Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 2012. aasta eduaruannet Türgi kohta (SWD(2012)0336),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded 2012. ja 2013. aastal” (COM(2012)0600),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Türgi 2010. aasta eduaruande kohta(1), 29. märtsi 2012. aasta resolutsiooni Türgi 2011. aasta eduaruande kohta(2), 22. mai 2012. aasta resolutsiooni naiste väljavaadete kohta Türgis 2020. aastal(3) ning 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni laienemise kohta: poliitikavaldkonnad, kriteeriumid ja ELi strateegilised huvid(4),

–  võttes arvesse Türgiga peetavate läbirääkimiste raamistikku, mis võeti vastu 3. oktoobril 2005. aastal,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta otsust 2008/157/EÜ, millega sätestatakse Türgi Vabariigiga loodud ühinemispartnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused(5) („ühinemispartnerlus”), ning nõukogu varasemaid 2001., 2003. ja 2006. aasta otsuseid ühinemispartnerluse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2010. aasta, 5. detsembri 2011. aasta ja 11. detsembri 2012. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et ühinemisläbirääkimisi Türgiga alustati 3. oktoobril 2005. aastal pärast seda, kui nõukogu oli läbirääkimiste raamistiku heaks kiitnud, ning arvestades, et läbirääkimised on õiglasel ja rangel tingimuslikkusel ning reformimise lubadustel põhineva pikaajalise ja prognoosimatu tulemusega protsessi lähtepunkt;

B.  arvestades, et Türgi on kohustunud teostama reforme, arendama heanaaberlikke suhteid ning viima end järk-järgult vastavusse ELi nõuetega, ning et neid pingutusi tuleks käsitada Türgi võimalusena jätkata oma demokraatlike institutsioonide, õigusriigi ning inimõiguste ja põhivabaduste järgimise moderniseerimist, tugevdamist ja parandamist;

C.  arvestades, et EL peaks jääma Türgi reformide võrdlusaluseks;

D.  arvestades, et kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembri kohtumise järeldustega on täielik vastavus Kopenhaageni kriteeriumidele ja ELi integreerimisvõime endiselt liitumise alus ELiga kui ühistel väärtustel, siiral koostööl ja kõigi liikmesriikide vastastikusel solidaarsusel põhineva ühendusega;

E.  arvestades, et positiivne tegevuskava käivitati 2012. aasta mais, et toetada ja täiendada läbirääkimisi (ilma neid asendamata) tõhustatud koostöö kaudu mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas;

F.  arvestades, et oma 11. detsembri 2012. aasta järeldustes toetas nõukogu komisjoni uut ettepanekut asetada õigusriigi põhimõte laienemispoliitika keskmesse ning kinnitas 23. peatüki (õigussüsteem ja põhiõigused) ja 24. peatüki (õigus, vabadus ja turvalisus) keskset tähtsust läbirääkimiste protsessis – peatükid, mida ongi vaja käsitleda läbirääkimiste varases etapis, et määrata selged sihttasemed ja anda maksimaalselt aega vajalike õigusaktide ja institutsioonide loomiseks ning usaldusväärseks rakendamiseks;

G.  arvestades, et 2012. aasta laienemisstrateegias kinnitas komisjon, et oma majanduse, strateegilise asukoha ja tähtsa piirkondliku rolli tõttu on Türgi Euroopa Liidu seisukohalt väga oluline riik ning et ühinemisprotsess on endiselt kõige sobivam raamistik ELiga seotud reformide arendamiseks Türgis; arvestades, et komisjon tundis muret Türgi väheste edusammude pärast poliitiliste kriteeriumide täitmisel;

H.  arvestades, et Türgi ei ole siiani, juba seitsmendat aastat järjest, rakendanud EÜ ja Türgi assotsiatsioonilepingu ning selle lisaprotokolli sätteid;

I.  arvestades, et läbirääkimiste peatükid, mille osas tehnilised ettevalmistused on lõpule viidud, tuleks kohe avada vastavalt kehtestatud korrale ja kooskõlas läbirääkimiste raamistikuga;

J.  arvestades, et Euroopa Liit ja Türgi on majanduslikult omavahel seotud ja et ELi ja Türgi vahelise kaubanduse maht moodustas 2011. aastal 120 miljardit eurot;

K.  arvestades, et EL on Türgi suurim kaubanduspartner ning Türgi on ELi suuremate kaubanduspartnerite seas kuues; arvestades, et ELi liikmesriikide tehtud välismaised otseinvesteeringud Türki moodustavad 75% kõigist välismaistest otseinvesteeringutest;

L.  arvestades, et komisjoni hinnangul on Türgi üldine valmisolek majanduspoliitika valdkonnas hea ning riigi suutlikkus teha ja kooskõlastada majanduspoliitilisi otsuseid on nõuetekohane;

M.  arvestades, et Türgil on võimekust etendada naaberriikidest ELi toimuva nafta-, gaasi- ja elektritransiidi energiaallikate ja kanalite hajutamisel keskset osa; arvestades, et kestliku vähese CO2-heitega majanduse rajamises peitub nii Türgi kui ka ELi jaoks võimalus saada kasu Türgi rikkalikest taastuvenergiaallikatest;

N.  arvestades, et ELi dialoog ja koostöö Türgiga stabiilsuse, demokraatia ja julgeoleku valdkonnas, pidades eriti silmas laiemat Lähis-Ida piirkonda, on strateegilise tähtsusega; arvestades, et Türgi mõistis kindlalt ja korduvalt hukka Süüria režiimi vägivalla tsiviilelanikkonna vastu ning annab vajalikku humanitaarabi nendele süürlastele, kes põgenevad kodumaal toimuva vägivalla eest üle piiri;

O.  arvestades, et Türgi ja Armeenia omavaheliste suhete normaliseerimiseks on vaja, et nad ratifitseeriksid eeltingimusi seadmata kokkulepitud protokollid ja avaksid oma ühispiiri;

P.  arvestades, et Türgi Suure Rahvuskogu 1995. aastal esitatud casus belli ähvardus Kreeka vastu tuleks tühistada; arvestades, et on oluline, et Türgi ja Kreeka viiksid oma suhete parandamiseks läbi uue kõneluste vooru;

Konstruktiivne dialoog ja vastastikune mõistmine

1.  usub, et uuenenud vastastikune suhtlemine läbirääkimiste kontekstis on vajalik konstruktiivsete suhete säilitamiseks; rõhutab, kui tähtis on luua tingimused konstruktiivseks dialoogiks ja alus vastastikuseks mõistmiseks; märgib, et selle aluseks peaksid olema sellised ühisväärtused nagu demokraatia, õigusriik ja inimõiguste austamine; tunnustab komisjoni ja Türgit positiivse tegevuskava rakendamise eest, mis näitab, kuidas Türgi ja EL võiksid vastastikuste suhete arendamise ja selgete eesmärkide kontekstis edendada omavahelist dialoogi, saavutada vastastikust mõistmist ja jõuda positiivsete muutuste ja vajalike reformideni;

2.  toonitab Türgi poliitiliselt ja geograafiliselt strateegilist rolli ELi välis- ja naabruspoliitika jaoks; rõhutab Türgi olulist piirkondlikku ja naabri rolli ning nõuab ELi ja Türgi vahel välispoliitiliste otsuste ja eesmärkide teemal peetava poliitilise dialoogi edasist tõhustamist; peab kahetsusväärseks, et ka 2012. aastal järgis Türgi ÜVJP deklaratsioone liiga vähe; ärgitab Türgit ELiga peetava dialoogi ja koostöö raames oma välispoliitikat edasi arendama; kutsub Türgit ja ELi üles tegema tihedamat koostööd rahujõudude ja demokraatia tugevdamiseks lõunanaabruses kui piirkonnas, mis on nii ELi kui ka Türgi jaoks murrangulise tähtsusega;

3.  väljendab toetust Türgi ja Iisraeli vahel peetavale dialoogile ja taastatud suhetele;

4.  peab tervitatavaks nõukogu otsust kutsuda komisjoni üles võtma paralleelselt tagasivõtulepingu allkirjastamisega meetmeid viisanõude kaotamiseks; nõuab tungivalt, et Türgi allkirjastaks ja rakendaks edasiste viivitusteta tagasivõtulepingu ning tagaks kuni selle lepingu jõustumiseni kehtivate kahepoolsete lepingute täieliku täitmise; tuletab meelde, et Türgi on ELi ebaseaduslikul sisserändel üks peamisi transiitriike; tunnustab Türgi võetud meetmeid ebaseadusliku rände ärahoidmiseks ning toonitab, et Türgi peab tõhustama koostööd ELiga rände haldamise, inimkaubandusega võitlemise ja piirikontrolli valdkonnas; rõhutab veel kord, et on tähtis lihtsustada ettevõtjate, teadlaste, üliõpilaste ja kodanikuühiskonna esindajate pääsu Türgist ELi; toetab komisjoni ja liikmesriikide jõupingutusi viisaeeskirja rakendamiseks, viisanõuete ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks ning viisalihtsustuskeskuste avamiseks Türgis; tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustusi seoses assotsieerimislepinguga vastavalt Euroopa Liidu Kohtu 19. veebruari 2009. aasta otsusele Soysali kohtuasjas(6);

5.  tunneb heameelt välismaalasi ja rahvusvahelist kaitset käsitleva seaduseelnõu hiljutise vastuvõtmise üle ning eeldab, et kõnealuses õigusaktis käsitletakse esinevaid mureküsimusi, mis on seotud asüülimenetlusele juurdepääsu meelevaldse keelamise ning põgenike, asüülitaotlejate ja teiste potentsiaalselt kaitset vajavate inimeste tagasisaatmise tava jätkumisega; rõhutab, kui oluline on viia rahvusvaheliste standarditega kooskõlla kinnipidamiseeskirjad, mille Euroopa Inimõiguste Kohus tunnistas õigusevastaseks kohtuasjas Abdolkhani ja Karimina vs Türgi;

Kopenhaageni kriteeriumide täitmine

6.  avaldab Türgi põhiseaduslikule lepituskomiteele kiitust pühendumise eest uue põhiseaduse koostamisele ning kodanikuühiskonnaga kaasava konsulteerimise eest viisil, mis kajastab Türgi ühiskonna mitmekesisust; väljendab muret komitee siiani aeglaste edusammude pärast; ergutab komiteed tööd jätkama ning tegelema kaasavalt, esinduslikult ja kollegiaalselt ning kooskõlas ELi kriteeriumide ja väärtustega selliste põhiküsimustega nagu a) võimude lahusus ning nõuetekohased kontrolli- ja tasakaalumehhanismid; b) riigi, ühiskonna ja usu vaheliste suhete täpsustamine; c) kaasava juhtimissüsteemi kasutuselevõtt, mis tagab kõigi kodanike inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning d) kodakondsuse kaasava idee sõnastamine; kutsub kõiki asjaomaseid poliitilisi erakondi ja osalejaid järgima uue põhiseaduse üle läbirääkimiste pidamisel konstruktiivset lähenemisviisi; on arvamusel, et Veneetsia komisjoni kaasamine ja temaga peetav dialoog annaks positiivseid tulemusi ning toetaks põhiseaduse protsessi;

7.  rõhutab, et vaja on teha edasisi edusamme 2010. aastal vastu võetud põhiseadusmuudatuste rakendamisel, eelkõige isikuandmete kaitset ja sõjaväe kohtusüsteemi käsitlevate ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks vajalikke võrdsete võimaluste loomise toetusmeetmeid kehtestavate õigusaktide vastuvõtmisel; märgib, et Türgi justiitsministri ja tema asekantsleri osalemine ja volitused kohtunike ja prokuröride kõrges nõukogus panevad tõsiselt muretsema kohtusüsteemi sõltumatuse pärast; väljendab heameelt 2010. aastal tehtud põhiseadusmuudatuste kohaselt jõustunud õigusaktide üle, mis annavad üksikisikule õiguse pöörduda konstitutsioonikohtu poole;

8.  kinnitab uuesti Türgi Suure Rahvuskogu olulist rolli Türgi demokraatliku süsteemi keskpunktina ja rõhutab, kui oluline on, et kõik erakonnad toetaksid reformiprotsessi ja pühenduksid sellele, eelkõige seoses väärtusliku õigusraamistikuga, et kaitsta ja edendada kõikide kogukondade ja kodanike põhiõigusi ning alandada 10% künnist Türgi Suures Rahvuskogus esindatuse puhul; tunnustab Türgi inimõiguste uurimiskomisjoni tööd ja nõuab, et ELiga ühtlustamise komisjon edendaks õigusloomeprotsessi käigus uue seadusandluse vastavusseviimist liidu acquis' ja Euroopa standarditega;

9.  toonitab, et Türgi kohtusüsteemi reform on kesksel kohal Türgi demokraatliku konsolideerimise alastes jõupingutustes ning vältimatu eeltingimus Türgi moderniseerimiseks, ja et sellise reformi tulemusel peab tekkima kaasaegne, tõhus, täielikult sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteem, mis tagaks nõuetekohase kohtumenetluse kõigile kodanikele; peab tervitatavaks kolmandat kohtusüsteemi reformipaketti, mis on kohtusüsteemi ja põhiõiguste valdkonna ulatuslikus reformiprotsessis suur samm edasi; toonitab siiski, kui ülimalt oluline on jätkata reformi seeläbi, et a) käsitletakse kuriteo ülemääraselt laia määratlemist ning eelkõige seda, mis on terroriakt karistusseadustiku või terrorismivastase seaduse tähenduses, arvestades, et tuleks võimalikult kiiresti hakata selgelt eristama ühelt poolt terrorismi propageerimist ja vägivallale õhutamist ning teiselt poolt vägivallatute mõtete väljendamist, mis on täielikus kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga, et tagada sõnavabadus, kogunemisvabadus – sealhulgas tudengiprotestid – ja ühinemisvabadus; b) käsitletakse kohtueelse vangistuse ülemääraselt pikka kestust; c) käsitletakse vajadust tagada kaitseadvokaatidele täielik juurdepääs süüdistustoimikutele; d) kehtestatakse kriteeriumid tõendusmaterjali kvaliteedi ja järjepidevuse edendamiseks ning e) vaadatakse läbi erikohtute osa ja ulatus; tunneb sellega seoses heameelt neljanda reformipaketi vastuvõtmise üle Türgi Suure Rahvuskogu poolt ning jääb ootama selle kiiret rakendamist;

10.  rõhutab, kui oluline on pakkuda inimõiguste kaitsjatele tulemuslikku kaitset; juhib sellega seoses eelkõige tähelepanu Pinar Selaki kohtumenetlusele, mis on kestnud juba peaaegu 15 aastat ja mille tulemuseks on hoolimata kolmest õigeksmõistvast otsusest eluaegne vanglakaristus, mille mõistis 24. jaanuaril 2013 Istanbuli kriminaalkohus nr 12; on seisukohal, et see kohtumenetlus on näide Türgi kohtusüsteemi puudujääkidest;

11.  peab tervitatavaks kriminaalmenetluse seadustiku ning karistus- ja julgeolekumeetmete täideviimise seaduse muutmist, mis võimaldab kasutada kohtutes lisaks türgi keelele ka muid keeli, ning ootab uute eeskirjade kiiret rakendamist; väljendab heameelt 19. jaanuaril 2013 jõustunud seaduse üle, mis käsitleb hüvituse maksmist pika kestusega kohtumenetluse ning kohtuotsuste hilinenud või osalise täideviimise või täideviimata jätmise eest, ning loodab, et see kavandatud riigisisene meede vähendab Türgi vastaste süüdistuste määra Euroopa Inimõiguste Kohtus;

12.  väljendab muret käimasolevate kohtumenetluste ja kohtueelse vangistuse pika kestuse pärast, mis mõjutab aktiviste, juriste ja ajakirjanikke ning opositsioonierakondade liikmeid, ning märgib, et see kujutab endast sekkumist seaduslikku poliitilisse tegevusse ning poliitilise ühinemise ja poliitikas osalemise õigusesse; väljendab heameelt Türgi Suure Rahvuskogu otsuse üle kaotada Türgi valitsuse poolt 2005. aastal loodud erikohtud, kuid peab kahetsusväärseks, et nende kohtute sulgemine ei mõjuta käimasolevaid menetlusi;

13.  märgib, et sallivas kultuuris tuleks vähemuste õigusi täielikult tunnustada; ootab nõuetekohase kohtumenetluse rakendamist seoses prokuröri edasikaebusega muuta kehtetuks Hrant Dinki mõrva asjas 2012. aastal vastu võetud otsus, milles osaliselt tuginetakse väitele, et mõrva pani toime organisatsioon;

14.  palub Türgi valitsusel kohtumenetluste tõhususe suurendamiseks ja kohtuasjade kuhjumise probleemi lahendamiseks muuta oma piirkondlikud apellatsioonikohtud, mis pidid seaduse järgi hakkama toimima 2007. aasta juunis, toimivaks nii ruttu kui võimalik ning keskenduda sellel eesmärgil kohtunike ja prokuröride koolitusele;

15.  märgib, et parlamendi ajutine delegatsioon Türgis ajakirjanike üle peetavate protsesside jälgimiseks jätkab ajakirjanike üle peetavate protsesside ja kohtusüsteemi reformide elluviimise jälgimist Türgis, pöörates tähelepanu sõna- ja ajakirjandusvabadusele;

16.  ärgitab Türgit kiitma heaks ELi inimõiguste tegevuskava, mille on ette valmistanud Türgi justiitsministeerium koos Euroopa Nõukoguga ning mis põhineb Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikal, et lahendada küsimused, mis on kerkinud üles Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtulahendites, kus leiti, et Türgi on rikkunud Euroopa Inimõiguste Konventsiooni sätteid, ning nõuab selle rakendamist; toetab justiitsministeeriumit ning kohtunike ja prokuröride kõrget nõukogu nende püüdluses koolitada kohtunikke ja prokuröre inimõiguste küsimustes; tervitab asjaolu, et kohtunike ja prokuröride kõrge nõukogu on määranud kindlaks uued kohtunike ja prokuröride hindamiskriteeriumid, milles võetakse arvesse Euroopa Inimõiguste Konventsiooni sätete ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtulahendite täitmist;

17.  palub Türgil uuesti kinnitada võetud kohustust võidelda karistamatuse vastu, suurendada jõupingutusi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudiga ühinemiseks ning viia riigisisesed õigusaktid täielikku kooskõlla kõigi Rooma statuudi raames võetavate kohustustega, sealhulgas lisades sätted Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga tehtava kiire ja täieliku koostöö kohta;

18.  tuletab meelde, et sõnavabadus ja meedia pluralism, sealhulgas internetis, on peamised Euroopa põhiväärtused, ja et tõeliselt demokraatlik ühiskond vajab ehtsat sõnavabadust, sh teisitimõtlemise õigust; rõhutab avalike meediakanalite erilist rolli demokraatia tugevdamisel ja palub ametivõimudel tagada nende sõltumatus, kestlikkus ja vastavus Euroopa Liidu standarditele; rõhutab veel kord, kui tähtis on tühistada õigusaktid, mis võimaldavad määrata meediale ebaproportsionaalselt suuri haldustrahve, mille tagajärjeks on mõnel juhul meediaväljaande sulgemine või enesetsensuur, ning et kiiresti on vaja läbi viia interneti seaduse reform; rõhutab, kui tähtis on lahendada põhivabaduste piirangute probleem laiemas õigusriigi kontekstis, seda nii seaduse sõnastuse kui ka kohaldamise mõttes; tunneb muret eelkõige selle pärast, et karistusseadustikku ja terrorismivastast seadust kasutatakse süüdistuse esitamiseks rahumeelsete avalduste eest, kui arvatakse, et need on tehtud terroriorganisatsioonide eesmärkide toetamiseks; toonitab, et tuleb muuta Türgi põhiseaduse artikleid 26 ja 28, mis piiravad sõnavabadust riikliku julgeoleku, avaliku korra ja riigisisese ühtsuse alusel; kordab seetõttu oma varasemat üleskutset Türgi valitsusele viia lõpule sõnavabaduse õigusraamistiku läbivaatamine ja viia see viivitamatult vastavusse Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikaga;

19.  võtab teadmiseks OSCE meediavabaduse esindaja mure, mis puudutab ajakirjanike kohtuprotsesside ja vanglates peetavate ajakirjanike paljusust, ning kutsub Türgi valitsust üles tagama, et kohtumenetlused toimuksid läbipaistvalt ning peetaks kinni kaitsealuste nõuetekohastest kinnipidamistingimustest ja menetlusõigustest;

20.  tunneb muret asjaolu pärast, et Türgi õigusaktis, mis käsitleb raadio- ja teleettevõtete asutamist ja nende edastusteenuseid, sisalduvad piirangud, mis ei ole kooskõlas ELi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga;

21.  märgib murelikult, et enamik meediast kuulub suurtele konglomeraatidele ja on neis keskendunud, ja et neil konglomeraatidel on ulatuslikud ärihuvid; kordab oma üleskutset võtta vastu uus meediaseadus, mis muu hulgas käsitleks ka sõltumatuse, omandi ja haldusjärelevalve küsimusi;

22.  ergutab Türgit looma riiklikku ennetusmehhanismi, mida nõuti 2011. aastal ratifitseeritud piinamisvastase konventsiooni fakultatiivprotokollis, et kaotada täielikult piinamine ja väärkohtlemine julgeolekujõudude poolt;

23.  palub Türgil kooskõlas Veneetsia komisjoni soovitustega näha põhiseaduslikud piirangud ette ainult nendele erakondadele, kes propageerivad vägivalla kasutamist kui põhiseadusliku korra kukutamise vahendit;

24.  toetab täielikult komisjoni uut lähenemisviisi, mille kohaselt õigussüsteemi ja põhiõiguste ning justiits- ja siseasjade peatükid avatakse läbirääkimiste protsessi algul ja suletakse need kõige viimasena; rõhutab, et ametlikud näitajad annaksid selge tegevuskava ja kiirendaksid reformiprotsessi; kutsub seetõttu nõukogu üles tegema uusi jõupingutusi 23. ja 24. peatüki avamiseks;

25.  peab tervitatavaks Türgi ombudsmani seadust ja esimese peaombudsmani määramist, kes tagab oma otsustega selle institutsiooni usaldusväärsuse; rõhutab, et peaombudsman peaks edendama avalikkuse usaldust avalike teenuste läbipaistvuse ja nende eest võetava vastutuse vastu; tuletab meelde, et peaombudsman ning ombudsmani juhatuse liikmed tuleks valida kandidaatide seast, kes on erapooletud; palub ombudsmani ameti haldusnõukogul tagada sisemise otsustusprotsessi reguleerimise kaudu institutsiooni sõltumatus ja erapooletus;

26.  ärgitab Türgit jätkama tsiviiljärelevalve protsessi julgeolekujõudude üle; nõuab provintside valitsuste seaduse muutmist, et anda tsiviilametivõimudele laiem ülevaade sõjalistest operatsioonidest ja sandarmeeria õiguskaitsealasest tegevusest; rõhutab, kui tähtis on õiguskaitse valdkonda kuuluvate kaebustega tegeleva sõltumatu agentuuri loomine, et uurida inimõiguste rikkumisi, väärkohtlemist ja Türgi õiguskaitseasutuste võimalikke õigusrikkumisi käsitlevaid kaebusi; on seisukohal, et tuleb reformida kõrgema sõjaväenõukogu koosseisu ja volitusi sätestavaid õigusnorme;

27.  märgib, et „Sledgehammeri” kohtuasjas määras esimese astme kohus 324 kahtlustatavale pärast pikka eeluurimisvangistust 13–20 aastased vanglakaristused; rõhutab, et uurimistes, mida viiakse läbi väidetavate riigipöörde plaanide asjus, nagu „Ergenekoni” ja „Sledgehammeri” kohtuasjus, ja kurdi organisatsiooni KCK (Koma Civakên Kurdistan – Kurdistani kogukondade liit) uurimises tuleb demonstreerida Türgi demokraatlike institutsioonide ja kohtusüsteemi tugevust ning nõuetekohast, sõltumatut, erapooletut ja läbipaistvat toimimist, samuti nende kindlat ja tingimusteta pühendumist põhiõiguste austamisele; on mures väidete pärast, nagu oleks neis kohtuasjus süüdistatavate vastu kasutatud vastuolulisi tõendeid; peab kahetsusväärseks asjaolu, et neid kohtuasju on varjutanud mure nende ülemääraselt suure ulatuse ja kohtumenetluse puudujääkide pärast, ja tunneb muret kahjuliku mõju pärast ühiskonnale;

28.  peab tervitatavaks seadust, mis asutab Türgi riikliku inimõiguste institutsiooni; nõuab selle viivitamatut rakendamist, et edendada ja jälgida rahvusvaheliste inimõiguste standardite tõhusat rakendamist; rõhutab, kui vajalik on kasutada kõiki ELi inimõiguste valdkonnas instrumente selleks, et aktiivselt toetada Türgi riikliku inimõiguste institutsiooni rajamist, selle nõuetekohast toimimist ning kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu suurendamist;

29.  rõhutab aktiivsete ja sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide olulisust demokraatia jaoks; toonitab, kui tähtis on dialoog kodanikuühiskonna organisatsioonidega, ning rõhutab nende üliolulist rolli paremale piirkondlikule sotsiaal- ja poliitilisi küsimusi käsitlevale koostööle kaasa aitamises; tunneb seepärast muret, et kodanikuühiskonna organisatsioonidele määratakse jätkuvalt trahve, tehakse haldustakistusi ja nende suhtes algatatakse lõpetamismenetlusi ning et konsulteerimine kodanikuühiskonna organisatsioonidega on ikka veel pigem erand, mitte reegel; peab kiiduväärseks Türgi valitsuse paranenud koostööd VVOdega, kuid nõuab nendega ulatuslikumat konsulteerimist poliitika kujundamisel, sealhulgas eri valdkondade poliitika ja õigusaktide väljatöötamisel ning asutuste tegevuse järelevalvel;

30.  toonitab, et rohkem edusamme tuleb teha töö- ja ametiühingute õiguste valdkonnas; palub Türgil teha jätkuvalt tööd selle ala õigusaktidega, et tagada nende kooskõla ELi acquis' ja ILO konventsioonidega, eelkõige streigiõiguse ja kollektiivläbirääkimiste osas; toonitab, kui oluline on avada 19. peatükk, mis käsitleb sotsiaalpoliitikat ja tööhõivet;

31.  peab tervitatavaks perekonna kaitse ja naistevastase vägivalla tõkestamise seadust; tunnustab riiklikku tegevuskava naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks (2012–2015) ja rõhutab selle tõhusa rakendamise vajadust kogu riigis; kutsub perekonna ja sotsiaalpoliitika ministeeriumi üles jätkama jõupingutusi ohustatud naiste ja alaealiste turvakodude arvu suurendamiseks ja nende kvaliteedi parandamiseks; rõhutab, kui tähtis on pakkuda vägivalla ohvriks langenud naistele konkreetseid alternatiive ja võimalusi iseseisvaks eluks; tunnustab Türgis kõikidel tasanditel tehtavaid jõupingutusi võitluses nn aumõrvade, koduvägivalla ning sundabielude ja lapspruutide vastu, ning toonitab, kui oluline on täisleppimatus naistevastase vägivalla suhtes ning ennetusmeetmete järjepidev suurendamine; tunneb sellegipoolest muret asjaolu pärast, et jõupingutustele vaatamata esineb naistevastast vägivalda endiselt sageli, ja palub, et tuvastataks ning antaks kohtu alla need, kes ei kaitse ega abista ohvreid; toonitab, kui oluline on tegeleda naiste vaesusega ja naiste suurema sotsiaalse kaasatusega; kutsub ministeeriumit üles jätkama aktiivselt naiste õiguste, hariduse – sealhulgas soolise lõhe vähendamine keskhariduses – ja tööturul osalemise (mis on endiselt vähene) edendamist poliitikas ning riigisektori kõrgemal tasandil ja ka erasektoris, võttes vajaduse korral kasutusele reserveeritud kvoodid ja vaadates läbi teatavad konkreetsed õigusaktid, millega reguleeritakse tööhõivet Türgis; ergutab Türgi valitsust vaatama läbi erakonnaseaduse ja valimisseaduse, et muuta naiste kaasamine erakondade prioriteediks; märgib, et naiste tööhõive eesmärk aastaks 2023 on Türgis 35%, samas kui strateegias „Euroopa 2020” on sama eesmärk 75%; julgustab Türgit püüdlema naiste tööhõive osas julgemate eesmärkide poole;

32.  tunneb muret asjaolu pärast, et antidiskrimineerimist käsitlevas seaduseelnõus ei puudutata diskrimineerimist seksuaalse sättumuse ja identiteedi tõttu; rõhutab, et kiiresti on vaja täiendavaid diskrimineerimise vastaseid õigusnorme, samuti on vaja rajada diskrimineerimise tõkestamise ning soolise võrdõiguslikkuse tagamise institutsioon, et kaitsta üksikisikut etnilisel kuuluvusel, usulistel veendumustel, sool, seksuaalsel sättumusel või seksuaalsel identiteedil, vanusel või puudel põhineva diskrimineerimise eest; väljendab muret sageli esinevate rünnakute pärast transseksuaalide vastu ning homo-, bi- ja transseksuaalide puuduliku kaitse pärast vägivallaaktide eest; kutsub Türgit üles võitlema homofoobiaga ning võtma vastu tegevuskava täielikult võrdsete õiguste edendamiseks, sealhulgas õigus tööle, ning homo-, bi- ja transseksuaalide täielikuks aktsepteerimiseks; toonitab vajadust vihakuritegusid käsitlevate õigusaktide järele, mis hõlmaksid raskemaid karistusi mis tahes diskrimineerimisel põhinevate kuritegude eest;

33.  nõuab tungivalt, et Türgi ametiasutused võtaksid tugevaid ja tõhusaid meetmeid, et võidelda antisemiitlike ilmingutega ja olla niiviisi kogu piirkonnale eeskujuks;

34.  tervitab tõsiasja, et jätkuvalt rakendatakse uut õigusakti, millega muudetakse 2008. aasta sihtasutuste seadust ja laiendatakse mittemoslemi kogukondade omandiõiguste taastamist; kutsub asjassepuutuvaid asutusi abistama Süüria kogukonda selliste raskuste lahendamisel, mis on tekkinud seoses omandi- ja maa kinnistamise küsimustega; nõuab lahendust rooma katoliku kiriku arvukate kinnisvaraobjektide osas, mis on jätkuvalt riigi poolt konfiskeeritud; märgib, et edusammud on olnud eriti aeglased Alevi vähemuse õiguste laiendamise alal; tuletab meelde tungivat vajadust jätkata vajalikku ja üliolulist reformi mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse vallas, eelkõige võimaldades usukogukondadel registreeruda juriidiliseks isikuks, kõrvaldades kõik vaimulike koolitamise, ametisse nimetamise ja ametijärglaste piirangud, tunnustades aleviitide pühakodasid ning täites Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohased otsused ja täites Veneetsia komisjoni soovitused; kutsub Türgit üles tagama, et Püha Gabrieli kloostrilt ei võeta tema maid ja et ta oleks täielikult kaitstud; on arvamusel, et usuasjade peadirektoraadi laiem koosseis, mis hõlmaks ka usuvähemuste esindajaid, võiks osutuda kasulikuks, sest nii edendataks kaasava ühiskonna ideed; kutsub Türgit üles kaotama riigisisestelt isikutunnistustelt viite usundile ning tagama, et usulises hariduses austatakse Türgi ühiskonna usulist mitmekesisust ja pluralismi;

35.  tuletab meelde, et haridusel on keskne roll mitmekesise osalusühiskonna ülesehitamisel, mille aluseks on usukogukondade ja -vähemuste austamine; nõuab tungivalt, et Türgi valitsus pööraks erilist tähelepanu koolide õppematerjalidele, mis peaksid kajastama Türgi ühiskonna etnilist, usulist ja veendumuste mitmekesisust, kaotama diskrimineerimise ja eelarvamused ja soodustama kõigi usukogukondade ja vähemuste täielikku aktsepteerimist, ning rõhutab vajadust erapooletute õppematerjalide järele;

36.  tervitab otsest poliitilist dialoogi, mida Türgi valitsus on hiljuti alustanud Abdullah Öcalaniga; leiab, et on tekkinud lootus läbirääkimiste võimalikkuse kohta, mis võib kaasa tuua ajaloolise kokkuleppe kurdi konflikti rahumeelseks ja demokraatlikuks lahendamiseks; ergutab seetõttu konflikti osapooli muutma kõnelused võimalikult kiiresti struktureeritud läbirääkimisteks; toonitab konstruktiivset rolli, mida peavad etendama kõik Türgi erakonnad, meedia ja kodanikuühiskond rahuprotsessi õnnestumiseks, ja kiidab erakondadeülest ja kodanikuühiskonna toetust nimetatud algatusele; märgib, et Türgi on jätkuvalt näidanud üles vastupanuvõimet Kurdistani Töölispartei (PKK) terrorirünnakute puhul; peab vajalikuks tõelist ja siirast poliitilist dialoogi ning kutsub Türgit üles tegema uusi jõupingutusi kurdi probleemile poliitilise lahenduse leidmiseks; palub kõigil poliitilistel jõududel tagada nõuetekohane poliitiline platvorm ja pidada konstruktiivseid läbirääkimisi kurdi küsimuse teemal, samuti palub lihtsustada põhiseaduse protsessi tegelikku avamist põhiõigustega seotud kaebustele, mis kajastab pluralismi Türgis ja milles kõik kodanikud võivad leida iseenda ja oma õiguste täielikku tunnustamist; palub kõigil poliitilistel jõududel töötada käsikäes süvendatud poliitilise dialoogi saavutamise ning kurdi päritolu kodanike jätkuva poliitilise, kultuurilise ja sotsiaalmajandusliku kaasamise ja osalemise nimel, et tagada õigus sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabadusele ning edendada kurdi päritolu kodanike rahumeelset kaasamist Türgi ühiskonda; tunneb heameelt uute õigusaktide üle, mis avavad võimaluse kasutada kohtumenetluses inimeste emakeelt ning positiivse arutelu üle kurdi keele kasutamise kohta hariduses; tuletab meelde, et poliitilise lahenduse aluseks saab olla üksnes tõeliselt demokraatlik kurdi probleemi arutelu, ning väljendab muret arvukate kohtuasjade pärast, mis on algatatud kurdi küsimust käsitlevate kirjanike ja ajakirjanike vastu, ja selle pärast, et seoses nn KCK (Koma Civakên Kurdistan – Kurdistani kogukondade liit) kohtuprotsessiga on kinni peetud mitmed kurdi poliitikud, linnapead ja linnavolikogude liikmed, ametiühingute liikmed, juristid, meeleavaldajad ning inimõiguste kaitsjad; toonitab, et tähtis on edendada kurdi probleemi käsitlemist demokraatlikes institutsioonides, eriti Türgi Suures Rahvuskogus;

37.  tunneb heameelt algatuste üle, mille eesmärk on taasavada Büyükada saarel asuv Kreeka lastekodu ning teha sellest rahvusvaheline kultuurikeskus, ning toonitab, kui oluline on kaotada kõik takistused Halki seminari kiire taasavamise teelt; väljendab heameelt Türgi valitsuse deklaratsiooni üle avada Gökçeada (Imbrose) saarel Kreeka vähemuse kool, mis on positiivne samm Türgi Gökçeada (Imbrose) ja Bozcaada (Tenedose) saarte kahekultuurilisuse säilitamisel kooskõlas Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooniga 1625 (2008), ning ootab selle deklaratsiooni kiiret elluviimist; märgib siiski, et Kreeka vähemuse probleemide lahendamiseks, eriti seoses omandiõigusega, on vaja täiendavaid samme;

38.  mõistab teravalt hukka Ankaras 1. veebruaril 2013. toimunud terrorirünnaku USA saatkonnale ja avaldab kaastunnet hukkunud Türgi kodaniku perekonnale; tuletab meelde, et kuigi tuleks riigi ja rahva turvalisuse kaitsmise nimel võtta täiendavaid meetmeid terrorismiga võitlemiseks, ei tohiks see toimuda inim- ja kodanikuõiguste arvelt;

39.  kutsub Türgi ametivõime üles tagama 28. detsembril 2011. aastal Uluderes Șırnaki provintsis toimunud veresauna asjaolude täieliku väljaselgitamise ja toimepanijate kohtu alla andmise;

40.  peab tervitatavaks stiimulisüsteeme investeeringute suurendamiseks ja majanduse edendamiseks Türgi kõige vähem arenenud piirkondades, sealhulgas riigi kaguosas, samuti Kagu-Anatoolia projekti jätkamist; võtab teadmiseks kõrgema halduskohtu (Danistay) kohtuotsuse Ilisu tammi ehitusloa tühistamise kohta, mis põhineb keskkonnamõju uuringutel ja kohaldataval õigusel; kutsub Türgi valitsust üles säilitama kõnealust arheoloogilist ja keskkonnapärandit, eelistades väiksemaid, ökoloogiliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikke projekte;

41.  kordab, et vaja on tugevdada ühtekuuluvust Türgi piirkondade, aga ka maa- ja linnapiirkondade vahel, et avada kogu elanikkonnale võimalused ning edendada majanduslikku ja sotsiaalset kaasamist; rõhutab hariduse erilist rolli ja vajadust tegeleda püsivate suurte piirkondlike erinevustega hariduse kvaliteedis ja õppurite arvus; nõuab samme, mis soodustaksid 22. peatüki (regionaalpoliitika) avamist;

42.  peab tervitatavaks lapse õigustega tegeleva ombudsmani nimetamist ning Türgi esimese laste õigusi käsitleva strateegia heakskiitmist; väljendab muret vaeste laste ebaproportsionaalselt suure osakaalu ja töötavate laste määra pärast, eelkõige maapiirkondades; toonitab, et laste vaesuse ja laste töö vastu võitlemiseks eelkõige põllumajandusliku hooajatöö puhul on vaja terviklikku strateegiat, ning et juurdepääsu haridusele on vaja edendada nii poiste kui ka tüdrukute jaoks; peab murettekitavaks asjaolu, et alaealiste kohtusüsteemi kohtute arv on vähenenud ja nõuab tungivalt, et Türgi näeks ette alternatiivsed lahendused alaealiste kinnipidamisele; kutsub Türgi valitsust üles jätkama tingimuste parandamist alaealiste kinnipidamiskohtades; tuletab meelde, kui tähtsad on õiguste kaitsmiseks ja kuritarvitamiste vältimiseks sõltumatu jälgimine ja kaitsemehhanismid;

43.  tervitab üldise majanduskeskkonna paranemist Türgis, eriti Türgi uue äriseadustiku jõustumise tulemusel ning järjekindla toetuse tõttu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mida pakub VKEde arendamise organisatsioon (KOSGEB); nõuab suuremat partnerlust Türgi ja ELi ettevõtete vahel;

44.  tuletab Türgile meelde, et kümned tuhanded ELi kodanikud ja elanikud, kes on langenud nn roheliste fondide pettuse ohvriks, ootavad ikka veel kompensatsiooni ja kutsub ametivõime üles võtma kõik vajalikud meetmed, et seda protsessi kiirendada;

Heanaaberlike suhete arendamine

45.  märgib Türgi ja Kreeka jätkuvaid süvendatud jõupingutusi oma kahepoolsete suhete parandamiseks, sealhulgas kahepoolsete kohtumiste abil; peab kahetsusväärseks, et Türgi Suure Rahvuskogu kuulutatud casus belli ähvardust Kreeka vastu ei ole siiani tühistatud; kordab, et Türgi peab pühenduma ühemõtteliselt heanaaberlikele suhetele ning vaidluste rahumeelsele lahendamisele vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjale, pöördudes vajaduse korral Rahvusvahelise Kohtu poole; nõuab tungivalt, et Türgi valitsus lõpetaks korduvad Kreeka õhuruumi rikkumised ja Türgi sõjalennukite lennud Kreeka saarte kohal;

46.  on seisukohal, et ajal, mil Küpros oli nõukogu eesistuja ja ELi eesistujariik, jäi Türgi ilma olulisest võimalusest alustada sidemete loomise ja suhete normaliseerimise protsessi Küprosega; tuletab meelde, et EL rajaneb lojaalse koostöö põhimõtetel ja kõikide liikmesriikide vastastikusel solidaarsusel ning austusel institutsionaalse raamistiku vastu; rõhutab, et hädasti on vaja Türgi ja Küprose Vabariigi vaheliste suhete arenemist normaliseerimise suunas, et anda uut hoogu ELi-Türgi ühinemisläbirääkimistele;

47.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et Türgi keeldus kutsumast kokku 70. parlamentaarse ühiskomisjoni kohtumist, mis oleks pidanud toimuma 2012. aasta teisel poolel, ning jättis seega kasutamata järjekordse võimaluse tõhustada parlamentidevahelist dialoogi ELi ja Türgi vahel;

48.  rõhutab, et ÜRO mereõiguse konventsioon, millele on alla kirjutanud EL, 27 liikmesriiki ja kõik teised kandidaatriigid, on ühenduse õigustiku osa; kutsub seetõttu Türgi valitsust üles konventsiooni edasiste viivitusteta allkirjastama ja ratifitseerima; tuletab meelde, et vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile on Küprose Vabariigi majandusvöönd täielikult õiguspärane;

49.  avaldab taas kord tugevat toetust Küprose ühinemisele, mis põhineb õiglase ja püsiva lahenduse leidmisel mõlema kogukonna jaoks; rõhutab, et kahe kogukonna vahel on kiiresti vaja saavutada kokkulepe selle kohta, kuidas jätkata sisuliste küsimuste lahendamist käsitlevaid läbirääkimisi nii, et ÜRO peasekretäri egiidi all toimuvate läbirääkimiste protsess saaks peatselt jälle hoo sisse; kutsub Türgit üles alustama oma vägede väljatoomist Küproselt ja tagastama Famagusta isoleeritud piirkonna ÜRO-le kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 550 (1984); kutsub Küprose Vabariiki üles avama ELi tollijärelevalve all Famagusta sadama, et toetada taasühendamisläbirääkimiste edukaks lõpuleviimiseks vajalikku positiivset õhkkonda ja võimaldada Küprose türklastel kaubelda vahetult ning kõigile vastuvõetaval ja seaduslikul viisil;

50.  on seisukohal, et kadunud isikutega tegelev komisjon on Küprosel üks delikaatsemaid ja olulisemaid projekte, ning tunnistab, et komisjoni töö mõjutab võrdselt mõlemal pool saart elavate tuhandete inimeste elusid; ergutab Türgit ja kõiki asjaosalisi veelgi intensiivsemalt toetama Küprosel kadunud isikutega tegelevat komisjoni; on seisukohal, et vaja on dialoogi ja vastastikust mõistmist sellistes küsimustes nagu juurdepääs kõigile olulistele arhiividele ja sõjaväetsoonidele; nõuab, et kadunud isikutega tegeleva komisjoni tööle pöörataks erilist tähelepanu;

51.  kutsub Türgit üles loobuma kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega Türgi kodanike uutest asundustest Küprose saarel, sest see muudaks veelgi demograafilist tasakaalu ja vähendaks saarel elavate kodanike lojaalsust tulevase ühise riigi suhtes, mis rajaneks ühisel minevikul;

52.  rõhutab, kui oluline on järjekindel ja terviklik julgeolekualane lähenemine Vahemere idaosas ning kutsub Türgit üles ELi ja NATO vahelise poliitilise dialoogi võimaldamiseks tühistama vetot ELi ja NATO koostöölt, millesse kaasatakse Küpros, ning järgnevalt kutsub Küprose Vabariiki tühistama vetot Türgi osalemisele Euroopa Kaitseagentuuri tegevuses;

53.  nõuab tungivalt, et Türgi ja Armeenia ratifitseeriksid omavaheliste suhete normaliseerimiseks eeltingimusi seadmata protokollid diplomaatiliste suhete loomise kohta, avaksid oma piiri ning parandaksid aktiivselt oma suhteid, eelkõige piiriülese koostöö ja majandusliku integratsiooni vallas;

ELi-Türgi koostöö süvendamine

54.  mõistab hukka Türgi keeldumise täita oma kohustust rakendada täielikult ja mittediskrimineerivalt Euroopa Ühenduse ja Türgi vahelise assotsieerimislepingu lisaprotokolli kõikide liikmesriikide suhtes; tuletab meelde, et sel keeldumisel on endiselt tugev mõju läbirääkimistele;

55.  mõistab veel kord kindlalt ja karmilt hukka ELi koostatud terroriorganisatsioonide nimekirja kantud Kurdistani Töölispartei (PKK) ja kõigi muude terroriorganisatsioonide terroristlikud vägivallateod; väljendab sellega seoses täielikku solidaarsust Türgiga ja paljude terrorismiohvrite perekondadega; kutsub liikmesriike üles tõhustama ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori ja Europoli juhtimisel koostööd Türgiga võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu, mis on terrorismi rahastamise allikas; kutsub Türgit üles võtma vastu andmekaitsealased õigusaktid nii, et Europoliga oleks võimalik sõlmida koostööleping ning et jätkuvalt areneks õigusalane koostöö Eurojusti ja ELi liikmesriikidega; on seisukohal, et Türgi politsei kontaktametniku määramine Europoli juurde aitaks parandada kahepoolset koostööd; tunneb heameelt asjaolu üle, et Türgi võttis vastu terrorismi rahastamist käsitlevad õigusaktid kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega;

56.  toetab Türgi pühendumust Süüria demokraatlike jõudude osas ning humanitaarabi osutamist üha arvukamatele kodumaalt pagenud Süüria põgenikele; tunnistab asjaolu, et Süürias kiiresti halveneva olukorra tagajärjed piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse jaoks suurenevad kordades; palub komisjonil, liikmesriikidel ja rahvusvahelisel üldsusel jätkata Türgi püüete toetamist tulla toime Süüria kriisi paisuva humanitaarmõõtmega; rõhutab ühise arusaama tähtsust ELi ja Türgi vahel humanitaarabi edastamise osas Süüria põgenikele, kes on ajutiselt Türgi territooriumil või ootavad selle piiridel; toonitab, et lisaks humanitaarabile peaksid EL ja Türgi püüdma aktiivselt kujundada välja ühise strateegilise nägemuse Süürias valitsevale traagilisele kriisile lõpu tegemiseks suurema võimenduse saavutamiseks;

57.  peab tervitatavaks otsust tõhustada ELi ja Türgi vahelist koostööd mitmes olulises energiat puudutavas küsimuses ning palub Türgilt pühendumist sellele koostööle; usub, et Türgi strateegilist tähtsust ja märkimisväärseid taastuvenergiaallikaid arvestades tuleks hakata kaaluma vajadust alustada läbirääkimisi energeetikapeatüki (15. peatükk) üle, pidades silmas ELi ja Türgi vahelise strateegilise energiadialoogi edasiarendamist; toonitab vajadust tõhusama koostöö järele seoses ELi suunas rajatavate ELi energiakoridoride strateegiaga; on seisukohal, et nii tõhustatud ELi ja Türgi vaheline koostöö kui ka võimalikud 15. peatüki üle peetavad läbirääkimised peaksid ühtlasi ergutama taastuvenergia potentsiaali ja piiriülese elektrienergia ülekande infrastruktuuri arendamist;

58.  on seisukohal, et Türgi on ELi jaoks strateegiliselt tähtsas Musta mere piirkonnas oluline partner; ergutab Türgit veelgi toetama ELi poliitikat ja programme selles piirkonnas ning aitama aktiivselt kaasa nende elluviimisele;

59.  kutsub komisjoni üles jätkama kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimeselt inimesele suunatud tegevuse toetamist kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi, demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi ning elukestva õppe programmide, sealhulgas kultuuri- ja meediaga seotud tegevuse asjaomase rahastamise kaudu;

o
o   o

60.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Nõukogu peasekretärile, Euroopa Inimõiguste Kohtu presidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Türgi Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 98. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0116. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0212. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0453. (5) ELT L 51, 26.2.2008, lk 4. (6) Kohtuasi C-228/06 Mehmet Soysal ja Ibrahim Savatli v Saksamaa Liitvabariik [2009] ECR I-01031.