Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2012/2026(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0408/2012

Esitatud tekstid :

A7-0408/2012

Arutelud :

PV 14/01/2013 - 25
CRE 14/01/2013 - 25

Hääletused :

PV 15/01/2013 - 9.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0006

Vastuvõetud tekstid
PDF 256kWORD 53k
Teisipäev, 15. jaanuar 2013 - Strasbourg
Aafrika Sarve piirkonda käsitlev ELi strateegia
P7_TA(2013)0006A7-0408/2012

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2013. aasta resolutsioon Aafrika Sarve piirkonda käsitleva ELi strateegia kohta (2012/2026(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 10. mai 2012. aasta resolutsiooni merepiraatluse kohta(1),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni olukorra kohta Somaali poolsaarel(2),

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni ühise välis- ja julgeolekupoliitika 2008. aasta aruande kohta(3),

–  võttes arvesse oma 11. mai 2011. aasta resolutsiooni ühise välis- ja julgeolekupoliitika 2009. aasta aruande kohta(4),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2012. aasta resolutsiooni nõukogu aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta(5),

–  võttes arvesse nõukogu 14. novembri 2011. aasta järeldusi Somaali poolsaare kohta ja eelkõige järelduste lisas esitatud strateegilist raamistikku,

–  võttes arvesse Euroopa julgeolekustrateegiat ning Euroopa Ülemkogule esitatud kõrge esindaja ja komisjoni 14. märtsi 2008. aasta dokumenti „Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek”,

–  võttes arvesse ELi valimiste vaatlusmissiooni lõpparuannet Etioopias 23. mail 2010. aastal toimunud valimiste kohta,

–  võttes arvesse, et 1. augustil 2012. aastal võtsid riigi põhiseadusliku kogu 825 liiget vastu Somaalia põhiseaduse; võttes arvesse Somaalia uue presidendi demokraatlikku valimist 11. septembril 2012 kui üleminekuprotsessi osa,

–  võttes arvesse nõukogu 1. detsembri 2011. aasta ja 23. juuli 2012. aasta järeldusi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone olukorra kohta Somaalias, eelkõige resolutsiooni 2067 (2012),

–  võttes arvesse Aafrika Liidu missiooni Somaalias (AMISOM) ja selle 5. jaanuari 2012. aasta strateegilist kontseptsiooni kohaloleku tagamise kohta neljas sektoris ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2036 (2012), milles nõutakse, et Aafrika Liit suurendaks AMISOMi sõjaväelaste arvu 12 000-lt maksimaalselt 17 731-ni, mille alla kuuluksid nii sõjavägi kui ka väljaõpetatud politseiüksused,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1820 (2008) naiste, rahu ja julgeoleku kohta,

–  võttes arvesse ÜRO 25. jaanuari 2011. aasta aruannet ja selle 25 ettepanekut, mille esitas Jack Lang, ÜRO peasekretäri erinõunik Somaalia rannikuvetes toimuva piraatlusega seotud õigusküsimustes; võttes arvesse Jack Langi järelaruandeid, sh 15. juuni 2011. aasta aruannet spetsiaalsete piraatlusevastaste Somaalia kohtute loomise korra kohta, ja peasekretäri 20. jaanuari 2012. aasta aruannet spetsiaalsete piraatlusevastaste kohtute kohta Somaalias ja teistes piirkonna riikides,

–  võttes arvesse Aafrika ja ELi ühisstrateegiat,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust (A7-0408/2012),

A.  arvestades, et Aafrika Sarve piirkond on üks kõige rohkem toidupuuduse all kannatavaid piirkondi maailmas ja miljonid selles piirkonnas elavad inimesed on alatoidetud ja näljaohus; arvestades, et selles geograafilises piirkonnas on riike, mis kuuluvad madalaimate tervisestandarditega riikide hulka; arvestades, et see on ka üks maailma vaesemaid piirkondi ja üks nende seast, kus riigivalitsemine on äärmiselt puudulik; arvestades, et inimeste ebaturvalisus ja eelkõige toiduga kindlustamatus halvendavad veelgi rasket humanitaarkriisi selles piirkonnas; arvestades, et rahvusvaheline kogukond ei ole suutnud võtta ennetavaid meetmeid, et tegeleda inimeste julgeoleku, põua ja näljahäda probleemidega;

B.  arvestades, et piirkonna ajaloos on olnud palju konflikte ning et konfliktid, vaesus ja arengus mahajäämus on omavahel seotud; arvestades, et säästvat arengut ei ole võimalik saavutada olukorras, mida iseloomustavad pinged, relvastatud konfliktid ja ebastabiilsed valitsusasutused, samal ajal toimivad vaesus ja arengus mahajäämus konflikte põhjustavate teguritena; arvestades, et kliimamuutused võivad veelgi halvendada olukorda piirkonnas, kus rängad põuad on juba sagenenud;

C.  arvestades, et pikaajalisel ebastabiilsusel Aafrika Sarve piirkonnas on tagajärjed naaberriikide ja terve maailmajao julgeolekule ning piirkonnas paiknevaid terrorivõrgustikke arvestades võib see kahjustada teiste piirkondade, nagu Euroopa, Araabia poolsaare ja Lõuna-Aasia julgeolekut;

D.  arvestades, et kindlusetuse, ebastabiilsuse, vaesuse ja kehva valitsemise nõiaringi saab edukalt ja tõhusalt murda üksnes tervikliku lähenemisviisiga, mis on suunatud säästval moel arengu saavutamisele piirkonna riikides; arvestades, et Aafrika Sarve piirkond on näide arengu ja julgeoleku vahelisest seosest, kuna seal lokkab kuritegevus, eriti terrorism ja piraatlus, äärmise vaesuse ja halva valitsemise või keskvalitsuse puudumise tagajärjel;

E.  arvestades, et Euroopa ja laiem rahvusvaheline üldsus on huvitatud julgeolekuolukorrast Aafrika Sarve piirkonnas kolmest aspektist lähtuvalt: esiteks rahvusvahelise terrorismi oht ning piraatlusest ja inimröövidest saadud vahendeid suunatakse terroriorganisatsioonidele; teiseks, majanduslik oht rahvusvahelisele kaubandusele ja vajadus aidata kaasa laevade ohutule läbisõidule; ning kolmandaks, vajadus abistada ÜROd tema eesmärkide saavutamisel, näiteks Maailma Toiduprogrammi laevade kaitsmine selles piirkonnas;

F.  arvestades, et ELi tähelepanu piirkonna suhtes tuleneb nii selle geostrateegilisest tähtsusest kui ka tahtest toetada Aafrika Sarve piirkonna elanikke ning tuua nad välja vaesusest; arvestades, et selle saavutamiseks ja kestva rahu tagamiseks on EL võtnud endale kohustuse toetada jõupingutusi kahel piirkondlikul tasandil, st Valitsustevahelise Arenguameti (IGAD) ja Aafrika Liidu kaudu, ning ka riiklikul tasandil, et kindlustada rahu ja õiglus kaasatuse ja õigusriigi põhimõtete ning inimõiguste austamise alusel;

G.  arvestades, et IGAD on endiselt ebapiisavalt arendatud vahend koostöö, integratsiooni ja julgeoleku edendamiseks piirkondlikul tasandil; arvestades vajadust, et IGAD täidaks keskset rolli Aafrika Sarve piirkonna poliitilises ja julgeolekustruktuuris, aga ka konfliktide ennetamisel ning piirkonna poliitilises ja majanduslikus lõimimises eesmärgiga kohustada piirkonna riike järgima ühist poliitilist ja majanduslikku tegevuskava;

H.  arvestades, et Atlandi ookeanist India ookeanini ulatuv pidev kindlusetuse ja ebastabiilsuse vöönd hoogustaks uimastikaubandust Atlandi ookeani lõunaosas ning Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas ning soodustaks relva- ja inimkaubandust, sest avaneksid uued salakaubateed ja tekiksid võimalused uimastite salakaubaveoks Euroopasse ja Araabia poolsaarele;

I.  arvestades, et riikidevaheline konkurents piirkonnas loodusvarade, eelkõige fossiilkütuste ja vee pärast ning konkurents naftat ja gaasi tootvate riikide vahel saada taristuline juurdepääs sadamatele ning konkurents sisemaariikide vahel merele juurdepääsu pärast võib veelgi õhutada pingeid piirkonnas ja tuua kaasa pideva ebastabiilsuse;

J.  arvestades, et Aafrika Sarve piirkonnas on võimalik rajada pikaajalist ja toimivat stabiilsust ainult tugevate ja vastutusvõimeliste demokraatlike institutsioonide, õigusriigi ja inimõiguste, eelkõige sõnavabaduse austamise ja kogu ühiskonna paremate majanduslike väljavaadete najal;

K.  arvestades, et hädavajalik on aktiivselt toetada stabiilsuse tsoone piirkonnas, võidelda vaesusega ja edendada majanduse taastumist, et aidata sel moel läbikukkunud riike taas jalule; arvestades, et arenguta ei ole võimalik julgeolek ja julgeolekuta ei teki arengut;

L.  arvestades, et al-Shabaabi vägivallateod ning riigivõimu puudumine Somaalias, Somaalia rannikuvetes jätkuvast piraatlusest tulenevad ohud, Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahelised pinged ja võimalikud konfliktid, Abiyei ja Dārfūri piirkondade käärimine, poliitiline üleminek Etioopias pärast peaminister Meles Zenawi surma, Etioopia, Eritrea ja Somaalia vahelised pinged, Eritrea ja Djibouti vahelised pinged ning Issanda vastupanuarmee (LRA) terroristlik tegevus – see kõik muudab Aafrika Sarve piirkonna üheks maailma kõige konfliktiohtlikumaks piirkonnaks, mille tagajärgedeks on tohutud inimkannatused, inimeste riigisisene ümberasustamine, humanitaarkriiside halvenemine ning jätkusuutliku sotsiaalse ja majandusliku arengu, aga ka demokraatia ja õigusriikluse takistamine;

M.  arvestades, et sedavõrd, kui Somaalias tehakse edusamme al-Shabaabi vastu võitlemisel, suureneb oht, et terroristlik tegevus ja destabiliseerimine võib kanduda edasi Somaalia teistesse osadesse või Aafrika kaugematesse piirkondadesse, mis seni olid jäänud puutumata;

N.  arvestades, et jätkuv poliitiline ebastabiilsus ja konfliktid Somaalias on praktiliselt hävitanud kõik piirkonna jätkusuutliku majandusliku arengu väljavaated; arvestades, et stabiilsete demokraatlike ja majanduslike väljavaadete puudumine elanike ja eriti noorte jaoks ning samal ajal ka demokraatia, õigusriigi, valitsemise ja inimeste julgeoleku puudumine on viljakaks pinnaseks kuritegevusele, sh piraatlusele ja uimastikaubandusele, ning soosib selliseid terroristlikke rühmitusi nagu al-Shabaab; arvestades, et ülioluline on käsitleda selliseid küsimusi terviklikult, kasutades kõiki ELi välistegevuse vahendeid, ning kõikide selliste meetmete täienduseks luua spetsiaalsed piraatlusevastased Somaalia kohtud, kui Somaalias on kehtestatud toimivad riigistruktuurid;

O.  arvestades, et Somaalia föderaalne üleminekuvalitsus ei ole suutnud luua stabiilset ja kaasavat administratsiooni, kes suudaks edendada riigi eri etniliste ja poliitiliste osade vahel konsensust; arvestades, et Somaalia uus valitsus peab saama rahvusvahelise kogukonna täieliku toetuse, et ta saaks tõsiselt tegeleda Somaalia probleemidega ning taastada kestliku poliitilise, demokraatliku, rahvusliku ja sotsiaalse stabiilsuse;

P.  arvestades, et mitme riigi kalalaevad on kaost Somaalias ära kasutanud ja alates 1990. aastast püüdnud kala Somaalia 200 meremiili laiuses vööndis, mis ohustab Somaalia kalurite elatusallikat;

Q.  arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kohaselt on üle kogu Aafrika Sarve piirkonna, peamiselt Kenyas ja Etioopias üle ühe miljoni Somaalia pagulase ning Somaalias 1,3 miljonit riigisisest põgenikku; arvestades, et sisekonflikt, al-Shabaabi terrorism ja järjestikused põuakriisid on peamised põhjused, miks toimub väljaränne ja inimeste ümberasumine, mis oluliselt kahjustab kogu piirkonda;

R.  arvestades, et 20. augustil 2012 toimus Aafrika Sarve piirkonna jaoks kaks väga olulist sündmust: esiteks Etioopia peaministri Meles Zenawi surm ja teiseks üle kahe aastakümne esimese ametliku parlamendi kogunemine Somaalias; arvestades, et uue parlamendi ametisse vannutamine ja Somaalia uue presidendi Hassan Sheikh Mohamudi valimine 10. septembril 2012. aastal olid ajalooliseks hetkeks ja oluliseks sammuks rahu ja julgeoleku tugevdamise suunas ning tõenduseks selle kohta, et olukorda Somaalias on võimalik muuta;

S.  arvestades, et Etioopia, Djibouti, Kenya ja Uganda on sõjaliselt ja poliitiliselt, eelkõige Aafrika Liidu missiooni kaudu Somaalias (AMISOM) toetanud pingutusi saavutada piirkonnas stabiilsus ning teevad rahvusvahelise kogukonna aktiivsel toel tööd selle nimel, et leida piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse tagamiseks toimiv lahendus, mille eest Aafrika vastutaks ja mida aafriklased juhiksid; arvestades, et Aafrika Liit on selles piirkonnas rahu ja stabiilsuse saavutamisel väärtuslik partner;

T.  arvestades, et julgeoleku- ja sõjaline olukord Somaalias on ikka veel ohtlik ja ettearvamatu; arvestades, et AMISOMil on õnnestunud tagasi tõrjuda islamistide relvastatud rühmitust al-Shabaabi ja ta on paigutanud Baidoasse 100 sõdurit; arvestades, et Kenya sekkus hiljuti Somaalia lõuna- ja keskosas sõjaliselt, kuid ei suutnud al-Shabaabi otsustavalt lüüa; arvestades, et Etioopia riiklikud kaitsejõud sekkusid 2012. aasta veebruaris Hiiraani ja Bay piirkonnas; arvestades, et Human Rights Watch on teatanud inimõiguste rikkumistest, piinamistest, omavolilistest kinnipidamistest, massihukkamistest ning ebaseaduslikest kättemaksurünnakutest tsiviilisikute vastu, mida on toime pannud Etioopia sõjavägi ja Somaalia föderaalsele üleminekuvalitsusele lojaalsed relvarühmad; arvestades, et ÜRO sanktsioonide järelevalvega tegelev töörühm on naaberriiki Eritread süüdistanud al-Shabaabile relvade, väljaõppe ja rahalise abi andmises ning seega ÜRO relvaembargo rikkumises;

U.  arvestades, et kuigi kriisi lõpp Somaalias sõltub Aafrika Liidu operatsioonidega riigis saavutatavast stabiilsusest, on see võimalik vaid sotsiaalset ja poliitilist stabiilsust säilitades ja toetades, mis tähendab, et sõjalistes operatsioonides osalevatel pooltel on samuti suur vastutus toetada sõjaliste operatsioonide lõpu järgselt kohalikke omavalitsusi kõigi vajalike vahenditega;

V.  arvestades, et üksnes rahvusvaheliste sõjaliste meetmetega ei ole võimalik tagada julgeolekut, stabiilsust ja püsivat rahu, kui nendega ei kaasne demokraatlikule arengule suunatud programmid;

W.  arvestades, et Etioopia peaministri Meles Zenawi surmal võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed riiklikul ja piirkondlikul tasandil, sest see annab uuele juhtkonnale võimaluse muuta poliitika avatumaks, tühistada repressiivsed seadused ja alustada kõiki kaasavat poliitilist dialoogi demokraatiale üleminekuks; arvestades, et demokraatlikult valitud kaasava valitsuse moodustamine Etioopias on ainus viis tõkestada riigis levivat ebastabiilsust, radikalismi ja rahutusi, mis ohustab Etioopia rolli terrorismivastases võitluses;

X.  arvestades, et 2010. aasta mais toimunud parlamendivalimistel sai Etioopia Rahva Revolutsiooniline Demokraatlik Rinne 547-st valitavast kohast endale 545, mis sundis ELi valimiste vaatlusmissiooni avaldama seisukohta, et valimised ei vastanud rahvusvahelistele standarditele;

Y.  arvestades, et Etioopia saab Ameerika Ühendriikidelt ja Euroopa Liidult rohkem välisabi kui ükski teine Aafrika riik;

Z.  arvestades, et 20 iseseisvusaasta järel president Isaias Afewerki juhtimisel on Eritrea üks maailma kõige repressiivsemaid ja suletumaid riike, kus inimõiguste olukord on äärmiselt kehv, sest oma riigi kodanikke vahistatakse, piinatakse ja tapetakse; arvestades, et 5. juulil 2012. aastal võttis ÜRO Inimõiguste Nõukogu vastu resolutsiooni, milles mõistetakse teravalt hukka inimõiguste jätkuv, laialdane ja süstemaatiline rikkumine Eritrea ametivõimude poolt, arvamus- ja sõnavabaduse ranged piirangud ja kodanike sunniviisiline väeteenistusse võtmine määramata ajaks, samuti nimetatakse resolutsiooniga ametisse eriraportöör inimõiguste olukorra küsimuses Eritreas, et teha lõpp riigi isolatsioonile ning uurida rikkumisi ja neist teada anda; arvestades, et Rootsi ja Eritrea kodakondsusega Dawit Isaak on kohtuotsuseta ja täielikus isolatsioonis olnud Eritreas vangis viimased üksteist aastat;

AA.  arvestades, et 26. septembril 2012. aastal allkirjastasid Sudaani ja Lõuna-Sudaani president kauaoodatud koostöölepingu, millega nähakse ette alustada taas naftatarneid lõunast läbi põhjapiirkonna, demilitariseerida piiri mööda kulgev puhvertsoon, lubada taas piiriülest kaubandust ja mõlema riigi kodanike liikumisvabadust; arvestades, et kaks riiki ei ole veel kokku leppinud Abyei ja teiste vaidlusaluste piirkondade staatuses;

AB.  arvestades, et Lõuna-Sudaan seisab silmitsi tõsiste poliitiliste, majanduslike ja julgeolekualaste probleemidega, eelkõige mis puudutab kogukondadevahelist vägivalda ja tugevate valitsusstruktuuride puudumist; arvestades, et käimasolev kodanike desarmeerimine üldnimetuse all rahu taastamise operatsioon, mis algas 2012. aasta märtsis reageeringuna kogukondadevahelisele vägivallale Junqalī provintsis, on teadaolevalt toonud kaasa relvajõudude vägivalda tsiviilelanike vastu;

AC.  arvestades, et seni ei ole saavutatud rahu Sudaani lääneosas Dārfūris ning lõunapoolsetes provintsides Lõuna-Kordofan ja Sinine Niilus; arvestades, et inimõigusorganisatsioonidelt tuleb jätkuvalt teateid valitsusvägede valimatutest pommirünnakutest tsiviilaladel, kohtuvälistest hukkamistest, omavolilistest vahistamistest, massilisest rüüstamisest ja omandi hävitamisest; arvestades, et jätkuv vägivald on vallandanud kestva ja murettekitava humanitaarkriisi;

AD.  arvestades, et elanikkonnani pääsemine on humanitaarkriiside käsitlemisel Aafrika Sarve piirkonnas endiselt üks suuremaid probleeme;

AE.  arvestades, et Euroopa Komisjon valmistub andma kokku 158 miljoni euro ulatuses humanitaarabi elanikele, kes kannatavad põua käes Aafrika Sarve piirkonna riikides;

AF.  arvestades, et peamised Aafrika Liidu liikmesriigid lubasid Addis Abebas toimunud rahvusvahelisel rahastajate konverentsil eraldada peaaegu 350 miljonit USA dollarit põua tõttu kannatavatele riikidele;

AG.  arvestades, et Aafrika Sarve piirkond ja eriti Somaalia kannatasid põua tõttu ränga näljakriisi all, mille tagajärjeks oli tõsine humanitaarkriis, mis puudutas rohkem kui 12 miljonit piirkonna elanikku, sh üle 7,5 miljoni elaniku Somaalias; arvestades, et näljakriis ei põhjustanud üksnes paljude inimeste ja eelkõige laste surma, vaid tõi kaasa ka suure põgenikevoolu naaberriikidesse Kenyasse ja Etioopiasse; arvestades, et Euroopa Komisjon suurendas humanitaarabi 9 miljonilt eurolt 2008. aastal 46 miljonile eurole 2009. aastal, kuid vähendas siis abisummat 35 miljonile eurole 2010. aastal ja 30 miljonile eurole 2011. aastal; arvestades, et järgnevalt rahaeraldust suurendati 77 miljoni euroni, kuid seda alles pärast 2011. aasta suve ränka põuda;

AH.  arvestades, et Aafrika Sarve piirkonna humanitaarolukorra märgatav paranemine on seotud kõigi teiste liidu eesmärkidega selles piirkonnas ja piirkonda kurnavatele erinevatele konfliktidele kestlike lahenduste leidmisel tuleb seetõttu arvesse võtta riigisiseste põgenike vajadusi ning jätkuvat põgenike kriisi ja selle põhjuseid, sh struktuurilist toiduga kindlustamatust, konflikte ja kliimamõju, samuti tuleb eritähelepanu pöörata kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele, nagu naised ja lapsed;

AI.  arvestades, et piirkonna oluliste abiandjate ja poliitiliste osalejate hulka ei kuulu üksnes tavapärased poliitilised ja arenguvaldkonna osalejad, nagu EL, USA ja sellised rahvusvahelised organisatsioonid nagu ÜRO ja Maailmapank, vaid ka Türgi, Egiptus, Pärsia lahe koostöönõukogu riigid (eriti Katar) ja Islami Koostöö Organisatsioon; arvestades, et Hiina on etendanud peaosa Aafrika Sarve piirkonna infrastruktuurilise arengu ja majandussuutlikkuse edendamisel, andes sihtotstarbelisi sooduslaene, mille tingimuseks ei seata seda, kas riigid viivad ellu tõhusaid reforme, ning mis tihti võimaldavad asjaomases riigis eelisjuurdepääsu loodusvaradele ja turulepääsu;

AJ.  arvestades, et Euroopa Liit on suurim rahvusvahelise abi ja humanitaarabi andja Aafrika Sarve piirkonnas ning aitab kaasa selle piirkonna arengule ja julgeoleku tagamisele nii maismaal kui ka merel;

AK.  arvestades, et turvalise keskkonna loomine kaubanduse ja transpordi jaoks on peamine viis piirkonna stabiilsuse ja arengu tagamiseks nii maismaal kui ka merel;

AL.  arvestades, et ebaseadusliku elevandiluu müügist on Aasia riikide nõudluse tohutu kasvu tõttu saanud üks tähtsamaid sissetulekuallikaid sellistele relvarühmitustele nagu al-Shabaab ja ka ametlikule sõjaväele; arvestades, et CITESi kohaselt on elevantide salaküttimine praegu kõige ulatuslikum viimase kümne aasta lõikes ning alates 1989. aastast on praegu kõige enam registreeritud elevandiluu konfiskeerimisi;

AM.  arvestades, et ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) aruande järgi on Somaalia rannikule toimetatud tohutul arvul ebaseaduslikke saadetisi lekkivate toksiliste jäätmetega, eirates täielikult kohaliku elanikkonna tervist või keskkonnakaitset; arvestades, et sama aruande kohaselt on osa merre visatud jäätmetest pärit Euroopa Liidust ja need avaldavad pöördumatut kahjulikku mõju piirkonna inimeste tervisele ja keskkonnale, mille puhul on tegemist inimõiguste jämeda rikkumisega;

AN.  arvestades, et kõigi kaheksa aastatuhande arengueesmärgi osas ollakse piirkonnas praegu maha jäänud ning ainult kindla poliitilise tahte korral on võimalik teha edusamme nende kolme aasta jooksul, mis on jäänud 2015. aastani;

AO.  arvestades, et irratsionaalsus ja poliitiline äärmuslus areneb nälja ja viletsuse oludes; arvestades, et neliteist kuud pärast seda, kui ÜRO oli ametlikult teatanud XXI sajandi esimesest näljahädast Aafrika Sarve piirkonnas, on humanitaarolukord suhteliselt paranenud, kuid endiselt kriitiline;

AP.  arvestades, et Aafrika Sarve piirkonnas on vaesuse vähendamisel toimunud tagasilööke toidu- ja naftakriiside, aga ka üleilmse majandus- ja finantskriisi ning kliimamuutuste mõju tõttu;

AQ.  arvestades, et FAO hinnangul vajas 2012. aasta märtsis Aafrika Sarve piirkonnas abi üle 8 miljoni inimese, nendest 3,2 miljonit Etioopias, 2,5 miljonit Somaalias, 2,2 miljonit Kenyas ja 180 000 inimest Djiboutis; arvestades, et 2011. aastal vaevles piirkond viimase 60 aasta suurima põua käes, mille tõttu kannatas üle 13 miljoni inimese, kellest sajad tuhanded olid sunnitud oma kodu maha jätma ja kümned tuhanded surid;

AR.  arvestades, et Aafrika Sarve piirkonnas on mõned piirkonna riigid takistanud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tööd süüdlaste kohtu alla andmiseks ja karistamatusega võitlemiseks;

AS.  arvestades, et oma töö jätkamiseks humanitaarabi andmisel ning investeerimiseks taastumisvõimesse Somaalias, Kenyas ja Etioopias, vajab UNICEF 2012. aastal 273 miljonit dollarit, millest ta oli 2012. aasta juuli lõpu seisuga saanud ainult 33%;

Üldine raamistik

1.  kiidab heaks Aafrika Sarve piirkonda käsitleva ELi strateegia ja eelkõige tervikliku lähenemisviisi, mis põhineb julgeoleku- ja stabiilsusprobleemide käsitamisel, õigusriikluse kehtestamisel ja nõuetekohase kohtuprotsessi tagamisel, mille juurde peavad kuuluma toimivaid õiguskaitse mehhanismid ja menetlused ning sõltumatu kohtusüsteem, kusjuures samal ajal tuleb tegeleda ka probleemide sügavamate põhjustega, rakendades selleks selgetel eesmärkidel põhinevaid arengu- ja humanitaarstrateegiaid; nõuab tungivalt, et täielikult rakendataks Aafrika Sarve käsitlev ELi strateegiline raamistik, ning toetab selle viit osa, mille põhialused on järgmised:

rõhutab, et tähtis on edendada kestlikku majanduskasvu piirkonnas ja vähendada vaesust, rahuldades inimeste põhivajadusi;

   i) demokraatlike, vastupidavate ja usaldusväärsete poliitiliste struktuuride loomine kõikides Aafrika Sarve piirkonna riikides;
   ii) koostöö piirkonna riikide, piirkondlike ja rahvusvaheliste osalejate ja organisatsioonidega konfliktide lahendamise nimel, sealhulgas ka nende algpõhjuste käsitlemine;
   iii) selle tagamine, et piirkonna praegune ebakindlus ei ohustaks teiste naaberriikide ega teiste piirkondade ja riikide julgeolekut;
   iv) majanduskasvu suurendamiseks ja vaesuse vähendamiseks tehtavate jõupingutuste toetamine;
   v) piirkondliku poliitilise ja majandusliku koostöö toetamine;

2.  rõhutab, et kestlik lahendus piirkonna arvukatele konfliktidele on edukas üksnes siis, kui sellega kehtestatakse rivaalitsemist ja piirivaidlusi ületavad heanaaberlikkuse põhimõtted, mittesekkumispoliitika ja koostöö riikide vahel, säästev areng koos võrdselt ja õiglaselt jagatud juurdepääsuga ressurssidele ning majanduslike võimalustega kõigile ilma diskrimineerimiseta; märgib, et see nõuab ümberkorraldavaid jõupingutusi rahu tagamisel, vahendamistegevuses ja lepitamisel ning koostöös Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga lõpu tegemist karistamatusele ning rahvusvahelise humanitaarõiguse täielikku järgimist, sealhulgas humanitaarabi takistamatut kättesaadavust elanikele, ja inimõiguste austamist; märgib, et liit peab tihedas koostöös piirkondlike organitega täitma oma rolli nende protsesside toetamisel, väike- ja kergrelvade levikuga võitlemisel ning endiste võitlejate demobiliseerimise, desarmeerimise ja taasintegreerimise hõlbustamisel, kuid rõhutab, et lõppkokkuvõttes on Aafrika Sarve piirkonna elanikud need, kes saavad piirkonnas saavutada kestva rahu, stabiilsuse ja heaolu ning vastutusvõimelise valitsuse ja õigusriigi;

3.  väljendab heameelt asjaolu üle, et ametisse on nimetatud ELi eriesindaja Aafrika Sarve piirkonnas, nagu parlament oma eespool nimetatud 10. mai 2007. aasta resolutsioonis (Somaali poolsaare kohta) nõudis; nõuab, et kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ning komisjon toetaksid aktiivselt ELi eriesindaja tööd, tagades talle piisavad rahalised vahendid ja inimressursid ning vahetu juurdepääsu ÜJKP struktuuridele ja missioonidele ning komisjoni arengu- ja humanitaarabipoliitika struktuuridele ja programmidele; tuletab meelde, et Euroopa Parlament nõudis oma resolutsioonis ka seda, et ELi eriesindaja Aafrika Sarve piirkonnas esitaks Euroopa Parlamendile korrapäraselt aruandeid; ning tunneb sellega seoses heameelt Aafrika Sarve piirkonna ELi eriesindaja korrapäraste aruannete üle Euroopa Parlamendile ja kutsub teda üles jätkama parlamendiliikmetega korrapärast dialoogi ja arvamuste vahetusi; väljendab heameelt ka ELi eriesindaja nimetamise üle Sudaani ja Lõuna-Sudaani; on veendunud, et täieliku teabevahetuse ja tegevuse kooskõlastamise tagamiseks peaksid ELi välistegevuse rahastamisvahendite kavandamise eest vastutavad pädevad talitused mõlema eriesindajaga korrapäraselt konsulteerima ning andma neile korrapäraselt poliitilist ja strateegilist nõu; juhib tähelepanu sellele, kuivõrd tähtis on piirkonna kahe ELi eriesindaja ja ELi delegatsioonide juhtide vaheline korrapärane dialoog ja kooskõlastamine;

4.  on seisukohal, et IGADile tuleks eraldada rohkem vahendeid, et edendada head valitsemistava ning tulemuslikku poliitilist dialoogi ja konsensuse saavutamise mehhanisme kõigi selle liikmesriikide seas; kutsub ELi üles seda rolli toetama ning aktiivsemalt osalema nende riikide sisemise suutlikkuse arendamise protsessis; tuletab meelde, et äärmiselt oluline on edendada piirkonna riikide vahelise dialoogi ja koostöö piirkondlikku institutsioonilist raamistikku, kusjuures eriti asjakohane on see Etioopia, Kenya ja Uganda puhul, kes peavad piirkonna oluliste toimijatena jätkuvalt oma jõupingutusi kooskõlastama ning töötama ühiste eesmärkide nimel; tuletab lisaks meelde, et IGAD võiks elutähtsate loodusvarade (nagu vesi) kasutamise küsimuses pakkuda pädevat dialoogi- ja kooskõlastamisraamistikku;

5.  kutsub komisjoni üles kaaluma abi ja toetuse andmist kõikidele Aafrika riikidele, kes on sõjaliselt seotud rahuvalvega Aafrika Sarve piirkonna riikides ja eelkõige Somaalias;

6.  pooldab ELi otsust pakkuda AMISOMile täiendavat abi, et missioon saaks oma mandaati täita ja väekoondise üldsuuruseks oleks 17 731 liiget, nagu on lubanud ÜRO;

7.  on veendunud, et AMISOMi tulemused võitluses al-Shabaabiga, näiteks Kismaayo üle kontrolli saavutamine, kinnitavad Aafrika Liidu toetamise strateegilist tähtsust; rõhutab seetõttu, et tähtis on toetada Aafrika Liidu protsessi institutsioonide ja suutlikkuse arendamisel ning hea valitsemistava edendamisel, samuti Aafrika Liidu reageerimissuutlikkust, sh kriisiohjamise ja sõjaväelisel tasandil; tervitab ELi delegatsiooni loomist Aafrika Liidu juures Addis Abebas;

8.  nõuab kiiremas korras õigus- ja vanglasüsteemide toetamist riikides, kes on teinud ELiga koostööd piraatluses kahtlustavate üleandmiseks (Kenya, Seišellid ja Mauritius), samuti toetust Somaalia ametiasutustele, et neil oleksid rahvusvahelise õiguse, eelkõige inimõiguste kohaselt kohtulik suutlikkus ja nõuetekohased õiguslikud menetlused, mis võimaldaksid neil tegeleda tabatud piraatide ja al-Shabaabi võitlejatega; samas toonitab, kui tähtis on pakkuda tabatud piraatidele rehabiliteerimise ja ühiskonda taasintegreerumise võimalust;

9.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et vaatamata ELi abile, mida on antud õigusriikluse tugevdamiseks selles piirkonnas, vaatamata üleandmislepingutele ELi ja kolmandate riikide vahel (Kenya, Seišellid ja Mauritius) ning Seišellide, Puntlandi ja Somaalimaa vahel sõlmitud kahepoolsetele lepingutele süüdimõistetud piraatide repatrieerimise kohta ning mitmetele asjakohastele rahvusvahelistele õigusraamistikele ei ole paljusid piraate ja teisi kurjategijaid kas veel vahistatud või on nad pärast vahistamist vabastatud, kuna puuduvad kindlad tõendid või poliitiline tahe nad vastutusele võtta;

10.  kiidab täielikult heaks ÜRO 25. jaanuari 2011. aasta aruande, milles tuuakse välja 25 ettepanekut, mis on esitanud Jack Lang, ÜRO peasekretäri erinõunik Somaalia rannikuvetes toimuva piraatlusega seotud õigusküsimustes; samuti tõstab esile Jack Langi asjakohased järelaruanded, nagu 15. juuni 2011. aasta aruanne spetsiaalsete piraatlusevastaste Somaalia kohtute loomise korra kohta ja peasekretäri 20. jaanuari 2012. aasta aruanne spetsiaalsete piraatlusevastaste kohtute kohta Somaalias ja teistes piirkonna riikides; nõuab, et kõrge esindaja ja komisjoni asepresident, ELi eriesindaja, kolm missiooni- ja delegatsioonijuhti käsitleksid Jack Langi tehtud ettepanekuid prioriteedina ja töötaksid välja strateegia ELi panuse kohta rahvusvahelisse lähenemisviisi kriminaalõigusele Somaalia territooriumil;

11.  kordab oma üleskutset, et liikmesriigid uuriksid ja jälgiksid koostöös Europoli ja Interpoliga rahavooge ning konfiskeeriksid piraatidele lunarahana makstud summad, kuna on viiteid, et see raha võidakse üle kanda maailma eri paigus asuvatele pangakontodele, sh Euroopa pankadesse, samuti tuleks tuvastada ja likvideerida organiseeritud kuritegevuse võrgustikud, mis niisugusest tegevusest kasumit saavad; kutsub nõukogu üles hõlbustama tihedamat koostööd ühelt poolt EU NAVFORi ja teiselt poolt Europoli ja Interpoli vahel;

12.  nõuab, et kõik piirkonna riigid teeksid koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, ning tuletab meelde Rooma statuudi allkirjastanute ja ratifitseerinute siduvat kohustust; tervitab samuti Rahvusvahelises Kriminaalkohtus hiljuti toimunud muutusi, mis võimaldavad läbi viia uurimisi ja juurdlusi riikides, kes ei ole Rooma statuudi osapooled või kes ei ole statuuti ratifitseerinud;

13.  palub Euroopa Liidu institutsioonidel jääda valvsaks ja aktiivseks Etioopias toimuva poliitilise ülemineku suhtes ja esimeste sammude suhtes, mida Somaalias tehakse demokraatia suunas;

14.  soovitab kasutada ära võimalust, mis on tekkinud seoses võimu üleminekuga pärast Etioopia viimase peaministri Meles Zenawi surma 20. augustil 2012, seoses Somaalia uue presidendi valimisega ning seoses lähenevate Kenya seadusandliku kogu valimistega 2013. aastal, selleks et:

   i) teha koostöös ja dialoogis Aafrika Sarve piirkonna partneritega tööd edendamaks austust põhiseaduslike normide, õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse vastu;
   ii) jätkata tööd institutsioonide väljaarendamise, demokraatia ülesehitamise ja demokratiseerimisega;
   iii) jälgida valimiste vaatlusmissiooni soovituste järgimist ja toetada vastavalt vajadusele nende elluviimist;
   iv) tugevdada poliitilist dialoogi riigi ja piirkonna tasandil ning jätkuvalt tõstatada inimõiguste küsimusi (sealhulgas, kui see on asjakohane, käsitleda kohtuväliste hukkamiste, meelevaldsete vahistamiste ja vangistamiste juhtumeid) ning käsitleda võitlust karistamatusega;
   v) toetada sõltumatut kodanikuühiskonda, mis suudab väljendada ühiskonna huve;

15.  väljendab heameelt, et Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu tegevuskavas ettenähtud ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis nr 2046 (2012) sisalduva tähtaja lõppemisel on Sudaan ja Lõuna-Sudaan sõlminud kokkuleppe naftavarude kohta; loodab, et nimetatud kokkulepe lahendab võimalikult kiiresti ka lõplikult Lõuna-Sudaani naftatransiidi probleemi;

Julgeolekupoliitika raamistik

16.  väljendab heameelt asjaolu üle, et EU NAVFORi operatsioon Atalanta on olulisel määral kaasa aidanud jõupingutustele võidelda piraatlusega ja suurendada meresõidu turvalisust Somaalia rannikuvetes; toonitab operatsiooni rolli Somaaliasse abi toimetavate Maailma Toiduprogrammi laevade, muude ohustatud laevade ja AMISOMile määratud varustuse kaitsmisel; tunneb heameelt nõukogu 23. märtsi 2012. aasta otsuse üle pikendada EU NAVFORi operatsiooni Atalanta kestust 2014. aasta detsembrini ning laiendada operatsiooni mandaati, et võtta sihikule kaldal asuvad piraatide tegutsemisbaasid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et EU NAVFORi operatsiooni Atalanta toetataks korralikult asjakohaste seire- ja patrulllaevadega, sest praegune edu võitluses piraatlusega ei pruugi olla püsiv, samuti vahenditega, mis võimaldaksid rahvusvahelisel kogukonnal jälitada piraate, nende rahastajaid ja võrgustikke, tunnistades, et kõige tõhusamateks piraatlusevastasteks meetmeteks on õigupoolest osutunud laevandusettevõtjate kehtestatud pardal rakendatavad kaitsemeetmed; kiidab seega heaks meretööstuse hiljutise nõudmise reguleerida erasektori mereturvaettevõtteid ning palub Rahvusvahelisel Mereorganisatsioonil, lipuriikidel ja meretööstusel teha koostööd, et välja töötada ja rakendada selged, järjepidevad ja jõustatavad rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid, mis käsitlevad erasektori relvastatud turvatöötajate kasutamist laeva pardal, ning nõuab, et erasektori mereturvaettevõtted tegutseksid neid standardeid rangelt järgides;

17.  märgib EU NAVFORi ja teiste piirkonnas tegutsevate rahvusvaheliste missioonide, eelkõige AMISOMi maismaaoperatsiooni koostöö tähtsust ning on arvamusel, et head suhted ja tihe koostöö, sealhulgas teabe jagamine, on võtmetähtsusega stabiilsuse loomiseks Somaalias; rõhutab, et EU NAVFORi operatsioon Atalanta ja NATO operatsioon Ocean Shield suudavad piraatlust edukalt ära hoida ja ohjeldada üksnes siis, kui Aafrika Sarve piirkonnas ja eriti Somaalias kehtestatakse terviklik strateegia, et käsitleda põhjuseid, mis sunnivad somaallasi tegelema sissetuleku saamiseks piraatluse ja kuritegevusega; märgib, et NATO praegusel piraatlusevastasel missioonil, operatsioonil Ocean Shield on olnud kaks edukat lühemat piraatlusevastast operatsiooni 2008. aasta oktoobris, kui kaitsti Maailma Toiduprogrammi saadetisi;

18.  kiidab heaks välisasjade nõukogu 12. detsembri 2011. aasta otsuse alustada piirkondlikku merendusalase suutlikkuse suurendamise missiooni EUCAP Nestor, mille eesmärk on parandada merenduse ja õigussüsteemi suutlikkust ning rannikualade politseijõudude ja kohtunike koolitust, konsulteerides sel eesmärgil kohalike kogukondadega viies Aafrika Sarve piirkonna ja India ookeani lääneosa riigis ja saades eelnevalt nende nõusoleku; palub kõigil liikmesriikidel võimaldada viivitamata uue missiooni jaoks pädev tsiviil- ja sõjaväepersonal; nõuab paremat kooskõlastatust muude algatustega, nagu tähtsate mereteede programmi kuuluv ELi Marsici projekt, mida rahastatakse stabiliseerimisvahendist, ja piirkondlik merejulgeoleku programm (MASE), mille on algatanud Ida- ja Lõuna-Aafrika ning India ookeani piirkonna riigid ja mida toetab EL ning mille eesmärk on võidelda piraatlusega maismaal ja suurendada kohtuasutuste suutlikkust vahistada, üle viia, kinni pidada ja kohtu alla anda piraatluses kahtlustatavaid isikuid; on veendunud, et üksnes siis, kui suurendada rannikuäärsete riikide rannavalvealast suutlikkust, tegeleda piraatluse algpõhjustega maismaal ning innustada parimate laevanduse juhtimistavade (BMP4) ja mereturvaettevõtete parandatud standardite järgimist, on rahvusvahelisel kogukonnal võimalik saavutada piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku üldisem eesmärk ning seega vähendada merepatrulle piirkonnas;

19.  väljendab heameelt 2011. aasta juulis vastu võetud otsuse üle pikendada Ugandas toimuvat ELi väljaõppemissiooni ja muuta selle mandaati; nõuab sellegipoolest ELi väljaõppemissioonil kõigi koolitatavate sõdurite paremat kontrollimist ja nende käitumise ja usaldusväärsuse jälgimist tagamaks, et programmi ei võeta alaealisi ega relvarühmitustesse kuuluvaid isikuid, et väljaõpetatavad integreeritakse Somaalia relvajõududesse ning et kõikidest deserteerimisjuhtudest teatakse kohe ja neid uuritakse; ühtlasi kutsub ELi üles osalema väljaõppeüksustele tehtavate maksete ahela tähelepanelikus järelevalves, et tagada maksete jõudmine ettenähtud saajateni ning toetada motivatsiooni, lojaalsust ja pühendumust ning ühtlasi tagada, et tulevased Somaalia julgeolekujõud on võimelised vastutuse üle võtma;

20.  rõhutab, et vaja on põhjalikku strateegilist kooskõlastamist kõigi julgeolekuga seotud osaliste vahel, see puudutab eelkõige EU NAVFORi operatsiooni Atalanta, ELi Somaalia väljaõppemissiooni ja EUCAP Nestorit, aga ka NATO operatsiooni Ocean Shield, USA juhitavat rühma CTF-151, ÜROd ja AMISOMi; võtab teadmiseks sellised rahvusvahelised koordineerimismehhanismid nagu Somaalia ranniku lähedal toimuvat piraatlust käsitlev kontaktrühm New Yorgis ning SHADE (Shared Awareness and Deconfliction) mehhanism Bahreinis; kiidab seetõttu heaks nõukogu 23. märtsi 2012. aasta otsuse käivitada esialgu kahe-aastaseks perioodiks ELi operatsioonide keskus, et kooskõlastada ja suurendada koostoimet kolme Aafrika Sarve piirkonnas toimuva ÜJKP missiooni ja Brüsselis asuvates struktuuride vahel Aafrika Sarve piirkonda käsitleva strateegia kontekstis ja koostöös Euroopa Liidu eriesindajaga Aafrika Sarve piirkonnas;

21.  täheldab, et on märke Issanda vastupanuarmee (LRA) tegevusulatuse laienemisest, võitlusesse tõmmatakse uusi riike ja ohtu seatakse üha rohkem lapsi; tuletab meelde, et LRA vastane võitlus ja jaht selle juhile Joseph Konyle on suurel määral sõltunud Ameerika Ühendriikide poolsest rahastamisest, varustusest ja logistilisest abist; kutsub ELi üles, et ta Aafrika Liidu järelevalve all kooskõlastaks USAga täiendava abi, mida on vaja LRA vastases võitluses;

22.  mõistab hukka CITESi määruste rakendamata jätmise; kutsub komisjoni ja nõukogu üles edendama ja looma süsteemi, mille abil sertifitseerida ja kontrollida elevandiluu importi Euroopa Liitu ning mis sarnaneks eduka Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemiga;

Tervikliku lähenemisviisi tugevdamine

23.  kiidab heaks Aafrika Sarve piirkonda käsitleva ELi strateegia, mis ei koosne mitte üksnes julgeoleku- ja humanitaarpoliitikast, vaid hõlmab ka pikemaajalist arengupoliitikat ja aastatuhande arengueesmärke; rõhutab arengupoliitika pikemaajalise visiooni tähtsust ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlastama selles vallas oma poliitikat ning rakendama võimalikult ruttu eri riikide ja piirkonna jaoks ühist kavandamist;

24.  on veendunud, et stabiilsel ja turvalisel Aafrika Sarve piirkonnal oleks positiivne poliitiline ja julgeolekualane mõju ka väljaspool piirkonda, see puudutaks ka investeeringuid ja turvalisi mereteid India ookeanis; on seepärast seisukohal, et G20 tasandil tuleks alustada arutelu, mis käsitleks strateegiaid piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse edendamiseks ning kooskõlastamist vajalike rahaliste vahendite andmiseks tervikliku lähenemisviisi rakendamiseks; juhib sellega seoses tähelepanu 2012. aasta veebruaris Londonis toimunud Somaalia-teemalise konverentsi positiivsele kogemusele ning julgustab kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti uurima võimalust korraldada samasugune konverents 2013. aastal;

25.  on veendunud, et samuti tuleks näha Aafrika Sarve piirkonna tugevat majanduslikku potentsiaali, eelkõige maavarade ja põllumajanduse valdkonnas; kutsub seetõttu nõukogu, komisjoni, Euroopa välisteenistust ja Euroopa Investeerimispanka üles kooskõlastatult teiste mitmepoolsete abiandjate ja finantsinstitutsioonidega tegema kindlaks piirkonna riikidele ühishuvi pakkuvad projektid, mis võiksid edendada koostööd ja positiivset vastastikust sõltuvust, näiteks energiavarustuse (sealhulgas taastuvenergia) ja loodusvarade (sealhulgas vee) valdkonnas; rõhutab, et Aafrika Sarve piirkonna pikaajalise majandusarengu jaoks on ülitähtsad tegurid piiriülene kaubandus, juurdepääs rahvusvahelistele turgudele, sadamataristu ja sisemaariikidele piisavad transpordikoridorid sadamatele juurdepääsuks; palub komisjonil põhjalikult analüüsida Aafrika Sarve piirkonnas kolmandatele riikidele maa rentimise tava ulatust ja mõju majandusele, keskkonnale ja ühiskonnale ning pakkuda välja võimalikud kaitsestrateegiad ja -mehhanismid;

26.  on seisukohal, et kuigi julgeoleku suurendamine piirkonnas ning võitlus terrorismi ja piraatluse vastu on äärmiselt olulised, ei tohiks see siiski varjutada esmast vajadust toetada eelisjärjekorras vaesuse kaotamist piirkonnas, eriti kuna ELil on aluslepingu kohaselt kohustus võtta arengukoostöö eesmärke – millest esimesel kohal on vaesuse vähendamine ja kaotamine – arvesse sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid (ELi toimimise lepingu artikli 208 lõige 1); märgib, et kõik Aafrika Sarve piirkonna riigid on arenguriigid ning nad kõik – välja arvatud Sudaan ja Lõuna-Sudaan, kes ei ole Cotonou lepingule alla kirjutanud – on saanud arengumaadena kaks miljardit eurot arenguabi (millest Etioopiale üksi on eraldatud 644 miljonit eurot) 10. Euroopa Arengufondi (2008–2013) raames riiklikele ja piirkondlikele näidisprogrammidele; juhib tähelepanu asjaolule, et samal ajavahemikul saab Ida-Aafrika, Lõuna-Aafrika ja India ookeani piirkond 10. Euroopa Arengufondi raames 619 miljonit eurot (osaliselt Valitsustevahelise Arenguameti (IGAD) kaudu), mille eesmärk on vaesuse kaotamine piirkonna riikides ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamise toetamine; tuletab ühtlasi meelde, et Aafrika rahutagamisrahastu, mis on üks Euroopa Arengufondi vahenditest, toetab rahaliselt AMISOMi;

27.  on seisukohal, et maailma peamise kõnealusele piirkonnale arengu- ja humanitaarabi andjana – osaliselt tänu oma diplomaatilise tegevuse koondamisele Euroopa välisteenistuse ja ELi eriesindaja kätte, operatsiooni Atalanta edule ning teatavate liikmesriikide diplomaatilise ja sõjalise esindatuse olemasolule piirkonnas – võiks EL (liikmesriigid ja komisjon) siiski rohkem ära teha, et aidata kaasa laialt levinud vaesuse ning anarhiast ja seadusetusest haaratud alade kaotamisele piirkonnas;

28.  on seisukohal, et tuleks kasutada ära 10. septembril 2012. aastal Somaalia uue presidendi Hassan Sheikh Mohamudi valimisega tekkinud võimalus, et teha Aafrika Sarve käsitleva strateegilise raamistiku abil ning ELi eriesindaja, Euroopa välisteenistuse, riikide diplomaatiliste esindajate ja Aafrika Liidu toetusel jõupingutusi normaalsete diplomaatiliste ja majandussuhete loomiseks Etioopia ja Eritrea vahel ning Somaalia kriisi lahendamiseks, kuna see aitaks kaasa kogu piirkonna arengule; märgib, et Ida-Aafrika suurte järvede piirkond, mis asub Aafrika Sarve läänepoolsel piiril, on samuti üks maailma ebastabiilsemaid alasid, kuhu kuuluvad mõned arengus väga maha jäänud riigid, kus leiavad aset relvakokkupõrked (nt Kongo Demokraatlik Vabariik) või peetakse isegi sõdu ühe või mitme naaberriigiga (nt pinged Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Rwanda vahel, mida võiks laiemas mõttes lugeda Aafrika Sarve piirkonna riigiks); rõhutab, et Aafrika Sarve käsitleva ELi strateegia rakendamisel ei saa tähelepanuta jätta selle võimalikku mõju naaberpiirkondade (eriti Ida-Aafrika suurte järvede piirkond ning Kesk- ja Lõuna-Aafrika) arengule, mis on samuti väga vajalik;

29.  kiidab heaks nii regionaalarengu kui ka humanitaarabi koha pealt Aafrika Sarve piirkonna uue kava, mille komisjon esitas 2012. aastal ja mis kannab nime „Aafrika Sarve vastupanuvõime tugevdamine” (SHARE: Supporting Horn of Africa Resilience), millega püütakse ühendada lühiajaline humanitaarabi ja pikaajaline arenguabi, et murda piirkonda mõjutavate kriiside nõiaring; toetab täielikult komisjoni eesmärki tugevdada hädaabi, taastamise ja arengukoostöö ühendamist (LRRD); nõuab, et EL töötaks selle programmi raames, et pakkuda eri toimetulekuvõimalusi ja paremat juurdepääsu turgudele ning teavet, et suurendada karjakasvatajatest, põlluharijatest-karjakasvatajatest, jõeäärsete piirkondade ja rannikualade ning linna- ja äärelinnaelanikest elanikkonna kodumajapidamiste sissetulekuid, parandada juurdepääsu põhilistele sotsiaalteenustele ning püüda pakkuda usaldusväärse ja ennustatava tasemega toetust elanikkonnale, kes on pidevalt või hooajaliselt ohus;

30.  tervitab ELi uut programmi SHARE, mille eesmärk on suurendada Aafrika Sarve piirkonna riikide vastupanuvõimet erinevate ohtude suhtes, millega nad kokku puutuvad; rõhutab siiski, et nimetatud programmi tuleks kooskõlastada ELi Saheli piirkonna strateegiaga, mis käsitab samu probleeme (terrorism, uimastid, kliimamuutused, pagulaste ja põgenike sissevool jne);

31.  on seisukohal, et Aafrika Sarve piirkonna riikides on oluline toetada põllumajandust, loomade karjatamist ja loomakasvatust, ning tunnustab seda olulist tööd, mida nendes valdkondades teevad valitsusvälised organisatsioonid;

32.  kutsub komisjoni üles toetama kõiki programme, mille eesmärgiks on tagada vee kättesaadavus kui põhiõigus ja inimkonna ühine hüve, ning toetama avaliku ja erasektori partnerlusi joogiveele juurdepääsu tagamiseks;

33.  nõuab, et kus võimalik, ei tohiks ELi abi Aafrika Sarve piirkonnale anda otsese eelarvetoetusena, vaid abi tuleks anda selgetel tulemusnäitajatel põhinevate konkreetsete eesmärkide saavutamiseks; on arvamusel, et kui abi tuleb anda eelarvetoetuse vormis, peaks selle tingimuseks olema konkreetsete eesmärkide saavutamine; on veendunud, et Aafrika Sarve piirkonda käsitleva ELi strateegia toetuseks mõeldud programmidele peaks olema kasulik ressursside segunemine, st selliste programmide rahastamine peaks olema selgete ja ühiste standardite alusel avatud teistele rahvusvahelistele abiandjatele, et aidata luua kõigi abiandjate kooskõlastatud ühtlustatud lähenemisviisi ning et vastandlike lähenemisviiside ja kattuvuse oht oleks minimaalne; on seisukohal, et sarnaselt peaks ELil olema võimalik osaleda kolmandate poolte selle piirkonna programmide rahastamises, tingimusel et on tagatud kolmandatele riikidele ELi rahalise abi andmise eeskirjade täielik järgimine;

34.  kutsub ELi ja liikmesriike üles jätkama neutraalse, erapooletu ja sõltumatu humanitaarabi andmist haavatavatele elanikkonnarühmadele ning toetama piirkonna riike nende riikliku suutlikkuse tugevdamisel suurõnnetuste ohu vähendamise strateegiate ja pikaajaliste arengukoostöö programmide kaudu sellistes valdkondades nagu põuaks valmisolek, põllumajandus, maaelu areng ja toiduga kindlustatus;

35.  rõhutab, et kuigi Aafrika Sarve piirkonna (nagu ka Saheli) toidukriis on tingitud korduvatest põudadest, halvast saagist ja hinnatõusust, tuleb lisaks nendele perioodilistele teguritele (kuigi põuda võib pidada juba struktuuriliseks) arvesse võtta ka teisi väga tähtsaid tegureid, nagu kogukondade lagunemine ja ohjeldamatu põllumajandustoodete ekspordi tagantkihutamine toiduga isevarustamise ja põllumajandustoodangu oma tarbeks kasutamise ja kodumaisel turul müümise arvelt;

36.  rõhutab, et liidu koostöö kolmandate riikidega rajaneb kõigutamatult inimõiguste ja põhivabaduste austamisel; on seepärast väga mures teadete pärast, mida on saadud tervest piirkonnast ja milles antakse teada meelevaldsetest vahistamistest, vangide väärkohtlemisest ja meeleavaldajate vastu suunatud vägivallast, samuti poliitilise opositsiooni suhtes kehtestatud repressiivsetest meetmetest, mille hulka kuuluvad tsensuur ning ajakirjanike ja aktivistide meelevaldne kinnipidamine; kutsub kõiki Aafrika Sarve piirkonna ametivõime austama neid aluspõhimõtteid ja vabastama tingimusteta kõik poliitvangid;

37.  väljendab oma sügavat muret maa hõivamise pärast Aafrikas, sest see võib ohustada toiduga kindlustatust kohalikul tasandil ja suurendab näljahäda; kutsub Aafrika Sarve piirkonna valitsusi ja ELi üles hindama põllumajandusmaa ülesostmise mõju vaesusele maapiirkondades ja praegusele näljakriisile; nõuab, et komisjon kaasaks maa hõivamise probleemi oma poliitilisse dialoogi arenguriikidega, et luua poliitikavaldkondade sidusust;

38.  on mures väidete pärast, et ELi äriettevõtted ja kuritegelikud võrgustikud on ebaseaduslikult ladustanud jäätmeid; tuletab meelde, et jäätmete ebaseaduslik ladustamine on suur probleem rannikul elavate somaallaste jaoks; palub kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil ning komisjonil lasta sõltumatul organil viia viivitamata läbi põhjalik uurimine ja koguda selle raames tõendeid ja proove ning olenevalt uuringute tulemustest kaaluda võimalust võtta õiguslikke meetmeid, sealhulgas kahjuhüvitusnõuete esitamine Euroopa äriühingute, ELi liikmesriikide ja ELi poolt;

39.  tunnistab, et hädavajalik on säilitada sõltumatu ja erapooletu humanitaarabi andmine kõigile konfliktidest kahjustatud elanikkonnarühmadele Aafrika Sarve piirkonnas ning tagada, et jätkub piisav rahastamine, eelkõige Somaalias; rõhutab, et igasuguse abi vähendamisega võib kaasneda somaallaste tagasilangemine humanitaarkriisi; rõhutab, et lisaks humanitaarabile on vaja toetada jõupingutusi, nagu ELi algatus Aafrika Sarve vastupanuvõime tugevdamiseks (SHARE), et tagada kohalike elanike vastupanuvõime ja parandada nende elatusvahendeid;

40.  rõhutab, et piirkonnas on kaua eiratud inimõigusi, eelkõige naiste, laste, homo-, bi- ja transseksuaalide ning usuvähemuste õigusi, ning märgib, et Aafrika Sarve piirkonnas levib sektantlik islam ja see ohustab vähemuste vabadusi;

41.  toonitab, kui tähtis on Euroopa toetus kodanikuühiskonnale; palub komisjonil ja liikmesriikidel kooskõlastada toetust kodanikuühiskonnale nii üksikutes riikides kui ka piiriüleselt ja piirkondlikul tasandil;

42.  rõhutab, et kestliku ja toimiva kodanikuühiskonna loomiseks on tähtis jätkata abi andmist Lõuna-Sudaanile; on kindlalt veendunud, et uus demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend peaks sisaldama ad hoc eelarveridu ka Aafrika Sarve piirkonna jaoks; on veendunud, et tuleks kaaluda Euroopa demokraatia rahastu laiendamist Aafrika Sarve piirkonna riikidele;

Sudaan ja Lõuna-Sudaan

43.  tervitab Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahelisi kokkuleppeid naftaekspordi jätkumise ja piiride demilitariseerimise kohta ning palub mõlemal riigil neid järgida; kutsub mõlemat riiki üles lõpetama teise riigi vastaste mässuliste rühmituste varjamise ja toetamise; nõuab täiendavaid läbirääkimisi kahe riigi vahelise piiri määratlemiseks, et vältida edasiste konfliktide puhkemist, mis seaks ohtu hiljutise kokkuleppe, ning soovitab kahel riigipeal läbirääkimisi jätkata, et jõuda võimalikult kiiresti kokkuleppele Abyei ja teiste vaidlusaluste alade staatuses kooskõlas Aafrika Liidu tegevuskavaga ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2046; õnnitleb endise presidendi Mbeki poolt juhitud kõrgetasemelist komisjoni (mida osaliselt rahastas EL) Aafrika Liidu toetusel saavutatud edu puhul Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahelistel läbirääkimistel ja vahendamisel; kutsub ELi eriesindajat Sudaanis ja Lõuna-Sudaanis üles tegema koostööd ELi delegatsioonide juhtidega Sudaanis ja Lõuna-Sudaanis, et ELi seotus, poliitilised jõupingutused ja abi oleksid jätkuvalt väga nähtavad;

44.  kiidab heaks vastastikuse mõistmise memorandumid, mis on eraldi sõlmitud Sudaani valitsuse ja Põhja-Sudaani Rahvavabastusliikumise poolt ÜRO, Aafrika Liidu ja Araabia Liigaga, et saaks viia humanitaarabi Sinise Niiluse ja Lõuna-Kordofani provintside tsiviilelanikele;

45.  väljendab muret seoses vägivalla taaspuhkemisega Lõuna-Sudaanis Junqalī provintsis, mis seab ohtu selles piirkonnas rahu ja julgeoleku taaskehtestamiseks tehtud jõupingutused; toetab ÜRO missiooni poolt nõutud uurimise läbiviimist ja nõuab nende karistamist, kes on süüdi vägivallas; kutsub Lõuna-Sudaani valitsust üles astuma järgmisi samme:

rõhutab, et ELi jätkuv abi Lõuna-Sudaanile on tähtis, et aidata suurendada riigi ametiasutuste ja õiguskaitseasutuste suutlikkust, luua kestlik ja toimiv kodanikuühiskond ning edendada head valitsemistava; nõuab, et EL avaldaks Lõuna-Sudaanile survet, et viimane ratifitseeriks peamised inimõigusi käsitlevad rahvusvahelised lepingud, ning abistaks Lõuna-Sudaani ametiasutusi nende lepingute rakendamisel; mõistab hukka teadete kohaselt demilitariseerimisprotsessi käigus sõjaväe poolt toimepandud rikkumised tsiviilelanike vastu ja kutsub Lõuna-Sudaani valitsust üles viima läbi sündmuste sõltumatu uurimise, et võtta sõdurid vastutusele ja hüvitada ohvritele kahju;

   i) astuma vajalikke samme oma rahvusvahelise ja riikliku inimõiguste raamistiku tugevdamiseks, muu hulgas taaskinnitades oma kohustusi inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste lepingute raames, mille osapooleks oli Sudaan Lõuna-Sudaani iseseisvumise ajal, võttes tagasi kõik reservatsioonid, ning saades reservatsioonideta teiste peamiste inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste lepingute osapooleks;
   ii) nimetama otsekohe ametisse Junqalī provintsi kriisi uurimise komisjoni liikmed ja andma neile vajalikud vahendid sõltumatu, põhjaliku ja erapooletu uurimise läbiviimiseks;
   iii) kehtestama viivitamata hukkamiste suhtes ametliku moratooriumi, et kaotada surmanuhtlus ja muuta kõik surmamõistvad karistused vanglakaristusteks;

46.  mõistab teravalt hukka igasuguse vägivalla tsiviilisikute vastu ja toonitab, et sellise tegevusega rikutakse Sudaanis rahvusvahelist humanitaarõigust ja inimõigusi käsitlevat rahvusvahelist õigust; nõuab, et EL ja rahvusvaheline kogukond lepiksid kokku ühetaolises lähenemisviisis, kuidas kaitsta tsiviilelanikke ja lõpetada inimõiguste rikkumine, eelkõige Dārfūris, Lõuna-Kordofanis ja Sinise Niiluse provintsis; palub, et Sudaani valitsus ja Põhja-Sudaani Rahvavabastusliikumine (SPLM-North) alustaksid viivitamata otsekõnelusi, et leppida kokku vaenutegevuse täielikus lõpetamises ja jõuda poliitilisele lahendusele 28. juuni 2011. aasta raamlepingu põhjal, nagu on otsustatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2046; rõhutab konfliktipiirkondades rahvusvaheliste osalejate pideva kohalolu tähtsust ja nõuab, et Sudaani ametivõimud tagaksid nende ja tsiviilelanike julgeoleku; tuletab meelde ELi ja liikmesriikide kohustust toetada rohkem Rahvusvahelist Kriminaalkohut ja teha sellega suuremat koostööd Ahmad Muhammad Haruni, Ali Muhammad Ali Abd-Al-Rahmani, Abdel Rahim Mohammed Husseini ja president Omar Hassan Ahmad Al-Bashiri vahistamismääruse täitmisel;

47.  väljendab muret seoses Sudaani põgenike (keda on hinnanguliselt 170 000, neist pooled on lapsed) tervishoiutingimuste halvenemisega neljas Ülem-Niiluse ja Al-Waḩdahi provintsi põgenikelaagris, kus on väga suur nakkushaiguste, diarröa ja malaaria oht ning kus inimeste alatoitumus veelgi suurendab riske;

48.  mõistab hukka igasuguse toetuse, mida Sudaan või Lõuna-Sudaan annab mis tahes relvastatud rühmitustele, mis ei ole nende regulaararmee;

Somaalia

49.  võtab teadmiseks 20. augusti 2012. aasta Somaalia presidendivalimiste tulemuse; nõuab, et kõik Somaalia poliitilised osalejad pühenduksid demokraatiale, õigusriigile ja inimõigustele, sest see on ainus väljapääs vaesuse, mahajäämuse ja ebakindluse nõiaringist; rõhutab, et föderaalse üleminekuvalitsuse mandaadi lõppemine on proovikivi, mis peab näitama Somaalia potentsiaali liikuda edasi toimiva riigi suunas ning tema suutlikkust ehitada üles tugevad, demokraatlikud ja tõelised esindusinstitutsioonid; usub, et uue valitsuse toetamiseks on hädavajalik lihtsustada kaasavat poliitilist dialoogi Somaalias ning edendada konsensuse saavutamist; kutsub uut föderaalvalitsust ja eriti president Hassan Sheikh Mohamudi üles töötama Somaalia rahva lepitamise nimel, võttes aluseks Garowe kokkuleppe, et luua uus föderaalne riik ja alustada pikka, kuid tähtsat protsessi rahu, julgeoleku ja demokraatia rajamiseks kõigi somaallaste jaoks;

50.  väljendab heameelt selle üle, et 20 aasta järel vannutati hiljuti ametisse ametlik Somaalia parlament, ja loodab, et see tähistab esimest sammu üleminekul esinduslikumale parlamentaarsele demokraatiale; võtab teadmiseks asjaolu, et kehtestatud 30%-line naiste osakaal parlamendiliikmete seas suudeti peaaegu saavutada, ning tuletab meelde, et naiste tõsine osalemine avaliku elu kõigis sektorites on tähtis, et konfliktide lahendamise ja rahu tagamise pingutusi saadaks edu;

51.  tervitab üleminekuperioodi lõppu Somaalias kui võimalust uuendusteks; tunnustab tegevuskavale allakirjutanute, traditsioonilise vanematekogu, riigi põhiseadusliku kogu, uue föderaalparlamendi ja tehnilise valimiskomisjoni tööd ning hindab vääriliselt nende rolli üleminekuperioodi lõpetamisel Somaalias; tervitab ametist lahkuva presidendi lubadust toetada president Hassan Sheikh Mohamudi ja teha temaga koostööd; nõuab tungivalt, et kõik Somaalia poliitilised osalejad teeksid koostööd uute ametivõimudega; kiidab president Hassan Sheikhi nägemust Somaaliast ja tema kavatsust tagada kaasavate ja laiapõhjaliste valitsusinstitutsioonide moodustamine, stabiliseerumine, õigusriiklus ja hea valitsemistava, majanduse elavdamine, rahu kindlustamine ja lepitus, avalike teenuste osutamine ning paremad suhted Somaalia ja muu maailma vahel; nõuab tungivalt, et president peaks kinni võetud kohustusest tagada läbipaistev ja vastutusvõimeline valitsemine, võidelda kõigil tasanditel korruptsiooniga ning tagada kaasav dialoog ja rajada esinduslikud ja vastutusvõimelised institutsioonid riiklikul, piirkondlikul, ringkondade tasandil ja kohalikul tasandil kooskõlas Somaalia ajutise põhiseadusega;

52.  palub kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil ning ELi eriesindajal Aafrika Sarve piirkonnas kriitiliselt läbi vaadata Djibouti rahuprotsess ja kaaluda sellise vahendajate rühma rakendamist, mille liikmeid usaldaksid Somaalia paljud erinevad sidusrühmad, sealhulgas naisteühendused, ja kes suudaksid läbirääkimiste laua taha tuua Somaalia paljud erinevad toimijad; kutsub kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles käivitama nii Somaalias kui ka riigist väljaspool viibivate Somaalia kodanikuühiskonna osalejate jaoks protsessi, mis võimaldaks korrapärast ja jätkuvat arutelu riigi poliitiliste probleemide võimalike lahenduste üle; palub kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil ühendada need kaks protsessi, võttes eeskujuks 2000.–2005. aastal Sudaanis toimunud eduka rahuprotsessi;

53.  tervitab Somaalia valitsuse hiljutist rahualgatust, mis pakub al-Shabaabi mässuliste ridadest ülejooksikutele tsiviiltöökohti ja väljaõpet; kiidab heaks hiljuti vastu võetud kõrgeid eesmärke seadva põhiseaduse, mis lubab tagada võrdsed õigused „kõigile kodanikele, olenemata soost, usust, sotsiaalsest või majanduslikust staatusest, poliitilistest tõekspidamistest, klannist, puudest, ametist, sünnist või dialektist”, keelustab naiste suguelundite moonutamise ja loob tõe- ja lepituskomisjoni; on siiski mures selle pärast, et kümneid aastaid sisekonfliktide käes vaevelnud riigis ei käsitleta uues põhiseaduses küsimust, kuidas jaotada võimu ja ressursse keskvalitsuse ja piirkondade vahel, ning nõuab nende probleemide käsitlemiseks suuremat koostööd uute ametivõimudega;

54.  kutsub Somaalia ametivõime üles pidama esmatähtsaks institutsioonide ülesehitamist ja looma kiiresti vastutusvõimelise, läbipaistva ja kaasava politsei, sest see suurendaks elanikkonna usaldust uue valitsuse vastu; kiidab sellega seoses Somaalia väljaõppemissiooni väärtuslikku abi riigi julgeolekujõududele; loodab liikmesriikide jätkuvale toetusele ÜJKP missiooni töös, millega püütakse juurutada Somaalia sõjaväes austust inimõiguste vastu, soolist dünaamikat ja õigusriigi põhimõtteid; märgib, et selleks, et Somaaliast saaks elujõuline riik, peavad relvajõudude kõrval saama stabiilseks, vastutusvõimeliseks ja kaasavaks ka muud institutsioonid ja need peavad olema Somaalia juhitavad ja Somaalia omandis;

55.  rõhutab, et Somaalia kui toimiva föderaalriigi pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohalt on äärmiselt oluline, et kogu elanikkonna hüvanguks oleks olemas elujõuline ja kaasav majandusstruktuur ning piirkondade ja föderaaltasandi vaheline süsteem nafta ja gaasi tulevasest tootmisest saadavate tulude jagamiseks; nõuab, et rahvusvaheline kogukond ei kordaks minevikus tehtud vigu kontsentreerida abi Muqdisho föderaalinstitutsioonidele Somaalia piirkondade arvel, arvestades et piirkonnad võivad täita tähtsat rolli elanikkonnale põhiteenuste ja stabiilsuse pakkumisel detsentraliseeritud viisil; kutsub ELi üles võtma kasutusele kõik vahendid praeguse avanenud võimaluse korral, et abistada Somaalia piirkondlikke üksusi selles olulises demokraatiale ülemineku protsessis; arvestades viimaseid poliitilisi ja julgeolekualaseid arenguid Somaalias, ergutab liikmesriike ning kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti arutlema tihedas koostöös Somaalia ametivõimudega, Aafrika Liidu, Valitsustevahelise Arenguametiga (IGAD) ja USA valitsusega selle üle, kas luua julgeolekusektori reformi missioon, kui kohapealne olukord seda võimaldab;

56.  tunnistab, et rahu saavutamine Somaalias peab olema alt üles suunatud protsess; rõhutab, et EL peab tagama, et tema strateegia võimaldaks piisavalt toetada kohalikke jõupingutusi rahu kindlustamiseks ja vaidluste lahendamiseks ning et neist jõupingutustest saaks riiklik ja piirkondlik prioriteet; tuletab samuti meelde, et legitiimsus kohalikul tasandil aitab rajada Somaalias valitsusinstitutsioone, mis pakuvad pikaajalise stabiilsuse väljavaateid;

57.  juhib tähelepanu sellele, et Aafrika Liit on loonud sõjalise missiooni Somaalias (AMISOM), millel on ÜRO Julgeolekunõukogu mandaat ning millesse on hädasti vaja kaasata uusi riike, et need lähetaksid sinna oma väeüksusi;

58.  rõhutab, et EL peab tihedas koostööd Ameerika Ühendriikide ja Aafrika Liiduga täitma olulist osa Somaalia tulevikus;

59.  nõuab tungivalt, et rahvusvaheline kogukond koostöös Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumisega rajaks ja arendaks Somaalias võimalikult kiiresti tervishoiustruktuure ning ambulatoorseid tervise- ja ravitoitumise keskuseid;

60.  tunneb heameelt kohaliku stabiilsusfondi loomise üle, mille eesmärk on eelkõige koordineerida rahvusvahelist abi hiljuti vabastatud ja nüüd ligipääsetavates piirkondades Lõuna-Somaalias;

61.  kahetseb sügavalt, et ainuüksi 2011. aasta detsembrist saadik on valitsuse kontrollitavates Somaalia piirkondades tapetud 13 ajakirjanikku ja meediatöötajat ning nende juhtumite uurimisel ei ole saavutatud mingit edu; rõhutab sõnavabaduse tagamise tähtsust ja nõuab, et uus valitsus ja president võtaksid meetmeid, et tagada ajakirjanike parem kaitse ja viia läbi nende tapmiste usaldusväärsed uurimised;

62.  nõuab, et EL ja kõik piirkondlikud ja rahvusvahelised partnerid kasutaksid täielikult ära Somaalia uue valitsuse loodud võimaluse, mis koos al-Shabaabi tõusu ilmse vähenemisega riigis suurendab potentsiaali alustada Somaalias uut poliitilist ajajärku; rõhutab seepärast vajadust, et rahvusvaheline kogukond, eriti EL, oleks valmis toetama seaduslikke ja demokraatlikke ametivõime institutsioonilise suutlikkuse suurendamise, julgeolekusektori reformi, desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise valdkonnas ning valmis toetama kodanikuühiskonda; nõuab, et kõrge esindaja ja komisjoni asepresident kindlustaks, et ELi tegevus Somaalias edendaks vaba ja avatud ühiskonda, mis austab ja kaitseb inimõigusi, eeskätt naiste õigusi ja vähemuste õigusi, võimaldab naiste mõjuvõimu suurendamist ja tagab ühiskonna kõigis valdkondades soolise tasakaalu;

63.  rõhutab, et väga positiivne näide on Somaalimaa, mis on enam kui kahekümne aasta jooksul tõestanud, et suudab luua ja kindlustada oma demokraatlikud, majanduslikud ja halduslikud struktuurid ning algatada kestliku demokraatliku protsessi; märgib, et siiani on Somaalimaa väga edukalt taganud oma territooriumil julgeoleku ja stabiilsuse ning teinud piraatluse- ja terrorismivastase võitluse alal tulemuslikku koostööd; väljendab siiski muret selle üle, et kui al-Shabaab peaks mägistel piirialadel ümber grupeeruma, võib Somaalimaa haavatavaks muutuda; rõhutab seetõttu, et äärmiselt oluline on toetada Somaalimaad võitluses terrorismi vastu, sealhulgas selliste meetmete puhul nagu majanduse mitmekesistamise edendamine ja noorte tööhõive alase suutlikkuse suurendamine, et vähendada noorte värbamist; juhib tähelepanu asjaolule, et Somaalimaa jaoks on tähtis toetada piirkonna majandus- ja sotsiaalarengut kui viisi riigi territooriumi ebastabiilsete piirkondade radikaliseerumisega võitlemiseks; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles toetama Somaalimaad tema arenguväljavaadete parandamisel ning majanduse ja ühiskonna stabiilsuse edendamisel; rõhutab, et Somaalia pikaajalisele stabiilsus- ja julgeolekuprobleemile lahendusi otsides on oluline hinnata ka Somaalimaa stabiilsuse positiivset eeskuju;

64.  kiidab heaks kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi tugeva toetusavalduse Somaalia uutele föderaalinstitutsioonidele New Yorgis toimunud ÜRO Peaassamblee Somaalia-teemalisel minitippkohtumisel ning eelkõige tema pühendumuse nelja-aastasele uute föderaalinstitutsioonide ja piirkondlike haldusasutuste tugevdamise protsessile ja 2013. aasta rahvusvahelisele Somaalia-teemalisele konverentsile; palub Somaalimaal ja teistel föderaalüksustel osaleda täiel määral ja toetavas rollis läbirääkimistel nende õiguslike ja poliitiliste suhete kohta Somaalia uute föderaalinstitutsioonidega, et saavutada kestlik, stabiilne ja edukas Somaalia föderaalne riik;

Etioopia ja Eritrea

65.  juhib tähelepanu Etioopia tähtsale rollile kogu piirkonna poliitilise ja majandusliku stabiilsuse saavutamisel; märgib, et oma ametisseastumise kõnes rõhutas Etioopia uus peaminister Hailemariam Desalegn inimõiguste ja demokraatlike institutsioonide tugevdamise tähtsust riigis demokraatliku kultuuri väljaarendamise ja inimõiguste täieliku austamise jaoks; on veendunud, et Etioopia uus valitsus avab võimaluse kaasata Etioopia kõigi ühist huvi pakkuvate või murettekitavate küsimuste puhul, kaasa arvatud need, mille suhtes on minevikus esinenud eriarvamusi, ning rõhutab, et tähtis on toetada positiivse dialoogi ja partnerluse kaudu Etioopiat tema teel uuele demokraatlikule süsteemile; toetab Etioopiat terrorismivastases võitluses, aga rõhutab, et sellises võitluses tuleb täielikult austada põhiõigusi;

66.  loodab, et 21. septembril 2012. aastal ametisse nimetatud peaminister Hailemariam Desalegni juhtimise all algab Etioopias tõeliselt demokraatliku ülemineku protsess, et realiseerida riigi tugev demokraatlik potentsiaal ning lõpetada sekkumine usuvabadusse ja kodanikuühiskonna vabadustesse; kutsub Euroopa välisteenistust, ELi eriesindajat Aafrika Sarve piirkonnas ja ELi eriesindajat inimõiguste küsimustes üles tegema Etioopiaga koostööd esmajärjekorras inimõiguste alal, et riik saaks kasutada ära võimaluse, mida pakub käimasolev poliitiline üleminek, ja algatada tõeliselt demokraatliku ülemineku, mis rajaneb inimõiguste ja põhivabaduste, meediavabaduse ja sõnavabaduse täielikul austamisel; nõuab tungivalt, et EL ja rahvusvaheline kogukond jääksid valvaks ja aktiivseks Etioopias toimuva poliitilise ülemineku suhtes, edendaksid demokraatlike institutsioonide tugevdamist ja seoksid poliitilise, sõjalise ja arenguabi konkreetsete demokraatlike reformidega, mille hulka peab kuuluma kõigi meelsusvangide (nagu Eskinder Nega ja teised ajakirjanikud, inimõiguslased, arengut toetavad aktivistid ja opositsiooniliikmed) vabastamine, inimõiguste küsimuste ÜRO eriraportööride takistamatu juurdepääs kõigile piirkondadele ja kinnipidamisasutustele, heategevust ja ühinguid käsitleva proklamatsiooni ja terrorismivastase proklamatsiooni tühistamine või muutmine ning eksiilis elavate opositsiooniliikmete naasmine; kutsub ELi üles leidma uuenduslikke ja kindlaid viise rahalise ja poliitilise abi andmiseks tõrjutud Etioopia kodanikuühiskonnale ning alustama tihedat dialoogi nii Etioopias kui ka eksiilis elavate opositsiooniliikmetega;

67.  märgib, et Etioopias ei ole praegu sõltumatut kohtusüsteemi ega sõltumatut meediat, mis on sihiteadliku strateegia tulemus piirata ja blokeerida kohtunike tegevust, kontrollida meediat, hoida opositsiooni hirmuvalitsuse all ja sundida inimõigusorganisatsioonid vaikima;

68.  märgib, et paljud ajakirjanikud on 2009. aasta terrorismivastase seaduse alusel kohtusse antud; mõistab hukka hiljutise kohtuliku tagakiusamiskampaania, mille käigus mõistis föderaalne ülemkohus tagaseljaotsusega blogipidaja Elias Kifle eluks ajaks vangi ning määras kohaliku nädalalehe asetoimetajale Wubishet Tayele ja kolumnistile Reeyot Alemnile neljateistaastase vanglakaristuse; väljendab siiski heameelt, et Rootsi ajakirjanikele Martin Schibbyele ja Johan Perssonile anti pärast peaminiser Meles Zenawi surma armu; innustab uut valitsust andma armu kõigile meelevaldse kohtumõistmise ohvritele;

69.  rõhutab Etioopias Benshangul-Gumuzi piirkonnas Sinisel Niilusel ehitatava tammi Grand Ethiopian Renaissance projekti suurt potentsiaali puhta energia tootmiseks ja kogu piirkonna majandusarengu jaoks; toetab projekti jaoks Etioopia, Sudaani ja Egiptuse loodud rahvusvahelist eksperdirühma ning nõuab Niiluse veeressursside ja tammiga ühendatud hüdroelektrijaama toodetava energia jagamise paremat mõistmist;

70.  kutsub Etioopia valitsust üles kiitma ametlikult ning lõpliku ja siduvana heaks piirikomisjoni otsuse Eritrea ja Etioopia vahelise piiri kindlaksmääramise kohta kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 1907 (2009) ja 2023 (2011) ning Aafrika Liidu ja IGADi asjakohaste resolutsioonidega; kutsub seepärast Eritrea valitsust üles alustama Etioopiaga dialoogi, et tegeleda väeüksuste piirialalt väljaviimise ja piiri füüsilise mahamärkimisega vastavalt piirikomisjoni otsusele, pidades silmas seda, kui tähtis on kogukondi koos hoida, ühtlasi kutsub Eritrea valitsust üles normaliseerima suhteid Etioopiaga ja taasavama piiri; kutsub rahvusvahelist kogukonda üles tegema koostööd Eritreaga ning kaitsma Eritrea rahva huve ja vajadusi, survestades samal ajal režiimi ja sõjaväge, et nad lubaksid riiki rahvusvahelised organisatsioonid, valmistaksid ette kaualubatud valimised ja avaksid riigis poliitilise ruumi; rõhutab, et kogu ELi abi, mis ei ole humanitaarotstarbeline, tuleks anda rangelt sellel tingimusel, et Eritrea ametivõimud võtaksid endale läbipaistvate ja saavutatavate sihttasemete alusel kohustuse hõlbustada demokraatlikku üleminekut ning parandada inimõiguste olukorda ja Eritrea rahva põhivajaduste rahuldamist; kutsub Eritread üles loobuma igasugusest toetusest relvarühmitustele, kes õõnestavad Somaalias rahu ja lepitamist ning üldisemalt piirkondlikku stabiilsust; nõuab, et riigis tagatakse sõnavabadus, ajakirjandusvabadus ja usuvabadus ning korraldatakse vabad ja õiglased valimised ja kehtestatakse demokraatia; nõuab, et viivitamatult vabastataks poliitvangid, sealhulgas ajakirjanik Dawit Isaak, keda on hoitud ilma kohtumõistmiseta vangis üle 4000 päeva;

o
o   o

71.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele ja liikmesriikidele, ELi eriesindajale Sudaanis, ELi eriesindajale Aafrika Sarve piirkonnas, ELi liikmesriikidele, Türgi valitsusele, Ameerika Ühendriikide Kongressile, Ameerika Ühendriikide Riigidepartemangule, Aafrika Liidu komisjonile, Üleaafrikalisele Parlamendile, Valitsustevahelise Arenguameti (IGAD) riikide valitsustele ja parlamentidele ning Somaalimaa ametivõimudele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0203.
(2) ELT C 46 E, 24.2.2010, lk 102.
(3) ELT C 349 E, 22.12.2010, lk 51.
(4) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 35.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0334.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika