Välispiiride ja viisade rahastamisvahend (otsus alustada institutsioonidevahelisi läbirääkimisi)
657k
70k
Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2013. aasta otsus institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamise ja mandaadi kohta seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend (COM(2011)0750 – C7-0441/2011 – 2011/0365(COD) – 2013/2503(RSP))
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ettepanekut,
– võttes arvesse kodukorra artikli 70 lõiget 2 ja artiklit 70a,
otsustab alustada institutsioonidevahelisi läbirääkimisi järgmise mandaadi alusel:
MANDAAT
Seadusandliku resolutsiooni projekt
Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Seadusandliku resolutsiooni projekt Punkt 1 a (uus)
1 a. juhib tähelepanu asjaolule, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on vaid seadusandjale antud soovitus ning seda ei saa kindlaks määrata enne, kui jõutakse kokkuleppele määruses, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020;
Muudatusettepanek 2 Seadusandliku resolutsiooni projekt Punkt 1 b (uus)
1 b. osutab oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonile tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel1; kordab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus on vaja piisavalt lisavahendeid, et liit saaks täita oma olemasolevad poliitilised prioriteedid ja Lissaboni lepingus sätestatud uued ülesanded ning reageerida ootamatutele sündmustele; märgib, et isegi kui järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ressursside kasv oleks vähemalt 5 % 2013. aastaga võrreldes, aitaks see vaid piiratud määral kaasa liidu kokkulepitud eesmärkide ja kohustuste ning liidu solidaarsuspõhimõtte elluviimisele; palub nõukogul, juhul kui nõukogu ei jaga seda seisukohta, selgelt välja tuua, millised poliitilised prioriteedid või projektid võiks täielikult kõrvale jätta, hoolimata nende tõendatud Euroopa lisaväärtusest;
Muudatusettepanek 3 Seadusandliku resolutsiooni projekt Punkt 1 c (uus)
1 c. rõhutab, et pidades silmas liidu poolt juba kindlaksmääratud ülesandeid, peab komisjon asjaomaseid poliitilisi prioriteete oma ettepanekus ettenägelikul ja nõuetekohasel viisil kajastama;
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
(1) Euroopa Liidu eesmärk tagada kõrge turvalisuse tase vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõige 3) tuleks saavutada muu hulgas ühismeetmete kaudu, mida võetakse seoses sisepiiride ületamise, piirikontrolliga välispiiril ja ühise viisapoliitikaga ning mis moodustavad osa mitmekihilisest süsteemist, mille eesmärk on lihtsustada seaduslikku reisimist ja tõkestada ebaseaduslikku rännet.
(1) Euroopa Liidu eesmärk tagada kõrge turvalisuse tase vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõige 3) tuleks saavutada muu hulgas ühismeetmete kaudu, mida võetakse seoses sisepiiride ületamise, piirikontrolliga välispiiril ja ühise viisapoliitikaga ning mis moodustavad osa lähenemissüsteemist, mis võimaldaks andmete vahetamist, täielikku teadlikkust olukorrast ning mille eesmärk on lihtsustada seaduslikku reisimist liidus ja rahvusvahelist suhtlemist kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks ja arendamiseks, ja tõkestada ebaseaduslikku rännet. Selle eesmärgi täitmisel on vaja tagada põhiõigustest kinnipidamine vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõikele 1, inimväärikuse austamine vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätetele ning ühise varjupaiga-, sisserände- ja välispiiril teostatava kontrolli poliitika väljatöötamise osas tagada kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõikele 2, nende varjupaigaõiguse ja rahvusvahelise kaitse põhimõtte austamine, sisserändajate mittetagasisaatmise ja merepääste põhimõtte järgimine ning kinnipidamine Euroopa Liidu ja liikmesriikide rahvusvahelistest kohustustest, mis tulenevad rahvusvahelistest õigusaktidest, millega nad on ühinenud, näiteks 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonist, mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus)
(1 a)Liit vajab sidusamat lähenemist rände haldamise ja sisejulgeoleku sisemiste ja väliste aspektidega tegelemisel ning peaks looma korrelatsiooni ebaseadusliku sisserändega võitlemise ning välispiiri kaitse parandamise vahel, parema koostöö ning dialoogi kolmandate riikidega ebaseadusliku sisserändega tegelemisel ja seadusliku rände soodustamisel.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 b (uus)
(1 b)On vaja töötada välja integreeritud lähenemisviis rände ja varjupaiga taotlemise survest põhjustatud probleemidele ning Euroopa Liidu välispiiri haldamise vajadustele, ning näha hädaolukordadeks ette eelarve ja piisavad vahendid, et lahendada need probleemid inimõiguste austamise ja kõikide liikmesriikide solidaarsuse vaimus, unustamata sealjuures siseriiklikke kohustusi ja tagades selge tööjaotuse.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 c (uus)
(1 c)Euroopa Parlament rõhutas oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis1 ka parema sünergia arendamise vajadust erinevate fondide ja programmide vahel ning osutas asjaolule, et fondide haldamise lihtsustamine ja ristrahastamise lubamine võimaldab eraldada ühistele eesmärkidele rohkem vahendeid, tervitas komisjoni kavatsust vähendada sisepoliitika eelarveliste vahendite koguarvu kahesambalisse struktuuri ja võimaluse korral ühise juhtimise alla ning väljendas oma veendumust, et see lähenemisviis peaks andma märkimisväärse panuse praeguste fondide ja programmide suurendatud lihtsustamisele, otstarbekamaks muutmisele, konsolideerimisele ja läbipaistvamaks muutmisele. Euroopa Parlament rõhutas siiski vajadust tagada, et sisepoliitika eri eesmärgid ei läheks segamini.
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioon tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel, punkt 109.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus)
(2 a)Vastavalt Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegiale tuleks vabaduse, turvalisuse ja õigluse eesmärkide poole püüelda samaaegselt, ning selleks, et saavutada vabadus ja õiglus, tuleks alati kooskõlas aluslepingute ja õigusriigi põhimõtete ning liidu põhiõiguste ja -kohustustega püüda saavutada ka turvalisust.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
(3) Sisejulgeoleku strateegia elluviimisel tuleks juhinduda peamiselt sellistest põhimõtetest nagu liikmesriikidevaheline solidaarsus, selgus ülesannete jaotamisel, põhiõigustest ja õigusriigi põhimõttest kinnipidamine, jõuline keskendumine ülemaailmsele vaatenurgale ja lahutamatu seotus välisjulgeolekuga.
(3) Sisejulgeoleku strateegia elluviimisel tuleks juhinduda peamiselt sellistest põhimõtetest nagu liikmesriikidevaheline solidaarsus, selgus ülesannete jaotamisel, põhivabadustest, inimõigustest ja õigusriigi põhimõttest kinnipidamine, jõuline keskendumine ülemaailmsele vaatenurgale ja täielik vastavus Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud liidu välispoliitika eesmärkidele.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus)
(3 a)Sisejulgeoleku fond peaks eriti arvesse võtma liikmesriike, keda nende geograafilise asukoha tõttu ähvardab ebaproportsionaalselt suur rändevoogudest tingitud koormus.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus)
(6 a)Käesoleva määruse ja määruse (EL) nr XXX/2012 (millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend) jaoks ettenähtud koguvahendid peaksid moodustama terveks fondi kehtivusajaks rahastamispaketi, mis kujutaks endast peamist juhist eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe xxx/201z punktiga 17.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on kajastada ettepaneku võtta vastu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend (COM(2011)0753), põhjendust 8.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
(8) Sisejulgeolekufond peaks väljendama oma solidaarsust rahalise toetuse kaudu, mida antakse Schengeni välispiire käsitlevaid sätteid täies ulatuses kohaldavatele liikmesriikidele ning ka neile riikidele, kes teevad ettevalmistusi nende täielikuks kohaldamiseks.
(8) Sisejulgeolekufond peaks väljendama oma solidaarsust rahalise toetuse kaudu, mida antakse Schengeni välispiire käsitlevaid sätteid täies ulatuses kohaldavatele liikmesriikidele ning ka neile riikidele, kes teevad ettevalmistusi nende täielikuks kohaldamiseks ja kes austavad rahvusvahelist õigust, pakkudes hädalistele abi ja kaitset.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
(11) Liikmesriigid, kes piire ja viisasid reguleeriva Schengeni acquis’ sätteid järgides välispiiridel ja konsulaaresindustes oma ülesandeid täidavad, tegutsevad kõikide Schengeni ala liikmesriikide huvides ja nende nimel ning osutavad seega liidule avalik-õiguslikku teenust. Solidaarsuse väljendamiseks tuleks käesolevast rahastamisvahendist anda toetust piirikontrolli- ja viisapoliitikaga seotud tegevuskulude katmiseks ning võimaldada liikmesriikidel süstemaatiliselt säilitada selle kõikide jaoks mõeldud teenuse osutamiseks vajalik suutlikkus. Selline abi seisneb käesoleva rahastamisvahendi eesmärkidele vastavate kulude täielikus hüvitamises ning on riiklike programmide lahutamatu osa.
(11) Liikmesriigid, kes piire ja viisasid reguleeriva Schengeni acquis’ sätteid järgides välispiiridel ja konsulaaresindustes oma ülesandeid täidavad, tegutsevad kõikide Schengeni ala liikmesriikide huvides ja nende nimel ning osutavad seega liidule avalik-õiguslikku teenust. Käesolevast rahastamisvahendist tuleks anda toetust piirikontrolli- ja viisapoliitikaga seotud tegevuskulude katmiseks ning võimaldada liikmesriikidel süstemaatiliselt säilitada selle kõikide jaoks mõeldud teenuse osutamiseks vajalik suutlikkus. Selline abi seisneb käesoleva rahastamisvahendi eesmärkidele vastavate konkreetsete kulude täielikus hüvitamises ning on riiklike programmide lahutamatu osa. Et vältida töö dubleerimist ja killustatust ning suurendada kulutõhusust, peaks Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex) koordineerima liikmesriikide tegevust, mida rahastatakse tegevuskulude toetusest.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
(13) Selle rahastamisvahendi rakendamisel tuleb täielikult kinni pidada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustest ja põhimõtetest.
(13) Liidu jaoks on äärmiselt oluline austada sisserändajate ja pagulaste inimõigusi. Rahastamisvahendi rakendamisel tuleb täielikult kinni pidada õigustest ja põhimõtetest, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Genfi pagulasseisundi konventsioonis, ÜRO mereõiguse konventsioonis, ÜRO inimõiguste lepingutes ja rahvusvahelises humanitaarõiguses.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus)
(13 a)Välispiirikontrolli ühetaoline kõrge kvaliteet on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisel hädavajalik. Komisjon peaks seetõttu kehtestama kindlad suunised, mis tagavad liikmesriikidevahelise koordineerimise infrastruktuuri, varustuse, transpordivahendite ja IT-süsteemide vallas ja aitavad täita ühiseid turvastandardeid.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 b (uus)
(13 b)Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3 peaks rahastamisvahend toetama tegevusi, mis tagavad laste kaitse, keda ähvardab oht välispiiridel.
Eelkõige tuleks rahastamisvahendi meetmetega edendada ohus olevate laste tuvastamist, neile viivitamata abi andmist ja nende kaitseteenistustele üleandmist, sealhulgas saatjata lastele erikaitse ja -abi pakkumist;
Peaks toimuma regulaarne seire ja hindamine, sealhulgas kulude järelevalve, et hinnata viisi, kuidas laste kaitsmise küsimusega tegeletakse rahastamisvahendi meetmete kaudu.
Selgitus
EL on võtnud endale kohustuse kaitsta lapse õigusi. Need jõupingutused tuleb käesoleva määruse rakendamises ja täitmises nähtavaks teha.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
(14) Et tagada välispiirikontrolli ühetaoline kõrge kvaliteet ja lihtsustada välispiiride seaduslikku ületamist ELi sisejulgeoleku strateegia raames, tuleks rahastamisvahendiga toetada Euroopa ühise välispiiride haldamise süsteemi väljaarendamist sellisena, et hõlmatud oleksid kõik poliitika, õigusaktide, süstemaatilise koostöö, finantskoormuse jagamise, personali, varustuse ja tehnikaga seotud meetmeid, mida võtavad liikmesriikide erinevate tasemete pädevad asutused, kes teevad koostööd Frontexiga, kolmandate riikidega ja vajaduse korral muude osalejatega ja kasutavad lisaks muule ka neljatasandilist piirijulgeoleku mudelit ja Euroopa Liidu integreeritud riskianalüüsi.
(14) Et tagada välispiirikontrolli ühetaoline kõrge kvaliteet ja organiseerida ja lihtsustada seaduslikku sisserännet ja liikuvust ELi sisejulgeoleku strateegia raames, tuleks rahastamisvahendiga toetada Euroopa ühise välispiiride haldamise süsteemi väljaarendamist sellisena, et hõlmatud oleksid kõik meetmed, mis on seotud poliitika, õigusaktide, süstemaatilise koostöö, finantskoormuse jagamise, ebaseaduslike sisserändajate piiriületuspunktide olukorra ja muutuvate olude hindamise, personali, varustuse ja tehnikaga, mida võtavad liikmesriikide erinevate tasemete pädevad asutused, kes teevad koostööd Frontexiga, kolmandate riikidega ja vajaduse korral muude osalejatega ja kasutavad lisaks muule ka neljatasandilist piirijulgeoleku mudelit ja Euroopa Liidu integreeritud riskianalüüsi.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
(16) Hõlmatud peaksid olema ka liikmesriikide meetmed ja liikmesriikidevaheline koostöö viisapoliitika ja välispiiri kontrollimisele eelnevas etapis tehtava muu piirieelse tegevuse valdkonnas. Liikmesriikide kolmandates riikides paiknevate konsulaarteenistuste tegevuse tõhus juhtimine aitab edendada ühist viisapoliitikat mitmetasandilises süsteemis, mille eesmärk on lihtsustada seaduslikku reisimist ja takistada ebaseaduslikku sisserännet Euroopa Liitu ning mis on ühise integreeritud piirihaldussüsteemi lahutamatu osa.
(16) Hõlmatud peaksid olema ka liikmesriikide meetmed ja liikmesriikidevaheline koostöö viisapoliitika ja välispiiri kontrollimisele eelnevas etapis tehtava muu piirieelse tegevuse valdkonnas, eelkõige meetmed, mis seavad esiplaanile merepiiride turvalisuse ja lihtsustavad seaduslikku rännet ja liikuvust, kasutades täielikult ära viisainfosüsteemi (VIS), et edendada kulutõhusust ja vältida topeltkulutusi. Liikmesriikide kolmandates riikides paiknevate konsulaarteenistuste tegevuse tõhus juhtimine aitab edendada ühist viisapoliitikat mitmetasandilises süsteemis, mille eesmärk on korraldada ja lihtsustada seaduslikku rännet ja liikuvust ning ära hoida ebaseaduslikku sisserännet Euroopa Liitu, aidates sealjuures inimesi merehädas, ning mis on ühise integreeritud piirihaldussüsteemi lahutamatu osa.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
(17) Lisaks tuleks toetada Schengeni riikide territooriumil võetavaid meetmeid, mille eesmärk on välja arendada Schengeni ala üldist toimimist tugevdav ühine integreeritud piirihaldussüsteem.
(17) Lisaks tuleks toetada Schengeni riikide territooriumil võetavaid meetmeid, mille eesmärk on välja arendada Schengeni ala üldist toimimist tugevdav ühine integreeritud piirihaldussüsteem. Liikmesriigid peaksid eelkõige eraldama Euroopa piiride valvamise süsteemile (EUROSUR) vajalikud rahastamisvahendid, et tagada võrgustiku tõhus toimimine.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
(18) Käesolevast rahastamisvahendist tuleks toetada ka Euroopa Liidu tegevust selliste IT-süsteemide väljatöötamisel, mis annaksid liikmesriikidele abivahendid kolmandate riikide kodanike piiriülese liikumise tõhusamaks juhtimiseks ning tagaksid reisijate parema tuvastamise ja kontrollimise (nn arukad piirid). Selleks tuleks luua programm, mille eesmärk on selliste süsteemide kesksete ja riiklike osade väljatöötamisega seotud kulude katmine, tehnilise järjepidevuse tagamine, kulude kokkuhoid ja süsteemide tõrgeteta rakendamine liikmesriikides.
(18) Käesolevast rahastamisvahendist tuleks toetada ka liidu tegevust selliste IT-süsteemide väljatöötamisel, mis annaksid liikmesriikidele abivahendid kolmandate riikide kodanike piiriülese liikumise tõhusamaks juhtimiseks ning tagaksid reisijate tulemuslikuma tuvastamise ja kontrollimise (nn arukad piirid) ning suurendaksid seeläbi ka piirijulgeolekut ja mõjuksid hästi majandusele. Selleks tuleks luua programm, mille eesmärk on selliste süsteemide kesksete ja riiklike osade väljatöötamisega seotud kulude katmine, tehnilise järjepidevuse tagamine, koostoimimisvõime teiste liidu infotehnoloogiliste süsteemidega, kulude kokkuhoid ja süsteemide tõrgeteta rakendamine liikmesriikides.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
(19) Et ettenägematule rändesurvele ja piirijulgeolekuohtudele viivitamata reageerida, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas määrusega ...2012/EL, millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted, kehtestatud raamistikuga.
(19) Et ettenägematule rändesurvele ja piirijulgeolekuriskidele viivitamata reageerida, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas määrusega ...2012/EL, millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted, kehtestatud raamistikuga.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
(20) Schengeni ala kui terviku solidaarsuse edendamiseks peaksid asjaomased liikmesriigid pärast puuduste või võimalike ohtude tuvastamist, eriti kui need leiti Schengeni hindamise käigus, võtma kõnealuses küsimuses järelmeetmeid, kasutades võimaluse korral erakorralise abi meetmete täiendamiseks oma programmide prioriteetide järgi kindlaksmääratud vahendeid.
(20) Schengeni ala kui terviku solidaarsuse edendamiseks peaksid asjaomased liikmesriigid pärast puuduste või võimalike riskide tuvastamist, eriti kui need leiti Schengeni hindamise käigus, võtma kõnealuses küsimuses järelmeetmeid, kasutades võimaluse korral erakorralise abi meetmete täiendamiseks oma programmide prioriteetide järgi kindlaksmääratud vahendeid.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
(21) Et tugevdada liikmesriikide solidaarsust ja jagada paremini vastutust, tuleks liikmesriike ergutada kasutama osa neile riiklike programmide kaudu kättesaadavatest vahenditest selleks, et rahastada liidu jaoks esmatähtsaid ülesandeid, näiteks Frontexile vajaliku tehnilise varustuse ostmist ja liidu konsulaarkoostöö arendamist.
(21) Et tugevdada liikmesriikide solidaarsust ja jagada paremini vastutust, tuleks liikmesriike ergutada kasutama osa neile riiklike programmide kaudu kättesaadavatest vahenditest selleks, et rahastada liidu jaoks esmatähtsaid ülesandeid, näiteks Frontexile vajaliku tehnilise varustuse ostmist ja liidu konsulaarkoostöö arendamist ja rahvusvahelist kaitset taotlevate inimeste abistamist.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 a (uus)
(21 a)Liikmesriigid ei tohiks taotleda iseenda riiklike huvide täitmist, kui nad kasutavad summasid, mille nad on saanud käesolevast rahastamisvahendist riikliku programmi jaoks.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22
(22) Selleks et tagada Schengeni acquis’ kohaldamine kogu Schengeni ala piires, tuleks käesoleva määrusega toetada ka selle määruse rakendamist, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks, sest see on oluline abivahend poliitikale, millega tagatakse mis tahes kontrolli puudumine isikute suhtes.
(22) Selleks et tagada Schengeni acquis’ kohaldamine kogu Schengeni ala piires, tuleks käesoleva määrusega toetada ka selle määruse rakendamist, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks, sest see on oluline abivahend poliitikale, millega tagatakse piirikontrolli kõrge tase ja mis tahes kontrolli puudumine isikute suhtes Schengeni alal.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
(23) Välispiirifondi tegevusest ning Schengeni infosüsteemi (SIS) ja viisainfosüsteemi (VIS) väljaarendamisest saadud kogemustele tuginedes leiti, et võimalik on teatav paindlikkus vahendite ümberpaigutamisel käesoleva rahastamisvahendi eesmärkide saavutamiseks kasutatavate rakendusvahendite piires, ilma et see mõjutaks põhimõtet, mille kohaselt peab programmide kriitiline mass ja finantsstabiilsus ning liikmesriikidele antav tegevustoetus olema algusest peale tagatud.
(23) Välispiirifondi tegevusest ning teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) ja viisainfosüsteemi (VIS) väljaarendamisest saadud kogemustele tuginedes leiti, et võimalik on teatav paindlikkuse tase vahendite ümberpaigutamisel käesoleva rahastamisvahendi eesmärkide saavutamiseks kasutatavate rakendusvahendite piires, ilma et see mõjutaks põhimõtet, mille kohaselt peab programmide kriitiline mass ja finantsstabiilsus ning liikmesriikidele antav tegevustoetus, samuti eelarveasutuse järelevalve olema algusest peale tagatud.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
(24) Samamoodi tuleks laiendada meetmete reguleerimisala ning suurendada liidu käsutuses olevate vahendite (edaspidi „liidu meetmed”) piirmäära, et liidul oleks võimalik liidu kui terviku huvides tegutsedes võtta konkreetsel eelarveaastal mitmeid välispiiride haldust ja ühist viisapoliitikat käsitlevaid meetmeid, kui selleks peaks vajadus tekkima. Sellised liidu meetmed hõlmavad poliitika väljatöötamist ja elluviimist edendavaid uuringuid ja katseprojekte, kolmandates riikides neist lähtuva rändesurvega toimetulekuks kehtestatavat korda või võetavaid meetmeid, mille abil püütakse optimaalselt hallata liitu suunduvaid rändevoogusid, ja nendega kaasneva tõhusa töökorralduse sisseseadmist välispiiridel ja konsulaarasutustes.
(24) Samamoodi tuleks laiendada meetmete reguleerimisala ning suurendada liidu käsutuses olevate vahendite (edaspidi „liidu meetmed”) piirmäära, et liidul oleks võimalik liidu kui terviku huvides tegutsedes võtta konkreetsel eelarveaastal mitmeid välispiiride haldust ja ühist viisapoliitikat käsitlevaid meetmeid, kui selleks peaks vajadus tekkima. Sellised liidu meetmed hõlmavad poliitika väljatöötamist ja elluviimist edendavaid uuringuid ja katseprojekte, piirivalvurite koolitust inimõiguste kaitse alal, kolmandates riikides neist lähtuva rändesurvega toimetulekuks kehtestatavat korda või võetavaid meetmeid, mille abil püütakse optimaalselt hallata liitu suunduvaid rändevoogusid, ja nendega kaasneva tõhusa töökorralduse sisseseadmist välispiiridel ja konsulaarasutustes.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 a (uus)
(26 a)Euroopa Liidu toimimise lepinguga nähakse delegeeritud õigusaktid ette üksnes muude kui seadusandlike üldkohaldatavate aktidena, mis on seotud seadusandliku akti mitteolemuslike osadega. Iga olemuslik osa tuleb sätestada kõnealuses õigusaktis.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 b (uus)
(26 b)Rahaliste vahendite kasutamist asjaomases valdkonnas tuleks paremini koordineerida, et tagada vastastikune täiendavus, suurem tõhusus ja nähtavus ning saavutada eelarve vallas parem koostoime.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 c (uus)
(26 c)Liidu rahastamise mõju on vaja avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu võimalikult palju suurendada.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 d (uus)
(26 d)Liidu eelarvega seotud uuenduslike rahastamisvahendite ja -mehhanismide puhul tuleks tagada maksimaalne läbipaistvus, aruandekohustus ja demokraatlik järelevalve.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 e (uus)
(26 e)Rahastamisvahendi eesmärkide saavutamiseks ja ühtlasi rahaliste vahendite optimaalse kasutamise tagamiseks on kõige olulisem rahastamisvahendi rakendamist ja vahendite kasutamist parandada.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 f (uus)
(26 f)Oluline on tagada rahastamisvahendi usaldusväärne finantsjuhtimine ning võimalikult tulemuslik ja lihtne rakendamine, tagades samal ajal kõigile osalejatele õiguskindluse ja rahastamisvahendile juurdepääsu.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 g (uus)
(26 g)Komisjon peaks igal aastal teostama järelevalvet rahastamisvahendi rakendamise üle, kasutades selleks peamisi näitajaid, mille abil on võimalik hinnata rahastamisvahendi tulemusi ja mõju. Näitajad ja asjaomased kontrollväärtused peaksid pakkuma minimaalset võrdlusalust, mille põhjal hinnata, kui suures ulatuses on rahastamisvahendi eesmärgid saavutatud.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 h (uus)
(26 h)Kui komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega, delegeeritakse eelarve täitmisega seotud ülesanded liikmesriikidele. Liidu vahendite haldamisel järgivad komisjon ja liikmesriigid usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad liidu tegevuse nähtavuse. Sel eesmärgil täidavad komisjon ja liikmesriigid oma asjaomaseid kontrolli- ja auditeerimiskohustusi ning võtavad endale sellest tuleneva käesolevas määruses sätestatud vastutuse. Valdkondlikes eeskirjades kehtestatakse täiendavad sätted.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
(28) Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(28) Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama kõikide asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt a a (uus)
(a a) „ühised turvastandardid” – operatiivsete meetmete rakendamine ühtsel ja killustamata viisil, et saavutada kindlaksmääratud turvalisustase piirikontrolli vallas, järgides piiride ja viisade valdkonna hea valitsemistava suuniseid, mida on kirjeldatud Schengeni välispiirikontrolli kataloogis, piirivalveametnike praktilises käsiraamatus ja viisakäsiraamatus, ning EUROSURi suuniseid;
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
1. Rahastamisvahendi üldeesmärk on tagada Euroopa Liidus kõrge turvalisuse tase.
1. Rahastamisvahendi üldeesmärk on tagada kõrge turvalisuse tase ning välispiirikontrolli ühetaoline kõrge kvaliteet, samas lihtsustades liikuvust turvalises keskkonnas, pidades kinni liidu kohustusest järgida põhivabadusi ja inimõigusi. Selle eesmärgi täitmisel peetakse kinni liidu ja liikmesriikide rahvusvahelistest kohustustest, mis hõlmavad põhivabadusi ja inimõiguseid, sealhulgas kolmandate riikide kodanike laste kaitse, sisserändajate mittetagasisaatmise põhimõte, varjupaigaõigus, mida tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Genfi pagulasseisundi konventsioonis, ning järgitakse liidu andmekaitse eeskirju.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2. Lõikes 1 sätestatud üldeesmärgi raames toetab rahastamisvahend – kooskõlas asjaomastes ELi strateegiates, programmides ning ohu- ja riskihinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega – järgmiste konkreetsete eesmärkide saavutamist:
2. Lõikes 1 sätestatud üldeesmärgi raames toetab rahastamisvahend – kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, programmides ning riskihinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega – järgmiste konkreetsete eesmärkide saavutamist:
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a – lõik 1
(a) toetada ühist viisapoliitikat, et hõlbustada seaduslikku reisimist, tagada kolmandate riikide kodanike võrdne kohtlemine ja tõkestada ebaseaduslikku rännet.
(a) toetada ühist viisapoliitikat, et hõlbustada seaduslikku reisimist ja liikuvust, osutada viisataotlejatele kvaliteetset teenust, tagada ühelt poolt liidu kodanike ja teisalt kolmandate riikide kodanike võrdne kohtlemine ja vältida ebaseaduslikku rännet.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a – lõik 2
Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu nende konsulaaresinduste arv, mis on varustatud, turvatud või tugevdatud selleks, et tagada viisataotluste tõhus menetlemine ja osutada viisataotlejatele kvaliteetset teenust;
Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu nende konsulaaresinduste protsent, mis on varustatud, turvatud või tugevdatud selleks, et tagada viisataotluste tõhus menetlemine ja osutada viisataotlejatele kvaliteetset teenust, maksimaalse külastusaja ületajate protsent rahvuse kohta, ühiste viisataotluskeskuste arv ja viisataotluse kohta otsuse vastuvõtmise keskmine aeg, mitmekordsete viisade osakaal ja viisade väljastamisega seotud kulude keskmine konsulaaresinduste kaupa.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b – lõik 1
(b) toetada piirihaldust, et tagada ühelt poolt välispiiride kaitse kõrge tase ja teiselt poolt välispiiride sujuv ületamine kooskõlas Schengeni acquis'ga.
(b) toetada ELi integreeritud piirihaldust ja edendada edasist ühtlustamist ja standardimist, et tagada ühelt poolt välispiiride kontrolli kõrge tase ja teiselt poolt välispiiride sujuv ületamine kooskõlas Schengeni acquis'ga, tagades samas rahvusvahelise kaitse neile, kes seda vajavad, vastavalt liikmesriikide võetud kohustustele inimõiguste valdkonnas, mis hõlmab ka mittetagasisaatmise põhimõtet.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b – lõik 2
Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu piirikontrolli varustuse areng ja välispiiril kinnipeetud ebaseaduslikult riiki sisenenud kolmandate riikide kodanike arv, võttes arvesse välispiiri asjaomase lõigu ohutaset.
Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu piiriületuspunktide arv, mis on varustatud IT-süsteemide, sideinfrastruktuuri ja rändevoogude juhtimiseks vajaliku abivarustusega, välispiiril kinnipeetud ebaseaduslikult riiki sisenenud kolmandate riikide kodanike arv, võttes arvesse välispiiri asjaomase lõigu ohutaset, ja keskmine ooteaeg piiriületuspunktides.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b a (uus)
(b a) parandada piirivalvet liikmesriikide ja Frontexi vahelise operatiivse teabevahetuse abil, mis aitaks vähendada merel aset leidvate surmajuhtumite ja ebaseaduslike sisserändajate arvu ning suurendada sisejulgeolekut, tõkestades piiriülest kuritegevust, näiteks inimkaubandust ja narkootikumide ebaseaduslikku üle piiri toimetamist.
Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu piiri ebaseaduslikult ületada üritavate isikute otsingu- ja päästeoperatsioonide tõhusus, tõkestatud inimkaubandus- ja ebaseadusliku üle piiri toimetamise juhtude arv ning Euroopa olukorrapildis registreeritud häirete arv.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – viimane lõik (uus)
Liikmesriigid esitavad komisjonile edusammude hindamisel nõutavad andmed, mida võrreldakse näitajatega. Komisjon vastutab edusammude hindamise eest.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt a
(a) sellise poliitika väljatöötamise ja elluviimise edendamine, millega tagatakse igasuguse piirikontrolli puudumine mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel ning isikute kontroll ja tõhus järelevalve välispiiride ületamisel;
(a) sellise poliitika väljatöötamise, elluviimise ja jõustamise edendamine, millega tagatakse igasuguse piirikontrolli puudumine mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel ning isikute kontroll ja tõhus järelevalve välispiiride ületamisel;
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt a a (uus)
(a a) ohus olevate laste tuvastamise, neile viivitamata abi andmise ja nende kaitseteenistustele üleandmise edendamine, sealhulgas saatjata lastele erikaitse ja –abi pakkumine;
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt b
(b) välispiiridel järk-järgult integreeritud haldussüsteemi rakendamine, mis hõlmab liikmesriikide rände- ja õiguskaitseasutuste vahelise koostöö tugevdamist välispiiril, riikide territooriumil võetavaid meetmeid ning dokumentide turvalisuse ja identiteedi haldamisega seotud täiendavaid meetmeid;
(b) välispiiridel järk-järgult integreeritud haldussüsteemi rakendamine, mis põhineb solidaarsusel ja vastutusel muu hulgas välispiiride eest ja mis hõlmab liidu piirikontrolli ja piiride valvamise süsteemi tugevdamist, liikmesriikide rände-, varjupaiga- ja õiguskaitseasutuste vahelist koostööd välispiiril ja riikide territooriumil, sealhulgas merepiiri alal võetavaid meetmeid ning vajalikke täiendavaid meetmeid, mis on seotud elude päästmisega merel, dokumentide turvalisuse ja identiteedi haldamisega, samuti omandatud tehnilise varustuse koostoimimisvõimet, tagades täieliku kooskõla liidu isikuandmete kaitse eeskirjadega ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õiguste ja põhimõtete täieliku austamise;
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt c
(c) ühtse viisa- ja muude lühiajaliste elamislubade poliitika väljatöötamine ja elluviimine, mis hõlmab ka konsulaarkoostööd;
(c) ühtse viisa- ja muude lühiajaliste elamislubade poliitika väljatöötamine ja elluviimine, mis hõlmab ka konsulaarkoostööd ja konsulaaresinduste võrku, viisataotluste, ühtsete haldustoimingute ja viisade andmise üle otsustamisega seotud ühiste uurimismeetodite edendamist, ühiste viisataotluskeskuste väljaarendamist, kasutades täielikult ära praktilisi parandusi ja paindlikkust, mida võimaldab viisaeeskiri;
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt d
(d) IT-süsteemide, nende sideinfrastruktuuri ja üle liidu välispiiri kulgevate rändevoogude juhtimiseks abivarustuse paigaldamine ja selle kasutamine;
(d) IT-süsteemide, nende sideinfrastruktuuri ja varustuse paigaldamine ja selle kasutamine, et toetada piiriületuskontrolli liidu välispiiridel ja täielikult järgida isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusakte;
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt d a (uus)
(d a) piirihaldussüsteemide kvaliteedi ühtlustamine erinevate liikmesriikide vahel;
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt d b (uus)
(d b) tugevdada olukorrateadlikkust välispiiridel ning liikmesriikide reageerimisvõimet;
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt d c (uus)
(d c) piiripunktides tegutsevate piirivalve- ja muude asutuste töötajate seire-, nõuande- ja kontrolliülesannete täitmise alase suutlikkuse ja pädevuse parandamine seoses inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktide järgimisega;
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt e
(e) piire ja viisasid reguleeriva liidu acquis' tõhusa ja ühtse kohaldamise tagamine, sealhulgas Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi toimimine;
(e) piire, varjupaiga taotlemist ja viisasid reguleeriva liidu acquis' tõhusa ja ühtse kohaldamise tagamine, tagades eelkõige Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi tõhusa toimimise;
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt f
(f) koostöö tugevdamine kolmandates riikides tegutsevate liikmesriikide vahel seoses kolmandate riikide kodanike rändega liikmesriikidesse ning asjaomase koostöö tugevdamine kolmandate riikidega.
(f) koostöö tugevdamine kolmandates riikides tegutsevate liikmesriikide vahel seoses meetmete rahastamisega kolmandates riikides nende riikide asutuste poolt, kolmandate riikide kodanike rändega liikmesriikidesse ning asjaomase koostöö tugevdamine kolmandate riikidega, täielikus kooskõlas ELi välistegevuse ja humanitaarpoliitika eesmärkide ja põhimõtetega.
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1. Artiklis 3 kindlaksmääratud eesmärkide kohaselt ning juhindudes määruse (EL) nr .../2012 [horisontaalne määrus] artiklis 13 esitatud poliitikadialoogi järeldustest, toetatakse rahastamisvahendist eelkõige liikmesriikide poolt või liikmesriikides võetavaid meetmeid, mis hõlmavad järgmist:
1. Artiklis 3 kindlaksmääratud eesmärkide kohaselt ning juhindudes määruse (EL) nr .../2012 [horisontaalne määrus] artiklis 13 esitatud poliitikadialoogi järeldustest, toetatakse rahastamisvahendist eelkõige liikmesriikide poolt või liikmesriikides võetavaid meetmeid, mis toetavad vajaliku kaitsetaseme saavutamist välispiiril kooskõlas ühise julgeolekupoliitika standarditega ja mis hõlmavad järgmist:
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a
(a) piiriületuse infrastruktuur, ehitised ja süsteemid, mis on vajalikud piiriületuspunktide ja piiriületuspunktide vahelise järelevalve ning välispiiride ebaseadusliku ületamise tõhusa tõkestamise jaoks;
(a) piiriületuse infrastruktuur, ehitised ja süsteemid, mis on vajalikud piiriületuspunktide ja piiriületuspunktide vahelise järelevalve ning välispiiride eeskirju eirava ületamise tõhusa tõkestamise jaoks;
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b
(b) tõhusaks piirikontrolliks ja isikute tuvastamiseks vajalik varustus, transpordivahendid ja sidesüsteemid, nagu SISi, VISi ja Euroopa kuvaarhiveerimissüsteemi (FADO) püsiterminalid, sealhulgas tehnika tasemele vastav tehnoloogia;
(b) tõhusaks ja turvaliseks piirikontrolliks, otsinguteks ja päästmiseks ja isikute tuvastamiseks vajalik varustus, transpordivahendid ja sidesüsteemid, nagu SISi, VISi ja Euroopa kuvaarhiveerimissüsteemi (FADO) püsiterminalid, sealhulgas tehnika tasemele vastav tehnoloogia;
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d
(d) viisataotluste menetlemiseks ja konsulaarkoostööks vajalik infrastruktuur, ehitised ja varustus;
(d) viisataotluste menetlemiseks ja konsulaarkoostööks vajalik infrastruktuur, ehitised ja varustus, ning muud viisataotlejatele pakutavate teenuste kvaliteedi suurendamisele suunatud meetmed;
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d a (uus)
(d a) asjaomaste süsteemide kasutamise alane koolitus ja kvaliteedijuhtimisstandardite edendamine;
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e
(e) uuringud, katseprojektid ja meetmed ametkondadevahelise koostöö edendamiseks liikmesriikides ja nende vahel ning liikmesriikide ja liidu ametite vahelise operatiivkoostöö põhjal koostatud soovitused, tegevusstandardid ja parimad tavad.
(e) uuringud, projektid, ühisalgatused, koolitused ja meetmed valdkondadevahelistes küsimustes nagu põhiõigused, sealhulgas kolmandate riikide kodanike laste kaitse, ja mis on ette nähtud ametkondadevahelise koostöö edendamiseks liikmesriikides ja nende vahel, piirihaldussüsteemide koostalitlusvõime ja ühtlustamine ning liikmesriikide ja liidu ametite vahelise operatiivkoostöö põhjal koostatud soovituste, tegevusstandardite ja parimate tavade rakendamine.
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e a (uus)
(e a) algatused seoses piirivalvurite koolitamisega inimõiguste kaitse vallas, sh inimkaubanduse ohvrite tuvastamises;
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2. Artiklis 3 kindlaksmääratud eesmärkide kohaselt toetatakse käesolevast rahastamisvahendist kolmandate riikidega seotud ja kolmandates riikides võetavaid meetmeid, eelkõige:
2. Artiklis 3 kindlaksmääratud eesmärkide kohaselt ning juhindudes määruse (EL) nr .../2012 [horisontaalne määrus] artiklis 13 esitatud poliitikadialoogi järeldustest, toetatakse käesolevast rahastamisvahendist kolmandate riikidega seotud ja kolmandates riikides võetavaid meetmeid, eelkõige:
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – alapunkt b a (uus)
(b a) kolmandate riikide projektid, et parandada järelevalvesüsteemi ning seega tagada koostöö EUROSURi võrgustikuga;
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c
(c) uuringuid, üritusi, koolitust ja katseprojekte kolmandatele riikidele sihtotstarbeliste tehniliste ja operatiivtööalaste eriteadmiste andmiseks;
(c) uuringuid, koolitust, varustust ja katseprojekte kolmandatele riikidele sihtotstarbeliste tehniliste ja operatiivtööalaste eriteadmiste andmiseks;
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d
(d) uuringuid, üritusi, koolitust, varustust ja katseprojekte liikmesriikide ja liidu ametite vahel kolmandates riikides tehtava operatiivkoostöö tulemusel koostatud erisoovituste, rakendusstandardite ja heade tavade rakendamiseks.
(d) uuringuid, koolitust, varustust ja katseprojekte valdkondadevahelistes küsimustes nagu kolmandate riikide kodanike põhiõigused, sealhulgas laste kaitse, liikmesriikide ja liidu ametite vahel kolmandates riikides tehtava operatiivkoostöö tulemusel koostatud erisoovituste, rakendusstandardite ja heade tavade rakendamiseks.
Selgitus
Kuigi piirikontrolli tugevdamine võib olla vajalik, ei tohi unustada kaitsetute isikute ja inimrühmade, nt saatjata alaealised, erivajadusi.
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d a (uus)
(d a) algatused piirivalvurite koolitamiseks inimõiguste kaitse vallas;
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Komisjon ja liikmesriigid koos Euroopa välisteenistusega tagavad vastavalt määruse (EL) nr …./2013 [horisontaalne määrus] artikli 3 lõike 4 punktiga a kolmandate riikidega seotud ja neis rakendatavate meetmete kooskõlastamise.
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2
2. Eelarvepädev asutus määrab iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.
2. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad fondi iga-aastased assigneeringud ilma, et see piiraks nõukogu määruse (millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe xxx/201z (eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) sätete kohaldamist.
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4 – lõik 1
4. Rahastamisvahendi eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega vastavalt määruse (EL) nr .../2012 [uus finantsmäärus] artikli 55 lõike 1 punktile b, välja arvatud artiklis 13 osutatud liidu meetmete, artiklis 14 osutatud erakorralise abi ja artikli 16 lõikes 1 osutatud tehnilise abi puhul.
4. Rahastamisvahendi eelarvet täidetakse otsese eelarve täitmise alusel (eelkõige artiklis 13 osutatud liidu meetmete, artiklis 14 osutatud erakorralise abi ja artikli 16 lõikes 1 osutatud tehnilise abi puhul) või koostöös liikmesriikidega vastavalt määruse (EL) nr .../2012 [uus finantsmäärus] artikli 55 lõike 1 punktile b.
Selgitus
ELi eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega peaks olema erand, mitte reegel.
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4 – lõik 2
Uute IT-süsteemide väljatöötamist käsitleva programmi rakendamiseks nähakse eelarve täitmise meetod(id) ette artikli 15 lõikes 2 osutatud rakendusaktiga.
Uute IT-süsteemide väljatöötamist käsitleva programmi rakendamiseks nähakse eelarve täitmise meetod(id) ette delegeeritud õigusakti(de)ga.
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4 a (uus)
4 a. Komisjon vastutab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 317 kohaselt liidu eelarve täitmise eest ning teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu muude üksuste kui liikmesriikide sooritatud toimingutest.
Selgitus
Sõnastuse viimine vastavusse muudetud finantsmäärusega.
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 5 – sissejuhatav osa
5. Koguvahendeid kasutatakse soovituslikult järgmiselt:
5. Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide õigusi, kasutatakse koguvahendeid järgmiselt:
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1. Liikmesriikidele eraldatakse soovituslikult 2 000 miljonit eurot järgmiselt:
1. Liikmesriikidele eraldatakse riiklike programmide jaoks ette nähtud koguvahenditest 67% järgmiselt:
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a
(a) 1 200 miljonit eurot vastavalt I lisale;
(a) 34% järgmiselt:
i) põhisumma suuruses 5 miljonit eurot liikmesriigi kohta eelarveperioodi alguses; ning
ii) muutuv summa liikmesriigi kohta, mis arvutatakse otsuse 574/2007/EÜ kohaselt aastateks 2011, 2012 ja 2013 saadud summa keskmise alusel;
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b
(b) 450 miljonit eurot artiklis 7 kirjeldatud mehhanismi abil saavutatud tulemuste põhjal;
(b) 13% artiklis 7 kirjeldatud mehhanismi abil saavutatud tulemuste põhjal;
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c
(c) vahekokkuvõtte raames ja 2018. eelarveaastaga algavaks ajavahemikuks 350 miljonit eurot, olemasolevate assigneeringute jääksumma vastavalt käesolevale artiklile või mõni muu lõike 2 kohaselt ettenähtud summa, mille aluseks on riskianalüüsi tulemused ja artiklis 8 sätestatud kord.
(c) vahekokkuvõtte raames ja 2018. eelarveaastaga algavaks ajavahemikuks 10%, olemasolevate assigneeringute jääksumma vastavalt käesolevale artiklile või mõni muu lõike 2 kohaselt ettenähtud summa, mille aluseks on riskianalüüsi tulemused ja artiklis 8 sätestatud kord.
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)
1 a. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu finantsotsuse, millega rakendatakse lõike 1 punktis a sätestatu. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 b (uus)
1 b. Liikmesriigid eraldavad Euroopa piiride valvamise süsteemile (EUROSUR) vajalikud rahastamisvahendid, et tagada selle süsteemi tõhus toimimine.
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1
1. Peale artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldise võivad liikmesriigid saada lisasumma, tingimusel et see on programmis selleks sihtotstarbeliselt ette nähtud ja et seda kasutatakse II lisas loetletud erimeetmete võtmiseks.
1. Peale artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldise võivad liikmesriigid saada lisasumma, tingimusel et see on riiklikus programmis selleks sihtotstarbeliselt ette nähtud ja et seda kasutatakse II lisas loetletud erimeetmete võtmiseks.
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2
2. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 17, et vajaduse korral II lisas sätestatud erimeetmed läbi vaadata. Uute erimeetmete alusel võivad liikmesriigid saada kättesaadavatest vahenditest lõike 1 kohaselt lisasumma.
2. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 17, et II lisas sätestatud erimeetmed läbi vaadata. Uute erimeetmete alusel võivad liikmesriigid saada kättesaadavatest vahenditest lõike 1 kohaselt lisasumma, kui eelarvepädevaid institutsioone on aegsasti teavitatud.
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1
1. Artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud summa eraldamiseks koostab komisjon ettepanekute alusel ja Frontexiga konsulteerides 1. juuniks 2017 aruande, milles vastavalt Frontexi riskianalüüsile määratakse kindlaks välispiiride ohutasemed ajavahemikuks 2017–2020. Ohutasemete määramisel võetakse aluseks piirihalduskoormus ning liikmesriikide välispiiri julgeolekut aastatel 2014–2016 mõjutavad ohutasemed, arvesse võetakse ka rändevoogude võimalikke tulevikusuundumusi ja välispiiril toimuvat ebaseaduslikku tegevust ning asjaomaste kolmandate riikide, eeskätt naaberriikide tõenäolist poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset arengut.
1. Artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud summa eraldamiseks koostab komisjon ettepanekute alusel ja Frontexi ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga konsulteerides 1. jaanuariks 2017 aruande, milles vastavalt Frontexi riskianalüüsile määratakse kindlaks välispiiride ohutasemed ajavahemikuks 2017–2020. Ohutasemete määramisel võetakse aluseks piirihalduskoormus, Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi raames koostatud hindamisaruanded ning liikmesriikide välispiiri julgeolekut ja turvalisust aastatel 2014–2016 mõjutavad ohutasemed, sealhulgas otsingu- ja päästeoperatsioonid merel, arvesse võetakse ka rändevoogude võimalikke tulevikusuundumusi ja välispiiril toimuvat ebaseaduslikku tegevust ning asjaomaste kolmandate riikide, eeskätt naaberriikide tõenäolist poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset arengut.
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 – sissejuhatav osa
Aruandes määratakse kindlaks iga välispiirilõigu ohutase, korrutades asjaomase piirilõigu pikkuse järgmise kaalumiskoefitsiendiga:
Aruandes määratakse kindlaks iga välispiirilõigu riskitase, korrutades asjaomase piirilõigu pikkuse järgmise kaalumiskoefitsiendiga:
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a – alapunkt i
i) koefitsient 1 normaalse ohutaseme puhul;
i) koefitsient 1 normaalse riskitaseme puhul;
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a – alapunkt ii
ii) koefitsient 3 keskmise ohutaseme puhul;
ii) koefitsient 3 keskmise riskitaseme puhul;
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a – alapunkt iii
iii) koefitsient 5 kõrge ohutaseme puhul;
iii) koefitsient 5 kõrge riskitaseme puhul;
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b – alapunkt i
i) koefitsient 1 normaalse ohutaseme puhul;
i) koefitsient 1 normaalse riskitaseme puhul;
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b – alapunkt ii
ii) koefitsient 3 keskmise ohutaseme puhul;
ii) koefitsient 3 keskmise riskitaseme puhul;
Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b – alapunkt iii
iii) koefitsient 5 kõrge ohutaseme puhul.
iii) koefitsient 5 kõrge riskitaseme puhul.
Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 3
Aruande põhjal otsustab komisjon, millistele liikmesriikidele antakse lisasumma. Liikmesriigid, kelle ohutase on kõrgem võrreldes arvutamisel aluseks võetud ohutasemega, mis on määratud kindlaks otsuse 574/2007/EÜ kohaselt 2013. eelarveaasta jaoks, saavad proportsionaalselt lisavahendeid.
Aruande põhjal ja pärast Euroopa Parlamendi teavitamist otsustab komisjon, millistele liikmesriikidele antakse lisasumma. Liikmesriigid, kelle riskitase on kõrgem võrreldes riskitasemega, mis on määratud kindlaks otsuse nr 574/2007/EÜ kohaselt 2013. eelarveaasta jaoks, saavad proportsionaalselt lisavahendeid.
Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b
b) tähendab välismerepiir liikmesriikide territoriaalmere välispiiri vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklitele 4–16. Kui aga ebaseadusliku rände või sisenemise tõkestamiseks on vaja regulaarselt läbi viia kaugoperatsioone, loetakse selleks kõrge ohutasemega piirkonna välispiiri. See määratakse kindlaks asjaomaste liimesriikide poolt esitatud aastate 2014–2016 operatiivandmeid arvesse võttes.
b) tähendab välismerepiir liikmesriikide territoriaalmere välispiiri vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklitele 4–16. Kui aga kõrge riskitasemega piirkonnas on vaja regulaarselt läbi viia kaugoperatsioone, võib see tähendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artiklis 33 määratletud külgvööndi välispiiri. See määratakse kindlaks asjaomaste liimesriikide poolt esitatud aastate 2014–2016 operatiivandmeid arvesse võttes.
Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 2
Selleks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 17, et II lisas sätestatud erimeetmed läbi vaadata.
välja jäetud
Selgitus
See lõik on välja jäetud, sest sama tekst on juba artikli 7 lõikes 2.
Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1
1. Rahastamisvahendi ja määruse nr .../2012/EL (millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend) alusel ettevalmistatava riikliku programmi koostavad liikmesriigid ühiselt ja esitavad need komisjonile ühtse riikliku programmina kooskõlas määruse (EL) nr .../2012 [horisontaalne määrus] artikliga 14.
1. Rahastamisvahendi ja määruse nr .../2012/EL (millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend) alusel ettevalmistatava riikliku programmi koostavad liikmesriigid ühiselt määruse (EL) .../2012 [horisontaalne määrus] artiklis 13 viidatud poliitikadialoogi järelduste kohaselt ja esitavad selle komisjonile ühtse riikliku programmina kooskõlas määruse (EL) nr .../2012 [horisontaalne määrus] artikliga 14.
Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b
(b) riikide olemasoleva välispiiride haldamise suutlikkuse tugevdamine ja laiendamine, võttes arvesse ka rändevoogude juhtimisega seotud uut tehnoloogiat, arengut ja/või standardeid;
(b) riikide olemasoleva viisapoliitika ja välispiiride haldamise suutlikkuse tugevdamine ja laiendamine, et vältida ebaseaduslikku rännet ja merel hukkumist ning hõlbustada seaduslikku reisimist, sh rahvusvahelist kaitset vajavate isikute piiriületust, võttes arvesse ka rändevoogude juhtimisega seotud arengut ja/või standardeid;
Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c
(c) liikmesriigi kolmandates riikides asuvate konsulaar- ja muude teenistuste tegevus, millega toetatakse rändevoogude juhtimise edasiarendamist ning lihtsustatakse seaduslikku reisimist ja takistatakse ebaseaduslikku rännet Euroopa Liitu;
(c) liikmesriigi kolmandates riikides asuvate konsulaar- ja muude teenistuste tegevus, millega toetatakse rändevoogude juhtimise edasiarendamist, et lihtsustada kooskõlas ELi või asjaomaste liikmesriikide õigusaktidega reisimist ning takistada ebaseaduslikku rännet Euroopa Liitu;
Selgitus
Mõiste „seaduslik” on ebamäärane ning selle asemel on vaja suuremat täpsust.
Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt d a (uus)
(d a) töötada välja projekte, järgides asjakohaste ELi asutuste soovitusi, eesmärgiga tagada välispiirikontrolli ühetaoline kõrge kvaliteet ning piirihaldussüsteemide standardimine ja koostalitlusvõime liikmesriikide vahel;
Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt d b (uus)
(d b) toetada Frontexi järelevalve all ja koordineerimisel tegevusi, mille eesmärk on liidu tasandil välispiiri haldamise tehnoloogiliste võimaluste ühtlustamine;
Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt e a (uus)
(e a) tagada tihedas koostöös kolmandate riikide ja kodanikuühiskonnaga rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu kohustuste, sealhulgas inimõigustealaste kohustuste täielik täitmine ja nende täitmise tõhus järelevalve;
Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt f
(f) tulevaste probleemidega, sealhulgas olemasolevate ja tulevaste ohtude ja survega toimetuleku suutlikkuse suurendamine liidu välispiiridel, lähtudes esmajoones Frontexi riskianalüüsist.
(f) tulevaste probleemidega, sealhulgas olemasolevate ja tulevaste ohtude ja survega toimetuleku suutlikkuse kasvatamine liidu välispiiridel, lähtudes esmajoones Frontexi riskianalüüsist.
Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
1. Liikmesriik võib kasutada kuni 50 % sellest summast, mille ta on saanud käesolevast rahastamisvahendist riikliku programmi jaoks, nende avaliku sektori asutuste tegevuskulude rahastamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest. Kõnealused ülesanded ja teenused on seotud ühe või enama eemärgiga, millele on viidatud artikli 3 lõike 2 punktides a, c ja d.
1. Liikmesriik võib kasutada kuni 30 % sellest summast, mille ta on saanud käesolevast rahastamisvahendist riikliku programmi jaoks, nende avaliku sektori asutuste tegevuskulude rahastamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest. Kõnealused ülesanded ja teenused on seotud ühe või enama eemärgiga, millele on viidatud artikli 3 lõike 3 punktides a, b, c ja d.
Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – punkt a
(a) järgib piire ja viisasid reguleerivat liidu acquis'd;
(a) järgib piire, varjupaiga taotlemist ja viisasid reguleerivat liidu acquis’d;
Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – punkt a a (uus)
(a a) vastavus riikliku programmi eesmärkidele;
Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – punkt a b (uus)
(a b) järgib Frontexi määratletud prioriteete, et saavutada piirikontrolli valdkonnas ühised turvastandardid, tagada liikmesriikidevaheline kooskõlastamine, vältida töö dubleerimist ja killustatust ning suurendada kulutõhusust;
Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)
5 a. Kui Schengeni hindamismehhanismi abil avastatakse puudusi, siis tegevustoetused katkestatakse ning need vahendid võib tuvastatud puuduste kõrvaldamise eesmärgil käesoleva määruse artikli 12 sätete kohaselt ümber paigutada.
Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 6
6. Komisjon näeb rakendusaktidega ette selle sätte kohaldamisest teavitamise menetlused ja mis tahes muu vajaliku tegutsemiskorra, mida liikmesriigid ja komisjon peavad käesoleva artikli nõuete täitmiseks järgima. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
6. Komisjon näeb delegeeritud õigusaktidega ette selle sätte kohaldamisest teavitamise menetlused ja mis tahes muu vajaliku tegutsemiskorra, mida liikmesriigid ja komisjon peavad käesoleva artikli nõuete täitmiseks järgima. Delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikliga 17.
Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 6 a (uus)
6 a. Frontex tagab liikmesriikidevahelise kooskõlastamise seoses meetmetega, millele eraldatakse tegevustoetusi.
Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2
2. Leedule lõike 1 kohaselt ajavahemikuks 2014–2020 eraldatavad vahendid ei ületa 150 miljonit eurot ja tehakse kättesaadavaks Leedu jaoks ettenähtud täiendava eriotstarbelise tegevustoetusena.
2. Leedule lõike 1 kohaselt ajavahemikuks 2014–2020 eraldatavad vahendid ei ületa 4% koguvahenditest ja tehakse kättesaadavaks Leedu jaoks ettenähtud täiendava eriotstarbelise tegevustoetusena.
Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 1
Pärast Schengeni hindamisaruande esitamist, mis võetakse vastu vastavalt Schengeni acquis' kohaldamise kontrollimise hindamis- ja järelevalvemehhanismi loomist käsitlevale määrusele, uurib kõnealune liikmesriik vajaduse korral koos komisjoni ja Frontexiga kontrolli tulemuste arvessevõtmise ja soovituste rakendamise võimalusi oma riikliku programmi raames.
Pärast Schengeni hindamisaruande esitamist, mis võetakse vastu vastavalt Schengeni acquis' kohaldamise kontrollimise hindamis- ja järelevalvemehhanismi loomist käsitlevale määrusele, uurib kõnealune liikmesriik vajaduse korral koos komisjoni ja Frontexiga puudujääkide kõrvaldamise ja soovituste rakendamise võimalusi oma riikliku programmi raames.
Muudatusettepanek 109 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 2
Kui see on vajalik, vaatab liikmesriik oma riikliku programmi läbi, et kontrolli tulemusi ja soovitusi arvesse võtta.
Liikmesriik vaatab oma riikliku programmi läbi, et kontrolli tulemusi ja soovitusi arvesse võtta.
Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 3
Koostöös komisjoni ja Frontexiga paigutab ta vajaduse korral oma programmi piires vahendeid (sealhulgas tegevustoetuseks kavandatud vahendeid) ümber ja/või rakendab või muudab puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud meetmeid vastavalt Schengeni hindamisaruande tulemustele ja soovitustele.
Erilist tähelepanu pööratakse parandusmeetmete rahastamisele. Koostöös komisjoni ja Frontexiga paigutab asjaomane liikmesriik oma programmi piires vahendeid (sealhulgas tegevustoetuseks kavandatud vahendeid) ümber ja/või rakendab või muudab puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud meetmeid vastavalt Schengeni hindamisaruande tulemustele ja soovitustele. Rahastamisvahendist võib rahastada kõiki lisakulusid.
Muudatusettepanek 111 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 – punkt b
(b) saada liikmesriikides valitsevast olukorrast süvendatud teadmisi ja mõista seda paremini tegevuspõhimõtete analüüsimise, hindamise ja nende rakendamise põhjaliku järelevalve abil;
(b) saada liikmesriikides ja kolmandates riikides valitsevast olukorrast süvendatud teadmisi ja mõista seda paremini tegevuspõhimõtete analüüsimise, hindamise ja nende rakendamise põhjaliku järelevalve abil;
Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 – punkt c
(c) toetada statistiliste vahendite ja meetodite ning ühiste näitajate arendamist;
(c) toetada ühiste statistiliste vahendite ja meetodite ning ühiste näitajate arendamist;
Muudatusettepanek 113 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 – punkt d
(d) toetada liidu õiguse ja liidu poliitikaeesmärkide rakendamist ja järelevalvet liikmesriikides ning hinnata nende tõhusust ja mõju;
(d) toetada ja jälgida liidu õiguse ja liidu poliitikaeesmärkide rakendamist ja järelevalvet liikmesriikides ning hinnata nende tõhusust ja mõju, muu hulgas seoses inimõiguste austamise ja põhivabaduste järgimisega;
Muudatusettepanek 114 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 – punkt e
(e) soodustada Euroopa tasandil võrgustike tegevust, üksteiselt õppimist ning heade tavade ja uuenduslike lahenduste kindlakstegemist ja tutvustamist;
(e) soodustada Euroopa tasandil võrgustike tegevust, üksteiselt õppimist ning heade tavade ja uuenduslike lahenduste kindlakstegemist ja tutvustamist eri sidusrühmade seas;
Muudatusettepanek 115 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 – punkt e a (uus)
(e a) edendada projekte, mille eesmärk on standardimine, ühtlustamine ja koostalitlusvõime, et töötada välja Euroopa integreeritud piirihaldussüsteem;
Muudatusettepanek 116 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 – punkt g
(g) suurendada Euroopa tasandi võrgustike suutlikkust, et edendada, toetada ja jätkuvalt edasi arendada liidu tegevuspõhimõtteid ja eesmärke;
(g) suurendada Euroopa tasandi võrgustike suutlikkust, et hinnata, edendada, toetada ja jätkuvalt edasi arendada liidu tegevuspõhimõtteid ja eesmärke;
Muudatusettepanek 117 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 – punkt i a (uus)
(i a) toetada kooskõlastamismeetmeid ja teabevahetust Europoli, Frontexi ja suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ameti vahel.
Muudatusettepanek 118 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1
1. Kolmandate riikide kodanike piiriülese liikumise juhtimiseks töötatakse välja uued IT-süsteemid, mille jaoks eraldatakse soovituslikult 1 100 miljonit eurot. Programmi rakendatakse kooskõlas liidu õigusaktidega, millega määratakse kindlaks uued IT-süsteemid ja nende sideinfrastruktuur, et eelkõige parandada reisijatevoogude juhtimist ja kontrolli välispiiridel, tugevdades selleks kontrolle ja kiirendades seaduslikult reisivate isikute piiriületust.
1. Uute IT-süsteemide väljatöötamise programm võib rajaneda olemasolevatel struktuuridel ja seda rakendatakse kooskõlas liidu õigusaktidega, millega määratakse kindlaks uued IT-süsteemid ja nende sideinfrastruktuur, et eelkõige parandada reisijatevoogude juhtimist ja kontrolli välispiiridel, tugevdades selleks kontrolle, kiirendades samal ajal ka seaduslikult reisivate isikute piiriületust ja tagades koostoime olemasolevate IT-süsteemidega ning vältides topeltkulutusi.
Muudatusettepanek 119 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 2
Peamised rakendatavad meetmed peaksid hõlmama eelkõige kesk- ja riiklike süsteemide ühiste rakenduste väljatöötamist ja katsetamist, kesk- ja riiklike süsteemide sideinfrastruktuuri, nende rakendamise kooskõlastamist ja süsteemide turvalisuse juhtimist.
Peamised rakendatavad meetmed peaksid hõlmama eelkõige kesk- ja riiklike süsteemide ühiste rakenduste väljatöötamist ja katsetamist, kesk- ja riiklike süsteemide sideinfrastruktuuri, nende rakendamise kooskõlastamist, teiste piirihaldusega seotud IT-süsteemidega kooskõlastamist ja koostalitlust ja süsteemide turvalisuse juhtimist.
Muudatusettepanek 120 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 3
Komisjon võtab rakendusaktidega vastu strateegilise raamistiku ja selle võimalikud muudatused. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Komisjon võtab artikli 17 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, mis puudutavad strateegilist raamistikku ja selle võimalikke muudatusi.
Muudatusettepanek 121 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 3 a (uus)
Komisjon teavitab vähemalt kord aastas ning alati, kui see on asjakohane, Euroopa Parlamenti ja nõukogu uute IT-süsteemide väljatöötamisel tehtud edusammudest.
Muudatusettepanek 122 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2
2. Käesolevas määruses osutatud volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt sama pikaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
2. Käesolevas määruses osutatud volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest.
Muudatusettepanek 123 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 5
5. Käesoleva määruse alusel vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
5. Käesoleva määruse alusel vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
Muudatusettepanek 124 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22
Artikkel 21
Artikkel 22
Läbivaatamine
Läbivaatamine
Komisjoni ettepanekul vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva määruse läbi hiljemalt 30. juuniks 2020.
Komisjon teeb hiljemalt 30. juuniks 2018 ettepaneku käesoleva määruse läbivaatamiseks uueks rahastamisperioodiks.
Muudatusettepanek 125 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa
Lisa välja jäetud
Muudatusettepanek 126 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – eesmärk 1 – taane 2
– personalikulud;
– personalikulud, sh koolitus;
Muudatusettepanek 127 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – eesmärk 2 – taane 2
– personalikulud;
– personalikulud, sh koolitus;
Muudatusettepanek 128 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – eesmärk 3 – taane 2
– personalikulud;
– personalikulud, sh koolitus;
Muudatusettepanek 129 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 3 – sissejuhatav osa
3 eesmärk: IT-süsteemide, nende sideinfrastruktuuri ja üle liidu välispiiri kulgevate rändevoogude juhtimise abivahendite paigaldamine ja kasutamine
3 eesmärk: turvaliste IT-süsteemide, nende sideinfrastruktuuri ja üle liidu välispiiri kulgevate rändevoogude juhtimise abivahendite paigaldamine ja kasutamine
Muudatusettepanek 130 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 3 – taane 4
– sideinfrastruktuur ja julgeolekuküsimused;
– sideinfrastruktuur ja julgeolekuküsimused ning andmekaitsega seotud küsimused;
Varjupaiga- ja Rändefond (otsus alustada institutsioonidevahelisi läbirääkimisi)
520k
69k
Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2013. aasta otsus institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamise ja mandaadi kohta seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond (COM(2011)0751 – C7-0443/2011 – 2011/0366(COD) – (2013/2504(RSP))
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ettepanekut,
– võttes arvesse kodukorra artikli 70 lõiget 2 ja artiklit 70a,
otsustab alustada institutsioonidevahelisi läbirääkimisi järgmise mandaadi alusel:
MANDAAT
Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt
Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt Volitus 6 a (uus)
– võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ühise ümberasustamisprogrammi loomise kohta1 ning eriti selle punkte, milles käsitletakse Euroopa ümberasustamisüksuse loomist;
1 ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 1.
Muudatusettepanek 2 Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt Punkt 1 a (uus)
1 a. juhib tähelepanu asjaolule, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on vaid seadusandjale esitatud soovitus ning seda ei saa kindlaks määrata enne, kui jõutakse kokkuleppele määruses, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020;
Muudatusettepanek 3 Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt Punkt 1 b (uus)
1 b. tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel1; kordab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus on vaja piisavaid lisavahendeid, et liit saaks ellu viia oma praeguseid poliitilisi prioriteete ja Lissaboni lepingust tulenevaid uusi ülesandeid ning ühtlasi reageerida ootamatutele sündmustele; juhib tähelepanu sellele, et isegi kui järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendite kogusumma oleks 2013. aasta tasemest vähemalt 5% suurem, oleks võimalik liidu kokkulepitud eesmärkide ja kohustuste ning liidu solidaarsuse põhimõtte täitmiseks anda kõigest piiratud panus; palub nõukogul, juhul kui ta ei jaga seda seisukohta, selgelt välja tuua, millised poliitilised prioriteedid või projektid võiks täielikult peatada, hoolimata nende tõendatud lisandväärtusest Euroopa jaoks;
Muudatusettepanek 4 Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt Punkt 1 c (uus)
1 c. rõhutab, et arvestades liidu poolt juba kindlaksmääratud ja kokkulepitud ülesandeid, peab komisjon kajastama asjaomaseid poliitilisi prioriteete oma ettepanekus ettenägelikul ja asjakohasel viisil;
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Volitus 1
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 78 lõiget 2 ja artikli 79 lõikeid 2 ja 4,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 78 lõiget 2, artikli 79 lõikeid 2 ja 4 ning artiklit 80,
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus)
(2 a)Euroopa Parlament rõhutas oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel1 vajadust integreeritud lähenemisviisi järele seoses pakiliste sisserände- ja varjupaigaküsimuste ning liidu välispiiride haldamisega, samuti rõhutati vajadust hädaolukordade ohjamiseks vajalike piisavate rahaliste vahendite ja abivahendite järele, mis tuleks teha kättesaadavaks inimõiguste austamise ja kõikide liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus, pidades kinni riikide kohustustest ja ülesannete selgest määratlusest. Lisaks märkis Euroopa Parlament sellega seoses, et Frontexi, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ning solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise fondide suurenenud probleeme tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta.
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioon tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel, punkt 107.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 b (uus)
(2 b)Lisaks rõhutas Euroopa Parlament oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis1 vajadust arendada eri fondide ja programmide paremat koostoimet, osutas asjaolule, et fondide haldamise lihtsustamine ja ristfinantseerimise lubamine võimaldab eraldada rohkem vahendeid ühistele eesmärkidele, tervitas komisjoni kavatsust vähendada sisepoliitika eelarvevahendite koguarvu, koondades need kahesambalisse struktuuri ja võimaluse korral ühise juhtimise alla, ning väljendas veendumust, et selline lähenemisviis peaks aitama oluliselt suurendada praeguste fondide ja programmide lihtsustamist, otstarbekamaks muutmist, konsolideerimist ja läbipaistvust. Teisalt rõhutas Euroopa Parlament ka vajadust tagada, et sisepoliitika eri eesmärke hoitakse üksteisest lahus.
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioon tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel, punkt 109.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus)
(9 a)Fondi vahenditega tuleks toetada selliste meetmete kehtestamist, mille abil võimaldatakse varjupaigataotlejatel siseneda ELi varjupaigasüsteemi turvaliselt, ilma et nad satuksid inimkaubitsejate või kuritegelike võrgustike ohvriks või seaksid ohtu oma elu.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus)
(13 a)Fondi vahendeid tuleks kasutada kooskõlas integratsiooni ühiste aluspõhimõtetega, mis on sätestatud ühises integratsioonikavas.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
(16) Fond peaks toetama liikmesriike selliste strateegiate kehtestamisel, millega korraldatakse kolmandate riikide kodanike seaduslikku rännet ning suurendatakse liikmesriikide suutlikkust töötada välja, rakendada, jälgida ja hinnata üldiselt kõiki sisserände- ja integratsioonistrateegiaid, -poliitikaid ja -meetmeid, sealhulgas liidu õigusakte. Samuti tuleks fondiga toetada teabe ja parimate tavade vahetamist ning koostööd nii eri ametiasutuste vahel kui ka teiste liikmesriikidega.
(16) Fond peaks toetama liikmesriike selliste strateegiate kehtestamisel, millega korraldatakse kolmandate riikide kodanike seaduslikku rännet ning suurendatakse liikmesriikide suutlikkust töötada välja, rakendada, jälgida ja hinnata üldiselt kõiki sisserände- ja integratsioonistrateegiaid, -poliitikaid ja -meetmeid, sealhulgas liidu õigusakte. Samuti tuleks fondiga toetada teabe ja parimate tavade vahetamist ning koostööd nii eri ametiasutuste vahel kui ka teiste liikmesriikidega. Selleks et võimaldada liikmesriikidel toetada riiklike programmide rakendamist, aidata toetusesaajatel täita oma kohustusi ja liidu õigusakte ning suurendada seeläbi ka ELi fondide nähtavust ja kättesaadavust, on ülioluline anda liikmesriikidele tehnilist abi.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
(23) Fond peaks täiendama ja tugevdama nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2007/2004 loodud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) tegevust, mille üks ülesanne on tagada vajalik toetus liikmesriikide ühiste tagasipöördumisoperatsioonide korraldamiseks ning määrata kindlaks parimad tavad reisidokumentide hankimiseks ja liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasipöördumiseks.
(23) Fond peaks täiendama ja tugevdama nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2007/2004 loodud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) tegevust, mille üks ülesanne on tagada vajalik toetus liikmesriikide ühiste tagasipöördumisoperatsioonide korraldamiseks ning määrata kindlaks parimad tavad reisidokumentide hankimiseks ja liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasipöördumiseks. Samuti peaks fondi abi võimaldama agentuuril, ELil ja liikmesriikidel täita oma merepäästega seotud kohustusi.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
(24) Fondi rakendamisel tuleks täielikult kinni pidada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustest ja põhimõtetest. Eelkõige tuleks rahastamiskõlblike meetmete puhul arvesse võtta kaitsetute isikute eriolukorda, suunates eritähelepanu ja sihipäraseid lahendusi eeskätt saatjata alaealistele ja muudele ohustatud alaealistele.
(24) Fondi rakendamisel tuleks täielikult kinni pidada õigustest ja põhimõtetest, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja rahvusvahelistes dokumentides, eelkõige 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioonis, 10. detsembri 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsioonis, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelises paktis, rahvusvahelises konventsioonis rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ÜRO konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastases konventsioonis, ÜRO lapse õiguste konventsioonis ning kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelises konventsioonis. Rahastamiskõlblike meetmete puhul tuleks arvesse võtta inimõigustel põhinevat migrantide, pagulaste ja varjupaigataotlejate kaitse poliitikat ning eeskätt kaitsetute isikute eriolukorda, pöörates erilist tähelepanu ja luues sihipäraseid lahendusi naistele, saatjata alaealistele ja muudele ohustatud alaealistele.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25
(25) Fondist toetatavad kolmandates riikides ja nendega seoses elluviidavad meetmed peaksid tagama sünergia ja sidususe väljaspool liitu liidu geograafilistest ja temaatilistest välisabivahenditest toetatavate muude meetmetega. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitikaga. Nende eesmärk ei tohiks olla toetada otseselt arengule suunatud meetmeid ja need peaksid vajaduse korral täiendama välisabivahenditest antavat rahalist abi. Kooskõla tuleks tagada ka liidu humanitaarabipoliitikaga, eelkõige seoses erakorralise abi rakendamisega.
(25) Fondist toetatavad kolmandates riikides ja nendega seoses elluviidavad meetmed peaksid tagama sünergia ja sidususe väljaspool liitu liidu geograafilistest ja temaatilistest välisabivahenditest toetatavate muude meetmetega. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitikaga. Nende eesmärk ei tohiks olla toetada otseselt arengule suunatud meetmeid ja need peaksid vajaduse korral täiendama välisabivahenditest antavat rahalist abi, järgides seejuures arengupoliitika sidususe põhimõtet, nagu on sätestatud konsensuses arengu küsimuses (lõige 35). Oluline on tagada ka see, et erakorralise abi rakendamine oleks liidu humanitaarabipoliitikaga kooskõlas, täiendaks seda ning järgiks humanitaarabi valdkonna konsensuses sätestatud humanitaarabialaseid põhimõtteid.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26
(26) Suur osa fondi raames kasutatavatest vahenditest tuleks objektiivsete kriteeriumide põhjal jaotada proportsionaalselt iga liikmesriigi kohustustega, mis tulenevad tema jõupingutustest rändevoogude juhtimisel. Selleks tuleks kasutada rändevooge käsitlevaid värskeimaid kättesaadavaid statistilisi andmeid, nagu esmakordsete varjupaigataotluste arv, pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi kohta tehtud positiivsed otsused, ümberasustatud pagulaste arv, seaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike arv, nende kolmandate riikide kodanike arv, kes on mõnelt liikmesriigilt saanud loa elada selle liikmesriigi territooriumil, riigiasutuste tehtud tagasisaatmisotsuste arv ja tegelike tagasipöördumiste arv.
(26) Suur osa fondi raames kasutatavatest vahenditest tuleks objektiivsete kriteeriumide põhjal jaotada proportsionaalselt iga liikmesriigi kohustustega, mis tulenevad tema jõupingutustest rändevoogude juhtimisel. Selleks tuleks kasutada rändevooge käsitlevaid värskeimaid kättesaadavaid statistilisi andmeid, nagu esmakordsete varjupaigataotluste arv, pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi kohta tehtud positiivsed otsused, ümberasustatud pagulaste arv, seaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike arv, nende kolmandate riikide kodanike arv, kes on mõnelt liikmesriigilt saanud loa elada selle liikmesriigi territooriumil, liikmesriikide välispiiridel kinni peetud ebaseaduslike rändajate arv, riigiasutuste tehtud tagasisaatmisotsuste arv ja tegelike tagasipöördumiste arv. Peale selle on oluline arvesse võtta nii iga liikmesriigi majanduslikke vahendeid kui ka geograafilist suurust. Samuti tuleb läbi viia põhjalik uuring, et määrata täpselt kindlaks liikmesriikide tegelike kulude liik ja maht.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29
(29) Arvestades liidu ümberasustamisprogrammi järkjärgulist loomist peaks fond andma rahalise stiimulina (ühekordsed maksed) sihtotstarbelist abi iga ümberasustatud pagulase kohta.
(29) Arvestades liidu ümberasustamisprogrammi järkjärgulist loomist peaks fond andma rahalise stiimulina (ühekordsed maksed) sihtotstarbelist abi iga ümberasustatud pagulase kohta. Komisjon ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet peaksid tegema koostööd ja jälgima oma pädevuste piires fondist rahastatavate ümberasustamismeetmete rakendamise tulemuslikkust.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33
(33) Liikmesriikide solidaarsuse suurendamiseks ja vastutuse paremaks jagamiseks, eriti varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikide puhul, tuleks samalaadne rahalistel stiimulitel põhinev mehhanism luua ka rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamiseks.
(33) Liikmesriikide solidaarsuse suurendamiseks ja vastutuse paremaks jagamiseks, eriti varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikide puhul, tuleks samalaadne rahalistel stiimulitel põhinev mehhanism luua ka rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamiseks. Mehhanismil peaks olema piisavalt vahendeid, et maksta hüvitist nendele liikmesriikidele, kes võtavad vastu rohkem (kas absoluutselt või proportsionaalselt) varjupaigataotlejaid ja rahvusvahelise kaitse saajaid, ning aidata neid, kelle varjupaigasüsteemid on vähem arenenud.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35 a (uus)
(35 a)Seetõttu on väga oluline pakkuda liikmesriikidele tehnilist tuge, et võimaldada neil rakendada oma riiklikke programme, toetada abisaajaid, täita oma kohustusi ja ELi õigust ning suurendada seeläbi ELi rahastamise nähtavust ja kättesaadavust.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35 b (uus)
(35 b)Vahendite ja kulude struktuursel lihtsustamisel tuleb austada paindlikkuskriteeriume, samuti tuleks jätkuvalt täita prognoositavuse ja usaldusväärsusega seonduvaid nõuded ning tagada Varjupaiga- ja Rändefondi vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35 c (uus)
(35 c)Rahastamisstruktuuride lihtsustamine peaks võimaldama paindlikkust ning aitama samas säilitada prognoositavuse ja usaldusväärsuse, samuti tuleks fondi iga eesmärgi jaoks tagada riiklike programmide abil tasakaalustatud osa. Seetõttu tuleks Varjupaiga- ja Rändefondile eraldada perioodi 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku rahalistest vahenditest õiglane osa, et tagada perioodi 2007–2013 finantsraamistikus seatud pagulasfondi ja integratsioonifondi eesmärkide järjepidev toetamine.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36
(36) Solidaarsuse suurendamiseks on tähtis anda fondi erakorralisteks olukordadeks ettenähtud vahenditest erakorralise abi vormis lisatoetust, et lahendada liikmesriikides või kolmandates riikides hädaolukordi, millega kaasneb suur rändesurve, või ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral vastavalt nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiivile 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel.
(36) Solidaarsuse suurendamiseks on tähtis anda kooskõlas ja koostoimes Euroopa Ühenduse Humanitaarameti korraldatava humanitaarabiga fondi erakorralisteks olukordadeks ettenähtud vahenditest erakorralise abi vormis lisatoetust, et lahendada liikmesriikides või kolmandates riikides hädaolukordi, millega kaasneb suur rändesurve, või ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral vastavalt nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiivile 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 37
(37) Käesoleva määrusega tuleks tagada nõukogu 14. mai 2008. aasta otsusega 2008/381/EÜ (Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta) loodud Euroopa rändevõrgustiku tegevuse jätkumine ja näha ette selle toetamiseks vajalik rahaline abi kooskõlas selle käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja ülesannetega.
(37) Käesoleva määrusega tuleks tagada nõukogu 14. mai 2008. aasta otsusega 2008/381/EÜ (Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta) loodud Euroopa rändevõrgustiku tegevuse jätkumine ja näha ette selle toetamiseks vajalik rahaline abi kooskõlas selle käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja ülesannetega. Sellega seoses tuleks Varjupaiga- ja Rändefondi puhul võtta kasutusele kaitsemeetmed, et vältida rahaliste vahendite liigset eraldamist ainult ühele poliitikavaldkonnale Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kui terviku arvelt.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 42 a (uus)
(42 a)Rahaliste vahendite kasutamist asjaomases valdkonnas tuleks paremini kooskõlastada, et tagada täiendavus, suurem tõhusus ja nähtavus ning saavutada eelarve vallas suurem koostoime.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 42 b (uus)
(42 b)ELi rahastamise mõju on vaja avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu võimalikult palju suurendada.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 42 c (uus)
(42 c)Liidu eelarvega seotud uuenduslike rahastamisvahendite ja -mehhanismide puhul tuleks tagada äärmine läbipaistvus, aruandekohustus ja demokraatlik kontroll.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 42 d (uus)
(42 d)Fondi eesmärkide saavutamiseks ja ühtlasi rahaliste vahendite optimaalse kasutamise tagamiseks on kõige olulisem parandada fondi rakendamist ja kulutuste kvaliteeti.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 42 e (uus)
(42 e)Oluline on tagada fondi usaldusväärne finantsjuhtimine ning võimalikult tulemuslik ja lihtne rakendamine, tagades samal ajal kõigile osalejatele õiguskindluse ja fondile juurdepääsu.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 42 f (uus)
(42 f)Komisjon peaks teostama igal aastal fondi rakendamise üle järelevalvet, kasutades selleks tulemuste ja mõju hindamise peamisi näitajaid. Need näitajad (sh asjaomased kontrollväärtused) peaksid olema minimaalseks võrdlusaluseks, mille põhjal hinnata fondi eesmärkide saavutamise ulatust.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 43
(43) Fondi juhtimiseks ja rakendamiseks peaks see moodustama osa ühtsest raamistikust, mis koosneb käesolevast määrusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) […/...], millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted.
(43) Fondi juhtimiseks ja rakendamiseks peaks see moodustama osa ühtsest raamistikust, mis koosneb käesolevast määrusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) […/...], millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted. Kõnealuse fondi puhul peaks aga määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artiklis 12 osutatud partnerluses osalema muude asutuste seas ka pädevad piirkondliku, kohaliku ja linnapiirkondade omavalitsuste tasandi ametiasutused, rahvusvahelised organisatsioonid ning kodanikuühiskonda esindavad organid, näiteks valitsusvälised organisatsioonid ja sotsiaalpartnerid.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3
3. Käesoleva määrusega nähakse ette määruses (EL) nr …/... [horisontaalne määrus] sätestatud eeskirjade kohaldamine.
3. Käesoleva määrusega nähakse ette määruses (EL) nr …/... [horisontaalne määrus] sätestatud eeskirjade kohaldamine, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 4 punkti a.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a – sissejuhatav osa
(a) „ümberasustamine” – protsess, mille käigus viiakse kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle seisund on määratletud 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooniga ja kellel on lubatud elada pagulasena ühes liikmesriigis, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti taotlusel, mille aluseks on isiku vajadus rahvusvahelise kaitse järele, kolmandast riigist mõnda liikmesriiki, kus neil lubatakse elada, kui neil on üks järgmistest staatustest:
(a) „ümberasustamine” – protsess, mille käigus viiakse kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti taotlusel, mille aluseks on isiku vajadus rahvusvahelise kaitse järele, kolmandast riigist mõnda liikmesriiki, kus neil lubatakse elada, kui neil on üks järgmistest staatustest:
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt i
i) pagulasseisund direktiivi 2004/83/EÜ artikli 2 punkti d tähenduses või
i) pagulasseisund direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punkti e tähenduses või
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt i a (uus)
(i a) täiendava kaitse seisund direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punkti g tähenduses või
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b
(b) „ümberpaigutamine” – protsess, mille käigus viiakse artikli 4 lõike 1 punktides a ja b osutatud isikud neile rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigist mõnda teise liikmesriiki, kus neile antakse samaväärne kaitse, või mille käigus viiakse artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud kategooriasse kuuluvad isikud liikmesriigist, kes vastutab nende taotluse läbivaatamise eest, mõnda teise liikmesriiki, kus nende rahvusvahelise kaitse saamise taotlus läbi vaadatakse;
(b) „ümberpaigutamine” – protsess, mille käigus viiakse artikli 4 lõike 1 punktides a ja b osutatud isikud neile rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigist mõnda teise liikmesriiki, kus neile antakse viivitamatult samaväärne kaitse, või mille käigus viiakse artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud kategooriasse kuuluvad isikud liikmesriigist, kes vastutab nende taotluse läbivaatamise eest, mõnda teise liikmesriiki, kus nende rahvusvahelise kaitse saamise taotlus läbi vaadatakse;
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f – alapunkt i
i) ühes või mitmes liikmesriigis esinev suur rändesurve, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike ulatuslik ja ebaproportsionaalne sisseränne, millega kaasneb märkimisväärne ja pakiline koormus nende vastuvõtu- ja kinnipidamiskeskustele ning varjupaigasüsteemidele ja -menetlustele;
i) ühes või mitmes liikmesriigis esinev eriline surve, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike ootamatu ja massiline saabumine, millega kaasneb märkimisväärne ja pakiline koormus nende riikide vastuvõtu- ja kinnipidamiskeskustele ning varjupaigasüsteemidele ja -menetlustele või
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
1. Fondi üldeesmärk on aidata vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raames kaasa liitu saabuvate rändevoogude tõhusale juhtimisele kooskõlas ühise varjupaiga-, täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise sisserändepoliitikaga.
1. Fondi üldeesmärk on tugevdada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raames ühist varjupaiga-, täiendava või ajutise kaitse poliitikat ning tugevdada ja edendada ühist sisserändepoliitikat, pidades silmas arengupoliitika sidusust ning migrantide, pagulaste ja varjupaigataotlejate kaitse inimõigustel põhinevat poliitikat.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a – lõik 2
Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu varjupaigataotlejate vastuvõtu tingimuste ja varjupaigamenetluste kvaliteedi parandamise, taotluste heakskiitmise määra liikmesriikidevahelise ühtlustamise ja liikmesriikide ümberasustamisega seoses tehtud pingutuste suurendamise tase;
Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestab komisjon nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid näitajaid nagu varjupaigataotlejate vastuvõtu tingimuste ja varjupaigamenetluste kvaliteedi parandamise tase, aga ka samaväärseid juhtumeid käsitlevate otsuste suurema ühtlustamise, päritoluriike käsitleva usaldusväärse, objektiivse ja ajakohase teabe andmise parandamise ning ümberasustamisega seoses tehtud pingutuste tõhustamise tase;
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a a (uus)
(a a) toetada meetmeid, mis on seotud turvalise juurdepääsuga Euroopa varjupaigasüsteemile.
Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse näitajate alusel, hinnates muu hulgas varjupaigataotlejate võimalusi siseneda ELi varjupaigasüsteemi turvaliselt, ilma et nad satuksid inimkaubitsejate või kuritegelike võrgustike ohvriks või seaksid ohtu oma elu.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b – lõik 1
(b) toetada seaduslikku sisserännet liitu kooskõlas liikmesriikide majanduslike ja sotsiaalsete vajadustega ning edendada kolmandate riikide kodanike, sealhulgas varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate tulemuslikku integreerimist.
(b) toetada seaduslikku sisserännet liitu kooskõlas liikmesriikide majanduslike ja sotsiaalsete vajadustega, edendada kolmandate riikide kodanike tulemuslikku integreerimist ning tugevdada austust rändajate, sealhulgas varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate põhiõiguste vastu.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b – lõik 2
Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu kolmandate riikide kodanike tööjõuturul, hariduses ja demokraatlikes protsessides osalemise suurenemise tase;
Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestab komisjon nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid näitajaid, muu hulgas seda, mil määral on suurenenud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute osalus tööjõuturul, hariduses ja demokraatlikes protsessides ning nende juurdepääs eluasemele ja tervishoiule;
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c – lõik 2
Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu tagasipöördunud isikute arv;
Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestab komisjon nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid näitajaid, sh tagasipöördunud isikute arv, enne või pärast tagasipöördumist taasintegreerimise meetmetes osalenud isikute arv, vabatahtlike tagasipöördumiste arv ning sunniviisilise tagasipöördumise järelevalvesüsteemi kvaliteet;
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d – lõik 1
(d) suurendada solidaarsust ja vastutuse jagamist liikmesriikide vahel, pöörates tähelepanu eeskätt rändajate ja varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikidele.
(d) suurendada solidaarsust ja vastutuse jagamist liikmesriikide vahel, pöörates tähelepanu eeskätt rändajate ja varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikidele, sh praktilise koostöö kaudu.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d – lõik 2
Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu liikmesriikide vastastikuse abi andmise suurenemise (sealhulgas praktilise koostöö ja ümberpaigutamise kaudu) tase.
Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestab komisjon nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid näitajaid nagu liikmesriikide vastastikuse abi andmise suurenemise (sealhulgas praktilise koostöö ja ümberpaigutamise kaudu) tase ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti kaudu kättesaadavaks tehtud inimressurss.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Liikmesriigid annavad komisjonile teavet, mis on vajalik saavutuste hindamiseks näitajate põhjal.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)
2 a. Lõikes 2 osutatud erieesmärkide saavutamise hindamisel arvestatakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid valdkondadevahelisi näitajaid, sh lastekaitset käsitlevate sätete paranemine, pereelu austamise edendamine, juurdepääs põhiteenustele ning saatjata alaealiste abistamine olenemata nende elanikustaatusest.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 b (uus)
2 b. Lõigetes 1 ja 2 määratletud eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed on täielikus kooskõlas liidu välisrahastamisvahenditest toetatavate meetmetega, täiendavad neid ning vastavad liidu välistegevuse eesmärkidele ja põhimõtetele.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 c (uus)
2 c. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide saavutamisel peetakse nõuetekohaselt silmas liidu humanitaarabipoliitika põhimõtteid ja eesmärke. Vastavalt artiklile 24a tagatakse järjepidevus ja täiendavus liidu välisrahastamisvahenditest rahastatavate meetmetega.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b
(b) kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes saavad täiendavat kaitset direktiivi 2004/83/EÜ tähenduses;
(b) kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes saavad täiendavat kaitset direktiivi 2011/95/EL tähenduses;
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt f
(f) kolmandate riikide kodanikud, kes elavad liikmesriigis seaduslikult või kes on saamas õigust liikmesriigis seaduslikult elada;
(f) kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes elavad liikmesriigis seaduslikult või kes on saamas õigust liikmesriigis seaduslikult elada;
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt g
(g) kõik kolmanda riigi territooriumil viibivad kolmandate riikide kodanikud, kes järgivad siseriiklikus õiguses sätestatud konkreetseid lahkumiseelseid meetmeid ja/või tingimusi, sealhulgas liikmesriigi ühiskonda integreerumise suutlikkusega seotud tingimusi;
(g) kõik kolmanda riigi territooriumil viibivad kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes kavatsevad ELi migreeruda ja kes järgivad siseriiklikus õiguses sätestatud konkreetseid lahkumiseelseid meetmeid ja/või tingimusi, sealhulgas liikmesriigi ühiskonda integreerumise suutlikkusega seotud tingimusi;
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt h
(h) kõik kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole veel saanud lõplikku eitavat vastust taotlusele liikmesriigis viibida, seaduslikult elada ja/või saada seal rahvusvahelist kaitset ning kes võivad otsustada kasutada vabatahtliku tagasipöördumise võimalust, tingimusel et nad ei ole saanud uut kodakondsust ega ole selle liikmesriigi territooriumilt lahkunud;
(h) kõik kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes ei ole veel saanud lõplikku eitavat vastust taotlusele liikmesriigis viibida, seaduslikult elada ja/või saada seal rahvusvahelist kaitset ning kes võivad otsustada kasutada vabatahtliku tagasipöördumise võimalust, tingimusel et nad ei ole saanud uut kodakondsust ega ole selle liikmesriigi territooriumilt lahkunud;
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt i
(i) kõik kolmandate riikide kodanikud, kellel on õigus liikmesriigis viibida või seaduslikult elada või kellele laieneb seal rahvusvaheline kaitse direktiivi 2004/83/EÜ tähenduses või ajutine kaitse direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ning kes on otsustanud kasutada vabatahtliku tagasipöördumise võimalust, tingimusel et nad ei ole saanud uut kodakondsust ega selle liikmesriigi territooriumilt lahkunud;
(i) kõik kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kellel on õigus liikmesriigis viibida või seaduslikult elada või kellele laieneb seal rahvusvaheline kaitse direktiivi 2011/95/EL tähenduses või ajutine kaitse direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ning kes on otsustanud kasutada vabatahtliku tagasipöördumise võimalust, tingimusel et nad ei ole saanud uut kodakondsust ega selle liikmesriigi territooriumilt lahkunud;
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt j
(j) kõik kolmandate riikide kodanikud, kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriiki sisenemise ja/või seal viibimise tingimustele.
(j) kõik liikmesriigi territooriumil viibivad kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriiki sisenemise ja/või seal viibimise tingimustele, sh need kolmandate riikide kodanikud, kelle tagasipöördumisprotsess on ametlikult või mitteametlikult edasi lükatud.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 a (uus)
Artikkel 4 a
Partnerlus
Kõnealuse fondi puhul peavad aga määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artiklis 12 osutatud partnerluses osalema muude asutuste seas ka pädevad piirkondliku, kohaliku ja linnapiirkondade omavalitsuste tasandi ametiasutused, rahvusvahelised organisatsioonid ning kodanikuühiskonda esindavad organid, näiteks valitsusvälised organisatsioonid ja sotsiaalpartnerid.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a
(a) materiaalse abi, hariduse, koolituse, tugiteenuste, tervishoiuteenuste ja psühholoogilise abi pakkumine;
(a) materiaalse abi (sh piiril antava humanitaarabi), hariduse, koolituse, tugiteenuste, tervishoiuteenuste ja psühholoogilise abi pakkumine;
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a a (uus)
(a a) haldusstruktuuride ja -süsteemide sisseseadmine ja täiustamine ning töötajate ja asjaomaste haldus- ja õigusasutuste personali koolitamine, et tagada varjupaigamenetluste sujuv ja lihtne kättesaadavus varjupaigataotlejate jaoks ning selliste menetluste tõhusus ja kvaliteet;
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a b (uus)
(a b) olemasoleva majutusinfrastruktuuri ja -teenuste täiustamine ning hooldus;
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d
(d) eritoetus sellistele kaitsetutele isikutele nagu alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, eakad inimesed, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad, inimkaubanduse ohvrid, raske füüsilise haiguse, vaimuhaiguse või traumajärgse stressi all kannatavad inimesed ning piinamise või vägistamise ohvrid või isikud, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda;
(d) eritoetus sellistele kaitsetutele isikutele nagu alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, eakad inimesed, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad, inimkaubanduse ohvrid, raske füüsilise haiguse, vaimuhaiguse või traumajärgse stressi all kannatavad inimesed, inimesed, kes võivad langeda vägivalla ohvriks Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud põhjustel, ning piinamise või vägistamise ohvrid või isikud, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda;
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt e
(e) teave kohalikele kogukondadele ning koolituse pakkumine kohalike ametiasutuste töötajatele, kes suhtlevad vastuvõetud isikutega;
(e) teabe, eelkõige varjupaigataotlejate põhiõiguste austamise alase teabe pakkumine kohalikele kogukondadele ning koolituse pakkumine kohalike ametiasutuste töötajatele, kes suhtlevad vastuvõetud isikutega; see hõlmab ka punktis d osutatud kaitsetute isikutega kokku puutuvate töötajate koolitamist;
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt f a (uus)
(f a) kinnipidamisele alternatiivsete meetmete loomine, väljatöötamine ja täiustamine.
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a
(a) majutusinfrastruktuuri ja -teenuste loomine, väljaarendamine ja täiustamine;
(a) majutusinfrastruktuuri ja -teenuste loomine, väljaarendamine, haldamine ja täiustamine;
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b
(b) haldusstruktuuride ja -süsteemide sisseseadmine ning töötajate ja asjaomaste õigusasutuste personali koolitamine, et tagada varjupaigataotlejatele sujuv juurdepääs varjupaigamenetlustele ning selliste menetluste tõhusus ja kvaliteet.
(b) haldusstruktuuride ja -süsteemide sisseseadmine ning töötajate ja asjaomaste haldus- ja õigusasutuste personali koolitamine, et tagada varjupaigataotlejatele sujuv juurdepääs varjupaigamenetlustele ning selliste menetluste tõhusus ja kvaliteet.
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a
(a) meetmed, mis suurendavad liikmesriikide suutlikkust koguda, analüüsida ja levitada andmeid ja statistikat varjupaigamenetluste, vastuvõtusuutlikkuse ning ümberasustamis- ja ümberpaigutamismeetmete kohta;
(a) meetmed, mis suurendavad liikmesriikide suutlikkust – muu hulgas seoses määruses (EL) nr .../... [Dublini määrus] kehtestatud varajase hoiatamise, valmisoleku ja kriisiohje mehhanismiga – koguda, analüüsida ja levitada kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid varjupaigamenetluste, vastuvõtusuutlikkuse ning ümberasustamis- ja ümberpaigutamismeetmete kohta;
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b
(b) meetmed, mis otseselt toetavad varjupaigapoliitika hindamist, näiteks riigisisesed mõjuhinnangud, sihtrühmades korraldatavad küsitlused, näitajate väljatöötamine ja võrdlusuuringud.
(b) meetmed, mis otseselt toetavad varjupaigapoliitika hindamist, näiteks riigisisesed mõjuhinnangud, sihtrühmade ja muude asjaomaste sidusrühmade seas korraldatavad küsitlused, näitajate väljatöötamine ja võrdlusuuringud.
Selgitus
Hindamismeetmed peavad olema võimalikult kaasavad.
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b
(b) asjakohase infrastruktuuri ja teenuste loomine, millega tagatakse ümberasustamis- ja ümberpaigutamismeetmete sujuv ja tõhus rakendamine;
(b) asjakohase infrastruktuuri ja selliste teenuste loomine, millega tagatakse ümberasustamis- ja ümberpaigutamismeetmete sujuv ja tõhus rakendamine, sh keeleline abi ning asjaomaste isikute põhiõiguste austamine;
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõik 1 – punkt f a (uus)
(f a) liikmesriiki ümberasustatavate isikute perekondade taasühinemisega seonduvad meetmed;
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõik 1 – punkt g
(g) infrastruktuuri ja teenuste tugevdamine piirkondlike kaitseprogrammide rakendamiseks määratud riikides.
(g) rände ja varjupaigaga seotud infrastruktuuri ja teenuste tugevdamine piirkondlike kaitseprogrammide rakendamiseks määratud riikides;
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõik 1 – punkt g a (uus)
(g a) ümberasustamis- ja ümberpaigutamisstrateegiate kehtestamine ja väljatöötamine, sealhulgas vajaduste analüüs, näitajate täiustamine ja hindamine;
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõik 1 – punkt g b (uus)
(g b) selliste tingimuste loomine, millega aidatakse kaasa ümberasustatud pagulaste integratsioonile, sõltumatusele ja iseseisvusele pikas perspektiivis;
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Selleks et hõlbustada seaduslikku rännet liitu ning valmistada artikli 4 lõike 1 punktis g osutatud isikud paremini ette vastuvõtvasse ühiskonda integreerumiseks, on artikli 3 lõike 2 punktis b kindlaksmääratud konkreetse eesmärgi raames ning määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artiklis 13 sätestatud poliitikadialoogi käigus kokkulepitud tulemusi arvesse võttes rahastamiskõlblikud eelkõige järgmised päritoluriigis võetavad meetmed:
Selleks et hõlbustada seaduslikku rännet liitu ning valmistada artikli 4 lõike 1 punktis g osutatud isikud paremini ette vastuvõtvasse ühiskonda integreerumiseks, on artikli 3 lõike 2 punktis b kindlaksmääratud konkreetse eesmärgi raames ning määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artiklis 13 sätestatud poliitikadialoogi käigus kokkulepitud tulemusi arvesse võttes rahastamiskõlblikud eelkõige järgmised päritoluriigis võetavad meetmed, mille puhul tuleb arvesse võtta ka arengupoliitika sidusust ning eeskätt ELi võetud kohustusi ajude äravoolu vastase võitluse toetamise vallas:
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõik 1 – punkt a
(a) teabepaketid ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, sealhulgas kasutajasõbraliku side- ja infotehnoloogia ning veebisaitide kaudu;
(a) teabepaketid ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, mida viiakse muu hulgas läbi kasutajasõbraliku side- ja infotehnoloogia ning veebisaitide kaudu, kusjuures seda tehakse eri riikides kooskõlastatult, levitades ühtset Euroopa sõnumit;
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1. Artikli 3 lõike 2 punktis b kindlaksmääratud konkreetse eesmärgi raames võetakse rahastamiskõlblikke meetmeid järjepidevate strateegiate raamistikus, mida rakendavad valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud ja/või piirkondlikud asutused ning mis on kavandatud konkreetselt artikli 4 lõike 1 punktides a–g osutatud isikute integreerimiseks vastavalt kohalikul ja/või piirkondlikul tasandil. Sellega seoses hõlmavad rahastamiskõlblikud meetmed eelkõige järgmist:
1. Artikli 3 lõike 2 punktis b kindlaksmääratud konkreetse eesmärgi raames võetakse rahastamiskõlblikke meetmeid järjepidevate strateegiate raamistikus, mida rakendavad rahvusvahelised ja valitsusvälised organisatsioonid ning kohalikud ja/või piirkondlikud asutused ning mis on kavandatud konkreetselt artikli 4 lõike 1 punktides a–g osutatud isikute integreerimiseks vastavalt kohalikul ja/või piirkondlikul tasandil. Sellega seoses hõlmavad rahastamiskõlblikud meetmed eelkõige järgmist:
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a
(a) asjaomaste integratsioonistrateegiate väljatöötamine ja arendamine, sealhulgas vajaduste analüüs ning näitajate ja hindamise täiustamine;
(a) asjaomaste integratsioonistrateegiate väljatöötamine ja arendamine kohaliku ja/või piirkondliku tasandi toimijate osalusel, sealhulgas vajaduste analüüs, integratsiooninäitajate täiustamine ja varjupaigataotlejate eritingimuste hindamine, sh osalushindamine, et selgitada välja parimad tavad;
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b
(b) nõu ja abi sellistes valdkondades nagu majutus, elatusvahendid, haldusalane ja õiguslik juhendamine, meditsiiniline, psühholoogiline ja sotsiaalhooldus, lapsehooldus;
(b) nõu ja abi sellistes valdkondades nagu majutus, elatusvahendid, integratsioon tööturule, haldusalane ja õiguslik juhendamine, meditsiiniline, psühholoogiline ja sotsiaalhooldus, lapsehooldus ja perekondade taasühinemine;
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2
2. Lõikes 1 loetletud meetmetes võetakse arvesse erivajadusi, mis võivad esineda sellistel eri kategooriatesse kuuluvatel kolmandate riikide kodanikel ja nende pereliikmetel nagu isikud, kes sisenevad riiki või elavad seal töötamise, füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise või perekonnaga taasühinemise eesmärgil, samuti rahvusvahelise kaitse saajad, varjupaigataotlejad, ümberasustatud või ümberpaigutatud isikud ning kaitsetud rändajate rühmad, eelkõige alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, eakad inimesed, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad, inimkaubanduse ohvrid ning piinamise või vägistamise ohvrid või isikud, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda.
2. Lõikes 1 loetletud meetmetes võetakse arvesse erivajadusi, mis võivad esineda sellistel eri kategooriatesse kuuluvatel kolmandate riikide kodanikel ja nende pereliikmetel nagu isikud, kes sisenevad riiki või elavad seal töötamise, füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise või perekonnaga taasühinemise eesmärgil, samuti rahvusvahelise kaitse saajad, varjupaigataotlejad, ümberasustatud või ümberpaigutatud isikud ning kaitsetud rändajate rühmad, eelkõige alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, eakad inimesed, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad, inimkaubanduse ohvrid. isikud, keda ohustab vägivald Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud põhjustel, ning piinamise või vägistamise ohvrid või isikud, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda.
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõik 1 – punkt b
(b) suurendada liikmesriikide suutlikkust töötada välja, rakendada, jälgida ja hinnata oma sisserändestrateegiaid, -poliitikat ja -meetmeid valitsuse eri tasanditel ja ametkondades, eelkõige nende suutlikkust koguda, analüüsida ja levitada andmeid ja statistikat rändemenetluste ja -voogude ja elamislubade kohta ning töötada välja järelevalvevahendid, hindamiskavad, näitajad ja võrdlusuuringud asjaomaste strateegiate tulemuste mõõtmiseks;
(b) suurendada liikmesriikide suutlikkust töötada välja, rakendada, jälgida ja hinnata oma sisserändestrateegiaid, -poliitikat ja -meetmeid valitsuse eri tasanditel ja ametkondades, eelkõige nende suutlikkust koguda, analüüsida ja levitada üksikasjalikke ja süstemaatilisi andmeid ja statistikat rändemenetluste ja -voogude ja elamislubade kohta ning töötada välja järelevalvevahendid, hindamiskavad, näitajad ja võrdlusuuringud asjaomaste strateegiate tulemuste mõõtmiseks;
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõik 1 – punkt c
(c) suurendada avalikke ja erasektori teenuseid pakkuvate rakendusorganisatsioonide, sealhulgas haridusasutuste teadlikkust eri kultuuridest, edendada kogemuste ja hea tava vahetamist, koostööd ja võrgustike tegevust;
(c) suurendada avalikke ja erasektori teenuseid pakkuvate rakendusorganisatsioonide, sealhulgas haridusasutuste teadlikkust eri kultuuride ja inimõiguste valdkonnas, edendada kogemuste ja hea tava vahetamist, koostööd ja võrgustike tegevust;
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõik 1 – punkt a a (uus)
(a a) kinnipidamisele alternatiivsete meetmete loomine, väljatöötamine ja täiustamine;
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõik 1 – punkt b
(b) haldusstruktuuride ja -süsteemide sisseseadmine ning töötajate koolitamine, et tagada sujuv tagasipöördumismenetlus;
(b) haldusstruktuuride ja -süsteemide sisseseadmine ning töötajate koolitamine, et tagada sujuv tagasipöördumismenetlus, mille raames kaitstakse täielikult migrantide põhiõigusi;
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõik 1 – punkt b a (uus)
(b a) toetus tagasipöördumisoperatsioonide sõltumatule hindamisele ja seirele, mida viivad läbi kodanikuühiskonna organisatsioonid, et tagada inimõiguste järgimine;
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõik 1 – punkt c
(c) materiaalse abi, tervishoiuteenuste ja psühholoogilise abi pakkumine;
(c) materiaalse abi, tervishoiuteenuste ja psühholoogilise abi pakkumine, sh kolmandate riikide kodanikele, kelle väljasaatmine on edasi lükatud vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artiklile 9 ja artikli 14 lõikele 1;
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõik 1 – punkt f a (uus)
(f a) sunniviisilise tagasipöördumise sõltumatu ja tõhusa järelevalvesüsteemi kehtestamine ja täiustamine, nagu on sätestatud direktiivi 2008/115/EÜ artiklis 6.
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 1 – punkt c
(c) taasintegreerimise käivitamiseks vajalikud meetmed seoses tagasipöördunu isikliku arenguga, näiteks rahalised stiimulid, koolitus, abi väljaõppel ja töökoha leidmisel ning stardiabi majandustegevuse alustamiseks;
(c) taasintegreerimise käivitamiseks vajalikud meetmed seoses tagasipöördunu isikliku arenguga, näiteks rahalised stiimulid, koolitus, abi väljaõppel ja töökoha leidmisel, stardiabi majandustegevuse alustamiseks ning muu hulgas ka tagasipöördumisele eelnevad meetmed;
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõik 1 – punkt d
(d) meetmed, mis suurendavad suutlikkust koguda, analüüsida ning levitada andmeid ja statistikat tagasipöördumismenetluste ja -meetmete, vastuvõtu ja kinnipidamise suutlikkuse, sunniviisilise ja vabatahtliku tagasipöördumise, järelevalve ja taasintegreerimise kohta;
(d) meetmed, mis suurendavad suutlikkust koguda, analüüsida ning levitada üksikasjalikke ja süstemaatilisi andmeid ja statistikat tagasipöördumismenetluste ja -meetmete, vastuvõtu ja kinnipidamise suutlikkuse, sunniviisilise ja vabatahtliku tagasipöördumise, järelevalve ja taasintegreerimise kohta;
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1
1. Käesoleva määruse rakendamise koguvahendid on 3 869 miljonit eurot.
1. Käesoleva määruse rakendamise peamiseks juhiseks olev rahastamispakett – vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise institutsioonidevahelise kokkuleppe XX/201Z (eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punkti 17 määratlusele – aastateks 2014−2020 on 3 869 miljonit eurot.
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2
2. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad fondi iga-aastased assigneeringud, ilma et see piiraks määruse (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise institutsioonidevahelise kokkuleppe xxx/201z (eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) sätete kohaldamist.
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3. Koguvahendeid rakendatakse järgmiselt:
3. Peamiseks juhiseks olevat rahastamispaketti rakendatakse järgmiselt:
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4
4. Käesoleva määruse alusel kasutatavaid koguvahendeid rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise alusel kooskõlas [uue finantsmääruse1 artikli 55 lõike 1 punktiga b], välja arvatud artiklis 21 osutatud liidu meetmete, artiklis 22 osutatud erakorralise abi, artiklis 23 osutatud Euroopa rändevõrgustiku ja artiklis 24 osutatud tehnilise abi puhul.
4. Käesoleva määruse alusel kasutatavat peamiseks juhiseks olevat rahastamispaketti rakendatakse otsese eelarve täitmise alusel (eelkõige artiklis 21 osutatud liidu meetmete, artiklis 22 osutatud erakorralise abi, artiklis 23 osutatud Euroopa rändevõrgustiku ja artiklis 24 osutatud tehnilise abi puhul) või koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise alusel kooskõlas [uue finantsmääruse1 artikli 58 lõike 1 punktiga c].
1 Komisjoni ettepanek: määrus Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohta (KOM(2010)0815 (lõplik), 22.12.2010). Kõnealuse ettepanekuga tühistab komisjon ametlikult eelmised asjaomased ettepanekud KOM(2010)0071 (lõplik) ja KOM(2010)0260 (lõplik).
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
Selgitus
ELi eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega peaks olema erand, mitte reegel.
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 a (uus)
4 a. Komisjon vastutab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 317 kohaselt liidu eelarve täitmise eest ning teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu muude üksuste kui liikmesriikide sooritatud toimingutest.
Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 5 – sissejuhatav osa
5. Koguvahendeid kasutatakse soovituslikult järgmiselt:
5. Ilma, et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide eesõigusi, kasutatakse peamiseks juhiseks olevat rahastamispaketti soovituslikult järgmiselt:
Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 5 – punkt a
(a) 3 232 miljonit eurot liikmesriikide riiklike programmide jaoks;
Summad on tehnilistel põhjustel asendatud protsentuaalse määraga.
Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 5 – punkt b
(b) 637 miljonit eurot liidu meetmete, Euroopa rändevõrgustiku, erakorralise abi ja komisjoni tehnilise abi jaoks.
(b) 17% liidu meetmete, Euroopa rändevõrgustiku, erakorralise abi ja komisjoni tehnilise abi jaoks.
Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1. Liikmesriikidele eraldatakse soovituslikult 3 232 miljonit eurot järgmiselt:
1. Ilma, et see piiraks eelarvepädeva institutsiooni eesõigusi, eraldatakse riiklikele programmidele ette nähtud vahendid liikmesriikidele soovituslikult järgmiselt:
Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 – punkt a
(a) 2 372 miljonit eurot vastavalt I lisale;
(a) 73% vastavalt I lisale;
Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 – punkt b
(b) 700 miljonit eurot artiklis 16 osutatud erimeetmetega seotud jaotusmehhanismi alusel artiklis 17 nimetatud liidu ümberasustamisprogrammiks ja artiklis 18 osutatud ümberpaigutamiseks;
(b) 22% artiklis 16 osutatud erimeetmetega seotud jaotusmehhanismi alusel artiklis 17 nimetatud liidu ümberasustamisprogrammiks ja artiklis 18 osutatud ümberpaigutamiseks;
Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 – punkt c
(c) 160 miljonit eurot vahekokkuvõtte alusel alates 2018. eelarveaastast, et võtta arvesse olulisi muudatusi rändevoogudes ja/või lahendada komisjoni kindlaksmääratud erivajadusi, nagu on ette nähtud artiklis 19.
(c) 5% vahekokkuvõtte alusel alates 2017. eelarveaastast, et võtta arvesse olulisi muudatusi rändevoogudes ja/või lahendada komisjoni kindlaksmääratud erivajadusi, nagu on ette nähtud artiklis 19.
Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 a (uus)
2 a. Artikli 3 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks eraldatud rahalised vahendid jaotatakse õiglasel, tasakaalustatud ja läbipaistval viisil. Liikmesriigid tagavad, et kõik fondist rahastatavad meetmed on kooskõlas varjupaika ja sisserännet käsitleva liidu õigustikuga, isegi kui asjaomased meetmed ei ole nende suhtes siduvad ega kohaldatavad.
Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1
1. Peale artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldise saavad liikmesriigid iga kahe aasta tagant artikli 15 lõike 2 punktiga b ettenähtud lisasumma, mille aluseks on ühekordne makse 6 000 eurot iga ümberasustatud isiku kohta.
1. Peale artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldise saavad liikmesriigid iga kahe aasta tagant artikli 15 lõike 2 punktiga b ettenähtud lisasumma, mille aluseks on ühekordne makse 4 000 eurot iga ümberasustatud isiku kohta, mis kulutatakse artiklis 7 osutatud ümberasustamismeetmetele. Meetmete tulemuslikku rakendamist kontrollib ja hindab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ümberasustamisüksus.
Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Lõikes 1 osutatud ühekordset makset suurendatakse 3 000 euro võrra iga isiku kohta, kes asustatakse ümber lisaks liikmesriigi varasemale ümberasustamiskvoodile, või juhul, kui ümberasustatav isik asustatakse ümber liikmesriiki, kus ei ole varem liidu rahastavat ümberasustamist läbi viidud.
Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2
2. Lõikes 1 osutatud ühekordset makset suurendatakse 10 000 euroni iga isiku kohta, kes on ümberasustatud kooskõlas liidu ühiste prioriteetidega ümberasustamise valdkonnas, mis on kehtestatud vastavalt lõigetele 3 ja 4 ning loetletud III lisas.
2. Lõikes 1 osutatud ühekordset makset suurendatakse 3 000 euro võrra ka iga isiku kohta, kes on ümberasustatud kooskõlas liidu ühiste prioriteetidega ümberasustamise valdkonnas, mis on kehtestatud vastavalt lõigetele 3 ja 4 ning loetletud III lisas.
Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 3 a (uus)
3 a. Liikmesriigid, kes ühendavad oma kohustused üheks tähtajatuks kohustuseks, saavad iga ümberasustatud isiku kohta lisavahendeid ja toetust, et saavutada liidu ümberasustamisprogrammi kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed eesmärgid viia aastani 2020 läbi vähemalt 20 000 ümberasustamist aastas ja kehtestada pagulaste integratsiooniks head tavad ja ühtsed normid. Need liikmesriigid teevad tihedat koostööd Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ümberasustamisüksusega, et kehtestada eelnimetatud kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete eesmärkide kohta suunised, täiustada neid korrapäraselt ning vaadata neid regulaarselt läbi.
Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 – taane 2 a (uus)
– isikud, kes on langenud vägivalla ja/või piinamise ohvriks;
Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 – taane 4
– isikud, kes õigusliku või füüsilise kaitsega seotud põhjustel vajavad erakorralist ja kiiret ümberasustamist.
– isikud, kellel on vaja õigusliku ja/või füüsilise kaitsega seotud põhjustel erakorralist ümberasustamist.
Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 – taane 4 a (uus)
– isikud, kes on langenud piinamise, vägistamise või muu tõsise psühholoogilise, kehalise või seksuaalse vägivalla ohvriks.
Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 8
8. Liidu ümberasustamisprogrammi eesmärkide tõhusaks saavutamiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 26, et lõigetes 1 ja 2 osutatud ühekordseid makseid kasutatavate vahendite piires vajaduse korral korrigeerida.
8. Liidu ümberasustamisprogrammi eesmärkide tõhusaks saavutamiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 26, et lõigetes 1, 2 ja 3 a osutatud ühekordseid makseid kasutatavate vahendite piires vajaduse korral korrigeerida.
Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1
1. Peale artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldise saavad liikmesriigid vajaduse korral artikli 15 lõike 2 punktiga b ettenähtud lisasumma, mille aluseks on ühekordne makse 6 000 eurot iga ümberpaigutatud isiku kohta.
1. Peale artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldise saavad liikmesriigid vajaduse korral artikli 15 lõike 2 punktiga b ettenähtud lisasumma, mille aluseks on ühekordne makse 4 000 eurot iga ümberpaigutatud isiku kohta.
Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2 a (uus)
2 a. Komisjon kehtestab ümberasustamismeetmete jaoks ranged menetluslikud tagatised ja selged kriteeriumid. Need menetluslikud tagatised hõlmavad muu hulgas läbipaistvate ja mittediskrimineerivate valikukriteeriumide loomist, potentsiaalselt ümberasustatavatele isikutele antavat teavet, küsitletud taotlejatele nende valituks osutumisest või mitteosutumisest kirjalikult teatamist, ümberasustamiskandidaatidele otsustamiseks ja vajaduse korral lahkumiseelsete asjakohaste ettevalmistuste tegemiseks mõistliku tähtaja andmist ning nõuet, et kandidaat peab ümberasustamismeetmetega vabatahtlikult nõustuma.
Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2 b (uus)
2 b. Ümberasustamismeetmetega kaasneb tegevuskava, mis on ette nähtud varjupaigasüsteemide ning vastuvõtu- ja integratsioonitingimuste kvaliteedi säilitamiseks ja/või parandamiseks asjaomases lähteliikmesriigis.
Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 1
1. Artikli 15 lõike 1 punktis c osutatud summa eraldamiseks hindab komisjon 31. maiks 2017 liikmesriikide vajadusi seoses nende varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemidega, nende rändevoogude olukorda ajavahemikul 2014–2016 ja oodatavat arengut.
1. Artikli 15 lõike 1 punktis c osutatud summa eraldamiseks hindab komisjon 31. maiks 2016 liikmesriikide vajadusi seoses nende varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemidega, nende rändevoogude olukorda ajavahemikul 2014–2015 ja oodatavat arengut.
Muudatusettepanek 109 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 3 – punkt b
(b) rändesurve:
(b) eriline surve:
Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2
2. Selle mudeli põhjal määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks, millised liikmesriigid saavad lisasumma, ning kehtestab jaotustabeli olemasolevate vahendite jagamiseks nende liikmesriikide vahel kooskõlas artikli 27 lõikes 3 osutatud menetlusega.
2. Selle mudeli põhjal määrab komisjon artikli 26 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide abil kindlaks, millised liikmesriigid saavad lisasumma, ning kehtestab jaotustabeli olemasolevate vahendite jagamiseks nende liikmesriikide vahel.
Muudatusettepanek 111 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 1
1. Komisjoni algatusel võib fondi kasutada artiklis 3 osutatud üldiste ja konkreetsete eesmärkidega seotud riikidevaheliste meetmete või liidu erihuvidele vastavate meetmete rahastamiseks.
1. Komisjoni algatusel võib fondi kasutada artiklis 3 osutatud üldiste ja konkreetsete eesmärkidega seotud riikidevaheliste meetmete või liidu erihuvidele vastavate meetmete rahastamiseks, pidades seejuures silmas arengupoliitika sidusust.
Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 2 – punkt a
(a) liidu koostöö edendamist liidu õiguse ja hea tava rakendamisel varjupaiga, sealhulgas ümberasustamise ja ümberpaigutamise, ning seadusliku rände, sealhulgas kolmandate riikide kodanike integreerimise ja tagasipöördumise valdkonnas;
(a) liidu koostöö edendamist liidu õiguse ja hea tava rakendamisel varjupaiga, sealhulgas ümberasustamise ja ümberpaigutamise, ning seadusliku rände, sealhulgas kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute integreerimise ja tagasipöördumise valdkonnas;
Muudatusettepanek 113 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 2 – punkt f
(f) koostööd kolmandate riikidega, eelkõige tagasivõtulepingute rakendamise, liikuvuspartnerluste ja piirkondlike kaitseprogrammide raames.
(f) rände suhtes võetud üldisel lähenemisviisil põhinevat koostööd kolmandate riikidega, eelkõige tagasivõtulepingute rakendamise, liikuvuspartnerluste ja piirkondlike kaitseprogrammide raames, ning turvalist juurdepääsu liidu varjupaigasüsteemile (kooskõlas artikliga 24a).
Muudatusettepanek 114 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 3 a (uus)
3 a. Kui sisepoliitika valdkonnas tegutsevad liidu ametid teostavad liidu meetmeid kaudselt ja tsentraliseeritud korras, tagab komisjon, et rahalised vahendid jaotatakse eri ametite vahel õiglaselt, võrdväärselt ja läbipaistvalt. Nimetatud meetmed lisatakse kõnealuste ametite ülesannete sekka (lisaks nende tööprogrammidele).
Muudatusettepanek 115 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 3 b (uus)
3 b. Komisjon tagab vahendite õiglase ja võrdväärse jaotuse igale artikli 3 lõikes 2 osutatud eesmärgile.
Muudatusettepanek 116 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1
1. Fondist antakse rahalist abi kiireloomuliste konkreetsete vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades.
1. Fondist antakse rahalist abi kiireloomuliste konkreetsete vajaduste rahuldamiseks eriolukordades, nagu määratletud artikli 2 punktis f. Kolmandates riikides selle artikli alusel rakendatavad meetmed täiendavad liidu humanitaarabipoliitikat ning on sellega kooskõlas, samuti järgitakse nende puhul humanitaarabi valdkonna konsensuses sätestatud humanitaarabialaseid põhimõtteid.
Muudatusettepanek 117 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 – punkt a
(a) tegutseda rände- ja varjupaigaküsimustes liidu nõuandekomisjonina, tehes nii riigi kui ka liidu tasandil koostööd liikmesriikide, akadeemiliste ringkondade, kodanikuühiskonna, mõttekodade ja muude liidu/rahvusvaheliste üksuste esindajatega ning kooskõlastades nende tegevust;
(a) tegutseda rände- ja varjupaigaküsimustes liidu nõuandekomisjonina, tehes nii riigi kui ka liidu tasandil koostööd liikmesriikide, akadeemiliste ringkondade, kodanikuühiskonna, mõttekodade ja liidu või rahvusvaheliste muude üksuste, eelkõige varjupaiga ja rändeküsimustele spetsialiseerunud üksuste esindajatega ning kooskõlastades nende tegevust;
Muudatusettepanek 118 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 – punkt c
(c) edastada punktis b osutatud teavet üldsusele.
(c) edastada koostöös kodanikuühiskonna ning sisserände ja varjupaiga valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonidega üldsusele punktis b osutatud teavet.
Muudatusettepanek 119 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 5 – punkt b
(b) juhtorgan, kes annab poliitilisi suuniseid ja kiidab heaks Euroopa rändevõrgustiku tegevuse ning kuhu kuulub komisjon ja üks esindaja igast liikmesriigist, Euroopa Parlamendist ning teistest asjakohastest üksustest;
(b) juhtorgan, kes annab poliitilisi suuniseid ja kiidab heaks Euroopa rändevõrgustiku tegevuse ning kuhu kuulub komisjon ja üks esindaja igast liikmesriigist, Euroopa Parlamendist ning teistest asjakohastest sõltumatutest üksustest;
Muudatusettepanek 120 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 7
7. Euroopa rändevõrgustiku jaoks fondi iga-aastastest eraldistest kättesaadavaks tehtav summa ja tööprogramm, milles on sätestatud võrgustiku tegevuse prioriteedid, võetakse vastu artikli 27 lõikes 3 sätestatud korras ja võimaluse korral kombineeritakse neid liidu meetmete ja erakorralise abi tööprogrammiga.
7. Euroopa rändevõrgustiku jaoks fondi iga-aastastest eraldistest kättesaadavaks tehtav summa ja tööprogramm, milles on sätestatud võrgustiku tegevuse prioriteedid, võetakse vastu artiklis 26 sätestatud korras ja võimaluse korral kombineeritakse neid liidu meetmete ja erakorralise abi tööprogrammiga.
Muudatusettepanek 121 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 a (uus)
Artikkel 24 a
Kooskõlastamine
Komisjon ja liikmesriigid koos Euroopa välisteenistusega tagavad kolmandates riikides võetavate ja kolmandate riikidega seonduvate meetmete kooskõlastamise. Eelkõige tagavad nad selle, et kõnealused meetmed:
(a) on kooskõlas ELi välispoliitikaga ja esmajoones arengupoliitika sidususe põhimõttega, samuti asjaomase piirkonna või riigi jaoks koostatud strateegiliste programmdokumentidega;
(b) on eelkõige sellised, mis ei ole orienteeritud arengule;
(c) kuuluvad lühikest või võimalusel keskpikka perioodi hõlmavasse käsitusse (sõltuvalt meetmete ja prioriteetide olemusest);
(d) edendavad eelkõige liidu huve, mõjutavad liitu ja liikmesriike otseselt ning on vajalikul määral järjepidevad liidus võetud meetmetega.
Muudatusettepanek 122 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – taane 2 a (uus)
– neid kasutatakse ümberasustamis- või ümberpaigutamismeetmeteks.
Muudatusettepanek 123 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõik 1
Fondi suhtes kohaldatakse [määruse (EL) nr .../.../] sätteid.
Fondi suhtes kohaldatakse [määruse (EL) nr .../.../] sätteid, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 4 punkti a kohaldamist.
Muudatusettepanek 124 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 2 a (uus)
(2 a)Sellise ümberasustamisüksuse loomine Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti raames, millel oleks piisav arv töötajaid, et tagada kõikide liikmesriikides läbi viidavate ümberasustamismeetmete vajalik kooskõlastamine, korraldada lähetusi kolmandatesse riikidesse ja/või teistesse liikmesriikidesse, aidata läbi viia intervjuusid ning meditsiinilisi ja julgeolekukontrolle, koguda ekspertandmeid, võimaldada teabe kogumist ja jagamist, luua tihedad kontaktid ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja kohalike vabaühendustega, täita tähtsat rolli programmide tulemuslikkuse ja kvaliteedi järelevalves ja hindamises, edendada teadlikkust ning tagada liiduülene võrgustikutöö ja heade tavade vahetus ümberasustamisega seotud sidusrühmade vahel (sh rahvusvaheliste organisatsioonide, riigiasutuste ja kodanikuühiskonna partnerlused).
Muudatusettepanek 125 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 2 b (uus)
(2 b)Anda liikmesriikide kohalikele ametiasutustele ja kohalikele partneritele võimalus taotleda fondilt kohalike integratsiooniprogrammide raames rahalist toetust, mis hõlmab saabumise toetust, saabumise järelmeetmeid, planeerimis- ja kooskõlastusstruktuure ja meetmeid, mille abil teavitada ja propageerida ümberasustamist kogukondades, kes ümberasustatud pagulasi vastu võtavad.
Muudatusettepanek 126 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 3 a (uus)
3 a. Integratsioonialased algatused, mille eesmärk on parandada asjaomase poliitika kooskõlastamist liikmesriikide, piirkondade ja kohalike omavalitsuste eri tasandite vahel.
Muudatusettepanek 127 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 4
(4) Ühisalgatused uute lähenemisviiside kindlakstegemiseks ja rakendamiseks seoses algetapi menetluste ja saatjata alaealiste kaitse tingimustega.
(4) Ühisalgatused uute lähenemisviiside kindlakstegemiseks ja rakendamiseks seoses algetapi menetluste ning saatjata alaealiste kaitse ja abistamise tingimustega.
Muudatusettepanek 128 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 7
(7) Ühisalgatused perekonna taasühinemiseks ja saatjata alaealiste taasintegreerimiseks nende päritoluriikides.
(7) Ühisalgatused perekonna taasühinemiseks ja saatjata alaealiste taasintegreerimiseks nende päritoluriikides, kui see on nende parimates huvides.
Muudatusettepanek 129 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 6 a (uus)
(6 a)Süüria pagulased Türgis, Jordaanias ja Liibanonis.
Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend (otsus alustada institutsioonidevahelisi läbirääkimisi)
520k
54k
Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2013. aasta otsus institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamise ja mandaadi kohta seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend (COM(2011)0753 – C7-0445/2011 – 2011/0368(COD) – 2013/2505(RSP))
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ettepanekut,
– võttes arvesse kodukorra artikli 70 lõiget 2 ja artiklit 70a,
otsustab alustada institutsioonidevahelisi läbirääkimisi järgmise mandaadi alusel:
MANDAAT
Seadusandliku resolutsiooni projekt
Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Seadusandliku resolutsiooni projekt Lõige 1 a (uus)
1 a. juhib tähelepanu asjaolule, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on vaid seadusandjale suunatud soovitus ning seda ei saa kindlaks määrata enne, kui jõutakse kokkuleppele määruses, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020;
Muudatusettepanek 2 Seadusandliku resolutsiooni projekt Lõige 1 b (uus)
1 b. tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel1; kordab, et uues mitmeaastases finantsraamistikus on vaja näha ette piisavad lisavahendid, et liit saaks täita olemasolevaid poliitilisi prioriteete ja Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud uusi ülesandeid ning reageerida ootamatutele sündmustele; nõuab, et nõukogu, juhul kui ta seda seisukohta ei jaga, määraks selgelt need poliitilised prioriteedid või projektid, mille võiks täiesti kõrvale jätta, hoolimata nende tõendatud lisaväärtusest Euroopa jaoks; juhib tähelepanu sellele, et isegi kui järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendite summa oleks 2013. aasta tasemest vaid 5% suurem, oleks võimalik liidu kokkulepitud eesmärkide ja kohustuste ning liidu solidaarsuse põhimõtte täitmist toetada vaid piiratud ulatuses;
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
(1) Liidu eesmärk tagada kõrgetasemeline turvalisus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõige 3) tuleks saavutada muu hulgas kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise meetmete ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja asjaomaste kolmandate riikide tegevuse koordineerimise ja koostöö meetmetega.
(1) Liidu eesmärk tagada kõrgetasemeline turvalisus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõige 3) tuleks saavutada muu hulgas kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise meetmete ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste, muude riiklike ametiasutuste, asjaomaste liidu asutuste ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse koordineerimise ja koostöö meetmetega. See eesmärk tuleks saavutada nii, et oleks tagatud inimõiguste järgimine vastavalt põhiõiguste hartale ning liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
(2) Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta liidu tasandil tõhustatud meetmeid, et kaitsta inimesi ja kaupu üha kasvavate piiriüleste ohtude eest ja toetada liikmesriikide pädevate asutuste tööd. Terrorism ja organiseeritud kuritegevus, uimastikaubandus, korruptsioon, küberkuritegevus, inim- ja relvakaubandus tekitavad liidule jätkuvalt sisejulgeolekuga seotud probleeme.
(2) Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta liidu tasandil tõhustatud meetmeid, et kaitsta inimesi ja kaupu üha kasvavate piiriüleste ohtude eest ja toetada liikmesriikide pädevate asutuste tööd. Terrorism ja organiseeritud kuritegevus, uimastikaubandus, korruptsioon, küberkuritegevus, küberjulgeolek, inim- ja relvakaubandus tekitavad liidule jätkuvalt sisejulgeolekuga seotud probleeme.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
(4) Sisejulgeoleku strateegia elluviimisel juhindutakse peamiselt sellistest põhimõtetest nagu liikmesriikidevaheline solidaarsus, selgus ülesannete jaotamisel, põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimine, keskendumine üleilmsetele huvidele ja lahutamatu seotus välisjulgeolekuga.
(4) Sisejulgeoleku strateegia elluviimisel juhindutakse peamiselt sellistest põhimõtetest nagu liikmesriikidevaheline solidaarsus, selgus ülesannete jaotamisel, põhiõiguste ja -vabaduste ning õigusriigi põhimõtte järgimine, keskendumine üleilmsetele huvidele ning seotusele ja vajalikule kooskõlale välisjulgeolekuga.
Selgitus
Euroopa Parlament on juba nõudnud oma sisejulgeoleku strateegiat käsitlevas resolutsioonis ELi tegevuse kooskõlastamist sise- ja välisjulgeoleku valdkonnas.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
(5) Selleks et edendada sisejulgeoleku strateegia rakendamist ja tagada selle toimimine, peaks liit liikmesriike rahaliselt piisavalt toetama, luues Sisejulgeolekufondi.
(5) Selleks et edendada sisejulgeoleku strateegia rakendamist ja tagada selle toimimine, peaks liit liikmesriike rahaliselt piisavalt toetama, luues ja hallates Sisejulgeolekufondi.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
(7 a)Piiriüleseid kuritegusid, näiteks inimkaubandust ja ebaseadusliku sisserände ärakasutamist kuritegelike organisatsioonide poolt, on võimalik edukalt tõkestada õigus- ja politseikoostöö kaudu.
Selgitus
Kuritegevuse sissetungimine seaduslikku majandusse on üks siseturu moonutajaid.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus)
(8 a)Organiseeritud kuritegevuse tulemuslik tõkestamine on ülimalt tähtis, et kaitsta seaduslikku majandustegevust tüüpilise kuritegeliku tegevuse, näiteks kriminaalse rahapesu eest.
Selgitus
Kuritegevuse sissetungimine seaduslikku majandusse on üks siseturu moonutajaid.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 b (uus)
(8 b)Kokkuhoiu aegadel on liidu poliitikas majandusraskuste ületamiseks vaja suuremat paindlikkust, uuenduslikke korraldusmeetmeid, olemasolevate struktuuride paremat kasutamist ning liidu institutsioonide, ametite, liikmesriikide ametiasutuste ja kolmandate riikide vahelist koordineeritust.
Selgitus
Majanduskriis sunnib otsima paindlikke ja innovaatilisi lahendusi, et võidelda sama tõhusalt organiseeritud kuritegevuse vastu.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
(9) Sisejulgeolekufondi terviklikus raamistikus käesoleva rahastamisvahendi raames antava rahalise abiga tuleks toetada politseikoostööd, teabevahetust ja teabele juurdepääsu, kuritegevuse tõkestamist, võitlust piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevusega, sealhulgas terrorismiga, inimeste ja elutähtsa infrastruktuuri kaitset julgeolekuga seotud intsidentide eest ning tõhusat julgeolekuriskide juhtimist ja kriisiohjet, võttes arvesse ühiseid poliitikapõhimõtteid (strateegiaid, programme ja tegevuskavasid), õigusakte ja praktilist koostööd.
(9) Sisejulgeolekufondi terviklikus raamistikus käesoleva rahastamisvahendi raames antava rahalise abiga tuleks toetada politseikoostööd, teabevahetust ja teabele juurdepääsu, kuritegevuse tõkestamist, võitlust piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevusega, sealhulgas terrorismi, inimkaubanduse ja laste seksuaalne ärakasutamisega ning laste väärkohtlemist kujutava visuaalse materjali levitamisega, inimeste ja elutähtsa infrastruktuuri kaitset julgeolekuga seotud intsidentide eest ning tõhusat julgeolekuriskide juhtimist ja kriisiohjet, võttes arvesse ühiseid poliitikapõhimõtteid (strateegiaid, programme ja tegevuskavasid), õigusakte ja praktilist koostööd.
Selgitus
Inimkaubandus ja laste seksuaalne ärakasutamine on ühed raske ja organiseeritud kuritegevuse kõige hullemad vormid. See tuleks käesolevas põhjenduses eraldi välja tuua.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
(10) Kõnealustes valdkondades antava rahalise abiga tuleks eelkõige toetada piiriüleseid ühisoperatsioone edendavaid meetmeid, teabele juurdepääsu ja teabevahetust, parimate tavade vahetamist, lihtsamat ja turvalist teabevahetust ja koordineerimist, töötajate koolitamist ja vahetust, analüüsivaid, järelevalve- ja hindamismeetmeid, laiaulatuslikke ohu- ja riskihinnanguid, teavitustööd, uue tehnoloogia katsetamist ja valideerimist, kohtumeditsiinialast teadustegevust ning koostalitusvõimelise tehnilise varustuse omandamist.
(10) Kõnealustes valdkondades antava rahalise abiga tuleks eelkõige toetada liikmesriikide ja Euroopa Politseiameti (Europol) vahelise koostöö parandamise meetmeid. Need meetmed peaksid toetama piiriüleseid ühisoperatsioone, teabele juurdepääsu ja teabevahetust, parimate tavade vahetamist, lihtsamat ja turvalist teabevahetust ja koordineerimist, töötajate koolitamist ja vahetust, analüüsivaid, järelevalve- ja hindamismeetmeid, laiaulatuslikke ohu- ja riskihinnanguid, liikmesriikide ja ELi asjaomaste institutsioonide koostööd, teavitustööd, uue tehnoloogia katsetamist ja valideerimist, kohtumeditsiinialast teadustegevust ning koostalitlusvõimelise tehnilise varustuse omandamist. Kõnealustes valdkondades antava rahalise abiga tuleks toetada üksnes selliseid meetmeid, mis on kooskõlas liidu prioriteetide ja algatustega, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
(11) Kolmandates riikides ja seoses kolmandate riikidega käesoleva rahastamisvahendi kaudu toetatavad meetmed tuleks võtta koostoimes ja kooskõlas muude meetmetega, mida toetatakse väljaspool liitu geograafiliste ja temaatiliste liidu välisabi rahastamisvahendite raames. Kõnealuseid meetmeid rakendades tuleks püüda tagada nende täielik kooskõla asjaomase riigi või piirkonnaga seotud liidu välismeetmete ja -poliitika põhimõtete ja üldiste eesmärkidega. Meetmed ei tohiks olla suunatud otse arengule suunatud tegevuse toetamiseks ning need peaksid vajaduse korral täiendama välisabi rahastamisvahendi kaudu antud rahalist abi. Samuti tuleks püüda tagada kooskõla liidu humanitaarpoliitikaga, eelkõige seoses erakorralise abi meetmetega.
(11) Kolmandates riikides ja seoses kolmandate riikidega käesoleva rahastamisvahendi kaudu toetatavad meetmed tuleks võtta koostoimes ja kooskõlas muude meetmetega, mida toetatakse väljaspool liitu geograafiliste ja temaatiliste liidu välisabi rahastamisvahendite raames. Kõnealuseid meetmeid rakendades tuleks püüda tagada nende täielik kooskõla asjaomase riigi või piirkonnaga seotud liidu välismeetmete ja -poliitika põhimõtete ja üldiste eesmärkidega, demokraatlike põhimõtete ja väärtustega, põhiõiguste ja -vabadustega, õigusriigi põhimõtetega ja kolmandate riikide suveräänsusega. Meetmed ei tohiks olla suunatud otse arengule suunatud tegevuse toetamiseks ning need peaksid vajaduse korral täiendama välisabi rahastamisvahendi kaudu antud rahalist abi. Samuti tuleks püüda tagada kooskõla liidu humanitaarpoliitikaga, eelkõige seoses erakorralise abi meetmetega.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus)
(12 a)Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3 peaks rahastamisvahendi eesmärk olema lapse õiguste kaitse tagamine, sealhulgas laste kaitse vägivalla, väärkohtlemise, ärakasutamise ja hooletussejätmise eest.
Rahastamisvahendi abil tuleks eelkõige toetada lapstunnistajate ja -ohvrite kaitset ja abistamist ning tagada saatjata laste või muul põhjusel eestkostet vajavate laste eriline kaitse ja toetamine.
Selleks et hinnata, kuidas rahastamisvahendist toetust saanud meetmed on mõjutanud laste kaitsmist, tuleks korrapäraselt teostada järelevalvet ja hindamisi, sealhulgas kulude järelevalvet.
Selgitus
EL on võtnud endale kohustuse kaitsta laste õigusi. Sellekohased jõupingutused tuleb käesoleva määruse rakendamisel ja elluviimisel esile tõsta.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
(13) Selleks et tagada Sisejulgeolekufondi ühtne rakendamine, tuleks kõnealuse rahastamisvahendi jaoks ettenähtud liidu eelarvet täita koostöös liikmesriikidega, välja arvatud liidule erilist huvi pakkuvad meetmed (liidu meetmed), erakorraline abi ja tehniline abi, mida rakendatakse otsese ja kaudse eelarve täitmise raames.
(13) Selleks et tagada Sisejulgeolekufondi ühtne rakendamine ja liidule erilist huvi pakkuvate meetmete (liidu meetmete), erakorralise abi ning tehnilise abi tõhus haldamine, tuleks kõnealuse rahastamisvahendi jaoks ettenähtud liidu eelarvet täita otsese või kaudse eelarve haldamise kaudu, välja arvatud haldusalast paindlikkust eeldavad meetmed ja riiklikud programmid, mille puhul täidetakse eelarvet koostöös liikmesriikidega.
Selgitus
Liidu eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega peaks olema erand ja mitte reegel (vt finantsmääruse artikkel 55).
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus)
(13 a)Ühiselt hallatavate vahendite puhul on vaja tagada, et liikmesriikide riiklikud programmid oleksid täielikult kooskõlas ELi tasandi prioriteetide ja eesmärkidega.
Selgitus
Vahekokkuvõttest ja sidusrühmadega konsulteerimisest saadud kogemused näitavad, et eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega peaks olema rohkem tulemustele suunatud ning tuleks koostada ühine reguleeriv raamistik.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
(14) Liikmesriikidele riiklike programmide raames rakendamiseks eraldatud rahalised vahendid tuleks jaotada selgete ja objektiivsete kriteeriumide alusel, mis on seotud avalike hüvedega, mida liikmesriigid kaitsma peavad, ning nende finantssuutlikkusega tagada sisejulgeoleku kõrge tase, nagu nende elanikkonna suurus, nende territooriumi suurus, rahvusvahelisi lennujaamu ja sadamaid läbivate reisijate ja veoste arv, Euroopa elutähtsate infrastruktuuride arv ning nende sisemajanduse koguprodukt.
(14) Liikmesriikidele riiklike programmide raames rakendamiseks eraldatud rahalised vahendid tuleks jaotada selgete, objektiivsete ja mõõdetavate kriteeriumide alusel, mis on seotud avalike hüvedega, mida liikmesriigid kaitsma peavad, ning nende finantssuutlikkusega tagada sisejulgeoleku kõrge tase, nagu nende elanikkonna suurus, nende territooriumi suurus, rahvusvahelisi lennujaamu ja sadamaid läbivate reisijate ja veoste arv ning nende sisemajanduse koguprodukt.
Selgitus
Muudatused on kooskõlas raportööri soovitatud muudatustega artikli 10 kohta.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
(16) Liidu käsutusse jäävate vahendite ülemmäär peaks olema võrdne liikmesriikidele nende riiklike programmide rakendamiseks eraldatud vahenditega. Nii tagatakse liidu suutlikkus toetada asjaomasel eelarveaastal meetmeid, mis liidule erilist huvi pakuvad, nagu uuringud, uue tehnoloogia katsetamine ja valideerimine, riikidevahelised projektid, koostöövõrgustike tegevus ning parimate tavade vahetamine, järelevalve asjaomase liidu õiguse ning liidu poliitikameetmete ja kolmandates riikides või nendega seoses rakendatavate meetmete üle. Toetatavad meetmed peaksid olema kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, programmides, tegevuskavades ning ohu- ja riskihinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega.
(16) Liikmesriikidele nende riiklike programmide rakendamiseks eraldatud vahendite ülemmäär peaks olema suurem kui liidu meetmete jaoks kasutatavad vahendid. Seepärast tuleb parandada liikmesriikide suutlikkust olemasolevaid vahendeid kasutada nende asjaomaste asutuste parema koolitamise kaudu. Liidule tuleks kindlustada piisavate vahendite olemasolu, et tagada liidu suutlikkus toetada asjaomasel eelarveaastal meetmeid, mis liidule erilist huvi pakuvad, nagu uuringud, uue tehnoloogia katsetamine ja valideerimine, riikidevahelised projektid, koostöövõrgustike tegevus ning parimate tavade vahetamine, järelevalve asjaomase liidu õiguse ning liidu poliitikameetmete ja kolmandates riikides või nendega seoses rakendatavate meetmete üle. Toetatavad meetmed peaksid olema kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, sealhulgas küberjulgeoleku strateegias, programmides, tegevuskavades ning ohu- ja riskihinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 a (uus)
(18 a)Euroopa Liidu toimimise lepinguga nähakse delegeeritud õigusaktid ette üksnes muude kui seadusandlike üldkohaldatavate aktidena, mis on seotud seadusandliku akti mitteolemuslike osadega. Olemuslikud osad tuleks kehtestada kõnealuses seadusandlikus aktis.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 b (uus)
(18 b)ELi ja liikmesriikide rahaliste vahendite kasutamist asjaomases valdkonnas tuleks paremini koordineerida, et tagada vastastikune täiendavus, suurem tõhusus ja nähtavus ning saavutada eelarve vallas parem koostoime.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 c (uus)
(18 c)ELi rahastamise mõju tuleb avaliku sektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu võimalikult palju suurendada.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 d (uus)
(18 d)ELi eelarve osalusega mehhanismide puhul tuleks tagada maksimaalne läbipaistvus, aruandekohustus ja demokraatlik järelevalve.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 e (uus)
(18 e)Programmi eesmärkide saavutamiseks ja rahaliste vahendite optimaalseks kasutamiseks on kõige olulisem parandada programmi elluviimist ja raha kasutamist.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 f (uus)
(18 f)Kui komisjon täidab liidu eelarvet koostöös liikmesriikidega, delegeeritakse täitmisülesanded liikmesriikidele. Liidu vahendite haldamisel järgivad komisjon ja liikmesriigid usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad liidu tegevuse nähtavuse. Sel eesmärgil täidavad komisjon ja liikmesriigid oma asjaomaseid kontrolli- ja auditeerimiskohustusi ning võtavad endale sellest tuleneva, käesolevas määruses sätestatud vastutuse. Täiendavad nõuded esitatakse valdkondlikes eeskirjades.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 g (uus)
(18 g)Tuleb tagada programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendamine võimalikult tulemuslikult ja kasutajasõbralikult ning samal ajal tuleb kõigile osalejatele tagada ka õiguskindlus ja programmile juurdepääs.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 h (uus)
(18 h)Komisjon peaks igal aastal teostama järelevalvet rahastamisvahendi rakendamise üle, kasutades selleks peamisi näitajaid, mille abil on võimalik hinnata rahastamisvahendi tulemusi ja mõju. Need näitajad, seahulgas asjaomased alusnäitajad, peaksid andma minimaalse võrdlusaluse, mille põhjal hinnata, kui suures ulatuses on programmi eesmärgid saavutatud.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
(23)Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, mis kuuluvad nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) artikli 1 punktis H osutatud valdkondadesse.
välja jäetud
Selgitus
Käesolev määrus ei ole Schengeni acquis' edasiarendus.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
(24)Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis H osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (sõlmida Euroopa Ühenduse nimel nimetatud leping) artikliga 3.
välja jäetud
Selgitus
Käesolev määrus ei ole Schengeni acquis' edasiarendus.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25
(25)Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis H osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/349/EL artikliga 3.
välja jäetud
Selgitus
Käesolev määrus ei ole Schengeni acquis' edasiarendus.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt b
b) „teabevahetus ja teabele juurdepääs” – sellise teabe kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetus, mis on oluline õiguskaitseasutustele seoses kuritegude, eelkõige piiriüleste, raskete ja organiseeritud kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega;
b) „teabevahetus ja teabele juurdepääs” – sellise teabe turvaline kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetus, mis on oluline liidu õiguskaitseasutustele seoses kuritegude, eelkõige piiriüleste, raskete ja organiseeritud kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega;
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt d
d) „organiseeritud kuritegevus” – karistatav tegevus, millega tegeleb kolmest või enamast isikust koosnev struktureeritud rühm, mis on olemas teatava ajavahemiku jooksul ning tegutseb kooskõlastatult, et saada vahetult või kaudselt rahalist või muud materiaalset kasu;
d) „organiseeritud kuritegevus” – tegevus, mille teostaja on struktureeritud rühm, mis on olemas teatava ajavahemiku jooksul, nii et see tegevus ei ole juhuslikku laadi, kusjuures see rühm koosneb rohkem kui kahest isikust, kes on omavahel seotud partnerluskohustuse kaudu ja kes tegutsevad kooskõlastatult, et toime panna kuritegusid, mille eest võidakse karistada vabadusekaotusega või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt neli aastat, või sellest karmima karistusega, ning selle tegevuse eesmärk on saada vahetult või kaudselt rahalist või muud kasu, kasutades muu hulgas hirmutamist;
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt f
f) „riskijuhtimise ja kriisiohje” – meetmed, mis on seotud terrorismi ning muude julgeolekuriskide hindamise, ennetamise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgede likvideerimisega;
f) „riskijuhtimine ja kriisiohje” – meetmed, mis on seotud terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ning muude julgeolekuriskide hindamise, ennetamise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgede likvideerimisega;
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt h
h) „tagajärgede likvideerimine” – terroriaktide ning muude julgeolekuga seotud intsidentide mõjule reageerimiseks ja selle vähendamiseks võetavate meetmete tõhus kooskõlastamine, et tagada meetmete tulemuslik koordineerimine riiklikul ja/või ELi tasandil;
h) „tagajärgede likvideerimine” – terroriaktide ning muude julgeolekuga seotud intsidentide mõjule reageerimiseks ja selle vähendamiseks võetavate meetmete tõhus kooskõlastamine riiklikul ja/või ELi tasandil;
Selgitus
Ümbersõnastamisega muudetakse tekst oluliselt selgemaks.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt i
i) „elutähtis infrastruktuur” – eelkõige füüsilised ressursid, teenused, infotehnoloogiarajatised, võrgustikud ja infrastruktuuri varad, mille tegevuse häirimine või hävitamine avaldaks olulist mõju esmatähtsatele ühiskondlikele funktsioonidele, sealhulgas turustusahelale, tervisele, turvalisusele, julgeolekule, inimeste majanduslikule või sotsiaalsele heaolule või liidu või selle liikmesriikide toimimisele;
i) „elutähtis infrastruktuur” – ELi liikmesriikides asuv vara, võrgustik, süsteem või nende osa, mis on hädavajalikud eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku, inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu toimimiseks ning mille kahjustamine, rikkumine või hävimine mõjutaks nimetatud toimingute toimimishäire tulemusena oluliselt liikmesriiki või ELi;
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a – lõik 1
a) piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi tõkestamine ja võitlus selle vastu ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja asjaomaste kolmandate riikide tegevuse koordineerimise ja koostöö tugevdamine.
a) kuritegevuse tõkestamine ja võitlus piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi, inimkaubanduse, ebaseadusliku sisserände ärakasutamise, laste seksuaalse ärakasutamise, laste väärkohtlemist kujutava visuaalse materjali levitamise, küberkuritegevuse ja kriminaalse rahapesu vastu ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja pädevate liidu asutuste koordineerituse ja koostöö tugevdamine, samuti koordineerituse ja koostöö tugevdamine asjaomaste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a – lõik 2
Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu piiriüleste ühisoperatsioonide arv ning koostatud parimate tavade ja korraldatud ürituste arv.
välja jäetud
Selgitus
Nende näitajate kirjeldamiseks, millega hinnata eesmärkide saavutamist, on esitatud eraldi muudatusettepanek.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b a (uus)
b a) liikmesriikide suutlikkuse suurendamine koostöö tegemiseks Europoliga ning Europoli toodete ja teenuste paremaks ärakasutamiseks.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b – lõik 2
Kõnealuse eesmärgi saavutamist mõõdetakse selliste näitajatega nagu kasutusele võetud ja/või täiustatud vahendite arv, et lihtsustada liikmesriikidepoolset elutähtsa infrastruktuuri kaitset kõikides majandusharudes, ning liidu tasandil tehtud ohu- ja riskihinnangute arv.
välja jäetud
Selgitus
Nende näitajate kirjeldamiseks, millega hinnata eesmärkide saavutamist, on esitatud eraldi muudatusettepanek.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – sissejuhatav osa
Muudatus on kooskõlas teiste muudatusettepanekutega artikli 3 lõikele 3.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt a
a) meetmeid (metoodikad, vahendid ja struktuurid), millega tugevdatakse liikmesriikide suutlikkust piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi tõkestamisel ja võitluses selle vastu, eelkõige avaliku ja erasektori partnerluste, teabevahetuse ja parimate tavade vahetamise, andmetele juurdepääsu, koostalitusvõimeliste tehnoloogiate, võrreldava statistika, rakendusliku kriminoloogia, avalikkusega suhtlemise ja teadlikkuse suurendamise kaudu;
a) edendada ja arendada meetmeid (metoodikad, vahendid ja struktuurid), millega tugevdatakse liikmesriikide suutlikkust piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, küberkuritegevuse ja terrorismi tõkestamisel ja võitluses selle vastu, eelkõige avaliku ja erasektori partnerluste, teabevahetuse ja parimate tavade vahetamise, andmetele juurdepääsu, koostalitusvõimeliste tehnoloogiate, võrreldava statistika, rakendusliku kriminoloogia, avalikkusega suhtlemise ja teadlikkuse suurendamise kaudu;
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt b
b) halduslikku ja tegevuse koordineerimist, koostööd, vastastikust mõistmist ning teabevahetust liikmesriikide õiguskaitseasutuste, muude siseriiklike ametiasutuste, asjaomaste liidu asutuste ja vajaduse korral kolmandate riikidega;
b) edendada ja arendada halduslikku ja tegevuse koordineerimist, koostööd, vastastikust mõistmist ning teabevahetust liikmesriikide õiguskaitseasutuste, muude siseriiklike ametiasutuste, asjaomaste liidu asutuste ja vajaduse korral kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt c
c) õppekavasid Euroopa koolituspoliitika rakendamiseks, sealhulgas liidu õiguskaitse valdkonna töötajate vahetusprogrammidega, et tugevdada Euroopa kohtu- ja õiguskaitsekultuuri;
c) edendada ja arendada õppekavasid, mis puudutavad teadmisi inimõiguste ja põhivabadustega seotud kohustuste kohta ning Euroopa koolituspoliitika rakendamist, muu hulgas liidu õiguskaitse valdkonna töötajate vahetusprogrammidega, et tugevdada Euroopa kohtu- ja õiguskaitsekultuuri;
(Muudatust kohaldatakse ka punktide d–g suhtes; nendes punktides tuleks teha tehnilisi kohandusi.)
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt d
d) meetmeid ning parimaid tavasid tunnistajate ja kuriteoohvrite kaitseks ning toetamiseks;
d) edendada ja arendada meetmeid, mehhanisme ning parimaid tavasid tunnistajate ja kuriteoohvrite kiireks tuvastamiseks, kaitseks ning toetamiseks, eelkõige meetmeid lapstunnistajate ja -ohvrite kaitsmiseks ja abistamiseks ning saatjata laste või muul põhjusel eestkostet vajavate laste eriliseks kaitseks ja toetamiseks;
Selgitus
Lisaks sellele, et tunnistajad ja kuriteoohvrid vajavad kaitset ja toetust, tuleb nad ka võimalikult kiiresti tuvastada. EL on võtnud endale kohustuse kaitsta laste õigusi. Sellekohased jõupingutused tuleb käesoleva määruse rakendamisel ja elluviimisel esile tõsta.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt g
g) meetmeid (metoodikad, vahendid ja struktuurid), millega suurendatakse liikmesriikide ja liidu halduslikku ja operatiivsuutlikkust välja töötada laiaulatuslikke ohu- ja riskihinnanguid, et võimaldada liidul kujundada integreeritud lähenemisviise, mis põhinevad ühisel ja jagatud hinnangul kriisiolukorrale, ning aidata liikmesriikidel ja partnerriikidel paremini mõista üksteise arusaamu erinevatest ohutasemete määratlustest.
g) edendada ja arendada meetmeid (metoodikad, vahendid ja struktuurid), millega suurendatakse liikmesriikide ja liidu halduslikku ja operatiivsuutlikkust välja töötada laiaulatuslikke ohu- ja riskihinnanguid, mis põhinevad tõenditel ning on kooskõlas liidu prioriteetide ja algatustega, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu, et võimaldada liidul kujundada integreeritud lähenemisviise, mis põhinevad ühisel ja jagatud hinnangul kriisiolukorrale, ning aidata liikmesriikidel ja partnerriikidel paremini mõista üksteise arusaamu erinevatest ohutasemete määratlustest.
Selgitus
Rahalisi vahendeid ei tohiks mingil juhul kasutada selliste meetmete või tavade rahastamiseks, mida ei ole esmalt heaks kiidetud poliitilise kokkuleppega Euroopa Parlamendi ja nõukogu tasandil.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 a (uus)
Artikkel 3 a
Näitajad
Artiklis 3 osutatud erieesmärkide saavutamist hinnatakse eelnevalt selgelt kindlaks määratud, läbipaistvate ja mõõdetavate tulemuslikkuse näitajate põhjal, nagu eeskätt:
a) piiriüleste ühisoperatsioonide arv;
b)Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 87 kohaste pädevate asutuste selliste töötajate arv ja protsent, kes on osalenud koolitustel, töötajate vahetuses, õppelähetustes, kohtumistes ja seminarides, mida programmist rahastatakse;
c) häid tavasid käsitlevate juhiste ja korraldatud ürituste hulk ja kvaliteet;
d) kasutusele võetud ja/või täiustatud vahendite arv, et lihtsustada liikmesriikidepoolset elutähtsa infrastruktuuri kaitset kõikides majandusharudes, ning liidu tasandil tehtud ohu- ja riskihinnangute arv; e)Europoli andmebaasidesse saadetud andmete kogus ja algatatud juhtumite arv. Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe, mis on vajalik saavutuste hindamiseks näitajate mõõtmise alusel.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a
a) meetmed, millega parandatakse politseikoostööd ja õiguskaitseasutuste vahelist koordineerimist, sealhulgas ühiste uurimisrühmade tegevuse ja muude piiriüleste ühisoperatsioonide kaudu, ning teabele juurdepääsu ja teabevahetust ja täiustatakse koostalitusvõimelisi tehnoloogiaid;
a) meetmed, millega parandatakse politseikoostööd, õiguskaitseasutuste vahelist koordineerimist ja ametitevahelist koostööd, sealhulgas ühiste uurimisrühmade tegevuse ja muude piiriüleste ühisoperatsioonide kaudu, ning teabele juurdepääsu ja teabevahetust ja täiustatakse koostalitlusvõimelisi tehnoloogiaid, nagu Europoli turvalise teabevahetusvõrgu (SIENA) laiendamine või andmelaadijate kasutamine Europoli infosüsteemis;
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c
c) analüüsivad, järelevalve- ja hindamismeetmed, sealhulgas uuringud ning ohu-, riski- ja mõjuhinnangud;
c) analüüsivad, järelevalve- ja hindamismeetmed, sealhulgas uuringud ning ohu-, riski- ja mõjuhinnangud, mis põhinevad tõenditel ning on kooskõlas liidu prioriteetide ja algatustega, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu;
Selgitus
Rahalisi vahendeid ei tohiks mingil juhul kasutada selliste meetmete või tavade rahastamiseks, mida ei ole kõigepealt heaks kiidetud poliitilise kokkuleppega Euroopa Parlamendi ja nõukogu tasandil.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Komisjon ja ELi liikmesriigid peavad koos Euroopa välisteenistusega tagama kolmandates riikides teostatavate ja kolmandate riikidega seotud meetmete koordineerituse, nagu on sätestatud määruse (EL) nr .../2013 [horisontaalne määrus] artikli 3 lõikes 4a.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2
2. Fondi iga-aastased assigneeringud kinnitavad eelarvepädevad institutsioonid, ilma et see piiraks määruse (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise xxx/201z institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) sätete kohaldamist.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4
4. Rahastamisvahendi eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega kooskõlas määruse (EL) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus] artikli 55 lõike 1 punktiga b, välja arvatud artiklis 7 osutatud liidu meetmete, artikli 8 lõikes 1 osutatud tehnilise abi ja artiklis 9 osutatud erakorralise abi puhul.
4. Rahastamisvahendi eelarvet täidetakse otsese või kaudse eelarve haldamise raames (artiklis 7 osutatud liidu meetmed, artikli 8 lõikes 1 osutatud tehniline abi ja artiklis 9 osutatud erakorraline abi) või koostöös liikmesriikidega kooskõlas määruse (EL) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus] artikli 55 lõike 1 punktiga b.
Selgitus
Liidu eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega peaks olema erand ja mitte reegel (vt finantsmääruse artikkel 55).
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4 a (uus)
4 a. ELi toimimise lepingu artikli 317 kohaselt on lõplik vastutus liidu eelarve täitmise eest komisjonil.
Selgitus
ELi toimimise lepingu artikli 317 kohaselt on lõplik vastutus liidu eelarve täitmise eest komisjonil.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 5
5. Koguvahendeid kasutatakse soovituslikult järgmiselt:
5. Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide õigusi, kasutatakse koguvahendeid järgmiselt:
a) 564 miljonit eurot liikmesriikide riiklike programmide jaoks;
a) 55 % liikmesriikide riiklike programmide jaoks;
b) 564 miljonit eurot komisjoni algatusel liidu meetmete, erakorralise abi ja tehnilise abi jaoks.
b) 45 % komisjoni algatusel liidu meetmete, erakorralise abi ja tehnilise abi jaoks.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 7
7.Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja arendamisega seotud riigid osalevad rahastamisvahendis vastavalt käesolevale määrusele.
välja jäetud
Selgitus
Käesolev määrus ei ole Schengeni acquis' edasiarendus.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 8
8.Kehtestatakse kord, millega nähakse ette kõnealuste riikide osamaksud rahastamisvahendisse ja osalemiseks vajalikud lisaeeskirjad, sealhulgas sätted, millega tagatakse liidu finantshuvide kaitse ja kontrollikoja auditeerimisalased volitused. Kõnealuste riikide osamaksud lisatakse liidu eelarvest lõike 1 kohaselt kasutatavatele koguvahenditele.
välja jäetud
Selgitus
Käesolev määrus ei ole Schengeni acquis' edasiarendus.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2
2. Riiklike programmidega, mida kontrollib ja mille kiidab heaks komisjon kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikliga 14, keskenduvad liikmesriigid käesoleva määruse lisas loetletud liidu strateegiliste prioriteetidega seotud projektidele.
2. Riiklike programmidega, mida kontrollib ja mille kiidab heaks komisjon kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikliga 14, rakendavad liikmesriigid käesoleva määruse lisas loetletud liidu strateegiliste prioriteetidega seotud projekte.
Selgitus
Riiklikes programmides tuleks keskenduda projektidele, millega reageeritakse liidu strateegilisele prioriteetidele, mis on loetletud määruse lisas.
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1
1. Komisjoni algatusel võib rahastamisvahendit kasutada, et rahastada riikidevahelisi meetmeid või liidu erihuvidele vastavaid meetmeid (edaspidi „liidu meetmed”), mis on seotud artiklis 3 osutatud üldiste, konkreetsete ja fondi toimimisega seotud eesmärkidega.
1. Komisjoni algatusel võib rahastamisvahendit kasutada, et rahastada riikidevahelisi meetmeid või liidu erihuvidele vastavaid meetmeid (edaspidi „liidu meetmed”), mis on seotud artiklis 3 osutatud üldiste, konkreetsete ja fondi toimimisega seotud eesmärkidega. Kõik sellised meetmed on vastavuses Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õiguste ja põhimõtetega ning andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevate liidu õigusnormidega. Vastavuse tagamiseks võivad kõnealuseid meetmeid hinnata Euroopa andmekaitseinspektor, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ning teised asjaomased järelevalveasutused ja -organid.
Selgitus
Sõltumatu järelevalve peaks tagama kõikide meetmete vastavuse andmekaitsestandarditele ja põhiõigustele, sealhulgas eraelu puutumatusele.
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2. Selleks et olla rahastamiskõlblikud, peavad liidu meetmed olema kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, programmides, riski- ja ohuhinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega ning eelkõige toetama:
2. Selleks et olla rahastamiskõlblikud, peavad liidu meetmed olema kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, programmides, riski- ja ohuhinnangutes kindlaksmääratud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heaks kiidetud prioriteetidega ning eelkõige toetama:
Selgitus
Rahalisi vahendeid ei tohiks mingil juhul kasutada selliste meetmete või tavade rahastamiseks, mida ei ole esmalt heaks kiidetud poliitilise kokkuleppega Euroopa Parlamendi ja nõukogu tasandil.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c
c) analüüsivaid, järelevalve- ja hindamismeetmeid, sealhulgas ohu-, riski- ja mõjuhinnanguid, liidu õiguse ja liikmesriikides liidu poliitikaeesmärkide rakendamise järelevalve projekte;
c) analüüsivaid, järelevalve- ja hindamismeetmeid, sealhulgas ohu-, riski- ja mõjuhinnanguid, mis põhinevad tõenditel ning on kooskõlas liidu prioriteetide ja algatustega, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu, ning liidu õiguse ja liikmesriikides liidu poliitikaeesmärkide rakendamise järelevalve projekte;
Selgitus
Rahalisi vahendeid ei tohiks mingil juhul kasutada selliste meetmete või tavade rahastamiseks, mida ei ole esmalt heaks kiidetud poliitilise kokkuleppega Euroopa Parlamendi ja nõukogu tasandil.
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt f
f) tehniliste seadmete, turvaliste rajatiste, infrastruktuuri, nendega seotud hoonete ja süsteemide, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide ja nende osade omandamine ja/või täiendav ajakohastamine liidu tasandil, sealhulgas eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega tehtava küberkuritegevuse alase Euroopa koostöö parandamiseks;
f) tehniliste seadmete, oskusteabe, turvaliste rajatiste, infrastruktuuri, nendega seotud hoonete ja süsteemide, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide ja nende osade omandamine ja/või täiendav ajakohastamine liidu tasandil, sealhulgas eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega tehtava küberkuritegevuse alase Euroopa koostöö parandamiseks;
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1. Liikmesriikidele eraldatakse soovituslikult 564 miljonit eurot järgmiselt:
1. Liikmesriikide riiklikele programmidele ette nähtud vahendid jaotatakse järgmiselt:
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 – punkt a
a) 30 % proportsionaalselt nende elanike koguarvuga;
a) 35 % proportsionaalselt nende elanike koguarvuga;
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 – punkt c
c) 10 % proportsionaalselt nende rahvusvahelisi lennujaamu ja sadamaid läbivate reisijate arvuga ja veoste kogusega tonnides;
c) 20 % proportsionaalselt nende rahvusvahelisi lennujaamu ja sadamaid läbivate reisijate arvuga ja veoste kogusega tonnides;
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 – punkt d
d) 10 % proportsionaalselt direktiivi 2008/114/EÜ kohaselt määratud Euroopa elutähtsate infrastruktuuride arvuga;
välja jäetud
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 – punkt e
e) 40 % pöördvõrdeliselt nende sisemajanduse koguproduktiga (ostujõu standard elaniku kohta).
e) 35 % pöördvõrdeliselt nende sisemajanduse koguproduktiga (ostujõu standard elaniku kohta).
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2
2. Käesolevas määruses osutatud volitused antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
2. Käesolevas määruses osutatud volitused antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 5
5. Käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
5. Käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2
2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
välja jäetud
Selgitus
Käesolevas tekstis ei ole kuskil viidatud artikli 12 lõikele 2.
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 5
5. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2015 aruande saavutatud tulemuste ning nõukogu otsuse 2007/125/JSK ajavahemikul 2011–2013 rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta.
5. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2015 aruande saavutatud tulemuste ning nõukogu otsuse 2007/125/JSK ajavahemikul 2011–2013 rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta. Aruandes esitab komisjon konkreetsed tõendid – kui need on olemas – ELi vahendite ja liikmesriikide eelarvete vahel saavutatud täiendavuse ja koostoime kohta ning ELi eelarve tõuget andva mõju kohta liikmesriikidele nõukogu otsuses 2007/125/JSK püstitatud eesmärkide saavutamisel.
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 a (uus)
Artikkel 15 a
Hindamine
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse eesmärkide täitmise kohta hindamisaruande hiljemalt 2017. aasta 31. detsembriks.
Selgitus
Tulemuspõhise lähenemisviisi kohaselt tuleks käesoleva määruse toimimise kohta koostada vahearuanne.
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1
Komisjoni ettepanekul vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva määruse läbi hiljemalt 30. juuniks 2020.
Komisjoni ettepanekul vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva määruse läbi hiljemalt 1. juuniks 2020.
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus 1. lisa – punkt 1
Meetmed, millega tõkestatakse piiriülest, rasket ja organiseeritud kuritegevust, eelkõige uimastikaubandust, inimkaubandust ja laste seksuaalset ärakasutamist, ning võideldakse selle vastu ning projektid, mille raames tehakse kindlaks ja likvideeritakse kuritegelikke võrgustikke, kaitstakse majandust kuritegevuse sissetungi eest ning vähendatakse finantsstiimuleid kuritegelikul teel saadud vara arestimise, külmutamise ja konfiskeerimise teel.
Meetmed, millega tõkestatakse piiriülest, rasket ja organiseeritud kuritegevust, eelkõige uimastikaubandust, inimkaubandust, laste seksuaalset ärakasutamist ja laste väärkohtlemist kujutava visuaalse materjali levitamist, ning võideldakse selle vastu, ning projektid, mille raames tehakse kindlaks ja likvideeritakse kuritegelikke võrgustikke, kaitstakse majandust kuritegevuse sissetungi eest ning vähendatakse finantsstiimuleid kuritegelikul teel saadud vara arestimise, külmutamise ja konfiskeerimise teel.
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus 1. lisa – uus punkt viimase punkti järel
Meetmed, millega püütakse saavutada tihedamat partnerlust liidu ja kolmandate riikide (eriti liidu välispiiridel asuvate riikide) vahel, ning rakenduskavade koostamine ja elluviimine, et saavutada ELi ülalnimetatud strateegilised prioriteedid.
Iraak
142k
32k
Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2013. aasta resolutsioon ELi ja Iraagi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu kohta (2012/2850(RSP))
– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahelist partnerlus- ja koostöölepingut(1),
– võttes arvesse neljandat, 12. augusti 1949. aasta Genfi konventsiooni tsiviilisikute sõjaaegse kaitse kohta ning selle I ja II lisaprotokolli,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni 1325 (2000) naiste, rahu ja julgeoleku kohta,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudi muudatusi, mis võeti vastu Rahvusvahelise Kriminaalkohtu läbivaatamise konverentsil Kampalas 11. juunil 2010. aastal ja hõlmavad agressioonikuriteo mõistet,
– võttes arvesse 12. detsembri 2003. aasta Euroopa julgeolekustrateegiat „Turvaline Euroopa paremas maailmas”,
– võttes arvesse 22. novembri 2005. aasta Euroopa konsensust arengu küsimuses,
– võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 2005. aasta ühismeedet 2005/190/ÜVJP Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX kohta Iraagis, mis võeti vastu Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames, ning hilisemaid, missiooni volitusi muutvaid ja pikendavaid ühismeetmeid,
– võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2006. aasta teatist „Soovitused Euroopa Liidu uuendatud suhete arendamiseks Iraagiga” (COM(2006)0283),
– võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni naiste olukorra kohta relvastatud konfliktides ja nende rolli kohta konfliktijärgsete riikide ülesehitus- ja demokratiseerimisprotsessis(2),
– võttes arvesse 3. mail 2007 Egiptuses Sharm el Sheikhis Iraagiga sõlmitud rahvusvahelist kokkulepet,
– võttes arvesse oma 13. märtsi 2008. aasta soovitust nõukogule Euroopa Liidu rolli kohta Iraagis(3) ja oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni Iraagi kohta – surmanuhtlus (eriti Tariq Azize juhtum) ja rünnakud kristlaste kogukondade vastu(4),
– võttes arvesse nõukogu 22. novembri 2010. aasta järeldusi,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 15. detsembri 2010. aasta resolutsioone 1956 (2010), 1957 (2010) ja 1958 (2010),
– võttes arvesse oma 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni kristlaste olukorra ja usuvabaduse kohta(5),
– võttes arvesse komisjoni ühist strateegiadokumenti Iraagi kohta (2011–2013),
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et alates 2005. aastast on Iraagi Vabariik korraldanud kolmed mitmeparteilised valimised, võtnud rahvahääletusel vastu põhiseaduse, pannud aluse föderaalriigile ja teinud demokraatlike institutsioonide rajamise ning riigi ülesehitamise ja olukorra normaliseerimise alaseid jõupingutusi;
B. arvestades, et Euroopat ja Iraaki seob aastatuhandeid kestnud vastastikune kultuurimõju ja ühine ajalugu;
C. arvestades, et 21. detsembril 2010. aastal jõuti kõikide Iraagi poliitiliste jõudude vahel kokkuleppele moodustada rahvusliku ühtsuse valitsus, mis vastab Iraagi kodanike 7. märtsi 2010. aasta valimistel väljendatud tahtele; arvestades, et Iraagi valitsus ei ole seda kokkulepet veel rakendanud; arvestades, et rakendamisega viivitamine süvendab Iraagis valitseva olukorra ebakindlust ja killustatust;
D. arvestades, et Iraagis on kaua eksisteerinud mitmesugused usulised rühmitused, sealhulgas sunni ja šiia moslemid, kristlased, juudid, mandalased ja jeziidid, samuti on Iraagis olemas arvestatav sektideväline ilmalik keskklass;
E. arvestades, et 2003. aastal elas Iraagis 800 000 kristlasest kodanikku (Iraagi Kaldea katoliku kiriku, Iraagi Süüria katoliku kiriku ja teiste kristlike vähemuste liikmed) ning et kristlased on Iraagi ammused põliselanikud, keda ähvardab nüüd tõsine tagakiusamine ja eksiil; arvestades, et sajad tuhanded kristlased on endiselt nende vastu suunatud vägivalla eest põgenenud, olles kas riigist lahkunud või riigi piires ümber asunud;
F. arvestades, et 2013. aastal peaksid toimuma kohalikud valimised ning 2014. aastal parlamendivalimised;
G. arvestades, et vastupidiselt kogu maailmas nähtuvale surmanuhtluse keelustamise suundumusele on surmanuhtluste arv Iraagis tõusuteel; arvestades, et teiste hulgas on ÜRO inimõiguste ülemvolinik Navi Pillay väljendanud tõsist muret seoses asjaoluga, et kohtumenetlused, mis lõpevad surmanuhtluse määramisega, ei ole kooskõlas õiglase kohtupidamise rahvusvaheliste normidega, sh sellistel põhjustel nagu kohtumenetluse ebapiisav läbipaistvus või süüdistatava piinamise või muu väärkohtlemise kasutamine nn ülestunnistuste saamiseks; arvestades, et surmanuhtlus on julm ja ebainimlik karistusvorm ning et Iraagi ametivõimudega surmanuhtluse kaotamise alase poliitilise dialoogi pidamine peaks olema esmatähtis;
H. arvestades, et Süüria kriisi tõttu on Iraaki tabanud uus arvestatav pagulaste ja tagasipöördujate laine, kusjuures tulijad kogevad Iraagis suurt isiklikku ja majanduslikku ebakindlust ning on väga haavatavas olukorras;
I. arvestades, et Bagdadis asuval ELi delegatsioonil peavad olema vajalikud rahalised vahendid ja ressursid, et olla täielikult toimimisvõimeline ja suuteline etendama olulist rolli demokraatliku protsessi toetamisel, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste edendamisel ning Iraagi ametivõimude ja rahva abistamisel riigi ülesehitamise, olukorra stabiliseerimise ja normaliseerimise protsessis, ning arvestades, et Erbilis asuv eraldiseisev büroo võiks Bagdadis asuva ELi delegatsiooni tegevust oluliselt tõhustada;
J. arvestades, et Iraak on suutnud oma naftatootmise peaaegu täiel määral taastada; arvestades, et Iraagi riigil on sellegipoolest endiselt tõsiseid raskusi põhiteenuste osutamisel (sh korrapärane elektrivarustus suvel, puhas vesi ja rahuldavad tervishoiuteenused); arvestades, et äärmiselt tähtis on anda Iraagi naftavarude kasutamisel tehnilist abi, järgida õigusriigi põhimõtteid ning rakendada täielikult lepinguid ja hankeid käsitlevaid rahvusvahelisi norme, et soodustada sotsiaalse kaasamise protsessi ja heaolu;
K. arvestades, et noorte meeste seas on töötuse määr peaaegu 30%, mistõttu on kuritegelikel jõukudel ja relvarühmitustel neid lihtne värvata; arvestades, et Iraagi ametivõimude põhieesmärk peaks endiselt olema korruptsioonivastane võitlus; arvestades, et EL peaks tegema kõik endast oleneva, et luua Euroopa ettevõtetele Iraagi korruptsioonivastaste meetmete toetamiseks tugevaid stiimuleid; arvestades, et Iraagi ametivõimud peaksid kasutama riigi naftatulu vahendi ja võimalusena, mille abil teostada Iraagi ühiskonnale üldiselt kasuks tulevaid jätkusuutlikke sotsiaalseid ja majanduslikke ülesehitamistöid, samuti peaksid nad edendama demokraatlike reformide protsessi;
L. arvestades, et pärast USA vägede lahkumist Iraagist 2011. aasta lõpul on Iraagi julgeolekujõud riigi stabiilsuse ja pikaajalise püsivuse tagamisel otsustava tähtsusega;
M. arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on Iraagis praegu ümber asustatud üle 1 500 000 inimese, kellest 500 000 on kodutud, ning naaberriikides – peamiselt Süürias ja Jordaanias – viibib veel 230 000 pagulast;
N. arvestades, et Kurdistan on Iraagi suhteliselt rahulik ja stabiilne piirkond, kus tehakse järjest rohkem rahvusvahelist arengukoostööd ja kuhu suunatakse rohkem erainvesteeringud;
O. arvestades, et hoolimata julgeolekuolukorra märgatavast paranemisest esineb pommiplahvatusi ja tulistamisi ikka veel sageli ning vägivald on Iraagis igapäevane, mistõttu on suurema osa iraaklaste tulevik ebakindel ning kogu Iraagi rahva majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni edendamine võimatu;
P. arvestades, et piirkonna stabiilsuse edendamiseks peaks Euroopa Liit võtma osa vastutust uue demokraatliku Iraagi ülesehitamise eest enda kanda, ja arvestades, et ELi poliitika Iraagi suhtes peaks kajastama liidu strateegilise partnerluse laiemat konteksti lõunapoolsete naaberriikide ja Lähis-Idaga;
Q. arvestades, et riigi ülesehitamise ja olukorra normaliseerimise alased põhiprobleemid on institutsioonilist ja sotsiaalset laadi – nimelt institutsioonide ja haldusorganite suutlikkuse suurendamine, õigusriigi tugevdamine ning õiguskaitse ja inimõiguste austamine;
R. arvestades, et EL peaks kohandama oma ressursikasutust Iraagi konkreetsetele sisemistele, piirkondlikele ja humanitaarprobleemidele, ning arvestades, et ELi osatähtsuse suurendamise eeltingimuseks Iraagis on tõhusus, läbipaistvus ja nähtavus;
S. arvestades, et EL ja liikmesriigid on eraldanud alates 2003. aastast Iraagi abistamiseks üle miljardi euro (eelkõige Iraagi ülesehituse rahvusvahelise fondi (IRFFI) kaudu), ning arvestades, et EL on osalenud alates 2005. aastast Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika missiooni EUJUST LEX kaudu otseselt ka Iraagi õigusriigi edendamisel; arvestades, et missiooni EUJUST LEX volitusi pikendati 31. detsembrini 2013;
T. arvestades, et partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimine annab ELile Iraagiga pikaajaliste poliitiliste ja majanduslike sidemete arendamiseks uue lepingulise raamistiku, rajades ühtlasi ka tugeva aluse inimõiguste edendamiseks ja austamiseks riigis;
U. arvestades, et Iraak võib olla ELi energiaallikate suurema mitmekesistamise tagamisel ja seega ka Euroopa energiajulgeoleku suurendamisel oluline partner;
1. väljendab heameelt ELi ja Iraagi Vabariigi vaheliste läbirääkimiste eduka lõpuleviimise üle seoses partnerlus- ja koostöölepinguga, millega luuakse poolte vahel esmakordselt lepingulised suhted; tunneb heameelt selle üle, et partnerlus- ja koostöölepinguga luuakse koostöönõukogu, koostöökomitee ja parlamentaarne koostöökomitee, ning loodab, et sellised foorumid annavad uut hoogu liidu poliitilisele osalusele Iraagis kõige kõrgemal tasandil (Iraagi ametivõimudega kõrgeimal tasandil peetavate korrapäraste poliitiliste kohtumiste ja majandussuhete arendamise vormis);
2. on seisukohal, et kõnealuse lepingu poliitilised ja kaubanduslikud sätted loovad aluse kahepoolseid, piirkondlikke ja maailma tasandi küsimusi käsitleva korrapärase poliitilise dialoogi süvendamiseks ning püüavad samal ajal elavdada Iraagi arengu ja reformide alaste pingutuste toetamise kaudu ka Iraagi ja ELi vahelisi kaubandussuhteid, et hõlbustada Iraagi integratsiooni maailmamajandusse;
3. toetab Iraagi ühinemist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ning rõhutab, et partnerlus- ja koostöölepingu rakendamine peaks sellele protsessile märkimisväärselt kaasa aitama;
4. rõhutab, et partnerlus- ja koostöölepingu olulises klauslis, milles käsitletakse massihävitusrelvade leviku tõkestamist, kutsutakse partnereid üles tuumadesarmeerimises aktiivselt osalema ja täielikult toetama kavandatavat ÜRO konverentsi tuumarelvavaba Lähis-Ida teemal;
5. tunneb heameelt partnerlus- ja koostöölepingu selle klausli üle, milles käsitletakse ELi ja Iraagi vahelist koostööd Iraagi ühinemiseks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudiga; rõhutab, kui oluline on, et EL toetaks võimalikult kindlalt Rooma statuudi võimalikult kiiret ratifitseerimist Iraagis, Iraagi ühinemist nimetatud statuudiga ning esmatähtsa küsimusena ka rahvusvaheliste inimõigustealaste normide ja õigusaktide rakendamist; kutsub ELi liikmesriike ja Iraaki üles ratifitseerima Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudi muudatusi, mis võeti vastu 11. juunil 2010. aastal; peab kiiduväärseks partnerlus- ja koostöölepingu klauslit, milles käsitletakse inimõiguste edendamise ja tõhusa kaitse alast koostööd Iraagis, kuid hoiatab siiski, et Iraagi suutmatus kaitsta, edendada ja austada inimõigusi kahjustaks koostöö- ja majandusarengu programme; rõhutab, kui oluline on säilitada range tingimuslikkus vastavalt põhimõttele, mille kohaselt sõltub toetus saavutatud edusammudest, ning toonitab vajadust panna rohkem rõhku arvestatavate edusammude tegemise olulisusele Iraagi inimõiguste küsimuses; peab kiiduväärseks Iraagi valitsuse lubadust edendada kodanikuühiskonnaga tulemuslikku dialoogi ning soodustada kodanikuühiskonna tõhusat kaasamist;
6. toonitab asjaolu, et ELi ja Iraagi ametivõimude vahelise poliitilise dialoogi raames tuleb esmajoones keskenduda inimõiguste ning põhiliste kodaniku- ja isikuvabaduste austamisega seotud küsimustele, pöörates erilist tähelepanu inimõiguste rikkumisega seotud jätkuvatele süüdistustele ning kõikide usu- ja etniliste vähemuste õiguste kaitsele, samuti tuleks täiendavalt keskenduda demokraatlike institutsioonide, õigusriigi, hea valitsemistava, läbipaistva otsustamisprotsessi, nõuetekohase menetluse ja rahvusliku leppimise tugevdamisele; nõuab tungivalt, et Iraagi valitsus teeks jõupingutusi äärmiselt killustunud ühiskonna rahvuslikuks lepitamiseks;
7. rõhutab vajadust seada absoluutsele esikohale Iraagi võimudega peetav poliitiline dialoog surmanuhtluse kaotamise ja Euroopa Liidu aluspõhimõtete toetamise küsimuses; kutsub Iraagi valitsust üles keelustama esimese asjana surmanuhtluse, kuulutama hukkamistele viivitamatult moratooriumi ja seda rakendama;
8. tunneb heameelt asjaolu üle, et partnerlus- ja koostöölepinguga luuakse parlamentaarne koostöökomitee, mis kujutab endast foorumit, kus Iraagi parlament ja Euroopa Parlament kohtuvad ja arvamusi vahetavad, kus neid teavitatakse koostöönõukogu soovitustest ja kus nemad saavad esitada nimetatud nõukogule soovitusi; toetab seda tähtsat parlamentaarset mõõdet ja on seisukohal, et selline komitee on demokraatliku dialoogi pidamise väärtuslik võimalus, millega toetatakse Iraagi demokraatiat;
9. kinnitab oma pühendumust parlamentaarse demokraatia edendamisele ning tuletab meelde oma algatust toetada 2008. aasta eelarvest demokraatia kehtestamist koostöös kolmandate riikide parlamentidega; väljendab veel kord oma valmisolekut toetada aktiivselt Iraagi esindajatekogu, pakkudes välja algatusi Iraagi valitud rahvaesindajate suutlikkuse suurendamiseks seoses nende põhiseadusest tulenevate ülesannete täitmisega ning pakkudes kogemuste jagamist tõhusa halduse ja personali koolitamise valdkonnas;
10. rõhutab, et tähtis on luua vajalikud tingimused tugevaks tehniliseks dialoogiks ja koostööks Iraagiga ning jätkata Iraagi valitsuse toetamist, et kehtestada riigis lepinguid ja hankeid käsitlevad asjakohased rahvusvahelised normid, rakendada neid täielikult ning suurendada investeerimisvõimalusi;
11. kutsub Iraaki üles ratifitseerima võimalikult kiiresti tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu;
12. väljendab heameelt ELi delegatsiooni loomise üle Bagdadis Iraagis ning ELi delegatsiooni juhi ametisse nimetamise üle; tuletab siiski meelde vajadust tagada ELi delegatsioonile asjakohased tööruumid ning vajalikul hulgal töötajaid ja materiaalseid vahendeid, et täita ELi poolt väljendatud eesmärki etendada olulist osa Iraagi üleminekul demokraatiale ning võimaldada tagada delegatsiooni täielik teovõime; rõhutab, et äärmiselt oluline on tagada delegatsiooni juhile võimalikult turvaline võimalus reisida riigi kõikidesse piirkondadesse, et teostada järelevalvet Euroopa Liidu rahastatud programmide nõuetekohase rakendamise, inimõiguste olukorra ja reformiprotsessi üle;
13. rõhutab, kui oluline on Iraagi tuleviku jaoks Iraagi juhtide poliitiline kokkulepe moodustada rahvusliku ühtsuse valitsus, mis kajastab nõuetekohaselt Iraagi ühiskonna poliitilist, usulist ja etnilist mitmekesisust ning peegeldab Iraagi rahva poolt 7. märtsil 2010. aastal toimunud üldvalimistel väljendatud tahet; nõuab kõnealuse kokkuleppe viivitamatut ja täielikku rakendamist ning palub, et Iraagi poliitilised jõud pühenduksid ühtse eesmärgi nimel jätkuvalt tugevate ja püsivate demokraatlike institutsioonide rajamise protsessile ning looksid nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil tingimused vabadeks ja õiglasteks valimisteks, mis on demokraatiale ülemineku protsessi jaoks hädavajalik; märgib, et kõnealuse kokkuleppe rakendamine võib olla tõelise rahvusliku leppimise protsessi alustamiseks ainus elujõuline lahendus; kordab, kui oluline on alaliste ministrite määramine kaitse- ja siseministeeriumisse, et vältida võimu koondumist ning edendada demokraatlikku dialoogi, järelevalvet, poliitilist vastutust ja aruandekohustust julgeolekuga seotud poliitiliste otsuste suhtes;
14. väljendab muret seoses järjest kasvavate pingetega usurühmade vahel ning suure usaldamatusega Iraagi valitsuse ja opositsiooni vahel, sest kui neid probleeme ei lahendata, võivad need viia vägivaldse konflikti taaspuhkemiseni; on väga mures Süüria konflikti võimaliku negatiivse ülekandumise pärast Iraaki, kuna see võib suurendada pingeid Iraagi usurühmade vahel; kutsub kõiki Iraagi toimijaid käituma vastutustundlikult ja ohjeldatult, et sellist stsenaariumi ära hoida;
15. kutsub Iraagi valitsust üles tagama, et riigi ressursse kasutatakse läbipaistvalt ja vastutustundlikult kõikide Iraagi elanike hüvanguks;
16. palub komisjonil kavandada kohustuslik ettevõtja sotsiaalse vastutuse klausel, mida arutataks ühel esimestest koosolekutest ja mis lähtuks rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas OECD 2010. aastal ajakohastatud suunistes ning ÜRO, ILO ja ELi standardites kindlaks määratud põhimõtetest; teeb ettepaneku, et selle klausliga ühtlustataks kehtivad standardid ja mõisted, et tagada võrreldavus ja õiglus, ning et selles tuleks ette näha meetmed nimetatud põhimõtete rakendamiseks ELi tasandil, näiteks nõuded jälgida ettevõtete, nende tütarettevõtete ja tarneahelate tegevust ning rakendada hoolsuskohustust;
17. on sellegipoolest endiselt väga mures tsiviilelanike, haavatavate rühmade ja kõikide usukogukondade, sh kristlastest vähemuste vastu suunatud jätkuvate vägivallategude pärast, mis tekitavad elanikkonnas sügavat hirmu ja ebakindlust nii enda kui ka nende riigi tuleviku ees; märgib, et selles vallas on siiski tehtud teatavaid edusamme, ning kutsub Iraagi võime üles parandama jätkuvalt julgeolekut ja avalikku korda ning võitlema kogu riigis terrorismi ja usurühmadevahelise vägivalla vastu; on seisukohal, et samuti tuleks esmatähtsaks pidada uue õigusraamistiku kehtestamist, millega piiritletaks selgelt julgeolekujõudude kohustused ja õigused ning hõlbustataks piisava järelevalve teostamist julgeolekujõudude üle, nagu on sätestatud põhiseaduses; on seisukohal, et esindajatekogu peab täitma uue seadusandluse koostamisel ning demokraatliku kontrolli teostamisel asjakohast rolli; kutsub Iraagi ametivõime üles tõhustama oma jõupingutusi, et kaitsta kristlastest vähemusi ja kõiki muid haavatavaid vähemusi, tagada kõikidele Iraagi kodanikele õigus praktiseerida oma usku või väljendada oma identiteeti vabalt ja turvaliselt, võtta otsustavamaid meetmeid rahvuste- ja religioonidevahelise vägivalla vastu, kaitsta ilmalikku elanikkonda ning teha kõik endast olenev, et võtta rikkumiste toimepanijad kooskõlas õigusriigi põhimõtte ja rahvusvaheliste normidega vastutusele; on veendunud, et partnerlus- ja koostööleping annab võimaluse edendada veelgi lepitusprogramme ja religioonidevahelist dialoogi, mille eesmärk on taastada Iraagi ühiskonnas ühtekuuluvustunne ja partnerlus;
18. juhib tähelepanu pakilisele vajadusele lahendada Iraagi rahvast vaevavad humanitaarprobleemid; rõhutab vajadust tagada, et haavatavate rühmade, sh pagulaste ja riigisiseselt ümberpaigutatud isikute abistamiseks võetakse Iraagi võimude ja kohapeal tegutsevate rahvusvaheliste abiorganisatsioonide vahel kooskõlastatud meetmeid, mille eesmärk on nimetatud rühmi kaitsta ning luua nende julgeoleku ja väärikuse tagamiseks asjakohased tingimused;
19. märgib murelikult, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti hinnangul on Süüria sõja algusest saadik Iraagi Kurdistanis varjupaika otsinud 34 000 Süüria pagulast; nõuab Iraagi ametivõimude abistamist Iraaki saabuva põgenikevoolu haldamisel, et tagada eelkõige see, et pagulased lubatakse humanitaarkaalutlustel riiki ja suunatakse pagulaslaagritesse; nõuab samuti tungivalt, et EL aitaks Iraagi valitsusel tagada sellistes pagulaslaagrites inimlikud elamistingimused;
20. kutsub Iraagi ametivõime üles tagama Ashrafi ja Hurriya pagulaslaagrite elanike turvalisuse ning inimväärsed elamistingimused, kuid tunnustab samas Iraagi võimude pühendumust; palub liikmesriikidel järgida ELi ja Iraagi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu artikli 105 lõike 3 punkti b ja nimetatud artikli lõiget 4 ning teha kõik endast olenev, et hõlbustada Hurriya pagulaslaagri elanike ümberasumist või repatrieerimist üksikjuhtumite kaupa ja vabatahtlikkuse alusel, et lahendada lõpuks nende Iraagi territooriumil viibimise küsimus;
21. nõuab põhiseaduse, karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku läbivaatamist, et tagada soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste austamine täies ulatuses; kordab, et naistel võib olla ühiskonnastruktuuri taastamisel oluline osatähtsus, ning rõhutab, kui vajalik on nende täielik poliitiline osalus, sealhulgas riiklike strateegiate väljatöötamisel, et võtta arvesse nende seisukohti;
22. ergutab valitsusväliseid organisatsioone osalema Iraagi demokraatia ja inimõiguste tugevdamisel, andes sihipärast abi naistele, kes on vägivalla, sundabielude, aukuritegude, inimkaubanduse või suguelundite moonutamise ohvrid;
23. nõuab tungivalt, et Iraagi parlament ja valitsus võtaksid vastu õigusaktid laste tööjõu kasutamise, laste prostitutsiooni ja lastega kauplemise keelustamiseks ning tagaksid ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgimise;
24. palub erilise tähelepanu pööramist naiste osalemisele konfliktijärgses ülesehitusprotsessis ning poliitilise ja majanduselu kõige kõrgematel tasanditel, eelkõige vähemuskogukondadest pärit naiste puhul, keda diskrimineeritakse sageli mitmekordselt (nii soo kui ka etnilise või usulise identiteedi tõttu); nõuab tungivalt, et Iraagi ametivõimud võtaksid vajalikke meetmeid, et kujundada välja kaasav kodanikuühiskond, kes oleks võimeline poliitilistes protsessides täielikult osalema, ning edendaksid sõltumatut, pluralistlikku ja professionaalset meediasektorit;
25. väljendab sügavat muret naiste arvukate, sundabieludega seotud enesetapujuhtumite ja aumõrvade pärast ning muude naistevastase vägivalla sagedaste vormide esinemise pärast, nagu naiste suguelundite moonutamine ja koduvägivald; rõhutab, et oluline on võtta vastu naiste ja tütarlaste õiguste ning sotsiaalse, kultuurilise ja füüsilise puutumatuse toetamist ja kaitset käsitlevad asjakohased ja tõhusad õigusaktid, edendada naiste täielikku osalemisvõimalust sotsiaalmajanduslikus integratsioonis ning lõpetada naiste diskrimineerimine seadusandluses vastavalt Iraagi põhiseadusele ja inimõiguste valdkonna rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevatele kohustustele;
26. väljendab heameelt aastateks 2011–2013 koostatud komisjoni ühise strateegiadokumendi üle, mis tähistab üleminekut ELi arengukoostöö mitmeaastasele kavandamisele, mille aluseks on konsulteerimine Iraagi ametivõimudega ja kooskõlastatus muude Iraagis tegutsevate rahvusvaheliste osalejatega (Maailmapank, ÜRO); märgib, et see uus käsitus on kooskõlas Euroopa Parlamendi 13. märtsil 2008. aastal nõukogule esitatud soovituse põhielementidega;
27. väljendab heameelt missiooni EUJUST LEX positiivsete tulemuste üle ning komisjoni projektiga kooskõlastatud katseprojektide esmakordse rakendamise üle Iraagis; nõuab tungivalt, et kogutud teadmistepagasit kasutataks ära ka selle missiooni lõppedes, rakendades ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning liidu vahendeid selleks, et võimaldada ELil jätkata kohapealset abi andmist Iraagi politsei ja karistussüsteemi tugevdamise valdkonnas;
28. kordab oma palvet esitada ELi poolt Iraagile antava abi läbipaistvust ja tõhusust tõendavad materjalid tegelikke väljamakseid ja ELi abi kasutamist käsitlevate üksikasjalike, korrapäraste ja läbipaistvate andmetena, seda eelkõige nende assigneeringute puhul, mis eraldatakse Iraagi ülesehituse rahvusvahelise fondi kaudu, mille peamine rahastaja on EL;
29. märgib, et ühiskonna ja inimarengu valdkonnas kavandatavate ELi koostöömeetmete eesmärk on võidelda vaesuse vastu ning katta põhivajadused tervishoiu, hariduse ja tööhõive valdkonnas, edendades samal ajal kõikide, sealhulgas kõige haavatavamate rühmade (näiteks pagulased, ümberasustatud isikud ja kõik usuvähemused) põhivabadusi; rõhutab, et kõikide nende meetmete rakendamine peab tõstma institutsioonide suutlikkust ning seejuures tuleb arvesse võtta kaasatuse, läbipaistvuse ja hea valitsemistava põhimõtteid;
30. rõhutab Iraagi tundlikku geopoliitilist asukohta Süüria, Iraani, Türgi, Saudi Araabia ja Jordaania naabrina; loodab, et Iraagil on piirkonnas stabiliseeriv roll (eelkõige Süüria käimasoleva kodusõja taustal); loodab, et Iraak toetab demokraatlikule ja kaasavale korrale üleminekut Süürias;
31. väljendab heameelt selle üle, et hiljuti asutati sõltumatu asutusena Iraagi inimõiguste kõrgetasemeline komisjon, mis on võimeline mõtestama Iraagi põhiseaduses tagatud õigusi ja etendama nimetatud õiguste kaitsmisel keskset rolli; rõhutab, kui oluline on säilitada nimetatud asutuse sõltumatus poliitilisest mõjust ning anda selle tegevusele piisavat, kindlat ja sõltumatut rahalist toetust; rõhutab, et valitsusasutused peavad tegema komisjoni uurimisorganitega korrapärast, läbipaistvat ja pidevat koostööd; kutsub liikmesriike üles toetama komisjoni arengut tehnilise abi, pideva dialoogi ning kogemuste vahetamisega inimõiguste kaitse valdkonnas;
32. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, komisjoni presidendile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide parlamentide esimeestele ning Iraagi Vabariigi valitsusele ja esindajatekogule.
ELi ja Iraagi vaheline partnerlus- ja koostööleping ***
183k
19k
Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2013. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimise kohta (10209/2012 – C7-0189/2012 – 2010/0310(NLE))
– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10209/2012),
– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu eelnõu (05784/2011),
– võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõikele 3, artiklitele 91 ja 100, artikli 192 lõikele 1, artiklitele 194, 207 ja 209 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0189/2012),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,
– võttes arvesse väliskomisjoni soovitust ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A7-0411/2012),
1. annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Iraagi Vabariigi valitsusele ja parlamendile.
Euroopa Ühenduste ning Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu rakendamine Zimbabwe praeguse olukorra valguses
118k
23k
Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2013. aasta resolutsioon Euroopa Ühenduse ning Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu rakendamise kohta Zimbabwe praegust olukorda arvestades (2013/2515(RSP))
– võttes arvesse majanduspartnerluse vahelepingut ühelt poolt Madagaskari, Mauritiuse, Seišellide ja Zimbabwe ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse vahel, mida on ajutiselt kohaldatud alates 14. maist 2012. aastast,
– võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (Cotonou leping),
– võttes arvesse üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT), eelkõige selle XXIV artiklit,
– võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, milles esitatakse aastatuhande arengueesmärgid,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta resolutsiooni vahelepingu kohta, millega kehtestatakse raamistik ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks(1),
– võttes arvesse Lõuna-Aafrika Arenguühenduse 1. juuni 2012. aasta erakorralise tippkohtumise kommünikeed,
– võttes arvesse nõukogu 23. juuli 2012. aasta järeldusi Zimbabwe kohta ning nõukogu rakendusotsust 2012/124/ÜVJP Zimbabwe vastu suunatud piiravate meetmete kohta(2),
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et Cotonou lepingu kaubanduskoostöö peatükk, mille alusel EL pikendas AKV riikide ühepoolsete kaubandussoodustuste kehtivust, aegus 31. detsembril 2007. aastal, ning et sellest ajast alates ei ole olukord vastanud WTO eeskirjadele;
B. arvestades, et majanduspartnerluslepingud on kooskõlas WTO eeskirjadega ning on suunatud piirkondliku integratsiooni toetamisele kaubavahetuse arendamise, jätkusuutliku kasvu ja vaesuse vähendamise abil, soodustades samas AKV riikide majanduse järkjärgulist maailmakaubandusse integreerumist;
C. arvestades, et Madagaskar, Mauritius, Seišellid ja Zimbabwe on Cotonou lepingu allkirjastanud; arvestades, et inimõiguste austamine on ELi ja AKV riikide vahelise arengukoostöölepingu oluline aspekt;
D. arvestades, et majanduspartnerluse vahelepinguid võib pidada esimeseks sammuks täielike majanduspartnerluslepingute suunas tänu sellele, et need hõlmavad mitte üksnes kaubavahetuse eeskirju, vaid ka varases arenguetapis tööstuse kaitset ja päritolureegleid käsitlevaid peatükke;
E. arvestades, et Cotonou lepingu artikli 8, artikli 11b, artikli 96 ja artikli 97 kohaseid sätteid hea valitsemistava, poliitiliste ametikohtade läbipaistvuse ja inimõiguste kohta tuleb käsitada osana kõnealusest majanduspartnerluse vahelepingust ühelt poolt Madagaskari, Mauritiuse, Seišellide ja Zimbabwe ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse vahel;
F. arvestades, et kuigi praegune olukord Zimbabwes on inimõiguste ja demokraatia osas näidanud paranemismärke, on tulevase koostöö puhul liidu ja Zimbabwe vahel ette näha mitmeid probleeme, eelkõige seoses üldise poliitilise kokkuleppe täieliku elluviimise ning ahistamise ja inimõiguste rikkumise kõigi vormide likvideerimisega;
G. arvestades, et Zimbabwe majanduse elavnemine on veel ebakindel ja riigi teatavad poliitilised põhimõtted ohustavad tulevasi majandussuhteid liidu ja Zimbabwe vahel;
H. arvestades, et Zimbabwe eirab demonstratiivselt rahvusvahelisi kokkuleppeid ning oma siseriiklikke õigusakte, lubades jätkuvalt ebaseadusliku elevandiluu müüki;
1. juhib tähelepanu asjaolule, et EL peab edendama arenguriikidega õiglast kaubandust, mis põhineb ILO tööstandardite ja -tingimuste täielikul austamisel ja tagamisel, ning kindlustama võimalikult kõrgete sotsiaalsete ja keskkonnaalaste standardite kohaldamise; on seisukohal, et see hõlmab õiglase hinna maksmist arenguriikidest pärit ressursside ja põllumajandustoodete eest;
2. rõhutab, et majanduspartnerluse vahelepingu ajutine jõustumine on oluline samm ELi ja nelja asjaomase Aafrika riigi vahelise partnerluse tugevdamisel stabiilses õigusraamistikus; rõhutab läbirääkimiste jätkumise olulisust, et jõuda avatuma ja õiglasema kaubanduse, investeeringute ja piirkondliku integratsiooni edendamisele suunatud täieliku lepinguni;
3. on seisukohal, et inimõiguste komisjoni käsitleva seaduse jõustumine Zimbabwes on valitsuse paljulubav samm, pidades silmas inimõiguste olukorra paranemist riigis, ning tähendab kokkulepitud tegevuskava raames edusammu rahumeelsete ja usaldusväärsete valimiste suunas;
4. kutsub komisjoni üles viima läbirääkimised piirkonna ülejäänud seitsme riigiga uuele tasemele ning kasutama arengusõbralikku lähenemisviisi, mis oleks kooskõlas piirkonna ja selle riikide strateegiliste eesmärkide ja prioriteetidega ning vastaks WTO eeskirjadele;
5. väljendab siiski muret kestva inimõiguste ja põhivabaduste rikkumise pärast Zimbabwes, mis kahjustab Zimbabwe rahvusliku ühtsuse valitsuse viimastel aastatel võetud kohustuste täitmist, ning eriti inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike ja kodanikuühiskonna esindajate hiljutiste ahistamisjuhtumite pärast Zimbabwes; palub Zimbabwe valitsusel võtta kõik vajalikud meetmed tagamaks, et mitte kedagi ei ahistata ega hirmutata inimõigusküsimustega tegelemise pärast;
6. taunib asjaolu, et majanduspartnerluse vahelepingus puudub tugev inimõiguste klausel, ning kordab nõuet, et kõik ELi sõlmitud kaubanduslepingud sisaldaksid siduvaid inimõiguste klausleid; peab kahetsusväärseks, et välja jäeti jätkusuutlikku arengut käsitlev peatükk ning nõue austada rahvusvahelisi töö- ja keskkonnastandardeid;
7. rõhutab, et kogunemis-, ühinemis- ja sõnavabadus on demokraatia alustalad, mille täieliku austamise kohustuse Zimbabwe võttis üldise poliitilise kokkuleppe raames; juhib tähelepanu kehtivale nõusolekumenetlusele ning rõhutab, et Euroopa Liiduga majanduspartnerluse vahelepingu ratifitseerimine on veel üks võimalus rõhutada vajadust täita lubadused ja kohustused;
8. rõhutab, et praeguses olukorras peaks Cotonou lepingu artikli 96 kohane ELi arengukoostöö peatamine jääma jõusse, kuid et EL täidab endiselt võetud kohustust toetada kohalikku elanikkonda;
9. toetab vastusena Zimbabwe poliitilisele ja inimõiguste olukorrale kehtestatud ELi praegusi sihtmeetmeid, tehes igal aastal otsuseid, mis võimaldavad ELil pidevalt jälgida Zimbabwe valitsuse kõrgemaid ametnikke; rõhutab ka, et majanduspartnerluse vaheleping nimetatud meetmeid ei mõjuta;
10. kutsub Zimbabwe valitsust üles tegema sihtmeetmete võtmise peatamise võimaldamiseks kõik vajaliku, seahulgas taastama õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste austamise ning eelkõige viima läbi rahumeelse ja usaldusväärse põhiseaduse rahvahääletuse ja valmistama ette tunnustatud rahvusvahelistele standarditele vastavad valimised;
11. kinnitab veel kord, et on valmis kasutama kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, kui inimõiguste olukord peaks olulisel määral halvenema, sealhulgas ka võimalust kohaldada lepingu artikli 65 sätteid (nn täitmatajätmise klausel);
12. kutsub Harares asuvat ELi esindust üles pakkuma Zimbabwe rahvusliku ühtsuse valitsusele jätkuvalt oma abi inimõiguste olukorra parandamiseks, seades eesmärgiks rahumeelsed ja usaldusväärsed valimised vastavalt standarditele, mille täitmist EL eeldaks kõigi oma kaubanduspartnerite puhul;
13. palub Zimbabwe valitsusel jõustada selliste isikute kindlakstegemine ja karistamine, kes on seotud elevandiluu ebaseadusliku ekspordi ja kauplemisega, ning teha ka jõupingutusi läbipaistvuse suurendamiseks Zimbabwe kaevandustööstuses, et tagada riigi loodusvarade seaduslikust kasutamisest tuleneva rikkuse üle nõuetekohane arvepidamine ning kasu kõigile zimbabwelastele;
14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa välisteenistusele, Zimbabwe valitsusele ja parlamendile ning Lõuna-Aafrika Arenguühenduse liikmesriikide valitsustele.
Vaheleping, millega luuakse Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning EÜ vaheline majanduspartnerluslepingu raamistik ***
192k
19k
Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2013. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega sõlmitakse vaheleping, millega luuakse ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu raamistik (11699/2012 – C7-0193/2012 – 2008/0251(NLE))
– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõud (11699/2012),
– võttes arvesse vahelepingut, millega luuakse ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu raamistik(1),
– võttes arvesse nõukogu poolt kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikega 4, artikli 209 lõikega 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a esitatud taotlust nõusoleku saamiseks (C7-0193/2012),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ja arengukomisjoni arvamust (A7-0431/2012),
1. annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Madagaskari, Mauritiuse, Seišellide ja Zimbabwe valitsustele ja parlamentidele.
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 109,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (COM(2012)0725),
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel (COM(2012)0730),
– võttes arvesse komisjoni teatist „ELi riigiabi ajakohastamine” (COM(2012)0209),
– võttes arvesse arvamust, mille Regioonide Komitee võttis vastu 98. täiskogu istungil, mis toimus 29. novembril 2012. aastal,
– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 15/2011 „Kas komisjoni menetlused tagavad riigiabi kontrolli tõhusa juhtimise?”,
– võttes arvesse 20. oktoobril 2010. aastal sõlmitud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet(1) (edaspidi „raamkokkulepe”), eriti selle punkti 15,
– võttes arvesse komisjonile riigiabi ajakohastamise kohta esitatud küsimust (O-000213/2012 – B7-0102/2013),
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et komisjon on esitanud ettepanekud kahe määruse vastuvõtmiseks, millega viiakse ellu riigiabi ajakohastamise programm ja mille õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 109; arvestades, et selle õigusliku alusega on ette nähtud ainult Euroopa Parlamendiga konsulteerimine, aga mitte kaasotsustamismenetlus;
B. arvestades, et ettepanekute eesmärk on pigem koondada vahendid abi andmise keerulisemate juhtude hindamisele, mitte pöörata tähelepanu vähemtähtsatele juhtudele ja kaebustele, mis liikmesriikidevahelist kaubandust ei mõjuta;
C. arvestades, et need ettepanekud, eriti menetlusmääruse (EÜ) nr 659/1999 muutmine, käsitlevad korda, mille alusel komisjon kontrollib valitud riigi- ja kohalike asutuste otsuseid, ning arvestades, et seepärast peab Euroopa Parlament nende tekstide üle tingimata demokraatlikku järelevalvet teostama;
D. arvestades, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel sõlmitud raamkokkuleppe punktile 15 tuleks Euroopa Parlament kaasata selliste ettepanekute koostamisse;
1. tunneb heameelt riigiabi ajakohastamist käsitleva komisjoni teatise ja määrusi puudutavate komisjoni uute ettepanekute üle; palub aga komisjonil tagada, et majanduskasvu soodustamine, mis on reformi üldeesmärk, ei põhjustaks jälle valitsemissektori võla suurenemist;
2. rõhutab, et riigiabi peab olema väiksem, aga sihipärasem, see peaks tekitama avalikule sektorile vähem kulusid ega tohiks moonutada konkurentsi, kuid peaks toetama üleminekut teadmistepõhisele majandusele;
3. rõhutab, et riigiabi peab oma olemuselt olema selline, et see pigem soodustab teenuste ja infrastruktuuri arengut ja teadmiste suurendamist, mitte ei toeta konkreetseid ettevõtteid;
4. rõhutab, et riigiabi kontrolli peamine eesmärk on tagada siseturul võrdsed tingimused; tunneb heameelt riigiabi ajakohastamise paketi üle, mis on konkurentsipoliitikas toimuva ajakohastamise nurgakivi; nõuab, et reformipakett rakendataks õigel ajal;
5. teab, milline osa oli riigiabil, mida võimaldati kriisiaja erikorra alusel, kriisiga võitlemisel; märgib ühtlasi, et riigiabi asjakohane kasutamine ja kontrollimine on ELi 2020. aasta majanduskasvustrateegia eesmärkide saavutamiseks väga oluline;
6. rõhutab, et konkurentsipoliitika raames peab olema võimalik majanduse keskkonnahoidlikuks muutmiseks, eelkõige seoses taastuvate energiaallikate ja energiatõhususega, asjakohast riigi toetust anda, ja et uued suunised peaksid põhinema sellel eeldusel;
7. on komisjoniga nõus, et riigiabi andmist tuleks muuta kiiremaks, et oleks rohkem võimalik keskenduda keerulistele juhtudele, millel on siseturul valitsevale konkurentsile suur mõju; võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku anda komisjonile kaebuste menetlemisega seotud otsuste tegemisel suurem kaalutlusõigus; palub sellega seoses komisjonil esitada üksikasjalikud kriteeriumid, mille aluse eristada olulisi juhtumeid vähemolulistest; juhib tähelepanu sellele, et võimalused, mida eristamiseks võib kasutada, oleksid tõsta vähese tähtsusega abi määruses künniseid ning laiendada nii võimaldamismääruses kui ka üldises grupierandi määruses horisontaalseid kategooriaid;
8. märgib, et neid eesmärke on minevikus seatud mitmel korral ja need on riigiabialaste õigusaktide varasematel läbivaatamistel aluseks olnud, kuid kuna nüüd on vaja neid uusi ettepanekuid, on selge, et neid ei ole täielikult täidetud;
9. loodab, et tänu seekordsetele ettepanekutele on võimalik eesmärgid täita ja et ettepanekud ei pane kaebuse esitajaid loobuma komisjoni tähelepanu juhtimisest tõsistele konkurentsimoonutuste juhtumitele;
10. märgib, et komisjon kavatseb üldiselt rohkem meetmeid teatamiskohustuse kohaldusalast välja jätta; märgib eelkõige, et komisjoni ettepaneku kohaselt hõlmab võimaldamismäärus nii kultuuri edendamiseks eraldatavat abi kui ka loodusõnnestuste kahju korvamiseks antavat abi; rõhutab aga, et piisava kontrolli tagamiseks peavad liikmesriigid eelnevalt tagama, et vähese tähtsusega riigiabi meetmed ja grupierandiga hõlmatud abikavad on riigiabi eeskirjadega kooskõlas, kuid komisjon teeb ka edaspidi selliste juhtude järelkontrolli; rõhutab, et see ei tohi põhjustada riigiabi suurendamist; palub komisjonil tagada, et riigiabi pikas perspektiivis vähendataks;
11. rõhutab, et esitatava teabe kvaliteedi ja õigeaegsuse ning teatiste koostamise osas peab komisjon tagama liikmesriikidega parema teabevahetuse; rõhutab, et tõhusate riigisiseste süsteemidega tuleb tagada, et etteteatamiskohustusest vabastatud riigiabimeetmed on ELi õigusega kooskõlas;
12. märgib, et seni on asjaomaste riigiabi kontrollimise juhtude kohta asjakohast teavet esitanud ainult liikmesriigid; palub komisjonil analüüsida, kas tal oleks oma teabekogumisvahendite laiendamiseks ja selleks, et tal oleks võimalik teavet saada otse turuosalistelt, täiendavaid inimressursse vaja;
13. on väga mures kontrollikoja leidude üle, mille kohaselt ei püüa komisjon teatamata riigiabi meetmeid korrapäraselt avastada ega hinda järjepidevalt oma riigiabikontrolli järelmõju; nõuab täiendavat selgitust 40% grupierandi määruse kohaselt antud riigiabi juhtude kohta, mis võivad olla problemaatilised; rõhutab, et see tekitab suuri probleeme uutele turule tulijatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning moonutab konkurentsi;
14. nõutab tungivalt, et komisjon käsitleks seoses riigiabi ajakohastamisega ülalnimetatud küsimusi ja tagaks, et piisava vastavuse tagamiseks korvaks teatiste võimaliku nõrgema eelkontrolli komisjoni tõhus ja range järelkontroll;
15. peab kahetsusväärseks, et uute ettepanekute õigusliku alusega (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 109) on ette nähtud vaid Euroopa Parlamendiga konsulteerimine, mitte kaasotsustamismenetlus, mida pärast Lissaboni lepingu jõustumist kohaldatakse muude turu integratsiooni ja majanduse reguleerimise valdkondade suhtes;
16. on seisukohal, et sellise demokraatia puudujäägiga ei saa leppida ettepanekute puhul, mis puudutavad seda, kuidas komisjon riigi ja kohaliku tasandi valitud asutuste otsuste ja õigusaktide üle, eelkõige üldist majandushuvi pakkuvate, põhiõigustega seotud teenuste osas, järelevalvet peab;
17. on seisukohal, et see puudujääk tuleks kõrvaldada institutsioonidevahelise kokkuleppe abil ja aluslepingu tulevase läbivaatamise käigus tuleks see viga parandada;
18. nõuab tungivalt, et senikaua võtaksid komisjon ja nõukogu muudatusettepanekuid, mida Euroopa Parlament konsultatsiooniprotsessi käigus esitab, igati arvesse;
19. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
Hiljutised ohvriterohked tulekahjud tekstiilivabrikutes, eelkõige Bangladeshis
118k
23k
Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2013. aasta resolutsioon tekstiilivabrikute hiljutiste põlengute inimohvrite kohta, pidades eelkõige silmas Bangladeshi (2012/2908(RSP))
– võttes arvesse 2001. aastal Euroopa Ühenduse ja Bangladeshi Rahvavabariigi vahel sõlmitud koostöölepingut,
– võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsioone inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes(1) ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes(2),
– võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni aruannet „Sotsiaalõiguste globaliseerumine: Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ja laiem keskkond”,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni aruannet „Tööjõud lõunapoolkeral: töötajate probleemid ja alternatiivid”,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni aruannet „Üleilmastumine, paindlikustamine ja töötingimused Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas”,
– võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üleilmastumise ajastu uue tööstuspoliitika kohta(3),
– võttes arvesse OECD 2011. aastal ajakohastatud suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2006. aastal vastu võetud tööohutust ja töötervishoidu arendavat raamistikku (nr 187) ning 1981. aastal vastu võetud tööohutuse ja töötervishoiu konventsiooni (nr 155), mida Bangladesh ja Pakistan ei ole ratifitseerinud, ning nende vastavaid soovitusi (R-197), võttes arvesse ka 1947. aastal vastu võetud konventsiooni töötingimuste järelevalve kohta (nr 81), mille Bangladesh ja Pakistan on allkirjastanud, ning selle soovitusi (R-164),
– võttes arvesse komisjoni teatist „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas” (COM(2011)0681),
– võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,
A. arvestades, et Bangladeshis Dhakas Ashulia piirkonnas asuva Tazreeni vabriku põlengus sai 24. novembril 2012. aastal surma vähemalt 112 inimest ning Pakistanis Karachis toimunud tulekahjus hukkus 2012. aasta septembris 289 inimest;
B. arvestades, et sarnastes õnnetustes hukkub kogu Lõuna-Aasias igal aastal sadu töötajaid ja alates 2005. aastast on ainuüksi Bangladeshis hukkunud ligi 600 tekstiilitöötajat vabrikupõlengutes, millest paljusid oleks saanud ära hoida;
C. arvestades, et tingimused tekstiilivabrikutes on tihti halvad ja nendes ei järgita Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides tunnustatud töötajate õigusi, ning et sageli eiratakse osaliselt või täielikult tuleohutuseeskirju; arvestades, et paljud selliste vabrikute omanikud on jäänud karistuseta ning ei ole seega töötingimuste parandamiseks midagi ette võtnud;
D. arvestades, et Bangladeshis on üle 5000 tekstiilivabriku, mis annavad tööd ligi 3,5 miljonile inimesele, ja et Bangladesh on Hiina järel maailmas suuruselt teine valmisrõivaste eksportija;
E. arvestades, et Euroopa turg on Bangladeshi rõivaste ja tekstiilitoodete suurim ekspordi sihtpunkt, ja et tuntud lääne äriühingud tunnistavad, et neil olid Tazreeni vabriku omanikega sõlmitud lepingud rõivaste tarnimiseks;
F. arvestades, et muudes maailmajagudes tõusva tööjõukulu tõttu on madalat kvalifikatsiooni nõudvad tootmisvaldkonna töökohad koondunud Indiasse, Pakistani, Kambodžasse, Vietnami ja eelkõige Bangladeshi, kus rõivad moodustavad praegu juba 75% ekspordist;
G. arvestades, et on kahetsusväärne, et mõned ettevõtted esialgu eitasid oma seotust Dhaka põlengus kannatada saanud ettevõttega ning tunnistasid alles hiljem, et nende rõivad toodeti kõnealuses vabrikus;
H. arvestades, et viimastel kuudel on kasvanud pinged Bangladeshi valitsuse ja ametiühingute aktivistide vahel, ning töötajad on avalikult välja astunud oma madalate palkade ja halbade töötingimuste vastu;
I. arvestades, et Bangladeshi rõivatööstuse vabrikutes ohtlikke töötingimusi kritiseerinud Aminul Islami mõrv 2012. aasta aprillis on jäänud lahendamata;
1. väljendab meelehärmi hiljuti toimunud vabrikupõlengutes kaotatud elude pärast; avaldab kaastunnet leinavatele peredele ja vigastatuile; ei pea vastuvõetavaks, et viimastel aastatel on Lõuna-Aasias kaotanud vabrikutes toimunud tulekahjudes elu nii paljud töötajad;
2. kutsub Bangladeshi ja Pakistani valitsusi üles jätkama hiljutiste sündmuste põhjalikku uurimist ja kehtestama meetmeid selliste tragöödiate kordumise ärahoidmiseks, sealhulgas tagama, et kõik ettevõtted järgiksid töötervishoiu- ja tööohutusalaseid õigusakte (eelkõige Bangladeshis 2006. aastal vastu võetud tööseadust), samuti looma tõhusat ja sõltumatut töötingimuste ja tööstusehitiste järelevalve süsteemi;
3. peab tervitatavaks mitmete ametiühingute, valitsusväliste organisatsioonide ja tekstiilitoodete rahvusvaheliste jaemüüjate vahel sõlmitud Bangladeshi tule- ja ehitusohutusalast kokkulepet, mille eesmärk on parandada tootmispaikades ohutusstandardeid, eelkõige luues sõltumatu kontrollisüsteemi ja toetades aktiivselt „tervise- ja ohutuskomisjonide” loomist, mis on küll seadusega ette nähtud, ent tegutsevad harva, kaasates nendesse igast vabrikust töötajate esindajaid; samuti peab tervitatavaks valmidust selliste meetmete eest maksta; kutsub kõiki asjaomaseid tekstiilitööstuse kaubamärgiettevõtteid seda jõupingutust toetama;
4. nõuab tungivalt, et kõik sidusrühmad võitleksid tarneahela korrumpeerumise vastu, mis on ilmne paljudes Lõuna-Aasia riikides, samuti ohutusinspektorite ja vabrikuomanike vahel kuritahtlikult sõlmitud kokkulepete vastu; nõuab, et võetaks rohkem meetmeid selliste tavade vastu;
5. eeldab, et kuritegeliku hooletuse ja tulekahjudega seotud kuritegude eest vastutavad isikud võetakse kohtulikule vastutusele ning kohalikud ametiisikud ja vabriku juhtkond teevad koostööd tagamaks kõikidele ohvritele täielik juurdepääsu õigussüsteemile, et neil oleks võimalik nõuda hüvitist; peab tervitatavaks Bangladeshi valitsuse ja Pakistani valitsuse samme kannatanute ja nende perekondade toetamiseks;
6. kiidab heaks Euroopa nende jaemüüjate tegevuse, kes on juba rahaliselt toetanud ohvrite ja nende perekondade toetamise kavasid, ning ärgitab teisi järgima nende eeskuju; nõuab vigastatutele tasuta meditsiinilist taastusravi ja hoolitsemist hukkunute pereliikmete eest;
7. kutsub rõivatööstuse suuri rahvusvahelisi kaubamärgiettevõtteid üles uurima tähelepanelikult oma tarneahelaid ja tegema koostööd alltöövõtjatega, et parandada töötervishoidu ja ohutusstandardeid; kutsub jaemüüjaid, valitsusväliseid organisatsioone ja muid asjaosalisi, sealhulgas vajaduse korral ka komisjoni üles, tegema koostööd eesmärgiga töötada välja vabatahtlik märgistamise standard, mis tõendab toote tootmist kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peamiste töönormidega;
8. kutsub komisjoni üles edendama aktiivselt kohustuslikku vastutustundlikku ärialast käitumist välismaal tegutsevate ELi äriühingute seas, pöörates erilist tähelepanu selle tagamisele, et nad järgiksid rangelt kõiki õiguslikke kohustusi, eelkõige inimõiguste-, töö- ja keskkonnaalaseid rahvusvahelisi standardeid ja eeskirju;
9. tunneb heameelt Euroopa Komisjoni praeguste algatuste üle, mille eesmärk on toetada vabrikute ohutuse suurendamist Bangladeshis, näiteks ELi valmisrõivaste sektori tööstandardite edendamise projekti kaudu ning koostöö abil Bangladeshi tuletõrjeteenistuse ja kodanikukaitse direktoraadiga; nõuab sellise koostöö tugevdamist ja vajaduse korral selle laiendamist ka piirkonna teistesse riikidesse;
10. tuletab meelde, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kaheksat peamist konventsiooni tuleb rakendada järjepidevalt; toonitab, kui olulised on kindlad tervist ja ohutust käsitlevad sätted töötajate jaoks, sõltumata sellest, millises riigis nende töökoht asub;
11. palub Euroopa välisteenistusel tagada, et ELi saatkondades töötavad kaubandusnõunikud saavad korrapäraselt ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevat koolitust – eelkõige seoses ÜRO kaitsmise, austamise ja heastamise raamistiku rakendamisega – ning et ELi delegatsioonid toimivad ELi ettevõtete ja nende filiaalidega seonduvate kaebuste puhul kontaktpunktidena;
12. võtab teadmiseks asjaolu, kui oluline võib olla töötajate ja ametiühingute roll, näiteks töötajate juhitud ohutuskomiteede jätkuv edasiarendamine kõikides vabrikutes ning ametiühingute võimalused anda töötajatele teavet selle kohta, kuidas nad saavad kaitsta oma õigusi ja ohutust, sealhulgas õigust keelduda ohtlikust tööst;
13. toetab Bangladeshi edukaid jõupingutusi lapstööjõu vähendamiseks tekstiilitööstuses ning nõuab tungivalt, et Pakistan tõhustaks oma meetmeid lapstööjõu kasutamise vastu;
14. nõuab, et Bangladeshi ametivõimud uuriksid nõuetekohaselt tööõiguste eest võidelnud aktivisti Aminul Islami piinamist ja mõrva, ning kutsub Bangladeshi ja Pakistani valitsust üles tühistama ametiühingute tegevust ja kollektiivläbirääkimisi piiravad meetmed;
15. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi inimõiguste eriesindajale, Pakistani ja Bangladeshi valitsustele ja parlamentidele ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peadirektorile.
Tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiseks korraldatud konverentsi soovitused seoses massihävitusrelvade vaba tsooni loomisega Lähis-Idas
117k
23k
Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2013. aasta resolutsioon tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiseks korraldatud konverentsi soovituste kohta seoses massihävitusrelvade vaba tsooni loomisega Lähis-Idas (2012/2890(RSP))
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni 24. novembri 2012. aasta avaldust Lähis-Idas massihävitusrelvade vaba tsooni loomist käsitleva Helsingi konverentsi edasilükkamise kohta,
– võttes arvesse nõukogu iga kuue kuu tagant koostatavat eduaruannet 2012. aasta augustist massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise kohta (2012/I)(1),
– võttes arvesse kolme 2008. aasta juunis Pariisis toimunud Lähis-Ida julgeolekuolukorra, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise teemalist ELi seminari, 6.–7. juulil 2011. aastal Brüsselis toimunud tuumarelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumi esimest Lähis-Ida teemalist seminari ning 5.–6. novembril 2012. aastal toimunud tuumarelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumi teist Lähis-Ida teemalist seminari, mille eesmärgiks olid ettevalmistused Lähis-Ida massihävitusrelvade vaba tsooni loomist käsitlevaks ÜRO konverentsiks,
– võttes arvesse massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 12. detsembril 2003. aastal,
– võttes arvesse nõukogu 23. juuli 2012. aasta otsust 2012/422/ÜVJP, millega toetatakse protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tuumarelvadest ja kõigist muudest massihävitusrelvadest vaba tsoon,
– võttes arvesse oma varasemaid, 26. veebruari 2004. aasta(2), 10. märtsi 2005. aasta(3), 17. novembri 2005. aasta(4) ja 14. märtsi 2007. aasta(5) resolutsioone tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise kohta ning 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kohta(6),
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 13. detsembri 2011. aasta resolutsiooni tuumarelvavaba tsooni loomise kohta Lähis-Ida piirkonnas,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri 6. oktoobri 2010. aasta aruannet tuumarelva leviku ohu kohta Lähis-Idas,
– võttes arvesse tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiseks korraldatud lepingu osapoolte 2010. aasta konverentsi lõppdokumenti,
– võttes arvesse 13. juulil 2008. aastal Pariisis toimunud Vahemeremaade tippkohtumise ühisdeklaratsiooni,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,
A. arvestades, et 2012. aasta detsembriks kavandatud Lähis-Idas tuumarelvadest ja muudest massihävitusrelvadest vaba tsooni loomisele pühendatud konverents on edasi lükatud;
B. arvestades, et 2010. aastal toimunud massihävitusrelvade leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiskonverentsil kavandatud Lähis-Idas massihävitusrelvade vaba tsooni loomisele pühendatava konverentsi ärajätmine võib avaldada negatiivset mõju piirkonna julgeolekule ning rahvusvahelistele jõupingutustele tuumarelva likvideerimiseks;
C. arvestades, et tuumarelva ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise leping on rahvusvahelise julgeoleku nurgakivi; ning arvestades, et julgeoleku valdkonnas on kõige tähtsam mitte lasta uutel riikidel tuumarelva omandada või kasutada, vähendada kogu maailmas tuumarelvavarusid ja liikuda edasi tuumarelvavaba maailma poole;
D. arvestades, et 2010. aasta tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi lõppdokument sisaldab kokkulepet kutsuda 2012. aastal kokku konverents, et arutada tuumarelvadest ja muudest massihävitusrelvadest vaba tsooni loomist Lähis-Idas, ning et selline protsess on tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kehtivuse kinnitamiseks hädavajalik;
E. arvestades, et konverentsi ettevalmistused on käinud sellest ajast, kui Soome aseriigisekretär Jaakko Laajava määrati konverentsi vahendajaks;
F. arvestades, et tuumarelvavaba tsooni lepingud kehtivad juba mitmes teises piirkonnas, nimelt Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas, Vaikse ookeani lõunaosas, Kagu-Aasias, Aafrikas ja Kesk-Aasias; arvestades, et Mongoolia tuumarelvavaba staatust on tunnustatud ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga Mongoolia rahvusvahelise julgeoleku ja tuumarelvavaba staatuse kohta; arvestades, et teatavate piirkondade tuumarelvavabaks muutmist käsitletakse ka muudes lepingutes, nt Antarktika lepingus, avakosmoselepingus, Kuu lepingus ja merepõhja lepingus;
G. arvestades, et EL õhutab kõiki piirkonna riike jätkama konstruktiivseid kontakte vahendajaga ning tegema uusi algatusi eesmärgiga likvideerida piirkonnas täielikult kõik massihävitusrelvad (tuuma-, keemia- ja bioloogilised relvad) ja nende kandeseadmed;
H. arvestades, et Euroopa Liit koos kõikide Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluses osalejatega kirjutas 1995. aasta Barcelona deklaratsioonis alla eesmärgile edendada Lähis-Idas massihävitusrelvade vaba tsooni loomist; arvestades, et EL toetab vahendaja jõupingutusi ja eesmärki luua Lähis-Idas massihävitusrelvade vaba tsoon, eelkõige tuumarelvade leviku tõkestamise konsortsiumi ja rea temaatiliste seminaride (nt 2008. ja 2011. aastal ning 2012. aasta novembris peetud seminar) kaudu;
I. arvestades, et Venemaa Föderatsioon, Ühendkuningriik ja USA on tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise 1995. aasta konverentsi Lähis-Ida käsitleva resolutsiooni kaastoetajad ja lepingu depositaarriigid;
J. arvestades, et Lähis-Ida poliitiline olukord on ikka veel väga ebakindel, piirkond on rahutu ja toimuvad pöördelised poliitilised muutused, sealhulgas ägeneb konflikt Süürias, Iraaniga ollakse ummikseisus, süvenevad pinged Iisraeli ning Palestiina ja teiste naaberriikide vahel;
K. arvestades, et EL toetab ettevalmistuste jätkamist piirkonna kõigi riikide osalusel toimuvaks konverentsiks eesmärgiga jõuda eduka lõpptulemuseni, hoolimata segasest olukorrast ja poliitilistest muutustest Lähis-Idas;
L. arvestades, et mitteühinemisliikumine avaldas üleskutse luua kiiresti Lähis-Ida tuumarelvavaba tsoon esimese sammuna piirkonnas massihävitusrelvade vaba tsooni loomise suunas;
1. mõistab hukka 2010. aasta tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsil 2012. aastaks kavandatud Lähis-Idas tuumarelvade ja muude massihävitusrelvade vaba tsooni loomisele pühendatud konverentsi edasilükkamise;
2. tunnustab ÜRO rolli vastastikku kontrollitava tuumarelvavaba tsooni rajamisel; märgib, et mitte kõik piirkonna riigid ei ole tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga ühinenud;
3. nõuab tungivalt, et ÜRO peasekretär, ÜRO vahendaja, 1995. aasta Lähis-Ida resolutsiooni toetajad, liidu kõrge esindaja ja ELi liikmesriigid tagaksid, et 2012. aasta konverents toimuks 2013. aastal võimalikult varakult;
4. on veendunud, et tuumarelvavaba tsooni loomine Lähis-Ida piirkonnas edendaks oluliselt rahvusvahelist rahu ja stabiilsust ning võiks olla eeskuju ja positiivne edasiminek kampaanias tuumarelvavaba maailma nimel;
5. palub komisjoni asepresidendil ning kõrgel esindajal Catherine Ashtonil tagada, et Euroopa Liit jätkuvalt aktiivselt toetaks seda protsessi, eelkõige diplomaatiliste vahenditega aktiivselt õhutaks kõiki osapooli, et nad osaleksid läbirääkimistel konstruktiivselt ja suurema poliitilise tahtega;
6. on rahul ELi osalemisega Lähis-Idas massihävitusrelvade vaba tsooni loomise protsessis; arvab, et hea tahte avaldused on esimene samm tekkinud ummikust väljumiseks; on seisukohal, et Lähis-Ida konfliktide rahumeelne lahendamine võiks tekitada usalduse, mis on vajalik massihävitusrelvade vaba tsooni loomiseks Lähis-Idas;
7. tuletab kõigile asjaomastele sidusrühmadele meelde küsimuse pakilisust, võttes arvesse Süüria kodusõda ning Iraani tuumaprogrammiga seonduvat konflikti ja sellealaseid läbirääkimisi; tuletab meelde asjaolu, et Süüria valitsuse käsutuses on endiselt üks maailma võimsamaid ja ohtlikumaid keemiarelvade arsenale;
8. kutsub kõiki piirkonna riike üles ühinema keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ja nende hävitamise konventsiooni ning bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooniga;
9. rõhutab, kui suurt tähtsust omab jätkuv dialoog massihävitusrelvade vaba tsooni rajamise üle Lähis-Idas selleks, et uurida laiemat raamistikku ja vaheetappe, mis aitaksid tugevdada piirkonnas rahu ja julgeolekut; rõhutab, et kesksed elemendid peaksid hõlmama Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri üldiste kaitsemeetmete (ja lisaprotokolli) järgimist, relvade jaoks ettenähtud lõhustuvate materjalide tootmise ning uraani tavakütusega võrreldes suurema rikastamise keelustamist, bioloogiliste ja keemiarelvade keelustamise lepingutega ühinemist ning tuumarelvavaba tsooni loomist Lähis-Idas; toonitab, et need meetmed tugevdaksid oluliselt rahvusvahelist rahu ja julgeolekut;
10. nõuab Helsingi protsessi eeskujust lähtuvat uut piirkondlikku usalduse suurendamise algatust, et saavutada pikaajaline eesmärk muuta Lähis-Ida sõjaliste konfliktideta piirkonnaks;
11. palub komisjoni asepresidendil ning kõrgel esindajal Catherine Ashtonil hoida Euroopa Parlamenti kursis uute arengutega seoses jätkuvate püüdlustega kutsuda konverents uuesti kokku pärast selle edasilükkamist 2012. aasta detsembriks kavandatud ajalt;
12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO vahendajale ning Lähis-Ida riikide valitsustele ja parlamentidele.
Määrus teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi kohustusliku märkimise kohta
108k
21k
Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2013. aasta resolutsioon teatavate kolmandatest riikidest ELi imporditud toodete päritoluriigi märkimise kohta (2012/2923(RSP))
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimise kohta (COM(2005)0661 – C7-0048/2010 – 2005/0254(COD)),
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A7-0273/2010),
– võttes arvesse oma 21. oktoobril 2010. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta(1),
– võttes arvesse komisjoni 23. oktoobri 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Komisjoni 2013. aasta tööprogramm” (COM(2012)0629), eelkõige teatise lisa,
– võttes arvesse kõiki oma varasemaid resolutsioone päritolu märkimise kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,
A. arvestades, et 21. oktoobril 2010. aastal võttis Euroopa Parlament esimesel lugemisel 525 poolt- ja 49 vastuhäälega (erapooletuid oli 44) vastu seisukoha ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimise kohta;
B. arvestades, et nõukogu ei ole suutnud pärast rohkem kui kahe aasta möödumist ikka veel oma ühist seisukohta vastu võtta ja seega on kaasotsustamismenetlus ummikseisus;
C. arvestades, et oma 2013. aasta tööprogrammis märgib komisjon, et lisaks kokkuleppe puudumisele nõukogus on hiljutiste suundumuste tõttu WTO eeskirjade õiguslikul tõlgendamisel WTO apellatsioonikogus ettepanek aegunud;
D. arvestades, et ELis puuduvad imporditud toodete päritolu märkimiseks ühtlustatud eeskirjad (välja arvatud teatavatel juhtudel põllumajandussektoris);
E. arvestades, et kohustuslikku päritolu märkimise korda on teatavate toodete puhul rakendanud sellised ELi mittekuuluvad WTO liikmesriigid nagu Brasiilia, Kanada, Hiina ja USA;
F. arvestades, et ühissätteid on vaja selleks, et suurendada WTO liikmesriikide konkurentsivõimet ja tagada võrdsed tingimused nende peamiste ELi partnerriikide tootjatega, kes on kasutusele võtnud päritolu märkimise;
G. arvestades, et teavitamine on kodanikuvabaduse ja tarbijakaitse üks aluseid;
1. peab kahetsusväärseks komisjoni kavatsust võtta tagasi Euroopa Parlamendis esimesel lugemisel heaks kiidetud määruse ettepanek teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimise kohta, ilma et komisjon oleks Euroopa Parlamenti sellest nõuetekohaselt ja õigel ajal teavitanud ning andnud enne otsuse tegemist kaasseadusandjatele üksikasjalikke selgitusi selle põhjuse kohta;
2. palub komisjonil kavandatav otsus uuesti läbi vaadata;
3. palub tungivalt, et komisjon esitaks alternatiivina uue WTO põhimõtetega kooskõlas oleva õigusakti ettepaneku, mis annaks ELile võimaluse käsitleda probleeme, millele pakuti lahendusi juba esialgses ettepanekus;
4. palub komisjonil teavitada parlamenti seadusloomemenetluse taaskäivitamiseks ja praeguse ummikseisu ületamiseks vajalike edasiste meetmete ajakavast;
5. kutsub komisjoni üles algatama viivitamata võrdlev uuring kõikides WTO liikmesriikides praegu kehtivate ja rakendatavate päritolu märkimist käsitlevate õigussätete kohta, et analüüsida aluspõhimõtteid ja hinnata nende vastavust WTO eeskirjadele;
6. tuletab taas kord meelde, et mitmepoolses kaubanduses on oluline tagada võrdsed võimalused ELi ettevõtetele ja nende konkurentidele kolmandates riikides ning järgida ühtset lähenemisviisi, mis aitaks tagada tarbijakaitse; rõhutab, et see on vajalik ka selleks, et toetada kvaliteetsete toodete tootmist ning keskkondlike ja sotsiaalsete standardite rakendamist praeguse globaalse konkurentsi tingimustes, millel eriline tähtsus VKEde jaoks;
7. rõhutab, et seni kuni uued õigusaktid kehtima hakkavad, tuleb kõiki kättesaadavaid vahendeid nii piirkondlikul, riiklikul kui ka ELi tasandil tõhusamalt kasutada, et võimaldada tarbijatel ühtsel turul teha teadlikumaid ostuvalikuid, sh harimise ja massimeedia abil teadlikkuse suurendamise kaudu;
8. palub nõukogul võtta pärast esimest lugemist Euroopa Parlamendis vastu ühine seisukoht, et institutsioonidevaheline arutelu tavapärasel viisil võimalik oleks;
9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
– võttes arvesse 17. mail 2010. aastal ELi ja Mercosuri IV tippkohtumisel tehtud ühisavaldust,
– võttes arvesse ELi – Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna 18. mail 2010. aastal toimunud VI tippkohtumist,
– võttes arvesse ELi ja Mercosuri läbirääkimiste taasalustamist eesmärgiga jõuda ulatusliku ja tasakaalustatud assotsieerimislepingu sõlmimiseni kahe osalise vahel,
– võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta suhete arendamiseks Ladina-Ameerikaga(1),
– võttes arvesse oma 21. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni ELi kaubandussuhete kohta Ladina-Ameerika riikidega(2),
– võttes arvesse Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee 19. mai 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika riikide vaheliste kaubandussuhete väljavaadete kohta,
– võttes arvesse läbirääkimiste viimast vooru, mis toimus Brasílias 22.–26. oktoobril 2012. aastal,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ELi ja Mercosuri suhete kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,
A. arvestades, et 2010. aastal alustati ELi ja Mercosuri vahel uuesti läbirääkimisi, et jõuda ulatusliku, tasakaalustatud ja vastastikku kasutoova lepingu sõlmimiseni;
B. arvestades, et ELi ja Mercosuri kaubanduse osakaal on peaaegu sama suur kui ELi ülejäänud Ladina-Ameerika riikidega toimuva kaubanduse osakaal; arvestades, et EL on Mercosuri suurim kaubanduspartner ja suurim Mercosuri riikidesse investeerija; arvestades, et Mercosur on ELi kaubanduspartnerite seas kaheksandal kohal; arvestades, et ELi ja Mercosuri majandus täiendavad teineteist vastastikku (EL on Mercosurist eksporditavate põllumajandustoodete esmane turg ning ekspordib Mercosuri peamiselt tööstustooteid ja teenuseid);
C. arvestades, et piirkondadevaheline leping hõlmab 800 miljonit kodanikku;
D. arvestades, et alates läbirääkimiste ametlikust taasalustamisest on peetud üheksa läbirääkimisvooru;
E. arvestades, et kõnealused kaks piirkonda järgivad samu väärtusi ja põhimõtteid, nagu inimõiguste, põhivabaduste ja demokraatia austamine, ka räägitakse neis samu keeli;
F. arvestades, et EL kiitis äsja heaks assotsieerimislepingu Kesk-Ameerika riikidega ning lisaks varem Tšiili ja Mehhikoga allkirjastatud vabakaubanduslepingutele ka vabakaubanduslepingu sõlmimise Colombia ja Peruuga;
1. rõhutab, kui suur majanduslik ja poliitiline tähtsus on ELi ja Mercosuri vahelistel läbirääkimistel, millega alustati 2010. aastal, et jõuda tasakaalustatud, õiglase, ulatusliku, tervikliku ja vastastikku kasutoova lepingu sõlmimiseni kõigis lepinguga hõlmatud valdkondades;
2. rõhutab, et kaubandus on üks põhilistest vahenditest, mida poliitikakujundajad saavad kasutada majanduskasvu suurendamiseks ja töökohtade loomiseks;
3. nõuab tihedamat koostööd ELi ja Mercosuri vahel ning on veendunud, et Euroopa Liidu ja Mercosuri majanduse tihedam integreerimine on mõlemale poolele kasulik;
4. võtab teadmiseks viimase kahe aasta jooksul tehtud edusammud seoses lepingu kaubandussammast käsitleva normatiivosaga;
5. peab kahetsusväärseks läbirääkimiste aeglast edenemist ja asjaolu, et siiani ei ole märkimisväärset edu saavutatud;
6. on veendunud, et selliste läbirääkimiste edu tagamiseks peavad mõlemad pooled pidama läbirääkimisi avatuse ja vastastikuse usalduse vaimus, ning mõistab seetõttu hukka protektsionistlikud meetmed kaubanduse ja investeerimise valdkonnas, mida mõned Mercosuri riigid on viimastel kuudel võtnud; rõhutab, et on vaja luua stabiilne raamistik investeeringute paremaks kaitsmiseks;
7. kordab, kui tähtis on kõikidesse ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitavatesse kaubanduslepingutesse lisada demokraatia põhimõtete, põhi- ja inimõiguste, õigusriikluse ning keskkonna- ja sotsiaalsete standardite järgimine, et saavutada välistegevuse järjepidevus, arvestades seejuures nii ELi majanduslikke huve kui ka propageerides tema põhiväärtusi;
8. on seisukohal, et 2013. aasta jaanuari lõpus toimuvat järgmist ELi ja Mercosuri ministrite kohtumist, mis toimub samal ajal Tšiilis Santiagos peetava Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse ning ELi tippkohtumisega, tuleb käsitada soodsa võimalusena selgete ja kaalukate poliitiliste kohustuste võtmiseks ning läbirääkimistel edusammude tegemiseks;
9. nõuab sellega seoses tungivalt, et mõlemad pooled tuleksid läbirääkimistele vajaliku poliitilise motivatsiooni ja tugeva poliitilise toetusega, et saaks jätkata arutelu piisavalt ulatusliku turulepääsu pakkumise üle kaupade, teenuste, investeeringute ja muude lepingu kaubandussamba peatükkide osas;
10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele, Mercosuri riikide valitsustele ja parlamentidele ning Mercosuri parlamendile (Parlasurile).
– võttes arvesse oma varasemaid Indiat käsitlevaid resolutsioone, eeskätt 13. detsembri 2012. aasta resolutsiooni kastipõhise diskrimineerimise kohta Indias(1), ning resolutsioone inimõiguste olukorda maailmas käsitlevate aastaaruannete kohta, eelkõige 18. aprilli 2012. aasta(2) ja 13. detsembri 2012. aasta(3) resolutsioone; võttes arvesse arvukaid varasemaid resolutsioone, milles mõistetakse hukka vägistamine ja seksuaalvägivald kõikjal maailmas,
– võttes arvesse India ja ELi strateegilise partnerluse ühist tegevuskava, millele kirjutati alla 2005. aasta novembris, ning ELi ja India vahelist temaatilist dialoogi inimõiguste alal,
– võttes arvesse kõrge esindaja Catherine Ashtoni poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust rahvusvahelisel naistevastase vägivalla kaotamise päeval (25. november 2012),
– võttes arvesse kõrge esindaja Catherine Ashtoni avaldust surmanuhtluse vastasel ülemaailmsel ja Euroopa päeval (10. oktoober 2012),
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 5,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Navi Pillay 31. detsembri 2012. aasta avaldust,
– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni aastatuhande arengueesmärke,
– võttes arvesse naistevastast vägivalda käsitlevaid ÜRO dokumente, eeskätt 25. juuni 1993. aasta Viini deklaratsiooni ja tegevuskava, mis võeti vastu inimõiguste maailmakonverentsil (A/CONF. 157/23), ÜRO inimõiguste ülemvoliniku eriraportööride aruandeid naistevastase vägivalla kohta, naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee soovitust nr 19 (11. istungjärk, 1992), 20. detsembri 1993. aasta deklaratsiooni naistevastase vägivalla likvideerimise kohta (A/RES/48/104), konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja rassilise diskrimineerimise likvideerimise rahvusvahelist konventsiooni ning selle üldist soovitust XXIX artikli 1 lõike 1 kohta,
– võttes arvesse ÜRO erimenetluste raames, ÜRO lepinguorganite poolt ja üldiste korrapäraste läbivaatamiste käigus tehtud soovitusi India kohta, eeskätt ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee 2007. aasta veebruari ja 2010. aasta oktoobri aruannetes tehtud soovitusi Indiale,
– võttes arvesse ÜRO projekti „Põhimõtted ja suunised tööalase ja päritolulise diskrimineerimise tõhusaks kaotamiseks”,
– võttes arvesse India põhiseadust ja India karistusseadustikku, eriti selle 376. jaotist, milles käsitletakse vägistamist,
– võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,
A. arvestades, et 16. detsembril 2012. aastal langes 23aastane üliõpilane grupivägistamise ohvriks ja tema kaaslast rünnati, kui neile New Delhi eraliini bussis tungisid jõhkralt kallale viis meest ja üks nooruk; arvestades, et vägistamise ohver sai raskeid vigastusi, millesse ta 29. detsembril 2012. aastal Singapuris kahjuks suri;
B. arvestades, et Indiat on haaranud üldsuse pahameelelaine ning meelt avaldavad kõigi ühiskonnakihtide esindajad, kes nõuavad seaduste ja politseisüsteemi reformimist ning üldist muutust suhtumises naistesse; arvestades, et meeleavaldused on oluline samm vägistamist ja seksuaalvägivalda ümbritsevast mahavaikimisest läbimurdmise suunas ning tähistavad muutuste algust;
C. arvestades, et selle juhtumiga seoses vahistati viis meest ja üks alaealine ning nende suhtes on käimas kiirmenetlus, kusjuures alaealise õigusrikkuja asja menetletakse eraldi;
D. arvestades, et India politsei on algatanud uurimise uudistekanali Zee News vastu pärast seda, kui viimane tegi intervjuu sõbraga, kes oli koos ohvriga 16. detsembri 2012. aasta kallaletungi ajal;
E. arvestades, et New Delhis toimunud hiljutise rünnaku järel on India ja rahvusvahelises ajakirjanduses teatatud paljudest vägistamistest, nagu 27. detsembri 2012. aasta juhtum, kui Punjabi tütarlaps tegi pärast grupivägistamist enesetapu, sest politsei ei soovinud võtta vastu tema kaebust ega vahistada süüdistatavat, vaid soovitas tal hoopis abielluda ühega kallaletungijatest, või 12. jaanuaril 2013. aastal Punjabis asetleidnud juhtum, kui 29aastane kahe lapse ema langes bussisõidu ajal grupivägistamise ohvriks asjaoludel, mis on väga sarnased esimese kirjeldatud juhtumiga, ning politsei vahistas taas kuus kahtlusalust ja päev hiljem pani 16aastane tütarlaps end pärast vägistamist põlema;
F. arvestades, et India üleriigilise kuritegevusregistri andmetel pandi 2011. aastal toime üle 24 000 vägistamise; arvestades, et kuigi Delhis registreeriti 2012. aastal üle 635 vägistamisjuhtumi, mõisteti süüdi ainult üks isik;
G. arvestades, et India naisliikumine on juba pikka aega andnud teada kõigist naistevastase vägivalla vormidest Indias ja üldisest soolisest ebavõrdsusest ning nõuab poliitiliste meetmete võtmist naiste inimõiguste toetuseks;
H. arvestades, et naistevastane seksuaalvägivald ei ole laialt levinud mitte ainult Indias, vaid kogu maailmas ja selle algpõhjus on struktuurilises soolises ebavõrdsuses, ning arvestades, et võitlus naistevastase vägivallaga peab seepärast olema tihedalt seotud kõigist ühiskonnakihtidest pärit naiste ja tütarlaste seisundi ja olukorra parandamisega;
I. arvestades, et India sotsiaalteadlaste hinnangul põhjustavad mitmesugused vägivaldsed ja diskrimineerivad teod igal aastal peaaegu kahe miljoni naise ja tütarlapse surma ning seksuaalvägivald on ainult üks põhjusi muude põhjuste kõrval, näiteks kaasavaravaidlused, tütarlastest imikute tapmine, imikute hoolitsuseta jätmine, vahenditele ja tervishoiule ebavõrdne juurdepääs ning eakate puudulik hooldus;
J. arvestades, et kastipõhiselt diskrimineeritud naised ja tütarlapsed on eriti ohustatud seksuaalvägivalla eri vormidest, sund- ja rituaalsest prostitutsioonist, inimkaubandusest ja perevägivallast ning vägivallast, millega karistatakse neid, kes toimepandud kuriteo pärast kohtusse pöörduvad, mida kinnitas taas laialt tuntud 29. novembri 2011. aasta Pipili grupivägistamine, kui ametivõimud keeldusid juhtumit registreerimast ning tütarlapsest ohver sai nõuetekohast ravi alles pärast kohtu sekkumist, sellele vaatamata ta siiski suri hiljem saadud vigastustesse;
K. arvestades, et Thomson Reutersi Sihtasutuse 2012. aasta uurimuse põhjal loeti India G20 riikide hulgas naiste elukohana kõige halvemaks maaks;
L. arvestades, et Amnesty Internationali andmetel antakse Indias iga 21 minuti järel teada vägistamisest, ehkki paljudest juhtudest ei teatata ning teatamata jätavad eeskätt vaesemad elanikkonnakihid, sest kardetakse sellist liiki kuriteoga seotud ühiskondlikku häbimärgistamist; arvestades, et teadaolevalt on India politsei täiesti teadlik kõnesoleva kuriteoliigi esinemissagedusest, kuid jätab tegevusetusega sageli naised kaitseta;
M. arvestades, et seksuaalvägivald tekitab ohvritele tõsiseid psühholoogilisi ja füüsilisi terviseprobleeme, sealhulgas suguhaigused, nagu AIDS; arvestades, et paljud vägistamise ohvrid peavad sageli kannatama kahekordselt seetõttu, et nende oma perekond ja ümberkaudsed tõrjuvad nad eemale;
N. arvestades, et India ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on kritiseerinud seksuaalvägivalda käsitlevaid India seadusi, sest need on iganenud eriti seetõttu, et vägistamise mõiste on väga kitsalt määratletud; arvestades, et Indias ei osutata seksuaalvägivalla ohvritele nõuetekohaseid teenuseid, näiteks politsei osavõtlik ja kiire reageerimine või juurdepääs arstiabile, nõustamisele ja muudele tugiteenustele, mistõttu reageeritakse juhuslikult ja etteaimamatult, mis paljudel juhtudel on ohvritele alandav;
O. arvestades, et pärast New Dehlis toimunud kallaletungi on India keskvalitsus moodustanud kolmeliikmelise komisjoni, kelle ülesanne on läbi vaadata kehtivad seadused, et õigusemõistmist kiirendada ja karmimalt karistada seksuaalvägivalla raskemaid juhtumeid;
P. arvestades, et pärast viimaseid sündmusi on kõrged valitsusametnikud teatanud, et nad toetavad karmimaid karistusi vägistamise eest, sealhulgas ka surmanuhtlust;
Q. arvestades, et 2012. aasta mais pöördusid 90 kodanikuühiskonna organisatsiooni ja üksikisikut kirjaga India peaministri Manmohan Singhi poole, nõudes reforme seksuaalvägivalla ohjeldamiseks ja politsei suuremat vastutust;
R. arvestades, et EL on lubanud Indiale ajavahemikul 2007–2013 anda 470 miljonit eurot India valitsuse tervise- ja haridusprogrammide toetuseks;
S. arvestades, et viimase kahekümne aasta jooksul on India teinud olulisi edusamme vaesuse vähendamiseks, kuigi palju on vaja veel teha, et vähendada eelkõige naiste ja haavatavate elanikkonnarühmade ebavõrdseid võimalusi hariduse, tervishoiu ja majanduslike väljavaadetega seoses;
T. arvestades, et India on maailma suurim demokraatlik riik ning ELi oluline poliitiline ja majanduslik partner, mis tähendab ka demokraatlikke kohustusi;
1. avaldab sügavat kaastunnet New Delhi kallaletungi ohvritele ja kõigi teiste selliste meedias kajastatud või kajastamata kallaletungide ohvritele ning avaldab kaastunnet nende omastele; mõistab teravalt hukka igasuguse seksuaalvägivalla, mida ülemaailmse nähtusena esineb paljudes riikides;
2. tervitab suurt solidaarsuslainet Indias ja kogu maailmas vägistamisohvrite toetuseks ning loodab, et massimeeleavaldused aitavad kiirendada vajalike reformide läbiviimist;
3. ootab, et India kui demokraatlik riik, kellel on olulised suhted ELiga, tagaks demokraatia põhimõtete, põhiõiguste ja inimõiguste, eelkõige õigusriigi põhimõtete ja naiste õiguste austamise;
4. peab väga kahetsusväärseks, et kallaletungi ohvrite koheseks abistamiseks midagi rohkemat ette ei võetud ning et nii selle juhtumi kui ka teiste juhtumite puhul ilmnenud vähene austus naiste vastu, arstiabita jätmine, kehv politseitöö ja õiguskaitsevahendite puudumine heidutab vägistamisohvreid ja nad ei julge esitada süüdistust vägistajate vastu;
5. tuletab India valitsusele meelde tema õigusi ja kohustusi tulenevalt India põhiseadusest, eriti kohustust loobuda tavadest, mis alandavad naiste väärikust (artikli 51 punkt A);
6. ergutab India parlamenti rohkem järgima India riikliku naisküsimuste komisjon soovitusi selle kohta, kuidas muuta ja rakendada India seadusi, et kaitsta naisi selliste kuritegude eest;
7. tervitab India valitsuse teadaannet, et luuakse naiste avaliku julgeoleku uurimiskomisjon Dehlis ja erikohus, et läbi vaadata India õigusraamistik, mis käsitleb naistevastast vägivalda; ootab, et ülemkohtu endise kohtuniku J.S. Verma juhtimisel loodud uurimiskomisjon avaldab peagi oma soovitused ja teeb koostööd riikliku naisküsimuste komisjoni ja India parlamendiga, et täielikult rakendada meetmed selliste kuritegude ärahoidmiseks tulevikus;
8. kiidab heaks uue kiirkohtu loomise eesmärgiga käsitleda eraldi naistevastast seksuaalvägivalda; peab siiski murettekitavaks asjaolu, et süüdistatavate kohtuprotsess on ajakirjanikele suletud ning kohtu loata on keelatud trükkida või avaldada materjale seoses selliste menetlustega ning see on üldsuse hulgas põhjustanud rahulolematust; on seisukohal, et süüdimõistetud peaksid saama oma kuriteole vastava karistuse; kinnitab veelkord oma pikaajalist vastuseisu surmanuhtlusele kõigil juhtudel ja igasugustel asjaoludel;
9. palub India ametivõimudel tihedas koostöös naisühendustega töötada välja kooskõlastatud meetmed võitluseks soopõhise vägivalla, eelkõige seksuaalvägivalla vastu; rõhutab, et valitsusasutused peavad kontrollima seda, kuidas politsei viib läbi seksuaalvägivalla juhtumite uurimist, ning nõudma politseiametnikelt aru, andma vägivallaaktide toimepanijad kohtu alla ning tagama eluga pääsenute väärika kohtlemise;
10. kutsub India parlamenti üles tagama, et kriminaalõiguse (muutmise) seadust 2012 muudetakse sel moel, et lugeda kriminaalkuriteos seksuaalvägivalla kõik vormid (penetrantne ja mittepenetrantne), nii et uued karistused oleksid kooskõlas inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega, ning kutsub üles seadust muutma nii, et välistada kohtulik puutumatus ja menetluslikud tõkked, kui politseid või muid julgeolekujõude süüdistatakse seksuaalvägivallas või muudes inimõiguste rikkumistes;
11. kutsub ELi ja liikmesriikide esindusi Indias üles seadma esikohale programmid, sealhulgas haridusprogrammid, mille eesmärgiks on tõkestada naistevastast vägivalda, samuti programmid, kus eritähelepanu all on naised ja tütarlapsed;
12. kutsub India ametivõime üles võtma kohe meetmeid ja rakendama tõhusaid abinõusid, et parandada India politseiasutustes vägistamise ja seksuaalvägivalla juhtumite käsitlemist, selleks tuleks igas politseiüksuses luua vastav allüksus; märgib, et Delhi osariigi peaminister ei vastuta politseioperatsioonide eest oma osariigis; tuletab meelde, et teistes suurlinnades on otsene aruandlus ja juhtimine taganud suurema poliitilise vastutuse ning saavutatud on politsei moderniseerimine; märgib, et kiiremas korras on politseinikke vaja koolitada naiste julgeoleku küsimustes;
13. kutsub India valitsust uurima juhtumeid seoses kõrgemate ametnikega, kelle vastu esitatud ametlikud vägistamissüüdistused on lahendamata;
14. kutsub komisjoni üles tegema koostööd India ametivõimudega, et abistada neil välja töötada kooskõlastatud meetmeid võitluseks soopõhise vägivalla, eelkõige seksuaalvägivalla vastu, sealhulgas rakendamaks ÜRO naistevastase vägivallaga võitlemise kampaania UNiTE soovitusi; kutsub ÜRO naiste olukorra komisjoni üles arutama 2013. aasta märtsis toimuval 47. istungil olukorda, kus naistevastane vägivald võtab eriomase vormi tingimustes, kus sugu ja kastisüsteem ristuvad;
15. peab väga murettekitavaks Indias laial levinud vägivalda dalitite ehk nn puutumatute hulka kuuluvate naiste ja tütarlaste vastu, sealhulgas seksuaalvägivalda kõrgematesse kastidesse kuuluvate meeste poolt, samuti on mures selliste vägivallaaktide toimepanijate karistamatuse äärmiselt kõrge taseme pärast; kutsub India valitsust üles käsitama kõiki seksuaalvägivalla juhtumeid võrdväärselt ning selliseid juhtumeid võrdselt, õiglaselt, läbipaistvalt ja kiiresti uurima ning kohtu alla andma;
16. rõhutab, et ühtegi inimest ei tohiks sundida abielluma vastu tahtmist või teda selleks survestades või sundides; rõhutab, et ühtegi ohvrit ei tohiks sundida abielluma teda rünnanuga ning et ühiskond talle sellist survet ei avaldaks, tuleks ohvrit täiendavalt abistada;
17. kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama, et aastatuhande arengueesmärkide täitmise nimel jätkaks EL ka pärast 2013. aastat sihtotstarbelise valdkondliku abi andmist Indias lähtuvalt järgmisest mitmeaastasest finantsraamistikust ja järgmisest riigistrateegia dokumendist; on veendunud, et see abi peaks hõlmama sotsiaalsektori toetust naiste tervishoiule ja haridusele, häid tavasid valitsemises, otsuste tegemisel ja arengus, sh meetodeid teenuste paremaks osutamiseks, et vähendada vaesust, tegeleda sooküsimuste, institutsionaalsete reformide ja avaliku sektori valitsemisega;
18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, ELi liikmesriikide valitsustele, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, India presidendile, valitsusele ja parlamendile, ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste edendamise ja kaitse allkomisjoni ning ÜRO naiste olukorra komisjoni esimeestele, ÜRO peadirektorile naisküsimustes ja naistevastase vägivalla küsimusega tegelevale ÜRO eriesindajale.
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone – 27. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni Bahreini kohta(1) ja 15. märtsi 2012. aasta resolutsiooni inimõiguste rikkumise kohta Bahreinis(2),
– võttes arvesse oma 24. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu suhete kohta Pärsia lahe koostöönõukoguga(3);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 12. aprilli 2011. aasta avaldust kahe Bahreini eraisikust aktivisti surma kohta ning 28. aprilli 2011. aasta avaldust, milles mõistetakse hukka neljale Bahreini elanikule surmanuhtluse määramine osalemise eest rahumeelsetes meeleavaldustes demokraatia toetuseks,
– võttes arvesse oma inimõiguste allkomisjoni delegatsiooni visiiti Bahreini 19. ja 20. detsembril 2012 ja nimetatud delegatsiooni pressiteadet,
– võttes arvesse Bahreini kassatsioonikohtu 7. jaanuari 2013. aasta otsust jätta jõusse 13 poliitaktivistile määratud kohtuotsused,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldusi Bahreini kohta, eriti tema 24. novembri 2011. aasta avaldust Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni (Bahrain Independent Commission of Inquiry – BICI) aruande avaldamise kohta, 5. septembri 2012. aasta avaldust Bahreini apellatsioonikohtu otsuste kohta Abdulhadi al-Khawaja ja veel 19 isiku kohtuasjades ning 23. novembri 2012. aasta avaldust BICI aruande avaldamise esimese aastapäeva kohta, samuti tema pressiesindaja 13. veebruari 2012. aasta avaldust Bahreini rahutuste aastapäeva kohta, 10. aprilli 2012. aasta avaldust Abdulhadi al-Khawaja olukorra kohta Bahreinis, 16. augusti 2012. aasta avaldust Nabeel Rajabile Bahreinis mõistetud kohtuotsuse kohta ning 24. oktoobri ja 7. novembri 2012. aasta avaldusi hiljutise vägivalla kohta Bahreinis, ning ka komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja 12. oktoobril 2011. aastal Euroopa Parlamendis tehtud avaldusi olukorra kohta Egiptuses, Süürias, Jeemenis ja Bahreinis,
– võttes arvesse nõukogu 24. mai, 12. aprilli, 21. märtsi ja 21. veebruari 2011. aasta järeldusi Bahreini kohta,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri 23. juuni ja 30. septembri 2011. aasta avaldusi 21 Bahreini poliitaktivistile, inimõiguslasele ja opositsioonijuhile mõistetud kohtuotsuste kohta ning peasekretäri pressiesindaja 12. aprilli 2012. aasta avaldust Bahreinis toimunud pommirünnaku kohta, samuti tema 30. septembri 2011. aasta ning 15. veebruari, 24. aprilli, 5. septembri ja 1. novembri 2012. aasta avaldusi ja 8. jaanuari 2013. aasta avaldust Bahreini kohta,
– võttes arvesse BICI 2011. aasta novembris avaldatud aruannet ja 21. novembril 2012 avaldatud järelaruannet;
– võttes arvesse Pärsia lahe koostöönõukogu ministrite nõukogu avaldust Manamas 5. novembril 2012. aastal toimunud terroristlike pommirünnakute kohta,
– võttes arvesse Bahreini kriminaalprotsessi seaduse artikleid 61, 84, 87, 134, 135 ja 146,
– võttes arvesse Bahreini peaprokuröri 23. oktoobri 2011. aasta avaldust seoses uue kohtumõistmisega varem sõjaväekohtu all olnud arstide üle,
– võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni ning inimõiguste Araabia hartat, mille kõigiga Bahrein on ühinenud,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse 2004. aastal vastu võetud ja 2008. aastal ajakohastatud ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,
– võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsiooni,
– võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,
A. arvestades, et pärast 2011. aasta survemeetmeid demokraatiat nõudnud protestijate vastu on inimõiguste olukord Bahreinis jätkuvalt kriitiline; arvestades, et mitmed hiljutised Bahreini valitsuse meetmed rikuvad ja piiravad jätkuvalt tõsiselt Bahreini elanikkonna eri rühmade õigusi ja vabadusi, eriti üksikisikute õigust rahumeelselt meelt avaldada, sõnavabadust ja internetivabadust; arvestades, et Bahreini ametivõimud rakendavad jätkuvalt vägivalda rahumeelsetel poliitilistel meeleavaldustel osalejate vastu;
B. arvestades, et politsei ja julgeolekujõud kasutavad endiselt ebaproportsionaalset vägivalda, mille tulemuseks on vigastused ja surmajuhtumid; arvestades, et on üha rohkem teateid sellistest Bahreini ametivõimude toime pandud rikkumistest nagu kohtumääruseta vahistamine ja majade läbiotsimine, ebaõiglased kohtuprotsessid, rünnakud meedia vastu, kodanike hirmutamine ja alandamine kontrollpunktides ning ulatuslik diskrimineerimine tööl ja ülikoolis;
C. arvestades, et 16. oktoobril 2012 vahistasid võimud inimõiguste eest seisva Bahreini noorsoo-organisatsiooni juhi Mohammed al-Maskati, süüdistades teda osalemises nädal varem Manamas toimunud „ebaseaduslikul rahvakogunemisel”; arvestades, et järgmisel päeval hr al-Maskati vabastati ja tema kohtuistungi aega ei ole kindlaks määratud;
D. arvestades, et 18. oktoobril 2012 vahistati neli meest Bahreini kuninga laimamise eest sotsiaalvõrgustikus ning et kinnipidamisel konfiskeerisid julgeolekujõud nende arvutid ja muid elektroonikaseadmeid; arvestades, et kõik kinnipeetud eitasid oma mis tahes süüd;
E. arvestades, et 30. oktoobril 2012 keelustas siseminister Sheikh Rashid bin Abdullah al-Khalifa kõik rahvakogunemised ja meeleavaldused (nüüd on ta keelu ametlikult tühistanud), öeldes, et ametivõimud ei kavatse valitsusvastaseid meeleavaldajaid kauem taluda;
F. arvestades, et 5. novembril 2012 plahvatas pealinnas Mananas mitu omavalmistatud pommi, mis tapsid kaks töötajat ja haavasid kolmandat;
G. arvestades, et 7. novembril 2012 võttis valitsus korrakohast menetlust järgimata kodakondsuse 31 rahumeelsetel meeleavaldustel osalenud aktivistilt, millega rikuti rahvusvahelisest õigusest tulenevaid Bahreini kodanike õigusi;
H. arvestades, et 18. detsembril 2012 vahistati Bahreini Inimõiguste Keskuse asejuhataja Sayed Yousif al-Muhafdha, kes on väsimatult võidelnud paljude aktivistide, eriti sama keskuse juhataja Nabeel Rajabi ning Bahreini õpetajate ühenduse endise asejuhataja Jalila al-Salmani vabastamise eest, ning talle esitati süüdistus sotsiaalmeedia kaudu valeteadete levitamises; arvestades, et tema kohtuprotsess on edasi lükatud 17. jaanuarile 2013, et ta viibib endiselt vahi all ja süüdimõistmise korral ootab teda kahe aasta pikkune vanglakaristus; arvestades, et jätkuva Bahreini inimõiguslaste süstemaatilise jälitamise, ahistamise ja vahistamiste käigus on ametivõimud teda korduvalt kinni pidanud;
I. arvestades, et 7. jaanuaril 2013 jättis Bahreini kassatsioonikohus jõusse vanglakaristused 13 väljapaistvale aktivistile, keda süüdistati vandenõus monarhia kukutamiseks; arvestades, et neist aktivistidest kaheksa, nende hulgas Abdulhadi al-Khawaja ja Ibrahim Sharif mõisteti eluks ajaks vangi; arvestades, et see otsus on lõplik ning nüüd võivad süüdistatavad loota ainult kuninga armuandmisele; arvestades, et see kohtuotsus näib kinnitavat, et Bahreini kohtusüsteem ei suuda põhiõigusi kaitsta;
J. arvestades, et kõik sõjakohtutest läbi käinud kohtuasjad vaatavad läbi harilikud kohtud ning et viimased üldjuhul ei määra uut kohtumenetlust, vaid pigem vaatavad riikliku julgeoleku kohtute koostatud dokumentide põhjal läbi varasemad süüdimõistvad otsused;
K. arvestades, et vaatamata lubadustele järgida BICI soovitusi ning austada peamisi inimõigusi ja põhivabadusi ei ole Bahreini ametivõimud suutnud vägivallajuhtumeid uurida ja vägivallatsejaid vastutusele võtta; arvestades, et BICI soovituste rakendamine on endiselt aeglane;
L. arvestades, et 2012. aasta septembris käsitleti Bahreini olukorda ÜRO Inimõiguste Nõukogu üldises perioodilises ülevaates;
M. arvestades, et 7. detsembril 2012 nõudis Bahreini kroonprints Salman bin Hamad bin Isa al-Khalifah selles rahutus Pärsia lahe äärses araabia riigis tekkinud ummikseisust väljumiseks dialoogi riigi opositsioonijõududega; arvestades, et kõikehõlmava lahenduseni jõudmiseks on vaja kõigi jõudude vahelist üksmeelset dialoogi;
1. mõistab hukka jätkuva inimõiguste rikkumise Bahreini ametivõimude ja julgeolekujõudude poolt, eriti vägivalla kasutamise, pisargaasi ülemäärase kasutamise, linnuhaavlite kasutamise lähedalt tulistamiseks, kõikide protestiavalduste keelustamise ning nende rahumeelsete protestijate vahistamise ja kinnipidamise, kes on kasutanud oma õigust sõna- ja kogunemisvabadusele, kusjuures need rikkumised toimuvad hoolimata Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni (BICI) esitatud konkreetsetest ettepanekutest ning Bahreini ametivõimude antud lubadusest asuda teostama BICI soovitatud reforme;
2. on seisukohal, et vastutus minevikus toimepandud rikkumiste eest on ülimalt tähtis tegur liikumisel õigluse ja tõelise leppimise suunas, mida on vaja sotsiaalse stabiilsuse saavutamiseks; toetab seetõttu kindlalt BICI soovitusi, mille on heaks kiitnud ka kuningas Hamad ja tema valitsus;
3. peab kahetsusväärseks, et ka 21.novembril 2012 avaldatud BICI järelaruanne ei ole aidanud tuua sisulist muutust Bahreini ametivõimude poliitikasse ning poliitilise lahenduse otsimisel ja riigi lubatud demokratiseerimisel ei ole edasiminekut toimunud; nõuab, et Bahreini ametivõimud tagaksid kiiresti soovituste rakendamise, töötaksid välja ajakava ning hakkaksid kohe järgima peamisi inimõigusi ja põhivabadusi;
4. kordab oma nõudmist, et Bahreini julgeolekujõud ja ametivõimud lõpetaksid rahulike protestijate vastu vägivalla kasutamise ning poliitiliste teisitimõtlejate mahasurumise süüdistuste esitamise, kinnipidamise ja piinamise abil; nõuab, et ametivõimud austaksid täiel määral põhivabadusi, eriti kogunemis- ja sõnavabadust nii internetis kui ka väljaspool seda, ning lõpetaksid kohe kõik piirangud, mis takistavad juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale; kutsub Bahreini ametivõime üles teostama vajalikke demokraatlikke reforme ning soodustama kaasavat ja konstruktiivset riigisisest dialoogi, muu hulgas otsekõnelusi nende valitsuse ja opositsiooni esindajate vahel, kes praegu ei ole dialoogi kaasatud, kuna see avaks võimaluse leppimiseks ja kollektiivse sotsiaalse konsensuse taastamiseks riigis;
5. peab ülimalt kahetsusväärseks viimasel ajal opositsiooni aktivistidele ja meditsiinitöötajatele määratud karistusi ning nõuab, et kohe ja tingimusteta vabastataks kõik Bahreini poliitvangid, nende hulgas õpetajad ning arstid ja teised meditsiinitöötajad, keda peetakse kinni ja süüdistatakse õigusrikkumistes seoses sõnavabaduse ning rahumeelse kogunemis- ja ühinemisvabaduse õiguse kasutamisega – esmajoones Sayed Yousif al-Muhafadha, Nabeel Rajab ja Abdulhadi al-Khawaja;
6. kutsub Bahreini valitsust üles korraldama kiire ja sõltumatu uurimise, et selgitada kõiki laste vastu toime pandud rikkumisi, mis ei piirdu ainult laste vahistamise, kinnipidamise ja piinamisega, ning kutsub valitsust üles tagama, et lapsi peetaks kinni kohtades, mis on eraldatud täiskasvanute kinnipidamiseks kasutatavatest kohtadest, ning et laste juhtumeid menetletaks alaealiste asjade kohtusüsteemis;
7. nõuab, et Bahreini ametivõimud kõrvaldaksid kohe tegelikud piirangud kõikide meeleavaldustega seoses, kuna piirangud on vastuolus ametivõimude endi antud reformilubadustega ning ei soodusta riigisisest leppimist ja usalduse loomist kõikide asjaosaliste vahel;
8. kutsub Bahreini ametivõime üles kõrvaldama kõik välisajakirjanikele ja rahvusvahelistele inimõiguste kaitse organisatsioonidele kehtestatud piirangud riiki sisenemisel ning lubama sõltumatu mehhanismi toimimist, et jälgida olukorra muutumist kohapeal; nõuab, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu järgmisel, 2013. aasta märtsis toimuval istungjärgul võetaks vastu resolutsioon, millega luuakse rahvusvaheline järelevalvemehhanism, mis on volitatud jälgima BICI ja ÜRO Bahreini käsitleva üldise perioodilise ülevaate (UN Universal Periodic Review of Bahrain) soovituste, sealhulgas inimõiguste kaitsjatega seotud soovituste rakendamist; kutsub Bahreini ametivõime üles heaks kiitma meetmeid, mis aitaksid inimõiguste rikkumisi edaspidi ära hoida;
9. kutsub Bahreini ametivõime üles tagama, et need 31 bahreinlast, kellelt on võetud Bahreini kodakondsus, saaksid selle otsuse kohtusse edasi kaevata, kuna on ilmne, et Bahreini ametivõimude otsus võtta poliitilistelt oponentidelt kodakondsus on vastuolus rahvusvahelise õigusega;
10. peab äärmiselt taunitavaks, et EL ei ole reageerinud Bahreinis püsivale olukorrale, ja kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles mõistma hukka selles riigis jätkuva inimõiguste ja põhivabaduste rikkumise, kehtestama kindlasuunalised piiravad meetmed nende isikute suhtes, kes on otseselt süüdi inimõiguste rikkumises või on sellega seotud (mida tõendab BICI aruanne);
11. nõuab, et peatataks ja keelataks pisargaasi ja rahvakogunemiste kontrolli all hoidmise seadmete eksport Bahreini, kuni ei ole läbi viidud uurimisi nende vahendite väärkasutamise väljaselgitamiseks ning väärkasutajad ei ole vastutusele võetud;
12. nõuab ELi ekspordipiirangute kehtestamist tehnoloogiale, mida saab kasutada teabe- ja kommunikatsioonivoogude jälgimiseks, tuvastamiseks ja tsenseerimiseks ning nende üle järelevalve teostamiseks, millega rikutakse inimõigusi;
13. kutsub Bahreini valitsust üles rakendama kõiki vajalikke meetmeid, et tagada Bahreini kohtusüsteemi asjatundlikkus, sõltumatus ja erapooletus, tagada süsteemi toimimine täielikus vastavuses rahvusvaheliste inimõiguste normidega ning eriti tagada see, et kohtuid ei saaks ära kasutada poliitilistel eesmärkidel või üldiselt tagatud õiguste ja vabaduste seadusliku kasutamise piiramiseks; kutsub Bahreini valitsust üles tugevdama süüdistatavate õigusi ning muu hulgas tagama neile õiglase kohtumenetluse, mis võimaldaks neil edukalt vaidlustada nende vastu esitatud tõendeid, kindlustaks sõltumatu õigusliku järelevalve kinnipidamise põhjuste üle ja kaitseks kinnipeetavaid eeluurimise ajal ebaõiglase kohtlemise eest;
14. peab kahetsusväärseks, et Bahreini valitsuse kavatsus järgida BICI soovitusi, mida lubati üldise perioodilise ülevaate (Universal Periodic Review) 2012. aasta mais toimunud istungil, enne ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2012. aasta septembris Genfis peetud istungjärku, oli nähtavasti pinnapealne lubadus, kuna sisuliselt on Bahreinis inimõiguste ja demokraatia osas sealtpeale vähe ära tehtud;
15. kiidab heaks üldise perioodilise ülevaate soovitused ja kutsub Bahreini valitsust üles võtma neid poliitilise prioriteedina ning eraldama vajalikud vahendid piisavate ja õigeaegsete järelmeetmete rakendamiseks; kutsub Bahreini valitsust üles parandama inimõiguste kaitset ning ratifitseerima rahvusvahelised inimõiguste kaitse konventsioonid, muu hulgas ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivprotokolli, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti fakultatiivprotokollid ning rahvusvahelise konventsiooni kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta;
16. toetab ja soovitab tõhustada ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo ja Bahreini rahvusliku inimõiguste institutsiooni (NHRI) koostööd ning soovitab veelgi tugevdada NHRId, lähtudes pluralismi ja sõltumatuse nn Pariisi põhimõtetest; toetab kindlalt NHRId kui kõikide bahreinlaste inimõiguste jälgijat ja kaitsjat, kuid on veendunud, et vaja on tagada Bahreinis tegutsevate inimõiguste kaitsjate ja sõltumatute valitsusväliste organisatsioonide tegevusvabadus;
17. on seisukohal, et järgmised parlamendivalimised kujunevad rahvusliku leppimise protsessi ülimalt tähtsaks osaks ning kutsub üles tegema jõupingutusi selleks, et kindlustada vaba ja õiglane valimissüsteem aegsasti enne 2014. aasta üldvalimisi;
18. kutsub asepresidenti ning kõrget esindajat ja liidu liikmesriike tegema koostööd, et töötada välja selge strateegia selle kohta, kuidas EL saaks nii avalikult kui ka eraviisiliselt avaldada aktiivset survet vangistatud aktivistide vabastamiseks enne ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu ministrite kohtumisi, mis peaksid toimuma 2013. aasta keskpaigas Bahreinis, ning palub sellega seoses komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal teha koostööd liikmesriikidega, et tagada välisasjade nõukogu järelduste vastuvõtmine inimõiguste olukorra kohta Bahreinis, milles peaks sisalduma konkreetne nõudmine, et vangistatud aktivistid kohe ja tingimusteta vabastataks;
19. peab väga oluliseks jätkata püüdeid ELi ja Pärsia lahe piirkonna koostöö laiendamiseks ning üksteisemõistmise ja usalduse suurendamiseks; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja selle piirkonna partnerite regulaarsed parlamentidevahelised kohtumised kujutavad endast tähtsat foorumit konstruktiivse ja avameelse dialoogi pidamiseks ühist huvi pakkuvate probleemide üle;
20. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Bahreini Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 21. detsembri 2012. aasta ning 1. ja 11. jaanuari 2013. aasta avaldusi olukorra kohta Kesk-Aafrika Vabariigis,
– võttes arvesse ELi humanitaarabi ja kodanikukaitse voliniku 21. detsembri 2012. aasta avaldust võitluse hiljutise puhkemise kohta Kesk-Aafrika Vabariigis,
– võttes arvesse 2000. aasta juunis allkirjastatud läbivaadatud Cotonou lepingut,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 27. ja 29. detsembri 2012. aasta ning 4. ja 11. jaanuari 2013. aasta pressiavaldusi Kesk-Aafrika Vabariigi kohta,
– võttes arvesse N’Djamenas 21. detsembril 2012. aastal toimunud Kesk-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECCAS) riigipeade erakorralise tippkohtumise lõppkommünikeed,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni 26. detsembri 2012. aasta avaldust, milles ta mõistis hukka mässuliste rünnakud ja nõudis tungivalt, et kõik osapooled peaksid kinni N’Djamenas 21. detsembril 2012. aastal vastu võetud ECCASi otsustest,
– võttes arvesse Aafrika Liidu 12., 28. ja 31. detsembri 2012. aasta ning 3. ja 12. jaanuari 2013. aasta deklaratsioone Kesk-Aafrika Vabariigi kohta,
– võttes arvesse Kesk-Aafrika Vabariigi valitsuse, Seleka mässuliste rühma ja demokraatliku opositsiooni vahel 11. jaanuaril 2013. aastal allkirjastatud Libreville’i (Gabon) poliitilist kokkulepet kriisi lahendamise kohta,
– võttes arvesse 28. juuni 2008. aasta Libreville’i üldist rahukokkulepet ning alates 2007. aastast allkirjastatud varasemaid rahukokkuleppeid, millele see tugineb,
– võttes arvesse Julgeolekunõukogu 21. detsembri 2011. aasta resolutsiooni S/RES/2031, millega pikendatakse ÜRO Kesk-Aafrika Vabariigi integreeritud rahutagamisbüroo (BINUCA) mandaati kuni 31. jaanuarini 2013. aastal, ning ÜRO peasekretäri 29. mai 2012. aasta aruannet BINUCA tegevuse kohta,
– võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, 1981. aasta inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, mille Kesk-Aafrika Vabariik ratifitseeris 1986. aastal, ning 1989. aasta rahvusvahelist lapse õiguste konventsiooni, millega keelatakse laste kaasamine relvastatud konflikti ja mille Kesk-Aafrika Vabariik on ratifitseerinud,
– võttes arvesse Julgeolekunõukogu töörühma 6. juuli 2011. aasta aruannet ja selle järeldusi laste olukorra ja relvastatud konflikti kohta Kesk-Aafrika Vabariigis,
– võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,
A. arvestades, et Kesk-Aafrika Vabariigis (KAV) on valitsenud aastakümneid – alates riigi iseseisvumisest 1960. aastal – ebastabiilsus ja poliitilised rahutused; arvestades, et hoolimata sellest, et riik on rikas loodusvarade poolest (puit, kuld, teemandid, uraan jne), on KAV inimarengu indeksi põhjal 187 riigi seas üksnes 179. kohal, ligikaudu 70% selle elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri ning see on endiselt üks maailma vaesemaid riike;
B. arvestades, et 10. detsembril 2012. aastal alustas „Seleka” (sango keeles „koalitsioon”) – peamiselt riigi kirdeosast pärit eri mässuliste relvastatud liikumiste liit – relvastatud rünnakut, liikudes Tšaadi piiri lähedalt lõuna suunas; arvestades, et hiljutise rünnaku aluseks olid mässuliste väited, et president François Bozizé ei ole kinni pidanud 2008. aasta Libreville’i üldises rahukokkuleppes sätestatud kohustustest, millega nähti ette endiste mässuliste relvitustamine ning ühiskonda taasintegreerimise rahastamine;
C. arvestades, et Kesk-Aafrika Riikide Majandusühendus (ECCAS) korraldas N’Djamenas 21. detsembril 2012. aastal erakorralise tippkohtumise ning leppis kokku kriisi lahendamise tegevuskavas, mis hõlmab relvarahu ja ECCASi egiidi all kohest läbirääkimiste alustamist Libreville’is; arvestades, et ECCASi tippkohtumisel lepiti samuti kokku FOMACi/MICOPAXi missiooni tugevdamiseks täiendavate sõdurite saatmises;
D. arvestades, et Lõuna-Aafrika on alustanud umbes 400 sõduri saatmist, et aidata KAVi olukorda stabiliseerida, ning arvestades, et Gaboni, Kongo Vabariigi, Tšaadi ja Kameruni sõdurid on seal ECCASi saadetud Kesk-Aafrika riikidevaheliste relvajõudude (FOMAC/MICOPAX) osana juba alates 2008. aastast;
E. arvestades, et pärast kõnelusi Aafrika Liidu presidendi Thomas Boni Yayiga lubas president Bozizé mitte enam kandideerida, kui tema praegune ametiaeg 2016. aastal lõpeb, ning lubas moodustada rahvusliku ühtsuse valitsuse;
F. arvestades, et jaanuari algul teatas Seleka oma sõjaliste operatsioonide peatamisest, peatudes Damara linna lähistel (75 km Banguist põhjas), ning nõustus osalema ECCASi egiidi all toimuvatel rahukõnelustel;
G. arvestades, et 11. jaanuaril 2013. aastal toimusid Kesk-Aafrika Vabariigi valitsuse, Seleka mässuliste koalitsiooni ja poliitilise opositsiooni vahel Libreville’is (Gabon) kolmepoolsed rahukõnelused, mille järel allkirjastati kolm kokkulepet: poliitilise ja julgeolekukriisi lahendamise põhimõtete deklaratsioon, relvarahukokkulepe ning poliitilist ja julgeolekualast olukorda käsitlev kokkulepe, milles määrati kindlaks võimu jagamise kord ja poliitilise ülemineku periood KAVis;
H. arvestades, et 12. jaanuaril 2013. aastal vabastas president Bozizé ametist peaminister Faustin Archange Touadera ning saatis laiali valitsuse, avades tee rahvusliku ühtsuse valitsuse ametissenimetamiseks kooskõlas Libreville’is allkirjastatud rahukokkulepetega; arvestades, et rahukokkuleppe kohaselt tuleb parlamendivalimised korraldada 12 kuu jooksul;
I. arvestades, et pärast seda, kui ta oli 2003. aasta riigipöördega võimu haaranud, valiti president Bozizé esimest korda ametisse 2005. aastal ja seejärel uuesti 2011. aastal, kuid arvestades, et rahvusvaheliste – kaasa arvatud valimiste läbiviimist rahastanud ELi – vaatlejate täheldatud rikkumiste tõttu viimaste valimiste käigus boikoteeris parlamendi opositsioon üldvalimisi;
J. arvestades, et inimõiguste austamine on üks Euroopa Liidu alusväärtusi ja see kujutab endast Cotonou lepingu olulist elementi;
K. arvestades, et USA, nagu ka EL, pooldab kriisi rahumeelset lahendamist dialoogi kaudu;
L. arvestades, et kohalike vabaühenduste teatel on toime pandud tõsiseid inimõiguste rikkumisi, sealhulgas on suurenenud seksuaalne vägivald naiste ja tüdrukute vastu, seda nii Seleka poolt tema kontrolli all olevatel aladel kui ka Banguis valitsusvägede poolt mässulistele lähedalseisvate isikute suhtes;
M. arvestades, et organisatsiooni Piirideta Arstid teateil on humanitaarolukord endiselt kohutav, kuna kriis on mõjutanud kümneid tuhandeid inimesi; arvestades, et riigi põhjaosas on mässuliste kontrolli all olevates piirkondades riisutud sadu tonne Maailma Toiduprogrammi toiduabi, ning arvestades, et paljude humanitaarteenuste osutamine on seiskunud või vähenenud;
N. arvestades, et EL osaleb KAViga Cotonou lepingu alusel korrapärases poliitilises dialoogis ning on riigi peamine rahastaja, kusjuures 2012. aastal kulutas Euroopa Komisjon KAVis 8 miljonit eurot 445 000 konfliktist mõjutatud inimese abistamiseks ja ümberasustamiseks; arvestades, et KAV saab 10. EAFi alusel 137 miljonit eurot abi;
O. arvestades, et Kamerun on tugevdanud meetmeid KAVist pärit põgenike majutamiseks;
P. arvestades, et isegi enne hiljutist vägivallalainet kuulus Kesk-Aafrika Vabariigis tegutsevatesse relvastatud rühmitustesse 2500 last; arvestades, et Banguis asuv UNICEFi esindus on saanud usaldusväärset teavet lapssõdurite sagenenud värbamise ja kasutamise kohta nii mässuliste kui ka valitsusmeelsete relvarühmituste poolt;
Q. arvestades, et suutmatus võtta inimõiguste rikkumiste ja sõjakuritegude toimepanijad vastutusele loob karistamatuse õhkkonna ning soodustab uute kuritegude toimepanekut;
R. arvestades, et mässulised on võtnud enda kontrolli alla sellised piirkonnad nagu Bria, Sam Ouandja ja Bamingui, kus asuvad suured teemandivarud; arvestades, et Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteem on väljastanud kõikidele oma liikmesriikidele hoiatuse, mille kohaselt võib mässuliste kontrolli all olevatest KAVi piirkondadest jõuda ringlusse töötlemata teemante;
S. arvestades, et piirkonda vaevava ebastabiilsuse olulisteks teguriteks on töötuse kasv, sotsiaalsete tingimuste halvenemine ja rahva vaesumine; arvestades, et nende probleemidega tegelemiseks on vaja strateegiat ja arengukava;
1. väljendab muret olukorra pärast, mis valitseb Kesk-Aafrika Vabariigis 10. detsembril 2012. aastal alanud Seleka pealetungist saadik; mõistab hukka asjaolu, et nimetatud hiljutise pealetungi tõttu on sattunud ohtu tsiviilisikute elud ning et see ähvardab KAVi julgeolekut ja stabiilsust;
2. väljendab heameelt Kesk-Aafrika Riikide Majandusühenduse juhtimisel toimunud läbirääkimiste tulemusena sõlmitud rahulepingute üle, mis allkirjastati Libreville'is 11. jaanuaril 2013; rõhutab, et nimetatud lepinguid on vaja kiiresti rakendada; palub, et kõik osalised rakendaksid neid heas usus ning pühenduksid Kesk-Aafrika Vabariigis püsiva rahu saavutamisele;
3. mõistab hukka kõik jõuga võimuhaaramise katsed;
4. on veendunud, et konflikti rahumeelse lahendamise tagamiseks ning püsiva stabiilsuse kindlustamiseks peavad riigi kõik poliitilised jõud olema esindatud rahvusliku ühtsuse valitsuses; väljendab sellega seoses heameelt president Bozizé poolt allkirjastatud dekreedi üle, millega sunniti tagasi astuma riigi peaminister – see oli üks rahulepingus sätestatud tingimustest, mille eesmärk on võimaldada moodustada rahvusliku ühtsuse valitsus, mille eesotsas oleks poliitilise opositsiooni valitud peaminister;
5. kiidab heaks otsuse korraldada uued parlamendivalimised ning loodab, et need toimuvad rahvusvahelise järelevalve all (ka nendes piirkondades, mis on praegu mässuliste kontrolli all), et vältida tulemuste vaidlustamist;
6. mõistab hukka kõik inimõiguste rikkumised ning on sügavalt mures Seleka pealetungi ajal KAVis toimunud tõsiste inimõiguste rikkumiste pärast; mõistab teravalt hukka kõik mässuliste kontrolli all olevates piirkondades tsiviilelanikkonna vastu toime pandud rünnakud, sh kehalise ja seksuaalse vägivalla, rüüstamise ning kommunikatsioonivõimaluste süsteemse tõkestamise; väljendab sügavat muret teadete pärast, mille kohaselt kiusatakse Banguis taga etnilisi ja usuvähemusi ning hirmutatakse ja peetakse meelevaldselt kinni poliitilise opositsiooni esindajaid;
7. rõhutab, et Kesk-Aafrika Vabariigi ametivõimud peaksid püüdma tagada tsiviilelanikkonna turvalisuse ja julgeoleku; nõuab sõjaväereformi läbiviimist ning endiste võitlejate desarmeerimise, demobiliseerimise ja ühiskonda taasintegreerimise meetmete võtmist, pagulaste repatrieerimist, riigisiseste põgenike ümberasustamist ning elujõuliste arenguprogrammide rakendamist;
8. väljendab erilist muret seoses teadetega, mille kohaselt on lapssõdurite värbamine ja kasutamine sagenemas; kordab oma tugevat vastuseisu sellele tavale ning kutsub kõiki konfliktiosalisi seda lõpetama;
9. kutsub kõiki osapooli üles austama relvarahu, vältima tsiviilisikute vastu vägivallategude toimepanemist ning austama inimõigusi; toonitab, et üks põhjus, miks KAVi püsivat stabiilsust ei suudetud tagada varasemate rahulepingutega, oli liiga vähese tähelepanu pööramine inimõigustele;
10. avaldab kõikidele ohvritele austust ning peab äärmiselt tähtsaks inimõiguste rikkumise kõikide, nii varasemate kui ka praeguste juhtude erapooletut ja põhjalikku uurimist, et tuvastada nende kuritegude toimepanijad; loodab tõsimeeli, et sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude toimepanijad ei pääse karistamatult, ning märgib sellega seoses, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus uurib endiselt KAVis valitsevat olukorda;
11. väljendab heameelt piirkondlike organisatsioonide, näiteks Aafrika Liidu ja ECCASi jõupingutuste üle rahuvahendamisel ning eelkõige osaliste vahel Libreville'is toimunud läbirääkimiste üle; rõhutab, kui oluline on uus kehtestatav järelmeetmete mehhanism saavutatud kokkulepete täieliku rakendamise tagamiseks; kutsub sellega seoses ELi üles toetama ECCASi hiljutiste kokkulepete rakendamise üle järelevalve teostamisel; kutsub rahvusvahelist üldsust üles Kesk-Aafrika Vabariigis aktiivsemalt sekkuma, et tegeleda riigi pikaajaliste probleemidega ning saavutada kestev poliitiline lahendus;
12. kutsub komisjoni üles pakkuma KAVi võimudele tehnilist abi, et võtta vastu eelseisvate valimiste korraldamist käsitlevad asjakohased õigusaktid; on seisukohal, et usaldusväärsete, vabade ja õiglaste valimiste korraldamisele kaasaaitamiseks peaks EL kaaluma võimalust lähetada Kesk-Aafrika Vabariiki valimiste vaatlusmissioon;
13. kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat Catherine Ashtonit üles kasutama ära ELi mitmekülgseid suhteid Kesk-Aafrika Vabariigiga, et edendada aktiivselt rahu kindlustamise sellise kõikehõlmava strateegia rakendamist, millega aidataks kaasa olukorra normaliseerumisele riigis ning jätkusuutlikule arengule;
14. väljendab muret hiljutise kriisi mõju pärast humanitaarolukorrale riigis; kutsub kõiki osapooli üles austama rahvusvahelist humanitaarõigust ning võimaldama humanitaarabiorganisatsioonidele turvalist ja takistamatut juurdepääsu kriisist mõjutatud elanikele; kutsub komisjoni üles tõhustama oma humanitaarabi andmise alaseid jõupingutusi Kesk-Aafrika Vabariigis;
15. on seisukohal, et mitmetes KAVi naaberriikides ning eriti Kongo DVs, Sudaanis, Lõuna-Sudaanis ja Ugandas valitseva ülima ebakindluse tõttu on vaja rahvusvahelise üldsuse kooskõlastatud meetmeid, et tegeleda terviklikult ja piirkonnakeskselt selliste püsivate probleemidega, nagu riikide killustatus, etnilised konfliktid ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete korduvad rikkumised;
16. leiab, et riigi jätkusuutliku arengu seisukohast on hädavajalik, et juurdepääs loodusvaradele ning kontroll nende üle oleks läbipaistev ning et nende kasutamisest saadav tulu jaotataks riigieelarve kaudu õiglaselt ümber;
17. on arvamusel, et kaevandussektori läbipaistvus ja avalikkuse kontroll selle üle on sektori tõhusa juhtimise, jätkusuutliku arengu ja korruptsiooni ohjeldamise seisukohast äärmiselt oluline; toonitab, et võimalik kauplemine mässuliste kontrolli all olevatest KAVi piirkondadest pärit töötlemata teemantidega võib konflikti uuesti sütitada ning riiki veelgi rohkem destabiliseerida; kutsub Kesk-Aafrika Vabariigi valitsust üles võtma täiendavaid meetmeid, et võidelda loodusvarade ärakasutamise ja nendega ebaseadusliku kauplemise vastu, ning nõuab nõuetekohase järelevalve teostamist olukorra üle Kimberley protsessi vahendusel;
18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO peasekretärile, Aafrika Liidu institutsioonidele, ECCASile, AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele ning ELi liikmesriikidele.