositsiooniparteid kokku leppinud rahvusliku üleminekunõukogu ja üleminekuvalitsuse moodustamises, ilma et riigi seaduslikud poliitilised institutsioonid oleksid selleks vabatahtlikult nõusoleku andnud;

F.  arvestades, et aastakümneid kestnud poliitiline ebastabiilsus on viinud Guinea-Bissau sügavasse poliitilisse, valitsus- ja humanitaarkriisi;

G.  arvestades, et Guinea-Bissau sõjaväeline juhtkond on korduvalt ja lubamatult sekkunud riigi poliitilisse ellu ning nendel sekkumistel on olnud äärmiselt kahjulik mõju demokraatlike institutsioonide rajamise ja õigusriigi kehtestamise protsessile, elanikkonna turvalisusele ja majanduse arengule;

H.  arvestades, et Guinea-Bissau ebastabiilsus mitte ainult ei takista tulemuslikku võitlust ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu, vaid ohustab ka rahu kindlustamist riigis ja Lääne-Aafrika piirkonna stabiilsust;

I.  arvestades, et kümnenda Euroopa Arengufondi (2008–2013) raames on Guinea-Bissaule ette nähtud Euroopa Liidu vahendeid kogusummas 102,8 miljonit eurot;

J.  arvestades, et Guinea-Bissau majandus on kogu Lääne-Aafrika piirkonnas üks kõige vaesemaid ja sõltuvamaid ning rahvusvaheline abi moodustab riigi eelarvest 80%;

K.  arvestades, et riigis praegu valitsev poliitiline olukord juhib tähelepanu kõrvale elanikkonna vajadustelt ja humanitaarkriisi süvenemiselt;

L.  arvestades, et 2008. aasta juunis alanud ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames läbi viidud Guinea-Bissau julgeolekusektori reformimise ELi missiooni mandaat loeti 30. septembril 2010. aastal lõpetatuks ning missioon lahkus riigist;

1.  mõistab kõige karmimalt hukka Guinea-Bissau relvajõudude põhiseadusvastase võimuhaaramise 12. aprillil 2012. aastal;

2.  võtab teadmiseks ajutise presidendi ja peaministri vabastamise 27. aprillil 2012. aastal ja asjaolu, et nad sunniti riigist lahkuma, ning nõuab, et mõlemal võimaldataks vabalt jätkata oma kodaniku- ja poliitiliste õiguste täielikku kasutamist;

3.  nõuab kõigi mässuliste sõjaväelaste poolt vangistatud ametiisikute ja teiste kodanike füüsilise puutumatuse täielikku austamist ning nende tingimusteta vabastamist, samuti nõuab vägivalla, rüüstamise ja hirmutamise lõpetamist;

4.  mõistab hukka nende rahumeelsete meeleavalduste vägivaldse mahasurumise, millel nõutakse õigusriigi taastamist, eriti 25. mail 2012. aastal Bissaus toimunud meeleavalduse mahasurumise;

5.  nõuab tungivalt, et kõik asjaosalised lõpetaksid viivitamata vägivaldse ja ebaseadusliku tegevuse, ning tuletab meelde relvajõudude lubadust järgida Guinea-Bissau põhiseadust;

6.  kutsub rahvusvahelist üldsust üles avaldama kogu vajalikku mõju ja andma vajalikku toetust tagamaks, et nimetatud seadusvastaseid tegusid uuritakse põhjalikult ja nende eest vastutajad antakse kohtu alla;

7.  avaldab vastuseisu isehakanud sõjaväelise juhtkonna, rahvusliku üleminekunõukogu ja üleminekuvalitsuse moodustamisele; rõhutab, et ei tunnista isehakanud sõjaväelisi ja üleminekuinstitutsioone, ning nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus toimiks samamoodi;

8.  tuletab meelde ja toetab ECOWASi täisleppimatuse põhimõtet võimu suhtes, mis on saadud või mida säilitatakse põhiseadusvastaste ja ebademokraatlike vahendite abil, ning on seisukohal, et üleminekukokkulepe Guinea-Bissaus läheb selle põhimõttega ilmselgelt vastuollu, rikub riigi põhiseadust ja seadustab riigipöörde;

9.  nõuab põhiseadusliku korra ja õigusriigi viivitamatut taastamist ning valimisprotsessi lõpuleviimist, sealhulgas seadusandliku kogu valimiste korraldamist, et Guinea-Bissau rahvas saaks vabadel ja ausatel valimistel otsustada oma tuleviku üle;

10.  on vastu kõigile väljastpoolt tulevatele katsetele kasutada ära praegust olukorda ja seeläbi kahjustada Guinea-Bissau rahva suveräänsust ning Guinea-Bissau territoriaalset terviklikkust ja sõltumatust;

11.  nõuab tungivalt, et taastataks täielikult ja tagataks põhivabadused, sealhulgas sõna- ja ajakirjandusvabadus, ühinemis- ja kogunemisvabadus ning liikumisvabadus;

12.  nõuab, et vaidlused lahendataks poliitiliste ja rahumeelsete vahenditega Guinea-Bissau seaduslike institutsioonide raames;

13.  kutsub parteisid üles jõudma poliitilise stabiilsuse saavutamiseks esimese sammuna konsensusele laiaulatusliku reformiprotsessi osas sõjaväe, politsei, julgeolekusektori ja õigussüsteemi valdkonnas;

14.  toetab riiklikke ja rahvusvahelisi jõupingutusi usalduse taastamiseks poliitiliste jõudude, sõjaväe ja julgeolekujõudude ning kodanikuühiskonna vahel, et taastada riigis tavapärane põhiseaduslik kord;

15.  rõhutab veendunult ohtu, et senikaua, kuni Guinea-Bissau institutsioonide struktuur on nõrk, jääb riik sõjaväeliselt ebastabiilseks, ei suuda toime tulla lokkava korruptsiooniga ega muuta oma peamise uimastitransiidiriigi staatust;

16.  rõhutab, kui tähtis on moodustada ÜRO koordineeritav Guinea-Bissau kriisikontaktrühm, kuhu kuuluvad Aafrika Liidu, ECOWASi ja CPLP esindajad, nagu on öeldud ÜRO peasekretäri 30. aprilli 2012. aasta eriaruandes Guinea-Bissau olukorra kohta, ning nõuab ELi kaasamist rühma;

17.  toetab ELi valmisolekut teha koostööd Lääne-Aafrika riikide ning oma piirkondlike ja rahvusvaheliste partneritega, kaasa arvatud ÜRO, Aafrika Liit, CPLP ja ECOWAS, et rajada tulemuslik partnerlus, mis võimaldab toetada rahu sõlmimist Guinea-Bissaus ja riigi pikaajalist stabiliseerimist;

18.  pooldab ECOWASi poolt Guinea-Bissau vastu kehtestatud kahetsusväärseid, kuid vajalikke diplomaatilisi, majanduslikke ja finantssanktsioone, Euroopa Liidu Nõukogu poolt heaks kiidetud piiravaid meetmeid, mis on suunatud teatavate Guinea-Bissau Vabariigi rahu, julgeolekut või stabiilsust ohustavate isikute, üksuste ja asutuste vastu, ning ÜRO Julgeolekunõukogu poolt teatavate isikute suhtes kehtestatud reisikeeldu;

19.  kutsub kõiki rahvusvahelisi partnereid üles Guinea-Bissau olukorda pidevalt ja hoolikalt jälgima ning olema valmis vastuvõetud meetmete sobivust läbi vaatama, sealhulgas neid tugevdama, tehes samal ajal kõik mis võimalik, et vältida negatiivset mõju elanikkonnale;

20.  võtab teadmiseks ECOWASi otsuse viia oma valmisolekuväed riiki, et kindlustada Angola tehnilise sõjaväelise abi missiooni (MISSANG) taandumist ja nende esimese kontingendi saabumist Guinea-Bissausse;

21.  pooldab CPLP ettepanekut moodustada Guinea-Bissau stabiliseerimisjõud ÜRO raamistikus ja ÜRO Julgeolekunõukogu kindlaksmääratud mandaadiga ning koostöös ECOWASi, Aafrika Liidu ja ELiga, võttes arvesse MISSANGi käigus saadud kogemusi;

22.  palub nõukogul anda nõu ja abi Guinea-Bissau kaitse- ja julgeolekusektori hädavajaliku reformi toetuseks ning kaaluda uue rahvusvahelise stabiliseerimisoperatsiooni vägede riiki viimise tulemuslikku toetamist ÜJKP raamistikus;

23.  julgustab ELi, ÜROd, Aafrika Liitu, ECOWASi ja CPLPd ühiselt kooskõlastama juba kohal olevaid naaberriikide, sealhulgas Angola, Nigeeria, Senegali ja Burkina Faso relvajõude;

24.  palub ELil nõuda, et nende riikide ametivõimud, kes lähetavad Guinea-Bissausse relva- ja julgeolekujõude – kõik AKV partnerid –, tagaksid, et neid ei kasutata riigipöörde autorite ja isehakanud üleminekuvõimude taotletava seadusvastase korra toetamiseks ega Guinea-Bissau rahva vastu inimõiguste rikkumiste toimepanemiseks;

25.  peab kahetsusväärseks julgeolekusektori reformimise missiooni lõpetamist 2010. aastal;

26.  palub kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil ning nõukogul uurida võimalust saata Guinea-Bissausse uus julgeolekusektori reformimise missioon, kellel oleks tugevam mandaat, et aidata reformida julgeoleku- ja kaitsesektoreid, edendada suutlikkuse suurendamist, reformida avalikku haldust ja toetada õigusriiki, niipea kui seaduslikud ametivõimud saavad Guinea-Bissaus valitsemise täielikult uuesti enda kätte ja taotlevad sellist missiooni;

27.  nõuab veel kord tungivalt, et nõukogu koos komisjoni asepresidendi ja kõrge esindajaga kaaluks uusi viise, kuidas aidata Guinea-Bissau seaduslikul valitsusel võidelda ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu, et hoida ära riigi muutumine järjekordseks läbikukkunud uimastiriigiks;

28.  tuletab meelde, et Guinea-Bissaus toimuv ebaseaduslik uimastikaubandus on suunatud Euroopa turule ning on seotud teiste piirkonnas tegutsevate kuritegelike võrgustikega, sealhulgas eriti Saheli ja Nigeeria terrorismivõrgustikud;

29.  nõuab, et tugevdataks ELi ja rahvusvahelise üldsuse kohustust demokraatliku ja stabiilse Guinea-Bissau ülesehitamiseks;

30.  juhib tähelepanu Guinea-Bissau humanitaarolukorrale, eelkõige riigisiseselt ümberasustatud inimeste ja pagulaste olukorrale, samuti epideemiate puhkemise ohule ning toiduga kindlustatuse ja tervishoiu ohtusattumisele, ning palub ELil ja rahvusvahelisel üldsusel võtta kiiresti konkreetseid ja piisavaid abimeetmeid;

31.  palub komisjonil jätkata humanitaarabi ja otsese toetuse andmist elanikkonnale;

32.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele, ÜRO ja ECOWASi peasekretäridele, Aafrika Liidu institutsioonidele, AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele, CPLP sekretariaadile ning Guinea-Bissau valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 178.
(2) ELT C 349 E, 22.12.2010, lk 63.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0227.


Sudaan ja Lõuna-Sudaan
PDF 121kWORD 44k
Euroopa Parlamendi 13. juuni 2012. aasta resolutsioon olukorra kohta Sudaanis ja Lõuna-Sudaanis (2012/2659(RSP))
P7_TA(2012)0248RC-B7-0281/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Sudaani kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 2. mai 2012. aasta resolutsiooni 2046 (2012) Sudaani ja Lõuna-Sudaani kohta,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Catherine Ashtoni avaldust, milles väljendatakse heameelt ÜRO Julgeolekunõukogu 2. mai 2012. aasta resolutsiooni 2046 (2012) üle,

–  võttes arvesse nõukogu 31. jaanuari 2011. aasta järeldusi Sudaani kohta ning nõukogu 23. mai 2011. aasta otsust(1),

–  võttes arvesse Sudaani ja Lõuna-Sudaani poolt 10. veebruaril 2012. aastal allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit mittekallaletungi ja koostöö kohta,

–  võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni pressiesindaja 28. märtsi 2012. aasta ja 11. aprilli 2012. aasta avaldusi Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahelise piiritüli tõttu tekkinud relvastatud kokkupõrgete kohta,

–  võttes arvesse Aafrika Liidu 17. aprilli 2012. aasta avaldust, milles kutsuti Sudaani ja Lõuna-Sudaani üles tegutsema vastutustundlikult ning võtma kuulda Aafrika Liidu ja rahvusvahelise kogukonna üleskutseid kahe riigi vahelise konflikti viivitamatuks lõpetamiseks,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri pressiesindaja 16. aprilli 2012. aasta avaldust olukorra kohta Sudaanis ja Lõuna-Sudaanis, milles väljendatakse suurt muret kahe riigi vahel jätkuva vaenutegevuse pärast ning selle tagajärgede pärast süütutele tsiviilisikutele,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni 19. aprilli 2012. aasta avaldust, milles nõutakse, et Sudaan ja Lõuna-Sudaan lõpetaksid vaenutegevuse ning väldiksid uut sattumist konflikti, mis on kahe aastakümne jooksul nõudnud juba miljoneid inimelusid,

–  võttes arvesse nõukogu (välissuhete nõukogu 3159. istung) 23. aprilli 2012. aasta järeldusi Sudaani ja Lõuna-Sudaani kohta, milles väljendatakse ELi suurt muret Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahelise konflikti teravnemise pärast,

–  võttes arvesse Sudaani ja Lõuna-Sudaani tegevuskava, mis on esitatud Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu 24. aprilli 2012. aasta kommünikees ning mida EL täielikult toetab,

–  võttes arvesse 2005. aastal sõlmitud Sudaani üldist rahukokkulepet,

–  võttes arvesse ÜRO Lõuna-Sudaani missiooni ja ÜRO ajutisi julgeolekujõudusid Abyeis,

–  võttes arvesse Sudaani ja Lõuna-Sudaani käsitlevat AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentide avaldust, mille parlamentaarne ühisassamblee võttis vastu 30. mail 2012. aastal,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et korduvad piiriülesed vägivallaaktid Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahel (kaasa arvatud vägede liikumine, Hegligi vallutamine ja okupeerimine, kolmandate osapoolte jõudude toetamine, vastaspoole mässuliste toetamine ning Sudaani relvajõudude (SAF) ja Sudaani rahvavabastusarmee vaheline sõjategevus) on muutnud Sudaani ja Lõuna-Sudaani konflikti täieulatuslikuks vastasseisuks;

B.  arvestades, et Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahel toimuv sõjategevus ning jätkuv sõjategevus Sudaanis asuvates Lõuna-Kordofani ja Sinise Niiluse provintsides on tekitanud raske humanitaarolukorra;

C.  arvestades, et praegust kriisi on märkimisväärselt süvendanud asjaolu, et nende kahe riigi vahel puudub kokkulepe üleminekuaja majandusliku korra ja muu hulgas ka naftavarude kasutamise üle, mistõttu on Hartum võtnud üle lõuna naftamaardlad ja Lõuna-Sudaan on otsustanud naftatootmise lõpetada;

D.  arvestades, et 29. juunil 2011 sõlmiti Sudaani valitsuse ja Lõuna-Sudaani valitsuse vahel kokkulepe piirijulgeoleku ning ühise poliitika- ja julgeolekumehhanismi küsimuses, mis sisaldab ka kohustust luua turvaline demilitariseeritud piiritsoon, ning 30. juulil 2011 sõlmiti Sudaani valitsuse ja Lõuna-Sudaani valitsuse vahel kokkulepe piirikontrolli toetusmissiooni kohta;

E.  arvestades, et Lõuna-Sudaan on teatanud oma vägede viivitamatust väljaviimisest Abyei piirkonnast vastavalt Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahelisele 20. juuni 2011. aasta leppele;

F.  arvestades, et ühist poliitilist ja julgeolekumehhanismi puudutavate otsuste eelnõud, mille Sudaaniga tegelev Aafrika Liidu kõrgetasemeline komisjon mõlemale poolele 4. aprillil 2012. aastal esitas, on mõistlik alus, millele rajada Sudaani ja Lõuna-Sudaani ühisel piiril vastastikune julgeolek;

G.  arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu 2. mail 2012. aastal ühehäälselt vastu võetud resolutsioonis kinnitati tegevuskava, mille kohaselt Sudaan ja Lõuna-Sudaan peavad lõpetama vaenutegevuse ning lahendama järelejäänud eraldumisjärgsed küsimused järgmise kolme kuu jooksul;

H.  arvestades, et nii Sudaan kui ka Lõuna-Sudaan on tegevuskava heaks kiitnud ja kinnitanud, et nad on seadnud endale eesmärgiks vaenutegevus viivitamata lõpetada; arvestades, et pinged on siiski endiselt suured;

I.  arvestades, et 4. juunil 2012. aastal alustasid Sudaan ja Lõuna-Sudaan oma esimesi kõrgetasemelisi kõnelusi julgeoleku üle piiridel pärast seda, kui terve rida piirikokkupõrkeid ähvardas muuta endise kodusõja uuesti täiemahuliseks konfliktiks;

J.  arvestades, et ELi jaoks on äärmiselt oluline, et ühine piirikontrolli- ja seiremehhanism viivitamata kasutusele võetaks ja et rahvusvahelised vaatlejad ja muud kohapealsed spetsialistid pandaks jälgima mehhanismi toimimist ja tagama nõuete täitmist;

K.  arvestades, et Sudaani ja Lõuna-Sudaani on tabanud tõsine põud ja inimesed on hakanud toitu otsides ringi liikuma ning arvestades, et ÜRO ametnike sõnul võib ligikaudu miljonit inimest ähvardada nälg, kui toiduabi lähikuudel nendeni ei jõua;

1.  peab tervitatavaks asjaolu, et Sudaan ja Lõuna-Sudaan on mõlemad nõustunud ÜRO Julgeolekunõukogu 2. mai 2012. aasta resolutsioonis 2046 (2012) kinnitatud tegevuskavaga ja kinnitanud, et nad on seadnud eesmärgiks vaenutegevus viivitamata lõpetada; väljendab heameelt otseste läbirääkimiste jätkumise üle Addis Abebas ning Aafrika Liidu ja Thabo Mbeki vahendajarolli üle kõnealuses protsessis;

2.  nõuab tungivalt, et Sudaan ja Lõuna-Sudaan näitaksid üles poliitilist ja tegelikku tahet saavutada rahu, ning võtaksid sel eesmärgil ühise poliitilise ja julgeolekumehhanismi raames ette asjakohased läbirääkimised mõlema poole julgeolekuprobleemide lahendamiseks, alustades turvalise demilitariseeritud piiritsooni loomisest ja kõikide relvajõudude tingimusteta viimisest üle piiri oma territooriumile vastavalt varem sõlmitud kokkulepetele, sealhulgas 30. juuli 2011. aasta kokkuleppele piirikontrolli toetusmissiooni kohta;

3.  nõuab, et mõlemad pooled võtaksid viivitamata kasutusele ühise piirikontrolli- ja seiremehhanismi ning saadaksid rahvusvahelised vaatlejad ja muu kohapealse personali jälgima ja tagama nõuete täitmist;

4.  kutsub Sudaani ja Lõuna-Sudaani üles rakendama 20. juuni 2011. aasta kokkuleppe (Abyei piirkonna ajutise julgeoleku- ja halduskorra kohta) seni veel täitmata aspekte, eelkõige kõikide Sudaani ja Lõuna-Sudaani relvajõudude Abyei piirkonnast väljaviimise osas; väljendab heameelt asjaolu üle, et Lõuna-Sudaan on oma väed Hegligist välja viinud, ning kutsub Sudaani valitsust üles sama tegema; nõuab, et Sudaani relvajõud lõpetaksid viivitamata õhurünnakud Lõuna-Sudaani vastu;

5.  kutsub Sudaani ja Lõuna-Sudaani üles lõpetama teise osapoole vastu mässavate rühmituste toetamist ja varjamist;

6.  nõuab, et kõik pooled järgiksid eelkõige Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu 24. aprilli 2012. aasta otsuse lõikeid 7 ja 16, milles korratakse, et riigipiire ei tohi muuta jõuga ja kõik territooriumi puudutavad vaidlused lahendatakse ainult vastastikusel kokkuleppel rahumeelsel ja poliitilisel teel, ning et Lõuna-Kordofani ja Sinise Niiluse konflikti ei ole võimalik sõjaga lahendada;

7.  kutsub ELi üles jätkama oma rahvusvaheliste partneritega, eelkõige Aafrika Liidu ja ÜROga tihedat koostööd selle nimel, et Sudaan ja Lõuna-Sudaan rakendaksid ÜRO Julgeolekunõukogu 2. mai 2012. aastal resolutsiooni Sudaani ja Lõuna-Sudaani tegevuskava kohta;

8.  väljendab tõsist muret raske humanitaarolukorra pärast, mille on põhjustatud sõjategevus Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahel ning jätkuvad kokkupõrked Sudaanis Lõuna-Kordofani ja Sinise Niiluse provintsis; mõistab rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste rikkumisena teravalt hukka kõik tsiviilisikute vastu toime pandud vägivallaaktid;

9.  kutsub kõiki osapooli üles edendama ja kaitsma inimõigusi, sh naiste ja kaitsetutesse elanikkonnarühmadesse kuuluvate isikute õigusi, ning täitma rahvusvahelise õiguse (sh rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse) raames võetud kohustusi, ja nõuab nimetatud õiguse tõsiste rikkujate, sh seksuaalse vägivalla toimepanijate vastutuselevõtmist;

10.  nõuab tungivalt, et Sudaan ja Lõuna-Sudaan võimaldaksid humanitaarabitöötajatele juurdepääsu konfliktipiirkondades, eeskätt Lõuna-Kordofani ja Sinise Niiluse piirkonnas kannatavatele inimestele ning tagaksid kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega ÜROle ja muudele humanitaarabitöötajatele turvalise, takistamatu ja viivitamatu juurdepääsu, samuti varustuse ja vahendite kohaletoimetamise, et humanitaarabitöötajad saaksid konfliktis kannatada saanud tsiviilisikuid tõhusalt aidata;

11.  nõuab, et mõlemad pooled lõpetaksid provotseerivad sõnavõtud ja vaenuliku propaganda, mis põhjustavad teise poole demoniseerimist, ksenofoobiat ja vägivallaohtu; kutsub mõlema riigi valitsust üles võtma täit vastutust teise riigi kodanike kaitsmise eest vastavalt rahvusvahelistele põhimõtetele, mis on kooskõlas 2012. aasta märtsis parafeeritud teise riigi kodanike olukorda ja muid asjakohaseid küsimusi käsitleva raamlepinguga;

12.  tervitab ÜRO Julgeolekunõukogu otsust pikendada ÜRO Sudaani missiooni mandaati ning saata Sudaani täiendavalt rahuvalvevägesid; on seisukohal, et ÜRO jätkuv kohalolek on kahe toimiva riigi rahumeelse arengu jaoks äärmiselt oluline; kutsub nii Sudaani kui ka Lõuna-Sudaani üles ÜRO kohalolekut toetama ja tagama ÜRO vägede julgeolek;

13.  nõuab tungivalt, et Sudaan ja Lõuna-Sudaan jõuaksid kokkuleppele üleminekuaja lahendamata poliitilise ja majandusliku korra suhtes, muu hulgas ka naftavarude kasutamise osas; kordab, et piirkonnas rahu ja stabiilsuse saavutamise eeltingimuseks on piirimärgistuse küsimuse lahendamine;

14.  kutsub Sudaani ja Lõuna-Sudaani üles kasutama Aafrika Liidu piiriprogrammi teenistusi, mis võivad abistada osapooli piiritlemise, piiride märgistamise ja vaidlusaluste piirkondade määratlemise probleemide lahendamisel, lähtudes Aafrika parimatest tavadest ja rahvusvahelistest põhimõtetest;

15.  on veendunud, et piirkonna pikaajalise stabiilsuse huvides on vaja luua uus ühtne, laiaulatuslik ja rahvusvaheline strateegia, milles oleks oma roll täita ka ELil ja muudel ülemaailmsetel ja piirkondlikel osalejatel ning milles keskendutaks lisaks põhja-lõuna teemadele ning Lõuna-Kordofani ja Sinise Niiluse piirkonna olukorrale ka kauaoodatud reformidele Sudaanis ja demokraatlike reformide tugevdamisele Lõuna-Sudaanis; kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat ning komisjoni üles valmidusele pakkuda vajalikku abi juhul, kui võimul olev Sudaani Rahvuslik Kongressipartei (NCP) nõustub alustama vaba ja takistamatut rahvuslikku dialoogi kõigi poolt aktsepteeritava kaasava konstitutsioonilise korra loomiseks ning võtab tõsiseltvõetavaid meetmeid, et lõpetada Darfuris, Lõuna-Kordofanis ja Sinise Niiluse piirkonnas valitsev karistamatus;

16.  kutsub komisjoni, ELi liikmesriike ja rahvusvahelist üldsust üles täitma endale võetud kohustusi piirkonda rahastada, eelkõige tegelema toiduabi, ajutise peavarju ja kaitse äärmise nappuse probleemiga; nõuab hoolika tähelepanu pööramist toiduga kindlustatuse olukorrale ja meetmete võtmist juhul, kui olukord peaks halvenema;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ÜRO Julgeolekunõukogule ja peasekretärile, ELi eriesindajale Lõuna-Sudaanis, Sudaani valitsusele, Lõuna-Sudaani valitsusele, Aafrika Liidu institutsioonidele ja Sudaaniga tegeleva Aafrika Liidu kõrgetasemelise komisjoni esimehele ning ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 142, 28.5.2011, lk 61.


ELi ning Colombia ja Peruu vaheline kaubandusleping
PDF 131kWORD 54k
Euroopa Parlamendi 13. juuni 2012. aasta resolutsioon ELi kaubanduslepingu kohta Colombia ja Peruuga (2012/2628(RSP))
P7_TA(2012)0249B7-0301/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi, Colombia ja Peruu kaubanduslepingu üle peetud läbirääkimiste lõppu 1. märtsil 2010 ja teadet kaubandusläbirääkimiste lõpetamise kohta 19. mail 2010,

–  võttes arvesse ELi, Colombia ja Peruu kaubanduslepingu parafeerimist 23. märtsil 2011,

–  võttes arvesse kaubanduslepingu ametlikku kinnitamist kolme lepinguosalise poolt 13. aprillil 2011,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu ning Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu allakirjutamise kohta Euroopa Liidu nimel (COM(2011)0570),

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta suhete arendamiseks Ladina-Ameerikaga(1) ja 21. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kaubandussuhete kohta Ladina-Ameerika riikidega(2),

–  võttes arvesse Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee resolutsioone, eriti 19. mai 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika riikide vaheliste kaubandussuhete väljavaadete kohta,

–  võttes arvesse 26. aprillil 2012 komisjonile esitatud küsimust kaubanduslepingu kohta ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahel (O-000107/2012 – B7-0114/2012),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et ajalooliste ja kultuurisidemete tähtsust silmas pidades on Euroopa Liidu ning Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu eesmärk muu hulgas avada turud kaupadele, teenustele, riigihangetele ja investeeringutele ning edendada lepinguosaliste omavahelist majanduslikku integratsiooni ning kõikehõlmavat majanduslikku arengut eesmärgiga vähendada vaesust, luua uusi tööhõive võimalusi, parandada töötingimusi ning tõsta elukvaliteeti, liberaliseerides ja laiendades nende territooriumide vahelist kaubandust ja investeerimist, samuti edendada kohustust rakendada kaubanduslepingut kooskõlas säästva arengu eesmärgiga, hõlmates majandusarengu, töötajate õiguste austamise ja keskkonnakaitse edendamist kooskõlas lepinguosaliste rahvusvaheliste kohustustega;

B.  arvestades, et Euroopa Liit on Colombia ja Peruu suuruselt teine kaubanduspartner, ning arvestades, et kavandatava kaubanduslepinguga liberaliseeritakse täielikult tööstustoodetega kauplemine ja kalandusalane kaubavahetus, mis ühe säästvat arengut käsitleva sõltumatu mõjuhinnangu kohaselt võib pikas perspektiivis suurendada Colombia sisemajanduse koguprodukti kuni 1,3% ja Peruu sisemajanduse koguprodukti 0,7%, kuid millel võib olla ka märkimisväärne negatiivne mõju keskkonna- ja sotsiaaltasandil;

C.  arvestades, et kaubanduslepingu jõustudes jäävad Colombia ja Peruu välja ELi üldise soodustuste süsteemi stimuleerivast erikorrast (GSP+), mis on praegu läbivaatamisel;

D.  arvestades, et praeguse GSP+ mehhanismi alusel saavad Colombia ja Peruu kaubandussoodustusi vastutasuks 27 põhilisi inimõigusi ja keskkonnaküsimusi käsitleva konventsiooni, sealhulgas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööõiguse nelja põhireegli tulemusliku rakendamise eest;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu kohaselt tugineb ELi tegevus rahvusvahelisel areenil põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine; arvestades, et liit püüab arendada suhteid ja partnerlust kolmandate riikide ja rahvusvaheliste, piirkondlike või ülemaailmsete organisatsioonidega, kes jagavad eespool osutatud põhimõtteid;

F.  arvestades, et kaubanduslepingu esimeses artiklis sisalduvad laiaulatuslikud ja siduvad sätted inimõiguste kaitse tagamise kohta ning muu hulgas on seal kirjas, et „inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud demokraatlike põhimõtete ja põhiliste inimõiguste ning õigusriigi põhimõtete järgimine on osapoolte sisepoliitika ja rahvusvahelise poliitika aluseks. Nende põhimõtete järgimine on lepingu oluline koostisosa”; arvestades, et inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete mittejärgimine tähendaks kaubanduslepingu „olulist rikkumist”, mis rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt tooks endaga kaasa asjakohaste meetmete vastuvõtmise, sealhulgas lepingu osalise või täieliku lõpetamise või peatamise võimaluse; arvestades, et tuleb tagada, et kõik lepingule allakirjutanud inimõiguste järgimist nõuetekohaselt jälgiksid ning et inimõiguste klauslit tegelikult rakendataks;

G.  arvestades, et kaubandusleping annab tagatised selle kohta, et ELi kaubandus- ja investeerimissuhete uus korraldus toimiks ulatuslikku sotsiaalset arengut, keskkonnakaitse arengut ja säästvat arengut soodustava tegurina, aidates kõikidel osapooltel edendada ja hoida kõrgeid töö- ja keskkonnakaitsestandardeid, kuna lepingus sisaldub kaubandust ja säästvat arengut käsitlev peatükk;

H.  arvestades, et nii Colombia kui ka Peruu on viimastel aastatel teinud väga suuri jõupingutusi, et parandada oma kodanike üldisi elutingimusi, sealhulgas inim- ja tööõigusi;

I.  arvestades, et vaatamata suurtele pingutustele, mida on tehtud selleks, et täielikult saavutada üksikkodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide, opositsioonierakondade ja valitsuse esitatud ning nõutud kõrged standardid, jääb nii Colombias kui ka Peruus siiski veel väga palju teha, eriti niisuguse uue õigusraamistiku tulemuslikul rakendamisel, millega kavatsetakse lahendada vanu, seni veel täielikult lahendamata pikaajalisi probleeme seoses vaesuse, vägivalla ja korruptsiooni, riigisisese relvakonflikti (mis Colombia puhul ulatub rohkem kui 50 aasta tagusesse aega), ebaseaduslike relvarühmituste, uimastikaubanduse, karistamatuse ning maade võõrandamisega;

J.  arvestades, et nendest väga suurtest pingutustest hoolimata on Colombia endiselt maailmas esikohal ametiühingutegelaste mõrvade poolest, ning arvestades, et hiliseimatest õiguskaitsealastest põhimõttelistest edusammudest hoolimata jääb üle 90% sellistest kuritegudest ikka veel karistuseta; arvestades, et ligi neli miljonit inimest on riigisisesed põgenikud; arvestades, et ÜRO põlisrahvaste õiguste eriraportöör on hoolimata tunnistamisest, et Colombia tunnustab põlisrahvaste õigusi, tungivalt nõudnud, et Colombia kutsuks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni genotsiidi vältimise erinõustaja jälgima riigis valitsevast pikaajalisest riigisisesest relvakonfliktist tulenevalt kultuurilise või füüsilise hävitamise ohus olevate põlisrahvaste kogukondade olukorda;

1.  peab kahetsusväärseks, et kuigi kaubandust ja säästvat arengut käsitlev peatükk hõlmab õiguslikult siduvaid sätteid, puudub kaubanduslepingus selle peatüki kohta siduv vaidluste lahendamise mehhanism ning et kaubanduslepingu siduvas üldises vaidluste lahendamise mehhanismis ettenähtud meetmete ja sanktsioonide kasutamine on kaubandust ja säästvat arengut käsitlevas peatükis esitatud standardite rikkumise puhul välistatud, millega nõrgendatakse praegu ELi GSP+ korra kohaselt kehtivaid siduvaid tingimusi;

2.  hindab väga kõrgelt kõikide osapoolte väljendatud valmidust edendada inimõigusi, demokraatlikke ja õigusriigi põhimõtteid, mida tõendab asjaolu, et kaubanduslepingu esimesse artiklisse lisati ulatuslikud ja siduvad sätted nende oluliste põhimõtete kohta;

3.  rõhutab, et vaja on jätkata ELi partnerriikidega konstruktiivset dialoogi kõrgemate inimõigusnormide tulemusliku rakendamise küsimuses; hindab väga kõrgelt vastastikust dialoogimehhanismi inimõiguste küsimuses (ELi ja Colombia inimõigustealane dialoog), mis loodi Colombia ja Euroopa Liidu vahel 2009. aastal vabatahtlikul alusel ja mille raames on sestpeale peetud dialoogi kaks korda aastas ning mis on selge tõend selle kohta, et Colombia valitsus on valmis pidama inimõigustealast dialoogi ELi ja muude rahvusvaheliste partneritega; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et vastava tegevuskava ega selle tulemuste kohta ei esitata Euroopa Parlamendile ei eelnevalt ega hiljem korrapäraselt ja kõikehõlmavalt teavet;

4.  toetab kindlalt kaubandust ja säästvat arengut käsitleva peatüki lisamist kaubanduslepingusse ning riigisiseste mehhanismide loomist ja dialoogi alustamist kodanikuühiskonnaga, kaasates kodanikke kas üksikult või ühendustena;

5.  kutsub Andide piirkonna riikide ja Euroopa Liidu kodanikuühiskonna organisatsioone üles osalema kaubanduslepingu kaubandust ja säästvat arengut käsitlevas peatükis ettenähtud järelevalvemehhanismides; palub asjaosalistel valitsustel kehtestada võimalikult kiiresti riigisiseste mehhanismide ja kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi õigusraamistiku, kui selline raamistik puudub, ning korraldada koos sellega ulatusliku teabe- ja reklaamikampaania, et kodanikühiskonna mehhanismi järelevalveraamistikus osaleks võimalikult palju huvitatud rühmi või isikuid; teeb ettepaneku seada selline kord sisse kuue kuu jooksul pärast lepingu jõustumist, mitte ühe aasta jooksul, nagu on sätestatud kaubanduslepingus(3);

6.  tuletab meelde, et on oluline luua kaubanduslepingu artiklis 281 sätestatud esinduslik riigisisene nõustamismehhanism ametiühingute, tööandjate esindajate või muude asjaomaste sidusrühmade, näiteks vabaühenduste esindajate osalusel, kuna see mehhanism hakkab täitma kohustuslikku osa kaubanduslepingu rakendamise vaatlemisel, eriti töö ja säästva arengu valdkonnas, ning selles osalejatel on õigus anda korrapäraselt konsultatsioone ning esitada kaebusi kohustusliku ja institutsionaliseeritud kaebuste mehhanismi raames, samuti teha soovitusi ja ettepanekuid, kaasa arvatud ettepanek korraldada sõltumatu arvamuste vahetus ELi samalaadsete struktuuridega;

7.  soovitab osapooltel selleks, et täielikult järgida kaubanduslepingus sätestatud kõrgeid inimõiguste standardeid, mille on endale eesmärgiks võtnud nii Andide piirkonna kui ka ELi liikmesriikide valitsused, luua kiiresti spetsiaalne riigisisene nõuanderühm, mis käsitleks inimõigusi ja demokraatia põhimõtteid ning peaks jälgima selle või muude kaubanduslepingute rakendamist ja teostama järelevalvet ning pakkuma tõhusaid sisekonsultatsioone kaubanduslepingu kaubanduskomiteesse kuuluvatele riiklikele asutustele, tuginedes oma tegevuses kaubanduslepingus esitatud õigusraamistikule kodanikuühiskonna osalemise kohta kaubanduse ja säästva arengu allkomisjoni töös; kutsub kaubanduslepingu osapooli üles tagama kõnealustele nõuanderühmadele samal tasemel siduva kodanikuühiskonna kaasatuse, nagu Lõuna-Koreaga sõlmitud vabakaubanduslepingus, sh ka ametlik ja institutsiooniline kaebuste esitamise mehhanism; kutsub lisaks osapooli üles tagama nõuanderühmade täieliku sõltumatuse, sealhulgas nõuanderühma liikmete valimise küsimuses;

8.  kiidab heaks mõlema Andide piirkonnas asuva riigi poolt võetud kõik seadusandlikud ja muud meetmed, mille eesmärk on võidelda vaesuse, igasuguse vägivalla, karistamatuse, korruptsiooni ja uimastikaubanduse vastu, tagada laste ja naiste õigused, eeskätt laste töö osas, järgida meie planeedi ainsat jätkusuutlikku arengusuunda, milleks on säästev areng, edendada põlisrahvaste õigusi, laiemat dialoogi ning kodanike osalust õigusloome protsessis ja taastada õiglus;

9.  mõistab sügavalt hukka ametiühingutegelaste, inimõiguste kaitsjate, tsiviilisikute, põlisrahvaste, kõikide riigisisese relvakonflikti ohvrite, politseinike ja sõjaväelaste mõrvad, mis on eelkõige aset leidnud Colombias; märgib sellegipoolest, et ametiühingutegelaste teadaolevate mõrvajuhtumite arv on viimase kahe aasta jooksul vähenenud;

10.  toetab Colombia valitsuse püüdeid võidelda karistamatuse ning ametiühingutegelaste ja inimõiguste kaitsjate mõrvade vastu, mis väljendub näiteks riigiprokuratuuri uurijate arvu kasvus 100 uurijalt 2010. aastal 243 uurijale 2011. aastal eelkõige ametiühingutegelaste vastu suunatud kuritegude uurimise osas; Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni andmetel mõisteti ühtlasi ajavahemikul 2010 kuni juuni 2011 ametiühingutegelaste vastu suunatud kuritegudes 88 kohtuotsuse alusel süüdi 483 inimest ning 355 isikut vahistati; rõhutab sellega seoses, kui oluline on erikaitseprogramm, mille raames rakendab riik praegu erilisi kaitsemeetmeid enam kui 8 500 inimesele, sealhulgas ametiühingutegelased (13%), kohalike omavalitsuste liikmed (30%) ja inimõiguste kaitsjad (15%); märgib, et selle programmi eelarvet on suurendatud 10,5 miljonilt eurolt 2002. aastal enam kui 120 miljonile eurole 2011. aastal;

11.  väljendab heameelt selle üle, et kaubanduslepingu artiklites 271 ja 324 on vastavalt osutatud säästva arengu printsiipidel põhineva kaubanduse ning ausa ja õiglase kaubanduse põhimõtete edendamise tähtsusele; palub osapooltel lihtsustada kauplemist säästvat arengut edendada aitavate toodetega, sh õiglase ja eetilise kaubanduse programmide raames toodetud kaubad ning ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja aruandluse mõõdet omavate programmide (nt Fair Trade, Rainforest Alliance, UTZ Certified, BSCI vms) kaubad;

12.  palub lepingu osapooltel eraldada piisavalt tehnilisi ja rahalisi vahendeid, et tagada kaubanduslepingus esitatud säästvusstandardite täielik järgimine ning kaubandust ja säästvat arengut käsitleva peatüki rakendamise täielik läbivaatamine, järelevalve ja hindamine hiljemalt kolme aasta pärast alates vabakaubanduslepingu jõustumisest;

13.  rõhutab eriti ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamise olulisust ning väljendab heameelt selle prioriteedi kaubanduslepingusse lisamise üle; palub kõikidel osapooltel edendada ettevõtja sotsiaalse vastutusega seonduvaid parimaid äritavasid vastavalt ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetele, OECD ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevatele suunistele ning hiljutisele komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta teatisele „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas” (COM(2011)0681); on kindlalt veendunud, et kõrgemat elustandardit on võimalik saavutada ainult ettevõtjate, töötajate, vabaühenduste ja riigi aktiivse partnerluse tulemusena kas riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil; kordab seetõttu veel kõikide asjaomaste osapoolte, eeskätt valitsuste, kaasamise olulisust, sest valitsuste kanda on keskne roll ettevõtja sotsiaalse vastutuse tulemuslikul rakendamisel asjaomastes riikides; kutsub ELi ja Andide piirkonna riike üles töötama ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevate siduvate ÜRO juhtpõhimõtete ülemaailmse rakendamise nimel;

14.  väljendab heameelt jõuliste keskkonnaseaduste üle, mille Colombia ametivõimud on õigusaktide hulka lisanud, kuid toonitab, et need seadused tuleb täielikult ja nõuetekohaselt jõustada; rõhutab võimalikke keskkonnaprobleeme, sealhulgas raadamise ning tööstusest, põllumajandusest ja kaevandusest pärineva saaste kasv, mis võivad avaldada negatiivset mõju ohutule veevarustusele ning bioloogilise mitmekesisuse kaitsele;

15.  kutsub Andide piirkonna riike üles koostama läbipaistev ja siduv inimõiguste, keskkonnaalaste õiguste ja töötajate õiguste teekaart, mille eesmärk peaks eelkõige olema kaitsta inimõigusi, tugevdada ja täiustada ametiühingutegelaste õigusi ning kaitsta keskkonda; soovitab neil võtta seejuures arvesse Colombia ja USA vahel sõlmitud töötajate õigusi käsitlevat tegevuskava, pöörates erilist tähelepanu järgmisele:

   lünkadeta õigusaktide ja poliitikameetmete jõustamine ja rakendamine, et tagada esmajoones mitteametliku sektori töötajatele ühinemisvabadus ja õigus pidada kollektiivläbirääkimisi, kaotades eelkõige niisuguste ühistute, kollektiivlepete või muude meetmete kasutamise, mille siht või eesmärk on keelata töötajatele ametiühinguõigused või otsestest töösuhetest saadav kasu;
   range tööjärelevalve, mille tulemusena võib määrata trahve töötajate diskrimineerimise, alusetu vallandamise, hirmutamise ja ähvardamise korral;
   selged ja kontrollitavad meetmed sotsiaaldialoogi tõhustamiseks piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning ettevõtjate poolt;
   meetmed õigusaktide tulemusliku jõustamise tagamiseks, et kaitsta keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust eriti raadamise ja toorainete kaevandamise kahjulike mõjude eest;
   vajalikud sammud Colombias toime pandud kuritegude eest nii intellektuaalselt kui materiaalselt kõige rohkem vastutavate isikute karistamatuse lõpetamiseks, uurimiseks, kohtu alla andmiseks ja karistamiseks tsiviilkohtutes;
   selgete, ajaliselt piiritletud ja tulemuspõhiste sihtide saavutamine kõigis eespool nimetatud valdkondades;
   üleskutse Euroopa Komisjonile alustada viivitamata Colombia ja Peruu abistamist eespoolt mainitud protsessi käivitamisel ja rakendamisel ning koostada korrapäraselt aruanne, mis esitatakse Euroopa Parlamendile hindamiseks;
   rõhuasetus asjaolule, et mõned kõnealuse teekaardi eesmärgid tuleks eelistatavalt täita enne vabakaubanduslepingu jõustumist;

16.  kutsub komisjoni üles toetama kõnealuseid meetmeid koostööprogrammidega hariduse, koolituse ja reguleerimisalase koostöö valdkondades, eelkõige tugevdades Andide piirkonna riikide ametiasutuste suutlikkust tulemuslikult esitada ettepanekuid keskkonnaõigusaktide kohta ning neid jõustada ja hinnata; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon kasutaks täielikult ära arengukoostöö rahastamisvahendit ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit;

17.  tunneb suurt heameelt ohvreid ja maade tagastamist käsitleva uue seaduse üle (tuntud ka kui Ley 1448), mis jõustus Colombias 1. jaanuaril 2012. aastal ning tagab riigis viimased 50 aastat kestnud relvastatud konfliktide ja vägivalla tagajärjel kannatada saanud ligi neljale miljonile ohvrile rahalise kompensatsiooni ja maade tagastamise; rõhutab Colombia valitsuse suurt rahalist panust, mille kogusummaks kujuneb järgmise kümne aasta jooksul hinnanguliselt 25 miljardit USA dollarit, s.o ligi 160 miljonit eurot kuus; rõhutab, et osutatud õigusakti rakendamise üle on vaja kodanikuühiskonnaga tihedalt konsulteerides teostada põhjalikku järelevalvet ning hindamist, eelkõige seoses tagasipöördujate kaitsega;

18.  väljendab heameelt väga vastuolulise luureagentuuri (DAS) laialisaatmise ning selle endise juhi 25 aastaks vangi mõistmise üle, kuivõrd see on oluline märk Colombia valitsuse suhtumise muutusest ja avatusest ning kohtusüsteemi sõltumatusest;

19.  rõhutab, et õigus omandile on samuti üks põhilisi inimõigusi ning kõik kaubanduslepingu osapooled peavad seda kaitsma; hoiatab seetõttu kõiki kaubanduslepingu osapooli ühepoolsete meetmete võtmise eest, mis ohustaksid investeeringute kaitset; toonitab sellega seoses vajadust jõustada tulemuslikult nõuetekohast vaidluste lahendamist;

20.  väljendab heameelt asjaolu üle, et nagu ILO esindaja 29. veebruaril 2012. aastal Brüsselis Euroopa Parlamendis toimunud kaubanduslepingut käsitleval rahvusvahelise kaubanduse komisjoni korraldatud avalikul kuulamisel märkis, on Colombia ja Peruu ratifitseerinud kõik kaheksa ILO peamist konventsiooni ning lisaks kolm neljast tööhaldust käsitlevast konventsioonist; kordab, et on oluline kõik niisugused ILO konventsioonid kiirelt ratifitseerida ja tulemuslikult rakendada, kusjuures Colombia puhul on eriti oluline konventsioon C122 ning Peruu puhul konventsioon C129; paneb kõikidele osapooltele südamele, kui oluline on ratifitseerida ILO konventsioon 135 töötajate esindajate kohta; märgib selles valguses, et ELi 24 liikmesriiki ei ole siiani veel ratifitseerinud ILO põlisrahvaste ja hõimurahvaste konventsiooni C169;

21.  rõhutab, et riikliku tööõiguse rakendamise ja muu hulgas range tööjärelevalve seisukohalt on oluline hea, õiglane ja läbipaistev halduskord ja õiguslik menetluskord, samuti rahvusvahelised inimõiguste standardid kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega; on veendunud, et hea, õiglane ja läbipaistev halduskord ja õiguslik menetluskord on vajalik ka tagamaks, et põhjendamatult ei piirataks suhtlust või sõnavabadust, mis on väga tähtsad selleks, et anda kodanikele võimalus organiseeruda;

22.  on veendunud, et Lissaboni lepingus Euroopa Parlamendile antud uute volitustega rahvusvaheliste lepingute üle kaasnevad ka uued kohustused; teeb seetõttu ettepaneku korraldada 2013. aasta viimases kvartalis nii Euroopa Parlamendis kui ka Colombia või Peruu pealinnas avalik kuulamine; nõuab, et pärast kuulamisi koostataks kaubanduslepingu kohaldamise seniste tulemuste kohta kirjalik aruanne, mis esitatakse nii rahvusvahelise kaubanduse komisjonile kui ka inimõiguste allkomisjonile;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Colombia ja Peruu valitsustele.

(1) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 54.
(2) ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 79.
(3) Artikli 282 lõige 1.


ELi inimõiguste eriesindaja
PDF 120kWORD 42k
Euroopa Parlamendi 13. juuni 2012. aasta soovitus nõukogule ELi inimõiguste eriesindaja kohta (2012/2088(INI))
P7_TA(2012)0250A7-0174/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6, 21, 31, 33 ja 36,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta, mis käsitleb inimõigusi maailmas 2009. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas(1);

–  võttes arvesse oma 18. aprilli 2012. aasta resolutsiooni, mis käsitleb aastaaruannet inimõiguste kohta maailmas 2010. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas ning mõju ELi strateegilisele inimõiguste poliitikale(2),

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 12. detsembri 2011. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Inimõiguste ja demokraatia tulemuslikum edendamine välistegevuse raames” (COM(2011)0886),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala Euroopa kodanikele. Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava” (COM(2010)0171),

–  võttes arvesse inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust käsitlevaid Euroopa Liidu suuniseid(3),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ühinemist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja deklaratsiooni poliitilise vastutuse kohta(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 97,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A7-0174/2012),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 kinnitatakse veel kord ELi kohustust toetada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid välistegevuse kõigis valdkondades, tagades samal ajal kooskõla ja järjepidevuse nende valdkondade vahel ning välistegevuse ja muude poliitikavaldkondade vahel;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikliga 33 luuakse õiguslik alus Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja nimetamiseks: „Nõukogu võib liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal nimetada eriesindaja, kellel on volitused teatavates poliitikaküsimustes. Eriesindaja täidab oma ülesandeid kõrge esindaja alluvuses”;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud ELi inimõiguste eriesindaja nimetamist, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2010. aasta ja 18. aprilli 2012. aasta eelpool mainitud resolutsioonides;

D.  arvestades, et ELi inimõiguste eriesindaja peaks tugevdama ELi inimõiguste poliitika nähtavust ja sidusust olulise osana ELi ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast ning aitama tõsta ELi inimõiguste profiili maailmas;

1.  edastab nõukogule järgmised soovitused:

   a) kuigi ELi inimõiguste eriesindaja nimetamine ja tema volituste kindlaksmääramine on ametlikult nõukogu otsus, mis tugineb ELi kõrge esindaja ettepanekule, peaks ELi inimõiguste eriesindaja tegutsema ja esinema liidu nimel, kajastades kõigi ELi institutsioonide ja liikmesriikide ühist ja jagamatut kohustust kaitsta ja edendada inimõiguseid kogu maailmas; ELi esimese valdkondliku eriesindaja nimetamine peaks suurendama ELi inimõiguste poliitika nähtavust, tõhusust, sidusust ja vastutust; eelkõige peaks Euroopa Parlament mängima asjakohast osa ametissenimetamisel ja volituste üle järelevalve teostamisel kogu nende kehtivusaja jooksul;
   b) et tugevdada ELi eriesindaja volituste läbipaistvust ja vastutust, peaks toimuma Euroopa Parlamendi asjaomases komisjonis arvamuste vahetus / kuulamine ELi inimõiguste eriesindajaga, kelle kandidatuuri on esitanud kõrge esindaja;
   c) volituste rakendamist ja kooskõla liidu muu panusega selles valdkonnas tuleks korrapäraselt läbi vaadata; ELi eriesindaja peaks esitama nõukogule, kõrgele esindajale, Euroopa Parlamendile ja komisjonile iga-aastase eduaruande ja volituste lõppemisel põhjaliku rakendusaruande;
   d) ELi inimõiguste eriesindaja poliitiliste eesmärkide hulka peaks kuuluma ELi meetmete sidususe, tõhususe ja nähtavuse suurendamine inimõiguste ja demokraatia kaitsmise ja edendamise valdkonnas; ELi inimõiguste eriesindaja peaks tegema tihedat koostööd nõukogu inimõiguste töörühmaga; ELi inimõiguste eriesindaja peaks olema kõrgetasemeline koostööpartner kolmandate riikide asjaomastele asutustele ja rahvusvahelistes organisatsioonides, samuti peaks ta suutma süvendada kontakte ÜROga (ÜRO Peaassamblee, ÜRO inimõiguste nõukogu jne) ja asjaomaste piirkondlike organisatsioonidega; ELi inimõiguste eriesindaja peaks juhatama kõrgetasemelisi inimõiguste dialooge ja inimõigustealaseid konsultatsioone kolmandate riikidega;
   e) nende eesmärkide saavutamiseks tuleks ELi eriesindajale, kes tegutseb kõrge esindaja alluvuses, anda tugevad, sõltumatud ja paindlikud volitused, mida ei ole määratletud kitsaste ja konkreetsete valdkondlike kohustustega, vaid mis võimaldavad ELi eriesindajal tegutseda kiiresti ja tõhusalt; vastavalt tegevuskavas sätestatud meetmetele ja eesmärkidele peaks ELi inimõiguste eriesindaja käsitlema ka erinevaid horisontaalseid küsimusi, mis aitavad tegutseda ELi välispoliitika valdkonnas tõhusamalt ja sidusamalt; ELi eriesindaja volituste ulatus peaks olema täielikult kooskõlas inimõiguste ja põhivabaduste universaalsuse ja lahutamatuse põhimõtetega ning ELi lepingu artiklis 21 sätestatud poliitiliste eesmärkidega ja peaks hõlmama demokraatia, õigusriigi ja institutsioonide ülesehitamise, rahvusvahelise õigusemõistmise ja rahvusvahelise humanitaarõiguse tugevdamist; volitused peaksid hõlmama muu hulgas surmanuhtluse kaotamist, inimõiguste kaitsjaid, võitlust karistamatuse vastu, võitlust piinamise vastu, sõnavabadust (kaasa arvatud internetis), kogunemis-, ühinemis- ja usuvabadust, vähemuste õigusi, lastekaitset, naiste õigusi, rahu ja julgeolekut, sooküsimusi, võitlust diskrimineerimise kõigi vormide vastu – nii puude, rassilise või rahvusliku päritolu, soo, soolise sättumuse kui ka soolise identiteedi alusel;
   f) volitused peaksid tuginema põhimõtetele, millest juhindub ELi kõrge esindaja poliitika, ja eelkõige ELi suunistele surmanuhtluse kohta (2008), piinamise ning muu julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise kohta (2008), inimõigustealaste dialoogide pidamise kohta kolmandate riikidega (2009), laste ja relvastatud konfliktide kohta (2008), inimõiguste kaitsjate kohta (2008), lapse õiguste edendamise ja kaitsmise kohta (2008), naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kohta ning nende diskrimineerimise kõigi vormide vastase võitluse kohta (2008), rahvusvahelise humanitaarõiguse kohta (2009), lesbide, geide, biseksuaalide ja transseksuaalide inimõiguste igakülgse edendamise ja kaitsmise vahendile (2010), samuti ELi aastaaruannetele inimõiguste kohta maailmas; lisaks peaksid volitused hõlmama kõrge esindaja ja ELi institutsioonide toetamist ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete propageerimisel;
   g) ELi inimõiguste eriesindajal peaks olema vajalik kutsekvalifikatsioon, pikaajalised kogemused ja tõendatavad saavutused inimõiguste valdkonnas, samuti peaks ta olema aus isiklikus ja kutsealases elus ning tal peaks olema rahvusvaheliselt hea maine;
   h) ELi inimõiguste eriesindaja tuleks nimetada ametisse 2,5 aastaks; järjepidevuse, sidususe ja demokraatliku vastutuse tagamiseks peaks volitusi saama pikendada ning Euroopa Parlamendiga tuleks pikendamisprotsessi käigus nõuetekohaselt ja õigeaegselt konsulteerida;
   i) ELi inimõiguste eriesindaja peaks tegema tihedat koostööd liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ja Euroopa Parlamendi presidendiga, et tagada inimõiguste sidusus ja süvalaiendamine kõigi ELi institutsioonide töö kõigis poliitikavaldkondades; ELi eriesindaja peaks tegema tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse inimõiguste ja demokraatia direktoraadiga ning kõigi mitmepoolsete ELi delegatsioonidega (New York, Genf, Viin, Strasbourg), samuti kõigi ELi delegatsioonidega maailmas, et lihtsustada inimõigustealaseid kontakte kõigi ELi teenistustega, ELi delegatsioonidega kolmandates riikides ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; Euroopa välisteenistuse inimõiguste ja demokraatia direktoraat peaks osutama kõiki vajalikke teenuseid ja lihtsustama ELi eriesindaja volituste elluviimist;
   j) säilitades tihedad sidemed nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteega, peaks ELi inimõiguste eriesindaja andma Euroopa Parlamendi asjaomasele komisjonile korrapäraselt aru inimõiguste olukorra kohta maailmas ja volituste rakendamise olukorra kohta, sealhulgas ÜRO inimõiguste nõukogu ja ÜRO Peaassamblee istungite ning kolmandate riikidega peetavate inimõiguste dialoogide tulemuste kohta ja inimõiguste riigistrateegiate rakendamise kohta;
   k) ELi inimõiguste eriesindaja peaks volituste rakendamisel tegema koostööd kohaliku, piirkondliku ja riigi tasandi kodanikuühiskonna esindajatega, vabaühenduste, ekspertide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes tegutsevad inimõiguste ja demokraatia valdkonnas;
   l) ELi inimõiguste eriesindajale tuleks eraldada adekvaatsed rahalised vahendid ja personal, et tagada eriesindaja ja tema meeskonna tõhus töö; ELi inimõiguste eriesindaja eelarve tuleks läbi vaadata kord aastas;
   m) ELi inimõiguste eriesindaja peaks vastutama sellise meeskonna moodustamise eest, mis hõlmab vajalikud poliitilised kogemused vastavalt volitustele ja tegutseb ELi inimõiguste eriesindaja volituste huvides; arvestades volituste ulatust ja valdkonnaülest laadi, on oluline määrata piisavalt personali töötama ELi inimõiguste eriesindaja otsese järelevalve all; meeskonda võib kaasata liikmesriikidest ja ELi institutsioonidest lähetatud töötajad, kajastades samuti vajadust tagada inimõiguste sidusus ja süvalaiendamine kõigi ELi institutsioonide ja liikmesriikide tegevusvaldkondades;
   n) ELi inimõiguste eriesindaja volitus peaks sisaldama viidet käesolevale soovitusele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning teavitamise eesmärgil komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0489.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0126.
(3) http://www.eeas.europa.eu/human_rights/docs/guidelines_en.pdf
(4) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 470.


ÜRO relvakaubanduslepingu läbirääkimised
PDF 138kWORD 58k
Euroopa Parlamendi 13. juuni 2012. aasta resolutsioon ÜRO relvakaubanduslepingu läbirääkimiste kohta (2012/2636(RSP))
P7_TA(2012)0251B7-0276/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 2. –27. juulini 2012 New Yorgis toimuvat ÜRO konverentsi, kus peetakse läbirääkimisi relvakaubanduslepingu sõlmimiseks,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 6. detsembri 2006. aasta resolutsioon 61/89(1) „Ettevalmistused relvakaubanduslepinguks: tavarelvade impordi, ekspordi ja üleandmise ühtsete rahvusvaheliste standardite kehtestamine”, mida toetab 153 ÜRO liikmesriiki ja mis kujutab endast relvakaubanduslepingu ettevalmistamise ametlikku algust, ning 2. detsembri 2009. aasta resolutsiooni 64/48(2) relvakaubanduslepingu kohta, mida toetab 153 ÜRO liikmesriiki, kes otsustasid 2012. aastal kokku kutsuda ÜRO relvakaubanduslepingu konverentsi, mis kestab neli nädalat ja kus koostatakse õiguslikult siduv dokument tavarelvade üleandmise võimalikult kõrgete ühiste rahvusvaheliste standardite kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 14. juuni 2010. aasta otsust 2010/336/ÜVJP(3) ja nõukogu varasemaid otsuseid ELi tegevuse kohta relvakaubanduslepingu toetamiseks,

–  võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad(4),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu järeldusi, eelkõige 10. detsembri 2007. aasta ja 12. juuli 2010. aasta järeldusi relvakaubanduslepingu kohta,

–  võttes arvesse oma 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni, milles nõutakse relvakaubanduse lepingu sõlmimist koos ühiste rahvusvaheliste normide kehtestamisega tavarelvade impordi, ekspordi ja üleandmise kohta,(5) 13. märtsi 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendi kohta(6) ning 4. detsembri 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendi kohta(7), kus rõhutatakse tungivat vajadust relvakaubanduslepingu sõlmimiseks,

–  võttes arvesse ELi vastust ÜRO peasekretäri taotlusele esitada seisukohad relvakaubanduslepingu osade kohta,

–  võttes arvesse kogu maailmas toimuvaid kodanikuühiskonna kampaaniaid tugeva relvakaubanduslepingu sõlmimiseks, kaasa arvatud relvastuskontrolli kampaaniat ning Nobeli rahupreemia laureaatide üleskutset,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi nr 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta(8),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 34,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et puudub õiguslikult siduv ülemaailmne leping tavarelvade üleandmise reguleerimise kohta;

B.  arvestades, et rohkem kui 40 ÜRO liikmesriigil puudub riiklik reguleeriv raamistik relvade üleandmise kontrollimiseks ja nad ei täida ka mingeid piirkondlikke ega rahvusvahelisi norme;

C.  arvestades, et USA Kongressi uurimistalituse(9) andmetel oli arenguriikidega sõlmitud relvakaubanduslepingute hinnanguline üldväärtus 2010. aastal 40 355 miljonit USA dollarit ja tarnete väärtus 34 989 miljonit USA dollarit;

D.  arvestades, et ÜRO Peaassamblee resolutsioonis nr 64/48 nõutakse tungivalt, et ÜRO liikmesriigid koostaksid tulemusliku ja tasakaalustatud õiguslikult siduva dokumendi tavarelvade üleandmise võimalikult kõrgete ühiste rahvusvaheliste standardite kohta ning sõlmiksid tugeva lepingu;

E.  arvestades, et ÜRO Peaassamblee määratluse kohaselt on relvakaubandusleping „õiguslikult siduv leping, millega kehtestatakse tavarelvade impordi, ekspordi ja üleandmise ühtsed rahvusvahelised standardid”(10) ning riikide ülesandeks on „tagada, et nende riiklik süsteem ja sisekontroll oleksid võimalikult kõrgel tasemel, takistamaks tavarelvade kõrvaletoimetamist seaduslikult turult illegaalsele turule, kus neid võidakse kasutada terrorismiaktideks, organiseeritud kuritegevuseks ja muudeks kuritegudeks”(11);

F.  arvestades, et kontrollimata ja reguleerimata relvakaubandus ohustab tõsiselt kohalikku, riiklikku, piirkondlikku ja rahvusvahelist rahu, julgeolekut ja stabiilsust, samuti demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ning jätkusuutlikku sotsiaalset ja majanduslikku arengut; arvestades, et reguleerimata relvakaubandus soodustab relvakonflikte, inimeste ümberasustamist, organiseeritud kuritegevust ja terrorismi;

G.  arvestades, et relvakaubandusleping, mille sõlmimiseks peetakse läbirääkimisi 2012. aastal, peab sisaldama kõrgeimatele rahvusvahelistele standarditele vastavaid selgeid ja siduvaid sätteid, mis on täielikus kooskõlas inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega ja rahvusvahelise humanitaarõigusega;

H.  arvestades, et ELi ühine, terviklik ja järjekindel lähenemisviis on väga oluline, et selline leping ülemaailmsel tasandil vastu võetaks ja lepingut tulemuslikult rakendataks;

I.  arvestades, et relvade üleandmise valdkonnas ei ole võetud siduvaid kohustusi, millega selgesõnaliselt tagataks inimõigusi käsitlevast rahvusvahelisest õigusest ja rahvusvahelisest humanitaarõigusest kinnipidamine;

J.  arvestades, et nõukogu on rõhutanud, et tuleks teha kõik võimalik, et ettevalmistuskomitee istungid hõlmaksid võimalikult laia küsimusteringi; arvestades, et sel eesmärgil võttis nõukogu 14. juunil 2010. aastal vastu otsuse nr 2010/336/ÜVJP ELi tegevuste kohta relvakaubanduslepingu toetamiseks Euroopa julgeolekustrateegia raames, et propageerida relvakaubanduslepingut ÜRO liikmesriikide seas, kodanikuühiskonnas ja ettevõtjate hulgas;

K.  arvestades, et ELi ühine seisukoht, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad, on aidanud ühtlustada ELi liikmesriikide riiklikku relvaekspordikontrolli poliitikat ning mitmed kolmandad riigid on ühisseisukoha põhimõtted ja kriteeriumid ametlikult heaks kiitnud;

L.  arvestades, et relvkaubandusleping peab tugevdama vastutust ja selle rakendamine peab olema avalik ja läbipaistev;

M.  arvestades, et ÜRO põhikirjas on ette nähtud ÜRO liikmesriikide õigused ja kohustused, sealhulgas artikli 51 kohane kõigi riikide võõrandamatu õigus individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele;

Tugeva relvakaubanduslepingu põhitegurid on läbipaistvus ja vastutus

1.  nendib, et majandus- ja finantskriisist hoolimata ülemaailmne eksport rahalises väärtuses aina kasvab ning et ELi liikmesriikide arvele langeb püsivalt ligikaudu 30% kogu ekspordist ning nad kuuluvad maailma juhtivate relvatootjate ja eksportijate hulka(12); seepärast rõhutab, et EL ühteaegu kannab vastutust ja on huvitatud sellest, et ülemaailmsel tasandil arendada ja toetada reguleeritud ning läbipaistvamat ja paremini kontrollitud relvakaubandust;

2.  sedastab, et kehvasti reguleeritud, kontrollimatu ja läbipaistmatu relvakaubandus toob kaasa vastutustundetu kauplemise relvadega ning on põhjustanud asjatuid inimkannatusi ja õhutanud relvakonflikte, ebastabiilsust, terrorirünnakuid ja korruptsiooni, takistanud rahutagamise protsesse, head valitsemistava ja sotsiaal-majanduslikku arengut ning toonud kaasa demokraatlikult valitud valitsuste kukutamist ning õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi;

3.  nõuab seetõttu, et 2012. aasta juulis toimuvad läbirääkimised õiguslikult siduva rahvusvahelise relvakaubanduslepingu sõlmimiseks tähistaksid ajaloolise tähtsusega edasiminekut, kus läbipaistvuse ja vastutuse suurendamisega kehtestatakse kõrgeimad rahvusvahelised standardid ja kriteeriumid, mille alusel hinnata otsuseid tavarelvade üleandmise, impordi ja ekspordi kohta;

4.  palub rahvusvahelisel kogukonnal üles näidata tõsist tahet selleks, et reguleerida rahvusvahelist relvakaubandust ning protseduurireegleid kõigiti ära kasutades kokku leppida terviktekstis, mis hõlmab kõiki põhiküsimusi, mis on vajalikud tugeva lepingu sõlmimiseks 2012. aasta juulis toimuva konverentsi käigus;

5.  nõuab, et ülemaailmse ja ulatusliku ÜRO relvakaubanduslepingu läbirääkimised kulgeksid kiiresti ning lepingu vastuvõtmise ja jõustamisega ei viivitataks;

Reguleerimisala

6.  rõhutab, et tõhus leping peaks hõlmama võimalikult laia tegevuste ringi tavarelvade kaubanduses, sealhulgas importi, eksporti, üleandmist (k.a transiit ja ümberlaadimine, samuti ajutine import ja eksport ning taasväljavedu), tootmist välismaise litsentsi alusel, varude haldamist, ning kõiki asjaomaseid teenuseid, sh vahendamist, transporti ja rahastamist;

7.  on seisukohal, et tõhus leping peaks hõlmama tavarelvade kaubanduse kõiki aspekte, sh riigilt riigile üleandmist, riigilt lõppkasutajale üleandmist, müüki, liisimist, samuti laenamist, kinkimist, abisaadetisi või üleandmise muid vorme;

8.  on seisukohal, et tõhus leping peaks hõlmama samuti tavarelvi kõige laiemas mõttes, sh väike- ja kergrelvi ning laskemoona, immateriaalset tehnosiiret, kahesuguse kasutusega kaupu, nende kasutuse, tootmise või hooldusega seotud koostisosi ja tehnoloogiat, kasutatakse neid siis militaarsetel või muudel julgeoleku ja õiguskaitse eesmärkidel;

9.  on arvamusel, et nõuetekohast tähelepanu tuleb pöörata tavarelvade ja laskemoona märgistamisele ja jälgitavusele, et suurendada vastutust ja vältida relvade üleandmist ebaseaduslikele vastuvõtjatele;

Kriteeriumid ja rahvusvahelised standardid

10.  on seisukohal, et relvakaubanduslepingu pikaajaline edu sõltub võimalikult kõrgetest, rangetest ja selgetest standarditest;

11.  nõuab, et relvakaubanduslepingus tuletataks osalisriikidele meelde, et kõigi otsuste puhul, mis käsitlevad relvade üleandmist, tuleks täielikult järgida oma rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige seoses inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõigusega, ning et need otsused peaksid olema kooskõlas ÜRO põhikirjaga, sh piirkondlike organisatsioonide ja ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide ja relvaembargodega; on seisukohal, et osalisriigid ei tohiks relvi üle anda riikidele, kus on tõsine oht, et relvi võidakse kasutada selleks, et toime panna või soodustada tõsiseid rikkumisi seoses inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõigusega, kaasa arvatud genotsiid, inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod;

12.  nõuab, et ÜRO liikmesriigid võtaksid vastu siduvad lisakriteeriumid (mis tuleks välja töötada rahvusvaheliste standarditena), et anda otsustajatele suuniseid relvaekspordi kohta; on seisukohal, et nende kriteeriumide puhul tuleks eelkõige arvesse võtta sihtriigi tulemusi sellistes valdkondades nagu hea valitsemistava, demokraatia, õigusriiklus, inimõigused, desarmeerimine, korruptsioonivastane võitlus, diversioonioht, mõju riigi sotsiaal-majanduslikule arengule, aga ka piirkondliku rahu ja julgeoleku säilitamist; on arvamusel, et lepingus tuleks sätestada konkreetsed korruptsioonivastased kriteeriumid;

13.  palub, et asepresident ja kõrge esindaja ning ELi liikmesriigid seisaksid selle eest, et tulevane leping sisaldaks tugevaid korruptsioonivastaseid mehhanisme, nagu on ette nähtud ELi 12. juuli 2011. aasta avalduse lõikes 3; tuletab meelde vajadust lisada viide korruptsioonile kooskõlas asjakohaste kehtivate rahvusvaheliste lepingutega ning võtta vastavaid meetmeid selliste kuritegude ärahoidmiseks;

14.  nõuab, et need kriteeriumid töötataks välja ühiste tegevussuunistena riskianalüüsiks, mille alusel teha otsuseid relvade üleandmise kohta;

15.  kutsub Euroopa Liitu üles, et ta sõltumata relvakaubanduslepingu läbirääkimiste tulemustest, järgiks võimalikult kõrgeid standardeid relvaeksporti käsitleva nõukogu ühise seisukoha (2008/944/ÜVJP) tõlgendamisel ja peaks kinni oma kaheksast kriteeriumist, eelkõige seoses inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõigusega;

Rakendamine ja aruandlusmeetmed

16.  rõhutab relvakaubanduslepingu tõhusa ja usaldusväärse rakendamise tähtsust, toonitades vastutust, läbipaistvust, osalisriigi kohustusi ja paremat kooskõlastamist pädevate asutuste vahel;

17.  rõhutab, et tugev relvakaubandusleping peab sisaldama sätteid ja kriteeriume, mis kohustavad osalisriike vastu võtma riiklikke seadusi ja looma riikliku asutuse, kes vastutab lepingu reguleerimisalasse kuuluvate kaubaartiklite kõigi üleandmiste kontrolli eest ning kõigi aruandlus- ja rakendusnõuete täitmise eest; on seisukohal, et relvakaubanduslepingu rakendamine peaks hõlmama lõppkasutajate kontrollimist ja vahendustegevust, sh ettevõtjate registreerimist ja nende tegevuse litsentsimist, taotlejate poolt vajaliku teabe avalikustamist ja kõigi täiendavate dokumentide esitamist enne ekspordiloa väljastamist, samuti õiguslikke meetmeid, et tunnistada kuritegudeks tavarelvade ja laskemoona üleandmine, millele riiklik asutus ei ole litsentsi andnud või mis ei vasta lepingule;

18.  on seisukohal, et lepingu tulemuslik rakendamine sõltub läbipaistvuse edendamisest ning teabe ja parimate tavade vahetamisest riikide vahel, kes osalevad relvade eksporti, importi ja üleandmist käsitlevates otsustes;

19.  on seisukohal, et ÜRO tavarelvastuse registri koostamise kogemus hõlbustab sellise läbipaistvuse suurendamist ja teabe vahetamist, ning nõuab, et registrisse lisataks juurde relvaliike, sh väike- ja kergrelvad ning laskemoon;

20.  nõuab seepärast, et relvakaubandusleping sisaldaks tugevaid ja selgeid sätted, mis näevad ette osalisriikide korrapärase iga-aastase aruandluse relvade üleandmise kõigi otsuste kohta, sh teave üleandmiseks lubatud varustuse liigi, koguse ja vastuvõtjate kohta, samuti aruandlus lepingu kogu reguleerimisala ja kõigi sätete rakendamise kohta; nõuab, et relvakaubanduslepingus nõutaks ka osalisriikidelt sellise süsteemi loomist, milles säilitatakse vähemalt 20 aastat andmeid kõigi riikliku kontrollisüsteemi läbinud rahvusvahelise kaubanduse tehingute kohta;

21.  nõuab, et loodaks eriotstarbeline relvakaubanduslepingu rakendus- ja tugiüksus, mille ülesannete hulka kuuluks osalisriikide aruannete kogumine ja analüüs, ning et ÜRO peasekretär avaldaks aastaaruande lisaettepanekutega lepingu rakendussätete tugevdamise kohta; nõuab, et relvakaubanduslepingu rakendus- ja tugiüksusele antaks õigus analüüsida ka andmeid relvade üleandmise kohta ning tuvastada ebakõlasid ja võimalikke lepingurikkumisi ning teavitada sellest osalisriikide konverentsi;

22.  nõuab kõikide selliste aruannete avalikustamist;

23.  nõuab, et toimuksid osalisriikide aastakonverentsid ning iga viie aasta järel korraldataks lepingu läbivaatamise konverents, millest kodanikuühiskonna organisatsioone kutsutaks osa võtma;

24.  on seisukohal, et relvakaubanduslepingu pikaajaline edu sõltub täielikust läbipaistvusest ning vastutusest pädevate riiklike asutuste, sealhulgas parlamendi kontrolliorganite ees eksportivates ja importivates riikides; nõuab seepärast töökindlaid läbipaistvusmehhanisme, sealhulgas iga-aastast aruandlust, et tugevdada parlamentide rolli nõudmaks oma valitustelt aruandmist otsustest, mis on langetatud relvade ekspordi, impordi ja üleandmise kohta;

25.  on seisukohal, et igale osalisriigile, kes palub abi relvakaubanduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, tuleks anda vajalikku tuge ja tehnilist abi; nõuab, et Euroopa Liit jätkaks oma väljapoole suunatud tegevust ning suurendaks abi muu hulgas sellistes valdkondades nagu seadusandlik tugi, institutsioonide ülesehitamine ja haldusabi ning aitaks parandada riigisisest oskusteavet kõigis relvade üleandmise kontrollisüsteemiga seotud organites, sh kodanikuühiskonna organisatsioonid ja parlamendid;

Euroopa Liidu ja Euroopa Parlamendi roll

26.  tunnustab Euroopa Liidu ja liikmesriikide ühtset ja järjekindlat toetust rahvusvahelisele protsessile relvakaubanduslepingu sõlmimiseks; nõuab jätkuvaid pingutusi ja sihipärast tööd nii konverentsi eel, kaasa arvatud kõige kõrgema poliitilise tasandi demaršid ja tippkohtumised juulikuus toimuva konverentsi ettevalmistamiseks, kui ka lepingu ratifitseerimisel ja rakendamisel;

27.  on veendunud, et ELi vastus ÜRO peasekretäri taotlusele esitada seisukohad relvakaubanduslepingu osade kohta on sobiv alus ELi liikmesriikide kooskõlastatud tegevuseks relvakaubanduslepingu rahvusvahelisel konverentsil;

28.  nõuab tungivalt, et kõrge esindaja ja komisjoni asepresident konsulteeriks põhjalikult kõigi ELi liikmesriikidega ja kooskõlastaks oma tegevust nendega selle tagamiseks, et EL räägiks ühel häälel ja esindaks kindlat seisukohta;

29.  nõuab, et liikmesriigid, järgides Lissaboni lepingust tulenevaid kohustusi, toetaksid konverentsil liidu seisukohti, mis on esitatud vastuses ÜRO peasekretärile, et tagada hea tulemus ja tugev relvakaubandusleping; kutsub seega ELi liikmesriike üles avalikult ja üksmeelselt kinnitama oma täielikku toetust läbirääkimistes osalevale ELi delegatsioonile;

30.  nõuab tungivalt, et asepresident ja kõrge esindaja ning liikmesriigid eelistaksid tugevust tulevase lepingu sisu ja liikmesuse puhul; nõuab tungivalt, et USA loobuks oma seisukohast, et relvakaubanduslepingu läbirääkimised peavad toimuma konsensuse alusel;

31.  tervitab asepresidendi ja kõrge esindaja lubadust esitada vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikele 1 enne konverentsi parlamendile ELi seisukohad;

o
o   o

32.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile ning ELi liikmesriikide parlamentidele.

(1) http://daccess-dds-ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/N06/499/77/PDF/N0649977.pdf?OpenElement
(2) http://daccess-dds-ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/N09/464/71/PDF/N0946471.pdf?OpenElement
(3) ELT L 152, 18.6.2010, lk 14.
(4) ELT L 335, 13.12.2008, lk 99.
(5) ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 342.
(6) ELT C 66 E, 20.3.2009, lk 48.
(7) ELT C 21 E, 28.1.2010, lk 2.
(8) ELT L 146, 10.6.2009, lk 1.
(9) http://www.sipri.org:9090/research/armaments/transfers/transparency/national_reports/united_states/CRS_Report_DN_03-10.pdf/view
(10) ÜRO Peaassamblee resolutsioon 61/89.
(11) ÜRO Peaassamblee resolutsioon 63/240.
(12) Andmed pärinevad Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi näitajate hinnangust (USA dollarites 1990. aasta püsivhindades), vt veebilehte: http://www.sipri.org/databases/armstransfers/background/explanations2_default


Kongo Demokraatlikus Vabariigis toimunud valimiste järelmeetmed
PDF 125kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 13. juuni 2012. aasta resolutsioon valimiste järelevalve kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (2012/2673(RSP))
P7_TA(2012)0252RC-B7-0280/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜROs 2005. aasta oktoobris kinnitatud rahvusvaheliste valimiste vaatlemise missioonide põhimõtteid käsitlevat deklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste hartat,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, mille Kongo Demokraatlik Vabariik (Kongo DV) ratifitseeris 1982. aastal,

–  võttes arvesse komisjoni teatist ELi valimisabi ja -vaatluste kohta,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kongo Demokraatliku Vabariigi kohta,

–  võttes arvesse 2000. aasta juunis allkirjastatud Cotonou partnerluslepingut,

–  võttes arvesse AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee 22. novembri 2007. aasta resolutsiooni olukorra kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis, eelkõige riigi idaosas, ja selle mõju kohta piirkonnale,

–  võttes arvesse nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta ühismeedet 2009/769/ÜVJP, millega muudetakse nõukogu ühismeedet 2007/405/ÜVJP julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu politseimissiooni ja selle õigusalase kontaktüksuse kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (EUPOL RD Congo),

–  võttes arvesse julgeolekusektori reformi missiooni EUSEC RD Congo, mis loodi 2005. aasta juunis (nõukogu 2. mai 2005. aasta ühismeede 2005/355/ÜVJP Kongo Demokraatliku Vabariigi (Kongo DV) julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu nõustamis- ja abimissiooni kohta),

–  võttes arvesse volitusi, mis anti Euroopa Liidu poolt 28. novembril 2011. aastal toimunud presidendi- ja parlamendivalimistele saadetud valimiste ELi vaatlusmissioonile, et anda valimisprotsessile üksikasjalik, erapooletu ja sõltumatu hinnang riikliku ja piirkondliku õigusraamistiku raames, ent samuti kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja Kongo Demokraatliku Vabariigi poolt allkirjastatud rahvusvaheliste lepingutega,

–  võttes arvesse valimiste ELi vaatlusmissiooniga ühinenud ja selle järeldusi toetanud Euroopa Parlamendi delegatsiooni volitusi,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi paruness Ashtoni 9. detsembri 2011. aasta avaldust valimisprotsessi kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis,

–  võttes arvesse liidu kõrge esindaja Ashtoni ja volinik Piebalgsi 2. detsembri 2011. aasta ühisavaldust valimiste kohta ja 7. juuni 2012. aasta avaldust,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi paruness Ashtoni 20. detsembri 2011. aasta avaldust valimisprotsessi kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis,

–  võttes arvesse Kongo Demokraatlikus Vabariigis viibinud valimiste ELi vaatlusmissiooni lõplikku raportit ja soovitusi,

–  võttes arvesse sõltumatu riikliku valimiskomisjoni (INEC) 2012. aasta aprillis antud soovitusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 122,

A. arvestades, et Kongo Demokraatlikus Vabariigis viibinud valimiste ELi vaatlusmissioon järeldas oma lõpparuandes, et valimisprotsessi varjutas läbipaistvuse ja usaldusväärsuse puudumine, mis tulenes arvukatest rikkumistest ja avastatud pettustest;

B.  arvestades, et Kongo Demokraatlikku Vabariiki lähetatud valimiste ELi vaatlusmissioon koostas Kongo ametivõimude jaoks 22 soovitust meetmete kohta valimiste läbipaistvuse ja usaldusväärsuse oluliseks parandamiseks, mis on tehniliselt teostatavad enne eelseisvaid provintsi- ja kohalikke valimisi;

C.  arvestades, et ELi nimel kõnelenud liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Catherine Ashton väljendas veel kord muret asjaolu pärast, et valimistulemuste kogumisel ja avaldamisel ilmnesid tõsised puudused ja läbipaistmatus, millest muu hulgas andis teada ka valimiste ELi vaatlusmissioon;

D.  arvestades, et Kongo ametiasutuste ning sõltumatu riikliku valimiskomisjoni tuvastatud puudustest hoolimata kinnitas Kongo Demokraatliku Vabariigi ülemkohus mõlemate valimiste lõplikud tulemused ning kuulutas 16. detsembril 2011. aastal ametisoleva presidendi Joseph Kabila uuesti presidendiks;

E.  arvestades, et provintsi- ja kohalike valimiste korraldamiseks kehtestatud kuupäevast, nimelt 25. märtsist 2012, ei ole kinni peetud, ja arvestades, et 6. juunil 2012 teatas sõltumatu riikliku valimiskomisjoni esimees provintsi-, linna-, munitsipaal- ja kohalike valimiste ajakava muutmisest, mistõttu valimisprotsess pikeneb 2014. aastani;

F.  arvestades, et audiovisuaal- ja kommunikatsiooninõukogu (CSAC) ei suutnud tagada kõigi kandidaatide võrdse meediakajastuse põhimõtte järgimist;

G.  arvestades, et karistamatus tõsiste inimõiguste rikkumiste puhul loob ebakindluse õhkkonda, ja arvestades, et olukord Kongo Demokraatliku Vabariigi demokratiseerumisega on jätkuvalt mureallikaks, arvestades poliitiliselt ajendatud inimõiguste rikkumiste sagenemist enne presidendivalimisi;

H.  arvestades, et inimõiguslaste ja ajakirjanike represseerimine Kongos DVs on suurenenud, ning et neid vahistatakse meelevaldselt ja hirmutatakse;

I.  arvestades, et Kongo juhtiva inimõiguslase Floribert Chebeya Bahizire tapmine ja viis, kuidas seda juhtumit käsitleti, on tõsine kuritegu, kuid samuti halvim märk kõigile Kongo inimõiguslastele;

J.  arvestades, et valimistele eelnenud ajavahemikul tekkis palju probleeme, sealhulgas üleminek presidendivalimiste ühevoorulisele süsteemile, valideerimata valijate register, sõltumatu riikliku valimiskomisjoni puudulik legitiimsus, ebapiisavalt ja kehvalt kohaldatud õigusraamistik ning ülemkohtu kohtunike nimetamine;

K.  arvestades, et EL toetab kümnenda Euroopa Arengufondi A-assigneeringute all hea valitsemistava projekte, näiteks demokraatlike ja läbipaistvate valimiste korraldamist;

L.  arvestades, et EL toetas neid valimisi 47,5 miljoni euroga ning andis täiendavalt 2 miljonit eurot julgeoleku tagamiseks; arvestades, et valimiste ELi vaatlusmissiooni (EU EOM DRC 2011) raames valimiste järelevalves osalenud 147 vaatlejat andsid sellesse isikliku panuse;

M.  arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu pikendas oma 28. juuni 2011. aasta resolutsioonis 1991 Kongo Demokraatlikus Vabariigis toimiva ÜRO stabiliseerimismissiooni (Monusco) mandaati 30. juunini 2012;

N.  arvestades, et suurenenud töötus, ühiskonna allakäik ja elanikkonna vaesumine on otsustavad tegurid Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitilise stabiilsuse kahjustamisel;

O.  arvestades, et Kongos on 1,7 miljonit riigisisest põgenikku ja et naaberriikides viibib 426 000 Kongo pagulast;

1.  on veendunud, et demokraatliku ühiskonna ülesehitamiseks on eelkõige vaja tugevat poliitilist tahet ning poliitiliste juhtide, valitsuse ja opositsioonirühmituste ambitsioonikat nägemust, mille eesmärk on luua poliitilised organid, et tagada elanikkonna inimõigused, kodaniku- ja poliitilised, sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaalased õigused;

2.  on seisukohal, et Kongo DV poliitilised juhid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, usuvõimud ja naisteühingud peaksid jõudma riikliku konsensuseni piisavate ja asjakohaste institutsioonide ning kehtestatud ja kokkulepitud menetluste suhtes, mille abil saab rakendada demokraatlikke tavasid;

3.  on arvamusel, et demokratiseerimisprotsessi kujundamisel ja reguleerimisel on eriti vajalik sõltumatu kohtu- ja meediasüsteem, et tugevdada õigusriigi põhimõtteid, rajada demokraatlikud institutsioonid, sealhulgas poliitilise pluralismi põhine toimiv parlament, ja tugevdada kodanikuühiskonna rolli;

4.  on seisukohal, et valimised on vajalikud, kuid ainuüksi valimistest ei piisa, et luua vajalikud tingimused demokratiseerimisprotsessiks, mis hõlmab palju rohkemat kui ainult valimiste korraldamine; on seisukohal, et demokratiseerimisprotsessi õnnestumiseks on otsustavalt tähtis pühenduda riigi sotsiaalsele ja majandusarengule ning tagada elanikkonna põhiõigused, sealhulgas õigus töötada ning õigus tervishoiule ja haridusele;

5.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Kongo elanikud osalesid massiliselt 2011. aasta novembris toimunud presidendi- ja parlamendivalimistel ning näitasid sellega, kui oluline on neile Kongo DVs tõelise demokraatia ülesehitamine;

6.  ergutab valitsust alustama poliitilist dialoogi kõigi parteidega, sealhulgas opositsiooni esindajate ja kodanikuühiskonnaga, et luua riigis tingimused tõeliseks demokraatiaks ja poliitiliseks reformiks;

7.  rõhutab, et on tähtis asutada põhiseaduskohus, mis tagab valimisprotsessi suurema läbipaistvuse eelkõige seoses valimisvaidluste lahendamisega;

8.  kordab oma järeldust, et sõltumatu riikliku valimiskomisjoni tegevus on puudulik ning soovitab, et kui INECi koosseis on läbi vaadatud, tuleks komisjoni mitmest aspektist põhjalikult reformida, et INEC oleks tõeliselt tasakaalustatud ja esindaks paremini Kongo DV kodanikuühiskonda;

9.  peab tervitatavaks sõltumatu riikliku valimiskomisjoni tahet taastada mitmesuguste toimijate vaheline usaldus ja rakendada valimiste ELi vaatlusmissiooni soovitusi ning kutsub sellega seoses sõltumatut riiklikku valimiskomisjoni üles esildama konkreetset ja asjakohast tegevuskava;

10.  rõhutab Kongo kodanikuühiskonna äärmiselt olulist rolli valimisprotsessis ühiskonnaõpetuse edendamisel ja siseriiklikul vaatlemisel; palub seetõttu Euroopa Liidul ja rahvusvahelisel üldsusel toetada Kongo DV-d demokraatia ja rahu kindlustamisel, abistada Kongo valitsusväliseid organisatsioone valijate teadlikkuse tõstmisel ja riigis toimuvate valimiste vaatlemisel ning toetada Kongo rahvast demokraatia ja sotsiaalse õigluse saavutamise püüdlustes;

11.  nõuab tungivalt, et audiovisuaal- ja kommunikatsiooninõukogul (CSAC) võimaldataks tõeliselt ja tõhusalt toimida, et kindlustada kõigi valimiskandidaatide meedias võrdse kajastamise põhimõtte kohaldamine;

12.  mõistab kindlalt hukka kahetsusväärsed vägivallaaktid ja põhiõiguste rikkumised 28. novembril 2011. aastal toimunud valimiste ajal ja palub Kongo ametiasutustel teha kõik selleks, et korraldada vajalikud uurimised süüdlaste kindlakstegemiseks; väljendab heameelt julgeolekujõudude ja õiguskaitseorganite jõupingutuste üle seista tulemuslikult vastu kõigile inimõiguste rikkumistele ja julgustab neid seda tööd jätkama;

13.  rõhutab, et inimõiguste rikkumiste, eriti massivägistamiste kriminaaluurimises ei ole tehtud mitte mingisuguseid märkimisväärseid edusamme; märgib, et kohtusüsteem on siiani suuremalt jaolt võimetu õigust mõistma ja ohvritele hüvitist pakkuma;

14.  väljendab muret selle üle, et inimõiguste aktivisti Floribert Chebeya mõrvarid on kohtuotsusele vaatamata endiselt vabaduses; nõuab tungivalt et Kongo DV kohtusüsteem võtaks arvesse Chebeya lese apellatsiooni kõnealuse kohtuotsuse peale ning määraks kindlaks apellatsioonimenetluse kuupäeva;

15.  kutsub Kongo DV ametivõime sõnavabaduse nimel üles mitte otseselt või kaudselt takistama kõnealust teemat käsitleva režissöör Thierry Micheli dokumentaalfilmi levitamist Kongo DVs;

16.  nõuab, et Kongo DV valitsus pühenduks otsusekindlalt kõiki inimõigusi, sh sõna- ja arvamusvabadust ning kogunemis- ja usuvabadust austavale poliitikale, ning teeks lõpu soo või seksuaalse sättumuse alusel toimuvale diskrimineerimisele; rõhutab, kui oluline on edendada õigusriiki, head valitsemistava ja võitlust korruptsiooni vastu ning kontrolli julgeolekuteenistuste üle;

17.  kutsub Kongo DV praegust valitsust üles tegema riigi tasandil lisapingutusi, et tagada õigusriigi põhimõtte järgimine ning Kongo kodanike turvalisus kogu Kongo DV territooriumil; palub peaministril kui valitsuse riigi rahanduse eest vastutaval isikul tagada, et finantsjuhtimise kõrgeimate standardite ning nõuetekohaste eelarvemenetluste järgimine muutuks Kongo DV valitsuse jaoks otsuste tegemisel tavapäraseks;

18.  märgib, et naiste diskrimineerimine, mis takistab naistel täiel määral poliitikas osaleda, jätkub sellest hoolimata, et põhiseaduses on sätestatud sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja meeste võrdse esindatuse põhimõtte järgimine eri otsustusorganite puhul; soovitab võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed, et kindlustada naiste kaasamine poliitikasse, ja muuta valimisseadust, et tagada naiste ja meeste võrdse esindatuse põhimõtte järgimine;

19.  väljendab heameelt INECi sekretariaadi 6. juuni 2012. aasta pressiteates avalikustatud otsuse N 019/CEN/BUR/12 üle, millega kehtestati provintsi-, linna-, munitsipaal- ja kohalike valimiste muudetud ajakava, mis pikendab valimistsüklit 2014. aastani;

20.  palub INECil esitada korralduskava ja eelarvekava, milles oleks selgelt kavandatud eelseisvate valimiste korraldus; palub esitada need kavad heakskiitmiseks kõigile parteidele ja kodanikuühiskonnale;

21.  palub enamuse moodustava presidendipartei liikmetel, opositsioonil, riigi haldusasutustel, kodanikuühiskonnal ja Kongo DV elanikkonnal üldiselt tagada, et muudetud valimiste ajakavas ajavahemikuks 2012–2014 ette nähtud eelseisvad valimised oleksid läbipaistvad, usutavad ja usaldusväärsed ning et austataks inimõigusi ja põhivabadusi;

22.  ergutab komisjoni ja liikmesriike tegema Kongo DV valimisprotsessile ette nähtud ELi valimisabi sõltuvaks valimiste ELi vaatlusmissiooni soovituste tegelikust rakendamisest;

23.  rõhutab, et riigi julgeoleku- ja humanitaarolukord ohustab endiselt piirkonna stabiilsust, ning toonitab, et Kongo DV pikaajalise arengu eeltingimuseks on rahu, turvalisus, demokraatia ja hea valitsemistava;

24.  nõuab, et Kongo DV parlament kaasataks kaevandussektori järelevalvesse ja et kaalutaks sõltumatu uurimise korraldamist, mille abil tagada kaevandussektori tegevuse läbipaistvus;

25.  toetab tsiviilelanikkonna kaitsmise huvides ÜRO inimõiguste nõukogu Kongo DV eriraportööri nimetamist ning Monusco mandaadi uuendamist;

26.  kutsub Kongo ametivõime üles võimalikult kiiresti ratifitseerima demokraatiat, valimisi ja valitsemistava käsitleva Aafrika harta;

27.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Aafrika Liidule, Ida-Aafrika järvede piirkonna riikide valitsustele, ÜRO inimõiguste nõukogule ning Kongo Demokraatliku Vabariigi ametivõimudele.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika