Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone – 27. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni Bahreini kohta(1) ja 15. märtsi 2012. aasta resolutsiooni inimõiguste rikkumise kohta Bahreinis(2),

–  võttes arvesse oma 24. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu suhete kohta Pärsia lahe koostöönõukoguga(3);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 12. aprilli 2011. aasta avaldust kahe Bahreini eraisikust aktivisti surma kohta ning 28. aprilli 2011. aasta avaldust, milles mõistetakse hukka neljale Bahreini elanikule surmanuhtluse määramine osalemise eest rahumeelsetes meeleavaldustes demokraatia toetuseks,

–  võttes arvesse oma inimõiguste allkomisjoni delegatsiooni visiiti Bahreini 19. ja 20. detsembril 2012 ja nimetatud delegatsiooni pressiteadet,

–  võttes arvesse Bahreini kassatsioonikohtu 7. jaanuari 2013. aasta otsust jätta jõusse 13 poliitaktivistile määratud kohtuotsused,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldusi Bahreini kohta, eriti tema 24. novembri 2011. aasta avaldust Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni (Bahrain Independent Commission of Inquiry – BICI) aruande avaldamise kohta, 5. septembri 2012. aasta avaldust Bahreini apellatsioonikohtu otsuste kohta Abdulhadi al-Khawaja ja veel 19 isiku kohtuasjades ning 23. novembri 2012. aasta avaldust BICI aruande avaldamise esimese aastapäeva kohta, samuti tema pressiesindaja 13. veebruari 2012. aasta avaldust Bahreini rahutuste aastapäeva kohta, 10. aprilli 2012. aasta avaldust Abdulhadi al-Khawaja olukorra kohta Bahreinis, 16. augusti 2012. aasta avaldust Nabeel Rajabile Bahreinis mõistetud kohtuotsuse kohta ning 24. oktoobri ja 7. novembri 2012. aasta avaldusi hiljutise vägivalla kohta Bahreinis, ning ka komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja 12. oktoobril 2011. aastal Euroopa Parlamendis tehtud avaldusi olukorra kohta Egiptuses, Süürias, Jeemenis ja Bahreinis,

–  võttes arvesse nõukogu 24. mai, 12. aprilli, 21. märtsi ja 21. veebruari 2011. aasta järeldusi Bahreini kohta,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 23. juuni ja 30. septembri 2011. aasta avaldusi 21 Bahreini poliitaktivistile, inimõiguslasele ja opositsioonijuhile mõistetud kohtuotsuste kohta ning peasekretäri pressiesindaja 12. aprilli 2012. aasta avaldust Bahreinis toimunud pommirünnaku kohta, samuti tema 30. septembri 2011. aasta ning 15. veebruari, 24. aprilli, 5. septembri ja 1. novembri 2012. aasta avaldusi ja 8. jaanuari 2013. aasta avaldust Bahreini kohta,

–  võttes arvesse BICI 2011. aasta novembris avaldatud aruannet ja 21. novembril 2012 avaldatud järelaruannet;

–  võttes arvesse Pärsia lahe koostöönõukogu ministrite nõukogu avaldust Manamas 5. novembril 2012. aastal toimunud terroristlike pommirünnakute kohta,

–  võttes arvesse Bahreini kriminaalprotsessi seaduse artikleid 61, 84, 87, 134, 135 ja 146,

–  võttes arvesse Bahreini peaprokuröri 23. oktoobri 2011. aasta avaldust seoses uue kohtumõistmisega varem sõjaväekohtu all olnud arstide üle,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni ning inimõiguste Araabia hartat, mille kõigiga Bahrein on ühinenud,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 2004. aastal vastu võetud ja 2008. aastal ajakohastatud ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et pärast 2011. aasta survemeetmeid demokraatiat nõudnud protestijate vastu on inimõiguste olukord Bahreinis jätkuvalt kriitiline; arvestades, et mitmed hiljutised Bahreini valitsuse meetmed rikuvad ja piiravad jätkuvalt tõsiselt Bahreini elanikkonna eri rühmade õigusi ja vabadusi, eriti üksikisikute õigust rahumeelselt meelt avaldada, sõnavabadust ja internetivabadust; arvestades, et Bahreini ametivõimud rakendavad jätkuvalt vägivalda rahumeelsetel poliitilistel meeleavaldustel osalejate vastu;

B.  arvestades, et politsei ja julgeolekujõud kasutavad endiselt ebaproportsionaalset vägivalda, mille tulemuseks on vigastused ja surmajuhtumid; arvestades, et on üha rohkem teateid sellistest Bahreini ametivõimude toime pandud rikkumistest nagu kohtumääruseta vahistamine ja majade läbiotsimine, ebaõiglased kohtuprotsessid, rünnakud meedia vastu, kodanike hirmutamine ja alandamine kontrollpunktides ning ulatuslik diskrimineerimine tööl ja ülikoolis;

C.  arvestades, et 16. oktoobril 2012 vahistasid võimud inimõiguste eest seisva Bahreini noorsoo-organisatsiooni juhi Mohammed al-Maskati, süüdistades teda osalemises nädal varem Manamas toimunud „ebaseaduslikul rahvakogunemisel”; arvestades, et järgmisel päeval hr al-Maskati vabastati ja tema kohtuistungi aega ei ole kindlaks määratud;

D.  arvestades, et 18. oktoobril 2012 vahistati neli meest Bahreini kuninga laimamise eest sotsiaalvõrgustikus ning et kinnipidamisel konfiskeerisid julgeolekujõud nende arvutid ja muid elektroonikaseadmeid; arvestades, et kõik kinnipeetud eitasid oma mis tahes süüd;

E.  arvestades, et 30. oktoobril 2012 keelustas siseminister Sheikh Rashid bin Abdullah al-Khalifa kõik rahvakogunemised ja meeleavaldused (nüüd on ta keelu ametlikult tühistanud), öeldes, et ametivõimud ei kavatse valitsusvastaseid meeleavaldajaid kauem taluda;

F.  arvestades, et 5. novembril 2012 plahvatas pealinnas Mananas mitu omavalmistatud pommi, mis tapsid kaks töötajat ja haavasid kolmandat;

G.  arvestades, et 7. novembril 2012 võttis valitsus korrakohast menetlust järgimata kodakondsuse 31 rahumeelsetel meeleavaldustel osalenud aktivistilt, millega rikuti rahvusvahelisest õigusest tulenevaid Bahreini kodanike õigusi;

H.  arvestades, et 18. detsembril 2012 vahistati Bahreini Inimõiguste Keskuse asejuhataja Sayed Yousif al-Muhafdha, kes on väsimatult võidelnud paljude aktivistide, eriti sama keskuse juhataja Nabeel Rajabi ning Bahreini õpetajate ühenduse endise asejuhataja Jalila al-Salmani vabastamise eest, ning talle esitati süüdistus sotsiaalmeedia kaudu valeteadete levitamises; arvestades, et tema kohtuprotsess on edasi lükatud 17. jaanuarile 2013, et ta viibib endiselt vahi all ja süüdimõistmise korral ootab teda kahe aasta pikkune vanglakaristus; arvestades, et jätkuva Bahreini inimõiguslaste süstemaatilise jälitamise, ahistamise ja vahistamiste käigus on ametivõimud teda korduvalt kinni pidanud;

I.  arvestades, et 7. jaanuaril 2013 jättis Bahreini kassatsioonikohus jõusse vanglakaristused 13 väljapaistvale aktivistile, keda süüdistati vandenõus monarhia kukutamiseks; arvestades, et neist aktivistidest kaheksa, nende hulgas Abdulhadi al-Khawaja ja Ibrahim Sharif mõisteti eluks ajaks vangi; arvestades, et see otsus on lõplik ning nüüd võivad süüdistatavad loota ainult kuninga armuandmisele; arvestades, et see kohtuotsus näib kinnitavat, et Bahreini kohtusüsteem ei suuda põhiõigusi kaitsta;

J.  arvestades, et kõik sõjakohtutest läbi käinud kohtuasjad vaatavad läbi harilikud kohtud ning et viimased üldjuhul ei määra uut kohtumenetlust, vaid pigem vaatavad riikliku julgeoleku kohtute koostatud dokumentide põhjal läbi varasemad süüdimõistvad otsused;

K.  arvestades, et vaatamata lubadustele järgida BICI soovitusi ning austada peamisi inimõigusi ja põhivabadusi ei ole Bahreini ametivõimud suutnud vägivallajuhtumeid uurida ja vägivallatsejaid vastutusele võtta; arvestades, et BICI soovituste rakendamine on endiselt aeglane;

L.  arvestades, et 2012. aasta septembris käsitleti Bahreini olukorda ÜRO Inimõiguste Nõukogu üldises perioodilises ülevaates;

M.  arvestades, et 7. detsembril 2012 nõudis Bahreini kroonprints Salman bin Hamad bin Isa al-Khalifah selles rahutus Pärsia lahe äärses araabia riigis tekkinud ummikseisust väljumiseks dialoogi riigi opositsioonijõududega; arvestades, et kõikehõlmava lahenduseni jõudmiseks on vaja kõigi jõudude vahelist üksmeelset dialoogi;

1.  mõistab hukka jätkuva inimõiguste rikkumise Bahreini ametivõimude ja julgeolekujõudude poolt, eriti vägivalla kasutamise, pisargaasi ülemäärase kasutamise, linnuhaavlite kasutamise lähedalt tulistamiseks, kõikide protestiavalduste keelustamise ning nende rahumeelsete protestijate vahistamise ja kinnipidamise, kes on kasutanud oma õigust sõna- ja kogunemisvabadusele, kusjuures need rikkumised toimuvad hoolimata Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni (BICI) esitatud konkreetsetest ettepanekutest ning Bahreini ametivõimude antud lubadusest asuda teostama BICI soovitatud reforme;

2.  on seisukohal, et vastutus minevikus toimepandud rikkumiste eest on ülimalt tähtis tegur liikumisel õigluse ja tõelise leppimise suunas, mida on vaja sotsiaalse stabiilsuse saavutamiseks; toetab seetõttu kindlalt BICI soovitusi, mille on heaks kiitnud ka kuningas Hamad ja tema valitsus;

3.  peab kahetsusväärseks, et ka 21.novembril 2012 avaldatud BICI järelaruanne ei ole aidanud tuua sisulist muutust Bahreini ametivõimude poliitikasse ning poliitilise lahenduse otsimisel ja riigi lubatud demokratiseerimisel ei ole edasiminekut toimunud; nõuab, et Bahreini ametivõimud tagaksid kiiresti soovituste rakendamise, töötaksid välja ajakava ning hakkaksid kohe järgima peamisi inimõigusi ja põhivabadusi;

4.  kordab oma nõudmist, et Bahreini julgeolekujõud ja ametivõimud lõpetaksid rahulike protestijate vastu vägivalla kasutamise ning poliitiliste teisitimõtlejate mahasurumise süüdistuste esitamise, kinnipidamise ja piinamise abil; nõuab, et ametivõimud austaksid täiel määral põhivabadusi, eriti kogunemis- ja sõnavabadust nii internetis kui ka väljaspool seda, ning lõpetaksid kohe kõik piirangud, mis takistavad juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale; kutsub Bahreini ametivõime üles teostama vajalikke demokraatlikke reforme ning soodustama kaasavat ja konstruktiivset riigisisest dialoogi, muu hulgas otsekõnelusi nende valitsuse ja opositsiooni esindajate vahel, kes praegu ei ole dialoogi kaasatud, kuna see avaks võimaluse leppimiseks ja kollektiivse sotsiaalse konsensuse taastamiseks riigis;

5.  peab ülimalt kahetsusväärseks viimasel ajal opositsiooni aktivistidele ja meditsiinitöötajatele määratud karistusi ning nõuab, et kohe ja tingimusteta vabastataks kõik Bahreini poliitvangid, nende hulgas õpetajad ning arstid ja teised meditsiinitöötajad, keda peetakse kinni ja süüdistatakse õigusrikkumistes seoses sõnavabaduse ning rahumeelse kogunemis- ja ühinemisvabaduse õiguse kasutamisega – esmajoones Sayed Yousif al-Muhafadha, Nabeel Rajab ja Abdulhadi al-Khawaja;

6.  kutsub Bahreini valitsust üles korraldama kiire ja sõltumatu uurimise, et selgitada kõiki laste vastu toime pandud rikkumisi, mis ei piirdu ainult laste vahistamise, kinnipidamise ja piinamisega, ning kutsub valitsust üles tagama, et lapsi peetaks kinni kohtades, mis on eraldatud täiskasvanute kinnipidamiseks kasutatavatest kohtadest, ning et laste juhtumeid menetletaks alaealiste asjade kohtusüsteemis;

7.  nõuab, et Bahreini ametivõimud kõrvaldaksid kohe tegelikud piirangud kõikide meeleavaldustega seoses, kuna piirangud on vastuolus ametivõimude endi antud reformilubadustega ning ei soodusta riigisisest leppimist ja usalduse loomist kõikide asjaosaliste vahel;

8.  kutsub Bahreini ametivõime üles kõrvaldama kõik välisajakirjanikele ja rahvusvahelistele inimõiguste kaitse organisatsioonidele kehtestatud piirangud riiki sisenemisel ning lubama sõltumatu mehhanismi toimimist, et jälgida olukorra muutumist kohapeal; nõuab, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu järgmisel, 2013. aasta märtsis toimuval istungjärgul võetaks vastu resolutsioon, millega luuakse rahvusvaheline järelevalvemehhanism, mis on volitatud jälgima BICI ja ÜRO Bahreini käsitleva üldise perioodilise ülevaate (UN Universal Periodic Review of Bahrain) soovituste, sealhulgas inimõiguste kaitsjatega seotud soovituste rakendamist; kutsub Bahreini ametivõime üles heaks kiitma meetmeid, mis aitaksid inimõiguste rikkumisi edaspidi ära hoida;

9.  kutsub Bahreini ametivõime üles tagama, et need 31 bahreinlast, kellelt on võetud Bahreini kodakondsus, saaksid selle otsuse kohtusse edasi kaevata, kuna on ilmne, et Bahreini ametivõimude otsus võtta poliitilistelt oponentidelt kodakondsus on vastuolus rahvusvahelise õigusega;

10.  peab äärmiselt taunitavaks, et EL ei ole reageerinud Bahreinis püsivale olukorrale, ja kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles mõistma hukka selles riigis jätkuva inimõiguste ja põhivabaduste rikkumise, kehtestama kindlasuunalised piiravad meetmed nende isikute suhtes, kes on otseselt süüdi inimõiguste rikkumises või on sellega seotud (mida tõendab BICI aruanne);

11.  nõuab, et peatataks ja keelataks pisargaasi ja rahvakogunemiste kontrolli all hoidmise seadmete eksport Bahreini, kuni ei ole läbi viidud uurimisi nende vahendite väärkasutamise väljaselgitamiseks ning väärkasutajad ei ole vastutusele võetud;

12.  nõuab ELi ekspordipiirangute kehtestamist tehnoloogiale, mida saab kasutada teabe- ja kommunikatsioonivoogude jälgimiseks, tuvastamiseks ja tsenseerimiseks ning nende üle järelevalve teostamiseks, millega rikutakse inimõigusi;

13.  kutsub Bahreini valitsust üles rakendama kõiki vajalikke meetmeid, et tagada Bahreini kohtusüsteemi asjatundlikkus, sõltumatus ja erapooletus, tagada süsteemi toimimine täielikus vastavuses rahvusvaheliste inimõiguste normidega ning eriti tagada see, et kohtuid ei saaks ära kasutada poliitilistel eesmärkidel või üldiselt tagatud õiguste ja vabaduste seadusliku kasutamise piiramiseks; kutsub Bahreini valitsust üles tugevdama süüdistatavate õigusi ning muu hulgas tagama neile õiglase kohtumenetluse, mis võimaldaks neil edukalt vaidlustada nende vastu esitatud tõendeid, kindlustaks sõltumatu õigusliku järelevalve kinnipidamise põhjuste üle ja kaitseks kinnipeetavaid eeluurimise ajal ebaõiglase kohtlemise eest;

14.  peab kahetsusväärseks, et Bahreini valitsuse kavatsus järgida BICI soovitusi, mida lubati üldise perioodilise ülevaate (Universal Periodic Review) 2012. aasta mais toimunud istungil, enne ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2012. aasta septembris Genfis peetud istungjärku, oli nähtavasti pinnapealne lubadus, kuna sisuliselt on Bahreinis inimõiguste ja demokraatia osas sealtpeale vähe ära tehtud;

15.  kiidab heaks üldise perioodilise ülevaate soovitused ja kutsub Bahreini valitsust üles võtma neid poliitilise prioriteedina ning eraldama vajalikud vahendid piisavate ja õigeaegsete järelmeetmete rakendamiseks; kutsub Bahreini valitsust üles parandama inimõiguste kaitset ning ratifitseerima rahvusvahelised inimõiguste kaitse konventsioonid, muu hulgas ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivprotokolli, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti fakultatiivprotokollid ning rahvusvahelise konventsiooni kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta;

16.  toetab ja soovitab tõhustada ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo ja Bahreini rahvusliku inimõiguste institutsiooni (NHRI) koostööd ning soovitab veelgi tugevdada NHRId, lähtudes pluralismi ja sõltumatuse nn Pariisi põhimõtetest; toetab kindlalt NHRId kui kõikide bahreinlaste inimõiguste jälgijat ja kaitsjat, kuid on veendunud, et vaja on tagada Bahreinis tegutsevate inimõiguste kaitsjate ja sõltumatute valitsusväliste organisatsioonide tegevusvabadus;

17.  on seisukohal, et järgmised parlamendivalimised kujunevad rahvusliku leppimise protsessi ülimalt tähtsaks osaks ning kutsub üles tegema jõupingutusi selleks, et kindlustada vaba ja õiglane valimissüsteem aegsasti enne 2014. aasta üldvalimisi;

18.  kutsub asepresidenti ning kõrget esindajat ja liidu liikmesriike tegema koostööd, et töötada välja selge strateegia selle kohta, kuidas EL saaks nii avalikult kui ka eraviisiliselt avaldada aktiivset survet vangistatud aktivistide vabastamiseks enne ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu ministrite kohtumisi, mis peaksid toimuma 2013. aasta keskpaigas Bahreinis, ning palub sellega seoses komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal teha koostööd liikmesriikidega, et tagada välisasjade nõukogu järelduste vastuvõtmine inimõiguste olukorra kohta Bahreinis, milles peaks sisalduma konkreetne nõudmine, et vangistatud aktivistid kohe ja tingimusteta vabastataks;

19.  peab väga oluliseks jätkata püüdeid ELi ja Pärsia lahe piirkonna koostöö laiendamiseks ning üksteisemõistmise ja usalduse suurendamiseks; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja selle piirkonna partnerite regulaarsed parlamentidevahelised kohtumised kujutavad endast tähtsat foorumit konstruktiivse ja avameelse dialoogi pidamiseks ühist huvi pakkuvate probleemide üle;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Bahreini Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0475. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0094. (3) ELT C 247 E, 17.8.2012, lk 1.