Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 7. juuli 2010. aasta teatist „Roheline raamat. Piisav, jätkusuutlik ja kindel Euroopa pensionisüsteem” (COM(2010)0365) ja oma 16. veebruari 2011. aasta resolutsiooni selle kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 16. veebruari 2012. aasta teatist „Valge raamat. Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava” (COM(2012)0055),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust komisjoni 16. veebruari 2012. aasta teatise „Valge raamat. Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava” kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi ning sotsiaalkaitsekomitee ühisaruannet pensionide piisavuse kohta Euroopa Liidus aastatel 2010–2050 (2012. aasta piisavuse aruanne),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi ja majanduspoliitika komitee ühisaruannet „2012. aasta vananemise aruanne. ELi 27 liikmesriigi majanduslikud ja eelarveprognoosid aastateks 2010–2060”(3),

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta teatist „2012. aasta majanduskasvu analüüs” (COM(2011)0815) ja oma 15. veebruari 2012. aasta resolutsiooni selle kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(5),

–  võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemise kohta ELis(6),

–  võttes arvesse 7. detsembri 2012. aasta nõukogu avaldust aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) kohta: edasised sammud (SOC 992/SAN 322),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0137/2013),

A.  arvestades, et Euroopa Parlament avaldas oma 16. veebruari 2011. aasta resolutsioonis seisukohad komisjoni 2010. aasta rohelise raamatu „Eesmärk – piisavad, kindlad ja jätkusuutlikud pensionid” kohta;

B.  arvestades, et viimaste kümnendite kõige rängem finants- ja majanduskriis on muutunud teravaks riigivõla- ja sotsiaalkriisiks, mis on tõsiselt mõjutanud miljonite ELi kodanike pensionitulu; arvestades, et see kriis on näidanud, et Euroopa riikide majandused on üksteisest sõltuvad ning et enam ei ole ühelgi riigil võimalik tagada iseseisvalt oma sotsiaalkaitsesüsteemide piisavust, kindlust ja jätkusuutlikkust;

C.  arvestades, et pensionid on eakate eurooplaste peamiseks sissetulekuallikaks ning et pensioni eesmärk on tagada eakatele inimväärne elatustase ja võimaldada neil olla rahaliselt sõltumatu; arvestades siiski, et liidus elab ligi 22 % üle 75aastastest naistest allpool vaesuspiiri, olles seega sotsiaalse tõrjutuse ohus, ning et naised moodustavad suurema osa üle 75aastastest inimestest;

D.  arvestades, et esimene osa nn beebibuumi põlvkonnast on jõudnud pensioniikka, mistõttu enam ei ole tegemist mitte tulevase, vaid käesoleva demograafilise probleemiga, ning arvestades, et üle 60 aasta vanuste inimeste arv kasvab rohkem kui kaks miljonit inimest aastas;

E.  arvestades, et isegi majanduskriisi kõrvale jättes viitavad pikaajalised rahvastiku- ja tootlikkuse arengusuundumused ELi liikmesriikides aeglase majanduskasvu stsenaariumile, mille puhul kasvu kiirus on eelnenud kümnendite omast oluliselt väiksem;

F.  arvestades, et juba 2001. aasta märtsi kohtumisel kiitis Euroopa Ülemkogu heaks Stockholmi strateegia, mille eesmärk on kiiremini vähendada riigivõlga, tõsta tööhõive määra ja tootlikkust ning reformida pensioni-, tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteeme;

G.  arvestades, et Euroopa majandus- ja finantskriisi negatiivne mõju palkadele ja tööhõivele suurendab tulevikus vaesusohtu eakate hulgas;

H.  arvestades, et tööpuuduse kasv ja pettumust valmistanud finantsturgude tulu on kahjustanud nii jooksval rahastamisel põhinevaid pensioniskeeme kui ka kogumisskeeme,

I.  arvestades, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab tõsta miinimumpensioni tasemele, mis tagab pensionisissetuleku ülalpool vaesuspiiri;

J.  arvestades, et pensionisüsteemidel on keskne koht Euroopa sotsiaalses mudelis ning nende peamine ja vaieldamatu eesmärk on tagada eakatele inimestele piisav elatustase; arvestades, et pensionide tagamine jääb liikmesriikide pädevusse;

K.  arvestades, et pensionipoliitika jätkusuutlikkus sõltub enamast kui rahalistest kaalutlustest; arvestades, et ka tööhõivemääral ja ennustatavatel demograafilistel suundumustel on jätkusuutlikkuse tagamisel oluline osa;

L.  arvestades, et käimasoleval Euroopa arutelul käsitletakse pensionifonde liiga sageli pelga koormana riigi rahandusele, selle asemel et pidada neid hädavajalikuks vahendiks, mille abil võidelda eakate inimeste vaesusega ning võimaldada tulude ümberjaotamist inimese eluea jooksul ning ühiskonna lõikes;

M.  arvestades, et pensionärid moodustavad olulise tarbijarühma ja nende tarbijakäitumise varieerumisel on märkimisväärne mõju reaalmajandusele;

N.  arvestades, et paljudes ELi riikides püsib sündimus madalal tasemel, mis toob tulevikus kaasa tööealiste inimeste arvu vähenemise;

O.  arvestades asjaolu, et OECD andmetel on liikmesriikidevaheline liikuvus väike ja 3 % ELi tööealisest elanikkonnast elab teises ELi liikmesriigis(7);

P.  arvestades, et Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni taotlusel koostatud uuring „Women living alone – an update”(8) („Üksi elavad naised – uusimad andmed”) toob välja mõnede olemasolevate pensionisüsteemide kaudsed riskid süvendada soolist võrdõigusetust eelkõige üksi elavate naiste puhul;

Q.  arvestades, et OECD sotsiaal-, tööhõive ja rändevaldkonna töödokument nr 116 „Cooking, Caring and Volunteering: Unpaid Work Around the World”(9) („Toiduvalmistamine, hooldamine ja vabatahtlik tegevus: tasustamata töö kogu maailmas”) juhib tähelepanu tasustamata tööle, mida veel ei tunnustata riiklikes pensioniskeemides;

R.  arvestades, et ELis on 55−64aastaste tööhõivemäär ainult 47,4% ja naiste puhul kõigest 40,2%; arvestades, et mõnedes Euroopa riikides on ainult 2% kõigist töökohtadest täidetud 55aastaste või vanemate inimeste poolt; arvestades, et sellised madalad tööhõivemäärad põhjustavad põlvkonnasisest lõhet meeste ja naiste vahel ning samuti põlvkondadevahelist lõhet, mille tulemuseks on rahaliste vahendite oluline erinemine põlvkonniti;

S.  arvestades, et pensioniskeemid erinevad riigiti ja riigisiseselt oluliselt, näiteks rahastamise ulatuse, riigi osaluse taseme, haldusstruktuuri, nõude liigi, kulutõhususe, kollektiivsuse ja solidaarsuse astme poolest, ning seetõttu ei ole ühist ELi liigitust olemas;

Sissejuhatus

1.  märgib, et riigieelarved on suure surve all ning finants- ja majanduskriisi süvenemise tõttu on paljudes liikmesriikides pensionihüvitised vähenenud; taunib suurte kärbete tegemist kriisist kõige rängemini tabatud liikmesriikides, mis on viinud paljud pensionärid vaesusse või vaesusohtu;

2.  rõhutab, et ELil ja liikmesriikidel tuleb hinnata pensionisüsteemide praegust ja edasist jätkusuutlikkust ja piisavust ning teha kindlaks liikmesriikide parimad tavad ja poliitikastrateegiad, mis võivad anda tulemuseks kõige kindlama ja kulutõhusama pensionide maksmise liikmesriikides;

3.  rõhutab, et tõenäoline on pikaajalise madala majanduskasvu stsenaarium, mis nõuab liikmesriikidelt eelarvete konsolideerimist ja majanduse reformimist range kokkuhoiu põhimõttel, milleks on vajalik riigi rahanduse usaldusväärne juhtimine; jagab komisjoni valges raamatus väljendatud seisukohata, et lisaks riiklikele pensionisüsteemidele, millega tagatakse kõigile vanas eas vähemalt inimväärne elatustase, on vaja luua täiendavad tööandja- ja kogumispensionisüsteemid;

4.  rõhutab, et esimese samba riiklikud pensioniskeemid jäävad pensionäride tähtsaimaks sissetulekuallikaks; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei käsitle valges raamatus korralikult esimese samba riiklike süsteemide tähtsust, ehkki nendega vähemalt välistatakse vaesus; kutsub liikmesriike jätkama tööd aktiivsema ja kaasavama tööturu strateegiatega, et vähendada tööhõive koormust (mittetöötavate ja töötavate inimeste arvuline suhe), tehes seda kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega, mis on tööhõive suurendamine ja võitlus vaesusega; kutsub tööturu osapooli ja liikmesriike siduma need reformid pideva töötingimuste parandamise ja elukestva õppe programmide rakendamisega, mis teeb võimalikuks tervislikuma ja pikema tööelu kuni vanaduspensionieani, suurendab pensionisüsteemi makseid tegevate inimeste arvu, millega hoitakse ära olukord, kus suurenevad kulutused riiklikele pensionidele seaksid ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkuse; kutsub liikmesriike reformima oma esimese samba pensionisüsteeme nii, et arvesse võetakse ka osamaksete tegemise aastate arvu;

5.  kutsub liikmesriike hindama igakülgselt vajadust reformida oma esimese samba süsteemi, võttes arvesse oodatava eluea muutumist ning pensionäride, töötute ja majanduslikult aktiivsete inimeste arvulise suhte muutust, et tagada inimestele inimväärne elatustase ja majanduslik sõltumatus vanas eas, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele;

6.  täheldab, et finants- ja majanduskriis ning elanikkonna vananemisest tulenevad probleemid on esile toonud nii kogumisskeemide kui ka jooksval rahastamisel põhinevate pensioniskeemide nõrkused; soovitab mitme sambaga pensionisüsteeme, mis koosnevad vähemalt:

7.  tunnustab tööandja- ja erapensionide pakkujate kui oluliste ja usaldusväärsete pikaajaliste investorite potentsiaali ELi majanduses; rõhutab nende oodatavat panust strateegia „Euroopa 2020” kesksete eesmärkide saavutamisesse seoses jätkusuutliku majanduskasvu, arvukamate ja paremate töökohtade ning sotsiaalselt kaasavama ühiskonna kujundamisega; peab sellega seoses tervitatavaks komisjoni kavandatavat algatust koostada pikaajalisi investeeringuid käsitlev roheline raamat; nõuab tungivalt, et komisjon ei kahjustaks ELi õigusakte kehtestades või muutes pensionifondide investeerimisvõimet ning võtaks arvesse pensionifondide ja teiste pensioniandjate erisusi, pidades eelkõige silmas tööandjapensionide kogumisasutuste tegevust ja järelevalvet käsitleva direktiivi läbivaatamist;

8.  kutsub komisjoni hindama finantsturu õigusaktide (nt Euroopa turu infrastruktuuri määrus, finantsinstrumentide turgude direktiiv, kapitalinõuete direktiivi IV pakett) kumulatiivset mõju teise samba pensionifondidele ning nende suutlikkusele investeerida reaalmajandusse ning andma sellest aru tulevases pikaajalisi investeeringuid käsitlevas rohelises raamatus;

9.  tuletab meelde Lissaboni strateegiat aastateks 2000–2010, mille kontekstis arutlesid komisjon ja liikmesriigid kümne aasta jooksul põhjalikult struktuurireformide üle seoses makro- ja mikromajanduse ning tööhõivepoliitikaga, mille tulemuseks olid aluslepingust lähtuvad riigipõhised soovitused liikmesriikidele, millest paljud seondusid otseselt või kaudselt piisavate ja jätkusuutlike pensionide tagamisega; peab kahetsusväärseks, et neid soovitusi, mis oleksid võinud olulises ulatuses leevendada kriisi mõju, on vähe rakendatud;

10.  peab tervitatavaks, et koostatud on põhjalikud ja kvaliteetsed dokumendid – 2012. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta(10) ja 2012. aasta pensionide piisavuse aruanne(11) –, milles uuritakse kõigi liikmesriikide pensionisüsteemide pikaajalist piisavust ja jätkusuutlikkust; taunib asjaolu, et pensionide piisavuse ja jätkusuutlikkuse mõõdet käsitletakse erinevates väga tehnilist laadi aruannetes; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu avaldaksid integreeritud, ülevaatliku ja mittetehnilise kokkuvõtte kodanikele, mis võimaldaks ELi kodanikel hinnata oma riiklike pensionisüsteemide ees seisvaid raskusi ELiga võrrelduna;

11.  rõhutab, kui oluline on kasutada ühtset metoodikat, et arvestada riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ning pensionidega seotud kohustuste osakaalu riigi rahanduses;

12.  on seisukohal, et pensioniküsimuse tulemuslikuks lahendamiseks, võttes arvesse enamiku liikmesriikide vajadust suurendada osamaksete tegemise aastate arvu, parandada töötingimusi ja edendada elukestvat õpet nii, et inimesed saaksid töötada vähemalt seadusjärgse pensionieani ja soovi korral kauemgi, on äärmiselt oluline saavutada üksmeel valitsuste, tööandjate ja ametiühingute vahel;

13.  teeb ettepaneku, et kõikide vanuserühmade esindajatega, sealhulgas noorte ja vanadega, keda reformid eriti mõjutavad, tuleks pensionireformide osas nõuetekohaselt konsulteerida, et tagada tasakaalustatud ja õiglased tulemused ning säilitada põlvkondade suurim võimalik üksmeel;

14.  tunneb heameelt valge raamatu peamise rõhuasetuse üle, millega soovitatakse keskenduda töötamise ja pensionil olemise aja tasakaalustamisele, täiendavate tööandjapensioniskeemide ja erapensionisüsteemide arendamisele ning ELis pensionide järelevalve vahendite tõhustamisele, rõhutades samas pensioniküsimustest teadlikkuse suurendamise tähtsust;

Tööhõive suurendamine ning tööelu ja pensionipõlve kestuse tasakaalustamine

15.  rõhutab, et struktuurireformide läbiviimisel eesmärgiga suurendada tööhõivemäära ja võimaldada inimestel töötada seadusjärgsesse pensionieani ja majandusliku sõltuvuse taset on äärmiselt suur tähtsus maksutulu ning sotsiaal- ja pensionimaksete laekumise suurendamise seisukohalt, sest see on vajalik liikmesriikide eelarvete konsolideerimiseks ning piisavate, kindlate ja jätkusuutlike pensioniskeemide rahastamiseks; rõhutab, et need reformid tuleb viia läbi läbipaistval viisil, mis võimaldab inimestel aegsasti teada saada reformide võimalikust mõjust; juhib tähelepanu ohule, et töötus ning madalapalgaline töö, osaajaga ja muud ebatüüpilised töötamise vormid võivad anda vaid osalised pensioniõigused ja põhjustada sel viisil vaesust eakate hulgas;

16.  kutsub liikmesriike võtma laiaulatuslikke ja aktiivseid tööturupoliitika meetmeid; võtma vajalikke meetmeid, et võidelda mitteametliku töötamise ning maksudest ja pensionimaksetest kõrvalehoidumisega, mille eesmärk on ka ausa konkurentsi kaitsemine; säästma rahalisi vahendeid elanike pensioniikka jõudmise tõttu tõusvate avaliku sektori kulude katmiseks ja edendama kõrget tööhõivet, pakkudes muu hulgas tööotsijatele igakülgset nõustamist ja toetust ning võimaldades eeskätt haavatavatel elanikkonnarühmadel tööd leida;

17.  märgib, et komisjon käsitles viimati pensioniskeemide reformimise vajadust 2013. aasta majanduskasvu analüüsis; viitab siiski asjaolule, et paljudes liikmesriikides peaks pidama esmatähtsaks tegeliku pensionilemineku ea kohandamist seadusjärgse pensionieaga;

18.  peab kiiduväärseks kohustusi, mille liikmesriigid võtsid nõukogu poolt 2012. aastal Euroopa poolaasta raames heaks kiidetud riigipõhistes soovitustes ning millega tagatakse piisavad ja jätkusuutlikud pensionisüsteemid;

19.  tuletab meelde, et praegu on enam kui 17% Euroopa Liidu inimestest 65aastased ja vanemad ning Eurostati prognooside kohaselt ulatub see näitaja 2060. aastal 30%-ni;

20.  rõhutab, et nüüd, kus esimene osa nn beebibuumi põlvkonnast hakkab pensionile minema, suureneb demograafilistest suundumustest tingitud surve riikide eelarvetele ja pensionisüsteemidele; võtab teadmiseks liikmesriikide erinevad eesmärgid ja erineva edukuse struktuurireformide kavandamisel ja elluviimisel eesmärgiga suurendada tööhõivet, tõrjuda välja ennetähtaegselt pensionile jäämise kavad ning hinnata liikmesriikides koos tööturu osapoolega vajadust seada nii seadusjärgne kui ka tegelik pensioniiga jätkusuutlikult sõltuvusse oodatava eluea pikenemisest; rõhutab, et need liikmesriigid, kes praegu järkjärgulisi reforme ellu ei vii, võivad hiljem olla olukorras, kus nad peavad kasutama suurte sotsiaalsete järelmitega šokiteraapiat;

21.  kordab üleskutset siduda pensionihüvitised tihedalt töötatud aastate ja tasutud pensionimaksetega (nn aktuaarne õiglus), mille eesmärk on tagada, et rohkem ja kauem töötamine annab töötajatele parema pensioni, võttes samas nõuetekohaselt arvesse ülalpeetavate hooldamise tõttu tööturult eemal oldud aega; soovitab liikmesriikidel tööturu osapooltega konsulteerides keelata kohustus jääda pensionile seadusjärgsesse pensioniikka jõudmise korral, et inimestel, kes seda suudavad ja soovivad, jääks võimalus jätkata töötamist pärast seadusjärgsesse pensioniikka jõudmist või jääda pensionile järk-järgult, kuna pensionimaksete tasumise aja pikendamine koos hüvitiste väljamaksmise aja samaaegse lühendamisega võib aidata töötajatel kõikvõimalikke pensionide puudujääke kiiresti vähendada;

22.  toonitab, et ennetähtaegselt pensionile jäämist õigustav põhimõte lubada vanematel töötajatel varakult pensionile minna, et vabaneksid töökohad noorte jaoks, on praktikas valeks osutunud, kuna parimate noorte tööhõive näitajatega liikmesriikides on keskmiselt ka vanemaealiste töötajate tööhõive näitajad kõige kõrgemad;

23.  kutsub tööturu osapooli kasutama inimressursside poliitikas olelustsüklipõhist lähenemisviisi ja kohandama selleks töökohti; kutsub tööandjaid koostama kavasid, mis soodustavad aktiivsena ja tervena vananemist; kutsub töötajaid aktiivselt kasutama neile antavaid koolitusvõimalusi ja jääma tööelu igas järgus tööturul konkurentsivõimeliseks; rõhutab vajadust parandada eakamate töötajate integreerumist tööturule ja nõuab sotsiaalselt uuenduslike lähenemisviiside kasutamist, et pikendada tööiga eeskätt kõige pingelisematel kutsealadel, kohandades töökohti, luues nõuetekohased töötingimused ja võimaldades paindlikku töökorraldust tööaja ja tehtava töö osas;

24.  rõhutab vajadust võtta rohkem ennetavaid tervisemeetmeid, tõhustada ametialast (ümber)õpet ja võidelda nooremate ja eakamate töötajate diskrimineerimisega tööturul; toonitab, et selleks on vaja tõhusamalt jõustada ja rakendada töötervishoidu ja tööohutust käsitlevaid õigusakte; rõhutab, et mentorlusprogrammid võivad olla väärtuslik vahend selleks, et hoida eakamaid töötajaid kauem tööl ja kasutada nende kogemusi selleks, et aidata noori tööturule integreerida; kutsub tööturu osapooli töötama välja atraktiivseid töölt pensionile ülemineku mudeleid;

25.  nõuab tungivalt liikmesriikidelt aktiivset tegutsemist ELi soolise võrdõiguslikkuse paktis (2011–2020) sõnastatud ülesannete täitmiseks, mille keskmes on soolise palgalõhe kaotamine, võitlus soopõhise segregatsiooniga ja nii meestele kui ka naistele parema töö- ja eraelu ühitamise tagamine; rõhutab, et need eesmärgid võimaldavad parandada naiste tööhõivet ning võidelda naiste vaesusega töötamise ajal ja vanaduspäevil;

26.  rõhutab, et VKEd on ELi üks peamisi tööandjaid ja majanduskasvule kaasaaitajaid ning võivad anda olulise panuse liikmesriikide pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse ja piisavuse tagamisse;

Täiendava eraviisilise pensionisäästude süsteemi arendamine

27.  peab tervitatavaks valge raamatu nõudmist arendada kõigile asjaomastele töötajatele kättesaadavaid täiendavaid tööandja- ja kogumispensioniskeeme ning võimaluse korral individuaalskeeme; rõhutab siiski, et komisjon peaks soovitama pigem kollektiivseid, solidaarsusel põhinevaid täiendavaid tööandjapensione, mis soovitatavalt tulenevad kollektiivlepingutest ja mis tavaliselt luuakse riigi, sektori või äriühingu tasandil, sest need võimaldavad individuaalskeemidest erinevalt põlvkonnasisest ja põlvkondadevahelist solidaarsust; rõhutab tungivat vajadust suurendada jõupingutusi täiendavate tööandjapensionisüsteemide võimalikult laialdaseks loomiseks;

28.  võtab teadmiseks, et paljud liikmesriigid on juba kasutusele võtnud suured pensionireformi kavad, mille eesmärk on nii jätkusuutlikkus kui ka piisavus; rõhutab, kui tähtis on tagada, et ELi tasandil pakutavad meetmed täiendaksid riikide pensionireformi kavasid ning ei tohiks minna nendega vastuollu; tuletab meelde, et pensionid jäävad liikmesriikide pädevusse, ja tunneb muret asjaolu pärast, et tulevastel kõnealuse valdkonna ELi õigusaktidel võib olla kahjulik mõju teatavate liikmesriikide skeemidele, eriti tööandjapensionisüsteemide eripära silmas pidades;

29.  toonitab, et (kogu sektorit hõlmavate) kollektiivsete (soovitavalt mittetulunduslike) tööandjapensioniskeemide tegevuskulud on individuaalsete pensionikogumisskeemidega võrreldes madalamad; rõhutab madalate tegevuskulude tähtsust, kuna ka vähene kulude kokkuhoid võib pensione oluliselt suurendada; rõhutab siiski, et kahjuks on sellised skeemid praegu kasutusel ainult mõnedes liikmesriikides;

30.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja pensionisüsteeme haldavad asutused teavitaksid nõuetekohaselt kodanikke nende kogutud pensioniõigustest, tõstaksid kodanike teadlikkust ja õpetaksid neid, et nad saaksid teha teadlikke otsuseid tulevaste täiendavate pensionisäästude kohta; nõuab samuti, et liikmesriigid teavitaksid kodanikke pensionisüsteemi kavandatavatest muudatustest, et nad saaksid teha oma pensionisäästude suhtes teadlikke ja läbimõeldud otsuseid; kutsub liikmesriike sõnastama ja jõustama rangeid avalikustamiseeskirju, mis puudutavad nende jurisdiktsiooni all tegutsevate pensionifondide tegevuskulusid, riske ja investeeringute tulemit;

31.  tõdeb, et liikmesriikide tööandjapensioniskeemide omadused ja tulemused nende kättesaadavuse, solidaarsuse, kulutasuvuse, riski ja tulemi osas on väga erinevad; pooldab komisjoni kavatsust koostada liikmesriikide, tööturu osapoolte, pensionisektori ja teiste sidusrühmadega tihedalt konsulteerides tööandjapensioniskeemide heade tavade suunised, milles käsitletakse kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega selliseid küsimusi, nagu töötajate parem kindlustatus, väljamaksete periood, riskide jagamine ja leevendamine, kulutõhusus ja kriisitaluvus; rõhutab liikmesriikide parimate tavade vahetamise vastastikust kasulikkust;

32.  toetab komisjoni kavatsust taotleda jätkuvalt ELi rahastamist, eeskätt Euroopa Sotsiaalfondi kaudu, et toetada projekte, mille eesmärk on aktiivse ja tervena vananemine töökohal, ning anda sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi (PSCI) kaudu liikmesriikidele ja tööturu osapooltele rahalist ja praktilist toetust kulutasuvate täiendavate pensioniskeemide järkjärguliseks rakendamiseks Euroopa Parlamendi järelevalve all;

Liikuvate töötajate pensionid

33.  tunnistab, et ELi piires on pensioniskeemid väga erinevad, kuid rõhutab, kuivõrd tähtis on, et töötajad saaksid oma liikmesriigis või sellest väljaspool töökohta vahetada; rõhutab, et liikuvatele töötajatele on vaja tagada tööandjapensioniõiguste omandamine ja säilimine; kiidab heaks komisjoni seisukoha, et tuleb keskenduda pensioniõiguste omandamise ja säilitamise kaitsele, ning palub liikmesriikidel tagada, et liikuvate töötajate seni kasutamata pensioniõigusi käsitletaks võrdväärselt pensioniskeemi aktiivsete liikmete või pensionäride õigustega; võtab teadmiseks olulise osa, mis võib komisjonil olla vaba liikumist, sealhulgas liikuvust takistavate tõkete kaotamisel; on seisukohal, et keelebarjääri ja perekondlike põhjuste kõrval pidurdavad liikuvust tööturul pikad pensioniõiguste omandamise eelperioodid või põhjendamatud vanusepiirangud, ning kutsub liikmesriike neid vähendama; rõhutab, et liikuvust edendavad meetmed peavad olema tasakaalustatud täiendavate pensioniskeemide kulutõhusa pakkumisega tööandjate poolt ning võtma arvesse riikide pensioniskeemide iseloomu;

34.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku hinnata võimalikke seoseid määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) ja teatavate tööandjapensioniskeemide vahel; juhib tähelepanu praktilistele raskustele, mida on kogetud nimetatud määruse kohaldamisel 27 liikmesriigi märkimisväärselt erinevate sotsiaalkindlustussüsteemide suhtes; juhib tähelepanu asjaolule, et ELis on pensionisüsteemid väga erinevad ja kui keeruline on kohaldada koordineerivat lähenemisviisi liikmesriikides toimivate kümnete tuhandete väga erinevate pensioniskeemide suhtes; seab seepärast kahtluse alla sellise lähenemisviisi otstarbekuse täiendavate tööandjapensioniskeemide valdkonnas;

35.  kutsub komisjoni ja liikmesriike tegutsema sihipäraselt tõhusate, võimaluse korral veebipõhiste jälgimisteenuste käivitamiseks ja käigushoidmiseks, et kodanikud saaksid jälgida oma töiseid ja mittetöiseid pensioniõigusi ning selle põhjal teha õigeaegseid ja teadlikke otsuseid individuaalsete täiendavate (kolmanda samba) pensionisäästude kohta; nõuab ELi tasandil kooskõlastamist eri liikmesriikide jälgimisteenistuste piisava ühilduvuse tagamiseks; tunneb rahulolu komisjoni sellealase katseprojekti üle ning kutsub komisjoni tagama, et lisaks katseprojektile hinnataks nende eeliste mõju, mida annaks konsolideeritud pensioniteabe pakkumine ELi kodanikele ühes juurdepääsetavas kohas;

36.  märgib, et täielikult väljatöötatud kujul peaksid pensionijälgimissüsteemid ideaaljuhul hõlmama nii tööandjapensione kui ka kolmanda samba skeeme ja individuaalseid andmeid esimese samba õiguste kohta;

37.  kahtleb teadustöötajate ELi pensionifondi vajalikkuses;

38.  peab asjaolu, et inimesed elavad üldiselt kauem, tervislikumalt ja jõukamalt, tänapäeva ühiskonna üheks suurimaks saavutuseks; kutsub arutlema vananemise teemal positiivsel toonil, tegeldes ühelt poolt aktiivselt märkimisväärsete, kuid ületatavate probleemidega, mida vananemine kaasa toob, ning kasutades teisalt võimalusi, mida vananemine ja nn hõbedane majandus pakuvad; tunnustab väga aktiivset ja väärtuslikku rolli, mis on eakatel meie ühiskonnas;

Tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi läbivaatamine

39.  rõhutab, et tööandjapensioni kogumisasutuste tegevust ja järelevalvet käsitleva direktiivi läbivaatamise eesmärk peaks olema piisava, jätkusuutliku ja kindla tööandjapensioni säilitamine kõikjal Euroopas, luues tingimused, mis soodustavad selle valdkonna edasisi riigi- ja siseturu tasandi edusamme, pakkudes praegustele ja tulevastele pensionäridele tõhusamat kaitset ning kohandudes paindlikult olemasolevate skeemide märkimisväärse piiriülese ja valdkondadevahelise mitmekesisusega;

40.  on seisukohal, et ELi teise samba süsteemide vastavuse tagamine rangetele usaldatavusnõuetele on keskse tähtsusega viis, kuidas saavutada liikmete ja hüvitisesaajate kõrgetasemeline kaitse ning pidada kinni G20 mandaadist, mille kohaselt tuleb kõikide finantsasutuste suhtes kohaldada nõuetekohast reguleerimist ja piisavat järelevalvet;

41.  nõuab, et ELi asjakohastes seadusandlikes algatustes austatakse valikuid, mida liikmesriigid on teinud seoses teise samba pensionide pakkujatega;

42.  rõhutab, et tulevane kaitsemeetmete alane ELi seadusandlus peab tuginema usaldusväärsele mõjuanalüüsile, mis peaks sisaldama sätet, mille kohaselt sarnastele toodetele peavad kehtima samad usaldatavusnormatiivid ning tagatud peavad olema asjakohased reservid ja töötajate liidusisene liikuvus, ning üldeesmärk peaks olema töötajate kogunenud pensioniõiguste tagamine; rõhutab, et tulevane kaitsemeetmete alane ELi seadusandlus peab lisaks tuginema aktiivsele dialoogile tööturu osapoolte ja muude sidusrühmadega ning riikide eripärade tõelisele mõistmisele ja austamisele; rõhutab, et pensionisüsteemid on tihedalt seotud iga liikmesriigi väljakujunenud kultuuriliste, sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike oludega; rõhutab, et kõikide teise samba pensioni pakkujate suhtes, olenemata nende õiguslikust vormist, tuleb kohaldada proportsionaalset ja jõulist reguleerimist, mille juures võetakse eeskätt pikemas perspektiivis arvesse pakkujate äritegevuse eripära;

43.  nõuab, et teise samba pensionid, olenemata nende pakkujatest, ei tohiks sattuda ohtu ELi õigustiku tõttu, mille juures ei arvestata nende pikaajalist perspektiivi;

44.  on seisukohal, et komisjoni ettepanekutes kaitsemeetmete kohta tuleb lisaks riikide süsteemide vaheliste erinevuste kindlaks tegemisele ja arvesse võtmisele kohaldada igas riiklikus süsteemis ja vastavas sambas ka põhimõtet „ühesugune risk, ühesugused eeskirjad”; rõhutab, et meetmete võtmisel peab rangelt järgima proportsionaalsuse põhimõtet, kui kaalumisel on eesmärgid ja kasu võrreldes finants-, haldus- ja tehnilise koormusega, ja leidma õige kulude ja kasu tasakaalu;

45.  peab kvalitatiivsete kaitsemeetmete puhul asjakohaseks soovitusi äriühingu tugevdatud üldjuhtimise ja riskijuhtimise küsimuste kohta ning suurema läbipaistvuse, teabe avalikustamise kohustuse, kulude avalikustamise ja investeerimisstrateegiate läbipaistvuse kohta ning neid soovitusi tuleks esitada iga läbivaatamise raames tingimusel, et järgitakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet; märgib, et liikmesriikidevahelisi märkimisväärseid erinevusi arvestades on kvalitatiivsete kaitsemeetmete lähenemine ELi tasandil lühikese aja vältel teostatavam kui kvantitatiivsete kaitsemeetmete lähenemine;

46.  ei ole käesoleval hetkel kättesaadavat teavet arvestades veendunud, et omakapitali- ja bilansi hindamise nõuete kehtestamine ELi tasandil oleks asjakohane; on järelikult vastu tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi läbivaatamisele, kui selle eesmärk on eelnimetatud nõuete kehtestamine; on siiski arvamusel, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt praegu läbiviidavat kvantitatiivset mõju-uuringut ning selle uuringu võimalikku järelanalüüsi tuleks selle poliitika taustal täiel määral arvesse võtta; rõhutab, et kui sellised nõuded edaspidi kehtestataksegi, ei oleks Solventsus II nõuete otsene kohaldamine tööandjapensioni kogumisasutustele õige vahend;

47.  juhib tähelepanu asjaolule, et tööandjapensioni kogumisasutuste direktiiv kehtib ainult vabatahtlike pensioniskeemide suhtes ega hõlma ühtegi kohustuslikku riiklikku pensioniskeemi kuuluvat vahendit;

48.  toonitab, et kindlustustoodete ja tööandjapensioni kogumisasutuste vahel on väga suured erinevused; rõhutab, et Solventsus II kohaste kvantitatiivsete nõuete otsene kohaldamine tööandjapensioni kogumisasutuste suhtes ei oleks asjakohane ja võiks kahjustada nii töötajate kui ka tööandjate huve; on seega vastu Solventsus II nõuete üksühesele kohaldamisele tööandjapensioni kogumisasutustele, olles samas valmis kaaluma lähenemisviisi, mille eesmärk on turvalisus ja jätkusuutlikkus;

49.  rõhutab, et tööturu osapooled (st tööandjad ja töötajad) jagavad vastutust tööandjapensionisüsteemi sisu eest; rõhutab, et tööturu osapoolte vahelisi lepingulisi suhteid tuleb alati tunnustada, eeskätt seoses riskide ja tootluse tasakaaluga, mida tööandjapensionide skeemiga püütakse saavutada;

50.  peab maksevõimemudelite, nt tervikliku bilansimudeli (holistic balance sheet models – HBS) ELi tasandil arendamist asjakohaseks ainult juhul, kui nende kohaldamine usaldusväärse mõjuanalüüsi alusel osutub praktiliselt realistlikuks ning kulude ja kasu seisukohalt tõhusaks, võttes eeskätt arvesse tööandjapensioni kogumisasutuste varieeruvust liikmesriikides ja liikmesriigiti; rõhutab, et Solventsus II variantide või tervikliku bilansimudeli arendamise eesmärk ei tohi olla Solventsus II laadsete nõuete kehtestamine;

51.  märgib ära paljud erisugused pensionikavade ülesehituse vormid, mis varieeruvad määratud väljamaksetega skeemidest määratud sissemaksetega skeemide või segaskeemideni; märgib ära ka ülemineku määratud väljamaksetega skeemidelt määratud sissemaksetega skeemidele või kohustuslikult rahastatud sammaste kehtestamise mõnes liikmesriigis; rõhutab, et see kasvatab vajadust suurema läbipaistvuse järele ja vajadust pakkuda kodanikele paremat teavet lubatud hüvitiste, kulumäärade ja investeerimisstrateegiate kohta;

52.  juhib tähelepanu sellele, et idee luua elukindlustustele ja tööandjapensioni kogumisasutustele teises sambas samad konkurentsitingimused on asjakohane ainult teatud määral, arvestades olulisi erinevusi kindlustustoodete ja tööandjapensioni kogumisasutuste vahel ja sõltuvalt riskiprofiilist, finantsturgude integratsioonitasemest ja iga kindlustuse või pensioni pakkuja kasumit taotlevast või mittetaotlevast olemusest; tunnistab, et arvestades elukindlustuste ja tööandjapensioni kogumisasutuste konkurentsi teises sambas on oluline, et sama riskiga toodetele kehtiksid samad eeskirjad, et hoida ära hüvitisesaajate eksitamist ja pakkuda neile samal tasemel usaldatavuskaitset;

Töötajate tööandjapensionide kaitse maksejõuetuse korral

53.  on arvamusel, et maksejõuetuse korral peavad kõikides liikmesriikides olema järjepidevalt tagatud direktiivi 2008/94/EÜ artikli 8 kohased õigused;

54.  kutsub komisjoni üles koostama põhjaliku ülevaate riikide kindlustussüsteemidest ja -meetmetest ning kui selles hinnangus tehakse kindlaks olulised vajakajäämised, tegema tõhustatud ELi õigusaktide ettepanekuid tagamaks, et kõikjal ELis kehtestatakse täiesti usaldusväärsed mehhanismid tööandjapensioniõiguste lihtsaks, kulutõhusaks ja proportsionaalseks kaitseks;

55.  märgib, et mõnes liikmesriigis toetavad tööandjad juba praegu pensioniskeeme, rakendades kaitseskeeme, varade eraldamist, sõltumatut skeemide haldamist ja pensioniskeemidele eeliskreeditori staatuse andmist aktsionäride ees ettevõtte maksejõuetuse korral;

56.  rõhutab, et pensionide kaitsega seotud küsimused maksejõuetuse korral on tihedalt seotud tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi läbivaatamise põhiaspektidega; rõhutab, et komisjon peaks nende kahe direktiivi väljatöötamisel tagama nende kokkusobivuse ja täieliku kooskõla;

Täiendavad kolmanda samba pensionid

57.  on arusaamisel, et kolmanda samba määratlus, ulatus ja ülesehitus erineb liikmesriigiti;

58.  väljendab kahetsust asjaolu pärast, et kolmanda samba süsteemid on väga sageli kulukamad, riskantsemad ja läbipaistmatumad kui esimese samba süsteemid; nõuab kolmanda samba muutmist stabiilsemaks, usaldusväärsemaks ja jätkusuutlikumaks;

59.  on seisukohal, et teatud juhtudel võib erapensioni kogumine olla piisava pensioni saamiseks vajalik; julgustab komisjoni tegema parimate tavade alusel liikmesriikidega koostööd ning hindama ja optimeerima erapensioni kogumise stiimuleid, eeskätt isikute puhul, kes ei koguks muidu piisavat pensioni;

60.  peab asjakohaseks viia läbi heade tavade ja stiimulite optimeerimist käsitlevate ettepanekute hindamine;

61.  rõhutab, et riikliku poliitika oluline prioriteet ei tohiks olla kolmanda samba skeemide toetamine, vaid sellega tuleks tagada, et kõik inimesed on hästi toimiva ja jätkusuutliku esimese samba raames piisavalt kaitstud;

62.  kutsub komisjoni üles uurima, kui haavatavad on kriisi suhtes kolmanda samba süsteemid ja esitama ettepanekuid riskide vähendamiseks;

63.  teeb ettepaneku hinnata riigi tasandil seadusega sätestatud kulupiiranguid lepingu sõlmimisel ja haldamisel või pakkuja või lepingutüübi vahetamisel ning esitama sellekohaseid soovitusi;

64.  on seisukohal, et tegevusjuhend kolmanda samba kvaliteedi, tarbijatele ette nähtud teabe pakkumise ja tarbijakaitse kohta võiks suurendada kolmanda samba pensionikavade ligitõmbavust; julgustab komisjoni hõlbustama liikmesriikide olemasolevate heade tavade vahetamist;

65.  toetab kolmanda samba vabatahtlike ELi tasandi tegevusjuhendite ning võimaluse korral ka tootesertifikaatide skeemide väljatöötamist ja kehtestamist kvaliteedi, tarbijainfo ja -kaitse osas; soovitab liikmesriikidel hakata nimetatud valdkondi reguleerima juhul, kui vabatahtlikke tegevusjuhendeid ei saada edu;

66.  kutsub komisjoni uurima võimalusi, kuidas kasutada paremini ära finantsvaldkonna ELi õigusakte, kui püütakse tagada, et tarbijatele antaks pensionide ja pensioniga seotud toodete kohta täpseid ja erapooletuid finantsnõuandeid;

Pensioniinvesteeringutelt maksude ja lepingutega seotud piiriüleste takistuste kaotamine

67.  kutsub komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike leppima kokku eelkõige küsimuses, kuidas vältida piiriüleste pensionide valdkonnas topeltmaksustamist ning kahekordset maksustamata jätmist;

68.  on seisukohal, et diskrimineerivad maksud on oluline piiriülest liikuvust takistav tegur ning soovib selliste maksude viivitamatut kaotamist, märkides samas ELi piiratud pädevust liikmesriikide maksupoliitika valdkonnas;

69.  peab asjakohaseks uurida lepinguõiguslikke takistusi;

70.  kutsub komisjoni üles kaasama nõuetekohaselt sotsiaalpartnereid olemasolevate struktuuride kaudu;

Sooküsimus

71.  tuletab meelde pensionidega seotud sooprobleemi; peab äärmiselt murettekitavaks vaesuspiirist allpool elavate eakate, eelkõige naiste arvu suurenemist; rõhutab, et esimese samba riiklikud pensioniskeemid peaksid tagama kõigile vähemalt inimväärse elatustaseme; rõhutab, et sooline võrdõiguslikkus tööturul on otsustava tähtsusega, et tagada pensionisüsteemide jätkusuutlikkus, sest kõrgem tööhõive määr aitab kaasa majanduskasvule ja selle tulemusel suureneb pensionimaksete laekumine; on seisukohal, et meeste ja naiste pensioniea võrdsustamisega peab kaasnema tõhus poliitika, millega tagatakse võrdse töö eest võrdne tasu ning tasakaal töötamise ja ülalpeetavate hooldamise vahel; rõhutab, et tuleb arutada hooldamisega seotu pensioniosakute kasutuselevõttu, millega tunnustatakse ülalpeetavate hooldamist, mis on tavaliselt tasustamata töö;

72.  toetab valges raamatus liikmesriikidele esitatud üleskutset arutada hooldusosakute väljatöötamise küsimust kui vahendit, mille abil tagada ülalpeetavate hooldamise tõttu tööturult eemal oldud perioodide arvesse võtmine meeste ja naiste pensioni arvestamisel; juhib tähelepanu asjaolule, et perekohustused on naiste ja meeste vahel ebavõrdselt jaotunud, mistõttu naistel tuleb sageli töötada ebakindlamatel, vähem tasustatud töökohtadel või isegi töötada mitteametlikult, mis avaldab pensioniõigustele negatiivset mõju, ning kõigel sellel ja kättesaadavate, vastuvõetava hinnaga teenuste ja hooldusasutuste puudusel ning hiljutistel kokkuhoiumeetmetel selles valdkonnas on otsene mõju eeskätt naiste töötamise võimalustele ja pensioni kogumisele; kutsub seepärast komisjoni tellima uurimuse sel teemal;

73.  kordab, et liikmesriikidel on vaja võtta meetmeid selleks, et kaotada meeste ja naiste palga ja sissetuleku vaheline lõhe samaväärse töö korral, erinevused seoses juurdepääsuga juhtivatele ametikohtadele ning sooline võrdõigusetus tööturul, mis kajastub ka pensionides, põhjustades olulisi erinevusi naistele ja meestele makstavate pensionide vahel, kuna viimased on palju suuremad; nõuab, et komisjon vaataks läbi olemasolevad õigusaktid; märgib, et vaatamata viimaste aastate lugematutele kampaaniatele, eesmärkidele ja meetmetele on sooline palgalõhe muutumatult suureks jäänud;

74.  kutsub komisjoni ja liikmesriike tagama, et kohaldataks naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtet;

75.  rõhutab, et viivitamatult tuleb võtta meetmeid erasektoris valitseva soolise palgalõhe kaotamiseks, mis on enamikus riikides eriti suur;

76.  rõhutab vajadust vähendada soolist palgalõhet, mis tekitab olukorra, kus meestega võrdväärsete oskuste ja tööülesannetega naistöötajate sissetulek on väiksem, mistõttu suur osa naisi satub pensionile jäädes või lesepõlves vaesusse;

77.  rõhutab, et naiste kõrgem oodatav eluiga ei tohiks pensionide arvutamisel olla diskrimineeriv tegur;

78.  palub tungivalt liikmesriikidel täita ja nõuda, et järgitaks rasedus- ja lapsehooldusõigusi käsitlevaid õigusakte, et naiste emakssaamine nende tööelu jooksul ei kahjustaks nende pensioniõigusi;

79.  on seisukohal, et pensioniõiguste individualiseerimine on vajalik soolise võrdõiguslikkuse vaatepunktist, ning et tagada tuleks ka paljude nende eakate naiste kindlustunne, kes praegu sõltuvad lesepensionist ja teistest tuletatud õigustest;

80.  märgib, et liikmesriigid peaksid toetama uurimistöid, mis käsitlevad erinevate pensionide indekseerimisvalemite mõju vaesuseohule vanemas eas, võttes samas arvesse soolist mõõdet; kutsub liikmesriike võtma eelkõige arvesse inimeste muutuvaid vajadusi vanemas eas, nt pikaajalist hooldust, et tagada, et eakad, eelkõige naised, saaksid piisavat pensioni ja neil oleksid elamisväärsed elutingimused;

o
o   o

81.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 188 E, 28.6.2012, lk 9. (2) ELT C 299, 4.10.2012, lk 115. (3) ISBN 978-92-79-22850-6 (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0047. (5) ELT L 308, 24.11.2010, lk 46. (6) ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 11. (7) OECD (2012), „Mobility and migration in Europe” („Liikuvus ja ränne Euroopas”), lk 63. Avaldatud väljaandes: OECD Economic Surveys: European Union 2012, OECD Publishing. (8) http://www.europarl.europa.eu/committees/fr/studiesdownload.html?languageDocument=EN&file=79590 (9) Miranda, V., Cooking, Caring and Volunteering: Unpaid Work Around the World, OECD Social, Employment and Migration Working Papers, No. 116, OECD Publishing (2011). (10) European Commission, The 2012 Ageing Report: Economic and budgetary projections for the 27 EU Member States (2010-2060), Brussels, May 2011. http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2012/pdf/ee-2012-2_en.pdf (11) „Pension Adequacy in the European Union2010-2050’, a report prepared jointly by the Directorate-General for Employment, Social Affairs and Inclusion of the European Commission and the Social Protection Committee, 23 May 2012, http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=en&pubId=7105&type=2&furtherPubs=yes