Vastuvõetud tekstid - Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend (otsus alustada institutsioonidevahelisi läbirääkimisi)

Choisissez la langue de votre document :

Märksõnaregister

Eelnev

Järgnev

Terviktekst

Menetlus : 2013/2505(RSP)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik : B7-0003/2013
Esitatud tekstid : B7-0003/2013		Arutelud :		Hääletused :		Vastuvõetud tekstid : P7_TA(2013)0021

Vastuvõetud tekstid

520k

54k

Neljapäev, 17. jaanuar 2013 - Strasbourg

Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend (otsus alustada institutsioonidevahelisi läbirääkimisi)

P7_TA(2013)0021

B7-0003/2013

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2013. aasta otsus institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamise ja mandaadi kohta seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend (COM(2011)0753 – C7-0445/2011 – 2011/0368(COD) – 2013/2505(RSP))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ettepanekut,

– võttes arvesse kodukorra artikli 70 lõiget 2 ja artiklit 70a,

otsustab alustada institutsioonidevahelisi läbirääkimisi järgmise mandaadi alusel:

MANDAAT

Seadusandliku resolutsiooni projekt		Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Seadusandliku resolutsiooni projekt Lõige 1 a (uus)
		1 a. juhib tähelepanu asjaolule, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on vaid seadusandjale suunatud soovitus ning seda ei saa kindlaks määrata enne, kui jõutakse kokkuleppele määruses, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020;
Muudatusettepanek 2 Seadusandliku resolutsiooni projekt Lõige 1 b (uus)
		1 b. tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel1; kordab, et uues mitmeaastases finantsraamistikus on vaja näha ette piisavad lisavahendid, et liit saaks täita olemasolevaid poliitilisi prioriteete ja Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud uusi ülesandeid ning reageerida ootamatutele sündmustele; nõuab, et nõukogu, juhul kui ta seda seisukohta ei jaga, määraks selgelt need poliitilised prioriteedid või projektid, mille võiks täiesti kõrvale jätta, hoolimata nende tõendatud lisaväärtusest Euroopa jaoks; juhib tähelepanu sellele, et isegi kui järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendite summa oleks 2013. aasta tasemest vaid 5% suurem, oleks võimalik liidu kokkulepitud eesmärkide ja kohustuste ning liidu solidaarsuse põhimõtte täitmist toetada vaid piiratud ulatuses;

		1Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
(1) Liidu eesmärk tagada kõrgetasemeline turvalisus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõige 3) tuleks saavutada muu hulgas kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise meetmete ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja asjaomaste kolmandate riikide tegevuse koordineerimise ja koostöö meetmetega.		(1) Liidu eesmärk tagada kõrgetasemeline turvalisus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõige 3) tuleks saavutada muu hulgas kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise meetmete ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste, muude riiklike ametiasutuste, asjaomaste liidu asutuste ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse koordineerimise ja koostöö meetmetega. See eesmärk tuleks saavutada nii, et oleks tagatud inimõiguste järgimine vastavalt põhiõiguste hartale ning liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
(2) Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta liidu tasandil tõhustatud meetmeid, et kaitsta inimesi ja kaupu üha kasvavate piiriüleste ohtude eest ja toetada liikmesriikide pädevate asutuste tööd. Terrorism ja organiseeritud kuritegevus, uimastikaubandus, korruptsioon, küberkuritegevus, inim- ja relvakaubandus tekitavad liidule jätkuvalt sisejulgeolekuga seotud probleeme.		(2) Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta liidu tasandil tõhustatud meetmeid, et kaitsta inimesi ja kaupu üha kasvavate piiriüleste ohtude eest ja toetada liikmesriikide pädevate asutuste tööd. Terrorism ja organiseeritud kuritegevus, uimastikaubandus, korruptsioon, küberkuritegevus, küberjulgeolek, inim- ja relvakaubandus tekitavad liidule jätkuvalt sisejulgeolekuga seotud probleeme.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
(4) Sisejulgeoleku strateegia elluviimisel juhindutakse peamiselt sellistest põhimõtetest nagu liikmesriikidevaheline solidaarsus, selgus ülesannete jaotamisel, põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimine, keskendumine üleilmsetele huvidele ja lahutamatu seotus välisjulgeolekuga.		(4) Sisejulgeoleku strateegia elluviimisel juhindutakse peamiselt sellistest põhimõtetest nagu liikmesriikidevaheline solidaarsus, selgus ülesannete jaotamisel, põhiõiguste ja -vabaduste ning õigusriigi põhimõtte järgimine, keskendumine üleilmsetele huvidele ning seotusele ja vajalikule kooskõlale välisjulgeolekuga.
Selgitus
Euroopa Parlament on juba nõudnud oma sisejulgeoleku strateegiat käsitlevas resolutsioonis ELi tegevuse kooskõlastamist sise- ja välisjulgeoleku valdkonnas.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
(5) Selleks et edendada sisejulgeoleku strateegia rakendamist ja tagada selle toimimine, peaks liit liikmesriike rahaliselt piisavalt toetama, luues Sisejulgeolekufondi.		(5) Selleks et edendada sisejulgeoleku strateegia rakendamist ja tagada selle toimimine, peaks liit liikmesriike rahaliselt piisavalt toetama, luues ja hallates Sisejulgeolekufondi.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
		(7 a) Piiriüleseid kuritegusid, näiteks inimkaubandust ja ebaseadusliku sisserände ärakasutamist kuritegelike organisatsioonide poolt, on võimalik edukalt tõkestada õigus- ja politseikoostöö kaudu.
Selgitus
Kuritegevuse sissetungimine seaduslikku majandusse on üks siseturu moonutajaid.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus)
		(8 a) Organiseeritud kuritegevuse tulemuslik tõkestamine on ülimalt tähtis, et kaitsta seaduslikku majandustegevust tüüpilise kuritegeliku tegevuse, näiteks kriminaalse rahapesu eest.
Selgitus
Kuritegevuse sissetungimine seaduslikku majandusse on üks siseturu moonutajaid.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 b (uus)
		(8 b) Kokkuhoiu aegadel on liidu poliitikas majandusraskuste ületamiseks vaja suuremat paindlikkust, uuenduslikke korraldusmeetmeid, olemasolevate struktuuride paremat kasutamist ning liidu institutsioonide, ametite, liikmesriikide ametiasutuste ja kolmandate riikide vahelist koordineeritust.
Selgitus
Majanduskriis sunnib otsima paindlikke ja innovaatilisi lahendusi, et võidelda sama tõhusalt organiseeritud kuritegevuse vastu.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
(9) Sisejulgeolekufondi terviklikus raamistikus käesoleva rahastamisvahendi raames antava rahalise abiga tuleks toetada politseikoostööd, teabevahetust ja teabele juurdepääsu, kuritegevuse tõkestamist, võitlust piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevusega, sealhulgas terrorismiga, inimeste ja elutähtsa infrastruktuuri kaitset julgeolekuga seotud intsidentide eest ning tõhusat julgeolekuriskide juhtimist ja kriisiohjet, võttes arvesse ühiseid poliitikapõhimõtteid (strateegiaid, programme ja tegevuskavasid), õigusakte ja praktilist koostööd.		(9) Sisejulgeolekufondi terviklikus raamistikus käesoleva rahastamisvahendi raames antava rahalise abiga tuleks toetada politseikoostööd, teabevahetust ja teabele juurdepääsu, kuritegevuse tõkestamist, võitlust piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevusega, sealhulgas terrorismi, inimkaubanduse ja laste seksuaalne ärakasutamisega ning laste väärkohtlemist kujutava visuaalse materjali levitamisega, inimeste ja elutähtsa infrastruktuuri kaitset julgeolekuga seotud intsidentide eest ning tõhusat julgeolekuriskide juhtimist ja kriisiohjet, võttes arvesse ühiseid poliitikapõhimõtteid (strateegiaid, programme ja tegevuskavasid), õigusakte ja praktilist koostööd.
Selgitus
Inimkaubandus ja laste seksuaalne ärakasutamine on ühed raske ja organiseeritud kuritegevuse kõige hullemad vormid. See tuleks käesolevas põhjenduses eraldi välja tuua.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
(10) Kõnealustes valdkondades antava rahalise abiga tuleks eelkõige toetada piiriüleseid ühisoperatsioone edendavaid meetmeid, teabele juurdepääsu ja teabevahetust, parimate tavade vahetamist, lihtsamat ja turvalist teabevahetust ja koordineerimist, töötajate koolitamist ja vahetust, analüüsivaid, järelevalve- ja hindamismeetmeid, laiaulatuslikke ohu- ja riskihinnanguid, teavitustööd, uue tehnoloogia katsetamist ja valideerimist, kohtumeditsiinialast teadustegevust ning koostalitusvõimelise tehnilise varustuse omandamist.		(10) Kõnealustes valdkondades antava rahalise abiga tuleks eelkõige toetada liikmesriikide ja Euroopa Politseiameti (Europol) vahelise koostöö parandamise meetmeid. Need meetmed peaksid toetama piiriüleseid ühisoperatsioone, teabele juurdepääsu ja teabevahetust, parimate tavade vahetamist, lihtsamat ja turvalist teabevahetust ja koordineerimist, töötajate koolitamist ja vahetust, analüüsivaid, järelevalve- ja hindamismeetmeid, laiaulatuslikke ohu- ja riskihinnanguid, liikmesriikide ja ELi asjaomaste institutsioonide koostööd, teavitustööd, uue tehnoloogia katsetamist ja valideerimist, kohtumeditsiinialast teadustegevust ning koostalitlusvõimelise tehnilise varustuse omandamist. Kõnealustes valdkondades antava rahalise abiga tuleks toetada üksnes selliseid meetmeid, mis on kooskõlas liidu prioriteetide ja algatustega, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
(11) Kolmandates riikides ja seoses kolmandate riikidega käesoleva rahastamisvahendi kaudu toetatavad meetmed tuleks võtta koostoimes ja kooskõlas muude meetmetega, mida toetatakse väljaspool liitu geograafiliste ja temaatiliste liidu välisabi rahastamisvahendite raames. Kõnealuseid meetmeid rakendades tuleks püüda tagada nende täielik kooskõla asjaomase riigi või piirkonnaga seotud liidu välismeetmete ja -poliitika põhimõtete ja üldiste eesmärkidega. Meetmed ei tohiks olla suunatud otse arengule suunatud tegevuse toetamiseks ning need peaksid vajaduse korral täiendama välisabi rahastamisvahendi kaudu antud rahalist abi. Samuti tuleks püüda tagada kooskõla liidu humanitaarpoliitikaga, eelkõige seoses erakorralise abi meetmetega.		(11) Kolmandates riikides ja seoses kolmandate riikidega käesoleva rahastamisvahendi kaudu toetatavad meetmed tuleks võtta koostoimes ja kooskõlas muude meetmetega, mida toetatakse väljaspool liitu geograafiliste ja temaatiliste liidu välisabi rahastamisvahendite raames. Kõnealuseid meetmeid rakendades tuleks püüda tagada nende täielik kooskõla asjaomase riigi või piirkonnaga seotud liidu välismeetmete ja -poliitika põhimõtete ja üldiste eesmärkidega, demokraatlike põhimõtete ja väärtustega, põhiõiguste ja -vabadustega, õigusriigi põhimõtetega ja kolmandate riikide suveräänsusega. Meetmed ei tohiks olla suunatud otse arengule suunatud tegevuse toetamiseks ning need peaksid vajaduse korral täiendama välisabi rahastamisvahendi kaudu antud rahalist abi. Samuti tuleks püüda tagada kooskõla liidu humanitaarpoliitikaga, eelkõige seoses erakorralise abi meetmetega.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus)
		(12 a) Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3 peaks rahastamisvahendi eesmärk olema lapse õiguste kaitse tagamine, sealhulgas laste kaitse vägivalla, väärkohtlemise, ärakasutamise ja hooletussejätmise eest.
		Rahastamisvahendi abil tuleks eelkõige toetada lapstunnistajate ja -ohvrite kaitset ja abistamist ning tagada saatjata laste või muul põhjusel eestkostet vajavate laste eriline kaitse ja toetamine.
		Selleks et hinnata, kuidas rahastamisvahendist toetust saanud meetmed on mõjutanud laste kaitsmist, tuleks korrapäraselt teostada järelevalvet ja hindamisi, sealhulgas kulude järelevalvet.
Selgitus
EL on võtnud endale kohustuse kaitsta laste õigusi. Sellekohased jõupingutused tuleb käesoleva määruse rakendamisel ja elluviimisel esile tõsta.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
(13) Selleks et tagada Sisejulgeolekufondi ühtne rakendamine, tuleks kõnealuse rahastamisvahendi jaoks ettenähtud liidu eelarvet täita koostöös liikmesriikidega, välja arvatud liidule erilist huvi pakkuvad meetmed (liidu meetmed), erakorraline abi ja tehniline abi, mida rakendatakse otsese ja kaudse eelarve täitmise raames.		(13) Selleks et tagada Sisejulgeolekufondi ühtne rakendamine ja liidule erilist huvi pakkuvate meetmete (liidu meetmete), erakorralise abi ning tehnilise abi tõhus haldamine, tuleks kõnealuse rahastamisvahendi jaoks ettenähtud liidu eelarvet täita otsese või kaudse eelarve haldamise kaudu, välja arvatud haldusalast paindlikkust eeldavad meetmed ja riiklikud programmid, mille puhul täidetakse eelarvet koostöös liikmesriikidega.
Selgitus
Liidu eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega peaks olema erand ja mitte reegel (vt finantsmääruse artikkel 55).
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus)
		(13 a) Ühiselt hallatavate vahendite puhul on vaja tagada, et liikmesriikide riiklikud programmid oleksid täielikult kooskõlas ELi tasandi prioriteetide ja eesmärkidega.
Selgitus
Vahekokkuvõttest ja sidusrühmadega konsulteerimisest saadud kogemused näitavad, et eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega peaks olema rohkem tulemustele suunatud ning tuleks koostada ühine reguleeriv raamistik.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
(14) Liikmesriikidele riiklike programmide raames rakendamiseks eraldatud rahalised vahendid tuleks jaotada selgete ja objektiivsete kriteeriumide alusel, mis on seotud avalike hüvedega, mida liikmesriigid kaitsma peavad, ning nende finantssuutlikkusega tagada sisejulgeoleku kõrge tase, nagu nende elanikkonna suurus, nende territooriumi suurus, rahvusvahelisi lennujaamu ja sadamaid läbivate reisijate ja veoste arv, Euroopa elutähtsate infrastruktuuride arv ning nende sisemajanduse koguprodukt.		(14) Liikmesriikidele riiklike programmide raames rakendamiseks eraldatud rahalised vahendid tuleks jaotada selgete, objektiivsete ja mõõdetavate kriteeriumide alusel, mis on seotud avalike hüvedega, mida liikmesriigid kaitsma peavad, ning nende finantssuutlikkusega tagada sisejulgeoleku kõrge tase, nagu nende elanikkonna suurus, nende territooriumi suurus, rahvusvahelisi lennujaamu ja sadamaid läbivate reisijate ja veoste arv ning nende sisemajanduse koguprodukt.
Selgitus
Muudatused on kooskõlas raportööri soovitatud muudatustega artikli 10 kohta.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
(16) Liidu käsutusse jäävate vahendite ülemmäär peaks olema võrdne liikmesriikidele nende riiklike programmide rakendamiseks eraldatud vahenditega. Nii tagatakse liidu suutlikkus toetada asjaomasel eelarveaastal meetmeid, mis liidule erilist huvi pakuvad, nagu uuringud, uue tehnoloogia katsetamine ja valideerimine, riikidevahelised projektid, koostöövõrgustike tegevus ning parimate tavade vahetamine, järelevalve asjaomase liidu õiguse ning liidu poliitikameetmete ja kolmandates riikides või nendega seoses rakendatavate meetmete üle. Toetatavad meetmed peaksid olema kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, programmides, tegevuskavades ning ohu- ja riskihinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega.		(16) Liikmesriikidele nende riiklike programmide rakendamiseks eraldatud vahendite ülemmäär peaks olema suurem kui liidu meetmete jaoks kasutatavad vahendid. Seepärast tuleb parandada liikmesriikide suutlikkust olemasolevaid vahendeid kasutada nende asjaomaste asutuste parema koolitamise kaudu. Liidule tuleks kindlustada piisavate vahendite olemasolu, et tagada liidu suutlikkus toetada asjaomasel eelarveaastal meetmeid, mis liidule erilist huvi pakuvad, nagu uuringud, uue tehnoloogia katsetamine ja valideerimine, riikidevahelised projektid, koostöövõrgustike tegevus ning parimate tavade vahetamine, järelevalve asjaomase liidu õiguse ning liidu poliitikameetmete ja kolmandates riikides või nendega seoses rakendatavate meetmete üle. Toetatavad meetmed peaksid olema kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, sealhulgas küberjulgeoleku strateegias, programmides, tegevuskavades ning ohu- ja riskihinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 a (uus)
		(18 a) Euroopa Liidu toimimise lepinguga nähakse delegeeritud õigusaktid ette üksnes muude kui seadusandlike üldkohaldatavate aktidena, mis on seotud seadusandliku akti mitteolemuslike osadega. Olemuslikud osad tuleks kehtestada kõnealuses seadusandlikus aktis.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 b (uus)
		(18 b) ELi ja liikmesriikide rahaliste vahendite kasutamist asjaomases valdkonnas tuleks paremini koordineerida, et tagada vastastikune täiendavus, suurem tõhusus ja nähtavus ning saavutada eelarve vallas parem koostoime.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 c (uus)
		(18 c) ELi rahastamise mõju tuleb avaliku sektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu võimalikult palju suurendada.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 d (uus)
		(18 d) ELi eelarve osalusega mehhanismide puhul tuleks tagada maksimaalne läbipaistvus, aruandekohustus ja demokraatlik järelevalve.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 e (uus)
		(18 e) Programmi eesmärkide saavutamiseks ja rahaliste vahendite optimaalseks kasutamiseks on kõige olulisem parandada programmi elluviimist ja raha kasutamist.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 f (uus)
		(18 f) Kui komisjon täidab liidu eelarvet koostöös liikmesriikidega, delegeeritakse täitmisülesanded liikmesriikidele. Liidu vahendite haldamisel järgivad komisjon ja liikmesriigid usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad liidu tegevuse nähtavuse. Sel eesmärgil täidavad komisjon ja liikmesriigid oma asjaomaseid kontrolli- ja auditeerimiskohustusi ning võtavad endale sellest tuleneva, käesolevas määruses sätestatud vastutuse. Täiendavad nõuded esitatakse valdkondlikes eeskirjades.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 g (uus)
		(18 g) Tuleb tagada programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendamine võimalikult tulemuslikult ja kasutajasõbralikult ning samal ajal tuleb kõigile osalejatele tagada ka õiguskindlus ja programmile juurdepääs.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 h (uus)
		(18 h) Komisjon peaks igal aastal teostama järelevalvet rahastamisvahendi rakendamise üle, kasutades selleks peamisi näitajaid, mille abil on võimalik hinnata rahastamisvahendi tulemusi ja mõju. Need näitajad, seahulgas asjaomased alusnäitajad, peaksid andma minimaalse võrdlusaluse, mille põhjal hinnata, kui suures ulatuses on programmi eesmärgid saavutatud.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
(23) Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, mis kuuluvad nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) artikli 1 punktis H osutatud valdkondadesse.		välja jäetud
Selgitus
Käesolev määrus ei ole Schengeni acquis' edasiarendus.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
(24) Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis H osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (sõlmida Euroopa Ühenduse nimel nimetatud leping) artikliga 3.		välja jäetud
Selgitus
Käesolev määrus ei ole Schengeni acquis' edasiarendus.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25
(25) Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis H osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/349/EL artikliga 3.		välja jäetud
Selgitus
Käesolev määrus ei ole Schengeni acquis' edasiarendus.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt b
b) „teabevahetus ja teabele juurdepääs” – sellise teabe kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetus, mis on oluline õiguskaitseasutustele seoses kuritegude, eelkõige piiriüleste, raskete ja organiseeritud kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega;		b) „teabevahetus ja teabele juurdepääs” – sellise teabe turvaline kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetus, mis on oluline liidu õiguskaitseasutustele seoses kuritegude, eelkõige piiriüleste, raskete ja organiseeritud kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega;
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt d
d) „organiseeritud kuritegevus” – karistatav tegevus, millega tegeleb kolmest või enamast isikust koosnev struktureeritud rühm, mis on olemas teatava ajavahemiku jooksul ning tegutseb kooskõlastatult, et saada vahetult või kaudselt rahalist või muud materiaalset kasu;		d) „organiseeritud kuritegevus” – tegevus, mille teostaja on struktureeritud rühm, mis on olemas teatava ajavahemiku jooksul, nii et see tegevus ei ole juhuslikku laadi, kusjuures see rühm koosneb rohkem kui kahest isikust, kes on omavahel seotud partnerluskohustuse kaudu ja kes tegutsevad kooskõlastatult, et toime panna kuritegusid, mille eest võidakse karistada vabadusekaotusega või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt neli aastat, või sellest karmima karistusega, ning selle tegevuse eesmärk on saada vahetult või kaudselt rahalist või muud kasu, kasutades muu hulgas hirmutamist;
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt f
f) „riskijuhtimise ja kriisiohje” – meetmed, mis on seotud terrorismi ning muude julgeolekuriskide hindamise, ennetamise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgede likvideerimisega;		f) „riskijuhtimine ja kriisiohje” – meetmed, mis on seotud terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ning muude julgeolekuriskide hindamise, ennetamise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgede likvideerimisega;
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt h
h) „tagajärgede likvideerimine” – terroriaktide ning muude julgeolekuga seotud intsidentide mõjule reageerimiseks ja selle vähendamiseks võetavate meetmete tõhus kooskõlastamine, et tagada meetmete tulemuslik koordineerimine riiklikul ja/või ELi tasandil;		h) „tagajärgede likvideerimine” – terroriaktide ning muude julgeolekuga seotud intsidentide mõjule reageerimiseks ja selle vähendamiseks võetavate meetmete tõhus kooskõlastamine riiklikul ja/või ELi tasandil;
Selgitus
Ümbersõnastamisega muudetakse tekst oluliselt selgemaks.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt i
i) „elutähtis infrastruktuur” – eelkõige füüsilised ressursid, teenused, infotehnoloogiarajatised, võrgustikud ja infrastruktuuri varad, mille tegevuse häirimine või hävitamine avaldaks olulist mõju esmatähtsatele ühiskondlikele funktsioonidele, sealhulgas turustusahelale, tervisele, turvalisusele, julgeolekule, inimeste majanduslikule või sotsiaalsele heaolule või liidu või selle liikmesriikide toimimisele;		i) „elutähtis infrastruktuur” – ELi liikmesriikides asuv vara, võrgustik, süsteem või nende osa, mis on hädavajalikud eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku, inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu toimimiseks ning mille kahjustamine, rikkumine või hävimine mõjutaks nimetatud toimingute toimimishäire tulemusena oluliselt liikmesriiki või ELi;
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a – lõik 1
a) piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi tõkestamine ja võitlus selle vastu ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja asjaomaste kolmandate riikide tegevuse koordineerimise ja koostöö tugevdamine.		a) kuritegevuse tõkestamine ja võitlus piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi, inimkaubanduse, ebaseadusliku sisserände ärakasutamise, laste seksuaalse ärakasutamise, laste väärkohtlemist kujutava visuaalse materjali levitamise, küberkuritegevuse ja kriminaalse rahapesu vastu ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja pädevate liidu asutuste koordineerituse ja koostöö tugevdamine, samuti koordineerituse ja koostöö tugevdamine asjaomaste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a – lõik 2
Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu piiriüleste ühisoperatsioonide arv ning koostatud parimate tavade ja korraldatud ürituste arv.		välja jäetud
Selgitus
Nende näitajate kirjeldamiseks, millega hinnata eesmärkide saavutamist, on esitatud eraldi muudatusettepanek.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b a (uus)
		b a) liikmesriikide suutlikkuse suurendamine koostöö tegemiseks Europoliga ning Europoli toodete ja teenuste paremaks ärakasutamiseks.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b – lõik 2
Kõnealuse eesmärgi saavutamist mõõdetakse selliste näitajatega nagu kasutusele võetud ja/või täiustatud vahendite arv, et lihtsustada liikmesriikidepoolset elutähtsa infrastruktuuri kaitset kõikides majandusharudes, ning liidu tasandil tehtud ohu- ja riskihinnangute arv.		välja jäetud
Selgitus
Nende näitajate kirjeldamiseks, millega hinnata eesmärkide saavutamist, on esitatud eraldi muudatusettepanek.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3. Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks toetatakse rahastamisvahendiga järgmisi tegevuseesmärke, edendades ja arendades järgmist:		3. Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks toetatakse rahastamisvahendiga järgmisi tegevuseesmärke:
Selgitus
Muudatus on kooskõlas teiste muudatusettepanekutega artikli 3 lõikele 3.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt a
a) meetmeid (metoodikad, vahendid ja struktuurid), millega tugevdatakse liikmesriikide suutlikkust piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi tõkestamisel ja võitluses selle vastu, eelkõige avaliku ja erasektori partnerluste, teabevahetuse ja parimate tavade vahetamise, andmetele juurdepääsu, koostalitusvõimeliste tehnoloogiate, võrreldava statistika, rakendusliku kriminoloogia, avalikkusega suhtlemise ja teadlikkuse suurendamise kaudu;		a) edendada ja arendada meetmeid (metoodikad, vahendid ja struktuurid), millega tugevdatakse liikmesriikide suutlikkust piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, küberkuritegevuse ja terrorismi tõkestamisel ja võitluses selle vastu, eelkõige avaliku ja erasektori partnerluste, teabevahetuse ja parimate tavade vahetamise, andmetele juurdepääsu, koostalitusvõimeliste tehnoloogiate, võrreldava statistika, rakendusliku kriminoloogia, avalikkusega suhtlemise ja teadlikkuse suurendamise kaudu;
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt b
b) halduslikku ja tegevuse koordineerimist, koostööd, vastastikust mõistmist ning teabevahetust liikmesriikide õiguskaitseasutuste, muude siseriiklike ametiasutuste, asjaomaste liidu asutuste ja vajaduse korral kolmandate riikidega;		b) edendada ja arendada halduslikku ja tegevuse koordineerimist, koostööd, vastastikust mõistmist ning teabevahetust liikmesriikide õiguskaitseasutuste, muude siseriiklike ametiasutuste, asjaomaste liidu asutuste ja vajaduse korral kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt c
c) õppekavasid Euroopa koolituspoliitika rakendamiseks, sealhulgas liidu õiguskaitse valdkonna töötajate vahetusprogrammidega, et tugevdada Euroopa kohtu- ja õiguskaitsekultuuri;		c) edendada ja arendada õppekavasid, mis puudutavad teadmisi inimõiguste ja põhivabadustega seotud kohustuste kohta ning Euroopa koolituspoliitika rakendamist, muu hulgas liidu õiguskaitse valdkonna töötajate vahetusprogrammidega, et tugevdada Euroopa kohtu- ja õiguskaitsekultuuri;
		(Muudatust kohaldatakse ka punktide d–g suhtes; nendes punktides tuleks teha tehnilisi kohandusi.)
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt d
d) meetmeid ning parimaid tavasid tunnistajate ja kuriteoohvrite kaitseks ning toetamiseks;		d) edendada ja arendada meetmeid, mehhanisme ning parimaid tavasid tunnistajate ja kuriteoohvrite kiireks tuvastamiseks, kaitseks ning toetamiseks, eelkõige meetmeid lapstunnistajate ja -ohvrite kaitsmiseks ja abistamiseks ning saatjata laste või muul põhjusel eestkostet vajavate laste eriliseks kaitseks ja toetamiseks;
Selgitus
Lisaks sellele, et tunnistajad ja kuriteoohvrid vajavad kaitset ja toetust, tuleb nad ka võimalikult kiiresti tuvastada. EL on võtnud endale kohustuse kaitsta laste õigusi. Sellekohased jõupingutused tuleb käesoleva määruse rakendamisel ja elluviimisel esile tõsta.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt g
g) meetmeid (metoodikad, vahendid ja struktuurid), millega suurendatakse liikmesriikide ja liidu halduslikku ja operatiivsuutlikkust välja töötada laiaulatuslikke ohu- ja riskihinnanguid, et võimaldada liidul kujundada integreeritud lähenemisviise, mis põhinevad ühisel ja jagatud hinnangul kriisiolukorrale, ning aidata liikmesriikidel ja partnerriikidel paremini mõista üksteise arusaamu erinevatest ohutasemete määratlustest.		g) edendada ja arendada meetmeid (metoodikad, vahendid ja struktuurid), millega suurendatakse liikmesriikide ja liidu halduslikku ja operatiivsuutlikkust välja töötada laiaulatuslikke ohu- ja riskihinnanguid, mis põhinevad tõenditel ning on kooskõlas liidu prioriteetide ja algatustega, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu, et võimaldada liidul kujundada integreeritud lähenemisviise, mis põhinevad ühisel ja jagatud hinnangul kriisiolukorrale, ning aidata liikmesriikidel ja partnerriikidel paremini mõista üksteise arusaamu erinevatest ohutasemete määratlustest.
Selgitus
Rahalisi vahendeid ei tohiks mingil juhul kasutada selliste meetmete või tavade rahastamiseks, mida ei ole esmalt heaks kiidetud poliitilise kokkuleppega Euroopa Parlamendi ja nõukogu tasandil.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 a (uus)
		Artikkel 3 a
		Näitajad
		Artiklis 3 osutatud erieesmärkide saavutamist hinnatakse eelnevalt selgelt kindlaks määratud, läbipaistvate ja mõõdetavate tulemuslikkuse näitajate põhjal, nagu eeskätt:
		a) piiriüleste ühisoperatsioonide arv;
		b) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 87 kohaste pädevate asutuste selliste töötajate arv ja protsent, kes on osalenud koolitustel, töötajate vahetuses, õppelähetustes, kohtumistes ja seminarides, mida programmist rahastatakse;
		c) häid tavasid käsitlevate juhiste ja korraldatud ürituste hulk ja kvaliteet;
		d) kasutusele võetud ja/või täiustatud vahendite arv, et lihtsustada liikmesriikidepoolset elutähtsa infrastruktuuri kaitset kõikides majandusharudes, ning liidu tasandil tehtud ohu- ja riskihinnangute arv; e) Europoli andmebaasidesse saadetud andmete kogus ja algatatud juhtumite arv. Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe, mis on vajalik saavutuste hindamiseks näitajate mõõtmise alusel.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a
a) meetmed, millega parandatakse politseikoostööd ja õiguskaitseasutuste vahelist koordineerimist, sealhulgas ühiste uurimisrühmade tegevuse ja muude piiriüleste ühisoperatsioonide kaudu, ning teabele juurdepääsu ja teabevahetust ja täiustatakse koostalitusvõimelisi tehnoloogiaid;		a) meetmed, millega parandatakse politseikoostööd, õiguskaitseasutuste vahelist koordineerimist ja ametitevahelist koostööd, sealhulgas ühiste uurimisrühmade tegevuse ja muude piiriüleste ühisoperatsioonide kaudu, ning teabele juurdepääsu ja teabevahetust ja täiustatakse koostalitlusvõimelisi tehnoloogiaid, nagu Europoli turvalise teabevahetusvõrgu (SIENA) laiendamine või andmelaadijate kasutamine Europoli infosüsteemis;
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c
c) analüüsivad, järelevalve- ja hindamismeetmed, sealhulgas uuringud ning ohu-, riski- ja mõjuhinnangud;		c) analüüsivad, järelevalve- ja hindamismeetmed, sealhulgas uuringud ning ohu-, riski- ja mõjuhinnangud, mis põhinevad tõenditel ning on kooskõlas liidu prioriteetide ja algatustega, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu;
Selgitus
Rahalisi vahendeid ei tohiks mingil juhul kasutada selliste meetmete või tavade rahastamiseks, mida ei ole kõigepealt heaks kiidetud poliitilise kokkuleppega Euroopa Parlamendi ja nõukogu tasandil.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
		Komisjon ja ELi liikmesriigid peavad koos Euroopa välisteenistusega tagama kolmandates riikides teostatavate ja kolmandate riikidega seotud meetmete koordineerituse, nagu on sätestatud määruse (EL) nr .../2013 [horisontaalne määrus] artikli 3 lõikes 4a.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2
2. Iga-aastased assigneeringud kinnitavad eelarvepädevad institutsioonid finantsraamistiku piires.		2. Fondi iga-aastased assigneeringud kinnitavad eelarvepädevad institutsioonid, ilma et see piiraks määruse (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise xxx/201z institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) sätete kohaldamist.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4
4. Rahastamisvahendi eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega kooskõlas määruse (EL) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus] artikli 55 lõike 1 punktiga b, välja arvatud artiklis 7 osutatud liidu meetmete, artikli 8 lõikes 1 osutatud tehnilise abi ja artiklis 9 osutatud erakorralise abi puhul.		4. Rahastamisvahendi eelarvet täidetakse otsese või kaudse eelarve haldamise raames (artiklis 7 osutatud liidu meetmed, artikli 8 lõikes 1 osutatud tehniline abi ja artiklis 9 osutatud erakorraline abi) või koostöös liikmesriikidega kooskõlas määruse (EL) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus] artikli 55 lõike 1 punktiga b.
Selgitus
Liidu eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega peaks olema erand ja mitte reegel (vt finantsmääruse artikkel 55).
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4 a (uus)
		4 a. ELi toimimise lepingu artikli 317 kohaselt on lõplik vastutus liidu eelarve täitmise eest komisjonil.
Selgitus
ELi toimimise lepingu artikli 317 kohaselt on lõplik vastutus liidu eelarve täitmise eest komisjonil.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 5
5. Koguvahendeid kasutatakse soovituslikult järgmiselt:		5. Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide õigusi, kasutatakse koguvahendeid järgmiselt:
a) 564 miljonit eurot liikmesriikide riiklike programmide jaoks;		a) 55 % liikmesriikide riiklike programmide jaoks;
b) 564 miljonit eurot komisjoni algatusel liidu meetmete, erakorralise abi ja tehnilise abi jaoks.		b) 45 % komisjoni algatusel liidu meetmete, erakorralise abi ja tehnilise abi jaoks.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 7
7. Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja arendamisega seotud riigid osalevad rahastamisvahendis vastavalt käesolevale määrusele.		välja jäetud
Selgitus
Käesolev määrus ei ole Schengeni acquis' edasiarendus.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 8
8. Kehtestatakse kord, millega nähakse ette kõnealuste riikide osamaksud rahastamisvahendisse ja osalemiseks vajalikud lisaeeskirjad, sealhulgas sätted, millega tagatakse liidu finantshuvide kaitse ja kontrollikoja auditeerimisalased volitused. Kõnealuste riikide osamaksud lisatakse liidu eelarvest lõike 1 kohaselt kasutatavatele koguvahenditele.		välja jäetud
Selgitus
Käesolev määrus ei ole Schengeni acquis' edasiarendus.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2
2. Riiklike programmidega, mida kontrollib ja mille kiidab heaks komisjon kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikliga 14, keskenduvad liikmesriigid käesoleva määruse lisas loetletud liidu strateegiliste prioriteetidega seotud projektidele.		2. Riiklike programmidega, mida kontrollib ja mille kiidab heaks komisjon kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikliga 14, rakendavad liikmesriigid käesoleva määruse lisas loetletud liidu strateegiliste prioriteetidega seotud projekte.
Selgitus
Riiklikes programmides tuleks keskenduda projektidele, millega reageeritakse liidu strateegilisele prioriteetidele, mis on loetletud määruse lisas.
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1
1. Komisjoni algatusel võib rahastamisvahendit kasutada, et rahastada riikidevahelisi meetmeid või liidu erihuvidele vastavaid meetmeid (edaspidi „liidu meetmed”), mis on seotud artiklis 3 osutatud üldiste, konkreetsete ja fondi toimimisega seotud eesmärkidega.		1. Komisjoni algatusel võib rahastamisvahendit kasutada, et rahastada riikidevahelisi meetmeid või liidu erihuvidele vastavaid meetmeid (edaspidi „liidu meetmed”), mis on seotud artiklis 3 osutatud üldiste, konkreetsete ja fondi toimimisega seotud eesmärkidega. Kõik sellised meetmed on vastavuses Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õiguste ja põhimõtetega ning andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevate liidu õigusnormidega. Vastavuse tagamiseks võivad kõnealuseid meetmeid hinnata Euroopa andmekaitseinspektor, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ning teised asjaomased järelevalveasutused ja -organid.
Selgitus
Sõltumatu järelevalve peaks tagama kõikide meetmete vastavuse andmekaitsestandarditele ja põhiõigustele, sealhulgas eraelu puutumatusele.
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2. Selleks et olla rahastamiskõlblikud, peavad liidu meetmed olema kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, programmides, riski- ja ohuhinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega ning eelkõige toetama:		2. Selleks et olla rahastamiskõlblikud, peavad liidu meetmed olema kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, programmides, riski- ja ohuhinnangutes kindlaksmääratud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heaks kiidetud prioriteetidega ning eelkõige toetama:
Selgitus
Rahalisi vahendeid ei tohiks mingil juhul kasutada selliste meetmete või tavade rahastamiseks, mida ei ole esmalt heaks kiidetud poliitilise kokkuleppega Euroopa Parlamendi ja nõukogu tasandil.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c
c) analüüsivaid, järelevalve- ja hindamismeetmeid, sealhulgas ohu-, riski- ja mõjuhinnanguid, liidu õiguse ja liikmesriikides liidu poliitikaeesmärkide rakendamise järelevalve projekte;		c) analüüsivaid, järelevalve- ja hindamismeetmeid, sealhulgas ohu-, riski- ja mõjuhinnanguid, mis põhinevad tõenditel ning on kooskõlas liidu prioriteetide ja algatustega, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu, ning liidu õiguse ja liikmesriikides liidu poliitikaeesmärkide rakendamise järelevalve projekte;
Selgitus
Rahalisi vahendeid ei tohiks mingil juhul kasutada selliste meetmete või tavade rahastamiseks, mida ei ole esmalt heaks kiidetud poliitilise kokkuleppega Euroopa Parlamendi ja nõukogu tasandil.
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt f
f) tehniliste seadmete, turvaliste rajatiste, infrastruktuuri, nendega seotud hoonete ja süsteemide, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide ja nende osade omandamine ja/või täiendav ajakohastamine liidu tasandil, sealhulgas eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega tehtava küberkuritegevuse alase Euroopa koostöö parandamiseks;		f) tehniliste seadmete, oskusteabe, turvaliste rajatiste, infrastruktuuri, nendega seotud hoonete ja süsteemide, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide ja nende osade omandamine ja/või täiendav ajakohastamine liidu tasandil, sealhulgas eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega tehtava küberkuritegevuse alase Euroopa koostöö parandamiseks;
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1. Liikmesriikidele eraldatakse soovituslikult 564 miljonit eurot järgmiselt:		1. Liikmesriikide riiklikele programmidele ette nähtud vahendid jaotatakse järgmiselt:
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 – punkt a
a) 30 % proportsionaalselt nende elanike koguarvuga;		a) 35 % proportsionaalselt nende elanike koguarvuga;
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 – punkt c
c) 10 % proportsionaalselt nende rahvusvahelisi lennujaamu ja sadamaid läbivate reisijate arvuga ja veoste kogusega tonnides;		c) 20 % proportsionaalselt nende rahvusvahelisi lennujaamu ja sadamaid läbivate reisijate arvuga ja veoste kogusega tonnides;
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 – punkt d
d) 10 % proportsionaalselt direktiivi 2008/114/EÜ kohaselt määratud Euroopa elutähtsate infrastruktuuride arvuga;		välja jäetud
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 – punkt e
e) 40 % pöördvõrdeliselt nende sisemajanduse koguproduktiga (ostujõu standard elaniku kohta).		e) 35 % pöördvõrdeliselt nende sisemajanduse koguproduktiga (ostujõu standard elaniku kohta).
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2
2. Käesolevas määruses osutatud volitused antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.		2. Käesolevas määruses osutatud volitused antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 5
5. Käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.		5. Käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.		välja jäetud
Selgitus
Käesolevas tekstis ei ole kuskil viidatud artikli 12 lõikele 2.
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 5
5. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2015 aruande saavutatud tulemuste ning nõukogu otsuse 2007/125/JSK ajavahemikul 2011–2013 rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta.		5. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2015 aruande saavutatud tulemuste ning nõukogu otsuse 2007/125/JSK ajavahemikul 2011–2013 rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta. Aruandes esitab komisjon konkreetsed tõendid – kui need on olemas – ELi vahendite ja liikmesriikide eelarvete vahel saavutatud täiendavuse ja koostoime kohta ning ELi eelarve tõuget andva mõju kohta liikmesriikidele nõukogu otsuses 2007/125/JSK püstitatud eesmärkide saavutamisel.
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 a (uus)
		Artikkel 15 a
		Hindamine
		Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse eesmärkide täitmise kohta hindamisaruande hiljemalt 2017. aasta 31. detsembriks.
Selgitus
Tulemuspõhise lähenemisviisi kohaselt tuleks käesoleva määruse toimimise kohta koostada vahearuanne.
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1
Komisjoni ettepanekul vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva määruse läbi hiljemalt 30. juuniks 2020.		Komisjoni ettepanekul vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva määruse läbi hiljemalt 1. juuniks 2020.
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus 1. lisa – punkt 1
Meetmed, millega tõkestatakse piiriülest, rasket ja organiseeritud kuritegevust, eelkõige uimastikaubandust, inimkaubandust ja laste seksuaalset ärakasutamist, ning võideldakse selle vastu ning projektid, mille raames tehakse kindlaks ja likvideeritakse kuritegelikke võrgustikke, kaitstakse majandust kuritegevuse sissetungi eest ning vähendatakse finantsstiimuleid kuritegelikul teel saadud vara arestimise, külmutamise ja konfiskeerimise teel.		Meetmed, millega tõkestatakse piiriülest, rasket ja organiseeritud kuritegevust, eelkõige uimastikaubandust, inimkaubandust, laste seksuaalset ärakasutamist ja laste väärkohtlemist kujutava visuaalse materjali levitamist, ning võideldakse selle vastu, ning projektid, mille raames tehakse kindlaks ja likvideeritakse kuritegelikke võrgustikke, kaitstakse majandust kuritegevuse sissetungi eest ning vähendatakse finantsstiimuleid kuritegelikul teel saadud vara arestimise, külmutamise ja konfiskeerimise teel.
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus 1. lisa – uus punkt viimase punkti järel
		Meetmed, millega püütakse saavutada tihedamat partnerlust liidu ja kolmandate riikide (eriti liidu välispiiridel asuvate riikide) vahel, ning rakenduskavade koostamine ja elluviimine, et saavutada ELi ülalnimetatud strateegilised prioriteedid.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika