Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2011 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse kodukorra II osa 7. peatükki,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0020/2013),

A.  arvestades, et uue mitmeaastase finantsraamistiku osas (2014–2020) ei ole endiselt kokkuleppele jõutud ning seetõttu ei ole ELi 2014. aasta eelarve jaoks veel kehtestatud rubriigi 5 ülemmäära, kuid 2013. aastal on rubriigi 5 ülemmäär 9181 miljonit eurot jooksevhindades(4) ning seda ülemmäära kasutatakse pärast iga-aastast tehnilist kohandust(5) ka 2014. aastal, kui järgmise mitmeaastase finantsraamistiku osas õigel ajal kokkuleppele ei jõuta;

B.  arvestades, et valitsemissektori suure võlakoorma ja riigieelarvete jätkuva konsolideerimise valguses peaksid Euroopa Parlament ja kõik ELi institutsioonid käituma eelarve suhtes väga vastutustundlikult ning piirama kulusid;

C.  arvestades, et Euroopa Parlamendi sujuv toimimine on sama tähtis juhtpõhimõte;

D.  arvestades, et teatavatel investeeringutel võib olla institutsioonide eelarvele kestlik mõju ja neid tuleks seepärast kaaluda, hoolimata sellest, et manööverdamisruumi on vähe;

E.  arvestades, et iga-aastase menetluse praeguses etapis ootab parlament teiste institutsioonide eelarvestusi ja oma juhatuse ettepanekuid 2014. aasta eelarve kohta;

F.  arvestades, et ei tohi unustada 2014. aasta keskpaigas toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste ühekordset finantsmõju;

2014. aasta eelarve üldine raamistik ja prioriteedid

1.  on seisukohal, et institutsioonid peaksid jätkuvalt piirama oma halduskulusid või need külmutama, näidates üles solidaarsust liikmesriikide keeruka majandusliku ja eelarvelise olukorraga, ilma et see vähendaks institutsioonide põhitegevuse kvaliteeti, õiguslike kohustuste täitmist ning vajadust investeerida arengusse;

2.  on veendunud, et 2014. aasta assigneeringud peaksid põhinema 2012. ja 2013. aasta assigneeringute põhjalikul analüüsil, et saavutada kokkuhoidu eelarveridadel, kus on tekkinud probleeme eelarve täitmisega; on seisukohal, et tõelist säästu ja tõhusust saab saavutada eelarveridade kattuvuste ja ebatõhususte väljaselgitamise abil;

3.  nõuab tungivalt, et institutsioonid tugevdaksid omavahelist koostööd, et jagada parimaid tavasid, kui see on võimalik ja põhjendatud, ning teha kindlaks kokkuhoiuvõimalused, mida annaks personali ja tehniliste ressursside ühendamine ja jagamine, nt infotehnoloogia süsteemide, kirjaliku ja suulise tõlke, transporditeenuste valdkonnas ja võib-olla ka teistes valdkondades;

Euroopa Parlament

4.  rõhutab asjaolu, et kulude kokkuhoid on inflatsiooni arvestades toonud kaasa Euroopa Parlamendi eelarve vähenemise reaalmahus; tuletab meelde, et seda on võimaldanud eelkõige eelarve range kavandamine ja kontroll, vastutava komisjoni tugev pühendumus ning töö ümberkorraldamine, eelkõige reisimisega seotud eelarveridade vähendamine, lähetuste kestuse ja arvu vähendamine, videokonverentside laialdasem kasutamine ning kirjaliku ja suulise tõlke teenuste optimeerimine; tuletab meelde, et juba kokku lepitud struktuurireformid, millest mõned kehtivad alates 2011. aastast, annavad hinnanguliselt kokkuhoidu umbes 29 miljonit eurot aastas – ja veel 10 miljonit eurot on võimalik kokku hoida kinnisvara rahastamisel seoses ennustatava intressimääraga lähiaastatel ning seda tänu ettemaksetele – vaatamata vajadusele tulla toime suurenenud pädevusega ja kuludega18 uuele parlamendiliikmele tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest ja ettevalmistustest Horvaatia ühinemiseks ELiga;

5.  tuletab meelde, et nähtavad märgid kulude kokkuhoiust on kõikide parlamendiliikmete hüvitiste külmutamine 2011. aasta tasemel kuni parlamendi praeguse ametiaja lõpuni ning asjaolu, et lähetuskulusid ei ole alates 2007. aastast indekseeritud;

6.  ergutab jätkama struktuurseid ja organisatsioonilisi reforme, mille eesmärk on suurem tõhusus, ohustamata õigusloome tipptaset ja töötingimuste kvaliteeti; toetab organisatsioonilist innovatsiooni, et parandada parlamendi tulemuslikkust ning parlamendiliikmete teenuste ja töötingimuste kvaliteeti, muu hulgas – kuid mitte ainult – parlamendi töörütmade tõhusamaks muutmist, kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid (seadmata ohtu mitmekeelsuse põhimõtet), optimaalseid logistilisi lahendusi, sealhulgas transporti parlamendiliikmete ja nende assistentide jaoks, toitlustamiskulude kokkuhoidu, institutsioonisisese teadustoe parandamist ning paberivaba parlamendi ja e-koosolekute jätkamist ning täiendavat arendamist; tuletab meelde nõudmist teha paberivabade koosolekute kulude ja tulude analüüs ning palub administratsioonil esitada see eelarvekomisjonile hiljemalt 2013. aasta keskpaigaks;

7.  nõuab lihtsate ja tõhusate juhtimismeetodite rakendamist parlamendis, et vähendada halduskoormust ja hoida sellega kokku institutsiooni aega ja raha;

8.  on seisukohal, et parlamendi eelarvet käsitlev juhatuse ja eelarvekomisjoni ühine töörühm võib – lähtudes tema 2012. aastal alustatud tööst – olla selles reformiprotsessis kasulik, tuvastades kokkuhoiuvõimalusi ja mõeldes selle üle, kuidas tõhusust suurendada ning esitades oma ideid eelarvekomisjonile; märgib, et töörühm on juba suuresti saavutanud talle 2011. aasta lõpus seatud eesmärgid, eelkõige seoses reisikulude vähendamisega; lähtudes töörühma esialgsetest järeldustest, mis põhinevad muu hulgas võrdlusuuringutel, mille käigus võrreldi Euroopa Parlamendi eelarvet USA Kongressi eelarve ja liikmesriikide valimi eelarvetega, ergutab töörühma tegevust jätkama ning koostama vastav tegevuskava, mis esitatakse nii eelarvekomisjonile kui ka juhatusele parlamendi 2014. aasta eelarvemenetluses arvessevõtmiseks; tuletab meelde oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni(6), milles väljendas ootust, et need uuringud pakuvad „pikaajalist kokkuhoidu Euroopa Parlamendi eelarves ja ideid tõhususe parandamiseks 2013. ja sellele järgnevatel aastatel”; märgib, et Euroopa Parlamendi üldised kulud on elaniku kohta madalamad kui võrreldavatel liikmesriikide parlamentidel ja USA Kongressil; märgib lisaks, et on vaja tugevdada Euroopa Parlamendi kontrollifunktsiooni ja pakkuda talle toetust paremini suunatud uuringutega, et parlament saaks täita oma demokraatliku esindamise rolli;

9.  väljendab üldisemalt heameelt eelarvekomisjoni ja juhatuse vahelise tõhustatud koostöö üle iga-aastase eelarvemenetluse käigus; on valmis aasta jooksul veelgi tihendama koostööd peasekretäri, juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel, et tagada sujuv eelarvemenetlus ja eelarve tulemuslik täitmine; ootab, et juhatus esitaks konservatiivse ja vajadustel põhineva eelarvestuse, mis võtaks arvesse õiguslikult siduvatest kohustustest tingitud võimalikke hilisemaid kulude suurenemisi, eelkõige ühekordseid kulusid, mis tulenevad üleminekuajast seoses 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistega; palub peasekretäril anda teavet üleminekumeetmete kulude kohta viimastel Euroopa Parlamendi valimistel;

10.  tuletab meelde täiskogu istungil vastuvõetud otsust, milles nõuti, et nõukogu esitaks 2013. aasta juuniks Euroopa Parlamendi mitme asukoha tegevuskava, ning eeldab, et mõlemad asjakohased komisjonid, peasekretär ja juhatus annavad parlamendiliikmetele ajakohastatud arvud ja teabe mitme asukoha korralduse finants- ja keskkonnamõju kohta; soovitab Euroopa Parlamendi enda mõjuhinnangu teenistustel seda küsimust uurida, sh mõju seisukohast, mida omab Euroopa Parlamendi kohalolek või osaline kohalolek asjaomastele kogukondadele ja piirkondadele, ning esitada oma hinnang 2013. aasta juuniks, et uuringu tulemusi saaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku puhul arvesse võtta;

11.  kutsub parlamendi asjakohaseid teenistusi üles hindama Luksemburgi ametivõimude ja Euroopa Parlamendi vahelist lepingut selle kohta, kui suur hulk personali peaks olema kohal Luksemburgis, võttes arvesse parlamendi vajaduste läbivaatamist; on seisukohal, et hinnangus peaksid olema soovitused selle kohta, kuidas lepingu üle uuesti läbi rääkida, nii et sellega ei piirataks kohaldatavaid õigussätteid;

12.  tuletab meelde parlamendi eelarvet käsitlevaid resolutsioone, sh kõige uuemat, 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni(7), milles nõuti läbipaistvat otsuste tegemist kinnisvarapoliitikas varase teabe põhjal ning kinnisvara uue omandamise peatamist kuni praeguse koosseisu ametiaja lõpuni; palub teavet peasekretäri järelduste kohta, mis puudutavad renoveerimistöid ja nende ajakava ning büroode ümberkolimist, sh teavet parlamendi töötajate ajutise hoone kohta eelseisvatel aastatel, eriti seoses Paul-Henri Spaaki (PHS) hoone probleemidega ning Trebeli hoone omandamisega;

13.  tunnustab jõupingutusi, mis tehti 2012. aastal selleks, et teavitada eelarvekomisjoni KADi hoone olukorrast, ja palub, et selline teavitamine jätkuks kogu projekti jooksul, eelkõige muudetud pakkumismenetluse tulemuste osas; märgib, et eelarvekomisjoni palvel on hoone projekti kohandatud ja selle suurust vähendatud 8000 m2 võrra, et jääda allapoole varem kindlaksmääratud KADi projekti finantsraamistikku või selle piiresse; väljendab heameelt, et intressimaksetelt hoitakse eelseisvatel aastatel – võrreldes projekti rahastamise 2012. aasta prognoosidega – kokku rohkem kui 10 miljonit eurot tänu varajastele ettemaksetele nii KADi kui ka Trebeli hoone eest; on veendunud, et kuna üha suurem enamus parlamendiliikmetest pooldab uut töökorraldust(8), tuleb parlamendi kinnisvaraprojekte käsitleda ettevaatlikult ning ettevaatus peaks olema tähtsam kui ambitsioonid; ergutab jätkama tulemuslikku dialoogi ja palub, et küsitud teave esitataks õigeaegselt;

Muud institutsioonid

14.  on teadlik, et hiljutiste eelarvemenetluste kontekst ja tulemus on jätnud enamikule institutsioonidest vähe manööverdamisruumi, arvestades neile antud lisaülesandeid, eriti Euroopa Liidu Kohtu suurenenud töökoormust ja Euroopa välisteenistuse erivajadusi;

15.  mõistab, et Euroopa välisteenistus on suhteliselt uus institutsioon, mis on alles kasvuetapis, ja selle lähetusvõrgustikku on vaja veel tugevdada, et täita ELi poliitilised prioriteedid; märgib, et välisteenistus on ainulaadselt mõjutatud inflatsioonist kolmandates riikides, vahetuskursi kõikumistest ja töötajate julgeolekuga seotud konkreetsetest probleemidest;

16.  leiab, et põhjendamatud ühetaolised kärped ning diferentseerimata lähenemine institutsioonide eelarvetele annavad soovitule vastupidise tulemuse; kavatseb selle asemel jätkuvalt käsitleda iga juhtumit eraldi;

17.  kordab oma eelmiste eelarvetsüklite seisukohta, mille kohaselt parlament eeldab, et kõik institutsioonid teevad oma eelarvestuse koostamisel jätkuvalt jõupingutusi kulude vähendamiseks ja eelarvedistsipliini säilitamiseks;

o
o   o

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele.

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (2) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17. (3) ELT C 344, 12.11.2012. (4) Rubriigi 5 ülemmäär hõlmab töötajate sissemakseid pensioniskeemi. (5) Institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) artikkel 24, ELT C 139, 14.6.2006, lk 3. (6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0359, punkt 93. (7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0359. (8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0359.