Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta otsus Martin Ehrenhauseri puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2012/2152(IMM))

P7_TA(2012)0358 A7-0332/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Martin Ehrenhauseri puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 21. märtsil 2012. aastal Viini prokuratuur seoses uurimismenetluse läbiviimisega ja millest anti teada Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 2. juulil 2012. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Martin Ehrenhauseri ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Austria föderaalpõhiseaduse (Bundes-Verfassungsgesetz) artiklit 57,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta ja 6. septembri 2011. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 2 ja artiklit 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0332/2012),

A.  arvestades, et Viini prokuratuur on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Martin Ehrenhauseri puutumatuse äravõtmist, et võimaldada Austria ametivõimudel viia Martin Ehrenhauseri suhtes läbi uurimisi ja kriminaalmenetlus;

B.  arvestades, et Martin Ehrenhauseri puutumatuse äravõtmine puudutab arvatavaid õigusrikkumisi, mis on seotud õigusvastase juurdepääsuga teatavale arvutisüsteemile Austria karistusseadustiku (KarS) paragrahvi 118a kohaselt, telekommunikatsioonisaladuse rikkumisega karistusseadustiku paragrahvi 119 kohaselt, andmete kuritarvitusliku hankimisega karistusseadustiku paragrahvi 119a kohaselt ning helisalvestus- või pealtkuulamisseadme kuritarvitusliku kasutamise kahtlusega karistusseadustiku paragrahvi 120 lõike 2 kohaselt ning 2000. aasta andmekaitseseaduse paragrahvi 51 rikkumisega;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 9 kohaselt on Euroopa Parlamendil liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

D.  arvestades, et Austria föderaalpõhiseaduse (FPS) artikli 57 lõike 2 kohaselt võib Austria Rahvusnõukogu liikmeid karistatava teo eest – välja arvatud kuriteo toimepanemiselt tabamise korral – vahi alla võtta ainult Rahvusnõukogu nõusolekul ning et Rahvusnõukogu nõusolekut on vaja ka Rahvusnõukogu liikmete elukoha läbiotsimisteks; arvestades, et lisaks võivad ametiasutused FPSi artikli 57 lõike 3 kohaselt jälitada Rahvusnõukogu liikmeid karistatava teo eest ilma Rahvusnõukogu nõusolekuta ainult siis, kui nimetatud tegu ei ole ilmselgelt kuidagi seotud asjaomase saadiku poliitilise tegevusega, ning et ametiasutus peab kõnealuse ettekirjutuse kohaselt siiski saama Rahvusnõukogult otsuse sellise seotuse kohta, kui seda taotleb asjaomane saadik või üks kolmandik kõnealuste küsimustega tegeleva alalise komisjoni liikmetest;

E.  arvestades, et selle kohaselt tuleb Martin Ehrenhauseri suhtes uurimise läbiviimiseks tema puutumatus ära võtta;

F.  arvestades, et Euroopa Parlamendi õiguskomisjon on Martin Ehrenhauseri ära kuulanud, kusjuures ta teatas, et tema arvates tuleks talt puutumatus ära võtta;

G.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on tõdenud, et privileegid ja immuniteedid, „isegi kui [need] on ette nähtud üksnes ühenduse huvides, on [...] sõnaselgelt antud ühenduse institutsioonide ametnikele ja muudele teenistujatele ning parlamendiliikmetele” ja et „protokolliga antakse asjassepuutuvatele isikutele subjektiivne õigus”(2);

H.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikkel 9 ja Austria föderaalpõhiseaduse artikkel 57 ei takista Martin Ehrenhauseri puutumatuse äravõtmist;

1.  otsustab Martin Ehrenhauseri puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Austria Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Martin Ehrenhauserile.

(1) Otsus kohtuasjas 101/63: Wagner vs. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195; otsus kohtuasjas 149/85: Wybot vs. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391; otsus kohtuasjas T-345/05: Mote vs. Euroopa Parlament, EKL 2008, lk II-2849; otsus liidetud kohtuasjades C-200/07 ja C-201/07: Marra vs. De Gregorio ja Clemente, EKL 2008, lk I-7929; otsus kohtuasjas T-42/06: Gollnisch vs. Euroopa Parlament, EKL 2010, lk II-01135, ning otsus kohtuasjas C-163/10: Patriciello (EKLis veel avaldamata). (2) Otsus kohtuasjas T-345/05: Mote vs. Euroopa Parlament, EKL 2008, lk II-2849, punkt 28.

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta (12749/2012 – C7-0233/2012 – 2012/2092(BUD))

P7_TA(2012)0359 A7-0311/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2),

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2012. aasta resolutsiooni üldsuuniste kohta 2013. aasta eelarve koostamiseks III jagu – Komisjon(4),

–  võttes arvesse oma 29. märts 2012. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2013. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(5),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 25. aprillil 2012. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti (COM(2012)0300),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2012. aasta resolutsiooni volituse kohta 2013. aasta eelarveprojekti käsitlevaks kolmepoolseks kohtumiseks(6),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2012. aasta otsust sõlmida majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkulepe,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti käsitlevat nõukogu seisukohta, mis võeti vastu 24. juulil 2012. aastal ning edastati Euroopa Parlamendile 14. septembril 2012. aastal (12749/2012 – C7-0233/2012),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 19. oktoobril 2012. aastal esitatud kirjalikku muutmisettepanekut nr 1/2013 Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 75b,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0311/2012),

A.  arvestades, et käesolevas resolutsioonis ja parlamendi hääletusel eelarve muudatusettepanekute üle on võetud võimalikult suures ulatuses arvesse erikomisjonide arvamustes väljendatud prioriteete ning neid, mis kerkisid esile kohtumistel eelarveküsimustega tegelevate raportööridega,

III jagu

1.  tuletab meelde, et vastavalt 2013. aasta eelarvet puudutavatele prioriteetidele, mida on üksikasjalikult käsitletud eespool nimetatud kolmepoolseks kohtumiseks antud volitust käsitlevas 4. juuli 2012. aasta resolutsioonis, peab parlament esmatähtsaks jätkusuutliku majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive toetamist ja seda eelkõige VKEde ja noorte huvides; juhib veel kord tähelepanu sellele, et komisjoni esitatud eelarveprojekt kajastab parlamendi prioriteete, mis puudutavad nende eesmärkide saavutamiseks tugevdamist vajavaid programme ja algatusi;

2.  on täiesti teadlik liikmesriikide majandusolukorrast tulenevatest suurtest probleemidest ja vajadusest tagada vastutustundlik ja realistlik eelarve lugemine; ei saa aga nõustuda sellega, et ELi eelarves soovitakse tagada samasuguses proportsioonis ja samasuguse loogika alusel ette nähtud kokkuhoid nagu liikmesriikide eelarvetes; ei pea seda vastuvõetavaks, sest ELi eelarve laad, eesmärgid ja ülesehitus on liikmesriikide eelarvetest suuresti erinev; rõhutab, et kui ELi vahendeid vähendada, siis tekib selle tagajärjel liikmesriikides kindlasti investeeringute ja likviidsuse puudus, mis süvendab liikmesriikide probleeme veelgi;

3.  rõhutab, et ELi eelarve on mõeldud liikmesriikide majanduse täiendavaks toetamiseks, sest tänu sellele on võimalik koondada algatused ja investeeringud majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks vajalikesse valdkondadesse ning tekitada riigipiire ületavates sektorites võimendav mõju; rõhutab, et sellise rolli on eelarvele andnud need samad liikmesriigid, kes vastutavad koos parlamendiga otsuste eest, mis on enamiku ELi õigusaktide aluseks;

4.  rõhutab ELi eelarve mõjude tugevat koostoimet ning seega selle jätkuvat panust kulude kokkuhoidu; usub, et liikmesriikide piisava poliitilise tahte korral on võimalik saavutada isegi suuremat kokkuhoidu;

5.  tuletab meelde, et 2013. aasta on praeguse finantsraamistiku viimane aasta, mistõttu tuleb seni võetud kulukohustuste ja nendest tulenevate, täitmisele kuuluvate maksete vahel tingimata tasakaal saavutada, sest vastasel korral võib väheneda ELi institutsionaalne usaldusväärsus ning see võib põhjendatud maksetaotluste hüvitamata jätmise korral komisjonile õiguslikke tagajärgi kaasa tuua;

6.  taunib seetõttu, et nõukogu otsustas ka sel aastal teha eelarveprojektis tavapäraseid horisontaalseid kärpeid, mille eesmärk on vähendada kunstlikult ELi 2013. aasta kulukohustuste summat eelarvprojektiga võrreldes kokku 1,155 miljardi euro võrra (-0,8%) ja kõigi maksete summat eelarveprojektiga võrreldes 5,228 miljardi eurot võrra (-3,8%), mistõttu on määr, mille võrra eelarve 2012. aasta eelarvega võrreldes suureneb, väga väike nii kulukohustuste (+1,27% võrreldes eelarveprojekti 2%-ga) kui ka maksete (+2,79% võrreldes eelarveprojekti 6,8%-ga) osas;

7.  on üllatunud, et nõukogu ei ole seejuures arvesse võtnud komisjoni poolt programmide elluviimise kohta esitatud kõige viimaseid prognoose, mis põhinevad nende samade liikmesriikide prognoosidel, kes ühelt poolt toovad selgelt välja suurema täitmisega valdkonnad, millele on lisavahendeid vaja juba 2012. aastal, ning teiselt poolt hoiatavad, et eelkõige alamrubriikides 1a ja 1b ning rubriigis 2 võib makseid olulises summas puudu jääda; tuletab sellega seoses meelde kirja, mille president Barroso saatis 27 liikmesriigile 2012. aasta juulis ja milles ta väljendas muret kärbete pärast, mida nõukogu oma lugemise käigus eelarveprojektis tegi ja mille tõttu on oht, et ELile ei eraldata võlgade teenindamiseks piisavalt vahendeid;

8.  rõhutab, et praegused menetlused maksete assigneeringute tegelike vajaduste hindamiseks liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste ja komisjoni pädevate talituste vahel toimuvad täiesti varjatult; on kindlalt veendunud, et sellised menetlused mõjutavad kahjulikult lõpptulemuse kvaliteeti, mitte ainult valitsuste endi, vaid ka riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendini jõudva teabe taset ja läbirääkimisi mõlema eelarvepädeva institutsiooni vahel;

9.  märgib, et nõukogu kärped puudutavad kõiki rubriike, kuid et maksete osas tehti kõige suuremad kärped rubriikides 1a ja 1b (eelarveprojektiga võrreldes vastavalt -1,9 miljardit eurot ja -1,6 miljardit eurot), st rubriikides, mille alla on koondatud suurem osa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks vajalikest programmidest ja algatustest; hoiatab, et selline käitumine seab ohtu varem võetud kohustuste täitmise ja sellega seoses ühiselt kokku lepitud ELi prioriteetide saavutamise;

10.  rõhutab, et need kärped on täielikult vastuolus Euroopa Ülemkogu 2012. aasta juuni kohtumise järeldustega, kus ELi eelarvet käsitleti kui kogu Euroopa majanduskasvu ja töökohtade loomise katalüsaatorit, ning otsusega koondada vahendeid, sh 55 miljardit eurot struktuurifondide raha, majanduskasvu soodustavatele meetmetele; on seisukohal, et kuna see otsus on tehtud ELi kõrgeimal poliitilisel tasandil, peab sellega 2013. aastal kaasnema seda prioriteeti toetavate programmide ja meetmete piisav maksete tase;

11.  ei nõustu nõukogu väitega, nagu puudutaks need kärped alarakendatud või vähetulemuslikke programme, sest kärped puudutavad ka programme, mille täitmismäär on olnud ülikõrge (nt alamrubriiki 1a kuuluvad elukestva õppe programm ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm ning alamrubriiki 1b kuuluv konkurentsi ja tööhõive eesmärk), kuid need ei puuduta valdkondi, kus esineb alatäitmist; juhib tähelepanu, et selliste kriteeriumide puhul eiratakse täielikult ELi poliitika, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika meetmete mitmeaastast kestust, mis tähendab seda, et tavaliselt suureneb maksete vajadus enne vastava mitmeaastase finantsraamistiku lõppu;

12.  juhib tähelepanu sellele, et on loogiline, et maksete järsk vähendamine võrreldes nõukogu võetud kohustustega suurendaks täitmata kulukohustuste summat aasta lõpus veelgi, sest kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute vaheline erinevus suureneks 4,1 miljardi euro võrra, arvestades eelkõige seda, et suurema osa täitmata kulukohustustest moodustavad ühtekuuluvuspoliitika assigneeringud (65,6%) ning teadus- ja arendustegevusega seotud assigneeringud (10,5%), mis on kaks kärbete tõttu kõige enam kannatavat valdkonda;

13.  kahtleb andmete põhjal, mille komisjon esitas 26. septembril 2012. aastal toimunud institutsioonidevahelisel maksetealasel kohtumisel, kas eelarveprojektis kavandatud maksete 6,8% suurendamine tagab − kui 2012. aastal maksevajaduse katmiseks paranduseelarvet vastu ei võeta − piisava summa, millest hüvitada maksetaotlusi, mis liikmesriikides eri rubriikides ja eelkõige alamrubriikides 1a ja 1b eeldatavasti esitatakse; ei nõustu seetõttu mingil juhul maksete assigneeringute taset eelarveprojektiga võrreldes vähendama;

14.  ei pea maksete kohta tehtud avaldust, mille nõukogu oma lugemisel tegi, viimaste aastate kogemustele tuginedes piisavaks tagatiseks selle kohta, et kõigis rubriikides tagatakse piisav maksete tase; on seetõttu seisukohal, et kõik kärped, mida nõukogu maksetes tegi, tuleb kõikides rubriikides tühistada ja maksed taastada eelarveprojekti tasemel ning kõikides rubriikides, eelkõige alamrubriigis 1a ja rubriigis 4 tuleb teatavate kõrge täitmismääraga eelarveridade assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes suurendada, et katta vastavate programmidega seotud tegelikud vajadused, mille komisjon on kindlaks teinud;

15.  annab oma delegatsioonile 2013. aasta eelarve lepitusmenetluses volituse mitte nõustuda nii paranduseelarve nr 6/2012 kui ka 2013. aasta eelarve puhul ühegi maksete tasemega, mis ei kata täielikult 2012. ja 2013. aasta maksete vajadusi, nagu komisjon on need prognoosinud;

16.  palub liikmesriikidel tagada, et nende poolt komisjonile saadetavad eelarvestused, mille põhjal komisjon koostab ettepaneku maksete kohta, oleks igas liikmesriigis asjakohasel poliitilisel tasandil kontrollitud ja kinnitatud;

17.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu tegi kulukohustustes võrreldes finantsplaneeringuga − mis on koostatud parlamendiga programmitöö perioodi alguses ühiselt vastu võetud otsuse alusel − suuri (kokku 2,15 miljardi euro suuruses summas) kärpeid ja eiras täielikult parlamendi prioriteete, mida käsitleti kolmepoolseks kohtumiseks antud parlamendi volituses; tuletab meelde, et parlamendi lugemisel lähtutakse just neist, nimetatud volitusest tulenevatest prioriteetidest;

18.  rõhutab, et kriisi lahendamiseks tuleb Euroopa tasandi meetmeid võtta rohkem ja mitte vähem, et taastada investeeringud, suurendada töökohtade loomist ja aidata taastada usaldus majanduse vastu; on juba teinud kriitikat selle kohta, et komisjoni poolt vastu võetud eelarveprojektis on kulukohustused külmutatud – mida on rõhutatud eespool nimetatud kolmepoolseks kohtumiseks antud volitust käsitlevas 4. juuli 2012. aasta resolutsioonis –, ning ei saa seetõttu nõustuda nõukogu otsusega neid veelgi rohkem vähendada, nii et suurenemine oleks 2012. aasta eelarvega võrreldes ainult 1,27%; tuletab meelde, et kulukohustustes kajastuvad ELi poliitilised prioriteedid ning nende määramisel tuleb arvesse võtta pikaajalist perspektiivi, kus majanduslangus võib möödas olla; kavatseb mõnede üksikute, strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisega otseselt seotud ja parlamendi tavapäraste prioriteetidega kooskõlas olevate eelarveridade kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes suurendada;

19.  määrab seetõttu 2013. aasta kulukohustuste assigneeringute üldiseks mahuks 151,15184 miljardit eurot ja maksete assigneeringute üldiseks mahuks 137,89815 miljardit eurot;

Alamrubriik 1a

20.  taunib, et kuigi see alamrubriik on strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks kõige olulisem rubriik, moodustavad alamrubriigis 1a tehtud kärped peaaegu kõik sellest summast, mille võrra nõukogu rubriigi 1 kulukohustuste assigneeringuid kärpis (eelarveprojektiga võrreldes -2,9%) ning selle alamrubriigi maksetes tehtud kärbe on kõige suurem (eelarveprojektiga võrreldes -1,9 miljardit eurot ehk -14%); on otsustanud peaaegu kõik nõukogu kärped tühistada ja suurendada eelarveprojektiga võrreldes ainult nende teatavate eelarveridade kulukohustuste ja maksete assigneeringuid, mis on otseselt seotud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega ning mille täitmismäär on kõrge ja mille assigneeringuid on suudetud hästi ära kasutada;

21.  peab sügavalt kahetsusväärseks, et teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi programmide assigneeringute suurendamise asemel otsustas nõukogu kärpida komisjoni ettepanekut kõnealuste eelarveridade osas, mis on selgelt vastuolus Euroopa Ülemkogu hiljutise otsusega sõlmida majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkulepe, millega toetatakse muu hulgas teadus-, arendus- ja uuendustegevust ning tööhõivet; rõhutab, et need programmid on väga hästi toiminud ja komisjoni andmeil toimub nende täitmine 2012. aastal eelmisest aastast kiiremas tempos;

22.  on seisukohal, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm on üks olulisemaid vahendeid strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks ja kasulik vahend, mille abil muuta rahastamisvõimaluste kasutamine eelkõige uuendusmeelsete VKEde jaoks lihtsamaks; on seetõttu otsustanud suurendada konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alla kuuluvate ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi ning programmi „Arukas energeetika – Euroopa” kulukohustuste ja maksete assigneeringuid ning VKEde-poolset suurenevat nõudlust arvestades suurendada ka selle programmi alla kuuluvate rahastamisvahendite kulukohustuste ja maksete assigneeringuid;

23.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku katta ITERi lisakulud tulemuspõhistest säästudest, mis on pärit peamiselt ühisettevõtetest ning teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse, ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi halduskuludest; tuletab meelde ELi rahastatavate teadusuuringute lisandväärtust ja nende olulist rolli strateegia „Euroopa 2020” majanduskasvu-, konkurentsi- ja tööhõiveeesmärkide saavutamisel; on seetõttu vastavalt 2011. aasta detsembris vastu võetud institutsioonidevahelisele avaldusele otsustanud assigneeringute vähendamist osaliselt kompenseerida, seades seitsmenda raamprogrammi kulukohustused teatavatel tegevusassigneeringute ridadel, mis toetavad otseselt strateegia „Euroopa 2020” eesmärke, mille täitmismäär on olnud väga suur ja mille vahendeid on suudetud hästi ära kasutada, eelarveprojektis ettenähtust suuremaks; soovitab katta osalise hüvitamise vahenditest, mis on olemasolevast varust suuremad, võttes paindlikkusinstrumendi raames kasutusele 50 miljonit eurot;

24.  rõhutab elukestva õppe programmi ja programmi Erasmus Mundus suurt lisandväärtust, sest need programmid annavad väikestest rahastamispakettidest hoolimata palju kasu, pidades silmas nende tulemuslikku elluviimist ja kodanikele liidust positiivse kuvandi loomist; vastavalt seisukohale, mis parlamendil on viimaste eelarvemenetluste käigus olnud, on otsustanud nii nende programmide kulukohustuste assigneeringuid kui ka maksete assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes suurendada, sest nende programmide vahendeid on hästi ära kasutatud;

25.  taunib nõukogu tehtud kärpeid maksetes (-23 miljonit eurot võrreldes eelarveprojektiga), mis mõjutavad rahalist toetust üleeuroopalise transpordivõrguga seotud ühishuviprojektidele; rõhutab, et Euroopa lisandväärtust pakkuvatesse infrastruktuuridesse tehtavate investeeringute tõttu on see programm oluline kogu ELi konkurentsivõime suurendamiseks ja aitab otseselt kaasa majanduskasvule ja tööhõivele; rõhutab, et programmi elluviimine kulgeb edukalt ning et 2013. aasta on olulise tähtsusega, kuna selle jooksul valmistutakse ette Euroopa ühendamise rahastu käivitamiseks; on seetõttu otsustanud säilitada kulukohustused ja maksed eelarveprojektis kavandatud tasemel;

26.  otsustab taastada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) maksed eelarveprojektis kavandatud tasemel; rõhutab tõsiasja, et maksete assigneeringute taastamine väldib ümberpaigutamisi teistelt eelarveridadelt ning et assigneeritud summa kujutab endast EGFi poolt aasta esimeste kuudega ära kulutatud miinimumsummat;

Alamrubriik 1b

27.  taunib eriti nõukogu tehtud suurt kärbet maksetes (eelarveprojektiga võrreldes -1,6 miljardit eurot ehk -3,3%), mis mõjutavad piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärki (-12,9%), Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (-18,7%) ja Ühtekuuluvusfondi (-4,7%) ning vastuvõtmise korral takistaks need kindlasti projektide korrektset elluviimist programmitöö perioodi viimasel aastal, millel oleks tõsised tagajärjed eriti nende liikmesriikide jaoks, mille sotsiaalne, majanduslik ja finantsolukord on juba pingeline, suurendades sellega märkimisväärselt täitmata kulukohustusi; märgib, et lähenemiseesmärk on aga peaaegu samaks jäetud;

28.  tuletab meelde, et eelarveprojektis on selle alamrubriigi jaoks ette nähtud maksete tase kõrge (+8,1%) varem võetud kulukohustuste tõttu, mis tuleb struktuurifondide loomuliku töötsükli kohaselt programmitöö perioodi lõpuks täita; rõhutab, et kui nõukogu oleks viimastel ELi eelarvemenetlustel selle alamrubriigi tegelikku maksete vajadusse realistlikumat suhtunud, oleks makseid võimalik suurendada palju väiksemal määral;

29.  tuletab meelde kahtlusi, mida parlament väljendas kolmepoolseks kohtumiseks antud volituses selles suhtes, kas eelarveprojektis ette nähtud maksete maht on piisav kõigi oodatavate maksenõuete hüvitamiseks, kui sel aastal paranduseelarvet vastu ei võeta; rõhutab, et komisjoni ettepanek põhineb eeldusel, et kõigi 2012. aastale eelnevate aastate maksete vajadus on kaetud;

30.  ei nõustu kärbetega, mida nõukogu alamrubriigis 1b tegi, sest need tekitaksid kardetavast veelgi suurema maksete puudujäägi ja pärsiksid juba kulutatud vahendite hüvitamist toetust saavatele liikmesriikidele ja piirkondadele, millel oleks tõsised tagajärjed eriti nende liikmesriikide jaoks, mille sotsiaalne, majanduslik ja finantsolukord on juba pingeline; juhib veel kord tähelepanu sellele, et selle alamrubriigi täitmata kulukohustused moodustavad kaks kolmandikku kõigist täitmata kulukohustustest ning 2013. aasta maksete taseme alandamisel lisanduks ka järgmise aasta lõpus suur summa uusi täitmata kulukohustusi; palub komisjonil seetõttu esitada analüüs täitmata kulukohustuste olukorra kohta ja mõistlik strateegia selle kohta, kuidas oleks võimalik täitmata kulukohustuste taset vähendada; kutsub komisjoni üles esitama parlamendile igakuiselt teavet saadetud hüvitamistaotluste jagunemise kohta liikmesriikide ja fondide kaupa;

31.  on seisukohal, et nõukogu avaldust, milles komisjonil palutakse esitada paranduseelarve projekt, kui alamrubriigi 1b maksetest ei piisa, ei saa pidada piisavaks tagatiseks selle kohta, et 2013. aastaks tagatakse piisav maksete tase, sest nõukogu on selliseid lubadusi kahel viimasel aastal juba andnud ja need täitmata jätnud; palub nõukogu eesistujariigil teha avalik pöördumine ning selgitada lahknevust nõukogu makseid puudutava lugemise ja liikmesriikide tegelike vajaduste vahel, mida on väljendatud nende eelarvestustes;

32.  on seetõttu otsustanud kõigil selle alamrubriigi eelarveridadel, kus nõukogu kärpeid tegi, kulukohustused ja maksed taastada ning Läänemere strateegia tehnilise abi kulukohustuste ja maksete assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes suurendada;

33.  nõuab tungivalt, et nõukogu kiidaks heaks komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 6/2012, mille eesmärk on hüvitada sel aastal tekkinud maksete assigneeringute puudujääki ning vältida programmitöö perioodi lõpus pooleliolevate projektide elluviimise peatamist; annab nõukoguga peetavateks läbirääkimisteks loodud delegatsioonile volituse − juhul, kui nõukogu ei ole valmis paranduseelarve projekti täielikult heaks kiitma − suurendada maksete assigneeringuid summa võrra, mille nõukogu tagasi lükkab, ning jagada see proportsionaalselt kõigi alamrubriigi 1b tegevuskulude eelarveridade vahel;

Rubriik 2

34.  on seisukohal, et komisjoni hinnangud eelarvevajaduse kohta on nõukogu prognoosidest realistlikumad, seda eelkõige tulevasi makseid arvestades; seetõttu tühistab selles rubriigis nõukogu poolt tehtud kärped ja taastab assigneeringud 60,30751 miljardi euro suuruses summas, mis on 0,6% suurem kui 2012. aasta eelarves;

35.  juhib tähelepanu sellele, et 2012. aasta oktoobris esitatava traditsioonilise põllumajandust käsitleva kirjaliku muutmisettepanekuga viiakse praegune eelarvestus tegelike vajaduste täpsema hinnanguga paremini kooskõlla; juhib tähelepanu 2013. aastal kasutada olevate sihtotstarbeliste tulude lõplikule mahule (nõuetekohasuse kontroll, eeskirjade eiramine ja piimamaks), mis lõppkokkuvõttes määrab 2013. aasta eelarves vastuvõetavate uute assigneeringute mahu; peab praegust varu (981,5 miljonit eurot) ettenägematute asjaolude puudumisel kõnealuse rubriigi vajaduste täitmiseks piisavaks;

36.  kutsub komisjoni üles rohkem pingutama, et määrata selles rubriigis selgeks prioriteediks säästva põllumajandusliku tootmise süsteemid, millega säilitatakse bioloogiline mitmekesisus, kaitstakse veevarusid ja mulla viljakust ning arvestatakse loomade heaoluga ning toetatakse tööhõivet;

37.  lükkab nn negatiivsete kulude rea (raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine) suurendamise tagasi, kuna see tundub olevat rubriigi 2 assigneeringutega võrreldes kunstlikult suur, ning taastab osaliselt komisjoni ettepaneku, mis on realistlikum;

38.  kinnitab, et püüab leida lahendusi puuvilja- ja köögiviljasektori kriisi ennetamiseks ja lahendamiseks ning toetab seetõttu eeltunnustatud tootjate rühmade puhul piisavat taset; pooldab tootjate organisatsioonide rakendusfondide kriisifondi makstava liidupoolse sissemakse piisavat suurendamist;

39.  näeb ette koolipiima programmi ulatuslikuma toetamise ja koolidele puuvilja jagamise programmi jätkuva toetamise;

40.  säilitab eelarveeraldised, mis on mõeldud ELis enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise programmi jaoks, millega toetatakse liidus 18 miljonit alatoitumise all kannatavat inimest; tunneb heameelt komisjoni pingutuste üle leida programmi jätkamiseks 2013. aastal poliitiline ja õiguslik lahendus; loodab, et leitakse lahendus, mis võimaldab jätkata programmi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul;

41.  toetab teatavate eksporditoetuste eelarveridade järsku ja teatavatel juhtudel isegi nullini vähendamist, sest see vahend on poliitiliselt vastuoluline ja mõnede toodete puhul ei ole seda kasutatud sellises mahus nagu 2012. aasta eelarves ette nähtud; märgib, et teatavatele eksporditoetuse eelarveridadele on antud negatiivse prioriteedi staatus; on otsustanud hoolikalt kaaluda, millises ulatuses tuleks neid eelarveridu vähendada, et vahendit oleks võimalik vajaduse korral siiski kasutada vastavalt eksporditoetusi käsitlevale kehtivale korrale;

42.  näeb ette samaväärses mahus jätkuva toetuse programmile LIFE+, millega antakse selge prioriteet keskkonna- ja kliimameetmete projektidele, toetades jätkusuutliku ja ressursitõhusama majanduse arendamist ning ökosüsteemide kaitset, säilitamist ja taastamist; tuletab veel kord meelde, et keskkonnaprobleemid ja nende lahendused ei sõltu riigipiiridest, mistõttu on selle küsimusega tegelemine ELi tasandil iseenesestmõistetav; kutsub sellega seoses liikmesriike üles ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist oluliselt parandama;

43.  toonitab, et ühine kalanduspoliitika on ELi jaoks jätkuvalt tähtis poliitiline prioriteet ja poliitika eelseisvat reformimist silmas pidades säilitab selle assigneeringud eelarveprojektis kavandatud tasemel; on seisukohal, et integreeritud merenduspoliitikat ei tohiks rahastada muude kalandusmeetmete ega rubriigi 2 programmide arvelt; peab kalavarude tõhusat majandamist kalavarude säilitamisel ja ülepüügi takistamisel võtmeküsimuseks;

Alamrubriik 3a

44.  märgib, et nõukogu on kulukohustuste assigneeringuid kärpinud 2013. aasta eelarveprojektiga võrreldes 15 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 51 miljoni euro võrra; märgib, et need summad on seega 1,07% eelarveprojektist ja 15,5% komisjoni koostatud algsest finantsplaneeringust väiksemad;

45.  ei nõustu kärbetega, mida nõukogu tegi järgmiste valdkondade maksete assigneeringutes: Euroopa Tagasipöördumisfond (-18 miljonit eurot), Euroopa Pagulasfond (-1,8 miljonit eurot), Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond (-3,2 miljonit eurot) ning põhiõigused ja kodakondsus (-1 miljonit eurot); on otsustanud seetõttu taastada vastavate eelarveridade assigneeringud eelarveprojekti tasemel;

46.  ei kiida heaks nõukogu ühepoolset otsust muuta Schengeni hindamismehhanismi ettepaneku õiguslikku alust ning kohaldada seadusandliku tavamenetluse asemel Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 70; toetab esimeeste konverentsi otsust peatada nõukoguga 2013. aasta eelarve vallas sisejulgeoleku küsimustes koostöö tegemine; kinnitab seetõttu oma kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni seisukohta, et sisejulgeolekut puudutavad jaotise 18 teatavate eelarveridade (kulukohustuste ja maksete) assigneeringud tuleks reservi paigutada ja hoida neid reservis seni, kuni Schengeni ala juhtimise õigusaktide osas on saavutatud rahuldavad tulemused; märgib, et reservi ei tohiks kohaldada alamrubriigi 3a alla kuuluvate ametite suhtes, et nende tööd mitte ohtu seada;

47.  rõhutab, et vägivalla ennetamise ja selle vastu võitlemise programm (DAPHNE) täidab ELis naiste-, noorte- ja lastevastase vägivalla kaotamisel olulist rolli, seda eelkõige praegust kriisi arvestades; märgib ära programmi DAPHNE mõõdetavad tulemused ning selle mõju poliitika muutumisele liikmesriikides; suurendab seetõttu selle maksete assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes;

Alamrubriik 3b

48.  avaldab kahetsust selle üle, et nõukogu vähendab juba eelarveprojektis kavandatud kärbetele vaatamata alamrubriigi 3b assigneeringuid veelgi nii kulukohustuste kui maksete osas ligikaudu 9,5 miljoni euro võrra; kavatseb üldise lähenemisviisina tühistada kõik nõukogu tehtud kärped, et tagada selle alamrubriigi käimasolevate programmide ja meetmete nõuetekohane täitmine;

49.  kordab, et noorte eurooplaste hulgas aktiivse kodaniku, solidaarsus- ja sallivustunde edendamine on väga oluline selleks, et Euroopa saaks kasutada ära ajaloo kõige kõrgemini haritud põlvkonna andeid; rõhutab vajadust ergutada järgmise põlvkonna hulgas kultuurideülest teabevahetust ja ELi kodakondsust; on seetõttu otsustanud suurendada programmi „Aktiivsed noored” rahastamist eelarveprojektiga võrreldes, eriti arvestades selle programmi head täitmismäära mitmel järjestikusel aastal;

50.  on seisukohal, et 2013. aastat kui Euroopa kodanike aastat käsitlev teabekampaania ja sellega seotud teavitustegevus nõuavad piisavaid assigneeringuid, et kaasata kodanikud nõuetekohaselt Euroopa projekti ning edendada dialoogi ELi küsimustes; taunib asjaolu, et komisjoni kavandatud eelarve on kõige väiksem Euroopa aastale kunagi eraldatud eelarve, ja otsustab vastava eelarverea assigneeringuid suurendada;

51.  toetab eduka ettevalmistava tegevuse „Euroopa partnerlused spordi valdkonnas” jätkamist, arvestades Lissaboni lepinguga liidule antud uusi pädevusi spordi valdkonnas ja pöörates erilist tähelepanu rohujuure tasandi spordile ja massispordile, edendades ausaid spordivõistlusi, võideldes võistluste tulemustes kokkuleppimise vastu ja kaitstes sportlaste füüsilist ja vaimset puutumatust;

Rubriik 4

52.  toonitab, et nõukogu poolt rubriigis 4 tehtud maksete kärped (-1 miljardit eurot ehk -14,1% eelarveprojektiga võrreldes) moodustavad ligikaudu 20% kõigis rubriikides tehtud kärbetest kokku; on seisukohal, et nii ulatuslikud kärped ei võimaldaks liidul täita endale rahvusvaheliselt võetud kohustusi; märgib, et komisjoni ettepanek ületas ainult veidi 2012. aasta eelarves sisalduvat summat ja seda oli finantsplaneeringuga võrreldes niigi tugevalt kärbitud; otsustab taastada nii kulukohustuste kui maksete assigneeringud enamusel eelarveridadel eelarveprojektis kavandatud tasemel;

53.  on siiski seisukohal, et leppida võib kulukohustuste mõningase vähendamisega eelarveprojektiga võrreldes mõnel eelarvereal, nagu makromajanduslik finantsabi, liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides tolli ja maksustamise valdkonnas ning koostöö Gröönimaaga;

54.  teeb ettepaneku suurendada vähesel määral kulukohustuste ja maksete assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes eelarveridadel, mis on seotud geograafilise arengukoostöö, valimiste vaatlusmissioonide ning ülemaailmse AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondiga; rõhutab, et see peaks vältima ELi täiendavat kõrvalekaldumist oma kindlatest kohustustest arengukoostöö rahastamise osas;

55.  juhib tähelepanu sellele, et vastavalt komisjoni ja UNRWA allkirjastatud deklaratsioonile ELi toetuse kohta UNRWA-le (2011–2013) on ELi iga-aastase osamakse aluseks 2011. aasta eraldised Palestiinale (300 miljonit eurot) ning selle võrdlussumma vähendamisel oleks kaasmõju UNRWA eraldisele; on seisukohal, et suuremate rahaliste vahendite eraldamine Palestiinale ja UNRWA-le on ülioluline selle tagamiseks, et UNRWA-le antaks vahendid, mida ta vajab oluliste teenuste osutamiseks, mille jaoks talle on antud ÜRO Peaassamblee mandaat, ning selleks, et kaitsta pagulaste turvalisust ja elatist piirkonnas valitsevat ebastabiilsust arvestades;

56.  peab vajalikuks ka assigneeringute suurendamist Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks, et tagada ELi jätkuv rahaline toetus Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni ja kultuuripärandit käsitleva tehnilise komitee tegevusele;

57.  loob eraldi eelarveread kõigi ühise välis- ja julgeolekupoliitika missioonide ja ELi eriesindajate jaoks erinevates geograafilistes piirkondades, nagu finantsmääruse reformimisel soovitati, mis annab läbipaistvama ja täielikuma ülevaate selle poliitika raames toimuvatest missioonidest;

Rubriik 5

58.  võtab teadmiseks nõukogu seisukoha vähendada komisjoni ettepanekut rubriigi 5 (kõik jaod) osas kokku 146 miljoni euro võrra, vaatamata institutsioonide eelarvestuses ja eelarveprojektis väljendatud püüdlustele konsolideerida halduseelarve majanduslike ja eelarveliste piirangute ajal;

59.  toonitab eriti, et enamus institutsioone, sh parlament ja komisjon, täitis ja isegi ületas võetud kohustuse piirata oma halduseelarve kasvu tasemele, mis jääb alla oodatava inflatsioonimäära; avaldab tehtud pingutuste üle heameelt ja määrab rubriigi 5 kulukohustusteks kokku 8,50687 miljardit eurot, millest 4,96737 miljardit eurot on komisjoni assigneeringud;

60.  märgib ühtlasi, et nõukogu tehtud kärped tulenevad 2011. aasta palkade 1,7%-lise korrigeerimise eelarvesse kandmata jätmisest, mitme institutsiooni ja teenistuse kindlamääralise vähenduse suurendamisest ning muudest kärbetest halduskulude mõnes punktis, ning peab selliseid kärpeid halvasti põhjendatuks, mille eesmärk on lihtsalt halduskulude külmutamine nominaalväärtuses, vaatamata eeskirjadest tulenevatele ja lepingulistele kohustustele ning ELi uutele pädevustele ja ülesannetele;

61.  on seisukohal, et eelkõige kindla vähendusmäära tõstmine, mille eesmärk on suurendada assigneeringuteta ametikohtade arvu institutsioonides, kajastab konservatiivset lähenemist, mis mõjutab otseselt võimalusi parandada eelarvepädevate institutsioonide poolt heaks kiidetud ametikohtade loetelude täitmismäärasid; toonitab, et arvestades ametikohtade loetelu kärpimist, millega automaatselt kaasneb töökohtade täitmismäära paranemine, on selline lähenemine veelgi kahjulikum ning nende ametikohtade rahastamist ei tuleks pidada kohandatavaks muutujaks halduseelarve nominaalse külmutamise või muu eelnevalt kindlaks määratud summa saavutamise eesmärgil;

62.  otsustab kõigi institutsioonide (k.a Euroopa Koolid) osas peale nõukogu taastada (Euroopa Kohtu osas lisada) 2013. aasta eelarves reservi mahus, mis vastab 2011. aasta palkade 1,7%-lisele korrigeerimisele, kuni kohus teeb otsuse; toonitab, et see on usaldusväärne eelarvestamine, arvestades tõenäosust, et kohus teeb otsuse komisjoni kasuks, ja hoiatab nõukogu, et sellisel juhul peavad eelarvepädevad institutsioonid võtma arvesse kohtuotsuse tagasiulatuvat mõju ka 2011. ja 2012. aasta osas, kaasa arvatud viivist;

63.  tühistab ühtlasi nõukogu tehtud muud kärped teatud halduskulude osas, eelkõige komisjoni IKT-seadmete ja -teenuste ning mõne büroo osas;

64.  võtab teadmiseks, et nõukogu nõustus komisjoni ametikohtade loetelu kavandatava 1%-lise vähendamisega, eelkõige haldustoe, eelarve haldamise ja pettusevastase võitluse valdkonnas;

65.  taastab või säilitab komisjoni ja osaliselt muude institutsioonide taotletud ametikohad juhtumipõhise lähenemise kohaselt ja nõuab 2018. aastaks põhjaliku mõjuhinnangu tegemist ametikohtade kavandatava vähendamise kohta, võttes muu hulgas täielikult arvesse liidu juriidilisi kohustusi ja institutsioonide uusi pädevusi ja ülesandeid, mis tulenevad aluslepingutest;

66.  avaldab heameelt eelarveprojektis esitatud teabe üle valdkondade kohta, kus töötajate arvu suurendatakse, nagu majanduse juhtimine Euroopas, ühtne turg ning turvalisus ja õigus, kuid märgib murelikult, et töötajate arvu vähendatakse komisjoni muudes peadirektoraatides, nagu ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat, konkurentsi peadirektoraat, liikuvuse ja transpordi peadirektoraat, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, Eurostat, kuigi nende panus ELi prioriteetide saavutamisse on suur; tunneb samuti muret selle üle, et ametikohtade vähendamine haldustoe, eelarvehalduse ja pettusevastase võitluse valdkondades võib avaldada kahjulikku mõju ELi meetmete ja programmide kiirele, korrapärasele ja mõjusale täitmisele, eriti ajal, mil ELi pädevused pidevalt suurenevad ja üks uus liikmesriik ühineb liiduga;

67.  palub seetõttu komisjonil lisada iga-aastasesse personalivajaduste läbivaatamise aruandesse koondhinnangu peadirektoraatide ja teenistuste kaupa, võttes arvesse eelkõige nende suurust ja töökoormust, ning ametikohtade liikide kaupa, nagu on esitatud selles personalivajaduste aruandes (poliitika kujundamine, programmide juhtimine, haldustugi, eelarvehaldus ja pettusevastane tegevus, keeleteenused jne);

68.  taunib nõukogu tehtud kärpeid haldustoe ja teadusuuringute toetamise eelarveridadel (kaasa arvatud rakendusametid) kokku 6,6% kulukohustuste ja maksete assigneeringute osas (-71,8 miljonit eurot) eelarveprojektiga võrreldes, kusjuures suurimad kärped puudutavad alamrubriiki 1b (-23,7%) ja rubriiki 4 (-13,2%); toonitab, et see tooks kaasa 5,5%-lise kärpimise 2012. aasta sarnaste assigneeringutega võrreldes, vaatamata eelarveprojektis juba kavandatud kokkuhoiule, ja seetõttu mõjutaks see tõenäoliselt nendega seotud mitmeaastaste programmide eelarve täitmise kiirust ja kvaliteeti; toonitab ühtlasi, et konkreetse programmi haldustoe eelarveridade kärpimine tegevuskulusid suurendamata tähendaks kogu selle programmi kaasotsustamisega paketi muutmist; otsustab seetõttu taastada eelarveprojekti nende ridade osas;

69.  paigutab ühtlasi osa mõne eelarverea vahendeid konkreetse teabe saamise eesmärgil reservi;

Ametid

70.  kinnitab põhimõtteliselt komisjoni hinnangu ametite eelarve- ja personalivajaduste kohta ja märgib, et komisjon on ametite esialgseid taotlusi niigi märkimisväärselt kärpinud ja kohaldanud eelarveprojektis ka nende suhtes 1%-list personali vähendamist;

71.  on seetõttu seisukohal, et nõukogu poolt välja pakutud täiendavad kärped seaksid ohtu ametite nõuetekohase töö ega võimaldaks neil täita neile seadusandja poolt määratud ülesandeid; lükkab tagasi nõukogu horisontaalse lähenemise ametite assigneeringute kärpimisele, kuna ametite vajadusi tuleks hinnata individuaalselt; kutsub komisjoni samuti üles selgitama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks ametite osas välja võimalikud valdkonnad, mille töö kattub või mille lisandväärtus on väike, eesmärgiga muuta ametite töö sujuvamaks;

72.  otsustab suurendada kolme finantsjärelevalveasutuse 2013. aasta eelarve assigneeringuid; usub, et need assigneeringud peaksid kajastama vajadust täita nõutud ülesandeid, kuna võetakse vastu rohkem määrusi, otsuseid ja direktiive, et saada üle praegusest finants- ja majanduskriisist, mis on tugevalt seotud finantssektori stabiilsusega;

73.  ei saa nõustuda kärbetega, mida nõukogu tegi alamrubriigi 3a alla kuuluvate ametite puhul ja mis tähendab nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute vähendamist 2,8 miljoni euro võrra, sest ametite assigneeringud moodustavad alamrubriigi 3a assigneeringutest 18% ja nõukogu kärbe avaldaks sellele alamrubriigile ebaproportsionaalset mõju; kavatseb seetõttu taastada eelarveprojekti, sest selles tundub valitsevat assigneeringute vahel tasakaal;

74.  on teadlik, et teatavad ametid (nagu Europol, EASA, ACER) peavad täitma 2013. aastal täiendavaid ülesandeid, mida ei pruugi olla kajastatud 2013. aastaks eraldatud eelarves või ametikohtade loetelus; nõuab, et komisjon esitaks vajaduse korral õigeaegselt vastava ameti jaoks paranduseelarve; loodab, et komisjon esitab lisaks uue finantsselgituse, kui parlament ja nõukogu on seadusandliku menetluse ameti volituste laiendamiseks lõpule viinud; on teadlik, et selline laiendamine võib nõuda täiendavaid vahendeid, mille osas eelarvepädevad institutsioonid peavad kokku leppima;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

75.  olles põhjalikult analüüsinud esitatud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid ning arvestades käimasolevate projektide ja meetmete edukust ning jättes välja algatused, millel juba on kehtiv õiguslik alus, ning võttes nõuetekohaselt arvesse komisjoni hinnangut projektide rakendatavuse kohta, otsustab võtta vastu piiratud arvul katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid sisaldava kompromisspaketi, arvestades ühtlasi piiratud kasutatavat varu, eriti alamrubriikides 1a ja 3b;

Muud jaod

76.  tunneb muret nõukogu seisukoha üle kohaldada kõigi ELi institutsioonide suhtes nominaalset külmutamist; on seisukohal, et iga institutsiooni tuleks käsitleda individuaalselt, võttes arvesse iga institutsiooni vajadusi ja konkreetset olukorda;

77.  avaldab heameelt institutsioonide pingutuste üle täiendavate kokkuhoiuvõimaluste otsimisel ja eelarve piiramisel; toonitab asjaolu, et nende 2013. aasta eelarved sisaldavad Horvaatia ühinemisega kaasnevaid kulusid ja 1,7%-list palkade korrigeerimist; toonitab samas, et Horvaatia ühinemisega kaasnevaid kulusid ei tuleks käsitleda eelarve kasvuna, vaid uue liikmesriigi ELiga ühinemise põhjendatud rahastamisena;

78.  toonitab, et institutsioonides 2012. aasta kevadest sügiseni saavutatud täiendava kokkuhoiu tulemusel on assigneeringud praegu väga madalal tasemel; tunneb muret selle üle, et juriidilistest kohustustest tulenevate võimalike vältimatute kulude katmiseks varud peaaegu puuduvad;

79.  on seisukohal, et eelarvepädevad institutsioonid peaksid tagama sellise assigneeringute taseme, millega tagatakse institutsioonide tõrgeteta toimimine, juriidiliste kohustuste täitmine ning kõrgetasemeline haldus ELi kodanike teenimiseks;

I jagu – Euroopa Parlament
Üldine raamistik

80.  tuletab meelde oma nõuet 2013. aasta eelarvestuse vastuvõtmisel(7), et eelarvekontroll peab olema range ning eelarvemenetluse käigus tuleb välja selgitada täiendavad kokkuhoiuvõimalused;

81.  väljendab heameelt 26. septembri 2012. aasta lepituskohtumisel juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel saavutatud kokkuleppe üle; juhib tähelepanu sellele, et parlamendi 2013. aasta eelarve üldmaht on 1 750 463 939 eurot, seega on netovähendus 2012. aasta veebruaris esitatud esialgse eelarvestuse projektiga võrreldes 18,3 miljonit eurot;

82.  juhib tähelepanu sellele, et parlamendi 2013. aasta eelarve on koos Horvaatia ühinemise kuludega 1,9% suurem kui 2012. aasta eelarve; toonitab, et praegust 1,9%-list inflatsioonimäära arvestades on seega tegemist tegevuseelarve tegeliku vähenemisega, vaatamata hiljuti lisandunud pädevustele, uutele ametikohtadele ja meetmetele, Horvaatia ühinemise rahastamisele ja 2014. aasta valimisteks valmistumise kuludele;

83.  kiidab heaks eelarvestuse kohandamise järgmiselt:

84.  ühtlasi vähendatakse Euroopa Ajaloo Maja assigneeringuid 5,3 miljoni euro võrra;

85.  tunnistades keerulist majandusolukorda kõikjal ELis, tuletab lisaks meelde tehtud otsust jätta parlamendiliikmete hüvitised praeguse koosseisu ametiaja lõpuni indekseerimata, rõhutab et töötajate lähetushüvitisi ei ole indekseeritud alates 2007. aastast ja kinnitab resolutsioonis 2012. aasta eelarve kohta(8) tehtud otsust vähendada kõiki reisimisega seotud eelarveridu;

86.  väljendab heameelt parlamendi 2011. aasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruandes ning peadirektoraatide iga-aastastes tegevusaruannetes sisaldunud teabe ja analüüside üle seoses 2011. aastal alakasutatud eelarveridadega ja nõuab samalaadset uut objektiivset analüüsi 2012. aasta eelarve kohta, et teha hõlpsamalt kindlaks võimalik tulevane kokkuhoid, mis tuleb vajaduse korral tasakaalustada investeeringutega ja mis on kasulik parlamendi nõuetekohaseks ja sujuvaks toimimiseks;

Parlamendi töökord

87.  usub, et nagu igal otseselt valitud parlamendil, peaks ka Euroopa Parlamendil olema õigus otsustada oma asukoha ja töökoha korralduse üle;

88.  deklareerib seetõttu, et parlamendi asukoha ning liikmete ja ametnike töökohtade üle peaks otsustama parlament ise;

89.  nõuab tungivalt, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid (nõukogu ja parlament) tõstataksid – selleks, et saavutada rahalist kokkuhoidu ning propageerida säästvamat kliima- ja keskkonnasõbralikku lahendust – üheainsa asukoha ning parlamendi liikmete ja ametnike töökohtade küsimuse eelseisvatel läbirääkimistel järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle aastateks 2014–2020;

90.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid vaataksid parlamendi asukoha ja töökohtade küsimuse läbi aluslepingu järgmise läbivaatamise käigus, muutes protokolli nr 6;

91.  kutsub nõukogu üles alustama seni koos parlamendiga tegevuskava väljatöötamist üheainsa asukoha ning parlamendi töökohtade tõhusama kasutamise suunas, võttes arvesse konkreetseid ajakohaseid andmeid, milles tuuakse üksikasjalikult välja iga töökoha kulud ja töötajate töötingimused ning majanduslikud, ühiskondlikud ja keskkonnategurid ning mis esitatakse aruandes 30. juuniks 2013;

92.  esitab soovituse, et Luksemburgi ametivõimude ja parlamendi vaheline kokkulepe Luxembourgis asuvate töötajate arvu kohta tuleks läbi vaadata, võttes arvesse parlamendi vajaduste läbivaatamist;

Ühine töörühm

93.  väljendab heameelt parlamendi eelarvet käsitleva juhatuse ja eelarvekomisjoni ühise töörühma loomise üle; toetab eriti võrdlusuuringu alustamist, mille käigus võrreldakse parlamendi eelarvet USA Kongressi eelarve ja liikmesriikide parlamentide valimi eelarvetega; tuletab meelde, et see uuring peaks plaanikohaselt valmima 2012. aasta lõpuks; sellest uuringust oodatakse pikaajalist kokkuhoidu Euroopa Parlamendi eelarves ja ideid tõhususe parandamiseks 2013. ja sellele järgnevatel aastatel;

94.  on seisukohal, et ühine töörühm peaks kajastama demokraatlikku tasakaalu parlamendis; usub, et ühine töörühm peaks kaaluma muu hulgas täiendavaid alternatiive seoses parlamendiliikmete registreerimise büroo lahtiolekuaegadega ning meetmeid odavamate ja keskkonnasäästlikumate transpordiliikide kasutamise ergutamiseks; kutsub töörühma lisaks üles andma aru eelarvekomisjonile ja juhatusele, et saavutada parlamendi eelarves keskmise kestusega ja pikaajalist struktuurilist ja organisatsioonilist kokkuhoidu;

95.  avaldab heameelt ühise töörühma ettepaneku üle sulgeda parlamendiliikmete registreerimise büroo valimisringkondades tehtavaks tööks ette nähtud (siniste) nädalate reedel;

96.  kutsub juhatust üles rakendama viivitamatult ühises töörühmas kokku lepitud kokkuhoidu puudutavaid ettepanekuid;

Sõidukulud

97.  väljendab heameelt pingutuste üle leida täiendavaid kokkuhoiuvõimalusi parlamendiliikmete ja töötajate sõidukulude osas; võtab teadmiseks töötajate lähetushüvitiste osas saavutatud kokkuhoiu; märgib, et vastavat eelarverida vähendati 2012. aastal ja see kokkuhoid saavutati parema halduse, videokonverentside kasutamise ja lähetuste arvu vähendamisega;

98.  kutsub administratsiooni üles hindama arenguid odavsõitude turul, hoidma end kursis uute arengutega turul ja kasutama ära kõiki kokkuhoiuvõimalusi; kutsub administratsiooni ühtlasi üles võimaldama ja soodustama odavlennupiletite kasutamist ning paindliku turistiklassi piletite ostmist; arvab, et uurida tuleks lisameetmeid, et vähendada parlamendiliikmete poolt ostetavate äriklassi piletite arvu;

Infotehnoloogia/sõidud

99.  märgib, et 2011. aastal saavutati sagedasema (+56,6%) videokonverentside pidamisega sõidukulude osas hinnanguliselt 1,4 miljoni euro suurune kokkuhoid; on seisukohal, et lähetuskulusid võib veelgi kokku hoida lähetuste järk-järgulise videokonverentsidega asendamisega, mis ühtlasi vähendab parlamendi CO2-jalajälge; soovib seetõttu, et parlamendi administratsioon esitaks hiljemalt 2013. aasta veebruariks täiendavate videokonverentsiseadmete vajadust käsitleva analüüsi tulemused;

Hooned

100.  usub läbipaistvusse otsuste tegemisel ja nõuab seda kinnisvarapoliitikat käsitlevate otsuste tegemisel tihedas ja avatud koostöös eelarvekomisjoniga;

101.  nõuab õigeaegset teavet peasekretäri järelduste kohta, mis puudutavad renoveerimistöid ja nende ajakava ning büroode ümberkolimist eelseisvatel aastatel; toonitab nõuetekohase kavandamise tähtsust ja seda, et assigneeringud tuleb kanda eelarvesse asjakohases etapis;

Kirjalik tõlge

102.  kordab, et kokkuhoid kirjaliku tõlke pealt ei tohiks seada ohtu mitmekeelsust; juhib tähelepanu asjaolule, et tagada tuleb kirjalike tõlgete ning asjaomaste teenistuste töötingimuste kvaliteet;

IV jagu – Euroopa Kohus

103.  märgib, et vaatamata suurtele struktuurimuutustele ja kohtuasjade pidevale lisandumisele on kohtu tegevuseelarve kasv piiratud 1,56%-ga (lisaks Horvaatia ühinemisest tulenevale 1,49%-le);

104.  taastab seetõttu kirjaliku tõlke assigneeringud, et vältida menetluste venimist, ja infotehnoloogiavahendite assigneeringud, nagu audiitorid soovitasid;

105.  taastab osaliselt hüvitised ja kehtestab kindlaks vähendusmääraks 4,5%, et kohus saaks oma ülesandeid nõuetekohaselt täita; taastab osaliselt ka hoolduse ja energiaga seotud assigneeringud;

106.  toetab Euroopa Kohtu põhikirja käimasolevat läbivaatamist ja võtab endale kohustuse menetleda viivitamatult iga selle teemaga seotud paranduseelarvet;

V jagu – Kontrollikoda

107.  märgib, et kontrollikoda vähendab oma ametikohtade loetelu 2013. aastal 9 koha võrra; taastab seetõttu algse kindla vähendusmäära 1,8%, et mitte seada ohtu kontrollikoja strateegia järgimist ja kavandatud auditiaruannete esitamist; taastab ühtlasi Horvaatia ühinemisega seotud töölevõtmise assigneeringud eelarveprojektis kavandatud tasemel;

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

108.  taastab osaliselt töötasud ja hüvitised, et kohaldada kindlat vähendusmäära 5,5%, mis ikkagi tähendab praeguse täitmismäära vähendamist; taastab osaliselt muud nõukogu tehtud meelevaldsed kärped, nagu Euroopa Liidu Teatajaga seotud kulud ja tegevuskulud, nt suuline tõlge, mida 2012. aastal juba kärbiti 2009. aasta eelarve täitmise tasemele;

109.  taastab täies mahus assigneeringud iga-aastaste rendimaksete tegemiseks, mis on seotud kehtivatest lepingutest tulenevate juriidiliste kohustustega ja mille suhtes kohaldatakse Belgia inflatsioonimäärast sõltuvat iga-aastast indekseerimist;

VII jagu – Regioonide Komitee

110.  taastab osaliselt Regioonide Komitee assigneeringud, et komitee saaks täita oma õiguslikke ja eeskirjadejärgseid kohustusi, mis tulenevad iga-aastastest rendimaksetest ja töötajate palkadest; märgib, et nõukogu tehtud suur kärbe töötasude ja hüvitiste osas tähendaks selle institutsiooni 1%-lise personali vähendamise kahekordset kohaldamist (eelarveprojekt juba sisaldab kärbet);

VIII jagu – Euroopa Ombudsman

111.  võtab teadmiseks Euroopa Ombudsmani eelarve suurendamise 3,49% võrra; märgib, et osa kasvust on seotud vältimatute rendikuludega; taastab assigneeringud töötasude ja hüvitiste osas, mis on vajalik varem täitmata ametikohtade täitmisest tulenevalt;

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

112.  taastab Euroopa Andmekaitseinspektori eelarve täies mahus; märgib, et see kasv vastab prognoositud inflatsioonimäärale; taastab eelkõige kaks uut ametikohta ja vastavad assigneeringud, mis on ette nähtud institutsiooni põhitegevuseks;

X jagu – Euroopa välisteenistus

113.  märgib, et Euroopa välisteenistus on kasvuetapis olev suhteliselt uus institutsioon ja selle võrgustikku on endiselt vaja tugevdada, et täita ELi poliitilised prioriteedid, ka on välisteenistus ELi institutsioonide seas oma 141 delegatsiooniga ainulaadselt mõjutatud inflatsioonist kolmandates riikides ja vahetuskursi kõikumistest;

114.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa välisteenistus on külmutanud 2013. aasta osas paljude eelarveridade assigneeringud nominaalväärtuses ja teinud muudel ridadel sihtotstarbelisi kärpeid, millest tulenev kokkuhoid võib ulatuda 1,3%-ni teenistuse 2012. aasta eelarvest;

115.  märgib, et Euroopa välisteenistus piirab oma kulusid, sest 2013. aastaks ei ole teenistuse ametikohtade loetelus ette nähtud ühtegi uut ametikohta;

116.  toonitab asjaolu, et Euroopa välisteenistuse eelarves ette nähtud kasv on vajalik selleks, et kanda eeskirjadest tulenevad personaliga seotud kulud ja täita muud juriidilised kohustused ning vastata poliitilistele ootustele, et välisteenistus oleks kohal esmase tähtsusega riikides;

117.  lükkab seetõttu tagasi nõukogu otsuse külmutada Euroopa välisteenistuse eelarve nominaalväärtuses 2012. aasta tasemel ja teeb ettepaneku piisavaks kasvuks üldist finantstausta arvestades;

118.  tühistab nõukogu tehtud kärped, mis sunniksid vähendama ametnike arvu ja oleksid vastuolus jõupingutustega, mida on tehtud alates Euroopa välisteenistuse loomisest, et võtta tööle ja paigutada ümber töötajaid suurenenud teenistusnõuete täitmise eesmärgil;

119.  taastab assigneeringud, mis on vajalikud kehtivate rendilepingute ja komisjoni ning nõukoguga sõlmitud teenustasandi kokkulepete täitmiseks ja iganenud ning kattuvate infotehnoloogiasüsteemide järk-järguliseks väljavahetamiseks ja üksteisega kooskõlla viimiseks;

o
o   o

120.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja organitele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17. (2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0077. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0109. (6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0289. (7) Vastuvõetud tekstid, 29. märts 2012, P7_TA(2012)0109. (8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0461.

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioon mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides (COM(2011)0398 – COM(2012)0388 – 2011/0177(APP))

P7_TA(2012)0360 A7-0313/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 311 ja 312,

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta ettepanekut ja komisjoni 6. juuli 2012. aasta muudetud ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistiku aastateks 2014−2020 (COM(2011)0398) ja COM(2012)0388),

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta ettepanekut sõlmida institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (COM(2011)0403),

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatist „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (COM(2011)0500),

–  võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2010. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimise kohta (COM(2010)0185),

–  võttes arvesse oma 29. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu omavahendite tuleviku kohta(1),

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel(2),

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta(3),

–  võttes arvesse mitmeaastase finantsraamistikuga seotud küsimuste kohta tehtud ühisavaldust, mis on lisatud liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele läbivaadatud finantseeskirjadele,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõiget 3,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni vaheraportit ning väliskomisjoni, arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kalanduskomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, põhiseaduskomisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0313/2012),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 kohaselt võtab nõukogu, kes tegutseb vastavalt seadusandlikule erimenetlusele, määruse, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik, vastu ühehäälse otsusega pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 kohaselt võib Euroopa Ülemkogu ühehäälselt vastu võtta otsuse, millega lubatakse nõukogul mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse vastuvõtmisel teha otsus kvalifitseeritud häälteenamusega;

B.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 310 lõike 1 kohaselt tuleb eelarves ära näidata kõik liidu tulu- ja kuluartiklid;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 295 kohaselt konsulteerivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon üksteisega ning korraldavad oma koostööd ühisel kokkuleppel, ning arvestades, et sel eesmärgil tuleks sõlmida institutsioonidevaheline kokkulepe, millega parandada iga-aastase eelarvemenetluse sujumist ja institutsioonidevahelist eelarvealast koostööd;

D.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikes 5 kutsutakse Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed finantsraamistiku vastuvõtmise hõlbustamiseks;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kohaselt varustab liit end oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega ning liidu eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest; arvestades, et enne kui nõukogu võtab vastu uue otsuse omavahendite reformi kohta, peab ta parlamendiga konsulteerima, ning enne kui ta võtab vastu määruse omavahendite süsteemi rakendusmeetmete kohta, peab ta saama peale selle parlamendilt nõusoleku;

F.  arvestades, et see saab olema esimene kord, kui mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus võetakse vastu Lissaboni lepingu uute sätete kohaselt ja kui sellega kaasneb seetõttu institutsioonidevahelise koostöö uus kord, mille eesmärk on tagada aluslepingust tulenevaid õigusi arvestav tõhus otsustusprotsess;

G.  arvestades, et Lissaboni leping annab Euroopa Liidule sellistes valdkondades nagu välistegevus (Euroopa Liidu lepingu artikli 27 lõige 3), sport (ELi toimimise lepingu artikkel 165), kosmos (ELi toimimise lepingu artikkel 189), kliimamuutus (ELi toimimise lepingu artikkel 191), energeetika (ELi toimimise lepingu artikkel 194), turism (ELi toimimise lepingu artikkel 195) ja kodanikukaitse (ELi toimimise lepingu artikkel 196) märkimisväärsed uued õigused;

H.  arvestades, et oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis, mis võeti vastu suure häälteenamusega, sõnastas parlament järgmist mitmeaastast finantsraamistikku puudutavad üldised poliitilised õigusloome- ja eelarveprioriteedid;

I.  arvestades, et oma 13. juuni 2012. aasta resolutsioonis, mis võeti vastu suure häälteenamusega, sõnastas parlament järgmist mitmeaastast finantsraamistikku puudutavad üldised prioriteedid nii kulude kui ka tulude poolel;

J.  arvestades, et asjaomased parlamendikomisjonid on − nagu lisatud arvamustest näha − poliitiliste prioriteetide kindlaks tegemiseks põhjalikult hinnanud kõiki vajadusi;

K.  arvestades, et nõukogu eesistujariik Küpros kavatseb 2012. aasta novembris toimuvaks Euroopa Ülemkogu erakorraliseks kohtumiseks esitada läbirääkimispaketi, mis hõlmab ka ülemmäärade summasid (aga ka poliitilisi valikuid, mis kuuluvad seadusandliku tavamenetluse alla);

L.  arvestades, et ELi eelarvega juba antakse euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele tagatised keskpika perioodi maksebilansiga seotud finantsabi osas kuni 50 miljardi euro suuruses summas ja tagatised Euroopa finantsstabiilsusmehhanismile kuni 60 miljardi euro suuruses summas (kogu laenude põhisumma jääk);

M.  arvestades, et ELil peab olema selline eelarve ja eelarvemenetlus, mille puhul võetakse täielikult arvesse parlamendi otsustus- ja kontrolliprotsessi läbipaistvat ja demokraatlikku olemust ja mis põhineb ühtsuse ja kõikehõlmavuse üldpõhimõtte järgimisel, mis tähendab seda, et kõik tulud ja kulud tuleb eelarvesse kanda, ilma et neid vastastikku korrigeeritaks, ning et nii tulude kui ka kulude kohta tuleb vastavalt aluslepinguga antud pädevustele korraldada parlamentaarne arutelu ja hääletus;

ELi eelarve kui peamine vahend kogu ELis aruka, püsiva ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks

1.  annab endale täielikult aru, et 2014.–2020. aasta finantsraamistiku üle peetavad läbirääkimised toimuvad väga keerulises sotsiaalses, majanduslikus ja rahalises olukorras, kus liikmesriigid teevad riigirahanduse jätkusuutlikkuse ning pangandussektori ja ühisraha stabiilsuse tagamiseks oma riigieelarve korrigeerimisel suuri jõupingutusi; rõhutab, et liidust ei tohi jääda muljet, nagu suurendaks see maksumaksjate maksukoormust veelgi; on aga veendunud, et ELi eelarve moodustab ühe osa lahendusest, mis aitab Euroopal praegusest kriisist väljuda, sest see soodustab majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimist ning aitab liikmesriikidel ühiselt, sihipäraselt ning jätkusuutlikult toime tulla praeguste struktuursete probleemidega, eelkõige konkurentsivõime vähenemise ning tööpuuduse ja vaesuse suurenemisega;

2.  on aga seisukohal, et ELi rahaliste vahendite usaldusväärse ja tulemusliku kasutamise eeltingimusena tuleb nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil läbi viia tasakaalustatud struktuursed reformid, ning tuletab meelde, kui oluline on usaldusväärne riigirahandus;

3.  tuletab meelde, et Euroopa Ülemkogu on korduvalt rõhutanud, et Euroopa majanduse juhtimist tuleb tugevdada, ning meelde tuletanud aruka, püsiva ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärke, milleks on tööhõive suurendamine, uuendustegevuseks ning teadus- ja arendustegevuseks vajalike tingimuste parandamine ja avaliku sektori sellealaste kulutuste suurendamine, kliimamuutuse ja energeetika alaste eesmärkide täitmine, haridustaseme tõstmine ja eelkõige vaesuse vähendamise kaudu sotsiaalse kaasatuse suurendamine;

4.  tuletab meelde, et just Euroopa Ülemkogu võttis 2012. aasta juunis vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, milles kinnitatakse, et ELi eelarvel on majanduskasvu ja tööhõive suurendamisel võimendav mõju, ja rõhutatakse igati, et eelarve aitab kogu liidul praegusest majandus- ja finantskriisist jagu saada;

5.  on seisukohal, et liit on viimased neli aastat kestnud finantskriisi tõttu eriliselt kannatanud osaliselt ka seetõttu, et finantssektor, rahvusvahelised partnerid ja avalik arvamus on ELis valitseva solidaarsuse taseme kahtluse alla seadnud; on veendunud, et ELi eelarve peaks olema solidaarsuse keskmes; on seetõttu veendunud, et järgmist mitmeaastast finantsraamistikku puudutav otsus kas avaldab pingutustele, mida liikmesriikide valitsused kriisist väljumiseks on teinud, suurt positiivset mõju või viib ELi veel suuremasse majanduslangusesse;

6.  tuletab meelde, et kõik makromajanduslikud finantsstabiilsusmeetmed, mida on 2008. aastast saadik võetud, ei ole veel majandus- ja finantskriisisile lõppu teinud; on seetõttu seisukohal, et Euroopa majanduskasvu taastamiseks ja töökohtade loomiseks peaksid liikmesriigid jätkama pingutusi püsiva majanduskasvu potentsiaali avamiseks ja et vaja on eesmärgipärast, tugevat ja piisava suurusega ELi eelarvet, mille abil aidata liikmesriikide jõupingutusi koordineerida ja suurendada;

7.  märgib, et ELi eelarve moodustab liidu valitsemissektori kuludest ainult umbes 2% ja on seega rohkem kui 45 korda väiksem kui kõigi liikmesriikide valitsemissektori kulude summa;

8.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 310 kohaselt peavad ELi eelarves kajastatud tulud ja kulud tasakaalus olema, mis tähendab, et eelarves ei saa puudujääki tekkida ja see ei saa avaliku sektori võlga põhjustada;

9.  rõhutab, et ELi eelarve on eeskätt investeeringute eelarve ning et 94% selle kogutulust investeeritakse kas liikmesriikidesse endisse või liidu välispoliitilistesse prioriteetidesse; rõhutab, et ilma ELi eelarve abita oleksid piirkondade ja liikmesriikide avaliku sektori investeeringud väga väikesed või olematud; on seisukohal, et ELi eelarve vähendamise tagajärg oleks kindlasti tasakaalustamatuse suurenemine ning majanduskasvu takerdumine ja kogu liidu majanduse konkurentsivõime ja ühtekuuluvusmõõtme vähenemine ning ELi üheks põhiväärtuseks oleva solidaarsuspõhimõtte ohtu seadmine;

10.  rõhutab, et Lissaboni strateegia ei täitnud oma eesmärki ja seda muu hulgas ka seetõttu, et nii eelarve- kui ka õigusloomealane koordineerimine kui ka panus on kõigil tasanditel olnud puudulikud; on kindlalt veendunud, et strateegia „Euroopa 2020” tõhususe tagamiseks tuleb see ellu viia nüüd kohe ja seda ei tohi enam edasi lükata;

11.  tuletab meelde, et strateegia „Euroopa 2020” seitsme juhtalgatuse elluviimiseks on vaja suures summas – kuni 2020. aastani hinnanguliselt vähemalt 1800 miljardit eurot – tulevikku suunatud investeeringuid(4); rõhutab, et strateegia „Euroopa 2020” üks peamine eesmärk – edendada majanduskasvu ja kvaliteetseid töökohti kõigi eurooplaste jaoks – on saavutatav vaid siis, kui sotsiaalset kaasatust soodustavad vajalikud investeeringud haridusse, teadmusühiskonna edendamisse, teadus- ja uuendstegevusse, VKEsse ning keskkonnasäästlikesse ja uutesse tehnoloogiatesse tehakse praegu ja neid ei lükata enam edasi; pooldab majanduskasvu soodustavate eelarve konsolideerimise meetmete puhul kahetasandilist lähenemisviisi, et vähendada selliste investeeringute abil puudujääki ja avaliku sektori võlga;

12.  on seisukohal, et kogu ELi noorte murettekitav olukord, st enneolematult kõrge tööpuuduse määr, järjest suurenev vaesus ja järjest süvenevad haridusprobleemid, nõuab süvalaiendusmeetmete abil erilisi pingutusi, millega panna uued põlvkonnad ELi väärtusi – rahu, demokraatia ja inimõigused, majanduslik heaolu ja sotsiaalne õiglus – hindama, ja piisava eelarvetoetusega ELi programme;

13.  rõhutab, et aruka, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa majanduse saavutamise peamine eeldus on tugev, mitmekesine ja konkurentsivõimeline tööstuslik baas; rõhutab, milline tähtsus on tööstussektoril ELi konkurentsivõime ja töökohtade loomise toetamisel ja millise olulise panuse see annab seetõttu majanduskriisist ülesaamisse;

14.  toetab igati komisjoni ettepanekut kliimamuutuse vastaste meetmete süvalaiendamise kohta, mille eesmärk on siduda vähemalt 20% kulutustest kliimaga; peab oluliseks, et ELi eelarve abil oleks võimalik teha investeeringud jätkusuutlikku ja heaolu tagavasse madala süsinikuheitega majandusse, anda piisavalt toetust strateegia „Euroopa 2020” kliimamuutuse, energiaalaste, ressursitõhususe ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamiseks ning tagada ELi kodanikele tervislikum keskkond;

15.  kutsub liikmesriike seetõttu üles leidma võimalusi liikmesriigi konsolideerimispüüdluste ja läbimõeldud ELi eelarve lisandväärtuse vahel koostoime loomiseks, tänu millele on võimalik kõrgeimal tasandil võetud kohustusi täita;

Kulutuste tase

16.  rõhutab, et 1988. aastast saadik on liikmesriikide eelarved suurenenud keskmiselt kiiremini kui ELi eelarve; märgib, et isegi 2008. aastal alanud kriisi algusest saadik on liikmesriikide valitsussektori kulud kokku suurenenud igal aastal nominaalselt 2%; järeldab sellest, et ELi eelarve piiramine liikmesriikide eelarvega võrreldes on ilmselges vastuolus liidule aluslepinguga antud pädevuse ja ülesannete laiendamisega ja kaalukate poliitiliste otsustega, mille Euroopa Ülemkogu on ise teinud ja mis puudutavad eelkõige Euroopa majanduse juhtimise tugevdamist;

17.  rõhutab, et 2000. aastast saadik on erinevus ELi omavahendite ülemmäära (1,29% kogurahvatulust kulukohustuste assigneeringutes ja 1,23% maksete assigneeringutes) ja mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade vahel hüppeliselt suurenenud; märgib peale selle, et mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud määrad on kõigest kulutustele seatud ülemmäärad ja ELi eelarve on alati olnud nendest ülemmääradest palju väiksem;

18.  on seisukohal, et komisjoni ettepanekust, mille kohaselt tuleb 2014.–2020. aasta finantsraamistiku ülemmäärad 2013. aasta ülemmäärade tasemel külmutada, ei piisa aruka, püsiva ja kaasava majanduskasvu Euroopa strateegiaga seotud poliitiliste prioriteetide, Lissaboni lepingust tulenevate uute ülesannete ega ettenägematute sündmuste rahastamiseks, rääkimata Euroopa Ülemkogu enda poolt kehtestatud eesmärkide ja seatud kohustuste rahastamisest;

19.  tuletab meelde, et väljendas 2011. aasta 8. juunil seisukohta, et kui eelarvet piisavalt ei suurendata ja kui seejuures 2013. aasta ülemmäärasid ei ületata, tuleb paljusid ELi prioriteete ja poliitikavaldkondi piirata või neist isegi loobuda;

20.  hoiatab nõukogu, et ta ei prooviks mingil juhul ELi kulutustes veel suuremaid kärpeid teha, kui komisjon on ette näinud; on kindlalt vastu katsetele teha kogu eelarves lineaarseid kärpeid, mis seaks ohtu kõigi ELi meetmete rakendamise ja tulemuslikkuse, olenemata sellest, milline on nende Euroopa lisandväärtus, poliitiline kaal või mõju; palub hoopis nõukogul kärbete kavandamisel selgelt ja avalikult teada anda, millistest tema poliitilistest prioriteetidest või projektidest tuleks täielikult loobuda;

21.  rõhutab, et ELi eelarvel peab ühiselt kokku lepitud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel peamine roll olema; on kindlalt veendunud, et kui ELi eelarve on hästi läbi mõeldud, on selle abil tegelikult võimalik algatada ja kiirendada meetmeid, millel on selge liidu lisandväärtus, mida liikmesriigid ise ei suuda luua, ja mis tagavad koostoime liikmesriikide tegevusega ja täiendavad seda ning aitavad liikmesriikidel keskenduda peamistele tulevikku suunatud investeeringutele;

22.  kordab sellega seoses, et pooldab strateegia „Euroopa 2020” keskmes olevatele konkurentsivõime, VKE, ettevõtluse ja jätkusuutlike infrastruktuuride alastele liidu programmidele ette nähtud vahendite olulist suurendamist; on täiesti veendunud, et komisjoni ettepanekuga võrreldes tehtavad edasised kärped seavad ELi usaldusväärsuse ning ELi majanduskasvu- ja tööhõivepoliitilised püüdlused tõsiselt ohtu;

23.  tunneb suurt heameelt ettepaneku üle, mille komisjon tegi Euroopa transpordi-, energia- ja digitaalsete võrgustike parandamiseks mõeldud Euroopa Ühendamise Rahastu kohta, ja selle realistliku rahastamispaketi üle; nõuab seetõttu tungivalt, et summat, mis Ühtekuuluvusfondist Euroopa Ühendamise Rahastusse ümber paigutatakse, tuleks esimestel aastatel kulutada nii, et see oleks täielikult kooskõlas selle fondi raames tehtavate liikmesriikide eraldistega;

24.  rõhutab, et teadus- ja uuendustegevus aitab kiiremini üle minna säästvale, maailmas juhtpositsiooni omavale ja teadmistepõhisele majandusele, kus loodusvarasid kasutatakse tõhusalt ja vastutustundlikult; kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles leppima kokku konkreetses tegevuskavas, mille alusel saavutada eesmärk eraldada teadustegevuse investeeringuteks 3% SKPst; juhib tähelepanu suurtele majanduslikule kohustustele, mis selle eesmärgiga kaasneks ja mis tähendaks aastas 130 miljardi suurust lisakulu, mida tuleks rahastada kõigist allikatest; rõhutab, et sellega seoses tuleb liidus edendada ja soodustada teadus- ja uuendustegevust ning tagada vastavad vahendid, nähes selleks ette ELi teadus- ja uuendustegevuse assigneeringute kaudu vahendite olulise suurendamise − eelkõige programmi „Horisont 2020” kaudu;

25.  tuletab meelde, et majanduskasvu, konkurentsivõime, uuendustegevuse ja tööhõive peamised tagajad on VKE, ning märgib, et neil on taastumise ja ELi jätkusuutliku majanduse soodustamisel tähtis roll; tunneb seetõttu heameelt selle üle, et strateegias „Euroopa 2020” on rõhku pandud uuendus- ja tööstuspoliitikale; lükkab kindlalt tagasi kõik katsed vähendada veelgi rohkem eraldisi, mis on ette nähtud sellistele programmidele nagu COSME, mis on Euroopa konkurentsivõime ja tööhõive keskmes;

26.  on seisukohal, et ELi ühtekuuluvuspoliitika (struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond) on vaieldamatu ELi lisandväärtusega strateegiline vahend, millega tagada investeeringud, püsiv majanduskasv ja konkurentsivõime, ja Euroopa solidaarsuse peamine sammas; märgib ühtlasi, et ühtekuuluvusvahenditel on kõigile ELi liikmesriikidele suur ülekanduv mõju; rõhutab, et ELis makromajandusliku tasakaalustamatuse tõhusaks vähendamiseks ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse toetamiseks peaks olema võimalik toetuda stabiilsele, tugevale ja jätkusuutlikule finantsraamistikule; kordab, et on seisukohal, et kuna majanduskasvu ja tööhõivesse tehtavate avaliku sektori investeeringute järele on tungiv vajadus, tuleks ühtekuuluvuspoliitika vahendid jätta vähemalt samale tasemele, nagu need olid perioodil 2007−2013, ja need peaksid hõlmama endiselt kõiki ELi piirkondi, kuigi esmatähtsal kohal peaksid olema vähem arenenud piirkonnad; toetab komisjoni ettepanekut eraldada kõigist ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 25% Euroopa Sotsiaalfondile;

27.  kordab, et on seisukohal, et võttes arvesse väga erinevaid ülesandeid ja eesmärke, millele ühine põllumajanduspoliitika peab vastama, tuleks ühisele põllumajanduspoliitikale 2013. aastal eraldatavad summad jätta järgmisel finantsplaneerimise perioodil vähemalt samale tasemele; on seisukohal, et uue ühise põllumajanduspoliitika eelarveeraldisi tuleks tulemuslikumalt ja tõhusamalt jaotada, mis tähendab muu hulgas seda, et otsetoetusi ja maaelu arengu toetusi tuleks liikmesriikide, piirkondade ja põllumajandusettevõtjate vahel praeguse lõhe vähendamiseks õiglaselt jagada; rõhutab sellega seoses ühise põllumajanduspoliitika teise samba olulist rolli, mis aitab oluliselt kaasa investeeringutele ja töökohtade loomisele maapiirkondades, põllumajandussektori tulemuslikkuse ja konkurentsivõime suurendamisele, arvestades eelkõige uusi ülesandeid, millele on osutatud strateegias „Euroopa 2020”, ning keskkonna hoidmisele ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele;

28.  rõhutab, et sihipärast ja tulemuslikku liidu keskkonna- ja kliimaprogrammi tuleb tingimata tugevdada ja et asjaomaste liidu fondide raames tuleks aktiivselt toetada kliima- ja keskkonnakulude ühendamist;

29.  tunnistab suuri probleeme, millega noortel tuleb ELi majanduskriisi tõttu kokku puutuda; on seisukohal, et noorte eurooplaste osalemine, tööhõive, haridus, mitteformaalne haridus, koolitus, liikuvus ja sotsiaalne kaasatus on ELi ja Euroopa ühiskonna arengu jaoks strateegilise tähtsusega küsimused; rõhutab, et peale komisjoni kavandatud konkreetsete noortele mõeldud vahendite suurendamise tuleb neid küsimusi süvalaiendada ja tähtsustada kõigis ELi eelarvest rahastatavates asjaomastes poliitikavaldkondades ja programmides, nagu noortegarantii, millega tagatakse kõigile Euroopa noortele, kes ei leia tööd, võimalus edasi õppida ja täiendavat koolitust saada;

30.  rõhutab, et enim puudust kannatavatele inimestele mõeldud programmi tuleb jätkata; tuletab komisjonile meelde tema kohustust esitada õigel ajal sellealane seadusandlik ettepanek, millega tagada selle programmi toetamise jätkamine 2013. aasta järel uue õigusliku aluse alusel ja eraldi rahaliste vahendite abil;

31.  on seisukohal, et komisjoni poolt vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevale alale eraldatud kogusumma puhul ei ole piisavalt arvesse võetud seda, et Lissaboni lepinguga on seda valdkonda tugevdatud ning sel on rohkem ülesandeid; rõhutab, et rahastatavatel meetmetel peaks olema Euroopa lisandväärtus ning nende programmidega taotletavate eri eesmärkide vahel tuleb tagada õiglane, tasakaalustatud ja läbipaistev rahaliste vahendite jaotus;

32.  tuletab meelde, et ELi haridus-, noorte-, meedia- ja kultuuriprogrammid on kodanikulähedased, nende eelarve täitmise määr on erakordselt kõrge, neil on märkimisväärne võimendav mõju ja ülekandumisefekt, sh head majandustulemused, ning nendega luuakse selget ja tõendatavat Euroopa lisandväärtust, kasutades ühiselt ressursse, innustades liikuvust ja aktiivse kodanikuna tegutsemist ning tõhustades koostööd eri sektorite ja sidusrühmade vahel;

33.  kordab, et on seisukohal, et kuna ELile on aluslepingutega antud uued kohustused, siis tuleks ka rahalisi vahendeid 2007.−2013. aasta finantsraamistikuga võrreldes piisaval määral suurendada, et liidul oleks võimalik täita ülemaailmselt rolli ja juba võetud kohustusi, sh eelkõige eesmärki, mille kohaselt peavad liikmesriigid eraldama ametlikule arenguabile 0,7% kogurahvatulust, ning täita 2015. aastaks aastatuhande arengueesmärgid; rõhutab liidu rolli naaber- ja partnerriikides demokraatia, rahu, solidaarsuse, stabiilsuse edendamisel ja vaesuse vähendamisel; rõhutab, et ELi abi ja liikmesriikide abi täiendavad teineteist ning et see aitab kiirendada meetmete võtmist piirkondades, kus kahepoolset abi andmist ei toimu; toetab eelkõige liikmesriikide ja ELi meetmete ühist kavandamist; rõhutab seetõttu, et ettepanekuid, mille komisjon on teinud globaalse Euroopa ja Euroopa Arengufondi kohta, tuleb pidada kõigest miinimumiks, mida on Euroopa globaalsete eesmärkide saavutamiseks vaja; märgib eelkõige, et Euroopa välisteenistusele tuleb tagada tema ülesannetele vastav piisav eelarve;

Suurprojektid

34.  toonitab suuremahuliste infrastruktuuriprojektide, nagu ITER, Galileo ja GMES strateegilist tähtsust ELi konkurentsivõime tuleviku seisukohalt; tõrjub sellest tulenevalt kõiki katseid kujundada GMES ümber valitsustevaheliseks programmiks;

35.  on kindlalt arvamusel, et nende suuremahuliste projektide rahastamine tuleks ELi eelarves tagada, kuid samas tuleks see valdkond hoida muudest vahenditest lahus, et võimalikud ülekulud ei seaks ohtu muude liidu poliitikavaldkondade rahastamist ja projektide edukat teostamist;

36.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle määrata mitmeaastase finantsraamistiku määruses Galileo jaoks maksimumsumma, hoides sellega selle projekti eelarveeraldised muust rahastamisest lahus; on samuti arvamusel, et ka ITERile ja GMESile eraldatavad maksimumsummad tuleks kindlaks määrata määruses; on seisukohal, et nende kolme projekti rahastamispakett tuleks eraldada üle mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära, et muuta liikmesriikidel vajaduse korral täiendavate rahaliste vahendite eraldamine lihtsamaks;

Rahaliste vahendite parem kasutamine

37.  kordab, et Euroopa lisaväärtuse saavutamine ja usaldusväärse finantsjuhtimise (säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse) tagamine peaksid olema nüüd veel enam kui kunagi varem ELi eelarve juhtpõhimõtted; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni esitatud seadusandlike ettepanekute üle, milles käsitletakse seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetavaid uue põlvkonna mitmeaastaseid programme; nõuab ELi tugiprogrammide ja riiklike investeeringute vahelise sünergia maksimeerimist;

38.  usub, et praeguses avaliku sektori eelarvepiirangute kontekstis on finantseerimine muudest rahastamisallikatest väga vajalik, et teha pikaajalisi investeeringuid, mida on tarvis strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks; on kindalt veendunud selles, et liidu lisandväärtus peitub eelkõige pikaajalistes investeeringutes, mis käivad liikmesriikidele üksi üle jõu; toonitab seetõttu järeldusi ja soovitusi, mille parlament esitas oma resolutsioonis uudsete rahastamisvahendite kohta seoses järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga(5);

39.  toonitab, et vaja on tagada valdkondlike eeskirjade ja finantsmääruse üldraamistiku sidusus ning lihtsustamise ja usaldusväärse finantsjuhtimise tasakaal; võtab teadamiseks komisjoni avaldatud lihtsustamise tulemustabeli ja kinnitab, et toetab kindlalt lihtsustamiskava; on veendunud, et abisaajate halduskoormust tuleb veelgi vähendada, ning nõuab uue põlvkonna mitmeaastaste programmide puhul põhjaliku nn bürokraatiakontrolli tegemist, millega vältida ELi ja liikmesriikide tasandil halduskoormuse suurenemist;

40.  on seisukohal, et ELi kulutuste mõjusus sõltub kõigi tasandite usaldusväärsest poliitilisest, regulatiivsest ja institutsioonilisest raamistikust; rõhutab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 310 lõike 5 ja artikli 317 kohaselt peavad liikmesriigid eelarvet täitma kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega; tuletab liikmesriikidele meelde, et neil on õiguslik kohutus tagada, et eelarvesse kantud assigneeringute kasutamisel tuleb sellest põhimõttest kinni pidada, ning et liikmesriigid peaksid kandma oma osa vastutusest ELi-poolse rahastamise mõjusamaks muutmisel; tuletab meelde, et 90% Euroopa Kontrollikoja tuvastatud vigadest on tehtud liikmesriikides ning enamikku neist vigadest oleks saanud ära hoida; nõuab, et kõik liikmesriigid väljastaksid riiklikud Euroopa Liidu vahendite haldajate kinnitused, mis on allkirjastatud asjakohasel poliitilisel tasandil;

41.  toetab eeltingimusi käsitlevate eeskirjade kehtestamist, millega tagatakse see, et ELi rahastamine (eriti Ühtekuuluvusfondi, struktuurifondide ning maaelu ja kalandusfondide osas) on paremini suunatud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmisele; on veendunud, et kui nende täitmine tugineb ühelt poolt tõhustatud partnerluse põhimõttele, milleks kaasatakse rohkem kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi, ja teiselt poolt tingimustele, mis on seotud eri fondide eesmärkidega, siis on nende tingimusi käsitlevate eeskirjadega võimalik parandada ELi toe õiguspärasust ja mõjusust;

42.  nõuab, et partnerluslepingute raames toimuks rahastamine teatavate konkreetsete tingimuste alusel, mis määratakse kindlaks komisjoni ja liikmesriikide vahelises dialoogis; peab õiglaseks, et sellised tingimused peaksid hõlmama eelkõige kehtivate ELi õigusaktide (nt hinnakujunduse, hankemenetluste, transpordi, keskkonna, tervishoiu valdkondades) täielikku rakendamist, et ennetada eeskirjade eiramist ja tagada efektiivsus; lükkab siiski tagasi selliste tingimuste kehtestamise, mis nõuavad liikmesriikidelt põhjalikke sotsiaal- ja majandusreforme; kõigis tingimustes tuleb täielikult järgida subsidiaarsuse ja partnerluse põhimõtet;

43.  toonitab samas, et regionaalpoliitika tulemuste ja liikmesriigi makromajanduslike tulemuste vahel ei ole otsest seost ning piirkondi ei tuleks karistada selle eest, kui riiklikul tasandil ei suudeta järgida majanduse juhtimisega seotud menetlusi; on seisukohal, et lisakaristuste kehtestamine võiks süvendada juba niigi makromajanduslikes raskustes olevate liikmesriikide probleeme ning seetõttu ei ole makromajanduslike tingimuste kehtestamine vastuvõetav;

44.  rõhutab ELi detsentraliseeritud asutuste tähtsat tööd liidu eesmärkide toetamisel ning vajadust eraldada sellele vastutusele vastavad piisavad eelarvevahendid;

45.  on samas veendunud, et ELi detsentraliseeritud asutuste töö peaks andma riigi tasandil palju suuremat kokkuhoidu; nõuab, et liikmesriigid hindaksid riigi tasandil nende asutuste tegevusest tulenevat tõhususe kasvu ning kasutaksid seda täies mahus ära, et seeläbi riigi kulusid kokku hoida; kutsub asutuste tegevuse ühtlustamise eesmärgil liikmesriike ühtlasi üles selgitama asutustega seoses välja võimalikud valdkonnad, kus töö kattub või kus lisaväärtus on väiksem;

46.  on veendunud, et Euroopa välisteenistuse loomine peaks tagama ELi tasandil mastaabisäästu ja liikmesriikide tasandil suure kokkuhoiu, eelkõige kolmandates riikides asuvates liikmesriikide diplomaatilistes teenistustes;

47.  soovitab koostada kolmel – liikmesriigi, piirkondlikul ja Euroopa – tasandil avaliku sektori kulutuste tõhususe kohta sõltumatu hinnang, mille raames uuritakse põhjalikult valdkondade, nagu kaitsesektor, arengupoliitika, detsentraliseeritud ametid, Euroopa välisteenistus ja teadusuuringud, lisandväärtust ning võimalusi, kuidas koondada vahendeid ja hoida kokku kulusid ja teha seda nii, et mitte ainult ei soodustataks ELi tasandil mastaabisäästu saavutamist, vaid järgitaks ka subsidiaarsuse põhimõtet; on veendunud, et selline hinnang tagaks kulude kokkuhoiu; tuletab meelde, et detsentraliseeritud ametite hindamise puhul tuleks arvesse võtta asjakohaseid sätteid, mis sisalduvad 19. juulil 2012. aastal allkirjastatud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldusele lisatud ühises lähenemisviisis detsentraliseeritud asutuste suhtes;

48.  nõustub komisjoni seisukohaga, et halduskulusid tuleb ratsionaliseerida; rõhutab siiski, et on ülimalt oluline tasakaalustada täiendav kokkuhoid vajadusega tagada institutsioonide suutlikkus täita oma ülesandeid ja kohustusi vastavalt aluslepingutega neile pandud kohustustele ja neile antud volitustele, võttes arvesse praegusest majanduskriisist tingitud keerulist olukorda;

49.  on kindlalt vastu töötajate arvu lineaarse vähendamise kohaldamisele kõigi institutsioonide, ametite ja asutuste puhul, kuna aluslepingute kohaselt erinevad nende ülesanded ja kohustused suuresti; rõhutab, et iga institutsiooni individuaalseks kohtlemiseks peaksid nad kõik saama ise otsustada, kus ja milliseid kärpeid on võimalik teha, ilma et see takistaks nende nõuetekohast tegevust;

50.  juhib tähelepanu asjaolule, et kui Euroopa Parlamendil oleks ainult üks asukoht, oleks võimalik palju raha kokku hoida; nõuab tungivalt, et eelarvepädevad institutsioonid tõstataks selle küsimuse järgmise, st 2014.−2020. aasta finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel;

Kestus

51.  on seisukohal, et järgmist mitmeaastast finantsraamistikku, mis on 2020. aastani kestev seitsmeaastane periood, tuleks käsitada üleminekulahendusena, kuna see on selgelt seotud strateegiaga „Euroopa 2020”; on siiski seisukohal, et 5-aastane või 5+5-aastane periood viiks mitmeaastase finantsraamistiku kestuse paremini kooskõlla institutsioonide ametiajaga, mis suurendaks demokraatlikku aruandluskohustust ja vastutust; tuletab meelde, et toimiva ja tõhusa mitmeaastase finantsraamistiku huvides tuleb 7-aastase perioodi jooksul tagada maksimaalne paindlikkus;

Vahehindamine

52.  toonitab, et mitmeaastase finantsraamistiku määruses on vaja sätestada vahekokkuvõte koos siduvat kalendrit sisaldava erimenetlusega, millega tagatakse parlamendi järgmise koosseisu täielik osalus; on seisukohal, et komisjon peaks esitama seadusandliku ettepaneku, mis teeks võimalikuks muudetud mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise õigeaegselt 2018. aasta eelarve menetlemise ajaks; rõhutab, et vahekokkuvõtte ei tohiks kahjustada investeeringute stabiilsust ja see peaks kaitsma toetuse saajad ning tagama pikaajalise planeerimise ja pikaajaliste investeeringute stabiilsuse;

Vaja on paindlikumat mitmeaastast finantsraamistikku

53.  on põhimõtteliselt veendunud, et muutuvad poliitilised ja majandusolud, samuti ettenägematud sündmused eeldavad mitmeaastase finantsraamistiku korrigeerimist seitsmeaastase perioodi jooksul; nõuab, et mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 peab võimaldama eelarve suuremat paindlikkust nii rubriikide siseselt kui ka nende vahel, samuti mitmeaastase finantsraamistiku eri aastate vahel, et tagada olemasolevate eelarvevahendite täielik ärakasutamine;

54.  on seisukohal, et 5% paindlikkus (alam)rubriikide ülemmäärade osas on vältimatu, et teha kohanemine uute asjaoludega võimalikuks üldsummat suurendamata ja ilma et oleks vaja mitmeaastast finantsraamistikku muuta;

55.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle suurendada õigusloomealast paindlikkust (võimalust mitte järgida etteantud summat kogu asjaomase programmi vältel) 5%-lt 10%-ni;

56.  toonitab, et mitmeaastases finantsraamistikus kindlaks määratud ülemäärasid tuleb kõige paremal moel ära kasutada; teeb sellega seoses ettepaneku, et ühe aasta eelarves kulukohustuste assigneeringute ülemmäära raames kasutamata jäänud varu tuleks kanda üle järgmisse aastasse ja seda tuleks käsitada mitmeaastase finantsraamistiku üldvaruna, mida eelseisvatel aastatel eraldada eri rubriikidele vastavalt nende hinnangulistele vajadustele ja võtta kasutusele iga-aastase eelarvemenetluse raames;

57.  toonitab samavõrra vajadust võtta kasutusele mitmeaastase finantsraamistiku maksete assigneeringute üldvaru, mis võimaldaks maksete assigneeringute ülemmäärast üle jäänud varude kandmist järgmistesse aastatesse ja kasutuselevõtmist iga-aastase eelarvemenetluse raames;

58.  on väga mures praeguse täitmata kulukohustuste järjest suureneva summa pärast; nõuab ühist institutsioonidevahelist strateegiat, millega hoitakse täitmata kulukohustuste summa 2014.–2020. aasta finantsraamistikus kontrolli all, ning sel eesmärgil meetmete võtmist; innustab sellega seoses arutlema selle üle, kuidas tagada kogu mitmeaastase finantsraamistiku kestel maksete assigneeringute võrdsem jagunemine, et teha kõik mis võimalik, vältimaks ohtu, et ELi programmide elluviimises tekiksid finantsraamistiku lõpus maksete assigneeringute puudujäägi tõttu tõrked;

59.  märgib, et ELi eelarves tekib igal aastal ülejääk ja liikmesriikide makseid ELi eelarvesse vähendatakse selle summa võrra; peab samas kahetsusväärseks regulaarseid lineaarseid kärpeid, mida nõukogu tegi eelarveprojekti kantud, komisjoni poolt koostatud maksete assigneeringute eelarvestuses, ning vastuseisu, mida nõukogu on viimastel aastatel korduvalt osutanud sellise ELi eelarve esitamisele, kus oleks ette nähtud lisamaksed, mida komisjon eelarveaasta lõpus vajab ELi rahaliste kohustuste täitmiseks; on seisukohal, et sellise käitumise puhul ei ole tegemist hea eelarvetavaga, ning et kuigi tekkinud ülejäägil ei ole liikmesriikide üldisele puudujäägile mingit mõju, võiks see ELi aastaeelarvet oluliselt muuta; tuletab meelde, et institutsioonid on võtnud endale kohustuse finantsmäärust muuta ja näha selles ette võimalus kanda kasutamata assigneeringud ning eelarve saldo üle järgmisse aastasse;

60.  toetab kindlalt ettenägemata kulude varu, aga toonitab, et mõjususe eesmärgil ei tohiks selle kasutuselevõtmine tähendada ülemmäärade kohustuslikku tasaarvestamist ning selle peaks kinnitama nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega;

61.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle suurendada paindlikkusinstrumendi rahastamispaketti ja iga-aastaste summade kasutamist aastani n+3;

62.  rõhutab, et toetab igati komisjoni ettepanekut, mille kohaselt tuleks hädaabireserv, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja põllumajandussektori kriisiabireserv kanda − arvestades, et nende kasutamist ei ole võimalik kavandada − eelarvesse asjaomaste rubriikide ülemmäärasid ületavas summas;

63.  juhib tähelepanu lisandväärtusele, mis on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondil (EGF) kui kriisi ajal kasutataval sekkumisvahendil, millega aidatakse töö kaotanutel uuesti tööturule siseneda; nõuab EGFi jätkamist ja parandamist pärast 2013. aastat instrumendina, millele kõigil töötajate kategooriatel oleks võrdsetel tingimustel juurdepääs; rõhutab samuti, et fondi tulemuslikkuse suurendamiseks tuleb toetuste maksmine lihtsamaks ja kiiremaks muuta;

Eelarve ühtsus

64.  tuletab meelde, et ELi eelarve sisaldab kõiki tulusid ja kulusid, mis tulenevad ELi institutsioonide pädevuste raames tehtud otsustest, ning selles võetakse eraldi arvesse liidu rahastamistegevust laenuandmise ja -võtmise ning tagatiste kujul;

65.  nõuab, et komisjon ja nõukogu loetleksid eraldi lisas eelarvelised või finantskohustused, mille liit või teatavad liikmesriigid on võtnud, ja tagatised, mille liit või teatavad liikmesriigid on andnud Euroopa stabiilsusmehhanismide (Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, Euroopa Finantsstabiilsuse Fond ja Euroopa stabiilsusmehhanism) raames kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli lõikega 2, artikli 136 lõikega 3 ja artikliega 143, ning otsene kahepoolne finantsabi muudele liikmesriikidele või muud pangandusliiduga seotud projektid;

66.  rõhutab, et kõik otsused, mis puudutavad majandus- ja rahaliidu tugevdamist, tuleks teha aluslepingute alusel ning selliste otsuste tegemisel peaksid osalema kõik asjaomased institutsioonid; rõhutab, et ühenduse meetodi eiramine ja valitsustevaheliste kokkulepete sagedasem sõlmimine ainult lõhestab ja nõrgestab Euroopa Liitu ja euroala;

67.  väljendab kindlat veendumust, et euroala liikmesriikide mis tahes uus fiskaalsuutlikkus, mille eesmärk on parandada kohanemisvõimet konkreetsetele riikidele omaste asümmeetrilise mõjuga majanduslangustega ja teostada struktuurireforme ning mille fiskaaltoime jääb välja mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamisalast, tuleb töötada välja liidu raamistikus ja selle suhtes tuleb kohaldada nõuetekohast aruandekohustust olemasolevate institutsioonide kaudu; tuletab meelde, et aluslepingutes on sätestatud, et mis tahes uus eelarvealane suutlikkus peab olema osa ELi eelarvest, millega järgitakse eelarve ühtsuse põhimõtet; on ühtlasi seisukohal, et nähtavuse parandamiseks ja sellise uue eelarvealase suutlikkuse täiendavuse tagamiseks tuleks mitmeaastases finantsraamistikus luua uus erirubriik; on selle uue suutlikkuse rahastamiseks vahendite tagamise eesmärgil jõuliselt vastu kõigile katsetele kärpida mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas komisjoni ettepanekus sisalduvaid ülemmäärasid;

68.  soovitab liikmesriikidel tungivalt võtta endale kindel kohustus kanda Euroopa Arengufond alates 2021. aastast ELi eelarvesse; märgib, et sellise muudatuse tõttu tuleks mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid märkimisväärselt tõsta;

69.  kinnitab kavatsust korraldada edaspidi aastaeelarve projekti läbivaatamise raames eelarve tulude poolt puudutav konkreetne avalik arutelu ja hääletus; usub kindlalt, et nii jätkatakse pidevat arutelu liidu finantssüsteemi üle, ja mõistab täielikult, et praegu ei ole eelarvepädevatel institutsioonidel pädevust teha ettepanekuid muudatuste kohta eelarve tulude poolel;

Omavahendid

70.  on seisukohal, et rohkem kui aasta tagasi alanud uue mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimised toovad selgelt välja ummikseisu, mille põhjuseks on tõelise omavahendite süsteemi puudumine: nõukogu korraldab neid läbirääkimisi kahe vastaseisus oleva leeri vahel, mida ühelt poolt juhivad riigid, kes on ELi eelarve netomaksjad, ja teiselt poolt riigid, kes on ELi eelarve netosaajad, ja see toimub süsteemis, millega luuakse puhtalt raamatupidamise-põhine arusaamine nn õiglasest tulust, mis lõppkokkuvõttes seab mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppe sõlmimise sõltuvusse kokkuleppe saavutamisest pika erandite ja kompensatsioonide loetelu üle, mida käsitlevaid läbirääkimisi peetakse suletud uste taga ja mis ei ole Euroopa kodanikele mõistetavad;

71.  on kindlalt veendunud, et liidu eelarve rahastamisel tuleks pöörduda tagasi tõelise omavahendite süsteemi juurde, nagu on sätestatud Rooma lepingutes ja kõigis sellele järgnenud ELi lepingutes; kahetseb sügavalt asjaolu, et praegune süsteem, mille kohaselt suur enamik rahalistest vahenditest tuleb liikmesriikidelt, ei ole läbipaistev ega õiglane ning selle suhtes ei kohaldata parlamentaarset kontrolli ei Euroopa ega liikmesriikide tasandil; toonitab, et sellise süsteemiga rikutakse põhimõtteliselt aluslepingu teksti ja mõtet;

72.  juhib tähelepanu sellele, et omavahendite süsteemi ümberstruktureerimine iseenesest ei puuduta mitte ELi eelarve mahtu, vaid selle eesmärk on leida tõhusam vahendite valik ELi kokkulepitud poliitikavaldkondade ja eesmärkide rahastamiseks; toonitab, et uue süsteemi kasutuselevõtt ei suurendaks kodanike üldist maksukoormust, vaid vähendaks hoopis koormust riigikassadele;

73.  kinnitab oma 13. juuni 2012. aasta resolutsioonis väljendatud põhimõttelist seisukohta, et parlament ei ole valmis nõustuma järgmise mitmeaastase finantsraamistiku määrusega, kui ei saavutata poliitilist kokkulepet omavahendite süsteemi reformimise kohta kooskõlas komisjoni 29. juuni 2011. aasta ettepanekutega, sh komisjoni seadusandlikud ettepanekud tõeliste omavahendite kohta; on seisukohal, et reformi eesmärk peaks olema vähendada liikmesriikide kogurahvatulu põhiseid makseid ELi eelarvesse 2020. aastaks maksimaalselt 40%-ni, aidates sellega kaasa liikmesriikide konsolideerimispüüdlustele;

74.  on kindlalt seisukohal, et vajalik poliitiline kokkulepe peaks sisaldama järgmisi elemente:

Institutsioonidevahelised läbirääkimised

75.  toonitab, et mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmine eeldab nii Euroopa Parlamendis kui nõukogus ranget häälteenamust, ja juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on kasutada täielikult ära artikli 312 lõike 5 sätteid, millega kehtestatakse institutsioonidele kohustus pidada läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks teksti osas, millega parlament saab nõustuda;

76.  toonitab, et see saab olema esimene kord, mil mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus võetakse vastu uute Lissaboni lepingu sätete kohaselt, mis sisaldavad uut institutsioonidevahelise koostöö korda, milles on ühendatud tõhus otsustamine ja vastavate õigustega arvestamine; avaldab sellega seoses heameelt eesistujariikide Ungari, Poola, Taani ja Küprose meetmete üle alustada struktureeritud kõnelusi ja vahetada Euroopa Parlamendiga korrapäraselt teavet;

77.  väljendab valmisolekut alustada nõukoguga põhjalikke arutelusid nii mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse kui ka institutsioonidevahelise kokkuleppe üle ja palub, et nõukogu tugevdaks kontakte kõigil tasanditel, pidades silmas Euroopa Ülemkogu 22.–23. novembri 2012. aasta kohtumist; rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku kohta tuleb lõplik kokkulepe saavutada võimalikult kiiresti;

78.  märgib, et Euroopa Ülemkogu tasandil saavutatav mis tahes poliitiline kokkulepe ei ole midagi enamat kui nõukogule antav volitus läbirääkimiste pidamiseks; kordab, et pärast poliitilise kokkuleppe sõlmimist Euroopa Ülemkogul peavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel toimuma täiemahulised läbirääkimised, misjärel nõukogu esitab parlamendilt nõusoleku saamiseks oma ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku kohta;

79.  kordab, et ELi toimimise lepingu kohaselt on Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandlikud organid ja Euroopa Ülemkogul seda ülesannet ei ole; toonitab, et läbirääkimised mitmeaastaseid programme puudutavate seadusandlike ettepanekute üle toimuvad seadusandliku tavamenetluse kohaselt;

80.  nõuab mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse ja sellega seotud mitmeaastaste programmide läbirääkimistele kvalitatiivset lähenemist; toonitab, et neid tuleb käsitleda paketina, ja kinnitab põhimõtet, et midagi ei lepita kokku enne, kui kõiges on kokkuleppele jõutud;

81.  rõhutab vaheraportile lisatud Europa Parlamendi komisjonide arvamuste tähtsust, sest need täiendavad käesolevas resolutsioonis toodud mitmeaastase finantsraammistiku / institutsioonidevahelise kokkuleppe alaste läbirääkimiste juhiseid ning annavad kasulikku nõuandeid ja lisavad üksikasju; rõhutab, et nimetatud arvamustes sisalduvad poliitilised soovitused peaksid mitmeaastaste programmide üle peetavateks läbirääkimisteks ainest andma; kordab sellega seoses, et on kindlalt veendunud, et mitmeaastase finantsraamistikuga seotud seadusandliku erimenetluse käigus ei tohiks tegeleda küsimustega, mis tuleb lahendada seadusandliku tavamenetluse kohaselt;

82.  juhib nõukogu tähelepanu lisatud töödokumendile, kus on välja toodud muudatused, mis on tehtud ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, ning ettepaneku kohta sõlmida institutsioonivaheline kokkulepe eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta; märgib, et sõltuvalt mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste kulgemisest võib juhtuda, et peetakse vajalikuks teha täiendavaid muudatusi; juhib tähelepanu sellele, et instutsioonidevahelise kokkuleppe finaliseerimine saab toimuda alles pärast mitmeaasta finantsraamistiku menetlemise lõppu;

83.  juhib lõpetuseks tähelepanu sellele, et kui mitmeaastast finantsraamistikku ei ole 2013. aasta lõpuks vastu võetud, pikendatakse ülemmäärasid ja teisi 2013. aastale vastavaid sätteid nii kauaks, kuni uus mitmeaastane finantsraamistik vastu võetakse; annab teada, et sellisel juhul oleks Euroopa Parlament valmis jõudma nõukogu ja komisjoniga kiirele kokkuleppele mitmeaastase finantsraamistiku sisemise struktuuri korrigeerimiseks vastavalt uutele poliitilistele prioriteetidele;

o
o   o

84.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning muudele asjaomastele institutsioonidele ja organitele.

(1) ELT C 27 E, 31.1.2008, lk 214. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0245. (4) (COM(2010)0700). (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0404.

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks käibemaksupõhised omavahendid (COM(2011)0737 – C7-0504/2011 – 2011/0333(CNS))

P7_TA(2012)0361 A7-0316/2012

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2011)0737),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 322 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0504/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 311,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust (arvamus nr 2/2012)(1),

–  võttes arvesse oma 29. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu omavahendite tuleviku kohta(2),

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel(3),

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta(4),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides(5),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0316/2012),

A.  arvestades, et aluslepingus on selgelt sätestatud, et liidu eelarvet tuleb täies mahus rahastada omavahenditest;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament väljendas oma eelmainitud, 13. juunil 2012. aastal ülekaaluka häälteenamusega vastu võetud resolutsioonis heameelt seadusandlike ettepanekute üle, mille komisjon 29. juuni 2011. aastal omavahendite süsteemi muutmise kohta tegi, sh ettepanekud finantstehingumaksu ja uue ELi käibemaksu kui omavahendite kohta, mille tulemusel peaks liikmesriikide poolt makstavate rahvakogutulul põhinevate omavahendite osa vähenema liidu eelarves 2020. aastaks 40%-ni ning mis peaks sel viisil liikmesriikide konsolideerimispingutustele kaasa aitama;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament väljendas oma eelmainitud 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis kindlat veendumust, et käibemaks on üks vajaliku omavahendeid puudutava poliitilise kokkuleppe saavutamise tingimusi ning et kokkulepe käibemaksu kui omavahendi reformi ning selle rakendamise üksikasjade kohta tuleb sõlmida koos mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppega;

D.  arvestades, et esimest korda on aluslepingu alusel vaja parlamendi nõusolekut rakendusmeetmete võtmiseks liidu omavahendite süsteemi jaoks, ning arvestades, et parlament on selgelt väljendanud oma soovi kasutada seoses sellega omavahendite süsteemi reformi käsitlevates läbirääkimistes oma eelisõigust;

E.  arvestades, et Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldavad oma arvamustes, mis käsitlevad komisjoni ettepanekut omavahendite reformi kohta, heameelt uute käibemaksupõhiste omavahendite üle(6);

F.  arvestades, et parlament on mitmel korral korranud oma seisukohta, et liidu omavahendite reform on vajalik, eelkõige seoses olemasolevate käibemaksupõhiste omavahenditega, ning selle eesmärgiks oleks pöörduda tagasi algse idee juurde, mille kohaselt oleksid kõnealused vahendid tõelised omavahendid, mitte puhtalt statistilised vahendid(7);

G.  arvestades, et parlament avaldab heameelt käibemaksu arvutamise meetodi lihtsustamise katse üle ning asjaolu üle, et komisjoni ettepanek suurendab käibemaksupõhiste omavahendite läbipaistvust;

H.  arvestades, et parlamendi arvates on uue käibemaksu käsitleva ettepaneku suurimad eelised selle läbipaistvus, kõigi liikmesriikide maksumaksjate võrdne kohtlemine, suurendatud lihtsus ja potentsiaal muutuda tõeliseks omavahendiks, mis lisatakse tulevikus otse liidu eelarvesse;

I.  arvestades, et parlamendi arvates tuleks iga tõeline omavahend lisada otse liidu eelarvesse;

1.  kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda tekstist, mille Euroopa Parlament on heaks kiitnud;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb oluliselt muuta teksti, mille Euroopa Parlament on heaks kiitnud;

4.  kutsub komisjoni üles esitama konkreetsed ettepanekud käibemaksupõhiste omavahendite edasiseks reformimiseks, nii et need lisataks otse liidu eelarvesse juba ajavahemikul 2014−2020 või hiljem muudetava omavahendite süsteemi raames;

5.  nõuab, et komisjoni rohelisele raamatule käibemaksupõhiste omavahendite tuleviku kohta järgneksid praktilised järelmeetmed ning konkreetsed meetmed, millega tagatakse käibemaksusüsteemide suurem ühtlustamine liikmesriikides, kuna ainult sellise ühtlustamisega saab panna aluse käibemaksu muutmisele tõeliseks omavahendiks, mis lisatakse tulevikus otse liidu eelarvesse;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 112, 18.4.2012, lk 1. (2) ELT C 27 E, 31.1.2008, lk 214. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0245. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0360. (6) Regioonide Komitee arvamus uue mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 kohta, mis võeti vastu 93. täiskogu istungil 14.−15. detsembril 2011.Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus omavahendite süsteemi kohta, mis võeti vastu 29. märtsi 2012. aasta täiskogu istungil. (7) Vt parlamendi 29. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu omavahendite tuleviku kohta.

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohta (COM(2010)0815 – C7-0016/2011 – 2010/0395(COD))

P7_TA(2012)0362 A7-0325/2011

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2010)0815),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 322, samuti Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0016/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kontrollikoja arvamusi 3/2010(1) ja 6/2010(2), mis vaadati läbi ja mida ajakohastati 25. jaanuaril 2011,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 11. juuli 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 51 kohaseid ühisarutelusid eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni vahel,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni raportit ning väliskomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0325/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);

2.  kiidab heaks ühisavaldused mitmeaastase finantsraamistikuga seotud küsimuste ja finantsmääruse artikli 195 kohta ning Euroopa Parlamendi avalduse selle määruse artikli 18 kohta, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. oktoobril 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr …/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL, Euratom) nr 966/2012) lõplikule kujule).

Seadusandliku resolutsiooni lisa

„A)  Ühisavaldus mitmeaastase finantsraamistikuga seotud küsimuste kohta

B)  Ühisavaldus hoonetega seotud kulude kohta seoses artikliga 195

C)  Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus artikli 195 lõike 3 kohta

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon lepivad kokku, et raamfinantsmäärusesse lisatakse võrdväärsed sätted ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel asutatud ametite ja asutuste kohta.

D)  Euroopa Parlamendi avaldus

85,9 miljoni euro suurust summat, mille Belgia 2010. aasta alguses Euroopa Parlamendile tagasi maksis ja mis on eraldatud ehitusprojektidele, tuleb finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitleda sihtotstarbelise välistuluna.„

(1) ELT C 145, 3.6.2010, lk 1. (2) ELT C 334, 10.12.2010, lk 1. (3) Käesolev seisukoht asendab 26. oktoobril 2011. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0465).

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta otsus, mis käsitleb sobivust komisjoni juhatusse (kodukorra artikli 191 lõike 1 tõlgendamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni esimehe 18. septembri 2012. aasta kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 211,

1.  võtab vastu kodukorra artikli 191 lõike 1 järgmise tõlgenduse:"

Ainult komisjoni põhiliikmed, kes on valitud vastavalt artiklile 186, võivad olla valitud selle komisjoni juhatusse.

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2012. aasta paranduseelarve projekti nr 4/2012 kohta, III jagu – Komisjon (14059/2012 – C7-0305/2012 – 2012/2127(BUD))

P7_TA(2012)0364 A7-0308/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 310 ja 314, ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(1) (edaspidi „finantsmäärus”), eriti selle artikleid 37 ja 38,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 1. detsembril 2011. aastal(2),

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 20. juunil 2012. aastal esitatud Euroopa Liidu 2012. aasta paranduseelarve projekti nr 4/2012 (COM(2012)0340),

–  võttes arvesse nõukogu 24. septembri 2012. aasta seisukohta paranduseelarve projekti nr 4/2012 kohta (14059/2012 – C7-0305/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 423/2012, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevatele liikmesriikidele mõeldud riskijagamisvahendeid(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 75b ja 75e,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0308/2012),

A.  arvestades, et 2012. aasta üldeelarve paranduseelarve projektil nr 4/2012 on kolm eesmärki, nimelt nelja eelarverea loomine, et jagada kuni 10% Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi aastate 2007–2013 eraldistest ümber riskijagamisvahenditele, omavahendite prognoosi ülevaatamine ja eelarvestamine, mistõttu muutub liidu eelarvesse tehtavate liikmesriikide omavahendite maksete jaotus, ja eelarverea 16 03 05 01 „Ettevalmistav tegevus – EuroGlobe” maksete assigneeringute all oleva märke „‐” asendamine märkega p.m., mis võimaldab teha ümberpaigutamise;

B.  arvestades, et omavahendite korrigeerimine tuleneb traditsiooniliste omavahendite, käibemaksu ja kogurahvatulu arvestusbaasi prognoosi läbivaatamisest, eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimisest Ühendkuningriigi kasuks (Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine) aastate 2008, 2010 ja 2011 osas ja sellest, et Austria, Saksamaa, Madalmaade ja Rootsi osa Ühendkuningriigile tehtava tagasimakse rahastamisel on vähendatud neljandikuni nende tavapärasest maksest ja seda kärbet rahastavad muud liikmeriigid, Ühendkuningriik välja arvatud;

C.  arvestades, et paranduseelarve projektis nr 4/2012 nähakse ette võimalus lisada ühtekuuluvuspoliitika all riskijagamisvahenditele antud liidu toetusest üle jäänud vahendid ja tagasisaadavad vahendid asjaomase liikmesriigi taotluse alusel selle riigi ühtekuuluvuspoliitikale ette nähtud assigneeringutele järgmisel aastal;

D.  arvestades, et paranduseelarve projekt nr 4/2012 on täielikult vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel kokku lepitud finantsmääruses tehtavate muudatustega, eelkõige selle artikli 131 muutmisega;

1.  võtab paranduseelarve projekti nr 4/2012 teadmiseks;

2.  on seisukohal, et kõik ümberpaigutamised ühtekuuluvuspoliitika alt nende määratlemist vajavate rahastamisvahendite jaoks peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud ja kontrollitud, nagu sätestatakse määruses (EL) nr 423/2012;

3.  nõuab, et enne lõike 2 kohaste ümberpaigutuste tegemist teavitaks komisjon eelarvepädevaid institutsioone;

4.  nõuab, et parlamendile edastatakse korrapärast ja üksikasjalikku teavet kärbitavate tegevusprogrammide, kasutatavate rahastamisvahendite ja toetatavate projektide kohta;

5.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 4/2012 kohta muutmata kujul heaks;

6.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 4/2012 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (2) ELT L 56, 29.02.2012. (3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (4) ELT L 133, 23.5.2012, lk 1.

1.Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta otsus Euroopa Toiduohutusameti 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0286/2011 – 2011/2226(DEC))

P7_TA(2012)0365 A7-0299/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 2010. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Toiduohutusameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(1),

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2012. aasta soovitust (06083/2012 – C7-0051/2012),

–  võttes arvesse oma 10. mai 2012. aasta otsust(2), millega lükati edasi Euroopa Toiduohutusameti 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine, selle juurde kuuluvat resolutsiooni ja Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektori vastuseid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(3), eriti selle artiklit 185,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega luuakse Euroopa Toiduohutusamet(4), eriti selle artiklit 44,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(5), eriti selle artiklit 94,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2012. aasta juunis kokku lepitud ühisavaldust detsentraliseeritud asutuste kohta ning sellele lisatud ühist lähenemisviisi, mis põhineb 2009. aasta märtsis loodud institutsioonidevahelise detsentraliseeritud asutuste töörühma tööl ning eriti selle osadel, milles käsitletakse valitsemistava, tegevust, programmitööd, vastutust ja ühise lähenemisviisi arusaadavust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0299/2012),

1.  annab heakskiidu Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektori tegevusele ameti 2010. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta otsus Euroopa Toiduohutusameti 2010. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0286/2011 – 2011/2226(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 2010. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Toiduohutusameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(6),

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2012. aasta soovitust (06083/2012 – C7-0051/2012),

–  võttes arvesse oma 10. mai 2012. aasta otsust(7), millega lükati edasi Euroopa Toiduohutusameti 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine, selle juurde kuuluvat resolutsiooni ja Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektori vastuseid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(8), eriti selle artiklit 185,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega asutatakse Euroopa Toiduohutusamet(9), eriti selle artiklit 44,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(10), eriti selle artiklit 94,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2012. aasta juunis kokku lepitud ühisavaldust detsentraliseeritud asutuste kohta ning sellele lisatud ühist lähenemisviisi, mis põhineb 2009. aasta märtsis loodud institutsioonidevahelise detsentraliseeritud asutuste töörühma tööl ning eriti selle osadel, milles käsitletakse valitsemistava, tegevust, programmitööd, vastutust ja ühise lähenemisviisi arusaadavust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0299/2012),

1.  annab heakskiidu Euroopa Toiduohutusameti 2010. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Toiduohutusameti 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0286/2011 – 2011/2226(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 2010. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Toiduohutusameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(11),

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2012. aasta soovitust (06083/2012 – C7-0051/2012),

–  võttes arvesse oma 10. mai 2012. aasta otsust(12), millega lükati edasi Euroopa Toiduohutusameti 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine, selle juurde kuuluvat resolutsiooni ja Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektori vastuseid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(13), eriti selle artiklit 185,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega asutatakse Euroopa Toiduohutusamet(14), eriti selle artiklit 44,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(15), eriti selle artiklit 94,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2012. aasta juunis kokku lepitud ühisavaldust detsentraliseeritud asutuste kohta ning sellele lisatud ühist lähenemisviisi, mis põhineb 2009. aasta märtsis loodud institutsioonidevahelise detsentraliseeritud asutuste töörühma tööl ning eriti selle osadel, milles käsitletakse valitsemistava, tegevust, programmitööd, vastutust ja ühise lähenemisviisi arusaadavust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0299/2012),

A.  arvestades, et Euroopa Parlament lükkas 10. mail 2012 edasi otsuse Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „amet”) 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ja raamatupidamiskontode sulgemise kohta;

B.  arvestades, et amet andis eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile oma 29. juuni 2012. aasta ja 20. augusti 2012. aasta kirjades põhjalikud vastused;

C.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmine on Euroopa Parlamendi jaoks asjakohane vahend, mis eeldab faktidel ja sisulistel argumentidel põhinevat otsust; tuletab sellega seoses meelde kehtivaid eeskirju, s.t Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ning liidu muude teenistujate teenistustingimusi, Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, ameti asutamismäärust ning ameti kehtestatud konkreetset poliitikat ja menetlusi;

Eelarve täitmine ja finantsjuhtimine

1.  võtab teadmiseks ameti teadaande, et nüüd on võetud asjakohaseid meetmeid finantsjuhtimise parandamiseks ja et kulukohustuste assigneeringud täideti 2011. aastal peaaegu 100% ulatuses;

2.  tunneb heameelt esitatud teabe üle, mille kohaselt vähendati oluliselt juhatuse koosolekute kulusid, mis 2010. aastal olid 6175 eurot ühe liikme kohta; avaldab eelkõige tunnustust selle eest, et kulutused vähenesid 2010. aastaga võrreldes 66%, mis toimus tänu sellele, et mindi üle nõudmise korral audiovoo kasutamisele, juhatuse koosolekute ainsa keelena kasutati inglise keelt ja kõik koosolekud peeti ameti ruumides Parmas;

Lepingute haldamine

3.  võtab teadmiseks, et amet töötas välja toetusi ja hankeid käsitleva vahendi, millega parandada pakkumismenetluste jälgimist, lepingute haldamist ja maksete prognoositavust; võtab teadmiseks, et 28. juunil 2012 võeti kasutusele hankeid ja toetusi käsitlev uus andmebaas;

Huvide konflikt ja läbipaistvus

4.  märgib, et ameti peamine ülesanne on sõltumatute ja läbipaistvate teaduslike nõuannete andmine küsimustes, mis otseselt või kaudselt mõjutavad toidu- ja söödaohutust;

5.  juhib tähelepanu sellele, et on vaja võtta asjakohaseid meetmeid ameti usaldusväärsuse säilitamiseks;

6.  tunneb heameelt seoses sellega, et 2012. aasta oktoobris korraldatakse kõigile juhatuse liikmetele kohustuslik eetikat ja ausust käsitlev seminar, kuid palub juhatusel tegevusjuhendit tõhusalt rakendada ja võtta vastu sätted, millega vältida nn pöördukse juhtumeid ja nende eest karistada, et hoida tulevikus ära 2010. aastal ühe endise juhatuse esimehe puhul aset leidnud juhtumiga sarnaseid olukordi;

7.  on juba varem käsitlenud teatavaid huvide konflikti, majanduslike huvide deklaratsiooni ja läbipaistvusega seotud puudusi; soovib täpsustada, et ameti endine juhatuse esimees jättis 2010. aastal deklareerimata oma liikmesuse rahvusvahelise bioteaduste instituudi (International Life Sciences Institute (ILSI)) nõukogus, kuigi instituuti rahastavad toiduaine-, keemia- ja ravimitööstuse ettevõtted; märgib, et ameti juhatuse liikmed ei ole ametisse määratud tegevdirektori poolt ja seega ei saa tegevdirektor neid ka ametist vabastada;

8.  tunneb heameelt ameti kavatsuse üle teha juhatusele ettepanek valida juhatuse esimees avaliku hääletuse teel; on veendunud, et läbipaistev kord suurendab juhatuse vastutustundlikkust;

9.  võtab tähelepanelikult teadmiseks kõik alates 2007. aastast kehtestatud uued poliitikameetmed, eeskirjad ja rakendusmeetmed teadusekspertide ja muude töötajate huvide konfliktide vältimiseks; väljendab sellega seoses heameelt ameti juhatuse tegevusjuhendi ja aktiivse tegutsemise üle oma huvide deklaratsioonide läbivaatamisel ning 2012. aasta juulis jõustunud huvide konflikti kontrollimise uute eeskirjade üle, mida kasutati ennetavalt uute teaduskomisjonide kinnitamisel; on kindlalt otsustanud asjaomaste meetmete mõju jälgida; kavatseb ka edaspidi kutsuda tegevdirektorit regulaarselt arvamuste vahetusele, soodustada teabevahetust ka oma liikmete seast määratud kontaktisiku kaudu ja ameti külastamise kaudu iga kahe aasta järel; tuletab meelde, et viimane külastus toimus 2012. aasta mais;

10.  võtab teadmiseks, et ameti uus sõltumatu ja teadusliku otsustamisprotsessi poliitika ja selle rakenduseeskirjad jõustusid 2012. aasta juulis ning et ameti uus huvide konflikti määratlus on kooskõlas OECD suunistega; märgib, et ameti andmetel on nii, et kui ekspert ei täida sõltumatu poliitika eeskirju, jäetakse ta praktikas ameti tööst viieks aastaks kõrvale; soovitab põhjalike proportsionaalsete karistuste lisamist sõltumatu poliitika rakendamise eeskirjadesse;

11.  võtab teadmiseks, et amet on kavandanud sõltumatuse poliitika hindamise 2013. aasta lõpuks ja on kohustunud kaaluma muu hulgas võimalust avaldada usalduse kuritarvitamise korral kohaldatavate menetluste tulemused, sealhulgas sellise menetluse tulemused, kus kontrollitakse teadusliku läbivaatuse ausust, ning laiendama ja tugevdama huvide konfliktidega tegeleva komitee volitusi, et see sarnaneks näiteks Prantsuse toidu, keskkonna ja töö sanitaarohutuse riikliku ameti (ANSES) eetiliste normide ja huvide konfliktide ennetamise komiteele antud volitustega; loodab, et amet teavitab sellest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni hiljemalt järgmise eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse alguses;

12.  innustab ametit tugevdama veelgi sõltumatuse poliitikat ja kaaluma eeskirjade vastuvõtmist, mis sisaldaksid muu hulgas sanktsioone ning asutuses töötavate ekspertide ja teadlaste elulookirjelduste ja majanduslike huvide deklaratsioonide avaldamist;

13.  on kindlalt veendunud, et juhul, kui kehtivaid eeskirju ei järgita, tuleb võtta vajalikke meetmeid; on veendunud, et sellisel juhul peab amet koostama puuduste kõrvaldamiseks täpset ajakava sisaldava tegevuskava, Euroopa Parlament peaks teostama selle elluviimise üle järelevalvet ning et probleemidega tuleks tegeleda kehtivate eeskirjade ja normide muutmise kaudu, et võimalikud lüngad kõrvaldada;

14.  võtab teadmiseks ameti teadaande, et 4. juulil 2012 võeti vastu kingitusi ja hüvesid käsitlev kord; kiidab nimetatud algatust ja kutsub ametit üles tegema asjaomase korra kättesaadavaks oma veebisaidil;

15.  tõdeb, et amet on kavandanud alates 1. oktoobrist 2012 esmakordselt algava majanduslike huvide deklaratsioonide juhuvalimi hindamise, et kontrollida nende vastavust hiljuti vastuvõetud sõltumatuse poliitikale ja selle rakenduseeskirjadele; loodab, et amet esitab kõikide deklaratsioonide hindamise tulemused eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 1. märtsiks 2013, et kajastada neid järgmises eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses;

16.  tunneb heameelt ameti kavatsuse töötada koostöös komisjoniga välja viisid, kuidas tagada üldsusele täielik juurdepääs avaldamata toorandmetele;

17.  täheldab, et 2012. aasta juunis uuendati ameti kaheksa teaduskomisjoni ja teaduskomitee liikmeskonda; tunneb heameelt hiljuti ametisse nimetatud ekspertide majanduslike huvide deklaratsioonide avaldamise üle ameti veebisaidil, kuid täheldab, et mõned elulookirjeldused ei ole veel kättesaadavad; palub ametil need kõik avaldada 1. jaanuariks 2013;

18.  võtab teadmiseks, et 2011. aastal nimetati kahe teaduskomisjoni liikmeks 37 eksperti enne uue sõltumatu ja teadusliku otsustamisprotsessi poliitika vastuvõtmist; nõustub seega ameti algatusega vaadata 31. oktoobriks 2012 läbi nende majanduslike huvide deklaratsioonid kooskõlas hiljuti vastu võetud poliitika ja selle rakenduseeskirjadega; palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni läbivaatamise tulemustest hiljemalt siis, kui algab järgmine eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus;

19.  palub ametil lisada iga-aastastesse tegevusaruannetesse eraldi osa, kus kirjeldatakse huvide konflikti vältimiseks ja lahendamiseks võetavaid meetmeid, mis sisaldavad muu hulgas järgmisi andmeid:

20.  innustab ametit riskianalüüsi protsessi avatumaks ja läbipaistvamaks muutma, et võtta suuremal määral arvesse sõltumatut eelretsenseeritud teaduskirjandust, ja esitama üksikasjalikud põhjendused, kui ta erinevad arvamused tagasi lükkab; julgustab ametit suurendama dialoogi ja koostööd välisekspertide ja riiklike asutustega, eelkõige siis, kui nad on eriarvamusel seoses konkreetse riskihindamisprotsessiga;

21.  tunneb üldjoontes heameelt eespool nimetatud ühisavalduse ning ühise lähenemisviisi üle detsentraliseeritud asutuste suhtes, mis käsitleb teatavaid eelarve täitmisele heakskiidu andmise jaoks olulisi aspekte; on veendunud, et tegevuskavas ühise lähenemisviisi järelmeetmete kohta, mille komisjon esitab 2012. aasta lõpuks, võetakse kõnealuseid küsimusi nõuetekohaselt arvesse;

o
o   o

22.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 10. mai 2012. aasta resolutsioonile(16) ELi ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 366, 15.12.2011, lk 106. (2) ELT L 286, 17.10.2012, lk 367. (3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (4) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. (5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72. (6) ELT C 366, 15.12.2011, lk 106. (7) ELT L 286, 17.10.2012, lk 367. (8) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (9) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. (10) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72. (11) ELT C 366, 15.12.2011, lk 106. (12) ELT L 286, 17.10.2012, lk 367. (13) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (14) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. (15) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72. (16) ELT L 286, 17.10.2012, lk 388.

1.Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta otsus Euroopa Ravimiameti 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0281/2011 – 2011/2220(DEC))

P7_TA(2012)0366 A7-0298/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ravimiameti 2010. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Ravimiameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(1),

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2012. aasta soovitust (06083/2012 – C7-0051/2012),

–  võttes arvesse oma 10. mai 2012. aasta otsust(2), millega lükati edasi Euroopa Ravimiameti 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine, sellega kaasnevat resolutsiooni ning Euroopa Ravimiameti tegevdirektori vastuseid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(3), eriti selle artiklit 185,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 726/2004, millega asutatakse Euroopa ravimiamet(4), eriti selle artiklit 68,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(5), eriti selle artiklit 94,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2012. aasta juunis kokku lepitud ühisavaldust detsentraliseeritud asutuste kohta ning sellele lisatud ühist lähenemisviisi, mis põhineb 2009. aasta märtsis loodud institutsioonidevahelise detsentraliseeritud asutuste töörühma tööl ning eriti selle osadel, milles käsitletakse valitsemistava, tegevust, programmitööd, vastutust ja ühise lähenemisviisi arusaadavust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0298/2012),

1.  annab heakskiidu Euroopa Ravimiameti tegevdirektori tegevusele ameti 2010. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ravimiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta otsus Euroopa Ravimiameti 2010. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0281/2011 – 2011/2220(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ravimiameti 2010. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Ravimiameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(6),

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2012. aasta soovitust (06083/2012 – C7-0051/2012),

–  võttes arvesse oma 10. mai 2012. aasta otsust(7), millega lükati edasi Euroopa Ravimiameti 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine, sellega kaasnevat resolutsiooni ning Euroopa Ravimiameti tegevdirektori vastuseid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(8), eriti selle artiklit 185,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 726/2004, millega asutatakse Euroopa ravimiamet(9), eriti selle artiklit 68,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(10), eriti selle artiklit 94,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2012. aasta juunis kokku lepitud ühisavaldust detsentraliseeritud asutuste kohta ning sellele lisatud ühist lähenemisviisi, mis põhineb 2009. aasta märtsis loodud institutsioonidevahelise detsentraliseeritud asutuste töörühma tööl ning eriti selle osadel, milles käsitletakse valitsemistava, tegevust, programmitööd, vastutust ja ühise lähenemisviisi arusaadavust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0298/2012),

1.  annab heakskiidu Euroopa Ravimiameti 2010. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Ravimiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Ravimiameti 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0281/2011 – 2011/2220(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ravimiameti 2010. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Ravimiameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(11),

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2012. aasta soovitust (06083/2012 – C7-0051/2012),

–  võttes arvesse oma 10. mai 2012. aasta otsust(12), millega lükati edasi Euroopa Ravimiameti 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine, sellega kaasnevat resolutsiooni ning Euroopa Ravimiameti tegevdirektori vastuseid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(13), eriti selle artiklit 185,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 726/2004, millega asutatakse Euroopa ravimiamet(14), eriti selle artiklit 68,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(15), eriti selle artiklit 94,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2012. aasta juunis kokku lepitud ühisavaldust detsentraliseeritud asutuste kohta ning sellele lisatud ühist lähenemisviisi, mis põhineb 2009. aasta märtsis loodud institutsioonidevahelise detsentraliseeritud asutuste töörühma tööl ning eriti selle osadel, milles käsitletakse valitsemistava, tegevust, programmitööd, vastutust ja ühise lähenemisviisi arusaadavust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0298/2012),

A.  arvestades, et Euroopa Parlament lükkas 10. mail 2012. aastal edasi otsuse tegemise Euroopa Ravimiameti 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ja raamatupidamiskontode sulgemise kohta;

B.  arvestades, et amet on suurel määral kõrvaldanud 10. mai 2012. aasta aruandes esile toodud puudused ja esitanud eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2. ja 6. juuli 2012. aasta ning 2., 7. ja 24. augusti 2012. aasta kirjades olulist teavet;

C.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmine on Euroopa Parlamendi legaalne menetluslik samm, mis eeldab faktidel ja sisulistel argumentidel põhinevat otsust; tuletades sellega seoses meelde kehtivaid eeskirju, s.t Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ning liidu muude teenistujate teenistustingimusi, Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, asjaomase ameti asutamismäärust ning ameti kehtestatud konkreetset poliitikat ja menetlusi;

1.  tuletab meelde ameti töö olulisust, kuna amet annab liikmesriikidele ja institutsioonidele parimat võimalikku teaduslikku nõu mis tahes küsimuses inim- või veterinaarravimite kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe kohta;

2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järgselt võetud meetmed

2.  võtab teadmiseks, et ameti haldusnõukogu kinnitas 7. juunil 2012. aastal hangete ja lepingute nõuandekomitee uue struktuuri ja pädevuse; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet on kehtestanud 2012.–2014. aastaks mitmeaastase hankekava, nagu seda nõudis eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon oma aruandes 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta;

Assigneeringute ülekandmine ja tühistamised

3.  tuletab meelde, et kontrollikoda on välja toonud ulatusliku assigneeringute ülekandmise 2010. aastal ning samuti asjaolu, et eelarve aastasuse põhimõttest ei peetud kinni; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet on tugevdanud tasudest saadavate tulude prognoosimise menetlust ning loonud meeskonna, mis analüüsib tihedas koostöös ravimitööstusega farmaatsiatoote teadusliku uurimistöö seisu enne ametile esitamist; võtab teadmiseks ameti võetud kindla kohustuse teha koostööd komisjoni eelarve peadirektoraadiga, et saavutada raamfinantsmääruse praeguse läbivaatamisega stabiilne raamistik;

4.  toetab täielikult kõiki ameti juhtkonna ja haldustasandil tehtavaid pingutusi selleks, et reformida liikmesriikide ametiasutuste osutatavate teenuste eest maksmise süsteem, mis peaks selgelt põhinema tegelikel kuludel; väljendab seetõttu heameelt ameti algatuse üle koostada haldusnõukogule esitamiseks uus ettepanek; nõuab tungivalt ja ootab, et haldusnõukogu arutaks viivitamata seda maksesüsteemi ja võtaks selle kohta vastu otsuse;

Läbipaistvus ja huvide konfliktide lahendamine

5.  võtab teadmiseks, et amet korraldab 2012. aasta novembris seminari, kuhu kogunevad paljud huvitatud isikud, et töötada välja viisid üldsuse juurdepääsu tagamiseks kliiniliste uuringute andmetele, ning et ameti teadustöötajate valik ja koolitamine lähteandmete parema analüüsimise eesmärgil on hästi arenenud;

6.  võtab teadmiseks, et amet on majanduslike huvide deklaratsioonide põhjaliku läbivaatamisega seoses parandanud süstemaatilise eel- ja järelkontrolli ulatust ning metoodikat, väljendab ühtlasi heameelt ameti otsuse üle hinnata igal aastal oma läbivaadatud poliitikat majanduslike huvide deklareerimise kohta; palub seepärast ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile iga kuue kuu tagant teavet selle kohta, kuidas rakendatakse läbivaadatud poliitikat ning eriti süstemaatilist eel- ja järelkontrolli;

7.  võtab rahuloluga teadmiseks, et amet on alustanud teaduskomitee mõnede koosolekute protokollide avaldamist, esimeseks näiteks on pediaatriakomitee 2012. aasta juulis toimunud koosolek; võtab teadmiseks, et teaduskomitee kõikide koosolekute protokollide avaldamine jõuab lõpule alles 2013. aasta lõpuks;

8.  märgib, et amet kõrvaldas kahtlused seoses finantstehingute ja võimaliku huvide konfliktiga maksete sooritamisel, mis tulenes sellest, et ülesanded ei ole piisavalt eristatud, sellega, et võttis oma põhilise finantssüsteemina kasutusele raamatupidamistarkvara SAP;

9.  rõhutab, et 2012. aasta juunis leidis ametis aset nn pöördukse juhtum: õigusteenistuse endine juht asus vanemadvokaadina tööle USA advokaadibüroos, kelle klientideks on mitmed ravimitööstuse firmad; võtab teadmiseks, et ameti tegevdirektor algatas õigusteenistuse endise juhi tegevuse läbivaatamise; palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni 2012. aasta lõpuks selle läbivaatamise tulemustest;

10.  võtab teadmiseks, et amet on alustanud oma tegevuses ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. maini 2012 aktiivselt osalenud komitee liikmete ja ekspertide majanduslike huvide deklaratsioonide läbivaatamist ja nende võrdlemist elulookirjeldustega; märgib, et umbes 54% komitee liikmetest ja ekspertidest on esitanud ametile ajakohastatud elulookirjelduse; palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni läbivaatamise ajakavast ja tulemustest seoses ülejäänud 46%ga, enne kui algab järgmine eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus;

11.  tervitab ameti algatust avaldada oma veebilehel juhtivatel ametikohtadel töötavate personaliliikmete ning ravimite hindamisega seotud ekspertide huvide deklaratsioonid; võtab huviga teadmiseks, et ekspertide nimekirjas on näidatud ka nende huvide konflikti tekkimise riskiaste; kiidab heaks ameti lubaduse avaldada alates 2013. aasta esimesest kvartalist majanduslike huvide deklaratsioonide kõrval andmed nende teadusekspertide kutsekvalifikatsiooni ja hariduse kohta, kes kuuluvad ameti ekspertide andmebaasi, ning jälgib tähelepanelikult seda avaldamise käiku eelarve täitmisele heakskiidu andmise järgmiste menetluste ajal;

12.  tervitab ameti teadet kavatsuse kohta viia sisse huvide deklaratsioonide eel- ja järelhindamise süsteem, eelkõige võrreldes neid pisteliselt CVdega ja ekspertide poolt siseriiklikul tasandil esitatud andmetega; nõuab, et amet esitaks eelarvekontrolliasutusele nimetatud uue süsteemi kasutuselevõtmise täpse ajakava;

13.  jagab ameti seisukohta, et deklareeritud huvide usaldusväärsuse ja tõesuse kõrge tase on võimalik saavutada üksnes siis, kui ravimifirmad ise avalikustavad nimekirja ekspertidest ja teaduskeskustest, kellega nad koostööd teevad, ning nendega sõlmitud finantssidemete rahalise mahu; jagab ameti seisukohta, et tuleks uurida seadusandliku algatuse asjakohasust selles valdkonnas;

14.  tunnustab ameti jõupingutusi kõrvaldada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni kahtlused seoses huvide konfliktide vältimise ja lahendamisega; võtab eelkõige teatavaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile esitatud 29. juuni 2012. aasta ja 7. augusti 2012. aasta aruanded, mis käsitlevad siseauditi talituse poolt tuvastatud huvide konflikti juhtumite lahendamise kontrolli ja selle kontrollimist, kas tegemist võis olla huvide konfliktiga ekspertide puhul, kes osalesid ravimi Pandemrix hindamises;

15.  on kindlalt veendunud, et juhul, kui kehtivaid eeskirju ei järgita, tuleb võtta vajalikke meetmeid; on veendunud, et sellisel juhul peaks amet koostama puuduste kõrvaldamiseks täpset ajakava sisaldava tegevuskava ja Euroopa Parlament peaks teostama selle elluviimise üle järelevalvet ning et probleemidega tuleks tegeleda kehtivate eeskirjade ja normide muutmise kaudu, et võimalikud lüngad kõrvaldada;

16.  palub ametil lisada kõikidesse iga-aastastesse tegevusaruannetesse eraldi osa, kus kirjeldatakse huvide konflikti vältimiseks ja lahendamiseks võetavaid meetmeid, mis sisaldavad muu hulgas järgmisi andmeid:

17.  peab märkimisväärseks asjaolu, et vastutav parlamendikomisjon on ametiga tihedas kontaktis, kutsudes tegevdirektorit vähemalt kord aastas arvamuste vahetusele, olles määranud oma liikmete seast kontaktisiku ja külastades ametit iga kahe aasta järel; tuletab meelde, et viimane külastus toimus 2011. aasta juunis;

18.  tunneb üldjoontes heameelt eespool nimetatud ühisavalduse ning ühise lähenemisviisi üle detsentraliseeritud asutuste suhtes, mis käsitleb teatavaid eelarve täitmisele heakskiidu andmise jaoks olulisi aspekte; on veendunud, et tegevuskavas ühise lähenemisviisi järelmeetmete kohta, mille komisjon esitab 2012. aasta lõpuks, võetakse kõnealuseid küsimusi nõuetekohaselt arvesse;

o
o   o

19.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 10. mai 2012. aasta resolutsioonile(16) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 366, 15.12.2011, lk 27. (2) ELT L 286, 17.10.2012, lk 377. (3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (4) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1. (5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72. (6) ELT C 366, 15.12.2011, lk 27. (7) ELT L 286, 17.10.2012, lk 377. (8) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (9) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1. (10) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72. (11) ELT C 366, 15.12.2011, lk 27. (12) ELT L 286, 17.10.2012, lk 377. (13) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (14) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1. (15) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72. (16) ELT L 286, 17.10.2012, lk 388.

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse nõukogu otsust 2008/971/EÜ, lisades kõnealuse otsuse kohaldamisalasse kategooriasse „tingimustele vastav paljundusmaterjal” kuuluva metsapaljundusmaterjali ja ajakohastades toodangu heakskiidu ja kontrolli eest vastutavate asutuste nimesid (COM(2012)0355 – C7-0175/2012 – 2012/0172(COD))

P7_TA(2012)0367 A7-0277/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0355),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0175/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 28. septembri 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ja artikli 46 lõiget 1,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A7-0277/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. oktoobril 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2012/EL, millega muudetakse nõukogu otsust 2008/971/EÜ, et lisada kategooriasse „tingimustele vastav paljundusmaterjal” kuuluvat metsapaljundusmaterjali ning ajakohastada toodangu heakskiidu ja kontrolli eest vastutavate asutuste nimesid

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 1104/2012/EL) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kodanike aasta kohta (2013) (COM(2011)0489 – C7-0217/2011 – 2011/0217(COD))

P7_TA(2012)0368 A7-0271/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0489),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 21 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0217/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. märtsi 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, põhiseaduskomisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi (A7-0271/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. oktoobril 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2012/EL Euroopa kodanike aasta kohta (2013)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 1093/2012/EL) lõplikule kujule).

(1) ELT C 181, 21.6.2012, lk 137.

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta soovitus nõukogule ühiste viisapiirangute kehtestamise kohta Sergei Magnitski juhtumiga seotud Venemaa ametnikele (2012/2142(INI))

P7_TA(2012)0369 A7-0285/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 215,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule, mille esitasid Guy Verhofstadt ja Kristiina Ojuland fraktsiooni ALDE nimel (B7-0196/2012),

–  võttes arvesse oma 17. veebruari 2011. aasta resolutsiooni õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Venemaal(1),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta, mis käsitleb inimõigusi maailmas 2009. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas(2);

–  võttes arvesse oma 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni eelseisva 15. detsembri 2011. aasta ELi ja Venemaa tippkohtumise ning 4. detsembril 2011 toimunud riigiduuma valimiste tulemuste kohta(3),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2012. aasta soovitust nõukogule kooskõlastatud poliitika väljatöötamise kohta seoses režiimidega, mille suhtes kohaldatakse ELi piiravaid meetmeid(4),

–  võttes arvesse USA senati väliskomisjonis 26. juunil 2012 vastu võetud „Sergei Magnitsky Rule of Law Accountability Act’i”, milles taotletakse viisakeelu kehtestamist Venemaa ametnikele, kes olid väidetavalt osalised Sergei Magnitski kinnipidamises, väärkohtlemises ja surmas, ning nende isikute varade külmutamist,

–  võttes arvesse OSCE Parlamentaarse Assamblee 2012. aasta istungjärgule esitatud resolutsiooni projekti õigusriigi põhimõtete kohta Venemaal ja Sergei Magnitski juhtumi kohta, milles kutsutakse riikide parlamente üles astuma samme viisasanktsioonide kehtestamiseks ja varade külmutamiseks,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 121 lõiget 3,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A7-0285/2012),

A.  arvestades, et Sergei Magnitski vahistamine, kinnipidamistingimused ja surm vangistuses on hästi dokumenteeritud ja tähelepanuväärne juhtum, mis näitab põhiliste inimõiguste rikkumist;

B.  arvestades, et postuumne kohtumõistmine Sergei Magnitski üle on vastuolus rahvusvaheliste ja riiklike õigusnormidega ning näitab selgelt Venemaa kriminaalõigussüsteemi puudulikku toimimist;

C.  arvestades, et Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liikmena on Venemaa võtnud kohustuse täielikult järgida põhiõigusi ja õigusriigi põhimõtet, ning arvestades, et Euroopa Liit on korduvalt pakkunud täiendavat abi ja nõustamist, et aidata Venemaal oma põhiseaduslikku ja õiguskorda ajakohastada ning sellest korrast kinni pidada;

D.  arvestades, et kuigi Venemaa presidendi inimõiguste nõukogu korraldatud uurimise 2011. aastal avaldatud järelduste kohaselt oli Sergei Magnitski vahistamine, kinnipidamine ja õiguskaitsest ilmajätmine ebaseaduslik, on nende asjade uurimine takerdunud, ametiisikud, kes olid nendesse asjadesse segatud, on vastutusest vabastatud ja neid on pärast Magnitski surma pandud koguni tema juhtumiga tegelema; arvestades, et ametivõimude selline käitumine näitab Magnitski kohtuliku jälitamise poliitilist iseloomu;

E.  arvestades, et Euroopa Liit on nõudnud Venemaa ametivõimudelt eri tasandi kohtumistel (alates regulaarsetest inimõigustealastest konsultatsioonidest kuni tippkohtumisteni) korduvalt, et nad viiksid läbi selle erilise ja hästi dokumenteeritud juhtumi põhjaliku ja erapooletu uurimise ning teeksid lõpu praegusele karistamatuse õhkkonnale;

F.  arvestades, et Sergei Magnitski juhtum on ainult üks, kuid kõige silmatorkavam ja hästi dokumenteeritud juhtum paljudest võimu kuritarvitamise juhtumitest Venemaa õiguskaitseasutustes, kus rikutakse tõsiselt õigusriigi põhimõtet; arvestades, et on veel terve hulk teisi juhtumeid, mille puhul on süsteemselt kasutatud majanduskuritegusid ja väidetavat korruptsiooni ettekäändena ärikonkurentide või poliitiliste rivaalide kõrvaldamiseks;

G.  arvestades, et viisapiirangud ja teised piiravad meetmed ei ole iseenesest tavapärased õiguslikud sanktsioonid, vaid ELi muret väljendav poliitiline märguanne laiemale sihtrühmale, ning sellisena jäävad need piirangud välispoliitikas vajalikuks ja õiguspäraseks vahendiks;

H.  arvestades, et Magnitski juhtumiga seotud ELi sanktsioonid võivad sundida Venemaa ametivõime tegema tõelisi ja uusi jõupingutusi, et käsitleda konkreetsemalt ja veenvamalt Venemaa õigusriigi põhimõtte ja karistamatuse õhkkonna küsimusi;

I.  arvestades, et mitme ELi liikmesriigi (teiste hulgas Madalmaade, Ühendkuningriigi, Rootsi ja Poola) parlamendid on juba vastu võtnud resolutsioonid, milles nõuavad tungivalt, et valitsused kehtestaksid seoses Magnitski juhtumiga sanktsioonid, ning mitme teise liikmesriigi (näiteks Portugali, Prantsusmaa, Hispaania ja Läti) parlamendid valmistavad selliseid resolutsioone ette;

1.  edastab nõukogule järgmised soovitused:

2.  kutsub nõukogu üles võtma järjekindla ja ennetava hoiaku teiste raskete inimõiguste rikkumise juhtumite suhtes Venemaal, tuginedes hästi dokumenteeritud, korduvatele ja sõltumatutele allikatele ning veenvatele tõendusmaterjalidele, ning rakendama õiguserikkujate suhtes viimase abinõuna samalaadseid piiravaid meetmeid;

3.  rõhutab, et ELi ja Venemaa suhete ning kahe poole vahelise stabiilse ja usaldusväärse partnerluse peamine eeltingimus on jätkuvalt Venemaa ametivõimude pühendumine põhiväärtustele, nagu õigusriigi põhimõte ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ning teavitamise eesmärgil komisjonile, liikmesriikidele ning Venemaa Riigiduumale ja Venemaa Föderatsiooni valitsusele.

(1) ELT C 188 E, 28.6.2012, lk 37. (2) ELT C 169 E, 15.6.2012, lk 81. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0575. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0018.

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioon ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamise kohta (2012/2005(INI))

P7_TA(2012)0370 A7-0254/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamise kohta: aeg ellu viia (COM(2011)0731),

–  võttes arvesse komisjoni teatist ühtse Euroopa taeva tehnoloogiasamba SESAR kasutuselevõtmise juhtimiskorra ja stimuleerivate meetmete kohta (COM(2011)0923),

–  võttes arvesse valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas” (COM(2011)0144),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A7-0254/2012),

A.  arvestades, et ühtse Euroopa taeva rakendamisel on tehtud juba palju edusamme;

B.  arvestades, et 2012. aasta on ühtse Euroopa taeva rakendamise jaoks eelduste kohaselt pöördeline aasta;

C.  arvestades, et ühtse Euroopa taeva väljakujundamisega kaasnevad märkimisväärsed majandus-, ohutus- ja keskkonnaalased säästud, kuna sellega luuakse Euroopas säästvam lennundussektor ja tõhusam lennuliikluse juhtimissüsteem;

D.  arvestades, et lennuliikluse maht kasvab pidevalt, mistõttu jääb läbilaskevõimest vajaka ning see põhjustab reisijate jaoks rohkem viivitusi, mõjutades samal ajal ka lennuettevõtjate kasvukavasid; arvestades, et Euroopa õhuruum on üks kõige tihedama lennuliiklusega õhuruume maailmas, ning arvestades, et ELi lennujaamu kasutab enam kui 750 miljonit reisijat, kusjuures see arv eeldatavasti kahekordistub aastaks 2030;

E.  arvestades, et ühtse Euroopa taeva edukus sõltub ühtsest lähenemisviisist, mille terviklikku rakendamist ei tohi ohustada üksikud liikmesriigid;

F.  arvestades, et 4. detsembriks 2012 peaks funktsionaalsete õhuruumiosade rakendamine olema lõpetatud, kuid viimastest aruannetest nähtub, et ühtse Euroopa taeva õigusaktide sellekohaste sätete täitmist ei suudeta veel kaugeltki saavutada;

G.  arvestades, et vastavalt määruse (EL) nr 691/2010 artikli 13 lõikele 3 peaks komisjon esitama neli kuud pärast liikmesriikide tulemuslikkuse kavade kättesaamist soovituse võtta vastu muudetud tulemuseesmärgid, mis on suunatud nendele liikmesriikidele, kes ei ole veel saavutanud kogu ELi hõlmavaid eesmärke;

H.  arvestades, et praegu peegeldavad lennujuhtimise teenuseid pakkuvad riiklikud aeronavigatsiooniteenuse osutajad Euroopa killustunud poliitgeograafiat, kuid see põhjustab kahjuks ebatõhusust ja ülekoormust;

I.  arvestades, et ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamise lõpuleviimiseks on vaja võtta meetmeid, et saavutada Euroopa lennuohutuse alased eesmärgid ning parandada seeläbi kehtivaid norme ja tagada üldsusele ühtlaselt kõrge ohutustase;

J.  arvestades, et muude programmidega nagu Galileo ja ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS) edenetakse kiiresti;

K.  arvestades, et vajalikus rahastamises ja finantsraamistikus tuleks kokku leppida võimalikult kiiresti;

Ajaline raamistik

1.  tunnistab ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamisel esinevaid piiranguid; on sellegipoolest seisukohal, et seniseid saavutusi tuleb märkimisväärselt suurendada ning et ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamiseks tuleb kehtestada siduvad tähtajad, võttes arvesse ka ärilisi kaalutlusi;

2.  toonitab vajadust ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamisega ning eelkõige aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kavadega kiiresti edasi liikuda ja neid edendada;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et ees on kasutuselevõtu kriitiline etapp ning sellega tuleb tegeleda õigeaegselt, sünkroniseeritult ja koordineeritult;

4.  hoiatab, et lennuliikluse kasv tähendab seda, et Euroopa õhuruum läheneb kiiresti oma maksimaalsele läbilaskevõimele ning et selle probleemiga tuleb viivitamatult tegeleda, et tagada Euroopa üldsusele kvaliteetsed lennutransporditeenused ning mitte suurendada keskkonnale ja kliimale avaldatavat mõju;

5.  rõhutab kui oluline roll on lennujaamadel Euroopa võrgu sisenemis- ja väljumispunktidena; nõuab, et neid (sh piirkondlikke lennujaamu, kuna ka nemad aitavad leevendada võrgu ülekoormust ja suurendada läbilaskevõimet) võetaks ühtse Euroopa taeva väljatöötamisel täielikult arvesse;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et ühtset Euroopa taevast käsitlevaid õigusakte on vaja äärmiselt kiiresti edukalt rakendada, et vältida üha suurematest liiklusvoogudest ja vananenud tehnoloogiast tingitud veelgi suuremat ülekoormust, samuti on vaja tagada Euroopa lennuohutust käsitlevate sätete suurem ühtsus;

7.  märgib, et ohutusalaste ja tegevusega seotud tingimuste ühtlaselt kõrge taseme säilitamine muutub Euroopas üha keerulisemaks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon täpsustaksid Euroopa asjaomaste ametiasutuste ülesanded, et tagada usaldusväärsete ja läbipaistvate rahvusvaheliste lennuohutusstandardite säilitamine;

8.  tuletab meelde vajadust muuta Euroopa õhuruum võimalikult tõhusaks ning mitte üksnes majandusliku kasu vaatenurgast, vaid ka keskkonna-, energia- ja sotsiaalse kasu, sh lennureisijate seisukohast;

9.  toonitab, et kõnealust teemat käsitlevas kõige hilisemas komisjoni teatises esitatud hinnangute põhjal võib Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) tehnoloogia täielikul ja õigeaegsel kasutuselevõtul olla ajavahemikus 2013–2030 27 liikmesriigiga ELi SKP-le 419 miljardi euro suurune kumulatiivne mõju ning see võib kaasa tuua 328 000 töökoha otsese või kaudse loomise ja CO2-heite vähenemise puhtal kujul ligikaudu 50 miljoni tonni võrra;

10.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni hinnangul mõjutab SESARi õigeaegne kasutuselevõtt positiivselt ka reisijaid, kuna lennuajad lühenevad keskmiselt 10% (või 9 minutit), lendude tühistamised ja hilinemised vähenevad 50% ning lennupiletite hinnad võivad langeda; rõhutab siiski, et kui SESARi kasutuselevõtt peaks 10 aastat edasi lükkuma, oleks selle üldine mõju katastroofiline, kuna see tähendaks ELi SKP jaoks 268 miljardi euro võrra väiksemat kumulatiivset kasumit, uusi töökohti loodaks 190 000 võrra vähem ning CO2-heidet suudetaks kokku hoida 55 miljonit tonni vähem;

11.  märgib, et muud olulised riigid ja piirkonnad teevad teadusuuringute ja innovatiivse tehnoloogia arendamise valdkonnas kiireid edusamme, ning peab seetõttu kahetsusväärseks asjaolu, et kui ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamist ei kiirendata, võib EL kaotada oma juhtpositsiooni muudele rahvusvahelistele toimijatele;

12.  on arvamusel, et ühtse Euroopa taeva nõuetekohast toimimist on võimalik tagada üksnes siis, kui kõik asjaosalised peavad rangelt kinni erinevatest rakendamistähtaegadest;

13.  toonitab, et läbi on viidud katseprogramme ja et nende tulemused on olnud positiivsed;

14.  nõuab, et komisjon esitaks 2012. aasta detsembriks Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjonile aruande kõikide aeronavigatsiooniteenuse osutajate edusammudest tulemuslikkuse kava rakendamisel;

15.  nõuab, et komisjon esitaks 2013. aasta märtsiks Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjonile aruande ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamisel tehtud edusammudest ja funktsionaalsete õhuruumiosade kasutuselevõtu hilinemisest tulenevate tagajärgede hindamise tulemustest;

Poliitiline sisend

16.  tuletab liikmesriikidele meelde, et nad on võtnud endale avalikult kohustuse saavutada asjaomaste õigusaktide ülekaaluka toetamise abil ühtse Euroopa taeva eesmärk, ning nõuab kindlalt, et liikmesriigid oleksid ka tulevikus kõnealuste õigusaktide rakendamisel ennetavad ja osalevad; kutsub liikmesriike sellega seoses üles esitama kooskõlas ELi tulemuseesmärkidega riiklikud tulemuslikkuse kavad ning kehtestama komisjoni soovitatud läbivaadatud tulemuseesmärgid; kutsub komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid juhul, kui kõnealuste õigusaktide rakendamise tähtaegadest ei suudeta kinni pidada;

17.  tuletab meelde lennundussektori eesmärke, mis on esitatud nii transpordipoliitikat käsitlevas valges raamatus kui ka lennundusalase kõrgetasemelise uurimisrühma aruandes „Flightpath 2050 – Europe's Vision for Aviation”;

18.  nõuab kindlalt, et kõnealusele küsimusele tuleks omistada suuremat tähtsust ning et ühtse Euroopa taeva täielikuks ja õigeaegseks elluviimiseks on vaja kõikide liikmesriikide ja asjaosaliste proaktiivset poliitilist toetust;

19.  toonitab, et ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide edukas rakendamine mõjub positiivselt ja ergutavalt ELi ja kogu maailma konkurentsile ning edendab kasvu ja tööhõivet, eeskätt aeronautika- ja lennundustööstuses;

20.  väljendab kahetsust asjaolu üle, et kuigi ühtse Euroopa taeva projekt toob kaasa märkimisväärse sotsiaalse ja keskkonnakasu, ei ole üldsus sellest projektist piisavalt teadlik ega saa sellest piisavalt aru; kutsub komisjoni ja liikmesriike ning sidusrühmasid üles tegema üldsuse teavitamisel suuremaid jõupingutusi;

21.  tunnistab Euroopa lennuliikluse juhtimisega seonduvaid probleeme ja võtab teadmiseks, et ühtse Euroopa taeva projekti elluviimisel on äärmiselt tähtis roll inimteguril ja tulemuslikul sotsiaaldialoogil; tunnistab, et avatud aruandlusmenetlustele on vaja jätkuvalt pöörata suurt tähelepanu; rõhutab, et ühtse Euroopa taeva rakendamine toob kaasa suure nõudluse kõrgetasemeliste ja kõrget kvalifikatsiooni eeldatavate töökohtade järele;

22.  austab täielikult liikmesriikide suveräänsust ja riiklikku eesõigust sõjalise ja muu riikliku lennundustegevuse ja -õppega seotud lennuliikluse korraldamise suhtes; märgib liikmesriikide valmidust tagada õhuruumi paindliku kasutamise põhimõtte täielik ja ühtne rakendamine(1) ning tunnistab, et nende sellekohaseid jõupingutusi on vaja toetada; rõhutab asjaolu, et riigi lennundustegevus hõlmab peale sõjaväelennunduse ka politsei, tuletõrje, rannavalve, tolli, tsiviilkaitse ja muude missioonidega seotud lennundust, mistõttu hõlmab riigi lennundustegevus hulgaliselt julgeoleku ja kriisiohjamisega seonduvaid tegevusi;

23.  on veendunud, et ühtse Euroopa taeva edukas rakendamine on kasulik kogu tarneahelale, sh tootjatele, lennuettevõtjatele, VKEdele, kogu turismisektorile jne;

24.  on endiselt ülimalt mures asjaolu pärast, et funktsionaalsete õhuruumiosade loomine Euroopas on ajakavast maas ning lisaks esineb selles sisulisi vajakajäämisi; toetab seetõttu koordinaatori jõupingutusi; rõhutab, kui oluline on liikmesriikide sisene ning liikmesriikidevaheline koostöö, kooskõlastamine ja poliitiline tegevus selleks, et saavutada eesmärk rakendada 4. detsembriks 2012 funktsionaalsed õhuruumiosad; kutsub komisjoni üles jälgima toimuvat arengut põhjalikult ning võtma vajaduse korral õiguslikke meetmeid, sh sanktsioonide kehtestamine nendele liikmesriikidele, kes ei täida oma ühtset Euroopa taevast käsitlevatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi;

25.  rõhutab, et funktsionaalsete õhuruumiosade loomist ei tohi pidada eraldiseisvaks nõudeks, vaid Euroopa õhuruumi killustatuse vähendamise ja tulemuslikkuse parandamise eesmärgi täitmise vahendiks, ning et ilma funktsionaalsete õhuruumiosadeta ei ole võimalik ühtse Euroopa taeva rakendamise protsessi lõpule viia; kutsub komisjoni üles esitama strateegiat funktsionaalsete õhuruumiosade rakendamise kiirendamiseks, sh tsentraliseeritud mudelite (nt võrgu haldusasutus, ühisettevõte SESAR, kasutuselevõtmise juht) täielikuks rakendamiseks; kutsub komisjoni üles kasutama oma hoiatavaid meetmeid paremini ja alustama juhul, kui need ei peaks toimima, rikkumismenetlust nende liikmesriikide vastu, kes ei ole veel oma funktsionaalsete õhuruumiosade loomise lepinguid allkirjastanud;

26.  on seisukohal, et kõige tõhusam ja tulemuslikum viis ühtse Euroopa taeva saavutamiseks on kasutada nn ülevalt alla lähenemisviisi, ning kutsub komisjoni seetõttu üles esildama lõikes 15 mainitud aruande põhjal meetmeid, et kõrvaldada funktsionaalsete õhuruumiosade rakendamise hilinemisest tingitud tagajärjed, ning võtma kiiresti alt üles lähenemisviisi asemel kasutusele ülevalt alla lähenemisviisi, et tagada ühtse Euroopa taeva teises õigusaktide paketis esitatud eesmärkide saavutamine;

27.  kutsub liikmesriike üles tagama, et ressursside nappuse küsimust (eelkõige seoses riiklike järelevalveasutustega) käsitletakse kiiresti riiklikul poliitilisel tasandil;

28.  rõhutab, et selleks, et riiklikud järelevalveasutused saaksid ühtse Euroopa taeva raames oma ülesandeid pädevalt täita, peaksid nad olema riiklikest aeronavigatsiooniteenuse osutajatest funktsionaalselt eraldiseisvad ning täitma oma kohustusi erapooletult, sõltumatult ja läbipaistvalt;

29.  juhib tähelepanu asjaolule, et tähtis on kutsuda riiklikke aeronavigatsiooniteenuse osutajaid üles olema ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamisel proaktiivsed;

30.  kinnitab veel kord, et õhuruumi ohutu, tõhus ja paindlik kasutamine on võimalik saavutada ainult õhuruumi nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel kasutavate osaliste tiheda koostöö ja kooskõlastatuse kaudu;

31.  kutsub liikmesriike üles keskenduma asjaomaste Euroopa ametite kaasabil naaberriikidega tehtava tsiviil-sõjalise koostöö ja koordineerimise edendamisele;

32.  nõuab, et liikmesriigid tagaksid võimalikult kiiresti ühtse Euroopa taeva lõpuleviimiseks vajalikud rahalised vahendid; väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon on teinud ettepaneku käsitleda ühtset Euroopa taevast ja SESARit Euroopa Ühendamise Rahastu vahendite jaotamisel valdkondadevahelise prioriteedina;

SESARi kasutuselevõtu strateegia

33.  võtab teadmiseks, et nii tööstussektor kui ka Euroopa Liit on teinud olulisi finantsinvesteeringuid SESARi tehnoloogiaga seonduvasse teadus- ja arendustegevusse, ning usub, et nüüd on aeg niisuguste meetmete võtmiseks, mida on vaja ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamiseks ja seeläbi nimetatud investeeringutest kasu saamiseks;

34.  tuletab meelde, et ühtse Euroopa taeva rakendamise ajakava ning SESARi väljatöötamise ja kasutuselevõtmise etappe on vaja ühtse Euroopa taeva raames koordineerida, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1070/2009;

35.  rõhutab, et kuigi ühtlustamine nõuab suuri investeeringuid, on see märkimisväärselt ja käegakatsutavalt kasulik, võimaldades muu hulgas lennuliikluse optimeerimist, kütusesäästlikkust, müra ja õhusaaste vähenemist, väiksemat kliimaalast mõju ning vähem killustatud õhuruumi paindlikumat ja turvalisemat kasutamist; rõhutab, et suurem tsiviil-sõjaline koostöö mõjuks hästi ka tõhususele, sest ühtse taristu kasutamine vähendab kulusid; rõhutab, et liikmesriikide suurem koostalitlusvõime ja funktsionaalsete õhuruumiosade kasutuselevõtt tooks kasu ka piiriülese tegevuse valdkonnas;

36.  mõistab, et SESARi tehnoloogia ja ühtse Euroopa taeva rakendamine on üksteisega lahutamatult seotud poliitikapõhimõtted, mida tuleb edasi arendada, et nendest maksimaalselt kasu saada, ning nõuab seetõttu tungivalt, et tööstus võtaks SESARi projekti kasutuselevõtu etappi tõsiselt;

37.  juhib tähelepanu asjaolule, et tehnoloogia on tootjate poolt juba välja töötatud ja kättesaadav, mistõttu on SESARi edukas rakendamine teostatav eesmärk;

38.  tunnistab, et SESARi tehnoloogiasse investeerimise äriline aspekt on tugevam pigem suuremate ja rohkem ülekoormatud lennujaamade kui väiksemate piirkondlike või hooajalende pakkuvate lennujaamade puhul; jääb siiski arvamusele, et SESARi tehnoloogia laiem levik, mida toetatakse riiklikest rahalistest vahenditest, aitaks parandada kogu võrgu tulemuslikkust;

39.  on veendunud, et standardimise suunas tehtavatele jõupingutustele (näiteks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni poolt) reageerimiseks on vaja ülemaailmset koordineeritud lähenemisviisi, et tagada nii olemasolevate kui ka uute tehnoloogiate koostalitlusvõimelisus kogu maailmas ning julgustada teadus- ja arendustegevuse koostööprotokollide allkirjastamist;

40.  on seisukohal, et selleks, et võimaldada aeronavigatsiooniteenuse osutajatel ja muudel sidusrühmadel arendada võimalikult hästi strateegilisi partnerlusi ning leida motivatsiooni eesmärkide täitmiseks, tuleb veelgi edendada nn tulemuslikkuse sammast;

41.  rõhutab, et sõjaväeringkonnad on ühtse Euroopa taeva kontekstis olulised osalised ning nad tuleks täielikult kaasata kõikidel tasanditel ja väga varajases etapis; tunnustab ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamisel tehtud edusamme ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid kiirendaksid oma jõupingutusi, et saavutada kooskõlastus sõjaväeringkondadega; tunnistab tsiviil- ja sõjaväeringkondade seotust riigisisesel tasandil ning kutsub liikmesriike üles keskenduma tsiviil-sõjalisele koostööle ja koostalitlusele ning rakendama selles valdkonnas parimaid tavasid;

42.  on arvamusel, et vaja on edendada koostööd ka naaberriikidega, et laiendada ühtse Euroopa taeva projekti ka väljapoole Euroopa Liidu piire;

43.  toonitab vajadust vähendada tehnoloogiliste uuenduste rakendamise kaudu Euroopa õhuruumi killustatust, tugevdada aeronavigatsiooniteenuseid käsitlevaid tulemuslikkuse kavasid ja luua ajakava kohaselt funktsionaalsed õhuruumiosad, et vallandada ühtse Euroopa taeva kasulik mõju;

44.  peab kiiduväärseks nende liikmesriikide ja sidusrühmade jätkuvat toetust, kes aitavad kaasa ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide tõlgendamise ja rakendamise ühtlustamise saavutamise püüetele;

45.  toetab avaliku ja erasektori partnerlust, kuna juhul, kui seda struktureeritakse ning rakendatakse nõuetekohaselt ja tõhusalt, tuginedes motiveeritud ja pühendunud koostööle, võib see luua olukorra, millest saavad kasu kõik asjaosalised;

46.  väidab kindlalt, et ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamine on kõikidele sidusrühmadele ülimalt kasulik, hõlmates muu hulgas näiteks väiksemate kasutustasude edasisuunamist lõpptarbijale, st reisijale;

47.  on veendunud, et ühtse Euroopa taeva rakendamisel tuleks kogu aeg teha tihedat koostööd ja selle rakendamise eest vastutavate organite vahel ei tohiks esineda mingeid konflikte;

48.  nõuab, et ühisettevõtte SESAR tulevast rolli käsitleva seadusandliku ettepaneku ettevalmistamine lõpetataks piisava ajavaruga, et SESAR saaks veel pikalt täita oma praeguseid ülesandeid, kuna aitab otsustavalt kaasa ühtse Euroopa taeva edu tagamisele; tõstab esile selle tulemuslikkust tõendavad senised jõupingutused;

49.  nõuab tungivalt, et komisjon töötaks kiiresti välja vajaliku juhtimiskorra, stiimulid ja rahastamismehhanismid (sealhulgas rahastamine riiklikest vahenditest), et tagada SESARi tehnoloogia õigeaegne ja tulemuslik kasutuselevõtt, ning et komisjon kaasaks sellesse protsessi asjaomased asutused ja sidusrühmad ning pööraks erilist tähelepanu uuenduslike rahastamisvahendite rakendamisele;

50.  märgib, et kuigi sidusrühmade eri institutsioonid (näiteks ühtse taeva komitee, Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon ja ühisettevõte SESAR) kaasavad eri tasanditel ka sõjalist ning tsiviil-sõjalist ekspertiisi, on siiski vaja teostada kooskõlastatud ja põhjalik analüüs ühtse Euroopa taeva ja SESARi rakendamise sõjalise mõju kohta; märgib, et sellesse protsessi on vaja kaasata ka Euroopa Liidu sõjaline komitee, kuna see tagab kaitsejõudude ülemate nõuetekohase teavitamise;

51.  tunnistab sellega seoses, et Euroopa Kaitseagentuur toimib sõjaväeringkondade ja komisjoni vahel vahendajana ning hõlbustab sõjalise valdkonna sidusrühmade vahelist koostööd; pooldab Euroopa Kaitseagentuuri rolli tugevdamist poliitilise teadlikkuse tõstmisel, võrgustike rajamisel, SESARi kasutuselevõtuetapis abistamisel ja liikmesriikide toetamisel finants- ja operatsiooniriski analüüside tegemisel; märgib, et Euroopa Kaitseagentuuril (EDA) on hea positsioon ühtset Euroopa taevast käsitlevatele tulevastele ülesannetele kaasa aitamiseks – näiteks varustuse ja väljaõppe valdkonnas; tervitab liikmesriikide otsust kaasata Euroopa Liidu sõjaline staap (ELSS) Euroopa Kaitseagentuuri abistamisse seoses SESARiga; tervitab Euroopa Kaitseagentuuri toetatava ühtse Euroopa taeva ja SESARi sõjalise rakenduse foorumi loomist ning julgustab selle edaspidist tõhusat jätkamist, kuna see on väga kasulik kõikide asjaomaste kaitsesektori osalejate kokkutoomiseks; rõhutab, et koostöö NATOga on vältimatu ja tunneb heameelt selles valdkonnas jätkuva arengu üle;

o
o   o

52.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Liikmesriikide avaldus ühtse Euroopa taevaga seotud militaarküsimuste kohta, 10. märts 2004, (ELT L 96, 31.3.2004, lk 9).

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioon reisijate õiguste kohta kõikide transpordiliikide puhul (2012/2067(INI))

P7_TA(2012)0371 A7-0287/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu IV jaotist isikute vaba liikumise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa nägemus reisijate hüvanguks: Teatis reisijate õiguste kohta kõikide transpordiliikide puhul” (COM(2011)0898),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2009. aasta resolutsiooni lennuettevõtja pankroti korral reisijatele makstava hüvitise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta(3),

–  võttes arvesse oma 29. märtsi 2012. aasta resolutsiooni lennureisijatele kehtivate õiguste tõhususe ja rakendamise kohta(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A7-0287/2012),

A.  arvestades, et alates komisjoni valge raamatu sihiseadest 2001. aastal on töötatud välja terviklik ELi reisijate õiguste kogum kõikide transpordiliikide, st õhu-, raudtee-, vee- ja maanteetranspordi jaoks; see pakub reisijatele miinimumkaitset ning aitab ühtlasi luua vedajatele võrdsed võimalused;

B.  arvestades, et mõnda nendest õigustest ei kohalda kõik vedajad veel täielikult ning siseriiklikud asutused ei kontrolli õigustest kinnipidamist ühetaoliselt ega jõusta neid nõuetekohaselt; arvestades, et mõned olemasolevad õigusaktid ei anna selget ülevaadet reisijate õigustest ja teenuse osutajate kohustustest ning vajavad seega läbivaatamist; arvestades, et lisaks on reisijate teadmised oma õigustest ja oodatavast teenuse kvaliteedist puudulikud ning nende õigusnõuete esitamine ja õiguste jõustamine on sageli seotud raskustega;

C.  arvestades, et seda hinnangut kinnitab ka küsitlus, mille raportöör viis läbi Euroopa Parlamendi liikmete ja ametnike seas;

D.  arvestades, et komisjon soovib oma kõige hilisema teatisega ja teiste viimase aja algatustega (lennureisijate õigusi reguleeriva määruse (EÜ) nr 261/2004 muutmine; reisipakettide direktiiv 90/314/EMÜ) selgitada ja tugevdada reisijate õigusi kõikides transpordivaldkondades;

E.  arvestades, et maapiirkondades tegutsevate väiksemate bussiettevõtjate puhul tuleks vältida liigset bürokraatiat, kuna nad pakuvad eraldatud piirkondades sageli väärtuslikku üldkasulikku teenust;

F.  arvestades, et reisijate vajadused, mis on seotud nende õigustega maapiirkondade bussiteenusele, on tähtis täita tasakaalustatud viisil, et oleks tagatud, et kaasnev koormus ei oleks liiga suur ega muudaks asjaomaseid teenuseid tulevikus mittetasuvaks;

G.  arvestades, et tarbijakaitse kõrge tase on tagatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 169 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 38;

H.  arvestades, et internetis pileteid broneerivate tarbijate jaoks on hindade kujunemise läbipaistvus jätkuvalt probleemne;

Üldine raamistik

1.  toetab komisjoni kavatsust jõustada tugevamalt reisijate õigusi käsitlevaid kehtivaid sätteid ja neid vajaduse korral parandada ning kiidab teatist kui kasulikku ülevaadet seni saavutatust;

2.  rõhutab, et reisijatel on lisaks õigustele ka kohustused, mille täitmisega nad aitavad kaasa, et kõik toimuks nende enda ja teiste reisijate jaoks ohutult ja tõrgeteta enne reisi, reisi ajal ja pärast reisi;

3.  on seisukohal, et ühised kriteeriumid (mittediskrimineerimine, võrdne kohtlemine, füüsiline ligipääs, ligipääs teabele, universaaldisaini tingimused, veolepingu täitmine, täpne, õigeaegne ja kättesaadav teave, mida antakse aegsasti enne reisi, reisi ajal ja pärast reisi, viivitamatu asjakohase abi andmine probleemide korral ning võimalik hüvitamine) koos komisjoni teatises loetletud 10 erilise reisijate õigusega vastavad põhilistele transpordiliigiülestele õigustele ja moodustavad tugeva aluse õiguslikult täitmisele pööratava reisijate õiguste harta kehtestamiseks;

4.  märgib, et ohutuse ja turvalisuse, sealhulgas nii transpordiseadmete tehnilise ohutuse kui ka reisijate füüsilise ohutuse eeltingimus peab jääma esmatähtsaks;

5.  soovitab komisjonil lisada tema kehtestatud reisijate õiguste loetelusse õiguse vedajate osutatavate kvaliteetsete teenuste miinimumstandardile ja määratleda see ühemõtteliselt;

6.  osutab vajadusele, et komisjon kõrvaldaks oma järgmistes reisijate õigustega seotud algatustes praeguste eeskirjade killustatuse tõttu esinevad puudused ning looks eelkõige katkematu reisiahela kõikide transpordiliikide kõikide reisijate jaoks; märgib, et ELi reisijate õigusi käsitlevate (õhu-, raudtee-, vee- ja maanteetranspordi) eeskirjade tulevasel läbivaatamisel tuleks esmatähtsaks pidada suuremat ühtsust nende nelja õigusakti vahel ning teha asjakohased muudatused;

7.  palub komisjonil hoolikalt läbi vaadata ja jälgida üldiste eeskirjade rakendamist, et vältida reisijate õiguste ja teenuse osutajate kohustuste mitmeti tõlgendamist ja sellega seotud arusaamatusi;

8.  on eelkõige seisukohal, et hilinemise ja tühistamise määratlused ei tohiks moonutada eri transpordiliikide puhul kohaldatavaid õigusi;

9.  on teadlik sellest, et üksikute transpordivaldkondade vahel on struktuurilised erinevused ning et kõikides transpordiliigiülestes määrustes kõikide reisijate õiguste kohta tuleks seda arvesse võtta; tunnistab, et sellist määrust ei ole praegu võimalik välja töötada, kuna laeva- ja bussireisijate õigusi käsitlevad määrused ei ole veel jõustunud, kuid see peab olema kindel keskmises perspektiivis teostatav eesmärk; on siiski seisukohal, et üldine lähenemisviis on vajalik selleks, et ühine õigusraamistik hõlmaks kõiki reisijate õigusi, muu hulgas õigust kompensatsioonile, hüvitisele ja teabele, ning looks võrdsed konkurentsitingimused eri transpordiliikide vahel;

10.  palub seepärast komisjonil esitada praegu kõikides transpordivaldkondades õiguste rakendamiseks ja jõustamiseks suunised, mille eesmärk ei ole õigusnormide ühtlustamine ega reisijate õiguste kahjustamine ning milles tunnustatakse nii kõikide transpordiliikide eri nõudeid kui ka nende ühiseid aspekte;

11.  soovitab komisjonil välja töötada reisijate õigusi käsitleva ühise tugiraamistiku, mis sisaldaks kõikide transpordiliikide reisijate õigusi reguleerivate eeskirjade põhimõtteid, määratlusi ja näidisnorme, et panna alus edasiseks reisijate õiguste ühtlustamiseks; märgib, et reisijate õigusi käsitleva ühise tugiraamistiku väljatöötamine peaks toimuma Euroopa lepinguõiguse ühise tugiraamistiku eeskujul;

12.  on arvamusel, et reisijate õigused ja teenindamine tuleb viia vastavusse reisimisharjumuste muutustega, ja osutab seoses sellega eelkõige reisijate ja transpordiettevõtjate uutele probleemidele ühendvedude abil reisimise ning vastavate teabe- ja broneerimissüsteemide puhul; rõhutab vajadust kohandada reisijate õigused ja reisipakettide(5) korraldajate kohustused praegusele olukorrale ning nõuab, et komisjon esitaks kiiresti muudetud ettepaneku, mis kõrvaldaks viivitamatult praegused puudused, mida leidub eelkõige kohaldamisalas, reisipakettide e-kaubanduses ja ebaõiglaste lepingutingimuste näol;

13.  rõhutab, kui tähtis on, et Euroopa Liit jätkaks reisijate õiguste küsimusega tegelemist kõiki transpordiliike käsitlevates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes lepingutes, et parandada reisijate kaitset väljaspool ELi piire;

Teave

14.  pooldab komisjoni otsust jätkata reisijate õigusi käsitlevat teabekampaaniat kuni 2014. aastani; soovitab kaasata kampaaniasse liikmesriikide tarbijakaitseametid ja reisibürood, kuna need saavad anda väärtusliku panuse reisijate õigustest teavitamisel (nt pakkudes teabematerjali reisibüroodes ja internetis); rõhutab, et reisijate õiguste ja vedajate võimalike arvustustega seotud põhiteave peaks olema kättesaadav ühest ja samast allikast, et hõlbustada reisijatel päringute tegemist; palub ametiasutustel, riikide tarbijakaitseametitel ja organisatsioonidel, mis esindavad kõikide reisijate huvisid, alustada sarnaste kampaaniatega;

15.  palub, et kõikide transpordiliikide ühiste õiguste nimekirja levitataks laiaulatuslikult, kokkuvõtlikult ja kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes;

16.  tuletab meelde, et reis on teenuse osutaja ja tarbija vaheline leping, mida saab täita mitmel viisil, seega peaksid kõik sellise lepingu osad olema selle sõlmimise hetkel tarbijale teada ning kõikidest hilisematest muudatustest tuleks teavitada seotud osapooli õigeaegselt; on arvamusel, et selline leping peaks sisaldama teavet reisi kohta ning samuti reisija õiguste kohta probleemide tekkimise korral;

17.  nõuab, et transpordiettevõtjad ja muud asjaomased teenuse osutajad teeksid suuremaid pingutusi tarbija paremaks teavitamiseks, eelkõige piiriüleste reiside korral; on seisukohal, et teave peab olema kergesti mõistetav, täpne ja põhjalik, lihtsalt kättesaadav kõigile ning esitatud eri kujul ja nii riigikeeles kui ka inglise keeles, see peaks sisaldama vastavate veebisaitide ning nutitelefoni rakenduste andmeid, aga ka postiaadressi kaebuste esitamiseks ja kaebusevorme;

18.  nõuab ühtlasi, et reisijaid teavitataks nendest õigustest samamoodi, nagu neid teavitatakse nende kohustustest;

19.  rõhutab, et tuleb esitada reisijate ning teiste asjaomaste sidusrühmade (nt vedajad, infrastruktuuri haldajad, puudega inimeste saatjad) õigused ja kohustused, aga ka reisieelne teave (sealhulgas veebilehed), broneeringusüsteemid, reaalajas saadav reisiteave ja internetipõhised teenused peavad olema reisijatele tagatud puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele kättesaadaval kujul;

20.  kutsub vedajaid üles lisama piletile reisijate õigustega seotud teabe, iseäranis abi ja toe saamiseks vajalikud kontaktid;

21.  rõhutab, et juhul kui pilet ostetakse ette kogu reisiks, tuleb anda selget teavet vedajate vastutuse kohta reisi jooksul tekkinud pagasikahju eest, erinevate lubatud pagasilimiitide kohta, hilinemise eest makstavate hüvitiste ja eri vedajate eeskirjade kohta ning marsruudi muutmise, sealhulgas ühendvedude marsruudi muutmise kohta reisi katkemise ja reisist mahajäämise korral;

22.  kiidab komisjoni pakutud uut nutitelefoni rakendust, mis annab teavet reisijate õiguste kohta mitmes keeles ja puudega reisijatele kättesaadaval kujul; kutsub liikmesriike ja transpordiettevõtjaid üles kiirendama sarnaste moodsate tehnoloogiate – sh SMS, sotsiaalsed võrgustikud, videotehnoloogial põhinevad viipekeelsed teenused, kurtide, vaegkuuljate ja kõnepuudega kasutajate kaasamist tagavad tekstipõhised teenused – kasutamise arendamist ja kasutamist; palub ametiasutustel, tarbijakaitseametitel ja organisatsioonidel, mis esindavad kõikide reisijate huvisid, luua sarnased algatused; palub lisaks komisjonil alati arvestada eakamate inimestega, kellel ei ole reisides alati kaasas kaasaegset tehnoloogiat; on ühtlasi seisukohal, et tuleks kaaluda internetile tasuta juurdepääsu võimaldamist lennujaamades, jaamades ja muudes suurtes lähtekohtades, et teenust saaks laialdasemalt kasutada;

23.  nõuab tungivalt, et komisjon edendaks uute tehnoloogiate kasutamist kõikide transpordiliikide puhul pardakaardi väljastamiseks, nii et pardakaart säiliks ja oleks kehtiv ja seda saaks näha elektrooniliselt, et soodustada sujuvamat pardaleminekut ja keskkonnasäästlikumat reisimist;

24.  soovitab luua lahkumis- ja saabumiskohtadesse (lennujaamad, raudteejaamad, bussiterminalid ja sadamad) nähtavas ja keskses kohas asuvad füüsiliselt ja teabevahetuse seisukohalt ligipääsetavad info- ja abipunktid, kus on piisavalt töötajaid, kes on läbinud asjakohase koolituse, et vastata puudega või piiratud liikumisvõimega reisijate vajadustele ning pakkuda tõhusamaid abiteenuseid üksik- ja rühmareisijatele transpordiprobleemide korral, pöörates erilist tähelepanu lastega reisijatele ning puudega või piiratud liikumisvõimega isikutele; soovitab, et kohal peaksid olema asjakohase koolituse saanud töötajad, kes suudavad teha kiireid otsuseid marsruudi muutmise või uue broneerimise kohta, aidata pagasi kadumise, hilinemise ja kahjustumise korral ning tegeleda kompensatsiooni- ja hüvitamistaotlustega; märgib, et väikestes ja töötajateta raudtee- ja bussijaamades tuleks pakkuda alternatiivseid lahendusi nagu infotelefoni number või veebileht;

25.  on seisukohal, et kõik transpordiettevõtjad peaksid kasutusele võtma kõikidele reisi broneerinud reisijatele mõeldud kättesaadava ja tõhusa abitelefoni; abitelefonilt tuleb pakkuda teavet ja alternatiivseid ettepanekuid reisi katkemise korral ning lennu-, laeva- ja raudteetranspordi puhul ei tohiks kõne hind mingil juhul olla suurem kui kohaliku kõne hind;

26.  on seisukohal, et ülebroneerimise korral tuleks pileteid ostvatele reisijatele anda asjakohast teavet;

27.  palub komisjonil hiljutisi kohtuotsuseid ja eelkõige Euroopa Liidu Kohtu otsuseid arvesse võttes ajakohastada kõik materjalid (komisjoni veebileht, dokumendid, brošüürid), mis on seotud eri transpordiliikidega reisivate reisijate õigustega;

Läbipaistvus

28.  palub komisjonil laiendada teenuse standardi kohta aru andmise kohustust, nagu see kehtib juba raudteeveo-ettevõtjatele, ka transpordile teistes transpordivaldkondades, võttes arvesse vastava transpordiliigi eripära; on arvamusel, et võrdlusandmete avaldamine võib aidata tarbijatel orienteeruda ja ettevõtetel reklaami teha;

29.  nõuab, et komisjon kohustaks liikmesriike koguma statistilisi andmeid nii reisijate õiguste rikkumise ja nende kõikide kaebuste menetlemise kui ka hilinemiste arvu ja kestuse ning kaotatud, hilinenud või kahjustatud pagasi kohta; palub komisjonil analüüsida neid liikmesriikide esitatud statistilisi andmeid, avaldada analüüside tulemused ja luua andmebaasi teabe vahetamiseks; palub komisjonil võtta koostöös liikmesriikide ja riiklike täitevasutustega selleks vajalikke meetmeid;

30.  on seisukohal, et paljude transpordiettevõtjate veebilehed ei ole veel piisavalt selged ja võivad tarbijat pileti broneerimisel eksitada; palub komisjonil tagada hindade läbipaistvust ja ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate kehtivate õigusaktide tõhus rakendamine ja jõustamine kooskõlas direktiividega 2011/83/EL ja 2005/29/EÜ ning kaaluda karistusmenetluste süsteemi loomist, mida tuleks kasutada hindade läbipaistvuse alaste Euroopa õigusaktide tuvastatud rikkumise korral;

31.  palub komisjonil kindlustada, et eelkõige määruse (EÜ) nr 80/2009 reguleerimisalasse kuuluvate arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul sisaldaksid hinnad kohustuslikke tegevuskulusid ja et tõepoolest vabatahtlikud kaubad oleksid avaldatud ja broneeritavad koos vajaliku teabega ja kõrvalteenuste tasudega (krediitkaardiga maksmise tasud ja teenustasud), nii et vahetult enne ostu sooritamist ei lisata enam lisatasusid ning tarbijatel on võimalik teha selget vahet hindades sisalduvate kohustuslike tegevuskulude ja broneeritavate lisakaupade vahel;

32.  kutsub komisjoni üles tagama veebilehtede parema järelevalve ning teavitama riiklikke täitevasutusi kehtivate eeskirjade väärast kohaldamisest, et neid tugevdada;

33.  kutsub komisjoni üles koostöös riiklike asutustega kaaluma ühendvedudekeskse ühtlustatud lähenemisviisi kehtestamist, mis käsitleks reisijateveoteenuse sisu ja hinnaelemente, mida kõikide transpordiliikide baashind peab hõlmama;

34.  on veendunud, et baashinnas arvestatavasse teenuste tuumikusse peaksid vähemalt kuuluma kõik reisijateveoks vältimatud tegevuskulud (sealhulgas need, mis on seotud vedaja õiguslike kohustustega, nagu ohutus, turvalisus ja reisijate õigused), kõik reisija seisukohast reisimiseks hädavajalikud aspektid (nagu piletite ja pardakaartide esitamine ning võimalikult vähese pagasi ja isiklike asjade kaasaskandmine) ning kõik makse sooritamisega seotud kulud (näiteks krediitkaardiga maksmisega seotud kulud);

35.  palub komisjonil tegeleda lennuettevõtjate lepingutes üha rohkem levivate ebaõiglaste tingimustega, näiteks ebaõiglane nõue, et reisijad peavad edasi-tagasi suuna pileti puhul kõigepealt ära kasutama esimese otsa pileti, et saada piletit hiljem kasutada tagasilennu suunal, ning et reisijad peavad kõiki pileteid kasutama reisi jooksul kindlas järjekorras;

36.  palub komisjonil tagada, et piletimüük ja hinna kujunemise läbipaistvus oleksid diskrimineerimiseta kättesaadavad kõikidele, sõltumata tarbija või reisibüroo asukohast või riigist, ning et uuritaks põhjalikumalt reisijatele hinna kehtestamisel diskrimineerimist nende elukohariigi alusel ning et probleemi leidmisel kõrvaldataks see täielikult;

37.  palub komisjonil tegeleda väljaspool arvutipõhiseid ettetellimissüsteeme käsitleva määruse (EÜ) nr 80/2009 reguleerimisala arenenud turustuskanalite läbipaistvuse ja neutraalsuse küsimusega;

38.  kordab oma palvet, et komisjon pakuks meetmeid, mis võimaldavad ühtlustada käsipagasi transpordiga seotud eeskirju, et kaitsta reisijaid ülemääraste piirangute eest ja võimaldada neil viia pardale mõistlikus koguses käsipagasit, sealhulgas lennujaama kauplustes tehtud ostud;

39.  nõuab komisjonilt tungivalt reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide direktiivi 90/314/EMÜ kiiremat läbivaatamist käsitleva seadusandliku ettepaneku esitamist, et tagada, et tarbijatel ja sektoris tegutsevatel ettevõtjatel oleks nii tavapärastes olukordades kui ka eriolukordades olemas selge õigusraamistik; on lisaks seisukohal, et komisjon peas direktiivi läbivaatamisel kaaluma samade õigusaktide kohaldamist kõikidele turismiteenuste osutajatele, kuna esmatähtsad tegurid peaksid siinkohal olema tarbijale osutatud teenuse kvaliteet ja õiglane konkurents;

40.  palub komisjonil reisipakettide direktiivi läbivaatamisel põhjalikult uurida e-kaubanduse ja digitaalsete turgude mõju tarbija käitumisele Euroopa turismitööstuses; on seisukohal, et komisjon peab rohkem pingutama, et parandada turistidele antava teabe kvaliteeti ja sisu ning et asjaomane teave oleks tarbijatele kergesti kättesaadav ja usaldusväärne;

Rakendamine ja jõustamine

41.  märgib, et lennu- ja muude reisijate õigusi käsitlevaid ELi eeskirju rakendatakse ja jõustatakse ELis kõigi transpordiliikide puhul veel ebaühtlaselt ning see kahjustab vaba liikumist siseturul, kuna see tekitab kodanikes reisimise ajal ebakindlust ning kahjustab transpordiettevõtjate ausat konkurentsi;

42.  nõuab komisjonilt tungivalt selgete eeskirjade kehtestamist riiklike täitevasutuste loomise kohta, et hõlbustada reisijatele läbipaistvamat ja lihtsamat juurdepääsu asjaomastele asutustele;

43.  peab eri transpordiliikide riiklike täitevasutuste ühendamist vajalikuks sammuks, et saavutada reisijate õiguste ühtne rakendamine;

44.  palub komisjonil tagada, et riiklikud täitevasutused teevad tihedamat koostööd, kasutavad ühtlasemaid töömeetodeid ning vahetavad tihedalt teavet riiklikul tasandil ja kogu ELis võrgustike loomiseks ja õigusaktide kohaldamiseks; palub komisjonil kasutada kõiki oma volitusi, sealhulgas vajaduse korral rikkumismenetlust, et tagada asjaomaste ELi õigusaktide ühtlasem rakendamine;

45.  tuletab meelde, et kõikides riiklikes täitevasutustes ühtse töömeetodi kasutamine tagab reisijate õiguste ühtlase jõustamise kõikides liikmesriikides;

46.  palub liikmesriikidel eraldada piisavad vahendid, et tagada õiguste tõhus jõustamine ja koostöö teiste liikmesriikide riiklike täitevasutustega; rõhutab ühtsete, tõhusate, hoiatavate ja proportsionaalsete karistuste ja hüvitamisskeemide tähtsust, et luua kõikidele asjaosalistele reisijate õigusi käsitlevate õigusaktide järgimiseks võrdsed võimalused ja tugevad majanduslikud stiimulid;

47.  palub komisjonil toetada keskse, elektroonilise kaebuste esitamise punkti (clearing house) loomist, see oleks riiklike täitevasutuste ühine struktuur kaebuste menetlemiseks ning peaks nõustama lennu- ja muid reisijaid kaebuste esitamisel ning suunama nad aega ja kulusid säästvalt edasi vastava pädeva riikliku täitevasutuse juurde; soovitab luua standardse meiliaadressi ja kogu ELis toimiva tasuta infoliini, et kaebuste esitamise punkt saaks reisijaid teavitada ja nõustada;

48.  kutsub komisjoni üles koostama kaebuste kiiresti ja lihtsustatud korras lahendamise suunised;

49.  palub komisjonil töötada välja koostöös liikmesriikidega ja konsulteerides kõikide sidusrühmadega iga transpordiliigi kohta kogu ELis kehtiva kaebusevormi, mis tuleks tõlkida kõigi ELi liikmesriikide ametlikesse keeltesse ning peaks olema juurdepääsetav kõigile reisijatele, sealhulgas pimedatele, ning kättesaadav eri kujul, broneerimise etapis, kõigis reisiterminalides ja internetis; palub komisjonil teha ettepaneku kõikides transpordivaldkondades reisijatele kaebuste esitamise ning transpordiettevõtjatele ja riiklikele täitevasutustele kaebuste menetlemise maksimumaja kohta;

50.  kutsub komisjoni üles tagama kõikidele reisijatele võimaluse võtta transpordiettevõtjaga ühendust, eelkõige teabe saamiseks või kaebuse esitamiseks, kõikide broneerimisel kasutatavate sidevahendite kaudu ja mõistliku hinna eest;

51.  on arvamusel, et piletil peaksid olema selgelt näha transpordiettevõtja pakutavate müügijärgsete teenuste kontaktandmed, nt teabeteenused reisijatele ja kaebuste käsitlemine, samuti kõik transporditeenuse olulised omadused, nt hind ja reisi tingimuste ja üksikasjade kokkuvõte;

52.  julgustab komisjoni selgitama koos liikmesriikidega välja riiklike kaebuste esitamise punktide struktuurilised ja menetluslikud puudused ning need kõrvaldama ja hoolitsema selle eest, et õigusakte rakendatakse kooskõlas vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks kavandatud ELi meetmete ja tõhusate kollektiivsete õiguskaitsemehhanismidega eesmärgiga tagada, et reisijad saavad oma õigusi teostada taskukohase, otstarbeka ja juurdepääsetava üleeuroopalise süsteemi abil, kusjuures reisijatel peab olema endiselt võimalus valida kohtutee; nõuab liikmesriikidelt tungivalt, et nad võtaksid komisjoni toel kasutusele hästi reguleeritud vahendid vahendamiseks või arendaksid neid, et tegeleda täitevasutuste ja teiste sõltumatute ametiasutuste juhtimisel kõikides transpordiliikides reisijate ja teenuse osutajate vahel tekkivate lahkhelidega;

53.  soovitab suurendada põhiteenuste valdkonnas mobiilside rakenduste kasutust, iseäranis lennutranspordis, näiteks piletite ostmise ja lennule registreerimisega seoses, ning nõuab tungivalt, et mobiilside rakenduste tööstusharu kiirendaks sarnaste vahendite väljatöötamist ka kaebuste menetlemise ja kadunud pagasi küsimuste lahendamisega seoses;

Vastutusega seotud küsimused

54.  juhib tähelepanu vajadusele määratleda ühemõttelisemalt mõiste „erakorralised asjaolud” kõikide transpordiliikide puhul, kuna see võimaldaks vedajatel rakendada eeskirju ühetaolisemalt ning annaks reisijatele vahendi oma õiguste kehtestamiseks, vähendaks kehtiva õiguse riikide tasandil erinevat jõustamist ning hüvitamiseeskirjadega seotud õiguslike probleemide ulatust; palub komisjonil esitada vastavad seadusandlikud ettepanekud, kaasates sellesse transpordi valdkonna sidusrühmad ja võttes arvesse Euroopa Kohtu asjakohaseid otsuseid; rõhutab, et määratlemisel tuleb arvesse võtta transpordiliikide erinevusi; märgib, et tehnilist riket ei tohiks pidada erakorraliseks asjaoluks ning et see peaks jääma vedaja vastutusse; rõhutab, et vedajad ei peaks vastutama häirete eest, mida nad ei ole põhjustanud, kui vedaja on nende vältimiseks võtnud kõik mõistlikud meetmed;

55.  on seisukohal, et praegune tarbijakaitse tase lennuettevõtjate pankroti või maksejõuetuse korral ei ole piisav ja et vabatahtliku kindlustuse kavad ei asenda nõutavaid seaduslikke õigusi; palub komisjonil esitada seadusandliku ettepaneku asjakohaste meetmete kohta, mis aitaksid kaitsta reisijaid lennuettevõtjate maksejõuetuse või pankroti või ettevõtjalt tegevusloa äravõtmise korral, meetmed hõlmaksid kitsikusse jäetud reisijate kodumaale tagasi viimist tegevuse lõpetamise korral, kohustuslikku kindlustust või tagatisfondi loomist; juhib sellega seoses tähelepanu oma 25. novembri 2009. aasta resolutsioonile lennuettevõtja pankroti korral reisijatele makstava hüvitise kohta; nõuab, et komisjon töötaks välja rahvusvahelise lepingu, mis näeb sellised meetmed ette ka kolmandate riikide lennuettevõtjatele;

56.  tuletab liikmesriikidele meelde, et vastavalt määrusele (EÜ) nr 1008/2008 on neil kohustus korrapäraselt hinnata lennuettevõtjate rahalist olukorda ja tingimuste mittetäitmisel võtta ettenähtud meetmed, sealhulgas võtta vajaduse korral lennuettevõtjalt tegevusluba; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et riiklikud asutused täidaksid oma kohustusi;

57.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku erinevate transpordiliikide teenuse osutajate kohustuse kohta anda lõplik garantii, et nad täidavad maksejõuetuse, pankroti või tegevusloa kaotamise korral oma kohustused lennureisijate ees;

58.  tervitab komisjoni kaalutlust muuta määrust (EÜ) nr 261/2004; palub komisjonil seoses sellega uurida õigusakti ettepaneku mõju hindamise raames ka kohtuotsuse Sturgeon tagajärgi(6);

59.  palub komisjonil selgitada vastutuse küsimust seoses pagasikahjudega, eelkõige liikumis- või muude abivahendite puhul, mille asendamise kulud ületavad sageli rahvusvahelise õigusega ette nähtud maksimaalse hüvitise; nõuab, et vedajate või teenusepakkujate poolt pagasi käitlemisel piiratud liikumisvõimega või puudega inimeste liikumisabivahenditele tekitatud kahju kuuluks täielikult hüvitamisele, kuna asjaomased vahendid on tähtsad nende kaasamise, inimväärikuse ja sõltumatuse seisukohast ega ole seega võrreldavad pagasiga;

60.  palub liikmesriikidel välja selgitada oma riiklike täitevasutuste pädevuse seoses mere- ja lennutranspordil valesti käideldud pagasiga esitatud kaebuste menetlemisel;

61.  on seisukohal, et pagasi kadumise, hilinemise või rikkumise korral peavad lennuettevõtjad esimese asjana maksma hüvitist reisijatele, kellega neil on sõlmitud leping, kuid teisalt peab neil lennuettevõtjatel olema vaidlustamisõigus, et kahju, mille eest nad ei ole tingimata vastutavad, hüvitaksid lennujaamad ja teenuseosutajad;

Puudega inimesed ja piiratud liikumisvõimega inimesed

62.  palub transpordiettevõtjatel pöörata turvalisuse ja ohutuse, sealhulgas nii transpordiseadmete tehnilise ohutuse kui ka reisijate füüsilise ohutuse aspektile suurimat tähelepanu ning pakkuda oma töötajatele hädaolukordi silmas pidades asjakohast väljaõpet ja täienduskoolitust, sealhulgas piiratud liikumisvõimega ja puudega inimestega suhtlemine; rõhutab, et koolitus tuleks läbi viia koostöös puudega isikute ja piiratud liikumisvõimega isikute esindusorganisatsioonidega.

63.  palub komisjonil koos transpordiettevõtjatega vaadata läbi puudega inimeste ja piiratud liikumisvõimega inimestega seotud ohutusnõuded eesmärgiga kehtestada erinevates transpordiliikides kohaldatavad eristandardid, eelkõige lennuliikluses(7);

64.  palub vedajatel koos tööstusharuga ning puudega isikute esindusorganisatsioonidega luua arusaadavad ja ühtsed teavitamisprotsessid ning korraldada need võimaluse korral kooskõlastatult, et muuta reisimine puudega inimeste ja piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks lihtsamaks ning pakkuda võimalust teatada vajaminevast abist ette ilma lisatasuta, et vedajad saaksid arvestada nende erivajadustega ja täita seega oma abistamise kohustusi;

65.  peab oluliseks kehtestada miinimumnõuded puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste abistamiseks kõikides transpordiliikides, et tagada ühtne lähenemisviis kogu Euroopa Liidus;

66.  palub komisjonil kehtestada transpordiliigiülesed ühtsustatud miinimumeeskirjad reisiterminalis/jaamas või sõidukis/rongis/lennukis pikaajalise hilinemise korral pakutava hoolitsuse miinimumtaseme kohta; märgib, et puudega inimeste majutus või alternatiivne veoteenus peab olema nende jaoks juurdepääsetav ning et tagatud peab olema asjakohane abi;

67.  märgib, et juurdepääsetavus mõjutab otseselt eakamate inimeste tervist ja seltsielu, kuna neil on sageli liikumise või tundlikkusega seotud või vaimseid probleeme, mis mõjutavad eakate suutlikkust reisida ja jääda ühiskonnaelus aktiivseteks osalejateks;

68.  kutsub komisjoni puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele transpordisektori kaupade ja teenuste turgude võrdse ning piiramatu juurdepääsu tagamiseks välja töötama transporditaristu ja -teenuste juurdepääsetavust käsitleva üldise standardite kogumi, mis hõlmaks selliseid aspekte nagu piletimüük ning reaalajas reisiteabe ja sidusteenuste pakkumine;

69.  rõhutab vajadust sellise transporditaristu järele, mis tagab puudega inimestele ja piiratud liikumisvõimega inimestele diskrimineerimiseta ja vajadusele vastaval viisil (nt pimedate kirjas, kergesti loetavalt) juurdepääsu kõikidele transpordivahenditele ja nendega seotud teenustele kooskõlas universaaldisaini nõudega, sealhulgas ühelt transpordiliigilt teisele üleminekule kõikidel reisietappidel alates pileti ostmisest, platvormile juurdepääsust ja sõidukisse sisenemisest kuni vajaduse korral kaebuse esitamiseni;

70.  on seisukohal, et vaatamata paljudele edusammudele abi kvaliteedi alal on veel liiga palju arhitektoonilisi tõkkeid, mis takistavad piiratud liikumisvõimega inimestel teenuseid täiel määral kasutada, see puudutab näiteks transpordivahenditesse (lennukid, rongid, buss jne) sisenemist; nõuab tungivalt, et transpordiettevõtjad parandaksid puudega inimestele ja piiratud liikumisvõimega inimestele pakutava abi kvaliteeti ning juhinduksid oma töötajate väljaõppes tugevamalt selle inimesterühma vajadustest ja suutlikkusest neid täita; rõhutab, et koolitust tuleks läbi viia koostöös puudega isikute ja piiratud liikumisvõimega isikute esindusorganisatsioonidega.

71.  nõuab tungivalt, et transpordiettevõtjad arvestaksid uute teenuste arendamisel puudega või piiratud liikumisvõimega inimeste vajadustega, iseäranis selliste kaasaegsete maksevahendite arendamisel nagu nutitelefonid ja kiipkaardid;

72.  soovib, et teatud transpordiettevõtjad lõpetaksid kuritarvitamise ja/või diskrimineerimise, nõudes, et piiratud liikumisvõimega inimesed liiguksid koos saatjaga; rõhutab, et transpordiettevõtja ei tohi nõuda saatja pidevat kohalolu; viitab Bobigny kõrgeima instantsi kohtu 13. jaanuari 2012. aasta otsusele, mis puudutab ilma saatjata puudega inimeste pardale lubamisest keeldumist turvanõuete tõttu;

73.  on seisukohal, et kui puudega inimesed on kohustatud reisima koos saatjaga, peaksid saatjad saama reisida tasuta, kuna saatja kohalolek on vajalik selleks, et reisija saaks reisida;

74.  rõhutab, et sellega seoses peaks igal juhul olema tagatud õigus kasutada liikumisabivahendeid ning võtta kaasa tunnustatud juhtkoer või abikoer;

75.  on seisukohal, et transpordiprobleemide korral tuleb hilinemisest või tühistamisest, hotelli majutusest, alternatiivsest veoteenusest, hüvitisskeemidest ning reisi jätkamise või marsruudi muutmise võimalustest teatada puudega või piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks kättesaadaval viisil;

76.  nõuab sügava puudega inimeste jaoks, kes vajavad mähkimist ja tualettruumi abivahendeid, eraldi tasuta ruume (nn mähkimiskohti) kõikides ELi lennujaamades, mille aastane reisijate läbisõit on üle 1 000 000 inimese;

Ühendveod

77.  võtab teadmiseks, et kui laeva-(8) ja bussireisijate(9) õigusi käsitlevad määrused vastavalt 2012. aasta detsembris ja 2013. aasta märtsis jõustuvad, saab EList maailma esimene ühtne ala, kus reisijaõigused kehtivad kõigi transpordiliikide suhtes; märgib, et kõik liikmesriigid peavad nüüd rakendama asjakohaseid ELi õigusakte täiel määral, kooskõlastatult ja koordineeritult, tagamaks, et liidu reisijateveo poliitika kujundataks strateegia poolest üheliigilisele transpordile keskenduvalt poliitikalt ümber ühendvedu toetavaks poliitikaks;

78.  palub komisjonil luua uued suhtlusmudelid, mis ühendaksid reisijaid esindavaid asutusi, vedajaid ja transpordisektori sidusrühmi, et edendada ühendvedude teostamise põhimõtet;

79.  palub liikmesriikidel rongi- ja bussitranspordi määruse kohaldamisalas püüda igati loobuda erandite kasutamisest, et lihtsustada reisimist ühendvedude abil reisijate õigusi silmas pidades;

80.  rõhutab, et ühendvedusid tuleks hõlbustada jalgrataste, ratastoolide ja lapsevankrite transportimise abil kõikides transpordiliikides ja teenustes, kaasa arvatud piiriülestel ja pikamaaühendustel ning kiirrongides;

81.  palub komisjonil moodustada ühendvedusid hõlmav sidusrühm, kes annab käesoleva määruse ühendvedudele kohaldamise küsimuste korral nõuandvat abi;

82.  julgustab tööstusharu töötama välja selget ja teabevahetuse seisukohalt kõigile juurdepääsetavat taristut otsepiletite (üks veoleping katab mitut reisietappi ühe transpordiliigi piires) ja ühtsete piletite (millega sõlmitakse veoleping ühendvedudel põhineva reisi jaoks) pakkumiseks, eriti kiipkaartide pakkumiseks; viitab sellega seoses raudteemäärusele, mille kohaselt tuleb elektroonilisi reisiteabe- ja broneerimissüsteeme kohandada ühiste standarditega, et võimaldada reisiteabe- ja piletimüügiteenuste osutamist kogu ELis;

83.  nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks pingutusi Euroopa mitmeliigilise reisiplaneerimisvahendi väljatöötamiseks, mida peetakse arukate transpordisüsteemide rakendamise põhiteguriks, et tagada reisijatele „uksest ukseni” transpordiga, sealhulgas reisi hinna ja kestusega seotud teave, ning kutsub liikmesriike üles kõrvaldama koos komisjoniga olemasolevaid takistusi avalikele transpordiandmetele juurdepääsul ja andmete edastamisel, ilma seejuures piisavat andmekaitse taset kahjustamata;

o
o   o

84.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 229, 31.7.2012, lk 122. (2) ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 42. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0453. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0099. (5) Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiv 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta (EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59). (6) Kohtuotsusega Sturgeon kehtestati hüvitamise kohustus üle kolme tunni pikkuse hilinemise korral. Sellel on oluline rahaline mõju lennuettevõtjatele ja tagajärjed reisijatele (tühistamised, lendude vähendamine jne). Kohtuotsuse tagajärgi on vaja seega kriitiliselt kontrollida. (7) Möödunud aastate kogemuste põhjal võib öelda, et näiteks lennutranspordis suurendatakse kurtide reisijate arvu lennuettevõtjate hulgas erinevalt, selle põhjused ei ole selged. Vt sellega seoses komisjonile esitatud kirjalikku küsimust E-005530/12. (8) ELT L 334, 17.12.2010, lk 1. (9) ELT L 55, 28.2.2011, lk 1.

1.Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta otsus Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – nõukogu (COM(2011)0473 – C7-0258/2011 – 2011/2203(DEC))

P7_TA(2012)0372 A7-0301/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet (COM(2011)0473 – C7-0258/2011)(2),

–  võttes arvesse nõukogu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2010. aastal tehtud siseauditite kohta,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2010 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4), milles kinnitatakse 2010. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse oma 10. mai 2012. aasta otsust(5), millega lükatakse edasi 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine, ning sellele lisatud resolutsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147,

–  võttes arvesse nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsust nr 31/2008 nõukogu liikmete esindajate sõidukulude hüvitamise kohta(7),

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(8),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A7-0301/2012),

1.  ei anna heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele nõukogu 2010. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – nõukogu (COM(2011)0473 – C7-0258/2011 – 2011/2203(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvet(9),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet (COM(2011)0473 – C7-0258/2011)(10),

–  võttes arvesse nõukogu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2010. aastal tehtud siseauditite kohta,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2010 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(11),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(12), milles kinnitatakse 2010. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse oma 10. mai 2012. aasta otsust(13), millega lükatakse edasi 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine, ning sellele lisatud resolutsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(14), eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147,

–  võttes arvesse nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsust nr 31/2008 nõukogu liikmete esindajate sõidukulude hüvitamise kohta(15),

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(16),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A7-0301/2012),

A.  arvestades, et „kodanikel on õigus teada, kuidas nende tasutavaid makse kulutatakse ning kuidas poliitilistele organitele usaldatud võimu kasutatakse”(17);

B.  arvestades, et nõukogul kui liidu institutsioonil peab olema liidu kodanike ees vastutus liidu rahaliste vahendite kasutamise osas;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament on ainus otse valitud liidu institutsioon ja ta vastutab liidu üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise eest;

1.  juhib tähelepanu Euroopa Liidu toimimise lepinguga Euroopa Parlamendile antud rollile seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega;

2.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 335 kohaselt esindab „iga institutsioon liitu (…) oma haldusliku iseseisvuse alusel oma tegevusalaga seotud küsimustes”, seega võib öelda – finantsmääruse artiklit 50 arvestades –, et iga institutsioon on ise vastutav oma eelarve täitmise eest;

3.  tuletab meelde, et vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artiklile 77 „sätteid, mis reguleerivad Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmise menetlust, kohaldatakse ka järgmiste heakskiidu andmise menetluste suhtes: [...]

Kontrollikoja arvamus nõukogu kohta 2010. aastat puudutavas kinnitavas avalduses

4.  rõhutab, et kontrollikoda kritiseeris 2010. aastat käsitlevas aruandes ettemaksete tegemise tõttu „Residence Palace’i” ehitusprojekti rahastamist (punkt 7.19); märgib, et kontrollikoja tähelepaneku kohaselt tegi nõukogu aastatel 2008–2010 ettemakseid kokku 235 000 000 eurot; märgib, et makstud summad võeti alakasutatud eelarveridadelt; juhib tähelepanu sellele, et „alakasutatud” on poliitiliselt korrektne termin, mille all mõeldakse eelarvesse kantud liigseid vahendeid; rõhutab, et 2010. aastal suurendas nõukogu eelarverida „Kinnisavara omandamine” 40 000 000 euro võrra;

5.  võtab teadmiseks nõukogu selgituse, et assigneeringud tehti kättesaadavaks ümberpaigutustega, milleks andsid loa eelarvepädevad institutsioonid vastavalt finantsmääruse artiklites 22 ja 24 sätestatud korrale;

6.  jagab kontrollikoja seisukohta, et selline menetlus ei ole kooskõlas eelarve õigsuse põhimõttega, ehkki üürimaksetes on raha kokku hoitud;

7.  võtab teadmiseks nõukogu vastuse, et suulise tõlke ja delegatsioonide sõidukulude eelarveread peaksid olema paremas kooskõlas tegeliku kasutusega, ning nõuab eelarve paremat kavandamist, et edaspidi praegust tava vältida;

8.  tuletab kontrollikojale meelde Euroopa Parlamendi nõudmist, et kontrollikoda korraldaks nõukogu järelevalve- ja kontrollisüsteemide põhjaliku hindamise, sarnaselt hindamistega, mille kontrollikoda tegi eelarveaasta 2010 aruande koostamise käigus Euroopa Kohtu, Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Andmekaitseinspektori kohta;

9.  kordab, et eelarve täitmise tõhus kontroll on väga vastutusrikas ülesanne, mille täitmine sõltub täielikult nõukogu ja parlamendi vahel tõketeta toimivast institutsioonidevahelisest koostööst;

Lahendamata küsimused

10.  peab kahetsusväärseks 2007., 2008. ja 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses nõukoguga esinenud jätkuvaid probleeme, mis tulenesid nõukogu soovimatusest pidada avatud ja ametlikku dialoogi eelarvekontrollikomisjoniga ja vastata selle komisjoni küsimustele; tuletab meelde, et parlament keeldus andmast heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele nõukogu 2009. aasta eelarve täitmisel 10. mai 2011. aasta(18) ja 25. oktoobri 2011. aasta(19) resolutsioonides märgitud põhjustel;

11.  märgib, et on saanud rea dokumente 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse jaoks (2010. aasta lõplikud finantsaruanded, sh raamatupidamise aastaaruanne, finantstegevuse aruanne ja 2010. aasta siseauditite kokkuvõte); ootab endiselt, et nõukogu edastaks talle kõik eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse jaoks vajalikud dokumendid (kaasa arvatud 2010. aasta täieliku siseauditi kohta);

12.  tuletab meelde, et eelarvekontrollikomisjoni esimees saatis 31. jaanuaril 2012 nõukogu eesistujariigile kirja(20), milles ta palus nõukogul vastata eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames sellele kirjale lisatud küsimustele;

13.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament esitas oma 10. mai 2012. aasta resolutsioonis tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist (II jagu – Nõukogu) käsitleva otsuse lahutamatu osa, 26 täiendavat eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud küsimust;

14.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu keeldub esitatud küsimustele vastamast;

15.  avaldab ühtlasi kahetsust selle üle, et nõukogu ei võtnud vastu parlamendi kutset tulla koosolekule, kus eelarvekontrollikomisjon arutas heakskiidu andmist nõukogu 2010. aasta eelarve täitmisele;

16.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et nõukogu suhtumine takistab demokraatlikku kontrolli toimimist ning kahjustab läbipaistvust ja aruandekohustust liidu maksumaksjate ees;

17.  väljendab samas heameelt selle üle, et ametis olev eesistuja võttis vastu parlamendi kutse osaleda aruteludel 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportite üle täiskogul 10. mail 2012; jagab arvamust, et oleks soovitatav, kui parlament ja nõukogu jõuaksid esimesel võimalusel kokkuleppele eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ettevalmistamises;

18.  avaldab tänu eesistujariigile Taanile konstruktiivse panuse eest 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajal; kahetseb siiski, et eesistujariik Taani ei suutnud säilitada Hispaania ja Rootsi eesistumise ajal saavutatud tulemusi;

Parlamendi õigus anda eelarve täitmisele heakskiit

19.  toonitab, et ELi toimimise lepingu artiklite 316, 317 ja 319 kohaselt on parlamendil õigus anda eelarve täitmisele heakskiit, mida tuleks tõlgendada selle kontekstist ja eesmärgist lähtudes, milleks on allutada kogu liidu eelarve täitmine ilma eranditeta parlamentaarsele kontrollile ja järelevalvele ning anda eelarve täitmisele heakskiit sõltumatult, mitte ainult komisjoni täidetavale jaole, vaid ka nendele jagudele, mida täidavad teised institutsioonid, nagu on sätestatud finantsmääruse artiklis 1;

20.  märgib, et komisjon teatas oma 25. novembri 2011. aasta vastuses eelarvekontrollikomisjoni esimehe kirjale, et on soovitav, et parlament jätkaks heakskiidu andmist, edasilükkamist või heakskiidu andmisest keeldumist teiste institutsioonide eelarve täitmisele nagu siiani, mistõttu nõukogu erandlik seisukoht on veelgi raskemini mõistetav;

21.  on arvamusel, et igal juhul tuleb anda hinnang nõukogu kui liidu institutsiooni haldusele vaatlusalusel aastal, tagades sellega parlamendi õigused, eeskätt demokraatliku aruandluskohustuse täitmise liidu kodanike ees;

22.  tuletab meelde, et nõukogu kulusid tuleks kontrollida samamoodi nagu muude institutsioonide kulusid, kusjuures selle kontrolli põhielemendid peaksid muu hulgas olema järgmised:

23.  väljendab kahetsust selle üle, et finantsmääruse läbivaatamise läbirääkimistel ei suudetud jõuda kokkuleppele eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse parandamises;

24.  väljendab heameelt seminari korraldamise üle eelarvekontrollikomisjonis, kus käsitletakse parlamendi ja nõukogu eri ülesandeid eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses, et võtta muu hulgas arvesse järgmist: