Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava (COM(2011)0760 – C7-0432/2011 – 2011/0345(COD))

P7_TA(2012)0253 A7-0145/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0760),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0432/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. jaanuari 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A7-0145/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. juunil 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2012, millega muudetakse nõukogu aasta määrust (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1300/2008 (millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava)(4) antakse nõukogule õigus võtta järelmeetmeid ja vaadata läbi kõnealuse määruse artikli 3 lõikes 2 kõnealuses määruses sätestatud ning artikli 4 lõigetes 2–5 ja artiklis 9 osutatud kalastussuremuse maksimumtaset püügil ja sellega seotud kudekarja biomassi taset. [ME 1]

(2)  ELi toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud korras võib komisjonile anda õigus delegeeritud aktidega täiendada või muuta seadusandliku akti mitteolemuslikke osi. [ME 2]

(3)  Mitmeaastases kavas seatud eesmärkide tulemuslikuks saavutamisekssaavutamise tagamiseks ning varude tingimuste muutustele kiireks reageerimiseks tuleks komisjonile ELi toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud korras anda õigus võtta vastu õigusakte, et vaadata läbi kõnealuse kalastussuremuse maksimumtasemed püügil ja sellega seotud kudekarja biomassi tasemed, kui teaduslikest andmetest nähtub, et need väärtused ei ole kava eesmärkide saavutamiseks enam asjakohased. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 3]

(4)  Kuna Šotimaa lääneranniku vete heeringas on rändav liiksiirdekala, peaks selle ala täpsustamine, kus heeringas Šotimaast lääne pool asuvate vete heeringavaru praegu elutseb, võimaldama eristada selle kalaliigi varusid teistest varudest, kuid ei peaks takistama kõnealuse kava kohaldamist sel juhul, kui kalaliik muudab oma liikumissuundumusiselle kalavaru rändeteed muutuvad.. Seepärast tuleks artikleid 1 ja 2 vastavalt muuta [ME 4]

(5)  Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. [ME 5]

(6)  Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel saatma asjaomased dokumendid korraga õigel ajal ja nõudeid järgides Euroopa Parlamendile ja nõukogule.[ME 6]

(7)  Käesoleva muutmise käigus tuleks parandada viga artikli 7 pealkirjas.[ME 7]

(8)  Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1300/2008 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1300/2008 muudetakse järgmiselt:

1)  Artikkel 1 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse mitmeaastane kava Šotimaast lääne pool asuvate vete heeringavarude püügiks Šotimaa lääneranniku piirkonna vetes.' [ME 8]

2)  Artiklile 2 lisatakse punkt e järgmises sõnastuses:

Šotimaa lääneranniku piirkonna Šotimaast lääne pool asuvate vete heeringavarud on sellised heeringavarud heeringa (Clupea harengus) varud, kes praegu elutsevad ICES Vb, VIa ja VIb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes, samuti ICES VIa püügipiirkonnas 7° läänepikkusest lääne pool ja 55° põhjalaiusest põhja pool, või 7° läänepikkusest ida ja 56° põhjalaiusest põhja pool, välja arvatud Clyde'i piirkond.' [ME 9]

3)  Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Kalastussuremuse maksimumtasemete ja sellega seotud kudekarja biomassi tasemete läbivaatamine

Kui teaduslikest andmetest nähtubkomisjon kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee soovituste ja võib-olla ka muude teaduslike andmete põhjal ning pärast põhjalikku konsulteerimist pelaagiliste liikide piirkondliku nõuandekomisjoniga leiab, et kalastussuremuse tasemed ja sellega seotud kudekarja biomassi tasemed, mis on sätestatud artikli 3 lõikes 2, artikli 4 lõigetes 2–5 ja artiklis 9, ei ole artikli 3 lõikes 1 esitatud eesmärkide saavutamiseks enam asjakohased, määrab võtab komisjon vastu artikli 9a kohaste kohased delegeeritud õigusaktidega õigusaktid, millega määratakse kindlaks selliste tasemete uued väärtused.' [ME 10]

4)  Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Mitmeaastase kava hindamine ja läbivaatamine

1.  Alates 18. detsembrist 2008 vähemalt iga nelja aasta järel hindab komisjon ja vaatab läbi mitmeaastase kava tulemuslikkuse ja toimimise. Selleks hindamiseks palub komisjon nõuandeid kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteelt ja pelaagiliste liikide piirkondlikult nõuandekomisjonilt. Vajaduse korral võib teeb komisjon teha ettepanekuid mitmeaastase kava kohandamiseks või võttamuutmiseks asjakohaseid ettepanekuid, mis võetakse vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 7 seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

2.  Lõige 1 ei piira artiklis 7 nimetatud õiguste delegeerimist.' [ME 11]

5)  Lisatakse artikkel 9a järgmises sõnastuses:"

„Artikkel 9a

Delegeerimine

1.  Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimuste alusel.

2.  Artiklites Artiklis 7 ja 8 osutatud volitused antakse kindlaksmääramata ajaksõigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kolmeks aastaks alates ...(5)[pp/kk/aaa] [lisada [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Hiljemalt üheksa kuud enne kolmeaastase perioodi lõppu esitab komisjon delegeeritud volituste kohta aruande. Delegeeritud volitusi uuendatakse vaikimisi samadeks ajavahemikeks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab uuendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga perioodi lõppu. [ME 12]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites artiklis 7 ja 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 13]

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle korraga teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artiklitega artikliga 7 ja 8, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada 2 kahe kuu võrra.

[ME 14]

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 68, 6.3.2012, lk 74. (2) ELT C 68, 6.3.2012, lk 74. (3) Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta seisukoht. (4) ELT L 344, 20.12.2008, lk 6. (5) * Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise kohta (COM(2010)0781 – C7-0011/2011 – 2010/0377(COD))

P7_TA(2012)0254 A7-0339/2011

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2010)0781),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0011/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. juuni 2011. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 25. aprilli 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0339/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. juunil 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/.../EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2012/18/EL) lõplikule kujule).

Seadusandliku resolutsiooni lisa

Komisjoni avaldus

Avaldus akuutse toksilisuse 3. kategooria (naha ja sissehingamise kaudu kokkupuutel) väljajätmise kohta

(suurõnnetuste direktiivi (seveso) I lisa 1. osa)

Komisjon kinnitab, et ettepaneku osas saavutatud kompromiss võimaldab paremat inimeste tervise kaitset ja ohutuse tagamist ning keskkonnakaitset kui kehtiv Seveso II direktiiv 96/82/EÜ.

Komisjon kavatseb teostada täiendava analüüsi akuutse toksilisuse 3. kategooriasse (naha ja sissehingamise kaudu kokkupuutel) liigitatud ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste tõenäosuse, ohtude ja võimalike tagajärgede kohta. Olenevalt analüüsi tulemustest võib komisjon esitada seadusandliku ettepaneku kõnealuse kategooria lisamiseks direktiivi reguleerimisalasse.

(1) ELT C 248, 25.8.2011, lk 138.

Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus imikutele ja väikelastele ning meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toiduainete kohta (COM(2011)0353 – C7-0169/2011 – 2011/0156(COD))

P7_TA(2012)0255 A7-0059/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0353),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0169/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Itaalia Senati poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. oktoobri 2011. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0059/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. juunil 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2011 imikutele ja väikelastele,ning meditsiiniliseks eriotstarbeks, gluteenitalumatusega inimestele ning väikese ja väga väikese kalorsusega dieetideks ettenähtud toiduainete kohta [ME 1]

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt,(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 114 on sätestatud, et meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine ning mis muu hulgas käsitlevad tervise-, ohutuse ja tarbijakaitset, peavad lähtuma kaitse kõrgest tasemest, võttes eriti arvesse kõiki teaduslikel faktidel põhinevaid uusi arenguid.

(2)  Ohutu ja tervisliku toidu vaba liikumine on siseturu oluline aspekt, mis mõjutab oluliselt elanike tervistToiduainete ohutus, eelkõige juhul, kui toiduained on mõeldud haavatavatele inimrühmadele, nagu imikud, väikelapsed ja heaolu ningteatavaid haigusi põdevad inimesed, on peamine eeltingimus nende sotsiaalseid isikute vabale liikumisele ja majanduslikke huve.siseturu tõrgeteta toimimisele. [ME 2]

(2a)  Sellega seoses ja kuna liidu õigusaktid toiduainete valdkonnas on koostatud tagamaks seda, et ühtki toiduainet ei lasta turule, kui see on ohtlik, tuleks jätta käesoleva määrusega hõlmatud toidukategooriate hulgast välja ained, millel võib olla kahjulik mõju nimetatud elanikkonna rühmade tervisele. [ME 3]

(3)  Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivis 2009/39/EÜ eritoiduks ettenähtud toiduainete kohta(4) on sätestatud üldeeskirjad selliste toitude koostise ja valmistamise kohta, mis on spetsiaalselt loodud neile ettenähtud tarbijaskonna eritoiduvajaduste rahuldamiseks. Enamik kõnealuse direktiivi sätteid pärineb 1977. aastast ning need ei aita tarbijal teha teadlikku valikut dieettoiduainete, rikastatud toiduainete, toitainetevaeste toiduainete ja seetõttu tuleks neid ajakohastada.nn tavaliste toiduainete vahel. Kõnealuse õigusakti koostoime liidu hilisemate õigusaktidega, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(5), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta(6), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta(7) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele(8), muudab vajalikuks ka direktiivi 2009/39/EÜ põhjaliku läbivaatamise.[ME 4]

(4)  Direktiiviga 2009/39/EÜ on kehtestatud eritoiduks ettenähtud toiduainete üldmääratlus ja märgistamise üldnõuded, sealhulgas nõue, et sellistel toiduainetel peab olema märge nende väidetud toitumuslikuks eesmärgiks sobivuse kohta.

(5)  Direktiivis 2009/39/EÜ sätestatud üldnõudeid koostise ja märgistamise kohta on täiendatud mitmete toidu erirühmade suhtes kohaldavate liidu muude kui seadusandlike aktidega. Selles osas on komisjoni direktiivis 2006/141/EÜ(9) sätestatud ühtlustatud eeskirjad imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta, samuti on komisjoni direktiivis 2006/125/EÜ(10) sätestatud teatavad ühtlustatud eeskirjad imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude suhtes. Samamoodi on ühtlustatud eeskirjad sätestatud ka komisjoni 26. veebruari 1996. aasta direktiivis 96/8/EÜ kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega dieetides kasutatavate toiduainete kohta,(11) komisjoni 25. märtsi 1999. aasta direktiivis 1999/21/EÜ meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta(12) ja komisjoni 20. jaanuari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 41/2009 gluteenitalumatusega inimestele sobiva toidu koostise ja märgistamise kohta(13).

(6)  Lisaks on nõukogu direktiivis 92/52/EMÜ(14) sätestatud ühtlustatud eeskirjad kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ettenähtud imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta.

(6a)  Vastavalt nõukogu 18. juuni 1992. aasta resolutsioonile(15) peaks liit aitama kaasa asjakohaste praktikate rakendamisele rinnapiimaasendajate turustamiseks kolmandates riikides ühenduses asuvate tootjate poolt.[ME 5]

(7)  Direktiiviga 2009/39/EÜ on ette nähtud, et erisätteid kohaldatakse järgmise kahe eritoiduks ettenähtud toiduainete mõistega hõlmatud toiduainerühma kohta: toiduained, mis on ette nähtud eelkõige sportlastele suurest lihaspingest tingitud energiakao korvamiseks, ja toiduained, mis on ette nähtud süsivesikute ainevahetushäiretega (diabeediga) inimestele. Toiduainete suhtes, mis on ette nähtud sportlastele suurest lihaspingest tingitud energiakao korvamiseks, ei olnud erisätete väljatöötamise osas võimalik jõuda õnnestunud lahenduseni väga suurte erimeelsuste tõttu liikmesriikide ja sidusrühmade vahel seoses eriõigusaktide kohaldamisala, hõlmatud toiduainete alarühmade arvu ja koostise suhtes kehtestatavate nõuete kriteeriumide ja võimaliku mõjuga innovatiivsele tootearendusele. Seoses erisätetega süsivesikute ainevahetushäiretega (diabeediga) inimestele ettenähtud toiduainete suhtes jõuti komisjoni aruandes(16) järeldusele, et erinõuete sätestamiseks koostise suhtes puudub teaduslik alus.kohaldamisalaga. Sellegipoolest tuleks endiselt kohaldada komisjoni poolt direktiiviga 2009/39/EÜ võetud kohustust tunnistada sportlaste toitainevajadusi, mida toetavad Euroopa Toiduohutusameti (Toiduohutusamet) teaduslikud arvamused aktiivseid inimesi puudutavate väidete kohta ning toidu teaduskomitee 28. veebruari 2001. aasta aruanne selliste toiduainete koostise ja kirjelduse kohta, mis on ette nähtud eelkõige sportlastele suurest lihaspingest tingitud energiakao korvamiseks. Seetõttu peaks komisjon andma hiljemalt 1. juuliks 2015 hinnangu vajadusele üldised toidualased õigusaktid läbi vaadata. [ME 6]

(7a)  Komisjoni 26. juuni 2008. aasta aruandes süsivesikute ainevahetushäiretega (diabeediga)(17) inimestele ettenähtud toiduainete kohta jõuti järeldusele, et erinõuete sätestamiseks nende koostise kohta puudub teaduslik alus. Seetõttu ei ole käesolev määrus sobiv õigusraamistik selle toiduainete kategooria jaoks. Komisjoni sõnul on olulisem diabeetikute puhul arvestada tarbitud toidu kogust ja valitud toitumismudelit. Selline järeldus ei ole vastuolus kogu liitu hõlmava strateegia koostamisega, mis põhjalikult tegeleks diabeediga (1. tüüp ja 2. tüüp), mida põeb rohkem kui 32 miljonit liidu kodanikku. Laialdaselt leviva ülekaalulisuse ja rahvastiku vananemise tõttu eeldatakse aastaks 2030 selle arvu suurenemist veel 16 % võrra, mistõttu on põhjendatud haigusele erilise tähelepanu pööramine liidu tasandil, sealhulgas teadustöö ja arendustegevuse valdkonnas.[ME 7]

(8)  Direktiivis 2009/39/EÜ nõutakse ka toidu kohta, mida äriettevõtjad esitlevad määratlusele „eritoiduks ettenähtud toiduained” vastavana ja mille kohta ei ole liidu õigusaktides kehtestatud erisätteid, enne selle viimist liidu turule teatamise üldkorda liikmesriigi tasandil, et hõlbustada liikmesriikide jaoks selliste toiduainete tõhusat seiret.

(9)  Komisjoni aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule(18) osutati seoses teatamise korra rakendamisega, et võib tekkida raskusi seoses eritoiduks ettenähtud toiduainete mõiste erineva tõlgendamisega, sest selgus, et määratlust oli riiklikel asutustel võimalik tõlgendada erinevalt. Seepärast on jõutud järeldusele, et on vaja läbi vaadata direktiivi 2009/39/EÜ kohaldamisala, et tagada liidu õigusaktide tõhusam ja ühtlustatum rakendamine.

(10)  Eritoiduks ettenähtud toiduaineid käsitlevate õigusaktide uuringu aruanne(19) kinnitas eelnimetatud teatamise üldkorra rakendamist käsitlenud komisjoni aruande tulemusi ja sellest selgus, et tänapäeval turustatakse ja märgistatakse järjest rohkem toiduaineid eritoiduks ettenähtud toiduainetena direktiivis 2009/39/EÜ sätestatud laia määratluse tõttu. Uuringu aruandes rõhutati ka, et kõnealuse direktiiviga reguleeritud toiduained erinevad liikmesriigiti oluliselt; eri liikmesriikides võidakse sama toiduainet samal ajal turustada eritoiduks ettenähtud toiduainena ja/või tavatoiduainena üldelanikkonnale või suunatuna elanikkonna teatavatele erirühmadele nagu rasedad, menopausijärgsed naised, eakad, kasvueas lapsed, noorukid, füüsilise aktiivsuse eri tasemega inimesed ja teised. Selline olukord kahjustab siseturu toimimist, tekitab õiguslikku ebakindlust pädevate asutuste, toiduainevaldkonna ettevõtjate ja tarbijate suhtes, samas ei saa välistada teadlikult valedel alustel turustamist ja konkurentsi moonutamist.

(11)  Selgub, et muud hiljuti vastuvõetud liidu õigusaktid on areneva ja uuendusliku toiduaineturuga rohkem kohandatud kui direktiiv 2009/39/EÜ. Selles osas on eriti asjakohased ja tähtsad direktiiv 2002/46/EÜ , määrus (EÜ) nr 1924/2006 ja määrus (EÜ) nr 1925/2006. Lisaks reguleeriksid nende liidu õigusaktide sätted piisavalt direktiiviga 2009/39/EÜ hõlmatud mitmeid toiduainerühmi väiksema halduskoormuse ja suurema selgusega kohaldamisala ja eesmärkide suhtes.

(11a)  Seetõttu on vaja regulatiivse keskkonna lihtsustamise kaudu kõrvaldada tõlgenduserinevused ning ületada liikmesriikide ja toiduvaldkonna ettevõtjate raskused toiduaineid käsitlevate eri õigusaktide seostamisel. Nii oleks võimalik tagada, et samasuguseid tooteid käsitletakse kogu liidus ühtmoodi, mis looks siseturul samaväärsed võimalused kõikide ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks. [ME 8]

(12)  Peale selle näitab kogemus, et teatavad direktiivi 2009/39/EÜ lisatud või sellega vastuvõetud eeskirjad ei ole enam tõhusad siseturu toimimise tagamiseks.

(13)  Seepärast tuleks mõiste „eritoiduks ettenähtud toiduained” tunnistada kehtetuks ja direktiiv 2009/39/EÜ tuleks asendada käesoleva õigusaktiga. Kohaldamise lihtsustamiseks ja järjepidevuse tagamiseks kõigis liikmesriikides peaks käesolev õigusakt olema määruse vormis.

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toiduohutusega seotud menetlused,(20) on kehtestatud toiduaineid käsitlevate liidu õigusaktide jaoks üldised põhimõtted ja mõisted, et tagada tervisekaitse inimeste tervise ja tarbijate õiguste kaitse kõrge tase ning kindlustada samas siseturu tõhus toimimine. Sellega on kehtestatudSelles kehtestatakse toiduainete riskianalüüsi põhimõtted, sätestatakse võimalus võtta ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ennetavaid riskihaldusmeetmeid ning määratakse kindlaks struktuurid ja meetodid Toiduohutusameti tehtavate teaduslike ja tehniliste hinnangute jaoks. Seepärast tuleb teatavaid kõnealuses määruses sätestatud mõisteid kohaldada ka käesoleva määruse kontekstis. Peale selle peaks käesoleva määruse eesmärgi tõttu toiduohutusametiga konsulteerima kõigis küsimustes, mis võiksid tõenäoliselt mõjutada rahvatervist. [ME 9]

(14a)  Kui ohustatakse vahetult või pikas perspektiivis elu või tervist, kuid puuduvad kindlad teaduslikud andmed, tuleks kohaldada ettevaatusprintsiipi, et tagada kõrge tervisekaitse tase, võttes arvesse kumulatiivset toksilist mõju ning käesolevas määruses nimetatud eriti haavatavate inimrühmade tundlikkust tervise küsimustes. [ME 10]

(15)  Piiratud arv toiduainerühmi on teatavate elanikkonnarühmade ainsaks või osaliseks toiduallikaks; sellised toiduainerühmad on eluliselt tähtsad teatavate seisundite raviks ja/või on olulised teatavate kindlalt määratletud elanikkonna haavatavatele rühmadele ettenähtud piisava toitumise tagamiseks. Kõnealused toiduainerühmad hõlmavad imiku piimasegusid ja jätkupiimasegusid, teraviljapõhiseid töödeldud ja muid imikute ja väikelaste toiduaineid ning, meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud, gluteenitalumatusega inimestele mõeldud ning väikese ja väga väikese kalorsusega dieetideks kasutavaid toiduaineid. Kogemuspõhiselt on selgunud, et direktiivide 2006/141/EÜ, 2006/125/EÜ ja 1999/21/EÜ sätted tagavad selliste toiduainete suhtes piisava vaba liikumise, tagades samas rahvatervise kõrge kaitse. Väga väikese kalorsusega dieediks ettenähtud tooteid komisjoni direktiivis 96/8/EÜ praegu ei käsitleta, neid tooteid käsitletakse vaid direktiivis 2009/39/EÜ. On asjakohane, et käesolev määrus suunatakse imiku piimasegude ja jätkupiimasegude, teraviljapõhiste töödeldud ning imikute ja väikelaste muude toiduainete ja meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud, gluteenitalumatusega inimestele mõeldud ning väikese ja väga väikese kalorsusega dieetideks kasutavate toiduainete koostise ja teatamise üldnõuetele, võttes arvesse direktiive 2006/141/EÜ, 2006/125/EÜ ja 1999/21/EÜ. [ME 11]

(16)  Selleks et tagada õiguskindlus, tuleks direktiivides 2006/141/EÜ, 2006/125/EÜ ja, 1999/21/EÜ, komisjoni määruses (EÜ) nr 41/2009 ja komisjoni direktiivis 96/8/EÜ sätestatud mõisted üle kanda käesolevasse määrusesse. Imiku piimasegude ja jätkupiimasegude, teraviljapõhiste töödeldud ning muude imikute ja väikelaste toiduainete ja, meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud, gluteenitalumatusega inimestele mõeldud ning väikese ja väga väikese kalorsusega dieetideks kasutavate toiduainete määratlusi tuleb siiski regulaarselt kohandada, arvestades tehnika ja teaduse arengut ning vajaduse korral asjakohaseid rahvusvahelisi suundumusi. [ME 12]

(16a)  Vastavalt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitustele tuleks väikese sünnikaaluga imikuid toita eelkõige emapiimaga. Sellegipoolest on väikese sünnikaaluga või enneaegsetel imikutel tihti eritoitumisvajadusi, mida ei ole võimalik rahuldada emapiima või tavalise imiku piimaseguga. Nendele imikutele mõeldud toit peaks vastama meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toiduainetele kohaldatavatele eeskirjadele, kui see valitakse välja kõige kohasema piimaseguna, mis võtab arvesse imiku tervislikku seisundit. Väikese sünnikaaluga või enneaegsetele imikutele mõeldud piimasegu peaks igal juhul vastama direktiivi 2006/141/EÜ nõuetele.[ME 13]

(17)  On oluline, et käesoleva määrusega hõlmatud toiduainerühmade tootmiseks kasutatavad koostisained oleksid asjakohased rahuldamaks nende inimeste toitumisvajadusi, kellele need on ette nähtud, ja et nende toitumisväärtuse asjakohasus oleks kindlaks tehtud üldtunnustatud teaduslike andmete põhjal. Kõnealust asjakohasust tuleks tõendada olemasolevate teadusandmete süstemaatilise ja sõltumatu läbivaatamise kaudu. [ME 14]

(17a)  Pestitsiidid, mille jääkide piirnormid on määratud direktiividega 2006/141/EÜ ja 2006/125/EÜ ja mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta)(21) sätestatud ohutusnõuetele, tuleks turult kõrvaldada ja neid ei tohiks käesoleva määrusega hõlmatud toidu tootmises kasutada.[ME 15]

(17b)  Pestitsiidide jääkide piirnormid, mis on kehtestatud asjakohastes liidu õigusaktides, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruses (EÜ) nr 396/2005 (taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kohta)(22) ei tohi piirata käesolevas määruses ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud erisätete kohaldamist.[ME 16]

(17c)  Imikute ja väikelaste tundlikkust arvesse võttes tuleb aga rangelt piirata pestitsiidijääkide hulka imikute piimasegudes ja jätkupiimasegudes ja teraviljapõhistes töödeldud toiduainetes ning imikutele ja väikelastele ettenähtud toiduainetes. Sellistes toodetes sisalduvate pestitsiidijääkide konkreetsed piirnormid on sätestatud direktiivides 2006/141/EÜ ja 2006/125/EÜ. Erilist tähelepanu tuleks pöörata pestitsiididele, mis sisaldavad inimeste tervisele otseselt ohtlikuks liigitatud aineid.[ME 17]

(17d)  Igas toidu tootmisahela etapis peaksid määruses (EÜ) nr 178/2002 määratletud toidukäitlemisettevõtjad ja toidukäitlejad tagama, et käesoleva määrusega hõlmatud toiduained vastaksid nii üldiste toiduaineid käsitlevate õigusaktide kui ka konkreetselt käesoleva määruse nõuetele.[ME 18]

18)  Märgistamist käsitlevad üldnõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivis 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(23)määruses (EL) nr 1169/2011. Üldjuhul tuleks kõnealuseid nõudeid kohaldada käesoleva määrusega hõlmatud toiduainerühmade suhtes. Käesoleva määrusega tuleks siiski ette näha direktiivi 2000/13/EÜmääruse (EL) nr 1169/2011 sätete suhtes vajaduse korral lisanõuded või erandid, et vastata käesoleva määruse erieesmärkidele. [ME 19]

(19)  Käesolevas määruses tuleks esitada kriteeriumid koostise ja teatamise erinõuete kehtestamise kohta imiku piimasegude, jätkupiimasegude, teraviljapõhiste töödeldud ning muude imikute ja väikelaste toiduainete ja meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud, gluteenitalumatusega inimestele mõeldud ning väikese ja väga väikese kalorsusega dieetideks kasutavate toiduainete kohta, võttes arvesse direktiive 2006/141/EÜ, 2006/125/EÜ ja 1999/21/EÜ. Selleks et kohandada käesolevas määruses sätestatud imiku piimasegude, jätkupiimasegude, teraviljapõhiste töödeldud ning muude imikute ja väikelaste toiduainete ja meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toiduainete määratlusi arvestades tehnika ja teaduse arengut ja asjakohaseid rahvusvahelisi suundumusi ning kehtestada käesoleva määrusega hõlmatud toiduainerühmade suhtes koostise ja teatamise erinõuded, sealhulgas märgistamise lisanõuded või erandid seoses direktiiviga 2000/13/EÜ ja toitumis- ja tervisealaste väidete lubamisega, tuleks ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt delegeerida õigusaktide vastuvõtmine komisjonile. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 20]

(19a)  Komisjon peaks pärast konsulteerimist Euroopa Toiduohutusametiga täpsustama 12 kuni 36 kuu vanustele lastele mõeldud piima staatust, mida praegu reguleeritakse erinevate liidu õigusaktidega, nagu määrus (EÜ) nr 178/2002, määrus (EÜ) nr 1924/2006, määrus (EÜ) nr 1925/2006, ja direktiiv 2009/39/EÜ, ning esitama hiljemalt 1 aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva Euroopa Parlamendile ja nõukogule raporti, milles antakse hinnang sellele, kas on vaja võtta täiendavaid seadusandlikke meetmeid. Vajaduse korral tuleks raportile lisada õigusakti ettepanek. [ME 21]

(20)  Asjakohane on kehtestada ja ajakohastada liidukäesolevale määrusele lisatud loetelu vitamiinidest, mineraalainetest, aminohapetest ja muudest ainetest, mida tohib lisada imiku piimasegudele, jätkupiimasegudele, teraviljapõhisele töödeldud toidule ja muule imikute ja väikelaste toidule ning, meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toiduainetele ning väikese ja väga väikese kalorsusega dieetides kasutatavatele toiduainetele vastavalt teatavatele käesoleva määrusega kehtestatud kriteeriumidele. Lisatud loetelu vastuvõtmisel tuleb arvestada asjaomaste inimrühmade toitumisiseärasusi ning võtta arvesse ja asendada loetelud, mis on sätestatud direktiivides 2006/141/EÜ ja 2006/125/EÜ ning komisjoni 13. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) 953/2009 (eriotstarbeliste toitainete kohta, mida võib lisada eritoidule)(24), mis ei hõlma vedelaid ja tahkeid piimasegusid imikutele ja väikelastele. Arvestades, et loetelulisa vastuvõtmine eeldab käesolevas ettepanekus sätestatud kriteeriumide kohaldamist, antakse rakendusvolitused selles osas komisjonile. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011,ja ajakohastamine on üldkohaldatav akt, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes(25)täiendatakse või muudetakse käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks õigus võtta vastu õigusakte vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 selles osas delegeerida komisjonile. Komisjon peaks viivitamata vastu võtma liidu loetelulisa ajakohastamise suhtes kohaldatavad rakendusõigusaktiddelegeeritud õigusaktid, kui see on erakorralisuse tõttu hädavajalik nõuetekohaselt põhjendatud rahvatervisega seotud juhtudel. [ME 22]

(21)  Vastavalt tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee 19. jaanuari 2009. aasta nanotehnoloogiatoodete riskihindamisele on teave nanotehnoloogiatoodete kohta praegu ebapiisav ning olemasolevad katsemeetodid ei pruugi olla piisavad, et vastata kõigile toodetud nanomaterjalidega seotud küsimustele. SeepärastVõttes arvesse nimetatud teaduslikku arvamust ning arvestades nende haavatavate rühmade erilist tundlikkust, kelle tarbeks käesoleva määrusega hõlmatud toiduained on mõeldud, ei tohiks toodetud nanomaterjale kanda käesoleva määrusega hõlmatud toiduainerühmade liidukäesolevale määrusele lisatud loetellu enne, kui toiduohutusamet on teinud hindamisepiisavate ja asjakohaste katsemeetoditega kinnitanud nende ohutust, toitumisalast kasulikkust ning sobivust isikutele, kelle jaoks need on mõeldud. [ME 23]

(22)  Tõhususe ja Õigusaktide lihtsustamise ja innovatsiooni toetamise huvides tuleks teha vaheuuring küsimuses, kas laiendada liidukäesolevale määrusele lisatud loetelu reguleerimisala muude liidu õigusaktidega hõlmatud toiduainerühmadega. Otsuse sellise laiendamise kohta peaksid tegema toiduohutusameti antud hinnangu põhjal Euroopa Parlament ja nõukogu vastavalt seadusandlikule tavamenetlusele.[ME 24]

(23)  On vaja kehtestada erakorraliste meetmete võtmise kord olukorras, kui käesoleva määrusega hõlmatud toiduained on tõsiseks terviseriskiks inimese tervisele. Käesoleva määruse rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(26). Komisjon peaks viivitamata vastu võtma erakorraliste meetmete puhul kohaldatavad rakendusõigusaktid, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud rahvatervisega seotud juhtudel erakorraliselt hädavajalik.

(24)  Direktiivis 92/52/EMÜ on sätestatud, et Euroopa Liidust eksporditavad ja reeksporditavad imiku piimasegud ja jätkupiimasegud peavad vastama liidu õigusaktidele, välja arvatud juhul, kui importiv riik on nõudnud teisiti. See põhimõte on juba kehtestatud toiduainete suhtes määrusega (EÜ) nr 178/2002. Lihtsustamise ja õiguskindluse huvides tuleks direktiiv 92/52/EMÜ seega tunnistada kehtetuks.

(25)  Määruses (EÜ) nr 1924/2006 on sätestatud toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamise eeskirjad ja tingimused. Neid eeskirju tuleks üldjuhul kohaldada käesoleva määrusega hõlmatud toiduainerühmade suhtes, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses või käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud muudes kui seadusandlikes aktides on sätestatud teisiti.

(26)  Praegu võib märkeid „gluteenivaba” ja „väga madala gluteenisisaldusega” kasutada eriotstarbeks ettenähtud toidul ja tavatarbimiseks ettenähtud toidul eeskirjade alusel, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 41/2009. Sellised märked peaksid olema tõlgendatud toitumisalaste väidetena vastavalt määruse (EÜ) nr 1924/2006 määratlusele. Lihtsustamise huvides peaksid kõnealused märked olemaSelliseid märkeid tuleks reguleerida üksnes määruse (EÜ) nr 1924/2006 reguleerimisalas jakäesoleva määrusega ja need peaksid vastama selle nõuetele. On vaja, et määruseSeepärast tuleks määrus (EÜ) nr 1924/2006 kohased tehnilised kohandused, mis hõlmavad toitumisalaseid väiteid „gluteenivaba” ja „väga madala gluteenisisaldusega” ning nendega seotud, määrusega (EÜ) nr 41/2009 reguleeritud kasutustingimusi, oleksid valmis enne käesoleva määruse kohaldamistkehtetuks tunnistada. [ME 90]

(26a)  Märgistused „laktoosivaba” ja „väga madala laktoosisisaldusega” on praegu liidu tasandil õiguslikult reguleerimata. Samas on nimetatud märgistused olulised laktoositalumatusega inimeste jaoks. Komisjon peaks seepärast täpsustama nende staatust üldiste toitu käsitlevate õigusaktide alusel.[ME 25]

(27)  Mõisteid „toidukorra toidu asendaja kehakaalu alandamise eesmärgil” ja „päevase toidu asendaja kehakaalu alandamise eesmärgil” käsitatakse praegu eriotstarbelise toiduna ja neid reguleeritakse direktiiviga 96/8/EÜ vastuvõetud erieeskirjadega, aga väga väikese kalorsusega dieetideks ettenähtud toit kuulub ainult direktiivi 2009/39/EÜ reguleerimisalasse. Üha rohkem üldelanikkonnale ettenähtud toiduaineid kannavad turustamisel samasuguseid väiteid, mida esitatakse kehakaalu reguleerimisega seotud tervisealaste väidetena.Kuna pidevalt lisandub toiduaineid, mille kohta on esitatud üldisi väiteid, ja mõned kontrollimata dieedid võivad kalduda kõrvale õigest toitumisest, hindab toiduohutusamet regulaarselt teaduslikult toidu asendajate kohta esitatud terviseväiteid. Toiduohutusameti hinnangus ei käsitleta koostise kriteeriumide ohutust, mille esitab toiduvaldkonna ettevõtja, kes taotleb teatavate tervise kohta käivate väidete või märgistamisviiside kasutamist. Seetõttu on käesolevas määruses vaja erisätteid väikese ja väga väikese kalorsusega dieetides kasutatavate toiduainete kohta. Need sätted on kaalu langetada soovivatele inimestele oluliseks toitumis- ja tervisealase ohutuse tagamise vahendiks. Selleks et kõrvaldada mis tahes võimalik segadus kehakaalu reguleerimiseks turustatavate toiduainetega seoses ning õiguskindluse ja liidu õigusaktide ühtsuse huvides, kaitstes samas kõige haavatavamaid rühmi, tuleks selliseid märkeid üldelanikkonnale ettenähtud toiduainetel reguleerida üksnes määrusega (EÜ) nr 1924/2006 ja need peaksid vastama selle nõuetele, välja arvatud väikese või väga väikese kalorsusega dieetideks mõeldud toit, mis peaks vastama käesoleva määruse nõuetele. On vaja, et määruse (EÜ) nr 1924/2006 kohased tehnilised kohandused, mis hõlmavad kehakaalu reguleerimisega seotud tervisealaseid väiteid, mida esitatakse kui „päevase toidu asendaja kehakaalu alandamise eesmärgil” ja „toidukorra toidu asendaja kehakaalu alandamise eesmärgil” ning nendega seotud, direktiiviga 96/8/EÜ reguleeritud kasutustingimusi, oleksid valmis enne käesoleva määruse kohaldamist. [ME 26]

(27a)  Tarbijate tervise kaitse kõrge taseme tagamiseks tuleks liikmesriikide tasandil kehtestada sobiv kord, mille alusel teostatakse toodete sanitaar- ja koostisosadealast järelevalvet nii enne kui ka pärast nende turuleviimist.[ME 27]

(27b)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks)(27), peaksid liikmesriigid riskipõhist lähenemist järgides inspekteerima ettevõtjaid, et jälgida käesoleva määruse ja selle kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide täitmist.[ME 28]

(28)  Kuna liikmesriikidel ei ole võimalik käesoleva määruse eesmärke piisaval määral täita ning seetõttu on need paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(29)  Vaja on piisavaid üleminekumeetmeidKomisjon peaks võtma piisavad meetmed, et tagada õiguskindlus käesoleva määruse jõustumise ja rakendamise vahelisel perioodil ning pakkuda toiduvaldkonna ettevõtjadettevõtjatele abi ja ajakohast teavet, et nad jõuaksid käesoleva määruse sätetega kohaneda, [ME 29]

(29a)  Et lihtsustada VKEde juurdepääsu turule, mida mõnes sektoriks, näiteks imikute ja väikelaste toit ja meditsiiniliseks otstarbeks ettenähtud toit, näivad valitsevat mõned suured ettevõtjad, peaks komisjon tihedas koostöös asjaomaste sidusrühmadega võtma delegeeritud õigusaktidega vastu suunised, et aidata ettevõtjatel, eriti VKEdel, vastata käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja seega tõhustada konkurentsivõimet ja innovatsiooni. [ME 30]

(29b)  Selleks et lihtsustada nende toiduvaldkonna ettevõtjate (eriti VKEde) juurdepääsu turule, kes soovivad turustada teaduslike ja tehniliste uuenduste tulemusel saadud toiduaineid, peaks komisjon võtma tihedas koostöös asjaomaste sidusrühmadega vastu suunised teaduslike ja tehniliste uuenduste tulemusel saadud toiduainete ajutiseks turuleviimiseks. [ME 31]

(29c)  Komisjonile tuleks anda volitused anda delegeeritud õigusaktidega luba viia ajutiselt turule teaduse ja tehnika arengu tulemusel saadud toiduaineid, et kasutada ära tööstusharu uurimistulemusi kuni konkreetset toidukategooriat käsitleva delegeeritud akti muutmiseni. Tarbijate tervise kaitse huvides võib müügiloa anda siiski üksnes pärast Toiduohutusametiga konsulteerimist. [ME 91]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

1.  Käesoleva määrusega, mis täiendab toiduaineid käsitlevaid liidu õigusakte, kehtestatakse koostise ja teabega seotud nõuded järgmiste toiduainerühmade suhtes: [ME 33]

2.  Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjaliku vitamiinide, mineraalainete ja muude ainete, mida tohib lisada toitumisalaste erivajaduste korral lõikes 1 viidatud toitudele, liiduI lisas sätestatud loetelu koostamise ja ajakohastamise eeskirjad. [ME 37]

2a.  Käesoleva määrusega kehtestatud nõuded on ülimuslikud toiduainete suhtes kohaldavate mis tahes muude liidu õigusaktide vastandlike nõuete suhtes.[ME 38]

Artikkel 2

Mõisted

1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.  Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „toiduohutusamet” ‐ Euroopa Toiduohutusamet, mis on asutatud määrusega (EÜ) nr 178/2002;

Väga väikese kalorsusega dieediks ettenähtud toiduained sisaldavad 400–800 kcal päevas.

Väikese kalorsusega dieediks ettenähtud toiduained sisaldavad 800–1 200 kcal päevas.[ME 46]

3.  Komisjoni volitatakse vastavalt artiklile 15 võtma vastu delegeeritud õigusaktid, et kohandada imiku piimasegu, jätkupiimasegu, teraviljapõhiste töödeldud ning muude imikute ja väikelaste toiduainete ja meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toiduainete määratlusi, võttes arvesse tehnika ja teaduse arengut ning asjakohaseid rahvusvahelisi arenguid.[ME 48]

II PEATÜKK

TURULEVIIMINE

Artikkel 3

Turuleviimine

1.  Artikli 1 lõikes 1 nimetatud toiduaineid võib turule viia üksnes siis, kui need vastavad käesoleva määruse sätetele ja toiduainete suhtes kohaldatavatele liidu õigusaktidele.

2.  Liidu turule viimiseks imporditavad artikli 1 lõikes 1 osutatud toiduained vastavad liidu toidualaste õigusnormide asjakohastele nõuetele. Liidust kolmandate riikide turule viimiseks eksporditavad ja reeksporditavad artikli 1 lõikes 1 osutatud toiduained vastavad liidu toidualaste õigusnormide asjakohastele nõuetele, välja arvatud juhul, kui importiva riigi ilmastikutingimustest või maastikust tingitud eriolukorra tõttu on põhjendatud teistsugune koostis või pakend.

3.  Artikli 1 lõikes 1 nimetatud toiduaineid võib turule viia üksnes müügipakendis.

4.  Liikmesriigid ei tohi põhjustel, mis on seotud toiduainete koostise, valmistamise, esitlemise või märgistusega, piirata või keelata käesolevale määrusele vastavate toiduainete turuleviimist.[ME 49]

4a.  Selleks et võimaldada artikli 1 lõikes 1 osutatud ning teaduse ja tehnika arengu tulemusel saadud toiduaineid kiirelt turule viia, võib komisjon pärast toiduohutusametiga konsulteerimist võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, mis lubavad kahe aasta jooksul turule viia artikli 1 lõikes 1 osutatud toitu, mille koostis ei vasta käesolevas määruses või delegeeritud õigusaktides sätestatud eeskirjadele, mis on võetud vastu käesoleva määruse kohaselt. [ME 50]

Artikkel 4

Müügipakendis toit

Artikli 1 lõikes 1 nimetatud toiduaineid võib jaemüügiturule viia üksnes müügipakendis.[ME 51]

Artikkel 5

Kaupade vaba liikumine

Liikmesriigid ei tohi põhjustel, mis on seotud toiduainete koostise, valmistamise, esitlemise või märgistusega, piirata või keelata käesolevale määrusele vastavate toiduainete toiduaineturule viimist.[ME 52]

Artikkel 6

Erakorralised meetmed

1.  Kui selgub, et artikli 1 lõikes 1 nimetatud toiduained on tõenäoliselt suureks riskiks inimtervisele ja kõnealust riski ei saa rahuldavalt maandada asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide poolt võetavate meetmetega, võtab komisjon omal algatusel või liikmesriigi nõudel viivitamata mis tahes asjakohased vahemeetmed, sealhulgas, olenevalt olukorra tõsidusest, vaatlusaluste toiduainete turuleviimist piiravad või keelavad meetmed. Nimetatud meetmed tuleb võtta rakendusaktide kaudu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  Nõuetekohaselt põhjendatud hädavajadusel, et piirata või vältida tõsist riski inimtervisele, peab komisjon viivitamata vastu võtma rakendusaktid vastavalt artikli 14 lõikes 3 viidatud korrale.

3.  Kui liikmesriik teatab komisjonile ametlikult erakorraliste meetmete võtmise vajadusest ja komisjon ei ole võtnud meetmeid vastavalt lõikele 1, võib asjaomane liikmesriik võtta oma territooriumil kehtivad asjakohased erakorralised vahemeetmed, mis olenevalt olukorra tõsidusest võivad piirata või keelata vaatlusaluste toiduainete turuleviimist. Ta teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning põhjendab oma otsust. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mille eesmärk on laiendada, muuta või tühistada riiklikud erakorralised vahemeetmed. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Liikmesriik võib säilitada erakorralised riiklikud vahemeetmed kuni käesolevas lõikes nimetatud rakendusaktide vastuvõtmiseni.

Artikkel 6a

Ettevaatuspõhimõte

Juhul kui kättesaadavate teaduslike andmete hindamise järel esineb põhjendatud kahtlusi negatiivse mõju võimalikkuse kohta, kuid see ei ole teaduslikult tõestatud, võib võtta ajutisi riskijuhtimismeetmeid, mida on vaja selleks, et tagada kõrgetasemeline kaitse haavatavatele elanikkonnarühmadele, kellele artikli 1 lõikes 1 osutatud toit on mõeldud.[ME 53]

Artikkel 6b

Järelevalve

Liikmesriikide pädevad asutused tagavad asjakohase järelvalvesüsteemi loomise, mis tagab, et toiduvaldkonna ettevõtjad järgivad käesolevat määrust ja asjakohaseid sanitaarnõudeid. [ME 54]

III PEATÜKK

NÕUDED

1.Jagu

Sissejuhatavad sätted

Artikkel 7

Sissejuhatavad sätted

Artikli 1 lõikes 1 nimetatud toiduained peavad vastama toiduainete suhtes kohaldatavate liidu õigusaktide nõuetele.

2.  Käesoleva määrusega kehtestatud nõuded on ülimuslikud toiduainete suhtes kohaldavate mis tahes muude liidu õigusaktide vastandlike nõuete suhtes. [ME 55]

Artikkel 8

Toiduohutusameti arvamus

Toiduohutusamet esitab käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil teadusliku arvamuse vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklitele 22 ja 23.

Artikkel 8a

Tavatarbimiseks ettenähtud toit

2. jagu

Üldnõuded

Artikkel 9

Koostise ja teabe üldnõuded

1.  Artikli 1 lõikes 1 nimetatud toiduainete koostis peab olema selline, et see oleks vastavalt üldiselt tunnustatud vastastikusel eksperdihinnangul ja sõltumatul hinnangul põhinevatele teadusandmetele ja meditsiinilisele seisukohale asjakohane ettenähtud tarbijaskonna toitumisvajaduste rahuldamiseks ning neile sobiv. [ME 57]

2.  Artikli 1 lõikes 1 nimetatud toiduained ei tohi sisaldada ühtki ainet koguses, mis ohustaks ettenähtud tarbijaskonna tervist.

3.  Artikli 1 lõikes 1 nimetatud toiduainete märgistus, esitlus ja reklaam peavad tagama asjakohase teabe olema täpsed, selged ja tarbijale kergesti mõistetavad ning ei tohi olla eksitavad. Nad ei tohi omistada kõnealustele toiduainetele inimeste haiguste ennetamise, ravi või väljaravimise omadusi ega vihjata sellistele omadustele.[ME 58]

3a.  Imiku piimasegude ja jätkupiimasegude märgistusel ei tohi olla laste pilte ega muid toote kasutamist idealiseerivaid pilte või teksti. Lubatud on siiski toote hõlpsat äratundmist võimaldav ja valmistusmeetodit kirjeldav graafiline esitus. Direktiivi 2006/141/EÜ muudetakse vastavalt. [ME 59]

4.  Kasulikku teavet ja soovitusi artikli 1 lõikes 1artikli 1 lõike 1 punktides a, b, c ja ca nimetatud toiduainerühmade kohta võivad võib levitada üksnes isikudisikutele, kes on kutsekvalifikatsioonilt meditsiini-, toitumis- või farmaatsiaspetsialistid või ema ja lapse tervise spetsialistid. Tervishoiuspetsialistide poolt lõpptarbijatele levitatav lisateave võib olla ainult teadusliku või faktilist laadi ega tohi sisaldada reklaami.[ME 60]

4a.  Ametliku tõhusa seire tagamiseks peavad toiduvaldkonna ettevõtjad teavitama iga sellise liikmesriigi pädevat asutust, kus nad artikli 1 lõikes 1 nimetatud toiduaineid turule viivad, edastades pädevale asutusele tootel kasutatava märgistuse näidise.[ME 61]

4b.  Artikli 1 lõikes 1 nimetatud toiduainete valmistamiseks ettenähtud põllumajandustoodete puhul piiratakse pestitsiidide kasutamist võimalikult palju, piiramata samas direktiivi 2006/125/EÜ ja direktiivi 2006/141/EÜ kohaldamist.[ME 62]

4c.  Artikli 1 lõikes 1 osutatud toitu käsitlevaid erinõudeid, millega kehtestatakse teatavate pestitsiidide kasutamise piirangud või millega need pestitsiidid keelustatakse, ajakohastatakse korrapäraselt, pöörates eritähelepanu toimeaineid, taimekaitseaineid või sünergiste sisaldavatele pestitsiididele, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist)(28) alusel on klassifitseeritud 1A või 1B kategooria mutageenseks, 1A või 1B kategooria kantserogeenseks, 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks või endokriinseid häireid põhjustavaks aineks, millel on inimestele kahjulik mõju, või toimeainetele, mis määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 24 kohaselt on heaks kiidetud asendamist vajavate ainetena.[ME 63]

3. jagu

Erinõuded

Artikkel 10

Koostise ja teabe erinõuded

1.  Artikli 1 lõikes 1 nimetatud toiduained peavad vastama artiklites 7 ja 9 sätestatud koostise ja teabe nõuetele.

2.  Vastavalt artiklite 7 ja 9 üldnõuetele ja artiklite 10a ja 10b erinõuetele ning võttes arvesse direktiivi 2006/141/EÜ, direktiivi 2006/125/EÜ ja direktiivi 1999/21/EÜ ning samuti teaduse ja tehnika arengut, eelkõige riskihindamiste tulemusi ja artiklis 6a nimetatud ettevaatuspõhimõtet, antakse komisjonile artikli 15 kohaselt rakendusvolitused võtta delegeeritud määrusedõigusaktid vastu hiljemalt...(29) järgmiste punktide kohta: [ME 64]

3.  Vastavalt artiklite 7 ja 9 nõueteleüldnõuetele ja artiklite 10a ja 10b erinõuetele ning võttes arvesse tehnika ja teaduse asjakohast arengut, eelkõige uute riskihindamiste tulemusi ja artiklis 6a osutatud ettevaatuspõhimõtet, ajakohastab komisjon käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud delegeeritud määrusedõigusaktid kooskõlas artikliga 15. [ME 69]

Kui see on tekkinud terviseriski tõttu hädavajalik, siis kohaldatakse artiklis 16 sätestatud korda vastavalt käesolevale lõikele vastuvõetud delegeeritud õigusaktide suhtes.

Artikkel 10a

Gluteenitalumatusega inimeste toiduained

1.  Lisaks artikli 9 nõuetele ei sisalda toiduained, mis on mõeldud gluteenitalumatusega inimestele ja on valmistatud ühest või mitmest koostisosast, mis on saadud nisu, rukki, odra, kaera või nende ristandite eritöötlemisel nende gluteenisisalduse vähendamiseks, lõpptarbijale müümisel gluteeni rohkem kui 100 mg/kg.

2.  Gluteenitalumatusega inimestele mõeldud lõpptarbijatele müüdavaid toiduaineid, mille gluteenisisaldus:

3.  Gluteenitalumatusega inimestele mõeldud toiduained vastavad ka järgmistele kriteeriumidele:

Artikkel 10b

Kalorivaeseks toitumiseks ja väga kalorivaeseks toitumiseks ettenähtud toit

1.  Kalorivaeseks toitumiseks ja väga kalorivaeseks toitumiseks ettenähtud tooted peavad vastama käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuetele koostise suhtes.

2.  Kõik kalorivaeseks toitumiseks ja väga kalorivaeseks toitumiseks ettenähtud toodete koostisosad peavad müümisel sisalduma samas pakendis.

3.  Kalorivaeseks toitumiseks ja väga kalorivaeseks toitumiseks ettenähtud tooteid müüakse järgmiste nimetuste all:

4.  Kalorivaeseks toitumiseks ja väga kalorivaeseks toitumiseks ettenähtud toodete märgistusel on lisaks määruse (EL) nr 1169/2011 IV peatükis sätestatutele järgmised kohustuslikud üksikasjad:

5.  Asjaomaste kalorivaeseks toitumiseks ja väga kalorivaeseks toitumiseks ettenähtud toodete märgistamises, reklaamis ja esituses ei viidata kaalukaotuse määrale või hulgale, mis võib tuleneda nende toodete kasutamisest.[ME 71]

Artikkel 10c

VKEde juurdepääs siseturule

Komisjon võtab tihedas koostöös kõigi sidusrühmadega ja toiduohutusametiga vastu asjakohased suunised ja esitab tehnilised juhised, et võimaldada ettevõtjatel, eriti VKEdel, täita käesolevat määrust ja aidata neid teadusliku hindamise taotluse koostamisel ja esitamisel. Komisjonil on vastavalt artiklile 15 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kõnealuste suuniste vastuvõtmiseks. [ME 72]

IV PEATÜKK

LIIDU LUBATUD AINETE LOETELU

Artikkel 11

LiiduLubatud ainete loetelukehtestamine

1.  Võttes arvesse direktiive 2006/141/EÜ ja 2006/125/EÜ ning määrust (EÜ) nr 953/2009, on komisjonil õigus võtta vastu hiljemalt ...(30)delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 15, et lisada I lisasse loetelu vitamiinidest, mineraalainetest ja muudest ainetest, mida tohib lisada artikli 1 lõikes 1 nimetatud toiduainerühmadele.

  12. Vitamiinid, mineraalained, aminohapped ja muud ained, mida tohib artikli 1 lõikes 1 nimetatud toiduainetele lisada eeldusel, et need ained vastavad järgmistele tingimustele:

2.  Komisjon koostab hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] rakendusmäärusega liidu loetelu lõike 1 tingimustele vastavatest lubatud ainetest ning seejärel ajakohastab seda samuti rakendusmäärustega. Aine kanne liidu loetelus peab sisaldama aine spetsifikatsiooni ning, kui see on asjakohane, siis kindlaksmääratud kasutustingimusi ja kohaldatavaid puhtusekriteeriume. Kõnealused rakendusmäärused võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. Nõuetekohaselt põhjendatud tekkivate terviseriskidega seotud erakorralise hädavajaduse korral võtab komisjon viivitamata vastu kohaldatavad rakendusaktid, millega ajakohastatakse liidu loetelu vastavalt artikli 14 lõikele 3.

2a.  Lõikes 2 nimetatud ainete suhtes, mis on toodetud nanomaterjalid, kohaldatakse järgmisi lisatingimusi:

Artikkel 11a

Lubatud ainete loetelu ajakohastamine

31. Lõikes 2 nimetatudUue aine kandmist liidu loetelluI lisasse võib alustada kas komisjoni algatusel või pärast taotluse esitamist. Taotlusi võivad esitada liikmesriik või huvitatud isikosapool, kes võib esindada mitut huvitatud isikutosapoolt (edaspidi „taotluse esitaja”). Taotlused tuleb saata komisjonile vastavalt lõikele 4.

1a.  Taotluse esitaja esitab taotluse komisjonile vastavalt lõikele 2. Komisjon teatab taotluse kättesaamisest kirjalikult 14 päeva jooksul alates kättesaamisest.

4.  Kui I lisasse kantud aine ei vasta enam artikli 11 lõigetes 2 ja 2 a sätestatud tingimustele, otsustab komisjon kõnealuse aine I lisast välja jätta.

5.  Aine kandmine I lisasse hõlmab järgmist teavet:

6.  Komisjonil on vastavalt artiklile 15 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte I lisa ajakohastamiseks. Kui see on tekkinud terviseriskide tõttu hädavajalik, kohaldatakse vastavalt käesolevale lõikele vastuvõetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 16 sätestatud korda.[ME 88]

Artikkel 12

Taotlustega seotud konfidentsiaalne teave

1.  Artiklis 11 viidatud taotlusega esitatavas teabes võib konfidentsiaalsena käsitleda teavet, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada taotleja konkurentsivõimet.

2.  Konfidentsiaalseks ei peeta ühelgi juhul järgmist teavet:

3.  Taotlejad peavad selgelt osutama teabele, mille puhul nad soovivad konfidentsiaalset käsitlust. Sellisel juhul tuleb esitada tõestatav põhjendus.

4.  Pärast taotlejatega konsulteerimist otsustab komisjon, milline teave võib jääda konfidentsiaalseks ning teatab sellest taotlejatele ja liikmesriikidele.

5.  Pärast komisjoni seisukoha teavitamist on taotlejatel aega kolm nädalat, et võtta taotlus tagasi edastatud teabe konfidentsiaalsuse säilitamiseks. Konfidentsiaalsus säilitatakse kuni selle tähtaja lõpuni.

V PEATÜKK

KONFIDENTSIAALSUS

Artikkel 13

Läbipaistvuse jakonfidentsiaalsuse üldsäte

Komisjon, toiduohutusamet ja liikmesriigid võtavadtagavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele(31)dokumentidele võimalikult laia juurdepääsu ning eelkõige annavad kodanikele teavet ja abi selle kohta, kuidas ja kuhu dokumentidele juurdepääsu taotlused tuleb esitada. Nad võtavad samuti vajalikud meetmed, et tagada asjakohane konfidentsiaalsus käesoleva määruse alusel saadud teabe suhtes, välja arvatud sellise teabe suhtes, mis tuleb avalikustada inimeste ja loomade tervise või keskkonna kaitsmiseks, kui asjaolud seda nõuavad. [ME 76]

VI PEATÜKK

MENETLUSSÄTTED

Artikkel 14

Komitee

1.  Komisjoni abistab toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetluse kaudu, siis lõpetatakse kõnealune menetlus ilma tulemuseta juhul, kui arvamuse esitamise tähtaja jooksul otsustab nii komitee eesistuja või nõutakse seda komitee liikmete lihthäälteenamusega.

3.  Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

Artikkel 15

Delegeerimine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 ja artiklis 10 viidatud volitused antakse kindlaksmääramata ajaks alates (*) [(*) alusõigusakti jõustumise kuupäev või mis tahes muu seadusandja määratud kuupäev]Artikli 3 lõikes 4a, artikli 10 lõigetes 2 ja 3, artiklis 10c, artikli 11 lõikes 1 ja artikli 11a lõikes 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile ...(32). Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.[ME 77]

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 2 lõikes 3 ja artiklis 103 lõikes 4a, artikli 10 lõigetes 2 ja 3, artiklis 10c, artikli 11 lõikes 1 ja artikli 11a lõikes 6 osutatud volitusedvolituse võtta vastu delegeeritud õigusakte igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 78]

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Kooskõlas artikli 2 lõikega 3artikli 3 lõikega 4a, artikli 10 lõigetega 2 ja 3, artikliga 10c, artikli 11 lõikega 1 ja artikliga 10artikli 11a lõikega 6 vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatamist või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel kahe kuu võrra pikendada. [ME 79]

Artikkel 16

Kiirmenetlus

1.  Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui õigusakt tehakse teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule, tuleb ühtlasi põhjendada kiirmenetluse rakendamist.

2.  Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada artiklis 15 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu on vastuväitest teatanud.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16a

Laktoositalumatusega inimeste toiduained

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt ...(33)aruande, millele vajaduse korral on lisatud seadusandlik ettepanek, et selgitada, milline on märgistuste „laktoosivaba” ja „väga väikese laktoosisisaldusega” staatus üldiste toitu käsitlevate õigusaktide kohaselt.[ME 80]

Artikkel 16b

Väikelastele ettenähtud piim

Komisjon esitab hiljemalt …(34)pärast konsulteerimist toiduohutusametiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse vajadust erisätete järele, mis puudutavad väikelastele mõeldud piima koostist ja märgistust. Selles aruandes käsitletakse toitumisvajadusi, tarbimisharjumusi, toitainete tarbimist ja väikelaste saasteainete ja pestitsiididega kokkupuutumise taset. Aruandes käsitletakse ka seda, kas sellistel piimajookidel on rinnapiimast võõrutatud laste puhul toiteväärtuselisi eeliseid võrreldes tavatoiduga. Aruande järelduste alusel komisjon kas:

Enne seda, kui komisjon on koostanud esimeses lõigus osutatud aruande, kohaldatakse väikelastele mõeldud piimatoodete suhtes asjakohaseid liidu õigusakte, nt määrus (EÜ) nr 178/2002, määrus (EÜ) nr 1925/2006 ja määrus (EÜ) nr 1924/2006.[ME 81]

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

1.  Direktiiv 92/52/EMÜ ja direktiiv 2009/39/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates ...(35). Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

2.  Direktiiv 96/8/EÜ ja määrus (EÜ) nr 41/2009 tunnistatakse kehtetuks alates ...*.

Artikkel 18

Üleminekumeetmed

Toiduaineid, mis ei vasta käesolevale määrusele, kuid vastavad direktiividele 2009/39/EÜ ja 96/8/EÜ, määrustele (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009, ning on märgistatud varem kui ...(36) võib edasi turustada kuni varude ammendumise kuupäevani.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates ...(37)*.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

I lisa

Lubatud ainete loetelu [ME 89]

II lisa

Nõuded kalorivaeseks toitumiseks ja väga kalorivaeseks toitumiseks ettenähtud toodete koostisele

Käesolevad nõuded kehtivad sellistele kalorivaeseks toitumiseks ja väga kalorivaeseks toitumiseks ettenähtud toodetele, mis on kasutusvalmis, mida turustatakse sellisel kujul või mis muudetakse kasutusvalmiks tootja juhendi kohaselt.

1.  Energia

1.1.  Väga kalorivaeseks toitumiseks ettenähtud toodete energiasisaldus ei tohi olla vähem kui 1 680 kJ (400 kcal) ega ületada 3 360 kJ (800 kcal) päevase ratsiooni kohta.

1.2.  Kalorivaeseks toitumiseks ettenähtud toodete energiasisaldus ei tohi olla vähem kui 3 360 kJ (800 kcal) ega ületada 5 040 kJ (1 200 kcal) päevase ratsiooni kohta.

2.  Valgud

2.1.  Kalorivaeseks toitumiseks ja väga kalorivaeseks toitumiseks ettenähtud toodete puhul ei tohi valgud anda vähem kui 25 % ega rohkem kui 50 % toote koguenergiast. Mitte mingil juhul ei tohi nende toodete valgusisaldus ületada 125 g.

2.2.  Punktis 2.1 osutatud valgu keemiline indeks peab võrduma tabelis 2 esitatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni / Maailma Terviseorganisatsiooni (1985) võrdlusvalgule. Kui keemiline indeks on võrdlusvalgu 100 %-st madalam, tõstetakse vastavalt valgusisalduse alampiiri. Igal juhul peab valgu keemiline indeks olema vähemalt 80 % võrdlusvalgu omast.

2.3.  Keemiline indeks - uuritava valgu asendamatute aminohapete ja võrdlusvalgu vastavate asendamatute aminohapete sisalduste jagamisel saadavatest suhtarvudest väikseim suhtarv.

2.4.  Ükskõik millisel juhul on aminohapete lisamine lubatud ainult valkude toiteväärtuse parandamiseks ning ainult selleks vajalikes kogustes.

3.  Rasvad

3.1.   Rasvast saadav energia ei tohi ületada 30 % toote kogu energiasisaldusest.

3.2.   Linoolhapet (glütseriididena) ei tohi olla alla 4,5 g.

4.  Kiudained

Kalorivaeseks toitumiseks ja väga kalorivaeseks toitumiseks ettenähtud toodete kiudainesisaldus ei tohi olla alla 10 g ega ületada 30 g päevase ratsiooni kohta.

5.  Vitamiinid ja mineraalained

Kalorivaeseks toitumiseks ja väga kalorivaeseks toitumiseks ettenähtud tooted peavad andma päevase ratsiooni kohta vähemalt 100 % tabelis 1 esitatud viitamiinide ja mineraalainete kogustest.

Tabel 1

Tabel 2

AMINOHAPETE VAJADUS (1)

[ME 82]

(1) ELT C 24, 28.1.2012, lk 119. (2) ELT C 24, 28.1.2012, lk 119. (3) Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta seisukoht. (4) ELT L 124, 20.5.2009, lk 21. (5) ELT L 183, 12.7.2002, lk 51 (6) ELT L 404, 30.12.2006, lk 9. (7) ELT L 404, 30.12.2006, lk 26. (8) ELT L 304, 22.11.2011, lk 18. (9) ELT L 401, 30.12.2006, lk 1 (10) ELT L 339, 6.12.2006, lk 16. (11) EÜT L 55, 6.3.1996, lk 22. (12) EÜT L 91, 7.4.1999, lk 29. (13) ELT L 16, 21.1.2009, lk 3. (14) EÜT L 179, 1.7.1992, lk 129. (15) EÜT C 172, 8.7.1992, lk 1. (16) KOM (2008) 392: Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule süsivesikute ainevahetuse häirete (diabeedi) all kannatavatele inimestele ettenähtud toiduainete kohta, Brüssel, 26.6.2008. (17) COM(2008)0392. (18) Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõukogu direktiivi 89/398/EMÜ (eritoiduks ettenähtud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artikli 9 rakendamise kohta, COM (2008)0393, 27.6.2008. (19) „An analysis of the European, social and environmental impact of the policy options for the revision of the Framework Directive on dietetic foods” ‐ uuringu aruanne, Agra CEAS Consulting, 29.4.2009. (20) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. (21) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1. (22) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1. (23) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. (24) ELT L 269, 14.10.2009, lk 9. (25) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (26) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (27) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. (28) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1. (29) * Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (30) * Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (31) ELT L 145, 31.5.2001, lk 43. (32) * Käesoleva määruse jõustumise kuupäev. (33) * 1 aasta pärast käesoleva määruse jõustumist. (34) * 1 aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (35) * Kuu esimesel päeval kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (36) * Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (37) ** Kuu esimesel päeval kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta resolutsioon avalike konsultatsioonide ja nende kättesaadavuse kohta kõigis liidu keeltes (2012/2676(RSP))

P7_TA(2012)0256 B7-0306/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 8. oktoobri 2010. aasta teatist aruka reguleerimise kohta Euroopa Liidus (COM(2010)0543), mille kohaselt komisjon vaatab 2011. aastal läbi oma konsulteerimispoliitika,

–  võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist pealkirjaga „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. ”Üheskoos uue majanduskasvu eest'' (COM(2011)0206),

–  võttes arvesse 3.–4. oktoobril 2011 toimunud ühtse turu foorumil vastu võetud Krakówi deklaratsiooni,

–  võttes arvesse 14. märtsil 2011 komisjonile esitatud kirjalikku küsimust teemal „Komisjoni teavitusstrateegia. Avalike konsultatsioonide keeled” (E-002327/2011),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et komisjon on teinud ettepaneku nimetada 2013. aasta Euroopa kodanike aastaks, et tõsta inimeste teadlikkust ELi kodakondsusega kaasnevatest hüvedest ja õigustest ning innustada neid aktiivselt osalema liidu poliitika kujundamisel;

B.  arvestades, et puudega inimeste raskused on suuremad, kuna nad vajavad neile kättesaadavaid suhtlusvorme;

C.  arvestades, et avalikkuse kaasamine on demokraatliku valitsemistava keskne komponent, arvestades, et hästi läbimõeldud ja edastatud avalikud konsultatsioonid on üks peamisi vahendeid ELi läbipaistvuspoliitika realiseerimiseks ning arvestades, et siiani ei ole nende potentsiaali kodanike ja ELi vahelise suhtlus- ja teabelõhe ületamiseks täiel määral ära kasutatud;

1.  kutsub komisjoni üles otsima aktiivselt võimalusi tavakodanikega suhtlemiseks, kasutades selleks täiel määral ära olemasolevaid suhtluskanaleid konsultatsioonimaterjalide üldsusele jaotamiseks ja konsultatsioonide sihipäraseks läbiviimiseks koostöös valitsusväliste organisatsioonide ja muude sidusrühmadega;

2.  nõuab tungivalt komisjonilt selle tagamist, et täielikult tunnustatakse ja järgitakse kõigi liidu kodanike õigust pöörduda ELi institutsioonide poole kõigis ELi ametlikes keeltes, tagades selleks avalike konsultatsioonide kättesaadavuse kõigis ELi ametlikes keeltes, kõigi konsultatsioonide võrdse käsitlemise ning selle, et konsultatsioonide vahel ei toimu keelelist diskrimineerimist;

3.  palub komisjonil tagada kõigi konsultatsioonide mõistetavus tavakodanikele ja nende läbiviimine piisavalt pika aja jooksul, et võimaldada arvukamat osalemist;

4.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks puudega isikutele õiguse olla konsulteeritud neile kättesaadaval kujul;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta resolutsioon inimõiguste olukorra kohta Tiibetis (2012/2685(RSP))

P7_TA(2012)0257 RC-B7-0312/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Hiina ja Tiibeti kohta, eelkõige 27. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni(1) ja 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni(2),

–  võttes arvesse oma varasemat, 7. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Tiibeti eksiilvalitsuse valimiste keelustamise kohta Nepalis(3),

–  võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse artiklit 36, millega tagatakse kõikidele kodanikele usuvabaduse õigus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et inimõiguste ning identiteedi-, kultuuri-, usu- ja ühinemisvabaduse austamine on Euroopa Liidu ja tema välispoliitika aluspõhimõte;

B.  arvestades, et EL tõstatas Tiibeti vähemuse õiguste küsimuse ELi ja Hiina inimõigustealase dialoogi 31. voorus, mis toimus 29. mail 2012. aastal Brüsselis; arvestades, et ELi ja Hiina inimõigustealane dialoog ei ole tiibetlaste inimõiguste olukorda märkimisväärselt parandanud;

C.  arvestades, et Tema Pühaduse dalai-laama esindajad on pöördunud Hiina Rahvavabariigi valitsuse poole, et leida Tiibeti küsimusele rahumeelne ja mõlemale poolele kasulik lahendus; arvestades, et kahe poole vahelised kõnelused ei ole andnud konkreetseid tulemusi ning on praegu peatatud;

D.  arvestades, et Hiina Rahvavabariigi ametivõimud kasutasid 2008. aastal Tiibeti protestide mahasurumiseks ebaproportsionaalset jõudu ning on sellest ajast saadik kehtestanud sõna-, ühinemis- ja usuvabadust piiravaid julgeolekumeetmeid;

E.  arvestades, et 2008. aasta protestide käigus võis hukkuda üle 200 inimese ja kinni peeti eri andmetel 4434 kuni 6500 või enam inimest ning 2010. aasta lõpul oli Tiibetis teadaolevalt 831 poliitvangi, kellest 360 olid kohtulikult süüdi mõistetud ning 12 kandsid eluaegset karistust;

F.  arvestades, et teadaolevalt kasutavad Hiina Rahvavabariigi võimud Tiibeti vanglates tunnistuste väljapressimiseks piinamist, sh peksmist, elektrišokki, pikaajalist üksikvangistust, näljutamist ja muid sarnaseid meetmeid;

G.  arvestades, et 2009. aastast alates on teadaolevalt 38 tiibetlast (enamasti mungad või nunnad) end põlema süüdanud, et protesteerida Hiina piirava poliitika vastu Tiibetis ning toetada dalai-laama tagasitulekut ja usuvabaduse õigust Sichuani provintsi Aba/Ngawa maakonnas ja Tiibeti kiltmaa muudes osades;

H.  arvestades, et enesesüütamise mitme ohvri, nimelt Chimey Paldeni, Tenpa Darjey, Jamyang Paldeni, Lobsang Gyatso, Sona Rabyangi, Dawa Tseringi, Kelsang Wangchucki, Lobsang Kelsangi, Lobsang Kunchoki ja Tapey praegune seisukord ja asukoht on teadmata või ebaselge;

I.  arvestades, et Hiina Rahvavabariigi võimud pidasid kinni 11. pantšen-laama Gedhun Choekyi Nyima, keda ei ole nähtud 14. maist 1995. aastast saadik;

J.  arvestades, et tiibetlaste identiteet, keel, kultuur ja usk, mis on ajalooliselt rikka kultuuri pärand, on sattunud ohtu, kuna Tiibeti põlistele aladele asustatakse hiinlasi ning Tiibeti nomaadide traditsioonilist eluviisi püütakse välja juurida;

K.  arvestades, et EL tahab ametisse nimetada ELi inimõiguste eriesindaja, kelle volituste kindlaksmääramisega praegu tegeldakse;

L.  arvestades, et Euroopa Parlamendi varasemad üleskutsed komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale arutada Hiina kolleegidega olukorda Tiibetis ei ole andnud oodatud tulemusi;

1.  kordab, et ELi ja Hiina Rahvavabariigi strateegiline partnerlus peaks rajanema ühistel põhimõtetel ja väärtustel;

2.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles suurendama ja tõhustama jõupingutusi, et ELi ja Hiina inimõigustealase dialoogi raames pöörata suuremat tähelepanu tiibetlaste inimõiguste olukorrale;

3.  peab sellega seoses kahetsusväärseks Hiina võimude soovimatust pidada dialoogi kaks korda aastas ning nende seisukohta kohtumiste korra ja sageduse kohta, eelkõige mis puudutab kodanikuühiskonna osakaalu tugevdamist ja kodanikuühiskonna kaasamist dialoogi; nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu kõrge esindaja teeks kõik endast oleneva selle tagamiseks, et inimõigustealane dialoog oleks tõhusam ja tulemustele suunatud;

4.  tunnustab väga olulist ja edukat demokratiseerimisprotsessi, mille Tema Pühadus dalai-laama viis läbi eksiilis elavate tiibetlaste juhtimises, ning dalai-laama poliitilise võimu ja vastutuse hiljutist üleandmist demokraatlikult valitud ja Tiibeti rahva lootusi esindavale Tiibeti eksiilvalitsuse juhile Kalon Tripale;

5.  kiidab heaks Tiibeti uute, demokraatlikult valitud poliitiliste juhtide otsuse jätkata Tema Pühaduse dalai-laama nn kesktee poliitikat, mille eesmärk on saavutada tiibetlastele Hiina Rahvavabariigis ja Hiina põhiseaduse alusel tõeline autonoomia;

6.  kiidab heaks Tema Pühaduse dalai-laama esindajate poolt 2008. aastal Tiibeti rahva tõelise autonoomia memorandumis Hiina valitsusele esitatud põhimõtted, mille alusel oleks võimalik Tiibeti küsimus reaalselt ja püsivalt lahendada;

7.  lükkab tagasi Hiina Rahvavabariigi valitsuse väite, et teiste riikide valitsuste sidemed Tema Pühaduse dalai-laama ja Tiibeti valitud poliitiliste esindajatega ning valitsuste toetusavaldused Tiibeti küsimuse rahumeelseks lahendamiseks dialoogi ja läbirääkimiste teel on vastuolus ühe Hiina poliitikaga;

8.  kutsub Hiina Rahvavabariigi ametivõime üles andma Tiibeti ajaloolisele territooriumile tegeliku autonoomia;

9.  väljendab pettumust selle üle, et Hiina Rahvavabariigi valitsus ei ole 2010. aasta jaanuarist saadik soovinud jätkata dialoogi Tema Pühaduse dalai-laama esindajatega, ning ärgitab Hiina ametivõime alustama Tiibeti eksiilvalitsuse esindajatega sisukat arutelu Tiibeti tuleviku üle;

10.  nõuab, et Hiina Rahvavabariigi ametivõimud austaksid tiibetlaste sõna-, ühinemis- ja usuvabadust;

11.  nõuab tungivalt, et Hiina Rahvavabariigi ametivõimud lubaksid 2008. aasta protestide ja nende järelsündmuste sõltumatut rahvusvahelist uurimist, ning nõuab poliitvangide vabastamist;

12.  mõistab hukka vahistatud isikute igasuguse piinamise ning palub, et Hiina Rahvavabariigi ametivõimud lubaksid Tiibeti vanglate ja kinnipidamisasutuste rahvusvahelist sõltumatut kontrollimist;

13.  mõistab taas hukka Hiina ametivõimude jätkuvad survemeetmed Tiibeti kloostrite vastu ning palub Hiina valitsusel tagada Tiibeti rahvale ja kõikidele oma kodanikele usuvabadus;

14.  nõuab, et Hiina ametivõimud avalikustaksid teabe kõikide Tiibeti enesesüütamise ohvrite saatuse ja asukoha kohta;

15.  kordab oma üleskutset, et Hiina võimud avalikustaksid teabe 11. pantšen-laama Chedun Choekyi Nyima saatuse ja asukoha kohta;

16.  kutsub Hiina ametivõime üles järgima tiibetlaste keelelisi, kultuurilisi, usulisi ja muid põhivabadusi ning mitte rakendama asustuspoliitikat, mis põlistel Tiibeti aladel soosib hiinlasi ja seab ebasoodsamasse olukorda tiibetlased, ega sundima Tiibeti nomaade loobuma oma traditsioonilisest eluviisist;

17.  kutsub Hiina ametivõime üles tühistama kõik piirangud ning võimaldama sõltumatule meediale, ajakirjanikele ja inimõiguste olukorra vaatlejatele takistamatut juurdepääsu ja liikumisvabadust kõikjal Tiibetis;

18.  kutsub ELi inimõiguste eriesindajat üles, kui ta on ametisse määratud, koostama korrapäraseid aruandeid inimõiguste olukorra kohta Hiina Rahvavabariigis, eelkõige seoses Tiibetiga;

19.  nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nimetaks ametisse erikoordinaatori, kelle ülesandeks oleks korrapäraselt teada anda olukorrast Tiibetis, et edendada Tiibeti rahva inimõiguste austamist, sh nende õigust säilitada ja arendada oma eriomast identiteeti ning selle usulisi, kultuurilisi ja keelelisi väljendusi, ning et toetada Hiina Rahvavabariigi valitsuse ja Tema Pühaduse dalai-laama esindajate vahelist konstruktiivset dialoogi ja läbirääkimisi ning anda abi Tiibeti pagulastele, eelkõige Nepalis ja Indias;

20.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles käsitlema inimõiguste olukorda Tiibetis igal Hiina Rahvavabariigi esindajatega peetaval kohtumisel;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile, ÜRO peasekretärile, Tiibeti eksiilvalitsusele, Tiibeti eksiilparlamendile ja Tema Pühadusele dalai-laamale.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0474. (2) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 118. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0158.

Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta resolutsioon ühtse turu akti ja järgmiste sammude kohta majanduskasvuks (2012/2663(RSP))

P7_TA(2012)0258 B7-0300/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist pealkirjaga „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. ”Üheskoos uue majanduskasvu eest' „(COM(2011)0206),

–  võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta teatist pealkirjaga „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus. 50 ettepanekut ühise tööturu ja ettevõtlusmaastiku ning omavahelise kaubavahetuse parendamiseks” (COM(2010)0608),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 24. veebruari 2012. aasta töödokumenti pealkirjaga „Ühtse turu tulemuslikkuse suurendamine: iga-aastane valitsemistavade kontroll 2011”,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 16. augusti 2011. aasta töödokumenti „Ühtne turg läbi inimeste silmade: kodanike ja ettevõtjate 20 põhimuret” (SEC(2011)1003),

–  võttes arvesse konkurentsinõukogu 10. detsembri 2010. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele(1),

–  võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni ühtse turu kohta ettevõtluse ja majanduskasvu edendajana(2),

–  võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni ühtse turu kohta Euroopa kodanikele(3),

–  võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni juhtimise ja partnerluse kohta ühtsel turul(4),

–  võttes arvesse oma 1. detsembri 2011. aasta resolutsiooni Krakowis (Poola) 3.–4. oktoobril 2011 toimunud ühtse turu foorumi tulemuste kohta(5) ning Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2011. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa ühtne turg on toonud äärmiselt palju kasu Euroopa kodanikele, avades samas uusi laienemisvõimalusi Euroopa ettevõtetele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele;

B.  arvestades, et ühtne turg on peamine majanduskasvu ja tööhõive edendaja Euroopa Liidus; arvestades, et paljudes valdkondades ei ole Euroopa kodanikud saanud veel ühtsest turust täielikku kasu, ning arvestades, et on vaja uusi stiimuleid eeskätt kogu Euroopat hõlmava tõhusa tööjõu liikuvuse tagamiseks, koos sellega kaasneva sotsiaalse ühtekuuluvusega, ja piiriüleste ostu-müügitehingute edendamiseks;

C.  arvestades, et ühtset turgu ei tohiks pidada teistest horisontaalsetest poliitikavaldkondadest, eelkõige tervishoiu-, sotsiaal- ja tarbijakaitsepoliitikast, tööõigusest, keskkonnapoliitikast, säästvast arengust ja välispoliitikast eraldiseisvaks; arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” konkreetseks rakendamiseks on tarvis täielikult väljaarendatud lähenemisviisi ühtse turu süvendamisele;

D.  arvestades, et praegune majanduslangus ja protektsionistliku majandusliku suhtumise taasteke liikmesriikides on seadnud ohtu Euroopa integratsiooniprotsessi mõned kõige nähtavamad tulemused, mis tähendab seda, et teenuste direktiiviga algselt seatud eesmärgid tuleb saavutada, hoidudes samas traditsioonilisi majandussektoreid kahjustamast; arvestades, et rohkem kui kunagi varem on ühtne turg, mis annaks konkreetse vastuse praegusele pikaleveninud kriisile, praegu vajalik Euroopa majanduse taaselustamiseks ning Euroopa projekti püsiva elujõulisuse tagamiseks;

E.  arvestades, et liikmesriikidel ja ELi institutsioonidel tuleks kokku leppida siduvas ajakavas ja konkreetsetes meetmetes, mis on vajalikud ühtset turgu käsitlevate õigusaktide jõustamiseks ning kõigi põhjendamatute takistuste kõrvaldamiseks kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumise teelt;

F.  arvestades, et liikmesriigid ja ELi institutsioonid peaksid keskenduma oluliste majandusarengut käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisele ja kohesele rakendamisele, seades prioriteediks noorte tööpuudusega tegelemise ja bürokraatia vähendamise;

I.Sissejuhatus

1.  rõhutab, et ELi majanduskasvu tegevuskava keskmes peaks olema ühtse turu tugevdamine ja selle toetamine õige majandusjuhtimisega, ja nõuab, et ühtse turu väljakujundamine tuleb otsustavalt ja kiiresti lõpule viia, võttes vajalikul määral arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõõdet;

2.  toonitab ühtse turu akti ning jätkusuutliku, aruka ja kaasava majanduskasvu „kaheteistkümne vahendi” kindlaksmääramise strateegilist tähtsust ühtse turu terviklikul ja tasakaalustatud tugevdamisel; rõhutab, et ühtse turu akt on laialdase sidusrühmadega toimunud ja institutsioonidevahelise konsultatsiooniprotsessi tulemus;

3.  on seisukohal, et esikohale tuleks seada ühtse turu akti 12 prioriteetse põhimeetme vastuvõtmine, eelkõige nende meetmete, mis edendavad digitaalse ühtse turu lõplikku väljakujundamist, võimaluse korral enne 2012. aasta lõppu; palub komisjonil aidata liikmesriikidel tagada põhimeetmete rakendamine, võttes eesmärgiks nende varase ülevõtmise enne kehtestatud tähtaega;

4.  usub, et on vaja hoida ühtse turu akti osas saavutatud tempot, ning teeb seetõttu ettepaneku, et ühtse turu akt peaks olema jooksev programm, mida ajakohastatakse ja vaadatakse läbi igal aastal; tervitab komisjoni kava täiustada veelgi ühtse turu toimimist, analüüsides enne 2012. aasta lõppu ühtse turu aktiga saavutatud edusamme, eesmärgiga edendada majanduskasvu ja parandada ühtse turu juhtimist; tuletab meelde, et ühtse turu akt peaks käsitlema ka ELi sotsiaalmajanduslikke probleeme ja töötama kodanike teenistuses oleva turu suunas;

5.  on seisukohal, et järgmised sammud prioriteetsete meetmete osas peaksid põhinema ühtse turu akti kaheteistkümnel majanduskasvu edendaval vahendil, eesmärgiga koondada poliitilist tähelepanu, tagada konsensus tasakaalustatud arengu küsimuses ning süvendada ja tänapäevastada ühtset turgu, pöörates erilist tähelepanu hüvedele, mida see annab tarbijatele ja äritegevusele; on seisukohal, et ühtne turg peaks samuti säilitama sotsiaalse heaolu ning tagama õiglased töötingimused;

6.  palub komisjonil esitada 2013. aasta kevadel asjaomased põhjalikud ettepanekud;

II.Ühtse turu juhtimine

7.  kordab, et ühtse turu usaldusväärsuse – ja selle suhtes tuntava usalduse – taastamiseks on tarvis Euroopa institutsioonide tugevat juhtimist ja liikmesriikide poliitilist omalust;

8.  rõhutab, et eeskirjade puudulik ja hiline ülevõtmine ning ebapiisav rakendamine ja jõustamine takistab kodanikel ja ettevõtjatel kasutada täiel määral ühtse turu eeliseid;

9.  kordab vajadust vähendada 2012. aasta lõpuks ühtse turu direktiivide ülevõtmise puudujääki 0,5 %ni nii pooleliolevate kui ka valesti üle võetud direktiivide osas;

10.  toonitab vajadust paremate ELi õigusaktide järele, mille arv oleks väiksem; kutsub seetõttu komisjoni üles eelistama, kui see on asjakohane ja peamiselt siis, kui ELi õigusaktide rakendamisel ei ole vaja täiendavalt teostada kaalutlusõigust, ühtse turu reguleerimisel õigusvahendina määrusi direktiividele, kuna neil on selged eelised tõhususe ja mõjususe osas ning nad loovad võrdsed võimalused kodanikele ning ettevõtjatele ja neil on suurem eraõiguse kaudu täitmise potentsiaal;

11.  kutsub komisjoni üles keskendama oma jõupingutused ühtset turgu käsitlevate õigusaktide jõustamise parandamisele, eeskätt teenuste ja kaupade sektoris, millel on kõige suurem potentsiaal majanduskasvu kiirendamiseks Euroopas; kutsub seetõttu komisjoni üles menetlema ühtse turu rikkumisi kiiresti ja otsusekindlalt;

12.  palub komisjonil kaaluda uuenduslike mehhanismide, näiteks teenuste direktiiviga ette nähtud vastastikuse hindamise menetluse laiendamist uutesse valdkondadesse, et tagada ELi õiguse parem kohaldamine;

13.  on seisukohal, et vastavustabelid suurendavad läbipaistvust ELi õiguse kohaldamise tagamisel;

14.  kutsub ELi ja liikmesriike üles võtma endale kohustuseks vähendada 2015. aastaks halduskoormust veel täiendava 25% võrra ja ajakohastama oma haldusjuhtimist;

15.  kutsub komisjoni üles töötama välja nn proportsionaalsuse testi ebaproportsionaalsete ELi õigusaktide tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks;

16.  väljendab heameelt komisjoni poolt 2011. aastal läbi viidud valitsemistavade kontrolli üle, kus käsitleti esimest korda terviklikult ühtse turu juhtimistsüklis kasutatud arvukaid vahendeid, sh siseturu tulemustabelit, Solviti aastaaruannet ja veebisaiti „Teie Euroopa”; kinnitab veelkord oma seisukohta seoses ühtsete kontaktpunktide olulisusega; kiidab komisjoni töö eest portaaliga „Teie Euroopa” ja julgustab lõpule viima selle uuendusliku vahendi väljatöötamist, mis kujutab endast olulist täiendust ühtsete kontaktpunktide võrgustikule, pakkudes ühtset väravat juurdepääsuks kogu teabele ja kõikidele abiteenustele, mida kodanikud ja ettevõtjad vajavad oma õiguste teostamiseks ühtsel turul;

17.  julgustab komisjoni võtma viivitamata vastu tegevuskava, et kinnitada ja tugevdada teiste abiteenistuste seas veelgi SOLVITi, Teie Euroopa Nõuande, Euroopa tarbijakeskuste rolli, et muuta neid kodanikele ja ettevõtjatele nähtavamaks;

18.  rõhutab, kui oluline on sidusrühmade tugevam ja varasem kaasamine selliste meetmete kavandamisse, vastuvõtmisse, rakendamisse ja nende üle järelevalve teostamisse, mida on vaja majanduskasvu ja kodanike õiguste edendamiseks ühtsel turul; rõhutab lisaks, et dialoog sotsiaalpartnerite, liikmesriikide parlamentide ja kodanikuühiskonnaga etendab olulist osa usalduse taastamisel ühtse turu vastu ning peaks seetõttu olema uuenenud ühtse turu keskmes;

19.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kaasama kodanikke tihedamalt ühtse turu väljaarendamisse, eelkõige andes selgemat teavet, mis võimaldaks neil jälgida ühtse turu eeskirjade jõustamist, edendades dialoogi ja suhtlemist kodanikega, et mõista paremini nende ootusi, ning tagades, et kodanikud ja ettevõtted saaksid kasutada oma õigusi ja täita oma kohustusi;

20.  kordab vajadust pidevaks järelevalveks ühtse turu akti rakendamise üle kõige kõrgemal poliitilisel tasandil, tervitab Euroopa Ülemkogu osalemist ühtse turu akti rakendamise järelevalves; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama ühtset turgu käsitlevate õigusaktide nõuetekohane rakendamine ja ülevõtmine süsteemsema ja sõltumatuma järelevalve kaudu, selleks et tagada võrdsed võimalused kõikjal Euroopa Liidus; teeb ettepaneku, et ülevõtmist saaks parandada, kui teha koostööd liikmesriikidega nende poolt õigusaktide ülevõtmisel kogetavate probleemide, näiteks siseriiklike õigusaktidega tekkivate vastuolude tuvastamiseks, et komisjonil oleks võimalik neid aidata;

21.  kutsub komisjoni üles jälgima ühtse turu väljakujundamist iga-aastase Euroopa poolaasta läbiviimise raames, võttes arvesse iga-aastast ühtse turu akti valitsemistavade kontrolli ja tulemustabeli aruandlusmehhanisme; on seisukohal, et iga-aastase kontrolli käigus tuleks hinnata, millises ulatuses saavad nii tarbijad kui ka ettevõtjad ühtsest turust kasu, ning koostada aruanne takistustest selle toimimisele;

22.  kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut konkurentsivõimelise Euroopa sotsiaalse turumajanduse kontseptsioonile tugineva konkreetse majanduskasvu algatuse kohta, mis põhineks Euroopa poolaastal, ühtse turu aktil, ELi 2020. aasta strateegial ja asjakohastel kehtivatel otsustel ning mida rahastataks muu hulgas struktuurifondidest, projektivõlakirjadest ja teadusuuringute raamprogrammist; teeb ettepaneku selle kohta, et Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlament kiidaksid pärast konsulteerimist riikide parlamentidega majanduskasvu algatuse poliitilisel tasandil heaks ja et see protsess oleks aluseks konkreetsetele riigipõhistele soovitustele, mille puhul arvestataks ühtse turu rakendamisel saavutatud taset;

III.Järgmised sammud majanduskasvuks

23.  on veendunud, et ühtse turu poliitika ja õigusaktide keskmes peavad olema sektorid, mis otseselt mõjutavad kodanike ning tarbijate igapäevaelu;

24.  tuletab meelde, kui tähtis on mõjus hüvitusmehhanism, mis aitab tagada selle, et tarbijad saaksid kasutada oma õigusi; rõhutab, et kodanikke tuleks nendest hüvitusmehhanismidest ja probleemide lahendamise vahenditest paremini teavitada, et lihtsustada tarbijate kaebuste lahendamist kaupade ja teenuste piiriülese ostmise korral;

25.  kutsub kõiki ELi liikmesriike üles tagama teenuste direktiivi täielikku ja igakülgset rakendamist, rajades muu hulgas kasutajasõbraliku ja ulatusliku ühtsete kontaktpunktide süsteemi ning jätkates vastastikuse hindamise ja toimekontrollidega; on seisukohal, et liikmesriigid peaks kaaluma eelnimetatud kontaktpunktide integreerimist kaupade paketis nõutud ühtsete kontaktpunktidega;

26.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut läbipaistvusmehhanismi kohta, mida nõutakse kutsekvalifikatsiooni tunnustamise direktiivi artiklis 59, et määratleda valdkonnad, kus liikmesriigid blokeerivad disproportsionaalselt juurdepääsu reguleeritud kutsealadele;

27.  rõhutab avalike hangete tähtsat rolli innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamisel ja nõuab seetõttu sama tempoga edusammude tegemise jätkamist selles valdkonnas; kutsub komisjoni, liikmesriike ja kohalikke ametivõime üles rakendama uusi avalike hangete alaseid õigusakte strateegilisel viisil, millega tagataks avaliku sektori rahaliste vahendite investeerimine töödesse, teenustesse ja hangetesse, mis toetavad säästvat majanduskasvu, tööhõivet ja sotsiaalset ühtekuuluvust;

28.  rõhutab vajadust kiiresti rakendada veel kasutamata ELi vahendeid meetmeteks, mis võitlevad tulemuslikult suure noorte tööpuudusega; kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles leppima kiiresti kokku siduvates eesmärkides ja meetmetes noorte liikuvuse valdkonnas (juhtalgatus „Noorte liikuvus”) ning rakendama viivitamata noortele pakutavate võimaluste algatust;

29.  nõuab tungivalt, et EL realiseeriks digitaalajastul täielikult potentsiaali ja võimalusi, mida pakuvad internet, e-kaubandus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia levimine VKEdes ja avalikus halduses, et ühtset turgu edasi arendada ning muuta see kõigile ELi kodanikele kättesaadavaks; rõhutab, et uute tehnoloogiate arendamisel tuleb arvesse võtta vajadust kaitsta kõiki kodanikke, tarbijaid ja VKEsid;

30.  kutsub komisjoni üles kaaluma digitaalse ühtse turu väljaarendamist kui prioriteeti, nii et tarbijatel oleks täielik juurdepääs kaupade ja teenuste konkurentsivõimelisematele pakkumistele; nõuab, et liikmesriigid võtaksid koostöös komisjoniga meetmeid, et ületada tõkked, mis takistavad kodanike juurdepääsu veebiteenustele;

31.  nõuab ambitsioonikat tarbijakaitse tegevuskava, mis hõlmab õiguslikke ja poliitilisi meetmeid, mille eesmärk on suurendada nii keskmiste kui ka kaitsetute tarbijate otsustusõigust;

32.  rõhutab, kui tähtis on jaekaubanduse roll majanduskasvu ja tööhõive edendajana ning ühtse turu alustalana; tunneb heameelt selle üle, et kavatsetakse vastu võtta komisjoni põhjalik jaekaubanduse tegevuskava, milles kirjeldatakse strateegiat tulemuslikuma ja õiglasema jaekaubanduse turu saavutamiseks Euroopas, võttes aluseks positiivsed saavutused ja käsitledes lahendamist ootavaid probleeme, ning teatis, milles hinnatakse kehtivaid riiklikke meetmeid lepinguliste suhete reguleerimiseks; tuletab meelde, et tegevuskava ja mitmete sidusrühmadega toimuva ettevõtetevaheliste äritavade teemalise dialoogi tulemusi tutvustatakse 2012. aasta lõpus toimuval esimesel jaekaubandusturu ümarlaual;

33.  on seisukohal, et ühtse turu välismõõdet tuleb tugevdada, eelkõige tihendades koostööd rahvusvahelise standardimise valdkonnas, ja et jätkata tuleks koostoime loomist liidu sisese ja välise majanduspoliitika vahel, eriti ühtse turu ja kaubanduse puhul;

34.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid algatuse „Ühtne Euroopa taevas II” rakendamist, milles SESARi käivitamisel on oluline osa, ning palub komisjonil esitada 2013. aastaks ettepanek ühtse Euroopa taeva loomiseks, vähendades jätkuvalt funktsionaalsete õhuruumiosade arvu;

35.  rõhutab, et tähtis on arendada suurte võrguteenuste ja avalike teenuste taristuid, hõlmates energeetikat, transporti, nagu üleeuroopalised raudteevõrgustikud, ja elektronside, nagu juurdepääs lairibaühendusele terves ELis, sest see võimendab konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet; rõhutab vajadust luua ühtne Euroopa energiaturg, et vähendada ELi energiasõltuvust, tõsta ELi energiatõhusust ja muuta hinnad taskukohasemaks;

36.  kutsub komisjoni üles esitama hiljemalt 31. detsembriks 2012 ettepaneku võtta vastu direktiiv, mis sisaldab infrastruktuuri majandamise ja veoteenuste seost käsitlevaid sätteid, ning ettepaneku siseriikliku reisijateveo turu avamise kohta, mis ei vähenda raudteeveoteenuste kvaliteeti ja mille puhul peetakse kinni avaliku teenindamise kohustusest;

37.  rõhutab vajadust tugevdada VKEde rolli ühtsel turul, tagades neile juurdepääsu krediidile ja rahastamisele ning rakendades täielikult Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act”;

38.  kutsub komisjoni üles esildama meetmeid tööstuse ja VKEde raamtingimuste parandamiseks, eelkõige edendades Euroopa Investeerimispanga meetmeid, millega toetatakse juurdepääsu finantseerimisele, ning toetades teadusuuringuid ja innovatsiooni, suurendades märkimisväärselt ELi põhiprogramme teadus- ja uurimistegevuse valdkonnas ning kasutades tulemuslikumalt ELi vahendeid majanduskasvu suurendavate projektide jaoks;

39.  tuletab meelde oma nõudmist äriühingu asukoha piiriülest muutmist käsitleva neljateistkümnenda äriühinguõiguse direktiivi ettepaneku esitamise kohta, sest nimetatud direktiiv lihtsustaks märgatavalt äriühingute liikuvust Euroopas; palub komisjonil samuti esitada seadusandlik ettepanek äriühingu üldjuhtimist käsitleva rohelise raamatu järelmeetmete kohta ja lisada need 2013. aasta tööprogrammi;

40.  taunib kavandatud Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja määruse tagasivõtmist ja palub Euroopa Komisjonil esitada uus ettepanek; nõuab, et komisjon jätkaks tööd äriühingute rühmi käsitleva üheksanda äriühinguõiguse direktiiviga, et luua äriühenduste ühtsele vormile regulatiivne raamistik, kehtestades ühtsed eeskirjad, muu hulgas seoses tütarettevõtjate ja sidusrühmade kaitsega ning suurema läbipaistvusega õigus- ja omandistruktuurides;

41.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut selliste säästvat majanduskasvu toetavate kättesaadavate finantsvahendite täiustamiseks nagu projektivõlakirjad pikaajaliste investeeringute jaoks, ning esitama teatise konkurentsipoliitika panuse kohta innovatsiooni ja majanduskasvu, vaadates selleks vajaduse korral läbi kehtivad eeskirjad;

42.  nõuab, et komisjon esitaks kiiresti ettepaneku investorite ja muude jaeklientide kaitse parandamise kohta seoses finantsteenuste, eelkõige jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistoodete, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate ning kindlustusvahendus ja kindlustustagatiste süsteemidega;

43.  rõhutab ühtset turgu toetava tugeva finantsturu infrastruktuuri tähtsust ja kutsub seetõttu komisjoni üles esitama varakult ettepanekud sellise infrastruktuuri kriisilahendusmehhanismide kohta; rõhutab lisaks sellele, kui tähtsad on käibemaksu tulevikku käsitleva komisjoni strateegiadokumendi järelmeetmed;

44.  toonitab, et võitlus maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu riigi ja Euroopa tasandil on oluline, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlastama maksupoliitikat asjakohaselt, et hoida ära ühtse turu toimimise moonutused, tagada ettevõtjatele ja kodanikele võrdsed tingimused ning usaldusväärne riigi rahandus;

45.  tuletab meelde oma üleskutset komisjonile koostada tulemustabel, millel on toodud raskused, mida kogevad vaba liikumise õigust kasutada soovivad liidu töötajad, kirjeldus nende raskuste lahendamise kohta liikmesriikides, ja hinnang selle kohta, kas nende raskustega võideldakse põhjalikult ja tulemuslikult, uurides selleks ka sotsiaalse dumpingu nähtust; kutsub komisjoni üles esitama tegevuskava püsivate raskuste kõrvaldamiseks nende liidu kodanike teelt, kes soovivad kasutada oma õigust liikuda ja töötada teises liikmesriigis;

46.  on seisukohal, et eurooplased ei ole ühtse turu täielikku potentsiaali veel ära kasutanud paljudes valdkondades, sealhulgas isikute ja töötajate vaba liikumine, ja et vaja on mõjusaid algatusi, eelkõige tulemusliku töötajate liikuvuse tagamiseks Euroopas, eelkõige sotsiaaltagatiste ja pensioniõiguste ülekantavuse tagamisega;

47.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles korraldama määrust (EÜ) nr 883/2004 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 153 järgides uuringuid, et tagada ELis liikuvate kodanike sotsiaalkindlustuskaitse järjepidevus ja võrdne kohtlemine asjaomase liikmesriigi kodanikega, võttes ühtlasi arvesse üldsüsteemi täiendavat valikulist, vabatahtlikku ja ülekantavat sotsiaalkindlustussüsteemi Euroopa tasandil, et luua tihedam koostöö sotsiaalpoliitika valdkonnas;

o
o   o

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 84. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0146. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0145. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0144. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0543.

Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta resolutsioon Euroopa äriühinguõiguse tuleviku kohta (2012/2669(RSP))

P7_TA(2012)0259 B7-0299/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse üldsusega konsulteerimist Euroopa äriühinguõiguse tuleviku üle, mille komisjon algatas 20. veebruaril 2012. aastal(1),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 16. ja 17. mail 2011. aastal korraldatud konverentsi „Euroopa äriühinguõigus. Edasine tegevus”(2),

–  võttes arvesse Euroopa äriühinguõiguse tuleviku analüüsirühma 5. aprilli 2011. aasta aruannet(3),

–  võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist „Ühtse turu akt – kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks – ”Üheskoos uue majanduskasvu eest'' (COM(2011)0206),

–  võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta teatist „Sotsiaalettevõtluse algatus: sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine” (COM(2011)0682),

–  võttes arvesse komisjoni 10. juuli 2007. aasta teatist äriühingute lihtsustatud majanduskeskkonna kohta äriühinguõiguse, raamatupidamise ning auditeerimise valdkonnas (COM(2007)0394),

–  võttes arvesse komisjoni 21. mai 2003. aasta teatist „Äriühinguõiguse ajakohastamine ja ettevõtete üldjuhtimise parandamine Euroopa Liidus – edasimineku kava” (COM(2003)0284),

–  võttes arvesse oma 21. aprilli 2004. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Äriühinguõiguse ajakohastamine ja ettevõtete üldjuhtimise parandamine Euroopa Liidus – edasimineku kava”(4),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2006. aasta resolutsiooni äriühinguõiguse hiljutiste arengute ja väljavaadete kohta(5),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa osaühingu ja neljateistkümnenda äriühinguõiguse direktiivi kohta registrijärgse asukoha muutmise kohta(6),

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2009. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile äriühingu registrijärgse asukoha piiriülese muutmise kohta(7),

–  võttes arvesse oma 23. novembri 2010. aasta resolutsiooni Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava tsiviil-, kaubandus- ja perekonnaõiguslike ning rahvusvahelisest eraõigusest tulenevate aspektide kohta(8),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni äriühingu asukoha piiriülest muutmist käsitleva neljateistkümnenda äriühinguõiguse direktiivi kohta antavate soovitustega(9),

–  võttes arvesse 7. mai 2012. aasta küsimust komisjonile Euroopa äriühinguõiguse tuleviku kohta (O-000110/2012 – B7-0117/2012),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et ELi äriühinguõiguse ja ettevõtete üldjuhtimise reguleerivat raamistikku tuleb muuta, et kajastada Euroopa äriühingute kasvavat tendentsi tegutseda ELis piiriüleselt ning Euroopa turgude jätkuvat integratsiooni;

B.  arvestades, et üldine eesmärk on võimaldada ettevõtetel ELis tõhusamalt konkureerida ja üldises ülimalt konkurentsitihedas keskkonnas suuremat edu saavutada, tagades seejuures võlausaldajate, aktsionäride, liikmete ja töötajate huvide asjakohase kaitse;

C.  arvestades, et kasutajasõbralik reguleeriv raamistik ergutaks ettevõtteid, eelkõige VKEsid, ühtse turu võimalusi kasutama;

D.  arvestades, et kõik tulevased algatused peaksid olema kooskõlas riiklike äriühingu üldjuhtimise süsteemidega ja töötajate kaasamist käsitlevate seadustega, püüdes samas suurendada paindlikkust ja vabadust äriühinguvormide, sisemise volituste jaotumise ja jätkusuutliku äriühingustrateegia valikul;

E.  arvestades, et äriühingu õiguslike vormide valdkonnas leidub ELi tasandil kasutamata võimalusi, mida tuleks täiendavalt uurida, arendada ja edendada;

F.  arvestades, et tuleks hõlbustada äriühingute piiriülest liikuvust;

G.  arvestades, et finantskriis on näidanud, et vaja on selgemat ühingujuhtimise raamistikku, mis keskenduks rohkem sidusrühmade osalemisele;

1.  väljendab heameelt komisjoni hiljutise üldsusega konsulteerimise üle Euroopa äriühinguõiguse tuleviku teemal, mis peaks aitama ette valmistada tulevasi algatusi ärikeskkonna lihtsustamiseks, asjatu halduskoormuse vähendamiseks ja selleks, et võimaldada äriühingutel ühtsel turul edukalt tegutseda, tagades samas võlausaldajate, aktsionäride, liikmete ja töötajate huvide asjakohase kaitse;

2.  on seisukohal, et riiklike õigusaktide alusel toimivaid äriühinguvorme täiendavatel ELi äriühinguvormidel on märkimisväärne potentsiaal ja neid tuleks edasi arendada ning edendada; nõuab tungivalt, et komisjon teeks VKEde erivajaduste täitmiseks uusi pingutusi Euroopa osaühingu põhikirja(10) vastuvõtmise nimel, võttes täielikult arvesse kõigi sidusrühmade huvisid, et nõukogus tekkinud ummikseisust pääseda;

3.  avaldab heameelt selle üle, et nagu eelnimetatud sotsiaalettevõtluse algatuses(11) öeldud, on komisjon käivitanud uurimise Euroopa vastastikuse ühingu teemal, ning nõuab tungivalt kiiremat tegutsemist uue ettepaneku esitamiseks vastastikuse ühingu põhikirja kohta;

4.  on veendunud, et teise äriühinguõiguse direktiivi(12) võimalikul reformimisel tuleks püüda edasise lihtsustamise poole, selle asemel et kehtestada alternatiivne kapitali mahutuse ja säilitamise kord;

5.  väljendab rahulolu raamatupidamisdirektiivide läbivaatamisega ja teeb ettepaneku, et komisjon uuriks lähemalt Euroopa raamatupidamisstandardite väljatöötamise võimalusi, eelkõige seoses VKEde erivajadustega, võttes arvesse neid traditsiooniliselt iseloomustavaid aspekte, nagu kestlikkus, pikaajaline kavandamine, pereomand jne;

6.  on veendunud, et piisavat tähelepanu tuleks pöörata töö jätkamisele viienda äriühinguõiguse direktiiviga seoses aktsiaseltside struktuuri ja tegevusega;

7.  kordab oma nõudmist, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku, kus sätestataks meetmed äriühingute piiriülese liikumise hõlbustamiseks ELi piires (neljateistkümnes äriühinguõiguse direktiiv äriühingu asukoha piiriülese muutmise kohta);

8.  tuletab meelde, et parlamendi ja komisjoni suhete raamlepingus kohustus komisjon aru andma kõikide ELi toimimise lepingu artikli 225 alusel ettepaneku esitamist käsitlevate taotluste konkreetsete järelmeetmete kohta kolme kuu jooksul alates vastava resolutsiooni vastuvõtmisest täiskogus; peab kahetsusväärseks, et seda kohustust ei ole täidetud parlamendi resolutsiooni puhul, mis käsitleb soovitusi neljateistkümnenda äriühinguõiguse direktiivi kohta; kutsub komisjoni üles raamlepingut täitma, esitades tulevikus üksikasjalikumaid järelaruandeid;

9.  teeb ettepaneku, et komisjon jätkaks kontserne käsitleva üheksanda äriühinguõiguse direktiivi väljatöötamist, et kehtestada selle levinud ettevõtjate ühenduse jaoks reguleeriv raamistik; on veendunud, et kontserne käsitlevat Euroopa äriõigust ei ole vaja täielikult ühtlustada, vaid tarvis on ühiseid eeskirju, muu hulgas tütarettevõtjate ja sidusrühmade kaitse ning õigusliku ja omandistruktuuri suurema läbipaistvuse kohta;

10.  tuletab meelde, et komisjoni aruka reguleerimise tegevuskava kohaselt peavad õigusaktid olema selgemad ja kättesaadavamad; on seisukohal, et komisjon peaks ELi äriühinguõiguse kodifitseerima, et kehtestada kasutajasõbralik eeskirjade kogum ja tagada ELi õiguse ühtsus; mõistab ühtse ELi äriühinguõiguse vahendi häid külgi, kuid on veendunud, et kõigepealt tuleb äriühinguõiguse direktiivid kokku rühmitada; soovitab rühmitada need kategooriateks, mille hulka kuuluksid moodustamine ja tegevus (st esimene ja teine direktiiv ning raamatupidamise ja auditi direktiivid), liikuvus (st kolmas(13), kuues(14), kümnes(15), üheteistkümnes(16) ja kolmeteistkümnes(17) direktiiv ning tulevane 14. direktiiv) ja ELi äriühingu vormid (Euroopa äriühing, Euroopa ühistu, Euroopa majandushuviühing); rõhutab, et see kodifitseerimisprojekt ei tohiks loomulikult põhjustada vajaliku reformitegevuse seiskumist;

11.  on seisukohal, et kollisiooniteemasid tuleb samuti käsitleda äriühinguõiguse raames ning sellekohane akadeemiline ettepanek(18) oleks lähtepunktiks edasisele tööle kollisiooninormide valdkonnas seoses äriühingute piiriülese tegevusega;

12.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks pärast konsulteerimist edasise tegevuskava, mis peaks sisaldama lühema, keskmise ja pikema ajavahemiku algatusi ELi äriühinguõiguse reguleeriva raamistiku täiustamiseks; on veendunud, et lühiajaliste algatuste seas peaks olema neljateistkümnes äriühinguõiguse direktiiv ning meetmed äriühingu üldjuhtimise ELi raamistiku parandamiseks, keskmise ajavahemiku algatused peaksid käsitlema üheksandat äriühinguõiguse direktiivi ja pikaajalised algatused ELi äriühinguõiguse kodifitseerimist;

13.  rõhutab, et loodab liita lühiajalised algatused ametlikult 2013. aasta õigusloome töökavaga ning määrata suunavad tähtajad keskmise ja pikema ajavahemiku algatuste jaoks;

14.  kordab oma varasemaid üleskutseid, et komisjon analüüsiks kehtivate õigusaktide rakendamises esinenud probleeme, et tulemusi saaks uute seadusandlike ettepanekute kavandamisel arvesse võtta;

15.  tuletab meelde, et komisjoni seadusandlikud ettepanekud peavad põhinema mõjuhinnangul, milles arvestatakse kõigi sidusrühmade huvisid, kaasa arvatud investorid, omanikud, võlausaldajad ja töötajad, ning olema täielikus kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega;

16.  kutsub komisjoni üles teavitama parlamenti täielikult Euroopa äriühinguõiguse tuleviku teemal peetud konsultatsioonide tulemustest ning üksikasjalikult selgitama otsuseid, mida ta konsulteerimise tulemuste põhjal teha kavatseb;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2012/company_law_en.htm. (2) http://ec.europa.eu/internal_market/company/modern/index_en.htm#conference (3) http://ec.europa.eu/internal_market/company/modern/index_en.htm (4) ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 714. (5) ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 114. (6) ELT C 263 E, 16.10.2008, lk 671. (7) ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 5. (8) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 19. (9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0019. (10) COM(2008)0396. (11) COM(2011)0682, lk 10. (12) EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1. (13) EÜT L 295, 20.10.1978, lk 36. (14) EÜT L 378, 31.12.1982, lk 47. (15) ELT L 310, 25.11.2005, lk 1. (16) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 36. (17) ELT L 142, 30.4.2004, lk 12. (18) H.-J. Sonnenberger (ed.), Vorschläge und Berichte zur Reform des europäischen und deutschen internationalen Gesellschaftsrechts – Vorgelegt im Auftrag der zweiten Kommission des Deutschen Rates für Internationales Privatrecht, Spezialkommission Internationales Gesellschaftsrecht, Mohr Siebeck, Tübingen, 2007.

Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta resolutsioon töövõimalusterohke majanduse taastumise kohta (2012/2647(RSP))

P7_TA(2012)0260 B7-0275/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 18. aprill 2012. aasta teatist „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” (COM(2012)0173),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti „Kvaliteetne kutsepraktikaraamistik” (SWD(2012)0099),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti isiku- ja majapidamisteenuste tööhõivepotentsiaali ärakasutamise kohta (SWD(2012)0095),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti „Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) reformimine strateegia ”Euroopa 2020' eesmärkide täitmiseks' (SWD(2012)0100),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti „Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) reformimine strateegia ”Noortele pakutavate võimaluste algatuse rakendamine. Esimesed sammud.' (SWD(2012)0098),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti tööturu arengutrendide ja probleemide kohta (SWD(2012)0090),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti „Avatud, dünaamilised ja kaasavad tööturud” (SWD(2012)0097),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tööhõivepotentsiaali kasutamine” (SWD(2012)0096),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti ELi tervishoiutöötajaid käsitleva tegevuskava kohta (SWD(2012)0093),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti „Keskkonnahoidliku majanduskasvu tööhõivepotentsiaali kasutamine” (SWD(2012)0092),

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava. Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse” (COM(2010)0682) ja oma 26. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni(1) samal teemal,

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni ebatüüpiliste lepingute, kaitstud töökarjääri, turvalise paindlikkuse ja sotsiaalse dialoogi uute vormide kohta(3),

–  võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames(4),

–  võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 2010. aasta järeldusi tööhõivemeetmete kohta konkurentsivõimelise, vähese CO2-heitega, ressursitõhusa ja rohelise majanduse jaoks,

–  võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) 2010. aasta uuringut „Oskused roheliste töökohtade jaoks”,

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni töötajate liikuvuse edendamise kohta Euroopa Liidus(5),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 12. jaanuari 2011. aasta teatist „Iga-aastane majanduskasvu analüüs. Euroopa Liit võtab igakülgseid kriisimeetmeid” (COM(2011)0011) ja sellega kaasnevat ühise tööhõivearuande eelnõu,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2011. aasta töödokumenti „Edusammud Euroopa ühiste eesmärkide saavutamisel hariduse ja koolituse valdkonnas” (SEC(2011)0526),

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni Euroopa koostöö kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist(6),

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi kohta(7),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et jätkuvate struktuursete nõrkuste ja majanduskriisi tõttu on tööhõive määr tõusnud 2010. aasta 9,5%lt 10,2%ni 2012. aastal ning ühtekokku on pärast 2008. aastat kaotatud kuus miljonit töökohta;

B.  arvestades, et tööhõive, sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse vastu võitlemise probleemidekompleks muutub üha tõsisemaks ning erinevused liikmesriikide ja piirkondade vahel süvenevad;

C.  arvestades, et komisjoni prognooside kohaselt on väljavaated 2012. aastaks isegi veel ebasoodsamad – nähakse ette ELi SKP kasvu seiskumist ja mitmetes liikmesriikides majanduslangust;

D.  arvestades, et strateegias „EL 2020” aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks seatud tööhõive eesmärkide täitmiseks tuleb täita 17,6 miljonit uut töökohta, mis eeldab, et 2020. aastaks on tööga hõivatud 75% 20–64 aasta vanustest elanikest;

E.  arvestades, et tööhõive ebakindlus on eelkõige inimlik tragöödia töötajate ja nende perede jaoks ning tähendab tootmispotentsiaali raiskamist, kuna liigsageda töökohtade vahetamise ja pikaajaliste töötuse või tegevusetuse perioodide tõttu võivad oskused ununeda;

F.  arvestades, et eriti suur on noorte tööpuudus, osalt seetõttu, et pakutavad oskused ei vasta nõudlusele, kuid sageli ka sõltumata noorte haridustasemest;

G.  arvestades, et eelarve konsolideerimisele suunatud kokkuhoiumeetmete rakendamine mitmetes liikmesriikides on tööpuudust oluliselt suurendanud;

H.  arvestades, et finantskriis on tööpuudust märgatavalt suurendanud ning paljude liikmesriikide majanduskasv ei ole selle probleemi lahendamiseks piisav;

I.  arvestades, et kõrge tööhõivetase on vajalik ka eelarve konsolideerimiseks ja majanduse taastumiseks, seda nii tänu siseriikliku tarbimise taseme säilitamisele kui ka asjaolule, et rohkem inimesi osaleb heaoluriigi rahastamisel;

J.  arvestades, et paljude liikmesriikide tööõiguse reformimine ei ole mitte suurendanud kvaliteetse tööhõive võimalusi, vaid soodustanud kahetasandilise tööturu teket, kus üha enam töötajaid ja sageli kõige kergemini kahjustatavad töötajate rühmad, näiteks naised, noored ja sisserändajad töötavad pideva ebakindluse õhkkonnas ja kehva palga eest;

K.  arvestades, et liikmesriikide riiklikes reformikavades võetud kohustustest sageli ei piisa enamiku strateegias „Euroopa 2020” seatud ELi tasandi eesmärkide täitmiseks;

L.  arvestades, et ELi 2012. aasta iga-aastases majanduskasvu analüüsis nõutakse otsustavaid meetmeid töökohtade loomise kiirendamiseks ja töövõimalusterohke majanduse taastumise tagamiseks, ning arvestades, et seda sõnumit korrati jõuliselt 2012. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel;

M.  arvestades, et riikliku ja ELi tasandi poliitikakujundajate ülesanne on tagada töötajatele sobivate õppe- ja koolitusvõimaluste kättesaadavus, et nad saaksid oma oskusi muutuvate majandus- ja tööhõiveoludega kohandada;

N.  arvestades, et sotsiaalse, ressursitõhusa, säästva ja konkurentsivõimelise majanduse edendamine on üks Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke;

O.  arvestades, et innovatsiooni jaoks kriitiliselt tähtsates valdkondades võib juba täheldada kvalifitseeritud, töökohaspetsiifiliste oskuste vajakut ning et 2020. aastaks peaks kõrgkvalifitseeritud vaimne töö hõlmama vähemalt 40% tööhõivest;

P.  arvestades, et värskema statistika kohaselt mainib iga neljas Euroopa tööandja raskusi töökohtade täitmisel, kusjuures kõige raskem on leida kogenud kaubandustöötajaid, tehnikuid ja insenere;

Q.  arvestades, et majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks elutähtsad investeeringud teadusuuringutesse, innovatsiooni ja töökohtade loomisse on ELis endiselt väiksemad kui tema majanduspartnerite ja konkurentide juures mujal maailmas;

1.  on rahul komisjoni ettepanekutega täiendada iga-aastase majanduskasvu analüüsi tööhõiveprioriteete keskpika tähtaja poliitiliste suunistega, mille eesmärk on strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärkide täitmine; tervitab tööhõivepaketi laia haaret ja kiidab heaks juba ammu taotletud muutuse töökohtade loomise poliitikas; nõuab vajalike investeeringute tegemist keskkonnahoidliku majanduse kasvu- ja tööhõivepotentsiaali, tervishoiu- ja sotsiaalsektorisse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse, sealhulgas investeerimist oskustesse, koolitusse ja kõrgematesse palkadesse;

2.  taunib asjaolu, et vaatamata 2012. aasta kevadel toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel võetud poliitilistele kohustustele ja komisjoni teatises toodud suunistele ei esitanud enamik liikmesriike oma 2012. aasta riikliku reformikava alla kuuluvat riiklikku tööhõivekava, milles esitatakse põhjalikud meetmed töökohtade loomiseks, keskkonnahoidlikuks tööhõiveks, tööhõivepoliitika ja finantsinstrumentide vaheliste seoste kasutamiseks ja tööturu reformimiseks ning selge ajakavaselle kohta, kuidas käivitatakse järgmise 12 kuu jooksul mitmeaastane reformikava;

3.  juhib tähelepanu sellele, et tööturupoliitika ei saa heastada ebaõnnestunud makromajanduspoliitikat ning palub komisjonil süstemaatiliselt integreerida kõigisse töökohtade loomisele suunatud ettepanekutesse ILO inimväärse töö tegevuskava neli eesmärki: luua töökohti, tagada õigused töökohas, laiendada sotsiaalkaitset ning edendada sotsiaalset dialoogi;

4.  peab tervitatavaks komisjoni tööturu seiresüsteemi algatust ja individuaalset jälgimiskava riikide jaoks, kes ei täida riigispetsiifilisi soovitusi; nõuab tungivalt, et komisjon lisaks sellele süsteemile strateegia „EL 2020” vaesust ja sotsiaalset kaasatust käsitlevate eesmärkide saavutamise seire;

5.  nõuab tungivalt, et ELi riigipead ja valitsusjuhid kohustuksid vastu võtma Euroopa investeerimispaketi enne 2012. aasta lõppu; on arvamusel, et selline pakett võiks aidata Euroopal kriisist väljuda, kui see hõlmaks konkreetseid kohustusi riikide ja Euroopa tasandil investeeringute osas, mille eesmärk oleks luua kestlikku kasvu ja töökohti otsustava tähtsusega sektorites, nagu ressursitõhususe ja halduse, taastuvenergia, energiatõhususe või ringlussevõtu/taaskasutuse vallas; juhib tähelepanu energiatõhususe direktiivile kui konkreetsele näitele Euroopa seadusandlusest, mis võib luua kuni kaks miljonit uut töökohta;

6.  väljendab heameelt ettepaneku üle vähendada tööjõu maksukoormuste erinevust eelarvet mõjutamata; tuletab meelde, et keskmine erinevus maksukoormuses ehk vahe tööandjale töötaja palkamisest tulenevate kulude ja töötaja tegeliku töötasu vahel moodustab ELis sageli rohkem kui 40%; on arvamusel, et maksukoormuse nihutamine võib lasta äriühingutel kõnealustest eranditest/vähendamistest kasu saada ja luua uusi töökohti või tõsta palku;

7.  on nõus komisjoni seisukohaga, et kaugeleulatuvamad eesmärgid taastuvenergia alal ergutavad investeeringuid ja seega ka tööhõivet teadmistepõhiste tootmistehnoloogiate valdkonnas; nõuab tungivalt, et liikmesriigid läheksid üle ressursitõhususe põhimõttele tuginevale majandusmudelile; juhib tähelepanu komisjoni andmetele, mille kohaselt ressursikasutuse vähendamine ühe protsendipunkti võrra võib kaasa tuua 100 000–200 000 uue töökoha loomise;

8.  toetab mõtet edendada ettevõtlust, ettevõtluse alustamist ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist töökohtade loomise vahendina, eriti kuna VKEdes ja mikroettevõtetes on enam kui kaks kolmandikku ELi erasektori töökohtadest, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada nende valdkondade investeeringuid eelkõige riigihangete ja rahastamisvõimaluste kaudu;

9.  peab tervitatavaks investeeringuid sotsiaalettevõtetesse ja sotsiaalsesse ettevõtlusse, mis pakub häid võimalusi nende sotsiaalsete vajaduste täitmiseks, mida ei rahulda avalikud kaubad ja teenused;

10.  palub komisjonil järgida põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele” ning jälgida hoolikalt vastavate vähendamiste rakendamist, tagamaks et VKEd ei kannata ühtsel turul ebaproportsionaalse halduskoormuse ega vabakaubanduse takistuste all, tagades samal ajal, et kõikidel tasanditel järgitakse nõuetekohaselt tööõigust ja sotsiaalmäärusi;

11.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaotaksid viivitamata kõik piirangud Bulgaaria ja Rumeenia töötajate vabale juurdepääsule tööturule; juhib tähelepanu asjaolule, et need piirangud avaldavad negatiivset mõju deklareerimata, ebaseaduslikule tööhõivele ja kuritarvitustele;

12.  palub liikmesriikidel intensiivistada võitlust mitteametliku või deklareerimata töö ja nn sunniviisilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vastu, andes piisavaid vahendeid tööinspektsioonideks, korraldades teabekampaaniaid ebaseadusliku töö riskide ja kahjude kohta, ühendades omavahel rohkem ja jõustades paremini järgmist: olemasolevad tööõigust reguleerivad õigusaktid ja töönormid, et võidelda deklareerimata tööga, õiglase kohtlemise põhimõtte üldine kohaldamine, ELi tugevam roll riiklike töö- ja sotsiaalinspektsioonide vahelise suurema ja parema koostöö ja koordineerimise edendamine, ennetavad meetmed koos kontrolli ja asjakohaste karistustega, ning jälgides tähelepanelikult kõnealuses valdkonnas tehtavaid edusamme;

13.  väljendab rahulolu üldsusega konsulteerimise algatamisega tööhõive kohta tervishoiu ja sotsiaalhoolduse valdkonnas; on arvamusel, et need valdkonnad võivad etendada olulist osa strateegia „EL 2020” tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust käsitlevate eesmärkide täitmisel; palub komisjonil võtta kõikides edasistes poliitikat käsitlevates ettepanekutes arvesse ILO konventsiooni, mida täiendab soovitus koduabiliste kohta, et parandada nende sektorite töötajate praegusi töötingimusi;

14.  on komisjoniga ühel nõul selles suhtes, et ühtekuuluvuspoliitika, EAFRD ja EMKF on olulised investeeringuallikad, mis stimuleerivad jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada kõnealuste fondide ja mikrokrediidirahastu tõhus kasutus nende täieliku potentsiaali osas investeeringuteks haridusse, koolitusse, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisse, tööjõu liikuvusse ja tootlikkusse;

15.  nõuab ELi majanduskasvu ja innovatsiooni rahastamisprogrammides kiiremat ja lihtsamat taotluste läbivaatamise ja heakskiitmise korda;

16.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle, milles toonitatakse, kui kasulik on kehtestada piisava tasemega miinimumpalk liikmesriigi tasandil, et võidelda töölkäivate inimeste kasvava vaesusega ja sotsiaalse dumpinguga ning suurendada kogunõudlust; on arvamusel, et kõikides sellistes ettepanekutes tuleb arvestada riiklikku kollektiivläbirääkimiste pidamise tava ning seda järgida;

17.  on veendunud, et töökaitsealaseid õigusakte tuleb kohandada, et ergutada äriühinguid uusi töökohti looma, aidata suurendada liikuvust ja tööturu kohanemisvõimet ning samal ajal aidata lahendada killustumisprobleemi kogu ELis;

18.  palub komisjonil tegeleda tööturu killustumise tegelike põhjustega, nagu sooline ebavõrdsus ning töö- ja eraelu tasakaalu toetava poliitika puudumine;

19.  on nõus sellega, et tööaja korralduse sisemine paindlikkus võib aidata majanduslanguse ajal säilitada tööhõivet ja vähendada kohandamiskulusid, kuigi see ei asenda majanduskasvupoliitikat; rõhutab siiski, et meetmeid tuleb kohandada vastavalt sotsiaalsetele asjaoludele, need tuleb sotsiaalpartneritega läbi rääkida ja need peavad vastama nii tööandjate kui ka töötajate huvidele;

20.  on komisjoniga ühel meelel, et kõik lepingute liigid peaksid andma töötajale ligipääsu peamistele õigustele, sealhulgas pensioniõigusele, sotsiaalkaitsele ja juurdepääsule elukestvale õppele;

21.  peab tervitatavaks komisjoni algatuse „ELi oskuste ülevaade” käivitamist, mis parandab tööotsijate jaoks läbipaistvust ja juurdepääsu ning suurendab töötajate liikuvust;

22.  tunneb heameelt komisjoni hiljutise seadusandliku algatuse üle, mis käsitleb kutsekvalifikatsioone; peab väga oluliseks diplomite ja kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise tugevdamist ning pädevuste ja oskuste tõhustatud vastastikuse tunnustamise mehhanismi väljatöötamist;

23.  palub komisjonil viia Euroopa oskuste pass ellu enne 2012. aasta lõppu, et tagada võrdsus ja mittediskrimineerimine vahendite ja oskuste omandamise koha osas, võimaldada oskuste nõudluse ja pakkumise tulemuslikumat vastavusseviimist ning edendada töötajate piiriülest liikuvust;

24.  tunneb heameelt komisjoni talituste töödokumendi „Praktika kvaliteediraamistik” üle ning ootab liikmesriikides praktika korraldamise ülevaateuuringu tulemusi, ja kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut ühendada internatuur alati kvalifitseerimisega; palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta ning nõukogu soovitus noortegarantiide määruse kohta ning määratleda kvaliteetse praktika pakkumist ja alustamist toetavad miinimumstandardid;

25.  rõhutab, et noorte tööhõive olukord sõltub suuresti üldisest majandusolukorrast; toonitab, kui oluline on noori toetada, suunata ja jälgida nende teel hariduse omandamiselt tööellu; kutsub komisjoni üles viima edasised selle valdkonna poliitikat käsitlevad ettepanekud kooskõlla algatustega „Noorte liikuvus” ja „Noortele pakutavad võimalused”; kutsub liikmesriike üles alustama heade tavade vahetamist noorte töötuse vastu võitlemise valdkonnas;

26.  kutsub liikmesriike, komisjoni ja nõukogu üles kasutama tihedas koostöös sotsiaalpartneritega igat võimalust selle tagamiseks, et iga noor ELi kodanik saaks alustada tööd või koolitust pärast maksimaalselt neljakuulist töötust, rakendades selleks Euroopa noortegarantiid; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid muutma noortegarantii õiguslikult jõustatavaks, selleks et parandada tulemuslikult selliste noorte olukorda, kes ei tööta, ei õpi ega saa koolitust, ja lahendada järk-järgult ELi noorte töötuse probleem; toonitab, et noortegarantii vajab konkreetset Euroopa rahalist toetust, eriti nendes liikmesriikides, kus noorte töötuse määr on kõrgeim;

27.  palub komisjonil toetada liikmesriike nende võitluses töötuse ja noorte töötusega ning eraldada selleks kasutamata assigneeringuid struktuurifondidest;

28.  ühineb komisjoni üleskutsega liikmesriikidele tõhustada EURESe süsteemi kasutamist; toonitab EURESe otsustavat osa siseturu toimimisel töötajate ja tööotsijate nõustamise abil nende õiguste suhtes teistes liikmesriikides; nõuab Euroopa Parlamendi täielikku kaasamist EURESe võrgustiku struktuuri- ja haldusreformi;

29.  peab tervitatavaks komisjoni algatusi, mille eesmärk on vähendada naiste ebasoodsat olukorda ja integreerida naised tööturule, pakkudes neile võrdset palka ja piisavat lastehoidu ning kaotades diskrimineerimise ja maksusoodustused, mis pärsivad naiste osalemist tööturul; kutsub liikmesriike üles võtma nendes valdkondades lisameetmeid;

30.  nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks tööd pensionide ülekantavuse direktiivi kallal, sest õiguslik ebakindlus sotsiaalkindlustuse ja pensioniõiguste tagamise osas on üks peamisi töötajate vaba liikumise takistusi;

31.  kutsub liikmesriike üles võtma vastu või säilitama majanduskasvu soodustava poliitika, sealhulgas seadma esmatähtsaks kulutused hariduse, elukestva õppe, teadusuuringute ja innovatsiooni vallas, olenemata majanduskriisi tõttu vajalikuks osutunud kokkuhoiumeetmetest ja vajadusest vähendada valitsemissektori võlga, eriti euroalal;

32.  nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks õiglastel tingimustel toimuvat liikuvust ning võitleks lähetatud töötajate mis tahes väärkohtlemisega nii vastuvõtja- kui ka asukohamaades;

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0466. (2) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 29. (3) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 39. (4) ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 6. (5) Vastuvõetud tekstid: P7_TA(2011)0455. (6) Vastuvõetud tekstid: P7_TA(2011)0263. (7) Vastuvõetud tekstid: P7_TA(2011)0495.

Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta resolutsioon naiste suguelundite moonutamise lõpetamise kohta (2012/2684(RSP))

P7_TA(2012)0261 RC-B7-0304/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse aruandeid, mis on esitatud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva ÜRO konventsiooni (CEDAW) ja selle fakultatiivprotokolli raames, ning piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni,

–  võttes arvesse oma 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni naiste suguelundite moonutamise vastase võitluse kohta Euroopa Liidus(1),

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 5. detsembri 2011. aasta aruannet naiste suguelundite moonutamise lõpetamise kohta,

–  võttes arvesse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 8. märtsi 2010. aasta järeldusi naistevastase vägivalla kaotamise kohta Euroopa Liidus ja üleskutset töötada välja rahvusvaheline lähenemisviis naiste suguelundite moonutamise vastu võitlemiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 12. aprilli 2011. aasta konventsiooni naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise ning nende vastu võitlemise kohta,

–  võttes arvesse üldasjade nõukogu poolt 8. detsembril 2008 vastu võetud ELi suuniseid, mis käsitlevad naistevastast vägivalda ja võitlust kõikide naiste diskrimineerimise vormide vastu,

–  võttes arvesse oma 5. aprilli 2011. aasta resolutsiooni naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi uue poliitilise raamistiku prioriteetide ja põhijoonte kohta(2),

–  võttes arvesse oma 18. aprilli 2012. aasta resolutsiooni, mis käsitleb aastaaruannet inimõiguste kohta maailmas 2010. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas ning mõju ELi strateegilisele inimõiguste poliitikale(3),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et naiste suguelundite moonutamine on heastamatu kuritarvitus, mille puhul moonutatakse või kahjustatakse muudel kui meditsiinilistel põhjustel tahtlikult naiste suguelundeid ja tekitatakse pöördumatuid tagajärgi, mille all praegu kannatab 140 miljonit naist ja tütarlast, ning arvestades, et igal aastal ähvardab samasugune saatus veel kolme miljonit tütarlast;

B.  arvestades, et WHO andmetel elab Euroopas 500 000 naist ja tütarlast, kelle suguelundid on moonutatud, ning et lisaks ohustab see veel hinnanguliselt 180 000 tütarlast; arvestades, et asjatundjate hinnangul on need arvud alahinnatud ega hõlma rändajate teist põlvkonda ning registreerimata rändajaid;

C.  arvestades, et igasugune naiste suguelundite moonutamine on kahjulik traditsiooniline tava, mida ei saa pidada religiooni osaks, vaid mis on naiste ja tütarlaste vastane vägivald, millega rikutakse nende põhiõigusi, eelkõige õigust isiklikule turvalisusele ja puutumatusele ning füüsilise ja vaimse tervise ning seksuaal- ja reproduktiivtervise kaitsele, ja mis alaealiste tütarlaste puhul kujutab endast ka laste kuritarvitamist; arvestades, et sellist rikkumist ei saa mingil juhul õigustada erinevate kultuuriliste traditsioonide austamise või initsiatsioonitseremooniatega;

D.  arvestades, et lisaks sellele, et naiste suguelundite moonutamine on inimõiguste rikkumine, kahjustab see tava selle üle elanud naiste ja tütarlaste füüsilist ja vaimset tervist ja õigusi väga tõsiselt ja pöördumatult nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis ning see on raske kallalekippumine nende isikule ja isikupuutumatusele ja võib mõningatel juhtudel lõppeda surmaga; arvestades, et primitiivsete vahendite kasutamisel ja antiseptiliste ettevaatusabinõude puudumisel on kahjulikud kõrvalmõjud, näiteks võivad suguline vahekord ja sünnitus olla valulised, asjaomaseid elundeid kahjustatakse pöördumatult ning võib täheldada tüsistusi (nagu verejooks, šokiseisund, nakkused, AIDSi-viiruse ülekandmine, teetanus, healoomulised kasvajad) ning raskeid tüsistusi raseduse ja sünnituse ajal;

E.  arvestades, et naiste suguelundite moonutamise puhul on tegemist ebavõrdsete võimusuhete avaldumisega ja naistevastase vägivallaga teiste tõsiste soopõhiste vägivallavormide kõrval ning seetõttu on väga vajalik kaasata naiste suguelundite moonutamise vastu võitlemine soopõhise ja naistevastase vägivalla vastu võitlemise üldisesse ja ühtsesse lähenemisviisi;

1.  on rahul naiste olukorra komisjoni 56. istungil 8. märtsil 2012 vastu võetud otsusega, mille kohaselt tuleks naiste suguelundite moonutamise küsimus tõstatada tulevasel ÜRO Peaassamblee 67. istungil;

2.  palub ÜRO Peaassambleel võtta oma 67. istungil vastu resolutsioon naiste suguelundite moonutamise lõpetamise kohta kogu maailmas – nagu seda nõuti Aafrika Liidu 1. juuli 2011. aasta tippkohtumisel –, ühtlustades selleks liikmesriikide meetmeid ning andes soovitusi ja juhiseid arengu edendamiseks ning piirkondlike, rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide karmistamiseks;

3.  täheldab, et kuna suguelundite moonutamine viiakse enamasti läbi noorte, lapseealiste kuni 15aastaste tütarlaste puhul, on see lapse õiguste rikkumine; kordab, et kõik 27 ELi liikmesriiki on ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt kohustunud kaitsma lapse õigusi;

4.  kutsub liikmesriike üles jätkama rahvusvaheliste dokumentide ratifitseerimist ning rakendama neid laiahaardeliste õigusaktide abil, millega keelustatakse naiste suguelundite moonutamise kõik vormid ja nähakse ette tõhusad karistused selliste tegude toimepanijatele; märgib, et õigusaktidega tuleks ette näha ka mitmesugused ennetus- ja kaitsemeetmed, sealhulgas mehhanismid õiguskaitse koordineerimiseks, jälgimiseks ja hindamiseks, ning parandada naiste ja tütarlaste võimalusi suguelundite moonutamise juhtumitest teada anda;

5.  kutsub asjaomaseid ÜRO üksusi ja kodanikuühiskonda üles toetama aktiivselt sihtotstarbelisi innovaatilisi programme, eraldades selleks vajalikke rahalisi vahendeid, ning levitama parimaid tavasid, mis puudutavad selliste kaitset vajavas olukorras tütarlaste (sealhulgas suguelundite moonutamise ohvriks langenute) vajadusi ja prioriteete, kellel on raske pääseda ligi teenustele ja programmidele;

6.  palub ÜRO peasekretäril tagada, et kõik asjaomased ÜRO organisatsioonid ja ametid, eelkõige ÜRO Lastefond, ÜRO Rahvastikufond, Maailma Terviseorganisatsioon, ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO), ÜRO soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamise agentuur, ÜRO Naiste Arengufond, ÜRO Arenguprogramm ning ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, lisaksid individuaalselt ja kollektiivselt vastavalt vajadusele ja kooskõlas riigisiseste prioriteetidega riiklikesse programmidesse tütarlaste õiguse olla kaitstud suguelundite moonutamise eest, et veelgi tugevdada oma vastavasisulisi jõupingutusi;

7.  rõhutab, et tuleb toetada kodanikuühiskonna liikmeid ja eelkõige naiste organisatsioone, kes tegutsevad oma kogukondades naistevastase vägivalla (sealhulgas naiste suguelundite moonutamise) lõpetamise nimel;

8.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks oma 2010. aasta soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava abil soopõhise vägivalla vastu võitlemise ja naiste õiguste edendamise meetmete integreerimise kõigisse ELi arengupoliitika valdkondadesse ja programmidesse; rõhutab teadlikkuse suurendamise, kogukonna mobiliseerimise, hariduse ja koolituse ning partnerriikide riiklike, piirkondlike ja kohalike ametivõimude ja kodanikuühiskonna kaasamise olulisust; juhib tähelepanu sellele, et tütarlapsi negatiivselt mõjutavate hoiakute ja kahjulike tavade kaotamise püüdlused jõuavad sihile ainult siis, kui kaasatakse täiel määral kõik peamised osalised, sealhulgas usu- ja kogukonnajuhid, ning tütarlastega vahetult tegelevad inimesed, sealhulgas lapsevanemad, perekonnad ja kogukonnad;

9.  nõuab tungivalt, et komisjon pööraks naistevastase vägivalla vastu võitlemise üldstrateegia raames erilist tähelepanu naiste suguelundite moonutamisele ja selle vastu võitlemise ühismeetmetele;

10.  nõuab tungivalt, et komisjon seaks naiste ja tütarlaste vastase vägivalla lõpetamise esmatähtsaks eesmärgiks ning eraldaks selleks vajalikke rahalisi vahendeid, et toetada sihtotstarbelisi ja innovaatilisi programme nii Euroopa Liidus kui ka kolmandates riikides;

11.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid otsustavaid meetmeid selle ebaseadusliku tava vastu võitlemiseks;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜRO peasekretärile ja liikmesriikidele.

(1) ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 52. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0127. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0126.

Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta resolutsioon Prantsuse ettevõtte PIP valmistatud defektsete silikoongeeliga rinnaimplantaatide kohta (2012/2621(RSP))

P7_TA(2012)0262 B7-0302/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 184,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi innovatsiooni kohta meditsiiniseadmete sektoris(1),

–  võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiivi 90/385/EMÜ aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/70/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ inimverest või inimese vereplasmast saadud püsiaineid sisaldavate meditsiiniseadmete suhtes(5),

–  võttes arvesse tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee (SCENIHR) 1. veebruaril 2012. aastal avaldatud arvamust ettevõtte Poly Implant Prothèse (PIP) silikoontoodete turvalisuse kohta(6),

–  võttes arvesse 22. märtsil 2011. aastal Brüsselis toimunud meditsiinitehnoloogia innovatsiooni teemalise kõrgetasemelise tervisekonverentsi järeldusi(7),

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2001. aasta resolutsiooni silikoonimplantaate käsitlevate vastuvõetavaks tunnistatud petitsioonide kohta (petitsioonid 0470/1998 ja 0771/1998)(8),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni Euroopa ühtse lähenemisviisi kohta ühistele kahjunõuetele(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/47/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/385/EMÜ aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta ja nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta ning direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist(10),

–  võttes arvesse 18. aprilli 2012. aasta küsimust komisjonile Prantsuse ettevõtte PIP valmistatud defektsete silikoongeeliga rinnaimplantaatide kohta (O-000101/2012 – B7-0118/2012),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et Prantsuse tervishoiuasutuste andmete alusel on algatatud uurimine Prantsuse ettevõtte Poly Implant Prothèse (PIP) suhtes seoses pettusega, mis seisnes madalakvaliteedilise materjali (tööstuslik silikoon) kasutamises, samal ajal kui vastavushindamiseks esitatud dokumentides kinnitas firma, et kasutab heakskiidetud meditsiinilist silikooni;

B.  arvestades, et firma PIP rinnaimplantaatidega seotud võimalike ohtude kohta napib nii kliinilisi kui ka epidemioloogilisi andmeid;

C.  arvestades, et kolmanda põlvkonna implantaatide purunemismäär kümne aasta jooksul pärast paigaldamist on 10–15%;

D.  arvestades, et Prantsuse ametiasutuste korraldatud uuringus firma PIP silikoonist rinnaimplantaatide kohta ilmnes, et neil implantaatidel esineb puudusi, mida muudel müügil olevatel implantaatidel ei ole;

E.  arvestades, et SCENIHRi komitee aruandes, mille koostamist komisjon jaanuari alguses taotles, rõhutatakse, et muret põhjustab põletiku tekkimise võimalus firma PIP silikoonimplantaatide purunemise või lekkimise korral;

F.  arvestades, et Euroopa tasandil rinnaimplantaate ei registreerita, ei ole teada, kui suur on naiste üldarv, kellele need on paigaldatud; arvestades, et Euroopa Komisjoni esitatud olemasolevate andmete kohaselt on maailmas müüdud umbes 400 000 firma PIP silikoonist rinnaimplantaati; arvestades, et paljudele naistele Ühendkuningriigis (40 000), Prantsusmaal (30 000), Hispaanias (10 000), Saksamaal (7 500) ja Portugalis (2 000) on paigaldatud firma PIP silikoonist rinnaimplantaadid;

G.  arvestades, et patsientidel on vaja teada, et implantaadid ei ole püsivad ja võib tekkida vajadus need asendada või kõrvaldada; arvestades, et patsiente tuleb teavitada ka implantaatide kvaliteedist ja nendega seonduvatest võimalikest riskidest;

H.  arvestades, et Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmine liikmesriikide õigusesse ei ole aidanud ära hoida kõnealust tervisepettust, mille tagajärjeks on praegu ja tulevikus tõsine kahju inimeste tervisele kogu maailmas;

I.  arvestades, et kõnealune tervisepettus on ilmsiks toonud tõsised puudused nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil, eelkõige liikmesriikide ja rahvusvahelise üldsuse vähese koostöö teabe jagamise ning kahjulikust toimest teatamise valdkonnas, samuti asjaolu, et meditsiiniseadmetes kasutatud toorme päritolu ei ole võimalik kindlaks teha;

J.  arvestades, et firma PIP implantaatide juhtum, sarnaselt puusaimplantaatide juhtumile on näidanud, et praegune peamistele tervise ja ohutusnõuetele vastavuse sertifitseerimise süsteem ning teavitatud asutuste kontrollivahendid ja nende järelevalve riiklike pädevate asutuste poolt vastavalt meditsiiniseadmete direktiivile (2007/47/EÜ), on puudulik;

K.  arvestades, et uute meditsiiniseadmete patsientidele kiiresti kättesaadavaks tegemine ei tohi kunagi toimuda patsientide ohutuse tagamise arvelt;

L.  arvestades, et meditsiiniseadmete direktiiv (2007/47/EÜ) vaadatakse läbi 2012. aastal; arvestades, et oluline on firma PIP implantaatide müügipettusest õppust võtta ning tugevdada selleks järelevalvet ja ohutuskontrolle ning turuleviimisega seotud nõudeid nii liikmesriikide kui ELi tasandil;

M.  arvestades, et olemasolevate andmete põhjal on paljud firma PIP implantaadid toodetud mittemeditsiinilisest silikoonist, mis sisaldab komponente, mis võivad implantaadi kesta nõrgestada ning kehakudedesse valguda;

1.  märgib, et mitmed liikmesriigid on soovitanud patsientidel oma kirurgiga konsulteerida või ettevaatuse mõttes firma PIP toodetud rinnaimplantaatide eemaldamist paluda;

2.  märgib siiski, et olukord liikmesriikides ei ole võrdne, kuna mõned liikmesriigid on andnud oma kodanikele vastuolulisi tegevusjuhiseid, mis tekitab nende hulgas segadust;

3.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtivate õigusaktide raames koostööd tugevdama, eelkõige turu jälgimise, valvamise ja kontrolli valdkonnas, et kehtestada rangem kontroll ja paremini tagada patsientide ohutus, eelkõige nende isikute puhul, kes puutuvad kokku suure riskiga meditsiiniseadmetega;

4.  rõhutab, et pärast hinnangu koostamist peavad liikmesriigid viivitamata teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike meetmetest, mida on võetud või mille võtmist kaalutakse, et selliste juhtumite kordumise oht oleks võimalikult väike;

5.  kutsub komisjoni üles arendama välja asjakohase õigusraamistiku, et tagada rinnaimplantaatide ja meditsiinitehnoloogia ohutus üldiselt;

6.  nõuab, et kehtivate meditsiiniseadmeid käsitlevate õigusaktide alusel võetaks viivitamata kasutusele olulised ja vahetud erimeetmed, mille eesmärgiks oleks eelkõige:

7.  palub komisjonil minna üle teatavate meditsiiniseadmete turuleviimise eelsele lubade taotlemise süsteemile, mis hõlmaks vähemalt IIb ja III klassi meditsiiniseadmeid;

8.  nõuab, et võetaks kasutusele implantaadisaaja pass (juhul, kui see ei ole liikmesriigi tasandil juba kasutusel), kus oleksid ära toodud implantaadi unikaalne toote kood, selle eriomadused ja võimalik kahjulik toime ja hoiatus võimaliku terviseohu ning implantaadiga seonduvad operatsioonijärgsed järelravi meetmed; passile kirjutaksid alla nii kirurg kui ka patsient ja pass kehtiks ka operatsiooniks nõusoleku andmise vormina;

9.  soovitab haiglates säilitada edaspidiseks kasutamiseks passide elektrooniline versioon ja märgib, et elektroonilist versiooni saab patsiendi soovil hõlpsasti edastada uude raviasutusse, asugu see samas või mõnes teises riigis;

10.  kutsub liikmesriike üles tõhusamalt tõstma teadlikkust kosmeetilise kirurgiaga kaasnevatest võimalikest ohtudest ning paremini reguleerima kosmeetilise kirurgia reklaamimist, tagamaks, et patsiendid oleksid täiesti teadlikud nii selle riskidest kui kasust; rõhutab, et naistele tuleks anda teavet selle kohta, et rinnaimplantaadid tuleb välja vahetada ajavahemiku jooksul, mis isikuti erineb, ja et see teave võimaldaks neil riske tõhusamini hinnata;

11.  võtab teadmiseks, et patsiendid, kellele on juba rinnaimplantaadid paigaldatud, võivad tagantjärele vajada teavet, nõuandeid, meditsiinilist järelevalvet ja nõustamist ning sõeluuringuid kapslisiseste ja -väliste rebendite kindlakstegemiseks;

12.  rõhutab, et rinnaimplantaatide testimise korda ja sellega seotud norme tuleks täpsustada, et paremini mõista kestamaterjali ja täitegeeli ning ümbritsevate kehavedelike vastastikust mõju ning kesta ja kogu implantaadi väsimis- ja rebenemiskindlust; leiab, et tuleks teha rohkem uurimisalgatusi implantaatide mittepurustavate testimismeetodite väljatöötamiseks;

13.  soovitab tungivalt, et andmed rinnaimplantaatide paigaldamise operatsioonide kohta tuleks igas ELi liikmesriigis säilitada kohustuslikus riiklikus rinnaimplantaatide registris; rõhutab, et kohustuslik register muudaks operatsioonidest teatamise kõigile kliinikutele kohustuslikuks, kuid peab väga oluliseks, et patsientidel oleks õigus oma isikuandmete lisamisega nõustuda või sellest keelduda; soovitab, et riiklikud registrid peaksid olema omavahel seotud ja võimaldama vajadusel infovahetust, näiteks juhul, kui implantaatidest leitakse olulisi defekte;

14.  soovitab tungivalt läbi vaadata meditsiiniseadmete direktiiv, eesmärgiga luua pettuseohtude avastamise ja miinimumini viimise suutlikkus, pöörates erilist tähelepanu sätetele, mis käsitlevad turujärelevalvet, valvsust ning teavitatud asutuste toimimist ja ülesandeid, et vältida firma PIP juhtumi kordumist;

15.  kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust luua tõhus süsteem implantaatidena kasutatavate meditsiiniseadmete jälgimiseks, eeskätt seoses kõige ohtlikumate meditsiiniseadmete, nagu III klassi seadmetega;

16.  kutsub komisjoni üles meditsiiniseadmeid käsitlevate õigusaktide järgmise läbivaatamise käigus kaaluma järgmisi aspekte: vajadust kehtestada ohtlike meditsiiniseadmete turuleviimise loa nõue, mis vastaks või sarnaneks meditsiinitoodete nõuetele; vajadust korraldada kohustuslikke etteteatamata kontrollkäike; vajadust implantaatidena kasutatavate meditsiiniseadmete parema jälgitavuse järele; vajadust parema koordineerimise järele liikmesriikide vahel meditsiiniseadmete ohtlikest kõrvalmõjudest või kahjustustest teavitamise ja hoiatamise alal; teavitatud asutuste tõhusama kontrolli vajadust; ja turul juba pakutavate toodete näidiste täiendava testimise vajadust;

17.  kutsub komisjoni samuti üles meditsiiniseadmeid käsitlevate õigusaktide järgmise läbivaatamise käigus kaaluma vajadust toodete, eelkõige implantaatidena kasutatavate meditsiiniseadmete turuleviimise eelsete kliiniliste uuringute käigus neid tooteid ka piisavalt inimestel katsetada;

18.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid korraldaksid vähemalt kord aastas põhjalikke etteteatamata kontrollkäike seoses kõige suurema ohuga seonduvate meditsiiniseadmetega ning samuti seoses seadmetega, mis kasutajate aruannete põhjal näitavad kõrvalekallete tõusutrendi;

19.  kutsub liikmesriike üles rakendama mittevastavuste korral karistusi;

20.  on seisukohal, et kõnealune pettus tõendab veel kord vajadust kollektiivse õiguskaitsemehhanismi järele, et aidata tarbijatel ja patsientidel hüvitust saada, nagu rõhutatakse Euroopa Parlamendi ülalnimetatud 2. veebruari 2012. aasta resolutsioonis;

21.  kutsub liikmesriike üles koondama kõrvalekaldeid käsitlevad aruanded ja muud regulatiivsed andmed kesksesse andmebaasi, nagu nõutakse meditsiiniseadmete direktiivis, et võimaldada tõhusamat valvsust ja tervisekaitse meetmeid;

22.  kutsub komisjoni üles nõudma kõigi meditsiiniseadmete piisavat toksikoloogilist hindamist ning tegema ettepaneku järk-järgult lõpetada kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete (kategooria 1A või 1B) kasutamine, välja arvatud juhul, kui neile puudub alternatiiv;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 202, 8.7.2011, lk 7. (2) EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1. (3) EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17. (4) EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1. (5) EÜT L 313, 13.12.2000, lk 22. (6) http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/emerging/docs/scenihr_o_034.pdf (7) http://ec.europa.eu/consumers/sectors/medical-devices/files/exploratory_process/hlc_en.pdf (8) EÜT C 53 E, 28.2.2002, lk 231. (9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0021. (10) ELT L 247, 21.9.2007, lk 21.

Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta resolutsioon inimõiguste ja julgeolekuolukorra kohta Saheli piirkonnas (2012/2680(RSP))

P7_TA(2012)0263 RC-B7-0305/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu 23. aprilli 2012. aasta järeldusi Mali/Saheli kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 23. märtsi 2012. aasta järeldusi Saheli kohta(2), milles nõukogu kiitis heaks kriisiohjamise kontseptsiooni ÜJKP nõuandva, abi ja väljaõppe tsiviilmissiooni jaoks Sahelis,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 2012. aasta märtsi eduaruannet Saheli julgeolekut ja arengut käsitleva strateegia rakendamise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO hindamismissiooni aruannet Liibüa kriisi mõju kohta Saheli piirkonnale, ÜRO Julgeolekunõukogu 2012(3), ning ÜRO Julgeolekunõukogu 22. märtsi(4), 26. märtsi(5), 4. aprilli(6) ja 9. aprilli(7) 2012. aasta avaldusi Mali kohta,

–  võttes arvesse nõukogu (välisasjade nõukogu 3076. istung) 21. märtsi 2011. aasta järeldusi Saheli julgeolekut ja arengut käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta,

–  võttes arvesse AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee 18. mai 2011. aasta resolutsiooni demokraatlike meeleavalduste kohta Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas ning nende tagajärgede kohta AKV riikidele, Euroopale ja kogu maailmale(8) ning 23. novembri 2011. aasta resolutsiooni araabia kevade ja selle mõju kohta naabruses asuvatele Sahara-taguse Aafrika riikidele(9),

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 1. detsembri 2011. aasta järeldusi, milles ergutati kõrget esindajat jätkama ettevalmistavaid töid seoses võimaliku ÜJKP tegevusega piirkondliku julgeolekuvõime tugevdamiseks Saheli piirkonnas tihedas koostöös Aafrika Liiduga,

–  võttes arvesse nõukogu 21. märtsi, 23. mai ja 18. juuli 2011. aasta ning 23. märtsi 2012. aasta järeldusi Liibüa kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 1. oktoobri 2010. aasta lõpparuannet Saheli julgeoleku ja arengu algatuse kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 3, 6, 21 ja 39, ning Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 205, 208, 214 ja 222,

–  võttes arvesse AKV–ELi partnerluslepingut (Cotonou leping), eriti selle artikleid 1, 8, 25 ja 28;

–  võttes arvesse Aafrika–ELi rahu- ja julgeolekupartnerlust, eriti selle 2011.–2013. aasta tegevuskava algatusi 2, 7 ja 8, mis võeti vastu 29.–30. novembril 2010 Tripolis peetud Aafrika–ELi tippkohtumisel;

–  võttes arvesse Aafrika Liidu terrorismi ennetamise ja sellega võitlemise konventsiooni protokolli, mis võeti vastu Aafrika Liidu konverentsi 3. korralisel istungjärgul 8. juulil 2004 Addis Abebas,

–  võttes arvesse Ban Ki-mooni 17. aprilli 2012. aasta pöördumist Luksemburgi parlamendi poole, milles ta kutsus rahvusvahelist üldsust üles reageerima süvenevale konfliktile ja rahutustele ränga põua käes kannatavas Saheli piirkonnas, kus kasvab ümberasujate arv ning tõusevad toiduainete ja kütuse hinnad,

–  võttes arvesse hädaolukorra teadet, mille Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus (ECOWAS) edastas rahvusvahelisele üldsusele 5. juunil 2012. aastal pärast Togos Lomés toimunud ECOWASi kõrgetasemelist kohtumist, kus käsitleti piirkonna, eelkõige Senegali, Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Nigeri ja Tšaadi toiduga kindlustatuse küsimust,

–  võttes arvesse strateegiadokumenti valmisoleku kohta toidukriisiks Saheli piirkonnas ja naaberriikides, mille koostasid ühiselt ja ajakohastasid 2012. aasta veebruaris ÜRO asutustevahelise alalise komitee regionaalse toiduga kindlustatuse ja toitumisalase töörühma nimel organisatsioon Action Against Hunger, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA), ÜRO Lastefond (Unicef) ja Maailma Toitlusprogramm ning mille eesmärk on käivitada strateegia, mis aitaks paremini reageerida uue toidukriisi ohule Saheli piirkonnas 2012. aastal,

–  võttes arvesse ÜRO eri asutuste – Unicefi, Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Maailma Terviseorganisatsiooni – 10. aprilli 2012. aasta üleskutset anda täiendavaid rahalisi vahendeid miljonite inimeste heaks, kes Saheli piirkonnas toidupuuduse all kannatavad,

–  võttes arvesse Unicefi taotlust Mali jaoks 26 miljoni dollari saamiseks, mis võimaldaks hoolitseda aasta lõpuni Mali laste tervise ja toiduvajaduste eest,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lääne-Aafrika kohta, eriti 20. aprilli 2012. aasta resolutsiooni Mali kohta(11),

–  võttes arvesse AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee 30. mail 2012. aastal Taanis Horsensis vastu võetud resolutsiooni Liibüa konflikti mõju kohta naabruses asuvatele AKV riikidele ja ELi riikidele (101.157/fin),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et põua, üleujutuste, mulla degradeerumise, põllukultuuride väikese saagikuse, toiduainete kõrgete hindade, ümberasumise, pagulaskriisi, kroonilise vaesuse, puuduliku valitsemistava ning konfliktide tõttu halveneva julgeoleku ja inimõiguste olukorra koosmõju all kannatavad Saheli piirkonnas miljonid inimesed;

B.  arvestades, et poliitilise ja toidukriisi käes kannatavad inimesed elavad äärmises vaesuses, kus nende põhivajadused ei ole rahuldatud ja sotsiaalsed pinged suurenevad; arvestades, et enamik neist inimestest on täiesti kaitsetuks jäänud naised, kes moodustavad eriti haavatava rühma;

C.  arvestades, et ECOWASi liikmesriikides vähenes 2012. aastal teraviljatoodang eelmise aastaga võrreldes 9%, seejuures Saheli teraviljatoodang on vähenenud 26% ning Tšaadi ja Gambia teraviljatoodang 50%;

D.  arvestades, et ÜRO andmetel kannatab Lääne-Aafrikas Saheli piirkonnas põuast ja konfliktist tingitud kriisi tõttu 18 miljonit inimest ning 2011. aastal suri alatoitluse tõttu üle 200 000 lapse ja akuutne alatoitlus ohustab praegu veel miljonit last;

E.  arvestades, et nõrk riiklus, puudulik valitsemistava ja korruptsioon Saheli riikides koos majanduslikust mahajäämusest tingitud kroonilise vaesusega on soodne keskkond terrorirühmitustele, uimasti- ja inimkaubandusele, piraatlusele, relvakaubandusele ja rahapesule, ebaseaduslikule sisserändele ja organiseeritud kuritegevuse võrgustikele, mis muudavad piirkonna ebastabiilseks ja avaldavad negatiivset mõju ka naaberpiirkondadele;

F.  arvestades, et piirkonnas on ärevaks tegevalt tugevnenud sidemed Ladina-Ameerika ning Lääne- ja Kesk-Aafrika uimastikaubitsejate vahel, ning arvestades, et see piirkond kujutab endast nüüd peamist transiiditeed Euroopasse suunatud uimastisaadetistele, mille osa ülemaailmses kokaiinitarbimises on üle 25%; arvestades, et see suundumus nõuab Euroopa Liidu poolt suuremat sekkumist;

G.  arvestades, et konfliktid Liibüas ja Malis, mille tõttu sajad tuhanded ümberasuvad inimesed rändavad Burkina Fasosse, Nigerisse ja Mauritaaniasse, on halvendanud julgeolekuolukorda piirkonnas, kus valitseb terav toidupuudus, veenappus, üha kasvav kuritegevus ja äärmine ebastabiilsus;

H.  arvestades, et Liibüa konflikt on toonud Saheli ja Sahara piirkonda tohutul arvul relvi ja suurendanud järsult raskerelvade sissevedu, mis võivad piirkonnas levinud mitmesuguste terrori- ja kuritegelike rühmituste ning uimastikaubitsejate käes kujutada tõsist ohtu kogu piirkonna riikide julgeolekule ja stabiilsusele;

I.  arvestades, et Liibüast suurte relva- ja laskemoonakogustega Nigerisse, Tšaadi, Malisse ja Mauritaaniasse tagasi pöörduvad endised võitlejad võidakse värvata mässuliste rühmitustesse, islamistliku Magribi Al Qaedaga seotud rühmitustesse ja kuritegelikesse jõukudesse, mistõttu võib kogu piirkond muutuda veelgi ebastabiilsemaks;

J.  võttes arvesse piirkonnas levinud islamiusuga seotud sallivuse, solidaarsuse ja inimese austamise traditsiooni;

K.  arvestades, et asjakohase sotsiaal-majandusliku arengu ja ressursside õiglase jaotamise puudumine, noorte suur töötus, krooniline vaesus, töökohtade ebakindlus ja tulevikuväljavaadeteta sotsiaalne tõrjutus on olulised tegurid, mis soodustavad noorte värbamist terrorirühmituste poolt;

L.  arvestades, et mässuliste rühmituste esilekerkimine, nagu Boko Haram Tšaadis ja Nigeerias, ohustab kogu Saheli piirkonna stabiilsust;

M.  arvestades, et selline areng koos maa põlisasukatele tagastamist nõudvate tuareegi mässuliste taaselavnemisega Malis ja Nigeris ohustab Saheli ja Sahara piirkonna riikide, eriti Mauritaania ja Burkina Faso stabiilsust ja territoriaalset terviklikkust;

N.  arvestades, et kinnitust on leidnud Saheli ja Sahara piirkonna terrorirühmituste sidemed uimastite, relvade ja sigarettide salakaubavedajate ning inimkaubitsejatega; arvestades, et eriti viimastel aastatel on röövitud ja pantvangi võetud mitmeid ELi kodanikke;

O.  arvestades, et terrorismivastane võitlus Sahelis peab toimuma ka aktiivse poliitika kaudu, millega edendatakse arengut, sotsiaalset õiglust, õigusriiki ja integratsiooni; arvestades, et kohalikele elanikele tuleb pakkuda majanduslikke väljavaateid, mis oleksid alternatiiviks kuritegelikule majandustegevusele;

P.  arvestades, et Saheli kaar on Sahara-taguse Aafrika ja Euroopa vaheline üleminekuala, ning arvestades, et olukord Saheli ja Sahara alal on seetõttu nii Aafrika kui ka Euroopa jaoks otsustava tähtsusega julgeolekuküsimus;

Q.  arvestades, et kõik rahvusvahelised, piirkondlikud ja riiklikud sidusrühmad tuleks mobiliseerida eesmärgiga tõhustada võitlust terrorismi vastu ning tugevdada piirkonna julgeolekut, muu hulgas struktureeritud dialoogi kaudu;

R.  arvestades, et ELi strateegias määratletakse Mauritaania, Mali ja Niger Saheli piirkonna tuumikriikidena ning esitatakse seisukoht, et puudulik haldussuutlikkus ja süsteemne vaesus on teineteist võimendavad;

S.  võttes arvesse julgeoleku puudumise raskeid tagajärgi piirkonna majandusele, eeskätt kaevandus- ja turismisektorile, piirkonna arengule ja töökohtade loomisele; arvestades, et halveneva julgeolekuolukorra tõttu on mitmetes piirkonna riikides käivitatud arendusprojektid peatatud, mistõttu on paljud noored tööta ja nende olukorda kasutavad tõenäoliselt ära kuritegelikud rühmitused;

1.  väljendab sügavat muret julgeolekuolukorra halvenemise pärast Saheli piirkonnas ja kutsub ELi tegema tihedat koostööd piirkonna ametivõimude ja parlamentidega, kodanikuühiskonnaga ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas Aafrika Liidu ja ECOWASiga, et igakülgselt tegelda vaesuse peamiste poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste põhjustega, toetada majandusarengut, head valitsemistava ning kohalike elanike paremat juurdepääsu olulistele infrastruktuuridele ja põhiteenustele, aidata kaasa riigiorganite, kohtu, politsei ja tolli tegevusele eesmärgiga tugevdada piirkonna julgeolekut ja õigusriiki;

2.  mõistab kindlalt hukka kõik vägivaldse võimuhaaramise katsed ja terroriaktid ning haiglate, koolide, abiorganisatsioonide ja valitsusasutuste rüüstamised ning šariaadi kohaldamisega seotud julmad ja ebainimlikud karistamisviisid, kõik sõjakuriteod, inimröövid ning Mali elanike inimõiguste rasked rikkumised, eeskätt mässuliste valduses olevates põhjapoolsetes piirkondades, ning kutsub Mali võime ja tuareegi vabastusliikumist leidma konstruktiivse dialoogi teel rahumeelse ja püsiva lahenduse;

3.  mõistab eeskätt hukka kõik tsiviilelanike suhtes toime pandud julmused, mille ohvriteks on olnud enamasti naised ja lapsed, ning mõistab eriti teravalt hukka inimröövi ja vägistamise kasutamise sõjarelvana;

4.  nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kiirendaks Saheli julgeolekut ja arengut käsitleva ELi strateegia eri osade rakendamist; toetab nõukogu võetud kohustust aidata kaasa rahumeelse ja stabiilse piirkonna kujundamisele, kus suudetaks ise tagada toiduainetega varustatus;

5.  tuletab meelde, et kuna julgeolek ja areng on omavahel tihedalt seotud, siis on julgeolekuolukorra parandamine lahutamatult seotud majanduskasvu ja vaesuse vähendamisega piirkonnas; kutsub seepärast ELi võtma kasutusele vahendid, et aidata kaasa julgeoleku tagamisele piirkonnas, keskendudes eelkõige asjaomaste riikide suutlikkuse suurendamisele ning piirkonna peamiste osalistega igakülgse dialoogi arendamisele ja soodustamisele;

6.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust võtma Saheli julgeolekut ja arengut käsitleva ELi strateegia (milles keskendutakse neljale meetmerühmale järgmistes valdkondades: areng, hea valitsemistava ja konfliktide piirkonnasisene lahendamine; poliitilised ja diplomaatilised meetmed; julgeolek ja õigusriigi põhimõte; vägivaldse ekstremismi ja radikaliseerumise vastased meetmed) rakendamisel aluseks põhimõtte siduda julgeolek arengu vajaduste, eeskätt toiduainetega kindlustatusega;

7.  kiidab heaks Saheli piirkonna terrorismivastase võitluse programmi, Lääne-Aafrika teabesüsteemi, ECOWASi rahu ja julgeoleku projekti ning ECOWASi uimastite ja kuritegevusevastaste meetmete kava, mis on koostatud Saheli julgeolekut ja arengut käsitleva ELi strateegia raames, samuti piirkondlikud algatused, näiteks Aafrika Terrorismiuuringute Keskuse (ACSRT) käivitatud algatused suurendada riigi õigussüsteemide suutlikkust reageerida terrorismile;

8.  on seisukohal, et kuigi Saheli julgeolekut ja arengut käsitlev ELi strateegia annab positiivseid tulemusi, tuleb selle juures tegelda killustatuse ohuga ning suurendada ELi tegevuse kooskõlastatust Saheli piirkonnaga seotud muude meetmetega;

9.  kutsub nõukogu ja liikmesriike võtma kasutusele kõik olemasolevad vahendid, et toetada koostöös piirkonna riikide, ÜRO ja teiste rahvusvaheliste partneritega julgeolekut ja arengut Saheli ja Sahara piirkonnas;

10.  tunneb heameelt Lääne-Aafrika kogukonna 80 miljoni USA dollari suuruse abipaketi üle vastusena erakorralisele kriisile Saheli piirkonnas ning 2012. aasta algusest alates Saheli piirkonnale antava ELi humanitaarabi suurendamist 45 miljonilt eurolt 120 miljoni euroni ning nõuab tungivalt, et kõik osapooled tagaksid abi jõudmise inimesteni, kes seda vajavad; kutsub samas rahvusvahelist üldsust andma vajaliku rahalise panuse toidukriisi ja julgeoleku puudumisega tegelemiseks piirkonnas;

11.  juhib tähelepanu asjaolule, et Saheli piirkond on üks kõige enam kliimamuutusest ja loodusrikkuse hävimisest mõjutatud piirkondi, mis avaldab sügavat mõju põllumajandusele, talupidajate ja kohalike elanike elule ning suurendab vaesust ja ebavõrdsust; peab kiiduväärseks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) tegevust koostöös põua vastu võitlemise alalise riikidevahelise komitee, näljaohust varajase hoiatamise süsteemide võrgustiku, Maailma Toitlusprogrammi ja valitsustega;

12.  nõuab tungivalt, et EL juhiks kindlalt teiste abiandjate tegevuse kooskõlastamist ning võtaks kiiresti meetmeid, et hoida ära Saheli piirkonna kriisi muutumist katastroofiks, sest piirkonna humanitaarolukord jääb ilmselt kriitiliseks vähemalt kuni sügisese peamise saagikoristuse hooajani;

13.  on veendunud, et rahvusvaheline üldsus peab keskmises ja pikas perspektiivis keskenduma kindlasti tegevusele, mille eesmärk on suurendada piirkonna elanike suutlikkust tulla edaspidi toime põua ja teiste ootamatute olukordadega ning vähendada sellega nende sõltuvust hädaabist, parandada näljahädaga tegelemise strateegiaid ja võidelda struktuurse haavatavuse vastu, sest nii suudetakse probleem tulemuslikumalt lahendada;

14.  nõuab tungivalt, et EL ja rahvusvaheline üldsus keskenduksid oma tegevuses jõupingutustele, mille eesmärk on kaitsta kõige nõrgemate majapidamiste elatusvahendeid, suurendada karjakasvatajate, põllunduse ja karjakasvatusega tegelejate ning talupidajate taastumisvõimet, toetada loodusvarade, nagu vee, puude ja pinnase kasutamist ja kaitset, anda igakülgset erakorralist toiduabi kõige ebasoodsamas olukorras peredele, eriti naistele, parandada katastroofiohu vähendamist ja katastroofidega toimetuleku võimet riigi ja piirkonna tasandil, parandada toiduainetega kindlustatuse alase teabe korraldamist ja varajase hoiatamise süsteeme ning nende koordineerimist;

15.  on seisukohal, et kiiresti on vaja toetada algatusi, mille eesmärk on tõhustada dialoogi kohalike elanikega, et suurendada nende oskust seista vastu terroristide üleskutsetele ning muude kuritegelike rühmituste noortele suunatud värbamiskutsetele ja neid eirata, toetades selleks noorte tööhõivet ja koolitust;

16.  nõuab tungivalt, et Saheli ja Sahara piirkonna riigid, Liibüa uued ametivõimud ja pädevad mitmepoolsed asutused võtaksid kõik vajalikud meetmed, et peatada relvade levik piirkonnas, luues kogu piirkonna riigipiiride kontrollimiseks ja kindlustamiseks, sealhulgas väike- ja kergrelvade tarnimise peatamiseks nõuetekohased süsteemid, rakendada ebaseaduslike väike- ja kergrelvade kogumise ja hävitamise programmid ning kehtestada meetmed teabevahetuseks ja ühiste julgeolekuoperatsioonide läbiviimiseks piirkonnas;

17.  peab tervitatavaks asjaolu, et Alžeeria, Mali, Mauritaania ja Niger moodustasid 2010. aastal ühise sõjaväeoperatsioonide komitee (CEMOC – Comité d'état-major opérationnel conjoint), et kooskõlastada võitlust terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja uimastikaubanduse vastu Saheli ja Sahara piirkonnas;

18.  kutsub rahvusvahelist üldsust ja eeskätt ELi tõhustama Saheli ja Sahara piirkonna riikide ning ECOWASiga koostööd võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega, suurendades CEMOCi käsutuses olevaid vahendeid;

19.  nõuab, et kõik terrorismivastase võitluse meetmed vastaksid rahvusvahelistele inimõiguste konventsioonidele ja protokollidele;

20.  rõhutab, et terroristide ja nende käsilaste rahastamisallikate kaotamiseks tuleb võtta tõhusaid meetmeid, ning nõuab, et piirkonna riigid võtaksid meetmeid, mida toetab ka ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC), st reformiksid kriminaalkohtusüsteemid, kehtestaksid korruptsioonivastased seadused, parandaksid järelevalvet kergrelvadega kauplemise üle ning külmutaksid kahtlusaluste pangakontod;

21.  tuletab meelde ja mõistab hukka kahe Prantsusmaa kodaniku, ühe Rootsi kodaniku, ühe Madalmaade kodaniku ja Briti passiga Lõuna-Aafrika elaniku röövimise ning röövijatele vastupanu avaldanud Saksa kodaniku tapmise 24.–25. novembril 2011. aastal; märgib, et selle tagajärjel kasvas Saheli piirkonnas kinnipeetavate ELi pantvangide arv kaheteistkümneni, kuna islamistliku Magribi Al Qaeda hoiab endiselt pantvangis 2011. aasta oktoobris Lääne-Alžeerias röövitud kahte Hispaania kodanikku ja ühte Itaalia kodanikku, 2010. aasta septembris Nigeris röövitud nelja Prantsusmaa kodanikku ning 15. aprillil 2012. aastal Timbuktus röövitud Šveitsi kristlasest misjonäri;

22.  loodab, et liidu võimalik EJKP missioon, mille saatmist Mali valitsus on ametlikult palunud, aitab selle piirkonna riikidel kontrollida tõhusamalt oma piire ja võidelda eeskätt relva-, uimasti- ja inimkaubanduse vastu;

23.  kiidab ECOWASi, Aafrika Liitu, ÜROd ja naaberriike tegevuse eest, mille eesmärk on aidata Malil kiiresti taastada põhiseaduslik kord ja võtta konkreetseid meetmeid riigi suveräänsuse, ühtsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmiseks; võtab teadmiseks 14.–15. aprillil 2012. aastal Ouagadougous ECOWASi määratud vahendaja, Burkina Faso presidendi Blaise Compaoré egiidi all toimunud konverentsi tulemused ning loodab, et ülemineku ajakava ja kord määratakse kiiresti kindlaks;

24.  kutsub ELi ja liikmesriike pöörama erilist tähelepanu naiste ja tütarlaste olukorrale Saheli piirkonnas ning võtma kõik vajalikud meetmed, et kaitsta neid igasuguse vägivalla ja inimõiguste rikkumise eest;

25.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ÜRO peasekretärile, Aafrika Liidu peasekretärile, ECOWASile ja ELi liikmesriikidele.

(1) Dok nr 09009/2012. (2) Dok nr 08067/2012. (3) S/2012/42. (4) SC/10590. (5) SC/10592. (6) SC/10600. (7) SC/10603. (8) ELT C 327, 10.11.2011, lk 38. (9) ELT C 145, 23.5.2012, lk 34. (10) Dok nr 14361/2010. (11) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0141.

Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta resolutsioon karistamatuse juhtumite kohta Filipiinidel (2012/2681(RSP))

P7_TA(2012)0264 RC-B7-0308/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning selle lisaprotokolli, millele Filipiinid on alla kirjutanud,

–  võttes arvesse komisjoni riigistrateegia dokumenti Filipiinide kohta aastateks 2007–2013,

–  võttes arvesse 2009. aasta oktoobris alla kirjutatud ELi–Filipiinide kohtusüsteemi tugiprogrammi rahastamislepingut kohtuväliste hukkamiste toimepanijate vastu algatatud kohtumenetluste kiirendamiseks ja uut programmi „Õigus kõigile”,

–  võttes arvesse, et Filipiinid ratifitseerisid hiljuti Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ning piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise konventsiooni vabatahtliku protokolli,

–  võttes arvesse ÜRO üldise korrapärase läbivaatamise töörühma 31. mai 2012. aasta aruannet Filipiinide kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni 24. aprilli 2012. aasta avaldust,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Filipiinide kohta, eelkõige 21. jaanuari 2010. aasta resolutsiooni(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et Maguindanao Ampatuani perekonna teenistuses olnud Esmail Amil Enog jäi kadunuks 2012. aasta märtsis pärast seda, kui ta andis kohtus tunnistusi selle kohta, et sõidutas relvarühmituse liikmed paika, kus 57 inimest 2009. aastal tapeti; arvestades, et tema tükeldatud surnukeha, millel olid piinamise jäljed, leiti 31. mail 2012. aastal;

B.  arvestades, et pretsedenditu sammuna vahistati pärast 23. novembri 2009. aasta sündmusi Maguindanao veresauna kavandamises süüdistatavad Ampatuani perekonna juhtivad liikmed ning 28 klanniliikme ja liitlase varad ning pangaarved külmutati;

C.  arvestades, et kohus Maguindanao veresaunas süüdistatavate üle algas 8. septembril 2010. aastal Manilas; arvestades, et Andal Ampatuan ja tema mitu poega on veresauna korraldamise eest kohtu all, kuid ligikaudu 100 muud kahtlusalust on endiselt vabaduses;

D.  arvestades, et Esmail Enog oli kolmas tunnistaja, kes on pärast kohtuprotsessi algust 2010. aastal tapetud, samas on teateid selle kohta, et teiste tunnistajate sugulasi on rünnatud, ähvardatud, ahistatud ning neile on pakutud pistist;

E.  arvestades, et hr Enogi jõhker tapmine on selge näide selle kohta, et Maguindanao veresauna soodustanud karistamatuse õhkkond ei ole riigist kuhugi kadunud;

F.  arvestades, et rahvusvahelise ajakirjanduse teateil on 2012. aastal tapetud neli ajakirjanikku ja inimõiguste järgimist kontrollivad organisatsioonid loevad Filipiine ajakirjanike jaoks ohtlikuks riigiks;

G.  arvestades, et kohtuvälised hukkamised ja sunniviisilised kadumised on pärast president Aquino võimuletulekut oluliselt vähenenud; arvestades samas, et valitsuse suutlikkus võidelda tulemuslikult selliste tegude toimepanijate ulatusliku karistamatuse ning poliitiliselt motiveeritud vägivalla vastu riigis on endiselt ebapiisav;

H.  arvestades, et inimõigustega tegelevate organisatsioonide andmeil on viimasel aastakümnel toime pandud mitmesajast kohtuvälisest hukkamisest kohtus edukalt menetletud vaid seitset juhtumit 11 süüdistatavaga ja mitte ühtegi juhtumit ei ole menetletud pärast võimu üleminekut president Aquinole;

I.  arvestades, et pärast Maguindanao veresauna asutas valitsus eraarmeede vastase sõltumatu komisjoni erarelvarühmituste laialisaatmiseks, kuid konkreetseid tulemusi ei ole siiani saavutatud;

J.  arvestades, et eraarmeede vastase sõltumatu komisjoni 2011. aasta aruande kohaselt tegutseb riigis vähemalt 72 erarelvarühmitust;

K.  arvestades, et Filipiine käsitleva kõige viimases üldise korrapärase läbivaatamise järeldustes korrati 2008. aasta soovitusi, mis olid järgmised: teha lõpp kohtuväliste hukkamiste, sunniviisiliste kadumiste ja piinamistega seonduvale karistamatusele ning anda süüdlased kohtu alla; pingutada rohkem, et täielikult keelustada piinamine, kohtuvälised hukkamised ja sunniviisilised kadumised; teha lõpp karistamatusele, tuues süüdlased kohtu ette; tagada ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate piisav kaitse;

L.  arvestades, et Filipiinide Senat võttis 2011. aasta juunis ja Esindajatekoda 2012. aasta mais vastu inimeste tahtevastast või sunniviisilist kadumist käsitleva seaduse;

1.  mõistab jõuliselt hukka Maguindanao veresauna kolmanda tunnistaja ja nelja ajakirjaniku mõrvamise ning väljendab solidaarsust hukkunute perekondadega;

2.  väljendab tõsist muret kohtuorganite sõltumatuse ja palju aega võtva kohtuotsusteni jõudmise üle riigis toime pandud inimõiguse rikkumiste eest ning nõuab kohese sõltumatu uurimise algatamist seoses hiljutiste mõrvajuhtumitega;

3.  kutsub Filipiinide valitsust üles võtma täiendavaid meetmeid, et teha lõpp kohtuväliste hukkamiste, sunniviisiliste kadumiste ja piinamistega seonduvale karistamatusele ning anda kohtu alla süüdlased, sealhulgas Maguindanao veresauna endiselt vabaduses viibivad toimepanijad; nõuab ka kõigi endiselt vangistuses olevate kadunud isikute vabastamist ja selgituste andmist muude lahendamata juhtumite kohta;

4.  avaldab heameelt süüdistuse esitamise üle 196 isikule seoses Maguindanao veresaunaga, kuid taunib asjaolu, et kohtuprotsessil ei ole siiani tegelikku edasiminekut toimunud;

5.  nõuab tungivat, et Filipiinide valitsus ratifitseeriks rahvusvahelise konventsiooni kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta ja jõustaks sunniviisilist või tahtevastast kadumist käsitleva seaduse;

6.  kutsub Filipiinide valitsust üles tagama inimõiguste kaitsjate, ametiühingutegelaste ja ajakirjanike piisav kaitse, uurima tulemuslikult ajakirjanike vastaseid rünnakuid ja viima need juhtumid kohtu ette ning kaasama siseriiklikku õigusse tugevad õigusaktid, millega keelustatakse sellised teod ja kehtestatakse kriminaalkaristused;

7.  nõuab tungivalt, et riigiasutused looksid inimõiguste komisjoni vastutusalas eriprogrammi tunnistajate ja ohvrite, sealhulgas ohvrite perekondade kaitsmiseks tõsiste inimõiguste rikkumise juhtumite korral, eriti kui teo väidetavad toimepanijad arvatakse olevat sõdurid, politseinikud või riigiametnikud;

8.  avaldab muret, et politsei valve all olevate kahtlusaluste piinamine ja halb kohtlemine on endiselt laialt levinud, ning nõuab tungivalt, et Filipiinide ametiasutused teeksid suuremaid pingutusi ja võitleksid karmilt riigis 2009. aastal vastu võetud terrorismivastase seaduse rikkumise vastu;

9.  nõuab tungivalt, et valitsus keelustaks koheselt ja saadaks laiali poolsõjaväelised üksused (sealhulgas sõjaväe juhtkonna järelevalve all toimuva poolsõjaväelise tegevuse) ja kohalikud relvarühmitused ning kehtestaks täieliku sõjalise ja politsei kontrolli relvastatud tsiviilüksuste, nimelt relvastatud tsiviiljõudude geograafiliste üksuste ja vabatahtlike tsiviilorganisatsioonide üle;

10.  kutsub valitsust üles võtma konkreetseid meetmeid, et rakendada hiljutise üldise korrapärase läbivaatamise käigus Filipiinidele antud soovitusi; nõuab, et valitsus tühistaks viivitamatult korralduse nr 546, et keelustada eraarmeed;

11.  väljendab heameelt selle üle, et Filipiinid ratifitseerisid 30. augustil 2011. aastal Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ning 17. aprillil 2012. aastal piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise konventsiooni vabatahtliku protokolli;

12.  väljendab heameelt Filipiinide valitsuse oluliste sammude üle eesmärgiga hoida ära tapmised ja tuua nende toimepanijad kohtu ette ning prokuröre ühendava uue rakkerühma loomise üle, mis hakkab tegelema kohtuväliste tapmiste ja sunniviisiliste kadumistega;

13.  väljendab heameelt EPJUST-programmi eduka rakendamise ja peatselt kasutusele võetava uue ELi–Filipiinide kohtusüsteemi tugiprogrammi „Õigus kõigile” üle, milleks aastatel 2012–2015 eraldatakse 10 miljonit eurot, et edendada õiguskaitse võrdset kättesaadavust ja selle mõjusat rakendamist kõigile kodanikele üldiselt ning eriti vaestele ja ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, sealhulgas naistele, lastele, vähemustele, põlisrahvastele ja inimõiguslastele ning kodanikuühiskonna aktivistidele;

14.  kutsub Filipiinide valitsust üles võimaldama ÜRO eriraportööri visiiti, et uurida inimõiguste olukorda riigis;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Filipiinide presidendile ja valitsusele, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ning ASEANi liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT C 305 E, 11.11.2010, lk 11.

Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta resolutsioon etniliste vähemuste olukorra kohta Iraanis (2012/2682(RSP))

P7_TA(2012)0265 RC-B7-0309/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Iraanis, eelkõige inimõigusi käsitlevaid resolutsioone,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu resolutsiooni 16/9, millega kehtestatakse eriraportööri mandaat inimõiguste olukorra küsimustes Iraanis,

–  võttes arvesse ÜRO Iraani inimõiguste eriraportööri 23. septembri 2011. aasta ja 6. märtsi 2012. aasta aruandeid inimõiguste olukorra kohta Iraani Islamivabariigis,

–  võttes arvesse kõrge esindaja Catherine Ashtoni pressiesindaja 30. mai 2012. aasta avaldust surmanuhtluse kasutamise kohta Iraanis,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti ning konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, mille kõigiga Iraan on ühinenud,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et praegust inimõiguste olukorda Iraanis iseloomustab jätkuv ja süstemaatiline põhiõiguste rikkumine; arvestades, et Iraanis diskrimineeritakse jätkuvalt vähemusi ning neid kiusatakse taga nende etnilise või usulise tausta tõttu; arvestades, et viimastel kuudel on vähemusrühmad oma õiguste eest välja astunud, ja arvestades, et see on kaasa toonud osalejate ulatuslikke vangistamisi;

B.  arvestades, et kuus Iraani Ahvāzi araabia vähemuse liiget on kohtu all pärast seda, kui neid peeti peaaegu aasta kinni ilma süüdistust esitamata seoses nende tegevusega nimetatud vähemuse nimel; arvestades, et on põhjendatud kartusi, et nende üle ei pruugita õiglaselt kohut mõista ning et neid võidakse piinata või muul viisil väärkohelda;

C.  arvestades, et näiteks 5. juunil 2012. aastal suri Iraani kurdist kinnipeetav Mohammad Mehdi Zalieh Rajaee Shahri vanglas vanglavõimude antud viletsa arstiabiabi tagajärjel;

D.  arvestades, et Iraani Islamivabariigi põhiseadusega nähakse ametlikult ette etniliste vähemuste õiglane kohtlemine; arvestades siiski, et tegelikus elus puutuvad etniliste vähemuste liikmed, nagu aserid, araablased, kurdid ja belutšid, kokku laialdaste inim- ja kodanikuõiguste rikkumistega, sealhulgas kogunemis-, ühinemis-ja sõnavabaduse õigusvastase piiramisega;

E.  arvestades, et laialdaselt on levinud vähemuste hulka kuuluvate isikute sotsiaalmajanduslik diskrimineerimine, kaasa arvatud maa ja vara konfiskeerimine ning töölevõtmisest keeldumine, ning sotsiaalsete, kultuuriliste ja keeleliste õiguste piiramine, mis rikub rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti;

F.  arvestades, et etniliste vähemuste diskrimineerimisel on märkimisväärne mõju hariduse valdkonnas, kuna vähemuste piirkondades asuvad koolid on tihti vaesed ning koolist väljalangemise ja kirjaoskamatuse määr on nendes piirkondades tavaliselt riigi keskmisest kõrgem, mis aitab kaasa rahvus- ja etniliste vähemuste alaesindatusele valitsuse kõrgetel ametikohtadel;

G.  arvestades, et muud kui pärsia päritolu naised puutuvad Iraanis kokku kahekordse diskrimineerimisega – marginaliseerunud kogukondade liikmetena ja naistena, kelle õigused on seal seadusega eriti piiratud;

H.  arvestades, et viimastel aastatel on Iraanis täheldatud hukkamiste, sealhulgas noorukite hukkamiste arvu järsku suurenemist; arvestades, et korrapäraselt kohaldatakse surmanuhtlust juhtudel, kus süüdistatavaile ei anta õigust nõuetekohasele menetlusele, ning kuritegude puhul, mis ei kuulu rahvusvaheliste standardite kohaselt kõige raskemate kuritegude kategooriasse;

1.  väljendab tõsist muret järjest halveneva inimõiguste olukorra, sealhulgas etniliste ja usuliste vähemuste hulka kuuluvate isikute olukorra üle Iraanis süstemaatilise poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise diskrimineerimise tõttu;

2.  kutsub Iraani ametivõime üles kaotama nii ametlikult tunnustatud kui ka muude etniliste ja usuliste vähemuste hulka kuuluvate isikute diskrimineerimise kõik vormid; nõuab, et kõigil vähemuste hulka kuuluvatel isikutel lubataks teostada kõiki Iraani põhiseaduses ja rahvusvahelises õiguses sätestatud õigusi, kaasa arvatud garantiisid, mis on ette nähtud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelises paktis, millega Iraan on ühinenud;

3.  kutsub Iraani ametivõime üles tagama, et vahistatud Iraani Ahwazi araabia vähemuse liikmete – Mohammad Ali Amouri, Rahman Asakerehi, Hashem Sha'bani Amouri, Hadi Rashidi, Sayed Jaber Alboshoka ja Sayed Mokhtar Alboshoka – üle peetakse kohut vastavalt rahvusvahelistele õiglase kohtupidamise standarditele koos nõuetekohase kaitsega piinamise ja muu väärkohtlemise eest ning surmanuhtlust kohaldamata;

4.  nõuab tungivalt, et Iraani ametivõimud vabastaksid kõik aktivistid, kes on praegu vangistatud vähemuste õiguste rahumeelse kaitsmise eest;

5.  kutsub Iraani ametivõime üles austama etniliste vähemuste õigust kasutada oma keeli nii eraelus kui avalikult ning eelkõige tagama haridust vähemuskeeltes vastavalt Iraani Islamivabariigi põhiseadusele;

6.  kutsub ÜRO sõltumatut eksperti vähemuste küsimustes ning rassismi, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse kaasaegsete vormidega tegelevat ÜRO eriraportööri üles taotlema Iraani külastamist, et koostada aruanne inimõiguste olukorra ja eelkõige vähemuste olukorra kohta;

7.  kutsub Iraani ametivõime üles tagama usuvabadus vastavalt Iraani põhiseadusele ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisele paktile ning lõpetama ka tegelikkuses selliste usuvähemuste nagu mittešiiitide, assüürlaste ja muude kristlaste gruppide diskrimineerimine ja ahistamine, baha'i vähemuse süstemaatiline tagakiusamine ja surmanuhtluse kohaldamine islamiusust ära pöördunute suhtes;

8.  kutsub komisjoni üles kasutama tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga tulemuslikult uut demokraatia ja inimõiguste rahastamisvahendit, et toetada demokraatiat ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamist Iraanis;

9.  mõistab karmilt hukka surmanuhtluse kasutamise Iraanis ning palub Iraani ametivõimudel kehtestada vastavalt ÜRO Peaassamblee resolutsioonidele 62/149 ja 63/168 hukkamistele moratoorium, kuni surmanuhtlus on lõplikult kaotatud; nõuab tungivalt, et valitsus keelaks noorukite hukkamise ning muudaks ära kõik praegu noorukitele mõistetud surmanuhtlused;

10.  kinnitab veel kord valmisolekut asuda Iraaniga kõigil tasanditel ÜRO põhikirjas ja ÜRO konventsioonides sätestatud universaalsetel põhiväärtustel põhinevasse inimõigustealasesse dialoogi;

11.  kutsub Iraani ametivõime üles tõestama, et nad soovivad Iraanis inimõiguste olukorra parandamisel rahvusvahelise üldsusega täielikult koostööd teha; rõhutab vajadust tihedama koostöö järele inimõiguste nõukogu ja ÜRO inimõiguste mehhanismidega;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste nõukogule ning Iraani Islamivabariigi kõrgeima juhi kantseleile, valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta deklaratsioon Euroopa südame seiskumise teadlikkuse nädala loomise kohta

P7_TA(2012)0266 P7_DCL(2012)0011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 123,

A.  arvestades, et Euroopas kannatab iga aasta umbes 400 000 inimest haiglavälise äkilise südame seiskumise all, mille ellujäämismäär on alla 10%;

B.  arvestades, et paljude pealtnäha tervete kannatanute ellujäämine sõltub kõrvalseisjate poolt tehtud taaselustamisest ja varajasest defibrillatsioonist ning arvestades, et kannatanu abistamine 3–4 minuti jooksul aitab suurendada ellujäämismäära kuni 50%;

C.  arvestades, et Euroopas on automaatse kehavälise defibrillaatori (AED) kasutamist käsitlevad programmid ainult osaliselt rakendatud;

1.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles toetama:

2.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma Euroopa südameseiskumise teadlikkuse nädalat, mille eesmärk on üldsuse, arstide ja tervishoiutöötajate teadlikkuse tõstmine;

3.  kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike, et vastu võtta ja rakendada siseriiklikke strateegiaid, tagades võrdse juurdepääsu kvaliteetsele taaselustamisele;

4.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama harmoniseeritud õigusakte terves Euroopa Liidus, et tagada, et vastutusest vabastaks esimesed reageerijad, kellel puuduvad meditsiinilised teadmised ning kes vabatahtlikult pakuvad abi südame seiskumisega seotud erakorralistes olukordades;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega(1) nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) Allakirjutanute nimekiri on avaldatud 14. juuni 2012. aasta protokolli lisas 1 (P7_PV(2012)06-14(ANN1)).