Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2012/0244(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0393/2012

Esitatud tekstid :

A7-0393/2012

Arutelud :

PV 21/05/2013 - 11

Hääletused :

PV 22/05/2013 - 7.5
CRE 22/05/2013 - 7.5
Selgitused hääletuse kohta
PV 12/09/2013 - 13.4
CRE 12/09/2013 - 13.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0212
P7_TA(2013)0371

Vastuvõetud tekstid
PDF 361kWORD 44k
Kolmapäev, 22. mai 2013 - Strasbourg
Euroopa Pangandusjärelevalve ja krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ***I
P7_TA(2013)0212A7-0393/2012
Tekst
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 22. mail 2013. aastal vastuvõetud muudatused ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), seoses selle koostoimega nõukogu määrusega (EL) nr .../…, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (COM(2012)0512 – C7-0289/2012 – 2012/0244(COD))(1)
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)
komisjoni ettepanekule

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

[Muudatusettepanek 2]

------------------------------------------------------

(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile tagasi uueks läbivaatamiseks (A7-0393/2012).
(2)* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/2013,
millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), seoses selle koostoimega nõukogu määrusega (EL) nr .../…, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust2,

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  29. juunil 2012 palusid euroala riigipead ja valitsusjuhid komisjonil esitada ettepanekud, millega luuakse ühtne järelevalvemehhanism, mis hõlmaks Euroopa Keskpanka (EKP). Euroopa Ülemkogu kutsus 29. juuni 2012. aasta järeldustes Euroopa Ülemkogu eesistujat üles töötama tihedas koostöös komisjoni presidendi, eurorühma esimehe ja Euroopa Keskpanga presidendiga välja konkreetne ja tähtajaline tegevuskava tõelise majandus- ja rahaliidu saavutamiseks, mis sisaldaks konkreetseid ettepanekuid finantsteenuste ühtse turu ühtsuse ja terviklikkuse säilitamise kohta. ▌

(2)  Ühtse järelevalvemehhanismi loomine oleks esimene samm Euroopa pangandusliidu rajamise suunas, mis tugineks finantsteenuste ühtsetele eeskirjadele ja hõlmaks ka uusi hoiuste tagamise ja krediidiasutuste likvideerimise raamistikke.

(3)  Ühtse järelevalvemehhanismi loomiseks antakse nõukogu määrusega (EL) nr …/… [artikli 127 lõikel 6 põhinev määrus] EKP-le eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga euro kasutusele võtnud liikmesriikides. Muud liikmesriigid võivad seada sisse tiheda koostöö EKPga. ▌

(4)  Pangandussektori järelevalveülesannete andmine EKP-le liidu osade liikmesriikide puhul ei tohiks mingil viisil takistada finantsteenuste siseturu toimimist. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) peaks seega säilitama oma rolli ja kõik praegused volitused ja ülesanded. Ta peaks jätkama kõigile liikmesriikidele kohaldatavate ühtsete eeskirjade koostamist ja nende järjekindla kohaldamise toetamist ning edendama järelevalvetavade ühtlustamist kogu liidus.

(4 a)  On äärmiselt oluline, et pangandusliit hõlmaks demokraatliku aruandekohustuse mehhanisme.

(4 b)  Talle antud ülesannete täitmisel ja ilma et see piiraks krediidiasutuste turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamise eesmärki, peaks EBA võtma nõuetekohaselt arvesse krediidiasutuste mitmekesisust ning nende suurust ja ärimudelit, samuti Euroopa panganduse mitmekesisusest tulenevaid süsteemseid hüvesid.

(4 c)  Et edendada siseturul parimaid järelevalvetavasid, on väga tähtis, et ühtsetele eeskirjadele lisanduks finantseerimisasutuste järelevalvet käsitlev Euroopa järelevalve käsiraamat, mille EBA on koostanud pädevate asutustega konsulteerides. Järelevalve käsiraamatus peaksid olema kindlaks määratud järelevalvemetoodika ja -menetluste parimad tavad kogu liidu ulatuses, nii et need oleksid vastavuses peamiste rahvusvaheliste ja liidu põhimõtetega. Käsiraamat ei tohiks olla õiguslikult siduvate aktide kogum ega piirata otsustusvõimepõhist järelevalvet. See peaks hõlmama kõiki EBA volituste piiresse kuuluvaid teemasid, sealhulgas kohaldataval määral tarbijakaitse valdkondi ja rahapesuvastast võitlust. Käsiraamatus tuleks kehtestada riskianalüüsi parameetrid ja metoodika, määrata kindlaks varased hoiatused ja kehtestada järelevalvemeetmete võtmise kriteeriumid. Pädevad asutused peaksid käsiraamatut kasutama. Käsiraamatu kasutamist tuleks pidada oluliseks komponendiks järelevalvetavade ühtlustamise hindamisel ja käesolevas määruses osutatud vastastikuse eksperdihinnangu andmisel.

(4 d)  EBA teabenõuded peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud. Vastuväited selle kohta, kas teatav EBA teabenõue vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele, tuleks esitada kooskõlas vastava menetlusega. Vastuväite esitamine ei peaks vabastama teabenõude adressaati teabenõudele vastamisest. Euroopa Liidu Kohtu pädevuses peaks olema otsustada kooskõlas aluslepingus sätestatud menetlusega, kas EBA konkreetne teabenõue vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(4 e)  EBA võimalus käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt finantseerimisasutustelt teavet küsida peaks olema seotud teabega, millele finantseerimisasutusel on seaduslik juurdepääs, kaasa arvatud finantseerimisasutuselt teatava tegevuse eest tasu saavate isikute valduses olev teave, välisaudiitorite poolt finantseerimisasutuses sooritatud auditid, asjaomaste dokumentide, raamatupidamisandmete ja aruannete koopiad.

(4 f)  Tuleks kindlustada ühtne turg ja liidu ühtekuuluvus. Sellega seoses tuleks EBA juhtimise ja hääletuskorraga seotud küsimusi hoolikalt kaaluda ning tagada ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide ja muude liikmesriikide võrdne kohtlemine.

(4 g)  Pidades silmas, et EBA, mille töös kõik liikmesriigid osalevad võrdsete õigustega, loodi eesmärgiga töötada välja ühtsed eeskirjad ja toetada nende järjekindlat rakendamist ning tugevdada ELi järelevalvetavade sidusust, ning arvestades EKP juhtivat rolli ühtse järelevalvemehhanismi loomisel, tuleks EBA varustada asjakohaste vahenditega, mis võimaldaksid tal tulemuslikult täita talle seoses ühtse turu terviklikkusega usaldatud ülesandeid.

(5)  Pidades silmas EKP-le nõukogu määrusega (EL) nr .../... [artikli 127 lõike 6 kohane määrus] antud järelevalveülesandeid, peaks EBA saama täita oma ülesandeid ka EKP suhtes samal viisil nagu teiste pädevate asutuste suhtes. Eelkõige tuleks erimeelsuste lahendamise menetlusi ja eriolukorras võetavaid meetmeid vastavalt kohandada, et tagada nende jätkuvalt tõhus toimimine. ▌

(5 a)  Selleks et Euroopa Pangandusjärelevalve saaks eriolukordades oma soodustavat ja koordineerivat rolli täita, tuleks teda täielikult teavitada kõigist asjaomastest arengutest ning kutsuda teda vaatlejana osalema kõikidel asjaomastel pädevate järelevalveasutuste kohtumistel. Tal peaks olema õigus sõna võtta ja mis tahes muul viisil osaleda.

(6)  Et tagada kõigi liikmesriikide huvide piisav arvessevõtmine ning võimaldada EBA-l nõuetekohaselt tegutseda finantsteenuste siseturu säilitamise ning tugevdamise eesmärgil, tuleks muuta järelevalvenõukogu hääletuskorda ▌.

(7)  Liidu õiguse rikkumisega ja erimeelsuste lahendamisega seotud otsuseid peaks uurima järelevalvenõukogu hääleõiguslikest liikmetest moodustatud sõltumatu töörühm, kellel puuduvad huvide konfliktid ning kelle nimetab ametisse järelevalvenõukogu. Sõltumatu töörühma poolt järelevalvenõukogule ette pandud otsused tuleks vastu võtta ühtses järelevalvemehhanismis osalevatest liikmesriikidest pärit järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamusega ja ühtses järelevalvemehhanismis mitteosalevatest liikmesriikidest pärit järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamusega.

(7 a)  Eriolukorras tegutsemist käsitlevad otsused tuleks võtta vastu järelevalvenõukogu lihthäälteenamusega, mis peaks hõlmama ühtses järelevalvemehhanismis osalevatest liikmesriikidest pärit järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust ja ühtses järelevalvemehhanismis mitteosalevatest liikmesriikidest pärit järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust.

(7 b)  Määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–16 nimetatud õigusakte käsitlevad otsused ning kõnealuse määruse artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja VI peatüki alusel vastu võetavad meetmed ja otsused tuleks vastu võtta järelevalvenõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega, mis peaks hõlmama ühtses järelevalvemehhanismis osalevatest liikmesriikidest pärit järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust ja ühtses järelevalvemehhanismis mitteosalevatest liikmesriikidest pärit järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust.

(8)  ▌EBA peaks töörühma jaoks välja töötama kodukorra, mis tagaks selle sõltumatuse ja objektiivsuse.

(9)  Juhatuse koosseis peaks olema tasakaalus ja tagada tuleks ühtses järelevalvemehhanismis mitteosalevate liikmesriikide piisav esindatus.

(9 a)  EBA ametisiseste organite ja komiteede liikmete ametisse nimetamisel tuleks tagada liikmesriikide vahel geograafiline tasakaal.

(10)  EBA nõuetekohase tegutsemise ja kõigi liikmesriikide piisava esindatuse tagamiseks tuleks hääletuskorda, juhatuse koosseisu ja sõltumatu töörühma koosseisu jälgida ja need sobiva aja tagant läbi vaadata, et võtta arvesse kogemusi ja edasisi arenguid.

(10 a)  Ühtegi liikmesriiki ega liikmesriikide rühma ei tohiks finantsteenuste osutamise kohana otseselt ega kaudselt diskrimineerida.

(10 b)  EBA-le tuleks käesolevas määruses sätestatud täiendavate ülesannete piisavaks täitmiseks eraldada vajalikul määral rahalisi vahendeid ja töötajaid. Selleks tuleks neid ülesandeid võtta nõuetekohaselt arvesse määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 63 ja 64 sätestatud menetluses asutuse eelarve koostamise, täitmise ja kontrolli kohta. EBA peaks tagama kõrgeimate tõhususnormide täitmise.

(11)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada tõhusa ja järjepideva usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ja järelevalve kõrge tase kõigis liikmesriikides, kaitsta siseturu terviklikkust, tõhusust ja nõuetekohast toimimist ning tagada finantssüsteemi stabiilsus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1093/2010 muudetakse käesolevaga järgmiselt.

  -1. Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
   a) lõige 2 asendatakse järgmisega:"
2.  Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: direktiiv 2006/48/EÜ, direktiiv 2006/49/EÜ, direktiiv 2002/87/EÜ, määrus (EÜ) nr 1781/2006, direktiiv 94/19/EÜ ning direktiivi 2005/60/EÜ, direktiivi 2002/65/EÜ, direktiivi 2007/64/EÜ ja direktiivi 2009/110/EÜ asjakohased osad, mis on kohaldatavad krediidi- ja finantseerimisasutuste ning nende üle järelevalvet teostavate pädevate asutuste suhtes, sealhulgas kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning mis tahes hilisemad õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse Euroopa Pangandusjärelevalvele ülesandeid. Ühtlasi tegutseb Euroopa Pangandusjärelevalve nõukogu määruse (EL) nr …/… [millega antakse EKP-le eriülesanded] alusel."
   b) lõike 5 teine lõik asendatakse järgmisega:"
Selleks aitab Euroopa Pangandusjärelevalve kaasa lõikes 2 osutatud õigusaktide ühtsele, tõhusale ja tulemuslikule kohaldamisele, edendab järelevalvealast lähenemist, esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi ning teostab turgude majandusanalüüse, et edendada Euroopa Pangandusjärelevalve eesmärkide saavutamist."
   c) lõike 5 neljas lõik asendatakse järgmisega:"
Oma ülesannete täitmisel tegutseb Euroopa Pangandusjärelevalve sõltumatult ja objektiivselt ning mittediskrimineerival viisil liidu kui terviku huve silmas pidades."
   -1 a. Artikli 2 lõike 2 punkt f asendatakse järgmisega:"
   f) käesoleva määruse, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides täpsustatud pädevad või järelevalveasutused, kaasa arvatud Euroopa Keskpank ülesannetes, mis on talle antud nõukogu määrusega (EL) nr …/… [millega antakse EKP-le eriülesanded].
"
   -1 b. Artikkel 3 asendatakse järgmisega:"
Artikkel 3
Asutuste aruandekohustus
Artikli 2 lõike 2 punktides a–d osutatud asutused annavad oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. EKP annab talle nõukogu määrusega (EL) nr …/… [ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikel 6 põhinev nõukogu määrus] pandud järelevalveülesannete täitmisest Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru kooskõlas nimetatud määrusega."
   1. Artikli 4 lõike 2 punkt i asendatakse järgmisega:"
* ELT L …, ….., lk….
   i) Pädevad asutused, mis on määratletud direktiivides 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, sealhulgas EKP talle nõukogu määrusega (EL) nr …/…* [ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 kohane nõukogu määrus] antud ülesannetega seotud küsimustes, direktiivis 2007/64/EÜ ja millele on osutatud direktiivis 2009/110/EÜ.
"
  1 a. Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:
   a) lõige 1 asendatakse järgmisega:"
  1. Euroopa Pangandusjärelevalvel on järgmised ülesanded:
   a) aidata kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, eelkõige esitades arvamusi liidu institutsioonidele ning koostades artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikel aktidel põhinevaid suuniseid, soovitusi, regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid ja muid otsuseid;
   a b) töötada muu hulgas finantseerimisasutuste muutuvaid äritavasid ja ärimudeleid arvestades välja kogu liidu finantseerimisasutuste järelevalvet käsitlev Euroopa järelevalve käsiraamat ja ajakohastada seda. Euroopa järelevalve käsiraamatus määratakse kindlaks järelevalvemetoodika ja -menetluste parimad tavad;
   b) aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele, edendades eelkõige ühtset järelevalvekultuuri, tagades artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide ühetaolise, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, vältides õiguslikku arbitraaži, vahendades ja lahendades pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, tagades finantseerimisasutuste tulemusliku ja järjepideva järelevalve, tagades järelevalvekolleegiumide ühtse toimimise ning võttes muu hulgas meetmeid eriolukordades;
   c) lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel;
   d) teha tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, esitades talle tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning tagades, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu antud hoiatuste ja soovituste põhjal võetakse nõuetekohaseid järelmeetmeid;
   e) korraldada ja teostada pädevate asutuste vastastikuseid eksperdihinnanguid, sealhulgas anda suuniseid ja soovitusi ning määrata kindlaks parimad tavad, et tagada järelevalvetulemuste sidusus;
   f) jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas, sealhulgas vajaduse korral suundumusi laenude andmises eelkõige kodumajapidamistele ja VKEdele;
   g) teostada turgude majandusanalüüse, et anda teavet Euroopa Pangandusjärelevalve ülesannete täitmise kohta;
   h) tugevdada hoiustajate ja investorite kaitset;
   i) edendada vastavalt artiklitele 21–26 järelevalvekolleegiumide ühtset ja järjepidevat tegevust, süsteemse riski jälgimist, hindamist ja mõõtmist, saneerimis- ja likvideerimiskavade väljatöötamist ja koordineerimist, tagades hoiustajate ja investorite kaitse kõrge taseme kogu liidus ning töötades välja meetodid raskustesse sattunud finantseerimisasutuste probleemide lahendamiseks ja hinnangu selle kohta, milline on vajadus asjakohaste finantsinstrumentide järele, et soodustada koostööd pädevate asutuste vahel, kes tegelevad selliste piiriüleste asutuste kriisihaldusega , mis võivad endast kujutada süsteemset ohtu;
   j) täita mis tahes muid käesolevas määruses või muudes seadusandlikes aktides sätestatud ülesandeid;
   k) avaldada ja korrapäraselt ajakohastada oma veebisaidil teavet oma tegevuse kohta, eriti registreeritud finantseerimisasutustega seotud pädevusvaldkonnas, et teave oleks üldsusele kergesti kättesaadav.
  1 a. Käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmisel Euroopa Pangandusjärelevalve:
   a) kasutab täielikult talle antud volitusi ning
   b) ilma et see piiraks krediidiasutuste turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamise eesmärki, võtab nõuetekohaselt arvesse krediidiasutuste eri tüüpe, ärimudeleid ja suurust.
"
   b) lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:"
Lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisel ja käesolevas lõikes osutatud volituste kasutamisel pöörab Euroopa Pangandusjärelevalve nõuetekohast tähelepanu parema õigusloome põhimõtetele, sealhulgas tasuvusanalüüsi tulemustele, mis on saadud kooskõlas käesoleva määruse nõuetega."
  1 b. Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
   a) lõige 4 asendatakse järgmisega:"
4.  Euroopa Pangandusjärelevalve moodustab oma lahutamatu osana finantsuuenduse komitee, mis koondab kõiki asjaomaseid pädevaid [...] järelevalveasutusi, et saavutada uute või uuenduslike finantstegevuste reguleerimise ja järelevalve kooskõlastatud käsitlus ning anda Euroopa Pangandusjärelevalvele nõuandeid edastamiseks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile."
   b) lõike 5 neljas lõik asendatakse järgmisega:"
Euroopa Pangandusjärelevalve võib ka hinnata teatavat liiki finantstegevuse keelustamise või piiramise vajadust ning vajaduse korral teavitada sellest komisjoni ja pädevaid asutusi, et hõlbustada sellise keelu või piirangute vastuvõtmist."
  2. Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:
   a) lõige 1 asendatakse järgmisega:"
1.  Ebasoodsate arengute korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust, soodustab ja vajaduse korral koordineerib Euroopa Pangandusjärelevalve aktiivselt liikmesriikide asjakohaste pädevate järelevalveasutuste võetud meetmeid.
Selleks et Euroopa Pangandusjärelevalve saaks seda soodustavat ja koordineerivat rolli täita, teavitatakse teda kõigist asjaomastest arengutest ning kutsutakse osalema vaatlejana kõikidel asjaomastel pädevate järelevalveasutuste kohtumistel."
   b) lõige 3 asendatakse järgmisega:"
3.  Kui nõukogu on vastu võtnud lõike 2 kohase otsuse, ning erandjuhtudel, kui on vaja pädevate asutuste kooskõlastatud tegevust, et reageerida ebasoodsatele arengutele, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, võib Euroopa Pangandusjärelevalve teha üksikotsuse, millega nõuab pädevatelt asutustelt kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega vajalike meetmete võtmist selliste arengutega tegelemiseks, tagades, et finantseerimisasutused ja pädevad asutused täidavad kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid."
   3. Artikli 19 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:"
1.  Kui pädev asutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teine pädev asutus võtab artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud juhtudel, või selliste meetmete võtmatajätmisega, võib Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks artiklis 17 sätestatud volitusi, aidata ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel asjaomastel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 osutatud korras."
  

▌

   3 a. Artikli 20 järele lisatakse järgmine artikkel:"
Artikkel 20 a
Teise samba lähendamine
Euroopa Pangandusjärelevalve edendab oma volituste piires järelevalve- ja hindamismenetluse (nn teise samba) lähendamist kooskõlas direktiiviga .../...EL [CRD4], et luua liidus tugevad järelevalvestandardid."
  3 b. Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:
   a) lõige 1 asendatakse järgmisega:"
1.  Euroopa Pangandusjärelevalve edendab oma volituste piires direktiivis 2006/48/EÜ osutatud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning liidu õiguse ühetaolist kohaldamist kõigis järelevalvekolleegiumides. Parimate järelevalvetavade lähendamiseks edendab Euroopa Pangandusjärelevalve ühiseid järelevalvekavasid ja ühiskontrolle ning Euroopa Pangandusjärelevalve töötajatel on võimalus osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses, sealhulgas kohapealsetes kontrollides, mida teostavad koos kaks või enam pädevat asutust."
   b) lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:"
2.  Euroopa Pangandusjärelevalve võtab juhtrolli, et tagada piiriüleste institutsioonide järelevalvekolleegiumide järjepidev toimimine kogu liidus, võttes arvesse artiklis 23 osutatud finantseerimisasutustega seotud süsteemset riski, ning kutsub vajaduse korral kokku kolleegiumi koosoleku."
   3 c. Artikli 22 lõike 1 järele lisatakse järgmine lõige:"
1 a.  Vähemalt kord aastas kaalub Euroopa Pangandusjärelevalve, kas oleks asjakohane korraldada kogu liitu hõlmav hindamine finantseerimisasutuste kohanemisvõime kohta kooskõlas artikliga 32 ja teavitab Euroopa Parlamenti, komisjoni ning nõukogu oma kaalutlustest. Kui niisugune hindamine läbi viiakse, teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve, kui ta peab seda asjakohaseks või vajalikuks, iga osalevat finantseerimisasutust hindamise tulemustest."
   3 d. Artikli 25 lõige 1 asendatakse järgmisega:"
1.  Euroopa Pangandusjärelevalve osaleb aktiivselt finantseerimisasutuste jaoks tõhusate, järjepidevate ja ajakohaste saneerimis- ja likvideerimiskavade väljatöötamises ning kooskõlastamises. Euroopa Pangandusjärelevalve aitab ühtlasi artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides ette nähtud juhtudel välja töötada eriolukorras kasutatavaid menetlusi ja ennetusmeetmeid eesmärgiga minimeerida pankrotiohtude süsteemset mõju."
   3 e. Artikli 27 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:"
2.  Euroopa Pangandusjärelevalve hindab vajadust ühtsete, töökindlate ja usaldusväärsete rahastamismehhanismide süsteemi järele, mis hõlmaks asjakohaseid finantseerimisinstrumente ja oleks seotud koordineeritud siseriikliku kriisiohjamiskorraga."
   3 f. Artikli 29 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:"
Ühise järelevalvekultuuri loomiseks ja võttes muu hulgas arvesse finantseerimisasutuste muutuvaid äritavasid ning ärimudeleid, töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja kogu liidu finantseerimisasutuste järelevalvet käsitleva Euroopa järelevalve käsiraamatu ning ajakohastab seda. Euroopa järelevalve käsiraamatus määratakse kindlaks järelevalvemetoodika ja -menetluste parimad tavad."
   3 g. Artikli 30 lõige 3 asendatakse järgmisega:"
3.  Vastastikuse eksperdihinnangu alusel võib Euroopa Pangandusjärelevalve anda artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi. Vastavalt artikli 16 lõikele 3 püüavad pädevad asutused järgida Euroopa Pangandusjärelevalve suuniseid ja soovitusi. Artiklite 10–15 kohaste regulatiivsete tehniliste või rakenduslike tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse vastastikuse eksperdihinnangu tulemusi ja mis tahes muud teavet, mida ta on oma ülesannete täitmisel saanud, et tagada vastavus kõrgeimatele standarditele ja parimatele tavadele.
3 a.  Euroopa Pangandusjärelevalve esitab komisjonile arvamuse, kui vastastikusest eksperdihinnangust või mis tahes muust teabest, mille ta on oma ülesannete täitmisel saanud, nähtub, et usaldatavusmääratluste ja nõuete edasiseks ühtlustamiseks on vaja seadusandlikku algatust."
   3 h. Artikli 31 teine lõik asendatakse järgmisega:"

Euroopa Pangandusjärelevalve soodustab liidu koordineeritud meetmete võtmist, tehes selleks muu hulgas järgmist:

   a) lihtsustab teabevahetust pädevate asutuste vahel;
   b) määrab kindlaks kõigile asjaomastele pädevatele asutustele kättesaadavaks tehtava teabe ulatuse ja kontrollib vajaduse korral teabe usaldusväärsust;
   c) viib pädevate asutuste taotlusel või omal algatusel läbi mittesiduvat vahendamist, ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist;
   d) teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, nõukogu ja komisjoni viivitamata mis tahes võimalikust eriolukorrast;
   e) võtab finantsturgude toimimist ohustada võivate sündmuste korral kõik asjakohased meetmed, et kooskõlastada asjaomaste pädevate asutuste võetavaid meetmeid;
   f) koondab kesksüsteemi pädevatelt asutustelt artiklite 21 ja 35 kohaselt saadud teabe, mis on saadud finantseerimisasutuste aruandekohustuse tulemusena. Euroopa Pangandusjärelevalve jagab seda teavet teiste asjaomaste pädevate asutustega;
"
  3 i. Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:
   a) lõige 2 asendatakse järgmisega:"
2.  Koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga algatab ja koordineerib Euroopa Pangandusjärelevalve kogu liitu hõlmavaid hinnanguid finantseerimisasutuste kohanemisvõime kohta ebasoodsate turusuundumuste korral. Selleks töötab ta välja:
   a) ühtsed meetodid, mille kohaselt hinnata majanduslike stsenaariumide mõju finantseerimisasutuste finantsseisundile;
   b) ühtsed lähenemisviisid finantseerimisasutuste kohanemisvõimet käsitlevate hindamiste tulemuste edastamise kohta;
   c) ühise metoodika konkreetsete toodete omaduste ja levitamistoimingute mõju hindamiseks finantseerimisasutusele ning
   d) varade hindamise ühise metoodika, juhul kui seda peetakse stressitesti tegemiseks vajalikuks.
"
   b) lõike 3 järele lisatakse järgmised lõiked:"
3 a.  Käesolevas artiklis kirjeldatud kogu liitu hõlmava finantseerimisasutuste kohanemisvõime hindamise eesmärgil võib Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlas artikliga 35 ja selles artiklis kindlaks määratud tingimustel nõuda teavet otse finantseerimisasutustelt. Ühtlasi võib Euroopa Pangandusjärelevalve nõuda pädevatelt asutustelt konkreetseid kontrolle. Ta võib nõuda pädevatelt asutustelt kohapealseid kontrolle, milles võib osaleda ka Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlas artikliga 21 ja selles artiklis kindlaks määratud tingimustel, et tagada meetodite, tavade ja tulemuste võrreldavus ja usaldusväärsus.
3 b.  Euroopa Pangandusjärelevalve võib nõuda, et pädevad asutused allutaksid finantseerimisasutused lõikes 3 a osutatud teabe sõltumatule välisauditile."
   4. Artikkel 35 asendatakse järgmisega:"
Artikkel 35
Teabe kogumine
   1. Euroopa Pangandusjärelevalve taotlusel annavad pädevad asutused Euroopa Pangandusjärelevalvele kindlaks määratud vormis kogu teabe, mida on vaja käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav ▌. Teave peab olema täpne, sidus, täielik ja õigeaegne.
   2. Euroopa Pangandusjärelevalve võib ka nõuda, et teavet esitataks korrapäraste ajavahemike järel ja kindlas vormis või kasutades võrreldavaid aruandevorme, mille pangandusjärelevalve on heaks kiitnud. Võimaluse korral kasutatakse kõnealuste teabenõuete puhul ühtseid aruandevorme.
   3. Euroopa Pangandusjärelevalve annab pädeva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel teavet, mis on vajalik pädeva asutuse ülesannete täitmiseks, järgides asjaomase valdkonna õigusaktides ja artiklis 70 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.
   4. Enne teabe nõudmist vastavalt käesolevale artiklile ning selleks, et vältida mitmekordset aruandluskohustust, võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse olemasolevat asjakohast statistikat, mida koostavad ja levitavad Euroopa Statistikasüsteem ja Euroopa Keskpankade Süsteem.
   5. Kui teave ei ole kättesaadav või kui pädevad asutused ei tee seda õigeaegselt kättesaadavaks, võib Euroopa Pangandusjärelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude asjaomase liikmesriigi teistele järelevalveasutustele, finantsvaldkonna eest vastutavale ministeeriumile (juhul kui ministeeriumi käsutuses on usaldatavusnormatiivide täitmisega seotud teavet), keskpangale või statistikaametile.
  6. Kui täielik või täpne teave ei ole kättesaadav või kui pädevad asutused ei tee seda lõike 1 või 5 kohaselt õigeaegselt kättesaadavaks, võib Euroopa Pangandusjärelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude otse:
   a) asjaomastele finantseerimisasutustele;
   b) asjaomase finantseerimisasutuse valdusettevõtjale ja/või filiaalidele;
   c) finantskontserni või konglomeraadi reguleerimata tegevusüksustele, mis on antud finantseerimisasutuse finantstegevuse seisukohast olulised.

Need, kellele selline teabenõue esitatakse, esitavad Euroopa Pangandusjärelevalvele selge, täpse ja täieliku teabe kiiresti ja põhjendamatu viivituseta.
Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab asjakohaseid pädevaid asutusi käesoleva lõike ja lõike 5 kohastest teabenõuetest.
Euroopa Pangandusjärelevalve taotlusel aitavad pädevad asutused Euroopa Pangandusjärelevalvel sellist teavet koguda.
   7. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kasutada käesoleva artikli alusel saadud konfidentsiaalset teavet ainult käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.
   8. Kui lõike 6 kohase teabenõude saajad ei esita kiiresti selget, täpset ja täielikku teavet, teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve sellest vajaduse korral EKPd ja vastavate liikmesriikide asjaomaseid asutusi, kes riikliku seaduse kohaselt teevad Euroopa Pangandusjärelevalvega koostööd, et tagada täielik juurdepääs teabele ja võimalikele algdokumentidele, raamatupidamisandmetele või aruannetele, millele teabenõude saajal on seaduslik juurdepääs, et teavet kontrollida.„.
"
  4 a. Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:
   a) lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:"
Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei järgi soovitust, põhjendab ta seda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ja nõukogule. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab Euroopa Parlamenti kooskõlas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määruse artikli 19 lõikega 5."
   b) lõike 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega:"
Kui pädev asutus teavitab nõukogu ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 17 kohaselt, võtab ta nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu seisukohti. Kui pädev asutus teavitab nõukogu ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, siis teavitab ta ka komisjoni."
  4 b. Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:
   a) lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:"
Pangandussektori sidusrühmade kogu tuleb omal algatusel kokku iga kord, kui seda vajalikuks peetakse, kuid vähemalt neli korda aastas."
   b) lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:"
4.  Euroopa Pangandusjärelevalve annab kogu vajaliku teabe, mille suhtes kohaldatakse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, ja tagab pangandussektori sidusrühmade kogule piisava abi sekretariaaditeenuste valdkonnas. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmete jaoks, kes esindavad mittetulundusorganisatsioone, kehtestatakse nõuetekohane hüvitis, mida ei kohaldata tööstuse esindajate suhtes. Hüvitis on vähemalt samaväärne Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade V lisa 2. jaos toodud ametnike hüvitiste määradega. Pangandussektori sidusrühmade kogu võib luua tehniliste küsimuste töörühmi. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad kaks ja pool aastat, pärast seda korraldatakse uus valikumenetlus."
  4 c. Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:
   a) lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:"
   d) üks Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu nimetatud esindaja, kellel ei ole hääleõigust;
"
   b) lõike 4 järele lisatakse järgmine lõige:"
4 a.  Arutelude puhul, mis ei ole artikli 44 lõike 4 kohaselt seotud üksikute finantseerimisasutustega, võib lisaks EKP esindajale osaleda teine esindaja, kellel on eksperditeadmised keskpanganduse ülesannete valdkonnas."
  5. Artiklit 41 muudetakse järgmiselt:
   a) lõike 1 järele lisatakse järgmine lõige:"
1 a.  Artikli 17 kohaldamiseks moodustab järelevalvenõukogu sõltumatu töörühma, kuhu kuuluvad järelevalvenõukogu eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget, kes ei ole väidetavalt liidu õigust rikkunud pädeva asutuse esindajad ning kelle huvisid konflikt ei puuduta ja kes ei ole asjaomase pädeva asutusega otseselt seotud.
Igal töörühma liikmel on üks hääl.
Töörühm teeb otsuse, kui vähemalt neli töörühma liiget hääletab antud otsuse poolt."
   b) lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmistega:"
2.  Artikli 19 kohaldamiseks kutsub järelevalvenõukogu kokku sõltumatu töörühma, kuhu kuuluvad järelevalvenõukogu eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget, kes ei ole erimeelsusel olevate pädevate asutuste esindajad ning kelle huvisid konflikt ei puuduta ja kes ei ole asjaomaste pädevate asutustega otseselt seotud.
Igal töörühma liikmel on üks hääl.
Töörühm teeb otsuse, kui vähemalt neli töörühma liiget hääletab antud otsuse poolt.
3.  Töörühm teeb artikli 17 või 19 alusel otsuse ettepaneku, mis esitatakse järelevalvenõukogule lõplikuks vastuvõtmiseks ▌.
4.  Järelevalvenõukogu võtab vastu lõigetes 1a ja 2 osutatud töörühma kodukorra ▌."
   6. Artiklile 42 lisatakse järgmine lõik:"
Esimene ja teine lõik ei mõjuta EKP-le määrusega (EL) nr …/… [ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 kohane nõukogu määrus] antud ülesandeid."
  7. Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:
   a) lõige 1 asendatakse järgmisega:"
1.  Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.
Artiklites 10−16 osutatud õigusaktide ning artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsuste puhul teeb järelevalvenõukogu erandina käesoleva lõike esimesest lõigust otsused oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega vastavalt ELi lepingu artikli 16 lõikele 4 ning üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklile 3, nii et see hõlmab vähemalt osalevatest liikmesriikidest pärit liikmete lihthäälteenamust kooskõlas määrusega (EL) nr …/… [ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikel 6 põhinev nõukogu määrus] ja mitteosalevatest liikmesriikidest pärit liikmete lihthäälteenamust.
Artiklite 17 ja 19 kohaste otsuste puhul võetakse sõltumatu töörühma poolt ette pandud otsus vastu osalevatest liikmesriikidest pärit järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamusega kooskõlas määrusega (EL) nr …/… [ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikel 6 põhinev nõukogu määrus] ja mitteosalevatest liikmesriikidest pärit liikmete lihthäälteenamusega.
Erandina kolmandast lõigust võetakse alates kuupäevast, kui neli või vähem liikmesriiki ei ole kooskõlas määrusega (EL) nr …/… [ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikel 6 põhinev nõukogu määrus] osalevad liikmesriigid ▌, sõltumatu töörühma poolt ette pandud otsus vastu järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamusega, mis hõlmab vähemalt ühte häält sellistest liikmesriikidest pärit liikmetelt.
Igal liikmel on üks hääl.
Artikli 41 lõike 2 kohase töörühma koosseisu suhtes püüab järelevalvenõukogu jõuda konsensusele. Konsensuse puudumisel võetakse järelevalvenõukogu otsused vastu liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.
Artikli 18 lõigete 3 ja 4 alusel vastu võetud otsuste puhul ning erandina käesoleva lõike esimesest lõigust teeb järelevalvenõukogu otsused osalevatest liikmesriikidest pärit liikmete lihthäälteenamusega kooskõlas määrusega (EL) nr …/… [ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikel 6 põhinev nõukogu määrus] ja mitteosalevatest liikmesriikidest pärit liikmete lihthäälteenamusega."
   b) lõige 4 asendatakse järgmisega:"
4.  Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad, välja arvatud eesistuja, tegevdirektor ja järelevalvenõukogu nimetatud EKP esindaja, ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, mis on seotud üksikute finantseerimisasutustega, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 viidatud õigusaktides ei ole teisiti ette nähtud."
   c) lisatakse järgmine lõige:"
4 a.  Euroopa Pangandusjärelevalve eesistujal on õigus igal ajal hääletus korraldada. Ilma et see piiraks nimetatud õigust või Euroopa Pangandusjärelevalve otsustamismenetluse tulemuslikkust, püüab Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvenõukogu otsuste tegemisel konsensust saavutada."
   8. Artikli 45 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:"
Järelevalvenõukogu poolt valitud liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Ametiaega võib pikendada üks kord. Juhatuse koosseisu puhul on tagatud tasakaalustatud ja proportsionaalne esindatus ning see kajastab liitu tervikuna. Juhatusse kuulub vähemalt kaks selliste liikmesriikide esindajat, kes ei ole määruse [ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 kohane nõukogu määrus] kohaselt osalevad liikmesriigid ega ole sisse seadnud tihedat koostööd EKPga kooskõlas kõnealuse määrusega. Ametiajad on osaliselt kattuvad ning kohaldatakse asjakohast rotatsioonikorda."
   8 a. Artikli 49 järele lisatakse järgmine artikkel:"
Artikkel 49 a
Kulud
Eesistuja avalikustab peetud koosolekud ja saadud hüved. Kulutused registreeritakse avalikult kooskõlas Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadega."
   8 b. Artikli 52 järele lisatakse järgmine artikkel:"
Artikkel 52 a
Kulud
Tegevdirektor avalikustab peetud koosolekud ja saadud hüved. Kulutused registreeritakse avalikult kooskõlas Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadega."
   8 c. Artikli 63 lõige 7 jäetakse välja.
   8 d. Artikli 81 lõige 3 asendatakse järgmisega:"
3.  Üleeuroopalise ulatusega finantseerimisasutuste või infrastruktuuride üle otsese järelevalve teostamise küsimusega seoses koostab komisjon turusuundumusi, siseturu stabiilsust ja liidu kui terviku ühtekuuluvust arvesse võttes iga-aastase aruande selle kohta, kas Euroopa Pangandusjärelevalvele on kohane antud valdkonnas täiendavaid järelevalveülesandeid usaldada."
   8 e. Artikli 81 järele lisatakse järgmine artikkel:"
Artikkel 81 a
Hääletuskorra läbivaatamine
Alates kuupäevast, mil nende liikmesriikide arv, kes ei ole osalevad liikmesriigid, jõuab neljani, vaatab komisjon artiklites 41 ja 44 kirjeldatud hääletuskorra läbi ja esitab selle kohta Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule aruande, võttes arvesse kogemusi, mis on saadud pärast käesoleva määruse jõustumist."

Artikkel 2

Mõjutamata määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 81 kohaldamist, avaldab komisjon 1. jaanuariks 2016 aruande käesoleva määruse sätete kohaldamise kohta seoses järgmisega:

▌

   (b) juhatuse koosseis; ja
   (c) artiklite 17 ja 19 kohaseid otsuseid ette valmistava sõltumatu töörühma koosseis.

Aruandes võetakse eelkõige arvesse mis tahes arenguid liikmesriikides, kus on kasutusel euro või kelle pädevad asutused on määruse (EL) nr …/2013 artikli 6 kohaselt seadnud sisse tiheda koostöö, ning uuritakse, kas selliseid arenguid arvesse võttes on vaja kõnealuste sätete täiendavaid muudatusi, et tagada, et EBA on otsused teinud finantsteenuste siseturu säilitamise ja tugevdamise huvides.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel

president

president

Nõukogu nimel

(1) ELT C 11, 15.1.2013, lk 34.2 ELT C 30, 1.2.2013, lk 6.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika