Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 13. september 2012 - Strasbourg
Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamine ***
 Euroopa Liidu ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vaheline teadus-ja tehnoloogiakoostöö leping ***
 Nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamine Euroopa Parlamendile ja selle töötlemine Euroopa Parlamendi poolt seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda
 Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist (2010) käsitlev 18. aruanne ’Parem õigusloome’
 ELi ühtekuuluvuspoliitika Atlandi ookeani piirkonna strateegia
 Teatavate riikide väljajätmine kaubandussoodustustest***I
 Liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelised energiakokkulepped ***I
 Põllumajandustoodete kvaliteedikavad ***I
 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid ***I
 Euroopa riskikapitalifondid ***I
 ELi ning Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu kahepoolse kaitseklausli ja banaane käsitleva stabiilsusmehhanismi rakendamine ***I
 ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahel assotsiatsiooni loomise lepingu kahepoolse kaitseklausli ja banaane käsitleva stabiilsusmehhanismi rakendamine ***I
 Orbteoste lubatud kasutusviisid ***I
 Erakorralised ühepoolsed kaubandussoodustused Pakistanile ***I
 Olukord Süürias
 Kohtusüsteemi poliitiline kasutamine Venemaal
 Euroopa pangaliitu käsitlevad ettepanekud
 Lõuna-Aafrika: streikivate kaevurite massimõrv
 Rohingya moslemite tagakiusamine Birmas
 Aserbaidžaan: Ramil Safarovi juhtum
 Hulgiskleroosi vastane võitlus Euroopas

Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamine ***
PDF 185kWORD 30k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta (10475/2012 – C7-0181/2012 – 2012/0059(NLE))
P7_TA(2012)0337A7-0268/2012

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10475/2012),

–  võttes arvesse nõukogu 6. juuni 2005. aasta otsust 2005/781/EÜ Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise kohta(1),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 186 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C7-0181/2012),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81, artikli 90 lõiget 7 ja artikli 46 lõiget 1,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust (A7-0268/2012),

1.  annab nõusoleku lepingu pikendamiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Brasiilia Liitvabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 295, 11.11.2005, lk 37.


Euroopa Liidu ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vaheline teadus-ja tehnoloogiakoostöö leping ***
PDF 185kWORD 31k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise kohta (08283/2012 – C7-0122/2012 – 2011/0175(NLE))
P7_TA(2012)0338A7-0267/2012

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08283/2012),

–  võttes arvesse 19. märtsil 2012. aastal allkirjastatud lepingu eelnõu (17318/2011),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 186, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ning artikli 218 lõikele 7 (C7-0122/2012),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81, artikli 90 lõiget 7 ja artikli 46 lõiget 1,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7-0267/2012),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi valitsustele ja parlamentidele.


Nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamine Euroopa Parlamendile ja selle töötlemine Euroopa Parlamendi poolt seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda
PDF 167kWORD 82k
Otsus
Lisa
Lisa
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta otsus institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, mis käsitleb nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendi poolt seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda (2012/2069(ACI))
P7_TA(2012)0339A7-0245/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse presidendi 10. aprilli 2012. aasta kirja,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu, mis käsitleb nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendi poolt seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 1 teist lõiku ja artikleid 2, 6, 10 ja 11 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 15 ja 295,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)(1) ja eriti selle artikli 2 lõiget 5 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele aastatel 2009–2010 (kodukorra artikli 104 lõige 7)(2) ja eelkõige selle lõiget 12,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 23 lõiget 12, artikli 127 lõiget 1 ja VIII lisa,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0245/2012),

A.  arvestades, et läbipaistvus ning juurdepääs kõigile asjakohastele dokumentidele ja teabele moodustavad demokraatia aluse ja on selle möödapääsmatuks eeltingimuseks ning võimaldavad eriti Euroopa Parlamendil täita oma ülesandeid kodanike ees nii, nagu aluslepingud seda ette näevad;

B.  arvestades, et Lissaboni leping tugevdab läbipaistvusnõuet ja kodanike õigust osaleda liidu otsuste vastuvõtmises; arvestades, et piirangud parlamendi ja parlamendiliikmete õigusele jagada üldsusele asjakohast teavet peavad olema selgelt piiritletud ja põhjendatud;

C.  arvestades, et liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõte on kirjutatud aluslepingutesse, olles konkreetselt sätestatud ELi lepingu artikli 13 lõikes 2;

D.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et Euroopa Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid, samuti täidab vastavalt aluslepingutes ettenähtud tingimustele poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsiooni, ning arvestades, et aluslepinguga parlamendile määratud ülesannete tõhusaks täitmiseks peab parlamendil olema juurdepääs asjakohastele nõukogu dokumentidele;

E.  arvestades, et aluslepingutes nähakse ette, et nõukogu peab enne teatavate õigusaktide vastuvõtmist Euroopa Parlamendiga konsulteerima ja saama tema nõusoleku;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 10 on sätestatud, et Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigil rahvusvahelisi kokkuleppeid käsitleva menetluse etappidel;

G.  arvestades, et liidu dokumentide salastamise ja salastuse kustutamise eeskirjad tuleks kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 15 lõike 3 alusel vastuvõetavate määrustega(3);

H.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelisi suhteid käsitlevas raamkokkuleppes(4) on juba kehtestatud eeskirjad konfidentsiaalse teabe edastamiseks komisjonilt parlamendile;

I.  arvestades, et Euroopa Parlamendi juhatuse 6. juuni 2011. aasta otsusega(5) kehtestati Euroopa Parlamendis konfidentsiaalse teabe käsitlemist reguleeriv eeskiri;

J.  arvestades, et esimeeste konverents nimetas ametisse läbirääkimisterühma, kes peaks kõnelusi nõukoguga kolme konkreetse teema üle: vastavustabelite lisamine liidu direktiividesse, eeskirjad parlamendi osalemise kohta rahvusvahelistel konverentsidel ning juurdepääs nõukogu valduses olevatele salastatud dokumentidele; arvestades, et vastavustabelite küsimus ja parlamendi osalemine rahvusvahelistel konverentsidel on vahepeal lahenduse leidnud(6);

1.  on seisukohal, et kokkulepe Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel (mis käsitleb nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendi poolt seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda) (edaspidi „kokkulepe”) on asendamatu õigusakt, mis võimaldab parlamendil täiel määral teostada oma volitusi ja täita ülesandeid; juhib tähelepanu sellele, et kokkulepe ei piira ELi toimimise lepingu artikli 15 lõike 3 kohaselt vastu võetud määruste kohaldamist, mis käsitlevad dokumentidele juurdepääsu;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi kokkuleppe kohaldamisalasse kuulub salastatud teave, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda, hõlmatakse kokkuleppega ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 kohaldamisalasse jäävad rahvusvahelised lepingud, mis ei ole eranditult seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (segalepingud), sealhulgas kõik nende lepingute osad, mis on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga; rõhutab lisaks, et parlamendi juurdepääsu teabele, mis on seotud eranditult ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, reguleeritakse jätkuvalt korraga, mis kehtestatakse nõukogu ad hoc otsusega või 20. novembri 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Parlamendi juurdepääsu nõukogu tundlikule teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas(7) („2002. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”), kuni lepitakse kokku muu korra kasutamises;

3.  juhib siinkohal tähelepanu kokkuleppele lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaldusele, milles sedastatakse, et 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe läbivaatamine peaks algama 2012. aasta jooksul ja selle käigus tuleks võtta arvesse nii kokkuleppe kui ka 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamisel omandatud kogemusi;

4.  väljendab kahetsust, et 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega ei suudetud kehtestada selgemat korda ühist välis- ja julgeolekupoliitikat puudutavale salastatud teabele juurdepääsu kohta kui ad hoc otsuste vastuvõtmine; rõhutab seetõttu, et on väga oluline, et Euroopa Parlament ja nõukogu alustaksid läbirääkimisi 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe muutmiseks, et kajastada pärast seda toimunud reforme ja praegust olukorda;

5.  tervitab kokkuleppele lisatud avaldust salastatud dokumentide kohta; avaldab siiski kahetsust, et erinevalt komisjoni ja parlamendi vahelisest raamkokkuleppest ei sätesta kokkulepe üksikasjalikku menetlust juhtude puhuks, kui teabe konfidentsiaalsuse või selle asjakohase salastatuse taseme suhtes on kahtlusi;

6.  hindab eriti positiivselt kokkuleppe järgmisi aspekte:

   erinevused dokumentide töötlemises ja säilitamises sõltuvalt salastatuse tasemest;
   parlamendiliikmetele ja parlamendi töötajatele kehtestatud julgeolekukontrolli korra erinevused sõltuvalt salastatuse tasemest, mille kohaselt dokumentide puhul, mille salastatuse tase on madalam kui „CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL” või sellega samaväärne tase, ei pea parlamendiliikmed sarnaselt eespool nimetatud parlamendi ja komisjoni vahelisele raamkokkuleppele julgeolekukontrolli läbima;
   tasemel „TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET” või sellega samaväärsel tasemel salastatud dokumentide hõlmamine kokkuleppe kohaldamisalasse sarnaselt eespool nimetatud parlamendi ja komisjoni vahelisele raamkokkuleppele;
   asjaolu, et vajaduse korral võib dokumentidele juurdepääsu võimaldada ka raportööridele, variraportööridele või kõigile või teatavatele asjaomas(t)e komisjoni(de) liikmetele;
   sätted parlamendi ja nõukogu vahelise tiheda koostöö kohta, et tagada mõlemas institutsioonis salastatud dokumentide samaväärsed kaitse tasemed;

7.  palub juhatusel kooskõlas parlamendi kodukorra artikli 23 lõikega 12 ajakohastada eespool osutatud 6. juuni 2011. aasta otsust, et võtta arvesse kokkulepet;

8.  kiidab heaks kokkuleppe sõlmimise lisas esitatud kujul ja otsustab lisada selle oma kodukorrale;

9.  teeb presidendile ülesandeks koos nõukogu eesistujaga kokkulepe allkirjastada ;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus koos selle lisaga teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

LISA

INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOKKULEPE EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU VAHEL, MIS KÄSITLEB NÕUKOGU VALDUSES OLEVA SALASTATUD TEABE EDASTAMIST EUROOPA PARLAMENDILE JA SELLE TÖÖTLEMIST EUROOPA PARLAMENDI POOLT SEOSES TEEMADEGA, MIS EI KUULU ÜHISE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA VALDKONDA

EUROOPA PARLAMENT JA NÕUKOGU,

võttes arvesse järgmist:

(1)  Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et Euroopa Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid, samuti vastavalt aluslepingutes ettenähtud tingimustele poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsiooni.

(2)  ELi lepingu artikli 13 lõikes 2 on sätestatud, et iga institutsioon tegutseb talle aluslepingutega antud volituste piires ning vastavalt nendes sätestatud korrale, tingimustele ja eesmärkidele. Nimetatud säte näeb samuti ette, et institutsioonid on omavahelises koostöös üksteise suhtes lojaalsed. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel 295 sätestab, et Euroopa Parlament ja nõukogu korraldavad muuhulgas oma koostööd ühisel kokkuleppel ning et selleks võivad nad kooskõlas aluslepingutega sõlmida institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, mis võivad olla siduva iseloomuga.

(3)  Aluslepingutes ja vajaduse korral muudes asjakohastes sätetes on ette nähtud, et seadusandliku erimenetluse raames või muu otsuste vastuvõtmise korra kohaselt konsulteerib nõukogu Euroopa Parlamendiga või saab Euroopa Parlamendilt nõusoleku enne õigusakti vastuvõtmist. Samuti on aluslepingutes sätestatud, et teatavatel juhtudel tuleb Euroopa Parlamenti teavitada antud menetluse edenemisest või tulemustest või et Euroopa Parlamenti tuleb kaasata teatavate liidu asutuste tegevuse hindamisse või kontrollimisse.

(4)  Eelkõige on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 6 sätestatud, et välja arvatud juhul, kui rahvusvaheline leping on seotud eranditult ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, võtab nõukogu vastu otsuse kõnealuse lepingu sõlmimise kohta pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist või Euroopa Parlamendiga konsulteerimist; kõik sellised rahvusvahelised lepingud, mis ei ole seotud eranditult ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, on seega hõlmatud käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppega.

(5)  ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 10 on sätestatud, et Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel; see säte kehtib ka ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna lepingute suhtes.

(6)  Juhul kui aluslepingute ja vajaduse korral muude asjakohaste sätete rakendamine nõuab Euroopa Parlamendi juurdepääsu nõukogu valduses olevale salastatud teabele, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu kokku leppima sellises juurdepääsu reguleerivas korras.

(7)  Kui nõukogu otsustab võimaldada Euroopa Parlamendile juurdepääsu nõukogu valduses olevale salastatud teabele ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, teeb ta sellekohase ad hoc otsuse või kasutab vajaduse korral 20. novembri 2002. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, mis käsitleb Euroopa Parlamendi juurdepääsu nõukogu tundlikule teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas(8) (edaspidi „20. novembri 2002. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”).

(8)  Kõrge esindaja avalduses poliitilise vastutuse kohta(9), mis esitati nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine(10), vastuvõtmisel, märgitakse, et kõrge esindaja vaatab läbi kehtivad sätted Euroopa Parlamendi liikmete juurdepääsu kohta salastatud dokumentidele ja teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas (s.t 20. novembri 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe) ning vajaduse korral teeb ettepaneku nende sätete muutmiseks.

(9)  On oluline, et Euroopa Parlament on kaasatud Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide huvide kaitsmiseks vajalike salastatud teabe kaitsmise põhimõtete, standardite ja eeskirjade kohaldamisse. Lisaks on Euroopa Parlament olukorras, kus ta annab salastatud teavet nõukogule.

(10)  31. märtsil 2011 võttis nõukogu vastu otsuse 2011/292/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta(11) (edaspidi „nõukogu julgeolekueeskirjad”).

(11)  6. juunil 2011 võttis Euroopa Parlamendi juhatus vastu otsuse konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleeriva eeskirja kohta(12) (edaspidi „Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjad”).

(12)  Liidu institutsioonide, asutuste, talituste või ametite julgeolekueeskirjad peaksid üheskoos moodustama tervikliku ja ühtse üldraamistiku salastatud teabe kaitsmiseks Euroopa Liidus ning tagama aluspõhimõtete ja miinimumstandardite samaväärsuse. Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjades ja nõukogu julgeolekueeskirjades sätestatud aluspõhimõtted ja miinimumstandardid peaksid seepärast olema samaväärsed.

(13)  Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjade raames salastatud teabele antud kaitse tase peaks olema samaväärne nõukogu julgeolekueeskirjade raames salastatud teabele antud kaitse tasemega.

(14)  Euroopa Parlamendi sekretariaadi ja nõukogu peasekretariaadi asjaomased talitused teevad tihedat koostööd tagamaks, et mõlemas institutsioonis kohaldatakse salastatud teabe puhul samaväärseid kaitsetasemeid.

(15)  Käesolev kokkulepe ei piira kehtivaid ja tulevasi eeskirju, milles käsitletakse juurdepääsu vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikele 3 vastu võetud dokumentidele; vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 16 lõikele 2 vastu võetud eeskirju isikuandmete kaitse kohta; vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 226 kolmandale lõigule vastu võetud eeskirju, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi uurimisõigust; ja Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) seotud asjakohaseid sätteid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk ja kohaldamisala

Käesolevas kokkuleppes sätestatakse kord, mis reguleerib nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendi poolt seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnaga hõlmamata teemadega ja mis on Euroopa Parlamendi jaoks oluline oma volituste teostamiseks ja ülesannete täitmiseks. See puudutab kõiki taolisi teemasid, nimelt:

   a) ettepanekuid, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku erimenetlust või muud otsuste vastuvõtmise menetlust, mille raames tuleb Euroopa Parlamendiga konsulteerida või mille puhul Euroopa Parlament peab andma oma nõusoleku, või
   b) rahvusvahelisi lepinguid, mille suhtes tuleb Euroopa Parlamendiga konsulteerida või mille puhul Euroopa Parlament peab andma oma nõusoleku vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 6, või
   c) läbirääkimisjuhiseid punktis b nimetatud rahvusvaheliste lepingute kohta või
   d) meetmeid, hindamisaruandeid või muid dokumente, millest tuleb Euroopa Parlamenti teavitada, ja
   e) dokumente, mis käsitlevad liidu ametite tegevuse hindamist või kontrollimist, millesse tuleb Euroopa Parlament kaasata.

Artikkel 2

Salastatud teabe mõiste

Käesolevas kokkuleppes tähendab salastatud teave mis tahes järgmist mõistet või kõiki järgmisi määratlusi:

  a) ELi salastatud teave, mis on määratletud Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjades ja nõukogu julgeolekueeskirjades ning millel on üks järgmistest salastatuse kategooria märgetest:
   RESTREINT UE / EU RESTRICTED;
   CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL;
   SECRET UE / EU SECRET;
   TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET;
   b) nõukogule liikmesriikide poolt antud salastatud teave, mille riikliku salastatuse kategooria märge on samaväärne ühe punktis a loetletud ELi salastatud teabe märkega;
   c) Euroopa Liidule kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt antud salastatud teave, mille salastatuse kategooria märge on samaväärne ühe punktis a loetletud ELi salastatud teabe märkega, nagu on sätestatud asjakohastes teabeturbe lepingutes või halduskokkulepetes.

Artikkel 3

Salastatud teabe kaitse

1.  Euroopa Parlament kaitseb vastavalt oma julgeolekueeskirjadele ja käesolevale kokkuleppele talle nõukogu poolt antud salastatud teavet.

2.  Kuna tuleb säilitada samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt nende kummagi julgeolekueeskirjades sätestatud salastatud teabe kaitse aluspõhimõtete ja miinimumstandardite vahel, tagab Euroopa Parlament, et Euroopa Parlamendi ruumides kohaldatavad julgeolekumeetmed pakuvad salastatud teabe kaitse taset, mis on samaväärne nõukogu ruumides sellisele teabele määratud kaitse tasemega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu asjaomased talitused teevad sel eesmärgil tihedat koostööd.

3.  Euroopa Parlament võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et talle nõukogu poolt antud salastatud teavet

   a) ei kasutata muudel eesmärkidel kui nendel, mille jaoks juurdepääs anti;
   b) ei avaldata muudele isikutele kui nendele, kellele on võimaldatud juurdepääs vastavalt artiklitele 4 ja 5, ega avalikustata;
   c) ei avaldata muudele liidu institutsioonidele, asutustele, talitustele või ametitele või liikmesriikidele, kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele ilma nõukogu eelneva kirjaliku nõusolekuta.

4.  Nõukogu võib võimaldada Euroopa Parlamendile juurdepääsu salastatud teabele, mis pärineb muudelt liidu institutsioonidelt, asutustelt, talitustelt või ametitelt või liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ainult selle koostaja eelneval kirjalikul nõusolekul.

Artikkel 4

Töötajatega seotud julgeolek

1.  Juurdepääs salastatud teabele võimaldatakse Euroopa Parlamendi liikmetele vastavalt artikli 5 lõikele 4.

2.  Kui asjakohane teave on salastatud tasemel CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL, SECRET UE / EU SECRET või TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET või nendega samaväärsel tasemel, võib juurdepääsu võimaldada ainult nendele Euroopa Parlamendi presidendilt volitused saanud Euroopa Parlamendi liikmetele,

   a) kes on läbinud julgeolekukontrolli vastavalt Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjadele või
   b) kelle kohta pädev liikmesriigi asutus on teatanud, et nad omavad oma tööülesannete tõttu selleks nõuetekohaseid volitusi vastavalt riigisisestele õigusaktidele.

Esimesest lõigust olenemata, kui asjakohane teave on salastatud tasemel CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL, või sellega samaväärsel tasemel, võib juurdepääsu võimaldada ka nendele vastavalt artikli 5 lõikele 4 kindlaksmääratud Euroopa Parlamendi liikmetele, kes on allkirjastanud kinnituse teabe mitteavaldamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjadele. Nõukogule teatatakse Euroopa Parlamendi liikmete nimed, kellele võimaldati juurdepääs vastavalt käesolevale lõigule.

3.  Enne salastatud teabele juurdepääsu võimaldamist teavitatakse Euroopa Parlamendi liikmeid nende kohustusest kaitsta sellist teavet vastavalt Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjadele ja nad kinnitavad seda vastutust, samuti teavitatakse neid sellise kaitse tagamise vahenditest.

4.  Juurdepääs salastatud teabele võimaldatakse ainult nendele Euroopa Parlamendi ametnikele ja teistele fraktsioonide heaks töötavatele parlamendi töötajatele,

   a) kelle vastavalt artikli 5 lõikele 4 kindlaks määratud asjaomane parlamendi organ või ametikandja on eelnevalt määratlenud kui teadmisvajadust omavad töötajad;
   b) kes on läbinud asjakohasel tasemel julgeolekukontrolli kooskõlas Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjadega, juhul kui teave on salastatud tasemel CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL, SECRET UE / EU SECRET või TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET või nendega samaväärsel tasemel; ja
   c) keda on teavitatud nende vastutusest kaitsta sellist teavet ja sellise kaitse tagamise vahenditest ning kes on saanud selle kohta kirjalikud juhised, ja kes on allkirjastanud deklaratsiooni, milles nad kinnitavad, et on nimetatud juhised kätte saanud ja kohustuvad neid järgima vastavalt Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjadele.

Artikkel 5

Salastatud teabele juurdepääsu menetlus

1.  Nõukogu annab Euroopa Parlamendile artiklis 1 nimetatud salastatud teavet, kui nõukogul on aluslepingute või nende alusel vastu võetud õigusaktide kohaselt juriidiline kohustus seda teha. Lõikes 3 osutatud parlamendi organid või ametikandjad võivad teha ka kirjaliku taotluse sellise teabe saamiseks.

2.  Muudel juhtudel võib nõukogu anda artiklis 1 nimetatud salastatud teavet Euroopa Parlamendile omal algatusel või lõikes 3 osutatud parlamendi organi või ametikandja kirjaliku taotluse alusel.

3.  Järgmised parlamendi organid või ametikandjad võivad nõukogule esitada kirjalikke taotlusi:

   a) president;
   b) esimeeste konverents;
   c) juhatus;
   d) asjaomase komisjoni esimees;
   e) asjaomane raportöör / asjaomased raportöörid.

Teised Euroopa Parlamendi liikmed esitavad taotlusi mõne esimeses lõigus osutatud parlamendi organi või ametikandja kaudu.

Nõukogu vastab sellistele taotlustele viivitamata.

4.  Kui nõukogul on juriidiline kohustus võimaldada Euroopa Parlamendile juurdepääsu salastatud teabele või kui nõukogu on otsustanud seda teha, määrab ta enne selle teabe edastamist koos lõikes 3 loetletud asjaomase organi / ametikandjaga kirjalikult kindlaks,

  a) et sellist juurdepääsu võib võimaldada ühele või mitmele järgmisele isikule või organile:
   i) president;
   ii) esimeeste konverents;
   iii) juhatus;
   iv) asjaomase(te) komisjoni(de) esimees;
   v) asjaomane raportöör / asjaomased raportöörid;
   vi) kõik või teatavad asjaomase(te) komisjoni(de) liikmed, ning
   b) igasuguse töötlemise erikorra sellise teabe kaitseks.

Artikkel 6

Salastatud teabe registreerimine, säilitamine, sellega tutvumine ja selle arutamine Euroopa Parlamendis

1.  Kui nõukogu poolt Euroopa Parlamendile antud salastatud teave on salastatud tasemel CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL, SECRET UE / EU SECRET või TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET või nendega samaväärsel tasemel, siis:

   a) salastatud teave registreeritakse julgeolekukaalutlustel, et talletada selle kasutusaja iga etappi ja tagada selle jälgitavus igal ajal;
   b) salastatud teavet säilitatakse turvaalal, mis vastab nõukogu julgeolekueeskirjades ja Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjades sätestatud füüsilise julgeoleku miinimumstandarditele, mis on samaväärsed; ning
  c) salastatud teabega võivad tutvuda artikli 4 lõikes 4 ja artikli 5 lõikes 4 osutatud asjaomased Euroopa Parlamendi liikmed ja ametnikud ning muud Euroopa Parlamendi töötajad, kes töötavad fraktsioonide heaks, ainult Euroopa Parlamendi ruumides asuvas turvalises lugemissaalis. Sel juhul kehtivad järgmised tingimused:
   i) teavet ei tohi kopeerida mitte mingil viisil, näiteks valguskoopia tegemise või pildistamise teel;
   ii) märkmeid ei tohi teha ning
   iii) elektroonilisi sidevahendeid ei tohi ruumi kaasa võtta.

2.  Kui nõukogu poolt Euroopa Parlamendile edastatud salastatud teave on salastatud RESTREINT UE / EU RESTRICTED või sellega samaväärsel tasemel, töödeldakse ja säilitatakse seda vastavalt Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjadele, mis pakuvad sellisele salastatud teabele nõukogu julgeolekueeskirjadega samaväärset kaitse taset.

Esimesest lõigust olenemata töödeldakse ja säilitatakse 12 kuu jooksul pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist RESTREINT UE / EU RESTRICTED või sellega samaväärsel tasemel salastatud teavet vastavalt lõikele 1. Juurdepääsu sellisele salastatud teabele reguleeritakse vastavalt artikli 4 lõike 4 punktidele a ja c ning artikli 5 lõikele 4.

3.  Salastatud teavet võib töödelda ainult side- ja infosüsteemides, mis on nõuetekohaselt akrediteeritud või heaks kiidetud vastavalt standarditele, mis on samaväärsed nõukogu julgeolekueeskirjades sätestatud standarditega.

4.  Euroopa Parlamendis teabe saajatele suuliselt antud salastatud teabe suhtes kohaldatakse samaväärsel tasemel kaitset kui kirjalikult antud salastatud teabe suhtes.

5.  Olenemata käesoleva artikli lõike 1 punktist c, võib nõukogu poolt Euroopa Parlamendile antud salastatud teavet kuni tasemeni CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või sellega samaväärsel tasemel arutada kinnistel koosolekutel, millest võtavad osa ainult Euroopa Parlamendi liikmed ja need Euroopa Parlamendi ametnikud ja muud fraktsioonide heaks töötavad parlamendi töötajad, kellele on võimaldatud juurdepääsu teabele vastavalt artikli 4 lõikele 4 ja artikli 5 lõikele 4. Kehtivad järgmised tingimused:

   dokumendid tuleb laiali jagada koosoleku alguses ja jälle kokku korjata koosoleku lõpus;
   dokumente ei tohi kopeerida mitte mingil viisil, nt valguskoopia tegemise või pildistamise teel;
   märkmeid ei tohi teha;
   elektroonilisi sidevahendeid ei tohi ruumi kaasa võtta; ning
   koosoleku protokollis ei mainita salastatud teavet sisaldava päevakorrapunkti arutelu.

6.  Kui koosolekutel on vaja arutada tasemel SECRET UE / EU SECRET või TRES SECRET UE / EU TOP SECRET või sellega samaväärsel tasemel, lepitakse iga üksikjuhtumi puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel kokku erikord.

Artikkel 7

Julgeolekunõuete rikkumine, salastatud teabe kadumine või ohtu sattumine

1.  Kui on aset leidnud nõukogu poolt antud salastatud teabe tõendatud või oletatav kadumine või ohtu sattumine, teavitab Euroopa Parlamendi peasekretär koheselt nõukogu peasekretäri. Euroopa Parlamendi peasekretär viib läbi uurimise ja teavitab nõukogu peasekretäri uurimistulemustest ning sellise juhtumi kordumise välistamiseks võetud meetmetest. Kui asjasse puutub Euroopa Parlamendi liige, tegutseb Euroopa Parlamendi president koos Euroopa Parlamendi peasekretäriga.

2.  Iga Euroopa Parlamendi liikme suhtes, kes on vastutav Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjades või käesolevas kokkuleppes sätestatud sätete rikkumise eest, võib kohaldada Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 9 lõikes 2 ja artiklites 152–154 sätestatud meetmeid ja karistusi.

3.  Iga Euroopa Parlamendi ametniku või fraktsiooni heaks töötava parlamendi muu töötaja suhtes, kes on vastutav Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjades või käesolevas kokkuleppes sätestatud sätete rikkumise eest, võib kohaldada nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(13) sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades või Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustes ette nähtud karistusi.

4.  Isikute suhtes, kes on vastutavad salastatud teabe kadumise või ohtu sattumise eest, võib kohaldada distsiplinaar- ja/või õiguslikke meetmeid vastavalt kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele.

Artikkel 8

Lõppsätted

1.  Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad omalt poolt kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva kokkuleppe rakendamine. Nad teevad sel eesmärgil koostööd, eelkõige korraldades külastusi, et jälgida käesoleva kokkuleppe julgeolekualaste ja tehniliste aspektide rakendamist.

2.  Euroopa Parlamendi sekretariaadi ja nõukogu peasekretariaadi asjaomased talitused konsulteerivad üksteisega enne seda, kui kumbki institutsioon oma vastavaid julgeolekueeskirju muudab, tagamaks, et säilib salastatud teabe kaitse miinimumstandardite ja aluspõhimõtete samaväärsus.

3.  Euroopa Parlamendile antakse käesoleva kokkuleppe alusel salastatud teavet siis, kui nõukogu koos Euroopa Parlamendiga on teinud kindlaks, et ühest küljest Euroopa Parlamendi ja nõukogu julgeolekueeskirjades sisalduvate salastatud teabe kaitse aluspõhimõtete ja miinimumstandardite ning teisest küljest Euroopa Parlamendi ja nõukogu ruumides pakutava salastatud teabe kaitse taseme samaväärsus on saavutatud.

4.  Käesoleva kokkuleppe võib kummagi institutsiooni taotlusel läbi vaadata, pidades silmas selle rakendamisel saadud kogemusi.

5.  Käesolev kokkulepe jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

[Koht], [kuupäev]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

AVALDUSED

a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaldus artikli 8 lõike 3 kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu teevad koostööd selleks, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu ...(14) institutsioonidevahelise kokkuleppe (mis käsitleb nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendi poolt seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda) artikli 8 lõikes 3 osutatud kindlakstegemise saab lõpule viia enne kõnealuse kokkuleppe jõustumist.

b)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaldus salastatud dokumentide kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu tuletavad meelde, et dokumentide ala- või ülesalastamine õõnestab julgeolekueeskirjade usaldusväärsust.

Nõukogu tagab jätkuvalt, et nõukogust pärineva salastatud teabe puhul kohaldatakse õiget salastatuse taset vastavalt nõukogu julgeolekueeskirjadele. Enne Euroopa Parlamendile dokumendi edastamist vaatab nõukogu iga dokumendi salastatuse taseme läbi, seda eelkõige eemärgiga kontrollida, kas selline salastatuse tase on ikka veel asjakohane.

Euroopa Parlament kaitseb talle antud salastatud teavet viisil, mis on vastavuses selle salastatuse tasemega. Juhul, kui Euroopa Parlament taotleb nõukogu antud salastatud dokumendi salastatuse taseme võimalikku alandamist või salastatuse kustutamist, siis selline salastatuse taseme alandamine või salastatuse kustutamine võib toimuda ainult nõukogu eelneval kirjalikul nõusolekul.

c)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaldus juurdepääsu kohta salastatud teabele ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas

Tuletades meelde kõrge esindaja avaldust poliitilise vastutuse kohta(15), leiavad Euroopa Parlament ja nõukogu, et 20. novembri 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, mis käsitleb Euroopa Parlamendi juurdepääsu nõukogu tundlikule teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas(16) läbivaatamine peaks algama 2012. aasta jooksul.

Läbivaatamise käigus austatakse Euroopa Parlamendi erirolli ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, võttes arvesse nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu ...(17) institutsioonidevahelise kokkuleppe (mis käsitleb salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendi poolt seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda) kui eespool nimetatud 20. novembri 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamisel saadud kogemusi.

Kuni selle läbivaatamise lõpuni, mille käigus nõukogu otsustab anda Euroopa Parlamendile juurdepääsu nõukogu valduses olevale salastatud teabele ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, toimib ta Euroopa Parlamendi ja nõukogu ...(18) institutsioonidevahelise kokkuleppe (mis käsitleb nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendi poolt seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda) põhjenduses 7 kirjeldatu kohaselt ja kooskõlas eespool viidatud kõrge esindaja avalduse punktiga 2.

Euroopa Parlament ja nõukogu lepivad kokku, et käesoleva avalduse rakendamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna teabe eripära ja eriti tundlikku sisu.

d)  Nõukogu avaldus mittesalastatud nõukogu dokumentide kohta

Nõukogu kinnitab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu ...(19) institutsioonidevahelist kokkulepet (mis käsitleb nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendi poolt seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda) ei kohaldata mittesalastatud nõukogu sisedokumentide suhtes (s.t LIMITÉ märkega dokumendid).

e)  Euroopa Parlamendi avaldus komisjoni valduses oleva salastatud teabe kohta

Euroopa Parlament rõhutab, et salastatud teave, mille koostaja on Euroopa Komisjon ja/või mille Euroopa Komisjon on edastanud Euroopa Parlamendile, edastatakse ja seda töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelisi suhteid käsitleva 20. oktoobri 2010. aasta raamkokkuleppe(20) sätetele.

(1) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0378.
(3) Vt sellega seoses ka Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2011. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (uuesti sõnastatud) (P7_TA(2011)0580) ja parlamendi eespool mainitud 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele aastatel 2009–2010 (kodukorra artikli 104 lõige 7).
(4) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.
(5) ELT C 190, 30.6.2011, lk 2.
(6) Vastavustabelite kohta vt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühist poliitilist deklaratsiooni selgitavate dokumentide kohta, mis on lisatud Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2011. aasta seadusandlikule resolutsioonile ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv miinimumnõuete kohta, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et saada rahvusvahelise kaitse saaja staatus, ja antava kaitse sisu kohta (uuesti sõnastatud) (P7_TA(2011)0469); parlamendi osalemise küsimus otsustati kirjavahetuse teel.
(7) EÜT C 298, 30.11.2002, lk 1.
(8) EÜT C 298, 30.11.2002, lk 1.
(9) ELT C 210, 3.8.2010, lk 1.
(10) ELT L 201, 3.8.2010, lk 30.
(11) ELT L 141, 27.5.2011, lk 17.
(12) ELT C 190, 30.6.2011, lk 2.
(13) ELT L 56, 4.3.1968, lk 1.
(14)* Institutsioonidevahelise kokkuleppe allkirjastamise kuupäev.
(15) ELT C 210, 3.8.2010, lk 1.
(16) EÜT C 298, 30.11.2002, lk 1.
(17)* Institutsioonidevahelise kokkuleppe allkirjastamise kuupäev.
(18)* Institutsioonidevahelise kokkuleppe allkirjastamise kuupäev.
(19)* Institutsioonidevahelise kokkuleppe allkirjastamise kuupäev.
(20) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.


Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist (2010) käsitlev 18. aruanne ’Parem õigusloome’
PDF 243kWORD 56k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta resolutsioon subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist (2010) käsitleva 18. aruande ’Parem õigusloome’ kohta (2011/2276(INI))
P7_TA(2012)0340A7-0251/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse paremat õigusloomet käsitlevat institutsioonidevahelist kokkulepet(1),

–  võttes arvesse liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühist poliitilist deklaratsiooni selgitavate dokumentide kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 27. oktoobri 2011. aasta ühist poliitilist deklaratsiooni selgitavate dokumentide kohta(3),

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 294 lõike 4 rakendamise praktilist korda esimese lugemise kokkulepete korral, mille Euroopa Parlamendi ja nõukogu pädevad talitused leppisid kokku 22. juulil 2011. aastal,

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni parema õigusloome, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse ning aruka õigusliku reguleerimise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni 27. aastaaruande kohta Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve kohta(5),

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni mõjuhinnangute sõltumatuse tagamise kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta (18. aruanne ’Parem õigusloome’, mis hõlmab aastat 2010) (COM(2011)0344),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet VKEde regulatiivse koormuse vähendamise ning ELi õigusaktide kohandamise kohta mikroettevõtjate vajadustele (COM(2011)0803),

–  võttes arvesse komisjoni 28. aastaaruannet ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2010) (COM(2011)0588),

–  võttes arvesse komisjoni teatist ’Arukas reguleerimine Euroopa Liidus’ (COM(2010)0543),

–  võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 5. detsembri 2011. aasta järeldusi mõjuhindamise kohta,

–  võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 30. mai 2011. aasta järeldusi aruka reguleerimise kohta,

–  võttes arvesse halduskoormust käsitleva sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelise töörühma 15. novembri 2011. aasta aruannet ’Euroopa on võimeline enamaks: aruanne liikmesriikide parimate tavade kohta ELi õigusaktide rakendamisel kõige vähem koormaval viisil’,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja põhiseaduskomisjoni arvamust (A7-0251/2012),

A.  arvestades, et 2010. aastal sai Euroopa Parlament liikmesriikide parlamentidelt üle seitsme korra rohkem seisukohavõtte kui põhjendatud arvamusi;

B.  arvestades, et aruka reguleerimise tegevuskava on püüdlus ühendada jõupingutused parema õigusloome, ELi õiguse lihtsustamise ning haldus- ja regulatiivse koormuse vähendamise valdkonnas ning aitab sillutada teed headele valitsemistavadele, mis tuginevad tõenditel põhinevale poliitika kujundamisele ning milles on tähtsal kohal mõjuhinnangud ja järelkontroll;

C.  arvestades, et 2003. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe parema õigusloome kohta ei sobi enam praeguse Lissaboni lepinguga loodud õiguskeskkonnaga, eriti pidades silmas ELi institutsioonide killustatud lähenemisviisi selgitavate dokumentide kohta ühiste poliitiliste deklaratsioonide vastuvõtmisel ja ELi toimimise lepingu artikli 294 rakendamise sekretariaadi tasandi praktilise korra kohta;

D.  arvestades, et kui õigusaktis on langetatud vale valik ELi toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktide või ELi toimimise lepingu artikli 291 alusel vastu võetavate rakendusaktide kasutamise vahel, on oht, et Euroopa Kohus tühistab asjaomase õigusakti;

Üldised märkused

1.  rõhutab, et õigusaktid peaksid alati olema selged, lihtsad, kergesti mõistetavad ja kõigile kättesaadavad;

2.  rõhutab, et Euroopa Liidu institutsioonid peavad õigusakte välja andes järgima subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

3.  väljendab tõsist muret seoses mõju hindamise komitee arvamusega, et komisjon ei ole oma mõjuhinnangutes nende põhimõtetega tihti piisavalt arvestanud; peab väga tähtsaks, et komisjon tegeleks kõikide selle valdkonna puudustega ja tagaks nende põhimõtete järgimise;

4.  kordab oma sagedast nõudmist käsitleda 2003. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta uuesti läbirääkimistel, et võtta arvesse uut Lissaboni lepinguga loodud õiguskeskkonda, konsolideerida praegused parimad tavad ning ajakohastada kokkulepe vastavalt aruka reguleerimise tegevuskavale; soovitab sellega seoses kokku leppida delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide piiritlemises; palub presidendil võtta vajalikud meetmed, et alustada läbirääkimisi teiste institutsioonidega;

Liikmesriikide parlamentide teostatav subsidiaarsuse kontroll

5.  väljendab heameelt selle üle, et liikmesriikide parlamendid osalevad tihedamalt Euroopa õigusloomeprotsessis, eelkõige seadusandlike ettepanekute kontrollis subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte seisukohast;

6.  märgib, et 2010. aastal saadi 211 liikmesriikide parlamentide arvamust, kuid ainult vähestes neist – kokku 34 – väljendati muret seoses subsidiaarsusega; juhib tähelepanu asjaolule, et esimest korda täideti subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli artikli 2 esimese lause eeldused 2012. aasta mais ettepaneku puhul võtta vastu nõukogu määrus kollektiivse tegutsemise õiguse kasutamise kohta asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kontekstis (COM(2012)0130); kutsub sellega seoses komisjoni üles eelnõu läbi vaatama ja võtma selle käigus võimalikult suurel määral arvesse liikmesriikide parlamentide selgesti väljendatud tahet, kuna uued kontrollimeetmed peaksid tagama võimalikult kodanikukesksed otsused;

7.  nõuab sõltumatu analüüsi tegemist komisjoni tellimusel, et uurida piirkondlike või kohalike parlamentide rolli subsidiaarsuse kontrolli valdkonnas; juhib sellega seoses tähelepanu Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide rahastatavale IPEXi veebiplatvormile, mis aitab teavet vahetada eelkõige kontrollimeetmete raames;

8.  soovitab tuletada seadusandluses osalevatele institutsioonidele meelde vajadust tagada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte nõuetekohane kohaldamine kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 2;

9.  märgib, et subsidiaarsuse kaalumist kritiseerisid samamoodi kui mõju hindamise komitee ka paljud liikmesriikide parlamendid Lissaboni lepinguga vastu võetud subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi käsitlevates ettepanekutes; märgib lisaks, et 2010. aastal ei saavutatud ühelgi juhul künnist aluslepingutele lisatud protokollile nr 2 vastavate ametlike menetluste algatamiseks;

10.  märgib siiski, et esimest korda pärast Lissaboni lepingu jõustumist algatasid liikmesriikide parlamendid 22. mail 2012. aastal nn kollase kaardi menetluse seeläbi, et võtsid vastu põhjendatud arvamused komisjoni ettepaneku vastu, mis käsitleb nõukogu määrust kollektiivse tegutsemise õiguse kasutamise kohta asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kontekstis (COM(2012)0130);

11.  täheldab murelikult, et mõnes arvamuses rõhutasid liikmesriikide parlamendid, et komisjoni mitmes ettepanekus on subsidiaarsust käsitlev põhjendus ebapiisav või puudub täielikult;

12.  rõhutab, et ELi institutsioonid peavad võimaldama liikmesriikide parlamentidel teostada kontrolli seadusandlike ettepanekute üle, tagades, et komisjon põhjendab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet käsitlevaid otsuseid üksikasjalikult ja kõikehõlmavalt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 2 artiklile 5;

13.  soovitab hinnata, kas on sobilik määrata ELi tasandil kindlaks asjakohased kriteeriumid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise hindamiseks;

14.  on seisukohal, et praegused ELi aluslepingutes liikmesriikide parlamentidele kehtestatud ajapiirid, mille raames tuleb subsidiaarsuse kontroll läbi viia, tuleks läbi vaadata, et otsustada, kas need on piisavad; soovitab Euroopa Parlamendil, komisjonil ja liikmesriikide parlamentide esindajatel uurida, kuidas vähendada liikmesriikide parlamentide ees seisvaid takistusi subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismis osalemisel;

15.  tuletab meelde, et subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võtab EL oma ainupädevusest väljaspool asuvates valdkondades meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui kavandatud meetme eesmärke saab paremini saavutada liidu tasandil kui riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil; subsidiaarsus võib seetõttu tuua kaasa nii liidu tegevuse laiendamise talle antud volituste piires, kui asjaolud seda nõuavad, kui ka vastupidiselt liidu tegevuse piiramise või lõpetamise, kui see ei ole enam õigustatud; rõhutab, et subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata üksnes ELi ja selle liikmesriikide vahelistes suhetes, vaid see hõlmab ka piirkondlikku ja kohalikku tasandit;

16.  nõuab tungivalt, et komisjon parandaks väiteid, mis õigustavad tema seadusandlikke algatusi subsidiaarsusega seotud põhjustel, ja muudaks need väited korrapäraseks; tuletab meelde, et ELi haldusõigust tuleks haldus- ja õigusliku reguleerimise kulude vähendamiseks kohandada ning lihtsustada; on seisukohal, et selles kontekstis tuleks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet vastavalt kohaldada;

17.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole veel nõuetekohaselt andnud aru proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisest, eriti seoses delegeeritud õigusakte ja rakendusakte käsitlevate ELi toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kasutamisega; hoiatab nõukogu, et ta ei ajaks omavahel segamini delegeeritud õigusakte ja rakendusakte; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks nimetatud kahe artikli nõuetekohase kohaldamise;

18.  tunnustab seda, et aruandeperioodil on Euroopa Kohus teinud proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtte kohta ainult ühe otsuse (rändlusteenuse kohta mobiiltelefonivõrkudes), ning märgib, et kohus ei tuvastanud selle juhtumi puhul kummagi põhimõtte rikkumist, kuna hindade piiramine lõpptarbija jaoks on tema huvide kaitsmiseks vajalik ning seda eesmärki saab kõige paremini saavutada liidu tasandil;

19.  tunnustab sellega seoses IPEXi ülalnimetatud läbivaadatud veebisaidi kasutuselevõttu, mis võib kiirendada subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi edasist tõhustamist ja rakendamist, ning rõhutab vajadust veebisaiti veelgi edendada;

20.  rõhutab, et tähtis on laiendada subsidiaarsuse põhimõtte kontrolli liikmesriikide piirkondlikule ja kohalikule tasandile; väljendab sellega seoses heameelt Regioonide Komitee avaldatud subsidiaarsuse aastaaruande ja komitee loodud REGPEXi veebisaidi üle, mis mõlemad aitavad kaasa teabevahetusele ning subsidiaarsuse järelevalve täiustamisele;

21.  kutsub liikmesriikide parlamente üles vastavalt subsidiaarsuse protokollile konsulteerima seadusandlikke volitusi omavate piirkondlike parlamentidega; kutsub komisjoni üles pöörama subsidiaarsuse kontrollimisel ning eriti oma subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse aastaaruannetes tähelepanu seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentide rollile;

Tõenditel põhinev poliitika kujundamine

22.  rõhutab, kui tähtis on aruka reguleerimise tegevuskava ja uue regulatiivse lähenemisviisi väljatöötamine, tagamaks, et ELi õigusaktid teenivad oma eesmärki ning aitavad tulemuslikult kaasa tulevaste konkurentsivõime ja majanduskasvuga seotud probleemide lahendamisele;

23.  märgib, et mõjuhinnangutel on seadusandlikus protsessis otsustamise abivahendina suur tähtsus, ning juhib tähelepanu vajadusele sellega seoses subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse alaseid küsimusi nõuetekohaselt kaaluda;

24.  rõhutab parlamendi pühendumust aruka reguleerimise tegevuskavas võetud kohustuste täitmisele ning ergutab igapäevaselt õigusloomealaste ülesannetega tegelevaid parlamendikomisjone kasutama parlamendi mõjuhindamise direktoraadi abi; tuletab meelde parlamendi ja nõukogu 2005. aasta institutsioonidevahelises ühises lähenemisviisis mõju hindamise alal võetud kohustust viia enne oluliste muudatuste vastuvõtmist läbi mõjuhinnangud ning kutsub parlamendikomisjone üles kasutama selle kohustuse täitmisel uue mõjuhindamise direktoraadi abi;

25.  teeb ettepaneku, et muu hulgas peaks parlamendis mõjuhinnangute kaalumise süstemaatilisem käsitus hõlmama seda, et parlamendikomisjonid paluvad mõjuhindamise direktoraadil koostada esimese arvamuste vahetuse ajal arutamiseks kõikide mõjuhinnangute kohta lühikokkuvõtte; soovitab, et selline kokkuvõte hõlmaks lühiülevaadet mõjuhinnangu kvaliteedi kohta ning märkust olulisimate järelduste ja selle kohta, millised valdkonnad jäid komisjoni mõjuhinnangust välja; on seisukohal, et see tõhustaks tunduvalt parlamendi kontrolli õigusaktide eelnõude üle;

26.  peab tähtsaks, et mõjuhindamise direktoraadi rakendatavad meetodid oleksid kooskõlas ja võrreldavad komisjoni vastu võetud käsitusega, ning kutsub parlamenti ja komisjoni üles tegema selles valdkonnas tihedat koostööd;

27.  tuletab meelde 2003. aastal sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta ning ergutab nõukogu vastavalt 2003. aasta kokkuleppega võetud kohustustele viima lõpule töö sellise mehhanismi loomiseks, millega nõukogu saaks viia mõjuhinnangud läbi ilma põhjendamatute viivitusteta;

28.  ergutab komisjoni jätkama oma mõjuhinnangute käsituse parandamist; kutsub teda üles suurendama mõju hindamise komitee rolli ning eelkõige viima seadusandlike ettepanekute koostamise lõpule ja esitama need vaid juhul, kui mõju hindamise komitee on ettepanekud eelnevalt heaks kiitnud;

Regulatiivse koormuse vähendamine

29.  kiidab heaks komisjoni teatise VKEde regulatiivse koormuse vähendamise kohta; peab tähtsaks, et komisjon järgiks õigusaktide väljatöötamisel põhimõtet ’kõigepealt mõtle väikestele’, ning tunnustab komisjoni pühendumust ja soovi töötada välja praegusest parem käsitus ning kehtestada väikeettevõtjate jaoks lihtsam kord ja erandid;

30.  tuletab meelde parlamendi seisukohta regulatiivsete erandite tegemise küsimuses ning nõuab tungivalt, et komisjon laiendaks VKEdele erandeid juhtudel, kui õigusnormid avaldaksid neile ebaproportsionaalset mõju ning kui nende lisamine õigusakti reguleerimisalasse ei ole mõistlikult põhjendatud; kiidab uut keskendumist VKE-testi rangele kohaldamisele ja näeb mikromõõtmes testi lahutamatut osa, milles hinnatakse süstemaatiliselt kõiki olemasolevaid võimalusi; toetab sellega seoses komisjoni seisukohta mikro-majandusüksuste lisamise kohta, viimased tuleks lisada õigusakti eelnõu reguleerimisalasse täiel määral ainult siis, kui need läbivad tugevdatud VKE-testi;

31.  tuletab komisjonile siiski meelde, et tõendamiskohustuse ümberpööramine ei tohiks automaatselt kaasa tuua keerukamaid õigusakte, mis on välja töötatud VKEdele mõtlemata; palub komisjonil püüda lihtsustada õigusakte igal võimalusel ning jätkata selliste ettepanekute ettevalmistamist ja esitamist, mis hõlmaksid õigusaktide koostamisel VKEde jaoks kergesti juurdepääsetavuse ja lihtsa rakendatavuse põhimõtte järgimist, seda ka juhul, kui võib kohaldada erandit;

32.  rõhutab, et komisjon peab tagama tõhustatud VKE-testi järjepideva kasutamise kõigis oma direktoraatides, ning kutsub liikmesriike üles arvestama samasuguseid kaalutlusi oma riigi otsustusprotsessis;

33.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku õigusaktides erinevate olukordade arvessevõtmise kohta; nõuab, et kaalutaks sellise lähenemisviisi võimalikku tulevast kohaldamist kehtivate õigusaktide läbivaatamisel;

Järelmeetmed, järelkontrollimine ja tagasiside poliitika kujundamise tsüklile

34.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon võttis vastu parlamendi soovitused rakendamisega seotud teabe avaldamise kohta, mis aitab lahendada ülipüüdliku rakendamise probleemi; tuletab komisjonile ja nõukogule meelde, et praeguste ja tulevaste koormuse vähendamise tegevuskavade edukuse tagamiseks ning selleks, et vältida õigusaktide erinevat tõlgendamist ja rakendamist, on vaja komisjoni ja liikmesriikide aktiivset koostööd; nõuab tungivalt, et liikmesriigid vähendaksid 2015. aastaks oma halduskoormust veel 25%;

35.  peab heaks kavatsuseks ettepanekut koostada must nimekiri nende Euroopa Liidu institutsioonide kohta, kes taganevad õigusaktide lihtsustamisest; usub siiski, et rohkem asjalikkust õigusloome ettevalmistavas protsessis, millesse on kaasatud asjaomased sidusrühmad ja institutsioonid, samuti üldiste lihtsustamiskohustuste ja aruka reguleerimise tegevuskava järgimine kaotaksid sellise nimede avalikustamise vajaduse; soovitab sellele vaatamata avalikustada need liikmesriigid, kes on kõige suuremad direktiivide ülipüüdlikud rakendajad ning kellel esineb kõige rohkem rikkumisi ELi õigusaktide hilise, ebatäpse või puuduliku ülevõtmise alal;

36.  tuletab meelde oma eelnevaid avaldusi komisjoni konsultatsiooniprotsessi põhjaliku läbivaatamise vajaduse kohta ning ootab, et komisjon võtaks selles valdkonnas 2012. aasta lõpuks vastu parlamendi soovitused;

Järjepidevuse ja valvsuse tagamine

37.  rõhutab loetletud meetmete tähtsust ELi uue majanduskasvu edendamise seisukohast; tuletab sellega seoses meelde oma resolutsiooni aruka reguleerimise kohta ning palub komisjonil esitada ettepanekud regulatiivsete tasakaalustusmeetmete rakendamise kohta, mis nõuaksid, et enne uute, kulutusi kaasa toovate õigusaktide vastuvõtmist tuleb kindlaks teha võimalused vastavate kulutuste vähendamiseks; tuletab lisaks meelde oma toetavat seisukohta halduskoormuse vähendamise programmi pikendamisele ja selle kohaldamisala laiendamisele ning nõuab tungivalt, et komisjon võtaks 2013. aasta tööprogrammis vastu tegevuskava, mille eesmärk oleks vähendada üleüldist regulatiivset koormust;

o
o   o

38.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
(2) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.
(3) ELT C 369, 17.12.2011, lk 15.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0381.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0377.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0259.


ELi ühtekuuluvuspoliitika Atlandi ookeani piirkonna strateegia
PDF 265kWORD 54k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta resolutsioon ELi ühtekuuluvuspoliitika Atlandi ookeani piirkonna strateegia kohta (2011/2310(INI))
P7_TA(2012)0341A7-0222/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ’Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia väljatöötamine’ (KOM(2011)0782),

–  võttes arvesse nõukogus 14. juunil 2010 vastu võetud järeldusi Euroopa Liidu Atlandi ookeani piirkonna strateegia kohta,

–  võttes arvesse ELi Läänemere piirkonna strateegiat ja ELi Doonau piirkonna strateegiat,

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa strateegiat Atlandi piirkonna kohta(1),

–  võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust komisjoni teatise ’Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia väljatöötamine’ kohta (ECO/306),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust komisjoni teatise ’Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia väljatöötamine’ kohta,

   võttes arvesse oma 23. juuni 2011. aasta resolutsiooni, mis käsitleb eesmärki nr 3: piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö tulevane tegevuskava(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A7-0222/2012),

A.  arvestades, et Atlandi ookeani piirkonda iseloomustavad mitmed Euroopa tasandi poliitilisi reageeringuid nõudvad asjaolud:

   tegemist on dünaamilise merepiirkonnaga,
   piirkonna merekeskkond on ohustatud,
   tegu on ELi läänepoolse sissepääsuga,
   tegu on ELi äärepoolse alaga;

B.  arvestades, et Euroopa kriis on olukorda halvendanud ja Atlandi ookeani paljude piirkondade arengutasemes on toimunud tagasilangus;

C.  arvestades, et Atlandi ookeani piirkonna moodustavad üsna erinevad territooriumid, neist paljud ei ole saavutanud ELi keskmist sissetulekute taset ning seega kuuluvad endiselt Euroopa ühtekuuluvuspoliitika lähenemiseesmärgi alla;

D.  arvestades, et Atlandi ookeani piirkonna elavdamiseks on oluline makropiirkondlik strateegia, mis võimaldab ühist lähenemisviisi selleks et:

   käsitleda Atlandi ookeani riikide ja piirkondade ühiseid probleeme ja küsimusi;
   soodustada koostoimet ruumilise planeerimise poliitika erinevate vahendite ja tegevustasandite vahel;
   kaasata sidusrühmi (erasektor, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, kodanikuühiskonna organisatsioonid) ruumilise planeerimise poliitika väljatöötamisse ja rakendamisse;

E.  arvestades, et strateegia peaks hõlmama kõiki ELi Atlandi ookeani piirkondi, sealhulgas La Manche'i ja Iiri mere rannikualasid, äärepoolseimaid piirkondi ning ülemeremaid ja -territooriume, ning võtma arvesse Atlandi ookeani piirkondade ja Põhjamere piirkondade vastastikust mõju;

F.  arvestades, et peame saavutama nimetatud territooriumide keskkonnasäästliku ning sotsiaalselt ja majanduslikult jätkusuutliku arengu;

Atlandi ookeani ruumilise planeerimise poliitika

1.  soovib, et strateegias võetaks vastu laiem käsitlusviis ning sel eesmärgil lepitaks kokku Atlandi ookeani piirkonna tulevases strateegilises arengusuunas, strateegia peaks hõlmama territoriaalset mõõdet, arendama maa- ja mereühendusi ning kehtestama raamistiku, et paremini juhtida Atlandi ookeani piirkonna mere- ja maismaa-alade planeerimispoliitikat;

2.  nõuab, et olemasolevate makropiirkondlike ja muude riigiüleste strateegiate arendamisest saadud väärt õppetunde võetaks Atlandi ookeani piirkonna strateegia protsessis täielikult arvesse, eeskätt sellistes küsimustes nagu juhtimine, poliitika väljatöötamine, kommunikatsioon ja isevastutus, eesmärgid ja hindamine;

3.  usub, et ühtekuuluvuspoliitika on põhivahend selleks, et lahendada ELi territoriaalpoliitika probleeme ja ergutada makropiirkonna piirkondade sisemist arengut;

4.  nõuab, et strateegias ja selle tegevuskavas pandaks suurt rõhku töökohtadele, majanduskasvule ja investeeringutele nii mereäärsetes kui ka sisemaa piirkondades;

5.  nõuab, et loodaks Atlandi ookeani merepiirkonna alaline ruumilise planeerimise struktuur, mille moodustavad sinna kuuluvad piirkonnad ja liikmesriigid ning Euroopa Komisjon, et kindlaksmääratud strateegiat kooskõlastada ning valdkonnaüleselt ja riikidevaheliselt tegevuskava rakendamist jälgida;

6.  on seisukohal, et mere- ja merendusalaste andmete integreeritud haldamine liidu tasandil on väga oluline merega seotud võimaluste kasutamiseks; palub komisjonil jätkata praeguseid jõupingutusi, et parandada andmete haldamist ja kättesaadavust;

7.  leiab, et ökoloogilise tasakaalu ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ning CO2-jalajälje vähendamine Atlandi ookeanis nõuavad jõulist tegutsemist;

8.  on seisukohal, et merekalapüük, eelkõige väikesemahuline ja rannapüük ning vesiviljelus, peavad olema tähtsal kohal merenduse planeerimispoliitikas, sest need võivad otsustavalt kaasa aidata suuremale majanduskasvule, heaolule ja töökohtade loomisele; on arvamusel, et piirkondlik lähenemine ühise kalanduspoliitika raames võimaldab rakendada ökosüsteemil põhinevat halduskorraldust, mis vastab Atlandi ookeani piirkonna vajadustele, ning sellega seoses palub, et komisjon peaks eelnevalt konsultatsioone piirkondlike nõuandekomisjonidega ühise kalanduspoliitika ja majandamiskavade rakendamiseks;

9.  nõuab kohalike, piirkondlike ja piiriüleste partnerluste loomist eesmärgiga parandada Atlandi ookeanil riskide ennetamise ja juhtimise suutlikkust seoses õnnetusjuhtumite, loodusõnnetuste ja kriminaalse tegevusega merel ja maismaal (piraatlus, salakaubavedu, ebaseaduslik kalapüük jms), samuti nõuab piisavate ja paindlike mehhanismide loomist tekkinud kahju asendamiseks ja hüvitamiseks; nõuab Euroopa rannavalve loomist;

10.  nõuab olemasolevate laevaseiresüsteemide parandamist, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) tugevdatud pädevuse kohest rakendamist ja andmevahetuslepingute sõlmimist pädevate asutuste vahel, mis võimaldaks laevu tuvastada ja jälgida ning võidelda selliste ohtudega nagu piiriülene kuritegevus, salakaubavedu, ebaseaduslik kalapüük ja kaubandus; rõhutab, et on vaja edendada Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) kasutuselevõttu ja rakendamist otsingu- ja päästeteenuse tugisüsteemide toetamiseks Atlandi ookeanil; tuletab meelde vajadust tagada alaline ELi-poolne rahastamine ülemaailmsele keskkonna- ja turvaseire programmile (GMES), mis eelkõige aitab ennetada ja ohjata riske merel;

11.  on seisukohal, et strateegia territoriaalne mõõde on väga oluline sel eesmärgil, et parandada Atlandi ookeani piirkondade ligipääsetavust, seejuures tuleks keskenduda Atlandi ookeani piirkonna ühendustele Euroopa maismaaga, siduda transpordi-, energia- ja teabevõrgud, arendada sisemaa maa- ja linnapiirkondi ning parandada maa- ja mereühendusi, sh äärepoolseimate piirkondade ja saartega;

12.  on arvamusel, et meremagistraalid võimaldavad avada Atlandi ookeani piirkondi, edendada kaubavahetust, stimuleerida sadamate majanduslikku tegevust, elavdada turismi ja vähendada CO2 heitkoguseid; peab tähtsaks, et CO2 heitkoguste vähendamise meetmetes võetaks arvesse meritsi toimuvat kaubavahetust Atlandi ookeanil ja äärepoolseimate piirkondade eripära, sest nendes piirkondades on meritsi kauba- ja reisijatevedu ülioluline, kui taotleme territoriaalset, sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust; nõuab, et meremagistraalid oleksid abikõlblikud toetuse saamiseks Euroopa Ühendamise Rahastult;

13.  leiab, et meremagistraalide jätkusuutlikkuse ja strateegiaga ’Euroopa 2020’ kooskõla tagamiseks tuleb välja töötada konkreetsed soovitused laevade kohta, eesmärgiga edendada väikese süsinikdioksiidiheitega käivitussüsteemide kasutuselevõttu ja selliste ehitusnõuete rakendamist, mis on tõhususe, mugavuse, võimsuse, turvalisuse, asukoha määramise ja telekommunikatsiooni suhtes ranged; rõhutab, et sellised soovitused peaksid keskenduma sellele, kuidas parandada selle transpordiliigi tõhusust, tagada keskkonnakaitse ja hõlbustada selle transpordiliigi integreerimist teiste transpordivõrgustike ja -liikidega;

14.  peab vältimatuks parandada Atlandi ookeani piirkondade ühendust ülejäänud Euroopaga, selleks tuleks investeerida mitmeid transpordiliike ühendavatesse transpordiinfrastruktuuridesse;

15.  rõhutab, et vaja on tulemuslikku piiriülest kooskõlastamist ja koostööd, et rajada ja kasutusele võtta maantee- ja raudteeinfrastruktuur, mis hõlmaks kiirraudteeliine, lennuvälju, meresadamaid, siseveesadamaid, sisemaaterminale ja logistikaparke, et kujundada välja jätkusuutlikum ja mitmeliigiline transpordisüsteem;

16.  rõhutab sadamate majanduslikku ja territoriaalset tähtsust ning on arvamusel, et ühendused sisemaaga raudteed ja jõgesid pidi on sadamate konkurentsivõimelisuse alustingimuseks;

17.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni üleeuroopaliste transpordivõrkude põhivõrgu ettepanekutest puudub kogu Atlandi ookeani piirkonda hõlmav koridor ja et sellesse põhivõrku on pakutud liiga vähe Atlandi ookeani sadamaid; peab vajalikuks kaasata sellesse võrku veel teisi Atlandi sadamaid sõlmsadamatena ja kavatseb esitada sellekohased ettepanekud;

18.  tuletab meelde ühtse Euroopa taeva loomise eeliseid, et tugevdada territoriaalset ühtekuuluvust piirkondlike lennujaamade vahelise liikluse suurendamisega kogu liidus, ning seepärast kutsub komisjoni üles tagama määratud tähtaja jooksul funktsionaalsete õhuruumiosade kasutus selle eesmärgi saavutamiseks;

Atlandi piirkonna tööstuspoliitika

19.  loodab, et strateegia toetab Atlandi ookeani piirkonna dünaamiliste majandussektorite konkurentsivõimet kohase tööstuspoliitika kaudu; on sellega seoses veendunud, et riigiasutused peavad toetama erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni, klastrite loomise ja VKEde toetamise valdkonnas;

20.  nõuab erilist tähelepanu piirkondadele, kus toimub ettevõtete ja sektorite ümberstruktureerimine, samuti ettevõtete tegevuse lõpetamine ja tootmise mujale viimine, eesmärgiga edendada nende piirkondade taasindustrialiseerimist, luues selleks koostoimet sadamategevuse, logistika ja suurema lisandväärtusega abitööstusharude arendamise vahel; palub samuti luua mehhanismi, mille abil jagada edukaid tööstustavasid Atlandi kaare piirkondade vahel;

21.  on seisukohal, et strateegia peaks edendama mere- ja merendusuuringuid ning lihtsustama ettevõtete juurdepääsu uurimistulemustele, et parandada teaduslikult põhjendatud teadmisi merekeskkonnast, ergutada merendustööstuse innovatsiooni ja võimaldada mereressursside säästvat kasutust;

22.  on arvamusel, et strateegia peaks sisaldama ambitsioonikat sotsiaalset mõõdet, et edendada merenduselukutsete koolitust ja noorte asumist merendusalastele töökohtadele, selleks tuleks tugevdada praegu merendusega seotud tööhõivestruktuure ja nende võimet kinnistada elanikkonda rannikualadel, samuti tuleks luua uusi erialasid, mis aitaksid kaasa kalanduspiirkondade jätkusuutlikule arengule ja parandaksid elukvaliteeti neis piirkondades;

23.  rõhutab, et taastuv mereenergia kujutab endast tulevikutööstust, mis aitab leevendada kliimamuutuse mõju ja vähendada ELi energiasõltuvust, saavutada suuremat energiasäästvust Atlandi ookeani piirkondades ja täita strateegia ’Euroopa 2020’ eesmärke; tõdeb, et Atlandi ookeani piirkond on eriti soodus selliste energiaallikate edendamiseks, ja on seisukohal, et lisaks erainvesteeringutele on vaja riiklikult toetada asjaomaseid tehnoloogiaid, eriti avamere tuuleenergiat ning laine- ja loodete energiat;

24.  rõhutab, et meretransport Atlandi ookeani rannikul ning ühendused äärepoolseimate piirkondade ja sisemaa piirkondade vahel on strateegilise tähtsusega; kutsub komisjoni üles esitama meetmeid, millega lihtsustada haldusformaalsusi sadamates, ilma et see vähendaks võimet kontrollida toimingute ja lasti nõuetele vastavust;

25.  rõhutab merendustööstuse majanduslikku kaalu Atlandi ookeani piirkonnas, majanduslikult eriti oluline on laevaehitustööstus, mis on mõnes Atlandi ookeani piirkonnas praegu väga raskes seisus ja mille jaoks komisjon peab välja pakkuma lahendusi; palub komisjonil taaskäivitada algatus LeaderSHIP 2015, et parandada selle sektori konkurentsivõimelisust rahvusvahelisel turul;

26.  rõhutab merekalapüügi ja vesiviljeluse tähtsust Atlandi ookeani piirkonnas ning pooldab riiklike toetuste eraldamist kalalaevade uuendamiseks ja moderniseerimiseks, samuti pooldab rannalähedase kalapüügi ja karpide püügi eristamist nende omapärast ja potentsiaalist lähtuvalt;

27.  rõhutab, kui tähtis on edendada sotsiaalselt, majanduslikult ja ökoloogiliselt jätkusuutlikke turismiliike, mis pakuks Atlandi ookeani piirkonnale suurt lisandväärtust ning samal ajal kaitseksid selle ökosüsteemi ja elurikkust; juhib tähelepanu sellele, et mereturismi toetamisega edendatakse sportimist ja hoogustatakse kruiisiturismi;

28.  rõhutab Atlandi ookeani merepõhja loodusvarade rikkust ning leiab, et strateegia peaks lihtsustama nende uurimist ja säästvat kasutamist;

Tegevuskava aastateks 2014–2020

29.  nõuab strateegiale välismõõdet, et arendada edasi teatud eesmärke ja tõmmata olemasolevate võimaluste ärakasutamiseks ligi rahvusvahelisi investeeringuid, ning arvab, et Atlandi ookeani piirkonna turundamine kohana, kuhu investeerida, mida külastada ja kus äriga tegeleda, peab olema tegevuskava põhielement;

30.  kutsub komisjoni üles looma Atlandi makropiirkonna ja esitama tegevuskava strateegia rakendamiseks aastatel 2014–2020;

31.  nõuab, et tegevuskava väljatöötamisel, rakendamisel, hindamisel ja läbivaatamisel kasutataks mitmetasandilist juhtimismeetodit, kuhu oleks tihedalt kaasatud piirkondlikud ja kohalikud asutused, Atlandi ookeani äärsed liikmesriigid, erasektori sidusrühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid;

32.  rõhutab, et tegevuskava peaks kasutama olemasolevaid ELi rahastamisvahendeid, mitte looma uusi eelarvevahendeid;

33.  nõuab tegevuskava sidumist ELi regionaalpoliitikaga, integreeritud merenduspoliitikaga, teadus- ja innovatsioonipoliitika (Horisont 2020) ja Euroopa Ühendamise Rahastuga; on arvamusel, et oluline on luua koostoimet teiste ELi poliitikavaldkondadega, näiteks teadusuuringute ja innovatsiooni, transpordi, keskkonna, energia, tehnoloogia, turismi, kalanduse ja vesiviljeluse ning rahvusvahelise koostöö vallas;

34.  rõhutab Euroopa Investeerimispanga, projektivõlakirjade ning avaliku ja erasektori partnerluste olulist rolli strateegiast tulenevate investeeringute rahastamisel;

35.  nõuab tungivalt, et tulevane Atlandi strateegia peab tuginema strateegia ’Euroopa 2020’ temaatilistele sammastele, see võimaldab temaatilise sisu terviklikult seostada valdkondlike poliitikameetmetega; on selles suhtes seisukohal, et Euroopa ühtekuuluvuspoliitika ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluva viie fondi jaoks järgmise programmitöö perioodiks kavandatavad eesmärgid ja teemavaldkonnad peaksid moodustama tegevuskava raamistiku; rõhutab järgmiseid eesmärke: teaduse, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni edendamine, VKEde konkurentsivõime suurendamine, vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine ning säästva transpordi edendamine ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamine;

36.  nõuab, et partnerluslepingud ja rakenduskavad oleksid kohustuslikult seotud oma makropiirkondlike strateegiate vastavate prioriteetidega, et tagada rakenduskavade meetmete ja makropiirkondlike strateegiate tihe kooskõlastatus, selle tulemusel kasutatakse struktuurifonde palju tõhusamalt ja luuakse lisandväärtust piirkondlikul tasandil; rõhutab, et selline kohustuslik sidumine ei kehti üksnes rakenduskavade kohta, mis kuuluvad ühtekuuluvuspoliitika territoriaalse koostöö eesmärgi alla (INTERREG), vaid ka iga konkreetse Atlandi ookeani piirkonna rakenduskava kohta;

37.  toetab seda, et tunnustada ja arvesse võtta olemasolevaid territoriaalse koostöö strateegiaid, projekte ja kogemusi, mis võivad anda tegevussuundi ning poliitilisi ja tegevuslikke prioriteete tegevuskava jaoks; nõuab, et strateegiaga seotud tulevaste territoriaalse koostöö programmide väljatöötamisel ja rakendamisel võetaks nõuetekohaselt arvesse tegevuskava; on lisaks veendunud, et Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi riikidevahelise haru raames tuleks anda tegevuskava rakendamisel tehnilist abi, lihtsustades eelkõige heade tavade vahetamist ja koostöövõrgustike loomist;

38.  on seisukohal, et mitut piirkonda ja mitut fondi hõlmavad rakenduskavad ning integreeritud territoriaalsed investeeringud on eriti kasulikud vahendid, et tegevuskava rakendamist lihtsustada;

39.  teeb ettepaneku, et asjaomaste programmide iga-aastased rakendusaruanded sisaldaksid hinnangut selle kohta, kuidas programmid aitavad kaasa Atlandi strateegia eesmärkide täitmisele ja tegevuskava rakendamisele;

40.  juhib tähelepanu äärepoolseimate piirkondade potentsiaalile toimida uurimis- ja arendustegevuse looduslike laboratooriumidena taastuvenergia ja meremajanduse valdkonnas; rõhutab turismisektori tähtsust nende piirkondade jaoks ja võimalust luua logistikaplatvormid, mis hõlbustavad kaubavedu Euroopa ja maailma juhtivate tööstusriikide vahel;

41.  kutsub riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles looma koostoimet oma poliitikameetmete ja tegevuskava prioriteetide vahel;

42.   juhib tähelepanu sellele, et kui kõnealusesse strateegiasse kaasatakse otsese ja ühishaldamisega Euroopa fondid, siis on vaja välja töötada asjakohane haldus- ja kontrollisüsteem, mistõttu nõuab, et tegevuskava tarvis kehtestataks haldusplatvorm, mis pakuks teabe- ja kommunikatsioonimoodulit toetusesaajatele ning lihtsustaks kooskõlastamist fondide haldamise eest vastutavate eri asutuste vahel;

43.  soovitab, et Atlandi strateegia raames lepitaks kõigepealt kokku Atlandi ookeani piirkonna strateegilises visioonis, mis oleks lähtealuseks tegevuskavale aastateks 2014–2020; teeb lisaks ettepaneku, et selles tegevuskavas tuleks

   määrata kindlaks olulisemad prioriteedid ja meetmed ning nimetada juhtprojektid;
   selgelt kindlaks määrata kõikide nende sidusrühmade ülesanded ja kohustused, kes osalevad poliitika kujundamisel ja rakendamisel;
   panna paika põhieesmärgid ja eri näitajad, millega saavutatut mõõta;
   kokku leppida hindamisprotsessis ja tulemuste vahekokkuvõtete tegemises ning
   määrata kindlaks tegevuskava rakendamiseks vajalikud vahendid;

44.  tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi esildatud ettevalmistava meetmena on loodud Atlandi foorum 2012. ja 2013. aastaks, et kaasata kõik sidusrühmad tegevuskava väljatöötamisse; rõhutab, et Euroopa Parlamendil on foorumi algatajana selles juhtroll;

45.  teeb ettepaneku võtta tegevuskava vastu Atlandi foorumil ja kutsub tulevast eesistujariiki Iirimaad üles seadma oma eesistumisperioodil prioriteediks tegevuskava heakskiitmine Euroopa Ülemkogus, kusjuures rõhku tuleks panna eesmärkide täitmisele, usaldusväärsele järelevalveprotsessile, pidevale hindamisele ja vahekokkuvõtete kavandamisele;

46.  palub komisjonil uurida, kas on võimalik koostada sarnaseid makropiirkondlikke strateegiaid teistes piirkondades, kus selline meede võiks kaasa aidata jätkusuutlikule majanduskasvule;

o
o   o

47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele ning Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

(1) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 95.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0285.


Teatavate riikide väljajätmine kaubandussoodustustest***I
PDF 297kWORD 55k
Resolutsioon
Terviktekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 I lisa seoses mitme riigi väljajätmisega läbirääkimised lõpule viinud piirkondade või riikide loetelust (COM(2011)0598 – C7-0305/2011 – 2011/0260(COD))
P7_TA(2012)0342A7-0207/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0598),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0305/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A7-0207/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. septembril 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2012, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 I lisa seoses mitme riigi väljajätmisega läbirääkimised lõpule viinud piirkondade või riikide loetelust

P7_TC1-COD(2011)0260


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

olles toiminud seadusandliku tavamenetluse kohaselt(1)

ning arvestades järgmist:

(1)  Läbirääkimised majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks:

   ühelt poolt CARIFORUMi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel jõudsid lõpule 16. detsembril 2007;
   ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika poole vahel jõudsid lõpule 17. detsembril 2007 (Kameruni Vabariik);
   ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel jõudsid lõpule 13. detsembril 2007;
   ühelt poolt Côte d'Ivoire'i ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel jõudsid lõpule 7. detsembril 2007;
   ühelt poolt Ida- ja Kesk-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel jõudsid lõpule 28. novembril 2007 (Seišelli Vabariik ja Zimbabwe Vabariik), 4. detsembril 2007 (Mauritiuse Vabariik), 11. detsembril 2007 (Komoori Liit ja Madagaskari Vabariik) ning 30. septembril 2008 (Sambia Vabariik);
   ühelt poolt SADC majanduspartnerluslepingu riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel jõudsid lõpule 23. novembril 2007 (Botswana Vabariik, Lesotho Kuningriik, Svaasimaa Kuningriik, Mosambiigi Vabariik) ja 3. detsembril 2007 (Namiibia Vabariik);
   ühelt poolt Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel jõudsid lõpule 27. novembril 2007;
   ühelt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel jõudsid lõpule 23. novembril 2007.

(2)  Antigua ja Barbuda, Bahama Ühenduse, Barbadose, Belize, Botswana Vabariigi, Burundi Vabariigi, Côte d'Ivoire'i Vabariigi, Dominica Ühenduse, Dominikaani Vabariigi, Fidži Vabariigi, Ghana Vabariigi, Grenada, Guyana Vabariigi, Haiti Vabariigi, Jamaica, Kameruni Vabariigi, Kenya Vabariigi, Komoori Liidu, Lesotho Kuningriigi, Madagaskari Vabariigi, Mauritiuse Vabariigi, Mosambiigi Vabariigi, Namiibia Vabariigi, Paapua Uus-Guinea Iseseisvusriigi, Rwanda Vabariigi, Saint Kittsi ja Nevise Föderatsiooni, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Sambia Vabariigi, Seišelli Vabariigi, Suriname Vabariigi, Svaasimaa Kuningriigi, Tansaania Ühendvabariigi, Trinidadi ja Tobago Vabariigi, Uganda Vabariigi(2) ning Zimbabwe Vabariigiga majanduspartnerluslepingute läbirääkimiste lõpuleviimine võimaldas kanda need riigid nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1528/2007 (millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus)(3) I lisasse.

(3)  Botswana Vabariik, Burundi Vabariik, Côte d'Ivoire'i Vabariik, Fidži Vabariik, Ghana Vabariik, Haiti Vabariik, Kameruni Vabariik, Kenya Vabariik, Komoori Liit, Lesotho Kuningriik, Mosambiigi Vabariik, Namiibia Vabariik, Rwanda Vabariik, Sambia Vabariik, Svaasimaa Kuningriik, Tansaania Ühendvabariik, Uganda Vabariik ja Zimbabwe Vabariik ei ole astunud vajalikke samme oma vastavate majanduspartnerluslepingute ratifitseerimiseks.

(4)  Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1528/2007 I lisa muuta ja need riigid sellest välja jätta, pidades silmas kõnealuse määruse artikli 2 lõiget 3 ning eelkõige selle punkti b.

(5)  Tagamaks, et partnerid oleks võimalik kiiresti kõnealuse määruse I lisasse ennistada, niipea kui nad on astunud vajalikud sammud oma vastavate majanduspartnerluslepingute ratifitseerimiseks ja veel enne nende lepingute jõustumist, tuleks Euroopa komisjonile delegeerida volitus võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 seoses käesoleva määrusega I lisast välja jäetud riikide ennistamisega sinna lisasse. On eriti oluline, et Euroopa komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Euroopa Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ajal tagama asjaomaste dokumentide üheaegse, ajakohase ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon peaks esitama täieliku teabe ja dokumentatsiooni koosolekute kohta, mis ta on pidanud riiklike ekspertidega delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist ja rakendamist käsitleva töö käigus. Komisjon peaks nendele koosolekutele kutsuma ka Euroopa Parlamendi eksperdid, [ME 1]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1528/2007 muudetakse järgmiselt:

1)  Lisatakse järgmised artiklid:"

Artikkel 2a

Komisjoni volitatakse võtma vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 2b, et muuta I lisa, ennistades sellesse AKV piirkonnad ja riigid, mis jäeti nimetatud lisast välja [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../...(4)*] ning mis on pärast oma I lisast väljajätmist astunud vajalikke samme oma vastavate majanduspartnerluslepingute ratifitseerimiseks.

Artikkel 2b

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 2a osutatud volitused antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest(5). Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 2]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 2a osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. See jõustub järgmisel päeval pärast otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses sätestatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikliga 2a, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe nelja kuu võrra pikendada. [ME 3]

* ELT L …, lk

"

2)  I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas sätestatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 20142016. [ME 4]

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

'I LISA

Läbirääkimised lõpule viinud piirkondade ja riikide loetelu artikli 2 lõike 2 tähenduses:

ANTIGUA JA BARBUDA

BAHAMA ÜHENDUS

BARBADOS

BELIZE

DOMINICA ÜHENDUS

DOMINIKAANI VABARIIK

GRENADA

GUYANA VABARIIK

JAMAICA

MADAGASKARI VABARIIK

MAURITIUSE VABARIIK

PAAPUA UUS-GUINEA ISESEISVUSRIIK

SAINT KITTSI JA NEVISE FÖDERATSIOON

SAINT LUCIA

SAINT VINCENT JA GRENADIINID

SEIŠELLI VABARIIK

SURINAME VABARIIK

TRINIDADI JA TOBAGO VABARIIK.’

(1) Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta seisukoht.
(2) ELT L 330, 9.12.2008, lk 1.
(3) ELT L 348, 31.12.2007, lk 1.
(4)+ Käesoleva määruse number.
(5)+ Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.


Liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelised energiakokkulepped ***I
PDF 188kWORD 33k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabevahetuse mehhanismi loomise kohta (COM(2011)0540 – C7-0235/2011 – 2011/0238(COD))
P7_TA(2012)0343A7-0264/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0540),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 194, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0235/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Luksemburgi Saadikutekoja poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. jaanuari 2012. aasta arvamust,(1)

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 5. juuni 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning väliskomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi (A7-0264/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. septembril 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2012/EL liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabevahetuse mehhanismi loomise kohta

P7_TC1-COD(2011)0238


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 994/2012/EL) lõplikule kujule).

(1) ELT C 68, 6.3.2012, lk. 65.


Põllumajandustoodete kvaliteedikavad ***I
PDF 194kWORD 55k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus põllumajandustoodete kvaliteedikavade kohta (COM(2010)0733 – C7-0423/2010 – 2010/0353(COD))
P7_TA(2012)0344A7-0266/2011

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2010)0733);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 43 lõiget 2 ja artikli 118 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0423/2010);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 5. mai 2011. aasta arvamust(1);

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 12. mai 2011. aasta arvamust(2);

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 25. juuni 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A7-0266/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud nõukogu avalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. septembril 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta

P7_TC1-COD(2010)0353


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1151/2012) lõplikule kujule).

Seadusandliku resolutsiooni lisa

Nõukogu avaldus

’Nõukogu on võtnud teadmiseks, et Euroopa Parlamendi jaoks on oluline KPN ja KGT tähisega juustu tootmise haldamise süsteemi laiendamine muudele KPN ja KGT tähisega toodetele.

Nõukogu võtab endale kohustuse arutada KPN ja KGT tähisega toodete pakkumise juhtimise küsimust Euroopa Parlamendiga peetavate läbirääkimiste kontekstis, mille käigus käsitletakse ühise põllumajanduspoliitika reformi käsitlevat komisjoni ettepanekut ühise turukorralduse kohta, mis sisaldab sätteid vahendite kohta, et reguleerida pakkumist põllumajandusturgudel.

(1) ELT C 218, 23.7.2011, lk 114.
(2) ELT C 192, 1.7.2011, lk 28.


Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid ***I
PDF 420kWORD 159k
Tekst
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 13. septembril 2012. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (COM(2011)0862 – C7-0489/2011 – 2011/0418(COD))(1)
P7_TA(2012)0345A7-0194/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

[Muudatusettepanek nr 2]

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)
P7_TA(2012)0345A7-0194/2012
komisjoni ettepanekule
P7_TA(2012)0345A7-0194/2012

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU
MÄÄRUS nr …/2012
Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta
(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(3),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Kuna investorid on üha enam sihiks võtnud ka sotsiaalsed eesmärgid, mitte ainult rahalise kasu, on Euroopa Liidus tekkinud sotsiaalsete investeeringute turg, mille osa on sotsiaalettevõtetele suunatud investeerimisfondid. Sellised investeerimisfondid annavad rahalisi vahendeid sotsiaalettevõtetele, mis suunavad ühiskondlikke muutusi, pakkudes innovatiivseid lahendusi sotsiaalprobleemidele, aidates näiteks leevendada finantskriisi sotsiaalseid tagajärgi ja panustades Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse.

(1a)  Käesolev määrus on osa sotsiaalettevõtluse algatusest, mille esitas komisjon oma 25. oktoobri 2011. aasta teatises ’Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine’.

(2)  On vaja kehtestada ühtne eeskirjade raamistik seoses nimetuse ’Euroopa sotsiaalettevõtlusfond’ (EuSEF) kasutamisega, eelkõige seoses selle nimetuse all tegutsevate fondide portfelli struktuuri, nende aktsepteeritavate investeerimisobjektide ja investeerimisvahenditega, mida nad võivad kasutada, ning selliste investorite kategooriatega, kes võivad neisse fondidesse investeerida ELi ühtsete eeskirjade alusel. Ühise raamistiku puudumisel on oht, et liikmesriigid võtavad riiklikul tasandil lahknevaid meetmeid, millel on otsene negatiivne mõju siseturu heale toimimisele ja takistavad seda, kuna kõikjal ELis tegutseda soovivate fondide suhtes kohaldataks eri liikmesriikides eri eeskirju. Peale selle võivad lahknevad kvaliteedinõuded portfelli struktuuri, investeerimisobjektide ja aktsepteeritavate investorite kohta põhjustada investorite eri tasemel kaitse ning tekitada segadust seoses Euroopa sotsiaalettevõtlusfondiga seonduva investeerimisettepanekuga. Lisaks peaksid investorid olema suutelised võrdlema eri sotsiaalettevõtlusfondide investeerimisettepanekuid. Vaja on kõrvaldada olulised tõkked Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide piiriüleselt vahendite kogumiselt, vältida konkurentsimoonutusi nende fondide vahel ning ennetada võimalike täiendavate tõkete tekkimist kaubandusele ja olulisi konkurentsimoonutusi tulevikus. Seega on asjaomane õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 114 tõlgendatuna kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud praktikaga.

(3)  Vaja on võtta vastu määrus, millega kehtestatakse Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide suhtes kohaldatavad ühtsed eeskirjad ning selliste fondivalitsejate vastavad kohustused kõigis liikmesriikides, kes soovivad kaasata kapitali kogu liidu piires nimetuse ’EuSEF’ all. Nende nõuetega peaks olema tagatud sellistesse fondidesse investeerida soovivate investorite usaldus.

(3a)  Käesolevat määrust ei kohaldata kehtivate riiklike süsteemide suhtes, mis võimaldavad investeeringuid sotsiaalettevõtetesse ega kasuta nimetust ’EuSEF’.

(4)  Nimetuse ’EuSEF’ kasutamise kvaliteedinõuete kindlaksmääramine määruse vormis peaks tagama nende nõuete otsese kohaldatavuse selliste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kes kaasavad rahalisi vahendeid seda nimetust kasutades. See tagaks nimetuse kasutamise ühtsed tingimused, ennetades siseriiklike nõuete lahknemist direktiivi ülevõtmise tulemusena. Määrusega kaasneks see, et seda nimetust kasutavate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejad peaksid järgima samu eeskirju kogu ELis, mis tõstaks ka sotsiaalettevõtetele suunatud fondidesse investeerida soovivate investorite usaldust. Määrusega vähendataks ka regulatiivset keerukust ning selliseid fonde reguleerivate sageli lahknevate siseriiklike eeskirjade järgimise kulu fondivalitsejate, eriti piiriüleselt kapitali kaasata soovivate fondivalitsejate jaoks. Määrusega peaks kaasa aidatama ka konkurentsimoonutuste kõrvaldamisele.

(4a)  EuSEFi peaks olema võimalik valitseda kas väliselt või siseselt. Kui EuSEFi valitsetakse siseselt, on EuSEF ühtlasi ka valitseja ning peaks seepärast järgima kõiki käesolevas määruses sätestatud nõudeid EuSEFi valitsejatele ning olema valitsejana registreeritud. Sisemiselt valitsetav EuSEF ei tohi olla muude ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate ega eurofondide väline valitseja.

(5)  Käesoleva määruse ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate ning nende valitsejate suhtes kehtivate muude eeskirjade vahelise seose selgitamiseks on vaja ette näha, et käesolevat määrust kohaldatakse üksnes ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, välja arvatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta)(6) artiklile 1 vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, kes on asutatud ELis ja registreeritud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse juures vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivile 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta(7), juhul kui kõnealused valitsejad valitsevad EuSEFi portfelle. Sellistel käesoleva määruse alusel registreeritud EuSEFi valitsejatel, kes on välised valitsejad, tohiks siiski lubada valitseda täiendavalt eurofonde, mille puhul on nõutav direktiivi 2009/65/EÜ kohane tegevusluba.

(5a)  Lisaks kohaldatakse määrust ainult nende ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kelle valitsetavate varade kogumaht ei ületa direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktis b nimetatud künnist. See tähendab, et käesoleva määruse alusel kohaldatava künnise arvutamiseks tuleb järgida direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise arvutamist. Need käesoleva määruse alusel registreeritud EuSEFi valitsejad, kelle varade kogumaht kasvab edaspidi üle direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise ning kes seepärast peavad vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 6 end registreerima oma päritoluliikmesriigi pädevate asutuste juures, võivad jätkata nimetuse ’EuSEF’ kasutamist EuSEFi turustamisel liidus, tingimusel et nad järgivad kõnealuses direktiivis kehtestatud nõudeid ning jätkavad EuSEFi puhul alati teatavate käesolevas määruses sätestatud nimetuse ’EuSEF’ kasutamise nõuete järgimist. Seda kohaldatakse nii olemasolevate Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kui ka künnise ületamise järel loodud Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide suhtes.

(6)  Käesolevat määrust ei kohaldata, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejad ei soovi kasutada nimetust ’EuSEF’. Sellistel juhtudel tuleks jätkuvalt kohaldada kehtivaid siseriiklikke eeskirju ning üldisi ELi eeskirju.

(7)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide laadi, eelkõige portfelliettevõtjate kohta, millesse Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidel on lubatud investeerida, ning investeerimiseks kasutatavate instrumentide kohta. See on vajalik selleks, et oleks võimalik selgelt eristada EuSEFi muudest alternatiivsetest investeerimisfondidest, mille investeerimisstrateegiad on vähem spetsialiseerunud (nt väljaostud) ning mida ei püüta edendada käesoleva määrusega.

(7a)  Kooskõlas eesmärgiga täpselt piiritleda käesoleva määruse kohaldamisalaga hõlmatavad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad ning selleks, et tagada keskendumine kapitali pakkumisele sotsiaalettevõtetele, tuleks Euroopa sotsiaalettevõtlusfonde käsitada niisuguste fondidena, mis investeerivad vähemalt 70 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast kõnealustesse ettevõtetesse. EuSEF´idel ei tohiks lubada investeerida rohkem kui 30 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast muudesse varadesse kui kvalifitseeruvatesse investeeringutesse. See tähendab, et mittekvalifitseeruvate investeeringute puhul peaks 30 % olema alati maksimaalne ülempiir ning 70 % tuleks reserveerida EuSEFi tegutsemise jooksul tehtavate kvalifitseeruvate investeeringute jaoks. Eelmainitud piirmäärasid tuleks arvutada investeeritavate summade põhjal, millest on maha arvatud kõik asjaomased kulud ning hoitav sularaha või raha ekvivalendid. Käesolevas määruses tuleks sätestada nimetatud investeeringute piiride arvutamiseks vajalikud üksikasjad.

(7b)  Vajaliku selguse ja kindluse tagamiseks peaks käesolevas määruses kehtestatama ka ühtsed kriteeriumid nende sotsiaalettevõtete kindlaksmääramiseks, mis on aktsepteeritavad kvalifitseeruvad portfelliettevõtjad. Sotsiaalettevõte on sotsiaalmajanduse ettevõte, mille peamine eesmärk on avaldada pigem sotsiaalset mõju, kui toota omanikele või osanikele kasumit. Selline ettevõte pakub turul tooteid ja teenuseid ning kasutab oma kasumit esmaselt sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Ettevõtet juhitakse vastutustundlikult ja läbipaistvalt, kaasates eelkõige töötajaid, tarbijaid ja sidusrühmi, keda ettevõtte äritegevus mõjutab.

(7c)  Kuna sotsiaalettevõtete peaeesmärk on positiivse sotsiaalse mõju saavutamine, mitte suurima võimaliku kasumi teenimine, tuleks määrusega edendada toetust üksnes kvalifitseeruvatele portfelliettevõtjatele, kes keskenduvad mõõdetava positiivse sotsiaalse mõju saavutamisele. Mõõdetav ja positiivne sotsiaalne mõju võib hõlmata teenuste osutamist sisserändajatele, kes on muidu tõrjutud, või marginaliseeritud rühmade tööturule naasmise võimaldamist tööhõive, toetuse või koolituse andmise abil. Need ettevõtted kasutavad oma kasumit peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamiseks ning neid juhitakse vastutustundlikult ja läbipaistvalt. Üldiselt kui erandlikel juhtudel kvalifitseeruv portfelliettevõtja soovib jaotada kasumi osanikele ja omanikele, siis peaks kvalifitseeruvas ettevõttes olema eelnevalt kindlaks määratud menetlused ja eeskirjad, kuidas kasumit osanike ja omanike vahel jagatakse. Eeskirjades peaks olema sätestatud, et kasumi jaotamine ei kahjusta ettevõtte esmast sotsiaalset eesmärki.

(8)  Sotsiaalettevõtete hulka kuulub suur hulk erineva õigusliku vormiga ettevõtteid, kes pakuvad sotsiaalteenuseid või tooteid haavatavatele, marginaliseeritud, ebasoodsas olukorras või tõrjutud isikutele. Selliste teenuste alla kuulvad eluaseme ja tervishoiuteenuste kättesaadavaks tegemine, abi eakatele või puudega isikutele, lastehoiu korraldamine, juurdepääsu võimaldamine töökohtadele ja koolitusele ning sõltuvusprobleemidega tegelemine. Sotsiaalettevõtete hulka kuuluvad ka ettevõtted, mis kasutavad toodete või teenuste tootmisel viisi, mis kajastab nende sotsiaalset eesmärki, kuid mille tegevus võib jääda sotsiaalsete teenuste või toodete pakkumise valdkonnast välja. Sellised tegevused on sotsiaalne ja ametialane lõimumine töökohtadele juurdepääsu tagamise teel nendele isikutele, kes on viletsamas olukorras eelkõige ebapiisava kvalifikatsiooni või sotsiaalsete või ametialaste probleemide tõttu, millega kaasneb nende tõrjutus ja marginaliseerimine. Sellised tegevused võivad samuti puudutada sotsiaalse mõjuga keskkonnakaitset, näiteks saastetõrjet, ringlussevõttu ja taastuvenergiat.

(8a)  Käesoleva määruse eesmärk on toetada liidu sotsiaalettevõtete kasvu. Investeeringud kolmandates riikides loodud kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse võivad tuua Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidele rohkem kapitali ning tulla seega kasuks liidu sotsiaalettevõtetele. Siiski ei tohiks mitte mingitel tingimustel investeerida sellistesse kolmandate riikide portfelliettevõtjatesse, mis asuvad maksuparadiisides või koostööd mittetegevates jurisdiktsioonides.

(8b)  EuSEFi ei tohiks asutada maksuparadiisis või koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis, näiteks kolmandas riigis, mida iseloomustavad eelkõige maksude puudumine või nominaalsed maksud, nõuetekohase koostöökorra puudumine EuSEFi valitseja päritoluliikmesriigi ja selle kolmanda riigi järelevalveasutuste vahel, kus sotsiaalettevõtlusfond on asutatud, või vähetulemuslik maksustamisalase teabe vahetus. EuSEF ei tohiks samuti investeerida jurisdiktsioonidesse, kus esineb eelmainitud kriteeriumeid.

(8c)  EuSEFi valitsejad peaksid fondi tegutsemise jooksul suutma kaasata täiendavaid kapitalikohustusi. Selliseid täiendavaid kapitalikohustusi EuSEFi tegutsemise jooksul tuleks võtta arvesse, kui kaalutakse järgmisi investeeringuid muudesse kui kvalifitseeruvatesse varadesse. Täiendavad kapitalikohustused peaksid olema lubatud kooskõlas EuSEFi tingimustes või põhikirjas esitatud kriteeriumide ja tingimustega.

(9)  Võttes arvesse sotsiaalettevõtete spetsiifilisi rahastamisvajadusi, on vaja saavutada selgus selle kohta, mis liiki instrumente peaks Euroopa sotsiaalettevõtlusfond rahastamiseks kasutama. Seepärast kehtestatakse käesolevas määruses ▌ühtsed eeskirjad aktsepteeritavate instrumentide kohta, mida Euroopa sotsiaalettevõtlusfond võib investeerimisel kasutada, kaasa arvatud omakapitaliinstrumendid ja kvaasiomakapitali instrumendid, võlainstrumendid, näiteks lihtvekslid ja hoiusertifikaadid, investeeringud teistesse Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidesse, tagatisega või tagatiseta laenud ning toetused. Et vältida kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse tehtavate investeeringute vähenemist, peaks EuSEF tohtima investeerida teistesse Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidesse ainult siis, kui kõnealused fondid ei ole ise investeerinud rohkem kui 10 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast muudesse Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidesse.

(9a)  Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide põhitegevus on primaarinvesteeringute kaudu sotsiaalettevõtete rahastamine. Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid ei tohiks osaleda süsteemselt tähtsates pangandustegevustes väljaspool tavapärast regulatiivset usaldatavusnormatiivide õigusraamistikku (nn ’varipangandus’). Samuti ei tohiks need järgida börsivälistesse ettevõtetesse investeerimise tüüpilisi strateegiaid, nagu finantsvõimendusega väljaostud.

(10)  Selleks et säilitada investeerimisportfelli vajalik paindlikkus, võib EuSEF investeerida ▌muudesse varadesse peale kvalifitseeruvate investeeringute ulatuses, mis ei ületa ▌mittekvalifitseeruvatele investeeringutele kehtestatud 30% piiri. Sularaha ja raha ekvivalendi hoiuseid ei võeta kõnealuse piiri arvutamisel arvesse, sest sularaha ja raha ekvivalente ei käsitata investeeringutena. Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid peaksid tegema kogu oma portfelli ulatuses investeeringuid, mis on kooskõlas nende eetilise investeerimise strateegiaga, näiteks ei tohiks nad investeerida sellisesse relvatööstusse, mis võib rikkuda inimõigusi või hõlmab elektrooniliste jäätmete kaadamist.

(11)  Selleks et tagada nimetuse ’EuSEF’ usaldusväärsus ja kerge äratuntavus investorite jaoks kõikjal ELis, tuleks käesoleva määrusega kehtestada, et seda nimetust võivad kasutada üksnes need Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitsejad, kes täidavad Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamisel kogu ELis käesolevas määruses sätestatud ühtseid kriteeriumeid.

(12)  Tagamaks, et Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidel on selgesti eristatav ja kindlaks tehtav profiil, mis vastab nende eesmärgile, peaksid olemas olema ühtsed eeskirjad portfelli struktuuri ja investeerimistehnikate kohta, mida niisugused fondid võivad kasutada.

(13)  Tagamaks, et Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid ei aita kaasa süsteemsete riskide tekkele ning et sellised fondid keskenduvad oma investeerimistegevuses kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate toetamisele, ei tohiks olla lubatud fondi tasandil ▌finantsvõimendus. EuSEFi valitsejad peaksid üksnes tohtima laenata, emiteerida võlakohustusi või anda tagatisi Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide tasandil, tingimusel et sellised laenud, võlakohustused või tagatised on kaetud sissenõudmata kohustustega ega suurenda seega fondi riskipositsiooni üle märgitud kapitali. Selle lähenemisviisi raames ei suurenda fondi riskipositsiooni EuSEFi investorite sularaha ettemaksed, mis on nende investorite kapitalikohustustega täielikult kaetud ja mis peaksid seepärast olema lubatud. Samuti tuleks selleks, et fond saaks katta erakordsed likviidsusvajadused, mis võivad tekkida ajal, mil investoritelt on märgitud kapital sisse nõutud ja kapital ei ole veel tegelikult arvele laekunud, lubada lühiajalist laenamist, tingimusel et see ei ületa sissenõudmata märgitud kapitali.

(14)  Tagamaks, et Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakuid või aktsiaid turustatakse üksnes investoritele, kellel on ▌kogemused, teadmised ja asjatundlikkus investeerimisotsuste tegemisel ja nende riskide hindamisel, mida need fondid endas kätkevad, ning selleks, et investorid ei kaotaks usaldust Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide vastu, tuleks kehtestada teatavad konkreetsed kaitsemeetmed. Seepärast tuleks Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakuid või aktsiaid ▌turustada üksnes investoritele, kes on kutselised kliendid või keda võib käsitleda kutseliste klientidena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta(8) ▌. Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidesse investeerimiseks piisavalt laia investorite baasi olemasoluks oleks samuti soovitatav, et sellistele fondidele oleks juurdepääs ka teatavatel teistel investoritel, sealhulgas varakatel üksikisikutel. Teiste investorite jaoks tuleks siiski sätestada konkreetsed kaitsemeetmed tagamaks, et Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakuid või aktsiaid turustatakse üksnes investoritele, kellel on sellisteks investeeringuteks asjakohane profiil. Nende kaitsemeetmetega välistatakse turustamine perioodiliste säästuplaanide kasutamise kaudu. Lisaks peaksid olema võimalikud investeeringud, mida EuSEFi valitseja valitsemisse kaasatud juhtivtöötajad, direktorid või töötajad teevad enda valitsetavasse EuSEFi, sest nad on sellistes investeeringutes osalemiseks piisavalt teadlikud.

(15)  Tagamaks, et nimetust ’EuSEF’ kasutavad üksnes need Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad, kelle käitumine turul vastab ühtsetele kvaliteedikriteeriumidele, tuleks käesoleva määrusega kehtestada eeskirjad äritegevuse ning EuSEFi valitseja ja investorite suhete kohta. Samal põhjusel tuleks käesolevas määruses sätestada ka ühtsed tingimused huvide konflikti käsitlemiseks fondivalitsejate poolt. Nende eeskirjadega tuleks samuti nõuda, et fondivalitseja on huvide konflikti nõuetekohase käsitlemise tagamiseks sisse seadnud vajaliku organisatsioonilise ja halduskorra.

(15a)  Kui EuSEFi valitseja kavatseb delegeerida volitusi kolmandatele isikutele, ei tohiks fondivalitseja vastutust EuSEFi ja selle investorite ees mõjutada asjaolu, et EuSEFi valitseja on volitusi kolmandale isikule delegeerinud. Samas ei tohiks EuSEFi valitseja volitusi sellises ulatuses delegeerida, et teda ei saaks enam EuSEFi valitsejaks pidada ja ta muutuks fiktiivseks üksuseks. EuSEFi valitseja peaks jääma püsivalt vastutavaks delegeeritud volituste nõuetekohase täitmise ja käesoleva määrusega vastavuse tagamise eest. Volituste delegeerimine ei tohiks vähendada EuSEFi valitseja poolse järelevalve tõhusust, takistada EuSEFi valitseja tegutsemist või EuSEFi valitsemist selle investorite parimates huvides.

(16)  Positiivsete sotsiaalsete mõjude loomine lisaks investoritele rahalise kasu tootmisele on peamine tunnusjoon, mis iseloomustab sotsiaalettevõtetele suunatud investeerimisfonde ja eristab neid muud liiki investeerimisfondidest. Seepärast tuleks käesoleva määrusega nõuda, et Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad kehtestavad menetlused kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse investeerimise kaudu saavutatavate positiivsete sotsiaalsete mõjude ▌mõõtmiseks.

(16a)  Praegu hindavad ja koondavad fondid, mille eesmärk on sotsiaalsete tulemuste või mõju saavutamine, teavet selle kohta, mil määral jõuavad sotsiaalettevõtted eesmärgiks seatud tulemusteni. Sotsiaalettevõtte eesmärk võivad olla paljud erinevad sotsiaalsed tulemused või mõju. Seepärast on välja töötatud sotsiaalse mõju kindlakstegemise ja mõõtmise eri viisid. Näiteks võib ebasoodsas olukorras isikuid aidata püüdev ettevõte anda aru isikute arvu kohta, keda aidati näiteks töölevõtuga ja kes muidu ei oleks tööd saanud. Või võib ettevõte, mis püüab parandada vabastatud kinnipeetute rehabiliteerimist, hinnata oma toimivust korduvkuritegevuse määra abil. Fondid aitavad ettevõtteid nende eesmärkide ja saavutuste alase teabe ettevalmistamisel ja andmisel ning selle kogumisel investorite jaoks. Kuigi sotsiaalmõju alane teave on investoritele väga oluline, on raske võrrelda eri sotsiaalettevõtteid ja fonde nii eesmärgiks seatud sotsiaalsete tulemuste erinevuse kui ka mitmesuguste käibivate lähenemisviiside tõttu. Sellise teabe puhul pikaajalises perspektiivis suurima järjepidevuse ja võrreldavuse ergutamiseks ning teabe hankimise korra suurima tõhususe saavutamiseks on soovitav töötada kõnealuses valdkonnas välja delegeeritud õigusaktid. Selliste delegeeritud õigusaktidega tuleks samuti tagada suurem selgus järelevalvajatele, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidele ja sotsiaalettevõtetele.

(17)  Nimetuse ’EuSEF’ usaldusväärsuse tagamiseks tuleks käesolevas määruses sätestada ka EuSEFi valitseja korralduse kvaliteedikriteeriumid. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada ühtsed, proportsionaalsed nõuded vajaduse kohta omada ▌piisavaid tehnilisi ja inimressursse ▌.

(17a)  Selleks et tagada EuSEF´i nõuetekohane valitsemine ja valitseja suutlikkus hõlmata fondi tegevusest tulenevaid võimalikke riske, tuleks käesolevas määruses sätestada ühtsed, proportsionaalsed nõuded EuSEFi valitsejale piisavate omavahendite omamise kohta. Omavahendid peaksid olema piisavad, et tagada EuSEFi jätkusuutlik tegevus ja nõuetekohane valitsemine.

(18)  Investorite kaitse eesmärgil on vaja tagada Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi varade nõuetekohane hindamine. Seepärast peaks Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi tingimustes või põhikirjas olema sätestatud varade väärtuse hindamise eeskirjad. See peaks tagama väärtuse hindamise usaldusväärsuse ja läbipaistvuse.

(19)  Tagamaks, et nimetust ’EuSEF’ kasutavate Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad annavad oma tegevusest piisavalt aru, tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad aastaaruannete esitamise kohta.

(20)  Nimetuse ’EuSEF’ usaldusväärsuse tagamiseks investorite silmis on vajalik, et seda kasutavad üksnes fondivalitsejad, kes on oma investeerimispoliitikas ja investeerimise eesmärkides täielikult läbipaistvad. Käesoleva määrusega tuleks seepärast kehtestada ühtsed eeskirjad teabe avaldamise nõuete kohta, mida Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitsejal on kohustus täita seoses tema investoritega. Nõuded sisaldavad elemente, mis on ainuomased sotsiaalettevõtetesse investeerimisele, et oleks võimalik saavutada teabe suurem ühtlus ja võrreldavus. See hõlmab teavet kriteeriumide ja menetluste kohta, mida kasutatakse konkreetsete kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate valimisel investeerimisobjektideks. Lisaks sisaldab see teavet investeerimispoliitika abil saavutatava positiivse sotsiaalse mõju kohta ning selle kohta, kuidas seda mõju tuleks jälgida ja hinnata. Selleks et tagada investorite kindlustunne ja usaldus taoliste investeeringute vastu, lisatakse teave Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi nende varade kohta, mis ei ole kvalifitseeruvasse portfelliettevõtjatesse investeeritud, ja nende valikukriteeriumid.

(21)  Käesoleva määruse ühtsete nõuete täitmise tõhusa järelevalve tagamiseks peaks päritoluliikmesriigi pädev asutus teostama järelevalvet selle üle, kas Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitseja täidab käesolevas määruses sätestatud ühtseid nõudeid. Selleks peaks EuSEFi valitseja, kes soovib turustada oma fondide osakuid või aktsiaid nimetuse ’EuSEF’ all, teavitama oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust sellisest kavatsusest. Pädev asutus peaks registreerima fondivalitseja siis, kui kogu vajalik teave on esitatud ja kui käesoleva määruse nõuete täitmiseks on olemas sobiv kord. Registreerimine peaks kehtima kogu ELis.

(21a)  Hõlbustamaks EuSEFi tõhusat piiriülest turustamist, peaks valitseja registreerimine toimuma võimalikult kiiresti.

(21b)  Kuigi fondide nõuetekohase kasutamise tagamiseks hõlmab käesolev määrus kaitsemeetmeid, peaksid järelevalveasutused olema valvsad ning tagama nimetatud kaitsemeetmete järgimise.

(22)  Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide täitmise tõhusa järelevalve tagamiseks peaks käesolev määrus hõlmama eeskirju olukordade kohta, kui päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele edastatud teavet on vaja ajakohastada.

(23)  Käesoleva määruse nõuete täitmise tõhusaks järelevalveks peaks olema selles määruses sätestatud pädevate järelevalveasutuste vahelise piiriülese teavitamise protsess, mille algatab Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitseja registreerimine päritoluliikmesriigis.

(24)  Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamise läbipaistvate tingimuste säilitamiseks kogu ELis tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010(9) loodud Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele) anda ülesanne pidada kõigi käesoleva määruse kohaselt tegevusloa saanud EuSEFi valitsejate ja nende valitsetavate Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide keskandmebaasi.

(24a)  Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selge ja tõendatav alus arvata, et EuSEFi valitseja rikub tema territooriumil käesolevat määrust, peaks ta kohe teavitama päritoluliikmesriigi pädevat asutust, mis peaks võtma asjakohased meetmed.

(24b)  Kui hoolimata päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest, või seetõttu, et päritoluliikmesriigi pädev asutus ei tegutse mõistliku tähtaja jooksul või tegutseb EuSEFi valitseja jätkuvalt viisil, mis on selgelt vastuolus käesoleva määruse sätetega, võib asukohaliikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist võtta kõik vajalikud meetmed investorite kaitseks, sealhulgas võimalus takistada kõnealust valitsejat jätkamast valitsetavate Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide turustamist vastuvõtvas liikmesriigis.

(25)  Kehtestatud ühtsete kriteeriumide tõhusa järelevalve tagamiseks peaks käesolev määrus sisaldama pädevate asutuste käsutuses olevate järelevalvevolituste loetelu.

(26)  Käesolevas määruses tuleks selle nõuetekohase jõustamise tagamiseks sätestada halduskaristused ja -meetmed juhuks, kui rikutakse käesoleva määruse põhisätteid, milleks on eeskirjad portfelli struktuuri kohta, kaitsemeetmed seoses aktsepteeritavate investorite kindlakstegemisega ja eeskirjad selle kohta, et nimetust ’EuSEF’ võivad kasutada üksnes registreeritud Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad. Sätestada tuleks, et nimetatud põhisätete rikkumine toob kaasa nimetuse kasutamise keelu ja fondivalitseja registrist kõrvaldamise.

(27)  Järelevalvealast teavet tuleks vahetada päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahel.

(28)  Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide täitmise üle järelevalvet teostavate üksuste vaheliseks tõhusaks õigusalaseks koostööks on vaja, et ametisaladuse kõrget taset nõutakse kõigilt asjaomaste liikmesriikide ametiasutustelt ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt.

(28a)  Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide panus Euroopa sotsiaalinvesteeringute turu kasvu sõltub sellest, kas fondivalitsejad hakkavad kasutama nimetust, kas investorid tunnustavad nimetust ning kas kogu liidus töötatakse välja tugev ökosüsteem sotsiaalettevõtete jaoks, mis aitaks neil ettevõtetel kasutada pakutavaid rahastamisvõimalusi. Sel eesmärgil peaksid kõik sidusrühmad, sealhulgas turuosalised, liikmesriikide pädevad asutused, komisjon ja teised liidu asjaomased üksused püüdma tagada, et käesolevas määruses esitatud võimalustest ollakse laialdaselt teadlikud.

(29)  Finantsteenuste tehnilised standardid peaksid tagama järjepideva ühtlustamise ja järelevalve kõrge taseme kogu ELis. Kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(30)  Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid ELi toimimise lepingu artiklile 291 kohaste rakendusaktidega ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 ▌artikliga 15. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tuleks teha ülesandeks koostada käesolevas määruses osutatud teatamismenetluse vormi ▌rakenduslikud tehnilised standardid.

(31)  Käesolevas määruses sätestatud nõuete täpsustamiseks tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu õigusakte kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 sotsiaalset eesmärki kajastavate toodete ja teenuste või toodete tootmise ja teenuste osutamise meetodite ning omanikele ja investoritele kasumi jaotamise olukordade täpsustamiseks, huvide konflikti liigid, mida EuSEFi valitsejad peavad vältima, ning sellega seoses võetavad meetmed, kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate saavutatavate sotsiaalsete mõjude mõõtmise menetluste üksikasjad ning investoritele antava teabe sisu ja edastamise kord. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, võttes arvesse ka iseregulatsiooni algatusi ja käitumisjuhendeid. Komisjoni poolt kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate saavutatava sotsiaalse mõju mõõtmise menetluse üksikasju käsitlevate delegeeritud õigusaktide ettevalmistava töö käigus läbiviidud konsulteerimine peaks hõlmama asjaomaseid sidusrühmi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide ühe- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(33)  Hiljemalt neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva tuleks määrus Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide turu arengu arvessevõtmiseks läbi vaadata. Läbivaatamine peaks hõlmama üldist ülevaadet käesoleva määruse eeskirjade toimimisest ning nende kohaldamisel saadud kogemustest. Komisjon peaks läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud.

(33a)  Lisaks peaks komisjon alustama 22. juulil 2017 käesoleva määruse ning ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate ja nende valitsejate suhtes kehtivate muude eeskirjade (eriti nende, mis on sätestatud direktiivis 2011/61/EL) vahelise koostoime läbivaatamist. Läbivaatamises tuleks eelkõige käsitleda käesoleva määruse reguleerimisala ning hinnata, kas seda on vaja laiendada, et võimaldada suuremate alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatel kasutada nimetust ’EuSEF’. Komisjon peaks läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud.

(33b)  Läbivaatamise käigus peaks komisjon samuti hindama tõkkeid, mis võivad takistada investoritel fondi kasutada, sealhulgas nende mõju institutsioonilistele investoritele, kelle suhtes võidakse kohaldada usaldatavusnormatiivide õigusraamistikku. Lisaks peaks komisjon koguma andmeid, et hinnata Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide panust teistesse liidu programmidesse, näiteks Horisont 2020, milles püütakse samuti toetada innovatsiooni Euroopa Liidus.

(33c)  Seoses sellega, et komisjon uurib maksutõkkeid riskikapitalifondide piiriüleste kapitaliinvesteeringute puhul, nagu ette nähtud komisjoni 7. detsembri 2011. aasta teatises ’Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks’, ning seoses käesoleva määruse läbivaatamisega peaks komisjon kaaluma, kas võtta ette samaväärne võimalike maksutõkete uurimine sotsiaalettevõtlusfondide puhul ning võimalike maksusoodustuste hindamine, mille eesmärk on ergutada sotsiaalettevõtlust Euroopa Liidus.

(33d)  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks hindama oma personali- ja ressursivajadusi, mis tulenevad tema volituste ja ülesannete ülevõtmisest vastavalt käesolevale määrusele, ning esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande.

(34)  Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ja peetakse kinni põhimõtetest, mida on tunnustatud eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, sealhulgas era- ja perekonnaelu austamine ja ettevõtlusvabadus.

(35)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)(10) reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist liikmesriikides liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige liikmesriikide määratud sõltumatute riigiasutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)(11) reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt ning Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all.

(36)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on arendada välja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide siseturg Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate registreerimise raamistiku kehtestamise kaudu, mis soodustaks Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamist kogu ELis, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, -ALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Käesolevas määruses on sätestatud ühtsed nõuded ja tingimused nende ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate jaoks, kes soovivad kasutada nimetust ’EuSEFEuSEFi turustamisel liidus, aidates seega kaasa siseturu tõrgeteta toimimisele.

Määruses on sätestatud ka ühtsed eeskirjad EuSEFi turustamiseks aktsepteeritavatele investoritele kogu Euroopa Liidus, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide portfelli struktuuri kohta, aktsepteeritavate investeerimisinstrumentide ja -tehnikate kohta ning Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakuid või aktsiaid kogu Euroopa Liidus turustavate EuSEFi valitsejate korralduse, läbipaistvuse ja tegevuse kohta.

Artikkel 2

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kelle valitsetavate varade kogumaht ei ületa direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnist, kes on asutatud Euroopa Liidus ning kes peavad end registreerima oma päritoluliikmesriigi pädevate asutuste juures vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punktile a, tingimusel, et need valitsejad haldavad selliste Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide portfelle▌.

1a.  Need käesoleva määruse artikli 14 alusel registreeritud EuSEFi valitsejad, kelle varade kogumaht kasvab edaspidi üle direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise ning kes seepärast peavad vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 6 end registreerima oma päritoluliikmesriigi pädevate asutuste juures, võivad jätkata nimetuse ’EuSEF’ kasutamist EuSEFi turustamisel liidus, tingimusel et nad järgivad direktiivis 2011/61/EL kehtestatud nõudeid ning jätkavad EuSEFi puhul alati käesoleva määruse artiklite 3, 5, 9, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 1 punktide c, d ja e järgimist.

3a.  EuSEFi valitsejad, kes on registreeritud vastavalt käesolevale määrusele, võivad hallata ka direktiivi 2009/65/EÜ alusel tegevusluba vajavaid eurofonde, tingimusel et nad on välised valitsejad.

Artikkel 3

1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmiseid mõisteid:

  a) ’Euroopa sotsiaalettevõtlusfond’ (edaspidi ’EuSEF’) – ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, kes:
   i) kavatseb investeerida vähemalt 70 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast EuSEFi tingimustes või põhikirjas kehtestatud aja jooksul varadesse, mis on kvalifitseeruvad investeeringud;
   ii) ei kasuta fondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast kunagi rohkem kui 30 % muude kui kvalifitseeruvate investeeringute jaoks;
  iii) on asutatud liikmesriigi territooriumil või kolmandas riigis, kui see kolmas riik:
   ei näe ette maksumeetmeid, mis hõlmavad maksude puudumist või nominaalseid makse või mille raames antakse maksusoodustusi, ilma et selles kolmandas riigis toimuks reaalne majandustegevus või et seal oleks püsiv majandustegevus;
   omab nõuetekohast koostöökorda EuSEFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutustega, mis hõlmab tulemusliku teabevahetuse tagamist käesoleva määruse artikli 21 tähenduses, võimaldamaks pädevatel asutustel täita oma käesoleva määruse kohaseid ülesandeid;
   ei ole rahapesuvastase töökonna poolt lisatud koostööd mittetegevate riikide ja territooriumide loetellu;
   on sõlminud EuSEFi valitseja päritoluliikmesriigiga ja kõikide teiste liikmesriikidega, kus kavatsetakse EuSEFi osakuid või aktsiaid turustada, kokkuleppe, millega tagatakse, et kolmas riik järgib täielikult OECD maksustamisalase näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud standardeid, ja tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise, sh vajaduse korral mitmepoolsed maksulepingud.

Punktides i ja ii osutatud piirmäärasid arvutatakse investeeritavate summade põhjal, millest on maha arvatud kõik asjakohased kulud ning hoitav sularaha või raha ekvivalendid;

   aa) ’asjakohased kulud’ – kõik tasud ja kulud, mida investorid otseselt või kaudselt kannavad ja milles on Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitseja ja investorite vahel kokku lepitud;
   b) ’ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja’ – AIF, nagu see on määratletud direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a;
  c) ’kvalifitseeruvad investeeringud’ – üks järgmistest instrumentidest:
  i) omakapitaliinstrument või kvaasiomakapitali instrument, mille on:
   emiteerinud kvalifitseeruv portfelliettevõtja ning mille on EuSEF omandanud otse kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt,▌
   emiteerinud kvalifitseeruv portfelliettevõtja kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud kapitaliväärtpaberi vastu, või
   emiteerinud ettevõtja, kes on kvalifitseeruva portfelliettevõtja enamusosalusega tütarettevõtja, ning mille on omandanud Euroopa sotsiaalettevõtlusfond kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud omakapitaliinstrumendi vastu;
   ii) väärtpaberistatud ja väärtpaberistamata võlainstrumendid, mille on emiteerinud kvalifitseeruv portfelliettevõtja;
   iii) ühe või mitme teise Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi osakud või aktsiad, tingimusel et kõnealused fondid ei ole ise investeerinud rohkem kui 10 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidesse;
   iv) EuSEFi poolt kvalifitseeruvatele portfelliettevõtjatele antud tagatisega või tagatiseta laenud;
   v) muud liiki osalus kvalifitseeruvas portfelliettevõtjas.
  d) ’kvalifitseeruv portfelliettevõtja’ – ettevõtja, kes EuSEFi investeeringu tegemise ajal ei ole saanud reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemiseks luba vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktile 14 ▌ning:
  -i) on asutatud liikmesriigi territooriumil või kolmandas riigis, kui see kolmas riik:
   ei näe ette maksumeetmeid, mis hõlmavad maksude puudumist või nominaalseid makse või mille raames antakse maksusoodustusi, ilma et selles kolmandas riigis toimuks reaalne majandustegevus või et seal oleks püsiv majandustegevus;
   ei ole rahapesuvastase töökonna poolt lisatud koostööd mittetegevate riikide ja territooriumide loetellu;
   on sõlminud EuSEFi valitseja päritoluliikmesriigiga ja kõikide teiste liikmesriikidega, kus kavatsetakse EuSEFi osakuid või aktsiaid turustada, kokkuleppe, millega tagatakse, et kolmas riik järgib täielikult OECD topeltmaksustamise vältimise näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud standardeid, ja tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise, sh vajaduse korral mitmepoolsed maksulepingud;
  i) kelle peaeesmärk on põhikirja või muude tingimuste või põhikirjajärgsete dokumentide kohaselt mõõdetavate positiivsete sotsiaalsete mõjude saavutamine, mille käigus ettevõtja:
   ▌pakub teenuseid või tooteid haavatavatele või marginaliseeritud, ebasoodsas olukorras või tõrjutud isikutele;
   ▌kasutab toodete või teenuste tootmisviisi, mis kajastab tema sotsiaalset eesmärki; või
   pakub rahalist toetust üksnes kahes esimeses taandes määratletud sotsiaalettevõtetele;
   ii) kes kasutab kasumit eelkõige peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamiseks oma põhikirja või muude tingimuste või põhikirjajärgsete dokumentide kohaselt. Nimetatud tingimustes või põhikirjas on kehtestatud eelnevalt kindlaks määratud menetlused ja eeskirjad kõikideks olukordadeks, kus kasum jagatakse osanikele ja omanikele tagamaks, et kasumijagamine ei takista peaeesmärgi saavutamist; ning
   iii) kelle haldamine toimub vastutustundlikult ja läbipaistvalt eelkõige seoses töötajate, klientide ja sidusrühmadega, keda tema äritegevus mõjutab.
   e) ’omakapital’ – omandiosalus ettevõtjas väljendatuna kvalifitseeruva portfelliettevõtja investoritele väljastatud osakutes või muus kapitaliosaluse vormis;
   ea) ’kvaasiomakapital’ – mis tahes liiki finantsinstrument, milles on ühendatud omakapital ja võlg, mille puhul on vahendi kasum seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole tagasimaksmine kohustuste täitmata jätmise korral täielikult tagatud;
   f) ’turustamine’ – Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitseja algatusel või nimel sellise Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi osakute või aktsiate otsene või kaudne pakkumine või emissioon, mida ta haldab üksi või koos investoritega, kes asuvad Euroopa Liidus või kelle registrijärgne asukoht on Euroopa Liidus;
   g) ’märgitud kapital’ – kohustuse võtmine, mille alusel peab investor omandama EuSEFi osaluse või tegema EuSEFi kapitali sissemakseid EuSEFi tingimustes või põhikirjas kehtestatud aja jooksul;
   h) EuSEFi valitseja’ – juriidiline isik, kes haldab tavapärase äritegevuse raames vähemalt ühte Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi;
   i) ’päritoluliikmesriik’ – liikmesriik, kus Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitseja on asutatud ning kus ta peab end registreerima pädevate asutuste juures vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punktile a;
   j) ’vastuvõttev liikmesriik’ – muu liikmesriik kui päritoluliikmesriik, kus EuSEFi valitseja turustab Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi osakuid või aktsiaid vastavalt käesolevale määrusele;
   k) ’pädev asutus’ – riigi ametiasutus, millele päritoluliikmesriik on õigusnormi alusel andnud ülesande registreerida ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejad vastavalt artikli 2 lõikes 1 osutatule;
   ka) ’eurofond’ – vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, kes saab tegevusloa vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 5 sätetele.

Esimese lõigu punkti h puhul registreeritakse juhul, kui EuSEFi õiguslik vorm võimaldab sisest valitsemist ning kui fondi juhtorgan otsustab välist fondivalitsejat mitte nimetada, EuSEFi valitsejaks EuSEF ise. EuSEFi sisemise valitsejana registreeritud EuSEFi ei tohi registreerida teiste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate EuSEFi väliseks valitsejaks.

2.  Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 24 vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse teenuste või toodete liigid ning teenuste või toodete tootmisviisid, mis kajastavad käesoleva artikli lõike 1 punkti d alapunktis i osutatud sotsiaalset eesmärki, võttes arvesse erinevat liiki kvalifitseeruvaid portfelliettevõtjaid ja tingimusi, mille puhul võib kasumi omanike ja investorite vahel jagada.

II PEATÜKK

NIMETUSE ’EUROOPA SOTSIAALETTEVÕTLUSFOND’ KASUTAMISE TINGIMUSED

Artikkel 4

Euroopa Sotsiaalettevõtlusfondi valitsejatel, kes täidavad käesolevas peatükis sätestatud nõudeid, on õigus kasutada Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamisel kogu Euroopa Liidus nimetust ’EuSEF’.

Artikkel 5

1.  EuSEFi valitsejad tagavad, et kvalifitseeruvate investeeringute kõrval muud vara soetades ei kasutata EuSEFi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast rohkem kui 30 % muude kui kvalifitseeruvate investeeringute jaoks; 30% arvutatakse välja investeeritavate summade põhjal, millest on maha arvatud kõik asjakohased kulud; piirmäära arvutamisel ei võeta arvesse lühiajalisi sularaha ja raha ekvivalendi hoiuseid, sest sularaha ja raha ekvivalente ei käsitata investeeringutena.

2.  EuSEFi valitsejad ei või kasutada EuSEFi tasandil ühtegi meetodit, millega suureneks fondi riskipositsioon üle oma märgitud kapitali taseme kas sularaha või väärtpaberite laenamise, tuletisinstrumendi positsioonide kaudu või mis tahes muul viisil.

2a.  EuSEFi valitseja võib ainult laenata ja emiteerida võlakohustusi või anda tagatisi EuSEFi tasandil ainult tingimusel, et sellised laenud, võlakohustused või tagatised on kaetud sissenõudmata kohustustega.

Artikkel 6

1.  Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitsejad turustavad hallatavate Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakuid või aktsiaid üksnes investoritele, kes on kutselised kliendid vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ II lisa I jaole või keda võib taotluse korral kutselistena käsitleda vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ II lisa II jaole, või muudele investoritele, juhul kui:

   a) need muud investorid võtavad kohustuse investeerida vähemalt 100.000 eurot; ning
   b) need muud investorid kinnitavad kirjalikult investeerimise kohustuse võtmiseks sõlmitavast lepingust eraldi dokumendiga, et nad on teadlikud kavandatud siduva kohustusega seonduvatest riskidest;

1a.  Lõiget 1 ei kohaldata investeeringute suhtes, mida EuSEFi valitseja juhtivtöötajad, direktorid või töötajad teevad Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi, mille valitsemisse nad on kaasatud.

Artikkel 7

EuSEFi valitsejad peavad enda hallatavate Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidega seoses:

   a) tegutsema ausalt, piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega ning õiglaselt;
   b) kohaldama asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, et ennetada kuritarvitusi, mille puhul on alust arvata, et need võivad mõjutada investorite ja kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate huve;
   c) teostama äritegevust nende kvalifitseeritud portfelliettevõtjate positiivse sotsiaalse mõju edendamiseks, millesse nad on investeerinud, ja enda hallatavate Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide investorite ning turu terviklikkuse parimates huvides;
   d) olema väga hoolsad, kui nad valivad, millistesse kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse investeeringuid teevad, ning nende ettevõtjate positiivse sotsiaalse mõju pideval jälgimisel;
   e) omama piisavaid teadmisi ja arusaamist kvalifitseeruvatest portfelliettevõtjatest, millesse nad investeerivad;
   ea) kohtlema investoreid võrdselt;
   eb) tagama, et ühegi investori suhtes ei kohaldataks eeliskohtlemist, välja arvatud juhul, kui eeliskohtlemine on sedastatud EuSEFi tingimustes või põhikirjas.

Artikkel 7a

1.  Kui EuSEFi valitseja kavatseb delegeerida volitusi kolmandatele isikutele, ei mõjuta volituste delegeerimine kolmandatele isikutele valitseja vastutust EuSEFi ja selle investorite ees. Samuti ei saa valitseja delegeerida oma volitusi sellises ulatuses, et teda ei saaks enam pidada EuSEFi valitsejaks ja ta muutuks fiktiivseks üksuseks.

2.  Volituste delegeerimine ei tohi vähendada EuSEFi valitseja poolse järelevalve tõhusust ja eelkõige takistada EuSEFi valitseja tegutsemist või EuSEFi valitsemist selle investorite parimates huvides.

Artikkel 8

1.  EUSEFi valitsejad teevad kindlaks huvide konfliktid ja väldivad neid (ning juhul kui neid ei ole võimalik vältida, siis juhivad ja jälgivad neid) ning avalikustavad need kohe kooskõlas lõikega 4, et vältida olukorda, kus need kahjustaksid Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide ning nende investorite huve, ning et tagada nende hallatavate Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide õiglane kohtlemine.

2.  Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad teevad kindlaks eelkõige need huvide konfliktid, mis võivad tekkida:

   a) Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate, isikute, kes tegelikult juhivad Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitseja äritegevust, töötajate või isikute, kes otse või kaudselt kontrollivad Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitsejat või keda kontrollib Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitseja, ning Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi, keda haldavad Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitsejad, või nende Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide investorite vahel;
   b) EuSEFi või selle EuSEFi investorite ning muu EuSEFi, mida haldab sama EUSEFi valitseja, või selle muu EuSEFi investorite vahel.
   ba) EuSEFi või EuSEFi investorid ja sama EuSEFi valitseja valitsetav ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või eurofond või sellise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või eurofondi investor.

3.  EuSEFi valitsejad tagavad tõhusa organisatsioonilise ja halduskorra ja rakendavad seda, et täita lõigetes 1 ja 2 kehtestatud nõuded.

4.  Vastavalt lõikes 1 osutatule avalikustatakse huvide konfliktid juhul, kui EuSEFi valitseja kehtestatud organisatsiooniline kord huvide konfliktide tuvastamiseks, ennetamiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks ei ole küllaldane, et piisava kindlusega tagada kliendi huvide kahjustamise ohu vältimine. EuSEFi valitsejad avalikustavad investoritele enne nende nimel äritegevuse alustamist selgelt huvide konfliktide üldise laadi või allika.

5.  Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 24 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse järgmist:

   a) käesoleva artikli lõikes 2 osutatud huvide konfliktide liigid;
   b) meetmed, mida Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad võtavad seoses struktuuri ning organisatsiooniliste ja haldusmenetlustega ▌, et tuvastada, ennetada, juhtida, jälgida ja avalikustada huvide konfliktid.

Artikkel 9

1.  Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad rakendavad iga nende hallatava EuSEFi suhtes menetlusi, mille abil mõõta ▌seda, millises ulatuses kvalifitseeruvad portfelliettevõtjad, millesse EuSEFist on investeeringuid teinud, saavutavad enda kohustuseks võetud positiivse sotsiaalse mõju. Valitsejad tagavad, et need menetlused on selged ja läbipaistvad ning hõlmavad näitajaid, mis võivad kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate sotsiaalsest eesmärgist ja olemusest sõltuvalt hõlmata ühte või mitu järgmist valdkonda:

   a) tööhõive ja tööturud;
   b) töö kvaliteediga seonduvad standardid ja õigused;
   c) eri rühmade sotsiaalne kaasamine ja kaitse; võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused ning mittediskrimineerimine;
   d) rahvatervis ja ohutus;
   e) juurdepääs ja mõju sotsiaalkaitse-, tervishoiu- ja haridussüsteemidele.

2.  Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 24 vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud menetluste üksikasjad seoses eri kvalifitseeruvate portfelliettevõtjatega.

Artikkel 10

Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejatel peab alati olema piisavalt omavahendeid ning nad peavad alati kasutama piisavaid ja asjakohaseid tehnilisi ja inimressursse Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide nõuetekohaseks valitsemiseks.

Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad peavad alati tagama, et nad suudavad põhjendada oma fondide piisavust tegevuse jätkamiseks ja esitama oma põhjendused selle kohta, miks fondid on piisavad artikli 13 tähenduses.

Artikkel 11

1.  Varade väärtuse hindamise eeskirjad on sätestatud EuSEFi tingimustes või põhikirjas ning nendega tagatakse nõuetekohane ja läbipaistev hindamiskord.

1a.  Kasutatava hindamiskorraga tagatakse, et varasid hinnatakse nõuetekohaselt ning varade väärtus arvutatakse vähemalt üks kord aastas.

1b.  Tagamaks kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate hindamise järjepidevust, koostab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suunised, millega kehtestatakse üldised põhimõtted sellistesse ettevõtjatesse tehtavate investeeringute kohta, võttes arvesse nende investeeringute põhieesmärki, mis on mõõdetava positiivse sotsiaalse mõju saavutamine ja kasumi kasutamine eelkõige sellise mõju saavutamiseks.

Artikkel 12

1.  Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad teevad päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavaks aastaaruande iga hallatava EuSEFi kohta hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Aruandes kirjeldatakse EuSEFi portfelli struktuuri ja möödunud aasta tegevust. Aruandes avaldatakse ka EuSEFi kasum selle tegevusperioodi lõpus ja vajaduse korral tegevusperioodi jooksul jaotatud kasum. See sisaldab EuSEFi auditeeritud raamatupidamise aastaaruannet. Auditiga kinnitatakse, et raha ja varad on fondi nimel ning EuSEFi valitseja on kehtestanud ja pidanud nõuetekohaseid registreid ja kontrollsüsteeme seoses õiguste või kontrolli kasutamisega Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi ja selle investorite raha ja varade suhtes ning audit viiakse läbi vähemalt kord aastas. Aastaaruanne koostatakse vastavalt kehtivatele aruandlusstandarditele ning EuSEFi valitseja ja investorite vahel kokku lepitud tingimustele. Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad esitavad vastava taotluse saamisel aruande investoritele. Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad ja investorid võivad omavahel kokku leppida teabe täiendavas avalikustamises.

2.  Aastaaruanne sisaldab vähemalt järgnevat:

   a) asjakohased üksikasjad investeerimispoliitikaga saavutatud üldiste sotsiaalsete tulemuste ning tulemuste mõõtmiseks kasutatud meetodite kohta;
   b) teade kõigi investeeringust väljumiste kohta seoses kvalifitseeruvate portfelliettevõtjatega, mis on toimunud;
   c) kirjeldus selle kohta, kas artikli 13 lõike 1 punktis e osutatud kriteeriumide alusel toimus muid investeeringutest väljumisi seoses EuSEFi muude varadega, mis ei ole investeeritud kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse;
   d) kokkuvõte tegevustest, mida EuSEFi valitseja tegi seoses kvalifitseeruvate portfelliettevõtjatega, nagu on osutatud artikli 13 lõike 1 punktis k;
   da) teave muude investeeringute kui artikli 4 lõikes 1 osutatud kvalifitseeruvate portfelliinvesteeringute olemuse ja eesmärgi kohta.

3.  Kui EuSEFi valitsejal on kohustus avalikustada EuSEFi majandusaasta aruanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele)(12) artiklile 4, võidakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teave esitada kas eraldi või majandusaasta aruande täiendava osana.

Artikkel 13

1.  Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad teavitavad seoses oma valitsetava fondiga oma investoreid selgel ja arusaadaval viisil enne investeerimisotsust vähemalt järgmistest asjaoludest:

   a) EuSEFi valitseja ja kõigi teiste selliste teenuseosutajate andmed, kellel on lepinguline suhe EuSEFi valitsejaga seoses fondi haldamisega, ning nende ülesannete kirjeldus;
   aa) EuSEFi valitseja olemasolev omavahendite summa suurus ning üksikasjalik avaldus selle kohta, miks EuSEFi valitseja on seisukohal, et need omavahendid on piisavad Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide asjakohaseks haldamiseks vajalike tehniliste ja inimressursside seisukohast;
  b) EuSEFi investeerimisstrateegia ja -eesmärkide kirjeldus, sealhulgas
   i) selliste kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate liikide kirjeldus, millesse ta kavatseb investeerida;
   ii) muude selliste Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kirjeldus, millesse ta kavatseb investeerida;
   iii) selliste kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate liikide kirjeldus, millesse muud punktis ii osutatud Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid kavatsevad investeerida;
   iv) mittekvalifitseeruvad investeeringud, mida ta kavatseb teha;
   v) tehnikad, mida ta kavatseb kasutada; ning
   vi) kõik kohaldatavad investeerimispiirangud;
   c) EuSEFi investeerimispoliitika eesmärgiks olev positiivne sotsiaalne mõju, sealhulgas vajaduse korral selliste tulemuste prognoos mõistlikkuse piires ning teave varasema tulemuslikkuse kohta selles valdkonnas;
   d) sotsiaalsete mõjude mõõtmiseks kasutatav metoodika;
   e) muude varade kui kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate kirjeldus ning protsess ja kriteeriumid selliste varade valimiseks, kui tegemist ei ole sularaha või raha ekvivalentidega;
   f) EuSEFi riskiprofiili ning selliste varadega seotud riskide kirjeldus, millesse fond võib investeerida, või investeerimistehnikad, mida võidakse kasutada;
   g) EuSEFi väärtuse hindamise menetluse ja varade väärtuse hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate varade väärtuse määramisel kasutatavad meetodid;
   h) kõigi asjakohaste kulude kirjeldus ja nende maksimaalne summa▌;
   i) EuSEFi valitseja tasu arvutamise kirjeldus;
   j) olemasolu korral EuSEFi varasemad finantstulemused;
   k) ettevõtluse toetusteenused ja muud tugitegevused, mida EuSEFi valitseja osutab või korraldab kolmandate isikute kaudu, et soodustada EuSEFilt investeeringuid saavate kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate tegevuse arengut, laienemist või anda neile muud tuge teostatavateks tegevusteks, või kui selliseid teenuseid või tegevusi ei pakuta, siis selle põhjendus;
   l) selliste menetluste kirjeldus, mille abil EuSEF võib muuta oma investeerimisstrateegiat või -poliitikat või mõlemat.

2.  Kogu lõikes 1 osutatud teave peab olema õiglane, selge ja mitteeksitav. Seda ajakohastatakse ja vaadatakse vajaduse korral korrapäraselt läbi.

3.  Kui EuSEFi valitsejal on kohustus avaldada prospekt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivile 2003/71/EÜ (väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta)(13) või EuSEFi hõlmavale siseriiklikule õigusele, siis võidakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave esitada kas eraldi või prospekti osana.

4.  Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 24 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse järgmist:

   a) käesoleva artikli lõike 1 punktides b–e ja punktis k osutatud teabe sisu;
   b) kuidas käesoleva artikli lõike 1 punktides b–e ja punktis k osutatud teavet saab esitada ühtsel kujul, et tagada võimalikult suur võrreldavus.

III PEATÜKK

JÄRELEVALVE JA HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 14

1.  Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad, kes soovivad turustada oma Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi osakuid või aktsiaid nimetuse ’EuSEF’ all, teavitavad oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust vastavast kavatsusest ning esitavad järgmise teabe:

   a) Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide äritegevust tegelikult juhtivate isikute andmed;
   b) Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide andmed, mille osakuid või aktsiaid turustatakse, ning nende investeerimisstrateegiad;
   c) teave II peatüki nõuete täitmiseks kehtestatud korra kohta;
   d) nimekiri liikmesriikidest, kus EuSEFi valitseja kavatseb iga konkreetse EuSEFi osakuid või aktsiaid turustada.
   da) loetelu ELi liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest, kus EuSEFi valitseja on asutanud või kavatseb asutada Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi.

2.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus registreerib EuSEFi valitseja üksnes juhul, kui ta on veendunud järgmiste tingimuste täitmises:

   -a) EuSEFi tegelikult valitsev isik on piisavalt hea reputatsiooniga ning piisavalt kogenud EuSEFi valitseja järgitavate investeerimisstrateegiate valdkonnas;
   a) lõikes 1 osutatud nõutav teave on täielik;
   b) lõike 1 punkti c kohaselt teavitatud kord on sobilik II peatüki nõuete täitmiseks.
   ba) lõike 1 punkti d a kohaselt koostatud loetelus on nimetatud, et kõik Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid on asutatud käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii kohaselt.

3.  Registreerimine kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil ja võimaldab Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejatel turustada Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakuid või aktsiaid nimetuse ’EuSEF’ all kogu Euroopa Liidus.

Artikkel 15

EuSEFi valitseja ajakohastab päritoluliikmesriigi pädevale asutusele esitatud teavet, kui EuSEFi valitseja kavatseb:

   a) turustada uue EuSEFi osakuid või aktsiaid;
   b) turustada olemasoleva EuSEFi osakuid või aktsiaid liikmesriigis, mida ei ole märgitud artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud loetelus.

Artikkel 16

1.  Vahetult pärast EuSEFi valitseja registreerimist uue EuSEFi, uue EuSEFi asutamise asukoha või uue liikmesriigi lisamist, kus EuSEFi valitseja kavatseb Euroopa sotsiaalettevõtlusfonde turustada, teavitab päritoluliikmesriigi pädev ametiasutus sellest neid liikmesriike, kes on loetletud ▌artikli 14 lõike 1 punktis d, ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet.

2.  Vastuvõtvad liikmesriigid, kes on loetletud vastavalt käesoleva määruse artikli 14 lõike 1 punktile d, ei kehtesta vastavalt artiklile 14 registreeritud EuSEFi valitsejale nõudeid ega haldusmenetlusi seoses Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamisega, samuti ei nõua nad enne tegevusega alustamist turustamise heakskiitmist.

3.  Käesoleva artikli ühtse kohaldamise tagamiseks töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks teavitamise vorm.

4.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt …(14).

5.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu lõikes 3 osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud menetlusele.

Artikkel 17

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab keskandmebaasi, mis on interneti kaudu avalikult kättesaadav ning milles on loetletud kõik käesoleva määruse kohaselt Euroopa Liidus registreeritud sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad, nende turustatavad Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid ja riigid, kus kõnealuseid fonde turustatakse.

Artikkel 18

1.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus teostab järelevalvet käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle.

1a.  Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selge ja tõendatav alus arvata, et EuSEFi valitseja rikub tema territooriumil käesolevat määrust, peaks ta kohe sellest vastavalt teavitama päritoluliikmesriigi pädevat asutust, kes peaks võtma asjakohased meetmed.

1b.  Kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest hoolimata või seetõttu, et päritoluliikmesriigi pädev asutus ei tegutse mõistliku tähtaja jooksul või EuSEFi valitseja tegutseb jätkuvalt viisil, mis on selgelt vastuolus käesoleva määruse sätetega, võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus selle tagajärjel ja pärast vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse teavitamist võtta kõik vajalikud meetmed investorite kaitseks, sealhulgas võimalus takistada kõnealust valitsejat jätkamast valitsetavate EuSEFide turustamist vastuvõtvas liikmesriigis.

Artikkel 19

Pädevatel asutustel on kooskõlas siseriikliku õigusega kõik oma ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused. Neil on eelkõige järgmised volitused:

   a) nõuda juurdepääsu kõigile dokumentidele, olenemata nende vormist, ning saada nende dokumentide koopiad või teha nendest koopiaid;
   b) nõuda EuSEFi valitsejalt teabe viivitamatut esitamist;
   c) nõuda teavet igalt isikult, kes on seotud EuSEFi valitseja tegevusega või EuSEFiga;
   d) teostada kohapealseid etteteatatud või etteteatamata kontrolle;
   e) võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et EuSEFi valitseja täidab jätkuvalt käesoleva määruse nõudeid;
   f) anda korraldus, millega tagatakse, et EuSEFi valitseja täidab käesoleva määruse nõudeid ning hoidub kordamast käitumist, mis võib põhjustada käesoleva määruse nõuete rikkumist.

Artikkel 20

1.  Liikmesriigid sätestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate halduskaristuste ja -meetmete kohta ning võtavad nende rakendamise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Kõnealused halduskaristused ja -meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.  Liikmesriigid teavitavad hiljemalt ...(15) lõikes 1 osutatud eeskirjadest komisjoni ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Nad teavitavad komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata eeskirjade mis tahes hilisematest muudatustest.

Artikkel 21

1.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus võtab proportsionaalsuse põhimõttest kinni pidades kõik lõikes 2 osutatud asjakohased meetmed, kui EuSEFi valitseja:

   a) ei täida portfelli struktuurile kohaldatavaid nõudeid, rikkudes artiklit 5;
   b) turustab EuSEFi osakuid või aktsiaid mittekvalifitseeruvatele investoritele, rikkudes artiklit 6;
   c) kasutab nimetust ’EuSEF’ ilma end artikli 14 kohaselt päritoluliikmesriigi pädeva asutuse juures registreerimata;
   ca) kasutab nimetust ’EuSEF’ selliste fondide turustamisel, mis ei ole asutatud käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii kohaselt;
   cb) on registreerimiseks esitanud valeandmeid või kasutanud muid ebaausaid võtteid, rikkudes artiklit 14;
   cc) ei tegutse oma äritegevuses ausalt ning piisavalt vilunult, hoolikalt ja õiglaselt, rikkudes artikli 7 punkti a;
   cd) ei kohalda asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi kuritarvituste ennetamiseks, rikkudes artikli 7 punkti b;
   ce) ei täida korduvalt aastaaruande esitamise nõuet, mis on sätestatud artiklis 12;
   cf) ei täida korduvalt artiklis 13 sätestatud investorite teavitamise nõuet.

2.  Lõikes 1 osutatud juhtudel võtab päritoluliikmesriigi pädev asutus vajaduse korral järgmised meetmed:

   -a) võtab meetmeid selle tagamiseks, et EuSEFi valitseja järgib käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii, artikleid 5 ja 6, artikli 7 lõiget a, artikli 7 lõiget b ning artikleid 12, 13 ja 14;
   a) keelab nimetuse 'EuSEF’ kasutamise ja kõrvaldab EuSEFi valitseja registrist;

3.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab artikli 14 lõike 1 punkti d kohaselt loetletud vastuvõtvate liikmesriikide pädevaid asutusi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata EuSEFi valitseja kõrvaldamisest käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud registrist.

4.  Õigus turustada Euroopa Liidus ühe või mitme EuSEFi osakuid või aktsiaid nimetuse 'EuSEF’ all tühistatakse viivitamata pädeva asutuse sellise otsuse tegemise kuupäevast alates, millele on viidatud lõike 2 punktis a.

Artikkel 22

1.  Pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teevad käesoleva määruse kohaste vastavate ülesannete teostamisel vajaduse korral koostööd vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010.

2.  Pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahetavad kogu teavet ja dokumente, mis on vajalikud oma käesoleva määruse kohaste vastavate ülesannete teostamisel vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010, et eelkõige teha kindlaks käesoleva määruse rikkumised ja need heastada.

Artikkel 22a

Kui liikmesriikide pädevad asutused ei jõua kokkuleppele mõne pädeva asutuse hinnangu, tegevuse või tegevusetuse osas valdkondades, kus nõutakse käesoleva määrusega koostööd või koordineerimist rohkem kui ühe liikmesriigi pädevate asutuste vahel, võivad pädevad asutused suunata selle küsimuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, kes võib tegutseda talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 alusel antud volituste alusel, kuivõrd vaidlus ei ole seotud käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga iii või artikli 3 lõike 1 punkti d alapunktiga - i.

Artikkel 23

1.  Kõigil pädevates asutustes või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves töötanud või töötavatel isikutel, samuti pädevate asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitatud audiitoritel ning ekspertidel on ametisaladuse hoidmise kohustus. Ilma et see piiraks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvate kohtuasjade menetlemist ja käesoleva määruse kohaseid menetlusi, ei tohi konfidentsiaalset teavet, mida need isikud on saanud oma ametikohustuste täitmisel, teha teatavaks ühelegi teisele isikule või asutusele, välja arvatud niisugusel kokkuvõtlikul või üldistatud kujul, kus EuSEFi valitsejaid ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfonde eraldi identifitseerida ei ole võimalik.

2.  Liikmesriikide pädevaid asutusi või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ei takistata vahetamast teavet kooskõlas käesoleva määruse või muude Euroopa Liidu õigusaktidega, mis on kohaldatavad Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide suhtes.

3.  Kui pädevad asutused või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saab konfidentsiaalset teavet vastavalt lõikele 1, siis võivad nad seda kasutada üksnes oma ülesannete täitmisel ning haldus- või kohtumenetlusteks.

IV PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli ▌3 lõikes 2, artikli 8 lõikes 5, artikli 9 lõikes 2 ja artikli 13 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks...(16) Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab pikendamise suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad ▌artikli 3 lõikes 2, artikli 8 lõikes 5, artikli 9 lõikes 2 ja artikli 13 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 25

1.  Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi hiljemalt neli aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva. Läbivaatamine hõlmab üldist ülevaadet käesoleva määruse eeskirjade toimimisest ning nende kohaldamisel saadud kogemustest, kaasa arvatud:

   a) mil määral on Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad kasutanud eri liikmesriikides kas siseriiklikult või piiriüleselt nimetust ’EuSEF’;
   aa) Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide geograafiline asukoht ja see, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid selle tagamiseks, et Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid asutatakse kooskõlas artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga iii;
   ab) Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide tehtavate investeeringute geograafiline ja valdkondlik jaotus;
   b) erinevate kvalifitseeruvate investeeringute kasutamine Euroopa sotsiaalettevõtlusfondides ja viis, kuidas see on mõjutanud sotsiaalettevõtete arengut kogu Euroopa Liidus;
   ba) Euroopa sotsiaalettevõtte märgise kehtestamise asjakohasus;
   bb) võimalus laiendada Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide turustamist jaeinvestoritele;
   c) kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate kindlakstegemise kriteeriumide praktiline rakendamine, selle mõju sotsiaalettevõtete arengule kogu Euroopa Liidus ning nende positiivne sotsiaalne mõju;
   ca) analüüs menetluste kohta, mida Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad rakendavad artiklis 9 osutatud kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate tekitatud positiivse sotsiaalse mõju hindamiseks ning hinnang Euroopa Liidu tasandil ühtlustatud standardite kehtestamise teostatavuse kohta sotsiaalse mõju hindamiseks viisil, mis on kooskõlas Euroopa Liidu sotsiaalpoliitikaga;
   cb) see, kas käesoleva määruse täiendamine depositooriumide korraga on asjakohane;
   cd) see, kas Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide lisamine direktiivi 2009/65/EÜ kohaste kõlblike varade hulka on asjakohane;
   ce) artikli 13 kohaste teabenõuete asjakohasus, eriti see, kas need on piisavad, et võimaldada investoritel teha teadlik investeerimisotsus;
   cf) sotsiaalettevõtlusfondidele seatud võimalike maksutõkete uurimine ja selliste võimalike maksusoodustuste hindamine, mille eesmärk on ergutada sotsiaalettevõtlust Euroopa Liidus;
   cg) selliste tõkete hindamine, mis võisid takistada fondide kasutuselevõttu investorite poolt, sealhulgas muude usaldatavusnormatiivide alaste liidu õigusaktide mõju institutsionaalsetele investoritele.

2.  Pärast lõikes 1 osutatud läbivaatamist ja pärast konsulteerimist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega esitab komisjon ▌Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek.

Artikkel 25a

1.  Komisjon alustab hiljemalt 22. juulil 2017 käesoleva määruse ning ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate ja nende valitsejate suhtes kehtivate muude eeskirjade (eriti nende, mis on sätestatud direktiivis 2011/61/EL) vahelise koostoime läbivaatamist. Läbivaatamisel käsitletakse käesoleva määruse reguleerimisala. Komisjon kogub andmeid selle hindamiseks, kas on vaja laiendada määruse reguleerimisala, et võimaldada Euroopa sotsiaalettevõtlusfonde valitseda valitsejatel, kelle koguvarad ületavad artikli 2 lõikes 1 osutatud künnise.

2.  Pärast lõikes 1 osutatud läbivaatamist ja pärast konsulteerimist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek.

Artikkel 26

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 22. juulist 2013, välja arvatud ▌artikli 3 lõige 2, artikli 8 lõige 5, artikli 9 lõige 2 ja artikli 13 lõige 4, mida kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule tagasi vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0194/2012).
(2)* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
(3) ELT C 175, 19.6.2012, lk 11.
(4) ELT C 229, 31.7.2012, lk 55.
(5) Euroopa Parlamendi ... seisukoht.
(6) ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.
(7) ELT L 174, 1.7.2011, lk 1.
(8) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.
(9) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.
(10) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(11) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
(12) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.
(13) ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.
(14)* Üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
(15)* 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
(16)* Määruse jõustumise kuupäev.


Euroopa riskikapitalifondid ***I
PDF 422kWORD 148k
Tekst
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 13. septembril 2012. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa riskikapitalifondide kohta (COM(2011)0860 – C7-0490/2011 – 2011/0417(COD))(1)
P7_TA(2012)0346A7-0193/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

[Muudatusettepanek nr 2]

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)
P7_TA(2012)0346A7-0193/2012
komisjoni ettepanekule
P7_TA(2012)0346A7-0193/2012

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
(EL) nr …/2012
Euroopa riskikapitalifondide kohta
(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(3),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Riskikapitali abil rahastatakse ettevõtjaid, kes on üldiselt väga väikesed ja on äritegevuse algetapis ning omavad tugevat kasvu- ja laienemispotentsiaali. Lisaks pakuvad riskikapitalifondid ▌ettevõtjatele väärtuslikke eksperditeadmisi ja oskusteavet, ärikontakte, suurendavad kaubamärgi väärtust ja annavad strateegilist nõu. Riskikapitalifondid stimuleerivad nendele ettevõtjatele rahastamise võimaldamise ja nõu andmisega majanduskasvu, aitavad luua töökohti ja kaasata kapitali, toetavad innovatiivsete ettevõtjate asutamist ja laienemist, suurendavad nende investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning edendavad ettevõtlust, uuendustegevust ja konkurentsivõimet kooskõlas strateegia ’Euroopa 2020’ eesmärkidega ning liikmesriikide pikaajaliste probleemide, näiteks Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteemi aruandes ’Üleilmsed suundumused 2030’ kindlaks tehtud probleemide kontekstis.

(2)  On vaja kehtestada ühine eeskirjade raamistik seoses Euroopa riskikapitalifondide (’EuVECA’) nimetuse kasutamisega, eelkõige seoses selle nimetuse all tegutsevate fondide portfelli struktuuri, nende aktsepteeritavate investeerimisobjektide ja investeerimisvahenditega, mida nad võivad kasutada, ning selliste investorite kategooriatega, kes võivad neisse fondidesse investeerida Euroopa Liidu ühtsete eeskirjade alusel. Ühise raamistiku puudumisel on oht, et liikmesriigid võtavad riiklikul tasandil lahknevaid meetmeid, mis avaldab otsest negatiivset mõju siseturu heale toimimisele ja takistab seda, kuna kõikjal Euroopa Liidus tegutseda soovivate riskikapitalifondide suhtes kehtiksid eri liikmesriikides eri eeskirjad. Peale selle võivad lahknevad kvaliteedinõuded portfelli struktuuri, investeerimisobjektide ja aktsepteeritavate investorite kohta põhjustada investorite eri tasemel kaitse ning tekitada segadust 'EuVECAga’ seonduva investeerimisettepanekuga seoses. Lisaks peaksid investorid suutma võrrelda eri riskikapitalifondide investeerimisettepanekuid. Vaja on kõrvaldada olulised tõkked riskikapitalifondide piiriüleselt vahendite kogumiselt, vältida konkurentsimoonutusi nende fondide vahel ning ennetada võimalike täiendavate tõkete tekkimist kaubandusele ja olulisi konkurentsimoonutusi tulevikus. Seega on asjaomane õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 114 tõlgendatuna kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga.

(3)  On vaja võtta vastu määrus, millega kehtestatakse Euroopa riskikapitalifondide suhtes kohaldatavad ühtsed eeskirjad ning selliste fondivalitsejate vastavad kohustused kõigis liikmesriikides, kes soovivad kaasata kapitali kogu Euroopa Liidus nimetuse 'EuVECA’ all. Nende nõuetega peaks olema tagatud riskikapitalifondidesse investeerida soovivate investorite usaldus.

(4)  Nimetuse 'EuVECA’ kasutamise kvaliteedinõuete kindlaksmääramine määruse vormis tagaks nende nõuete vahetu kohaldatavuse selliste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kes kaasavad rahalisi vahendeid seda nimetust kasutades. See tagaks nimetuse kasutamise ühtsed tingimused, ennetades liikmesriikide nõuete lahknemist direktiivi ülevõtmise tulemusena. Määrusega kaasneks see, et seda nimetust kasutavate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejad peaksid järgima samu eeskirju kogu Euroopa Liidus, mis tõstaks ka riskikapitalifondidesse investeerida soovivate investorite usaldust. Määrusega vähendataks ka regulatiivset keerukust ning riskikapitalifonde reguleerivate, sageli lahknevate siseriiklike eeskirjade täitmise kulu fondivalitsejate, eriti piiriüleselt kapitali kaasata soovivate fondivalitsejate jaoks. Määrusega peaks kaasa aidatama ka konkurentsimoonutuste kõrvaldamisele.

(4a)  Nagu komisjoni 7. detsembri 2011. aasta detsembri teatises ’Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks’ on märgitud, viib komisjon 2012. aastal lõpule piiriüleste riskikapitaliinvesteeringute maksustamisega seotud tõkete analüüsi, et esitada 2013. aastal lahendused, mille eesmärk on tõkete kõrvaldamine, ennetades samal ajal maksustamise vältimist ja maksupettust.

(4b)  Kvalifitseeruvaid riskikapitalifonde peaks olema võimalik valitseda kas väliselt või siseselt. Kui kvalifitseeruvat riskikapitalifondi valitsetakse siseselt, on kvalifitseeruv riskikapitalifond ise ka valitseja ja peab seetõttu vastama kõigile käesolevas määruses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejatele kehtestatud nõuetele ning olema sellisena registreeritud. Kvalifitseeruval riskikapitalifondil, mida valitsetakse siseselt, ei tohiks siiski olla lubatud tegutseda mõne teise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või eurofondi välise valitsejana.

(5)  Käesoleva määruse ning ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate ja nende valitsejate suhtes kehtivate teiste eeskirjade seose selgitamiseks on vaja ette näha, et käesolevat määrust kohaldatakse üksnes ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, välja arvatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta)(6) artiklile 1 vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, kes on asutatud Euroopa Liidus ja registreeritud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse juures vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivile 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta(7), tingimusel et need valitsejad haldavad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide portfelle. Riskikapitalifondi valitsejatel, kes on registreeritud vastavalt käesolevale määrusele ja on välised valitsejad, tuleks siiski lubada lisaks valitseda ka direktiivi 2009/65/EÜ alusel tegevusluba vajavaid eurofonde.

(5a)  Lisaks kohaldatakse käesolevat määrust üksnes valitsejate suhtes, kes haldavad selliseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid, mille valitsetavate varade kogumaht ei ületa ▌direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnist. See tähendab, et künnise arvutamine käesoleva määruse tähenduses toimub vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise arvutamisele.

(5b)  Riskikapitalifondi valitsejad, kes on registreeritud käesoleva määruse alusel ning kelle fondi varade kogumaht edaspidi kasvab ja ületab direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise ning kellel seetõttu on vastavalt sama direktiivi artiklile 6 vaja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste tegevusluba, võivad jätkuvalt kasutada nimetust ’EuVECA’ seoses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide aktsiate ja osakute turustamisega Euroopa Liidus, tingimusel et nad ka edaspidi järgivad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osas alati teatavaid käesolevas määruses täpsustatud nimetuse ’EuVECA’ kasutamise nõudeid. See kehtib nii olemasolevate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide kui ka pärast künnise ületamist asutatud kvalifitseeruvate riskikapitalifondide suhtes.

(6)  Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejad ei soovi kasutada nimetust 'EuVECA’. Sellistel juhtudel tuleks jätkuvalt kohaldada kehtivaid siseriiklikke eeskirju ning üldisi Euroopa Liidu eeskirju.

(7)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide laadi kohta, eelkõige portfelliettevõtjate kohta, millesse kvalifitseeruvatel riskikapitalifondidel on lubatud investeerida, ning investeerimiseks kasutatavate instrumentide kohta. See on vajalik selleks, et oleks võimalik selgelt eristada kvalifitseeruvat riskikapitalifondi muudest alternatiivsetest investeerimisfondidest, mille investeerimisstrateegiad on vähem spetsialiseerunud, nt väljaostud või spekulatiivsed investeeringud kinnisvarasse, mille edendamine ei ole käesoleva määruse eesmärk.

(8)  Kooskõlas eesmärgiga piiritleda täpselt ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, mis on hõlmatud käesoleva määrusega, ning tagamaks, et keskendutakse kapitali võimaldamisele väikestele ettevõtjatele, kes on oma äritegevuse algetapis, tuleks kvalifitseeruvateks riskikapitalifondideks pidada neid fonde, kes kavatsevad investeerida vähemalt 70% oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast sellistesse ettevõtjatesse. Kvalifitseeruval riskikapitalifondil ei tohiks olla lubatud investeerida rohkem kui 30% oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast muudesse kui kvalifitseeruvatesse investeeringutesse. See tähendab, et samas kui mittekvalifitseeruvate investeeringute maksimaalne piirmäär ei tohi kunagi ületada 30%, peavad ülejäänud 70% olema kvalifitseeruva riskikapitalifondi kogu eluea jooksul reserveeritud kvalifitseeruvate investeeringute jaoks. Eelmainitud piirmäärad tuleks arvutada investeeritavate summade alusel pärast kõikide asjakohaste kulude ning sularaha ja raha ekvivalendi hoiuste mahaarvamist. Määruses tuleks sätestada mainitud investeerimispiirangute arvutamiseks vajalikud üksikasjad.

(8a)  Käesoleva määruse eesmärk on toetada kasvu ja uuendustegevust liidu väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates (VKEdes). Investeeringud kolmandas riigis asutatud kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse võivad tuua kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse rohkem kapitali ja on seega liidu VKEdele kasulikud. Siiski ei tohiks mingil tingimusel teha investeeringuid kolmanda riigi portfelliettevõtjatesse, mis asuvad maksuparadiisides või koostööst keelduvates jurisdiktsioonides.

(8b)  Kvalifitseeruv riskikapitalifond ei tohiks olla asutatud maksuparadiisis või koostööst keelduvas jurisdiktsioonis, näiteks kolmandas riigis, mida iseloomustavad maksude puudumine või nominaalmaksumäärad, asjakohase koostöökorra puudumine riskikapitalifondi valitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste ja selle kolmanda riigi, kus kvalifitseeruv riskikapitalifond on asutatud, järelevalveasutuste vahel, või puudulik teabevahetus maksustamise valdkonnas. Samuti ei tohiks kvalifitseeruv riskikapitalifond investeerida jurisdiktsioonidesse, kus ilmneb mõni eelmainitud kriteeriumidest.

(8c)  Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejatel peaks olema võimalik selle fondi eluea jooksul tõmmata ligi täiendavaid kapitalikohustusi. Selliseid täiendavaid kapitalikohustusi kvalifitseeruva riskikapitalifondi eluea jooksul tuleb võtta arvesse, kui kaalutakse järgmist investeeringut muudesse kui kvalifitseeruvatesse varadesse. Täiendavaid kapitalikohustusi tuleks lubada võtta vastavalt kvalifitseeruva riskikapitalifondi fonditingimustes või põhikirjas kehtestatud kriteeriumidele ja tingimustele.

(8d)  Kvalifitseeruvad investeeringud peavad olema omakapitali või kvaasiomakapitali instrumentide vormis. Kvaasiomakapitali instrumendid hõlmavad sellist tüüpi finantsinstrumente, milles on ühendatud omakapital ja võlg, mille puhul on instrumendilt saadav kasum seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole tagasimaksmine kohustuste täitmata jätmise korral täielikult tagatud. Sellised instrumendid hõlmavad mitmesuguseid rahastamisvahendeid, näiteks allutatud laenud, passiivne osalus, osaluslaenud, kasumis osalemise õigused, vahetusvõlakirjad ja optsioonivõlakirjad. Võimaliku täiendusena - kuid mitte asendusena - omakapitali ja kvaasiomakapitali instrumentidele tuleks lubada tagatisega või tagatiseta laene, nt kvalifitseeruva riskikapitalifondi poolt antav sildfinantseering sellisele kvalifitseeruvale portfelliettevõtjale, milles kvalifitseeruv riskikapitalifond juba omab kvalifitseeruvaid investeeringuid, tingimusel et sellisteks laenudeks ei kasutata rohkem kui 30% kvalifitseeruva riskikapitalifondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast. Kajastamaks riskikapitaliturgudel eksisteerivaid äritavasid, tuleks kvalifitseeruval riskikapitalifondil lubada osta kvalifitseeruva portfelliettevõtja olemasolevaid osakuid selle ettevõtja olemasolevatelt osanikelt. Lisaks tuleks võimalikult laialdaste vahendite kogumise võimaluste tagamiseks lubada investeeringuid teistesse kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse. Vältimaks investeeringute lahjendamist kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse, tuleks kvalifitseeruvatel riskikapitalifondidel lubada investeerida teistesse kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse ainult sellisel tingimusel, et need kvalifitseeruvad riskikapitalifondid ei ole ise investeerinud rohkem kui 10% oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast teistesse kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse.

(8e)  Riskikapitalifondide põhitegevus on esmaste investeeringute kaudu rahastada VKEsid. Riskikapitalifondid ei peaks osalema süsteemselt tähtsates pangandustegevustes väljaspool tavapärast usaldatavusnõuete regulatiivset raamistikku (nn ’varipangandus’). Samuti ei peaks nad järgima börsivälistesse ettevõtetesse investeerimise tüüpilisi strateegiaid, nagu finantsvõimendusega väljaostud.

(8f)  Kooskõlas Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga on käesoleva määruse eesmärk edendada riskikapitali investeeringuid innovatiivsetesse VKEdesse, mis on reaalmajanduse nurgakivid. Krediidiasutused, investeerimisühingud, kindlustusseltsid, finantsvaldusettevõtjad ja segavaldusettevõtjad tuleks seetõttu jätta välja kvalifitseeruva portfelliettevõtja määratlusest käesoleva määruse tähenduses.

(9)  Olulise kaitsemeetme kehtestamiseks, mille alusel eristatakse käesoleva määruse kohaselt kvalifitseeruvad riskikapitalifondid nende alternatiivsete investeerimisfondide laiemast kategooriast, kes kauplevad emiteeritud väärtpaberitega järelturgudel, on vaja kehtestada eeskirjad, et kvalifitseeruvad riskikapitalifondid investeeriksid esmajärjekorras otse emiteeritud instrumentidesse.

(10)  Selleks et võimaldada riskikapitalifondide valitsejatele oma kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investeeringute tegemisel ja likviidsuse haldamisel teatavat paindlikkust, tuleks lubada ▌kauplemist, näiteks mittekvalifitseeruvate portfelliettevõtjate aktsiate või osakutega, või mittekvalifitseeruvate investeeringute soetamist, maksimaalselt kuni 30% ulatuses kapitali sissemaksete ja sissenõudmata kapitali kogusummast. ▌

(11)  Selleks et tagada nimetuse 'EuVECA’ usaldusväärsus ja kerge äratuntavus investorite jaoks kõikjal Euroopa Liidus, tuleks käesoleva määrusega kehtestada, et nimetust 'EuVECA’ võivad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamisel kogu Euroopa Liidus kasutada üksnes need riskikapitalifondide valitsejad, kes täidavad käesolevas määruses sätestatud ühtseid kvaliteedikriteeriumeid.

(12)  Tagamaks, et kvalifitseeruvatel riskikapitalifondidel on selgesti eristatav ja kindlaks tehtav profiil, mis vastab nende eesmärgile, peaksid olemas olema ühtsed eeskirjad portfelli struktuuri ja investeerimistehnikate kohta, mida võivad sellised kvalifitseeruvad fondid kasutada.

(13)  Tagamaks, et kvalifitseeruvad riskikapitalifondid ei aita kaasa süsteemsete riskide tekkele ning et sellised fondid keskenduvad oma investeerimistegevuses kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate toetamisele, ei tohiks olla lubatud fondi tasandil finantsvõimenduse kasutamine. Riskikapitalifondi valitsejal peaks olema lubatud laenata, emiteerida võlakohustusi või anda kvalifitseeruva riskikapitalifondi tasandil tagatisi ainult tingimusel, et sellised laenud, võlakohustused või tagatised on kaetud sissenõudmata kohustustega ega suurenda seega fondi riskipositsiooni üle oma märgitud kapitali taseme. Sellise lähenemisviisi puhul ei suurenda kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investorite rahalised ettemaksed, mis on täielikult kaetud nende investorite kapitalikohustustega, kvalifitseeruvate riskikapitalifondide riskipositsiooni ning seetõttu peaksid need olema lubatud. Selleks et fond saaks katta erakordsed likviidsusvajadused, mis võivad tekkida ajal, mil investoritelt on märgitud kapital sisse nõutud ja kapital ei ole veel tegelikult arvele laekunud, tuleks samuti lubada lühiajalist laenamist, tingimusel et see ei ületa sissenõudmata märgitud kapitali suurust.

(14)  Tagamaks, et kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid turustatakse ainult investoritele, kellel on ▌kogemused, teadmised ja asjatundlikkus teha oma investeerimisotsuseid ise ning nõuetekohaselt hinnata riske, mida need fondid endas kätkevad, ning selleks, et investorid ei kaotaks usaldust kvalifitseeruvate riskikapitalifondide vastu, tuleks kehtestada teatavad konkreetsed kaitsemeetmed. Seepärast tuleks kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid ▌turustada üksnes investoritele, kes on kutselised kliendid või keda võib käsitleda kutseliste klientidena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta(8). ▌ Piisavalt laia kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investorite baasi olemasoluks oleks samuti soovitatav, et kvalifitseeruvatele riskikapitalifondidele oleks juurdepääs ka teatavatel teistel investoritel, sealhulgas varakatel üksikisikutel. Kõnealuste teiste investorite jaoks tuleks siiski sätestada konkreetsed kaitsemeetmed tagamaks, et kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid turustatakse üksnes investoritele, kellel on sellisteks investeeringute tegemiseks asjakohane profiil. Nende kaitsemeetmetega välistatakse turustamine perioodiliste säästuplaanide kasutamise kaudu. Lisaks tuleks riskikapitalifondi valitsemisega seotud juhtidele, direktoritele või töötajatele võimaldada investeerimist kvalifitseeruvasse riskikapitalifondi, mida nad valitsevad, sest sellistel isikutel on piisavalt teadmisi, et osaleda riskikapitali investeeringutes.

(15)  Tagamaks, et nimetust 'EuVECA’ kasutavad üksnes need riskikapitalifondide valitsejad, kelle käitumine turul vastab ühtsetele kvaliteedikriteeriumidele, tuleks käesoleva määrusega kehtestada eeskirjad äritegevuse ning riskikapitalifondi valitseja ja investorite suhte kohta. Samal põhjusel tuleks käesolevas määruses sätestada ühtsed tingimused huvide konfliktide käsitlemiseks kõnealuste fondivalitsejate poolt. Nende eeskirjadega tuleks samuti nõuda, et fondivalitseja on huvide konflikti nõuetekohase käsitlemise tagamiseks sisse seadnud vajaliku organisatsioonilise ja halduskorra.

(15a)  Kui riskikapitalifondi valitseja kavatseb delegeerida ülesandeid kolmandatele isikutele, ei tohiks asjaolu, et fondivalitseja on delegeerinud ülesanded kolmandale isikule, mõjutada fondivalitseja vastutust riskikapitalifondi ja selle investorite suhtes. Samuti ei tohiks fondivalitseja delegeerida ülesandeid sellisel määral, et teda ei saa enam pidada riskikapitalifondi valitsejaks ning ta muutub fiktiivseks äriühinguks. Riskikapitalifondi valitseja peaks jääma püsivalt vastutavaks delegeeritud volituste nõuetekohase täitmise ja käesoleva määrusega vastavuse tagamise eest. Ülesannete delegeerimine ei tohiks vähendada riskikapitalifondi valitseja järelevalve tõhusust ning eelkõige ei tohiks see takistada riskikapitalifondi valitseja tegutsemist ega riskikapitalifondi valitsemist investorite parimates huvides.

(16)  Nimetuse 'EuVECA’ usaldusväärsuse tagamiseks tuleks käesolevas määruses sätestada ka riskikapitalifondi valitseja töökorralduse kvaliteedikriteeriumid. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada ühtsed, proportsionaalsed nõuded vajaduse kohta omada ▌piisavaid tehnilisi ja inimressursse ▌.

(16a)  Selleks et tagada kvalifitseeruva riskikapitalifondi nõuetekohane valitsemine ja fondivalitseja suutlikkus katta selle tegevusest põhjustatud võimalikke riske, tuleks käesolevas määruses sätestada kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejatele ühtsed, proportsionaalsed nõuded vajaduse kohta omada piisavaid omavahendeid. Sellised omavahendid peaksid olema piisavalt suured, et tagada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide järjepidevus ja nõuetekohane valitsemine.

(17)  Investorite kaitse eesmärgil on vaja tagada kvalifitseeruva riskikapitalifondi varade nõuetekohane hindamine. Seepärast peaks kvalifitseeruva riskikapitalifondi fonditingimustes või põhikirjas olema sätestatud varade väärtuse hindamise eeskirjad. See peaks tagama väärtuse hindamise usaldusväärsuse ja läbipaistvuse.

(18)  Tagamaks, et nimetust 'EuVECA’ kasutavate riskikapitalifondide valitsejad annavad oma tegevusest piisavalt aru, tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad aastaaruannete esitamise kohta.

(19)  Nimetuse 'EuVECA’ usaldusväärsuse tagamiseks investorite silmis on vajalik, et seda kasutavad üksnes riskikapitalifondi valitsejad, kes on oma investeerimispoliitikas ja investeerimise eesmärkides täielikult läbipaistvad. Käesoleva määrusega tuleks seepärast kehtestada ühtsed eeskirjad teabe avaldamise nõuete kohta, mida riskikapitalifondi valitsejal on kohustus täita seoses tema investoritega. Eelkõige peaks olemas olema lepingueelne teabe avaldamise kohustus seoses kvalifitseeruva riskikapitalifondi investeerimisstrateegia ja -eesmärkide, kasutatavate investeerimisinstrumentide ning teabega kulude ning seonduvate maksude kohta, samuti seoses kvalifitseeruva fondi kavandatud investeerimise riski ja tootluse profiiliga. Läbipaistvuse kõrge taseme saavutamiseks peaksid teabe avaldamise nõuded sisaldama ka teavet riskikapitalifondi valitseja tasu arvutamise kohta.

(20)  Käesoleva määruse ühtsete nõuete täitmise tõhusa järelevalve tagamiseks kontrollib päritoluliikmesriigi pädev asutus, kas riskikapitalifondi valitseja täidab käesolevas määruses sätestatud ühtseid nõudeid. Selleks teavitab kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja, kes soovib turustada oma kvalifitseeruvate fondide osakuid või aktsiaid nimetuse 'EuVECA’ all, oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust sellisest kavatsusest. Pädev asutus peaks registreerima riskikapitalifondi valitseja siis, kui kogu vajalik teave on esitatud ja kui käesoleva määruse nõuete täitmiseks on olemas sobiv kord. Registreerimine peaks kehtima kogu Euroopa Liidus.

(20a)  Selleks et tagada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide aktsiate ja osakute tõhus piiriülene turustamine, peaks fondivalitseja registreerimine olema võimalikult kiire.

(20b)  Kuigi fondide asjakohase kasutamise tagamiseks on käesolevas määruses olemas kaitsemeetmed, peaksid järelevalveasutused hoolikalt jälgima, et neist kaitsemeetmetest ka kinni peetakse.

(21)  Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide täitmise tõhusa järelevalve tagamiseks peaks käesolev määrus hõlmama eeskirju olukordade kohta, kui päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele edastatud teavet on vaja ajakohastada.

(22)  Käesoleva määruse nõuete täitmise tõhusaks järelevalveks peaks olema selles määruses sätestatud pädevate järelevalveasutuste vahelise piiriülese teavitamise protsess, mille algatab riskikapitalifondi valitseja registreerimine päritoluliikmesriigis.

(23)  Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamise läbipaistvate tingimuste säilitamiseks kogu Euroopa Liidus tuleks anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010(9) asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele) ülesanne pidada kõigi käesoleva määruse kohaselt registreeritud kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate ja nende hallatavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide keskandmebaasi.

(23a)  Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selge ja tõendatav alus arvata, et riskikapitalifondi valitseja rikub tema territooriumil käesolevat määrust, tuleks tal sellest kohe teatada päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, kes peaks võtma asjakohaseid meetmeid.

(23b)  Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus ei võta meetmeid mõistliku aja jooksul või kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest hoolimata jätkab riskikapitalifondi valitseja tegutsemist viisil, mis on selgelt vastuolus käesoleva määrusega, võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist võtta investorite kaitsmiseks kõik vajalikud meetmed, muu hulgas takistada asjaomasel fondivalitsejal oma riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid vastuvõtva liikmesriigi territooriumil turustada.

(24)  Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide tõhusa järelevalve tagamiseks peaks käesolev määrus sisaldama pädevate asutuste käsutuses olevate järelevalvevolituste loetelu.

(25)  Käesolevas määruses tuleks selle nõuetekohase jõustamise tagamiseks sätestada haldussanktsioonid ja meetmed juhuks, kui rikutakse käesoleva määruse põhisätteid, milleks on eeskirjad portfelli struktuuri kohta, kaitsemeetmed seoses aktsepteeritavate investorite kindlakstegemisega ja eeskirjad selle kohta, et nimetust 'EuVECA’ võivad kasutada üksnes registreeritud riskikapitalifondide valitsejad. Sätestada tuleks, et põhisätete rikkumisega kaasneb nimetuse kasutamise keeld ja riskikapitalifondi valitseja registrist kõrvaldamine.

(26)  Järelevalvealast teavet tuleks vahetada päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahel.

(27)  Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide täitmise üle järelevalvet teostavate üksuste vaheliseks tõhusaks õigusalaseks koostööks on vaja, et ametisaladuse kõrget taset nõutakse kõigilt asjaomastelt siseriiklikelt ametiasutustelt ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt.

(28)  Finantsteenuste tehnilised standardid peaksid tagama järjepideva ühtlustamise ning järelevalve kõrge taseme kogu Euroopa Liidus. Kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(29)  Komisjonil peaks olema ka õigus võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid ELi toimimise lepingu artiklile 291 kohaste rakendusaktidega ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)(10), artikliga 15. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tuleks teha ülesandeks koostada käesolevas määruses osutatud teatamise vormi ▌rakenduslikud tehnilised standardid.

(30)  Käesolevas määruses sätestatud nõuete täpsustamiseks tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu õigusakte kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 seoses huvide konflikti liikidega, mida riskikapitalifondi juhid peavad vältima, ning sellega seoses võetavate meetmetega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(32)  Hiljemalt neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva tuleks määrus riskikapitalituru arengu arvessevõtmiseks läbi vaadata. Läbivaatamine peaks hõlmama üldist ülevaadet käesoleva määruse eeskirjade toimimisest ning nende kohaldamisel omandatud kogemustest. Komisjon peaks läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud.

(32a)  Sellele lisaks peaks komisjon hiljemalt 22. juulil 2017 alustama käesoleva määruse ning ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate ja nende valitsejate suhtes kehtivate teiste eeskirjade (eriti direktiivi 2011/61/EL) vastastikmõju läbivaatamist. Eelkõige tuleks läbivaatamise käigus käsitleda käesoleva määruse kohaldamisala ning anda hinnang, kas on vajalik seda laiendada, et võimaldada suuremate alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatel kasutada nimetust ’EuVECA’. Komisjon peaks läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud.

(32b)  Nimetatud läbivaatamise käigus tuleks komisjonil anda hinnang tõkete kohta, mis võivad olla takistanud fondide kasutuselevõttu investorite poolt, sh usaldatavuse järelevalvet käsitlevate muude määruste mõju kohta institutsionaalsetele investoritele. Lisaks peaks komisjon koguma andmeid, et hinnata EuVECA panust teistesse liidu programmidesse, mille eesmärk on samuti toetada innovatsiooni liidus, nt Horisont 2020.

(32c)  Pidades silmas komisjoni teatist tegevuskava kohta VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks ja komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist ’Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus. Innovaatiline liit’, on oluline kogu liidu ulatuses tagada riskikapitalituru toetamiseks kasutatavate avalike kavade tõhusus ning kooskõlastatus ja vastastikune sidusus liidu erinevate poliitikate vahel, mille eesmärgiks on innovatsiooni soodustamine, sh konkurentsi- ja teaduspoliitika vahel. Liidu majanduskasvu ja innovatsioonipoliitika keskmes on keskkonnahoidlik tehnoloogia, arvestades liidu eesmärki olla aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu ning energia- ja ressursitõhususe alal maailmas juhtpositsioonil, sh seoses VKEde rahastamisega. Käesoleva määruse läbivaatamisel on oluline hinnata selle mõju nimetatud eesmärgi saavutamisele.

(32d)  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks hindama oma personali- ja ressursivajadusi, mis tulenevad tema volituste ja ülesannete ülevõtmisest vastavalt käesolevale määrusele, ning esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande.

(32e)  Euroopa Investeerimisfond (EIF) investeerib muu hulgas riskikapitalifondidesse üle kogu liidu. Käesolevas määruses sisalduvad meetmed, mis võimaldavad lihtsamalt määratleda riskikapitalifonde kindlaksmääratud ühiste joonte alusel, peaksid muutma EIFi jaoks kergemaks käesoleva määruse põhiste riskikapitalifondide identifitseerimise võimalike investeerimisobjektidena. Seetõttu tuleks julgustada Euroopa Investeerimisfondi investeerima Euroopa riskikapitalifondidesse.

(33)  Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ja peetakse kinni põhimõtetest, mida on tunnustatud eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, sealhulgas era- ja perekonnaelu austamine (artikkel 7) ja ettevõtlusvabadus (artikkel 16).

(34)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)(11) reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist liikmesriikides liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige liikmesriikide määratud sõltumatute riigiasutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)(12) reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt ning Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all.

(35)  Käesolev määrus ei tohiks piirata riigiabi eeskirjade kohaldamist kvalifitseeruva riskikapitalifondi suhtes.

(36)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamise suhtes ühtsete nõuete kohaldamise tagamist ning lihtsa riskikapitalifondide valitsejate registreerimissüsteemi loomist, võttes seejuures täielikult arvesse vajadust tasakaalustada nimetuse ’EuVECA’ kasutamisega seotud ohutus ja usaldusväärsus riskikapitalituru tõhusa toimimise ja eri sidusrühmade jaoks tekkiva kuluga, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seepärast, arvestades meetme ulatust ja mõju, on nimetatud eesmärke võimalik paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, -ALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Käesolevas määruses on sätestatud ühtsed nõuded ja tingimused selliste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate jaoks, kes soovivad kasutada nimetust 'EuVECA’ seoses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamisega Euroopa Liidus, aidates seega kaasa siseturu tõrgeteta toimimisele. Määruses on sätestatud ühtsed eeskirjad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamiseks aktsepteeritavatele investoritele kogu Euroopa Liidus, kvalifitseeruvate riskikapitalifondide portfelli struktuuri kohta, aktsepteeritavate investeerimisinstrumentide ning -tehnikate kohta, mida kasutavad kvalifitseeruvad riskikapitalifondid, ning ka kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid kogu Euroopa Liidus turustavate riskikapitalifondide valitsejate korraldus, käitumine ja läbipaistvus.

Artikkel 2

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse artikli 3 punktis b määratletud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kes haldavad selliseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid, mille valitsetavate varade kogumaht ei ületa direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnist, kes on asutatud Euroopa Liidus ning kes peavad end registreerima oma päritoluliikmesriigi pädevate asutuste juures vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punktile a, tingimusel, et need valitsejad haldavad ▌kvalifitseeruvate riskikapitalifondide portfelle ▌.

1a.  Riskikapitalifondi valitsejad, kes on registreeritud käesoleva määruse alusel vastavalt artiklile 13 ning kelle fondi varade kogumaht edaspidi kasvab ja ületab direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise ning kellel seetõttu on vastavalt sama direktiivi artiklile 6 vaja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste tegevusluba, võivad jätkuvalt kasutada nimetust ’EuVECA’ seoses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide aktsiate ja osakute turustamisega Euroopa Liidus, tingimusel et nad ka edaspidi järgivad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osas alati käesoleva määruse artikli 3, artikli 5 ning artikli 12 punktide b ja g a sätteid.

1b.  Riskikapitalifondi valitsejad, kes on registreeritud vastavalt käesolevale määrusele, võivad valitseda ka direktiivi 2009/65/EÜ alusel tegevusluba vajavaid eurofonde, tingimusel et nad on välised valitsejad.

Artikkel 3

Käesolevas määruses kasutatakse järgmiseid mõisteid:

  a) ’kvalifitseeruv riskikapitalifond’ – ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, kes:
   i) kavatseb investeerida vähemalt 70% oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast kvalifitseeruvatesse investeeringutesse ajavahemiku jooksul, mis on sätestatud kvalifitseeruva riskikapitalifondi fonditingimustes või põhikirjas;
   ii) ei kasuta kunagi rohkem kui 30% fondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast muude kui kvalifitseeruvate investeeringute soetamiseks;
  iii) on asutatud liikmesriigi territooriumil või kolmandas riigis, tingimusel et kolmas riik:

Alapunktides i ja ii mainitud piirmäärad arvutatakse investeeritavate summade alusel pärast kõikide asjakohaste kulude ning sularaha ja raha ekvivalendi hoiuste mahaarvamist;
   ei kohalda maksumeetmeid, mis hõlmavad maksude puudumist või nominaalmaksumäärasid või mille puhul pakutakse soodustusi isegi ilma reaalse majandustegevuse või märkimisväärse kohalolekuta kolmandas riigis, kes sellised maksusoodustusi pakub;
   omab asjakohast koostöökorda riskikapitalifondi valitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutustega, mis tähendab, et on tagatud tõhus teabevahetus vastavalt käesoleva määruse artiklile 21, võimaldades pädevatel asutustel teostada käesoleva määruse kohaseid ülesandeid;
   ei ole rahapesuvastase töökonna poolt kantud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastasest koostööst keelduvate riikide ja territooriumide nimekirja;
   on sõlminud tegevusloa saanud riskikapitalifondi valitseja päritoluliikmesriigiga ja kõikide teiste liikmesriikidega, kus kavatsetakse kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid turustada, kokkuleppe, millega tagatakse, et see kolmas riik järgib täielikult OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud standardeid, ja tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise, sh mitmepoolsete maksustamisalaste lepingute osas.
   aa) ’asjakohased kulud’ – kõik tasud, maksed ja kulud, mis on otseselt või kaudselt investorite kanda ning mis on lepitud kokku kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja ja investorite vahel;
   b) ’ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja’ – alternatiivne investeerimisfond, nagu see on määratletud direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a;
  c) ’kvalifitseeruvad investeeringud’ – üks järgmistest instrumentidest:
  i) omakapitali või kvaasiomakapitali instrumendid,
   mille on emiteerinud kvalifitseeruv portfelliettevõtja ning mille on kvalifitseeruv riskikapitalifond omandanud kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt otse, ▌
   mille on emiteerinud kvalifitseeruv portfelliettevõtja kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud kapitaliväärtpaberi vastu, või
   mille on emiteerinud ettevõtja, kes on kvalifitseeruva portfelliettevõtja enamusosalusega tütarettevõtja, ning mille on omandanud kvalifitseeruv riskikapitalifond kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud omakapitaliinstrumendi vastu;
   ii) tagatisega või tagatiseta laenud kvalifitseeruva riskikapitalifondi poolt sellisele kvalifitseeruvale portfelliettevõtjale, milles kvalifitseeruv riskikapitalifond juba omab kvalifitseeruvaid investeeringuid, tingimusel et sellisteks laenudeks ei kasutata rohkem kui 30% kvalifitseeruva riskikapitalifondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast;
   iii) kvalifitseeruva portfelliettevõtja osakud, mis on omandatud selle ettevõtja olemasolevatelt osanikelt;
   iv) ühe või mitme muu kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakud või aktsiad, tingimusel et need kvalifitseeruvad riskikapitalifondid ei ole ise investeerinud rohkem kui 10% oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast teistesse kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse;
  d) ’kvalifitseeruv portfelliettevõtja’ – ettevõtja:
  i) kes kvalifitseeruva riskikapitalifondi poolt investeeringu tegemise ajal:
   ei oma luba kaubelda reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis (MTF) vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 14 ja punktis 15 kindlaks määratule,
   kes annab tööd alla 250 inimesele, ja
   kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle aastane bilansimaht ei ületa kokku 43 miljonit eurot;
   ii) kes ise ei ole ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja;
  iii) kes ei ole ise üks või mitu järgnevatest:
   krediidiasutus direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 1 tähenduses,
   investeerimisühing direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 punkti 1 tähenduses,
   kindlustusandja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punkti 1 tähenduses,
   finantsvaldusettevõtja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 19 tähenduses, või
   segavaldusettevõtja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 20 tähenduses;
  iv) kes on asutatud liikmesriigi territooriumil või kolmandas riigis, tingimusel et kolmas riik:
   ei kohalda maksumeetmeid, mis hõlmavad maksude puudumist või nominaalmaksumäärasid või mille puhul pakutakse soodustusi isegi ilma reaalse majandustegevuse või märkimisväärse kohalolekuta kolmandas riigis, kes sellised maksusoodustusi pakub,
   ei ole rahapesuvastase töökonna poolt kantud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastasest koostööst keelduvate riikide ja territooriumide nimekirja,
   on sõlminud tegevusloa saanud riskikapitalifondi valitseja päritoluliikmesriigiga ja kõikide teiste liikmesriikidega, kus kavatsetakse kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid turustada, kokkuleppe, millega tagatakse, et see kolmas riik järgib täielikult OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud standardeid, ja tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise, sh mitmepoolsete maksustamisalaste lepingute osas;
   e) ’omakapital’ – omandiosalus ettevõtjas, väljendatuna kvalifitseeruva portfelliettevõtja investoritele väljastatud osakutes või muus kapitaliosaluse vormis;
   f) ’kvaasiomakapital’ – mis tahes tüüpi finantsinstrumendid, milles on ühendatud omakapital ja võlg, mille puhul on instrumendilt saadav kasum seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole tagasimaksmine kohustuste täitmata jätmise korral täielikult tagatud;
   g) ’turustamine’ – riskikapitalifondi valitseja algatusel või riskikapitalifondi valitseja nimel sellise riskikapitalifondi osakute või aktsiate otsene või kaudne pakkumine või emissioon, mida ta haldab üksi või koos investoritega, kes asuvad Euroopa Liidus või kelle registrijärgne asukoht on Euroopa Liidus;
   h) ’märgitud kapital’ – kohustuse võtmine, mille alusel peab investor ajavahemiku jooksul, mis on sätestatud kvalifitseeruva riskikapitalifondi fonditingimustes või põhikirjas, omandama riskikapitalifondi osaluse või tegema riskikapitalifondi kapitali sissemakseid;
   i) ’riskikapitalifondi valitseja’ – juriidiline isik, kes haldab tavapärase äritegevuse raames vähemalt ühte kvalifitseeruvat riskikapitalifondi;
   j) ’päritoluliikmesriik’ – liikmesriik, kus riskikapitalifondi valitseja on asutatud ja kus ta peab end registreerima pädevate asutuste juures vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punktile a;
   k) ’vastuvõttev liikmesriik’ – muu liikmesriik kui päritoluliikmesriik, kus riskikapitalifondi valitseja turustab kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid vastavalt käesolevale määrusele;
   l) ’pädev asutus’ – riigi ametiasutus, millele päritoluliikmesriik on õigusnormi alusel andnud ülesande registreerida ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejad vastavalt artikli 2 lõikes 1 osutatule;
   la) ’eurofond’ – vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, kes saab tegevusloa vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 5 sätetele.

Seoses esimese lõigu alapunktiga i saab kvalifitseeruv riskikapitalifond ise riskikapitalifondi valitsejana tegevusloa, kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi õiguslik vorm võimaldab sisemist valitsemist ning kui selle juhtorgan otsustab välist valitsejat mitte nimetada. Kvalifitseeruvat riskikapitalifondi, kes on registreeritud sisemise riskikapitalifondi valitsejana, ei saa registreerida teiste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate välise riskikapitalifondi valitsejana.

II PEATÜKK

NIMETUSE ’EuVECA’ KASUTAMISE TINGIMUSED

Artikkel 4

Riskikapitalifondi valitsejatel, kes täidavad käesolevas peatükis sätestatud nõudeid, on õigus kasutada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamisel Euroopa Liidus nimetust ’EuVECA ’.

Artikkel 5

1.  Riskikapitalifondi valitseja tagab, et kvalifitseeruvate investeeringute kõrval muud vara soetades ei kasutata fondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast rohkem kui 30% muude kui kvalifitseeruvate investeeringute tarvis. 30% arvutatakse investeeritavate summade alusel pärast kõikide asjakohaste kulude mahaarvamist. Selle piirmäära arvutamisel ei võeta arvesse sularaha ja raha ekvivalendi hoiuseid, sest sularaha ja raha ekvivalenti ei käsitleta investeeringutena.

2.  Riskikapitalifondi valitseja ei ▌kasuta kvalifitseeruva riskikapitalifondi tasandil ühtegi meetodit, millega suureneks fondi riskipositsioon üle fondi märgitud kapitali taseme, kas sularaha või väärtpaberite laenamise, tuletisinstrumendi positsioonide kaudu või mis tahes muul viisil.

2a.  Riskikapitalifondi valitseja võib laenata, emiteerida võlakohustusi või anda kvalifitseeruva riskikapitalifondi tasandil tagatisi ainult tingimusel, et sellised laenud, võlakohustused või tagatised on hõlmatud sissenõudmata kohustustega.

Artikkel 6

1.  Riskikapitalifondi valitsejad turustavad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid üksnes investoritele, kes on kutselised kliendid vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ II lisa I jaole või keda võib taotluse korral kutseliste klientidena käsitleda vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ II lisa II jaole, või muudele investoritele, juhul kui:

   a) need muud investorid võtavad kohustuse investeerida vähemalt 100 000 eurot; ning
   b) need muud investorid kinnitavad kirjalikult investeerimise kohustuse võtmiseks sõlmitavast lepingust eraldi dokumendiga, et nad on teadlikud kavandatud siduva kohustuse või investeeringuga seonduvatest riskidest.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata investeeringute suhtes, mida teevad riskikapitalifondi valitseja juhid, direktorid või juhtimises osalevad töötajad kvalifitseeruvasse riskikapitalifondi, mida nad valitsevad.

Artikkel 7

Riskikapitalifondi valitsejad peavad enda hallatavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondidega seoses:

   a) tegutsema ausalt, piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega ning õiglaselt;
   b) kohaldama asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, et ennetada kuritarvitusi, mille puhul on alust arvata, et need võivad mõjutada investorite ja kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate huve;
   c) teostama äritegevust enda hallatavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide, enda hallatavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investorite ning turu terviklikkuse parimates huvides;
   d) olema väga hoolsad, kui nad valivad, millistesse kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse investeeringuid teevad, ning nende pideval jälgimisel;
   e) omama piisavaid teadmisi ja arusaamist kvalifitseeruvatest portfelliettevõtjatest, millesse nad investeerivad;
   ea) kohtlema investoreid õiglaselt;
   eb) tagama, et ükski investor ei saa sooduskohtlemist, v.a juhul kui selline sooduskohtlemine on ette nähtud kvalifitseeruva riskikapitalifondi fonditingimustes või põhikirjas.

Artikkel 7a

1.  Kui riskikapitalifondi valitseja kavatseb delegeerida ülesandeid kolmandatele isikutele, ei mõjuta asjaolu, et fondivalitseja on delegeerinud ülesanded kolmandale isikule, fondivalitseja vastutust kvalifitseeruva riskikapitalifondi ja selle investorite suhtes, samuti ei tohi fondivalitseja delegeerida ülesandeid sellisel määral, et teda ei saa enam pidada kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejaks, ega sellisel määral, et ta ise muutub fiktiivseks äriühinguks.

2.  Delegeerimine ei tohi vähendada riskikapitalifondi valitseja järelevalve tõhusust ning eelkõige ei tohi see takistada riskikapitalifondi valitseja tegutsemist ega kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsemist investorite parimates huvides.

Artikkel 8

1.  Riskikapitalifondi valitsejad teevad kindlaks huvide konfliktid ja väldivad neid (ning juhul kui neid ei ole võimalik vältida, siis juhivad ja jälgivad neid) ning avalikustavad need kiiresti kooskõlas lõikega 4, et vältida olukorda, kus need kahjustaksid kvalifitseeruvate riskikapitalifondide ning nende investorite huve, ning et tagada nende hallatavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide õiglane kohtlemine.

2.  Riskikapitalifondi valitseja teeb kindlaks eelkõige need huvide konfliktid, mis võivad tekkida:

   a) riskikapitalifondide valitsejate, isikute, kes tegelikult juhivad riskikapitalifondi valitseja äritegevust, töötajate või isikute, kes otse või kaudselt kontrollivad riskikapitalifondi valitsejat või keda kontrollib riskikapitalifondi valitseja, ning kvalifitseeruva riskikapitalifondi, keda haldavad riskikapitalifondi valitsejad, või nende kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investorite vahel;
   b) kvalifitseeruva riskikapitalifondi või selle kvalifitseeruva riskikapitalifondi investorite ning muu kvalifitseeruva riskikapitalifondi, mida haldab sama riskikapitalifondi valitseja, või selle muu kvalifitseeruva riskikapitalifondi investorite vahel;
   ba) kvalifitseeruva riskikapitalifondi või selle kvalifitseeruva riskikapitalifondi investorite ning mõne teise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või eurofondi, mida haldab sama riskikapitalifondi valitseja, või selle teise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või eurofondi investorite vahel.

3.  Riskikapitalifondi valitsejad tagavad tõhusa organisatsioonilise ja halduskorra ja rakendavad seda, et täita lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded.

4.  Vastavalt lõikes 1 osutatule avalikustatakse huvide konfliktid juhul, kui riskikapitalifondi valitseja kehtestatud organisatsiooniline kord huvide konfliktide tuvastamiseks, ennetamiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks ei ole küllaldane, et piisava kindlusega tagada kliendi huvide kahjustamise ohu vältimine. Riskikapitalifondi valitsejad avalikustavad investoritele enne nende nimel äritegevuse alustamist selgelt huvide konfliktide üldise laadi või allika.

5.  Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 23 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse järgmist:

   a) käesoleva artikli lõikes 2 osutatud huvide konfliktide liigid;
   b) meetmed, mida riskikapitalifondide valitsejad võtavad seoses struktuuri ning organisatsiooniliste ja haldusmenetlustega, et tuvastada, ennetada, juhtida, jälgida ja avalikustada huvide konfliktid.

Artikkel 9

Riskikapitalifondide valitsejatel peab alati olema piisavaid omavahendeid ning nad peavad alati kasutama asjakohaseid ja piisavaid tehnilisi ja inimressursse kvalifitseeruvate riskikapitalifondide korrektseks valitsemiseks.

Riskikapitalifondide valitsejatel on igal ajal kohustus tagada, et nad suudavad põhjendada omavahendite piisavust tegevuse järjepidevuse kindlustamiseks ning põhjendada, miks need vahendid on piisavad, nagu täpsustatud artiklis 12.

Artikkel 10

Varade väärtuse hindamise eeskirjad tuleb sätestada iga kvalifitseeruva riskikapitalifondi fonditingimustes või põhikirjas ning need peavad tagama usaldusväärse ja läbipaistva hindamisprotsessi.

Kasutatava hindamiskorraga tagatakse, et varasid hinnatakse nõuetekohaselt ning varade väärtust arvutatakse vähemalt üks kord aastas.

Artikkel 11

1.  Riskikapitalifondi valitseja teeb päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele kättesaadavaks aastaaruande iga hallatava kvalifitseeruva riskikapitalifondi kohta hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Aruandes kirjeldatakse kvalifitseeruva riskikapitalifondi portfelli struktuuri ja viimase aasta tegevust. Aruandes avalikustatakse ka kvalifitseeruva riskikapitalifondi kasum selle tegevuse lõpuks ning vajaduse korral selle tegevuse jooksul jaotatud kasum. See sisaldab kvalifitseeruva riskikapitalifondi auditeeritud raamatupidamise aastaaruannet. Audit kinnitab, et raha ja varasid hoitakse fondi nimel ning et riskikapitalifondi valitseja on loonud asjakohase registri ja peab seda ning rakendab kontrollimeetmeid seoses mis tahes volituste kasutamisega ja kontrolliga kvalifitseeruva riskikapitalifondi raha ja varade ning selle investorite üle, ning see viiakse läbi vähemalt üks kord aastas. Aastaaruanne koostatakse vastavalt kehtivatele aruandlusstandarditele ning riskikapitalifondi valitseja ja investorite vahel kokku lepitud tingimustele. Riskikapitalifondi valitseja esitab aruande investoritele nende taotlusel. Riskikapitalifondi valitsejad ja investorid võivad omavahel kokku leppida teabe täiendavas üksteisele avalikustamises.

2.  Juhul kui riskikapitalifondi valitsejal on kohustus avalikustada kvalifitseeruva riskikapitalifondi majandusaasta aruanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivile 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele(13), võidakse lõikes 1 osutatud teave esitada kas eraldi või majandusaasta aruande täiendava osana.

Artikkel 12

1.  Riskikapitalifondide valitsejad teavitavad seoses nende valitsetavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondidega oma investoreid enne investeerimisotsust selgel ja arusaadaval viisil järgmistest asjaoludest:

   a) riskikapitalifondi valitseja ja kõigi teiste selliste teenuseosutajate andmed, kellel on lepinguline suhe riskikapitalifondi valitsejaga seoses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide haldamisega, ning nende ülesannete kirjeldus;
   aa) riskikapitalifondi valitsejale saada olevate omavahendite summa, samuti üksikasjalik avaldus selle kohta, miks on fondivalitseja seisukohal, et nendest omavahenditest jätkub piisavate inim- ja tehniliste ressursside säilitamiseks, mida on vaja tema kvalifitseeruvate riskikapitalifondide nõuetekohaseks valitsemiseks;
  b) kvalifitseeruva riskikapitalifondi investeerimisstrateegia ja -eesmärkide kirjeldus, sealhulgas:
   i) nende kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate liigid, millesse riskikapitalifond kavatseb investeerida;
   ii) mis tahes muud kvalifitseeruvad riskikapitalifondid, millesse riskikapitalifond kavatseb investeerida;
   iii) nende kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate liigid, millesse mõni teine alapunktis ii osutatud kvalifitseeruv riskikapitalifond kavatseb investeerida;
   iv) mittekvalifitseeruvad investeeringud, mida riskikapitalifond kavatseb teha;
   v) tehnikad, mida riskikapitalifond kavatseb kasutada; ning
   vi) kõik kohaldatavad investeerimispiirangud;
   c) kvalifitseeruva riskikapitalifondi riskiprofiili ning selliste varadega seotud riskide kirjeldus, millesse fond võib investeerida, või investeerimistehnikad, mida võidakse kasutada;
   d) kvalifitseeruva riskikapitalifondi väärtuse hindamise menetluse ja varade väärtuse hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate varade väärtuse määramisel kasutatavad meetodid;
   e) riskikapitalifondi valitseja tasu arvutamise kirjeldus;
   f) kõigi asjakohaste kulude kirjeldus ja nende maksimaalne summa ▌;
   g) olemasolu korral kvalifitseeruva riskikapitalifondi varasemad tulemused;
   ga) ettevõtluse toetusteenused ja muud tugitegevused, mida kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja osutab või korraldab kolmandate isikute kaudu, et soodustada kvalifitseeruvalt riskikapitalifondilt investeeringuid saavate kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate tegevuse arengut, laienemist või anda neile muud tuge teostatavateks tegevusteks, või kui selliseid teenuseid või tegevusi ei pakuta, siis selle asjaolu selgitus;
   h) selliste menetluste kirjeldus, mille abil kvalifitseeruv riskikapitalifond võib muuta oma investeerimisstrateegiat või -poliitikat või mõlemat.

1a.  Kogu lõikes 1 osutatud teave peab olema õiglane, selge ja mitteeksitav. Seda ajakohastatakse ja vaadatakse vajaduse korral korrapäraselt läbi.

2.  Kui kvalifitseeruval riskikapitalifondil on kohustus avaldada prospekt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivile 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta(14) või kvalifitseeruvat riskikapitalifondi hõlmavale siseriiklikule õigusele, siis võidakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave esitada kas eraldi või prospekti osana.

III PEATÜKK

JÄRELEVALVE JA HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 13

1.  Riskikapitalifondide valitsejad, kes kavatsevad turustada oma kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid nimetuse ’EuVECA’ all, teavitavad oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust vastavast kavatsusest ning esitavad järgmise teabe:

   a) kvalifitseeruvate riskikapitalifondide äritegevust tegelikult juhtivate isikute andmed;
   b) kvalifitseeruvate riskikapitalifondide andmed, mille osakuid või aktsiaid turustatakse, ning nende investeerimisstrateegiad;
   c) teave II peatüki nõuete täitmiseks kehtestatud korra kohta;
   d) nimekiri liikmesriikidest, kus riskikapitalifondi valitseja kavatseb iga kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid turustada;
   da) nimekiri liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest, kus riskikapitalifondi valitseja on asutanud või kavatseb asutada kvalifitseeruvaid riskikapitalifonde.

2.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus registreerib Euroopa riskikapitalifondi valitseja üksnes juhul, kui ta on veendunud järgmiste tingimuste täitmises:

   -a) kvalifitseeruvate riskikapitalifondide äritegevust tegelikult juhtivad isikud on piisavalt hea mainega ning kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja investeerimisstrateegiates piisavalt kogenud;
   a) kogu lõikes 1 nõutav teave on esitatud;
   b) lõike 1 punkti c kohaselt teavitatud kord on sobilik II peatüki nõuete täitmiseks;
   ba) lõike 1 punkti e kohaselt esitatud nimekiri näitab, et kõik kvalifitseeruvad riskikapitalifondid on asutatud vastavalt käesoleva määruse artikli 3 punkti a alapunktile iii.

3.  Registreerimine kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil ja võimaldab riskikapitalifondide valitsejatel turustada kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid nimetuse ’EuVECA’ all kogu Euroopa Liidus.

Artikkel 14

Riskikapitalifondi valitseja teavitab selle päritoluliikmesriigi pädevat asutust, kus riskikapitalifondi valitseja kavatseb turustada:

   a) uue kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid;
   b) olemasoleva kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid liikmesriigis, mida ei ole märgitud artikli 13 lõike 1 punktis d osutatud loetelus.

Artikkel 15

1.  Vahetult pärast riskikapitalifondi valitseja registreerimist, uue kvalifitseeruva riskikapitalifondi lisamist, uue asukoha lisamist kvalifitseeruva riskikapitalifondi asutamiseks või uue liikmesriigi lisamist, kus riskikapitalifondi valitseja kavatseb kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid turustada, teavitab päritoluliikmesriigi pädev asutus riskikapitalifondi valitseja registreerimisest neid liikmesriike, keda on loetletud vastavalt artikli 13 lõike 1 punktile d, ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet.

2.  Vastuvõtvad liikmesriigid, kes on loetletud vastavalt artikli 13 lõike 1 punktile d, ei kehtesta vastavalt artiklile 13 registreeritud riskikapitalifondi valitsejale nõudeid ega haldusmenetlusi seoses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamisega, samuti ei nõua nad enne tegevusega alustamist turustamise heakskiitmist.

3.  Käesoleva artikli ühtse kohaldamise tagamiseks töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks teavitamise vorm.

4.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt (15).

5.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud menetlusele.

Artikkel 16

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab keskandmebaasi, mis on interneti kaudu avalikult kättesaadav ning milles on loetletud kõik käesoleva määruse kohaselt Euroopa Liidus registreeritud riskikapitalifondide valitsejad ning kõik kvalifitseeruvad riskikapitalifondid, mille osakuid või aktsiaid nad turustavad, samuti riigid, kus neid turustatakse.

Artikkel 17

1.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus teostab järelevalvet käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle.

1a.  Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selge ja tõendatav alus arvata, et riskikapitalifondi valitseja rikub tema territooriumil käesolevat määrust, teatab ta sellest kohe päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, kes võtab asjakohased meetmed.

1b.  Kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest hoolimata või seetõttu, et päritoluliikmesriigi pädev asutus ei võta meetmeid mõistliku aja jooksul, jätkab riskikapitalifondi valitseja tegutsemist viisil, mis on selgelt vastuolus käesoleva määrusega, võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist võtta investorite kaitsmiseks kõik vajalikud meetmed, muu hulgas takistada asjaomasel fondivalitsejal oma riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid vastuvõtva liikmesriigi territooriumil turustada.

Artikkel 18

Pädevatel asutustel on kooskõlas siseriikliku õigusega kõik oma ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused. Neil on eelkõige järgmised volitused:

   a) nõuda juurdepääsu kõigile dokumentidele, olenemata nende vormist, ning saada nende dokumentide koopiad või teha nendest koopiaid;
   b) nõuda riskikapitalifondi valitsejalt teabe viivitamatut esitamist;
   c) nõuda teavet igalt isikult, kes on seotud riskikapitalifondi valitseja tegevusega või kvalifitseeruva riskikapitalifondiga;
   d) teostada kohapealseid etteteatatud või etteteatamata kontrolle;
   da) võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et riskikapitalifondi valitseja täidab jätkuvalt käesoleva määruse nõudeid;
   e) anda korraldus, millega tagatakse, et riskikapitalifondi valitseja täidab käesoleva määruse nõudeid ning hoidub kordamast käitumist, mis võib põhjustada käesoleva määruse nõuete rikkumist.

Artikkel 19

1.  Liikmesriigid sätestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate haldusõiguslike karistuste ja meetmete kohta ning võtavad nende rakendamise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Sätestatud haldusõiguslikud karistused ja meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.  Liikmesriigid teavitavad hiljemalt ...(16) lõikes 1 osutatud eeskirjadest komisjoni ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Nad teavitavad komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata eeskirjade mis tahes hilisematest muudatustest.

Artikkel 20

1.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus võtab proportsionaalsuse põhimõtet järgides kõik lõikes 2 osutatud asjakohased meetmed, kui riskikapitalifondi valitseja:

   a) ei täida portfelli struktuurile kohaldatavaid nõudeid, rikkudes artiklit 5;
   b) turustab kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid mitteaktsepteeritavatele investoritele, rikkudes artiklit 6;
   c) kasutab nimetust ’EuVECA’, ilma et oleks end registreerinud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse juures vastavalt artiklile 13;
   ca) kasutab nimetust ’EuVECA’ selliste fondide osakute või aktsiate turustamiseks, mida ei ole asutatud kooskõlas käesoleva määruse artikli 3 punkti a alapunktiga iii;
   cb) on registreerimiseks esitanud valeandmeid või kasutanud muid ebaausaid võtteid, rikkudes artiklit 13;
   cc) ei tegutse oma äritegevuses ausalt, piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega ning õiglaselt, rikkudes artikli 7 punkti a;
   cd) ei kohalda asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, et ennetada kuritarvitusi, rikkudes artikli 7 punkti b;
   ce) jätab korduvalt täitmata artikli 11 nõuded seoses aastaaruandega;
   cf) jätab korduvalt täitmata kohustuse teavitada investoreid artikli 12 kohaselt.

2.  Lõikes 1 osutatud juhtudel võtab päritoluliikmesriigi pädev asutus vajaduse korral järgmised meetmed:

   -a) võtab meetmed tagamaks, et riskikapitalifondi valitseja täidab käesoleva määruse artikli 3 punkti a alapunkti iii, artikleid 5 ja 6, artikli 7 punkte a ja b ning artikleid 11, 12 ja 13;
   a) keelab nimetuse 'EuVECA’ kasutamise ning kõrvaldab riskikapitalifondi valitseja registrist.

3.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab artikli 13 lõike 1 punkti d kohaselt loetletud vastuvõtvate liikmesriikide pädevaid asutusi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata riskikapitalifondi valitseja registrist kõrvaldamisest, millele on osutatud käesoleva artikli lõike 2 punktis a.

4.  Õigus turustada Euroopa Liidus ühe või mitme kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid nimetuse 'EuVECA’ all tühistatakse viivitamata pädeva asutuse sellise otsuse tegemise kuupäevast alates, millele on viidatud lõike 2 punktis a.

Artikkel 21

1.  Pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teevad käesoleva määruse kohaste vastavate ülesannete teostamisel ▌koostööd vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010.

2.  Pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahetavad kogu vajalikku teavet ja dokumente, mis on vajalikud nende käesoleva määruse kohaste vastavate ülesannete täitmiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010, eelkõige käesoleva määruse rikkumiste kindlakstegemiseks ja heastamiseks.

Artikkel 22

1.  Kõigil pädevates asutustes või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves töötanud või töötavatel isikutel, samuti pädevate asutuste volitatud audiitoritel ning ekspertidel on ametisaladuse hoidmise kohustus. Ilma et see piiraks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvate kohtuasjade menetlemist ja käesoleva määruse kohaseid menetlusi, ei tohi konfidentsiaalset teavet, mida need isikud on saanud oma ametikohustuste täitmisel, teha teatavaks ühelegi teisele isikule või asutusele, välja arvatud niisugusel kokkuvõtlikul või üldistatud kujul, kus riskikapitalifondi valitsejaid ja kvalifitseeruvaid riskikapitalifonde eraldi identifitseerida pole võimalik.

2.  Liikmesriikide pädevaid asutusi või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ei takistata vahetamast teavet kooskõlas käesoleva määruse või muude Euroopa Liidu õigusaktidega, mis on kohaldatavad riskikapitalifondi valitsejate ja kvalifitseeruvate riskikapitalifondide suhtes.

3.  Kui pädevad asutused või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saab konfidentsiaalset teavet vastavalt lõikele 2, siis võivad nad seda kasutada üksnes oma ülesannete täitmisel ning haldus- või kohtumenetlusteks.

Artikkel 22a

Vaidluste lahendamine

Juhul kui liikmesriikide pädevad asutused ei jõua kokkuleppele ühe pädeva asutuse hinnangu, tegevuse või tegevusetuse osas valdkondades, kus käesoleva määrusega nähakse ette rohkem kui ühe liikmesriigi pädevate asutuste koostöö või kooskõlastamine, võivad pädevad asutused pöörduda kõnealuses küsimuses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poole, kes võib tegutseda vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaselt antud volitustele, tingimusel et vaidlus ei ole seotud käesoleva määruse artikli 3 punkti a alapunktiga iii ega artikli 3 punkti d alapunktiga iv.

IV PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli ▌8 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates …(17). Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib ▌ artikli 8 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli ▌ 8 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 24

1.  Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi hiljemalt neli aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva. Läbivaatamine hõlmab üldist ülevaadet käesoleva määruse eeskirjade toimimisest ning nende kohaldamisel saadud kogemustest, kaasa arvatud:

   a) mil määral on riskikapitalifondide valitsejad kasutanud eri liikmesriikides kas siseriiklikult või piiriüleselt nimetust 'EuVECA ’;
   aa) kvalifitseeruvate riskikapitalifondide geograafiline asukoht ning kas on vaja lisameetmeid tagamaks, et kvalifitseeruvad riskikapitalifondid asutatakse kooskõlas artikli 3 punkti a alapunktiga iii;
   ab) Euroopa riskikapitalifondide tehtud investeeringute geograafiline ja valdkondlik jaotus;
   ac) erinevate kvalifitseeruvate investeeringute kasutamine riskikapitalifondide valitsejate poolt ning eelkõige, kas on vaja kvalifitseeruvate investeeringute mõistet käesolevas määruses kohandada;
   b) võimalus laiendada Euroopa riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamist jaeinvestoritele;
   ba) kas oleks asjakohane täiendada käesolevat määrust depositooriumit käsitlevate eeskirjadega;
   bb) artikli 12 kohaste teabenõuete asjakohasus, eriti see, kas need on piisavad, et võimaldada investoritel teha teadlik investeerimisotsus;
   bc) liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaselt kehtestatud haldussanktsioonide ja -meetmete tulemuslikkus, proportsionaalsus ja kohaldamine;
   bd) käesoleva määruse mõju riskikapitaliturule;
   be) hinnang tõkete kohta, mis võivad olla takistanud fondide kasutuselevõttu investorite poolt, sh usaldatavuse järelevalvet käsitlevate muude liidu õigusaktide mõju kohta institutsionaalsetele investoritele.

2.  Pärast lõikes 1 osutatud läbivaatamist ja pärast konsulteerimist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek.

Artikkel 24a

1.  Komisjon alustab 22. juuliks 2017 käesoleva määruse ning ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate ja nende valitsejate suhtes kehtivate teiste eeskirjade (eriti direktiivi 2011/61/EL) vastastikmõju läbivaatamist. Läbivaatamise käigus käsitletakse käesoleva määruse kohaldamisala. Komisjon kogub andmeid, et hinnata, kas kohaldamisala on vaja laiendada, et võimaldada fondivalitsejatel, kes valitsevad riskikapitalifonde, mille varade kogumaht ületab artikli 2 lõikes 1 sätestatud künnist, saada riskikapitalifondide valitsejaks kooskõlas käesoleva määrusega.

2.  Pärast lõikes 1 osutatud läbivaatamist ja pärast konsulteerimist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek.

Artikkel 25

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 22. juulist 2013, välja arvatud ▌artikli 8 lõige 5, mida kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel

president

president

Nõukogu nimel

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile tagasi uueks läbivaatamiseks (A7-0193/2012).
(2)* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
(3) ELT C 175, 19.6.2012, lk 11.
(4) ELT C 191, 29.6.2012, lk 72.
(5) Euroopa Parlamendi ... seisukoht.
(6) ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.
(7) ELT L 174, 1.7.2011, lk 1.
(8) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.
(9) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.
(10) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.
(11) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(12) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
(13) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.
(14) ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.
(15)* Üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
(16)* 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
(17)* Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.


ELi ning Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu kahepoolse kaitseklausli ja banaane käsitleva stabiilsusmehhanismi rakendamine ***I
PDF 247kWORD 121k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega rakendatakse Euroopa Liidu ning Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu kahepoolne kaitseklausel ja banaane käsitlev stabiilsusmehhanism (COM(2011)0600 – C7-0307/2011 – 2011/0262(COD))(1)
P7_TA(2012)0347A7-0249/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  Selleks, et hoida ära tõsise kahju tekitamine Euroopa Liidu banaanitoodangule, tuleb luua asjakohased kaitsemehhanismid, kuna nimetatud sektoril on paljude äärepoolseimate piirkondade põllumajanduslikus lõpptootmises tähtis osakaal. Nende piirkondade looduslikest tingimustest tulenevad napid võimalused tootmist mitmekesistada teevad banaanikasvatusest väga tundliku tootmissektori. Seetõttu tuleb kindlasti luua tõhusad mehhanismid kolmandatest riikidest pärit toodete soodusimpordi suhtes tagamaks, et Euroopa Liidu banaanitootmine, mis on eriti äärepoolseimates piirkondades väga oluline tööhõivesektor, jätkuks võimalikult heades tingimustes.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Banaaniimpordi range jälgimine hõlbustab asjakohaste otsuste tegemist seoses banaanisektori stabiilsusmehhanismi kohaldamise, uurimise algatamise või kaitsemeetmete kehtestamisega. Seetõttu peaks komisjon alates lepingu kohaldamiskuupäevast tugevdama banaaniimpordi regulaarset jälgimist.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Kaitsemeetmete võtmist võib kaaluda üksnes juhul, kui kõnealust toodet imporditakse liitu niivõrd palju suurenenud koguses (absoluutarvudes või võrrelduna liidu toodanguga) ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada märgatavat kahju liidu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjatele, nagu on sätestatud lepingu artiklis 48.
(5)  Kaitsemeetmete võtmist võib kaaluda üksnes juhul, kui kõnealust toodet imporditakse liitu niivõrd palju suurenenud koguses (absoluutarvudes või võrrelduna liidu toodanguga) ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada märgatavat kahju liidu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjatele, nagu on sätestatud lepingu artiklis 48. Äärepoolseimate piirkondade toodete ja majandusvaldkondade puhul ning võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349 tuleks kaitsemeetmed kehtestada juhul, kui kõnealuse toote importimine Euroopa Liitu tekitab või ähvardab tekitada kahju liidu äärepoolseimate piirkondade samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjatele.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Oluline kahju või olulise kahju oht võib tootjale liidus tekkida ka seeläbi, et lepingu IX jaotises ’Kaubandus ja jätkusuutlik areng’ sätestatud kohustustest, eriti sotsiaalsetest ja keskkonnastandarditest, ei ole kinni peetud.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Kaitsemeetmeid peaks võtma lepingu artiklis 50 nimetatud vormis.
(6)  Kaitsemeetmeid peaks võtma lepingu artiklis 50 nimetatud vormis. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 349 tuleks konkreetsed kaitsemeetmed ette näha juhul, kui tekib oht äärepoolseimate piirkondade toodetele ja majandusvaldkondadele.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Komisjon peaks üks kord aastas esitama lepingu rakendamist ning kaitsemeetmete ja banaanisektori stabiilsusmehhanismi kohaldamist käsitleva aruande, mis sisaldaks ajakohastatud ja usaldusväärset statistikat Colombiast ja Peruust pärit toodete impordi kohta ja hinnangut selle mõju kohta turuhindadele, liidu tööhõivele, töötingimustele liidus ja liidu tootmissektori arengule, pöörates eritähelepanu väiketootjatele ja ühistutele. Komisjon peaks tegema kõik temast oleneva, et lülitada lepingusse analüüs lepingu ja käesoleva määruse mõju kohta mahetootmisele ja mahetoodete tarbimisele liidus ning ausa kaubanduse voogude kohta kõigi lepinguosaliste vahel.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 b (uus)
(7b)  Colombia ja Peruu harukordsed probleemid inimõiguste, sotsiaalsete, töötajate ja keskkonnaalaste õiguste valdkonnas nõuavad seoses Colombiast ja Peruust pärit toodetega tihedat dialoogi komisjoni ja ELi kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Menetluse algatamise kohta tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad. Komisjon peaks saama liikmesriikidelt teavet, sealhulgas tõendeid impordis valitsevate kõikide suundumuste kohta, mille tõttu võib olla vaja võtta kaitsemeetmeid.
(8)  Menetluse algatamise kohta tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad. Komisjon peaks saama liikmesriikidelt ja huvitatud isikutelt, samuti nõudma asjaomastelt sektoritelt teavet, sealhulgas tõendeid impordis valitsevate kõikide suundumuste kohta, mille tõttu võib olla vaja võtta kaitsemeetmeid.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Juhul kui Euroopa Parlament võtab vastu soovituse kaitsemeetmetega seotud uurimise algatamiseks, teeb komisjon põhjalikult kindlaks, kas on täidetud määruse tingimused ex officio algatamiseks. Kui komisjon leiab, et tingimused ei ole täidetud, esitab ta Euroopa Parlamendi vastutavale komisjonile raporti, mis sisaldab selgitusi kõigi tegurite kohta, mis on sellise uurimise algatamiseks asjakohased.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Lepingu järelevalve ja kontrollimine ning vajadusel kaitsemeetmete kehtestamine peaks toimuma võimalikult läbipaistvalt ja kodanikuühiskonna osalemisel. Sel eesmärgil tuleb protsessi kõikidesse etappidesse kaasata liidu tööhõive, keskkonna ja jätkusuutliku arenguga tegelevad komisjonid.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 b (uus)
(10b)  Mõningatel juhtudel võib liidu ühte või mitmesse äärepoolseimasse piirkonda suunatud impordi kasv kahjustada või ähvardada tõsiselt kahjustada nende piirkondade majanduslikku olukorda. Juhul kui toodete suurenenud import on koondunud ELi ühte või mitmesse äärepoolseimasse piirkonda, võib komisjon kasutusele võtta eelneva järelevalve meetmed.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Kaitsemeetmeid tuleks kohaldada ainult sellises ulatuses ja selliseks ajavahemikuks, mida on vaja, et hoida ära märgatavat kahju ja hõlbustada kohanemist. Tuleks kindlaks määrata kaitsemeetmete maksimaalne kehtivusaeg ning kehtestada erisätted nende meetmete pikendamiseks ja läbivaatamiseks, nagu on sätestatud lepingu artiklis 52.
(14)  Kaitsemeetmeid tuleks kohaldada ainult sellises ulatuses ja selliseks ajavahemikuks, mida on vaja, et hoida ära märgatavat kahju ja hõlbustada kohanemist. Tuleks kindlaks määrata kaitsemeetmete maksimaalne kehtivusaeg ning kehtestada erisätted nende meetmete pikendamiseks ja läbivaatamiseks, nagu on sätestatud lepingu artiklis 52. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 349 tuleks kohaldada erisätteid kaitsemeetmete suhtes, mida kohaldatakse äärepoolseimate piirkondade toodangu ja majandusvaldkondade kaitseks.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)  Põhjalik järelevalve peaks hõlbustama võimaliku uurimise algatamise või meetmete kehtestamise õigeaegset otsustamist. Seetõttu peaks komisjon alates lepingu kohaldamiskuupäevast regulaarselt jälgima importi ja eksporti tundlikes sektorites, nagu banaanitootmise sektoris.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 b (uus)
(14b)  Tuleks rõhutada, kui oluline on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni koostatud ja järelevalve alla kuuluvate rahvusvaheliste töönormide järgimine. Esikohale tuleks seada inimväärse töö tagamine kõigile ning Colombiast või Peruust imporditud banaanid peaksid olema toodetud nõuetele vastavates palga, sotsiaalsetes ja keskkonnakaitse tingimustes, et liidu tootjad ei kannataks dumpingu tõttu kahju, mida nad ei suuda kompenseerida ning mis kahjustaks püsivalt nende konkurentsivõimet maailma banaaniturul.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)  Komisjon peaks kasutama banaane käsitlevat stabiilsusmehhanismi hoolikalt ja tõhusalt, et vältida liidu äärepoolseimate piirkondade või sealsete tootjate olukorra tõsist halvenemist, ning alates 2020. aasta jaanuarist kasutada olemasolevaid instrumente, nagu kaitseklausel, või vajaduse korral mõelda uute instrumentide arendamisele, mis võimaldavad tõsiste turuhäirete korral säilitada liidu tootmisharude konkurentsivõime, eelkõige äärepoolseimates piirkondades.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt e a (uus)
(ea) ’märgatav halvenemine’ tähendab oluliste häirete esinemist teatavas harus või tööstuses; märgib olukorda, kus on selgelt märgata olulisi häireid.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 a (uus)
Artikkel 2a

Järelevalve

1.  Komisjon jälgib Colombia ja Peruu toodete impordi- ja ekspordistatistikat, eelkõige tundlikes valdkondades, nagu banaanisektor. Selleks teeb komisjon koostööd ja vahetab regulaarselt teavet liidu liikmesriikide ja ettevõtjate ning kõigi huvitatud isikutega.
2.  Asjaomaste tööstusharude nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib komisjon kaaluda järelevalve ulatuse laiendamist teistele mõjutatud sektoritele.
3.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kord aastas järelevalvearuande, mis sisaldab ajakohastatud statistikat Colombiast ja Peruust imporditud selliste toodete kohta, mis kuuluvad tundlikesse sektoritesse või sektoritesse, millele on järelevalvet laiendatud, kaasa arvatud banaanide kohta.
4.  Komisjon teeb kõik endastoleneva, et hõlmata järelvalve aruandesse Colombia ja Peruu banaanitootjate tööhõive määrad ja töötingimused, et hoida ära kõik dumpinguvormid.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 b (uus)
Artikkel 2b

Dialoog lepingu rakendamise ja mõju teemal

Komisjon algatab kodanikuühiskonna organisatsioonidega süstemaatilise dialoogi lepingu rakendamise ja mõju teemal.

Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Uurimine algatatakse liikmesriigi, liidu tootmisharu esindava juriidilise isiku taotlusel või sellise ühingu taotlusel, mis ei ole juriidiline isik, või komisjoni omal algatusel, kui komisjonile on selge, et selle algatamiseks on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mis on kindlaks määratud artikli 4 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal.
1.  Uurimine algatatakse liikmesriigi, liidu tootmisharu esindava juriidilise isiku või sellise ühingu taotlusel, mis ei ole juriidiline isik, Euroopa Parlamendi taotlusel või komisjoni omal algatusel, kui komisjonile on selge, et selle algatamiseks on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mis on kindlaks määratud artikli 4 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3
3.  Uurimise võib algatada ka juhul, kui impordi hüppeline kasv on koondunud ühte või mitmesse liikmesriiki, eeldusel et selleks on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mis on kindlaks määratud artikli 4 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal.
3.  Uurimise võib algatada ka juhul, kui impordi hüppeline kasv on koondunud ühte või mitmesse liikmesriiki või äärepoolseimatesse piirkondadesse, eeldusel et selleks on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mis on kindlaks määratud artikli 4 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5
5.  Uurimise käigus hindab komisjon kõiki asjakohaseid objektiivseid ja mõõdetavaid tegureid, mis on liidu tootmisharu seisukohast olulised, eelkõige asjaomase toote impordi kasvu määra ja mahtu absoluut- ja suhtarvudes, suurenenud impordi poolt hõivatud siseturu osa ning muutusi müügi, toodangu, tootlikkuse, tootmisvõimsuste kasutamise, kasumi ja kahjumi ning tööhõive tasemes. See loetelu ei ole lõplik ja komisjon võib märgatava kahju olemasolu või märgatava kahju ohu kindlakstegemisel võtta arvesse ka muid asjakohaseid tegureid, nagu varud, hinnad, kasutatud kapitali tasuvus ja rahavood, ning muid tegureid, mis tekitavad või võivad olla tekitanud märgatavat kahju või ähvardavad tekitada märgatavat kahju liidu tootmisharule.
5.  Uurimise käigus hindab komisjon kõiki asjakohaseid objektiivseid ja mõõdetavaid tegureid, mis on liidu tootmisharu seisukohast olulised, eelkõige asjaomase toote impordi kasvu määra ja mahtu absoluut- ja suhtarvudes, suurenenud impordi poolt hõivatud siseturu osa ning muutusi müügi, toodangu, tootlikkuse, tootmisvõimsuste kasutamise, kasumi ja kahjumi ning tööhõive ja töötingimuste tasemes. See loetelu ei ole lõplik ja komisjon võib märgatava kahju olemasolu või märgatava kahju ohu kindlakstegemisel võtta arvesse ka muid asjakohaseid tegureid, nagu varud, hinnad, kasutatud kapitali tasuvus ja rahavood, mõju tööhõivele ning muid tegureid, mis tekitavad või võivad olla tekitanud märgatavat kahju või ähvardavad tekitada märgatavat kahju liidu tootmisharule.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5 a (uus)
5a.  Lisaks hindab komisjon uurimise käigus lepingu IX jaotises sätestatud sotsiaalsete ja keskkonnanõuete järgimist Colombia ja Peruu poolt ning sellest tulenevaid mõjusid hinnakujundusele ja ebaõiglaseid konkurentsieeliseid, mis võivad tuua kaasa tõsise kahju või selle tekkimise ohu tootjatele või üksikutele majandusharudele Euroopa Liidus.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 4
4.  Lõike 3 kohasele pikendamisele peab eelnema uurimine, mida taotleb liikmesriik, liidu tootmisharu esindav juriidiline isik või selline ühing, mis ei ole juriidiline isik, või komisjon omal algatusel, kui artikli 4 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud.
4.  Lõike 3 kohasele pikendamisele peab eelnema uurimine, mida taotleb liikmesriik, liidu tootmisharu esindav juriidiline isik või selline ühing, mis ei ole juriidiline isik, Euroopa Parlament või komisjon omal algatusel, kui artikli 4 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 a (uus)
Artikkel 11a

Aruanne

1.  Komisjon esitab nii lepingu kui ka käesoleva määruse rakendamise ja kohaldamise kohta Euroopa Parlamendile aastaaruande. Aruanne hõlmab teavet ajutiste ja lõplike meetmete kohaldamise, eelneva järelevalve meetmete kehtestamise, piirkondlike järelevalve- ja kaitsemeetmete ja uurimise lõpetamise kohta ilma meetmeid võtmata ning nende organite tegevuse kohta, kes vastutavad järelevalve teostamise eest lepingu rakendamise ja lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, sealhulgas huvitatud isikutelt saadud teavet.
2.  Aruanne sisaldab ajakohast statistikat Colombia ja Peruu banaaniimpordi kohta ning selle otsese ja kaudse mõju kohta tööhõive ja töötingimuste arengule liidu tootmissektoris.
3.  Aruande eraldi osades hinnatakse lepingu IX jaotises võetud kohustuste täitmist ning meetmeid, mida Colombia ja Peruu on nendega seoses sisemiste mehhanismide raames võtnud ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega kõnealuse lepingu artikli 282 kohaselt peetud dialoogi tulemusi.
4.  Aruandes esitatakse ka ülevaade Colombia ja Peruu kaubavahetust käsitleva statistika ja kaubanduse arengu kohta.
5.  Euroopa Parlament võib ühe kuu jooksul alates komisjoni aruande esitamisest kutsuda komisjoni oma vastutava parlamendikomisjoni ad hoc koosolekule, et komisjon tutvustaks ja selgitaks määruse rakendamisega seotud küsimusi.
6.  Komisjon avalikustab aruande hiljemalt kolm kuud pärast selle esitamist Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4a (uus)
4 a. Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui komitee eesistuja arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul nii otsustab või kui enamus komitee liikmetest seda taotleb.

Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 a (uus)
IA PEATÜKK

Artikkel 12a

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Peruu ja Colombia vahelise kaubanduslepingu II lisa (’Mõiste ’päritolustaatusega tooted’ määratlus ja halduskoostöö viisid’) 2A. liites ja I lisa (’Tollimaksude kaotamine’) 2. liites sätestatud eeskirjade vastuvõtmiseks vajalike rakenduseeskirjade vastuvõtmisel kohaldatakse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artiklit 247a.

Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)
1a.  Banaanisektori stabiilsusmehhanismi kohaldamine ei takista mingil juhul kahepoolses kaitseklauslis sisalduvate sätete kohaldamist.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Lõikes 1 nimetatud toodete impordi suhtes kehtestati eraldi iga-aastane impordi signaalkogus käesoleva määruse lisas esitatud tabeli kolmanda ja neljanda veeru kohaselt. Kui vastaval kalendriaastal signaalkogus täitub kas Colombia või Peruu puhul, võib komisjon kooskõlas artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega ajutiselt peatada soodustollimaksu, mida kohaldatakse vastava päritoluga toodete suhtes samal aastal, maksimaalselt kolmeks kuuks, kuid mitte kauem kui kalendriaasta lõpuni.
2.  Lõikes 1 nimetatud toodete impordi suhtes kehtestati eraldi iga-aastane impordi signaalkogus käesoleva määruse lisas esitatud tabeli kolmanda ja neljanda veeru kohaselt. Kui vastaval kalendriaastal signaalkogus täitub kas Colombia või Peruu puhul, peatab komisjon kooskõlas artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega ajutiselt soodustollimaksu, mida kohaldatakse vastava päritoluga toodete suhtes samal aastal, maksimaalselt kolmeks kuuks, kuid mitte kauem kui kalendriaasta lõpuni. Kõnealust peatamist ei toimu üksnes vääramatu jõu esinemisel.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 5 a (uus)
5a.  Komisjon jälgib tähelepanelikult arenguid Colombiast ja Peruust pärit banaanide importi käsitlevas statistikas. Selleks teeb komisjon koostööd ja vahetab korrapäraselt teavet liikmesriikide ja huvitatud isikutega.
Komisjon pöörab liikmesriigi, liidu tootmisharu, Euroopa Parlamendi või huvitatud isiku nõuetekohase taotluse korral erilist tähelepanu Colombiast ja Peruust pärit banaanide impordi märgatavale tõusule ja kehtestab vajaduse korral artiklis 5 sätestatud eelneva järelevalve meetmed.

Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 5 b (uus)
5b.  Komisjon võtab eelneva järelevalve meetmed vastu vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele, kui mehhanismi kohaldamist määrava signaalkoguseni jõutakse asjaomasel kalendriaastal.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 5 c (uus)
5c.  Euroopa Parlament võib kutsuda komisjoni ühe kuu jooksul pärast aruande avaldamist komisjoni poolt vastutava parlamendikomisjoni ad hoc koosolekule, et komisjon tutvustaks ja selgitaks lepingu täitmisega seotud mis tahes küsimusi, mis puudutavad banaanisektorit.

(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0249/2012).


ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahel assotsiatsiooni loomise lepingu kahepoolse kaitseklausli ja banaane käsitleva stabiilsusmehhanismi rakendamine ***I
PDF 345kWORD 130k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega rakendatakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel assotsiatsiooni loomise lepingu kahepoolne kaitseklausel ja banaane käsitlev stabiilsusmehhanism (COM(2011)0599 – C7-0306/2011 – 2011/0263(COD))(1)
P7_TA(2012)0348A7-0237/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  On vaja sätestada kahepoolset kaitseklauslit käsitlevate lepingu sätete ning Kesk-Ameerika riikidega banaanide osas kokku lepitud stabiilsusmehhanismi rakendusmenetlused.
(3)  On vaja sätestada kõige sobivam menetlus, et tagada kahepoolset kaitseklauslit käsitlevate lepingu sätete tõhus kohaldamine ning kohaldada Kesk-Ameerika riikidega banaanide osas kokku lepitud stabiilsusmehhanismi.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  On vaja kasutusele võtta asjakohased kaitsemeetmed liidu banaanitoodangule tekitatava märgatava kahju ärahoidmiseks, kuna nimetatud sektoril on paljude äärepoolseimate piirkondade põllumajanduslikus lõpptootmises tähtis osakaal. Nende piirkondade looduslikest tingimustest tulenevad napid võimalused tootmist mitmekesistada teevad banaanikasvatusest väga tundliku tootmissektori. Seetõttu tuleb tingimata ette näha tõhusad mehhanismid kolmandatest riikidest pärit toodete soodusimpordi suhtes, et tagada liidu banaanitootmise jätkumine optimaalsetes tingimustes, sest see on teatavates, eriti äärepoolseimates piirkondades otsustava tähtsusega tööhõivesektor.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Märgatav kahju või märgatava kahju oht võib tootjale Euroopa Liidus tekkida ka lepingu IV osa VIII peatükis ’Kaubandus ja säästev areng’ loetletud kohustuste, eriti seal sätestatud sotsiaalsete ja keskkonnastandardite täitmatajätmise tulemusel, mistõttu osutub vajalikuks kaitsemeetmete kehtestamine.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Kaitsemeetmete võtmist võib kaaluda üksnes juhul, kui kõnealust toodet imporditakse liitu niivõrd palju suurenenud koguses (absoluutarvudes või võrrelduna liidu toodanguga) ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada märgatavat kahju liidu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjatele, nagu on sätestatud lepingu artiklis 104.
(5)  Kaitsemeetmete võtmist võib kaaluda üksnes juhul, kui kõnealust toodet imporditakse liitu niivõrd palju suurenenud koguses (absoluutarvudes või võrrelduna liidu toodanguga) ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada märgatavat kahju liidu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjatele, nagu on sätestatud lepingu artiklis 104. Äärepoolseimate piirkondade toodete ja majandusvaldkondade puhul ning võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, tuleks kaitsemeetmed kehtestada juhul, kui kõnealuse toote importimine Euroopa Liitu tekitab või ähvardab tekitada kahju liidu äärepoolseimate piirkondade samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjatele.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Kaitsemeetmeid peaks võtma lepingu artikli 104 lõikes 2 nimetatud vormis.
(6)  Kaitsemeetmeid peaks võtma lepingu artikli 104 lõikes 2 nimetatud vormis. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 349 tuleks konkreetsed kaitsemeetmed ette näha juhul, kui tekib oht äärepoolseimate piirkondade toodetele ja majandusvaldkondadele.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Kontrollimine ja vajaduse korral kaitsemeetmete võtmine peaks toimuma võimalikult läbipaistvalt.
(7)   Lepingu järelevalve, läbivaatamine ning kontrollimine ja vajaduse korral kaitsemeetmete võtmine peaks toimuma võimalikult läbipaistvalt.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Menetluse algatamise kohta tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad. Komisjon peaks saama liikmesriikidelt teavet, sealhulgas tõendeid impordis valitsevate kõikide suundumuste kohta, mille tõttu võib olla vaja võtta kaitsemeetmeid.
(8)  Menetluse algatamise kohta tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad. Komisjon peaks saama liikmesriikidelt ja huvitatud isikutelt teavet, sealhulgas tõendeid impordis valitsevate kõikide suundumuste kohta, mille tõttu võib olla vaja võtta kaitsemeetmeid.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Juhul, kui Euroopa Parlament võtab vastu soovituse kaitsemeetmetega seotud uurimise algatamiseks, teeb komisjon põhjalikult kindlaks, kas on täidetud määruse tingimused ex officio algatamiseks. Kui komisjon leiab, et tingimused ei ole täidetud, esitab ta Euroopa Parlamendi vastutavale komisjonile raporti, mis sisaldab selgitusi kõigi tegurite kohta, mis on sellise uurimise algatamiseks asjakohased.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Mõnel juhul võib ühele või mitmele liidu äärepoolseimale piirkonnale koondunud impordi suurenemine tekitada või ähvardada tekitada nende majandusolukorrale märgatavat kahju või põhjustada majandusolukorra märgatava halvenemise. Juhul kui toodete suurenenud import on koondunud ühte või mitmesse liidu äärepoolseimasse piirkonda või liikmesriiki, võib komisjon kasutusele võtta eelneva järelevalve meetmed.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Samuti on lepingu artikli 112 kohaselt vaja kehtestada tähtajad uurimise algatamiseks ja meetmete asjakohasust käsitleva otsuse tegemiseks, et niisugused otsused tehtaks kiiresti ja et asjaomaste ettevõtjate õiguskindlus suureneks.
(12)  Samuti on lepingu artikli 112 kohaselt vaja kehtestada tähtajad uurimise algatamiseks ja meetmete asjakohasust käsitleva otsuse tegemiseks, et niisugused otsused tehtaks kiiresti ja et asjaomaste ettevõtjate õiguskindlus suureneks ning et tagada meetmete tulemuslikkus.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Kaitsemeetmeid tuleks kohaldada ainult sellises ulatuses ja selliseks ajavahemikuks, mida on vaja, et hoida ära märgatavat kahju ja hõlbustada kohanemist. Tuleks kindlaks määrata kaitsemeetmete maksimaalne kehtivusaeg ning kehtestada erisätted nende meetmete pikendamiseks ja läbivaatamiseks, nagu on sätestatud lepingu artiklis 105.
(14)  Kaitsemeetmeid tuleks kohaldada ainult sellises ulatuses ja selliseks ajavahemikuks, mida on vaja, et hoida ära märgatavat kahju ja hõlbustada kohanemist. Tuleks kindlaks määrata kaitsemeetmete maksimaalne kehtivusaeg ning kehtestada erisätted nende meetmete pikendamiseks ja läbivaatamiseks, nagu on sätestatud lepingu artiklis 105. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 349 tuleks kohaldada erisätteid kaitsemeetmete suhtes, mida kohaldatakse äärepoolseimate piirkondade toodangu ja majandusvaldkondade kaitseks.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)  Põhjalik järelevalve hõlbustab õigeaegset otsustamist võimaliku uurimise algatamise või meetmete kehtestamise üle. Seetõttu peaks komisjon alates lepingu kohaldamiskuupäevast regulaarselt jälgima importi ja eksporti tundlikes sektorites, kaasa arvatud banaanisektor.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 b (uus)
(14b)  Tuleks rõhutada, kui oluline on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni koostatud ja järelevalve alla kuuluvate rahvusvaheliste töönormide järgimine. Esikohale tuleks seada inimväärse töö tagamine kõigile ja Kesk-Ameerikast imporditud banaanid peavad olema toodetud nõuetele vastavates palga, sotsiaalsetes ja keskkonnakaitse tingimustes, et liidu tootjad ei kannataks dumpingu tõttu, mida nad ei suuda kompenseerida ning mis kahjustaks püsivalt nende konkurentsivõimet maailma banaaniturul.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)  Komisjon peaks üks kord aastas esitama lepingu rakendamise ning kaitsemeetmete ja banaane käsitleva stabiilsusmehhanismi kohaldamise kohta aruande, mis peaks sisaldama ajakohastatud ja usaldusväärset statistikat Kesk-Ameerikast pärit toodete impordi kohta ja hinnangut selle mõju kohta turuhindadele, tööhõivele, töötingimustele Euroopa Liidus ja liidu tootmissektori arengule, pöörates erilist tähelepanu väiketootjatele ja kooperatiividele. Komisjon peaks tegema kõik, et aruanne sisaldaks ka analüüsi lepingu ja käesoleva määruse mõju kohta mahetootmisele ja mahetoodete tarbimisele liidus ning ausa kaubanduse voogude kohta kõigi lepinguosaliste vahel.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 b (uus)
(16b)  Komisjon peaks kasutama banaane käsitlevat stabiilsusmehhanismi hoolikalt ja tõhusalt, et vältida liidu äärepoolseimate piirkondade tootjate olukorra tõsise halvenemise ohu või tõsise halvenemise põhjustamist, ning kasutama alates 2020. aasta jaanuarist olemasolevaid vahendeid nagu kaitseklausel, või mõtlema vajaduse korral uutele vahenditele, mis võimaldaks tõsiste turuhäirete korral säilitada liidu tootmisharude konkurentsivõime, eelkõige äärepoolseimates piirkondades.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt b
(b) ’huvitatud isik’ – isik, keda mõjutab asjaomase toote importimine;
(b) ’huvitatud isik’ – isik, keda mõjutab asjaomase toote importimine, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonid, vabaühendused ja töötajate organisatsioonid;
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt e a (uus)
(ea) ’tõsine halvenemine’ –märkimisväärsed häired sektoris või tööstusharus; ’tõsise halvenemise oht’ – olukord, kus märkimisväärsed häired on selgelt tekkimas.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 a (uus)
Artikkel 2a

Järelevalve

1.  Komisjon jälgib Kesk-Ameerika toodete impordi- ja ekspordistatistikat, eelkõige tundlikes sektorites, mille hulka kuulub ka banaanisektor. Selleks teeb komisjon koostööd ja vahetab regulaarselt teavet liidu liikmesriikide, ettevõtjate ja kõigi huvitatud isikutega.
2.  Asjaomaste tootmisharude nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib komisjon kaaluda järelevalve ulatuse laiendamist teistele mõjutatud sektoritele.
3.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal järelevalvearuande ajakohastatud statistikaga Kesk-Ameerikast imporditud toodete kohta, mis kuuluvad tundlikesse sektoritesse või sektoritesse, millele on järelevalvet laiendatud, kaasa arvatud banaanide kohta.
4.  Komisjon teeb kõik, et järelevalvearuanne kajastaks ka Kesk-Ameerika banaanitootjate töötingimusi ja tööhõive määra, hoidmaks ära mis tahes dumpinguvorme.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Uurimine algatatakse liikmesriigi, liidu tootmisharu esindava juriidilise isiku taotlusel või sellise ühingu taotlusel, mis ei ole juriidiline isik, või komisjoni omal algatusel, kui komisjonile on selge, et selle algatamiseks on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mis on kindlaks määratud artikli 4 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal.
1.  Uurimine algatatakse liikmesriigi, liidu tootmisharu esindava juriidilise isiku taotlusel või sellise ühingu taotlusel, mis ei ole juriidiline isik, või Euroopa Parlamendi või komisjoni algatusel, kui komisjonile on selge, et selle algatamiseks on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mis on kindlaks määratud artikli 4 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal.
Kui see on asjakohane, võib Euroopa Parlament konsulteerida sõltumatute organitega, nagu ametiühingud, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), akadeemilised ringkonnad või inimõiguste organisatsioonid, ja paluda neilt analüüsi.

Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2
2.  Uurimise algatamise taotlus peab sisaldama tõendeid selle kohta, et artikli 2 lõikes 1 nimetatud tingimused kaitsemeetmete kasutuselevõtmiseks on täidetud. Taotlus sisaldab üldjuhul järgmist teavet: asjaomase toote impordi kasvu määr ja maht absoluut- ja suhtarvudes, suurenenud impordi poolt hõivatud siseturu osa, muutused müügi, toodangu, tootlikkuse, tootmisvõimsuste kasutamise, kasumi ja kahjumi ning tööhõive tasemes.
2.  Uurimise algatamise taotlus sisaldab tõendeid artikli 2 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmete kehtestamise tingimuste täitmise kohta. Taotlus sisaldab üldjuhul järgmist teavet: asjaomase toote impordi kasvu määr ja maht absoluut- ja suhtarvudes, suurenenud impordi poolt hõivatud siseturu osa, muutused müügi, toodangu, tootlikkuse, tootmisvõimsuste kasutamise, kasumi ja kahjumi, tööhõive ning töötingimuste tasemes.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3
3.  Uurimise võib algatada ka juhul, kui impordi hüppeline kasv on koondunud ühte või mitmesse liikmesriiki, eeldusel et selleks on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mis on kindlaks määratud artikli 4 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal.
3.  Uurimise võib algatada ka juhul, kui impordi hüppeline kasv on koondunud ühte või mitmesse liikmesriiki või äärepoolseimasse piirkonda, eeldusel et selleks on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mis on kindlaks määratud artikli 4 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4
4.  Komisjon hangib kogu teabe, mida ta peab vajalikuks, et teha vastavalt vajadusele otsus artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohta, ja püüab seda teavet kontrollida, kui ta seda asjakohaseks peab.
4.  Komisjon hangib kogu teabe, mida ta peab vajalikuks, et teha vastavalt vajadusele otsus artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohta, ja püüab seda teavet kontrollida.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5
5.  Uurimise käigus hindab komisjon kõiki asjakohaseid objektiivseid ja mõõdetavaid tegureid, mis on liidu tootmisharu seisukohast olulised, eelkõige asjaomase toote impordi kasvu määra ja mahtu absoluut- ja suhtarvudes, suurenenud impordi poolt hõivatud siseturu osa ning muutusi müügi, toodangu, tootlikkuse, tootmisvõimsuste kasutamise, kasumi ja kahjumi ning tööhõive tasemes. See loetelu ei ole lõplik ja komisjon võib märgatava kahju olemasolu või märgatava kahju ohu kindlakstegemisel võtta arvesse ka muid asjakohaseid tegureid, nagu varud, hinnad, kasutatud kapitali tasuvus ja rahavood, ning muid tegureid, mis tekitavad või võivad olla tekitanud märgatavat kahju või ähvardavad tekitada märgatavat kahju liidu tootmisharule.
5.  Uurimise käigus hindab komisjon kõiki asjakohaseid objektiivseid ja mõõdetavaid tegureid, mis on liidu tootmisharu seisukohast olulised, eelkõige asjaomase toote impordi kasvu määra ja mahtu absoluut- ja suhtarvudes, suurenenud impordi poolt hõivatud siseturu osa ning muutusi müügi, toodangu, tootlikkuse, tootmisvõimsuste kasutamise, kasumi ja kahjumi ning tööhõive tasemes. See loetelu ei ole lõplik ja komisjon võib märgatava kahju olemasolu või märgatava kahju ohu kindlakstegemisel võtta arvesse ka muid asjakohaseid tegureid, nagu varud, hinnad, kasutatud kapitali tasuvus ja rahavood, ning muid tegureid, mis tekitavad või võivad olla tekitanud märgatavat kahju või ähvardavad tekitada märgatavat kahju liidu tootmisharule, näiteks käesoleva määruse II peatükis sisalduva banaane käsitleva stabiilsusmehhanismi kohaldamiseks vajalike signaalkoguste täitumine.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 7
7.  Komisjon tagab, et kõik uurimiseks vajalikud andmed ja kogu statistika on kättesaadav, mõistetav, läbipaistev ja kontrollitav.
7.  Komisjon tagab, et kõik uurimiseks vajalikud andmed ja kogu statistika on kättesaadav, mõistetav, läbipaistev, ajakohastatud, usaldusväärne ja kontrollitav.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)
1a.  Juhul kui tundlike sektorite toodete impordi hüppeline kasv on koondunud ühte või mitmesse liikmesriiki või äärepoolseimasse piirkonda, võib komisjon kasutusele võtta eelneva järelevalve meetmed.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 4
4.  Lõike 3 kohasele pikendamisele peab eelnema uurimine, mida taotleb liikmesriik, liidu tootmisharu esindav juriidiline isik või selline ühing, mis ei ole juriidiline isik, või komisjon omal algatusel, kui artikli 4 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud.
4.  Lõike 3 kohasele pikendamisele peab eelnema uurimine, mida taotleb liikmesriik, liidu tootmisharu esindav juriidiline isik või selline ühing, mis ei ole juriidiline isik, huvitatud isikud, Euroopa Parlament või komisjon omal algatusel, kui artikli 4 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 a (uus)
Artikkel 11a

Aruanne

1.  Komisjon esitab lepingu ja käesoleva määruse kohaldamise ja rakendamise kohta Euroopa Parlamendile igal aastal aruande. Aruanne hõlmab teavet ajutiste ja lõplike meetmete, eelneva järelevalve meetmete ning piirkondlike järelevalve- ja kaitsemeetmete kohaldamise kohta, uurimise lõpetamise kohta ilma meetmeid võtmata ning nende organite tegevuse kohta, kes vastutavad määruse rakendamise ning sellest tulenevate kohustuste täitmise eest, kaasa arvatud huvitatud isikutelt saadud teave.
2.  Aruande eraldi osas käsitletakse lepingu IV osa VIII peatükis ’Kaubandus ja säästev areng’ kindlaks määratud kohustuste täitmist ning Kesk-Ameerika vastavat tegevust oma sisemehhanismide ning kodanikuühiskonna dialoogifoorumi kaudu.
3.  Aruandes esitatakse ka kokkuvõtlik statistika ja ülevaade kaubavahetuse arengust Kesk-Ameerikaga.
4.  Aruandes esitatakse ajakohastatud ja usaldusväärne statistika Kesk-Ameerikast pärit banaanide impordi kohta ning selle otsese ja kaudse mõju kohta tööhõive ja töötingimuste arengule liidu tootmissektoris.
5.  Euroopa Parlament võib ühe kuu jooksul alates komisjoni aruande esitamisest kutsuda komisjoni oma vastutava parlamendikomisjoni ad hoc koosolekule, et komisjon tutvustaks ja selgitaks lepingu ja käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimusi.
6.  Komisjon avalikustab aruande hiljemalt kolm kuud pärast aruande esitamist Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4 a (uus)
4a.  Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui komitee eesistuja arvamuse esitamiseks seatud tähtaja jooksul nii otsustab või kui enamik komitee liikmetest seda taotleb.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
I a PEATÜKK – artikkel 12 a (uus)
Ia peatükk

Artikkel 12 a

12a. Lepingu II lisa (’Mõiste ’päritolustaatusega tooted’ määratlus ja halduskoostöö viisid’) 2A. liites ja I lisa (’Tollimaksude kaotamine’) 2. liites sätestatud eeskirjade vastuvõtmiseks vajalike rakenduseeskirjade vastuvõtmisel kohaldatakse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artiklit 247a.

Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)
1a.  Banaane käsitleva stabiilsusmehhanismi kohaldamine ei takista mingil juhul kahepoolses kaitseklauslis sisalduvate sätete kohaldamist.
Muudatusettepanekud 31 ja 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Lõikes 1 nimetatud toodete Kesk-Ameerika riikidest pärit impordi suhtes kehtestati eraldi iga-aastane impordi signaalkogus käesoleva määruse lisas esitatud tabeli kohaselt. Lõikes 1 nimetatud toodete soodustollimaksuga impordi puhul tuleb esitada Kesk-Ameerika riikidega sõlmitud lepingu III lisa kohane päritolutõend (Mõiste ’päritolustaatusega tooted’ määratlus ja halduskoostöö viisid) ning selle Kesk-Ameerika riigi pädeva asutuse välja antud eksporditõend, kust tooted eksporditakse. Kui vastaval kalendriaastal signaalkogus täitub, võib komisjon kooskõlas artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega ajutiselt peatada soodustollimaksu samal aastal maksimaalselt kolmeks kuuks, kuid mitte kauem kui kalendriaasta lõpuni.
2.  Lõikes 1 nimetatud toodete Kesk-Ameerika riikidest pärit impordi suhtes kehtestati eraldi iga-aastane impordi signaalkogus käesoleva määruse lisas esitatud tabeli kohaselt. Lõikes 1 nimetatud toodete soodustollimaksuga impordi puhul tuleb esitada Kesk-Ameerika riikidega sõlmitud lepingu III lisa kohane päritolutõend (Mõiste ’päritolustaatusega tooted’ määratlus ja halduskoostöö viisid) ning selle Kesk-Ameerika riigi pädeva asutuse välja antud eksporditõend, kust tooted eksporditakse. Sellest hoolimata ei tohiks eksporditõendi esitamise kohustus eksportijale põhjustada suuremat halduskoormust, lisakulusid või muid faktilisi kaubanduspiirangud. Kui vastaval kalendriaastal signaalkogus täitub, peatab komisjon ajutiselt soodustollimaksu samal aastal maksimaalselt kolmeks kuuks, kuid mitte kauem kui kalendriaasta lõpuni. Peatamist ei toimu üksnes juhul, kui seda takistab vääramatu jõud.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 5 a (uus)
5a.  Komisjon jälgib tähelepanelikult Kesk-Ameerikast pärit banaanide importi käsitleva statistika kujunemist. Jälgimise alla kuuluvad tööhõive määr ja töötingimused, samuti mahetootmine ja -tarbimine ning ausa kaubanduse vood. Selleks teeb komisjon koostööd ja vahetab regulaarselt teavet liikmesriikide, liidu tootmisharude ja huvitatud isikutega.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 5 b (uus)
5b.  Komisjon pöörab Euroopa Parlamendi, liidu liikmesriigi, tootmisharu või huvitatud isiku nõuetekohase taotluse korral või omal algatusel erilist tähelepanu Kesk-Ameerikast pärit banaanide impordi märgatavale tõusule ja võtab vajaduse korral artiklis 5 sätestatud eelneva järelevalve meetmed.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 5 c (uus)
5c.  Komisjon võtab eelneva järelevalve meetmed vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega, kui signaalkogus mehhanismi kohaldamiseks täitub vastaval kalendriaastal.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 5 d (uus)
5d.  Euroopa Parlament võib kutsuda komisjoni ühe kuu jooksul pärast aruande avaldamist vastutava parlamendikomisjoni ad hoc koosolekule, et komisjon tutvustaks ja selgitaks lepingu täitmisega seotud küsimusi, mis puudutavad banaanisektorit.

(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0237/2012).


Orbteoste lubatud kasutusviisid ***I
PDF 187kWORD 38k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (COM(2011)0289 – C7-0138/2011 – 2011/0136(COD))
P7_TA(2012)0349A7-0055/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0289),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1 ning artikleid 62 ja 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0138/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. septembri 2011. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 14. juuni 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A7-0055/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. septembril 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/…/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta

P7_TC1-COD(2011)0136


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2012/28/EL) lõplikule kujule).

(1) ELT C 376, 22.12.2011, lk 66.


Erakorralised ühepoolsed kaubandussoodustused Pakistanile ***I
PDF 188kWORD 33k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse erakorralised ühepoolsed kaubandussoodustused Pakistanile (COM(2010)0552 – C7-0322/2010 – 2010/0289(COD))
P7_TA(2012)0350A7-0069/2011

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0552);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0322/2010);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 18. juuli 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A7-0069/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(1);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. septembril 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2012, millega kehtestatakse erakorralised ühepoolsed kaubandussoodustused Pakistanile

P7_TC1-COD(2010)0289


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1029/2012) lõplikule kujule).

(1) Käesolev seisukoht asendab 10. mail 2011. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0205).


Olukord Süürias
PDF 130kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta resolutsioon Süüria kohta (2012/2788(RSP))
P7_TA(2012)0351RC-B7-0425/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 23. juuli, 25. juuni, 14. mai, 23. aprilli ja 23. märtsi 2012. aasta järeldusi Süüria kohta, võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 29. juuni 2012. aasta järeldusi Süüria kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 15. märtsi, 14. ja 27. aprilli, 27. mai, 3. ja 18. juuni, 6., 8. ja 20. juuli, 3., 4., 8. ja 18. augusti ning 5. septembri 2012. aastal avaldusi Süüria kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni rahvusvahelise koostöö, humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku 17. ja 31. juuli ja 29. augusti 2012. aasta avaldusi Süüria kohta,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Punase Risti Komitee presidendi kolmepäevast visiiti Süüriasse 4.–6. septembril 2012,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri Ban Ki-mooni ja Araabia Riikide Liiga peasekretäri Nabil El Araby 17. augusti 2012. aasta otsust määrata Lakhdar Brahimi uueks ühiseks eriesindajaks Süürias,

–  võttes arvesse nõukogu 15. juuni 2012. aasta määrust (EL) nr 509/2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias, ning hilisemaid nõukogu otsuseid, millega jõustatakse kõnealused meetmed,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 3. augusti 2012. aasta resolutsiooni 66/253 olukorra kohta Süüria Araabia Vabariigis,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu 1. märtsi 2012. aasta resolutsiooni 19/1, 1. juuni 2012. aasta resolutsiooni S-19/1 ja 6. juuli 2012. aasta resolutsiooni 20/L.22 inimõiguste olukorra kohta Süürias,

–  võttes arvesse ÜRO sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni 15. augusti 2012. aasta aruannet Süüria kohta,

–  võttes arvesse Islami Koostöö Organisatsiooni 13. augusti 2012. aasta otsust peatada Süüria liikmesus,

–  võttes arvesse pärast Araabia Riikide Liiga egiidi all Kairos 2.–3. juulil 2012. aastal korraldatud Süüria opositsiooni konverentsi avaldatud rahvuslikku pakti ja ühist poliitilist visiooni, mis käsitleb üleminekut Süürias,

–  võttes arvesse 30. juunil 2012. aastal Genfis toimunud tegevusgrupi (Action Group) kohtumise tulemusi,

–  võttes arvesse Annani plaani ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 2042, 2043 ja 2059,

–  võttes arvesse järeldusi ja soovitusi, mis esitati 2012. aasta augustis avaldatud dokumendis ’Homse päeva projekt. Demokraatliku ülemineku toetamine Süürias’,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, lapse õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli laste kaasamise kohta relvastatud konfliktidesse ning genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni, millega Süüria on ühinenud,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et ÜRO andmetel on 2011. aasta märtsis Süürias alguse saanud rahumeelsete meeleavaldajate vägivaldsest mahasurumisest alates hukkunud ligi 20 000 inimest, enamik neist tsiviilelanikud; arvestades, et ränk vägivald, nagu suurtükiväerelvade ja mürskude kasutamine rahvastatud aladel, ja kohutavad tapatööd, mida panevad toime Süüria sõjavägi, julgeolekujõud ja Shabiha, samuti mitmesugused opositsioonijõud, on pidevalt kasvanud; arvestades, et toime on pandud mitmeid meeste, naiste ja laste massimõrvu ning massilisi sihipäraseid tapmisi (laustapmisi); arvestades, et piinamine, massilised vahistamised ja rahvastatud alade ulatuslik hävitamine on viimastel kuudel järsult kasvanud; arvestades, et linnu ja asulaid hoitakse kogu Süürias valitsusvägede piiramisrõngas ning neid pommitatakse, muu hulgas helikopteritelt ja hävituslennukitelt; arvestades, et konflikti üha ulatuslikuma militariseerimise tõttu on olukord kujunemas kodusõjaks;

B.  arvestades, et Süürias valitseva olukorra mis tahes täiendaval militariseerimisel oleks tõsine mõju selle tsiviilelanikkonnale, kelle humanitaarolukord on juba niigi kiiresti halvenenud, ning see mõjutaks ka edaspidi kogu piirkonna, eeskätt Jordaania ja Liibanoni julgeolekut ja stabiilsust, ning selle mõjud ja tagajärjed oleks ettenägematud;

C.  arvestades, et ÜRO hinnangute kohaselt hukkus augustis jätkuvas lahingutegevuses arvatavalt 5000 inimest, mis tähendab, et konflikti algusest saadik on nüüdseks hukkunud üle 20 000 inimese; arvestades, et vägivalla intensiivistumise tõttu ja Süüria julgeoleku- ja humanitaarolukorra ebakindluse tõttu aitavad naaberriigid, eelkõige Türgi, Jordaania ja Liibanon, eriti viimastel nädalatel kaasa üha kasvava arvu Süüria kodanike varjupaigaotsingutele; arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti poolt on registreeritud või ootab registreerimist 235 000 Süüria põgenikku; arvestades, et üle 75% pagulastest on naised ja lapsed; arvestades, et kümned tuhanded põgenikud on registreerimata; arvestades, et usutavasti on Süüriast üle piiri Jordaaniasse, Liibanoni, Iraaki ja Türgisse pagenud üle 100 000 põgeniku ja augustis oli keskmine põgenike arv 500–2000 inimest päevas; arvestades, et ÜRO hinnangul on Süürias üle 1,2 miljoni sisepõgeniku ja ligikaudu kolm miljonit inimest vajab hädasti humanitaarabi; arvestades, et Süüria režiim takistab sihilikult tervete piirkondade juurdepääsu toidule, veele, elektrile ja meditsiinitarvetele, nagu on juhtunud Homsis ja hiljuti Aleppos; arvestades, et Türgi on palunud ÜRO Julgeolekunõukogul kaaluda tsiviilisikutele naaberriikide valvatud turvatsooni loomist;

D.  arvestades, et 2. augustil 2012 teatas Kofi Annan oma tagasiastumisest ÜRO ja Araabia Riikide Liiga Süüriasse nimetatud ühise eriesindaja ametikohalt Süüria režiimi järeleandmatuse, relvavägivalla suurenemise ja lahkarvamustel Julgeolekunõukogu võimetuse tõttu ühineda jõuliselt eriesindaja jõupingutustega kuuest punktist koosneva rahuplaani rakendamiseks; arvestades, et hiljuti nimetati ÜRO ja Araabia Riikide Liiga uueks ühiseks Süüria eriesindajaks endine Alžeeria välisminister Lakhdar Brahimi;

E.  arvestades, et Süüria režiim on kaotanud kogu oma usaldusväärsuse ja legitiimsuse Süüria rahva esindajana;

F.  arvestades, et Venemaa ja Hiina vetod on takistanud ÜRO Julgeolekunõukogul võtta vastu resolutsioon, millega kiidetakse heaks Süüria küsimuste tegevusgrupi jõupingutuste tulemused, ning on takistanud ka niisuguste esildatud meetmete võtmist, mille eesmärk on Annani kuuest punktist koosneva plaani järgimise jõustamine ÜRO põhikirja artikli 41 alusel; arvestades, et seega ei ole rahvusvaheline üldsus Süüria kriisile siiani ühiselt ja asjakohaselt reageerinud;

G.  arvestades, et president Bashar al-Assadil ja tema autoritaarsel valitsusel ei ole Süüria tulevikus kohta; arvestades, president peab tagasi astuma, et vältida kriisi edasist teravnemist ning võimaldada riigis rahumeelset ja demokraatlikku üleminekut; arvestades, et valitseva režiimi mitmed endised poliitilised ja sõjalised liidrid, samuti suursaadikud on põgenenud naaberriikidesse ja kaugemale;

H.  arvestades, et praegusele režiimile on vaja usaldusväärset alternatiivi; arvestades, et see alternatiiv peaks olema kaasav ja esindama Süüria ühiskonda selle mitmekesisuses ning täielikult austama demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste üldisi väärtusi, võttes eriti arvesse etniliste, kultuuriliste ja usuliste vähemuste ning naiste õigusi; arvestades, et seda eesmärki võiks toetada kaasava ja esindava ajutise valitsuse moodustamine opositsioonijõudude poolt;

I.  arvestades, et EL on kehtestanud Süüria suhtes mitmeid sanktsioone ning on tugevdanud Süüria vastast relvaembargot; arvestades, et kehtivast ELi relva-, lahingumoona- ja muu sõjatehnika embargost ning jälgimistehnoloogia eksportimise keelust hoolimata on mitmed teatatud vahejuhtumid, mis on olnud seotud relvasaadetistega läbi ELi vete, ning lekkinud üksikasjad ELi äriühingute ja mitmesuguste Süüria üksuste ja isikute vaheliste äritehingute kohta, mis kuuluvad ELi karistuste kohaldamisalasse, osutanud ELi sisemisele ebapädevusele oma enda otsuste ja määruste rakendamise osas;

J.  arvestades, et mitmed välised osalejad jätkavad kas otse või piirkondlike kanalite ja naaberriikide kaudu kõigi konflikti osapoolte aktiivset toetamist rahalise, tegevusliku, logistilise ja taktikalise toetuse ja abiga, kaasa arvatud relvade, laskemoona ja muu sõjalise varustuse tarnimisega, logistilise abi andmisega, kommunikatsioonivahendite ja igasuguse abi võimaldamisega, mida saab kasutada sõjalistel eesmärkidel, mis näitab konflikti piirkonnaülest olemust; arvestades, et konflikti edasine militariseerimine toob Süüria rahvale ja kogu piirkonnale üksnes uusi kannatusi;

K.  arvestades, et komisjon teatas 7. septembril 2012, et Süürias abi vajajate ja piiri ületanute abistamiseks eraldatakse täiendavalt 50 miljonit eurot humanitaarabi; arvestades, et humanitaarabi peadirektoraadi andmetel on EL juba andnud 142 miljonit eurot humanitaarabi, ning kogu abi Euroopa Liidult, kaasa arvatud liikmesriikidelt, ulatub ligikaudu 224 miljoni euroni;

L.  arvestades, et Süüria opositsiooni esindajad on viimastel kuudel pidanud mitmeid kohtumisi, et ületada sisemised vastuolud ja luua ühisrinne, ning avaldanud rahvusliku pakti ja ühise poliitilise visiooni Süüria ülemineku kohta, samuti järeldused ja soovitused dokumendis: ’Homse päeva projekt. Demokraatliku ülemineku toetamine Süürias’; arvestades, et opositsiooni sisevastuolud ja pinged püsivad kõigist pingutustest hoolimata;

M.  arvestades, et Süüria küsimuste tegevusgrupp leppis 1. juulil 2012. aastal Genfis kokku Süüria juhitava ülemineku põhimõtted ja suunised, mis hõlmavad niisuguse üleminekuvalitsusasutuse loomist, kes teostab täies ulatuses täidesaatvat võimu;

1.  kordab, et mõistab kõige teravamal viisil hukka president Assadi režiimi poolse valimatu vägivalla üha ulatuslikuma kasutamise Süüria tsiviilelanikkonna vastu, eelkõige sihipärased laste ja naiste tapmised ning massihukkamised külades; väljendab sügavaimat muret Süüria ametivõimude, Süüria sõjaväe, julgeolekujõudude ja nendega seotud relvarühmituste loal ja/või nende poolt toime pandud ränkade inimõiguste rikkumiste ja võimalike inimsusvastaste kuritegude pärast; mõistab hukka kohtuvälised kiirhukkamised ja kõik muud inimõiguste rikkumised, mida panevad toime Assadi režiimi vastased rühmitused ja jõud;

2.  kiidab heaks naaberriikide pingutused Süüria põgenike vastuvõtmisel ja neile humanitaarabi andmisel ning nõuab sellega seoses rahvusvahelise toetuse ja abi suurendamist; rõhutab, et otsustava tähtsusega on püsiva lahenduse leidmine humanitaarkriisile nii Süürias kui ka Süüria põgenike seas naaberriikides; nõuab tungivalt, et naaberriigid jätkaksid Süüria põgenikele ja sisepõgenikele kaitse pakkumist ning hoiduksid kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega selliste isikute väljasaatmisest ja Süüriasse tagasi lähetamisest; kutsub ELi üles võtma asjakohaseid vastutustundelisi meetmeid seoses põgenike võimaliku sissevooluga ELi liikmesriikidesse; rõhutab vajadust teha koostööd Punase Ristiga; tunneb heameelt ELi valmisoleku üle pakkuda täiendavat toetust, sealhulgas rahalisi vahendeid, et aidata naaberriikidel, sealhulgas Türgil, Liibanonil ja Jordaanial võtta vastu järjest kasvavat hulka Süüria põgenikke, ning nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid pingutusi alternatiivsete viiside leidmiseks, et humanitaarabi kõigist takistustest ja raskustest hoolimata Süüria rahvale kätte toimetada;

3.  kutsub Süüria režiimi üles võimaldama kiiret humanitaarabi andmist ning humanitaarorganisatsioonide ja rahvusvahelise meedia täielikku juurdepääsu Süüriale ning hõlbustama humanitaarabi osutamiseks vajalike ajutiste relvarahude kehtestamist, et võimaldada humanitaarabi ohutut kohaletoimetamist; rõhutab uuesti, et kõik kriisi osalised peavad rahvusvahelisest humanitaarõigusest täielikult kinni pidama; rõhutab, et vigastatuid ja abivajajaid ei tohiks kunagi arstiabita jätta, ning kutsub kõiki asjaosalisi üles kaitsma tsiviilisikuid, võimaldama täielikku ja tõkestamata juurdepääsu toidule, veele ja elektrile ning hoiduma patsientide, arstide, meedikute ja abitöötajate mis tahes viisil hirmutamisest ja nende vastu vägivalla kasutamisest;

4.  avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele; väljendab uuesti oma solidaarsust Süüria rahvaga nende võitluses vabaduse, inimväärikuse ja demokraatia eest ning avaldab neile, eelkõige naistele, tunnustust nende julguse ja otsustavuse eest;

5.  kutsub kõiki Süüria relvakonflikti osalisi vägivalda viivitamata lõpetama; kutsub Süüria valitsust üles Süüria relvajõudusid sissepiiratud asulatest ja linnadest viivitamata ära viima ning vabastama koheselt kõik kinnipeetud meeleavaldajad, poliitvangid, inimõiguste kaitsjad, blogipidajad ja ajakirjanikud;

6.  taunib asjaolu, et ÜRO Julgeolekunõukogu ei ole suutnud võtta meetmeid ja ei ole jõudnud kokkuleppele resolutsiooni osas, mis lisaks rohkem tugevat ja tulemuslikku survet vägivalla lõpetamiseks Süürias; kordab oma üleskutset, et ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed, eriti Venemaa ja Hiina, täidaksid oma kohustust peatada vägivald ja repressioonid Süüria rahva vastu, sealhulgas toetades ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 2042 ja 2043 sunniviisilist järgimist; toetab jätkuvalt ELi ja liikmesriikide sellealaseid jõupingutusi; kutsub komisjoni asepresidenti ja kõrget esindajat üles tegema kõik, et tagada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni vastuvõtmine, avaldades nii Venemaale kui ka Hiinale tulemuslikku diplomaatilist survet;

7.  rõhutab, et EL peaks olema valmis võtma täiendavaid meetmeid ning jätkama ÜRO Julgeolekunõukogus kaitsmiskohustuse raames kõigi võimaluste kaalumist tihedas koostöös USA, Türgi ja Araabia Riikide Liigaga, et abistada Süüria rahvast ja peatada verevalamine;

8.  toetab mitme opositsioonirühmituse ja Türgi valitsuse üleskutseid luua turvapaigad Türgi–Süüria piiril ja võimaluse korral Süürias, ning humanitaarkoridoride loomist rahvusvahelise üldsuse poolt; kutsub komisjoni asepresidenti ja kõrget esindajat üles intensiivistama arutelusid Türgi, Araabia Liiga ja Süüria opositsiooniga kõnealuste turvapaikade loomise teemal, et võtta vastu Süüria põgenikke ning võimaldada režiimi poolt tagakiusatud isikutel leida varjupaika ja kaitset;

9.  kordab oma nõudmist president Assadile ja tema režiimile astuda koheselt tagasi, et võimaldada Süüria juhitava rahumeelse, kaasava ja demokraatliku ülemineku toimumist niipea kui võimalik;

10.  kutsub kõiki osalisi üles leppima võimalikult kiiresti kokku (kohalikes) relvarahudes, et võimaldada ulatuslikuma läbirääkimiste teel saavutatud ja tähendusrikka relvarahu sõlmimist;

11.  väljendab oma muret konflikti edasise militariseerimise ja usulahkudevahelise vägivalla pärast; võtab teadmiseks eri piirkondlike osalejate rolli, sealhulgas relvade tarnimise, ning on mures Süüria konflikti ülekanduva mõju pärast naaberriikides; palub nõukogul kaaluda täiendavate piiravate meetmete võtmist väliste osalejate ja rühmituste vastu, kes osalevad kohapeal aktiivselt Bashar al-Assadi režiimi toetavas tegevuses;

12.  mõistab hukka Süüria režiimi väljendatud kavatsuse kasutada keemiarelvi nn väliste terroristlike ohtude suhtes, tuletab president Assadile meelde tema valitsuse Genfi protokolli kohaseid kohustusi seoses keemiarelvade mittekasutamisega ja kutsub Süüria ametivõime üles täitma täpselt oma rahvusvahelisi kohustusi;

13.  toetab ELi jätkuvaid püüdlusi suurendada survet president Assadi režiimile piiravate meetmete abil ning kutsub ELi üles kaaluma oma piiravate meetmete kohaldamisala laiendamist välistele üksustele või rühmitustele, mis vaieldamatult pakuvad või hõlbustavad otsustava tähtsusega rahalist ja tegevuslikku toetust Süüria ametivõimudele;

14.  tunneb heameelt Islami Konverentsi Organisatsiooni 14.–15. augusti 2012. aasta tippkohtumise käigus vastu võetud otsuse üle peatada Süüria Araabia Vabariigi liikmesus Islami Koostöö Organisatsioonis ja kõigis selle allorganites, eri- ja sidusasutustes;

15.  tervitab Süüria opositsiooni esindajate püüdlusi luua opositsioonijõudude ühisrinne, samuti hiljuti avaldatud rahvuslikku pakti, ühist poliitilist seisukohta Süüria ülemineku kohta ning järeldusi ja soovitusi dokumendis ’Järgmise päeva projekt. Demokraatliku ülemineku toetamine Süürias’; ergutab Süüria opositsiooni samas suunas jätkama, et luua valitsevale režiimile usaldusväärne alternatiiv, ning nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ja kõrge esindaja ning ELi liikmesriigid teeksid kõik endast oleneva, et ühendada Süüria opositsioon; väljendab heameelt tugeva toetuse üle, mida Süüria elanikkonnale on näidanud Türgi, Liibanon ja Jordaania; kutsub komisjoni asepresidenti ja kõrget esindajat üles tegema kõik endast oleneva, et alustada Türgi, Liibanoni ja Jordaania ametivõimude, Araabia Liiga ja Süüria opositsiooniga arutelu Assadi-järgsele Süüriale rahumeelse ülemineku ettevalmistamise üle;

16.  kordab oma tugevat toetust ÜRO inimõiguste voliniku nõudmisele, mille kohaselt peaks ÜRO Julgeolekunõukogu andma Süürias valitseva olukorraga tegelemise üle Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule ametliku uurimise läbiviimiseks; kohustub kindlalt tagama, et kõik, kes on süüdi inimõiguste rikkumistes ja rahvusvahelise õiguse rikkumistes, tuvastatakse ja võetakse vastutusele; toetab kindlalt sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni Süüriaga seotud tööd, mille eesmärgiks on uurida kõiki riigis toime pandud rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumisi, et tagada toimepanijate vastutusele võtmine, ning palub ELi liikmesriikidel ÜRO inimõiguste nõukogu 21. istungil tagada, et komisjon saab oma tööd jätkata, vajaduse korral toetust asjakohaselt suurendades;

17.  nõuab rahumeelset ja tõelist Süüria juhitavat poliitilist üleminekut demokraatiale, mis vastab Süüria rahva õiguspärastele nõudmistele ning rajaneb Süüria ühiskonna kõiki demokraatlikke jõude ja osapooli kaasaval dialoogil, mille eesmärk on algatada põhjaliku demokraatliku reformi protsess, milles võetakse arvesse ka vajadust tagada rahvuslik leppimine ning millega võetakse kohustus tagada vähemuste, kaasa arvatud etniliste, usuliste, kultuuriliste ja muude vähemuste õiguste ja vabaduste austamine;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile, Türgi Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Katari valitsusele ja Nõuandvale Kogule, Ameerika Ühendriikide valitsusele ja Kongressi esindajatekojale, Saudi Araabia Kuningriigi valitsusele, Jordaania Hašimiidi Kuningriigi valitsusele ja parlamendile, Liibanoni Vabariigi valitsusele ja parlamendile, ÜRO peasekretärile, Araabia Riikide Liiga peasekretärile ning Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


Kohtusüsteemi poliitiline kasutamine Venemaal
PDF 122kWORD 45k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta resolutsioon poliitilistel eesmärkidel kohtuvõimu kasutamise kohta Venemaal (2012/2789(RSP))
P7_TA(2012)0352RC-B7-0427/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid raporteid ja resolutsioone Venemaa kohta, eelkõige 15. märtsi 2012. aasta resolutsiooni Venemaa presidendivalimiste tulemuse kohta(1), 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni eelseisvate presidendivalimiste kohta Venemaal(2), 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni riigiduuma valimiste kohta(3) ning 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni detsembris 2011 toimuvate Venemaa riigiduuma valimiste ettevalmistuste kohta(4),

–  võttes arvesse käimasolevaid läbirääkimisi uue lepingu üle, mis annab ELi ja Venemaa suhetele uue tervikraamistiku, ning 2010. aastal algatatud moderniseerimispartnerlust,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, milles sätestatakse, et igaühel on õigus õiglasele ja avalikule istungile seaduse kohaselt moodustatud pädevas, sõltumatus ja erapooletus kohtus,

–   võttes arvesse Venemaa põhiseadust, eriti selle artiklit 118, milles on sätestatud, et õigust mõistavad Venemaa Föderatsioonis ainult kohtud, ning artiklit 120, milles on sätestatud, et kohtunikud on erapooletud ja alluvad ainult Venemaa põhiseadusele ning föderaalseadusele,

–  võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni 17. augusti 2012. aasta avaldust punkansambli Pussy Riot liikmete süüdimõistmise kohta Venemaal,

–  võttes arvesse Venemaa peaprokuröri taotlust hääletada 12. septembril 2012 duumaliikme Gennadi Gudkovi (Õiglane Venemaa) enneaegse tagandamise poolt,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni täisliikmena võtnud endale kohustuse järgida demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning austada inimõigusi; arvestades, et õigusriigi põhimõtete mitmete tõsiste rikkumiste ning piiravate õigusaktide vastuvõtmise tõttu viimastel kuudel väljendatakse üha enam muret seoses sellega, kuidas Venemaa peab kinni oma rahvusvahelistest ja riiklikest kohustustest;

B.  arvestades, et Euroopa Liit on jätkuvalt pühendunud ELi ja Venemaa suhete süvendamisele ja arendamisele, mida näitab ka liidu võetud kohustus panustada tõsiselt läbirääkimistesse uue raamlepingu üle, mille eesmärk on ELi ja Venemaa suhteid edasi arendada, ning arvestades, et Euroopa Liit ja Venemaa on loonud tihedad ja ulatuslikud suhted, eelkõige energia-, majandus- ja ettevõtlussektoris, ning on maailmamajanduses teineteisest sõltuvad;

C.  arvestades, et inimõiguste olukord on Venemaal viimastel kuudel drastiliselt halvenenud ning Venemaa ametivõimud võtsid hiljuti vastu terve rea seadusi, mis sisaldavad mitmeti mõistetavaid sätteid ning mida võib kasutada opositsiooni ja kodanikuühiskonna aktivistide edasiseks allasurumiseks, samuti sõna- ja kogunemisvabaduse piiramiseks; arvestades, et nende teemadega tuleks tegeleda õigeaegselt kui prioriteetsete küsimustega, eelkõige ELi ja Venemaa vahelistel kahepoolsetel kohtumistel ning läbirääkimistel;

D.  arvestades, et Anna Politkovskaja, Natalja Estemirova, Anastassia Baburova, Stanislav Markelovi ja Sergei Magnitski surma põhjustajad on endiselt välja selgitamata;

E.  arvestades, et Mihhail Hodorkovski ja tema äripartner Platon Lebedev mõisteti 30. detsembril 2010. aastal Moskva Hamovniki ringkonnakohtus süüdi vara omastamises; arvestades, et süüdistuse esitamist, kohtupidamist ja kohtuotsust peetakse rahvusvahelises plaanis poliitiliselt motiveerituks;

F.  arvestades, et Sergei Magnitski juhtum on vaid üks paljudest Venemaa õiguskaitseasutuste võimu kuritarvitamise juhtudest, mis rikub tõsiselt õigusriigi põhimõtteid ning jätab tema surma põhjustamises süüdi olevad isikud endiselt karistamata; arvestades, et on veel mitmeid teisi kohtuasju, kus poliitilise konkurentsi kõrvaldamiseks ja kodanikuühiskonna ähvardamiseks kasutatakse poliitiliselt konstrueeritud põhjendusi;

G.  arvestades, et Venemaa punkansambli Pussy Rioti liikmete kaheks aastaks vangimõistmine president Vladimir Putini vastase protestiavalduse eest Moskva õigeusu katedraalis on ebaproportsionaalne;

H.  arvestades, et riigiduumal on kavas 12. septembril 2012 hääletada duumaliikme Gennadi Gudkovi mandaadi äravõtmise üle, järgimata vajalikke demokraatlikke menetlusi; arvestades, et õigusriigi põhimõtete nimel peaksid parlamendi eeskirjad kehtima võrdselt ja erapooletult kõigi duumaliikmete suhtes; arvestades, et samasugused süüdistused on esitatud Õiglase Venemaa saadikurühma teistelegi liikmetele, nt Dmitri Gudkovile ja Ilja Ponomarjovile;

I.  arvestades, et valitsusväliseid organisatsioone ja kogunemisvabaduse õigust käsitlevaid uusi õigusakte saab kasutada kodanikuühiskonna allasurumiseks, opositsiooniliste poliitiliste vaadete lämmatamiseks ning valitsusväliste organisatsioonide, demokraatliku opositsiooni ja ajakirjanduse ahistamiseks; arvestades, et Venemaa parlament võttis 2012. aasta juulis vastu seaduseelnõu, millega antakse ’välisriigi agendi’ staatus nendele Venemaa mittetulunduslikele organisatsioonidele, mis on seotud poliitilise tegevusega ja mida rahastatakse väljastpoolt Venemaad;

J.  arvestades, et vastupidiselt president Putini ja peaminister Medvedevi avaldustele ja kinnitustele on surve Venemaa kodanike poliitilistele vabadustele suurenemas; arvestades, et president Putin on teatanud, et Venemaal on vaja kiiresti lahendada ulatusliku korruptsiooni probleem, ning on avalikult lubanud tugevdada Venemaal õigusriigi põhimõtteid ja väljendanud muret Venemaa kohtu- ja õigussüsteemi sõltumatuse pärast;

1.  märgib, et ELi ja Venemaa sisulised ja konstruktiivsed suhted sõltuvad sellest, kas Venemaa teeb jõupingutusi demokraatia ja õigusriigi tugevdamiseks ning kas Venemaal hakatakse austama põhiõigusi; rõhutab asjaolu, et keskpika perspektiiviga ja pikaajaline poliitiline ja majanduslik stabiilsus ning areng Venemaal sõltuvad õigusriigi põhimõtete järgimisest ja tõelise demokraatliku valikuvabaduse tekkest;

2.  on seisukohal, et Venemaa kui Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liige peaks täitma kohustusi, millele ta on alla kirjutanud; juhib tähelepanu asjaolule, et hiljutised sündmused on viinud veelgi kaugemale reformidest, mida oleks vaja demokraatlike standardite ja õigusriigi põhimõtete ning kohtunike sõltumatuse parandamiseks Venemaal;

3.  tervitab ülemkohtu 25. juuli 2012. aasta otsust vaadata läbi nii Hodorkovski kui ka Lebedevi kohtuasjad vastavalt Venemaa presidendi juures tegutseva inimõiguste nõukogu 2011. aasta detsembri soovitustele; võtab teadmiseks Lebedevi karistuse lühendamise kolme aasta võrra; nõuab, et jätkuks nende kohtuasjade põhjalik läbivaatamine vastavalt Venemaa rahvusvahelistele kohustustele korraldada kohtuprotsesse õiglaselt ja läbipaistvalt ning nõuab presidendi inimõiguste nõukogu esimehe (Hodorkovski juhtumit käsitlevate) järelduste ja soovituste täielikku järgimist ja rakendamist;

4.  kutsub Venemaa ametivõime tooma Anna Politkovskaja ja Natalja Jestemirova mõrvas süüdi olevad isikud kohtu ette ning nõuab, et Venemaa ametivõimud viiksid läbi Magnitski juhtumi ning teiste juhtumite usaldusväärse ja sõltumatu uurimise ning teeksid lõpu lokkavale karistamatusele ja laiaulatuslikule korruptsioonile riigis;

5.  peab väga murettekitavaks teisi poliitiliselt motiveeritud kohtuprotsesse, eelkõige kriminaalsüüdistuse esitamist teadlastele, keda süüdistatakse spionaažis, kuna nad tegid koostööd välismaiste teadusasutustega, opositsiooniaktivisti Taissija Ossipova kriminaalkorras süüdimõistmist kaheksaks aastaks vangi kohtuprotsessil, mida peetakse poliitiliselt motiveerituks ja kus kasutati kahtlasi ja arvatavasti fabritseeritud asitõendeid ega täidetud õiglase kohtuliku arutamise nõudeid, Moskvas 6. mail 2012. aastal toimunud protestimeeleavaldustel osalenud rohkem kui tosinkonna inimese kinnipidamist ja neile poliitiliselt motiveeritud kriminaalsüüdistuste esitamist (meeleavaldajaid süüdistatakse alusetult väidetavates ’massirahutustes’ osalemises) ning opositsiooniaktivistide, nt Aleksei Navalnõi, Boriss Nemtsovi ja Sergei Udaltsovi vastu algatatud kriminaaluurimisi;

6.  väljendab sügavat pettumust kohtuotsuse ja ebaproportsionaalse karistuse üle, mis määrati Venemaa Hamovniki ringkonnakohtu poolt punkansambli Pussy Riot liikmetele Maria Aljohhinale ja Jekaterina Samutsevitšile; märgib murega, et see juhtum lisandub hiljuti toimunud poliitiliselt motiveeritud hirmutamiste ja opositsiooniaktivistide süüdimõistmiste nimekirja Venemaa Föderatsioonis, ning selle suundumuse süvenemine tekitab Euroopa Liidus üha suurenevat muret; kinnitab veel kord oma veendumust, et see karistus vaadatakse läbi ja seda muudetakse kooskõlas Venemaa rahvusvaheliste kohustustega;

7.  võtab teadmiseks peaprokuröri taotluse hääletada duumaliikme Gennadi Gudkovi mandaadi ennetähtaegse lõpetamise üle seoses tema äritegevusega riigiduuma liikmeks oleku ajal, mis on vastuolus Venemaa kriminaalseadustiku artikliga 289; rõhutab, et poliitilise menetluse algatamist parlamendis selleks, et võtta opositsioonipartei Õiglane Venemaa liikmelt Gennadi Gudkovilt ära tema parlamendiliikme mandaat, peetakse üldiselt opositsioonipartei hirmutamiseks ja see on suunatud opositsioonipartei õiguspärase poliitilise tegevuse vastu, mis toetab protestiliikumise nõudmisi; kutsub Venemaad üles hoiduma seaduste meelevaldsest kasutamisest opositsiooniliikmete tegevuse piiramise eesmärgil;

8.  väljendab muret seoses kodanikuühiskonna arenemiseks vajaliku õhkkonna halvenemisega Venemaal, eelkõige seoses terve rea seaduste hiljutise vastuvõtmisega, mis puudutavad meeleavaldusi, VVOsid, laimu ja internetti ning sisaldavad mitmeti mõistetavaid sätteid ja võivad tuua kaasa nende meelevaldse jõustamise; tuletab Venemaa ametivõimudele meelde, et tänapäevane ja jõukas ühiskond peab kaitsma ja tunnustama kõigi oma kodanike individuaalseid ja kollektiivseid õigusi; kutsub seoses sellega Venemaa pädevaid asutusi üles muutma VVOsid puudutavaid uusi seadusi, et kaitsta poliitilise tagakiusamise eest kodanikeühendusi, kes saavad rahalist toetust laitmatu reputatsiooniga välismaistest fondidest;

9.  väljendab sügavat muret ka ekstremismi käsitleva seaduse pärast selle peamiste mõistete ,,äärmuslik tegevus’ ja ,,äärmuslikud organisatsioonid’ tõlgendamise laia valikuvõimaluse tõttu, mis Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni hinnangul võib tuua kaasa nende meelevaldse kasutamise ning ühinemis-, sõna- ja usuvabaduse piiramise; kutsub Venemaa ametivõime üles lahendama nimetatud probleeme seaduse muutmisega;

10.  tuletab meelde, et endine president Medvedev kutsus kokku töörühma, et tegeleda valimissüsteemi reformiga ning õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste austamise parandamisega Venemaal; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on tungivalt nõudnud Venemaa ametivõimudelt nende reformide elluviimist ning pakkunud korduvalt ELi toetust, sh moderniseerimispartnerluse raamistiku kaudu;

11.  mõistab hukka mitmetes Venemaa piirkondades hiljuti vastu võetud õigusaktid kriminaalkaristuse kehtestamiseks seksuaalset sättumust ja soolist identiteeti puudutava teabe avalikustamise eest ning sarnased kavatsused föderaaltasandil; tuletab Venemaa ametivõimudele meelde nende kohustust austada sõnavabadust ning homo-, bi- ja transseksuaalide õigusi;

12.  kutsub kõrget esindajat ja asepresidenti ning komisjoni üles väljendama järjepidevat ja tugevat toetust kodanikuühiskonna aktivistidele ja uue sotsiaalse liikumise esindajatele; kutsub ELi üles avaldama pidevat survet Venemaa ametivõimudele, et nad täidaksid OSCE standardeid inimõiguste, demokraatia, õigusriikluse ja kohtusüsteemi sõltumatuse vallas;

13.  rõhutab, kui tähtis on Venemaaga inimõiguste teemal ELi ja Venemaa inimõigustealaste konsultatsioonide raames toimuv pidev arvamuste vahetus vahendina, mis aitab kõikides koostöövaldkondades tugevdada omavahelist koostoimimisvõimet, ning nõuab kõnealuste kohtumiste vormi täiustamist, et muuta need tulemuslikumaks, pöörates erilist tähelepanu rassismi- ja ksenofoobiavastastele ühismeetmetele, ja seda, et kõnealuses protsessis saaksid osaleda Euroopa Parlament, riigiduuma ja inimõigustega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid, ning eeldab, et dialoog toimub vaheldumisi Venemaal ja mõnes ELi liikmesriigis;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0088.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0054.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0575.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0335.


Euroopa pangaliitu käsitlevad ettepanekud
PDF 121kWORD 43k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta resolutsioon pangandusliidu loomise kohta (2012/2729(RSP))
P7_TA(2012)0353B7-0457/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja 26. juuni 2012. aasta aruannet ’Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas’,

–  võttes arvesse 28. ja 29. juunil 2012. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse euroala tippkohtumisel 29. juunil 2012 võetud seisukohta,

–  võttes arvesse komisjoni 20. oktoobri 2009. aasta teatist ’ELi raamistik piiriüleseks kriisijuhtimiseks pangandussektoris’ (COM(2009)0561),

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2010. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile piiriüleseks kriisijuhtimiseks pangandussektoris(1),

–  võttes arvesse G20 juhtide 24.–25. septembri 2009. aasta Pittsburghi tippkohtumisel esitatud avaldust pangakriiside piiriülese lahendamise ja süsteemse olulisusega finantseerimisasutuste teemal,

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2011. aasta resolutsiooni finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi kohta: soovitused vajalike meetmete ja algatuste kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistik ning muudetakse nõukogu direktiive 77/91/EMÜ ja 82/891/EMÜ, direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ ja 2011/35/EL ning määrust (EL) nr 1093/2010 (COM(2012)0280),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiivi 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta(3),

–  võttes arvesse 25. veebruaril 2009. aastal komisjoni presidendile Barrosole esitatud Jacques de Larosière'i juhitud kõrgetasemelise finantsjärelevalve töörühma raporti soovitust nr 13, milles märgiti, et töörühm nõuab ühtse ja toimiva kriisijuhtimist reguleeriva raamistiku loomist ELis,

–  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni soovituste kohta komisjonile liidu majanduse juhtimise ja stabiilsuse raamtingimuste parandamise kohta eelkõige euroalal(4) ja eelkõige selle soovitust nr 6,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta(5),

–  võttes arvesse nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ(7),

–  võttes arvesse oma majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Pangandusjärelevalve (A7-0166/2010),

–  võttes arvesse oma majandus- ja rahanduskomisjoni kirju komisjonile ja Euroopa järelevalveasutustele nimetatud asutuste sõltumatuse teemal,

–  võttes arvesse 1. juuni 2008. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit finantsjärelevalveasutuste, keskpankade ja Euroopa Liidu rahandusministrite vahelise koostöö kohta piiriülese finantsstabiilsuse valdkonnas(8),

–  võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta (COM(2011)0452),

–  võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet (COM(2011)0453),

–  võttes arvesse 13. detsembri 1976. aasta teist nõukogu direktiivi 77/91/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks(9), 9. oktoobri 1978. aasta nõukogu kolmandat direktiivi 78/855/EMÜ, mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist(10), ja 17. detsembri 1982. aasta kuuendat nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ, mis käsitleb aktsiaseltside jagunemist(11),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2012. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud)(12),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2011. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta(13),

–  võttes arvesse oma majandus- ja rahanduskomisjoni 31. augustil 2011. aastal eelarvekomisjonile esitatud arvamust ’Parlamendi seisukoht nõukogu muudetud 2012. aasta eelarve projekti kohta – kõik jaod’ (2011/2020(BUD)),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud suulist küsimust Euroopa pangaliitu käsitlevate ettepanekute kohta (O-000151/2012 – B7-0360/2012),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et G20 juhtide 24.–25. septembri 2009. aasta Pittsburghi tippkohtumisel esitatud avalduses kutsuti üles jõudma kokkuleppele pangakriiside piiriülese lahendamise ja süsteemse olulisusega finantseerimisasutuste teemal 2010. aasta lõpuks;

B.  arvestades, et on äärmiselt oluline koondada kõik jõupingutused, et stabiliseerida Euroopa finantsturg ja lõigata läbi pankade ja riikide vaheline side, selleks et alustada liikumist tõelise majandus- ja rahandusliidu suunas;

C.  arvestades, et 2010. aasta juulis esitas Euroopa Parlament oma resolutsioonis piiriülese kriisijuhtimise kohta pangandussektoris ja oma raportis ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Pangandusjärelevalve lahendused piiriülese kriisijuhtimise küsimustele – integreeritud järelevalvekord, hoiuste tagamise skeemide mehhanismi reform ja ELi finantsstabiilsuse fond;

D.  arvestades, et euroala pankade puhul võiks Euroopa stabiilsusmehhanismil olla võimalus pankasid pärast tavapärast otsust otseselt rekapitaliseerida;

E.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu ja nõukogu on lõpuks jõudmas Euroopa Parlamendiga samadele järeldustele integreerituma järelevalvesüsteemi vajaduse kohta, ja nõuavad nüüd pangandusliidu loomist seoses hoiuste tagamise skeemide ja kriisilahendusmehhanismiga ühtse järelevalvemehhanismi moodustamise teel;

F.  arvestades, et Euroopa Parlamendi täiel määral kaasamine on oluline, andmaks kõnealuse pangandusliidu moodustamise protsessile demokraatlikku legitiimsust, nagu seda on selgelt väidetud juba eespool mainitud Herman Van Rompuy aruandes esitatud neljandas põhielemendis, milleks on suurem demokraatlik legitiimsus ja vastutus;

G.  arvestades, et parlament on kaasotsustamismenetluse kaudu olnud täielikult kaasatud Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi moodustamisse ja sealhulgas Euroopa Pangandusjärelevalve loomisse;

H.  arvestades, et ilmses vastuolus kõnealuste põhimõtete ja samuti komisjoni algatusõigusega on Euroopa Ülemkogu palunud komisjonil esitada ühtse järelevalvemehhanismi kohta ettepanek, mille ainsaks õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõige 6, jättes sel moel Euroopa Parlamendi ilma seadusandlikust võimust ühtse turu küsimustes, mida muidu lahendatakse kaasotsustamismenetluse teel;

I.  arvestades, et menetlusse üksnes liikmesriikide kaasamine mitte ei muuda menetlust kiiremaks ja tõhusamaks, vaid saadab üldsusele negatiivse sõnumi ajal, mil eksisteerib üldtunnustatud vajadus suurema läbipaistvuse ja demokraatliku toe järele;

1.  kordab, et kriisihetkedel peab alati eelistama ühendusemeetodit, sest see on ainus võimalus tagada, et liit väljub kriisist tugevamana;

2.  nõuab, et poliitilised juhid edendaksid demokraatlikku legitiimsust kõigis Euroopa Liidu küsimustes;

3.  rõhutab, et ettepanekus esitatud pangandusliidu ja ühtse järelevalvemehhanismiga tegelemisel on tarvis tugevdada demokraatlikku legitiimsust, kaasates Euroopa Parlament täieõigusliku kaasseadusandjana;

4.  rõhutab, et on vaja põhjalikult kaaluda euroalas toimiva pangandusliidu ja euroalast välja jäävate liikmesriikide võimalikku vastastikku ülekanduvat mõju;

5.  rõhutab, et juhul kui pangandusliidu moodustamise ettepanekutega muudetakse kaasotsustamismenetluse teel vastu võetud õigusakte, kaalub parlament neid ettepanekuid paketis;

6.  rõhutab, et mis tahes olulise muudatuse korral järelevalves, kaasa arvatud järelevalvevolituste üleminek teistele institutsioonidele, peab samaväärselt suurenema nende institutsioonide tegevuse läbipaistvus ja Euroopa Parlamendi ees kantav vastutus ning parlamendil peab olema õigus esitada mis tahes küsimusi ja tal peavad olema kõik volitused ametisse määramisel ja eelarvemenetluses;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Euroopa Ülemkogule ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 61.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0331.
(3) EÜT L 125, 5.5.2001, lk 15.
(4) ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 41.
(5) ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.
(6) ELT L 331, 15.12.2010, lk 162.
(7) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.
(8) ECFIN/CEFCPE(2008)REP/53106 REV REV.
(9) EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1.
(10) EÜT L 295, 20.10.1978, lk 36.
(11) EÜT L 378, 31.12.1982, lk 47.
(12) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0049.
(13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0313.


Lõuna-Aafrika: streikivate kaevurite massimõrv
PDF 117kWORD 40k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta resolutsioon Lõuna-Aafrika ja streikinud kaevurite massimõrva kohta (2012/2783(RSP))
P7_TA(2012)0354RC-B7-0443/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Lõuna Aafrika ja ELi strateegilise partnerluse ühist tegevuskava, mis on ainus sellelaadne partnerlusleping, mis on ELi ja Aafrika riigi vahel seni sõlmitud,

–  võttes arvesse AKV–ELi partnerluslepingut (Cotonou leping),

–  võttes arvesse ILO deklaratsiooni aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl ning selle järgimismehhanismi,

–  võttes arvesse ÜRO algatust Global Compact ja OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele,

–  võttes arvesse rahvusvahelise mäetööstuse ja metallide nõukogu säästva arengu raamistikku,

–  võttes arvesse 1999. aastal allkirjastatud Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika vahelist kaubandus-, arengu- ja koostöölepingut, mida täiendati 2009. aastal poliitilist ja majanduslikku koostööd käsitlevate sätetega,

–  võttes arvesse president Jacob Zuma 17. augusti 2012. aasta pressiteadet,

–  võttes arvesse kõrge esindaja Catherine Ashtoni 23. ja 24. augusti 2012. aasta märkusi pärast välisministri Nkoana-Mashabanega peetud Lõuna-Aafrika ja ELi ministrite 11. poliitilist dialoogi,

–  võttes arvesse AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee 30. mai 2012. aasta resolutsiooni kaevandamise sotsiaalse ja keskkonnamõju kohta AKV riikides,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et politsei ja streikivate kaevurite vahel 16. augustil 2012. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigi Loodeprovintsis Marikana Lonmini plaatinakaevanduses toimunud kokkupõrgetes lasti maha 34 inimest ning haavati vähemalt 78 inimest; arvestades, et sellele eelnes mitu vägivaldset streikimispäeva, mille jooksul said surma 10 inimest, sealhulgas kaks turvameest ja kaks politseinikku;

B.  arvestades, et arreteeriti 270 streikivat kaevandustöölist, kellele esitati süüdistus oma kaaslaste surma põhjustamises apartheidi-aegse nn ühise eesmärgi õiguse alusel;

C.  arvestades, et pärast avalikkuse protesti võtsid prokurörid tagasi 16. augustil 2012. aastal arreteeritud kaevandustööliste vastu esitatud mõrvasüüdistused, kuid avaliku vägivalla kohta esitatud süüdistusi käsitlev menetlus lükati edasi uurimise lõpuleviimiseni;

D.  arvestades, et kõnealune tulistamisintsident on veriseim politsei ja protestijate vaheline kokkupõrge pärast apartheidi lõppu 1994. aastal;

E.  arvestades, et seda intsidenti tuleb näha riigi erakordselt heitlike sotsiaalmajanduslike olude laiemast perspektiivist; arvestades, et pärast apartheidi lõppu on Lõuna-Aafrikal õnnestunud ehitada üles demokraatlik riik, kuid sellegipoolest on riigil erakordselt suured majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid, samuti on riigis jätkuvalt suur ebavõrdsus ning suur vaesus ja töötus;

F.  arvestades, et pärast kõnealuseid veriseid sündmusi mõistis president Zuma selle traagilise olukorra avalikult hukka;

G.  arvestades, et president Zuma moodustas tapmiste uurimiseks kohtuliku uurimiskomisjoni ning tapmisi on asunud uurima ka Lõuna-Aafrika sõltumatu politsei uurimisosakond (IPID); arvestades, et loodi ka ministeeriumidevaheline komisjon, kelle vastutada on püsiva lahenduse leidmine tapmisteni viinud probleemidele;

H.  arvestades, et reformide puudumine töövaidluste lahendamise mehhanismis on põhjustanud Lõuna-Aafrikale märkimisväärset majanduslikku kahju ning hoidnud eemale välisinvesteeringud;

I.  arvestades, et streikivad kaevurid vaidlesid palga üle kaevanduse omaniku, Londonis registreeritud ettevõttega Lonmin, mis on suuruselt kolmas plaatinakaevandusettevõte maailmas;

J.  arvestades, et vaidlust raskendas poliitiline ja ametiühingute vaheline intensiivne rivaliteet, eriti pinged kaevandustööliste riikliku ametiühingu (NUM) ning kaevandus- ja ehitustööliste ametiühingute liidu (AMCU) vahel;

K.  arvestades, et Aafrika Rahvuskongressi noorteühendusest (ANCYL) välja heidetud selle endist presidenti Julius Malemat nähti streikivaid kaevureid ja AMCUd toetamas;

L.  arvestades, et Lõuna-Aafrika mineraale ja kaevandustooteid eksporditakse, sealhulgas Euroopa Liidu riikidesse; arvestades, et kaevandussektorit mõjutavad vähenenud nõudlus ja suurenenud tegevuskulud;

M.  arvestades, et osa Marikana plaatinakaevanduse Lonmin töölisi jätkavad streikimist suurema palga nimel;

N.  arvestades, et 5. septembril 2012. aastal, kui Marikana kaevanduse lähedal tuli pärast 16. augusti 2012. aasta tulistamist suurimaks rahumeelseks meeleavalduseks tänavale üle 3000 streikiva kaevuri, oli seal kohal ka arvukalt politseinikke;

O.  arvestades, et streikima on hakatud ka teistes kaevandustes ning kaevanduses Gold One Modder East said 5. septembril 2012. aastal toimunud kokkupõrkes haavata neli inimest, kui turvamehed tulistasid streikijaid kummikuulidega;

1.  mõistab teravalt hukka streikivate kaevurite julma tapmise 16. augustil 2012. aastal ning sellele eelnenud vägivalla, mille tõttu hukkus 10 inimest, sealhulgas kaks turvameest ja kaks politseinikku;

2.  avaldab südamest kaastunnet kõikidele peredele, kelle lähedased on Marikana kaevanduskriisis oma elu kaotanud;

3.  väljendab heameelt president Zuma otsuse üle moodustada uurimiskomisjon ja sõltumatu politsei uurimisosakonna algatuse üle uurida kõnealuseid tapmisi;

4.  kutsub uurimiskomisjoni üles järgima läbipaistvust, tegutsema täiesti sõltumatult ja erapooletult ning tagama, et tema uurimistegevus täiendab sõltumatu politsei uurimisosakonna uurimistegevust;

5.  nõuab tungivalt, et kõik asjaosalised teeksid uurimiskomisjoniga koostööd, et selgitada välja Marikanas juhtunu;

6.  kutsub uurimiskomisjoni üles uurima politsei ülemäärase jõu kasutamise algpõhjuseid ning tunneb sügavat muret selle pärast, et ametivõimud järgivad apartheidi-aegset nn ühise eesmärgi õigust;

7.  tunneb muret selle pärast, et Lõuna-Aafrika väljakujunenud tööturu osapooled on kodanike silmis oma legitiimsust kaotamas, kuna kõigil tasanditel on jätkuvalt märke korruptsioonist;

8.  kutsub Lõuna-Aafrika ametivõime ja Lonmini üles tagama ohvritele ja nende peredele juurdepääs õiguskaitsevahenditele ning maksma neile hüvitist ja nende eest hoolitsema;

9.  nõuab, et kõiki kinnipeetuid koheldaks õiglaselt ja kohtumenetlusi järgides, ning et tagataks politsei erapooletu ja läbipaistev uurimistegevus;

10.  peab kahetsusväärseks seda, et Lonmin ei ole suutnud töövaidlusele asjakohaselt reageerida ning et ta ei ole võtnud endale mingit vastutust, kuid tunneb heameelt ettevõtte teadaande üle, et streikijaid ei vallandata, kui nad tööle tagasi ei pöördu, mis erineb ettevõtte eelmisest nõudmisest;

11.  on väga mures selle pärast, et streikivad kaevurid ähvardavad vägivallaga, kuna on teateid kaevandustööliste hirmutamise kohta, keda ähvardatakse surmaga juhul, kui nad jätkavad töötamist; kutsub kõiki osapooli üles tagama, et protestiavaldused jäävad rahumeelseteks;

12.  on mures, et kaevanduses Gold One Modder East toimunud kokkupõrge annab märku sellest, et tööliste rahutused võivad levida ka kullakaevandustesse ning võivad kaasa tuua vägivalla levimise;

13.  tuletab kõikidele osapooltele meelde kohustust järgida rahvusvahelist õigust, sealhulgas ILO põhimõtteid ja prioriteete, ning Lõuna-Aafrika Vabariigi põhiseadust, milles on tagatud ühinemis- ja kogunemisõigus ning sõnavabadus;

14.  kutsub Lõuna-Aafrika ametivõime, ametiühinguid ja Lonmini üles tegema jätkuvalt kõik selleks, et leida konfliktile ja palgavaidlusele kiire, kõikehõlmav ja õiglane lahendus, eesmärgiga saavutada piirkonnas rahu ja stabiilsus;

15.  nõuab tungivalt, et lahendataks kiiresti jätkuvad vaidlused ja konfliktid NUMi ja AMCU vahel;

16.  nõuab, et lahendataks Lõuna-Aafrika kaevuritele asjakohase palga ning palgatasemete vahelise erinevuse probleem;

17.  võtab teadmiseks, et Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsus on võtnud erinevaid meetmeid töötingimuste parandamiseks kaevandustööstuses, ning nõuab tungivalt, et ametivõimud jätkaksid pingutuste tegemist;

18.  kutsub Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsust üles tegelema vajadusega arendada Lõuna-Aafrika politsei oskusi, eriti mis puudutab vägivaldsete meeleavalduste ohjeldamist ja laskemoona kasutamist; nõuab, et EL ja Lõuna-Aafrika teeksid politsei koolitamisel rohkem koostööd;

19.  palub komisjonil luua kontrollimehhanism, mille eesmärk on takistada nende kaevandustoodete importimist ELi, mida on kaevandatud ilma sotsiaalsete, töö-, ohutus- ja keskkonnaalaste tagatisteta; ergutab komisjoni looma kvaliteedimärki nende kaevandustoodete jaoks, mida on kaevandatud sotsiaalseid, töö-, ohutus- ja keskkonnaalaseid miinimumstandardeid järgides;

20.  nõuab tungivalt, et Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsus tegeleks toimunud vägivalla algpõhjustega, sealhulgas rikaste ja vaeste vahelise murettekitava lõhega, noorte suureneva töötuse määraga ning tööliste töö- ja elutingimustega, ning likvideeriks seeläbi äärmusliku majandusliku ebavõrdsuse;

21.  on valmis jätkama Lõuna-Aafrika toetamist ning rõhutab vajadust püsiva ja sihipärasema partnerluse järele, et aidata riigil lahendada oma sotsiaalmajanduslikke probleeme;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Lõuna-Aafrika parlamendile ja valitsusele, AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentidele, Üleaafrikalisele Parlamendile ja Aafrika Liidule.


Rohingya moslemite tagakiusamine Birmas
PDF 119kWORD 40k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta resolutsioon rohingya islamiusuliste tagakiusamise kohta Birmas/Myanmaris (2012/2784(RSP))
P7_TA(2012)0355RC-B7-0426/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Birma/Myanmari kohta, eriti 20. aprilli 2012. aasta resolutsiooni(1),

–  võttes arvesse ÜRO eriraportööri 7. märtsi 2012. aasta eduaruannet inimõiguste olukorra kohta Birmas/Myanmaris,

–  võttes arvesse nõukogu 23. aprilli 2012. aasta järeldusi Birma/Myanmari kohta,

–  võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni pressiesindaja 13. juuni 2012. aasta avaldust kriisi kohta Myanmari (Birma) Arakani osariigi põhjaosas,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjonis 11. juulil 2012 toimunud arvamuste vahetust rohingja islamiusuliste küsimuses,

–  võttes arvesse komisjoni voliniku Georgieva 9. augusti 2012. aasta avaldust humanitaarabi andmise kohta rohingja islamiusulistele ja teistele kannatavatele kogukondadele,

–  võttes arvesse ASEANi riikide välisministrite 17. augusti 2012. aasta avaldust hiljutiste sündmuste kohta Myanmari Arakani osariigis,

–  võttes arvesse 1951. aasta ÜRO pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni artikleid 18–21,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 25,

–  võttes arvesse otsust korraldada 2013. aastal Myanmaris Kagu-Aasia spordivõistlused ning otsust määrata Myanmar 2014. aastal ASEANi eesistujaks,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et alates 2011. aasta märtsist, kui astus ametisse president Thein Seini juhitud uus valitsus, on võetud mitmeid meetmeid kodanikuvabaduste laiendamiseks riigis, vabastatud suurem osa poliitvange, kellest mitmed valiti järelvalimistel parlamenti, jõustatud esialgsed relvarahukokkulepped enamiku relvastatud etniliste rühmitustega ning et leppimise lootuses on Myanmari tagasi pöördunud paljud paguluses viibinud poliitilised teisitimõtlejad;

B.  arvestades, et sellele vaatamata on kasvanud rohingja vähemuse diskrimineerimine;

C.  arvestades, et budistist naise vägistamine ja mõrvamine 28. mail 2012 tõi kaasa järjestikused inimohvritega kokkupõrked Arakani osariigis enamuse moodustava budistliku elanikkonna ja vähemuses olevate rohingja islamiusuliste vahel;

D.  arvestades, et järgnevatel päevadel süvenes kogukondade vaheline vägivald veelgi, Arakani rahvusenamuse esindajatest koosnevad märatsevad rahvahulgad ja julgeolekujõud ründasid rohingja islamiusulisi ning selle tulemusel hukkus kümneid inimesi, hävisid tuhanded kodud ja riigisiseselt asus ümber üle 70 000 inimese; arvestades, et 10. juunil 2012 kuulutati Arakani osariigi kuues linnas välja erakorraline seisukord;

E.  arvestades, et president Thein Sein väljendas esialgu arvamust, et ainuke lahendus oleks saata rohingja islamiusulised ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti toetatud pagulaslaagritesse või asustada nad ümber teistesse riikidesse;

F.  arvestades, et rohingja islamiusulised, kellest suur osa on elanud Arakani osariigis juba sajandeid, ei ole arvatud Birma/Myanmari 135 etnilise rühma hulka ja seega ei ole neil 1982. aasta kodakondsusseaduse kohaselt õigust kodakondsusele, ning arvestades, et paljud birmalased peavad rohingja islamiusulisi Bangladeshist tulnud ebaseaduslikeks sisserändajateks, kellele saab süstemaatiliselt osaks raske diskrimineerimine ja ametivõimude poolt piirangute kohaldamine, nagu liikumis- ja abiellumisvabaduse piiramine, haridusele, tervishoiule ja tööhõivele juurdepääsu tõkestamine, maade konfiskeerimine, sunnitöö, meelevaldne vahistamine ja tagakiusamine;

G.  arvestades, et järjekindla tagakiusamise tõttu on aastate vältel hinnanguliselt miljon rohingja islamiusulist põgenenud naaberriikidesse; arvestades, et ainuüksi Bangladeshi on saabunud 300 000 pagulast, kuigi selles riigis on nende olukord pikas perspektiivis lahenduseta ja arvestades, et Bangladeshi ametivõimud on hiljuti teinud esmast arsti- ja toiduabi andvatele rahvusvahelistele humanitaarabi vabaühendustele ning Cox's Bazar Districti kohalikule elanikkonnale korralduse tegevus peatada ning saadavad nüüd teadete kohaselt rohingja islamiusulistest pagulasi tagasi;

H.  arvestades, et komisjoni humanitaarabiamet (ECHO) on rohingja islamiusulistest pagulaste ning neid Bangladeshis vastu võtva kohaliku elanikkonna toetamiseks eraldanud 10 miljonit eurot;

I.  arvestades, et Birma valitsus nimetas 17. augustil 2012. aastal ametisse kodanikuühiskonda, poliitilisi ja usuühendusi esindavast 27 liikmest koosneva sõltumatu uurimiskomisjoni, et uurida usurühmade vahelise vägivallapuhangu põhjusi ja esitada ettepanekuid,

1.  tunneb muret etnilise vägivalla jätkumise pärast Lääne-Birmas, mis on põhjustanud arvukalt surmajuhtumeid ja vigastusi, hävitanud vara ja sundinud kohalikku elanikkonda ümber asuma, ning väljendab muret selle pärast, et kogukondadevahelised kokkupõrked võivad seada ohtu demokraatiale ülemineku Birmas/Myanmaris;

2.  kutsub kõiki osapooli üles hoiduma vägivallast ning nõuab tungivalt, et Birma ametivõimud lõpetaksid rohingja islamiusuliste meelevaldse vahistamise, annaksid teavet 2012. aasta juuni julgeolekuoperatsioonide algusest peale kinni peetavate sadade inimeste asukoha kohta ning vabastaksid viivitamata kõik meelevaldselt kinni peetavad;

3.  palub Birma/Myanmari valitsusel viivitamata anda ÜRO agentuuridele ja humanitaarabi andvatele vabaühendustele, ajakirjanikele ja diplomaatidele takistamatu juurdepääs Arakani osariigi kõikidele piirkondadele, tagada kogu abivajavale elanikkonnale takistamatu juurdepääs humanitaarabile ning kindlustada ümberasunud rohingja islamiusulistele liikumisvabadus ja luba pöörduda tagasi oma endisesse elupaika, kui oht on möödunud;

4.  tunneb heameelt sõltumatu uurimiskomisjoni moodustamise üle, kuid peab kahetsusväärseks seda, et komisjonis puudub rohingja islamiusuliste esindaja;

5.  kutsub Birma/Myanmari valitsust üles vägivaldsete kokkupõrgete ja muude Arakani osariigis toimunud rikkumiste toimepanijaid vastutusele võtma ning ohjama äärmusrühmitusi, kes õhutavad kogukondadevahelist vihkamist, levitavad ähvardusi humanitaar- ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu ning toetavad rohingja islamiusuliste väljasaatmist või kahe kogukonna püsivat eraldamist;

6.  palub Euroopa välisteenistusel toetada kõikide võimalike vahenditega Birma valitsuse jõupingutusi, et olukord stabiliseerida, rakendada leppimist edendavaid programme, töötada Arakani osariigi jaoks välja ulatuslik sotsiaalmajanduslik arengukava ja jätkata Birma/Myanmari demokraatlikuks muutmist;

7.  tunnustab neid Birma kodanikke, kes on väljendanud toetust islamiusuliste kogukonnale ja pluralistlikule ühiskonnale, ning kutsub poliitilisi jõude üles võtma selles küsimuses selge seisukoht; on veendunud, et kohalikke kogukondi kaasav dialoog oleks oluline element, mille abil leevendada arvukaid etnilisi probleeme Birmas/Myanmaris;

8.  rõhutab, et rohingja islamiusulisi ei saa uuest kujunevast avatud mitmekultuurilisest Birmast/Myanmarist välja jätta ning palub valitsusel muuta 1982. aasta kodakondsusseadust, et viia see kooskõlla rahvusvaheliste inimõigustealaste normidega ja ÜRO laste õiguste konventsiooni artiklist 7 tulenevate riigi kohustustega, anda kodanikuõigused rohingja islamiusulistele ja teistele kodakondsuseta vähemustele, kaotada diskrimineerivad tavad ja tagada kõikide Birma kodanike võrdne kohtlemine;

9.  tunneb muret 14 rahvusvahelise abitöötaja vahistamise pärast rahutuste ajal ja nõuab viivitamata viie veel vanglas viibiva inimese vabastamist;

10.  nõuab tungivalt, et Birma valitsus lubaks riiki ÜRO inimõiguste valdkonna eriraportööri, et viia läbi sõltumatu uurimine Arakani osariigis toimunud rikkumiste osas; palub ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ametil luua Birmasse/Myanmari esindus ja osariikidesse, sealhulgas Arakani osariiki selle filiaalid, millel on täielikud inimõiguste kaitse ja edendamise ning tehnilise abi andmise volitused;

11.  ergutab Birma valitsust jätkama demokraatlike reformide rakendamist ja õigusriigi loomist ning tagama inimõiguste ja põhivabaduste, eelkõige sõna- ja kogunemisvabaduse (sealhulgas internetis) järgimist;

12.  nõuab tungivalt, et kõik piirkonna riigid abistaksid Birmast/Myanmarist pärit pagulasi ja toetaksid Birma valitsust õiglase lahenduse leidmisel seoses paguluse tinginud põhjustega;

13.  nõuab tungivalt, et eelkõige Bangladesh jätkaks pakutava abi vastuvõtmist ja täiendavate toetusmeetmete võtmist ning lubaks humanitaarabiorganisatsioonidel riigis tööd jätkata, eriti arvestades Arakani osariigis toimunud sündmusi ja sellele järgnenud suurenenud pagulaste hulka, kes vajavad hädasti esmaabi;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Birma/Myanmari ja Bangladeshi valitsustele ja parlamentidele, ELi kõrgele esindajale, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ASEANi peasekretärile, ASEANi valitsustevahelisele inimõiguste komisjonile, ÜRO inimõiguste valdkonna eriesindajale Myanmaris, ÜRO pagulaste ülemvolinikule ja ÜRO inimõiguste nõukogule.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0142.


Aserbaidžaan: Ramil Safarovi juhtum
PDF 208kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta resolutsioon Aserbaidžaani ning Ramil Safarovi juhtumi kohta (2012/2785(RSP))
P7_TA(2012)0356RC-B7-0428/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Aserbaidžaanis, eelkõige inimõigusi käsitlevaid resolutsioone,

–  võttes arvesse süüdimõistetud isikute üleandmise küsimuses rahvusvahelises õiguses välja kujunenud tava, täpsemalt süüdimõistetud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni, milles on kokku lepitud, et õigusemõistmise eesmärkide edendamiseks ja süüdimõistetud isikute sotsiaalseks rehabiliteerimiseks tuleks teha koostööd, andes neile võimaluse kanda oma karistust oma päritoluühiskonnas,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulzi 5. septembri 2012. aasta avaldust Ramil Safarovile armuandmise kohta Aserbaidžaanis,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni ning volinik Štefan Füle 3. septembri 2012. aasta ühisavaldust Safarovi vabastamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu peasekretäri Thorbjørn Jaglandi 4. septembri 2012. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Aserbaidžaani Vabariigi asejustiitsministri Vilayat Zahirovi poolt 15. augustil 2012. aastal Ungari avaliku halduse ja justiitsministeeriumile saadetud ametlikku kirja,

–  võttes arvesse oma 18. aprilli 2012. aasta resolutsiooni ELi–Aserbaidžaani assotsieerimislepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste kohta(1),

–  võttes arvesse Ungari peaministri Viktor Orbáni 3. septembri 2012. aasta avaldust, milles ta kinnitas, et Ungari tegutses kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega,

–  võttes arvesse 1999. aastal jõustunud Euroopa Liidu ning Aserbaidžaani Vabariigi vahelist partnerlus- ja koostöölepingut ning poolte vahel käimasolevaid läbirääkimisi uue assotsieerimislepingu sõlmimiseks, millega asendataks varasem leping,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et Ramil Safarov vangistati Ungaris aastal 2004, kuna ta tappis NATO rahupartnerlusprogrammi raames Budapestis korraldatud kursuste ajal jõhkralt oma armeenlasest kolleegi; arvestades, et Safarov tunnistas end süüdi ning ei väljendanud oma teo pärast mingit kahetsust, õigustades oma tegu väitega, et tema ohver oli armeenlane;

B.  arvestades, et 31. augustil 2012 anti Ungaris mõrvas süüdi tunnistatud ning eluks ajaks vangi mõistetud Aserbaidžaani relvajõudude leitnant Ramil Safarov üle Aserbaidžaanile, kelle võimud olid seda pikalt taotlenud;

C.  arvestades, et kohe pärast Ramil Safarovi üleviimist Aserbaidžaani andis Aserbaidžaani president Ilham Aliyev talle kooskõlas Aserbaidžaani Vabariigi põhiseadusega ning süüdimõistetud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikliga 12 armu; arvestades, et Ungari ametiasutused pidid teadma, et Ramil Safarovit peetakse Aserbaidžaanis kangelaseks, kuna tema toimepandud mõrv haakub Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise konfliktiga;

D.  arvestades, et nii Ungari kui ka Aserbaidžaani poolt allkirjastatud süüdimõistetud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artiklis 9 on sätestatud, et ühe riigi territooriumil süüdi mõistetud isiku võib viia talle mõistetud karistust kandma ka teise riigi territooriumile, kui konventsioonis esitatud tingimused on täidetud;

E.  arvestades, et Aserbaidžaani Vabariigi asejustiitsminister Vilayat Zahirov saatis 15. augustil 2012 Ungari avaliku halduse ja justiitsministeeriumile ametliku kirja, milles kinnitas, et juhul, kui süüdimõistetud isik viiakse ülejäänud vanglakaristust kandma Aserbaidžaani Vabariiki, toimub välisriigi kohtu otsuse täitmine kooskõlas konventsiooni artikli 9 lõike 1 punktiga a ning et asjaomast kohtuotsust ei muudeta; arvestades, et asejustiitsminister kinnitas ka seda, et Aserbaidžaani Vabariigi karistusseadustiku kohaselt võib kohus asendada eluaegse vanglakaristuse tähtajalise karistusega või tingimisi vabastamisega ainult siis, kui süüdimõistetu on kandnud oma karistusest ära vähemalt 25 aastat; arvestades, et Aserbaidžaani ametivõimud eitasid hiljem mis tahes diplomaatiliste lubaduste andmist Ungari ametiasutustele

F.  arvestades, et leitnant Safarov võeti Aserbaidžaanis suurejooneliselt vastu ning paar tundi pärast tema naasmist andis president talle armu, ta vabastati ning ülendati avalikul tseremoonial majoriks;

G.  arvestades, et Safarovi vabastamisotsus põhjustas ulatuslikku rahvusvahelist pahameelt ja hukkamõistu;

H.  arvestades, et 31. augustil 2012 andis Armeenia president Serzh Sargsyan teada, et Armeenia peatab diplomaatilised suhted Ungariga;

I.  arvestades, et Aserbaidžaan osaleb aktiivselt Euroopa naabruspoliitikas ja idapartnerluses, on Euronesti asutajaliige ning on kohustunud järgima demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid, mis on nende algatuste põhiväärtused;

J.  arvestades, et Aserbaidžaan on ajavahemikul 2012–2013 ÜRO Julgeolekunõukogu ajutine liige ning riik on võtnud endale kohustuse austada ÜRO põhikirjas ja inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud väärtusi;

K.  arvestades, et Aserbaidžaan on Euroopa Nõukogu liige ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni osaline, ta on ühinenud paljude teiste rahvusvaheliste inimõiguste konventsioonidega, sealhulgas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga;

1.  rõhutab, kui oluline on õigusriigi põhimõtete järgimine ning võetud kohustustest kinnipidamine;

2.  taunib Aserbaidžaani presidendi otsust anda armu Ramil Safarovile, kes on Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu poolt süüdi mõistetud mõrvar; on seisukohal, et nimetatud otsus võib veelgi teravdada kahe riigi vahelisi pingeid ning et see rõhutab ebaõiglustunnet ja süvendab kahe riigi vahelist lõhet; väljendab lisaks muret seepärast, et kõnealune otsus ohustab asjaomaste ühiskondade rahumeelse lepitamise mis tahes püüdeid ning võib edaspidi õõnestada inimestevahelise rahumeelse suhtlemise võimalikkust asjaomases piirkonnas;

3.  on seisukohal, et kuigi Safarovile presidendi otsusega armuandmine on süüdimõistetud isikute üleandmise Euroopa konventsiooniga formaalselt kooskõlas, eiratakse sellega selle rahvusvahelise lepingu iseloomu, mis sõlmiti ühe riigi territooriumil süüdi mõistetud isiku üleviimiseks teise riigi territooriumile, et võimaldada tal kanda ülejäänud karistus ära teise riigi territooriumil;

4.  on arvamusel, et presidendi armuandmisotsusega rikutakse Safarovi üleviimise taotlemisel Ungari ametiasutustele antud Aserbaidžaani diplomaatilisi lubadusi seoses süüdimõistetud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni põhjal;

5.  mõistab hukka asjaolu, et Safarov võeti Aserbaidžaanis vastu kangelasena, samuti otsuse ülendada ta majoriks ning maksta talle saabumisel tagasiulatuvalt välja kaheksa aasta palk; väljendab muret selle pärast, millist eeskuju antakse sellise otsusega tulevastele põlvkondadele, samuti selle pärast, kuidas Aserbaidžaani on Safarovit kiitnud ja tunnustanud;

6.  on seisukohal, et Aserbaidžaani ja Armeenia nördimus igasuguste edusammude puudumise üle Mägi-Karabahhiga seonduvas rahuprotsessis ei õigusta kättemaksu ega ka kasutuid provokatsioone, mis muudavad niigi pingelise ja hapra olukorra vaid veelgi keerulisemaks;

7.  toetab Euroopa välisteenistuse, Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja ning liimesriikide tehtavaid jätkuvaid jõupingutusi selle nimel, et leevendada pingeid ning teha piirkonnas rahu saavutamisel edusamme;

8.  toetab OSCE Minski rühma kaasesimeeste püüdeid saavutada Mägi-Karabahhi rahuprotsessis märkimisväärseid edusamme, et leida olukorrale kestev ja terviklik lahendus, mis oleks kooskõlas rahvusvahelise õigusega;

9.  rõhutab, et EL peaks täitma Mägi-Karabahhi konflikti lahendamisel suuremat rolli, toetades niisuguste usalduse suurendamise meetmete rakendamist, mille abil viiakse omavahel kokku Armeenia ja Aserbaidžaani kogukonnad ning levitatakse kõikide osapoolte seas rahu, leppimise ja usalduse ideid;

10.  kordab oma seisukohta, et assotsieerimisleping, mille üle EL ja Aserbaidžaan praegu läbirääkimisi peavad, peaks sisaldama ka inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete kaitse ja edendamisega seonduvaid sätteid ja võrdlusaluseid;

11.  mõistab hukka igasuguse terrorismi ning terrorismiga ähvardamise;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa välisteenistusele, Euroopa Ülemkogule, komisjonile, Aserbaidžaani Vabariigi ja Armeenia Vabariigi valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, OSCE-le ning ÜRO eriraportöörile inimõiguste ja terrorismivastase võitluse küsimuses.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0127.


Hulgiskleroosi vastane võitlus Euroopas
PDF 61kWORD 31k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta deklaratsioon hulgiskleroosi vastase võitluse kohta Euroopas
P7_TA(2012)0357P7_DCL(2012)0020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 123,

A.  arvestades, et hulgiskleroos (MS) on kõige sagedasem noorte täiskasvanute neurodegeneratiivne haigus ja peamine mittetraumaatiliste puuete põhjus ning selle all kannatab Euroopas umbes 600 000 inimest;

B.  arvestades, et enamikul hulgiskleroosi põdevatest inimestest diagnoositakse haigus parimas tööeas ja peaaegu pooled neist lõpetavad töötamise kolme aasta jooksul pärast diagnoosi saamist;

C.  arvestades, et Euroopas valitsevad haiguse kulgu mõjutavate ravimite kättesaadavuse ning hooldusteenuste kvaliteedi osas suured erinevused, mis on viimastel kuudel süvenenud;

1.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles:

   edendama programmi Horizon 2020 raames MSi alast teaduslikku koostööd ja võrdlevaid uuringuid;
   aitama krooniliste haiguste üle toimuva aruteluprotsessi käigus kaasa selliseid kroonilisi neuroloogilisi haigusi nagu MS põdevatele inimestele ravi võrdse kättesaadavuse ja paindliku tööhõivepoliitika tagamisele;

2.  kutsub ELi liikmesriike üles:

   parandama kvaliteetse ravi võrdset kättesaadavust, näiteks kasutades õendusala töötajate koolituse edasiarendamiseks, standardimiseks ja võrdlevaks hindamiseks sertifitseeritud koolitusmaterjale, nagu ’MS Nurse Professional’;
   toetama Euroopa MSi registrit, julgustades patsientide kohta andmete kogumist riikide tasandil;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega(1) nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) Allakirjutanute nimekiri on avaldatud 13. septembri 2012. aasta protokolli lisas 1 (P7_PV(2012)09-13(ANN1)).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika