Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2012/2134(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0001/2013

Esitatud tekstid :

A7-0001/2013

Arutelud :

PV 04/02/2013 - 18
CRE 04/02/2013 - 18

Hääletused :

PV 05/02/2013 - 7.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0036

Vastuvõetud tekstid
PDF 136kWORD 93k
Teisipäev, 5. veebruar 2013 - Strasbourg
VKEde rahastamisvõimaluste parandamine
P7_TA(2013)0036A7-0001/2013

Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2013. aasta resolutsioon VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta (2012/2134(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks” (COM(2011)0870),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet „VKEde regulatiivse koormuse vähendamine. ELi õigusaktide kohandamine mikroettevõtjate vajadustele” (COM(2011)0803),

–  võttes arvesse komisjoni ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programmi (COSME) (COM(2011)0834),

–  võttes arvesse Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act” (COM(2008)0394), milles tunnustatakse VKEde keskset rolli ELi majanduses ning mille eesmärk on tugevdada VKEde rolli ja edendada nende majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaali, leevendades mitmeid probleeme, mida peetakse VKEde arengut takistavaks,

–  võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2011. aasta teatist Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamise kohta (COM(2011)0078) ja parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsiooni samal teemal(1),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa riskikapitalifondide kohta (COM(2011)0860),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (COM(2011)0862),

–  võttes arvesse komisjoni ja Euroopa Keskpanga 2011. aasta uuringut VKEde rahastamisvõimaluste kohta,

–  võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet 2/2012 „Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastatud VKEde finantskorraldusvahendid”,

–  võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A7-0001/2013),

A.  arvestades, et finantssektori puudulikult kavandatud reguleerimine ning sellele lisanduv finants-, majandus- ja võlakriisi raske ja pealetungiv mõju võib vähendada VKEde rahastamisvõimalusi;

B.  arvestades, et on ülioluline luua vajalikud vahendid ja neid arendada ning kehtestada õiged tingimused, mis võimaldavad liidul suurendada kasvu euroalal ja kogu liidus;

C.  arvestades, et Euroopa Liidus on VKEde peamiseks rahastamisallikaks pangalaenud;

D.  arvestades, et EKP andmetel on VKEde laenumäärad liikmesriigiti väga erinevad, likviidsusele juurdepääsul esineb tasakaalustamatust ning mõnedes riikides on äriprojektide laenudega seoses palju keeldumisi;

E.  arvestades, et VKEd moodustavad enam kui 98% Euroopa ettevõtjatest ning tagavad üle 67% liidu töökohtadest; arvestades, et seega on nad Euroopa Liidu majanduse tugisammas ning tähtsad Euroopa pikaajalise majanduskasvu ning jätkusuutlike töökohtade loomise edendajad 27 liikmesriigis;

F.  arvestades, et aastatel 2002–2010 lõid ELis 85% kõigist uutest töökohtadest VKEd, eelkõige uued ettevõtted; arvestades, et 32,5 miljonit ELi kodanikku on füüsilisest isikust ettevõtjad;

G.  arvestades, et on olemas eri liiki VKEsid, kellel kõigil on erinevad vajadused;

H.  arvestades, et VKEde ja ettevõtluse toetamist reguleeritakse Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act”, mida liikmesriigid on kohustunud rakendama koos Euroopa Komisjoniga;

Üldised küsimused

1.  tunneb heameelt komisjoni tegevuskava ja VKEdega seoses pakutava suure hulga ettepanekute ja soovituste üle;

2.  nõustub komisjoniga selles, et Euroopa Liidu majandusedu, pädevus ja ühtekuuluvus sõltuvad suurel määral jätkusuutlikust kasvust ja töökohtade loomisest, mis põhineb kvaliteetsete toodete ja teenuste pakkumisele pühendunud VKEdel; toonitab, kui oluline on ergutada majanduskasvu igasuguste äriühingute puhul; toonitab, et VKEd kuuluvad laiema ettevõtjate „ökosüsteemi” hulka; märgib, et selles „ökosüsteemis” tuleb samuti tagada võrdne keskendumine mikroettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate rahastamisvõimaluste parandamisele; märgib, et suuremad äriühingud toetuvad ulatuslikult laiale väiksematest VKEdest koosnevale võrgustikule;

3.  rõhutab, et finants- ja majanduskriis süvendab paljude VKEde raskusi rahastamisvõimaluste leidmisel ning et VKEd peavad järgima uusi ja mõnikord varasemast rangemaid õigusnorme; toonitab, et pangandusasutustele, kes on kriisi ajal saanud kasu riigiabist ja ka teistest toetuste kaudsetest vormidest, nagu riiklikest garantiidest ning keskpankade ja Euroopa Keskpanga likviidsustoetustest, tuleks seada sihteesmärgid seoses VKEdele antavate rahastamismäärade ja tingimustega; ergutab komisjoni jätkama jõupingutusi, et edendada põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” riiklikul tasandil rakendamist, mis eeldab regulatiiv- ja halduskeskkonna edasist lihtsustamist VKEde jaoks;

4.  rõhutab tõsiasja, et regulatiiv- ja halduskeskkonna lihtsustamisel VKEde jaoks tuleb tagada töötajate piisav kaitse sotsiaalkaitse ning töötervise ja -ohutuse valdkonnas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema diskrimineerimise vastu, mis võib esineda selliste VKEde rahastamisvõimaluste puhul, mida juhivad ebasoodsas olukorras olevad inimesed või sotsiaalsed rühmad;

5.  märgib, et viimastel aastatel on tehtud silmapaistvaid jõupingutusi bürokraatia vähendamiseks;

6.  toonitab, kui tähtis on tugevdada kohalikku pangandussüsteemi; rõhutab nii Euroopa kui ka kohaliku tasandi pankade kohustust ja ülesandeid, mis on seotud targa investeerimisega majandusse ja konkreetsemalt VKEdesse; märgib, et liikmesriikide vahel esineb negatiivsete makromajanduslike olude tõttu erinevusi VKEde laenukulude ja rahastamisvõimaluste osas, mis võib kahjustada konkurentsivõimet piirialadel; juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi VKEde laenu saamise probleemid on liikmesriigiti endiselt erinevad, selgub EKP 2011. aasta oktoobri pankade laenutegevuse uuringu tulemustest, et VKEdele antavate laenude puhul on krediidistandardid üldiselt märkimisväärselt karmistunud ning et investeeringute vähendamine miinimumini võib tuua kaasa laenuturu kriisi; tunnistab lisaks, et ELis on märkimisväärne nõudlus mikrokrediidi järele;

7.  kordab, et riigihanke ja kontsessioonilepingu muudetud eeskirjad ei tohiks takistada VKEde ja mikroettevõtjate pääsu hanketurule;

8.  tuletab meelde, et Euroopas on VKEde peamiseks rahastamisallikaks pangandussektor; on arvamusel, et pangandussektori killustumise ning järgnenud laenumäärade ja laenupakkumise suure erinevuse tõttu riigiti on VKEde rahastamisvõimaluste parandamisel vaja erilist käsitust, mis võtab arvesse riigispetsiifilisi asjaolusid;

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate mitmekesisus

9.  tuletab komisjonile meelde, et Euroopa VKEd on väga heterogeensed ning nende hulgas on väga traditsioonilisi pereettevõtteid kui ka kiiresti kasvavaid ettevõtteid, kõrgtehnoloogiafirmasid, mikroettevõtjaid, sotsiaalseid ettevõtteid ja idufirmasid, ning et nende abistamisviisid peavad olema sama mitmekesised;

10.  juhib tähelepanu sellele, et praeguses olukorras, kus ebapiisav juurdepääs nõuetekohastele riskikapitali allikatele on kasvule suunatud ettevõtete loomise ja arengu teel eelkõige varases etapis endiselt üks olulisemaid takistusi, pannakse komisjoni tegevuskavas suurt rõhku riskikapitalile kui võimalikule kasvu rahastamise viisile; rõhutab siiski, et seda tüüpi rahastamine sobib üksnes vähestele VKEdele ja et pangalaenud jäävad endiselt peamiseks rahastamisallikaks;

11.  rõhutab, et ei ole olemas ühte kõigile sobivat rahastamisviisi, ja palub komisjonil toetada suure hulga kohandatud programmide, vahendite ja algatuste väljatöötamist, mis hõlmavad nii omakapitaliinstrumente (nt äriinglid, ühisrahastamine ja mitmepoolsed kauplemissüsteemid), kvaasiomakapitali instrumente (nt vahefinantseerimine) kui ka võlainstrumente (nt small-ticket-tüüpi äriühingu võlakirjad, tagatisrahastud ja platvormid) pankade ja muude VKEde rahastamisse kaasatud ettevõtjate (raamatupidamisspetsialistid, äri- või VKEde ühendused või kaubanduskojad) vahelises koostöös, et toetada ettevõtjaid nende alustamis-, kasvu- ja üleminekuetappides, võttes arvesse nende suurust, käivet ja rahastamisvajadusi;

12.  toonitab, et komisjon peaks rõhutama, et aktsiaturul võib olla oluline roll, mis aitab parandada eri etappides nii VKEde kui investorite juurdepääsu likviidsusele; tuletab meelde, et euroalal toimivad juba spetsiaalselt VKEde jaoks kavandatud aktsiaturud ning et need kujundati vastavalt konkreetsetele turu- ja rahastamisnõuetele;

VKEde haavatavus

13.  palub komisjonil teha uute VKEsid käsitlevate eeskirjade puhul kohustuslikuks üldise ja kõikehõlmava mõjuhinnangu, sealhulgas tervikliku testi, milles võetakse arvesse VKEde vajadusi ja nende ees seisvaid raskusi;

14.  rõhutab asjaolu, et VKEd on sageli pika tarnetsükli lõpus ning seetõttu mõjutavad hilinenud maksed ja lühikesed makseperioodid neid kõige enam; kiidab seepärast heaks komisjoni algatuse ergutada tungivalt liikmesriike kiirendama hilinenud maksete direktiivi rakendamist;

15.  toonitab tõsiasja, et komisjoni uuringutest on selgunud, et VKEdele on äärmiselt olulised tegurid mitte ainult rahastamise kättesaadavus, vaid ka oskuste, sealhulgas juhtimisoskuste ning finants- ja raamatupidamisalaste teadmiste kättesaadavus, mis annab juurdepääsu vahenditele, uuendamisele, konkureerimisele ja kasvule; on arvamusel, et ELi rahastamisvahendite loomisega peaks seetõttu kaasnema ka asjakohaste juhendus- ja koolituskavade ning teadmuspõhiste äriteenuste pakkumine;

16.  peab vajalikuks toetada VKEsid kohalikul tasandil, et töötada välja ettevõtlust edendav poliitika, parandada VKEde olukorda kogu nende eluea jooksul ning aidata neil saavutada juurdepääs uutele turgudele; on arvamusel, et tunnustus ja heade tavade vahetamine on kõnealuse poliitika kesksed tegurid;

Ettevõtluse professionaalsemaks muutmine

17.  märgib, et ettevõtjate puudulikud teadmised finantsalustest piiravad äriplaanide kvaliteeti ja sellest tulenevalt ka laenutaotluste edu; kutsub seetõttu liikmesriike üles pakkuma võimalike ettevõtjate toetuseks kutsealast koolitust ning toetama partnerlusi pankade, kaubanduskodade, ettevõtjate ühenduste ja raamatupidamisspetsialistide vahel;

18.  arvab, et naisettevõtlus on ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime jaoks kasutamata ressurss, mida tuleks edendada ja tugevdada, ning et tuleks kaotada kõik takistused, millega naised tööturul kokku puutuvad;

19.  arvab, et põhiharidussüsteemidesse tuleks lisada õppeainena ettevõtlusoskuste arendamine ning turu, majanduse ja finantssüsteemi toimimist, ülesannet ja koosmõju tutvustavad programmid; arvab, et hästi koostatud äriplaan on esimene samm paremate rahastamisvõimaluste ja majandusliku elujõulisuse poole; palub komisjonil ja liikmesriikidel lisada finantskoolituse viivitamata oma haridusprogrammidesse; toetab sellega seoses programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele”, mis on loodud selleks, et edendada ettevõtluskultuuri ning arendada ühtset turgu ja konkurentsivõimet;

20.  on veendunud, et vaja on eristrateegiat idufirmade jaoks ning rahastamisvahendeid innovatiivsete projektide elluviimiseks ning noorte ettevõtjate loovuse arendamiseks;

21.  rõhutab asjaolu, et mõnes liikmesriigis on juba olemas parimad tavad ettevõtjate ettevalmistuse parandamise valdkonnas; kutsub komisjoni üles toetama nende rakendamist teistes liikmesriikides;

22.  rõhutab, et ettevõtjaid ja võimalikke ettevõtjaid ning pankasid on riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil hädavajalik teavitada lihtsustatud viisil ja korrapäraselt koolitusalgatustest, ELi-poolsest rahastamisest ja VKEdele mõeldud programmidest, kuna neil tuleb ära kasutada kõiki olemasolevaid võimalusi ja meetmeid; palub komisjonil tagada, et riiklikke VKEde organisatsioone teavitataks asjakohaselt ELi algatustest ja poliitilistest ettepanekutest;

23.  nõuab, et Euroopa Investeerimispanga grupp teeks rohkem teavitustööd, et propageerida koostöös VKEde organisatsioonidega VKEdele mõeldud rahastamiskavasid;

24.  toob välja, et hädavajalik on juhendada pankrotti läinud ettevõtjaid, sest 15% tegevuse lõpetanud ettevõtetest teeb seda pankroti tulemusena; toetab pankrotimenetluste lihtsustamist ja lühendamist, et pakkuda asjaomastele ettevõtjatele uut võimalust, kuna uuestialustajate loodud ettevõtted võivad anda paremaid tulemusi;

Läbipaistvus

25.  märgib, et võlausaldajad tunnevad laenuvahendeid üldiselt paremini kui ettevõtjad ning et ettevõtjad peaksid võlausaldajatele oma äriplaani ja pikaajalist strateegiat paremini kirjeldama; rõhutab, et see teabelünk tekitab raskusi laenutaotluse arutamisel; tunnistab, et VKEd vajavad laenuvõimaluste küsimuses nende olukorrast lähtuvat nõustamist; palub komisjonil edendada parimate tavade jagamist võlausaldajate ja ettevõtjate vahelise dialoogi, koostöö ja teabevahetuse küsimustes leitud konkreetsete lahenduste osas; palub komisjonil tihendada dialoogi ja koostööd ettevõtjate ja võlausaldajate vahel;

26.  rõhutab, et võlausaldajad peaksid kehtestama selged ja täpsed kriteeriumid läbipaistval viisil rahastamise taotlemiseks; rõhutab, et kui võlausaldaja lükkab laenutaotluse täielikult või osaliselt tagasi, peab ta teavitama ettevõtjat adekvaatselt ja konstruktiivselt tagasilükkamise põhjustest; palub komisjonil määratleda selged suunised sellise konstruktiivse läbipaistvuse kohta;

27.  märgib, et laenu ennetähtaegsel tagasimaksmisel peavad VKEd maksma võlausaldajale leppetasu ja sageli ka lisatrahvi, mille tulemusel on kogukulud liiga suured; palub komisjonil suurendada läbipaistvust kõikides VKEdele mõeldud ennetähtaegset tagasimaksmist käsitlevates lepingutes ja uurida ülemmäära kehtestamise võimalust, et piirata sellist liiki tehingu kulusid;

28.  märgib, et krediidiasutustelt rahastamise saamiseks tuleb VKEdel täita järjest rangemaid nõudeid, mis hõlmavad ka isiklikke tagatisi; märgib, et kõrgemad intressimäärad võivad kaasa tuua rangemad hinnavälised tingimused, sh isiklikud tagatised; on seetõttu seisukohal, et finantssektori reguleerimiseks nõutavad õigusaktid peavad selgelt kaitsma ja stimuleerima tõhusat laenamist reaalmajandusele, eelkõige VKEdele;

29.  kutsub liikmesriike üles vähendama halduskoormust VKE tegevuse alustamisel ja eluaja jooksul, võttes arvesse selle valdkonna riikidevahelisi erinevusi, mis takistavad ühtse turu väljaarendamist; rõhutab, et oluline on vähendada uue äritegevuse alustamiseks vajalike päevade arvu; palub komisjonil uurida võimalikke parimaid tavasid, mida liikmesriikides tuleks rakendada; palub komisjonil hinnata võimalust võtta kasutusele ühtne VKE identifitseerimisnumber, mis oleks salvestatud VKEde ühtses Euroopa andmebaasis, mis sisaldab ka kogu finantsteavet, ning tänu millele oleks VKEdel ELi ja riikliku tasandi programmides osalemist ja rahastamist lihtsam taotleda; toob esile asjaolu, et kui selline VKE identifitseerimisnumber kasutusele võetakse, tuleb tähelepanu pöörata andmekaitsepõhimõtetele;

30.  pooldab komisjoni ettepanekut edendada kvalitatiivsete reitingute kasutamist vahendina, mis täiendab VKEde krediidivõimelisuse standardset kvantitatiivset hindamist;

Uued rahastamisviisid

31.  kiidab heaks komisjoni uued rahastamisprogrammid, milles võetakse arvesse VKEde eriomadusi; kutsub komisjoni üles arendama edasi spetsiaalselt VKEde vajadustele kohandatud ELi rahastamist; rõhutab tõsiasja, et rahastamise killustamist tuleks vältida ja et rahastamine saab olla tulemuslik ainult siis, kui sellega saab katta olulise osa asjaomaste VKEde vajadustest;

32.  on kindlalt veendunud, et programmide COSME ja „Horisont 2020” raames tuleks laenu ja omakapitali rahastamisvahendite rahastamispaketti oluliselt suurendada ning need rahastamisvahendid tuleks muuta VKEdele tunduvalt paremini kättesaadavaks;

33.  on seisukohal, et komisjon peaks uurima võimalusi Euroopa kvaasikapitalituru parandamiseks, eriti vahefinantseerimist (mezzanine); soovitab komisjonil uurida, kuidas saaks tugevdada Euroopa Investeerimisfondi mezzanine-kasvurahastut, ning vaadelda uusi mezzanine-tooteid, nagu mezzanine-laenude tagatis; soovitab ka, et pakutaks rahastamisvahendeid hõlmavaid andmeid ja analüüse, et vähendada tõkkeid finantsvahendajate jaoks, kes võivad soovida kaasata ELi laenuturult mezzanine-kapitali;

34.  nõuab, et vähemalt 20% programmi „Horisont 2020” eelarvest eraldataks VKEdele;

35.  märgib, et VKEd ja krediidiasutused hindavad ja kasutavad laialdaselt kapitalitagatisi; pooldab komisjoni sellekohaseid püüdlusi; palub liikmesriikidel rakendada kapitalitagatiste jaoks asjakohast raamistikku;

36.  palub komisjonil esitada VKEde rahastajate jaoks asjakohase, spetsiaalselt neile kohandatud reguleeriva raamistiku, mis ei ole neile koormav ning tekitab ka investorites usaldust (lähtudes raamatupidamisstandardeid käsitlevatest Euroopa õigusaktidest, prospektidirektiivist, läbipaistvuse direktiivist, turu kuritarvitamist käsitlevast direktiivist ja finantsinstrumentide turgude direktiivist);

37.  väljendab heameelt, et Euroopa Ülemkogu 28. ja 29. juuni 2012. aasta kohtumisel jõuti kokkuleppele Euroopa Investeerimispanga kapitali suurendamise suhtes 10 miljardi euro võrra, mis annab EIP grupile võimaluse suurendada ELi siseselt oma laenuandmisvõimet aastatel 2012–2015 ligikaudu 60 miljardi euro võrra ja teha kokku investeeringuid ligikaudu 180 miljardi euro eest ning täita seeläbi oma kiiduväärt ülesannet ühises jõupingutuses Euroopa majanduse edendamiseks; väljendab heameelt selle üle, et EIP laenuandmise prioriteetides on konkreetselt välja toodud vajadus laiendada VKEdele laenude andmiseks olemasolevate panganduspartnerite hulka nii, et kaasatud oleks uued finantsvahendajaid ja muud kui tavapärased vahendajad; rõhutab, et see uus kohustus ei tohi kahjustada samal ajal tehtavaid jõupingutusi suurendada ja parandada EIP ja liidu eelarvest ühiselt rahastatavaid vahendeid, mida kasutatakse riskijagamiseks ja kapitaliosaluseks; kutsub sellega seoses komisjoni üles tugevdama ja optimeerima Euroopa Investeerimispanga riskijagamisvahendeid ning Euroopa Investeerimisfondi programme omakapitali investeeringute portfellide ja vahefinantseerimise jaoks, mida VKEdele pakuvad finantseerimisasutused (vahendajad); tunnistab, et ühtekuuluvuspoliitika on VKEde jaoks üks põhilistest rahalise toetuse allikatest ning et struktuurifondide rahastamiskavad, bürokraatia vähendamine ning kiiruse ja tulemuslikkuse suurendamine on ELi majanduse ja selle konkurentsivõime taastumise edendamisel peamise tähtsusega;

38.  palub komisjonil luua Euroopa Investeerimisfondi alla VKEde juurdepääsu rahastamisele hõlbustava alalise Euroopa tagatisplatvormi, mis parandaks tagatiste ja Euroopa tagatistel põhinevate laenutoodete arendamist ning vähendaks panga kapitalinõudeid ja finantsvahendajate riski;

39.  ergutab Euroopa Investeerimispanka edasi arendama oma mikrorahastamise projekti algatust ning suurendama seeläbi oma panust ELi poliitilistesse prioriteetidesse sotsiaalse kaasatuse valdkonnas;

40.  märgib, et mõnes liikmesriigis on pangakontodel rekordsumma majapidamiste sääste, samal ajal kui teistes liikmesriikides hoiused kriisi tõttu vähenevad; rõhutab, et kõnealuste majapidamiste säästude kasutuselevõtmiseks asjakohase stiimulite raamistiku loomine peaks suurendama VKEde rahastamisvõimalusi nii riigisiseselt kui piiriüleselt ning andma hoogu ELi majandusele; palub komisjonil esitada ettepaneku kõnealuste säästude kasutuselevõtmise kohta, kehtestades näiteks stiimulid liikmesriikides olemasolevate parimate tavade põhjal;

41.  märgib, et VKEd aitavad inimestele tööd anda väiksema tööhõivega piirkondades, ergutades tööhõive suurenemist ja aidates täita elanike jooksvaid vajadusi, avaldades seeläbi positiivset mõju kohalike kogukondade arengule; on seetõttu veendunud, et VKEde areng on üks võimalus erinevuste vähendamiseks riiklikul tasandil;

42.  tunneb heameelt toetuse üle, mida VKEdele ja mikroettevõtetele antakse selliste algatuste kaudu nagu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm, programm „Loov Euroopa” (sealhulgas kultuuri- ja loomevaldkonna laenude tagatisrahastu), ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) ning Horisont 2020, mis kõik aitavad luua uusi võimalusi selliste oskuste ja teadmiste väljaarendamiseks, mis võimaldavad VKEdel ja mikroettevõtetel dünaamiliselt areneda;

43.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles otsima võimalusi, kuidas parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele, et pakkuda avalikule sektorile uuenduslikke töid, tarneid või teenuseid; nõuab esmajoones, et rahastamistingimuste parandamiseks võetaks meetmeid, millega tagatakse, et riskikapitali ja muude asjaomaste rahastamisvahendite puhul tunnustatakse täielikult selliste uuenduslike ettevõtete kasvupotentsiaali, kes teevad nii kommertskasutusele eelnevate hangete projektide kui ka innovatsioonialase partnerluse valdkonnas koostööd avaliku sektori partneritega;

44.  rõhutab, et riigihangete õiglane, avatud ja läbipaistev ELi õigusraamistik ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega)(3) proportsionaalne, läbipaistev ja mittediskrimineeriv jõustamine on hädavajalik selleks, et VKEd saaksid parema juurdepääsu riigihankelepingutele ning et neil oleks võimalik selliseid lepinguid tegelikult ka täita;

45.  lisab, et vaja on võtta meetmeid tagamaks, et VKEde piiriülese tegevuse hõlbustamisega ei lihtsustataks ka fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjate piiriülest tegevust, seda eeskätt ehitussektoris;

o
o   o

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Investeerimispangale, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 102.
(2) ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 6.
(3) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika