Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2012. aasta teatist „Tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamiseks” (COM(2012)0722),

–  võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2012. aasta soovitust agressiivse maksuplaneerimise kohta (C(2012)8806),

–  võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2012. aasta soovitust meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid (C(2012)8805),

–  võttes arvesse komisjoni 27. juuni 2012. aasta teatist konkreetsete viiside kohta, kuidas tugevdada võitlust maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, sealhulgas seoses kolmandate riikidega (COM(2012)0351),

–  võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2012. aasta teatist 2013. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2012)0750),

–  võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2013. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (2013/0025(COD)),

–  võttes arvesse rahapesuvastase töökonna 2012. aasta veebruari soovitusi rahvusvaheliste standardite kohta, mis käsitlevad rahapesu ning terrorismi rahastamise ja tuumarelva leviku tõkestamist,

–  võttes arvesse oma 19. aprilli 2012. aasta resolutsiooni maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemise konkreetsete viiside nõudmise kohta (2012/2599(RSP))(1),

–  võttes arvesse FCA Richard Murphy 10. veebruari 2012. aasta aruannet „Closing the European Tax Gap” („Euroopa maksude alalaekumise vähendamine”),

–  võttes arvesse nõukogu 1. detsembri 1997. aasta resolutsiooni äriühingute maksustamise tegevusjuhendi kohta ning käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) 4. detsembri 2012. aasta aruannet nõukogule,

–  võttes arvesse OECD aruannet „Addressing Base Erosion and Profit Shifting” („Võitlus maksubaasi vähenemise ja kasumite kõrvalesuunamise vastu”) (2013),

–  võttes arvesse nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) järeldusi ning nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) 22. juuni 2012. aasta aruannet Euroopa Ülemkogule maksuküsimuste kohta,

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni koostöö kohta arenguriikidega hea valitsemistava edendamiseks maksundusküsimustes(2),

–  võttes arvesse oma 19. aprilli 2012. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta(3),

–  võttes arvesse G20 rühma riikide rahandusministrite ja keskpanga juhatajate 15.–16. veebruari 2013. aasta kohtumise järgset teatist,

–  võttes arvesse oma 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni heade maksuhaldustavade edendamise kohta(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning arengukomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni arvamusi (A7-0162/2013),

A.  arvestades, et ELis kaotatakse igal aastal maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise tõttu hinnanguliselt ja ennekuulmatult 1 triljon eurot potentsiaalset maksutulu, mis tähendab umbes 2000 euro suurust kulu iga Euroopa kodaniku kohta aastas, ilma et selle vastu võetaks asjakohaseid meetmeid(5);

B.  arvestades, et kõnealune kahju tähendab ohtu kvaliteetsetel avalikel teenustel põhinevale ELi sotsiaalsele turumajandusele, ohtu ühtse turu nõuetekohasele toimimisele, mõra ELi maksusüsteemide tõhususes ja õigluses ning ohtu majanduse ökoloogilisele ümberkujundamisele; arvestades, et see loob ja hõlbustab täiendavalt sotsiaalselt kahjulikku spekuleerimist, mis toob kaasa ebavõrdsuse kasvu, suurendab kodanike usaldamatust demokraatlike institutsioonide vastu ja kultiveerib demokraatia puudujäägi keskkonda;

C.  arvestades, et oluline osa fiskaalsest jätkusuutlikkusest on tulubaasi kindlustamine;

D.  arvestades, et maksupettused ja maksudest kõrvalehoidumine on ebaseaduslikud tegevused, samal ajal kui maksustamise vältimine on maksukorra seaduslik, kuid sobimatu ärakasutamine maksukohustuste vähendamiseks või vältimiseks ning agressiivne maksuplaneerimine kujutab endast mõne maksusüsteemi tehniliste iseärasuste või kahe või enama maksusüsteemi vaheliste ebakõlade ärakasutamist maksukohustuse vähendamiseks;

E.  arvestades, et maksustamise vältimise tavad, mida lihtsustab üha enam elektrooniliseks muutuv majandus, toovad kaasa Euroopa ettevõtetele ja majanduskasvule kahjulikud konkurentsimoonutused;

F.  arvestades, et maksupettuste ja maksustamise vältimise ulatus õõnestab kodanike usku ja kindlustunnet maksude kogumise ja kogu maksusüsteemi õigluse ja seaduspärasuse vastu;

G.  arvestades, et ELi maksupoliitika kooskõlastamatus toob kaasa olulise kulu ja halduskoormuse ELis piiriüleselt tegutsevatele kodanikele ja ettevõtjatele ning võib põhjustada soovimatut maksustamata jätmist või tuua kaasa maksupettusi ja maksustamise vältimist;

H.  arvestades, et maksuparadiisidena toimivate jurisdiktsioonide läbipaistmatutest või kahjulikest maksustamistavadest tulenevad jätkuvad moonutused võivad tuua kaasa kunstlikke vooge ja kahjulikku mõju ELi siseturul; arvestades, et kahjulik maksukonkurents ELis on ilmses vastuolus ühtse turu loogikaga; arvestades, et on vaja teha rohkem tööd maksubaaside ühtlustamiseks järjest tihedamalt seotud majandus-, fiskaal- ja eelarveliidus;

I.  arvestades, et abiprogrammidest toetust saavad riigid on viimastel aastatel – pärast maksukogumise tõhustamist ja privileegide kaotamist kooskõlas eesistujakolmiku ettepanekutega – kogenud paljude oma suuremate äriühingute lahkumist, et saada kasu teiste riikide pakutavatest maksuprivileegidest;

J.  arvestades, et tegelikkuses on see nihutanud maksukoormuse töötajatele ja madala sissetulekuga leibkondadele ning sundinud valitsusi avalikke teenuseid kahjulikul määral vähendama;

K.  arvestades, et enamiku liikmesriikide maksuasutustes viimastel aastatel kasinusmeetmete raames läbi viidud töökohtade koondamised on seadnud suurde ohtu komisjoni tegevuskava rakendamise;

L.  arvestades, et maksustamise vältimise tavade kasutamine rahvusvaheliste äriühingute poolt on vastuolus ausa konkurentsi ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõttega;

M.  arvestades, et osa maksumaksjate reaktsioon liikmesriikide poolt läbipaistvuse suurendamiseks astutud sammudele on olnud äri või tehingute suunamine läbi teise, madalama läbipaistvuse tasemega jurisdiktsiooni;

N.  arvestades, et ühepoolsed riiklikud meetmed on paljudel juhtudel osutunud ebatõhusaks, ebapiisavaks ja mõnel juhul isegi eesmärgile vastutöötavaks ning seetõttu on vaja kooskõlastatud ja mitmekülgset lähenemisviisi riiklikul, ELi ja rahvusvahelisel tasandil; arvestades, et tõhusaks võitluseks maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu on vaja rakendada jõuliselt eri liikmesriikide maksuasutuste vahelist koostööd ning tõhustada maksuasutuste koostööd oma liikmesriigi teiste õiguskaitseasutustega;

O.  arvestades, et nagu OECD oma aruandes „Võitlus maksubaasi vähenemise ja kasumite kõrvalesuunamise vastu” väidab, on põhiliseks poliitiliselt lahendatavaks küsimuseks asjaolu, et riikide maksujurisdiktsiooni jagamise kogemustest tuletatud ühised rahvusvahelised põhimõtted ei ole käinud kaasas ettevõtluskeskkonna muutumisega; arvestades, et komisjon ja liikmesriigid peavad mängima rahvusvahelisel areenil aktiivsemat rolli, et teha tööd rahvusvaheliste standardite kehtestamiseks, mis põhineksid läbipaistvuse, teabevahetuse ja kahjulike maksumeetmete kaotamise põhimõtetel;

P.  arvestades, et arenguriikidel ei ole läbirääkimisjõudu maksuparadiiside koostööle, teabevahetusele ja läbipaistvaks muutmisele sundimiseks;

Q.  arvestades, et uurivad ajakirjanikud, mittetulundussektor ja akadeemilised ringkonnad on olnud abiks maksupettuste, maksustamise vältimise ja maksuparadiiside juhtumite paljastamisel ning avalikkuse korrakohasel teavitamisel;

R.  arvestades, et maksupettuste avastamise vahendite tugevdamisega peaks kaasnema maksude sissenõudmist, võrdset maksustamist ja ettevõtjate jaoks maksude otstarbekust käsitlevate õigusaktide tõhustamine;

S.  arvestades, et Euroopa rahandusministrid andsid G20 rühma riikide 2013. aasta veebruari kohtumisel Moskvas lubaduse võtta maksustamise vältimisega võitlemiseks vajalikke meetmeid ning kinnitasid, et ainult riiklikud meetmed ei anna soovitavat mõju;

T.  arvestades, et siirdehinnad, mille tulemuseks on maksustamise vältimine, mõjutavad negatiivselt arenguriikide eelarveid, tuues hinnanguliselt kaasa 125 miljardi euro suuruse maksutulu kaotuse aastas, mida on peaaegu kaks korda nii palju, kui nad rahvusvahelist abi saavad;

U.  arvestades, et maksupoliitika kehtestamine on praegu liikmesriikide pädevuses;

1.  tervitab komisjoni tegevuskava ja soovitusi, milles ärgitatakse liikmesriike võtma maksuparadiiside ja agressiivse maksuplaneerimise vastu koheseid ja kooskõlastatud meetmeid;

2.  tervitab G20 rühma riikide rahandusministrite väljendatud kindlameelsust võidelda maksubaasi vähenemise ja kasumite kõrvalesuunamise vastu;

3.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid täidaksid oma lubaduse, võtaksid omaks komisjoni tegevuskava ja rakendaksid täielikult kaht soovitust; nõuab, et liikmesriigid alustaksid tõsiseid läbirääkimisi, viiksid lõpule kõik pooleliolevad seadusandlikud menetlused ning kohaldaksid meetmeid seoses maksupettuste, maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja nendest sõltuvatel territooriumidel olevate maksuparadiiside küsimustega;

4.  taunib asjaolu, et liikmesriigid ei ole veel suutnud jõuda kokkuleppele peamistes seadusandlikes ettepanekutes, nagu 2008. aasta ettepanek muuta nõukogu direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta või 2011. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi kohta;

5.  peab kahetsusväärseks, et laiendatud euroala pakti kohustuste raames ei ole seni tehtud olulisi edusamme maksustamise valdkonnas;

6.  tervitab komisjoni algatust kehtestada maksustamise hea valitsemistava platvorm; kutsub komisjoni üles teraselt jälgima mõlema soovituse rakendamist kõikides liikmesriikides ning konsulteerima ja kaasama platvormi töös ka riiklikku maksude tööjõudu, sotsiaalpartnereid ja ametiühinguid; kutsub komisjoni üles esitama nõukogule ja Euroopa Parlamendile igal aastal aruannet platvormi töö ja saavutuste kohta;

7.  on seisukohal, et probleemi ulatust ja tõsidust ning vajadust kiiresti meetmeid võtta näitab ilmekalt uuriva ajakirjanduse rahvusvahelise konsortsiumi poolt 2013. aasta aprillis avaldatud teave offshore-piirkondades asuvate salajaste pangakontode kohta; nõuab seda arvesse võttes taas kord Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil suuremat pühendumist läbipaistvusele, mis peaks kaasa tooma rahvusvahelise, siduva ja mitmepoolse kokkuleppe maksuasjades teabe automaatse vahetamise kohta;

ELi roll rahvusvahelisel areenil

8.  rõhutab, et EL peaks võtma juhtrolli OECD, läbipaistvuse ja maksualase teabevahetuse ülemaailmse foorumi, G20, G8 ja muude asjassepuutuvate rahvusvaheliste foorumite aruteludes võitluse üle maksupettuste, maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside vastu; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rõhutaksid rahvusvahelisel areenil pidevalt, et on erakordselt tähtis tugevdada koostööd võitluses maksupettuste, maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja maksuparadiiside vastu; rõhutab, et EL peaks vajaduse korral veenma kolmandaid riike suurendama nende maksukogumissüsteemide tõhusust läbipaistvuse, automaatse teabevahetuse ning kahjulike maksumeetmete kaotamise põhimõtete omaksvõtmise kaudu, ning neid selle juures aitama; kutsub nõukogu ja komisjoni üles parandama tehnilist abi ja suutlikkuse suurendamist arenguriikides;

9.  peab ülitähtsaks, et liikmesriigid volitaksid komisjoni rääkima kolmandate riikidega kogu ELi nimel läbi maksustamislepinguid, selle asemel et jätkata tava, milles kahepoolsete läbirääkimistega saavutatakse ELi kui terviku ning sageli ka asjaomaste liikmesriikide seisukohast mitteoptimaalseid tulemusi;

10.  rõhutab finantsabi saanud(6) või seda taotlevate liikmesriikide kohustust võtta meetmeid, mille eesmärk on tugevdada ja parandada maksude kogumise suutlikkust ning samuti võidelda maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu; nõuab tungivalt, et komisjon laiendaks seda kohustust nii, et see hõlmaks ka rahapesu, maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastaseid meetmeid;

11.  kutsub komisjoni üles hoiduma ELi rahaliste vahendite andmisest ning tagama, et liikmesriigid ei annaks riigiabi ega avalikele hangetele juurdepääsu äriühingutele, kes rikuvad ELi maksustandardeid; palub komisjonil ja liikmesriikidel nõuda kõikide avalikes hangetes osalevate äriühingute puhul maksudega seotud rikkumiste eest määratud trahvide ja süüdimõistvate otsuste avalikustamist; soovitab anda avalikele asutustele võimaluse lisada avaliku hanke lepingutesse säte, mis võimaldab neil lõpetada lepingu, kui tarnija maksunõuete järgimise kohustusi hiljem rikub, austades samal ajal hilinenud maksete läbivaadatud direktiivi kohaseid kohustusi;

12.  palub komisjonil esitada ettepaneku liikmesriikide ja arenguriikide vaheliste maksustamislepingute ühiste standardite kohta eesmärgiga vältida maksubaasi vähenemist nende riikide jaoks;

13.  palub komisjonil anda maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadile rohkem eelarvevahendeid, et aidata sel töötada välja ELi poliitikasuunad ja ettepanekud seoses topeltmaksuvabastuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettustega;

14.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles nõudma oma vastavates suhetes kolmandate riikidega ELi maksualaste standardite ranget kohaldamist, eriti tulevaste kahepoolsete või mitmepoolsete kaubanduslepingute puhul;

15.  väljendab heameelt USA väliskontode maksustamisnõuete seaduse (Foreign Account Tax Compliance Act – FATCA) üle, mis on esimene samm ELi ja USA vahelise automaatse teabevahetuse suunas piiriüleste maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastases võitluses; peab siiski kahetsusväärseks, et läbirääkimisteks USAga on valitud kahepoolne/valitsustevaheline lähenemisviis, mitte ELi ühine läbirääkimiste positsioon; peab kahetsusväärseks, et teabevahetus ei ole täielikult vastastikune; nõuab sellega seoses ELi kodanike andmekaitseõiguste austamist;

16.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vaatama tähelepanelikult läbi ja rakendama asjakohaselt rahapesuvastase töökonna 2012. aasta veebruari soovitusi;

Peamine eesmärk – maksude alalaekumise vähendamine

17.  kutsub liikmesriike üles seadma ambitsioonika, kuid realistliku eesmärgi vähendada 2020. aastaks maksude alalaekumist vähemalt poole võrra, kuna see looks järk-järgult tunduvalt suurema potentsiaalse tulubaasi ilma maksumäärasid tõstmata;

18.  tunnistab lisaks, et liikmesriigid võivad saada lisasissetulekut pigem olemasolevate maksubaaside laiendamisest kui maksumäärade tõstmisest või uute maksude kehtestamisest;

19.  kutsub komisjoni üles lõpuks ometi töötama välja olemasolevate lepingute raamistikus konkreetsetel seadusandlikel ettepanekutel põhinev põhjalik strateegia ELi maksude alalaekumise vähendamiseks ning tagamaks, et kõik ELis tegutsevad äriühingud täidaksid oma maksukohustusi kõigis liikmesriikides, kus nad tegutsevad;

20.  rõhutab, et meetmed maksude alalaekumise vähendamiseks ning võitluseks maksuparadiiside, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu looksid siseturul õiglased ja läbipaistvad konkurentsitingimused, aitaksid konsolideerida eelarveid, vähendades riikide võlakoormust, suurendada vahendeid avaliku sektori investeeringuteks, parandada riiklike maksusüsteemide tõhusust ja õiglust ning suurendada üldist maksukohustuste täitmist nii ELis kui ka arenguriikides;

21.  palub komisjonil ja liikmesriikidel täiustada programmi Fiscalis kasutamist, integreerides sellesse maksude alalaekumise strateegia;

22.  palub komisjonil uurida võimalust kehtestada piiriülestele ärimudelitele ja elektroonilisele kaubandusele Euroopa maksustamine;

EUROOPA PARLAMENDI PAKUTAVAD ELi maksuDE ALALAEKUMISE strateegia esmatähtsad meetmed
Maksupettused ja maksudest kõrvalehoidumine

23.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid eraldaksid oma riiklikele maksuhalduritele ja maksuaudiitoritele piisavalt töötajaid ja eelarvevahendeid ning samuti vahendeid maksuhaldustöötajate koolitamiseks, keskendudes piiriülesele koostööle maksupettuste ja maksustamise vältimise alal, ning võtaksid kasutusele jõulised vahendid korruptsiooni vastu;

24.  kutsub komisjoni üles võtma koheselt meetmeid äriühingute tasutavate maksude läbipaistvuse suhtes, kohustades kõiki rahvusvahelisi äriühinguid avaldama ühe lihtsa arvu tasutud maksusumma kohta igas liikmesriigis, kus nad tegutsevad;

25.  rõhutab ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) tähtsust ning kutsub liikmesriike üles leppima kokku ja rakendama direktiivi ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi kohta, minnes vabatahtlikult skeemilt järk-järgult üle kohustuslikule skeemile, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2012. aasta seadusandlikus resolutsioonis ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi kohta;

26.  on seisukohal, et pädevad asutused peaksid võtma meetmeid ning peatama või tühistama selliste finantseerimisasutuste ja finantsnõustajate panganduslitsentsid, kes aitavad kaasa maksupettustele, pakkudes oma klientidele tooteid või teenuseid, mis võimaldavad neil maksudest kõrvale hoiduda, või kes keelduvad maksuasutustega koostööd tegemast;

27.  väljendab heameelt, et komisjon lisas loetelu maksukuritegudest rahapesu eelsete kuritegudena uude rahapesuvastase võitluse direktiivi (2013/0025(COD)), ning nõuab direktiivi kiiret rakendamist; julgustab komisjoni tegema ettepanekuid kooskõlastatud võitluseks maksupettuste vastu kriminaalõiguse raames, eelkõige seoses piiriüleste ja vastastikuste uurimistega; kiirustab komisjoni täiustama oma koostööd teiste ELi õiguskaitseorganitega, eelkõige rahapesuvastase võitluse, õigusemõistmise ja sotsiaalse turvalisuse eest vastutavate asutustega;

28.  kutsub liikmesriike üles kaotama siseriiklikust õigusest kõik ELi institutsioonidega ja liikmesriikidesisest koostööd ja teabevahetust takistavad tegurid, tagades samas oma maksumaksjate andmete tõhusa kaitse;

29.  kutsub komisjoni üles tuvastama valdkondi, milles saaks parandada ELi regulatsiooni ja liikmesriikide halduskoostööd maksupettuste vähendamiseks, muu hulgas programmide Fiscalis ja Customs asjakohase kasutamise abil;

30.  tervitab halduskoostöö raamistiku vastuvõtmist nõukogu poolt ning kutsub liikmesriike seda raamistikku kiiresti rakendama;

31.  ärgitab liikmesriike taotlema maksudest kõrvalehoidumise kohta ümberlükkamatuid tõendeid teistest valitsuse hallatavatest registritest, näiteks sõidukite, maa, jahtide ja teiste varade andmebaasidest, ning jagama seda teavet teiste liikmesriikide ja komisjoniga;

32.  rõhutab uute strateegiate elluviimise ja ELi olemasolevate struktuuride tõhusama ärakasutamise tähtsust käibemaksupettuste, eelkõige karussellpettuste vastase võitluse edendamise jaoks; nõuab seoses sellega tungivalt, et nõukogu võtaks kiiresti vastu ja rakendaks direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses käibemaksupettuste vastase kiirreageerimismehhanismiga;

33.  ärgitab liikmesriike jätkama ja täiustama uue programmi Fiscalis 2020 raames samaaegseid kontrolle piiriüleste maksupettuste avastamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning hõlbustama välisametnike kohalolekut maksuhaldurite büroodes ja haldusuurimiste käigus; toonitab maksuasutuste ja teiste õiguskaitseorganite vahelise koostöö tugevdamise tähtsust, eelkõige rahapesu ja seonduvate maksukuritegudega seotud uurimistega seoses saadud teabe jagamiseks;

34.  tuletab meelde, et varimajanduse kaotamist ei ole võimalik saavutada ilma sobivaid stiimuleid pakkumata; soovitab lisaks sellele, et liikmesriigid peaksid andma tulemustabeli abil aru sellest, millises ulatuses nad on varimajanduste vähendamisel edu saavutanud;

35.  toetab Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) jõupingutusi juriidilise isiku tunnuskoodide kehtestamiseks sammuna finantstehingute jälgitavuse ja läbipaistvuse suunas, mis on maksupettustevastase võitluse hõlbustamiseks oluline;

36.  nendib, et maksusoodustuste vähendamine loob võimaluse ulatuslikeks reformideks, mille eesmärk oleks lihtne, arusaadav ja õiglane maksusüsteem;

37.  osutab asjaolule, et maksupettuste vastast võitlust käsitlevad kohtumenetlused on tülikad ja aeganõudvad ning et süüdimõistetutele määratavad karistused on üsna kerged, mistõttu on maksupettus muutumas pigem riskivabaks kuriteoks;

38.  toonitab e-valitsuse potentsiaali läbipaistvuse suurendamisel ning pettuste ja korruptsiooni vastu võitlemisel, mis aitaks kaitsta avalikke vahendeid; rõhutab, et vaja on seadusi, mis võimaldavad pidevat innovatsiooni;

39.  kutsub komisjoni üles eraldi tegelema probleemiga, mis tuleneb hübriidsetest lahknevustest liikmesriikides kasutatavate erinevate maksusüsteemide vahel;

40.  märgib siiski, et kuna käibemaks on liidu „omavahend”, avaldab sellest kõrvalehoidumine otsest mõju liikmesriikide majandusele ja ELi eelarvele; tuletab meelde, et kontrollikoja sõnul „mõjutab käibemaksust kõrvalehoidumine liikmesriikide finantshuve. See avaldab mõju ELi eelarvele, vähendades käibemaksupõhiste omavahendite summat. Summa vähenemist kompenseeritakse rahvamajanduse kogutulul põhinevatest omavahenditest, mis moonutab liikmesriikide poolt ELi eelarvesse tehtavate osamaksete tasakaalu. Lisaks pärsib käibemaksupettus siseturu toimimist ja takistab vaba konkurentsi.”(7);

41.  märgib, et märkimisväärne osa avaliku sektori tulust (2009. aastal 21%(8)) tuleb ELi käibemaksusüsteemist, mis aga põhjustab ka ulatuslikke nõuete täitmisega seonduvaid ebaotstarbekaid kulutusi ja maksudest kõrvalehoidumist;

42.  osutab asjaolule, et käibemaksu kogumise mudelit ei ole selle kasutuselevõtust saadik muudetud; rõhutab, et kuna see mudel on aegunud, arvestades tehnoloogilises ja majanduskeskkonnas toimunud suuri muutusi, tooks selle jätkuv kasutamine kaasa märkimisväärseid kaotusi;

43.  rõhutab, et tollisüsteemi nõuetekohase toimimise tulemused annavad otseselt tunda käibemaksu arvestamisel; tunneb sügavat muret selle pärast, et tollikontroll ELis ei toimi korralikult, mille tagajärg on märkimisväärne käibemaksu alalaekumine(9); peab lubamatuks, et enamikus liikmesriikides ei ole maksuametil otsest juurdepääsu tolliandmetele ning et automaatne ristkontroll maksuandmetega ei ole seetõttu võimalik; juhib tähelepanu sellele, et organiseeritud kuritegevus on praeguse süsteemi nõrkustest vägagi teadlik;

44.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma meetmete kehtestamist, mis võimaldaksid maksupettuste ja maksustamise vältimise korral kriminaalmenetluste raames konfiskeeritud rahasummade sotsiaalset kasutuselevõttu; nõuab seepärast olulise osa konfiskeeritud summade kasutamist sotsiaalsetel eesmärkidel ja nende süstimist maksukuritegudest otseselt või vahetult mõjutatud kohalike omavalitsuste või piirkondade majandusse;

45.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama keskkonda, kus kodanikuühiskonna roll maksupettuste ja maksuparadiiside juhtumite paljastamisel oleks täielikult kaitstud, näiteks tõhusate süsteemide loomisega kaebajate ja ajakirjanduse allikate kaitseks;

Maksustamise vältimine ja agressiivne maksuplaneerimine

46.  kutsub liikmesriike üles võtma prioriteetsena vastu ja rakendama muudetud hoiuste intresside maksustamise direktiivi, et kaotada olemasolevast direktiivist möödahiilimise võimalused ja ennetada paremini maksudest kõrvalehoidumist;

47.  väljendab heameelt rahvusvahelise arutelu üle siirdehindu (s.o kasumite kõrvalesuunamine maksuparadiisidesse maksustamise vältimiseks nii arenenud kui ka arenguriikides) käsitlevate OECD suuniste ajakohastamise üle; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid viivitamata meetmeid ning vaataksid läbi praegused siirdehindade eeskirjad, eelkõige seoses riskide ja immateriaalsete varade ülekandmisega, varade omandi kunstliku jaotamisega kontsernisiseste juriidiliste isikute vahel ning kõnealuste isikute vaheliste tehingutega, mis toimuksid sõltumatute osapoolte vahel harva; kutsub komisjoni üles töötama välja siirdehindade suhtes kohaldatava hindade eelkokkuleppe süsteemi, mille kohaselt lisataks kehtivatele ELi siirdehindade dokumenteerimise suuniste kohastele kohustustele uus nõue; on seisukohal, et musta nimekirja kuuluvate jurisdiktsioonidega tehtavate tehingute osas peaksid dokumenteerimise ja maksudeklaratsiooni nõuded olema ulatuslikumad;

48.  tervitab riikide kaupa aruandluse vallas raamatupidamisarvestuse ja läbipaistvuse direktiivides tehtud edusamme; palub, et komisjon kehtestaks järgmise sammuna kõigis sektorites piiriülestele äriühingutele riikide kaupa aruandluse, suurendades maksetehingute läbipaistvust – nõudes teabe, näiteks äriühingu tegevuse iseloomu ja tema geograafilise asukoha, käibe, täiskohale vastava töötajate arvu, maksude-eelse kasumi või kahjumi ning saadud avalike toetuste kohta riikide kaupa, avaldamist kontserni tehingute kohta tervikuna –, et kontrollida õigete siirdehindade reeglite järgimist;

49.  palub, et rahapesuvastase võitluse direktiivi täiendataks, kehtestades kohustuse pidada avalikult kättesaadavat valitsuse registrit äriühingute, usaldusfondide, sihtasutuste ja muude sarnaste struktuuride tulusaavate omanike kohta;

50.  kutsub liikmesriike üles parandama äriühingute maksustamise käitumisjuhendi tõhusust, tõstatades kiireloomuliste poliitiliste otsuste vajaduse korral küsimusi nõukogu tasandil; nõuab tungivalt, et komisjon sekkuks aktiivselt juhtumitesse, mille puhul käitumisjuhendi töörühm ei suuda leppida kokku menetlusi riiklike maksusüsteemide vastuolude kõrvaldamiseks;

51.  kutsub komisjoni üles koostama ja edendama audiitorite ja nõustajate tegevusjuhendit; kutsub audiitorühinguid üles andma riiklikele maksuasutustele märku kõigist agressiivse maksuplaneerimise märkidest auditeeritavas äriühingus;

52.  on seisukohal, et audiitoritel ei tohiks olla lubatud osutada keelatud auditiväliseid teenuseid ning et struktureerimistehingutega seotud maksunõustamisteenuseid ja maksukonsultatsiooni teenuseid tuleb sellisena käsitleda;

53.  võtab teadmiseks, et maksumaksjate nõuetekohane tuvastamine on riiklike maksuhaldurite vahelise eduka teabevahetuse seisukohast võtmetähtsusega; kutsub komisjoni üles kiirendama ELi maksukohustuslasena registreerimise numbri (TIN) loomist, mida kohaldataks kõigi piiriülestes tehingutes osalevate juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes; on arvamusel, et TIN tuleks ühendada rahvusvahelise ja avatud käibemaksuteabe vahetamise süsteemi (VIES) andmebaasiga, aidates kaasa tasumata maksude ja teiste välditud kohustuste tuvastamisele;

54.  palub, et komisjon esitaks 2013. aastal ettepaneku ema- ja tütarettevõtjate direktiivi ning intresside ja autoritasude direktiivi läbivaatamiseks, eesmärgiga muuta ja ühtlustada kummaski direktiivis kuritarvitamisevastaseid sätteid ning kaotada ELis topeltmaksuvabastus, mida võimaldavad hübriidettevõtjad ja finantsinstrumendid;

55.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid kiiresti komisjoni ettepanekut kehtestada üldine kuritarvituste vastane reegel, et töötada vastu agressiivse maksuplaneerimise tavadele, ning lisaksid oma topeltmaksustamise konventsioonidele klausli topeltmaksuvabastuse juhtude vältimiseks; julgustab liikmesriike eirama võimalikke maksusoodustusi, mis tulenevad kunstlikest või ärilise sisuta korraldustest; soovitab alustada tööd liikmesriikidele standardse reeglitekogumi koostamiseks topeltmaksustamise vältimiseks;

56.  tervitab komisjoni tööd Euroopa maksumaksjate koodeksi loomisel; on arvamusel, et selline koodeks aitab suurendada antud maksusüsteemi õiguspärasust ja arusaadavust, parandab maksuhaldurite ja maksumaksjate vahelist koostööd, usaldust ja kindlustunnet ning abistab maksumaksjaid, tagades suurema läbipaistvuse nende õiguste ja kohustuste osas;

57.  ärgitab komisjoni ja liikmesriike kehtestama tõhusaid tulukogumismehhanisme, mis minimeerivad maksumaksjate ja maksuasutuste vahemaad ning maksimeerivad nüüdisaegse tehnoloogia kasutust; kutsub komisjoni üles võitlema elektroonilise kaubanduse maksustamise keerukuse vastu, töötades välja asjakohased ELi standardid;

58.  kutsub liikmesriike üles tagama, et finantssektori lobi, mis sageli toob kaasa seaduslikud maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise skeemid, muudetaks võimalikult läbipaistvaks;

59.  julgustab komisjoni reguleerima liikmesriikidest kolmandatesse riikidesse liikuvaid rahavoogusid, et hoida ära maksustamise vältimist ning luua tasakaalustatud ja konkurentsivõimelised maksustruktuurid;

60.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks meetmeid äriühingute agressiivse maksuplaneerimise üksuste suhtes, eelkõige finantsteenuste sektoris;

61.  kutsub komisjoni üles viima läbi põhjalikku analüüsi liikmesriikides esinevate seadusjärgsete maksumäärade ja kehtivate ettevõtete tulumaksumäärade vaheliste erinevuste kohta, et hinnata vajadust arutelu järele maksusüsteemi ühtlustamise üle;

62.  kutsub liikmesriike üles teatama ja avalikustama siseriiklike asutuste tehtud individuaalseid maksuotsuseid piiriüleste äriühingute suhtes; nõuab, et liikmesriigid kohaldaksid piiriüleste äriühingute suhtes maksuotsuse saamiseks rangeid sisunõudeid;

63.  täheldab, et usaldusfonde kasutatakse sageli maksudest kõrvalehoidumise kanalitena, ning märgib murelikult, et enamik riike ei nõua õiguslike korralduste registreerimist; kutsub ELi üles looma eeltingimusena maksustamise vältimise vastaseks võitluseks Euroopa usaldusfondide ja teiste salajasust pakkuvate üksuste registrit;

Maksuparadiisid

64.  nõuab ELi ühist lähenemisviisi maksuparadiisidele;

65.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon on pühendunud automaatse teabevahetuse edendamisele, millest saab tuleviku Euroopa ja rahvusvaheline standard läbipaistvuse ja teabevahetuse alal maksuküsimustes; nõuab veel kord OECD raamistikust kaugemale ulatuvate meetmete võtmist ebaseaduslike rahavoogude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimisega tegelemiseks, võttes arvesse seniste meetmete erinevaid puudusi; kritiseerib asjaolu, et OECD kustutab valitsused oma mustast nimekirjast juba siis, kui need üksnes lubavad järgida teabevahetuse põhimõtteid, ilma et oleks tagatud kõnealuste põhimõtete tegelik järgimine; on samuti seisukohal, et nõue, mille kohaselt tuleb mustast nimekirjast kõrvaldamiseks sõlmida kokkulepped 12 muu riigiga, on meelevaldne, kuna see ei tugine kvalitatiivsetele näitajatele, mis võimaldaksid heade haldustavade kohaldamist objektiivselt hinnata;

66.  kutsub komisjoni üles võtma vastu maksuparadiisi selge määratlus ja ühised kriteeriumid nende tuvastamiseks ning tuvastatud jurisdiktsioonide suhtes kohaldatavad asjakohased meetmed, mis tuleb rakendada 31. detsembriks 2014, ning tagama, et neid kohaldatakse järjepidevalt kogu ELi õigustikus; on seisukohal, et määratlus võiks põhineda OECD läbipaistvuse ja teabevahetuse standarditel ning käitumisjuhendi põhimõtetel ja kriteeriumidel; on sellega seoses veendunud, et jurisdiktsiooni tuleks pidada maksuparadiisiks, kui täidetud on mitu järgmistest tingimustest:

67.  nõuab tungivalt, et komisjon koostaks 31. detsembriks 2014 maksuparadiiside Euroopa avaliku musta nimekirja; kutsub asjaomaseid ametiasutusi seoses sellega üles:

Rahvusvaheline mõõde

68.  on arvamusel, et komisjoni soovituses kirjeldatud miinimumstandardeid seoses meetmetega, mille eesmärk on ärgitada kolmandaid riike kohaldama hea valitsemistava miinimumstandardeid, tuleks kohaldada sõnaselgelt ka liikmesriikide suhtes;

69.  ärgitab liikmesriike pakkuma koostööd ja abi kolmandatele arenguriikidele, mis ei ole maksuparadiisid, aidates neil võidelda tõhusalt maksupettuste ja maksustamise vältimise vastu eelkõige suutlikkuse suurendamise meetmete abil; toetab komisjoni üleskutset, et selleks peaksid liikmesriigid saatma sellistesse riikidesse piiratud ajaks maksueksperte;

70.  kutsub komisjoni üles aitama täielikult kaasa OECD maksubaasi vähenemist ja kasumite kõrvalesuunamist (BEPS) käsitlevale projektile, jagades analüüsi problemaatilistest maksurežiimidest liikmesriikide sees ja vahel, ning sellest, milliseid muudatusi on liikmesriikide ja ELi tasandil vaja teha, et vältida maksupettuseid ja maksudest kõrvalehoidumist ning kõiki agressiivse maksuplaneerimise vorme; kutsub komisjoni üles andma sellest protsessist nõukogule ja Euroopa Parlamendile regulaarselt aru;

71.  rõhutab, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tuleb arenguriikides maksutulu paremini ära kasutada ja seda kindlustada, kuna see on paremini prognoositav ja jätkusuutlikum kui välisabi ning aitab vähendada võlga; märgib siiski, et SKP ja maksuressursside suhe on madal enamikes arenguriikides, kes usaldusväärse riikliku rahanduse süsteemi kehtestamise käigus seisavad silmitsi sotsiaalsete, poliitiliste ja administratiivsete raskustega, mis muudab nad eriti vastuvõtlikuks füüsilisest isikust maksumaksjate ja äriühingute poolt toime pandavale maksudest kõrvalehoidumisele ja maksustamise vältimisele;

72.  märgib murelikult, et paljud arenguriigid satuvad läbirääkimistel väga nõrgale positsioonile selliste välisinvestorite suhtes, kes otsivad endale maksusoodustusi ja erandeid; leiab, et suurte investeeringute korral peaksid ettevõtted võtma täpseid kohustusi projektide positiivse kõrvalmõju suhtes kohaliku ja/või riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu valdkonnas;

73.  juhib tähelepanu asjaolule, et raha ebaseaduslik väljavool on arenguriikide võla üks olulisemaid põhjuseid ning agressiivne maksuplaneerimine on vastuolus ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtetega;

74.  märgib, et paljude arenguriikide maksusüsteemid ei ole kooskõlas rahvusvaheliste standarditega (vaid neid iseloomustavad hoopis nõrk maksualane pädevus ning ebatõhus maksude haldamine, kõrge korruptsioonitase, suutmatus hästi toimivaid maksuregistreid luua ja käigus hoida jne); palub ELil tõhustada oma abi arengukoostöö rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi raames maksuhalduse alal ning rahvusvahelise maksupettuse ja ülemäärase optimeerimise probleemiga tegelemisel, aidates arenguriikidel tõhusama maksuhalduskoostöö kaudu välja arendada suutlikkus sobimatud teguviisid tuvastada ja nende eest karistada; samuti leiab, et tuleks ette näha toetus maksuparadiisidest arenguriikide majanduslikuks restruktureerimiseks;

75.  kiidab heaks esimesed selles suunas tehtud sammud, nimelt ülemaailmse foorumi vastastikused eksperdihinnangud maksudest kõrvalehoidumise kohta; on siiski arvamusel, et kui keskenduda OECD nn nõudmise peale töötavale infovahetussüsteemile, ei ole ülemaailmse foorumi standardid piisavalt tõhusad ebaseaduslike rahavoogude piiramiseks;

76.  juhib tähelepanu sellele, et rõhudes rahvusvaheliste maksuprobleemidega tegelemisel pigem kahe- kui mitmepoolsele lähenemisviisile, riskitakse sellega, et topeltmaksustamise vältimise lepingud (DTA) hakkavad soodustama siirdehindade teket ja õigusnormide meelevaldset rakendamist; seepärast palub komisjonil hoiduda selliste lepingute edendamisest maksualase teabevahetuse lepingute asemel, sest esimesena nimetatud lepingud toovad arenguriikidele enamasti kaasa maksualase kaotuse dividendide, intresside ja litsentsitasude väiksema kinnipeetava maksumäära tõttu;

o
o   o

77.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, OECD-le, ÜRO maksuasjade rahvusvahelise koostöö ekspertkomiteele, Euroopa Pettustevastase Ameti järelevalvekomiteele ja Euroopa Pettustevastasele Ametile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0137. (2) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 37. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0135. (4) ELT C 341 E, 16.12.2010, lk 29. (5) http://ec.europa.eu/taxation_customs/taxation/tax_fraud_evasion/index_en.htm (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas. (7) Kontrollikoja eriaruanne nr 13/2011, lk 11, lõige 5. (8) Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond A (majandus- ja teaduspoliitika): „Käibemaksu lihtsustamine ja kaasajastamine digitaalsel ühtsel turul’ (IP/A/IMCO/ST/2012_03), september 2012, http://www.europarl.europa.eu/committees/en/studiesdownload.html?languageDocument=EN&file=75179 (9) Kontrollikoda leidis oma eriaruandes nr 13/2011, et juba üksnes tolliprotseduuri 42 rakendamine tõi endaga kaasa 2009. aastal hinnanguliselt ligikaudu 2,2 miljardi euro suuruse kahju seitsmes liikmesriigis, mida kontrollikoda auditeeris; see moodustab 29% käibemaksust, mis on teoreetiliselt kohaldatav nendes liikmesriikides 2009. aastal tolliprotseduuri 42 alusel imporditud kauba maksustatava koguse suhtes;