Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Tšehhi Vabariigi valitsuse 5. septembri 2011. aasta kirja nõukogule protokolli eelnõu kohta Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta”) kohaldamise kohta Tšehhi Vabariigi suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja 25. oktoobril 2011. aastal Euroopa Parlamendi presidendile saadetud kirja, mis käsitleb protokolli eelnõu harta kohaldamise kohta Tšehhi Vabariigi suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel Euroopa Ülemkogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0385/2011),

–  võttes arvesse ELi lepingu artikli 6 lõiget 1 ja hartat,

–  võttes arvesse protokolli nr 30 Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamise kohta Poola ja Ühendkuningriigi suhtes, mis on lisatud ELi lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu raames toimunud liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide 29.–30. oktoobri 2009. aasta kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse hartat käsitlevaid deklaratsioone, mis on lisatud 13. detsembril 2007 allkirjastatud Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile, eelkõige kõigi liikmesriikide deklaratsiooni nr 1, Tšehhi Vabariigi deklaratsiooni nr 53 ja Poola Vabariigi deklaratsioone nr 61 ja 62,

–  võttes arvesse Tšehhi Senati 12. istungil 6. oktoobril 2011. aastal vastu võetud resolutsiooni 330,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 74a,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0174/2013),

ning arvestades järgmist:

A.  Euroopa Ülemkogu 29.–30. oktoobri 2009. aasta kohtumisel osalenud riigipead ja valitsusjuhid leppisid kokku, et nad lisavad järgmise ühinemislepingu sõlmimise ajal ja kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega aluslepingutele protokolli harta kohaldamise kohta Tšehhi Vabariigi suhtes;

B.  Tšehhi Vabariigi valitsus esitas oma alalise esindaja saadetud kirjas 5. septembril 2011 nõukogule ELi lepingu artikli 48 lõike 2 kohase ettepaneku aluslepingute muutmiseks, et lisada protokoll harta kohaldamise kohta Tšehhi Vabariigi suhtes;

C.  nõukogu esitas 11. oktoobril 2011 vastavalt ELi lepingu artikli 48 lõikele 2 Euroopa Ülemkogule ettepaneku aluslepingute muutmiseks, et lisada protokoll harta kohaldamise kohta Tšehhi Vabariigi suhtes;

D.  vastavalt ELi lepingu artikli 48 lõikele 3 konsulteeris Euroopa Ülemkogu Euroopa Parlamendiga, kas kavandatavad muudatused tuleks läbi vaadata;

E.  vastavalt ELi lepingu artikli 6 lõikele 1 tunnustab Euroopa Liit hartas sätestatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid, mis on samavõrra siduvad ja samaväärse õigusjõuga nagu aluslepingud;

F.  protokollid on aluslepingute lahutamatu osa ja seepärast on nõutav aluslepingute läbivaatamine, kui lisatakse protokoll, millega kehtestatakse erieeskirjad liidu õiguse osade kohaldamiseks liikmesriigi suhtes;

G.  vastavalt ELi lepingu artikli 6 lõike 1 teisele lõigule ei laienda harta sätted mingil viisil liidu pädevust, mis on määratud aluslepingutega;

H.  vastavalt harta artiklile 51 on harta sätted subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. Seepärast peavad need institutsioonid, organid ja asutused austama õigusi, järgima põhimõtteid ning edendama nende kohaldamist oma asjaomase pädevuse kohaselt, võttes arvesse liidule aluslepingute muudes osades antud volituste piire. Nagu on kinnitatud liikmesriikide deklaratsioonis nr 1, ei laienda harta liidu õiguse reguleerimisala kaugemale senisest pädevusest, ei lisa liidule uusi pädevusvaldkondi ja ülesandeid ega muuda aluslepingute teistes osades määratletud pädevust ja ülesandeid;

I.  Tšehhi Vabariigi deklaratsiooni nr 53 lõikes 2 on sätestatud, et harta „ei kitsenda siseriikliku õiguse kohaldamisala ega piira ühtegi siseriiklike asutuste pädevust selles valdkonnas”, seega määratakse, et Tšehhi Vabariigi õiguskorra terviklikkus on tagatud, ilma et oleks vajadust täiendava õigusakti järele;

J.  tuginedes teaduslikele tõenditele ja kohtupraktikale, protokoll nr 30 ei vabasta Poolat ja Ühendkuningriiki harta siduvatest sätetest, see ei ole kohaldamisest loobumine (opt-out), protokoll ei täienda hartat ega muuda õiguslikku seisundit, mis valitseks siis, kui seda protokolli ei eksisteeriks(1). Protokolli ainus mõju seisneb selles, et see tekitab õiguslikku ebakindlust mitte ainult Poolas ja Ühendkuningriigis, vaid ka teistes liikmesriikides;

K.  harta oluline ülesanne on rõhutada põhiõiguste tähtsust ja muuta nad nähtavamaks, kuid protokoll nr 30 suurendab õiguslikku ebakindlust ja poliitilist segadust, kahjustades liidu pingutusi saavutada ja hoida õiguste kaitse ühtlaselt kõrget ja võrdset taset;

L.  kui protokolli nr 30 tõlgendada selliselt, et see piirab harta sätete kohaldamisala või kehtivust, siis oleks tulemuseks Poola, Ühendkuningriigi ja eeldatavalt Tšehhi Vabariigi elanikele põhiõiguste ja -vabaduste kaitse nõrgenemine;

M.  Tšehhi parlament ratifitseeris Lissaboni lepingu täpselt sellisel kujul, nagu see oli allkirjastatud, ilma mingite reservatsioonide või piiranguteta, mis käsitleksid harta kehtivust Tšehhi Vabariigis(2);

N.  Tšehhi Senat on oma 6. oktoobri 2011. aasta resolutsioonis 330 selle vastu, et kohaldada protokolli nr 30 Tšehhi Vabariigi suhtes, põhjendusega, et see vähendaks põhiõiguste ja -vabaduste kaitsestandardeid Tšehhi Vabariigi kodanike jaoks. Tšehhi Senat pidas samuti küsitavaks ebaselgeid riigiõiguslikke asjaolusid, mille alusel selle küsimuse algselt tõstatas vabariigi president alles siis, kui Lissaboni leping oli parlamendis ratifitseerimise läbinud;

O.  Tšehhi konstitutsioonikohus lükkas 2008. ja 2009. aastal tagasi kaks petitsiooni ning leidis, et Lissaboni leping on täielikult kooskõlas Tšehhi põhiseadusega, kuid ei saa välistada võimalust, et petitsioon aluslepingute kavandatava muudatuse vastu esitatakse samale kohtule;

P.  Euroopa Parlament on kohustatud avatud koostöö vaimus esitama Euroopa Ülemkogule oma seisukoha kõigi aluslepingu kavandatavate muudatuste kohta, olenemata muudatuste tähtsusest, kuid ta ei ole kohustatud olema Euroopa Ülemkoguga samal arvamusel;

Q.  on kaheldav, kas Tšehhi parlament on valmis ratifitseerima uue protokolli, millega laiendatakse protokolli nr 30 kohaldamist Tšehhi Vabariigile; juhul kui Euroopa Ülemkogu otsustab läbi vaadata kavandatava muudatuse, ei pruugi teised liikmesriigid alustada oma ratifitseerimismenetlusi enne seda, kui Tšehhi Vabariik on oma ratifitseerimismenetluse lõpetanud;

1.  kutsub Euroopa Ülemkogu üles aluslepingute kavandatavat muudatust mitte käsitlema;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon parlamendi seisukohana Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Tšehhi Vabariigi valitsusele ja parlamendile ning teiste liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Kohtu 21. detsembri 2011. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-411/10 ja C-493/10, eelkõige punkt 120. (2) Tšehhi Esindajatekoda ratifitseeris Lissaboni lepingu 18. veebruaril 2009 ja Tšehhi Senat 9. mail 2009.