Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle XVIII jaotist,

–  võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999(1),

–  võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta otsust 2006/702/EÜ ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste kohta(2),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2011. aasta resolutsiooni komisjoni viienda ühtekuuluvusaruande ja ühtekuuluvuspoliitika strateegia kohta pärast 2013. aastat(3),

–  võttes arvesse oma 23. juuni 2011. aasta resolutsiooni ERFi ja teiste struktuurifondide praeguse ja tulevase sünergia kohta tõhususe tõstmiseks(4),

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel(5),

–  võttes arvesse oma 23. juuni 2011. aasta resolutsiooni Euroopa linnade arengukava ja selle tuleviku kohta ühtekuuluvuspoliitikas(6),

–  võttes arvesse oma 23. juuni 2011. aasta resolutsiooni, mis käsitleb eesmärki nr 3: Territoriaalse koostöö väljakutse ning piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö tulevane tegevuskava(7),

–  võttes arvesse oma 7. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni ELi ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika kohta pärast 2013. aastat(8),

–  võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika panuse kohta Lissaboni strateegia ja ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse(9),

–  võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni määrusega (EÜ) nr 1080/2006 (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi) teadus- ja uuendustegevuseks ning teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi raames teadusuuringuteks ja uuendustegevuseks eraldatud vahendite koostoime rakendamise kohta linnades ja piirkondades, samuti liikmesriikides ja liidus(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi avaldatud uuringut „Ühtekuuluvuspoliitika pärast 2013. aastat: seadusandlike ettepanekute kriitiline hindamine”,

–  võttes arvesse eesistujariigi Poola 24.–25. novembri 2011. aasta järeldusi ELi poliitika territoriaalse mõõtme kohta ja tulevase ühtekuuluvuspoliitika kohta(11),

–  võttes arvesse 6. oktoobri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006 (COM(2011)0615),

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (COM(2011)0614),

–  võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2010. aasta teatist „Majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva viienda aruande järeldused: ühtekuuluvuspoliitika tulevik” (COM(2010)0642),

–  võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatist ELi eelarve läbivaatamise kohta (COM(2010)0700) ja selle tehnilisi lisasid (SEC(2010)7000),

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Regionaalpoliitika panus aruka majanduskasvu saavutamisse Euroopa 2020. aasta strateegia raames” (COM(2010)0553),

–  võttes arvesse komisjoni 31. märtsi 2010. aasta teatist „Ühtekuuluvuspoliitika: 2010. aasta strateegiaaruanne 2007.–2013. aasta programmide rakendamise kohta” (COM(2010)0110),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse sõltumatut aruannet pealkirjaga „Ühtekuuluvuspoliitika reformikava. Piirkondlik lähenemine Euroopa Liidu probleemide ja ootustega tegelemiseks”, mille koostas Fabrizio Barca regionaalpoliitika voliniku Danuta Hübneri tellimusel aprillis 2009,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0421/2012),

A.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on vähendada ELi piirkondade vahelisi erinevusi, tugevdades majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on tõhusalt edendanud Euroopa integratsiooni sotsiaalse ja majandusarengu kaudu;

B.  arvestades, et ühissätete määruses sätestatakse ühiseeskirjad, mida kohaldatakse kõigi viie Euroopa rahastamisprogrammi suhtes (Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EARDF), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF)), mis on mõeldud ühtekuuluvus-, maaelu arengu ja kalanduspoliitika rakendamiseks;

C.  arvestades, et ühises strateegilises raamistikus kasutatakse mehhanisme, et kooskõlastada paremini ühissätete määrusega hõlmatud fonde (ERF, ESF, ühtekuuluvusfond, EARDF, EMKF) ja integreerida ühissätete määrusega hõlmatud fonde paremini ELi teiste poliitikavaldkondadega;

D.  arvestades, et territoriaalne mõõde on ühtekuuluvuspoliitika valdkondadevaheline aspekt ja annab Euroopa piirkondadele võimaluse kasutada oma territoriaalset potentsiaali, et töötada ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamise nimel;

E.  arvestades, et territoriaalset ühtekuuluvust tunnistatakse nüüd Lissaboni lepingus ELi peamise eesmärgina;

Põhiprobleemid: territoriaalse eesmärgi tõhustamine

1.  tunnistab, et lihtsustatud mitmetasandiline juhtimissüsteem on ühtekuuluvuspoliitika otsustusprotsessi lahutamatu osa, kus koostöö on vajalik kõigis etappides Euroopa, riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil Euroopa rahastamisprogrammide kavandamisel, arendamisel ja teostamisel; kutsub komisjoni üles tagama, et see väljendub selgete ja hästisõnastatud partnerluslepingute väljatöötamises;

2.  rõhutab, kui oluline on rahastamisprogrammide ettevalmistamisel, rakendamisel ja nende üle järelevalve teostamisel liikmesriikide, piirkondade ja kohalike ametiasutuste jaoks koostatud Euroopa tegevusjuhis; tunnistab, et sellise koostöö saavutamiseks on oluline tagada, et otsused langetatakse võimalikult kodanikulähedasel tasandil;

3.  rõhutab, et kuigi ELis on lähenemise vallas tehtud olulisi edusamme, esineb ELi piirkondade vahel endiselt ebavõrdsust (näiteks juurdepääsetavuse küsimuses) ning see suureneb pidevalt; rõhutab asjaolu, et ühtekuuluvuspoliitika eelarve peab jääma pärast 2013. aastat vähemalt praegusele tasemele, et tagada abi jätkuv jõudmine kõikidesse majanduslikku ja sotsiaalset tuge vajavatesse ELi piirkondadesse;

4.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle keskenduda ühtekuuluvuspoliitika mõõdetavatele tulemustele, et suurendada investeeringute jätkusuutlikkust ja tagada rahastamisprogrammide tõhusus; rõhutab, et tulemustele orienteeritud süsteemile keskendudes tuleb silmas pidada paindlikkust nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, võttes arvesse lihtsustamist, programmitöö prioriteete ja partnerlust, et muuta tulemustele orienteeritud süsteemid piirkonnaspetsiifilisteks;

5.  kiidab heaks ühissätete määruses esitatud komisjoni üldised ettepanekud, mille eesmärk on vähendada halduskoormust; rõhutab seetõttu, et eeskirjad, kontroll ja kõlblikkuskriteeriumid peavad olema algusest peale selged ning et haldusmenetlusi on võimalik edukalt lihtsustada rahaliste vahendite eraldamise ühtse lähenemisviisi abil;

6.  rõhutab, kui oluline on tagada ühtekuuluvuspoliitika kujundamisel ja elluviimisel õiglane tasakaal vajaliku vahendite kasutamise kontrolli ja nende tõhususe vahel;

7.  rõhutab vajadust tagada paindlik suhtumine kohalike ja piirkondlike eesmärkide püstitamisse, kaasates piirkondliku tasandi sidusrühmad kõigil tasanditel, et tagada, et Euroopa rahastamisprogrammidega vastatakse sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse kaotamise vajadusele;

8.  rõhutab, et paindlikkus peaks tähendama ka arvukamate projektide rahastamist ühissätete määrusega hõlmatud eri fondide üleselt, sest selline suurem paindlikkus aitab lihtsustada projektide teostamist ning suurendab Euroopa rahastamise täiendavust ja valdkondadevahelisust;

9.  toonitab, et territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgid on lahutamatult seotud majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega, ning tunnistab, et ühtekuuluvuspoliitika võib osutuda strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel – eelkõige tööhõive, hariduse ja vaesuse vähendamise valdkondades – äärmiselt oluliseks, kuna see annab Euroopa majanduskasvu strateegiale territoriaalse mõõtme;

10.  rõhutab, et strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega tegeledes tuleks kaaluda ka muude rahastamisprogrammide (nt Horisont 2020) kasutamist, võimaluse korral koos ühtekuuluvuspoliitika vahenditega;

11.  tunnistab, et suurem tähelepanu linnadele ja linnapiirkondadele suurendab majanduskasvu;

12.  rõhutab, kui oluline on tugevdada olemasolevaid linnade ja maapiirkondade vahelisi sidemeid ning luua uusi kontakte; toonitab, et see eeldab suurt tööd mitmel tasandil ning maa- ja linnapiirkondade sidusrühmade koostööd, kusjuures partnerluste ja võrgustike edendamisega tuleb luua soodsad tingimused selleks, et ergutada maapiirkondade osalemist asjaomase funktsionaalse geograafilise üksuse ühendatud tegevuses;

13.  toonitab vajadust seostada omavahel tulemuslikumalt territoriaalse koostöö programme ja territoriaalseid strateegiaid ning rõhutab Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse potentsiaalset osatähtsust selles küsimuses;

14.  rõhutab, et need piirkonnad määratakse liikmesriigi tasandil, kuna ELi linnad ja linnapiirkonnad on erinevad nii oma suuruse ja vahendite kui ka sotsiaalsete ja majanduslike aspektide poolest;

15.  rõhutab, et territoriaalne ühtekuuluvus tähendab ka territooriumisisest ühtekuuluvust, sh tagamist, et majandusse panustab kogu piirkond, mitte ainult suured linnad; toonitab, et maapiirkondades asuvate väikeste ja keskmise suurusega linnade potentsiaal anda piirkonna arengusse oluline panus ei tohiks jääda tähelepanuta;

16.  rõhutab, et selleks, et tegeleda territoriaalse ühtekuuluvuse valdkondadevaheliste küsimustega ning suuta saavutada piirkondlikul tasandil käegakatsutavaid tulemusi ja realiseerida täielikult iga piirkonna potentsiaal, on vaja selgeid ja hästisõnastatud partnerluslepinguid; toonitab, et see on saavutatav ainult kohaliku ja piirkondliku tasandi osalejate kaasamise korral, et kõik osalised saaksid programmide ettevalmistamisele ja elluviimisele kaasa aidata; rõhutab, et see on eriti oluline juhul, kui eesmärk on toetada spetsiifiliste probleemidega piirkondi, nagu piiriülesed, mägipiirkonnad ja saared ning äärepoolseimad piirkonnad;

Euroopa fondide parem integreerimine aastatel 2014–2020

17.  tunneb heameelt ühissätete määruses esitatud ettepanekute üle, milles ergutatakse rahastamisprogramme paremini kooskõlastama ja integreerima, et tagada fondide suurem mõju ja territoriaalse mõõtme suurem esindatus ühtekuuluvuspoliitikas ajavahemikul 2014–2020;

18.  rõhutab, et Euroopa rahastamise tõhusam ja integreeritum territoriaalne käsitus koos suutlikkuse piisava suurendamise ning sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna partnerite kaasamisega kohalikul ja piirkondlikul tasandil nii linna- kui ka maapiirkondades aitab tagada, et rahalised vahendid suunatakse Euroopa pikaajaliste sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisse;

19.  rõhutab, et parem ühtlustamine ühtekuuluvuspoliitika ja ühissätete määruses osutatud teiste poliitikavaldkondade vahel võimaldab Euroopa piirkondadel jätkata majandusarengut, kasutades selleks oma tugevaid külgi;

20.  toob näiteks Walesi asutuse Wales European Funding Office (WEFO) ja selle kavatsuse integreerida Euroopa fondid Walesis, luues selleks ühtse portaali, mis võimaldab juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud fondidele; rõhutab WEFO portaali potentsiaali hõlmata ühist platvormi, millel on kõigi ühissätete määruses käsitletud fondide puhul ühtne rakendus-, makse-, järelevalve- ja hindamisprotsess; rõhutab, et selline käsitus võimaldaks potentsiaalset koostoimet lihtsamalt märgata ja rahavooge integreerida, aidates seeläbi ühtlustada ja lihtsustada Euroopa rahaliste vahendite taotlemise protsessi;

21.  rõhutab, et võttes arvesse ühissätete määrusega hõlmatud fondide ja teiste rahastamisprogrammide (nt Horisont 2020, LIFE+) ühiseid omadusi, on võimalik Euroopa rahaliste vahendite tõhusust suurendada fondide võimalikke kattuvusi uurides;

Mehhanismid Euroopa fondide integreerimiseks

22.  tunneb heameelt õigusraamistikku käsitlevate ettepanekute üle, milles keskendutakse kohaliku ja ühtse arengu saavutamisele kogukondlikult juhitud kohaliku arengu, ühiste tegevuskavade ja integreeritud territoriaalsete investeeringute kaudu;

23.  rõhutab, et komisjoni ettepanekute kohaselt tuleb tagada, et kõik investeeringud täiendavad kohalikke vajadusi ega kattu teiste projektidega;

24.  nõuab, et asjaomaste rakendusvahendite puhul (kogukondlikult juhitud kohalik areng, integreeritud territoriaalsed investeeringud ja ühised tegevuskavad) kasutatakse täielikult integreeritud lähenemisviisi, mis võimaldab kohalikel partnerlustel valida vastavalt oma vajadustele nende vahendite eri kombinatsioonide vahel, ning kaalutakse võimalust kohaldada paindlikke korraldusi vahendite koondamiseks, võttes arvesse liikmesriikide ja piirkondade konkreetseid vajadusi;

25.  rõhutab, et esildatud vahendi kohaldamine peaks olema võimalikult lihtne, et vältida kohalike omavalitsuste halduskoormuse suurendamist ja pidada kinni lihtsustamisalastest eesmärkidest;

26.  on arvamusel, et institutsiooniline suutlikkus eri sekkumistasanditel on oluline aspekt, mis tagab territoriaalse lähenemisviisi eduka kohaldamise;

27.  rõhutab nõukogudele edasivolitamise näidet Hollandis, mille raames delegeerivad piirkondlikud asutused rahastamisprogrammide (nt ERF) osasid kohalikele ametiasutustele, mille raames võetakse kohalikul tasandil meetmeid kohalike vajaduste katmiseks; rõhutab, et kohalikele ametiasutustele juhtimispädevuse andmisega kaasneb suurem võimalus kasutada fondide parimat kombinatsiooni, mis on kohandatud kohalike vajaduste järgi; rõhutab, et kuna juhtimisstruktuur on kohalikul tasandil juba paigas, võib see lähenemisviis olla kasulik integreeritud territoriaalsete investeeringute tegemiseks kohalikul tasandil;

Kogukondlikult juhitud kohalik areng

28.  toetab komisjoni ettepanekuid kogukondlikult juhitud kohaliku arengu kohta ühissätete määruse olulise sättena, milles keskendutakse sünergia loomisele kõigi ühissätete määrusega hõlmatud fondide vahel;

29.  peab kõnealust vahendit suurepäraseks, et ergutada kohaliku kogukonna osalejate läbilõike alt-üles suunatud osalust jätkusuutlike territoriaalsete eesmärkide nimel töötamisel; väljendab sellega seoses heameelt haldussuutlikkuse suurendamise üle piirkondlikul ja kohalikul tasandil, eesmärgiga võtta rohkemaid suutlikkuse suurendamise meetmeid, mis parandaksid nii kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kui ka sotsiaalpartnerite osalemist;

30.  tunnistab programmi Leader kui maaelu arengu poliitika rakendamise olulise vahendi minevikus saavutatud edu ning on veendunud, et kogukondlikult juhitud kohaliku arengu kaudu võib see rakendamismehhanism täita olulist osa kohaliku ja piirkondliku tasandi kitsaskohtadega võitlemisel; toetab kogukondlikult juhitud kohaliku arengu kasutamist linnade arenguks;

31.  nõuab, et komisjon selgitaks oma ettepanekuid kogukondlikult juhitud kohaliku arengu kohta rakendusetapis, et võimaldada potentsiaalsetel osalejatel teha täies ulatuses kindlaks kogukondlikult juhitud kohaliku arengu tõenäoline eesmärk, kohaldamisala ja mõju; ootab haldusasutustele mõeldud kogukondlikult juhitud kohaliku arengu juhendi avaldamist;

32.  tunnustab edusamme, mida kalanduse kohalikud tegevusrühmad on teinud alates 2007. aastast koostöös programmi Leader kohalike tegevusrühmadega näitena selle kohta, kuidas kogukondlikult juhitud kohaliku arengu raames võiks tulevikus kohalikul tasandil kombineerida rahalisi vahendeid ühissätete määrusega hõlmatud fondide seast; rõhutab Taani 11 kohaliku partnerluse näidet, mis kasutavad nii EARDFi (Leader) kui ka Euroopa Kalandusfondi (neljas telg) samasuguse rakendussüsteemi ja juhtimisega projektide rahastamiseks;

33.  rõhutab vajadust vaadelda selliseid näiteid, nagu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahendite integreeritud kasutamine kogukondlikult juhitud kohaliku arengu kaudu tulevases programmitöö perioodis võimalusena luua sünergiat kõigi ühissätete määrusega hõlmatud fondide vahel;

Ühised tegevuskavad

34.  toetab ühissätete määruses esitatud ettepanekuid võtta kasutusele ühised tegevuskavad, et võimaldada projektirühmade rahastamist rohkem kui ühe rakenduskava raames;

35.  tunnustab ühiseid tegevuskavasid positiivse sammuna tulemuspõhise juhtimise suunas, kooskõlas 2013. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika ühe üldeesmärgiga;

36.  rõhutab, kui oluline on tagada, et neid vahendeid arendatakse kõrvuti kogukondlikult juhitud kohaliku arengu vahendiga, tagamaks, et kogukondlikult juhitud kohalik areng muutub enamaks kui pelgalt strateegiliseks vahendiks kohaliku suutlikkuse arendamiseks, ilma et see oleks omaette investeerimiseesmärk, ning edendatakse muu hulgas sotsiaalset kaasatust ja võitlust vaesuse vastu;

37.  nõuab, et selgitatakse ühiste tegevuskavade kohaldamisala ja kaasamist ning selgitatakse, kas neid kasutatakse terve programmi või ainult programmiosade rakendamiseks;

38.  tunnistab, et ühised tegevuskavad võivad pakkuda tõhusat abi noorte tasakaalustatud viisil integreerimiseks tööturule; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et vältida tuleks liiga pikki otsustusprotsesse ja haldusmenetlusi;

Integreeritud territoriaalsed investeeringud

39.  tunneb heameelt ettepanekute üle integreeritud territoriaalsete investeeringute kohta, mis võiks anda linnadele võimaluse vastata oma erivajadustele, tuginedes rahalistele vahenditele, mis on pärit rohkem kui ühest prioriteetsest teljest, et rakendada rakenduskavasid ühtsel viisil;

40.  tunneb heameelt integreeritud territoriaalsete investeeringute kohaldamisala ja vahendi potentsiaali täiendava selgitamise üle, mida – kui see vastab kohalikele vajadustele – kasutatakse ka väljaspool linnapiirkondi ja linnalähedastes piirkondades, kasutades kõiki ühissätete määrusega hõlmatud fonde; rõhutab, et tagada tuleb integreeritud territoriaalsete investeeringute kooskõla piirkondliku säästva arengu strateegiatega, et parandada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust mitte ainult piirkondade vahel, vaid ka piirkondade linna- ja linnaväliste alade vahel;

41.  tõstab esile integreeritud territoriaalsete investeeringute esildatud mudeli näite Manchesteri linnastus, mis kaasab võimalikult paljudest asjaomastest allikatest pärit rahalised vahendid, et muuta investeeringud tulusamaks; rõhutab asjaolu, et selle mudeli arendamine kestab veel ja seda võidakse kasutada sellise strateegia toetamiseks, mis pakub linnapiirkonnale palju majanduslikke ja sotsiaalseid hüvesid; rõhutab, et esildatud integreeritud territoriaalsete investeeringutega ühendatakse ERFi prioriteedid ESFi meetmetega ning, võttes arvesse ERFi suuremat tähelepanu VKEdele ja innovatsioonile, on integreeritud territoriaalsete investeeringute abil tulevikus võimalik luua sidemeid Horisont 2020 projektidega;

Rahastamisvahendid

42.  tunneb heameelt komisjoni ettepanekute üle kasutada rohkem rahastamisvahendeid ja laiendada nende kohaldamisala lihtsamate ja selgemate eeskirjade koostamise kaudu, et tagada suurem tõhusus kõigi viie ühissätete määrusega hõlmatud fondi puhul;

43.  rõhutab rahastamisvahendite, sh mikrokrediidi potentsiaali teha alternatiivsed rahastamisallikad kättesaadavaks paljudele osalejatele, et täiendada traditsioonilisi rahastamismeetodeid; rõhutab, et tulevases rahastamisraamistikus peaks rahastamisvahendite abil olema võimalik hankida rahalisi vahendeid erasektorist ning pakkuda paindlikkust liikmesriikidele ja piirkondadele, et need saaksid kohandada sihtsektoreid ja rakendamismeetodeid nende erivajadustele;

44.  rõhutab, et rahastamisvahendeid kui ettevõtete, avaliku sektori organisatsioonide ja haridusasutuste vahelist koostööd võimaldavaid mehhanisme tuleks ergutada seeläbi, et töötatakse välja rahastamise integreeritud lähenemisviis;

Ühissätete määrusega hõlmatud fondide integreerimine teiste ELi poliitikavaldkondade ja vahenditega

45.  peab tervitatavaks partnerluslepingute ühises strateegilises raamistikus tehtud ettepanekuid kaaluda ühissätete määrusega hõlmatud fondide ja muude rahastamisprogrammide, nagu ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi (varem FP7, nüüd Horisont 2020), LIFE + ja Euroopa Ühendamise Rahastu võimalikku omavahelist integreerimist;

46.  tunnistab, et kui sellised rahastamisprogrammid nagu Horisont 2020 on keskendunud eeskätt tippsaavutustele, on struktuurifondid olnud edukad suutlikkuse suurendamisel, pakkudes rahalisi vahendeid ettevõtete või organisatsioonide loomiseks, mis on seejärel liikunud edasi, et saada partneriteks Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi või konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi projektides;

47.  rõhutab, et olemasolev koostoime ühissätete määrusega hõlmatud fondide ja Horisont 2020 vahel tähendab, et mõlemast allikast pärit rahalisi vahendeid võiks kasutada täiendavate temaatiliste eesmärkide saavutamiseks;

Tööhõive ja sotsiaalvaldkonna aspektid

48.  rõhutab, et tööhõive- ja sotsiaalpoliitikal on oluline osa jätkusuutliku ja sotsiaalselt tasakaalustatud territoriaalse arengu kujundamisel ning need poliitikasuunad aitavad suurel määral kaasa piirkondlike erinevuste vähendamisele ja kõikide kodanike heaolu parandamisele, pakkudes samal ajal neile võrdseid võimalusi;

49.  toonitab, et vaesusega võitlemine hõlmab tõrjutusega võitlemist ja väikese rahvastikutihedusega või vananeva elanikkonnaga maapiirkonnad peavad tulema toime ebapiisavate tervishoiuteenustega, mida võib teataval määral leevendada lairibatehnoloogia parem kättesaadavus ja telemeditsiini edendamine;

50.  on arvamusel, et territoriaalne lähenemisviis peaks olema tõhus mehhanism VKEde toetamiseks uute kestlike töökohtade loomisel ning kutseõppeprogrammide loomisel või arendamisel; on arvamusel, et majanduskasvu ja tööhõive edendamise eesmärki kandva ettevõtluse ning potentsiaali kasutuselevõtt võib toimida piirkondade halduspiiride üleselt, ja kutsub liikmesriike üles parandama olemasolevaid tingimusi uute ettevõtjate jaoks, et kasutada paremini ära nende suurt potentsiaali uute kestlike töökohtade loomisel;

51.  toonitab, kui tähtis on luua tugev sünergia ühtekuuluvuspoliitika ja muude ELi poliitikasuundade vahel, et tagada ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkus praeguste tööhõive- ja sotsiaalprobleemidega tegelemisel;

52.  juhib tähelepanu sellele, et territoriaalse koostöö ja makropiirkondade strateegiad võivad olla kasulikud vahendid piirkondlike erinevuste (nt juurdepääs haridusele ja tööhõivele) kindlakstegemiseks ja selliste erinevuste vastu võitlemiseks ning Euroopa piirkondade omavahelise lähenemise edendamiseks;

53.  on arvamusel, et töötajate ja noorte koolilõpetajate vabatahtlik liikuvus ELis võib olla lahendus piirkondlikule ja kohalikule tööjõupuudusele, ning innustab liikmesriike ja piirkondi kasutama sellist liikuvust tõhusamalt, et ergutada territoriaalset arengut ja ühtekuuluvust;

54.  on arvamusel, et väga oluline on kooskõlastada meetmeid, mida ESF toetab poliitika eri tasanditel, et võimaldada tõhusa territoriaalse lähenemisviisi kasutamist; peab eriti oluliseks luua side haridusalaste teenuste ja rajatiste ning kohaliku tööturu vajaduste vahele;

55.  on arvamusel, et eriti tähtis on edendada liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamist seoses territoriaalse arengu ulatusliku ja efektiivse pikaajalise kavandamisega ning edendada inimväärset ja kestlikku tööhõivet, et ennetada vaesust ja töötust ning võidelda nende vastu;

o
o   o

56.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25. (2) ELT L 291, 21.10.2006, lk 11. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0316. (4) ELT C 390 E, 18.12.2012, lk 27. (5) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 89. (6) ELT C 390 E, 18.12.2012, lk 10. (7) ELT C 390 E, 18.12.2012, lk 18. (8) ELT C 371 E, 20.12.2011, lk 39. (9) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 120. (10) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 104. (11) Eesistujariik Poola järeldused ELi poliitika territoriaalse mõõtme ja tulevase ühtekuuluvuspoliitika kohta „Ühtse, territoriaalselt diferentseeritud ja institutsiooniliselt aruka lahenduse suunas ELi probleemidele”, 24.–25. november 2011, Poznań.