Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/2274(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0425/2012

Esitatud tekstid :

A7-0425/2012

Arutelud :

PV 15/01/2013 - 17
CRE 15/01/2013 - 17

Hääletused :

PV 16/01/2013 - 8.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0011

Vastuvõetud tekstid
PDF 214kWORD 27k
Kolmapäev, 16. jaanuar 2013 - Strasbourg
Riigi rahandus majandus- ja rahaliidus – 2011 ja 2012
P7_TA(2013)0011A7-0425/2012

Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2013. aasta resolutsioon riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus – 2011 ja 2012 (2011/2274(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 2011. aasta aruannet riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus(1),

–  võttes arvesse komisjoni 2012. aasta aruannet riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus(2),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti artiklit 136 koos artikli 121 lõikega 2,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1175/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta(5),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1177/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal(8),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsi 2011. aasta järelduste I lisa peakirjaga „Laiendatud euroala pakt: majanduspoliitika tõhusam koordineerimine konkurentsivõime ja lähenemise parandamiseks”(9),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28.–29. juuni 2012. aasta järeldusi ja eriti selle lisa „Majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkulepe”,

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta teatist 2012. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2011)0815),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni makromajandusliku tasakaalustamatuse järelevalve tulemustabeli esialgse kavandi kohta(10),

–  võttes arvesse oma 15. veebruari 2012. aasta resolutsiooni 2012. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta(11),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) 2012. aasta oktoobri aruannet „Maailmamajanduse väljavaated”,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0425/2012),

A.  arvestades, et majandus-, finants- ja pangkriis ei ole taandunud ning see on näidanud, et riigi rahandusega seonduvad küsimused avaldavad negatiivset mõju sotsiaalmajanduslikule arengule ning poliitilisele stabiilsusele;

B.  arvestades, et valitsemissektori võla suhe SKPsse euroalas tõusis 86,2%-lt 2011. aasta esimeses kvartalis 88,2%-le 2012. aasta esimeses kvartalis;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu majanduse ja eelarve juhtimise raamistiku hiljutisest reformimisest üksi ei piisa kriisi lahendamiseks; arvestades, et tarvis on ulatuslikke meetmeid, et tegeleda sümmeetrilisel viisil ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatusega ning suurendada majandus- ja rahaliidus üldist sotsiaalmajanduslikku lähenemist ja solidaarsust;

D.  arvestades, et enamiku euroala liikmesriikide ülemäärase võlakoormuse ja eelarvepuudujäägi mis tahes jätkusuutliku lahenduse eeltingimuseks on tõsiseltvõetav pühendumine majanduskasvu soodustavatele konsolideerimismeetmetele;

E.  arvestades, et ELi riigid on võtnud märkimisväärseid meetmeid riigi rahanduse seisu tugevdamiseks, kuid olukorra parandamiseks on vaja veel palju teha; arvestades, et praegune ränk majanduslangus on murettekitav, sest seab ohtu liikmesriikide suured jõupingutused seoses nende eelarve konsolideerimise strateegiatega;

F.  arvestades, et mitte kõik liikmesriigid ei ole samas olukorras, mistõttu tuleks rakendada jätkusuutlikke kasvu soodustavaid strateegiaid, mida kohandatakse vastavalt nõukogu vastuvõetud riigipõhistele soovitustele ja kus võetakse arvesse riigipõhiseid fiskaal- ja makromajanduslikke ohtusid ning majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi;

G.  arvestades, et viimastes riigipõhistes soovitustes rõhutatakse liialt vajadust vähendada palku ja sotsiaalkindlustuskulusid ning reformida riiklikke pensioniskeeme, samal ajal kui konkreetsetele soovitustele teistes valdkondades, nagu kapitalitulu, tarbimise, kinnisvara ja saastava tegevuse maksustamine, pööratakse liiga vähe tähelepanu;

H.  arvestades, et eelkõige peaksid usaldusväärseid pikaajalisi eelarve konsolideerimise strateegiaid rakendama finantsabiprogrammidest toetust saavad liikmesriigid ja riigid, mida turul tähelepanelikult jälgitakse; arvestades, et tuleb kiiresti tegeleda kogu majandus- ja rahaliidus avalduva negatiivse ülekanduva mõjuga, et tasakaalustada ja ühtlustada kriisi ületamiseks liikmesriikidelt nõutavaid jõupingutusi;

I.  arvestades, et demokraatia eeldab tihedat üldsuse kontrolli majandust ja vastavat poliitikat juhtivate otsuseid tegevate organite kõigi tasandite üle ning vastutust ja legitiimsust tagavaid mehhanisme;

1.  väljendab heameelt ELi liikmesriikide eelarveseisundi prognoositava paranemise ja eelarve-eesmärkide saavutamiseks tehtud jõupingutuste üle; peab kahetsusväärseks majanduskasvu praeguse tsüklilise aeglustumise arvatavat venimist; märgib, et praegune ränk majanduslangus on murettekitav, sest seab ohtu liikmesriikide suured jõupingutused oma eelarvete konsolideerimiseks;

2.  on seisukohal, et usaldusväärne pikaajaline strateegia eelarve konsolideerimiseks on vajalik, arvestades mõne liikmesriigi suurt valitsemis- ja erasektori võlga ja eelarvepuudujääki ning raskusi riigi rahanduse jätkusuutlikule teele tagasi suunamisel, mis põhjustab finantsturgudelt lähtuvat tugevat survet; tuletab meelde, et üldist avaliku sektori eelarvepuudujääki on siiani vähendatud tänu suurtele konsolideerimise jõupingutustele; märgib, et komisjon prognoosib majandus- ja rahaliidus 2013. aastal SKP langust ja seitsmes majandus- ja rahaliidu liikmesriigis 2013. või 2014. aastal eelarvetasakaalu nõrgenemist; on seetõttu veendunud, et jätkuv vajadus eelarve ulatusliku kohandamise järele peab olema tasakaalus kestliku arengu, majandusarengu ja sotsiaalkaitse tugevdamisega;

3.  väljendab sügavat muret, et hoolimata liikmesriikide reformi- ja konsolideerimispüüdlustest on euroala riikide võlakirjaturud raskustes, mis kajastub suurtes intressivahedes ja intressimäärade suures volatiilsuses; märgib, et vahetuks ajendiks ja algpõhjuseks oli finantsturgude mure mõne euroala riigi avaliku ja erasektori rahanduse tugevuse pärast;

4.  on veendunud, et parema kooskõlastamise ja eelarve konsolideerimise püüdlused ei too kaasa oodatud tulemusi, kui ei tegeleta makromajandusliku tasakaalustamatusega liikmesriikide vahel ning tagajärgedega, mida see avaldab majanduse elavdamise protsessile;

5.  toonitab, et riigi ja erasektori rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus on majanduskasvu ja avaliku sektori kulutuste, kaasa arvatud investeeringute asjakohase taseme säilitamise tähtis tingimus; rõhutab, et suur võlakoormus avaldab negatiivset mõju tervishoiule, pensionidele, tööhõivele ja põlvkondadevahelisele võrdsusele ning pärsib majanduskasvu;

6.  rõhutab, et noorte tööpuuduse kõrge tase takistab majanduskasvu ka tulevikus ning seetõttu peaksid liikmesriigid juba praegu rakendama konkreetseid meetmeid selle vähendamiseks;

7.  julgustab liikmesriike järgima komisjoni soovitusel nõukogus vastu võetud soovitusi kooskõlas eeskirjadega, mis on kindlaks määratud stabiilsuse ja kasvu paktis, mida on muudetud majanduse juhtimist käsitleva kuuele õigusaktile tugineva paktiga, et teostada eelarve konsolideerimine jõulisemalt, usaldusväärselt, õigeaegselt ja diferentseeritult, võttes arvesse iga riigi olukorda; ergutab nõukogu neid soovitusi vajaduse korral läbi vaatama, et võtta arvesse makromajanduslikku keskkonda;

8.  kutsub liikmesriike üles hõlbustama kokkuleppe saavutamist Euroopa Parlamendiga, et võtta kahe seadusandliku ettepaneku pakett vastu võimalikult kiiresti, hiljemalt aasta lõpuks;

9.  julgustab komisjoni andma liikmesriikidele sõnaselgete ja üksikasjalike riigipõhiste soovituste kaudu nii negatiivset kui ka positiivset tagasisidet ning tunnustama märkimist väärivaid pingutusi ja parimaid tavasid;

10.  julgustab komisjoni jätkama jõupingutusi, et täiendada tavapärast jätkusuutlikkuse analüüsi alternatiivsete meetoditega; kutsub komisjoni üles avaldama korrapäraselt jätkusuutlikkuse analüüsi kajastavaid näitajaid edaspidistes aruannetes riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus ning avalikustama oletused, millel põhinevad nende mudelid, kui hinnatakse avaliku sektori kulutuste taseme võimendavat mõju SKP kasvule;

11.  rõhutab, kui olulist osa peab liidu eelarve täitma, et edukalt vähendada makromajanduslikku ja sotsiaalset tasakaalustamatust kogu liidus ning sellega taastada tingimused jätkusuutliku rahaliidu jaoks;

12.  tervitab uut rõhuasetust rahanduse detsentraliseerimisele komisjoni 2012. aasta aruandes riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus ning teeb ettepaneku lisada aruandesse tulevastes väljaannetes alati peatükk riigi kohaliku ja piirkondliku rahanduse kohta;

13.  on seisukohal, et eelarvet on võimalik tulemuslikult konsolideerida ja saavutada kauakestev positiivne mõju, kui seda toetavad meetmed on kasvusõbralikud, nii et nendega edendatakse majanduskasvu ja töövõimalusi ja arvestatakse kodanike võrdsuse põhimõtet;

14.  kutsub liikmesriike üles kujundama kasvule suunatud poliitikat ja reforme kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”, võttes arvesse sotsiaalkaitset, sotsiaalset kaasatust ja avaliku sektori investeeringuid; tuletab meelde oma nõudmist muuta tööturg paindlikumaks, eelkõige vähendades tööjõu maksustamist, optimeerides koolituskavasid, et ergutada vanemaid töötajaid kauemaks tööle jääma, vähendades noorte tööpuudust sel teel, et noorte kvalifikatsiooni püütakse paremini ühitada tööturu nõudmistega, tagades, et palgad peavad tootlikkusega sammu, ja nihutades maksukoormuse tööjõult (eeskätt madala sissetulekuga töötajatelt) keskkonda kahjustavale tegevusele; kutsub liikmesriike üles kehtestama innovatsioonipoliitikat investeeringute kaudu, mille eesmärk on parandada tootlikkust ja kohandada see palgasuundumustega, ning looma konkurentsivõimelisemat ärikeskkonda, liberaliseerides teatud tööstusharud, kaotades reguleeritud kutse- ja ametialadel tegutsemise põhjendamatud piirangud, hõlbustades juurdepääsu krediidile ja uute ettevõtete asutamist; viimasena julgustab reformima avalikku haldust bürokraatia ja tarbetute valitsustasandite kaotamise kaudu;

15.  tuletab meelde, et kasvu ja konsolideerimise vahelise suhte tähtsaim element on konsolideerimise sisu; toonitab, et kulude ja tulude õige vahekord sõltub kontekstist ja seda tuleks põhjalikult hinnata, toonitab sellega seoses, et pigem mittetootlike kulude vähendamisel kui tulude suurendamisel põhinev konsolideerimine on enamasti keskmises plaanis püsivam ja kasvu toetavam, kuid lühemas plaanis majandust nõrgestav; on arvamusel, et konsolideerimisstrateegia peab aitama lühiajalist majanduslangust leevendada ja keskmises perspektiivis kasvu suurendada; on veendunud, et konsolideerimise võimalikku lühiajalist negatiivset mõju saab leevendada, eriti kui võetavad konsolideerimismeetmed on usaldusväärsed ja püsivad ning kui hoidutakse avaliku sektori investeeringute kärpimisest tootmissektorites;

16.  julgustab liikmesriike keskenduma konsolideerimisel kontekstist sõltuvalt kulude ja tulude poole meetmete õigele vahekorrale, kaitstes samas strateegiaga „Euroopa 2020” seotud ja jätkusuutlikku kasvu edendavat tegevust, nagu investeerimine teadus- ja arendustegevusse, haridusse, tervishoidu ja energiatõhususse; on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et säilitada ja tugevdada ulatuslikke ja tõhusaid tööturuteenuseid ja aktiivset tööturupoliitikat, näiteks töötutele suunatud väljaõppe- ja jätkukavad, sealhulgas Euroopa noortegarantii töötutele ja uutele ettevõtjatele;

17.  ergutab komisjoni hindama eelarve konsolideerimise seisu euroalas tervikuna, kombineerides riikide tasandil võetavad eelarvemeetmed ja nende prognoositava ülekanduva mõju igas euroala liikmesriigis;

18.  kutsub komisjoni üles avalikustama oma metoodikat, mis on liikmesriikide struktuurse eelarveseisundi hindamise aluseks, ning metoodikas alates 2008. aastast tehtud muudatusi ja nende mõju liikmesriikide struktuurse eelarveseisundi hindamisel;

19.  rõhutab, et konsolideerimise strateegias tuleks käsitleda ka liikmesriikide eelarve tulude poolt; leiab, et eelkõige peaks tulude poole konsolideerimise meetmete puhul keskenduma nende maksukulutuste kärpimisele, mis tekitavad ebatootlikke nišše või ebatõhusat kasu taotlemist, keskkonnale kahjulike toetuste vähendamisele ning keskkonnamaksude kehtestamisele negatiivse välismõju allikate suhtes, mis võib anda kahekordset kasu, sest parandab eelarveseisundit ja aitab saavutada strateegias „Euroopa 2020” sätestatud eesmärke;

20.  toetab pensionisüsteemide reformimist ja kaasajastamist, austades samas tööturu osaliste autonoomiat ja rolli ning riigipõhist eripära ja tagades pensionide pikaajalise rahandusliku jätkusuutlikkuse ning piisavuse; juhib tähelepanu sellele, et niisugused reformid toimivad ühtlasi automaatsete stabilisaatoritena ning sotsiaalse ühtekuuluvuse ja solidaarsuse vahenditena; ergutab eelkõige võtma meetmeid tegeliku pensioniea tõstmiseks; toetab poliitikat, mille sihiks on suurendada nende inimeste arvu, kes otsustavad esimestel aastatel pärast pensioniikka jõudmist tööturule jääda;

21.  julgustab liikmesriike konsolideerima eelarve tulude poolt, keskendudes maksukohustuse järgimisele ja kodanike võrdsuse põhimõttele, eelkõige seoses võitlusega maksupettuse ja maksudest hoidumise vastu; on seisukohal, et kui sellest ei piisa, tuleks kaaluda maksubaasi laiendamist, mis täidab ka majanduses ja sotsiaalvaldkonnas esinevate moonutuste vähendamise eesmärki; on veendunud, et tuleb teha suuremaid pingutusi maksudest hoidumise ja maksupettusega võitlemiseks;

22.  on arvamusel, et keskmises ja pikas plaanis on riigi rahanduse tasakaalu jaoks tähtis analüüsida kõigi nende taristuprojektide kulutõhusust, millele pühendatakse suur osa eelarvest;

23.  tuletab meelde, et liikmesriigid on võtnud endale kohustuse reformida laiendatud euroala pakti raames fiskaalpoliitikat ja arutada korrapäraselt parimate tavade kasutuselevõtmist;

24.  toonitab kohalike ja piirkondlike ametiasutuste rolli avaliku ja erasektori investeeringute toetamisel; rõhutab kasvule suunatud investeeringute tähtsust majanduse kiire elavdamise jaoks;

25.  kutsub liikmesriike üles selgitama valitsuse eri tasandite (riikliku, piirkondliku ja kohaliku) vastutust, ülesandeid, fiskaalseid ülekandeid ja tuluallikat usaldusväärse ning jätkusuutliku riigi rahanduse raamistiku tagamisel, võttes eelkõige arvesse majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu mõju kohalikule ja piirkondlikule eelarveautonoomiale;

26.  peab murettekitavaks ohtu, et keskvalitsuse ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suhete ülesehitus võib kahjustada eelarve konsolideerimist, eriti kui detsentraliseerimist rahastab peamiselt keskvalitsus ja sellega ei kaasne kohalik ja piirkondlik vastutus tulude poolel;

27.  tunneb muret selle pärast, et mõnes liikmesriigis võib leiduda valitsuse ja ministeeriumide allasutusi, millel puuduvad konkreetne pädevus ja ülesanded; need valitsuse allasutused vähendavad üldhalduse tõhusust ja suurendavad priiskamist ning need tuleks seetõttu eelarve konsolideerimise raames likvideerida;

28.  märgib, et eelarve konsolideerimise püüdlused tuleks ametiasutuste vahel õiglaselt ära jagada, olenevalt nende pakutavatest teenustest;

29.  möönab, et mõned suure võlakoormusega liikmesriigid suurendavad endiselt avaliku sektori töötajate arvu, kuigi nad on võtnud avaliku kohustuse jätta see arv tööturul samale tasemele või seda vähendada;

30.  kutsub eelarveprobleemidega liikmesriike üles seadma esmaeesmärgiks eelarve konsolideerimise meetmed, mis on seotud tarbetute kaitsekulutustega, nagu uue ja kuluka sõjaväevarustuse ostmine;

31.  kiidab heaks mitmesugused kriisi leevendamise püüded, kaasa arvatud kestlikkust ja majanduskasvu suurendavad struktuurireformid; tõstab esile hiljuti vastu võetud ELi majanduse juhtimise tugevdatud raamistikku; on seisukohal, et kuigi nende reformidega ei ole võimalik kriisi otsekohe lahendada, tuleks nendega püüda suurendada eelarve kohandamise usaldusväärsust, vähendades selle lühiajalist pärssivat mõju majanduskasvule ja luues majanduskasvu elavnemise aastateks parema poliitikakujundamise raamistiku;

32.  ergutab majandusvaldkonna dialoogi ja koostööd seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentide, riikide parlamentide ning Euroopa Parlamendi vahel, eelkõige Euroopa poolaasta kontekstis, et arutada iga-aastases majanduskasvu analüüsis ja riigipõhistes soovitustes esitatud majandussuundumusi;

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2011/pdf/ee-2011-3_en.pdf
(2) http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2012/pdf/ee-2012-4.pdf
(3) ELT L 306, 23.11.2011, lk 12.
(4) ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.
(5) ELT L 306, 23.11.2011, lk 8.
(6) ELT L 306, 23.11.2011, lk 33.
(7) ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.
(8) ELT L 306, 23.11.2011, lk 1.
(9) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/ET/ec/120309.pdf.
(10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0583.
(11) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0048.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika