Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2013. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi koosseisu kohta 2014. aasta valimisi silmas pidades (2012/2309(INL))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 14 lõiget 2,
– võttes arvesse protokolli nr 36 üleminekusätete kohta,
– võttes arvesse lepingut Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga,
– võttes arvesse kodukorra artikleid 41, 48 ja 74f,
– võttes arvesse oma 11. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi koosseisu kohta(1),
– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0041/2013),
A. arvestades, et protokolli nr 36 artikli 2 lõigete 1 ja 2 kehtivusaeg lõpeb 2009.–2014. aastaks valitud Euroopa Parlamendi koosseisu ametiaja lõppemisel;
B. arvestades, et Horvaatia Vabariik ühineb Euroopa Liiduga eeldatavasti enne Euroopa Parlamendi valimisi, mis peaksid toimuma 2014. aasta kevadel, ning arvestades, et 2009.–2014. aastaks valitud parlamendi koosseisu ametiaja lõppemisega lõpeb ka Horvaatia Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavaid muudatusi käsitleva akti artikli 19 lõike 1 kehtivusaeg;
C. arvestades, et arvesse tuleks võtta alates viimastest Euroopa Parlamendi valimistest aset leidnud demograafilisi muutusi;
D. arvestades, et kestliku süsteemi kehtestamist Euroopa Parlamendi kohtade jagamiseks tuleks kaaluda koos nõukogu hääletussüsteemi läbivaatamisega liidu institutsioonide üldise reformimise osana, mille määrab kindlaks ELi lepingu artikli 48 lõike 3 kohaselt kokku kutsutav konvent, ning arvestades, et seoses selle reformiga tuleks tunnistada, et aluslepingute kohaselt on liidu demokraatia alus nii kodanike kui liikmesriikide esindatus;
E. arvestades, et kohtade jagamine parlamendi järgmisel ametiajal ei tohiks olla meelevaldne, vaid peaks tuginema objektiivsetele kriteeriumitele, mida kohaldatakse pragmaatiliselt, kusjuures sellise jagamisega tuleks kohtade arvu kasv hüvitada kohtade arvu vähenemisega selliselt, et kohad ei väheneks rohkem kui ühe koha võrra liikmesriigi kohta;
1. esitab ELi lepingu artikli 14 lõikes 2 sätestatud algatusõiguse alusel Euroopa Ülemkogule lisas toodud ettepaneku võtta vastu Euroopa Ülemkogu otsus Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmääramise kohta parlamendi 2014.–2019. aasta ametiajaks;
2. rõhutab tungivat vajadust võtta nimetatud otsus, mis eeldab parlamendi nõusolekut, vastu niipea, kui jõustub leping Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga, et liikmesriigid saaksid kehtestada õigeaegselt vajalikud siseriiklikud meetmed Euroopa Parlamendi valimiste korraldamiseks 2014.–2019. aasta ametiajaks;
3. võtab endale kohustuse esitada lähiajal ettepanek 2014. aasta valimiste korraldamise praktilise korra parandamiseks;
4. kohustub esitama enne 2015. aasta lõppu uue ettepaneku võtta vastu Euroopa Ülemkogu otsus eesmärgiga luua piisavalt aegsasti enne parlamendi 2019.–2024. aasta ametiaja algust kestlik ja läbipaistev süsteem, mis võimaldab tulevikus iga kord enne Euroopa Parlamendi valimisi jagada parlamendikohtade arvu liikmesriikide vahel objektiivsel viisil ja lisatud otsuse ettepaneku artiklis 1 määratletud kahaneva proportsionaalsuse põhimõttele tuginedes, võttes arvesse liikmesriikide arvu mis tahes muutusi ning ametlikke andmeid rahvastiku demograafilise arengu kohta, ning välistamata võimalust reserveerida teatav arv parlamendikohti riikidevaheliste nimekirjade alusel valitavatele parlamendiliikmetele;
5. märgib, et Euroopa Parlamendi kohtade jagamise uus süsteem tuleks kehtestada koos nõukogu hääletussüsteemi läbivaatamisega aluslepingute vajaliku läbivaatamise osana; on otsustanud esitada vastavad ettepanekud ELi lepingu artikli 48 lõike 3 kohaselt kokku kutsutaval järgmisel konvendil;
6. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja sellele lisatud ettepanek võtta vastu Euroopa Ülemkogu otsus koos eespool nimetatud põhiseaduskomisjoni raportiga Euroopa Ülemkogule ning Horvaatia Vabariigi valitsusele ja parlamendile ning teavitamise eesmärgil komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
ELT C 227 E, 4.9.2008, lk 132 (Lamassoure’i ja Severini raport).
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI LISA
Ettepanek võtta vastu Euroopa Ülemkogu otsus Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmääramise kohta
EUROOPA ÜLEMKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 14 lõiget 2,
võttes arvesse protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artikli 2 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi algatust,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut
ning arvestades järgmist:
(1) Protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artikli 2 lõigete 1 ja 2 kehtivusaeg lõpeb 2009.–2014. aastaks valitud Euroopa Parlamendi koosseisu ametiaja lõppemisel.
(2) Horvaatia Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavaid muudatusi käsitleva akti artikli 19 lõike 1 kehtivusaeg lõpeb 2009.–2014. aastaks valitud Euroopa Parlamendi koosseisu ametiaja lõppemisel.
(3) Viivitamata on vaja täita protokolli nr 36 artikli 2 lõike 3 sätteid ja võtta sellest tulenevalt vastu Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõike 2 teises lõigus ette nähtud otsus, et võimaldada liikmesriikidel kehtestada õigeaegselt vajalikud siseriiklikud meetmed Euroopa Parlamendi valimiste korraldamiseks 2014.–2019. aasta ametiajaks.
(4) Käesolev otsus on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud kriteeriumitega, mille kohaselt ei ole liidu kodanike esindajate arv suurem kui seitsesada viiskümmend, millele lisandub president, kodanike esindatus on kahanevalt proportsionaalne, alammääraks on kuus liiget liikmesriigi kohta ja ükski liikmesriik ei saa üle üheksakümne kuue koha,
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud kahaneva proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisel kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:
–
kohtade jaotamisel Euroopa Parlamendis kasutatakse täiel määral Euroopa Liidu lepingus kindlaks määratud minimaalset ja maksimaalset arvu, et kajastada võimalikult täpselt iga liikmesriigi rahvaarvu;
–
iga liikmesriigi rahvaarvu ja parlamendikohtade vaheline suhe enne täisarvuni ümardamist erineb vastavalt rahvaarvule sellisel viisil, et suurema rahvaarvuga liikmesriigist valitud Euroopa Parlamendi liige esindab suuremat arvu kodanikke kui väiksema rahvaarvuga liikmesriigist valitud Euroopa Parlamendi liige ja vastupidiselt, mida suurem on liikmesriigi rahvaarv, seda suuremale arvule kohtadele tal on õigus.
Artikkel 2
Liikmesriigi elanike üldarvu arvutab komisjon (Eurostat) liikmesriikide esitatud andmete alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega kehtestatud meetodile.
Artikkel 3
Artikli 1 kohaselt on Euroopa Parlamenti valitavate esindajate arv alates parlamendi 2014.–2019. aasta ametiaja algusest liikmesriigiti järgmine:
Belgia
21
Bulgaaria
17
Tšehhi Vabariik
21
Taani
13
Saksamaa
96
Eesti
6
Iirimaa
11
Kreeka
21
Hispaania
54
Prantsusmaa
74
Horvaatia
11
Itaalia
73
Küpros
6
Läti
8
Leedu
11
Luksemburg
6
Ungari
21
Malta
6
Madalmaad
26
Austria
18
Poola
51
Portugal
21
Rumeenia
32
Sloveenia
8
Slovakkia
13
Soome
13
Rootsi
20
Ühendkuningriik
73
Artikkel 4
Käesolev otsus vaadatakse läbi piisavalt aegsasti enne parlamendi 2019.–2024. aasta ametiaja algust eesmärgiga luua süsteem, mis võimaldab tulevikus iga kord enne Euroopa Parlamendi valimisi jaotada parlamendikohtade arvu liikmesriikide vahel objektiivsel, õiglasel, kestlikul ja läbipaistval moel artiklis 1 sätestatud kahaneva proportsionaalsuse põhimõttele tuginedes, võttes arvesse muutusi liikmesriikide arvus ning ametlikke andmeid rahvastiku demograafilise arengu kohta ning hääletussüsteemi nõukogus.
Artikkel 5
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.