Vastuvõetud tekstid - Kolmapäev, 16. jaanuar 2013

Choisissez la langue de votre document :

Vastuvõetud tekstid

Kolmapäev, 16. jaanuar 2013 - Strasbourg

		Ohtlike preparaatide klassifitseerimine, pakendamine ja märgistamine ***I
		Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmed ***I
		Cartagena bioohutuse protokolli vastutust ja kahju hüvitamist käsitleva Nagoya – Kuala Lumpuri lisaprotokolli sõlmimine ***
		Riigi rahandus majandus- ja rahaliidus – 2011 ja 2012
		Reitinguagentuurid ***I
		Vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjad (eurofondid) ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad ***I
		Läänemere tursavarude mitmeaastane kava ***I
		Euroopa Parlamendi kodukorra muutmine ühise heakskiitmise teel valitud asepresidentide järjestuse osas
		Noortegarantii
		ELi ühtekuuluvuspoliitika roll Euroopa uue energiapoliitika rakendamisel
		Stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtu teostatavus

Ohtlike preparaatide klassifitseerimine, pakendamine ja märgistamine ***I

818k

163k

		Resolutsioon
		Terviktekst
		Lisa
		Lisa
		Lisa
		Lisa
		Lisa
		Lisa
		Lisa
		Lisa
		Lisa

Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ohtlike preparaatide klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2012)0008 – C7-0021/2012 – 2012/0007(COD))

P7_TA(2013)0008

A7-0391/2012

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0008),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0021/2012),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. märtsi 2012. aasta arvamust(1),

– võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2),

– võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 9. novembri 2012. aasta kirja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile,

– võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A7-0391/2012),

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. jaanuaril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/…/EL ohtlike preparaatide klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kohta (uuesti sõnastatud)

P7_TC1-COD(2012)0007

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4),

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiivi 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta(5) on korduvalt oluliselt muudetud(6). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

(2) Ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise on vajalik, et tagada võrdsed konkurentsitingimused ja siseturu toimimine.

(3) Siseturu toimimist mõjutavate liikmesriikide sätete ühtlustamise meetmed, kui need käsitlevad tervist, ohutust ning inimeste ja keskkonna kaitset, peaksid aluseks võtma kaitstuse kõrge taseme. Samal ajal tuleks käesoleva direktiiviga tagada üldsuse ja eelkõige ohtlike preparaatidega töö või huvialase tegevuse käigus kokkupuutuvate isikute ning tarbijate ja keskkonna kaitstus.

(4) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiivile 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta(7) tuleks vähendada katsetes kasutatavate loomade arvu miinimumini. Kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et võimaluse korral valitakse katse asemel teaduslikult rahuldav meetod või katsestrateegia, milles elusloomi ei kasutata, nimetatud direktiivi tähenduses on katse looma invasiivne või mitteinvasiivne kasutamine eksperimentaalsetel või muudel teaduslikel eesmärkidel, mille tulemus on teada või teadmata, või hariduslikel eesmärkidel, mis võivad põhjustada loomale valu, kannatusi, stressi või püsivaid kahjustusi, mis on võrdsed või suuremad, kui põhjustab hea veterinaartava kohaselt tehtav nõelatorge. Seetõttu kasutab käesolev direktiiv toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste omaduste hindamise tulemusi ainult siis, kui need on juba teada ning kui sellega ei kaasne edaspidiste loomkatsetuste korraldamise kohustust.

(5) Kuigi käesolev direktiiv ei hõlma laskemoona, võivad lõhke- või pürotehnilise efekti saamiseks turustatavad lõhkeained oma keemilise koostise poolest tervist ohustada. Seepärast on vaja need arusaadava teavitamise osana klassifitseerida vastavalt käesolevale direktiivile, lisada neile käesoleva direktiivi sätete Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006 määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur(8) kohane ohutuskaart ning märgistada need vastavalt ohtlike kaupade veo rahvusvahelistele eeskirjadele.

(6) Vastupidiselt käesoleva direktiiviga hõlmatud keemiliste preparaatide suhtes kohaldatavatele sätetele on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta(9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiviga 98/8/EÜ, mis kääsitleb biotsiidide turuleviimist,(10) ette nähtud, et igale tootele antakse välja luba taotleja esitatud toimiku ja kõikide liikmesriikide pädevate asutuste korraldatud hindamise põhjal. Lisaks sellele kontrollitakse loa väljaandmise käigus iga toote klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist enne selle turule viimist. Selge ja arusaadava teavitamise ühe osana on asjakohane klassifitseerida ja märgistada taimekaitsevahendid ja bioloogilised tõrjevahendid käesoleva direktiivi sätete kohaselt, samuti näha ette kasutamisjuhend vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 ja direktiivi 98/8/EÜ raames korraldatud hindamise tulemustele ning tagada, et märgistus vastaks käesolevas direktiivis ja vastavalt määruses (EÜ) nr 1107/2009 või direktiivis 98/8/EÜ taotletavale kaitstuse kõrgele tasemele. Peale selle tuleb kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1907/2006 koostada taimekaitsevahendite ja bioloogiliste tõrjevahendite ohutuskaart.

(7) Gaasilises olekus turustatavatele preparaatidele on vaja ette näha mahuprotsentides väljendatud kontsentratsioonipiirid.

(8) On vaja määratleda, milliseid inimeste kogemusi võiks kasutada preparaadi terviseriski hindamisel. Kui võib kasutada kliinilisi uuringuid, tuleb järgida Helsingi deklaratsiooni ja head kliinilist tava käsitlevaid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni suuniseid.

(9) Kuna olemasolevat ohutuskaarti kasutatakse juba ainete ja valmististe tarne ahelas teabe edastusvahendina, seda on edasi arendatud ja see on muudetud määrusega (EÜ) nr 1907/2006 loodud süsteemi lahutamatuks osaks, siis tuleks see käesolevast direktiivist välja jätta.

(10) Pärast määruse (EÜ) nr 1907/2006 vastuvõtmist, on kohandatud nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta(11) ning jäetud välja selles sisalduvad teavitamist ja kemikaalide riskihindamist käsitlevad eeskirjad. Käesolevat direktiivi tuleks vastavalt kohandada.

(11) Direktiivi 67/584/EMÜ V lisa, füüsikalis-keemiliste omaduste, toksilisuse ja ökotoksilisuse määramise meetodid, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/121/EÜ(12) jäetud välja alates 1. juunist 2008. Käesolevas direktiivis esitatud viited sellele lisale tuleks kohandada vastavalt.

(12) Selleks et võtta täiel määral arvesse direktiivi 67/548/EMÜ põhjal tehtud tööd ja omandatud kogemusi, sealhulgas teatavate nimetatud direktiivi I lisas loetletud ainete klassifikatsiooni ja märgistust, tuleks kõik olemasolevad ühtsed klassifikatsioonid muuta uusi kriteeriume kasutades uuteks ühtseteks klassifikatsioonideks. Pealegi, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist(13) kohaldamist on edasi lükatud ja järgneva üleminekuperioodi jooksul toimub ainete ja segude klassifitseerimine direktiivi 67/548/EMÜ kriteeriumidele vastava ühtse klassifikatsiooni alusel, tuleks ka kõik olemasolevad ühtsed klassifikatsioonid kanda muudatusteta selle määruse lisasse. Kehtestades nõude järgida seda määrust kõigi tulevaste klassifikatsioonide ühtlustamise puhul, tuleks vältida vastuolusid samade ainete ühtsetes klassifikatsioonides olemasolevate ja uute kriteeriumide alusel.

(13) Preparaate, mis sisaldavad rohkem kui üht ainet, mis määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa tabelis 3.2 on klassifitseeritud kantserogeenseks, mutageenseks ja/või reproduktiivtoksiliseks, tuli märgistada riskilausetega, millega tähistatakse klassifitseerimist nii 1. või 2. kategooria alla kui ka 3. kategooria alla. Kahe riskilausega edastatav sõnum on aga vastuoluline. Seepärast tuleb preparaate klassifitseerida ja märgistada kõrgema kategooria järgi.

(14) Direktiivis 67/548/EMÜ esitatud viiteid riskilausele R40 muudeti komisjoni direktiiviga 2001/59/EÜ(14), siis kui riskilause R40 viitas 3. kategooriasse kuuluvatele kantserogeenidele. Järelikult sai riskilause R40 endisest sõnastusest R68 ning seda kasutati ka edaspidi 3. kategooriasse kuuluvate mutageenide ja teatavate pöördumatute mõjudega mittesurmavate ainete puhul. Käesolevas direktiivis esitatud viited riskilausele R40 tuleks kohandada vastavalt.

(15) Direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa, mida on muudetud direktiiviga 2001/59/EÜ, annab selged nõuanded söövitava toimega ainete ja preparaatide klassifitseerimise kohta. Seetõttu tuleks käesolevas direktiivis preparaadid vastavalt klassifitseerida.

(16) On teada, et kroom (VI) sisaldavad tsemendisegud võivad teatavatel asjaoludel põhjustada allergilisi reaktsioone. Niisugustele preparaatidele tuleks paigutada vastav hoiatusmärgis.

(17) Direktiiv 67/548/EMÜ, mida on muudetud komisjoni direktiiviga 98/98/EÜ(15), sätestatakse uimasust ja peapööritust põhjustada võivate aurude kohta uued kriteeriumid ja uus riskilause (R67). Preparaadid tuleks klassifitseerida ja vastavalt märgistada.

(18) Nõukogu 30. aprilli 1992. aasta direktiiviga 92/32/EMÜ, millega seitsmendat korda muudetakse direktiivi 67/548/EMÜ(16), ja komisjoni 27. aprilli 1993. aasta direktiiviga 93/21/EMÜ, millega kohandatakse kaheksateistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ (17), kehtestati keskkonnaohtlike ainete klassifitseerimis- ja märgistamiskriteeriumid ning etiketile kantavad asjakohased tunnused, hoiatusmärgised ja -väljendid ning ohutusteave. Arvestamaks preparaatide mõju keskkonnale, on nõutav Euroopa Liidu tasandil vastu võtta nende klassifitseerimist ja märgistamist käsitlevad sätted, mistõttu on vaja luua meetod, mille alusel hinnatakse konkreetse preparaadi keskkonnaohtlikkust kas arvutusmeetodi abil või määrates ökotoksikoloogilised omadused kindlaks katsetamismeetoditega teatavates tingimustes.

(19) Veekeskkonnale väga mürgiste ainete (klassifikatsiooniga N) puhul, millele on määratud riskilaused R50 või R50/53, rakendatakse kontsentratsiooni piirmäärasid, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa tabelis 3.2 loetletud ainete jaoks, et vältida ohu alahindamist. Kõnealuse meetme tulemusel käsitletakse selles lisas loetletud aineid sisaldavaid preparaate, mille puhul rakendatakse kontsentratsiooni piirmäärasid, teisiti kui preparaate, mis sisaldavad selles lisas veel kandmata aineid, mida esialgu klassifitseeritakse ja märgistatakse direktiivi 67/548/EMÜ artikli 6 kohaselt, kuid millele kontsentratsiooni piirmäärasid ei kohaldata. Seepärast on oluline tagada, et kontsentratsiooni piirmäära rakendataks ühtmoodi kõigile preparaatidele, mis sisaldavad veekeskkonnale väga mürgiseid aineid.

(20) Direktiiviga 2001/59/EÜ muudeti direktiivi 67/548/EMÜ VI lisas esitatud kriteeriume osoonikihti kahandavate ainete klassifitseerimiseks ja märgistamiseks. Muudetud III lisa näeb nüüd üksnes ette sümboli N määramise lisaks riskilausele R59. Preparaadid tuleks klassifitseerida ja märgistada vastavalt.

(21) Tuleb tagada preparaatides sisalduvaid teatavaid aineid käsitlevate andmete konfidentsiaalsus, mistõttu on vaja sisse seada süsteem, mis võimaldaks preparaadi turuleviimise eest vastutaval isikul taotleda selliste ainete konfidentsiaalsust.

(22) Ohtlike preparaatide kasutajate põhivahend on märgistus, sest see annab neile esialgse olulise ülevaatliku teabe. Samuti peaks sellele lisanduma üksikasjalikke andmeid sisaldav kaheosaline süsteem, millest üks osa on professionaalsete kasutajate jaoks ettenähtud ohutuskaart, mis on sätestatud määrusega (EÜ) nr 1907/2006 ning teise osa moodustavad liikmesriikide määratud asutused, kes vastutavad andmete esitamise eest ainult meditsiinilisel otstarbel, seda nii ennetus- kui ka raviotstarbel.

(23) Üldsusele pakutavad või müüdavad tootepakendid, mis sisaldavad teatavatesse kategooriatesse kuuluvaid ohtlikke preparaate, peavad olema varustatud lapsele avamatute kinnitustega ja/või reljeefsete hoiatusmärgistega. Teatavad preparaadid, mis kõnealustesse ohukategooriatesse ei kuulu, võivad oma koostise tõttu olla lastele sellegipoolest ohtlikud; seetõttu peavad nimetatud preparaatide pakendid olema varustatud lapsele avamatute kinnitustega.

(24) Võtmaks arvesse teatavaid preparaate, mida käesoleva direktiivi kohaselt ei käsitleta ohtlikena, kuid mis sellegipoolest võivad ohustada kasutajate tervist, on vaja, et käesoleva direktiivi teatavad sätted hõlmaksid nimetatud preparaate.

(25) Käesolev direktiiv sisaldab teatavate preparaatide suhtes kohaldatavaid märgistuse erisätteid. Selleks et tagada inimeste ja keskkonna piisav kaitstus, tuleks kehtestada märgistamise erisätted ka selliste preparaatide kohta, mis olenemata sellest, et neid käesoleva direktiivi tähenduses ohtlikuna ei käsitleta, võivad olla kasutajale ohtlikud.

(26) Käesoleva direktiivi tähenduses ohtlikuks klassifitseeritud preparaatide puhul on asjakohane lubada liikmesriikidel kohaldada teatavaid erandeid märgistuse suhtes, kui pakend on liiga väike või muul viisil märgistuseks ebasobiv või kui on tegemist nii väikese pakendi või nii väikeste kogustega, et ei ole põhjust karta mingit ohtu inimesele ega keskkonnale. Sellistel juhtudel tuleks kaaluda ka asjakohaste sätete ühtlustamist Euroopa Liidu tasandil.

(27) Keskkonnaohutust käsitleva märgistuse osas on asjakohane näha ette, et erandid ja erisätted otsustakse konkreetsetel juhtudel, kui võib olla kindel, et kõnealuste tooteliikide üldine keskkonnamõju on väiksem kui vastavate tooteliikide puhul.

(28) Täiendamaks või muutmaks käesoleva direktiivi teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada erandeid teatavatele keskkonnaalaste märgistuse sätetele, võtta meetmeid teatavate preparaatide märgistamise erisätete kohaldamisel ja kohandada lisasid tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(29) Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011 aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(18).

(30) Käesolev direktiiv ei tohi piirata liikmesriikide kohustusi järgida VIII lisa B osas loetletud direktiivide ülevõtmise tähtaegu.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärgid ja reguleerimisala

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, mis käsitlevad ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist, erisätete ühtlustamist teatavate preparaatide puhul, millega võivad kaasneda ohutegurid, olenemata sellest, kas neid käesoleva direktiivi tähenduses käsitletakse ohtlikuna või mitte, kui kõnealuseid preparaate turustatakse liikmesriikide turul.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste preparaatide suhtes:

	a)	mis sisaldavad vähemalt üht artikli 2 tähenduses ohtlikku ainet ja
	b)	mida käsitletakse ohtlikuna artiklite 5, 6 või 7 tähenduses.

3. Erisätteid, mis on esitatud artiklis 9 ja IV lisas, ning neid, mis on esitatud artiklis 10 ja V lisas, kohaldatakse ka nende preparaatide suhtes, mida ei käsitleta ohtlikuna artiklite 5, 6 ja 7 tähenduses, kuid millega sellegipoolest võib kaasneda eriomane oht.

4. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaldamist, kohaldatakse käesoleva direktiivi klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevaid sätteid taimekaitsevahendite suhtes.

5. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste lõppkasutaja jaoks ettenähtud valmispreparaatide suhtes:

	a)	inimtervishoius või veterinaarias kasutatavad ravimid, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2001/82/EÜ(19) ja 2001/83/EÜ(20);
	b)	nõukogu direktiivis 76/768/EMÜ(21) määratletud kosmeetikatooted;
	c)	selliste ainete segud, mille jäätmeid hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ(22);
	d)	toiduained;
	e)	sööt;
	f)	nõukogu direktiivis 96/29/Euratom(23) määratletud radioaktiivseid aineid sisaldavad preparaadid;
	g)	inimkehasse viidavad või inimkehaga otseses füüsilises kontaktis kasutatavad meditsiiniseadmed, kuivõrd Euroopa Liidu meetmetega on ette nähtud ohtlike ainete ja preparaatide klassifitseerimist ja märgistamist käsitlevad sätted, mis tagavad käesoleva direktiiviga võrdväärse teavitamise ja kaitstuse taseme.

6. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

	a)	ohtlike preparaatide vedude suhtes, mis toimuvad raudteel, maanteel, siseveekogudel, merel või õhus;
	b)	preparaatide transiitvedude suhtes, mis toimuvad tollijärelevalve all, tingimusel et kõnealused preparaadid ei läbi mingit käitlemist ega töötlemist.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

	a)	ained ‐ looduslikud või mis tahes meetodi abil toodetud keemilised elemendid ja nende ühendid, mis võivad sisaldada toodete stabiliseerimiseks vajalikke lisaaineid või tootmismeetodist tingitud lisandeid, kuid ei tohi sisaldada lahusteid, mida on võimalik aine stabiilsust vähendamata ja selle koostist muutmata kõrvaldada;
	b)	preparaadid ‐ kahest või enamast ainest koostatud segud ja lahused;
	c)	polümeer ‐ aine, mille molekulid koosnevad vähemalt kolmest järjestikuliselt paiknevast ühesugusest või erinevast monomeerühikust, millest igaüks on kovalentselt seotud vähemalt ühe monomeerühiku või muu reagendiga ning mille molekulidest vähem kui pooltel on sama molekulmass. Aine molekulid jagunevad molekulmassi poolest eri klassidesse nii, et molekulmasside erinevused on eelkõige tingitud monomeerühikute erinevast hulgast. Käesoleva määratluse kohaselt on monomeerühik polümeeris esinev reageerinud monomeer;
	d)	turuleviimine ‐ kättesaadavaks tegemine kolmandatele isikutele. Euroopa Liidu tolliterritooriumile importimist käsitletakse turuleviimisena käesoleva direktiivi tähenduses;
	e)	teaduslik uurimistöö ja arendustegevus ‐ kontrollitavates tingimustes korraldatud teaduslikud katsed, analüüsid ja keemilised uuringud; see hõlmab tootearendusega seotud oluliste omaduste, tootlikkuse ja tõhususe määramist ning teadusuuringuid;
	f)	tootmisalane uurimis- ja arendustegevus ‐ aine edasiarendamine, mille jooksul katsetatakse aine kasutusvõimalusi pilootettevõttes või katsetootmise käigus;
	g)	EINECS ‐ Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu. Loetelu hõlmab kõikide 18. septembril 1981 Euroopa Liidu turul esinenud keemiliste ainete lõplikku nimekirja.

2. Käesoleva direktiivi tähenduses käsitletakse ohtlikuna järgmisi aineid ja preparaate:

plahvatusohtlikud ained ja preparaadid: tahked, vedelad, pastataolised või sültjad ained ja preparaadid, mis võivad ka ilma õhus sisalduva hapnikuta käivitada eksotermilise reaktsiooni, millega kaasneb kiire gaaside teke, ning mis kindlaksmääratud tingimustes lõhkevad, kiiresti süttivad või osaliselt suletuna kuumutamisel plahvatavad;

oksüdeerivad ained ja preparaadid: ained ja preparaadid, mis kokkupuutel teiste ainetega, eelkõige süttivate ainetega, põhjustavad ülimalt eksotermilisi reaktsioone;

ülikergesti süttivad ained ja preparaadid: vedelad ained ja preparaadid, millel on äärmiselt madal leek- ja keemispunkt ning gaasilised ained ja preparaadid, mis süttivad kergesti kokkupuutel ümbritseva õhuga;

kergestisüttivad ained ja preparaadid:

	i)	ained ja preparaadid, mis kokkupuutel ümbritseva õhuga võivad kuumeneda ja lõpuks süttida, ilma et lisanduks energiat,
	ii)	tahked ained ja preparaadid, mis pärast lühiajalist kokkupuudet süüteallikaga võivad kergesti süttida ning jäävad põlema ka pärast süüteallika kõrvaldamist,
	iii)	väga madala leekpunktiga vedelad ained ja preparaadid,
	iv)	ained ja preparaadid, mille kokkupuutel vee või niiske õhuga tekib ohtlikus koguses ülikergesti süttivaid gaase;

süttivad ained ja preparaadid: madala leekpunktiga vedelad ained ja preparaadid;

väga toksilised ained ja preparaadid: ained ja preparaadid, mis väga väikeses koguses sisse hingatuna, neelatuna või naha kaudu imendununa põhjustavad surma või ägeda või kroonilise tervisehäire;

toksilised ained ja preparaadid: ained ja preparaadid, mis väikeses koguses sisse hingatuna, neelatuna või naha kaudu imendununa põhjustavad surma või ägeda või kroonilise tervisehäire;

kahjulikud ained ja preparaadid: ained ja preparaadid, mis sisse hingatuna, neelatuna või naha kaudu imendununa võivad põhjustada surma või ägeda või kroonilise tervisehäire;

söövitavad ained ja preparaadid: ained ja preparaadid, mis kokkupuutel eluskudedega võivad neid hävitada;

ärritust tekitavad ained ja preparaadid: mittesöövitavad ained ja preparaadid, mis vahetul, pikaajalisel või korduval kokkupuutel naha või limaskestaga võivad tekitada põletikku;

ülitundlikkust tekitavad ained ja preparaadid: ained ja preparaadid, mis sisse hingatuna või naha kaudu imendununa võivad põhjustada ülitundlikkust, nii et hilisemal kokkupuutel kõnealuse aine või preparaadiga ilmnevad sellele iseloomulikud nähud;

kantserogeensed ained ja preparaadid: ained ja preparaadid, mis sisse hingatuna, neelatuna või naha kaudu imendununa võivad põhjustada vähki või suurendada vähki haigestumise sagedust;

mutageensed ained ja preparaadid: ained ja preparaadid, mis sisse hingatuna, neelatuna või naha kaudu imendununa võivad põhjustada pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust;

paljunemist toksiliselt mõjutavad ained ja preparaadid: ained ja preparaadid, mis sisse hingatuna, neelatuna või naha kaudu imendununa võivad põhjustada järglaskonna mittepärilikke defekte või suurendada nende esinemissagedust ning/või nõrgendada meeste ja naiste paljunemisfunktsioone ja -võimet;

keskkonnaohtlikud ained ja preparaadid: ained ja preparaadid, mis keskkonda sattununa kujutavad endast vahetut või hilisemat ohtu ühele või mitmele keskkonnategurile.

Artikkel 3

Preparaatide ohtlike omaduste kindlaksmääramine

1. Preparaadiga kaasnevaid ohutegureid hinnatakse järgmiste omaduste põhjal:

	a)	füüsikalis-keemilised omadused;
	b)	tervist mõjutavad omadused;
	c)	keskkonda mõjutavad omadused.

Need erinevad omadused määratakse kindlaks vastavalt artiklitele 5, 6 ja 7.

Laborikatsetes kasutatakse turustamisvalmis preparaate.

2. Kui ohtlikud omadused määratakse kindlaks artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud korras, võetakse kasutatavates meetodites sätestatud korra kohaselt arvesse kõiki artikliga 2 ettenähtud ohtlikke aineid ning eelkõige järgnevaid :

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas loetletud ained;
	b)	turuleviimise eest vastutava isiku poolt direktiivi 67/548/EMÜ artikli 6 kohaselt ajutiselt klassifitseeritud ja märgistatud ained.

3. Kui käesoleva direktiivi V lisas ei ole sätestatud teisiti, võetakse käesoleva direktiiviga hõlmatud preparaatide puhul arvesse lõikes 2 osutatud ning tervis- ja/või keskkonnamõjude tõttu ohtlikuks klassifitseeritud aineid, olgugi et tegemist on ebapuhaste ainete või lisanditega, kui nende kontsentratsioon on vähemalt võrdne järgmises tabelis esitatud väärtustega, välja arvatud juhud, kui määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osaga või käesoleva direktiivi II lisa B osaga või III lisa B osaga on ette nähtud väiksem kontsentratsioon.

Aine ohukategooria	Arvestatav kontsentratsioon
gaasilistes preparaatides mahuprotsendina	muudes preparaatides massiprotsendina
Väga toksiline	≥ 0,02	≥ 0,1
Toksiline	≥ 0,02	≥ 0,1
Kantserogeenne 1. või 2. kategooria	≥ 0,02	≥ 0,1
Mutageenne 1. või 2. kategooria	≥ 0,02	≥ 0,1
Paljunemist toksiliselt mõjutav 1. või 2. kategooria	≥ 0,02	≥ 0,1
Kahjulik	≥ 0,2	≥ 1
Söövitav	≥ 0,02	≥ 1
Ärritust tekitav	≥ 0,2	≥ 1
Ülitundlikkust tekitav	≥ 0,2	≥ 1
Kantserogeenne 3. kategooria	≥ 0,2	≥ 1
Mutageenne 3. kategooria	≥ 0,2	≥ 1
Paljunemist toksiliselt mõjutav 3. kategooria	≥ 0,2	≥ 1
Keskkonnaohtlik N		≥ 0,1
Keskkonnaohtlik Osoon	≥ 0,1	≥ 0,1
Keskkonnaohtlik		≥ 1

Artikkel 4

Klassifitseerimise ja märgistamise üldpõhimõtted

1. Ohtlike ainete klassifitseerimisel sõltuvalt nendega kaasnevate ohutegurite suurusest ja iseloomust tuginetakse artiklis 2 määratletud ohukategooriatele.

2. Klassifitseerimise ja märgistamise üldpõhimõtteid kohaldatakse kooskõlas direktiivi 67/548/EMÜ VI lisas sätestatud kriteeriumidega, välja arvatud juhud, kui kohaldatakse muid artiklites 5, 6, 7 ja 10 ning käesoleva direktiivi asjakohastes lisades osutatud kriteeriume.

Artikkel 5

Füüsikalis-keemilistest omadustest tulenevate ohutegurite hindamine

1. Preparaadi füüsikalis-keemilistest omadustest tulenevate ohutegurite hindamisel määratakse nõukogu määruse (EÜ) nr 440/2008(24) lisa A osas sätestatud viisil kindlaks preparaadi need füüsikalis-keemilised omadused, mis on vajalikud selle asjakohaseks klassifitseerimiseks ja märgistamiseks kooskõlas direktiivi 67/548/EMÜ VI lisas sätestatud kriteeriumidega.

2. Erandina lõikest 1 ei ole vaja kindlaks määrata aine plahvatusohtlikke, oksüdeerivaid, ülikergesti süttimist, kergesti süttimist ja süttimist põhjustavaid omadusi, tingimusel et:

	a)	ühelgi koostisosal ei ole nimetatud omadusi ning et tootja käsutuses oleva teabe kohaselt ei kaasne preparaadiga sellist ohtu;
	b)	preparaadi kindlaksmääratud koostise muutmise korral on võimalik teadusliku tõendusmaterjali põhjal kinnitada, et sellega kaasnevate ohutegurite ümberhindamise tulemusena klassifikatsioon ei muutu;
	c)	turuleviidud aerosoolpreparaadid vastavad nõukogu direktiivi 75/324/EMÜ(25) artikli 8 lõike 1 punkti a sätetele.

3. Nendel juhtudel, mille suhtes ei kohaldata määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa A osas sätestatud meetodeid, rakendatakse käesoleva direktiivi I lisa B osas esitatud alternatiivseid arvutusmeetodeid.

4. Määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa A osas sätestatud meetodite kohaldamisest vabastamise konkreetsed juhud on esitatud käesoleva direktiivi I lisa A osas.

5. Määrusega (EÜ) nr 1107/2009 kohaldamist hõlmatud preparaatide füüsikalis-keemilistest omadustest tulenevate ohutegurite hindamisel määratakse kindlaks preparaadi need füüsikalis-keemilised omadused, mis on vajalikud selle nõuetekohaseks klassifitseerimiseks kooskõlas direktiivi 67/548/EMÜ VI lisas sätestatud kriteeriumidega. Omadused määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa A osas sätestatud viisil, välja arvatud juhud, kui on lubatud kasutada muid komisjoni määruste (EL) nr 544/2011(26) ja (EL) nr 545/2011(27) kohaseid rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid.

Artikkel 6

Terviseriskide hindamine

1. Preparaadiga kaasnevaid terviseriske hinnatakse ühe või mitme järgmise menetluse abil:

	a)	II lisas kirjeldatud tavapärane meetod;
	b)	määratakse kindlaks preparaadi toksikoloogilised omadused, mis on vajalikud selle asjakohaseks klassifitseerimiseks kooskõlas direktiivi 67/548/EMÜ VI lisas esitatud kriteeriumidega. Omadused määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa B osas sätestatud viisil, välja arvatud juhud, kui taimekaitsevahendite puhul on lubatud kasutada muid komisjoni määruste (EL) nr 544/2011 ja (EL) nr 545/2011 kohaseid rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid.

2. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1107/2009 nõuete kohaldamist, võib preparaadi turuleviimise eest vastutav isik ainult sel juhul, kui ta suudab teaduslikult tõestada, et preparaadi toksikoloogilisi omadusi ei ole võimalik täpselt määrata lõike 1 punktis a kirjeldatud meetodil ega loomkatsete olemasolevate tulemuste põhjal, kasutada lõike 1 punktis b esitatud meetodeid, tingimusel et need on õigustatud või nendeks on saadud eriluba vastavalt direktiivi 86/609/EMÜ artiklile 12.

Kui toksikoloogilise omaduse kindlaksmääramisel kasutatakse uute andmete saamiseks lõike 1 punktis b esitatud meetodeid, juhindutakse katsetamisel hea laboritava põhimõtetest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/10/EÜ(28) ning direktiivi 86/609/EMÜ sätetest, eelkõige selle artiklitest 7 ja 12.

Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, kasutatakse juhul, kui preparaadi toksikoloogiline omadus on kindlaks määratud nii lõike 1 punktis a kui ka punktis b kirjeldatud meetoditega, selle klassifitseerimisel lõike 1 punktis b esitatud meetoditega saadud tulemusi, välja arvatud kantserogeensed, mutageensed või paljunemist toksiliselt mõjutavad omadused, mille kindlaksmääramiseks kasutatakse ainult lõike 1 punktis a osutatud meetodit.

Kõiki preparaadi toksikoloogilisi omadusi, mida ei ole hinnatud lõike 1 punktis b kirjeldatud meetodil, hinnatakse lõike 1 punktis a esitatud meetodil.

3. Peale selle, kui on võimalik tõestada epidemioloogiliste uuringute, direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa kohaste konkreetsete juhtumite teaduslikult usaldusväärsete uuringute või statistikale tuginevate kogemuste põhjal, näiteks mürgistusalase teabega tegelevatelt üksustelt saadud või kutsehaigustega seotud andmete hindamise põhjal:

	–	et aine toksikoloogiline mõju inimesele erineb lõikes 1 kirjeldatud meetodite kohaldamisel saadud tulemustest, lähtutakse kõnealuse preparaadi klassifitseerimisel selle mõjust inimesele,
	–	et näiteks võimendamisest tingituna alahinnatakse tavapärasel hindamisel toksikoloogilisi ohutegureid, võetakse kõnealuseid mõjureid arvesse preparaadi klassifitseerimisel,
	–	et näiteks antagonismist tingituna ülehinnatakse tavapärasel hindamisel toksikoloogilisi ohutegureid, võetakse kõnealuseid mõjureid arvesse preparaadi klassifitseerimisel.

4. Kindlaksmääratud koostisega preparaatide puhul, mis on klassifitseeritud vastavalt lõike 1 punktile b, välja arvatud määrusega (EÜ) nr 1107/2009 hõlmatud preparaadid, hinnatakse terviseriskid uuesti kas lõike 1 punktis a või punktis b kirjeldatud meetoditega, kui:

–

tootja muudab esialgu koostisesse kuulunud ühe või mitme ohtliku koostisaine massi- või mahuprotsenti vastavalt järgmisele tabelile:

Koostisosa esialgne kontsentratsioon aines	Koostisosa esialgse kontsentratsiooni lubatud kõikumine
≤ 2,5 %	± 30 %
>2,5 ≤ 10 %	± 20 %
> 10 ≤ 25 %	± 10 %
> 25 ≤ 100 %	± 5 %

–

tootja muudab koostist, asendades või lisades ühe või mitu koostisosa, mis artiklis 2 esitatud määratluste kohaselt võivad olla ohtlikud, kuid ei pruugi seda olla.

Uut hindamist kohaldatakse juhtudel, kui ei ole usaldusväärset teaduslikku põhjendust selle kohta, et ohutegurite ümberhindamise tulemusena klassifikatsioon ei muutu.

Artikkel 7

Keskkonnariskide hindamine

1. Preparaadi keskkonnariske hinnatakse ühe või mitme järgmise menetluse abil:

	a)	III lisas kirjeldatud tavapärane meetod;
	b)	määratakse kindlaks preparaadi keskkonnaohtlikud omadused, mis on vajalikud preparaadi asjakohaseks klassifitseerimiseks kooskõlas direktiivi 67/548/EMÜ VI lisas esitatud kriteeriumidega. Omadused määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa C osas sätestatud viisil, välja arvatud juhud, kui taimekaitsevahendite puhul on lubatud kasutada muid määruste (EL) nr 544/2011 ja (EL) nr 545/2011 sätete kohaseid rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid. Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud või selle kohaste katsetamisnõuete kohaldamist, on katsetamismeetodite kohaldamise tingimused esitatud käesoleva direktiivi III lisa C osas.

2. Kui ökotoksikoloogilise omaduse kindlaksmääramisel kasutatakse uute andmete saamiseks üht lõike 1 punktis b kirjeldatud meetodit, juhindutakse katsetamisel direktiiviga 2004/10/EÜ ettenähtud hea laboritava põhimõtetest ja direktiivi 86/609/EMÜ sätetest.

Kui keskkonnariske on hinnatud mõlema eespool nimetatud menetluse kohaselt, kasutatakse preparaadi klassifitseerimisel lõike 1 punktis b osutatud meetodiga saadud tulemusi.

3. Kindlaksmääratud koostisega preparaatide puhul, mis on klassifitseeritud vastavalt lõike 1 punktile b, välja arvatud määrusega (EÜ) nr 1107/2009 hõlmatud preparaadid, hinnatakse keskkonnariskid uuesti kas lõike 1 punktis a või b kirjeldatud meetoditega, kui:

–

tootja muudab esialgu koostisesse kuulunud ühe või mitme ohtliku koostisaine massi- või mahuprotsenti vastavalt järgmisele tabelile:

Koostisosa esialgne kontsentratsioon aines	Koostisosa esialgse kontsentratsiooni lubatud kõikumine
≤ 2,5 %	± 30 %
>2,5 ≤ 10 %	± 20 %
> 10 ≤ 25 %	± 10 %
> 25 ≤ 100 %	± 5 %

–

tootja muudab koostist, asendades või lisades ühe või mitu koostisosa, mis artiklis 2 esitatud määratluste kohaselt võivad olla ohtlikud, kuid ei pruugi seda olla.

Uut hindamist kohaldatakse peale juhtude, kui on usaldusväärne teaduslik põhjendus selle kohta, et ohutegurite ümberhindamise tulemusena klassifikatsioon ei muutu.

Artikkel 8

Liikmesriikide kohustused ja ülesanded

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva direktiiviga hõlmatud preparaate ei saa viia turule, kui nad ei ole direktiiviga kooskõlas.

2. Käesoleva direktiivi järgimise tagamiseks võivad liikmesriikide ametiasutused taotleda preparaadi koostist käsitlevat ja muud asjassepuutuvat teavet kõikidelt preparaadi turuleviimise eest vastutavatelt isikutelt.

3. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et preparaadi turuleviimise eest vastutavad isikud hoiavad liikmesriikide ametiasutustele kättesaadavana:

	a)	preparaadi klassifitseerimisel ja märgistamisel kasutatud andmed;
	b)	kõik artikli 9 punktile c vastavate pakendamisnõuetega seotud andmed, kaasa arvatud direktiivi 67/548/EMÜ IX lisa A osa kohaselt väljastatud katsetamissertifikaat;
	c)	määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklile 31 vastava ohutuskaardi koostamisel kasutatud andmed.

4. Liikmesriigid ja komisjon vahetavad selle riikliku ametiasutuse või nende asutuste nime ja täielikku aadressi käsitlevat teavet, kes vastutab või vastutavad käesoleva direktiivi tegeliku rakendamisega seotud teabe edastamise ja vahetamise eest.

Artikkel 9

Pakendamine

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et:

artikli 1 lõike 2 kohaseid preparaate ega artikli 1 lõike 3 kohaselt IV lisaga hõlmatud preparaate ei saa turule viia, kui nende pakend ei vasta järgmistele nõuetele:

	i)	see on kujundatud ja valmistatud nii, et sisu ei pääseks välja; käesolevat nõuet ei kohaldata, kui on ette nähtud erikaitseseadiste kasutamine;
	ii)	pakendi ja kinnituste materjal ei tohi olla vastuvõtlik sisu negatiivsele toimele ega moodustada üheskoos sisuga ohtlikke ühendeid;
	iii)	pakend ja kinnitused peavad olema üleni vastupidavast ja tugevast materjalist, et need ei lõdveneks, vaid taluksid tavapärase käitlemisega kaasnevat koormust ja venitust;
	iv)	asendatavate kinnitusseadistega varustatud tootepakendeid peab saama korduvalt sulgeda, ilma et sisu välja pääseks;

üldsusele pakutavate või müüdavate tootepakendite puhul, mis sisaldavad artikli 1 lõike 2 kohaseid preparaate ja artikli 1 lõike 3 kohaselt IV lisaga hõlmatud preparaate, ei tohi kasutada:

	i)	sellist kuju ja/ega graafilist kujundust, mis võiks tõmmata endale või äratada laste tähelepanu või eksitada tarbijat;
	ii)	toiduainete, sööda, ravimite ja kosmeetikavahendite puhul kasutatavat esitlusviisi või nimetust;

tootepakendid, mis sisaldavad konkreetseid üldsusele pakutavaid või müüdavaid preparaate, mis on loetletud IV lisas:

	i)	varustatakse lapse jaoks avamatute kinnitustega ja/või
	ii)	reljeefsete hoiatusmärgistega.

Kõnealused seadised peavad vastama direktiivi 67/548/EMÜ IX lisa A ja B osas esitatud tehnilistele näitajatele.

2. Preparaadi pakendit peetakse vastavaks lõike 1 punkti a alapunktide i, ii ja iii nõuetele, kui see vastab ohtlike kaupade raudtee-, maantee-, sisevee-, mere- või õhuvedude suhtes kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 10

Märgistamine

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et:

	a)	artikli 1 lõike 2 kohaseid preparaate ei saa turule viia, kui nende pakendil olev märgistus ei vasta kõikidele käesoleva artikli nõuetele ning V lisa A ja B osa erisätetele;
	b)	artikli 1 lõike 3 kohaselt V lisa B ja C osas määratletud preparaate ei saa turule viia, kui nende pakendil olev märgistus ei vasta käesoleva artikli lõike 3 punktide a ja b nõuetele ega V lisa B ja C osa erisätetele.

2. Määruse (EÜ) nr 1107/2009 reguleerimisalasse kuuluvate taimekaitsevahendite puhul kasutatakse lisaks käesoleva direktiivi märgistusnõuetele järgmist teksti:"

Inimest ja keskkonda mõjutavate ohutegurite vältimiseks järgida kasutamisjuhendit.

Käesolev märgistus ei piira määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 65 ega määruse (EL) nr 547/2011(29) I ja III lisa kohaselt nõutud teavet.

3. Kõikidele pakenditele märgitakse selgelt ja loetavalt järgmine teave:

preparaadi kaubanimi või nimetus;

preparaadi turuleviimise eest vastutava Euroopa Liidus registrisse kantud isiku, olgu see tootja, importija või turustaja, nimi, täielik aadress ja telefoninumber;

preparaadis sisalduva aine või ainete keemilised nimetused vastavalt järgmistele üksikasjalikele eeskirjadele:

kui preparaat on vastavalt artiklile 6 klassifitseeritud kategooriatesse T+, T, Xn, tuleb arvesse võtta ainult neid preparaadis sisalduvaid T+, T, Xn-kategooria aineid, mille kontsentratsioon preparaadis on vähemalt võrdne määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või muudel juhtudel käesoleva direktiivi II lisa B osas kindlaksmääratud kontsentratsiooni alammääraga (Xn);

ii)

kui preparaat on vastavalt artiklile 6 klassifitseeritud kategooriasse C, tuleb arvesse võtta ainult neid preparaadis sisalduvaid C-kategooria aineid, mille kontsentratsioon preparaadis on vähemalt võrdne määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või muudel juhtudel käesoleva direktiivi II lisa B osas kindlaksmääratud kontsentratsiooni alammääraga (Xi);

iii)

nende ainete nimetused, mille sisalduse tõttu klassifitseeritakse preparaat ühte või mitmesse järgmisesse ohukategooriasse, märgitakse etiketile :

	–	1., 2. või 3. kategooriasse kuuluv kantserogeenne aine,
	–	1., 2. või 3. kategooriasse kuuluv mutageenne aine,
	–	1., 2. või 3. kategooriasse kuuluv paljunemist toksiliselt mõjutav aine,
	–	väga toksiline, toksiline või ühekordse kokkupuute tagajärjel mittesurmava toime tõttu kahjulik aine,
	–	toksiline või korduva või pikaajalise kokkupuute tagajärjel tugevalt kahjustava toime tõttu kahjulik aine,
	–	ülitundlikkust tekitav aine.

Keemiline nimetus on üks määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa loetletud nimetus või kui kõnealuses lisas vastavasisuline nimetus alles puudub, siis rahvusvaheliselt tunnustatud keemiline nimetus;

iv)

kõikide nende ainete nimetused, mille sisalduse tõttu on preparaat klassifitseeritud ühte järgmistest ohukategooriatest, tuleb märkida etiketile, välja arvatud juhud, kui aine tuleb märkida punktide i, ii või iii kohaselt :

	–	plahvatusohtlik,
	–	oksüdeeriv,
	–	ülikergesti süttiv,
	–	kergestisüttiv,
	–	süttiv,
	–	ärritust tekitav,
	–	keskkonnaohtlik;

tavaliselt piisab neljast keemilisest nimetusest, et tuvastada ained, millega kaasnevad põhilised terviseriskid ning mille alusel on aine klassifitseeritud ja kaasnevale ohule viitavad vastavasisulised väljendid valitud. Mõnel juhul võib vaja minna rohkem kui nelja keemilist nimetust;

ohutunnus (-tunnused) ja hoiatusmärgis (-märgised). Käesolevas direktiivis täpsustatud ohutunnused ja preparaadi kasutamisega seotud hoiatusmärgised peavad vastama direktiivi 67/548/EMÜ II ja VI lisale ning neid kohaldatakse kooskõlas käesoleva direktiivi I, II ja III lisa kohaselt korraldatud ohutegurite hindamisega.

Kui preparaadile on vaja kinnitada rohkem kui üks ohutunnus, siis järgmiste kohustuslike tunnuste korral:
	i)	T korral ei ole tunnused C ja X kohustuslikud, kui määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa ei ole kindlaks määratud teisiti;
	ii)	C korral ei ole tunnus X kohustuslik;
	iii)	E korral ei ole tunnused F ja O kohustuslikud;
	iv)	Xn korral ei ole Xi kohustuslik.

Tunnus (tunnused) trükitakse musta värviga oranžkollasele põhjale;

riskilaused (R-laused). Erilist ohtu käsitlevad märgised (R-laused) vastavad direktiivi 67/548/EMÜ III ja VI lisale ning neid kohaldatakse kooskõlas käesoleva direktiivi I, II ja III lisa kohaselt korraldatud ohutegurite hindamise tulemustega.

Tavaliselt piisab ohu kirjeldamiseks maksimaalselt kuuest R-lausest; sel puhul käsitletakse direktiivi 67/548/EMÜ III lisas loetletud ühendlauseid üksiku lausena. Kui preparaat kuulub rohkem kui ühte ohukategooriasse, hõlmavad kõnealused standardlaused kõiki põhilisi nimetatud preparaadiga seotud ohutegureid. Mõnel juhul võib vaja minna rohkem kui kuut R-lauset.

Selliseid standardlauseid nagu „ülikergesti süttiv” või „kergestisüttiv” ei ole vaja märkida, kui punkti d kohaselt kasutatavad hoiatusmärgised sellele viitavad;

ohutusteave (S-laused). Ohutusteavet käsitlevad märgised (S-laused) vastavad direktiivi 67/548/EMÜ IV ja VI lisale ning neid kohaldatakse kooskõlas käesoleva direktiivi I, II ja III lisa kohaselt korraldatud ohutegurite hindamise tulemustega.

Tavaliselt piisab kõige asjakohasema ohutusteabe sõnastamiseks maksimaalselt kuuest S-lausest; sel puhul käsitletakse direktiivi 67/548/EMÜ IV lisas loetletud ühendlauseid üksiku lausena. Mõne juhul võib vaja minna rohkem kui kuut S-lauset.

Kui etiketile ega pakendile endale ei ole füüsiliselt võimalik teavet märkida, pannakse preparaadi kasutamist käsitlev ohutusteave pakendile kaasa;

sisu nimikogus (nimimass või -maht), kui preparaati pakutakse või müüakse üldsusele.

4. Erandina lõike 3 punktidest d, e ja f, on komisjonil õigus võtta vastu kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, et vabastada teatavad artikli 7 tähenduses ohtlikuks klassifitseeritud preparaadid teatavate keskkonnaalast märgistust käsitlevate sätete või keskkonnaalase märgistusega seotud erisätete kohaldamisest, kui on võimalik tõestada keskkonnamõju vähenemist. Kõnealused vabastused või erisätted on määratletud ning sätestatud V lisa A ja B osas.

5. Kui pakendi sisaldus ei ületa 125 ml:

	a)	ei ole tarvis sellele märkida R- ega S-lauseid, kui pakend sisaldab ülikergesti süttivaid, oksüdeerivaid, ärritust tekitavaid, välja arvatud kategooriasse R41 kuuluvad preparaadid, või keskkonnaohtlikke ja tunnusega N varustatud preparaate;
	b)	on vaja sellele märkida R-laused, kuid S-lauseid ei ole tarvis märkida, kui pakend sisaldab süttivaid või keskkonnaohtlikke preparaate, millele ei ole lisatud tunnust N.

6. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 547/2011 I lisa punkti 3 kohaldamist, ei märgita ühelegi käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluva preparaadi pakendile ja etiketile selliseid väljendeid, nagu „mittetoksiline”, „kahjutu”, „saastevaba”, „keskkonnasõbralik” ega muid selliseid seletusi, mis võiksid osutada sellele, et kõnealune preparaat ei ole ohtlik või mille tõttu võidakse alahinnata sellega seotud ohtusid.

Artikkel 11

Märgistamisnõuete rakendamine

1. Kui etiketile on märgitud artikliga 10 ettenähtud üksikasjad, kinnitatakse etikett kindlalt pakendi ühele või mitmele küljele nii, et kõnealuseid üksikasju oleks võimalik lugeda horisontaalselt, kui pakend on normaalasendis. Etiketi mõõdud on sätestatud direktiivi 67/548/EMÜ VI lisas ja etikett on ette nähtud ainult käesolevas direktiivis kindlaksmääratud teabe ning vajaduse korral täiendava tervise- või ohutusealase teabe edastamiseks.

2. Etiketti ei ole vaja, kui üksikasjad on selgelt märgitud pakendile lõikes 1 sätestatud korras.

3. Etiketi ‐ või lõike 2 kohaldamisel pakendi ‐ värv ja välisilme peaksid olema sellised, et ohutunnus ja selle taust oleksid üksteisest selgelt eristatavad.

4. Etiketile artikli 10 kohaselt märgitud teave peaks erinema selgelt taustast ning olema nii suur ja selliselt paigutatud, et oleks hästi loetav.

Kõnealuse teabe esitusviisi ja vormi käsitlevad erisätted nähakse ette direktiivi 67/548/EMÜ VI lisas.

5. Liikmesriigid võivad seada tingimuseks, et käesoleva direktiiviga hõlmatud preparaatide turustamisel nende territooriumil kasutatakse etikettidel nende ametlikku keelt või ametlikke keeli.

6. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on märgistamisnõuded täidetud järgmistel juhtudel:

kui üht või mitut sisepakendit sisaldav välispakend on märgistatud kooskõlas ohtlike kaupade veo rahvusvaheliste eeskirjadega ja sisepakend või -pakendid kooskõlas käesoleva direktiiviga;

kui üksikpakend:

	i)	on märgistatud kooskõlas ohtlike kaupade veo rahvusvaheliste eeskirjadega ning artikli 10 lõike 3 punktidega a, b, c, e ja f; artikli 7 kohaselt klassifitseeritud preparaatide puhul kohaldatakse kõnealuse omaduse suhtes ka artikli 10 lõike 3 punkti d sätteid, kui seda ei ole märgitud etiketile,
	ii)	vastab vajaduse korral pakendite eriliikide, näiteks teisaldatavate gaasiballoonide puhul, direktiivi 67/548/EMÜ VI lisas osutatud erinõuetele.

Kui ohtlikke preparaate ei viida liikmesriigi territooriumilt välja, on lubatud ohtlike kaupade veo rahvusvahelistele eeskirjadele vastava märgistuse asemel kasutada siseriiklikele eeskirjadele vastavat märgistust.

Artikkel 12

Märgistamis- ja pakendamisnõuetest vabastamine

1. Artikleid 9, 10 ja 11 ei kohaldata lõhke- või pürotehnilise efekti saamiseks turustatavate lõhkeainete suhtes.

2. Artiklite 5, 6 või 7 kohaselt VII lisas määratletud teatavate ohtlike preparaatide suhtes, millega sellisel kujul, nagu need turule viiakse, ei kaasne mingit füüsikalis-keemilist, tervise- ega keskkonnariski, ei kohaldata artikleid 9, 10 ja 11.

3. Liikmesriigid võivad samuti:

	a)	lubada, et artikliga 10 ettenähtud märgistust kohaldatakse mõnel muul asjakohasel viisil sellistel pakenditel, mis on artikli 11 lõigete 1 ja 2 kohaseks märgistuseks kas liiga väikesed või muul moel sobimatud;
	b)	lubada erandina artiklitest 10 ja 11 jätta märgistamata kahjulikuks, ülikergesti süttivaks, kergestisüttivaks, süttivaks, ärritust tekitavaks või oksüdeerivaks klassifitseeritud ohtlike preparaatide pakendid või teha seda mingil muul viisil, kui need sisaldavad nii väikeseid koguseid, et ei ole põhjust pidada neid ohtlikuks selliseid preparaate käitlevatele või muudele isikutele;
	c)	lubada erandina artiklitest 10 ja 11 jätta märgistamata artikli 7 kohaselt klassifitseeritud ohtlike preparaatide pakendid või teha seda mingil muul viisil, kui need sisaldavad nii väikeseid koguseid, et ei ole põhjust pidada neid keskkonnaohtlikuks;
	d)	lubada erandina artiklitest 10 ja 11 märgistada punktides b ja c nimetamata ohtlike preparaatide pakendid mingil muul asjakohasel viisil, kui need on liiga väikesed artiklitega 10 ja 11 ettenähtud märgistuse jaoks ning kui ei ole põhjust pidada neid ohtlikuks selliseid preparaate käitlevatele või muudele isikutele.

Käesoleva lõike kohaldamisel ei ole lubatud kasutada mingeid muid käesolevas direktiivis sätestatud tunnustest, hoiatusmärgistest, riskilausetest (R-lausetest) või ohutuslausetest (S-lausetest) erinevaid tunnuseid, märgiseid ega väljendeid.

4. Kui liikmesriik kasutab lõikega 3 ettenähtud võimalusi, teatab ta sellest viivitamata komisjonile ja liikmesriikidele. 1 Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta sellise teabe alusel V lisa.

Artikkel 13

Kaugmüük

Kõik käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvat preparaati käsitlevad reklaamid, mille alusel riigi elanik võib sõlmida ostulepingu ilma kõnealuse preparaadi etiketti varem nägemata, peaksid kajastama etiketile kantud ohuliiki või -liike. See nõue ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/7/EÜ(30) kohaldamist.

Artikkel 14

Keemiliste nimetuste konfidentsiaalsus

Kui preparaadi turuleviimise eest vastutav isik suudab tõestada, et sellise aine keemilise koostise avaldamine etiketil või ohutuskaardil, mis on eranditult klassifitseeritud:
	–	ärritust tekitavaks, välja arvatud tunnusega R41 varustatud ained, või ärritust tekitavaks koos ühe või mitme artikli 10 lõike 3 punkti c alapunktis iv nimetatud omadusega,
	–	kahjulikuks või kahjulikuks koos ühe või mitme artikli 10 lõike 3 punkti c alapunktis iv nimetatud omadusega, mis põhjustavad vältimatut surma,
	ohustab tema intellektuaalomandi konfidentsiaalsust, võidakse talle kooskõlas VI lisa sätetega anda luba tähistada kõnealune preparaat nimetusega, mis osutaks kõige tähtsamatele keemilistele rühmadele, või mõne muu nimetusega. Seda menetlust ei kohaldata, kui asjaomasele ainele on kehtestatud Euroopa Liidu ohutegurite piirnorm.

Kui preparaadi turuleviimise eest vastutav isik soovib kohaldada konfidentsiaalsussätteid, esitab ta taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus kõnealune preparaat esimesena turule viiakse.

Taotlus esitatakse kooskõlas VI lisa sätetega ja selles sisalduv teave kõnealuse lisa A osas sätestatud vormis. Pädev asutus võib sellest hoolimata nõuda preparaadi turuleviimise eest vastutavalt isikult täiendavat teavet, kui see on vajalik taotluse kehtivuse hindamiseks.

Liikmesriigi asutus, kellele konfidentsiaalsustaotlus esitatakse, teavitab taotlejat oma otsusest. Preparaadi turuleviimise eest vastutav isik edastab kõnealuse otsuse koopia kõikidele liikmesriikidele, kus ta soovib toodet turustada.

Liikmesriigi pädevale asutusele või komisjonile teatatud konfidentsiaalset teavet hoitakse salajas.

Kõikidel juhtudel võib nimetatud teavet:
	–	esitada ainult pädeva asutusele või pädevatele asutustele, kes vastutavad andmete, mis on vajalikud hindamaks preparaatidest tulenevaid prognoositavaid ohte inimesele ja keskkonnale saamise ja nende käesoleva direktiivi nõuetele vastavuse kontrollimise eest.
	–	avaldada siiski isikutele, kes on otse seotud haldus- või kohtumenetlusega, millega kaasnevad sanktsioonid, selleks et kontrollida turuleviidud aineid, ning isikutele, kes osalevad või keda kuulatakse üle kohtumenetluses.

Artikkel 15

Töötajate ohutusega seotud liikmesriikide õigused

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust määrata kooskõlas asutamislepinguga kindlaks nõuded, mida peetakse vajalikuks töötajate kaitsmise tagamiseks kõnealuste ohtlike preparaatide kasutamisel, tingimusel et ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist ei muudeta viisil, mis on vastuolus käesoleva direktiiviga.

Artikkel 16

Tervisega seotud teabe vastuvõtmise eest vastutavad asutused

Liikmesriigid määravad asutuse või asutused, kes vastutavad sellise teabe, sealhulgas keemilist koostist käsitleva teabe vastuvõtmise eest, mis on seotud turuleviidud preparaatidega, mida klassifitseeritakse ohtlikuks nende mõju tõttu tervisele või füüsikalis-keemilise mõju tõttu.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et määratud asutused esitavad kõik saadud teabe konfidentsiaalsuse säilitamiseks nõutavad tagatised. Sellist teavet tohib kasutada ainult meditsiinilise nõudluse rahuldamiseks vajalike ennetus- ja ravimeetmete koostamisel, eelkõige hädaolukorras.

Liikmesriigid tagavad, et kõnealust teavet ei kasutata muul otstarbel.

Liikmesriigid tagavad, et määratud asutused saavad tootjalt või turustamise eest vastutavatelt isikutelt oma käsutusse kogu teabe, mis on vajalik nende vastutusalas olevate ülesannete täitmiseks.

Artikkel 17

Vaba liikumise klausel

Ilma et see piiraks muude Euroopa Liidu õigusaktide sätete kohaldamist, ei tohi liikmesriigid keelata, piirata ega takistada käesoleva direktiivi sätetele vastavate preparaatide turuleviimist nende klassifikatsiooni, pakendi ja märgistuse põhjal.

Artikkel 18

Kaitseklausel

1. Kui liikmesriigil on üksikasjalikke tõendeid, et preparaat, mis vastab küll käesoleva direktiivi sätetele, on inimesele või keskkonnale ohtlik käesoleva direktiivi sätetega seotud põhjustel, võib ta ajutiselt keelata oma territooriumil preparaadi turustamise või kohaldada selle suhtes erisätteid. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning põhjendab oma otsust.

2. Lõikes 1 nimetatud juhul konsulteerib komisjon liikmesriike niipea kui võimalik.

3. Komisjon otsustab rakendusakti. Rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrolli menetlusele.

Artikkel 19

Kohandamine tehnika arenguga

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada käesoleva direktiivi I kuni VII lisad tehnika arenguga.

Artikkel 20

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklites 10 lg 4, 12 lg 4 ja 19 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates ...(31).

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 10 lg 4, 12 lg 4 ja 19 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 10 lõike 4, artikli 12 lõike 4 ja artikli 19 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühekahe kuu võrra. [ME 1]

Artikkel 21

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab direktiivi 67/548/EMÜ artikli 29 lõike 1 alusel moodustatud komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 22

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 1999/45/EÜ, mida on muudetud VIII lisa A osas loetletud aktidega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud kehtetuks tunnistatud direktiivi VIII lisa B osas nimetatud direktiivide ja käesoleva direktiivi VIII lisa B osas nimetatd direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt IX lisa vastavustabelile.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 24

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

president

I LISA

PREPARAATIDE FÜÜSIKALIS-KEEMILISTE OMADUSTE HINDAMISE MEETODID VASTAVALT ARTIKLILE 5

A OSA

Vabastusedmääruse (EÜ) nr 440/2008 A osas esitatud katsetamismeetoditest

Vt direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa punkti 2.2.5.

B OSA

Alternatiivsed arvutusmeetodid

B.1. Mittegaasilised preparaadid

1. Orgaanilisi peroksiide sisaldavate preparaatide oksüdeerivate omaduste määramise meetod.

Vt direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa punkti 2.2.2.1.

B.2. Gaasilised preparaadid

1. Oksüdeerivate omaduste määramise meetod.

Vt direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa punkti 9.1.1.2.

2. Süttivusomaduste määramise meetod.

Vt direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa punkti 9.1.1.1.

II LISA

PREPARAATIDEGA KAASNEVATE TERVISERISKIDE HINDAMISE MEETODID VASTAVALT ARTIKLILE 6

Sissejuhatus

Hindama peab kõiki tervisemõjutusi, mis vastavad toimele, mida preparaadis sisalduvad ained avaldavad tervisele. Käesoleva lisa A ja B osas kirjeldatud tavapärane meetod on kõikide preparaatide suhtes kohaldatav arvutusmeetod, mille puhul võetakse arvesse kõiki preparaatides sisalduvate ainete terviseriske. Selleks on tervist ohustavad toimed jaotatud järgmiselt:
	1.	vältimatut surma põhjustav toime;
	2.	pöördumatute tagajärgedega mittesurmav toime pärast ühekordset kokkupuudet;
	3.	tugevalt kahjustav toime pärast korduvat või pikaajalist kokkupuudet;
	4.	söövitav või ärritust tekitav toime;
	5.	ülitundlikkust tekitav toime;
	6.	kantserogeenne, mutageenne või paljunemist toksiliselt mõjutav toime.

Preparaadi tervist mõjutavat toimet hinnatakse vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile a käesoleva lisa A ja B osas kirjeldatud tavapärase meetodiga, milleks kasutatakse kontsentratsioonipiire.

	a)	Kui määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa loetletud ohtlikele ainetele on määratud käesoleva lisa A osas kirjeldatud hindamismeetodi kohaldamiseks vajalikud kontsentratsioonipiirid, tuleb neid kasutada.
	b)	Kui ohtlikke aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või neile ei ole kindlaks määratud käesoleva lisa A osas kirjeldatud hindamismeetodi kohaldamiseks vajalikke kontsentratsioonipiire, tuleb kõnealused piirid määrata vastavalt käesoleva lisa B osas esitatud tingimustele.

Klassifitseerimise kord on sätestatud käesoleva lisa A osas.

Aine või ainete klassifikatsiooni ja sellest tulenevat preparaadi klassifikatsiooni väljendatakse:
	–	tunnuse ja ühe või mitme riskilausega,
	–	kategooriatega (1., 2. või 3. kategooria), mida kasutatakse koos riskilausetega, kui on tegemist kantserogeensete, mutageensete või paljunemist toksiliselt mõjutavate ainete ja preparaatidega. Seepärast on lisaks tunnusele oluline silmas pidada kõikide vaadeldavate ainete eririskidele osutavaid lauseid.

Tervist ohustava toime süstemaatiline hinnang esitatakse massiprotsentides väljendatud kontsentratsioonipiiridena, välja arvatud gaasilised preparaadid, mille kontsentratsioonipiire väljendatakse mahuprotsentides, ning seda tehakse koos aine klassifitseerimisega.

Kui määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa ei ole esitatud kontsentratsioonipiire, võetakse kõnealuse tavapärase meetodi kohaldamisel arvesse käesoleva lisa B osas sätestatud kontsentratsioonipiire.

A OSA

Terviseriskide hindamise kord

Hindamine toimub järgmiselt etappide kaupa.

Väga toksiliseks tuleb klassifitseerida järgmised preparaadid:

1.1.

preparaadid, mis võivad põhjustada vältimatut surma ning mis kannavad tunnust T+, hoiatusmärgistust „väga toksiline” ja riskilauseid R26, R27 või R 28;

1.1.1. preparaadid, mis sisaldavad üht või mitut väga toksilise toimega ainet sellises kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või

käesoleva lisa B osa punktis 1 (1 ja 1a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

1.1.2.

preparaadid, mis sisaldavad rohkem kui üht väga toksilist ainet kontsentratsioonis, mis on väiksem punkti 1.1.1 alapunktides a või b sätestatud kontsentratsioonipiiridest, kui:

20130116-P7_TA(2013)0008_ET-p0000001.jpg

kus:

PT+	=	on iga preparaadis sisalduva väga toksilise aine massi- või mahuprotsent,
LT+	=	on iga väga toksilise aine eriti kõrge toksilisuse piirmäär massi- või mahuprotsentides;

1.2.

preparaadid, millel on pöördumatute tagajärgedega mittesurmav toime pärast ühekordset kokkupuudet ning mis kannavad tunnust T+, hoiatusmärgistust „väga toksiline” ja riskilauset R39/kokkupuuteviis,

preparaadid, mis sisaldavad vähemalt üht sellise toimega ohtlikku ainet kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:
	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 2 (2 ja 2a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta.

2. Toksilisteks klassifitseeritakse järgmised preparaadid:

2.1.

preparaadid, mis võivad põhjustada vältimatut surma ning kannavad tunnust T, hoiatusmärgistust „toksiline” ja riskilauseid R23, R24 või R25;

2.1.1.

preparaadid, mis sisaldavad üht või mitut väga toksilise või toksilise toimega ainet sellises kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 1 (1 ja 1a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

2.1.2.

preparaadid, mis sisaldavad rohkem kui üht väga toksilist või toksilist ainet kontsentratsioonis, mis on väiksem punkti 2.1.1 alapunktides a või b sätestatud kontsentratsioonipiiridest, kui:

20130116-P7_TA(2013)0008_ET-p0000002.jpg

kus:

PT+	=	on iga preparaadis sisalduva väga toksilise aine massi- või mahuprotsent,
PT	=	on iga preparaadis sisalduva toksilise aine massi- või mahuprotsent,
LT	=	on iga väga toksilise või toksilise aine vastav toksilisuse piirmäär massi- või mahuprotsentides;

2.2.

preparaadid, millel on pöördumatute tagajärgedega mittesurmav toime pärast ühekordset kokkupuudet ning mis kannavad tunnust T, hoiatusmärgistust „toksiline” ja riskilauset R39/kokkupuuteviis,

preparaadid, mis sisaldavad vähemalt üht väga toksilise või toksilise toimega ohtlikku ainet sellises kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 2 (2 ja 2a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

2.3.

preparaadid, millel on pikaajaline toime ning mis kannavad tunnust T, hoiatusmärgistust „toksiline” ja riskilauset R48/kokkupuuteviis,

preparaadid, mis sisaldavad vähemalt üht sellise toimega ohtlikku ainet kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:
	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 3 (3 ja 3a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta.

3. Kahjulikeks klassifitseeritakse järgmised preparaadid:

3.1.

preparaadid, mis võivad põhjustada vältimatut surma ning kannavad tunnust Xn, hoiatusmärgistust „kahjulik” ja riskilauseid R20, R21 või R22;

3.1.1.

preparaadid, mis sisaldavad üht või mitut väga toksilise, toksilise või kahjuliku toimega ainet sellises kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 1 (1 ja 1a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

3.1.2.

preparaadid, mis sisaldavad rohkem kui üht väga toksilist, toksilist või kahjulikku ainet kontsentratsioonis, mis on väiksem punkti 3.1.1 alapunktides a või b sätestatud kontsentratsioonipiiridest, kui:

20130116-P7_TA(2013)0008_ET-p0000003.jpg

kus:

PT+	=	on iga preparaadis sisalduva väga toksilise aine massi- või mahuprotsent,
PT	=	on iga preparaadis sisalduva toksilise aine massi- või mahuprotsent,
PXn	=	on iga preparaadis sisalduva kahjuliku aine massi- või mahuprotsent,
LXn	=	on iga väga toksilise, toksilise või kahjuliku aine vastav kahjulikkuse piirmäär massi- või mahuprotsentides;

3.2.

preparaadid, mis neelatuna kahjustavad raskelt kopse ning kannavad tunnust Xn, hoiatusmärgistust „kahjulik” ja riskilauset R65,

direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa punktis 3.2.3 kindlaksmääratud kriteeriumide kohaselt kahjulikuks klassifitseeritud preparaadid. Tavapärase meetodi kohaldamisel vastavalt käesoleva osa punktile 3.1 ei võeta arvesse aine kuulumist riskilausega R65 tähistatud ainete hulka;

3.3.

preparaadid, millel on pöördumatute tagajärgedega mittesurmav toime pärast ühekordset kokkupuudet ning mis kannavad tunnust Xn, hoiatusmärgistust „kahjulik” ja riskilauset 1 R68 /kokkupuuteviis,

preparaadid, mis sisaldavad vähemalt üht väga toksilise, toksilise või kahjuliku toimega ohtlikku ainet sellises kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:
	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 2 (2 ja 2a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

	3.4.	preparaadid, millel on pikaajaline toime ning mis kannavad tunnust Xn, hoiatusmärgistust „kahjulik” ja riskilauset R48/kokkupuuteviis,
	preparaadid, mis sisaldavad vähemalt üht toksilise või kahjuliku toimega ohtlikku ainet sellises kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

a) määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või b) käesoleva lisa B osa punktis 3 (3 ja 3a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta.

4. Söövitavaks tuleb klassifitseerida järgmised preparaadid:

4.1.

preparaadid, mis kannavad tunnust C, hoiatusmärgistust „söövitav” ja riskilauset R35;

4.1.1.

preparaadid, mis sisaldavad üht või mitut riskilausega R35 tähistatud söövitava toimega ainet kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 4 (4 ja 4a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

4.1.2.

preparaadid, mis sisaldavad rohkem kui üht riskilausega R35 tähistatud söövitavat ainet kontsentratsioonis, mis on väiksem punkti 4.1.1 alapunktides a või b sätestatud kontsentratsioonipiiridest, kui:

20130116-P7_TA(2013)0008_ET-p0000004.jpg

kus:

PC, R35	=	on iga preparaadis sisalduva riskilausega R35 tähistatud söövitava aine massi- või mahuprotsent,
LC, R35	=	on iga riskilausega R35 tähistatud söövitava aine söövitavuse piirmäär R35 massi- või mahuprotsentides;

4.2.

preparaadid, mis kannavad tunnust C, hoiatusmärgistust „söövitav” ja riskilauset R34;

4.2.1.

preparaadid, mis sisaldavad üht või mitut riskilausetega R35 või R34 tähistatud söövitavat ainet kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 4 (4 ja 4a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

4.2.2.

preparaadid, mis sisaldavad rohkem kui üht riskilausetega R35 või R34 tähistatud söövitavat ainet kontsentratsioonis, mis on väiksem punkti 4.2.1 alapunktides a või b sätestatud kontsentratsioonipiiridest, kui:

20130116-P7_TA(2013)0008_ET-p0000005.jpg

kus:

PC, R35	=	on iga preparaadis sisalduva riskilausega R35 tähistatud söövitava aine massi- või mahuprotsent,
PC, R34	=	on iga preparaadis sisalduva riskilausega R34 tähistatud söövitava aine massi- või mahuprotsent,
LC, R34	=	on iga riskilausetega R35 või R34 tähistatud söövitava aine vastav söövitavuse piirmäär R34 massi- või mahuprotsentides.

5. Ärritust tekitavaks tuleb klassifitseerida järgmised preparaadid:

5.1.

preparaadid, mis võivad põhjustada tõsiseid nägemiskahjustusi ning kannavad tunnust Xi, hoiatusmärgistust „ärritust tekitav” ja riskilauset R41;

5.1.1.

preparaadid, mis sisaldavad üht või mitut riskilausega R41 tähistatud ärritust tekitavat ainet kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 4 (4 ja 4a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

5.1.2.

preparaadid, mis sisaldavad rohkem kui üht riskilausega R41 tähistatud ärritust tekitavat ainet või riskilausetega R35 või R34 tähistatud söövitavat ainet kontsentratsioonis, mis on väiksem punkti 5.1.1 alapunktides a või b sätestatud kontsentratsioonipiiridest, kui:

20130116-P7_TA(2013)0008_ET-p0000006.jpg

kus:

PC, R35	=	on iga preparaadis sisalduva riskilausega R35 tähistatud söövitava aine massi- või mahuprotsent,
PC, R34	=	on iga preparaadis sisalduva riskilausega R34 tähistatud söövitava aine massi- või mahuprotsent,
PXi, R41	=	on iga preparaadis sisalduva ärritust tekitava aine, mis on tähistatud riskilausega R41, massi- või mahuprotsent,
LXi, R41	=	on iga riskilausetega R35 või R34 tähistatud söövitava aine või riskilausega R41 tähistatud ärritust tekitava aine vastav ärritavuse piirmäär R41 massi- või mahuprotsentides;

5.2.

preparaadid, mis ärritavad silmi ning kannavad tunnust Xi, hoiatusmärgistust „ärritust tekitav” ja riskilauset R36;

5.2.1.

preparaadid, mis sisaldavad üht või mitut riskilausetega R35 või R34 tähistatud söövitavat ainet või riskilausetega R41 või R36 tähistatud ärritust tekitavat ainet kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 4 (4 ja 4a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

5.2.2.

preparaadid, mis sisaldavad rohkem kui üht riskilausetega R41 või R36 tähistatud ärritust tekitavat ainet või riskilausetega R35 või R34 tähistatud söövitavat ainet kontsentratsioonis, mis on väiksem punkti 5.2.1 alapunktides a või b sätestatud kontsentratsioonipiiridest, kui:

20130116-P7_TA(2013)0008_ET-p0000007.jpg

kus:

PC, R35	=	on iga preparaadis sisalduva riskilausega R35 tähistatud söövitava aine massi- või mahuprotsent,
PC, R34	=	on iga preparaadis sisalduva riskilausega R34 tähistatud söövitava aine massi- või mahuprotsent,
PXi, R41	=	on iga preparaadis sisalduva riskilausega R41 tähistatud ärritust tekitava aine massi- või mahuprotsent,
PXi, R36	=	on iga preparaadis sisalduva riskilausega R36 tähistatud ärritust tekitava aine massi- või mahuprotsent,
LXi, R36	=	on iga riskilausetega R35 või R34 tähistatud söövitava aine või riskilausetega R41 või R36 tähistatud ärritust tekitava aine vastav ärritavuse piirmäär R36 massi- või mahuprotsentides;

5.3.

preparaadid, mis ärritavad nahka ning kannavad tunnust Xi, hoiatusmärgistust „ärritust tekitav” ja riskilauset R38;

5.3.1.

preparaadid, mis sisaldavad üht või mitut riskilausega R38 tähistatud ärritust tekitavat ainet või riskilausetega R35 või R34 tähistatud söövitavat ainet kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 4 (4 ja 4a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

5.3.2.

preparaadid, mis sisaldavad rohkem kui üht riskilausega R38 tähistatud ärritust tekitavat ainet või riskilausetega R35 või R34 tähistatud söövitavat ainet kontsentratsioonis, mis on väiksem punkti 5.3.1 alapunktides a või b sätestatud kontsentratsioonipiiridest, kui:

20130116-P7_TA(2013)0008_ET-p0000008.jpg

kus:

PC, R35	=	on iga preparaadis sisalduva riskilausega R35 tähistatud söövitava aine massi- või mahuprotsent,
PC, R34	=	on iga preparaadis sisalduva söövitava aine, mis on tähistatud riskilausega R34, massi- või mahuprotsent,
PXi, R38	=	on iga preparaadis sisalduva ärritust tekitava aine, mis on tähistatud riskilausega R38, massi- või mahuprotsent,
LXi, R38	=	on iga riskilausetega R35 või R34 tähistatud söövitava aine või riskilausega R38 tähistatud ärritust tekitava aine vastav ärritavuse piirmäär R38 massi- või mahuprotsentides;

5.4.

preparaadid, mis ärritavad hingamiselundkonda ning kannavad tunnust Xi, hoiatusmärgistust „ärritust tekitav” ja riskilauset R37;

5.4.1.

preparaadid, mis sisaldavad üht või mitut riskilausega R37 tähistatud ärritust tekitavat ainet kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 4 (4 ja 4a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

5.4.2.

preparaadid, mis sisaldavad rohkem kui üht riskilausega R37 tähistatud ärritust tekitavat ainet kontsentratsioonis, mis on väiksem punkti 5.4.1 alapunktides a või b sätestatud kontsentratsioonipiiridest, kui:

20130116-P7_TA(2013)0008_ET-p0000009.jpg

kus:

PXi, R37	=	on iga preparaadis sisalduva ärritust tekitava aine, mis on tähistatud riskilausega R37, massi- või mahuprotsent,
LXi, R37	=	on iga riskilausega R37 tähistatud ärritust tekitava aine ärritavuse piirmäär R37 massi- või mahuprotsentides;

5.4.3.

gaasilised preparaadid, mis sisaldavad rohkem kui üht riskilausega R37 tähistatud ärritust tekitavat ainet või riskilausetega R35 või R34 tähistatud söövitavat ainet kontsentratsioonis, mis on väiksem punkti 5.4.1 alapunktides a või b sätestatud kontsentratsioonipiiridest, kui:

20130116-P7_TA(2013)0008_ET-p0000010.jpg

kus:

PC, R35	=	on iga preparaadis sisalduva söövitava aine, mis on tähistatud riskilausega R35, mahuprotsent,
PC, R34	=	on iga preparaadis sisalduva söövitava aine, mis on tähistatud riskilausega R34, mahuprotsent,
PXi, R37	=	on iga preparaadis sisalduva ärritust tekitava aine, mis on tähistatud riskilausega R37, mahuprotsent,
LXi, R37	=	on iga riskilausetega R35 või R34 tähistatud gaasilise söövitava aine või riskilausega R37 tähistatud gaasilise ärritust tekitava aine vastav ärritavuse piirmäär R37 massi- või mahuprotsentides.

6. Ülitundlikkust tekitavaks tuleb klassifitseerida järgmised preparaadid:

6.1.

preparaadid, mis kokkupuutel nahaga tekitavad ülitundlikkust ning kannavad tunnust Xi, hoiatusmärgistust „ärritust tekitav” ja riskilauset R43,

preparaadid, mis sisaldavad vähemalt üht riskilausega R43 tähistatud ülitundlikkust tekitava toimega ainet kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 5 (5 ja 5a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

6.2.

preparaadid, mis sisse hingates tekitavad ülitundlikkust ning kannavad tunnust Xn, hoiatusmärgistust „kahjulik” ja riskilauset R42,

preparaadid, mis sisaldavad vähemalt üht riskilausega R42 tähistatud ülitundlikkust tekitava toimega ainet kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 5 (5 ja 5a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta.

7. Kantserogeenseks tuleb klassifitseerida järgmised preparaadid:

	7.1.	preparaadid, mis kuuluvad 1. või 2. kategooriasse ning mis kannavad tunnust T ja riskilauseid R45 või R49,
	preparaadid, mis sisaldavad vähemalt üht kantserogeense toimega ainet, mis kannab 1. ja 2. kategooria kantserogeensete ainete puhul kasutatavaid riskilauseid R45 või R49, sellises kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 6 (6 ja 6a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

7.2. preparaadid, mis kuuluvad 3. kategooriasse ning kannavad tunnust Xn ja riskilauset R40,

preparaadid, mis sisaldavad vähemalt üht kantserogeense toimega ainet, mis kannab 3. kategooria kantserogeensete ainete puhul kasutatavat riskilauset R40, sellises kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 6 (6 ja 6a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta.

8. Mutageenseks tuleb klassifitseerida järgmised preparaadid:

	8.1.	preparaadid, mis kuuluvad 1. või 2. kategooriasse ning mis kannavad tunnust T ja riskilauset R46,
	preparaadid, mis sisaldavad vähemalt üht 1. või 2. kategooria mutageensete ainete puhul kasutatavat riskilauset R46 kandvat mutageense toimega ainet sellises kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 6 (6 ja 6a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

8.2. preparaadid, mis kuuluvad 3. kategooriasse ning mis kannavad tunnust Xn ja riskilauset 1 R68,

preparaadid, mis sisaldavad vähemalt üht 3. kategooria mutageensete ainete puhul kasutatavat riskilauset 1 R68 kandvat mutageense toimega ainet sellises kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 6 (6 ja 6A tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta.

9. Paljunemist mõjutavad toksiliselt järgmised preparaadid:

	9.1.	preparaadid, mis kuuluvad 1. või 2. kategooriasse ning mis kannavad tunnust T ja riskilauset R60 (fertiilsus),
	preparaadid, mis sisaldavad vähemalt üht paljunemist toksiliselt mõjutavat ainet, mis kannab 1. või 2. kategooriasse kuuluvate paljunemist toksiliselt mõjutavate ainete puhul kasutatavat riskilauset R60, sellises kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 6 (6 ja 6a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

9.2. preparaadid, mis kuuluvad 3. kategooriasse ning mis kannavad tunnust Xn ja riskilauset R62 (fertiilsus),

preparaadid, mis sisaldavad vähemalt üht paljunemist toksiliselt mõjutavat ainet, mis kannab 3. kategooriasse kuuluvate paljunemist toksiliselt mõjutavate ainete puhul kasutatavat riskilauset R62, sellises kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 6 (6 ja 6a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

9.3. preparaadid, mis kuuluvad 1. või 2. kategooriasse ning mis kannavad tunnust T ja riskilauset R61 (areng),

preparaadid, mis sisaldavad vähemalt üht paljunemist toksiliselt mõjutavat ainet, mis kannab 1. või 2. kategooriasse kuuluvate paljunemist toksiliselt mõjutavate ainete puhul kasutatavat riskilauset R61, sellises kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 6 (6 ja 6a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

9.4. preparaadid, mis kuuluvad 3. kategooriasse ning mis kannavad tunnust Xn ja riskilauset R63 (areng),

preparaadid, mis sisaldavad vähemalt üht paljunemist toksiliselt mõjutavat ainet, mis kannab 3. kategooriasse kuuluvate paljunemist toksiliselt mõjutavate ainete puhul kasutatavat riskilauset R63, sellises kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osa punktis 6 (6 ja 6a tabel) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui nimetatud ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta.

B OSA

Terviseriskide hindamisel kasutatavad kontsentratsioonipiirid

Iga tervist mõjutava toime kohta on esimeses tabelis (1–6 tabel) esitatud mittegaasiliste preparaatide puhul kasutatavad kontsentratsioonipiirid (massiprotsentides) ja teises tabelis (1a–6a tabel) gaasiliste preparaatide puhul kasutatavad kontsentratsioonipiirid (mahuprotsentides). Kõnealuseid kontsentratsioonipiire kasutatakse siis, kui määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa ei ole esitatud vaadeldava aine konkreetset kontsentratsioonipiiri.

1. Vältimatut surma põhjustav toime

1.1. Mittegaasilised preparaadid

1 tabelis kinnitatud kontsentratsioonipiiridega, mida väljendatakse massiprotsentides, määratakse kindlaks preparaadi klassifikatsioon vastavalt igale üksikkontsentratsioonile, mis esineb preparaadis sisalduval ainel või selles sisalduvatel ainetel, mille klassifikatsioon on samuti esitatud.

1 tabel
Aine klassifikatsioon	Preparaadi klassifikatsioon
T+	T	Xn
T+ ja R26, R27, R28	Kontsentratsioon ≥ 7 %	1 % ≤ kontsentratsioon < 7 %	0,1 % ≤ kontsentratsioon < 1 %
T ja R23, R24, R25		kontsentratsioon ≥ 25 %	3 % ≤ kontsentratsioon < 25 %
Xn ja R20, R21, R22			kontsentratsioon ≥ 25 %

Preparaadid tähistatakse ohule viitavate R-lausetega kooskõlas järgmiste kriteeriumidega:
	–	etiketile märgitakse üks või mitu eespool nimetatud R-lauset vastavalt kasutatud klassifikatsioonile,
	–	valitud R-laused peaksid üldiselt olema need, mida kohaldatakse selle aine või nende ainete suhtes, mille kontsentratsioon preparaadis nõuab selle kõige karmimat klassifitseerimist.

1.2. Gaasilised preparaadid

1a tabelis kinnitatud kontsentratsioonipiiridega, mida väljendatakse mahuprotsentides, määratakse kindlaks gaasilise preparaadi klassifikatsioon vastavalt üksikkontsentratsioonile, mis esineb preparaadis sisalduval gaasil või selles sisalduvatel gaasidel, mille klassifikatsioon on samuti esitatud.

1a tabel
Aine (gaasi) klassifikatsioon	Gaasilise preparaadi klassifikatsioon
T+	T	Xn
T+ ja R26, R27, R28	kontsentratsioon ≥ 1 %	0,2 % ≤ kontsentratsioon < 1 %	0,02 % ≤ kontsentratsioon < 0,2 %
T ja R23, R24, R25		kontsentratsioon ≥ 5 %	0,5 % ≤ kontsentratsioon < 5 %
Xn ja R20, R21, R22			kontsentratsioon ≥ 5 %

Preparaadid tähistatakse ohule viitavate R-lausetega kooskõlas järgmiste kriteeriumidega:
	–	etiketile märgitakse üks või mitu eespool nimetatud R-lauset vastavalt kasutatud klassifikatsioonile,
	–	valitud R-laused peaksid üldiselt olema need, mida kohaldatakse selle aine või nende ainete suhtes, mille kontsentratsioon preparaadis nõuab selle kõige karmimat klassifitseerimist.

2. Pöördumatute tagajärgedega mittesurmav toime pärast ühekordset kokkupuudet

2.1. Mittegaasilised preparaadid

2 tabelis esitatud kontsentratsioonipiiridega, mida väljendatakse massiprotsentides, määratakse vajaduse korral kindlaks sellise preparaadi klassifikatsioon, millel on pärast ühekordset kokkupuudet pöördumatute tagajärgedega mittesurmav toime (R39/kokkupuuteviis, 1 R68 /kokkupuuteviis).

2 tabel
Aine klassifikatsioon	Preparaadi klassifikatsioon
T+	T	Xn
T+ ja R39/kokkupuuteviis	kontsentratsioon ≥ 10 % R39(*) kohustuslik	1 % ≤ kontsentratsioon < 10 % R39(*) kohustuslik	0,1 % ≤ kontsentratsioon < 1 % 1 R68 (*) kohustuslik
T ja R39/kokkupuuteviis		kontsentratsioon ≥ 10 % R39(*) kohustuslik	1 % ≤ kontsentratsioon < 10 % 1 R68 (*) kohustuslik
Xn ja 1 R68 /kokkupuuteviis			kontsentratsioon ≥ 10 % 1 R68 (*) kohustuslik
(*) Manustamis- või kokkupuuteviisi esitamiseks kasutatakse pakendi märgistamisjuhendi (direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa) punktides 3.2.1, 3.2.2 ja 3.2.3 loetletud ühendatud R-lauseid.

2.2. Gaasilised preparaadid

2a tabelis esitatud kontsentratsioonipiiridega, mida väljendatakse mahuprotsentides, määratakse vajaduse korral kindlaks sellise gaasilise preparaadi klassifikatsioon, millel on pärast ühekordset kokkupuudet pöördumatute tagajärgedega mittesurmav toime (R39/kokkupuuteviis, 2 R68 /kokkupuuteviis).

2a tabel
Aine (gaasi) klassifikatsioon	Gaasilise preparaadi klassifikatsioon
T+	T	Xn
T+ ja R39/kokkupuuteviis	kontsentratsioon ≥ 1 % R39(*) kohustuslik	0,2 % ≤ kontsentratsioon < 1 % R39(*) kohustuslik	0,02 % ≤ kontsentratsioon < 0,2 % 1 R68 (*) kohustuslik
T ja R39/kokkupuuteviis		kontsentratsioon ≥ 5 % R39(*) kohustuslik	0,5 % ≤ kontsentratsioon < 5 % 1 R68 (*) kohustuslik
Xn ja 1 R68 /kokkupuuteviis			kontsentratsioon ≥ 5 % 1 R68 (*) kohustuslik
(*) Manustamis- või kokkupuuteviisi esitamiseks kasutatakse pakendi märgistamisjuhendi (direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa) punktides 3.2.1, 3.2.2 ja 3.2.3 loetletud ühendatud R-lauseid.

3. Tugevalt kahjustav toime pärast korduvat või pikaajalist kokkupuudet

3.1. Mittegaasilised preparaadid

3 tabelis esitatud kontsentratsioonipiiridega, mida väljendatakse massiprotsentides, määratakse vajaduse korral kindlaks sellise preparaadi klassifikatsioon, millel on pärast korduvat või pikaajalist kokkupuudet tugevalt kahjustav toime (R48/kokkupuuteviis).

3 tabel
Aine klassifikatsioon	Preparaadi klassifikatsioon
T	Xn
T ja R48/kokkupuuteviis	kontsentratsioon ≥ 10 % R48(*) kohustuslik	1 % ≤ kontsentratsioon < 10 % R48(*) kohustuslik
Xn ja R48/kokkupuuteviis		kontsentratsioon ≥ 10 % R48(*) kohustuslik
(*) Manustamis- või kokkupuuteviisi esitamiseks kasutatakse pakendi märgistamisjuhendi (direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa) punktides 3.2.1, 3.2.2 ja 3.2.3 loetletud ühendatud R-lauseid.

3.2. Gaasilised preparaadid

3a tabelis esitatud kontsentratsioonipiiridega, mida väljendatakse mahuprotsentides, määratakse vajaduse korral kindlaks sellise gaasilise preparaadi klassifikatsioon, millel on pärast korduvat või pikaajalist kokkupuudet tugevalt kahjustav toime (R48/kokkupuuteviis).

3a tabel
Aine (gaasi) klassifikatsioon	Gaasilise preparaadi klassifikatsioon
T	Xn
T ja R48/kokkupuuteviis	kontsentratsioon ≥ 5 % R48(*) kohustuslik	0,5 % ≤ kontsentratsioon < 5 % R48(*) kohustuslik
Xn ja R48/kokkupuuteviis		kontsentratsioon ≥ 5 % R48(*) kohustuslik
(*) Manustamis- või kokkupuuteviisi esitamiseks kasutatakse pakendi märgistamisjuhendi (direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa) punktides 3.2.1, 3.2.2 ja 3.2.3 loetletud ühendatud R-lauseid.

4. Söövitav ja ärritust tekitav toime, kaasa arvatud tõsised nägemiskahjustused

4.1. Mittegaasilised preparaadid

4 tabelis esitatud kontsentratsioonipiiridega, mida väljendatakse massiprotsentides, määratakse vajaduse korral kindlaks söövitava toimega (R34, R35) või ärritust tekitava toimega (R36, R37, R38, R41) preparaadi klassifikatsioon.

4 tabel
Aine klassifikatsioon	Preparaadi klassifikatsioon
C ja R35	C ja R34	Xi ja R41	Xi ja R36, R37, R38
C ja R35	kontsentratsioon ≥ 10 % R35 kohustuslik	5 % ≤ kontsentratsioon < 10 % R34 kohustuslik	5 %(*)	1 % ≤ kontsentratsioon < 5 % R36/38 kohustuslikud
C ja R34		kontsentratsioon ≥ 10 % R34 kohustuslik	10 %(*)	5 % ≤ kontsentratsioon < 10 % R36/38 kohustuslikud
Xi ja R41			kontsentratsioon ≥ 10 % R41 kohustuslik	5 % ≤ kontsentratsioon < 10 % R36 kohustuslik
Xi ja R36, R37, R38				kontsentratsioon ≥ 20 % R36, R37, R38 kohustuslikud preparaadis esineva kontsentratsiooni põhjal, kui neid kohaldatakse vaadeldavate ainete suhtes
(*) Pakendi märgistamisjuhendi (direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa) kohaselt tuleb söövitavaid aineid, mida tähistatakse riskilausetega R35 või R34, tähistada ka lausega R41. Seetõttu võib preparaadi, mille riskilausetega R35 või R34 tähistatud söövitavate ainete sisaldus on väiksem söövitava preparaadi suhtes kehtivatest kontsentratsioonipiiridest, klassifitseerida ärritust tekitavaks ning tähistada selle riskilausetega R41 või R36.

NB: Ainult tavapärase menetluse rakendamine söövitavateks või ärritust tekitavateks aineteks klassifitseeritud aineid sisaldavate preparaatide korral võib põhjustada riskide ala- või ülehindamist, kui ei võeta arvesse muid asjakohaseid tegureid (nt preparaadi pH). Seetõttu tuleb söövitava toime alusel klassifitseerides arvesse võtta direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa punktis 3.2.5 ja käesoleva direktiivi artikli 6 lõike 3 teises ja kolmandas taandes esitatud nõuandeid.

4.2. Gaasilised preparaadid

4a tabelis esitatud kontsentratsioonipiiridega, mida väljendatakse mahuprotsentides, määratakse vajaduse korral kindlaks kõnealuse toimega (R34, R35 või R36, R37, R38, R41) preparaadi klassifikatsioon.

4a tabel
Aine (gaasi) klassifikatsioon	Gaasilise preparaadi klassifikatsioon
C ja R35	C ja R34	Xi ja R41	Xi ja R36, R37, R38
C ja R35	kontsentratsioon ≥ 1 % R35 kohustuslik	0,2 % ≤ kontsentratsioon < 1 % R34 kohustuslik	0,2 %(*)	0,02 % ≤ kontsentratsioon < 0,2 % R36/37/38 kohustuslikud
C ja R34		kontsentratsioon ≥ 5 % R34 kohustuslik	5 %(*)	0,5 % ≤ kontsentratsioon < 5 % R36/37/38 kohustuslikud
Xi ja R41			kontsentratsioon ≥ 5 % R41 kohustuslik	0,5 % ≤ kontsentratsioon < 5 % R36 kohustuslik
Xi ja R36, R37, R38				kontsentratsioon ≥ 5 % R36, R37, R38 kohustuslikud vastavalt vajadusele
(*) Pakendi märgistamisjuhendi (direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa) kohaselt tuleb söövitavaid aineid, mida tähistatakse riskilausetega R35 või R34, tähistada ka lausega R41. Seetõttu võib preparaadi, mille riskilausetega R35 või R34 tähistatud söövitavate ainete sisaldus on väiksem söövitava preparaadi suhtes kehtivatest kontsentratsioonipiiridest, klassifitseerida ärritust tekitavaks ning tähistada selle riskilausetega R41 või R36.

5. Ülitundlikkust tekitav toime

5.1. Mittegaasilised preparaadid

Ülitundlikkust tekitava toimega preparaadid tähistatakse järgmiselt:
	–	tunnusega Xn ja riskilausega R42, kui ülitundlikkus tekib sissehingamisel,
	–	tunnusega Xi ja riskilausega R43, kui ülitundlikkus tekib kokkupuutel nahaga.
	5 tabelis esitatud kontsentratsioonipiiridega, mida väljendatakse massiprotsentides, määratakse vajaduse korral kindlaks preparaadi klassifikatsioon.

5 tabel
Aine klassifikatsioon	Preparaadi klassifikatsioon
Ülitundlikkust tekitav ja R42	Ülitundlikkust tekitav ja R43
Ülitundlikkust tekitav ja R42	kontsentratsioon ≥ 1 % R42 kohustuslik
Ülitundlikkust tekitav ja R43		kontsentratsioon ≥ 1 % R43 kohustuslik

5.2. Gaasilised preparaadid

Ülitundlikkust tekitava toimega gaasilised preparaadid tähistatakse järgmiselt:
	–	tunnusega Xn ja riskilausega R42, kui ülitundlikkus tekib sissehingamisel,
	–	tunnusega Xi ja riskilausega R43, kui ülitundlikkus tekib kokkupuutel nahaga.
	5a tabelis esitatud kontsentratsioonipiiridega, mida väljendatakse mahuprotsentides, määratakse vajaduse korral kindlaks preparaadi klassifikatsioon.

5a tabel
Aine (gaasi) klassifikatsioon	Gaasilise preparaadi klassifikatsioon
Ülitundlikkust tekitav ja R42	Ülitundlikkust tekitav ja R43
Ülitundlikkust tekitav ja R42	kontsentratsioon ≥ 0,2 % R42 kohustuslik
Ülitundlikkust tekitav ja R43		kontsentratsioon ≥ 0,2 % R43 kohustuslik

6. Kantserogeenne, mutageenne või paljunemist toksiliselt mõjutav toime

6.1. Mittegaasilised preparaadid

6 tabelis esitatud kontsentratsioonipiiridega, mida väljendatakse massiprotsentides, määratakse vajaduse korral kindlaks eespool nimetatud toimega preparaatide klassifikatsioon. Neid tähistatakse järgmiste tunnuste ja riskilausetega:

1. ja 2. kategooria kantserogeensed ained:	T; R45 või R49
3. kategooria kantserogeensed ained:	Xn; R40
1. ja 2. kategooria mutageensed ained:	T; R46
3. kategooria mutageensed ained:	Xn; 1 R68
1. ja 2. kategooriasse kuuluvad paljunemist (fertiilsust) toksiliselt mõjutavad ained:	T; R60
1. ja 2. kategooriasse kuuluvad paljunemist (arengut) toksiliselt mõjutavad ained:	T; R61
3. kategooriasse kuuluvad paljunemist (fertiilsust) toksiliselt mõjutavad ained:	Xn; R62
3. kategooriasse kuuluvad paljunemist (arengut) toksiliselt mõjutavad ained:	Xn; R63

6 tabel
Aine klassifikatsioon	Preparaadi klassifikatsioon
1. ja 2. kategooria	3. kategooria
1. või 2. kategooria kantserogeensed ained riskilausega R45 või R49	kontsentratsioon ≥ 0,1 %: kantserogeense toimega R45, teatud juhtudel on kohustuslik R49
3. kategooria kantserogeensed ained riskilausega R40		kontsentratsioon ≥ 1 %: kantserogeense toimega, R40 on kohustuslik (kui ei ole määratud veel R45(*))
1. või 2. kategooria mutageensed ained riskilausega R46	kontsentratsioon ≥ 0,1 %: mutageense toimega R46 on kohustuslik
3. kategooria mutageensed ained riskilausega R68		kontsentratsioon ≥ 1 %: mutageense toimega R68 on kohustuslik (kui ei ole määratud veel R46)
1. või 2. kategooriasse kuuluvad reproduktiivtoksilised ained riskilausega R60 (viljakus)	kontsentratsioon ≥ 0,5 %: reproduktiivtoksilise toimega (viljakus), riskilause R60 on kohustuslik
3. kategooriasse kuuluvad reproduktiivtoksilised ained riskilausega R62 (viljakus)		kontsentratsioon ≥ 5 %: reproduktiivtoksilised ained (viljakus), riskilause R62 on kohustuslik (kui ei ole määratud veel R60)
1. või 2. kategooriasse kuuluvad reproduktiivtoksilised ained riskilausega R61 (areng)	kontsentratsioon ≥ 0,5 %: reproduktiivtoksilise toimega (areng), riskilause R61 on kohustuslik
3. kategooriasse kuuluvad reproduktiivtoksilised ained riskilausega R63 (areng)		kontsentratsioon ≥ 5 %: reproduktiivtoksilised ained (areng), riskilause R63 on kohustuslik (kui ei ole määratud veel R61)
(*) Juhtudel, kus preparaadile määratakse riskilaused R49 ja R40, jäetakse alles mõlemad, kuna R40 ei erista kokkupuuteviise, samas kui R49 käsitleb ainult sissehingamist.

6.2. Gaasilised preparaadid

6a tabelis esitatud kontsentratsioonipiiridega, mida väljendatakse mahuprotsentides, määratakse vajaduse korral kindlaks eespool nimetatud toimega preparaatide klassifikatsioon. Neid tähistatakse järgmiste tunnuste ja riskilausetega:

1. ja 2. kategooria kantserogeensed ained:	T; R45 või R49
3. kategooria kantserogeensed ained:	Xn; R40
1. ja 2. kategooria mutageensed ained:	T; R46
3. kategooria mutageensed ained:	Xn; 1 R68
1. ja 2. kategooriasse kuuluvad paljunemist (fertiilsust) toksiliselt mõjutavad ained:	T; R60
1. ja 2. kategooriasse kuuluvad paljunemist (arengut) toksiliselt mõjutavad ained:	T; R61
3. kategooriasse kuuluvad paljunemist (fertiilsust) toksiliselt mõjutavad ained:	Xn; R62
3. kategooriasse kuuluvad paljunemist (arengut) toksiliselt mõjutavad ained:	Xn; R63

6a tabel
Aine klassifikatsioon	Preparaadi klassifikatsioon
1. ja 2. kategooria	3. kategooria
1. või 2. kategooria kantserogeensed ained riskilausega R45 või R49	kontsentratsioon ≥ 0,1 %: kantserogeense toimega teatud juhtudel on kohustuslik R45, R49
3. kategooria kantserogeensed ained riskilausega R40		kontsentratsioon ≥ 1 %: kantserogeense toimega R40 on kohustuslik (kui ei ole määratud veel R45(*))
1. või 2. kategooria mutageensed ained riskilausega R46	kontsentratsioon ≥ 0,1 %: mutageense toimega, R46 on kohustuslik
3. kategooria mutageensed ained riskilausega R68		kontsentratsioon ≥ 1 %: mutageense toimega R68 on kohustuslik (kui ei ole määratud veel R46)
1. või 2. kategooriasse kuuluvad reproduktiivtoksilised ained riskilausega R60 (viljakus)	kontsentratsioon ≥ 0,2 %: reproduktiivtoksilised ained (viljakus), riskilause R60 on kohustuslik
3. kategooriasse kuuluvad reproduktiivtoksilised ained riskilausega R62 (viljakus)		kontsentratsioon ≥ 1 %: reproduktiivtoksilised ained (viljakus), riskilause R62 on kohustuslik (kui ei ole määratud veel R60)
1. või 2. kategooriasse kuuluvad reproduktiivtoksilised ained riskilausega R61 (areng)	kontsentratsioon ≥ 0,2 %: reproduktiivtoksilised ained (areng), riskilause R61 on kohustuslik
3. kategooriasse kuuluvad reproduktiivtoksilised ained riskilausega R63 (areng)		kontsentratsioon ≥ 1 %: reproduktiivtoksilised ained (areng), riskilause R63 on kohustuslik (kui ei ole määratud veel R61)
(*) Juhtudel, kus preparaadile määratakse riskilaused R49 ja R40, jäetakse alles mõlemad, kuna R40 ei erista kokkupuuteviise, samas kui R49 käsitleb ainult sissehingamist.

III LISA

PREPARAATIDEGA KAASNEVATE KESKKONNARISKIDE HINDAMISE MEETODID VASTAVALT ARTIKLILE 7

Sissejuhatus

Kõikide keskkonnaohtlike omaduste süstemaatiline hinnang esitatakse massiprotsentides väljendatud kontsentratsioonipiiridena, välja arvatud gaasilised preparaadid, mille kontsentratsioonipiire väljendatakse mahuprotsentides, ning seda tehakse koos aine klassifitseerimisega.

A osas on sätestatud artikli 7 lõike 1 punkti a kohane arvutamise kord ning preparaadi klassifikatsioonile määratavad R-laused.

B osas on sätestatud tavapärase meetodi kohaldamisel kasutatavad kontsentratsioonipiirid ning klassifikatsiooni asjakohased tunnused ja R-laused.

Vastavalt artikli 7 lõike 1 punktile a kasutatakse preparaadi keskkonnariskide hindamisel käesoleva lisa A ja B osas kirjeldatud tavapärast meetodit ning kontsentratsioonipiire.

a) Kui määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa loetletud ohtlikele ainetele on määratud käesoleva lisa A osas kirjeldatud hindamismeetodi kohaldamiseks vajalikud kontsentratsioonipiirid, tuleb neid kasutada;

b) kui ohtlikke aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või neile ei ole kindlaks määratud käesoleva lisa A osas kirjeldatud hindamismeetodi kohaldamiseks vajalikke kontsentratsioonipiire, tuleb kõnealused piirid määrata vastavalt käesoleva lisa B osas esitatud tingimustele.

C osas on sätestatud veekeskkonnariskide hindamisel kasutatavad katsetamismeetodid.

A OSA

Keskkonnariskide hindamise kord

a) Veekeskkond

I. Veekeskkonnariskide tavapärane hindamismeetod

Veekeskkonnariskide tavapärase hindamismeetodi puhul võetakse arvesse kõiki ohutegureid, mida preparaat võib keskkonnale põhjustada järgmistel asjaoludel.

Järgmised preparaadid klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks:

ja neile määratakse tunnus N, hoiatusmärgistus „keskkonnaohtlik” ning riskilaused R50 ja R53 (R50–53):

1.1.

preparaadid, mis sisaldavad üht või mitut riskilausetega R50–53 tähistatud keskkonnaohtlikku ainet kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osas (tabelis 1) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

1.2.

preparaadid, mis sisaldavad rohkem kui üht riskilausetega R50–53 tähistatud keskkonnaohtlikku ainet kontsentratsioonis, mis on väiksem punkti I.1.1 alapunktides a või b sätestatud kontsentratsioonipiiridest, kui:

20130116-P7_TA(2013)0008_ET-p0000011.jpg

kus:

PN, R50–53	=	on iga preparaadis sisalduva riskilausetega R50–53 tähistatava keskkonnaohtliku aine massiprotsent,
LN, R50–53	=	on iga riskilausetega R50–53 tähistatava keskkonnaohtliku aine ohtlikkuse piirmäär R50–53 massiprotsentides;

ja neile määratakse tunnus N, hoiatusmärgistus „keskkonnaohtlik” ning riskilaused R51 ja R53 (R51–53), kui preparaat ei ole juba klassifitseeritud punkti I.1;

2.1.

preparaadid, mis sisaldavad üht või mitut riskilausetega R50–53 või R51–53 tähistatud keskkonnaohtlikku ainet kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osas (tabelis 1) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

2.2.

preparaadid, mis sisaldavad rohkem kui üht riskilausetega R50–53 või R51–53 tähistatud keskkonnaohtlikku ainet kontsentratsioonis, mis on väiksem punkti I.2.1 alapunktides a või b sätestatud kontsentratsioonipiiridest, kui:

20130116-P7_TA(2013)0008_ET-p0000012.jpg

kus:

PN, R50–53	=	on iga preparaadis sisalduva keskkonnaohtliku aine, mis on tähistatud riskilausetega R50–53, massiprotsent,
PN, R51–53	=	on iga preparaadis sisalduva keskkonnaohtliku aine, mis on tähistatud riskilausetega R51–53, massiprotsent,
LN, R51–53	=	on iga riskilausetega R50–53 või R51–53 tähistatud keskkonnaohtliku aine ohtlikkuse piirmäär R51–53 massiprotsentides;

preparaadid, mis kannavad riskilauseid R52 ja R53 (R52–53), välja arvatud punktide I.1 või I.2 kohaselt klassifitseeritud preparaadid;

3.1.

preparaadid, mis sisaldavad üht või mitut riskilausetega R50–53, R51–53 või R52–53 tähistatud keskkonnaohtlikku ainet kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osas (tabelis 1) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

3.2.

preparaadid, mis sisaldavad rohkem kui üht riskilausetega R51–53, R50–53 või R52–53 tähistatud keskkonnaohtlikku ainet kontsentratsioonis, mis on väiksem punkti I.3.1 alapunktides a või b sätestatud kontsentratsioonipiiridest, kui:

20130116-P7_TA(2013)0008_ET-p0000013.jpg

kus:

PN, R50–53	=	on iga preparaadis sisalduva keskkonnaohtliku aine, mis on tähistatud riskilausetega R50–53, massiprotsent,
PN, R51–53	=	on iga preparaadis sisalduva keskkonnaohtliku aine, mis on tähistatud riskilausetega R51–53, massiprotsent,
PR52–53	=	on iga preparaadis sisalduva keskkonnaohtliku aine, mis on tähistatud riskilausetega R52–53, massiprotsent,
LR52–53	=	on iga riskilausetega R50–53, R51–53 või R52–53 tähistatud keskkonnaohtliku aine ohtlikkuse piirmäär R52–53 massiprotsentides;

preparaadid, mis kannavad tunnust N, hoiatusmärgistust „keskkonnaohtlik” ning riskilauset R50, välja arvatud punkti I.1 kohaselt klassifitseeritud preparaadid:

4.1.

preparaadid, mis sisaldavad üht või mitut riskilausega R50 tähistatud keskkonnaohtlikku ainet kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osas (tabelis 2) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

4.2.

preparaadid, mis sisaldavad rohkem kui üht riskilausega R50 tähistatud keskkonnaohtlikku ainet kontsentratsioonis, mis on väiksem punkti I.4.1 alapunktides a või b sätestatud kontsentratsioonipiiridest, kui:

20130116-P7_TA(2013)0008_ET-p0000014.jpg

kus:

PN, R50	=	on iga preparaadis sisalduva keskkonnaohtliku aine, mis on tähistatud riskilausega R50, massiprotsent,
LN, R50	=	on iga riskilausega R50 tähistatud keskkonnaohtliku aine ohtlikkuse piirmäär R50 massiprotsentides.

4.3.

preparaadid, mis sisaldavad üht või mitut riskilausega R50 tähistatud keskkonnaohtlikku ainet, mis ei vasta punktides I.4.1 või I.4.2 nimetatud kriteeriumidele, kuid mis sisaldavad üht või mitut riskilausetega R50–53 tähistatud keskkonnaohtlikku ainet, kui:

20130116-P7_TA(2013)0008_ET-p0000015.jpg

kus:

PN, R50	=	on iga preparaadis sisalduva keskkonnaohtliku aine, mis on tähistatud riskilausega R50, massiprotsent,
PN, R50–53	=	on iga preparaadis sisalduva keskkonnaohtliku aine, mis on tähistatud riskilausetega R50–53, massiprotsent,
LN, R50	=	on iga riskilausetega R50 või R50‐53 tähistatud keskkonnaohtliku aine ohtlikkuse piirmäär R50 massiprotsentides;

preparaadid, mis kannavad tunnust R52, välja arvatud punktide I.1, I.2, I.3 või I.4 kohaselt klassifitseeritud preparaadid:

5.1.

preparaadid, mis sisaldavad üht või mitut riskilausega R52 tähistatud keskkonnaohtlikku ainet kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osas (tabelis 3) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

5.2.

preparaadid, mis sisaldavad rohkem kui üht riskilausega R52 tähistatud keskkonnaohtlikku ainet kontsentratsioonis, mis on väiksem punkti I.5.1 alapunktides a või b sätestatud kontsentratsioonipiiridest, kui:

20130116-P7_TA(2013)0008_ET-p0000016.jpg

kus:

PR52	=	on iga preparaadis sisalduva keskkonnaohtliku aine, mis on tähistatud riskilausega R52, massiprotsent,
LR52	=	on iga riskilausega R52 tähistatud keskkonnaohtliku aine ohtlikkuse piirmäär R52 massiprotsentides;

preparaadid, mis kannavad tunnust R53, välja arvatud punktide I.1, I.2 või I.3 kohaselt klassifitseeritud preparaadid:

6.1.

preparaadid, mis sisaldavad üht või mitut riskilausega R53 tähistatud keskkonnaohtlikku ainet kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osas (tabelis 4) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

6.2.

preparaadid, mis sisaldavad rohkem kui üht riskilausega R53 tähistatud keskkonnaohtlikku ainet kontsentratsioonis, mis on väiksem punkti I.6.1 alapunktides a või b sätestatud kontsentratsioonipiiridest, kui:

20130116-P7_TA(2013)0008_ET-p0000017.jpg

kus:

PR53	=	on iga preparaadis sisalduva keskkonnaohtliku aine, mis on tähistatud riskilausega R53, massiprotsent,
LR53	=	on iga riskilausega R53 tähistatud keskkonnaohtliku aine ohtlikkuse piirmäär R53 massiprotsentides;

6.3.

preparaadid, mis sisaldavad üht või mitut riskilausega R53 tähistatud keskkonnaohtlikku ainet, mis ei vasta punktides I.6.2 nimetatud kriteeriumidele, kuid mis sisaldavad üht või mitut riskilausetega R50–53, R51-53 või R52–53 tähistatud keskkonnaohtlikku ainet, kui:

20130116-P7_TA(2013)0008_ET-p0000018.jpg

kus:

PR53	=	on iga preparaadis sisalduva keskkonnaohtliku aine, mis on tähistatud riskilausega R53, massiprotsent,
PN, R50–53	=	on iga preparaadis sisalduva keskkonnaohtliku aine, mis on tähistatud riskilausega R50–53, massiprotsent,
PN, R51–53	=	on iga preparaadis sisalduva keskkonnaohtliku aine, mis on tähistatud riskilausega R51–53, massiprotsent,
PR52–53	=	on iga preparaadis sisalduva keskkonnaohtliku aine, mis on tähistatud riskilausega R52–53, massiprotsent,
LR53	=	on iga riskilausetega R53, R50–53, R51–53 või R52-53 tähistatud keskkonnaohtliku aine vastav ohtlikkuse piirmäär R53 massiprotsentides.

b) Muu keskkond (välja arvatud veekeskkond)

1) OSOONIKIHT

I. Osoonikihile ohtlike preparaatide hindamise tavapärane meetod

Keskkonnaohtlikud on järgmised preparaadid:

preparaadid, mis kannavad tunnust N, hoiatusmärgistust „keskkonnaohtlik” ja riskilauset R59;

1.1.

preparaadid, mis sisaldavad üht või mitut tunnusega N ja riskilausega R59 tähistatud keskkonnaohtlikku ainet kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne:

	a)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vaadeldava aine või ainete kohta kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või
	b)	käesoleva lisa B osas (tabelis 5) kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, kui ainet või aineid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või on esitatud seal ilma kontsentratsioonipiirideta;

2) MAISMAAKESKKOND

I. Maismaakeskkonnale ohtlike preparaatide hindamine

Allpool loetletud riskilausetega tähistatud preparaadid klassifitseeritakse pärast seda, kui kõnealuste R-lausete kasutamise üksikasjalikud kriteeriumid on kantud direktiivi 67/548/EMÜ VI lisasse.

R54		Taimestikule mürgine
R55		Loomastikule mürgine
R56		Maapinnaorganismidele mürgine
R57		Mesilastele mürgine
R58		Võib põhjustada pikaajalist kahju keskkonnale.

B OSA

Keskkonnariskide hindamisel kasutatavad kontsentratsioonipiirid

I. Veekeskkond

Järgmistes tabelites kinnitatud kontsentratsioonipiiridega, mida väljendatakse massiprotsentides, määratakse kindlaks preparaadi klassifikatsioon sõltuvalt selles sisalduva aine või ainete kontsentratsioonist, mis on samuti esitatud.

Tabel 1a
Veekeskkonna ägedat mürgistust põhjustav ja pikaajaline kahjustav toime
Preparaadi klassifikatsioon	Aine klassifikatsioon
N, R50–53	N, R51–53	R52–53
N, R50–53	vt tabel 1b	vt tabel 1b	vt tabel 1b
N, R51–53		Cn ≥ 25 %	2,5 % ≤ Cn < 25 %
R52–53			Cn ≥ 25 %

Preparaatidele, mis sisaldavat ainet klassifikatsiooniga N, R50–53, kohaldatakse tabelis 1b esitatud kontsentratsiooni piirmäärasid ja sealt tulenevat klassifikatsiooni.

Tabel 1b
Veekeskkonnale väga mürgiste ainete veekeskkonna ägedat mürgistust põhjustav ja pikaajaline kahjustav toime
LC50 või EC50 väärtus („L(E)C50”) aine jaoks klassifikatsiooniga N, R50–53, (mg/l)	Preparaadi klassifikatsioon
N, R50–53	N, R51–53	R52–53
0,1 < L(E)C50 ≤ 1	Cn ≥ 25 %	2,5 % ≤ Cn< 25 %	0,25 % ≤ Cn< 2,5 %
0,01 < L(E)C50 ≤ 0,1	Cn ≥ 2,5 %	0,25 % ≤ Cn< 2,5 %	0,025 % ≤ Cn< 0,25 %
0,001 < L(E)C50 ≤ 0,01	Cn ≥ 0,25 %	0,025 % ≤ Cn< 0,25 %	0,0025 % ≤ Cn< 0,025 %
0,0001 < L(E)C50 ≤ 0,001	Cn ≥ 0,025 %	0,0025 % ≤ Cn< 0,025 %	0,00025 % ≤ Cn< 0,0025 %
0,00001 < L(E)C50 ≤ 0,0001	Cn ≥ 0,0025 %	0,00025 % ≤ Cn< 0,0025 %	0,000025 % ≤ Cn< 0,00025 %
Preparaatide jaoks, mis sisaldavad aineid madalama LC50 või EC50 väärtusega kui 0,00001 mg/l, arvutatakse vastavad kontsentratsiooni piirmäärad samal viisil (kordaja 10 astmete vahemikes).

Tabel 2
Veekeskkonna ägedat mürgistust põhjustav toime
LC50 või EC50 value („L(E)C50”) aine jaoks klassifikatsiooniga kas N, R50 või N, R50–53, (mg/l)	Preparaadi klassifikatsioon N, R50
0,1 < L(E)C50 ≤ 1	Cn ≥ 25 %
0,01 < L(E)C50 ≤ 0,1	Cn ≥ 2,5 %
0,001 < L(E)C50 ≤ 0,01	Cn ≥ 0,25 %
0,0001 < L(E)C50 ≤ 0,001	Cn ≥ 0,025 %
0,00001 < L(E)C50 ≤ 0,0001	Cn ≥ 0,0025 %
Preparaatide jaoks, mis sisaldavad aineid madalama LC50 või EC50 väärtusega kui 0,00001 mg/l, arvutatakse vastavad kontsentratsiooni piirmäärad samal viisil (kordaja 10 astmete vahemikes).

Tabel 3
Veekeskkonna mürgistust põhjustav toime
Aine klassifikatsioon	Preparaadi klassifikatsioon R52
R52	Cn ≥ 25 %

Tabel 4
Pikaajaline kahjulik toime
Aine klassifikatsioon	Preparaadi klassifikatsioon R53
R53	Cn ≥ 25 %
N, R50–53	Cn ≥ 25 %
N, R51–53	Cn ≥ 25 %
R52–53	Cn ≥ 25 %

II. Muu keskkond (välja arvatud veekeskkond)

Järgmistes tabelites kinnitatud kontsentratsioonipiiridega, mida väljendatakse massiprotsentides või gaasiliste preparaatide puhul mahuprotsentides, määratakse kindlaks preparaadi klassifikatsioon sõltuvalt selles sisalduva aine või ainete kontsentratsioonist, mis on samuti esitatud.

Tabel 5
Ohtlik osoonikihile
Aine klassifikatsioon	Preparaadi klassifikatsioon N, R59
N ja R59	Cn ≥ 0,1 %

C OSA

Veekeskkonnariskide hindamisel kasutatavad katsetamismeetodid

Harilikult klassifitseeritakse preparaadid tavapärase meetodiga. Teatavatel juhtudel võib siiski olla tarvis katsetada preparaati, et määrata kindlaks selle äge mürgisus veekeskkonnale.

Preparaadi selliste katsetamiste tulemusena võib ainult muutuda klassifikatsioon sõltuvalt selle ägedast mürgisusest veekeskkonnale, mida oleks saavutatud tavapärase meetodi kohaldamisega.

Kui sellised katsetused valib preparaadi turuleviimise eest vastutav isik, peab olema tagatud määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa C osas esitatud katsemeetodite kvaliteedikriteeriumide järgimine.

Lisaks sellele tuleb katsetada kõiki kolme liiki (vetikaid, daphniat (hiidkiivrikku) ja kalu) vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa kriteeriumidele, välja arvatud juhud, kui preparaadile on omistatud veekeskkonna ägeda mürgistusega seotud kõrgeim riskikategooria pärast ühe kõnealuse liigi katsetamist või kui katsetulemus on juba olemas enne käesoleva direktiivi jõustumist.

IV LISA

ERISÄTTED ÜLDSUSELE PAKUTAVAID VÕI MÜÜDAVAID PREPARAATE SISALDAVATE TOOTEPAKENDITE KOHTA

A OSA

Lapsele avamatute kinnitustega varustatavad tootepakendid

1. Sõltumata mahust peavad tootepakendid, mis sisaldavad üldsusele pakutavaid või müüdavaid preparaate, mis etiketi kohaselt on väga toksilised, toksilised või söövitavad, olema vastavalt artiklile 10 ning artikli 6 tingimustele varustatud lapsele avamatute kinnitustega.

2. Sõltumata mahust peavad tootepakendid, mis sisaldavad sissehingamisel ohtlikke preparaate (Xn, R65), mis on klassifitseeritud ja märgistatud vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa punktile 3.2.3, välja arvatud aerosoolina või kinnise pihustiga varustatud pakendis turustatavad preparaadid, olema varustatud lapsele avamatute kinnitustega.

3. Sõltumata mahust peavad tootepakendid, mis sisaldavad vähemalt üht järgmises tabelis esitatud ainet kontsentratsioonis, mis on vähemalt võrdne kindlaksmääratud maksimumkontsentratsiooniga,

Nr	Aine	Kontsentratsioonipiir
CAS-nr	Nimetus	EINECS-nr
1	67-56-1	Metanool	2006596	≥ 3 %
2	75-09-2	Diklorometaan	2008389	≥ 1 %

ning mida pakutakse või müüakse üldsusele, olema varustatud lapsele avamatute kinnitustega.

B OSA

Reljeefsete hoiatusmärgistega varustatavad tootepakendid

Sõltumata mahust peavad tootepakendid, mis sisaldavad üldsusele pakutavaid või müüdavaid preparaate, mis etiketi kohaselt on väga toksilised, toksilised, söövitavad, kahjulikud, ülikergesti süttivad või kergestisüttivad, olema vastavalt artiklile 10 ning artiklite 5 ja 6 tingimustele varustatud lapsele avamatute kinnitustega.

Käesolevat sätet ei kohaldata ülikergesti või kergesti süttivate aerosoolide suhtes, mis on sellekohaselt märgistatud.

V LISA

TEATAVATE PREPARAATIDE MÄRGISTAMISE ERISÄTTED

A. Preparaadid, mis on artiklite 5, 6 ja 7 kohaselt klassifitseeritud ohtlikeks

1. Vabalt müüdavad preparaadid

1.1. Selliseid preparaate sisaldava pakendi etiketile tuleb lisaks konkreetsele ohutusteabele märkida asjakohased ohutuslaused S1, S2, S45 või S46 vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ VI lisas sätestatud kriteeriumidele.

1.2. Kui sellised preparaadid on klassifitseeritud väga mürgisteks (T+), mürgisteks (T) või sööbivateks (C) ning kui sellist teavet ei ole tehniliselt võimalik pakendile märkida, tuleb kõnealuseid preparaate sisaldavatele pakenditele lisada täpne ja üheselt arusaadav kasutamisjuhend, vajaduse korral koos juhendiga tühja pakendi hävitamiseks.

2. Pihustatavad preparaadid

Selliseid preparaate sisaldava pakendi etiketile on kohustuslik märkida ohutuslause S23 ning laused S38 või S51 vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ VI lisas sätestatud kriteeriumidele.

3. Preparaadid, mis sisaldavad ainet, millele on määratud riskilause R33, „kumulatiivse toime oht”

Kui preparaat sisaldab kas või üht riskilausega R33 tähistatud ainet, mille kontsentratsioon preparaadis on 1 % või enam, tuleb preparaadi etiketil esitada vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ III lisale sõnastatud riskilause R33, välja arvatud juhud, kui määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa on sätestatud teistsugused piirmäärad.

4. Preparaadid, mis sisaldavad ainet, millele on määratud riskilause R64, „võib olla ohtlik imikutele rinnapiima kaudu”

Kui preparaat sisaldab kas või üht riskilausega R64 tähistatud ainet, mille kontsentratsioon preparaadis on 1 % või enam, tuleb preparaadi etiketil esitada vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ III lisale sõnastatud riskilause R64, välja arvatud juhud, kui määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa on sätestatud teistsugused piirmäärad.

B. Preparaadid, olenemata nende klassifikatsioonist artiklite 5, 6 ja 7 järgi

1. Pliid sisaldavad preparaadid

1.1. Värvid ja lakid

Selliste värvide ja lakkide pakendi etiketile, mille ISO standardi 6503/1984 kohaselt määratud plii kontsentratsioon on suurem kui 0,15 % (väljendatud metalli massina) preparaadi kogumassist, peab olema märgitud järgmine tekst:"

Mitte kasutada pindadel, mida võivad imeda või närida lapsed

Vähem kui 125 ml sisaldavatele pakenditele võib märkida järgmise teksti:"

Ettevaatust! Sisaldab pliid

2. Tsüanoakrülaate sisaldavad preparaadid

2.1. Liimid

Tsüanoakrülaatidel põhinevate liimide esmapakendile tuleb märkida järgmine tekst:"

Tsüanoakrülaat

Ohtlik

Kleebib hetke jooksul naha ja silmad kinni

Hoida lastele kättesaamatus kohas

Pakendile peab olema lisatud asjakohane ohutusteave.

3. Isotsüanaate sisaldavad preparaadid

Isotsüanaate (monomeeridena, oligomeeridena, eelpolümeeridena jne või nende segudena) sisaldavate preparaatide pakendi etiketile peab olema märgitud järgmine tekst:"

Sisaldab isotsüanaate.

Vaata tootja antud teavet

4. Preparaadid, mis sisaldavad epoksüühendeid keskmise molekulmassiga kuni 700

Selliste preparaatide pakendi etiketile, mis sisaldavad epoksüühendeid keskmise molekulmassiga kuni 700, peab olema märgitud järgmine tekst:"

Sisaldab epoksüühendeid.

Vaata tootja antud teavet

5. Vabalt müüdavad aktiivkloori sisaldavad preparaadid

Selliste preparaatide pakendile, mis sisaldavad aktiivkloori rohkem kui 1 %, peab olema märgitud järgmine tekst:"

Ettevaatust! Mitte kasutada koos teiste toodetega! Võib eraldada ohtlikke gaase (kloori)

6. Kaadmiumi sisaldavad preparaadid (sulamid), mis on ette nähtud pehme- või kõvajoodisega jootmiseks

Nimetatud preparaatide pakendi etiketile peab olema trükitud järgmine selgesti loetav ja kustumatu tekst:"

Ettevaatust! Sisaldab kaadmiumi.

Kasutamisel tekivad ohtlikud aurud.

Vaata tootja antud teavet.

Järgi ohutuseeskirju

7. Aerosoolpreparaadid

Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi sätete kohaldamist, kohaldatakse aerosoolpreparaatide suhtes ka direktiivi 75/324/EMÜ lisa punktide 2.2 ja 2.3 kohaseid märgistamissätteid.

8. Preparaadid, mis sisaldavad aineid, mida ei ole veel täielikult katsetatud

Kui preparaat sisaldab vähemalt üht ainet, mis vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ kannab märget „Ettevaatust – ainet ei ole veel täielikult katsetatud”, peab preparaadi etiketile olema märgitud tekst „Ettevaatust – preparaat sisaldab ainet, mida ei ole veel täielikult katsetatud”, kui selle aine kontsentratsioon on 1 % või suurem.

9. Preparaadid, mida ei klassifitseerita ülitundlikkust tekitavaks, kuid mis sisaldavad vähemalt üht ülitundlikkust tekitavat ainet

Selliste preparaatide pakendile, mis sisaldavad vähemalt üht ülitundlikkust tekitavat ainet vähemalt 0,1 % või vähemalt sellises kontsentratsioonis, mis on kõnealuse aine kohta kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa erimärkuses, peab olema märgitud järgmine tekst: "

„Sisaldab (ülitundlikkust tekitava aine nimetus). Võib põhjustada allergilist reaktsiooni”.

10. Halogeenitud süsivesinikke sisaldavad vedelad preparaadid

Selliste vedelate preparaatide pakendile, millel leekpunkt puudub või see on üle 55 °C ning mis sisaldavad halogeenitud süsivesinikke ja rohkem kui 5 % süttivaid või kergestisüttivaid aineid, peab olema märgitud järgmine tekst:

Võib kasutamisel kergesti süttida!„ või ”Võib kasutamisel süttida!„.

11. Preparaadid, mis sisaldavad ainet riskilausega R67, „aurud võivad põhjustada uimasust ja peapööritust”

Kui preparaat sisaldab üht või mitut ainet riskilausega R67, tuleb see riskilause paigutada preparaadi pakendi etiketile direktiivi 67/548/EMÜ III lisas ettenähtud sõnastuses, kui nende ainete kontsentratsioon preparaadis on vähemalt 15 %, välja arvatud siis, kui
	–	preparaadile on juba määratud riskilause R20, R23, R26, R68/20, R39/23 või R39/26,
	–	preparaati ei ole pakendis üle 125 ml.

12. Tsement ja tsementi sisaldavad preparaadid

Kui tsemendis ja tsementi sisaldavates preparaatides on lahustuva kroom (VI) kontsentratsioon rohkem kui 0,0002 % tsemendi kuivmassi kohta, peab pakendil olema tekst:"

„Sisaldab kroom (VI). Võib põhjustada allergilist reaktsiooni

kui preparaat ei ole juba klassifitseeritud ülitundlikkust tekitavaks aineks ja märgistatud riskilausega R43.

C. Preparaadid, mida ei ole klassifitseeritud artiklite 5, 6 ja 7 tähenduses ohtlikeks, kuid mis sisaldavad vähemalt üht ohtlikku ainet

1. Preparaadid, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks üldsusele

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 31 lõike 3 punktides a ja c nimetatud preparaatide pakendi etiketile peab olema trükitud järgmine tekst:"

Ohutuskaart esitatakse kutsealases tegevuses kasutajale tema nõudmisel

VI LISA

AINE KEEMILISE KOOSTISE KONFIDENTSIAALSUS

A OSA

Konfidentsiaalsustaotluses esitatavad andmed

Sissejuhatavad märkused

A. Artiklis 14 on esitatud tingimused, mille kohaselt võib preparaadi turuleviimise eest vastutav isik taotleda konfidentsiaalsust.

B. Kui eri preparaatides kasutatakse üht ja sama ainet, võib vältida konfidentsiaalsustaotluse mitmekordset esitamist ning piisab ainult ühest sellisest taotlusest, kui teatavatel preparaatidel on:

	–	ühesuguses kontsentratsioonivahemikus esinevad ühed ja samad ohtlikud komponendid,
	–	ühesugune klassifikatsioon ja märgistus,
	–	ühesugune kasutusotstarve.

Asjaomastes preparaatides sisalduva ühe ja sama aine keemilise koostise varjamiseks kasutatakse ühtset alternatiivnimetust. Lisaks sellele peab konfidentsiaalsustaotlus sisaldama kõiki järgmises taotluses märgitud andmeid, sealhulgas iga preparaadi nimetust ja kaubanime.

C. Etiketil kasutatav alternatiivnimetus peab ühtima määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisa rubriigi 3 „Koostis/koostisosi käsitlev teave” all esitatud nimetusega.

See tähendab seda, et kasutatav alternatiivnimetus sisaldab piisavat teavet aine ohutu käitlemise tagamiseks.

D. Kui preparaadi turuleviimise eest vastutav isik esitab taotluse alternatiivnimetuse kasutamise kohta, peab ta arvestama, et tal tuleb esitada piisavalt teavet töökohal võetavate vajalike tervise- ja tööohutusealaste ettevaatusabinõude kohta ning tagada, et preparaadi käitlemisega kaasnevaid riske oleks võimalik vähendada miinimumini.

Konfidentsiaalsustaotlus

Vastavalt artiklile 14 peab konfidentsiaalsustaotlus kohustuslikult sisaldama järgmisi andmeid.

1. Preparaadi turuleviimise eest vastutava Euroopa Liidus asuva isiku (tootja, importija või turustaja) nimi ja täielik aadress (kaasa arvatud telefoninumber).

2. Täpsed identifitseerimisandmed aine või ainete kohta, millele konfidentsiaalsust ja alternatiivnimetust taotletakse.

CAS-nr	EINECS-nr	Keemiline nimetus vastavalt rahvusvahelisele nomenklatuurile ja klassifikatsioonile (nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa või ajutine klassifikatsioon)	Alternatiivnimetus
a)
b)
c)
NB: Ainete ajutisel klassifitseerimisel tuleks lisada andmed (erialakirjanduse viited), mis tõendaksid, et on võetud arvesse kogu aine omadusi käsitlevat olemasolevat asjakohast teavet.

3. Konfidentsiaalsuse põhjendus (tõenäosus ‐ usaldusväärsus).

4. Preparaadi/preparaatide nimetus/nimetused või kaubanimi/kaubanimed.

5. Kas kogu Euroopa Liidus kasutatakse ühesugust nimetust või kaubanime?

JAH

Kui ei, siis märkige eri liikmesriikides kasutatavad nimetused või kaubanimed:

Belgia:

Bulgaaria:

Tšehhi Vabariik:

Taani:

Saksamaa:

Eesti:

Iirimaa:

Kreeka:

Hispaania:

Prantsusmaa:

Itaalia:

Küpros:

Läti:

Leedu:

Luksemburg:

Ungari:

Malta:

Madalmaad:

Austria:

Poola:

Portugal:

Rumeenia:

Sloveenia:

Slovakkia:

Soome:

Rootsi:

Ühendkuningriik:

6. Määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisa pealkirjas 3 määratletud preparaadi või preparaatide koostis.

7. Preparaadi või preparaatide klassifikatsioon vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 6.

8. Preparaadi või preparaatide märgistamine vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 10.

9. Preparaadi või preparaatide kasutusotstarve.

10. Määrusele (EÜ) nr 1907/2006 vastav ohutuskaart või vastavad ohutuskaardid.

B OSA

Alternatiivnimetuste kindlaksmääramise juhtsõnastik (üldnimetused)

1. Sissejuhatav märkus

Käesolev juhtsõnastik põhineb ohtlike ainete klassifitseerimise korral (ainete jaotamine rühmadesse), mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa.

Kasutada võib ka käesoleval juhil põhinevatest alternatiivnimetustest erinevaid nimetusi. Kõikidel juhtudel peab valitud nimetus sisaldama piisavalt teavet, et tagada preparaadi ohutu käitlemine ning et töökohal saaks võtta vajalikud tervise- ja tööohutusealased ettevaatusabinõud.

Rühmad määratletakse järgmisel viisil:
	–	anorgaanilised või orgaanilised ained, mille põhiomadused tulenevad neis sisalduvast ühest keemilisest elemendist. Rühma nimi tuletatakse keemilise elemendi nimest. Analoogselt määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa on kõnealused rühmad nummerdatud keemilise elemendi järjenumbriga (001-103),
	–	orgaanilised ained, mille põhiomadused tulenevad neis sisalduvast tähtsamast ainerühmast.

Rühma nimi tuletatakse kõnealuse ainerühma nimest.

Nimetatud rühmad nummerdatakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa esitatud tavapärase numbriga (601-650).

Teatavatel juhtudel on lisatud alarühmad, kuhu kuuluvad ühise spetsiifilise omadusega ained.

2. Üldnimetuse kindlaksmääramine

Üldpõhimõtted

Üldnimetuse kindlaksmääramisel rakendatakse järgmist kahest järjestikusest etapist koosnevat üldkorda:
	i)	määratakse kindlaks ainerühmad ja molekulis sisalduvad keemilised elemendid;
	ii)	määratakse kindlaks, mil määral tuleks arvesse võtta kõige tähtsamaid ainerühmi ja keemilisi elemente.

Kindlaksmääratud ainerühmad ja arvessevõetud keemilised elemendid moodustavad punktis 3 sätestatud rühmade ja alarühmade nimed, kusjuures loend ei ole täielik.

3. Ainete jagunemine rühmadesse ja alarühmadesse

Rühma nr määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa	Rühmad Alarühmad
001	Vesinikuühendid
	Hüdriidid
002	Heeliumiühendid
003	Liitiumiühendid
004	Berülliumiühendid
005	Booriühendid
	Boraanid Boraadid
006	Süsinikuühendid
	Karbamaadid Anorgaanilised süsinikuühendid Vesiniktsüaniidi soolad Karbamiid ja selle derivaadid
007	Lämmastikuühendid
	Kvaternaarsed ammooniumiühendid Happelised lämmastikuühendid Nitraadid Nitritid
008	Hapnikuühendid
009	Fluoriühendid
	Anorgaanilised fluoriidid
010	Neooniühendid
011	Naatriumiühendid
012	Magneesiumiühendid
	Metallorgaanilised magneesiumiderivaadid
013	Alumiiniumiühendid
	Metallorgaanilised alumiiniumiderivaadid
014	Räniühendid
	Silikoonid Silikaadid
015	Fosforiühendid
	Happelised fosforiühendid Fosfooniumiühendid Fosforiestrid Fosfaadid Fosfitid Fosforamiidid ja selle derivaadid
016	Väävliühendid
	Happelised väävliühendid Merkaptaanid Sulfaadid Sulfitid
017	Klooriühendid
	Kloraadid Perkloraadid
018	Argooniühendid
019	Kaaliumiühendid
020	Kaltsiumiühendid
021	Skandiumiühendid
022	Titaaniühendid
023	Vanaadiumiühendid
024	Kroomiühendid
	Kroom(VI)ühendid
025	Mangaaniühendid
026	Rauaühendid
027	Koobaltiühendid
028	Nikliühendid
029	Vaseühendid
030	Tsingiühendid
	Metallorgaanilised tsingiderivaadid
031	Galliumiühendid
032	Germaaniumiühendid
033	Arseeniühendid
034	Seleeniühendid
035	Broomiühendid
036	Krüptooniühendid
037	Rubiidiumiühendid
038	Strontsiumiühendid
039	Ütriumiühendid
040	Tsirkooniumiühendid
041	Nioobiumiühendid
042	Molübdeeniühendid
043	Tehneetsiumiühendid
044	Ruteeniumiühendid
045	Roodiumiühendid
046	Pallaadiumiühendid
047	Hõbedaühendid
048	Kaadmiumiühendid
049	Indiumiühendid
050	Tinaühendid
	Metallorgaanilised tinaderivaadid
051	Antimoniühendid
052	Telluuriühendid
053	Joodiühendid
054	Ksenooniühendid
055	Tseesiumiühendid
056	Baariumiühendid
057	Lantaaniühendid
058	Tseeriumiühendid
059	Praseodüümiühendid
060	Neodüümiühendid
061	Promeetiumiühendid
062	Samaariumiühendid
063	Euroopiumiühendid
064	Gadoliiniumiühendid
065	Terbiumiühendid
066	Düsproosiumiühendid
067	Holmiumiühendid
068	Erbiumiühendid
069	Tuuliumiühendid
070	Üterbiumiühendid
071	Luteetsiumiühendid
072	Hafniumiühendid
073	Tantaaliühendid
074	Volframiühendid
075	Reeniumiühendid
076	Osmiumiühendid
077	Iriidiumiühendid
078	Plaatinaühendid
079	Kullaühendid
080	Elavhõbedaühendid
	Metallorgaanilised elavhõbedaderivaadid
081	Talliumiühendid
082	Pliiühendid
	Metallorgaanilised pliiderivaadid
083	Vismutiühendid
084	Polooniumiühendid
085	Astaadiühendid
086	Radooniühendid
087	Frantsiumiühendid
088	Raadiumiühendid
089	Aktiiniumiühendid
090	Tooriumiühendid
091	Protaktiiniumiühendid
092	Uraaniühendid
093	Neptuuniumiühendid
094	Plutooniumiühendid
095	Ameriitsiumiühendid
096	Kuuriumiühendid
097	Berkeeliumiühendid
098	Kaliforniumiühendid
099	Einsteiniumiühendid
100	Fermiumiühendid
101	Mendeleeviumiühendid
102	Nobeeliumiühendid
103	Lavrentsiumiühendid
601	Süsivesinikud
	Alifaatsed süsivesinikud Aromaatsed süsivesinikud Alitsüklilised süsivesinikud Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH)
602	Halogeenitud süsivesinikud(*)
	Halogeenitud alifaatsed süsivesinikud() Halogeenitud aromaatsed süsivesinikud() Halogeenitud alitsüklilised süsivesinikud(*)
(*)	Määratakse kindlaks vastavalt halogeenirühmale
603	Alkoholid ja nende derivaadid
	Alifaatsed alkoholid Aromaatsed alkoholid Alitsüklilised alkoholid Alkanoolamiinid Epoksüderivaadid Eetrid Glükooleetrid Glükoolid ja polüoolid
604	Fenoolid ja nende derivaadid
	Halogeenitud fenooliderivaadid(*)
(*)	Määratakse kindlaks vastavalt halogeenirühmale
605	Aldehüüdid ja nende derivaadid
	Alifaatsed aldehüüdid Aromaatsed aldehüüdid Alitsüklilised aldehüüdid Alifaatsed atsetaalid Aromaatsed atsetaalid Alitsüklilised atsetaalid
606	Ketoonid ja nende derivaadid
	Alifaatsed ketoonid Aromaatsed ketoonid(*) Alitsüklilised ketoonid
(*)	Sh kinoonid
607	Orgaanilised happed ja nende derivaadid
	Alifaatsed happed Halogeenitud alifaathapped() Aromaatsed happed Halogeenitud aromaathapped() Alitsüklilised happed Halogeenitud alitsüklilised happed() Alifaathappe anhüdriidid Halogeenitud alifaathappe anhüdriidid() Aromaathappe anhüdriidid Halogeenitud aromaathappe anhüdriidid() Alitsüklilise happe anhüdriidid Halogeenitud alitsüklilise happe anhüdriidid() Alifaathappe soolad Halogeenitud alifaathappe soolad() Aromaathappe soolad Halogeenitud aromaathappe soolad() Alitsüklilise happe soolad Halogeenitud alitsüklilise happe soolad() Alifaathappe estrid Halogeenitud alitsüklilise happe estrid() Aromaathappe estrid Halogeenitud aromaathappe estrid() Alitsüklilise happe estrid Halogeenitud alitsüklilise happe estrid() Glükooleetri estrid Akrülaadid Metakrülaadid Laktoonid Atsüülhalogeniidid
	(*)	Määratakse kindlaks vastavalt halogeenirühmale
608	Nitriilid ja nende derivaadid
609	Nitroühendid
610	Kloronitreeritud ühendid
611	Asoksü- ja asoühendid
612	Amiiniühendid
	Alifaatsed amiinid ja nende derivaadid Alitsüklilised amiinid ja nende derivaadid Aromaatsed amiinid ja nende derivaadid Aniliin ja selle derivaadid Bensidiin ja selle derivaadid
613	Heterotsüklilised alused ja nende derivaadid
	Bensimiidasool ja selle derivaadid Imiidasool ja selle derivaadid Püretrinoidid Kinoliin ja selle derivaadid Triasiin ja selle derivaadid Triasool ja selle derivaadid
614	Glükosiidid ja alkaloidid
	Alkaloid ja selle derivaadid Glükosiidid ja nende derivaadid
615	Tsüanaadid ja isotsüanaadid
	Tsüanaadid Isotsüanaadid
616	Amiidid ja nende derivaadid
	Atsetamiid ja selle derivaadid Aniliidid
617	Orgaanilised peroksiidid
647	Ensüümid
648	Kivisöe kompleksderivaadid
	Happeekstrakt Aluseline ekstrakt Antratseenõli Antratseenõli ekstraheerimisjääk Antratseenõli fraktsioon Fenoolõli Fenoolõli ekstraheerimisjääk Vedeldatud kivisüsi, vedelikekstraktsioon Vedeldatud kivisüsi, vedelikekstraktsiooni lahustid Kivisöeõli Kivisöetõrv Kivisöetõrva ekstrakt Kivisöetõrva tahke jääk Koks (kivisöetõrv), madalatemperatuuriline, kõrgetemperatuuriline pigi Koks (kivisöetõrv), kõrgetemperatuuriline pigi Koks (kivisöetõrv), segatud kõrgetemperatuurilise pigiga Puhastamata kerged õlifraktsioonid Toorfenoolid Toortõrva alused Destillaatalused Destillaatfenoolid Destillaadid Destillaadid (kivisüsi), vedel solventekstraktsioon, esmane Destillaadid (kivisüsi), solventekstraktsioon, hüdrokrakitud Destillaadid (kivisüsi), solventekstraktsioon, hüdrokrakitud hüdrogeenitud keskfraktsioon Destillaadid (kivisüsi), solventekstraktsioon, hüdrokrakitud keskfraktsioon Ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), aluseline madalatemperatuuriline kivisöetõrv Värske õli Kütteained, diiselõli, kivisöe solventekstraktsioon, hüdrokrakitud, hüdrogeenitud Kütteained, reaktiivlennukid, kivisöe solvent ekstraktsioon, hüdrokrakitud, hüdrogeenitud Bensiin, kivisöe solventekstraktsioon, hüdrokrakitud toornafta Termilise töötlemise saadused Raske antratseenõli Raske antratseenõli redestillaat Kergõli Kergõli ekstraheerimisjäägid, kõrge keemistemperatuur Kergõli ekstraheerimisjäägid, keskmine keemistemperatuur Kergõli ekstraheerimisjäägid, madal keemistemperatuur Kergõli redestillaat, kõrge keemistemperatuur Kergõli redestillat, keskmine keemistemperatuur Kergõli redestillaat, madal keemistemperatuur Metüülnaftaleenõli Metüülnaftaleenõliekstrakti jääk Nafta (kivisüsi), solventekstraktsioon, hüdrokrakitud Naftaleenõli Naftaleenõli ekstraheerimisjääk Naftaleenõli redestillaat Pigi Pigi redestillaat Pigijääk Pigijääk, termiliselt töödeldud Pigijääk, oksüdeeritud Pürolüüsisaadused Redestillaadid Jäägid (kivisüsi), vedelad solventekstraktsioonid Pruunsöetõrv Pruunsöetõrv, madalatemperatuuriline Antratseenõli, kõrge keemistemperatuur Antratseenõli, keskmine keemistemperatuur Absorptsiooniõli Absorptsiooniõli ekstraheerimisjääk Absorptsiooniõli redestillaat
649	Õli kompleksderivaadid
	Nafta Naftagaas Madala keemispunktiga nafta Madala keemispunktiga modifitseeritud toorbensiin Madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud toorbensiin Madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud toorbensiin Madala keemispunktiga termokrakitud nafta Madala keemispunktiga vesinikuga töödeldud toornafta Madala keemispunktiga nafta ‐ täpsustamata Otsedestilleeritud petrooleum Petrooleum ‐ täpsustamata Krakitud gaasiõli Gaasiõli ‐ täpsustamata Raske kütteõli Määre Rafineerimata või väherafineeritud baasõli Baasõli ‐ täpsustamata Destillaadi aromaatne ekstrakt Destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) Setteõli Toorparafiin Vaseliin
650	Erinevad ained
	Ärge kasutage käesolevat rühma. Selle asemel kasutage eespool nimetatud rühmi või alarühmi.

4. Praktiline kohaldamine

Kui on uuritud, kas aine kuulub ühte või mitmesse loendis esitatud rühma või alarühma, võib üldnimetuse määrata kindlaks järgmiselt.

4.1. Kui rühma või alarühma nimi iseloomustab piisavalt keemilisi elemente või tähtsaid ainerühmi, valitakse üldnimetuseks see nimi.

Näited:
	–	1,4 dihüdroksübenseen

rühm 604	:	fenoolid ja nende derivaadid
üldnimetus	:	fenooliderivaadid

– butanool

rühm 603	:	alkoholid ja nende derivaadid
alarühm	:	alifaatalkoholid
üldnimetus	:	alifaatalkohol

– 2-isopropoksüetanool

rühm 603	:	alkoholid ja nende derivaadid
alarühm	:	glükoeetrid
üldnimetus	:	glükoeeter

– metakrülaat

rühm 607	:	orgaanilised happed ja nende derivaadid
alarühm	:	akrülaadid
üldnimetus	:	akrülaat

4.2. Kui rühma või alarühma nimi ei iseloomusta piisavalt tähtsate ainerühmade keemilisi elemente, ühitatakse üldnimetuses erinevate asjaomaste rühmade või alarühmade nimed.

Näited:
	–	klorobenseen

rühm 602	:	halogeenitud süsivesinikud
alarühm	:	halogeenitud aromaatsed süsivesinikud
rühm 017	:	klooriühendid
üldnimetus	:	klooritud aromaatsed süsivesinikud

– 2,3,6-triklorofenüüläädikhape

rühm 607	:	orgaanilised happed
alarühm	:	halogeenitud aromaathapped
rühm 017	:	klooriühendid
üldnimetus	:	klooritud aromaathapped

– 1-kloor-1-nitropropaan

rühm 610	:	kloronitreeritud derivaadid
rühm 601	:	süsivesinikud
alarühm	:	alifaatsed süsivesinikud
üldnimetus	:	klooritud alifaatsed süsivesinikud

– tetrapropüülditiopürofosfaat

rühm 015	:	fosforiühendid
alarühm	:	fosforiestrid
rühm 016	:	väävliühendid
üldnimetus	:	tiofosforester

NB: Teatavate elementide, eelkõige metallide rühma või alarühma nime võib tähistada sõnadega „orgaaniline” või „anorgaaniline”.

Näited:
	–	dielavhõbekloriid

rühm 080	:	elavhõbedaühendid
üldnimetus	:	anorgaaniline elavhõbedaühend

– baariumatsetaat

rühm 056	:	baariumiühendid
üldnimetus	:	orgaaniline baariumiühend

– etüülnitrit

rühm 007	:	lämmastikuühendid
alarühm	:	nitritid
üldnimetus	:	orgaaniline nitrit

– naatriumhüdrosulfit

rühm 016	:	väävliühendid
üldnimetus	:	anorgaaniline väävliühend

(Näidetes esitatud ained on märgitud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa, mille kohta võib esitada konfidentsiaalsusnõude.)

VII LISA

ARTIKLI 12 LÕIKEGA 2 HÕLMATUD PREPARAADID

Direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa punktis 9.3 kindlaksmääratud preparaadid.

VIII LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatuste loeteluga

(artikkel 22)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/45/EÜ (EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1)
Komisjoni direktiiv 2001/60/EÜ (EÜT L 226, 22.8.2001, lk 5)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1)	Ainult III lisa punkt 90
Nõukogu direktiiv 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35)	Ainult viide direktiivile 1999/45/EÜ artiklis 1 ja lisa punktis I.B
Komisjoni direktiiv 2006/8/EÜ (ELT L 19, 24.1.2006, lk 12)
Nõukogu direktiiv 2006/96/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81)	Ainult viide direktiivile 1999/45/EÜ artiklis 1 ja lisa punktis G
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1)	Ainult artikkel 140
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1)	Ainult lisa punkt 3.5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1)	Ainult artikkel 56

B osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegade loetelu

(artikkel 22)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtaeg
1999/45/EÜ	30. juuli 2002
2001/60/EÜ	30. juuli 2002
2004/66/EÜ	1. mai 2004
2006/8/EÜ	1. märts 2007
2006/96/EÜ	1. jaanuar 2007

IX LISA

Vastavustabel

Direktiiv 1999/45/EÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1 lõige 1 sissejuhatav osa	Artikkel 1 lõige 1
Artikkel 1 lõige 1 esimene taane	Artikkel 1 lõige 1
Artikkel 1 lõige 1 teine taane	Artikkel 1 lõige 1
Artikkel 1 lõige 1 viimane lause	Artikkel 1 lõige 1
Artikkel 1 lõige 2 sissejuhatav osa	Artikkel 1 lõige 2 sissejuhatav osa
Artikkel 1 lõige 2 esimene taane	Artikkel 1 lõige 2 punkt a
Artikkel 1 lõige 2 teine taane	Artikkel 1 lõige 2 punkt b
Artikkel 1 lõige 3 sissejuhatav osa	Artikkel 1 lõige 3
Artikkel 1 lõige 3 esimene taane	Artikkel 1 lõige 3
Artikkel 1 lõige 3 teine taane	Artikkel 1 lõige 3
Artikkel 1 lõige 3 kolmas taane	-
Artikkel 1 lõige 3 viimane lause	Artikkel 1 lõige 3
Artikkel 1 lõige 4	Artikkel 1 lõige 4
Artikkel 1 lõige 5	Artikkel 1 lõige 5
Artikkel 1 lõige 6 sissejuhatav osa	Artikkel 1 lõige 6 sissejuhatav osa
Artikkel 1 lõige 6 esimene taane	Artikkel 1 lõige 6 punkt a
Artikkel 1 lõige 6 teine taane	Artikkel 1 lõige 6 punkt b
Artikkel 2 lõige 1 sissejuhatav osa	Artikkel 2 lõige 1 sissejuhatav osa
Artikkel 2 lõige 1 punktid a, b ja c	Artikkel 2 lõige 1 punktid a, b ja c
Artikkel 2 lõige 1 punkt d	-
Artikkel 2 lõige 1 punkt e	Artikkel 2 lõige 1 punkt d
Artikkel 2 lõige 1 punkt f	Artikkel 2 lõige 1 punkt e
Artikkel 2 lõige 1 punkt g	Artikkel 2 lõige 1 punkt f
Artikkel 2 lõige 1 punkt h	Artikkel 2 lõige 1 punkt g
Artikkel 2 lõige 2 sissejuhatav osa	Artikkel 2 lõige 2 sissejuhatav osa
Artikkel 2 lõige 2 punktid a, b ja c	Artikkel 2 lõige 2 punktid a, b ja c
Artikkel 2 lõige 2 punkt d sissejuhatav osa	Artikkel 2 lõige 2 punkt d sissejuhatav osa
Artikkel 2 lõige 2 punkt d esimene taane	Artikkel 2 lõige 2 punkt d alapunkt i
Artikkel 2 lõige 2 punkt d teine taane	Artikkel 2 lõige 2 punkt d alapunkt ii
Artikkel 2 lõige 2 punkt d kolmas taane	Artikkel 2 lõige 2 punkt d alapunkt iii
Artikkel 2 lõige 2 punkt d neljas taane	Artikkel 2 lõige 2 punkt d alapunkt iv
Artikkel 2 lõige 2 punktid e kuni o	Artikkel 2 lõige 2 punktid e kuni o
Artikkel 3 lõige 1 esimene lõik sissejuhatav osa	Artikkel 3 lõige 1 esimene lõik sissejuhatav osa
Artikkel 3 lõige 1 esimene lõik esimene taane	Artikkel 3 lõige 1 esimene lõik punkt a
Artikkel 3 lõige 1 esimene lõik teine taane	Artikkel 3 lõige 1 esimene lõik punkt b
Artikkel 3 lõige 1 esimene lõik kolmas taane	Artikkel 3 lõige 1 esimene lõik punkt c
Artikkel 3 lõige 1 teine and kolmas lõik	Artikkel 3 lõige 1 teine and kolmas lõik
Artikkel 3 lõige 2 sissejuhatav osa	Artikkel 3 lõige 2 sissejuhatav osa
Artikkel 3 lõige 2 esimene taane	Artikkel 3 lõige 2 punkt a
Artikkel 3 lõige 2 teine taane	-
Artikkel 3 lõige 2 kolmas taane	Artikkel 3 lõige 2 punkt b
Artikkel 3 lõige 2 neljas taane	-
Artikkel 3 lõige 2 viies taane	-
Artikkel 3 lõige 2 kuues taane	-
Artikkel 3 lõige 2 viimane lause	Artikkel 3 lõige 2 sissejuhatav osa
Artikkel 3 lõige 3	Artikkel 3 lõige 3
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikkel 5 lõige 1	Artikkel 5 lõige 1
Artikkel 5 lõige 2 esimene sissejuhatav osa	Artikkel 5 lõige 2 sissejuhatav osa
Artikkel 5 lõige 2 teine sissejuhatav osa	Artikkel 5 lõige 2 sissejuhatav osa
Artikkel 5 lõige 2 esimene taane	Artikkel 5 lõige 2 punkt a
Artikkel 5 lõige 2 teine taane	Artikkel 5 lõige 2 punkt b
Artikkel 5 lõige 2 kolmas taane	Artikkel 5 lõige 2 punkt c
Artikkel 5 lõiked 3, 4 ja 5	Artikkel 5 lõiked 3, 4 ja 5
Artikkel 6 lõiked 1 ja 2	Artikkel 6 lõiked 1 ja 2
Artikkel 6 lõige 3 sissejuhatav osa	Artikkel 6 lõige 3 sissejuhatav osa
Artikkel 6 lõige 3 esimene taane esimene osa	Artikkel 6 lõige 3 sissejuhatav osa
Artikkel 6 lõige 3 esimene taane viimane osa	Artikkel 6 lõige 3 esimene taane
Artikkel 6 lõige 3 teine taane	Artikkel 6 lõige 3 teine taane
Artikkel 6 lõige 3 kolmas taane	Artikkel 6 lõige 3 kolmas taane
Artikkel 6 lõige 4	Artikkel 6 lõige 4
Artikkel 7	Artikkel 7
Artikkel 8 lõiked 1 ja 2	Artikkel 8 lõiked 1 ja 2
Artikkel 8 lõige 3 sissejuhatav osa	Artikkel 8 lõige 3 sissejuhatav osa
Artikkel 8 lõige 3 esimene taane	Artikkel 8 lõige 3 punkt a
Artikkel 8 lõige 3 teine taane	Artikkel 8 lõige 3 punkt b
Artikkel 8 lõige 3 kolmas taane	Artikkel 8 lõige 3 punkt c
Artikkel 8 lõige 4	Artikkel 8 lõige 4
Artikkel 9 punkt 1 sissejuhatav osa	Artikkel 9 lõige 1 esimene lõik sissejuhatav osa
Artikkel 9 punkt 1.1 sissejuhatav osa	Artikkel 9 lõige 1 esimene lõik punkt a sissejuhatav osa
Artikkel 9 punkt 1.1 esimene taane	Artikkel 9 lõige 1 esimene lõik punkt a alapunkt i
Artikkel 9 punkt 1.1 teine taane	Artikkel 9 lõige 1 esimene lõik punkt a alapunkt ii
Artikkel 9 punkt 1.1 kolmas taane	Artikkel 9 lõige 1 esimene lõik punkt a alapunkt iii
Artikkel 9 punkt 1.1 neljas taane	Artikkel 9 lõige 1 esimene lõik punkt a alapunkt iv
Artikkel 9 punkt 1.2 sissejuhatav osa	Artikkel 9 lõige 1 esimene lõik punkt b sissejuhatav osa
Artikkel 9 punkt 1.2 esimene taane	Artikkel 9 lõige 1 esimene lõik punkt b alapunkt i
Artikkel 9 punkt 1.2 teine taane	Artikkel 9 lõige 1 esimene lõik punkt b alapunkt ii
Artikkel 9 punkt 1.3 esimene lõik sissejuhatav osa	Artikkel 9 lõige 1 esimene lõik punkt c sissejuhatav osa
Artikkel 9 punkt 1.3 esimene lõik esimene taane	Artikkel 9 lõige 1 esimene lõik punkt c alapunkt i
Artikkel 9 punkt 1.3 esimene lõik teine taane	Artikkel 9 lõige 1 esimene lõik punkt c alapunkt ii
Artikkel 9 punkt 1.3 teine lõik	Artikkel 9 lõige 1 teine lõik
Artikkel 9 lõige 2	Artikkel 9 lõige 2
Artikkel 10 punkt 1.1 sissejuhatav osa	Artikkel 10 lõige 1 sissejuhatav osa
Artikkel 10 punkt 1.1 alapunkt a	Artikkel 10 lõige 1 punkt a
Artikkel 10 punkt 1.1 alapunkt b	Artikkel 10 lõige 1 punkt b
Artikkel 10 punkt 1.2	Artikkel 10 lõige 2
Artikkel 10 punkt 2 sissejuhatav osa	Artikkel 10 lõige 3 sissejuhatav osa
Artikkel 10 punkt 2.1	Artikkel 10 lõige 3 punkt a
Artikkel 10 punkt 2.2	Artikkel 10 lõige 3 punkt b
Artikkel 10 punkt 2.3 sissejuhatav osa	Artikkel 10 lõige 3 punkt c sissejuhatav osa
Artikkel 10 punkt 2.3.1	Artikkel 10 lõige 3 punkt c alapunkt i
Artikkel 10 punkt 2.3.2	Artikkel 10 lõige 3 punkt c alapunkt ii
Artikkel 10 punkt 2.3.3 esimene lõik sissejuhatav osa	Artikkel 10 lõige 3 punkt c alapunkt iii esimene lõik sissejuhatav osa
Artikkel 10 punkt 2.3.3 esimene lõik esimene taane	Artikkel 10 lõige 3 punkt c alapunkt iii esimene lõik esimene taane
Artikkel 10 punkt 2.3.3 esimene lõik teine taane	Artikkel 10 lõige 3 punkt c alapunkt iii esimene lõik teine taane
Artikkel 10 punkt 2.3.3 esimene lõik kolmas taane	Artikkel 10 lõige 3 punkt c alapunkt iii esimene lõik kolmas taane
Artikkel 10 punkt 2.3.3 esimene lõik neljas taane	Artikkel 10 lõige 3 punkt c alapunkt iii esimene lõik neljas taane
Artikkel 10 punkt 2.3.3 esimene lõik viies taane	Artikkel 10 lõige 3 punkt c alapunkt iii esimene lõik viies taane
Artikkel 10 punkt 2.3.3 esimene lõik kuues taane	Artikkel 10 lõige 3 punkt c alapunkt iii esimene lõik kuues taane
Artikkel 10 punkt 2.3.3 esimene lõik viimane lause	Artikkel 10 lõige 3 punkt c alapunkt iii esimene lõik sissejuhatav osa
Artikkel 10 punkt 2.3.3 teine lõik	Artikkel 10 lõige 3 punkt c alapunkt iii teine lõik
Artikkel 10 punkt 2.3.4 sissejuhatav osa	Artikkel 10 lõige 3 punkt c alapunkt iv sissejuhatav osa
Artikkel 10 punkt 2.3.4 esimene taane	Artikkel 10 lõige 3 punkt c alapunkt iv esimene taane
Artikkel 10 punkt 2.3.4 teine taane	Artikkel 10 lõige 3 punkt c alapunkt iv teine taane
Artikkel 10 punkt 2.3.4 kolmas taane	Artikkel 10 lõige 3 punkt c alapunkt iv kolmas taane
Artikkel 10 punkt 2.3.4 esimene lõik neljas taane	Artikkel 10 lõige 3 punkt c alapunkt iv neljas taane
Artikkel 10 punkt 2.3.4 viies taane	Artikkel 10 lõige 3 punkt c alapunkt iv viies taane
Artikkel 10 punkt 2.3.4 kuues taane	Artikkel 10 lõige 3 punkt c alapunkt iv kuues taane
Artikkel 10 punkt 2.3.4 seitsmes taane	Artikkel 10 lõige 3 punkt c alapunkt iv seitsmes taane
Artikkel 10 punkt 2.3.4 viimane lause	Artikkel 10 lõige 3 punkt c alapunkt iv sissejuhatav osa
Artikkel 10 punkt 2.3.5	Artikkel 10 lõige 3 punkt c alapunkt v
Artikkel 10 punkt 2.4 esimene lõik	Artikkel 10 lõige 3 punkt d esimene lõik
Artikkel 10 punkt 2.4. teine lõik sissejuhatav osa	Artikkel 10 lõige 3 punkt d teine lõik sissejuhatav osa
Artikkel 10 punkt 2.4. teine lõik esimene taane	Artikkel 10 lõige 3 punkt d teine lõik punkt i
Artikkel 10 punkt 2.4. teine lõik teine taane	Artikkel 10 lõige 3 punkt d teine lõik punkt ii
Artikkel 10 punkt 2.4. teine lõik kolmas taane	Artikkel 10 lõige 3 punkt d teine lõik punkt iii
Artikkel 10 punkt 2.4. teine lõik neljas taane	Artikkel 10 lõige 3 punkt d teine lõik punkt iv
Artikkel 10 punkt 2.4. kolmas lõik	Artikkel 10 lõige 3 punkt d kolmas lõik
Artikkel 10 punkt 2.5	Artikkel 10 lõige 3 punkt e
Artikkel 10 punkt 2.6	Artikkel 10 lõige 3 punkt f
Artikkel 10 punkt 2.7	Artikkel 10 lõige 3 punkt g
Artikkel 10 punkt 3	Artikkel 10 lõige 4
Artikkel 10 punkt 4 sissejuhatav osa	Artikkel 10 lõige 5 sissejuhatav osa
Artikkel 10 punkt 4 esimene taane	Artikkel 10 lõige 5 punkt a
Artikkel 10 punkt 4 teine taane	Artikkel 10 lõige 5 punkt b
Artikkel 10 punkt 5	Artikkel 10 lõige 6
Artikkel 11 lõiked 1 kuni 5	Artikkel 11 lõiked 1 kuni 5
Artikkel 11 lõige 6 sissejuhatav osa	Artikkel 11 lõige 6 sissejuhatav osa
Artikkel 11 lõige 6 punkt a	Artikkel 11 lõige 6 punkt a
Artikkel 11 lõige 6 punkt b esimene lõik sissejuhatav osa	Artikkel 11 lõige 6 punkt b esimene lõik sissejuhatav osa
Artikkel 11 lõige 6 punkt b esimene lõik esimene taane	Artikkel 11 lõige 6 punkt b esimene lõik punkt i
Artikkel 11 lõige 6 punkt b esimene lõik teine taane	Artikkel 11 lõige 6 punkt b esimene lõik punkt ii
Artikkel 11 lõige 6 punkt b teine lõik	Artikkel 11 lõige 6 punkt b teine lõik
Artiklid 12 ja 13	Artiklid 12 ja 13
Artikkel 15	Artikkel 14, lõik 1-5
-	Artikkel 14, lõik 6
Artikkel 16	Artikkel 15
Artikkel 17	Artikkel 16
Artikkel 18	Artikkel 17
Artikkel 19	Artikkel 18
Artikkel 20	Artikkel 19
Artikkel 20a lõiked 1 ja 2	Artikkel 21
Artikkel 20a lõige 3	-
-	Artikkel 20
-	Artikkel 22
Artikkel 21	-
Artikkel 22	-
Artikkel 23	Artikkel 23
Artikkel 24	Artikkel 24
Lisad I – VII	Lisad I – VII
Lisa VIII	-
Lisa IX	-
-	VIII lisa
-	IX lisa

(1)	ELT C 181, 21.6.2012, lk 203.
(2)	EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.
(3)	ELT C 181, 21.6.2012, lk 203.
(4)	Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2013. aasta seisukoht.
(5)	EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1.
(6)	Vt VIII lisa A osa.
(7)	ELT L 276, 20.10.2010, lk 33.
(8)	ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.
(9)	ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(10)	EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.
(11)	EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.
(12)	ELT L 396, 30.12.2006, lk 850.
(13)	ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.
(14)	EÜT L 225, 21.8.2001, lk 1.
(15)	EÜT L 355, 30.12.1998, lk 1.
(16)	EÜT L 154, 5.6.1992, lk 1.
(17)	EÜT L 110, 4.5.1993, lk 20.
(18)	ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(19)	EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1.
(20)	EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.
(21)	EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169.
(22)	ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.
(23)	EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.
(24)	ELT L 142, 31.5.2008, lk 1.
(25)	EÜT L 147, 9.6.1975, lk 40.
(26)	ELT L 155, 11.6.2011, lk 1.
(27)	ELT L 155, 11.6.2011, lk 67.
(28)	ELT L 50, 20.2.2004, lk 44.
(29)	ELT L 155, 11.6.2011, lk 176.
(30)	EÜT L 144, 4.6.1997, lk 19.
(31)	* Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmed ***I

314k

43k

		Resolutsioon
		Terviktekst

Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (COM(2011)0479 – C7-0216/2011 – 2011/0218(COD))

P7_TA(2013)0009

A7-0180/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0479),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0216/2011),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 7. detsembri 2011. aasta arvamust(1),

– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A7-0180/2012),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. jaanuaril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid

P7_TC1-COD(2011)0218

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(-1) Selleks et kajastada Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumisega kaasnenud muudatusi, tuleb nõukogu määrus (EÜ) nr 1967/2006(4) viia tervikuna vastavusse nimetatud lepinguga.[ME 2]

(1) Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1967/2006 antakse komisjonile volitused kõnealuse määruse teatavate sätete rakendamiseks.

(2) Määrusega (EÜ) nr 1967/2006 komisjonile antud volitused tuleb viia vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290.

(3) Määruse (EÜ) nr 1967/2006 teatavate sätete kohaldamiseksvähemoluliste osade muutmiseks või täiendamiseks tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu õigusakte kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 järgmistel juhtudel: [ME 3]

	–	erandite lubamine, juhul kui need on kõnealuses määruses konkreetselt sätestatud;
	–	liikmesriigi territoriaalvetes kalapüügi kaitseala moodustamine või asjaomastes vetes kalavarude majandamise meetmete kehtestamine, kui liikmesriigi kalavarude majandamise meetmed on varude ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks ebapiisavad;[ME 4]
	–	teise liikmesriigi laevu mõjutada võiva kalapüügi kaitseala loomise otsuse kinnitamine, tühistamine või muutmine;[ME 5]
	–	traalnootade kasutamist lubava erandi muutmine;[ME 6]
	–	liikmesriigi majandamiskava muutmine, kui see kava on varude ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks ebapiisav; [ME 7]
	–	teise liikmesriigi laevu mõjutada võiva riikliku majandamiskava kinnitamine, tühistamine või muutmine; [ME 8]
	–	Malta 25-miilises majandusvööndis tekkiva püügivõimsuse ülejäägi jaotamine liikmesriikide vahel; ning [ME 9]
	–	selliste kriteeriumide vastuvõtmine, mida tuleb kohaldada peibutuspüügivahendeid kasutavatele laevadele marsruutide kehtestamiseks ja nimetatud marsruutide jagamiseks kuldmakrelli püügil 25-miilises majandusvööndis ümber Malta.
	–	üksikasjalike eeskirjade vastuvõtmine ruudukujuliste silmadega selektiivakende veetavasse võrku asetamist käsitlevate täiendavate tehniliste tingimuste kohta; [ME 10]
	–	selliste tehniliste tingimuste vastuvõtmine, millega piiratakse ujukinööri ja alumise selise suurimat ulatust ja traalnootade ümbermõõtu või perimeetrit ning mitme taglasega traalnootade suurimat võrkude arvu; [ME 11]
	–	määruse (EÜ) nr 1967/2006 lisade muudatused. [ME 12]
	On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, kaasa arvatud ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(5) Selguse huvides tuleks muuta artikli 4 lõikes 5 sisalduvat viidet Posidonia oceanica mererohuga kaetud alale.

(6) Selleks et komisjon saaks kehtestada võimalikud tehnilised tingimused eespool osutatud traalnootade suurima ulatuse ja mitme taglasega traalnootade suurima võrkude arvu piiramiseks, tuleb asjakohaselt arvesse võtta Vahemere kalapüügi eriomadusi, mis nõuab täiendavat tehnilist ja teaduslikku teavet. [ME 13]

(6a) Vahemere kalavarude kaitse on väga tähtis ja seetõttu tuleks seda nimetada määruse (EÜ) nr 1967/2006 pealkirjas. [ME 14]

(7) Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1967/2006 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1967/2006 muudetakse järgmiselt.

(-1) Pealkiri asendatakse järgmisega:"

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude kaitse ja säästva kasutamise majandamismeetmeid„

[ME 1]

(1) Artikli 4 lõike 5 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega."

„5. Erandina lõike 1 esimesest lõigust võib komisjon artikli 30a kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega lubada laevadel, mille kogupikkus on kuni 12 meetrit ja mootori võimsus kuni 85 kW, kasutada püügil veetavaid põhjavõrke, mida tavaliselt kasutatakse Posidonia oceanica tüüpi „põhjadel”, eeldusel et:

(1a) Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

2. Pärast lõikes 1 nimetatud ajavahemikku ja kuni 30. novembrini 2009 võib nõukogu uute asjakohaste teadusandmete põhjal määrata täiendavad kalapüügi kaitsealad või muuta nende alade suhtes kehtestatud piirjooni ja majandamiseeskirju.

Alates 1. detsembrist 2009 määravad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepanekul, uute asjakohaste teadusandmete põhjal ja toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt täiendavad kalapüügi kaitsealad või muudavad seniste kaitsealade piire ja majandamiseeskirju.„

[ME 15]

(1b) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

(a)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui komisjoni arvates on lõike 3 kohaselt talle teatatud kalavarude majandamise meetmed varude ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks ebapiisavad, võib ta pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist nõuda temalt meetmete muutmist kolme kuu jooksul pärast sellest nõudest teatamist.

Kui komisjon leiab, et liikmesriigi kalavarude majandamise meetmeid ei ole üldse või ei ole õigesti muudetud ning need on endiselt varude ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks ebapiisavad, on tal õigus võtta artikli 30a kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega asjaomastes vetes luuakse kalapüügi kaitseala või kehtestatakse kalavarude majandamise meetmed.

(b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:"
5. Kui mõni liikmesriik teeb ettepaneku moodustada oma territoriaalvetes kalapüügi kaitseala, mis võib mõjutada teise liikmesriigi laevu, teatab ta sellest enne kaitseala moodustamist vastavale teisele liikmesriigile ja asjaomasele piirkondlikule nõuandekomisjonile.
Asjaomased liikmesriigid ja piirkondlik nõuandekomisjon võivad esitada komisjonile oma kirjalikud arvamused kavandatava kaitseala kohta 30 tööpäeva jooksul pärast nimetatud teate saamist.
Komisjonil on õigus võtta pärast selliste esitatud arvamuste läbivaatamist artikli 30a kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega kaitseala moodustamise otsus kinnitatakse, peatatakse või seda muudetakse, tehes seda 60 tööpäeva jooksul pärast kaitseala moodustamise teate saamist.„

[ME 16]

(2) Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

(a)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Liikmesriigid võivad taotleda erandit lõigetest 1, 2 ja 3. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte artiklis 30a sätestatud tingimustel, lubades teha kõnealuse erandi, tingimusel et erandi tegemine on põhjendatud asjaomaste merepiirkondade geograafiliste eriomaduste tõttu, nagu rannalavade piiratud arv liikmesriigi rannikul või nende traalitavate püügialade piiratud ulatus, kus püügi mõju merekeskkonnale ei ole märkimisväärne ja mis mõjutab teatavat arvu asjaomase liikmesriigi või, olenevalt asjaoludest, muude liikmesriikide laevu, ning eeldusel, et kõnealust püüki ei saa teostada muude vahenditega ning et selle suhtes kohaldatakse artiklis 18 või 19 nimetatud majandamiskava. Liikmesriigid esitavad selliste erandite tegemiseks ajakohastatud teaduslikud ja tehnilised põhjendused."

(b)

lõige 10 asendatakse järgmisega:"
10. Komisjonile antakse õigus teha erandeid lõigetest 1 ja 2 kooskõlas artikliga 30a vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega sellise püügi puhul, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 4 lõike 5 alusel tehtavat erandit."

(ba)

lõike 11 neljas lõik asendatakse järgmisega:"
Kui komisjon liikmesriikidepoolse teise ja kolmanda lõigu kohase teavitamise või uue teadusliku nõuande põhjal leiab, et vajalikud tingimused erandi lubamiseks ei ole täidetud, võib ta pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist paluda liikmesriigil muuta erandi tegemise otsust kolme kuu jooksul pärast selle taotluse esitamist. Kui komisjon leiab, et liikmesriik ei ole erandi tegemise otsust muutnud või ei ole seda õigesti muutnud, on tal õigus kooskõlas artikliga 30a vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega varude ja keskkonna kaitse tagamiseks muudetakse erandi tegemise otsust.„

[ME 17]

(2a)   Artikli 14 lõige 3 jäetakse välja.[ME 18]
(2b)   Artikli 18 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„1.   Komisjoni ettepanekul võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu konkreetsete Vahemere kalavarude majandamiskavad, eelkõige alade suhtes, mis jäävad tervenisti või osaliselt liikmesriikide territoriaalvetest väljapoole. Need kavad võivad eelkõige sisaldada:„

[ME 19]

(2c) Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

(a)

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Kui komisjon lõikes 7 osutatud teate või uute teaduslike nõuannete põhjal leiab, et lõike 1 või lõike 2 alusel vastu võetud majandamiskava ei ole varude ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks piisav, võib ta pärast vastava liikmesriigiga konsulteerimist taotleda, et liikmesriik kolme kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist kava muudaks.
Kui komisjon leiab, et liikmesriigi majandamiskava ei ole üldse või ei ole õigesti muudetud ning see on endiselt varude ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks ebapiisav, on tal õigus kooskõlas artikliga 30a vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse majandamiskava nii, et tagatud on varude ja keskkonna kaitse."

(b)

lõige 9 asendatakse järgmisega:"
9. Kui mõni liikmesriik teeb ettepaneku võtta vastu majandamiskava, mis võib mõjutada teise liikmesriigi laevu, teatab ta sellest enne kava vastuvõtmist komisjonile, kõnealusele liikmesriigile ja asjaomasele piirkondlikule nõuandekomisjonile.
Asjaomased liikmesriigid ja piirkondlik nõuandekomisjon võivad esitada komisjonile oma kirjalikud arvamused majandamiskava kohta 30 tööpäeva jooksul pärast teate saamist selle kavandatava vastuvõtmise kohta.
Pärast kõigi esitatud arvamuste läbivaatamist on komisjonil õigus kooskõlas artikliga 30a vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega majandamiskava kinnitatakse, tühistatakse või muudetakse, tehes seda 60 tööpäeva jooksul pärast tema teavitamist kavandatud majandamiskavast.„

[ME 20]

(3) Artikli 26 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„3. Kui lõike 2 punktis a osutatud üldine püügivõimsus ületab selliste 24 m või lühema kogupikkusega majandusvööndis võrdlusperioodil 2000–2001 (edaspidi „võrdluspüügivõimsus”) tegutsenud traalerite üldise püügivõimsuse, jagab komisjon artikli 30a kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega luba taotlevate liikmesriikide huvisid arvesse võttes ülejäänud püügivõimsuse liikmesriikide vahel."

(4) Artikli 27 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:"

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 30a vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse peibutuspüügivahendite kasutamiseks ettenähtud marsruutide kehtestamisel ja jagamisel kohaldatavad kriteeriumid.

(4a) Artikkel 28 jäetakse välja.[ME 21]

(4b) Artikkel 29 jäetakse välja.[ME 22]

(5) Artikkel 30 asendatakse järgmisega:jäetakse välja.

„Lisade muudatused võetakse vastu artikli 30a kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega.”.

[ME 23]

(6) Lisatakse artikkel 30a:"

Artikkel 30a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõikes 5, artikli 7 lõigetes 4 ja 5, artikli 13 lõigetes 5 ja 10, artikli 13 lõike 11 neljandas lõigus, artikli 19 lõigetes 8 ja 9, artikli 26 lõike 3 esimeses lõigus ja artikli 27 lõike 3 teises lõigus, artiklis 30, I lisa punkti B alapunktis 3 ning II lisa punktis 7 osutatud delegeeritud volitusedosutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse kindlaksmääramata ajakskomisjonile kolmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.…(5). Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kolmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse vaikimisi samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab uuendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.[ME 24]

3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 4 lõikes 5, artikli 7 lõigetes 4 ja 5, artikli 13 lõigetes 5 ja 10, artikli 13 lõike 11 neljandas lõigus, artikli 19 lõigetes 8 ja 9, artikli 26 lõike 3 esimeses lõigus ning artikli 27 lõike 3 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 4 lõikega 5, artikli 7 lõigetes 4 ja 5, artikli 13 lõigetega 5 ja 10, artikli 13 lõike 11 neljandas lõigus, artikli 19 lõigetes 8 ja 9, artikli 26 lõike 3 esimese lõiguga ning artikli 27 lõike 3 teise lõiguga, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra pikendada.

(7) I lisa punkti B muudetakse järgmiselt:

[ME 25]

[ME 27]

	(a)	alapunkt 3 asendatakse järgmisega:" 3. Mis tahes veetavasse võrku võib asetada ruudukujuliste silmadega selektiivaknad, mis asetatakse kaela ette või mis tahes kohta kaela esi- ja noodapära tagumise osa vahel. See ei tohi olla mingil moel ummistatud sisemiste või väliste kinnitustega. Veetav võrk koosneb sõlmedeta võrgust või võrgust, mille sõlmed ei libise, ja asetakse võrku nii, et võrgusilmad on kogu püügi aja täielikult avatud. Ruudukujuliste silmadega selektiivakende edasiste tehniliste tingimuste üksikasjalikud eeskirjad kehtestatakse artikli 30a kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega."
	(b)	alapunkt 4 jäetakse välja.[ME 26]
	(c)	alapunkt 5 asendatakse järgmisega:" 5. Keelatud on pardal hoida või kasutada veetavaid võrke, mille pära koosneb osaliselt või tervikuna võrgumaterjalist, mille võrgusilmad ei ole ruudu- või rombikujulised."

(8) II lisa punkt 7 asendatakse järgmisega: jäetakse välja.

„7. Ujukinööri ja alumise selise suurimat ulatust ja traalnootade ümbermõõtu või perimeetrit ning mitme taglasega traalnootade suurima võrkude arvu piiravad tehnilised tingimused võib kehtestada komisjon artikli 30a kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega.„.

[ME 28]

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1)	ELT C 43, 15.2.2012, lk 56.
(2)	ELT C 43, 15.2.2012, lk 56.
(3)	Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2013. aasta seisukoht.
(4)	ELT L 409, 30.12.2006, lk 11.
(5)	* Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

Cartagena bioohutuse protokolli vastutust ja kahju hüvitamist käsitleva Nagoya – Kuala Lumpuri lisaprotokolli sõlmimine ***

186k

19k

Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2013. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Cartagena bioohutuse protokolli vastutust ja kahju hüvitamist käsitleva Nagoya – Kuala Lumpuri lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (13582/2012 – C7-0323/2012 – 2012/0120(NLE))

P7_TA(2013)0010

A7-0429/2012

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (13582/2012),

– võttes arvesse Cartagena bioohutuse protokolli vastutust ja kahju hüvitamist käsitlevat Nagoya – Kuala Lumpuri lisaprotokolli, mis võeti vastu 15. oktoobril 2010 protokolliosaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste viienda konverentsi (COP/MOP 5) täiskogu lõppistungil Nagoyas ja mille liit allkirjastas 11. mail 2011 (13583/2012),

– võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 192 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0323/2012),

– võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust (A7-0429/2012),

1. annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

Riigi rahandus majandus- ja rahaliidus – 2011 ja 2012

214k

27k

Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2013. aasta resolutsioon riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus – 2011 ja 2012 (2011/2274(INI))

P7_TA(2013)0011

A7-0425/2012

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni 2011. aasta aruannet riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus(1),

– võttes arvesse komisjoni 2012. aasta aruannet riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus(2),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti artiklit 136 koos artikli 121 lõikega 2,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1175/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta(3),

– võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta(4),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta(5),

– võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1177/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta(6),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta(7),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal(8),

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsi 2011. aasta järelduste I lisa peakirjaga „Laiendatud euroala pakt: majanduspoliitika tõhusam koordineerimine konkurentsivõime ja lähenemise parandamiseks”(9),

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28.–29. juuni 2012. aasta järeldusi ja eriti selle lisa „Majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkulepe”,

– võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta teatist 2012. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2011)0815),

– võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni makromajandusliku tasakaalustamatuse järelevalve tulemustabeli esialgse kavandi kohta(10),

– võttes arvesse oma 15. veebruari 2012. aasta resolutsiooni 2012. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta(11),

– võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) 2012. aasta oktoobri aruannet „Maailmamajanduse väljavaated”,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0425/2012),

A. arvestades, et majandus-, finants- ja pangkriis ei ole taandunud ning see on näidanud, et riigi rahandusega seonduvad küsimused avaldavad negatiivset mõju sotsiaalmajanduslikule arengule ning poliitilisele stabiilsusele;

B. arvestades, et valitsemissektori võla suhe SKPsse euroalas tõusis 86,2%-lt 2011. aasta esimeses kvartalis 88,2%-le 2012. aasta esimeses kvartalis;

C. arvestades, et Euroopa Liidu majanduse ja eelarve juhtimise raamistiku hiljutisest reformimisest üksi ei piisa kriisi lahendamiseks; arvestades, et tarvis on ulatuslikke meetmeid, et tegeleda sümmeetrilisel viisil ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatusega ning suurendada majandus- ja rahaliidus üldist sotsiaalmajanduslikku lähenemist ja solidaarsust;

D. arvestades, et enamiku euroala liikmesriikide ülemäärase võlakoormuse ja eelarvepuudujäägi mis tahes jätkusuutliku lahenduse eeltingimuseks on tõsiseltvõetav pühendumine majanduskasvu soodustavatele konsolideerimismeetmetele;

E. arvestades, et ELi riigid on võtnud märkimisväärseid meetmeid riigi rahanduse seisu tugevdamiseks, kuid olukorra parandamiseks on vaja veel palju teha; arvestades, et praegune ränk majanduslangus on murettekitav, sest seab ohtu liikmesriikide suured jõupingutused seoses nende eelarve konsolideerimise strateegiatega;

F. arvestades, et mitte kõik liikmesriigid ei ole samas olukorras, mistõttu tuleks rakendada jätkusuutlikke kasvu soodustavaid strateegiaid, mida kohandatakse vastavalt nõukogu vastuvõetud riigipõhistele soovitustele ja kus võetakse arvesse riigipõhiseid fiskaal- ja makromajanduslikke ohtusid ning majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi;

G. arvestades, et viimastes riigipõhistes soovitustes rõhutatakse liialt vajadust vähendada palku ja sotsiaalkindlustuskulusid ning reformida riiklikke pensioniskeeme, samal ajal kui konkreetsetele soovitustele teistes valdkondades, nagu kapitalitulu, tarbimise, kinnisvara ja saastava tegevuse maksustamine, pööratakse liiga vähe tähelepanu;

H. arvestades, et eelkõige peaksid usaldusväärseid pikaajalisi eelarve konsolideerimise strateegiaid rakendama finantsabiprogrammidest toetust saavad liikmesriigid ja riigid, mida turul tähelepanelikult jälgitakse; arvestades, et tuleb kiiresti tegeleda kogu majandus- ja rahaliidus avalduva negatiivse ülekanduva mõjuga, et tasakaalustada ja ühtlustada kriisi ületamiseks liikmesriikidelt nõutavaid jõupingutusi;

I. arvestades, et demokraatia eeldab tihedat üldsuse kontrolli majandust ja vastavat poliitikat juhtivate otsuseid tegevate organite kõigi tasandite üle ning vastutust ja legitiimsust tagavaid mehhanisme;

1. väljendab heameelt ELi liikmesriikide eelarveseisundi prognoositava paranemise ja eelarve-eesmärkide saavutamiseks tehtud jõupingutuste üle; peab kahetsusväärseks majanduskasvu praeguse tsüklilise aeglustumise arvatavat venimist; märgib, et praegune ränk majanduslangus on murettekitav, sest seab ohtu liikmesriikide suured jõupingutused oma eelarvete konsolideerimiseks;

2. on seisukohal, et usaldusväärne pikaajaline strateegia eelarve konsolideerimiseks on vajalik, arvestades mõne liikmesriigi suurt valitsemis- ja erasektori võlga ja eelarvepuudujääki ning raskusi riigi rahanduse jätkusuutlikule teele tagasi suunamisel, mis põhjustab finantsturgudelt lähtuvat tugevat survet; tuletab meelde, et üldist avaliku sektori eelarvepuudujääki on siiani vähendatud tänu suurtele konsolideerimise jõupingutustele; märgib, et komisjon prognoosib majandus- ja rahaliidus 2013. aastal SKP langust ja seitsmes majandus- ja rahaliidu liikmesriigis 2013. või 2014. aastal eelarvetasakaalu nõrgenemist; on seetõttu veendunud, et jätkuv vajadus eelarve ulatusliku kohandamise järele peab olema tasakaalus kestliku arengu, majandusarengu ja sotsiaalkaitse tugevdamisega;

3. väljendab sügavat muret, et hoolimata liikmesriikide reformi- ja konsolideerimispüüdlustest on euroala riikide võlakirjaturud raskustes, mis kajastub suurtes intressivahedes ja intressimäärade suures volatiilsuses; märgib, et vahetuks ajendiks ja algpõhjuseks oli finantsturgude mure mõne euroala riigi avaliku ja erasektori rahanduse tugevuse pärast;

4. on veendunud, et parema kooskõlastamise ja eelarve konsolideerimise püüdlused ei too kaasa oodatud tulemusi, kui ei tegeleta makromajandusliku tasakaalustamatusega liikmesriikide vahel ning tagajärgedega, mida see avaldab majanduse elavdamise protsessile;

5. toonitab, et riigi ja erasektori rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus on majanduskasvu ja avaliku sektori kulutuste, kaasa arvatud investeeringute asjakohase taseme säilitamise tähtis tingimus; rõhutab, et suur võlakoormus avaldab negatiivset mõju tervishoiule, pensionidele, tööhõivele ja põlvkondadevahelisele võrdsusele ning pärsib majanduskasvu;

6. rõhutab, et noorte tööpuuduse kõrge tase takistab majanduskasvu ka tulevikus ning seetõttu peaksid liikmesriigid juba praegu rakendama konkreetseid meetmeid selle vähendamiseks;

7. julgustab liikmesriike järgima komisjoni soovitusel nõukogus vastu võetud soovitusi kooskõlas eeskirjadega, mis on kindlaks määratud stabiilsuse ja kasvu paktis, mida on muudetud majanduse juhtimist käsitleva kuuele õigusaktile tugineva paktiga, et teostada eelarve konsolideerimine jõulisemalt, usaldusväärselt, õigeaegselt ja diferentseeritult, võttes arvesse iga riigi olukorda; ergutab nõukogu neid soovitusi vajaduse korral läbi vaatama, et võtta arvesse makromajanduslikku keskkonda;

8. kutsub liikmesriike üles hõlbustama kokkuleppe saavutamist Euroopa Parlamendiga, et võtta kahe seadusandliku ettepaneku pakett vastu võimalikult kiiresti, hiljemalt aasta lõpuks;

9. julgustab komisjoni andma liikmesriikidele sõnaselgete ja üksikasjalike riigipõhiste soovituste kaudu nii negatiivset kui ka positiivset tagasisidet ning tunnustama märkimist väärivaid pingutusi ja parimaid tavasid;

10. julgustab komisjoni jätkama jõupingutusi, et täiendada tavapärast jätkusuutlikkuse analüüsi alternatiivsete meetoditega; kutsub komisjoni üles avaldama korrapäraselt jätkusuutlikkuse analüüsi kajastavaid näitajaid edaspidistes aruannetes riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus ning avalikustama oletused, millel põhinevad nende mudelid, kui hinnatakse avaliku sektori kulutuste taseme võimendavat mõju SKP kasvule;

11. rõhutab, kui olulist osa peab liidu eelarve täitma, et edukalt vähendada makromajanduslikku ja sotsiaalset tasakaalustamatust kogu liidus ning sellega taastada tingimused jätkusuutliku rahaliidu jaoks;

12. tervitab uut rõhuasetust rahanduse detsentraliseerimisele komisjoni 2012. aasta aruandes riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus ning teeb ettepaneku lisada aruandesse tulevastes väljaannetes alati peatükk riigi kohaliku ja piirkondliku rahanduse kohta;

13. on seisukohal, et eelarvet on võimalik tulemuslikult konsolideerida ja saavutada kauakestev positiivne mõju, kui seda toetavad meetmed on kasvusõbralikud, nii et nendega edendatakse majanduskasvu ja töövõimalusi ja arvestatakse kodanike võrdsuse põhimõtet;

14. kutsub liikmesriike üles kujundama kasvule suunatud poliitikat ja reforme kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”, võttes arvesse sotsiaalkaitset, sotsiaalset kaasatust ja avaliku sektori investeeringuid; tuletab meelde oma nõudmist muuta tööturg paindlikumaks, eelkõige vähendades tööjõu maksustamist, optimeerides koolituskavasid, et ergutada vanemaid töötajaid kauemaks tööle jääma, vähendades noorte tööpuudust sel teel, et noorte kvalifikatsiooni püütakse paremini ühitada tööturu nõudmistega, tagades, et palgad peavad tootlikkusega sammu, ja nihutades maksukoormuse tööjõult (eeskätt madala sissetulekuga töötajatelt) keskkonda kahjustavale tegevusele; kutsub liikmesriike üles kehtestama innovatsioonipoliitikat investeeringute kaudu, mille eesmärk on parandada tootlikkust ja kohandada see palgasuundumustega, ning looma konkurentsivõimelisemat ärikeskkonda, liberaliseerides teatud tööstusharud, kaotades reguleeritud kutse- ja ametialadel tegutsemise põhjendamatud piirangud, hõlbustades juurdepääsu krediidile ja uute ettevõtete asutamist; viimasena julgustab reformima avalikku haldust bürokraatia ja tarbetute valitsustasandite kaotamise kaudu;

15. tuletab meelde, et kasvu ja konsolideerimise vahelise suhte tähtsaim element on konsolideerimise sisu; toonitab, et kulude ja tulude õige vahekord sõltub kontekstist ja seda tuleks põhjalikult hinnata, toonitab sellega seoses, et pigem mittetootlike kulude vähendamisel kui tulude suurendamisel põhinev konsolideerimine on enamasti keskmises plaanis püsivam ja kasvu toetavam, kuid lühemas plaanis majandust nõrgestav; on arvamusel, et konsolideerimisstrateegia peab aitama lühiajalist majanduslangust leevendada ja keskmises perspektiivis kasvu suurendada; on veendunud, et konsolideerimise võimalikku lühiajalist negatiivset mõju saab leevendada, eriti kui võetavad konsolideerimismeetmed on usaldusväärsed ja püsivad ning kui hoidutakse avaliku sektori investeeringute kärpimisest tootmissektorites;

16. julgustab liikmesriike keskenduma konsolideerimisel kontekstist sõltuvalt kulude ja tulude poole meetmete õigele vahekorrale, kaitstes samas strateegiaga „Euroopa 2020” seotud ja jätkusuutlikku kasvu edendavat tegevust, nagu investeerimine teadus- ja arendustegevusse, haridusse, tervishoidu ja energiatõhususse; on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et säilitada ja tugevdada ulatuslikke ja tõhusaid tööturuteenuseid ja aktiivset tööturupoliitikat, näiteks töötutele suunatud väljaõppe- ja jätkukavad, sealhulgas Euroopa noortegarantii töötutele ja uutele ettevõtjatele;

17. ergutab komisjoni hindama eelarve konsolideerimise seisu euroalas tervikuna, kombineerides riikide tasandil võetavad eelarvemeetmed ja nende prognoositava ülekanduva mõju igas euroala liikmesriigis;

18. kutsub komisjoni üles avalikustama oma metoodikat, mis on liikmesriikide struktuurse eelarveseisundi hindamise aluseks, ning metoodikas alates 2008. aastast tehtud muudatusi ja nende mõju liikmesriikide struktuurse eelarveseisundi hindamisel;

19. rõhutab, et konsolideerimise strateegias tuleks käsitleda ka liikmesriikide eelarve tulude poolt; leiab, et eelkõige peaks tulude poole konsolideerimise meetmete puhul keskenduma nende maksukulutuste kärpimisele, mis tekitavad ebatootlikke nišše või ebatõhusat kasu taotlemist, keskkonnale kahjulike toetuste vähendamisele ning keskkonnamaksude kehtestamisele negatiivse välismõju allikate suhtes, mis võib anda kahekordset kasu, sest parandab eelarveseisundit ja aitab saavutada strateegias „Euroopa 2020” sätestatud eesmärke;

20. toetab pensionisüsteemide reformimist ja kaasajastamist, austades samas tööturu osaliste autonoomiat ja rolli ning riigipõhist eripära ja tagades pensionide pikaajalise rahandusliku jätkusuutlikkuse ning piisavuse; juhib tähelepanu sellele, et niisugused reformid toimivad ühtlasi automaatsete stabilisaatoritena ning sotsiaalse ühtekuuluvuse ja solidaarsuse vahenditena; ergutab eelkõige võtma meetmeid tegeliku pensioniea tõstmiseks; toetab poliitikat, mille sihiks on suurendada nende inimeste arvu, kes otsustavad esimestel aastatel pärast pensioniikka jõudmist tööturule jääda;

21. julgustab liikmesriike konsolideerima eelarve tulude poolt, keskendudes maksukohustuse järgimisele ja kodanike võrdsuse põhimõttele, eelkõige seoses võitlusega maksupettuse ja maksudest hoidumise vastu; on seisukohal, et kui sellest ei piisa, tuleks kaaluda maksubaasi laiendamist, mis täidab ka majanduses ja sotsiaalvaldkonnas esinevate moonutuste vähendamise eesmärki; on veendunud, et tuleb teha suuremaid pingutusi maksudest hoidumise ja maksupettusega võitlemiseks;

22. on arvamusel, et keskmises ja pikas plaanis on riigi rahanduse tasakaalu jaoks tähtis analüüsida kõigi nende taristuprojektide kulutõhusust, millele pühendatakse suur osa eelarvest;

23. tuletab meelde, et liikmesriigid on võtnud endale kohustuse reformida laiendatud euroala pakti raames fiskaalpoliitikat ja arutada korrapäraselt parimate tavade kasutuselevõtmist;

24. toonitab kohalike ja piirkondlike ametiasutuste rolli avaliku ja erasektori investeeringute toetamisel; rõhutab kasvule suunatud investeeringute tähtsust majanduse kiire elavdamise jaoks;

25. kutsub liikmesriike üles selgitama valitsuse eri tasandite (riikliku, piirkondliku ja kohaliku) vastutust, ülesandeid, fiskaalseid ülekandeid ja tuluallikat usaldusväärse ning jätkusuutliku riigi rahanduse raamistiku tagamisel, võttes eelkõige arvesse majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu mõju kohalikule ja piirkondlikule eelarveautonoomiale;

26. peab murettekitavaks ohtu, et keskvalitsuse ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suhete ülesehitus võib kahjustada eelarve konsolideerimist, eriti kui detsentraliseerimist rahastab peamiselt keskvalitsus ja sellega ei kaasne kohalik ja piirkondlik vastutus tulude poolel;

27. tunneb muret selle pärast, et mõnes liikmesriigis võib leiduda valitsuse ja ministeeriumide allasutusi, millel puuduvad konkreetne pädevus ja ülesanded; need valitsuse allasutused vähendavad üldhalduse tõhusust ja suurendavad priiskamist ning need tuleks seetõttu eelarve konsolideerimise raames likvideerida;

28. märgib, et eelarve konsolideerimise püüdlused tuleks ametiasutuste vahel õiglaselt ära jagada, olenevalt nende pakutavatest teenustest;

29. möönab, et mõned suure võlakoormusega liikmesriigid suurendavad endiselt avaliku sektori töötajate arvu, kuigi nad on võtnud avaliku kohustuse jätta see arv tööturul samale tasemele või seda vähendada;

30. kutsub eelarveprobleemidega liikmesriike üles seadma esmaeesmärgiks eelarve konsolideerimise meetmed, mis on seotud tarbetute kaitsekulutustega, nagu uue ja kuluka sõjaväevarustuse ostmine;

31. kiidab heaks mitmesugused kriisi leevendamise püüded, kaasa arvatud kestlikkust ja majanduskasvu suurendavad struktuurireformid; tõstab esile hiljuti vastu võetud ELi majanduse juhtimise tugevdatud raamistikku; on seisukohal, et kuigi nende reformidega ei ole võimalik kriisi otsekohe lahendada, tuleks nendega püüda suurendada eelarve kohandamise usaldusväärsust, vähendades selle lühiajalist pärssivat mõju majanduskasvule ja luues majanduskasvu elavnemise aastateks parema poliitikakujundamise raamistiku;

32. ergutab majandusvaldkonna dialoogi ja koostööd seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentide, riikide parlamentide ning Euroopa Parlamendi vahel, eelkõige Euroopa poolaasta kontekstis, et arutada iga-aastases majanduskasvu analüüsis ja riigipõhistes soovitustes esitatud majandussuundumusi;

33. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)	http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2011/pdf/ee-2011-3_en.pdf
(2)	http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2012/pdf/ee-2012-4.pdf
(3)	ELT L 306, 23.11.2011, lk 12.
(4)	ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.
(5)	ELT L 306, 23.11.2011, lk 8.
(6)	ELT L 306, 23.11.2011, lk 33.
(7)	ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.
(8)	ELT L 306, 23.11.2011, lk 1.
(9)	http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/ET/ec/120309.pdf.
(10)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0583.
(11)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0048.

Reitinguagentuurid ***I

188k

22k

		Resolutsioon
		Tekst

Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (COM(2011)0747 – C7-0420/2011 – 2011/0361(COD))

P7_TA(2013)0012

A7-0221/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0747),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0420/2011),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Rootsi parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2. aprilli 2012. aasta arvamust(1),

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. märtsi 2012. aasta arvamust(2),

– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 5. detsembri 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A7-0221/2012),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. jaanuaril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta

P7_TC1-COD(2011)0361

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 462/2013) lõplikule kujule).

(1)	ELT C 167, 13.6.2012, lk 2.
(2)	ELT C 181, 21.6.2012, lk 68.

Vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjad (eurofondid) ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad ***I

191k

22k

		Resolutsioon
		Tekst

Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta ning direktiivi 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta seoses liigse tuginemisega krediidireitingutele (COM(2011)0746 – C7-0419/2011 – 2011/0360(COD))

P7_TA(2013)0013

A7-0220/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0746),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 53 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0419/2011),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2. aprilli 2012. aasta arvamust(1),

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2012. aasta arvamust(2),

– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A7-0220/2012),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. jaanuaril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/…/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta, direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta ning direktiivi 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta seoses liigse tuginemisega krediidireitingutele

P7_TC1-COD(2011)0360

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2013/14/EL) lõplikule kujule).

(1)	ELT C 167, 13.6.2012, lk 2.
(2)	ELT C 229, 31.7.2012, lk 64.

Läänemere tursavarude mitmeaastane kava ***I

312k

35k

		Resolutsioon
		Terviktekst

Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava (COM(2012)0155 – C7-0090/2012 – 2012/0077(COD))

P7_TA(2013)0014

A7-0395/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0155),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0090/2012),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2012. aasta arvamust(1),

– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A7-0395/2012),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. jaanuaril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2013, millega muudetakse nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava

P7_TC1-COD(2012)0077

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

pärast õigusakti eelnõu esitamist riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

järgides seadusandlikku tavamenetlust(3)

ning arvestades järgmist:

(1) Selleks et vältida mitmetimõistetavust ja tagada järjepidevus liidu rahvusvahelise kohustusega saavutada kriitiliselt kahanenud kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus, tuleks vastavalt selgitada nõukogu määrusega (EÜ) nr 1098/2007(4) kehtestatud Läänemere tursavarude majandamise ja püügi mitmeaastase kava eesmärke.

(2) Määruses (EÜ) nr 1098/2007 on sätestatud, et kui selles kindlaks määratud kalastussuremuse miinimumtasemed ei ole kava eesmärkide saavutamiseks piisavad, tuleb need tasemed läbi vaadata ja võtta järelmeetmed.

(3) Komisjonile võib asutamislepingu artikli 290 kohaselt anda õiguse täiendada või muuta seadusandliku akti mitteolemuslikke osi delegeeritud aktidega.[ME 1]

(4) Määruses (EÜ) nr 1098/2007 sätestatud eesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks ning selleks, et kiiresti reageerida varude või püügipiirkonna tingimuste muutumisele, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile õigusaktide vastuvõtmise õigus seoses kalastussuremuse miinimumtasemete läbivaatamisega, kui teaduslikest andmetest nähtub, et need tasemed ei ole enam asjakohased ja meetmed ei ole kava eesmärkide saavutamiseks piisavadajavahemike sätestamisega, mil teatavates geograafilistes piirkondades on lubatud kalapüük teatud tüüpi püügivahenditega. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoni ja asjaomaste huvirühmadega, kaasa arvatud ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 2]

(6) Selleks et tagada ühetaolised tingimused määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 29 rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(5).[ME 3]

(7) Kava tulemuslikkuse tõhusaks hindamiseks tuleks muuta määrusega (EÜ) nr 1098/2007 kehtestatud hindamise ajakava.

(8) Lisaks tuleks selgitada määruses (EÜ) nr 1098/2007 osutatud kalapüügivõimaluste kindlaksmääramise menetlust pärast Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumist.

(9) Kavandatavad muudatused on seega eelkõige sellised, mis võimaldavad kava tõhusat rakendamist uues otsustamisraamistikus, mis on kehtestatud Lissaboni lepinguga.

(10) Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1098/2007 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1098/2007 muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 4 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:"

Artikkel 4

Eesmärk ja sihid

Kavaga tagatakse asjaomaste tursavarude säästev kasutamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse alusel, vähendades järk-järgult kalastussuremust vähemalt nii, et see ei ületaks allpool nimetatud tasemeteni tasemeid, ning hoides seda nimetatud tasemetel: [ME 4]
	a)	0,25 piirkonna A tursapopulatsiooni kolme kuni kuueaastaste isendite puhul ning [ME 5]
	b)	0,3 piirkondade B ja C tursapopulatsiooni nelja kuni seitsmeaastaste isendite puhul.

2) Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

1. Igal aastal võtab nõukogu kooskõlas asutamislepinguga vastu otsuse asjaomaste tursavarude järgmise aasta lubatud kogupüügi kohta.

[ME 6]

3) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

[ME 8]

[ME 9]

	a)	lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:" 3. Nõukogu otsustab Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas asutamislepinguga igal aastalartikliga 29a, et määrata iga aasta kohta vastavalt lõigetes 4 ja 5 sätestatud eeskirjadele, milline on järgmisel aastal sadamast äraoleku päevade maksimaalne arv väljaspool lõikes 1 osutatud ajavahemikke, kui on lubatud kalapüük lõikes 1 nimetatud püügivahenditega. [ME 7] 4. Piirkondades, kus ühe asjaomase tursavaru kalastussuremus on STECFi hinnangul vähemalt 10% kõrgem artiklis 4 sätestatud kalastussuremuse sihttasemest, vähendatakse lõikes 1 nimetatud püügivahenditega püügi lubatud päevade arvu 10% võrra jooksva aasta lubatud päevade koguarvust."
	b)	lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:" Erandina lõikest 1 on kalalaevadel, mille kogupikkus on alla 12 meetri, lubatud püüda passiivpüünistega kuni 10 meremiili kaugusel lähtejoonest. Nimetatud passiivpüüniseid ei tohi vees hoida üle 48 tunni."

4) Artikkel 26 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 26

Kava hindamine

Alates 18. septembrist 2007 hindab komisjon mitmeaastase kava toimimist ja tulemuslikkust iga viie aasta järel. Selliseks hindamiseks küsib komisjon nõu kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteelt ja Läänemere piirkondlikult nõuandekomisjonilt. Vajaduse korral võib teeb komisjon teha ettepanekuid mitmeaastase kava kohandamiseks või võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 27muutmiseks asjakohased ettepanekud, mis võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

[ME 10]

5) Artikkel 27 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 27

Kalastussuremuse miinimumtasemete läbivaatamine

Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 29a, et vaadata läbiKui komisjon leiab, et artiklis 4 sätestatud kalastussuremuse miinimumtasemed, kui teaduslikest andmetest nähtub, et kalastussuremuse tasemete miinimumväärtused ei vasta majandamiskava eesmärkidelesihttasemed ei ole enam majandamiskava eesmärkide saavutamiseks asjakohased, teeb komisjon kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee nõuannete põhjal ning pärast Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoni ja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist ettepaneku artiklis 4 sätestatud kalastussuremuse sihttasemed seadusandliku tavamenetluse korras läbi vaadata.

[ME 11]

6) Artikli 29 lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:"

2. Artikli 8 lõike 1 punkti b, lõikeid 3, 4 ja 5 ei kohaldata ICES alarajoonide 27 ja/või 28.2 suhtes, kui on tõendeid selle kohta, et tursasaak neis ICES alarajoonides moodustab vähem kui 3 % tursa kogusaagist piirkonnas B. Komisjonil on õigus võtta igal aastal kinnitab komisjon rakendusaktidega ja lõikes 1 osutatud liikmesriikide aruannete ning teaduslike andmete põhjal artikli 29a kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega kinnitatakse selliste tõendite olemasolu või puudumine ning sedastatakse, kas sellest tulenevalt, kaskohaldatakse asjaomastes alarajoonides kohaldatakse artikli 8 lõike 1 punktis b ning lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud piiranguid. Sellised rakendusaktid võetakse vastu artikli 29b lõikes 2 sätestatud kontrollimenetluse kohaselt.[ME 12]

3. Artikli 8 lõike 1 punkti b ning lõikeid 3, 4 ja 5 kohaldatakse ainult ICES alarajooni 28.1 suhtes, kui on tõendeid selle kohta, et tursasaak seal moodustab üle 1,5 % tursa kogusaagist piirkonnas B. Komisjonil on õigus võtta igal aastal kinnitab komisjon rakendusaktidega ja lõikes 1 osutatud liikmesriikide aruannete ning teaduslike andmete põhjal artikli 29a kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega kinnitatakse selliste tõendite olemasolu või puudumine ning sedastatakse, kas sellest tulenevalt, kaskohaldatakse asjaomases alarajoonis kohaldatakse artikli 8 lõike 1 punktis b ning lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud piiranguid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 29b lõikes 2 sätestatud kontrollimenetluse kohaselt.[ME 13]

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud rakendusakte delegeeritud õigusakte kohaldatakse alates järgneva aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

[ME 14]

7) Lisatakse järgmine peatükk:"

VIa peatükk

Artikkel 29a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 8 lõikes 3 ja artikli 29 lõigetes 2 ja 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte määramata ajaks volitused artiklites 26 ja 27 antakse komisjonile kolmeks aastaks alates ...(6). Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kolmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.[ME 15]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 26 ja 27artikli 8 lõikes 3 ning artikli 29 lõigetes 2 ja 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tühistamisotsusega Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 16]

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 8 lõike 3 ning artikli 29 lõigete 2 ja 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt artiklitega 26 ja 27 , jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 29b

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 alusel loodud kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.[ME 17]

Artikkel 29c

Nõukogu otsused

Kui käesoleva määrusega on ette nähtud, et otsuse teeb nõukogu, teeb nõukogu otsuse vastavalt aluslepingule.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1)	ELT C 299, 4.10.2012, lk 145.
(2)	ELT C 299, 4.10.2012, lk 145.
(3)	Euroopa Parlamendi 16. jaanuar 2013. aasta seisukoht.
(4)	ELT L 248, 22.9.2007, lk 1.
(5)	ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(6)	* Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

Euroopa Parlamendi kodukorra muutmine ühise heakskiitmise teel valitud asepresidentide järjestuse osas

179k

19k

Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2013. aasta otsus Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 15 lõike 2 muutmise kohta ühise heakskiitmise teel valitud asepresidentide järjestuse osas (2012/2020(REG))

P7_TA(2013)0015

A7-0412/2012

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse presidendi 3. septembri 2010. aasta kirja,

– võttes arvesse kodukorra artikli 13 lõike 1 tõlgendust, mille põhiseaduskomisjon võttis vastu 15. juunil 2011 ja mis tehti täiskogule teatavaks 22. juunil 2011,

– võttes arvesse kodukorra artikleid 211 ja 212,

– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0412/2012),

1. otsustab teha kodukorras järgmise muudatuse;

2. tuletab meelde, et nimetatud muudatus jõustub järgmise osaistungjärgu esimesel päeval;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Kehtiv tekst		Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 2
Kui asepresidente ei valita salajasel hääletusel, määrab nende järjestuse järjekord, milles president teatab parlamendile nende nimed.		Kui asepresidendid valitakse ühise heakskiitmise teel, määratakse nende järjestus salajasel hääletusel.

Noortegarantii

120k

22k

Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2013. aasta resolutsioon noortegarantii kohta (2012/2901(RSP))

P7_TA(2013)0016

B7-0007/2013

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2012. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus noortegarantii loomise kohta (COM(2012)0729),

– võttes arvesse komisjoni teatist noortele pakutavate võimaluste algatuse rakendamise kohta (COM(2012)0727),

– võttes arvesse komisjoni teatist „Noortele pakutavate võimaluste algatus” (COM(2011)0933) ning Euroopa Parlamendi 24. mai 2012. aasta resolutsiooni noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta(1) ja parlamendi poolt komisjonile esitatud suuliselt vastatavat küsimust noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta (O-000106/2012 – B7-0113/2012),

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu liikmete 30. jaanuari 2012. aasta avaldust „Majanduskasvu soodustava konsolideerimise ja töökohtade loomist edendava majanduskasvu suunas”,

– võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta(2),

– võttes arvesse Eurofoundi 13. juuni 2012. aasta aruannet „Youth Guarantee: Experiences from Finland and Sweden” (Noortegarantii: Soome ja Rootsi kogemused)(3),

– võttes arvesse komisjoni teatist noorte liikuvuse kohta (COM(2010)0477),

– võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2012. aasta septembri väljaannet „Global Employment Outlook: Bleak Labour Market Prospects for Youth” (Tööhõive tulevik maailmas: noorte tööturu viletsad väljavaated)(4) ning 2012. aastal Genfis toimunud rahvusvahelise töökonverentsi 101. istungil vastu võetud resolutsiooni ja järeldusi pealkirjaga „The youth unemployment crisis: A call for action” (Noorte tööhõivekriis: üleskutse asuda tegutsema)(5),

– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et majanduskriisi tõttu oli töötuse üldmäär tõusnud 2012. aasta oktoobriks enneolematu tasemeni – 10,7 %, seega otsis tööd 25,91 miljonit inimest(6);

B. arvestades, et noorte töötuse määr on järsult suurenenud 23,4 %-ni ehk 5,68 miljonil noorel ei ole tööd; neis andmetes kajastub osaliselt pakutavate kutseoskuste ja tööturu sellealaste nõudmiste omavaheline sobimatus, mis sageli ei sõltu tööotsijate haridustasemest; arvestades, et uuringutulemused näitavad, et noorena töötu olemine põhjustab sageli püsivaid kahjustusi, nagu suurem oht ka tulevikus tööta jääda ja püsiv sotsiaalne tõrjutus;

C. arvestades, et Euroopa Ülemkogu liikmed nõudsid oma 29. juuni 2012. aasta avalduses, et liikmesriigid kiirendaksid jõupingutusi noorte tööhõive suurendamiseks, järgides eesmärki, mille kohaselt saavad noored mõne kuu jooksul pärast kooli lõpetamist kvaliteetse tööpakkumise või pakkumise osaleda täiendushariduses, väljaõppes või tööpraktikas;

D. arvestades, et noortegarantii aitaks saavutada strateegia „Euroopa 2020” kolme eesmärki: 75 % elanikkonnast vanuses 20–64 aastat on tööga hõivatud, haridussüsteemist varakult lahkujaid on vähem kui 10 %, ja vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest päästetakse vähemalt 20 miljonit inimest;

E. arvestades, et majanduskriis on suurendanud noorte inimeste ebakindlate töösuhete hulka, mis tähendab, et olemasolevad töökohad asendatakse liiga sageli lühiajaliste ja osaajaliste töölepingutega ja tasustamata praktikakohtadega;

F. arvestades, et Euroopa Liidu tegevusetus mittetöötavate või haridust ega kutset mitteomandavate noorte (NEET) probleemi lahendamisel läheb hinnanguliselt maksma umbes 153 miljardit eurot, mis moodustab ELi SKPst 1,2 %, ning arvestades, et Euroopa Liidus on praegu 7,5 miljonit mittetöötavat või haridust ega kutset mitteomandavat alla 25 aasta vanust noort;

G. arvestades, et komisjon nõuab oma noorte tööhõivepaketis noortegarantii kehtestamist;

1. toetab kindlalt komisjoni algatust teha ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus noortegarantii kavade kohta;

2. kutsub liikmesriikide tööhõive- ja sotsiaalministreid üles leppima 2013. aasta veebruaris korraldataval tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu kohtumisel kokku nõukogu soovituses eesmärgiga rakendada noortegarantii kavad kõigis liikmesriikides; rõhutab, et noortegarantii ei ole töökoha saamise tagatis, vaid vahend, mis tagab kõigile kuni 25aastastele noortele ELi kodanikele ja seaduslikele elanikele ning alla 30aastastele äsja kõrghariduse omandanutele nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või ametlikus haridusasutuses õpingute lõpetamist kvaliteetse tööpakkumise või pakkumise osaleda täiendushariduses, väljaõppes või tööpraktikas; rõhutab, et noortegarantii kavad peaksid tõhusalt parandama mittetöötavate või haridust ega kutset mitteomandavate noorte olukorda; toonitab, et noortegarantii kavad peaksid olema rahastamiskõlblikud Euroopa Liidu teatavate rahastamisvormide raames, eelkõige kõrgeima noorte töötuse määraga liikmesriikides;

3. on seisukohal, et noortegarantii kavade rahastamisel peaks Euroopa Liidul olema keskne roll, et eelkõige tuleks Euroopa Sotsiaalfond (ESF) korraldada nii, et sellest oleks võimalik noortegarantiid rahastada, ning et seetõttu tuleks ESFile eraldada vähemalt 25% struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest; usub samas, et tuleks püüda saavutada asjakohane tasakaal ELi ja liikmesriigi poolse rahastamise vahel;

4. mõistab, et noored ei ole ühtne rühm, et nende sotsiaalne keskkond on erinev ning et sellest tulenevalt on liikmesriikidel noortegarantii vastuvõtmise valmisoleku tase erinev; seda arvestades tuleks esialgu läbi viia kõigi noorte vajaduste individuaalne hindamine, millele järgneksid vastavalt tulemustele välja töötatud teenused;

5. rõhutab, et noortegarantii kavade tõhusaks rakendamiseks on oluline tihe koostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel ning riigi tasandil (valdkondlike) tööturu osapoolte, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, avalike ja eraõiguslike tööhõivetalituste ja kohalike ja piirkondlike haridus- ja koolitusasutuste vahel;

6. märgib, et noortegarantii kavadega koos tuleks kehtestada kvaliteediraamistik, et pakutava hariduse, koolituse ja töökohaga kaasneks asjakohane palk, asjakohased töötingimused ning tervishoiu- ja ohutusstandardid;

7. tervitab komisjoni ettepanekut teostada tööhõivekomitee kaudu noortegarantii kavade elluviimise mitmepoolset järelevalvet ja palub, et Euroopa Parlament oleks sellesse komiteesse kaasatud;

8. kutsub liikmesriike üles reformima eelkõige noortele suunatud haridus- ja koolitusstandardeid, et suurendada märkimisväärselt noorte tööalaseid ja tulevikuvõimalusi;

9. tunnistab, et liikmesriikidel on erinev noortegarantii vastuvõtmise valmisoleku tase, ning palub komisjonil toetada eelkõike rahalistes raskustes liikmesriike; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks Euroopa poolaasta raames hoolikalt noortegarantii kavade rakendamist ja esitaks selle kohta raporteid ning vajaduse korral nimetaks need liikmesriigid, mis ei suuda noortegarantiisid kehtestada;

10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.

(1)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0224.
(2)	ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 29.
(3)	http://www.eurofound.europa.eu/pubdocs/2012/42/en/1/EF1242EN.pdf
(4)	http://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---dgreports/---dcomm/documents/publication/wcms_188810.pdf
(5)	http://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/@ed_norm/@relconf/documents/meetingdocument/wcms_185950.pdf
(6)	Eurostat, november 2012: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/3-30112012-BP/EN/3-30112012-BP-EN.PDF

ELi ühtekuuluvuspoliitika roll Euroopa uue energiapoliitika rakendamisel

133k

29k

Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2013. aasta resolutsioon ELi ühtekuuluvuspoliitika ja selles osalejate rolli kohta Euroopa uue energiapoliitika rakendamisel (2012/2099(INI))

P7_TA(2013)0017

A7-0437/2012

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 194,

– võttes arvesse 10. novembri 2010. aasta teatist „Energia 2020 – säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia” (COM(2010)0639),

– võttes arvesse 15. detsembri 2011. aasta teatist „Energia tegevuskava aastani 2050” (COM(2011)0885),

– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse energiatõhusust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (COM(2011)0370),

– võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

– võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A7-0437/2012),

A. arvestades, et Euroopa energiapoliitika ühised eesmärgid on varustuskindlus, säästvus ja konkurentsivõimelisus;

B. arvestades, et Euroopa energiapoliitikaga tuleks tagada ka energiaressursside ohutus, tarnete mitmekesistamine ja taskukohased hinnad lõppkasutajatele;

C. arvestades, et ELi ühtekuuluvuspoliitika esmane eesmärk on majanduskasvu ja töökohtade loomisesse tehtavatel investeeringutel põhinev Euroopa piirkondade majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus;

D. arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika raames energeetikasse tehtavad investeeringud peaksid aitama mõlema poliitikavaldkonna eesmärke täita;

E. arvestades, et need poliitikavaldkonnad peaksid edendama kõikides piirkondades majanduskasvu ja kohalike töökohtade loomist, tagades samal ajal säästvad energiaallikad ja kindlustades energiavarustuse kindluse kogu ELis;

F. arvestades, et Euroopa Liidu energiaturud laienevad järjest rohkem üle riigipiiride ja see suundumus kasvab eelseisval ajavahemikul märkimisväärselt;

G. arvestades, et komisjoni algse ettepaneku kohaselt tuleb rohkem arenenud piirkondades vähemalt 80% ja vähem arenenud piirkondades 50% ERFi vahenditest eraldada vähese CO2-heitega majandusele;

H. arvestades, et selles teemavaldkonnas tuleb energiatõhususele ja taastuvatele energiaallikatele eraldada vastavalt vähemalt 20% ja 6%, mis on märkimisväärne vahendite hulk;

I. arvestades, et energia hind on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud ja on nüüd saavutanud ajaloolise taseme, põhjustades Euroopa tööstusele tõsiseid raskusi;

J. arvestades, et Euroopa kohaliku energiaabi fondi (ELENA) rahastamiskõlbliku projekti miinimumsumma on 50 miljonit eurot ja aruka energeetika programmi puhul on miinimum suurem kui 6 miljonit eurot, mis on suurem kui paljude väikeste ja maakogukondade projektide maksumus;

K. arvestades, et energia tegevuskavas aastani 2050 määratletakse taastuvenergia tähtis roll tulevases energiapoliitikas;

Üldine lähenemisviis

1. kiidab heaks üldise lähenemisviisi siduda omavahel ühtekuuluvuspoliitika ning strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ja juhtalgatused, et liikuda aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu poole ning toetada üleminekut vähese CO2-heitega, energiatõhusale majandusele kõikides sektorites; tuletab lisaks meelde struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi tähtsust nende lühi- ja pikaajaliste eesmärkide saavutamisel kooskõlas liikmesriikidevahelise solidaarsusega, nagu on sätestatud Lissaboni lepingus, ning ELi vähemarenenud piirkondade ja kõige ebasoodsamas olukorras olevate leibkondade kütteostuvõimetuse vastu võitlemisel;

2. toonitab, et kuna praeguse kriisi kahjulikul tagajärjel suureneb kohalik ja piirkondlik ebavõrdsus Euroopas, vajab majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus ELi tugevat toetust;

3. usub, et Euroopa energiaprojektid võivad aidata kaasa regionaalarengule ja tugevamale piiriülesele koostööle, aidates piirkondadel suurendada oma energiaressursside haldamise suutlikkust; usub, et investeeringud vähese heitega ja taastuvatesse energiaallikatesse ning energiatõhususse võivad toetada piirkondlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist;

4. rõhutab vajadust eristada ühelt poolt ühtekuuluvuspoliitika eesmärke, mis edendavad strateegiat „Euroopa 2020”, ning teiselt poolt ELi üldisemaid energiapoliitika eesmärke, mis mõjutavad samuti ühtekuuluvusvahenditest rahastamiskõlblikke riike; rõhutab, et ühtekuuluvusfondide vahendeid võib kasutada energiaprojektide täiendava rahastamisallikana vaid juhul, kui projekt aitab kaasa ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisele;

5. usub, et Euroopa piirkonnad peaksid edendama arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, mis arvestab kohaliku eripärade ja tingimustega, võimaldades Euroopa piirkondadele piisavat paindlikkust keskendumaks sellistele säästvatele energiaallikatele, mis sobivad kohalike ja piirkondlike tingimuste ja ressurssidega kõige paremini, et saavutada ELi 2020. aasta eesmärgid, ning et EL peaks hakkama Euroopa energiaeesmärke mõõtma ja rakendama kogu ELi hõlmavalt;

6. soovitab võtta arvesse asjaolu, et Euroopa energiaturud koosnevad erinevatest piirkondlikest rühmadest, ja on seisukohal, et jätkuvalt tuleks rohkem tähelepanu pöörata riiklike ja piirkondlike turgude eripärale, et tagada õigussätete nõuetekohane jõustamine;

7. on seisukohal, et Euroopa Liit peaks tegutsema võimalikult kiiresti, et tagada oma tulevane energiaga varustatus ja kaitsta oma huve selles valdkonnas, mis tekitab täiendava surve kohalikele ja piirkondlikele esindajatele ELi suuniste järgimiseks; on seisukohal, et neile tuleks samal ajal anda olulist rahalist toetust projektide koostamiseks;

8. rõhutab, et ELi vähemarenenud piirkondade elanikud võivad energia hinna kavandatud tõstmise tõttu sattuda eriti ebasoodsasse olukorda; palub seepärast ühtekuuluvuspoliitika kavandamisel arvestada nimetatud asjaoluga ja seda, et liikmesriigid võtaksid täiendavaid meetmeid tagajärgede leevendamiseks, eriti kaitstud tarbijate puhul;

Suutlikkuse suurendamine

9. rõhutab, et nii praegused kliima- ja energiaeesmärgid kui ka mis tahes tulevased 2020. aastale järgnevad energiaeesmärgid peaksid põhinema õiglasel koormuse jaotumisel Euroopa piirkondade vahel ning pakkuma neile vajaliku edasise arengu võimalust;

10. rõhutab, et bürokraatia ning menetlusliku selguse puudumine on muutnud juurdepääsu struktuurifondidele ja Ühtekuuluvusfondile raskeks ning heidutavad asjaomaseid vahendeid enim vajavaid osalejaid neid taotlemast; toetab seetõttu eeskirjade ja menetluste lihtsustamist, bürokraatia vähendamist ja suuremat paindlikkust nende vahendite eraldamisel nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil; usub, et lihtsustamine edendab vahendite tõhusat jaotamist, tõstab kasutusmäära, vähendab vigu ja lühendab makseperioode ning võimaldab vaeseimatel liikmesriikidel ja piirkondadel piirkondade- ja riikidevahelise ebavõrdsuse vähendamiseks mõeldud finantsinstrumente täiel määral ära kasutada; on seisukohal, et tuleb saavutada tasakaal eeskirjade ja menetluste lihtsustamise ning stabiilsuse vahel;

11. rõhutab liikmesriikide haldussuutlikkuse suurendamise tähtsust – kuid halduskoormust suurendamata – nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil ja sidusrühmade seas, et kasutada täielikult ja tulemuslikult ära ühtekuuluvuspoliitika raames energiaprojektidele (sealhulgas energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas) eraldatavad vahendid, ületada struktuurifondide ja muude fondide tulemuslikku koostoimet takistavad asjaolud ning toetada tõhusat poliitikakujundamist ja rakendamist; kutsub liikmesriike üles jätkama jõupingutusi ELi vahendite haldamiseks kvalifitseeritud töötajate tööle meelitamiseks ja tööl hoidmiseks;

12. juhib tähelepanu asjaolule, et suurte energiaprojektide puhul võib eri piirkondlike ja kohalike ametiasutuste suutlikkus olla ebapiisav, mis võib rakendamist oluliselt takistada; usub seetõttu, et mitte üksnes tuleks tõhustada algatusi JESSICA ja ELENA ning kohalike energiainvesteeringute kaasamist Euroopa aruka energiakasutuse programmi raames (IEE-MLEI), vaid aastaks 2018 tuleks läbi vaadata ka kõik vähese heitega majanduse temaatilistele valdkondadele ühtekuuluvuspoliitika vahenditest tehtavad rahaeraldised nende vastuvõtumäärast lähtuvalt ja neid muuta vastavalt vajadustele ja hiljemalt mitmeaastase finantsraamistiku eelseisva üldise läbivaatamise raames;

13. kiidab heaks arukate linnade ja kogukondade Euroopa innovatsioonipartnerluse algatamise ning kutsub säästva linnaarengu kavandamise protsessides osalevaid asjaomaseid partnereid üles rohkem ära tegema, et edendada ja kasutada täielikult ära algatuste JESSICA ja ELENA võimalusi säästva energia valdkonna investeeringute jaoks kohalikul tasandil, et aidata linnadel ja piirkondadel alustada elujõulisi investeeringuprojekte energiatõhususe, taastuvate energiaallikate ning säästva linnatranspordi valdkonnas;

14. rõhutab energiaprojektide toetamiseks ette nähtud ühtekuuluvuspoliitika vahendite eraldamise korrapärase läbivaatamise tähtsust, et suurendada kasutusmäära ja suunata vahendid programmidesse, mille kasutamine, lisandväärtus ja tulemuslikkus on juba tõestust leidnud;

15. rõhutab, toetades uusi rahastamisvahendeid (laenud, laenude tagatised ja omakapital), et need peaksid täiendama otsetoetusi ja energiaprojektide kaasrahastamist, mitte neid asendama;

16. juhib liikmesriikide ja komisjoni tähelepanu asjaolule, et linnadel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega linnadel ning maakogukondadel, peaks olema võimalus taotleda nii energiatõhususe ja ehitiste renoveerimise kui ka piirkondadevaheliste ja piiriüleste projektide jaoks otsetoetusi, sest tõenäoliselt puudub neil muude rahastamisvahendite täielikuks ärakasutamiseks vajalik haldussuutlikkus; teeb sellega seoses komisjonile ettepaneku koostada väikeste kogukondade jaoks energiatõhususe strateegia;

17. on veendunud, et tuleks toetada algatusi, millega toetatakse kohalikku ja piirkondlikku suutlikkust energiasäästuga tegelemiseks, muu hulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi investeeringute kaudu;

18. palub komisjonil luua mestimisprogrammi kogemustel põhinev kogu ELi hõlmav koostööprogramm, et parandada koostööd ELi toetuste suure kasutusmääraga piirkondade ja väikese kasutusmääraga piirkondade vahel ning hõlbustada parimate tavade levitamist;

Partnerluslepingud

19. märgib, et projektide nõuetekohase rakendamise huvides tuleks partnerluslepingute osas konsulteerida piirkondlike ja kohalike ametiasutustega, et nad saaksid tõepoolest mõjutada nende eesmärke, kulude struktuuri ja nende rakendamist; nõuab seetõttu partnerluspõhimõtte tugevdamist;

20. toetab seepärast energiapoliitika ja energiatõhususe puhul mitmetasandilist juhtimist ja detsentraliseeritud käsitlemist, muu hulgas ka linnapeade pakti ja arukate linnade algatuse edasiarendamist, samuti parimate lahenduste edendamist piirkondlikul ja kohalikul tasandil teabekampaaniate abil;

21. juhib tähelepanu asjaolule, et ühtekuuluvuspoliitika rahastamiskord peaks tagama, et piirkondade majanduslikud, sotsiaalsed ja territoriaalsed erinevused võetakse täiel määral arvesse; rõhutab sellega seoses niisuguste piirkondade rolli, mis asuvad Euroopa Liidu välispiiril;

22. usub, et kuigi ühissätete määruses nähakse ette vahendite üldine sihtotstarve ja muud temaatilised raskuspunktid, tuleks partnerluslepingute raames neid meetmeid võtta paindlikult, et anda liikmesriikidele ja nende piirkondadele võimalus järgida oma kõige tulemuslikumat rada ELi 2020. aastaks seatud eesmärkide ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmisel;

23. tõstab esile vajadust kasutada ühtekuuluvuspoliitika raames rahalisi vahendeid taotlevate energiaprojektide hindamiseks laiaulatuslikke kriteeriume; märgib eelkõige, et erinevad geograafilised tingimused tähendavad seda, et kõigile piirkondadele ei ole võimalik kohaldada ühtset kõigile sobivat energiapoliitikat;

Rakendamine ja poliitilised ettepanekud

24. märgib, et kuigi liikmesriigid kohandavad oma energiaallikate jaotust ELi kliimaga seotud eesmärkide järgi, sõltuvad paljud piirkonnad endiselt fossiilkütustest; usub seepärast, et kõiki neid piirkondi tuleks julgustada kasutama energiaallikaid, mis on kooskõlas aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkidega;

25. rõhutab vajadust valida energia tootmise kohalikke allikaid hoolikalt ja viisil, mis tagab nende võimalikult suure kokkusobivuse piirkondliku maastikuga;

26. on arvamusel, et Euroopa tasandil on vaja järjekindlaid eeskirju ja mehhanismi, mis annaks ametiasutustele juurdepääsu kogu liitu hõlmavale teabele, et mõista täielikult energiaturu arenguid;

27. on arvamusel, et ühtekuuluvuspoliitikal võib olla otsustav roll innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse pakutava potentsiaali kasutamisel, nii et tulevased energia valdkonna väljakutsed saaks muuta võimalusteks, mis annavad uut jõudu liidu majanduslikule tugevusele;

28. toetab ühtekuuluvus- ja energiapoliitika vahendite kasutamist piiriüleste projektide jaoks partneritega kolmandatest riikidest ning riiklike võrgustike vaheliste ühenduste jaoks; rõhutab, et piiriregioonid tuleks võimalikult suures ulatuses hõlmata ELi süsteemiga, et tagada säästev areng mõlemal pool piiri; rõhutab, et nimetatud rahastamise suhtes tuleks kohaldada ELi energiaturu eeskirju, sealhulgas kolmandat energiapaketti;

29. kiidab heaks uue ettepaneku Euroopa ühendamise rahastu kohta, mis on ühtekuuluvuspoliitika täiendav lisainstrument, mille eesmärk on tegeleda laiaulatuslike vajadustega investeeringute järele Euroopa energiainfrastruktuuri kaasajastamisse ja laiendamisse, aidates seega kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele; nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks ühelt poolt struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi ning teiselt poolt Euroopa ühendamise rahastu vahelist koordineeritust;

30. ergutab Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi ja Euroopa ühendamise rahastu kasutamist piiriüleste energia tõhusa tootmise, jaotamise ja kasutamise alaste strateegiate rakendamiseks; toonitab, kui oluline on energiainfrastruktuuri-ettevõtjaid käsitlevate ELi eeskirjade kohandamine piiriülese kontekstiga;

31. usub, et ühtekuuluvuspoliitika rahalised vahendid tuleks teha kättesaadavaks kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, VKEdele ja üksikisikutele struktuursel viisil teabe andmiseks riiklike taastuvenergiakavade teemal; märgib, et see on vajalik, eelkõige liikmesriikides, kus on kasutusel nn päritolusertifikaat, mis võib soosida üksnes suuremahulisi energiaprojekte;

32. nõuab energiaprojektide rahastamisel avaliku ja erasektori vahendite sünergilise toime täielikku kasutamist;

33. toetab ELi ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ läbivaatamist, et võimaldada käibemaksumäära alandamist selliste piirkondlike, kohalike ja piiriüleste projektide puhul, mille eesmärk on energiatõhususe suurendamine, samuti selliste toodete ostmisel, mille energiatõhususe klass on direktiivi 2010/30/EL kohaselt kõrgeim;

34. usub, et üksnes kasvuhoonegaaside vähendamise projektid, mis on suunatud direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud käitistele, tuleks Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi rahastamisest välja jätta, et mitte tekitada ebaproportsionaalset mõju vähemarenenud piirkondadele ja pikendada nende jõudmist vähesaastavate piirkondade hulka; palub komisjonil veelgi täpsustada ja selgemalt määratleda, millised energiasektorid ei oleks ühtekuuluvuspoliitika raames rahastamiskõlblikud, ning loobuda sellisest väljaarvamisest lähenemispiirkondades asuvate projektide puhul;

35. märgib, et kaugküte ja koostootmisjaamad on eriti levinud Kesk- ja Ida-Euroopas; on veendunud, et selliste jaamade ja nende jaotusvõrgu uuendamisel ning vajaduse korral uute suure tõhususega jaamade loomisel oleks positiivne keskkonnamõju ning seetõttu tuleks seda ergutada ja toetada ühtekuuluvuspoliitika raames;

Energiatõhusus, taastuvenergia ja infrastruktuur

36. nõustub, et energiatõhusus on ELi energiavaldkonna eesmärkide puhul keskne ning seda tuleks edendada ennekõike temaatilise kontsentratsiooni struktuuris ja rakenduskavades; on veendunud, et ELi meetmed peaksid energiatõhusust toetama energia tootmise, jaotamise ja tarbimise etappides; ;

37. peab ülimalt oluliseks investeeringute tegemist energiatõhususse ja taastuvenergia kasutamisse eelkõige elamumajandussektoris;

38. on arvamusel, et ühenduse vahendite intelligentse kasutamisega eelseisval programmitöö perioodil 2014–2020 on võimalik saavutada energiatõhususe 20protsendilise suurendamise eesmärk ning seega Euroopa Liidu jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõimega seotud eesmärgid; rõhutab, et energiatõhususe abil tarbimise vähendamine on kõige jätkusuutlikum viis fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks, tuues kaasa impordi vähenemise umbes 25% võrra;

39. rõhutab ühtekuuluvuspoliitika ja sellele eraldatud rahaliste vahendite tähtsust liikmesriikide ja ELi kõikide piirkondade, sh äärepoolseimate piirkondade vaheliste energia salvestamise ja ülekande infrastruktuuri ja võrgustike arendamiseks (pidades eriti silmas arukaid võrke ja jaotamist), energia siseturu väljakujundamiseks ja toimimiseks, taskukohase hinnaga, kindla ja jätkusuutliku energiavarustuse pakkumiseks ning ELi piirkondade vastastikuse lähenemise eesmärgi saavutamiseks, võttes arvesse igas liikmesriigis elavate ELi kodanike vajadusi; rõhutab, et pärast 2015. aastat ei tohiks liikmesriikide ükski piirkond olla Euroopa gaasi- ja elektrivõrgustikust isoleeritud või kannatada energiavõrkude ebapiisava ühenduse all;

40. rõhutab vajadust arendada välja integreeritud ja omavahel ühendatud energiasüsteem ning kohalikud ja piirkondlikud arukad jaotus- ja ülekandevõrgud elektri ja gaasi jaoks koos hoidlatega; usub, et energia temaatiline kontsentratsioon peaks toetama võrkude loomist ja uuendamist taastuvate energiaallikate puhul, st biogaasi jätkusuutlikku tootmist;

41. juhib tähelepanu asjaolule, et ühtekuuluvuspoliitika peaks aitama kaasa liikmesriikide piiride üleste energiavoogude tasakaalu saavutamisele, et vältida elektrikatkestuste võimalikke ohtusid (näiteks trafode abil);

42. märgib vajadust edendada energiatõhusust ja taastuvenergia arendamist maapiirkondades; rõhutab suurenevat energiasäästu potentsiaali maamajapidamistes, mis võib nõuda uudseid rahastamiskavasid, kuna niisugustes kogukondades ei ole vajalikke finantseerimisasutusi, mis on võimelised niisuguseid projekte toetama; toetab samme, mis hõlbustavad juurdepääsu uuele tehnoloogiale maapiirkondades, eelkõige mikrotootmise valdkonnas;

43. palub komisjonil tagada, et energiapoliitika oleks nö maaelu-kindel, pöörates ulatuslikumalt ja kooskõlastatumalt tähelepanu probleemidele ja võimalustele, millega maapiirkonnad energia kasutamise ja tootmise valdkonnas silmitsi seisavad;

44. juhib tähelepanu asjaolule, et energiatõhususe potentsiaal ei avaldu endiselt ehitus- ja transpordisektoris, kus investeeringud hoonete kütteseadmetesse ja energiatõhusasse ühistransporti kujutavad endast võimalust suurendada tööhõivet asjaomastes sektorites; usub, et selles osas tuleks seada mitmeaastased eesmärgid;

45. märgib liikmesriikide erinevat säästvust ressursside kasutamisel; rõhutab, et piiriülene koostöö ressursside säästva kasutamise ja energiatõhususe valdkonnas võimaldab mastaabisäästu; on seisukohal, et tõhustada tuleks ressursitõhusust ja materjalide ringlussevõttu toetavaid meetmeid; toonitab süsinikdioksiidi lekke ohtu ning selle mõju regionaalarengule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning on seetõttu veendunud, et tuleb luua tasakaal meie kliimaalaste eesmärkide rakendamise ja Euroopa piirkondade energiajulgeoleku vahel, mis on vajalik jätkusuutlikuks ja konkurentsivõimeliseks majanduskasvuks;

46. rõhutab struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kasutamise olulist eelist ELi kindla ja tugeva energiavõrgu väljatöötamiseks vajalike teabe- ja sidevõrkude rakendamiseks;

Konkurentsivõime, töökohad ja kütteostuvõimetuse vastu võitlemine

47. rõhutab, et investeeringute tegemisega energiainfrastruktuuri ning energiatõhusasse ehitusse ja transporti kaasneb otseselt uute töökohtade loomine;

48. nõuab kogu ELi hõlmavat parimate tavade vahetust, et oleks võimalik jälgida energia valdkonnas vastu võetud poliitika mõju kütteostuvõimetusele;

49. rõhutab vajadust tegeleda ELi energiaturu killustatuse probleemiga, eemaldades takistused ja kitsaskohad asjaomastes õigusraamistikes ning projektide arendamise ja elluviimise jaoks avaliku ja erasektori rahastamisvahenditele juurdepääsu süsteemis;

o
o o

50. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Regioonide Komiteele.

Stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtu teostatavus

240k

34k

		Resolutsioon
		Lisa

Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2013. aasta resolutsioon stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtu teostatavuse kohta (2012/2028(INI))

P7_TA(2013)0018

A7-0402/2012

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse liidu tugevdatud majanduse juhtimise raamistikku, sealhulgas majanduse juhtimist käsitleva kuue seadusandliku ettepaneku paketti, Euroopa Parlamendi otsustatud kahe seadusandliku ettepaneku paketi ettepanekuid ja ühenduse tasandile toodud fiskaalkokkulepet vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 16,

– võttes arvesse kaht aruannet „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas”, mille Euroopa Ülemkogu eesistuja esitas vastavalt 26. juunil 2012. aastal(1) ja 12. oktoobril 2012. aastal(2),

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28.–29. juuni 2012. aasta järeldusi, mis käsitlevad võimaluste otsimist euroala majandus- ja finantsstruktuuri parandamiseks(3),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 125,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 18. novembri 2008. aasta resolutsiooni „EMU@10 – majandus- ja rahaliidu esimesed kümme aastat ja tulevik”(4),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011. aasta resolutsiooni finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi kohta: soovitused vajalike meetmete ja algatuste kohta(5),

– võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta rohelist raamatut stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtu teostatavuse kohta (COM(2011)0818),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2012. aasta resolutsiooni stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtu teostatavuse kohta(6),

– võttes arvesse käesolevale resolutsioonile lisatud edenemiskava,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0402/2012),

A. arvestades, et parlament palus komisjonil esitada eurovõlakirjade kasutuselevõtu võimalikkuse kohta aruande, mis oli parlamendi ja nõukogu vahelise majanduse juhtimise alase kokkuleppe (kuue seadusandliku ettepaneku pakett) lahutamatu osa;

B. arvestades, et rohelise raamatuga algatati ulatuslik avalik arutelu stabiilsusvõlakirjade üle; arvestades, et rohelises raamatus hinnatakse, kuivõrd teostatav on riigivõlakirjade ühine emiteerimine euroalasse kuuluvate liikmesriikide poolt ja analüüsitakse selle eeltingimusi;

C. arvestades, et (jätmata seejuures arvesse võtmata laiemat liidu plaani) euroala on ainulaadses olukorras, kuna osalevates liikmesriikides on käibel ühisraha, aga neil puudub ühine eelarvepoliitika ja ühine võlakirjaturg; arvestades, et seetõttu on põhjust väljendada heameelt Euroopa Ülemkogu eesistuja kahes aruandes „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas” esitatud ettepanekute projektide üle, mis on hea lähtepunkt usaldusväärse ja tõelise majandus- ja rahaliidu (EMU) suunas liikumiseks;

D. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 125 kohaselt on liikmesriikidel keelatud võtta enda kanda teiste liikmesriikide kohustusi;

E. arvestades, et Euroopa Keskpanga (EKP) rahapoliitika ei ole lahendus liikmesriikide fiskaal- ja struktuursetele probleemidele ning panga mittestandardsete meetmete mõjusus on piiratud;

F. arvestades, et ükski liitriik (kaasa arvatud Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa) ei emiteeri rohelise raamatu 1. ja 2. võimaluses ette nähtud eurovõlakirjade sarnaseid võlakirju ja see tähendab, et eurovõlakirjad on täiesti uus kontseptsioon, mida ei saa võrrelda järeleproovitud ja usaldusväärsete USA või Saksa riigivõlakirjadega;

G. arvestades, et liikmesriikidel on raske leida mõistlike intressimääradega rahastamisvõimalusi, kuna turul puudub usaldus riigivõlast ja Euroopa pankade olukorrast tulenevalt ning seoses kahtlustega Euroopa liidrite suutlikkuse suhtes astuda otsustavaid samme ühisraha kaitseks ja täielikuks kasutuselevõtuks;

H. arvestades, et kriis on näidanud mitte ainult euroala liikmesriikide vastastikust sõltuvust, vaid ka vajadust tugevama fiskaalliidu järele, mis hõlmab mõjusaid mehhanisme liikmesriikide jätkusuutmatute eelarveliste arengute, makromajandusliku tasakaalustamatuse, võlatasemete ning eelarvetasakaalu ülempiiride korrigeerimiseks;

I. arvestades, et enamiku euroala liikmesriikide ülemäärase võlakoormuse ja eelarvepuudujäägi mis tahes jätkusuutliku lahenduse eeltingimuseks on tõsiseltvõetav pühendumine majanduskasvu soodustavatele konsolideerimismeetmetele;

J. arvestades, et ühise vastutuse võtmine euroala riigivõla eest ei saa iseenesest lahendada euroala konkurentsivõime kadumise probleemi,

K. arvestades, et võlakohustuste ühine emiteerimine solidaarvastutusel ning suurem fiskaalne integratsioon ning eelarvedistsipliin ja -kontroll on ühe ja sama medali kaks poolt;

1. võtab teadmiseks märkimisväärsed kriisi leevendamise ja lahendamise püüdlused ja toonitab uut tugevdatud majandus- ja rahaliidu juhtimise raamistikku, päästefondide osas saavutatud hiljutisi kokkuleppeid ja EKP otsuseid; usub siiski, et euroala solidaarsust ja vastutustundlikkust ühendava tasakaalustatud lähenemise saavutamiseks on vaja alalist lahendust puudutavat kokkulepet; tuletab meelde, et võlakriisist väljumiseks on abi saanud ka kolm euroalasse mittekuuluvat liikmesriiki;

2. tunneb endiselt suurt mures euroalas jätkuva kriisi pärast ja ohu üle, mida see kujutab miljonite vaesuses elavate ja töötute inimeste heaolule kogu ELis; juhib tähelepanu asjaolule, et struktuurireformide tegemiseks ja euroala fiskaalvõimekuse väljaarendamiseks selliselt, et see kergendaks kohanemist riigipõhiste šokkidega või lihtsustaks struktuurireformide tegemist, tuleb majandus- ja rahaliidu terviklikkuse hoidmiseks leida alternatiivseid turule juurdepääsu säilitamise või liikmesriikide laenukulude vähendamise võimalusi, kasutamata alati päästemehhanisme, nagu ESM ja EFSF;

3. avaldab heameelt Euroopa Ülemkogu 30. juuni 2012. aasta otsuse üle uurida võimalusi, kuidas parandada euroala majandus- ja finantsstruktuuri, vältides moraalset ohtu ning saavutades riikide rahanduse usaldusväärsuse ja jätkusuutlikkuse; on seisukohal, et pikaajaline visioon tugevama liidu loomiseks peab olema rajatud suuremale demokraatlikule legitiimsusele, mille aluseks on ühenduse meetod ning millega kaasneb tähtajaline edenemiskava;

4. märgib, et Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (EFSM), Euroopa Finantsstabiilsuse Fond EFSF ja Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) on seni ELi loodud nn tulemüüridest tähtsaimad; on teadlik sellest, et ESMi rolli maksevõime ja eraldatud vahendite küsimustes ei tohiks jätta tulevikus tähelepanuta; väljendab heameelt ELi nõukogu 18.–19. oktoobril 2012. aastal võetud kohustuse üle, et kui on loodud tõhus ühtne järelevalvemehhanism, mis hõlmab EKPd, võiks ESMil olla võimalus pankasid pärast tavapärase otsuse tegemist otseselt rekapitaliseerida;

5. rõhutab, et usutav eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide strateegia kõigis liikmesriikides on eelarvepoliitika usaldusväärsuse taastamiseks vajalik ning esmatähtis maksete jätkusuutliku tasakaalu ning riikide rahanduse usaldusväärsuse ja jätkusuutlikkuse saavutamiseks; riikide rahanduse usaldusväärsus on vajalik võlakirjade ühise emiteerimise süsteemi sisseseadmiseks ja toimimiseks;

6. tunneb heameelt rohelise raamatu üle, millega täideti Euroopa Parlamendi kauaaegne nõudmine; on arvamusel, et stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtt oleks sama tähtis ettevõtmine kui ühisraha kasutuselevõtt;

7. kiidab heaks liikmesriikide eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide osas tehtavad pingutused ning tunnustab Euroopa kodanikelt nõutavaid raskeid ja vaevanõudvaid pingutusi; nõuab, et liikmesriigid järgiksid makromajanduslikku olukorda nõuetekohaselt arvestades jätkuvalt eelarve konsolideerimise osas võetud kohustusi ja sõlmitud kokkuleppeid ning teeksid suuremaid pingutusi ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks;

8. tunneb siiski sügavat muret selle üle, et vaatamata reformimise ja konsolideerimise osas tehtud liikmesriikide pingutustele, ei tunnusta investorid ja finantsturgudel osalejad piisavalt seniseid pingutusi ja avaldavad poliitikale jätkuvalt spekulatiivset survet, mis kajastub suurenevates intressivahedes ja suures volatiilsuses;

9. leiab, et kiiresti on vaja võtta meetmeid eesmärgiga kinnitada pikaajalisem euroala strateegia, mis tagaks riikide rahanduse usaldusväärsuse, jätkusuutliku majanduskasvu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kõrge tööhõive ning hoiaks ära moraalse ohu ning toetaks lähenemist fiskaalliidu suunas liikudes; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Ülemkogu eesistuja, komisjoni presidendi, eurorühma esimehe ja Euroopa Keskpanga presidendi esitatud aruandega on algatatud arutelu üldise, ambitsioonika ja usaldusväärse strateegia üle;

10. tunnistab ohumärkide ilmnemist riigi haldusüksuste võlakohustuste turul ja nende seost vastavate liikmesriikide stressiolukorraga;

11. kutsub liikmesriike, mille haldusüksustel on suur võlakoormus, üles seadma sisse mehhanismid ühiste stabiilsusvõlakirjade emiteerimiseks, mis vähendavad riigi haldusüksuste võlaga seotud stressi eelarvedistsipliini järgimise tingimusel vastava liikmesriigi stressiolukorraga samaväärsele tasemele;

12. tunneb heameelt selle üle, et euro on tõusnud reservvaluutana maailmas teisele kohale; juhib tähelepanu sellele, et euroala pikaajaline strateegiline huvi on kasutada ära kõiki võimalikke ühisraha eeliseid, näiteks võimalust luua ühine likviidne ja mitmekesine võlakirjaturg ja tugevdada eurot ülemaailmse reservvaluutana; on seisukohal, et see eeldab integreeritud Euroopa rahandus-, majandus- ja eelarveraamistiku;

13. märgib, et integreeritud eelarveraamistik on väga tähtis usaldusväärse eelarvepoliitika tagamiseks, mis hõlmab koordineerimist, ühist otsustusprotsessi, paremat jõustamist ja vastavaid samme ühiseks võlakirjade emiteerimiseks, kusjuures praegu ei pruugi mõned kavandatavad kavad riigivõla üle ühise vastutuse võtmiseks olla vastavuses mõne liikmesriigi põhiseaduse sätetega;

14. toonitab, et praegune olukord on lühemas plaanis suurendanud huvi kvaliteedi vastu (nõudlus kõige turvalisemate varade järele, isegi väga madala tulususe korral), mille tulemuseks on pankade ja muude finantseerimisasutuste rahastamisraskused;

15. väljendab muret selle üle, et pankade käes on suures koguses oma riigi valitsuse võlakirju, mis põhjustab soovimatut tagasimõju, kui survest riigivõlale saab surve pankadele; tuletab meelde, et varade ja kohustuste hajutamine on stabiilsuse tagamise vahend ja üks siseturust tulenevatest eelistest, mis on jäänud tähelepanuta;

16. rõhutab, et kõik praegused ja tulevased instrumendid või asutused, mis kuuluvad kitsas või üldises tähenduses liidu majanduse juhtimise raamistikku, tuleb demokraatlikult seadustada;

17. leiab, et väljavaade emiteerida ühised võlakirjad võib olla tugev märguanne finantsturgudele, mis aitab hoida majandus- ja rahaliidu terviklikkust, toetada majandusliku stabiilsuse taastumist ja vähendada ebakindlust, juhul kui tehakse edusamme ELi finants- ja eelarvealase integreerumise ning järelevalve osas; kordab oma seisukohta, et põhiküsimus on järjestuse määramine, mis hõlmab ühisraha kasutuselevõttu reguleerinud Maastrichti kriteeriumidega sarnanevat edenemiskava; palub täiendavalt selgitada komisjoni ettepanekut siduda võlakohustuste ühine emiteerimine tingimustega, näiteks stabiilsuse ja kasvu pakti järgimisega;

18. soovitab komisjonil määrata kindlaks väljumis- ja liitumiskriteeriumid, mis põhinevad rangel eelarve konsolideerimisel ja eelarvedistsipliinil, võttes ühtlasi arvesse praegust kriisi ja paljudes euroala riikides jätkuvat eelarve kohandamist;

19. võtab teadmiseks euroalal alates 1999. aastast aset leidnud positiivsed ja negatiivsed arengud ning rõhutab, et riigi võlakohustuste intressimäärade lähenemine lõi stiimulid jätkusuutmatu võlakoormuse võtmiseks; märgib, et avalikes ja poliitilistes aruteludes on esitatud eri ettepanekuid võlakirjade osalise ühise emiteerimise võimaluste kohta, nagu teatavate lühiajaliste rahastamisvahendite piiratud ja tingimuslik koondamine (euroala võlakirjad) või järk-järguline üleandmine võlalunastamisfondile;

20. toonitab, et võlakirjade ühise emiteerimise suunas tehtava iga sammu puhul tuleks võtta täiel määral arvesse ühtse turu perspektiivi, tagades selle, et osalevate ja mitteosalevate liikmesriikide vahel ei tekiks mingeid ebavajalikke tõkkeid ega tasakaalustamatust;

21. tuletab meelde, et isegi võlakirjade ühise emiteerimise skeemi puhul kohustub iga liikmesriik maksma oma võla tagasi selle kogumahus; tuletab meelde, et võlakirjade ühine emiteerimine ei ole tagatis selle vastu, et liikmesriigid ei täida laenu tagasimaksmise kohustust;

22. on seisukohal, et kaaluda tuleks vaid selliste võlakirjade ühist emiteerimist, millega tagatakse nende valdajatele range esimese nõudeõiguse järk, et kaitsta ELi maksumaksjat;

23. tunnistab, et puudulik konkurentsivõime ja struktuurireformide tegemata jätmine kujutavad endast otsustavat reaalmajanduslikku tegurit riigi majandusliku olukorra pideval halvenemisel;

24. märgib, et enamik ettepanekuid eurovõlakirjade kohta sisaldavad viise, kuidas vähendada nende liikmesriikide ligipääsu eurovõlakirjadele, kelle eelarve olukord on väljunud kontrolli alt; nõuab seepärast, et säilitataks mehhanismid, mis saavad aidata neid liikmesriike, kel on raskusi likviidsuskriisi (mitte maksevõime kriisist) tõttu ja kes ei saa osaleda võlakirjade ühises emiteerimises; usub, et ESM tuleks sel eesmärgil alles jätta; on seisukohal, et ESMi suhtes tuleks kohaldada ühenduse meetodit;

25. palub komisjonil selgitada täpsemalt liikmesriikide vahel laenude jaotamise kriteeriumit, kuna rohelises raamatus märgitakse ainult, et see toimub vastavalt nende vajadustele; on seisukohal, et keskseks jaotuskriteeriumiks peaks olema suutlikkus võlga teenindada;

26. juhib tähelepanu sellele, et komisjoni rohelises raamatus märgitakse, et kvaliteetvõlakirjade puhul võib ülempiir 60% SKPst olla süsteemi stabiilsuse tagamiseks liiga kõrge, ja palub selle piiri kohta täiendavat selgitust;

27. on seisukohal, et kindlasti tuleb koostada edenemiskava, et lühiajalises plaanis väljuda praegusest kriisist ja pikas plaanis liikuda fiskaalliidu suunas majandus- ja rahaliidu väljakujundamise, tugevdamise ja süvendamise kaudu;

28. palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti parlamendile ja nõukogule aruande, milles uuritakse võimalusi ja esitatakse vajaduse korral ettepanekuid riigivõlainstrumentide ühise emiteerimise edenemiskava kohta, arvestades finants-, eelarve- ja õiguslike aspektidega; on seisukohal, et sellega seoses ja paralleelselt Van Rompuy 12. oktoobri 2012. aasta vahearuandega peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu sellise võlalunastamisfondi moodustamise teostatavusele, milles ühendatakse võlainstrumentide ajutine ühine emiteerimine ja eelarve kohandamise ranged eeskirjad nendes riikides, kelle võlg ületab 60% SKPst, kusjuures fondis osalevad riigid kohustuksid tegema tagasimakseid, mis võimaldaks kõigil osalevatel riikidel vähendada ülemäärast võlga 25-aastase kontrollperioodi jooksul, mis on pikem aeg kui uuendatud stabiilsus- ja kasvupaktis määratud aeg, aga ka see eeldab tegelikult piisavat majanduskasvu ja väga ranget finantsdistsipliini;

29. kutsub liikmesriike üles kaaluma ühiste lühiajaliste võlakohustuste emiteerimist euroala võlakirjade kujul, nagu märgiti Van Rompuy 12. oktoobri 2012. aasta aruandes, et kaitsta põhijoontes jätkusuutliku fiskaalpoliitikaga liikmesriike mittelikviidsuse, võla- ja pangakriisi ülekanduva mõju ning paanikast põhjustatud negatiivse välismõju eest, mis tekitab tohutuid turumoonutusi ja subsideerib kaudselt liikmesriike, kelle võlakirjade intressimäärad on ebanormaalselt madalad;

30. nõuab, et liikmesriigid uuriksid Euroopa turvaliste võlakirjade süsteemi kasutuselevõtu teostatavust või muid võlakirjade korvi kontseptsioonile tuginevaid ettepanekuid;

31. on arvamusel, et euroala võlakirjad, mis võiksid olla ajaliselt ja koguseliselt piiratud, annaksid vajaliku aja ja stabiilsuse muude meetmete, nagu stabiilsuse ja kasvu pakti ning kahe seadusandliku ettepaneku paketi sobilikkuse tõestamiseks ning täiendavate pikemaajaliste meetmete võtmiseks euroala edasiseks integreerimiseks;

32. kutsub komisjoni üles selgitama võlakirjade ühise emiteerimise õiguslikke piiranguid, eelkõige ELi toimimise lepingu artiklit 125 ja selle mõju kolmele võimalikule emiteerimise viisile, milleks on ühisvastutus, eraldi vastutus ja solidaarvastutus; nõuab, et komisjon analüüsiks ELi toimimise lepingu artikli 352 lõike 1 võimalikku kasutamist või muud õiguslikku alust võlakohustuste osalise ühise emiteerimise lahenduse rakendamise jaoks, milleks ei ole vaja muuta aluslepingut, sealhulgas ELi lepingu artiklite 121 ja 136 alusel seire- ja teavitamisraamistikku, mille eesmärk on jälgida kord kvartalis euroala liikmesriikide ja euroala kui terviku edusamme tugevdatud ja tõelise majandus- ja rahaliidu suunas liikumisel, ning mille eesmärk on samuti koordineerida nende riigivõlakirjade emiteerimist, mis ei kuulu ühessegi ühise vastutuse raamistikku;

33. pooldab eurorühma 29. juuni 2012. aasta tippkohtumisel tehtud otsuse põhimõtteid tagada euro stabiilsus „eelkõige kasutades olemasolevaid EFSFi/ESMi vahendeid paindlikul ja tõhusal viisil, et stabiliseerida turge nende liikmesriikide jaoks, kes peavad kinni oma riigipõhistest soovitustest ja muudest kohustustest, sealhulgas oma vastavatest ajakavadest Euroopa poolaasta, stabiilsuse ja kasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames”; võtab teadmiseks, et tingimused sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis ja et EKP toimib „EFSFi/ESMi esindajana turutehingute tõhusal ja tulemuslikul läbiviimisel”;

34. usub, et sellega paralleelselt on kiiresti vaja rekapitaliseerida Euroopa pangandussektor ja kujundada välja ELi finantsteenuste ühtne turg; väljendab heameelt komisjoni ettepanekute üle luua Euroopa ühtne pangandusasutuste järelevalvemehhanism ja Euroopa ühtne maksevõime taastamise ja kriisilahendusskeem, ideaalis koos ühtse järelevalvemehhanismi jõustumisega; teeb ühtlasi ettepaneku, et ESM võiks edaspidi pärast ühtse järelevalvemehhanismi töölehakkamist rahastada raskustes panku otse; toonitab, et ühtne järelevalvemehhanism peab olema oma Euroopa järelevalve valdkonnas tehtud toimingute ja otsuste osas aruandekohuslane Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees ning peaks andma aru Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile;

35. kinnitab kriisilahendusvahendite kasutamise vajadust ja tunnistab, et finantssektori ebapiisav reguleerimine on mitme euroala riigi raske eelarveolukorra kujunemisel oluline tegur;

36. leiab, et sarnaselt EFSFi võlakirjadega kaasneb eraldi vastutusega võlakohustuste ühise emiteerimisega oht, et need instrumendid ei ole investorite jaoks piisavalt atraktiivsed, kui mõne skeemis osaleva liikmesriigi rahandus ei ole ikka veel jätkusuutlik;

37. märgib, et võib osutuda vajalikuks valida kolme stsenaariumi vahel: esiteks, ühtne intressimäär kõigile osalevatele liikmesriikidele, mille tagajärjel toimub jõukuse ülekandmine riikide vahel; teiseks, erinev intressimäär; kolmandaks, ühtne intressimäär, mis on seotud komisjoni algatatud kompensatsiooniskeemiga, mille puhul madalama reitinguga liikmesriigid maksavad kompensatsiooni parema reitinguga riikidele;

38. palub komisjonil selgitada lähemalt oma valikut luua eri reitingutega liikmesriikide vaheline intressimäärade eristamise süsteem ning eelkõige selgitada, kuidas ja kes need reitingud määrab, kui ühiste võlakirjade kasutuselevõtuga neutraliseeritakse turumehhanismid;

39. jagab komisjoni rohelises raamatus esitatud arvamust, et eurovõlakirjade süsteemi stabiilsus ei tohi tugineda üksnes väikesele arvule jätkusuutliku rahandusega liikmesriikidele ning et selline süsteem eeldab moraalse ohu ärahoidmiseks tugevdatud fiskaalliitu, tugevamat eelarvedistsipliini ja -kontrolli;

40. on arvamusel, et kui võla eest ühise vastutamise süsteemi peetakse võimalikuks ja see on hästi põimitud stabiilsusele keskenduvasse raamistikku, tuleks tõelise majandus- ja rahaliidu edenemiskavas ette näha aluslepingu muutmine, mille tulemuseks võib olla võlakirjade emiteerimine solidaarvastutusel;

41. usub, et riikliku emiteerimise osalise asendamise süsteem (näiteks kvaliteetvõlakirjad / madalama kvaliteediga võlakirjad) võiks vähendada ühelt poolt nende liikmesriikide laenukulusid, kelle rahandus on usaldusväärne ja jätkusuutlik, ning teiselt poolt annaks stiimulid ülemäärase võlakoormusega riikidele oma võlga vähendada, kuna madalama kvaliteediga võlakirjadega seotud risk oleks suurem ja intressimäärad tõuseksid;

42. palub komisjonil vajaduse korral koostöös EKP ja Euroopa Pangandusjärelevalvega (EA) ning konsulteerides nõukogu ja Euroopa Parlamendiga hinnata hoolikalt kõikide skeemidega seotud üksikasju, nagu tagatised, tranšee- ja koondamisstruktuurid, potentsiaalne tagatisvara, eeskirjadepõhise ja turupõhise eelarvedistsipliini vaheline tasakaal, täiendavad kaitsemeetmed (eelkõige mis tahes skeemis osalemisel), restruktureerimine, emiteerimine, seos olemasolevate stabiilsusmehhanismidega, investorite baas, regulatiivsed nõuded (nt kapitali adekvaatsus), võla järkjärguline katmine ja tähtajad; nõuab, et komisjon võtaks arutlusele seaduspärase ja nõuetekohase majanduse juhtimise ja vastutuse küsimuse;

43. toonitab, et pärast lühiajaliste kriisist väljumise meetmete rakendamist ja ühena esimestest siduva edenemiskava sammudest tuleb kõik jätkumeetmed võtta seadusandliku tavamenetluse alusel, kusjuures otsustamise tasandil peab olema täielik demokraatlik vastutus; juhib komisjoni tähelepanu sellele, et komisjon võib ettepanekute koostamisel luua Euroopa Parlamendi liikmetest ja liikmesriikide ning EKP esindajatest koosneva ajutise organi; tuletab meelde, et Euroopa Parlament kasutab täielikult ära oma õigusi ning algatusõigust, kaasa arvatud õigust algatada aluslepingu muutmine; on seisukohal, et see organ peaks samuti uurima võimalust emiteerida tõelisi föderaalvõlakirju koos tugevdatud ELi eelarvega;

44. toonitab, et komisjon peaks uurima resolutsiooni lisas esitatud kõigi võimaluste (nii 1. kui ka 2. etapp) teostatavust, kuna võimalused ei ole tingimata alternatiivid, aga võivad olla teatud olukorras kumulatiivsed;

45. on teadlik, et pidevalt tehakse uusi ettepanekuid ühise vastutamise kohta võlakohustuste eest, eriti akadeemilistes ringkondades; märgib, et need ettepanekud erinevad üksteisest märkimisväärselt;

46. jagab komisjoni muret arvestuse pidamise küsimuste üle seoses stabiilsusvõlakirjade käsitlemisega siseriikliku õiguse alusel; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks igakülgselt stabiilsusvõlakirjade erinevate tagatisstruktuuride mõju liikmesriikide riigivõla suhtele SKPsse;

47. võtab teadmiseks moraalse ohu probleemi, millele komisjon rohelises raamatus viitab, kuid peab siiski vajalikuks moraalse ohu probleemi põhjalikku analüüsi, et teha sellest õiged järeldused ja võimaluse korral leida sobivad lahendused;

48. on seisukohal, et moraalse ohu probleemi saab ületada sellega, kui määratakse selgelt kindlaks tagatised ja eelarvedistsipliini stimuleerimismehhanismid;

49. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Keskpangale.

LISA

Edenemiskava

Järgnevalt on esitatud võimalik kava, mille etapid ei ole tingimata üksteisele järgnevad, kumulatiivsed või üksteist välistavad.

1. etapp – Kohesed meetmed kriisist väljumiseks

1. Euroopa ajutise võlalunastamisfondi loomine võla vähendamiseks jätkusuutlikule tasemele jõukohaste intressimääradega

Komisjon teeb ettepaneku luua viivitamatult Euroopa ajutine võlalunastamisfond kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
	–	Maastrichti kontrollväärtusest (60% SKPst) suuremad võlasummad kantakse ühekordselt ühisfondi, millele kohaldatakse solidaarvastutust viieaastase käivitamisperioodiga; võla ülekandmine peaks olema etapiviisiline ja algama Maastrichti kontrollväärtust (60% SKPst) ületavast võlast ainult 10% ülekandmisega; edasised ülekandmised peaksid toimuma järk-järgult;
	–	osaleda võivad vaid täiemahulise kohandamisprogrammita liikmesriigid; näha ette kohandamisprogrammi edukalt täitnud liikmesriikide järk-järguline liitumine; kohandamisprogrammiga liikmesriikide võimalust osaleda hinnatakse nõuetekohaselt;
	–	liikmesriikidel on kohustus lunastada ülekantud võlg iseseisvalt 25-aastase võrdlusperioodi jooksul;
	–	kohaldatakse rangeid tingimusi, mis võivad olla järgmised: i) tagatise andmine; ii) eelarve konsolideerimise kavade järgimine ja struktuurireformide elluviimine;
	–	rakendatakse tugevdatud majandus- ja rahaliidu raamistiku arvulisi eelarve-eeskirju, et piirata võlgu, mille suurus vaid osalevate liikmesriikide puhul on maksimaalselt 60% SKPst,
	–	tugevdatakse koordineeritust uut majanduse juhtimise raamistikku rakendades koos tugevdatud strateegiaga „Euroopa 2020” ja siduva struktuurireformikavaga, mille täitmist jälgib komisjon.
	–	liikmesriikidele võimaldatakse läbipaistev ja ettemääratud loobumise kord; süsteemis osalemist tuleks ergutada stiimulitega ja seega peaks loobumine olema kulukas; suutmatus täita kohustusi käivitamisperioodil peaks käivitamisperioodi viivitamata peatama ning suutmatuse eest mis tahes ajal kohustusi täita tuleks jätta riik ilma fondis hoiustatud tagatisvarast.

2. Euroala võlakirjade kasutuselevõtt liikmesriikide kaitsmiseks mittelikviidsuse eest

Komisjon teeb ettepaneku luua viivitamatult ühise lühiajalise võla emiteerimise süsteem kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
	–	luuakse asutus või kasutatakse juba olemasolevat üksust eurovõlakirjade emiteerimiseks euroala kõigi täiemahulise kohandamisprogrammita liikmesriikide osalemisel; nähakse ette kohandamisprogrammi edukalt täitnud liikmesriikide järkjärguline liitumine;
	–	stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eeskirju mittejärgivaid liikmesriike võib kohustada tasuma karistuse iseloomuga intressi;
	–	euroala võlakirjade (maksimaalselt 10% SKPst) maksimaalne tähtaeg on kuni üks aasta, mis võimaldab pidevat seiret ning lühikese tähtaja tõttu tagatiste sagedast uuendamist;
	–	euroala võlakirjad asendavad kõiki liikmesriikide emiteeritavaid lühiajalisi võlakohustusi ja liikmesriigid on sellest tulenevalt edaspidi vastutavad vaid pikema tähtajaga võlakohustuste emiteerimise eest, mida tuleks jälgida ja piirata lähtuvalt iga riigi vajadustest, eelarve olukorrast ja võlasuhtest;
	–	võetakse meetmeid nende riigivõlakirjade emiteerimise koordineerimiseks, mis ei kuulu ühtegi ühise vastutuse raamistikku;
	–	nähakse ette riikide parlamentide osalemine, nagu asjaomaste liikmesriikide põhiseaduslike normidega on ette nähtud.

Komisjon peaks võtma arvesse tõelist majandus- ja rahaliitu käsitlevas Van Rompuy lõplikus aruandes sisalduvaid järeldusi.

2. etapp – Ühiste võlakirjade osaline emiteerimine – Kvaliteetvõlakirjade kasutuselevõtmine: aastane jaotatud võlg ≤ 60% SKPst, mis emiteeritakse aluslepingut muutmata

Komisjon uurib võimalust esitada ettepanekud süsteemi loomiseks, milles käsitletakse võimalusi luua süsteem alla 60% SKPst jäävate ühiselt emiteeritavate võlakohustuste jagamiseks, mis on moraalse ohu ärahoidmiseks kaitstud riigi võlapiduriga või muude asjakohaste mehhanismidega vastavalt järgmistele põhimõtetele, ning edastab oma järeldused Euroopa Parlamendile:
	–	osaleda võivad vaid liikmesriigid, kes järgivad stabiilsuse ja kasvu pakti ja ühenduse tasandi fiskaalkokkulepet vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 16 ning kellel ei ole täiemahulist kohandamisprogrammi;
	–	solidaarvastutusel emiteeritava võla suurus tuleb hoida rangelt alla 60% SKPst, keelates osalevatel liikmesriikidel emiteerida esimese nõudeõiguse järguga võlga väljaspool ühise emiteerimise süsteemi;
	–	lõpliku otsuse kvaliteetvõlakirjade ja vastavate tagatise jagamise kohta peavad tegema kõigi osalevate riikide parlamendid;
	–	osalevatelt liikmesriikidelt nõutakse tagatise esitamist;
	–	kavandatakse jaotusmehhanism, võttes arvesse fiskaaldistsipliinist kinnipidamist, majandustsüklit, varasemaid intressivahesid, mida kaalutakse laenuvõtmise vajadusega.

3. etapp – Riigivõla täiemahuline ühine emiteerimine, millega kaasneb aluslepingu muutmine

Komisjoni töö põhjal ning pärast kõigi võimalike muudatuste tegemist ELi õigusraamistikus ja vajaduse korral aluslepingu muutmist ning vajaduse korral liikmesriikide põhiseaduste muutmise arvestamist esitab komisjon ettepanekud luua süsteem võlakirjade ühiseks emiteerimiseks järgmiste põhimõtete kohaselt:
	–	osaleda võivad vaid liikmesriigid, kes järgivad 2. etapis kehtestatud tingimusi;
	–	võlakirjade emiteerimiseks luuakse Euroopa võlaagentuur;
	–	luuakse asjakohased ja demokraatlikult õiguspärased asutused, mis juhiksid muu hulgas riikide eelarvepoliitika järelevalvet ja kooskõlastamist ning konkurentsivõime tegevuskava ning esindaksid euroala rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides.

4. etapp – Euroopa tõeliste võlakohustuste ühine emiteerimine koos tugevdatud ELi eelarvega, millega kaasneb aluslepingu muutmine

Pärast ELi õigusraamistiku kõigi võimalike muudatuste ning vajadusel euroala õigusraamistiku muudatuste ettevalmistamist esitab komisjon ettepanekud võlakirjade võimalikuks emiteerimiseks, et rahastada ELi investeeringuid ELi avalikesse hüvedesse (nt infrastruktuuri, teadusuuringutesse ja arendustegevusse jne), kergendada kohanemist riigipõhiste šokkidega, võimaldades šokkide leevendamist teatud ulatuses kesktasandil, kergendada struktuurireforme, millega parandatakse konkurentsivõimet ja kasvupotentsiaali seoses integreeritud majanduspoliitika raamistikuga.

(1)	http://ec.europa.eu/economy_finance/focuson/crisis/documents/131201_en.pdf
(2)	http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/132809.pdf.
(3)	http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/131359.pdf
(4)	ELT C 16 E, 22.1.2010, lk 8.
(5)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0331.
(6)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0046.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika