Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2012/0242(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0392/2012

Esitatud tekstid :

A7-0392/2012

Arutelud :

PV 21/05/2013 - 11

Hääletused :

PV 22/05/2013 - 7.6
CRE 22/05/2013 - 7.6
Selgitused hääletuse kohta
PV 12/09/2013 - 13.5
CRE 12/09/2013 - 13.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0213
P7_TA(2013)0372

Vastuvõetud tekstid
PDF 492kWORD 95k
Kolmapäev, 22. mai 2013 - Strasbourg
Eriülesannete andmine Euroopa Keskpangale seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga *
P7_TA(2013)0213A7-0392/2012
Tekst
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 22. mail 2013. aastal vastuvõetud muudatused ettepanekule võtta vastu nõukogu määrus, millega Euroopa Keskpangale antakse eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (COM(2012)0511 – C7-0314/2012 – 2012/0242(CNS))(1)
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)
komisjoni ettepanekule

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

[Muudatusettepanek 2]

(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile tagasi uueks läbivaatamiseks (A7-0392/2012).
(2)* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.


NÕUKOGU
MÄÄRUS (EL) nr .../2013,
millega Euroopa Keskpangale antakse eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 127 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust(1),

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Viimastel aastakümnetel on EL teinud olulisi edusamme pangandusteenuste siseturu loomisel. Sellest tulenevalt on mitmes liikmesriigis pangakontsernidel, mille peakorterid on asutatud teises liikmesriigis, märkimisväärne turuosa ning krediidiasutused on oma tegevust geograafiliselt mitmekesistanud nii euroalal kui ka väljaspool euroala.

(1a)  Praegune finants- ja majanduskriis on näidanud, et finantssektori killustatus võib ohustada ühisraha ja ühtse turu terviklikkust. Seetõttu on väga oluline süvendada pangandusjärelevalve integreerimist, et tugevdada Euroopa Liitu, taastada finantsstabiilsus ja panna alus majanduse elavdamisele.

(2)  Pangandusteenuste siseturu säilitamine ja tugevdamine on oluline, et edendada majanduskasvu liidus ning reaalmajanduse piisavat rahastamist. Siiski on see üha keerukam. Tõendid näitavad, et liidu pangandusturgude integratsioon on peatumas.

(3)  Samal ajal peavad järelevalveasutused lisaks tõhustatud ELi õigusraamistiku vastuvõtmisele suurendama oma järelevalvealast kontrolli, et võtta arvesse viimaste aastate finantskriisi õppetunde, ning suutma järelevalvet teostada väga keerukate omavahel seotud turgude ja asutuste üle.

(4)  Individuaalsete pankade järelevalve ELis on peamiselt liikmesriikide pädevuses. Järelevalveasutuste vaheline koordineerimine on väga oluline, aga kriis on näidanud, et pelgalt koordineerimisest ei piisa, eriti seoses ühisrahaga. Selleks et säilitada liidus finantsstabiilsus ning suurendada turgude integreerituse positiivset mõju majanduskasvule ja heaolule, tuleks suurendada järelevalveülesannete integreeritust. See on eriti oluline selleks, et tagada tõrgeteta ja usaldusväärne järelevalve kogu pangakontserni ja selle üldise seisundi üle, ning vähendada üksuste tasandil erinevate tõlgenduste ja vastukäivate otsuste tegemise ohtu.

(5)  Krediidiasutuse usaldatavus on sageli siiski tugevalt seotud liikmesriigiga, kus krediidiasutus on asutatud. Kahtlused valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse, majanduskasvu väljavaadete ja krediidiasutuste elujõulisuse suhtes on loonud negatiivseid, üksteist vastastikku tugevdavaid turusuundumusi. See võib ohustada mõnede krediidiasutuste elujõulisust ning finantssüsteemi stabiilsust euroalal ja kogu liidus ning võib tõsiselt koormata asjaomaste liikmesriikide juba niigi pingelist riigi rahandust. ▌

(6)  Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), mis loodi 2011. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)),(3) ning Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem, mis loodi kõnealuse määruse artikliga 2 ja 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1094/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve))(4) ja 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve))(5) on oluliselt parandanud panganduse järelevalveasutuste vahelist koostööd ELis. EBA aitab oluliselt kaasa finantsteenuste ühtse reeglistiku loomisele ELis ning tal on olnud keskne roll 2011. aasta oktoobris Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud peamiste ELi krediidiasutuste rekapitaliseerimise järjepideval rakendamisel kooskõlas komisjoni poolt vastu võetud riigiabi käsitlevate suuniste ja tingimustega.

(7)  Euroopa Parlament on kutsunud mitmel korral üles looma Euroopa organi, kes oleks otseselt vastutav finantseerimisasutuste üle teatavate järelevalveülesannete täitmise eest, alates oma resolutsioonidest 13. aprillil 2000. aastal komisjoni teatise „Finantsturgude raamistiku rakendamisest: tegevuskava” kohta(6) ja 21. novembril 2002. aastal usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kohta Euroopa Liidus(7).

(8)  Euroopa Ülemkogu 29. juuni 2012. aasta järeldustes kutsuti Euroopa Ülemkogu eesistujat töötama välja tegevuskava tõelise majandus- ja rahaliidu saavutamiseks. Samal päeval rõhutasid euroala riigipead ja valitsusjuhid, et kui luuakse tulemuslik ühtne järelevalvemehhanism, mis hõlmab EKPd, võiks euroala pankade puhul olla ESMil võimalik korralist otsust järgides pankasid otse rekapitaliseerida, mis põhineks asjakohastel tingimustel, sealhulgas riigiabi eeskirjade järgimisel.

(8a)  Euroopa Ülemkogu tõdes 19. oktoobril 2012, et liikumine sügavama majandus- ja rahaliidu suunas peaks tuginema ELi institutsioonilisele ja õiguslikule raamistikule ja seda peaks iseloomustama avatus ja läbipaistvus ühisraha mittekasutavate liikmesriikide suhtes ning ühtse turu terviklikkuse austamine. Integreeritud finantsraamistikul saab olema ühtne järelevalvemehhanism, mis on võimalikult ulatuslikult avatud kõigile selles osaleda soovivatele liikmesriikidele.

(9)  Seega tuleks luua Euroopa pangandusliit, mida toetatakse kõikehõlmavate ja üksikasjalike ühtsete eeskirjadega ühtse turu kui terviku finantsteenuste jaoks ja mis koosneb ühtsest järelevalvemehhanismist ning uutest hoiuste tagamise ja krediidiasutuste likvideerimise raamistikest. Pidades silmas ühisrahas osalevate liikmesriikide vahelisi tihedaid seoseid ja suhteid, peaks pangandusliitu kohaldama vähemalt kõigi euroala liikmesriikide suhtes. Selleks et siseturgu säilitada ja tugevdada ning ulatuses, mil määral see on institutsiooniliselt võimalik, peaks pangandusliit olema avatud ka teistele liikmesriikidele.

(10)  Esimese sammuna pangandusliidu suunas peaks ühtne järelevalvemehhanism tagama, et ELi poliitikat seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega rakendatakse ühtselt ja tulemuslikult, et finantsteenuste ühtset reeglistikku kohaldatakse krediidiasutuste suhtes võrdselt kõigis asjaomastes liikmesriikides ning et kõnealuste krediidiasutuste suhtes kohaldatakse kõrgeima kvaliteediga järelevalvet, mis on vaba muudest, usaldatavusnõuetega mitteseotud kaalutlustest. Eelkõige peaks ühtne järelevalvemehhanism olema kooskõlas finantsteenuste siseturu toimimisega ning kapitali vaba liikumisega. Ühtne järelevalvemehhanism on aluseks järgmistele sammudele pangandusliidu suunas. See kajastab põhimõtet, et pärast tulemusliku ühtse järelevalvemehhanismi loomist on ESMil võimalik korralist otsust järgides pankasid otse rekapitaliseerida. Euroopa Ülemkogu sedastas oma 13.–14. detsembri 2012. aasta järeldustes, et „olukorras, kus pangandusjärelevalve antakse tulemuslikult üle ühtsele järelevalvemehhanismile, osutub vajalikuks ühtse likvideerimismehhanismi olemasolu, millel on vajalikud volitused tagamaks, et iga osaleva liikmesriigi panka saaks likvideerida asjakohasel viisil” ning et „ühtne likvideerimismehhanism peaks tuginema finantssektori enda osalusel ja sisaldama asjakohaseid ja tõhusaid kaitsemeetmeid”.

(11)  EKP, kes on euroala keskpank ning kellel on ulatuslikud eksperditeadmised makromajanduslikes ja finantsstabiilsuse küsimustes, sobib täitma selgelt kindlaks määratud järelevalveülesandeid, keskendudes Euroopa finantssüsteemi stabiilsuse kaitsmisele. Mitmes liikmesriigis keskpangad juba vastutavad panganduse järelevalve eest. Seepärast tuleks EKP-le anda eriülesanded seoses osalevate liikmesriikide krediidiasutuste järelevalve poliitikaga.

(11a)  EKP ja mitteosalevate liikmesriikide pädevad asutused peaksid sõlmima vastastikuse mõistmise memorandumi, milles kirjeldatakse üldiselt nende omavahelist koostööd liidu õiguse alusel järelvalveülesannete täitmisel seoses käesolevas määruses osutatud finantseerimisasutustega. Vastastikuse mõistmise memorandumis võiks muu hulgas selgitada konsulteerimist seoses EKP otsustega, millel on mõju nendele mitteosalevas liikmesriigis asutatud tütarettevõtjatele ja filiaalidele, kelle emaettevõtja on asutatud osalevas liikmesriigis, ning koostööd eriolukordades, sealhulgas varajase hoiatamise mehhanisme, kooskõlas asjakohases liidu õiguses sätestatud menetlustega. Memorandum tuleks korrapäraselt läbi vaadata.

(12)  EKP-le tuleks anda need järelevalvealased eriülesanded, mis on määrava tähtsusega krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ELi poliitika ühtse ja tulemusliku rakendamise tagamiseks, ning ülejäänud ülesannete täitmine peaks jääma liikmesriikide ametiasutustele. EKP ülesanded peaksid hõlmama meetmeid, mis võetakse makrotasandil stabiilsuse saavutamiseks, tingimusel et kohaldatakse erikorda, mis võtab arvesse riikide asutuste rolli.

(13)  Suurte pankade toimekindlus on eriti oluline, et tagada finantssüsteemi stabiilsus. Siiski nähtub hiljutisest kogemusest, et ka väiksemad pangad võivad finantsstabiilsuse ohtu seada. Seepärast peaks EKP saama täita järelevalveülesandeid kõikide krediidiasutuste suhtes, kes on saanud tegevusloa või kelle filiaalid on asutatud osalevates liikmesriikides.

(13a)  EKP peaks talle antud ülesannete täitmisel, ja ilma et see piiraks krediidiasutuste toimekindluse tagamise eesmärki, võtma täielikult arvesse krediidiasutuste mitmekesisust, nende suurust ja ärimudelit ning Euroopa pangandussektori mitmekesisusest tulenevaid süsteemseid hüvesid.

(13b)  EKP ülesannete täitmine peaks aitama eelkõige tagada, et krediidiasutused kannavad kõik oma tegevustest tekkivad kulud täielikult ise, et vältida moraaliriske ja neist tulenevat liigset riskeerimist. Kõnealuste ülesannete täitmisel tuleks võtta täielikult arvesse liikmesriikide asjaomaseid makromajanduslikke tingimusi, eelkõige laenupakkumise stabiilsust ja tootmistegevuse hõlbustamist kogu majanduse hüvanguks.

(13c)  Käesoleva määruse sätteid ei tohiks tõlgendada muude liidu ja riigisiseste õigusaktide kohase raamatupidamisarvestuse raamistiku muutmisena.

(14)  Krediidiasutustele tegevuslubade andmine enne tegevuse alustamist on peamine usaldatavusnõuete täitmise meetod tagamaks, et sellist tegevust teostavad ainult ettevõtjad, kellel on kindel majanduslik alus, korraldus, mis võimaldab tegeleda hoiuste kaasamise ja laenuandmisega seotud spetsiifiliste riskidega, ning sobivad juhid. EKP-l peaks seepärast olema ülesanne anda krediidiasutustele tegevuslubasid ja ta peaks vastutama tegevuslubade kehtetuks tunnistamise eest, tingimusel et kohaldatakse erikorda, mis võtab arvesse riikide asutuste rolli.

(15)  Lisaks liidu õiguses sätestatud krediidiasutustele tegevusloa andmise tingimustele ning selliste tegevuslubade kehtetuks tunnistamise asjaoludele võivad liikmesriigid praegu ette näha tegevusloa andmise täiendavaid tingimusi ning tegevusloa kehtetuks tunnistamise täiendavaid asjaolusid. Seepärast peaks EKP oma ülesandeid seoses krediidiasutustele tegevusloa andmise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamisega siseriikliku õiguse mittejärgmise korral täitma asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse ettepaneku alusel, kes hindab siseriiklikus õiguses sätestatud asjakohaste tingimuste täitmist.

(16)  Mis tahes uue omaniku sobilikkuse hindamine enne märkimisväärse osaluse ostmist krediidiasutuses on asendamatu vahend krediidiasutuste omanike jätkuva sobilikkuse ja rahandusliku usaldusväärsuse tagamiseks. EKP kui liidu institutsioon saab sellist hindamist teostada ilma, et kehtestataks põhjendamatuid piiranguid siseturule. EKP-l peaks olema ülesanne hinnata krediidiasutustes märkimisväärse osaluse omandamist ja võõrandamist, välja arvatud pankade ümberkorraldamise või likvideerimise kontekstis.

(17)  Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmisega seotud usaldusväärsuse eeltingimus on nende ELi eeskirjade täitmine, millega nõutakse krediidiasutustelt, et neil on teatav kapitalitase krediidiasutuste majandustegevusele omaste riskide katmiseks, et nad piiravad individuaalsetest vastaspooltest tulenevate riskipositsioonide mahtu, et nad avalikustavad teabe krediidiasutuse finantsseisundi kohta, et nad omavad piisavalt likviidseid varasid turupingete olukorras vastupidamiseks ning et nad piiravad finantsvõimendust. EKP ülesanne peaks olema tagada kõnealuste eeskirjade järgimine, sealhulgas eelkõige andes nende eeskirjadega seoses heakskiite, väljastades lube või tehes erandeid.

(18)  Peamisteks usaldatavusnõuete täitmise vahenditeks on täiendavad kapitalipuhvrid, sealhulgas kapitali säilitamise puhver, vastutsükliline kapitalipuhver, millega tagatakse, et krediidiasutused koguvad majanduskasvu perioodidel piisava omakapitali, et katta kahjud stressiperioodidel, globaalsete ja muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhvrid ning muud süsteemseid või makrotasandi riske käsitlevad meetmed. Selleks et tagada täielik koordineeritus, kui riikide asutused kehtestavad sellised meetmed, tuleks EKPd nõuetekohaselt teavitada. Lisaks sellele peaks EKP-l olema vajaduse korral võimalik kohaldada kõrgemaid nõudeid ja rangemaid meetmeid, tingimusel et tehakse tihedat koostööd riikide asutustega. Käesoleva määruse sätted, mis käsitlevad süsteemsete või makrotasandi riskidega tegelemise meetmeid, ei piira muude liidu õigusaktidega ette nähtud koordineerimismenetluste kohaldamist. Pärast käesolevas määruses ette nähtud menetluste järgimist tegutsevad riigi pädevad või määratud asutused ja EKP mis tahes koordineerimismenetluse kohaselt, mis on selliste õigusaktidega ette nähtud.

(19)  Krediidiasutuse toimekindlus sõltub ka asjakohase sisemise kapitali allokeerimisest, võttes arvesse riske, millele krediidiasutus võib olla avatud, ning asjakohaste asutusesiseste organisatsiooniliste struktuuride ja äriühingu üldjuhtimise korra olemasolust. Seepärast peaks EKP-l olema ülesanne kohaldada nõudeid, millega tagatakse, et krediidiasutused on kehtestanud töökindla üldjuhtimise korra, protsessid ja mehhanismid, sealhulgas strateegiad ja menetlused oma sisemise kapitali asjakohasuse hindamiseks ja säilitamiseks. Puuduste korral peaks EKP-l olema ka ülesanne kehtestada asjakohaseid meetmeid, sealhulgas täiendavate omavahendite erinõudeid, avalikustamise erinõudeid ja likviidsuse erinõudeid.

(20)  Ohud krediidiasutuse toimekindlusele võivad tekkida nii individuaalse krediidiasutuse tasandil kui ka pangakontserni või finantskonglomeraadi tasandil. Konkreetne järelevalvekord nende ohtude leevendamiseks on oluline krediidiasutuste toimekindluse tagamiseks. Lisaks individuaalsete krediidiasutuste järelevalvele peaks EKP ülesanded hõlmama konsolideeritud järelevalvet, täiendavat järelevalvet, finantsvaldusettevõtjate järelevalvet ning segafinantsvaldusettevõtjate järelevalvet, välja arvatud kindlustusseltside järelevalve.

(21)  Finantsstabiilsuse säilitamiseks tuleb krediidiasutuse finants- ja majandusliku olukorra halvenemist parandada varases etapis. EKP-l peaks olema ülesanne rakendada varajase sekkumise meetmeid, nagu on määratletud asjakohases liidu õiguses. Ta peaks siiski koordineerima oma varajase sekkumise meetmeid asjaomaste likvideerimisasutustega. Kuni riikide asutused on pädevad krediidiasutusi likvideerima, peaks EKP seda enam koordineerima tegevust asjaomaste riikide asutustega, et tagada kriiside korral ühtne arusaam vastavatest ülesannetest, eelkõige selleks loodavate piiriüleste kriisihalduse rühmade ja tulevaste likvideerimiskolleegiumide raames.

(22)  Järelevalveülesanded, mida ei anta EKP-le, peaksid jääma riikide asutustele. Need ülesanded peaksid hõlmama õigust saada krediidiasutustelt teatisi seoses asutamisõigusega ja teenuste osutamise vabadusega; teostada järelevalvet nende organite üle, kes ei ole hõlmatud liidu õiguse kohase krediidiasutuste määratlusega, kuid kelle üle teostatakse krediidiasutustena järelevalvet siseriikliku õiguse kohaselt; teostada järelevalvet kolmanda riigi krediidiasutuste üle, kes asutavad ELis filiaali või osutavad piiriüleseid teenuseid; teostada järelevalvet makseteenuste üle; viia läbi krediidiasutuste igapäevast kontrollimist; täita pädevate asutuste ülesandeid krediidiasutuste suhtes seoses finantsinstrumentide turgudega, takistada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil ning kaitsta tarbijaid.

(22a)  Kui see on asjakohane, peaks EKP tegema täielikult koostööd liikmesriikide ametiasutustega, kes vastutavad kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamise ja rahapesu vastase võitluse eest.

(23)  EKP peaks täitma temale antud ülesandeid eesmärgiga tagada krediidiasutuste toimekindlus ning liidu ja konkreetse osaleva liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsus ja siseturu terviklikkus, tagades sellega ka hoiustajate kaitse ja parandades siseturu toimimist kooskõlas ELi finantsteenuste ühtse reeglistikuga. Eelkõige peaks EKP võtma nõuetekohaselt arvesse võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

(24)  Järelevalveülesannete andmine EKP-le peaks olema kooskõlas 2010. aastal loodud Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raamistikuga ja selle aluseesmärgiga töötada välja ühtne reeglistik ja ühtlustada järelevalvetavasid kogu ELis. Koostöö panganduse järelevalveasutuste ning kindlustuse ja väärpaberiturgude järelevalveasutuste vahel on oluline, et tegeleda ühist huvi pakkuvate küsimustega ja tagada nende krediidiasutuste nõuetekohane järelevalve, kes tegutsevad ka kindlustuse ja väärtpaberite sektoris. Seepärast peaks EKP olema kohustatud tegema Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega. EKP peaks täitma oma ülesandeid vastavalt käesoleva määruse sätetele, ilma et see piiraks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi teiste osaliste pädevusi ja ülesandeid. Samuti peaks EKP olema kohustatud tegema koostööd asjaomaste likvideerimisasutustega ning vahenditega, millest otseselt või kaudselt rahastatakse avaliku sektori finantsabi.

(26)  EKP ülesannete täitmise suhtes tuleks kohaldada asjakohast liidu õigust, sealhulgas kogu esmast ja teisest liidu õigust, komisjoni otsuseid riigiabi valdkonnas, konkurentsieeskirju ja ühinemiste kontrolli ning kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavaid ühtseid eeskirju. EBA-le on antud ülesanne töötada välja tehniliste standardite ning suuniste ja soovituste eelnõud, millega tagatakse järelevalve ühtsus ja järelevalvetulemuste sidusus ELis. EKP ei peaks asendama EBAd nende ülesannete täitmisel ja seepärast peaks ta kasutama oma volitusi võtta vastu määrusi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 132, kooskõlas Euroopa Komisjoni poolt EBA esitatud eelnõude alusel vastu võetud liidu õigusaktidega ning vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16.

(26a)  Vajaduse korral peaks EKP sõlmima finantsinstrumentide turgude eest vastutavate pädevate asutustega vastastikuse mõistmise memorandumid, milles kirjeldatakse üldiselt nende omavahelist koostööd liidu õiguse alusel järelvalveülesannete täitmisel seoses artiklis 2 osutatud finantseerimisasutustega. Sellised memorandumid tuleks teha kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kõigi liikmesriikide pädevatele asutustele.

(26b)  Oma ülesannete täitmisel ja järelevalvevolituste kasutamisel peaks EKP kohaldama krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega seotud materiaalõiguse eeskirju. Kõnealused eeskirjad koosnevad asjakohasest liidu õigusest, eelkõige vahetult kohaldatavatest määrustest või direktiividest, näiteks pankade kapitalinõuete ja finantskonglomeraatide kohta. Kui krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega seotud materiaalõiguse eeskirjad on sätestatud direktiivides, peaks EKP kohaldama neid direktiive siseriiklikusse õigusesse üleviivaid õigusakte. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja sellistes valdkondades, kus kõnealused määrused annavad käesoleva määruse jõustumise kuupäeval liikmesriikidele selgesõnaliselt valikuvõimalused, peaks EKP kohaldama ka kõnealuseid valikuvõimalusi võimaldavaid riigisiseseid õigusakte. Nimetatud valikuvõimalusi tuleks tõlgendada selliselt, et need ei hõlma valikuvõimalusi, mis on kättesaadavad üksnes pädevatele või määratud asutustele. See ei piira liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. Sellest tulenevalt peaks EKP suuniste või soovituste vastuvõtmisel või otsuste tegemisel tuginema ja tegutsema vastavalt asjakohasele siduvale liidu õigusele.

(26c)  EKP-le antud ülesannete ulatuses antakse riigisiseste õigusaktidega riikide pädevatele asutustele teatavad volitused, mida praegu liidu õigusaktidega ei nõuta, sealhulgas teatavad varajase sekkumise ja ettevaatusega seotud volitused. EKP peaks olema võimeline nõudma riikide asutustelt kõnealuste volituste kasutamist, et tagada ühtse järelevalvemehhanismi raames täielik ja tõhus järelevalve.

(27)  Tagamaks et krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad kohaldavad järelevalvealaseid eeskirju ja otsuseid, tuleks rikkumiste korral kohaldada tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 132 lõikega 3 ning nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 2532/98 (Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone)(8) on EKP-l õigus määrata ettevõtjatele EKP määrustest ja otsustest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest trahve või perioodilisi karistusmakseid. Selleks et EKP saaks tulemuslikult täita oma ülesanded seoses vahetult kohaldatavas liidu õiguses sätestatud järelevalvealaste eeskirjade jõustamisega, tuleks EKP-le lisaks anda õigus kehtestada nende eeskirjade rikkumise eest krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate suhtes rahalisi karistusi. Riikide asutustele peaks jääma võimalus kohaldada sanktsioone juhul, kui ei täideta kohustusi, mis tulenevad liidu direktiivi ülevõtvast riigisisesest õigusest. Juhul kui EKP leiab oma ülesannete täitmiseks olevat asjakohane selliste rikkumiste korral kohaldada sanktsiooni, peaks ta saama selleks pöörduda riikide asutuste poole.

(28)  Riikide järelevalveasutustel on suured ja pikaajalised eksperditeadmised krediidiasutuste järelevalve kohta oma territooriumil ning oma majanduslike, korralduslike ja kultuuriliste eripärade kohta. Neil on nimetatud eesmärkide täitmiseks suur hulk pühendunud ja kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid. Et tagada Euroopa järelevalve kõrge kvaliteet, peaksid liikmesriikide järelevalveasutused sellest tulenevalt vastutama selle eest, et abistada EKPd mis tahes selliste õigusaktide ettevalmistamisel ja rakendamisel, mis on seotud EKP järelevalveülesannete täitmisega. See peaks eelkõige hõlmama panga olukorra pidevat igapäevast hindamist ja seotud kohapealseid kontrolle.

(28a)  Artikli 5 lõikes 4b sätestatud kriteeriume selle kohta, kuidas määratleda, millised krediidiasutused on vähem olulised, tuleks kohaldada kõrgeimal konsolideerimisastmel osalevas liikmesriigis, tuginedes konsolideeritud andmetele. Kui EKP täidab talle käesoleva määrusega antud ülesandeid seoses krediidiasutuste konsolideerimisgrupiga, mis ei ole konsolideerituna vähem oluline, peaks ta täitma oma ülesandeid konsolideerimisgrupi suhtes konsolideeritud alusel ning kõnealuse osalevas liikmesriigis asutatud konsolideerimisgrupi pangandusega tegelevate tütarettevõtjate ja filiaalide suhtes individuaalsel alusel.

(28b)  Artikli 5 lõikes 4b sätestatud kriteeriume selle kohta, kuidas määratleda, millised krediidiasutused on vähem olulised, tuleks täpsustada EKP poolt riikide pädevate asutustega konsulteerides vastu võetud ja avaldatud raamistikus. Seetõttu peaks EKP vastutama kõnealuste kriteeriumide kohaldamise eest ja kontrollima oma arvutuste kaudu, kas nimetatud kriteeriume täidetakse. EKP teabenõue oma arvutuste tegemiseks vajaliku teabe saamiseks ei tohiks sundida krediidiasutusi kohaldama sellist raamatupidamisarvestuse raamistikku, mis erineb neile teiste liidu või riigisiseste õigusaktide kohaselt kehtivast raamistikust.

(28c)  Hinnangut selle kohta, kas panka peetakse oluliseks või vähem oluliseks, ei tuleks üldiselt muuta sagedamini kui kord 12 kuu jooksul, välja arvatud siis, kui pangakontsernides on toimunud struktuurilisi muutusi, näiteks ühinemisi või loovutamisi.

(28d)  Kui EKP teeb pärast riigi pädevalt asutuselt saadud teavitust otsuse selle kohta, kas krediidiasutus on asjaomase riigi majanduse jaoks märkimisväärselt oluline ja peaks seetõttu kuuluma EKP järelevalve alla, peaks ta võtma arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, sealhulgas võrdsete tingimustega seotud kaalutlusi.

(29)  Nende piiriüleste pankade järelevalve puhul, mis tegutsevad nii euroalal kui ka sellest väljaspool, peaks EKP tegema tihedat koostööd mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutustega. EKP kui pädeva asutuse suhtes kohaldatakse seotud kohustusi teha koostööd ja vahetada teavet liidu õiguse kohaselt ning ta peaks täiel määral osalema järelevalvekolleegiumides. Kuna järelevalveülesannete täitmine Euroopa institutsiooni poolt on kasulik finantsstabiilsuse ja turgude jätkusuutliku integreerimise seisukohast, peaks ka ühisrahas mitteosalevatel liikmesriikidel olema võimalik osaleda uues mehhanismis. Järelevalveülesannete tulemusliku täitmise vajalik eeltingimus on siiski, et järelevalvealaseid otsuseid rakendatakse täielikult ja viivituseta. Liikmesriigid, kes soovivad osaleda uues mehhanismis, peaksid seega tagama, et nende pädevad asutused järgivad kõiki meetmeid ja võtavad vastu kõik meetmed, mis on EKP poolt nõutud seoses krediidiasutustega. EKP peaks saama seada sisse tiheda koostöö ühisrahas mitteosaleva liikmesriigi pädevate asutustega. Tal peaks olema kohustus seada sisse koostöö, kui käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud.

(29a)  Arvestades et osalevad liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro, ei ole EKP nõukogus esindatud seni, kuni nad ei ole aluslepingu kohaselt euroalaga ühinenud, ja nad ei saa täiel määral kasu muudest euroala liikmesriikidele ettenähtud mehhanismidest, nähakse käesoleva määrusega otsustusprotsessi jaoks ette lisatagatised. Neid tagatisi, eelkõige artikli 6 lõikes 5d sätestatuid, tuleks siiski kasutada nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel. Neid tuleks kasutada üksnes seni, kuni kehtivad kõnealused konkreetsed asjaolud. Tagatised on tingitud konkreetsetest asjaoludest, mis euroalasse mittekuuluvate osalevate liikmesriikide suhtes käesoleva määruse kohaselt kehtivad, kuna nad ei ole EKP nõukogus esindatud ega saa täiel määral kasu muudest euroala liikmesriikidele ettenähtud mehhanismidest. Seetõttu ei saa ega tohiks neid tagatisi tõlgendada kui pretsedenti muude ELi poliitikavaldkondade puhul.

(29b)  Käesolev määrus ei tohiks mingil moel muuta praegust tütarettevõtjate või filiaalide õigusliku vormi muutmist reguleerivat raamistikku ja niisuguse raamistiku kohaldamist ning käesolevat määrust ei tohiks mõista ega kohaldada niisuguse muutmise jaoks stiimuleid andvana. Sellega seoses tuleks austada täiel määral ühtses järelevalvemehhanismis mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste vastutust, nii et kõnealustel asutustel oleksid jätkuvalt piisavad järelevalvevahendid ja -volitused nende territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle järelevalve teostamiseks, et nad oleksid suutlikud kõnealust vastutust täitma ning kaitsma tõhusalt finantsstabiilsust ja avalikku huvi. Samuti tuleks selleks, et abistada pädevaid asutusi nende ülesannete täitmisel, anda hoiustajatele ja pädevatele asutustele õigel ajal teavet tütarettevõtjate või filiaalide õigusliku vormi muutmise kohta.

(30)  EKP-l peaks olema oma ülesannete täitmiseks asjakohased järelevalvevolitused. Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet käsitleva liidu õigusega nähakse ette teatavate volituste andmine liikmesriikide poolt selleks määratud pädevatele asutustele. Ulatuses, mil määral need volitused kuuluvad EKP-le antud järelevalveülesannete hulka, tuleks osalevate liikmesriikide puhul pädeva asutusena käsitada EKPd ning tal peaks olema liidu õigusega pädevatele asutustele antud volitused. See hõlmab volitusi, mis kõnealuste õigusaktidega on antud päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele ning määratud ametiasutustele.

(30a)  EKP-l peaks olema järelevalvevolitused juhtorgani liikme ametist kõrvaldamiseks käesoleva määruse kohaselt.

(31)  Oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks peaks EKP saama nõuda kogu vajalikku teavet ning teostada uurimisi ja kohapealseid kontrolle, vajaduse korral koostöös liikmesriikide pädevate asutustega. EKP-l ja liikmesriikide järelevalveasutustel peaks olema juurdepääs samale teabele, ilma et krediidiasutused peaksid topeltaruandeid esitama.

(31a)  Advokaatidega suhtlemist kaitsev kutsesaladus on liidu õiguse aluspõhimõte, mis kaitseb füüsiliste või juriidiliste isikute ja nende nõustajate vahelise suhtluse konfidentsiaalsust kooskõlas Euroopa Kohtu praktikas sätestatud tingimustega.

(31b)  Kui EKP-l on vaja taotleda teavet mitteosalevas liikmesriigis asutatud isikult, kes aga kuulub krediidiasutusse, finantsvaldusettevõttesse või segafinantsvaldusettevõttesse, mis on asutatud osalevas liikmesriigis, või kellelt niisugune krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tellib allahankena tööülesandeid või tegevusi, ning kui mitteosalevas liikmesriigis niisuguseid taotlusi ei kohaldata ning need seal ei kehti, peaks EKP koordineerima tegevust asjaomase mitteosaleva liikmesriigi pädeva asutusega.

(31c)  Käesolev määrus ei piira EKP põhikirja käsitleva protokolli artiklitega 34 ja 42 kehtestatud eeskirjade kohaldamist. EKP poolt käesoleva määruse alusel vastuvõetud õigusaktid ei loo mingeid õigusi ega kehtesta ühtegi kohustust mitteosalevates liikmeriikides, välja arvatud juhul, kui sellised õigusaktid on kooskõlas asjakohase liidu õigusega, vastavalt protokollidele nr 4 ja 15.

(32)  Olukordades, kus krediidiasutused kasutavad teises liikmesriigis oma asutamisõigust või õigust osutada teenuseid, või juhul, kui mitu ühte gruppi kuuluvat üksust on asutatud eri liikmesriikides, nähakse liidu õigusega ette erimenetlused ja pädevuste jaotamine asjaomaste liikmesriikide vahel. Määral, mil EKP võtab üle teatavad järelevalveülesanded kõigi osalevate liikmesriikide puhul, ei tuleks kõnealuseid menetlusi ja jaotamist kohaldada teises osalevas liikmesriigis asutamisõiguse ja teenuste osutamise õiguse suhtes.

(32a)  Käesoleva määruse alusel oma ülesannete täitmisel ja riigi pädevatelt asutustelt abi küsimisel peaks EKP võtma nõuetekohaselt arvesse õiglast tasakaalu kõikide riigi pädevate asutuste kaasamisel kooskõlas kohaldatavates liidu õigusaktides sätestatud üksiku ettevõtja üle teostatava, allkonsolideeritud või konsolideeritud järelevalve vastutusega.

(32b)  Käesoleva määruse sätteid ei tohiks tõlgendada EKP-le volituse andmisena kehtestada sanktsioone selliste füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kes ei ole krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad ega segafinantsvaldusettevõtjad, ilma et see piiraks EKP õigust nõuda riikide asutustelt tegutsemist, et tagada asjakohaste sanktsioonide kehtestamist.

(33)  Aluslepingutega loodud institutsioonina on EKP liidu kui terviku institutsioon. Oma otsuste tegemisel peaks ta järgima ELi eeskirju ning nõuetekohase menetluse ja läbipaistvuse üldpõhimõtteid. Täielikult tuleks järgida EKP otsuste adressaatide õigust esitada oma seisukohti ning nende õigust taotleda EKP otsuste läbivaatamist käesolevas määruses sätestatud korra kohaselt.

(34)  Järelevalveülesannete andmisega kaasneb EKP-l oluline vastutus tagada ELis finantsstabiilsus ning kasutada oma järelevalvevolitusi võimalikult tulemuslikult ja proportsionaalselt. Järelevalvevolituste liikumist liikmesriigi tasandilt liidu tasandile tuleks tasakaalustada asjakohaste läbipaistvuse ja aruandluse nõuetega. Seepärast peaks EKP olema nende ülesannete täitmisega seoses aruandekohustuslik Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees, kes on demokraatlikult seadustatud institutsioonid, esindades Euroopa rahvast ja ELi liikmesriike. See kohustus peaks hõlmama korrapärast aruannete esitamist ning vastamist Euroopa Parlamendi küsimustele kooskõlas parlamendi kodukorraga ja vastamist eurorühma küsimustele. Aruandekohustuse täitmisel tuleks järgida asjaomaseid ametisaladuse hoidmise nõudeid.

(34a)  EKP peaks edastama aruanded, mille ta saadab Euroopa Parlamendile ja nõukogule, ka osalevate liikmesriikide parlamentidele. Osalevate liikmesriikide parlamentidel peaks olema võimalik saata EKP-le mis tahes tähelepanekuid või küsimusi EKP järelevalveülesannete täitmise kohta, millele EKP võib vastata. Kõnealustes riikide parlamentide sise-eeskirjades tuleks arvestada EKP-le tähelepanekute ja küsimuste esitamist käsitlevate asjaomaste menetluste ja korralduste üksikasjadega. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata tähelepanekutele või küsimustele, mis puudutavad nende krediidiasutuste tegevuslubade kehtetuks tunnistamist, mille suhtes on liikmesriikide ametiasutused võtnud kooskõlas artikli 13 lõikega 2a krediidiasutuse likvideerimiseks või finantsstabiilsuse tagamiseks vajalikke meetmeid. Osaleva liikmesriigi parlamendil peaks olema samuti võimalik kutsuda järelevalvenõukogu esimees või esindaja koos riigi pädeva asutuse esindajaga osalema kõnealuse liikmesriigi krediidiasutuse järelevalvet käsitlevas arutelus. Selline riikide parlamentide roll on asjakohane, arvestades võimalikku mõju, mida järelevalvemeetmed võivad avaldada riigi rahandusele, krediidiasutustele, nende klientidele ja töötajatele ning osalevate liikmesriikide turgudele. Kui liikmesriikide järelevalveasutused võtavad meetmeid käesoleva määruse alusel, kohaldatakse jätkuvalt siseriikliku õiguse kohast aruandluskorda.

(34b)  Käesoleva määrusega ei piirata Euroopa Parlamendi õigust moodustada vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 226 ajutine uurimiskomisjon, et uurida väidetavaid rikkumisi või halduslikku omavoli liidu õiguse rakendamisel, ega õigust täita oma poliitilise kontrolli ülesandeid vastavalt aluslepingutes sätestatule, sealhulgas Euroopa Parlamendi õigust võtta seisukoht või võtta vastu resolutsioon küsimustes, mida parlament peab asjakohaseks.

(34c)  EKP peaks oma tegevuses järgima nõuetekohase menetluse ja läbipaistvuse põhimõtteid.

(34d)  ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikes 3 osutatud määruses tuleks määrata aluslepingu kohaselt kindlaks üksikasjalikud eeskirjad, millega võimaldatakse ligipääs järelevalveülesannete täitmisest tulenevalt EKP valduses olevatele dokumentidele.

(34e)  ELi toimimise lepingu artikli 263 kohaselt kontrollib Euroopa Liidu Kohus muu hulgas EKP selliste aktide (v.a soovituste ja arvamuste) seaduslikkust, mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele.

(34f)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 340 kohaselt peaks EKP hüvitama vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida tema või tema töötajad oma ülesannete täitmisel on tekitanud. See ei tohiks mõjutada riikide pädevate asutuste vastutust hüvitada vastavalt oma riigisisestele õigusaktidele kõik kahjud, mida need asutused või nende töötajad oma ülesannete täitmisel on tekitanud.

(34g)  ELi toimimise lepingu artikli 342 kohaselt kohaldatakse EKP suhtes määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled.

(34h)  Määrates kindlaks, kas tuleks piirata asjaomaste isikute toimikuga tutvumise õigust, peaks EKP austama põhiõigusi ja järgima Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

(34i)  EKP peaks andma füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimaluse taotleda EKP-le käesoleva määrusega antud volituste alusel tehtud ning neile adresseeritud või neid otseselt või isiklikult puudutavate otsuste läbivaatamist. Läbivaatamine peaks piirduma selle hindamisega, kas sellised otsused on menetluslikult ja sisuliselt vastavuses käesoleva määrusega, austades EKP-le jäetud kaalutlusõigust otsustada kõnealuste otsuste tegemise võimaluse üle. Selleks ja menetlusökonoomia huvides peaks EKP looma niisuguseks asutusesiseseks läbivaatamiseks apellatsiooniküsimuste haldusnõukogu. Haldusnõukogu moodustamiseks peaks EKP nõukogu määrama ametisse hea reputatsiooniga isikud. Otsuse tegemisel peaks EKP nõukogu tagama võimalikult suurel määral asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu liikmesriikide vahel. Läbivaatamiseks sätestatava menetlusega tuleks näha ette, et järelevalvenõukogu kaalub vajaduse korral oma eelmist otsuse eelnõu.

(35)  EKP vastutab rahapoliitika funktsioonide täitmise eest, mille eesmärk on säilitada hindade stabiilsus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikele 1. Järelevalveülesannete täitmise eesmärk on kaitsta krediidiasutuste toimekindlust ning finantssüsteemi stabiilsust. Seepärast tuleks neid funktsioone täita täielikult eraldi, et vältida huvide konflikti ja tagada, et iga funktsiooni täidetakse vastavalt kohaldatavatele eesmärkidele. EKP peaks suutma tagada, et EKP nõukogu teostab oma rahapoliitikat ja järelevalveülesandeid täielikult diferentseeritult. Selline ülesannete diferentseeritus peaks hõlmama vähemalt rangelt eraldi peetavaid koosolekuid ja eri päevakordi.

(35a)  Töötajate organisatsiooniline eraldatus peaks hõlmama kõiki iseseisvaks rahapoliitikaks vajalikke talitusi ja sellega peaks tagatama, et käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel järgitakse täielikult käesoleva määrusega ette nähtud demokraatlikku vastutust ja järelevalvet. EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisega seotud töötajad peaksid töötama järelevalvenõukogu esimehe alluvuses.

(36)  Eelkõige tuleks EKPs luua järelevalvealaste otsuste ettevalmistamise eest vastutav järelevalvenõukogu, kellel on kasutada liikmesriikide järelevalveasutuste konkreetsed eksperditeadmised. Seepärast peaks järelevalvenõukogul olema esimees ja aseesimees ning sellesse peaksid kuuluma EKP ja riikide asutuste esindajad. Järelevalvenõukogu liikmete ametisse nimetamisel käesoleva määruse kohaselt tuleks järgida soolise tasakaalu, kogemuste ja kvalifikatsiooni põhimõtet. Kõiki järelevalvenõukogu liikmeid tuleks täielikult ja õigel ajal teavitada järelevalvenõukogu koosolekute päevakorrapunktidest, et muuta arutelude ja otsuste eelnõude tegemise protsess tulemuslikumaks.

(36a)  Järelevalvenõukogu võtab oma ülesannete täitmisel arvesse kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid osalevates liikmesriikides ning täidab oma ülesandeid liidu kui terviku huvides.

(36b)  Pidades täielikult kinni aluslepingutega kehtestatud institutsioonilisest korraldusest ja hääletuskorrast, peaks järelevalvenõukogu olema peamine organ EKP järelevalveülesannete täitmisel, mis on seni olnud alati riikide pädevate asutuste ülesanne. Seetõttu tuleks anda nõukogule õigus võtta vastu rakendusotsus, millega nimetatakse ametisse järelevalvenõukogu esimees ja aseesimees. Pärast järelevalvenõukogu ärakuulamist peaks EKP esitama esimehe ja aseesimehe ametisse nimetamist käsitleva ettepaneku Euroopa Parlamendile heakskiidu saamiseks. Pärast parlamendi heakskiidu saamist peaks nõukogu kõnealuse rakendusotsuse vastu võtma. Esimees tuleks valida avaliku valikumenetluse teel, hoides Euroopa Parlamenti ja nõukogu nõuetekohaselt kursis.

(36c)  Asjakohase rotatsiooni ning samas esimehe täieliku sõltumatuse tagamiseks ei tohiks tema ametiaeg ületada viit aastat ning teda ei tohiks saada valida tagasi järgmiseks ametiajaks. Tagamaks täielikku kooskõla EBA tegevuse ja ELi usaldatavusnõudeid käsitleva poliitikaga, peaks järelevalvenõukogu saama kutsuda EBAd ja Euroopa Komisjoni osalema vaatlejatena. Üleeuroopalise likvideerimisasutuse, kui see on loodud, esimees peaks osalema vaatlejana järelevalvenõukogu koosolekutel.

(36d)  Järelevalvenõukogu peaks abistama juhtkomitee, kuhu kuulub vähem liikmeid. Juhtkomitee peaks valmistama ette järelevalvenõukogu koosolekuid ja täitma oma ülesandeid ainult liidu kui terviku huvides ning tegema järelevalvenõukoguga täiesti läbipaistvat koostööd.

(36e)  EKP nõukogu peaks kutsuma esindajad osalevatest liikmesriikidest, mille rahaühik ei ole euro, osalema alati, kui EKP nõukogu kaalub vastuväidete esitamist järelevalvenõukogu koostatud otsuse eelnõu suhtes või kui asjaomased riikide pädevad asutused teavitavad EKP nõukogu nende põhjendatud mittenõustumisest järelevalvenõukogu otsuse eelnõuga, kui niisugune otsus on adresseeritud riikide asutustele seoses krediidiasutustega osalevates liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro.

(36f)  Rahapoliitika ja järelevalveülesannete lahususe tagamise eesmärgil tuleks EKP-lt nõuda vahenduskomisjoni loomist. Vahenduskomisjoni loomine ja eelkõige selle koosseis peaksid tagama, et erimeelsused lahendatakse tasakaalukalt liidu kui terviku huvides.

(37)  Järelevalvenõukogu, juhtkomitee ja EKP töötajate suhtes, kes täidavad järelevalveülesandeid, tuleks kohaldada asjakohast ametisaladuse hoidmise kohustust. Sarnast kohustust tuleks kohaldada ka teabevahetuse suhtes EKP nende töötajatega, kes ei osale järelevalvealases tegevuses. See ei peaks takistama EKPd vahetamast teavet asjaomastes ELi õigusaktides sätestatud ulatuses ja tingimustel, sealhulgas Euroopa Komisjoniga Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaste ülesannete ning majanduse ja eelarve tugevdatud järelevalvet käsitlevate liidu õiguse kohaste ülesannete täitmisel.

(38)  Oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks peaks EKP täitma talle antud järelevalveülesandeid täielikult sõltumatult, eelkõige sõltumatuna lubamatust poliitilisest mõjust ja sektori sekkumisest, mis võiks kahjustada tema tegevuslikku sõltumatust.

(38a)  Järelevalveasutuste poolt teostatava järelevalve tõhususe ja sõltumatuse tagamiseks on tähtis kasutada järelemõtlemisaega. Sel eesmärgil ja ilma et see piiraks rangemate riigisiseste eeskirjade kohaldamist, peaks EKP kehtestama ja säilitama terviklikud ja formaalsed menetlused, sealhulgas proportsionaalsed läbivaatamise perioodid, et hinnata eelnevalt ja hoida ära võimalikke konflikte ühtse järelevalvemehhanismi ja EKP õigustatud huviga, kui järelevalvenõukogu endine liige asub tööle pangandussektoris, mille üle ta teostas varem järelevalvet.

(39)  EKP-l peaksid olema piisavad vahendid, et ta saaks oma järelevalveülesandeid tulemuslikult täita. Need vahendid tuleks saada viisil, millega tagatakse EKP sõltumatus liikmesriikide pädevate asutuste ja turuosaliste lubamatust mõjust ning rahapoliitika ja järelevalvealaste ülesannete eraldatus. Järelevalvega seotud kulud peaksid kandma järelevalve alla kuuluvad üksused. Seepärast tuleks EKP poolt järelevalveülesannete täitmist rahastada osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustelt võetavate iga-aastaste tasudega. EKP-l peaks olema võimalik nõuda ka mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse poolt osalevas liikmesriigis asutatud filiaalidelt tasu maksmist, et katta kulusid, mis on EKP-l tekkinud oma ülesannete täitmisel nende filiaalide vastuvõtva riigi järelevalveasutusena. Kui krediidiasutuse või filiaali üle teostatakse järelevalvet konsolideeritud alusel, tuleks tasu summa kehtestada osalevas liikmesriigis asutatud asjaomasesse konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse kõrgeimal tasemel. Tasude arvutamisel tuleks välja jätta kõik mitteosalevates liikmesriikides asutatud tütarettevõtjad.

(39a)  Kui krediidiasutus on kaasatud konsolideeritud järelevalvesse, tuleks tasu arvestada osalevate liikmesriikide piires kõrgeimal konsolideerimistasemel ning see tuleks kehtestada osalevas liikmesriigis asutatud ja konsolideeritud järelevalvesse kaasatud krediidiasutustele objektiivsete kriteeriumide alusel, pidades silmas asjaomase krediidiasutuse olulisust ja riskiprofiili, sealhulgas selle riskidega kaalutud varasid.

(40)  Tõhusaks järelevalveks on vaja motiveeritud, koolitatud ja erapooletuid töötajaid. Tõeliselt integreeritud järelevalvemehhanismi loomiseks tuleb ette näha kõigi osalevate liikmesriikide järelevalveasutuste ja Euroopa Keskpanga töötajate vahetused ja lähetused. Selleks et tagada pidev vastastikune kontroll, eelkõige seoses suurte pankade järelevalvega, peaks EKP saama nõuda, et riikide järelevalverühmadesse kuuluks ka muude osalevate liikmesriikide pädevate asutuste töötajaid, mis võimaldab koostada konkreetsete eksperditeadmiste ja profiiliga geograafiliselt mitmekesised järelevalverühmad. Töötajate vahetuse ja lähetustega luuakse ühine järelevalvekultuur. EKP esitab korrapäraselt teavet selle kohta, kui palju osalevate liikmesriikide pädevate asutuste töötajaid on ühtse järelevalvemehhanismi eesmärgil EKP-sse lähetatud.

(41)  Pangandusteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite tähtsuse kasvu silmas pidades peaks EKP oma töös järgima rahvusvahelisi standardeid ning pidama dialoogi ja tegema tihedat koostööd liiduväliste järelevalveasutustega, dubleerimata samas EBA rahvusvahelist rolli. EKP-l peaksid olema volitused kontaktide loomiseks ja halduskokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikide järelevalve- ja haldusasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, koordineerides samal ajal sellist tegevust EBAga ning austades täielikult liikmesriikide ja liidu institutsioonide olemasolevaid ülesandeid ja pädevust.

(42)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta(10) kohaldatakse täies ulatuses, kui EKP töötleb isikuandmeid käesoleva määruse kohaldamiseks.

(43)  EKP suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta(11). EKP on vastu võtnud 3. juuni 2004. aasta otsuse EKP/2004/11 Euroopa Pettustevastase Ameti poolt läbiviidava Euroopa Keskpanga uurimise tingimuste kohta(12).

(44)  Selleks et tagada, et krediidiasutuste suhtes kohaldatakse kvaliteetset järelevalvet, mis on vaba muudest, usaldatavusnõuetega mitteseotud kaalutlustest, ning et turuarengute negatiivset vastastikmõju pankade ja riikide vahel piirataks õigeaegselt ja tõhusalt, peaks EKP hakkama järelevalvealaseid eriülesandeid täitma võimalikult kiiresti. Järelevalveülesannete üleminek riikide järelevalveasutustelt EKP-le nõuab siiski teatavat ettevalmistust. Seepärast tuleb ette näha asjakohane üleminekuperiood. ▌

(44a)  EKP näeb talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmise üksikasjaliku tegevuskorra vastuvõtmisel ette üleminekukorra, millega tagatakse käimasolevate järelevalvemenetluste, sealhulgas enne käesoleva määruse jõustumist vastu võetud otsuste ja/või meetmete või alustatud uurimiste lõpuleviimine.

(45a)  Komisjon on oma 28. novembri 2012. aasta teatises „Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskava. Üleeuroopalise arutelu avamine” märkinud, et „võiks muuta ELi toimimise lepingu artikli 127 lõiget 6, et tagada seadusandliku tavamenetluse kohaldamine ja kõrvaldada mõned juriidilised piirangud, mis on praegu kehtestatud ühtse järelevalvemehhanismi korraldusele (näiteks võiks minna kaugemale tiheda koostöö mudelist ja sätestada, et euroalasse mitte kuuluvad liikmesriigid saavad automaatselt ja pöördumatult otsustada osaleda ühtses järelevalvemehhanismis ning sellisel juhul saavad nad EKP otsuste tegemisel kõik võrdsed õigused, kusjuures EKP otsuste tegemine rahapoliitika ja järelevalve valdkonnas lahutatakse teineteisest veelgi)”. Samuti on ta märkinud, et „tuleks pöörata eraldi tähelepanu EKP demokraatliku aruandekohustuse suurendamisele, niivõrd kui EKP tegeleb pangandusjärelevalvega”. Tuletatakse meelde, et Euroopa Liidu lepingus on sätestatud, et ettepanekuid aluslepingute muutmiseks võivad esitada iga liikmesriigi valitsus, Euroopa Parlament või Euroopa Komisjon ning need võivad olla seotud aluslepingute mis tahes aspektiga.

(46)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele, ettevõtlusvabadust ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, ja seda rakendatakse kooskõlas kõnealuste õiguste ja põhimõtetega.

(47)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt luua tõhus ja mõjus raamistik järelevalvealaste eriülesannete täitmiseks liidu institutsiooni poolt krediidiasutuste suhtes ning tagada krediidiasutuste ühtsete eeskirjade järjepidev rakendamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning pangandusturu üleeuroopalise struktuuri ja mõju tõttu, mida pankade makseraskused avaldavad teistele liikmesriikidele, on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Reguleerimisese ja - ala ning mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

Käesoleva määrusega antakse EKP-le krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga seotud eriülesanded eesmärgiga aidata kaasa krediidiasutuste toimekindlusele ning finantssüsteemi stabiilsusele ELis ja igas liikmesriigis, pidades täiel määral ja vastutuskohustuslikult silmas siseturu ühtsust ja terviklikkust, tuginedes krediidiasutuste võrdsele kohtlemisele, et vältida õigusnormide erinevuste ärakasutamist.

Direktiivi 2006/48/EÜ artiklis 2 osutatud asutused jäävad käesoleva määruse artikli 4 kohaselt EKP-le antavate järelevalveülesannete alt välja. EKP järelevalveülesannete ulatus piirdub käesoleva määruse kohaselt krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega. Käesoleva määrusega ei anta EKP-le ühtegi muud järelevalveülesannet, nagu näiteks ülesanded seoses kesksete vastaspoolte usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega.

Ilma et see piiraks krediidiasutuste toimekindluse tagamise eesmärgi täitmist, võtab EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel täielikult arvesse krediidiasutuste erinevaid liike, ärimudeleid ja suurust.

Ükski EKP meede, ettepanek ega poliitika ei diskrimineeri otseselt või kaudselt ühtegi liikmesriiki ega liikmesriikide rühma kui kohta pangandus- või finantsteenuste osutamiseks mis tahes vääringus.

Käesolev määrus ei mõjuta osalevate liikmesriikide pädevate asutuste kohustust ja sellega seotud volitusi teostada käesoleva määrusega EKP-le mitte antud järelevalveülesandeid.

Samuti ei mõjuta käesolev määrus osalevate liikmesriikide pädevate või määratud asutuste kohustust ja sellega seotud volitusi kohaldada asjakohases liidu õiguses sätestamata makrotasandi finantsjärelevalve vahendeid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

   (1) „osalev liikmesriik” − liikmesriik, mille rahaühik on euro, või liikmesriik, mille rahaühik ei ole euro, kuid kes on seadnud sisse tiheda koostöö EKPga artikli 6 kohaselt;
   (2) „riigi pädev asutus” − iga riigiasutus, kelle on määranud osalev liikmesriik kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiviga 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine)(13) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiviga 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (uuestisõnastamine)(14);
   (3) „krediidiasutus” − direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punktis 1 määratletud krediidiasutus;
   (4) „finantsvaldusettevõtja” − direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punktis 19 määratletud finantsvaldusettevõtja;
   (5) „segafinantsvaldusettevõtja” − Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/87/EÜ (milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet)(15) artikli 2 punktis 15 määratletud segafinantsvaldusettevõtja;
   (6) „finantskonglomeraat” − direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 14 määratletud finantskonglomeraat;
   (6a) „määratud riigiasutus” – määratud asutus asjakohase liidu õiguse tähenduses;
   (6b) „oluline osalus” − direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punktis 11 määratletud oluline osalus;
   (6c) „ühtne järelevalvemehhanism” – Euroopa Keskpangast ja osalevate liikmesriikide pädevatest asutustest koosnev Euroopa finantsjärelevalve süsteem, nagu on kirjeldatud käesoleva määruse artiklis 5.

II peatükk

Koostöö ja ülesanded

Artikkel 3

Koostöö

1.  EKP teeb tihedalt koostööd Euroopa Pangandusjärelevalvega, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning teiste asutustega, mis moodustavad osa määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikli 2 kohaselt rajatud Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemist, mis tagab liidus piisava reguleerimise ja järelevalve taseme.

Vajaduse korral sõlmib EKP vastastikuse mõistmise memorandumid finantsinstrumentide turgude eest vastutavate liikmesriikide pädevate asutustega. Sellised memorandumid tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kõigi liikmesriikide pädevatele asutustele.

1a.  Käesoleva määruse kohaldamisel osaleb EKP Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvenõukogus määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 40 sätestatud tingimustel.

1b.  EKP täidab oma ülesandeid käesoleva määruse kohaselt ja ilma et see piiraks EBA, ESMA, EIOPA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu pädevusi ja ülesandeid.

1c.  EKP teeb tihedalt koostööd asutustega, kellele on tehtud ülesandeks krediidiasutuste likvideerimine, sealhulgas likvideerimiskavade ettevalmistamisel.

1d.  Kui artiklitest 1, 4 ja 5 ei tulene teisiti, teeb EKP tihedalt koostööd iga avaliku sektori finantsabi vahendiga, sealhulgas Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF) ja Euroopa stabiilsusmehhanismiga (ESM), eelkõige kui sellise vahendiga on antud või tõenäoliselt antakse kas otse või kaudselt finantsabi krediidiasutusele, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 4.

1e.  EKP ja mitteosalevate liikmesriikide pädevad asutused sõlmivad vastastikuse mõistmise memorandumi, milles kirjeldatakse üldiselt nende omavahelist koostööd liidu õiguse alusel järelvalveülesannete täitmisel seoses artiklis 2 osutatud finantseerimisasutustega. Memorandum vaadatakse korrapäraselt läbi.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, sõlmib EKP vastastikuse mõistmise memorandumi iga sellise mitteosaleva liikmesriigi pädeva ametiasutusega, mis on vähemalt ühe ülemaailmse süsteemse olulisusega finantseerimisasutuse asukohariigiks liidu õiguse kohaselt.

Iga memorandum vaadatakse korrapäraselt läbi ning avaldatakse vastavalt konfidentsiaalse teabe nõuetekohase käsitlemise nõuetele.

Artikkel 4

EKP-le antavad ülesanded

1.  EKP-l on artikli 5 raamistikus käesoleva artikli lõike 3 kohaselt ainupädevus täita usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eesmärgil järgmisi ülesandeid seoses kõigi osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustega:

   a) krediidiasutustele tegevuslubade andmine ja krediidiasutuste tegevuslubade kehtetuks tunnistamine artikli 13 sätete kohaselt;
   aa) osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuste puhul, kes soovivad asutada filiaali või osutada piiriüleseid teenuseid mitteosalevas liikmesriigis, nende ülesannete täitmine, mis on asukohaliikmesriigi pädeval asutusel asjakohase liidu õiguse alusel;
   b) krediidiasutustes olulise osaluse omandamise ja võõrandamise taotluste hindamine, välja arvatud krediidiasutuse likvideerimise korral, ja tingimusel et kohaldatakse artikli 13a sätteid;
   c) vastavuse tagamine artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktidele, millega kehtestatakse krediidiasutuste usaldatavusnõuded seoses omavahendite, väärtpaberistamise, riskipiirangute, likviidsuse, finantsvõimenduse ning aruandluse ja teabe avalikustamisega kõnealustes küsimustes;
   f) vastavuse tagamine artikli neile artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktidele, millega kehtestatakse krediidiasutustele usaldusväärse juhtimiskorra nõuded, sealhulgas asjakohased nõuded krediidiasutuste juhtimise eest vastutavate isikute, riskijuhtimisprotsesside, sisekontrollimehhanismide, tasustamispoliitika ja -tavade ning tõhusate sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsesside, sealhulgas sisereitingute mudelite jaoks;
   g) järelevalvealane läbivaatamine, sealhulgas vajaduse korral EBA-ga koordineeritult stressitestide tegemine ja nende tulemuste võimalik avaldamine, et otsustada, kas krediidiasutuste rakendatav kord, strateegiad, protsessid ja mehhanismid ning nende asutuste omavahendid tagavad nende riskide usaldusväärse juhtimise ja piisava katmise, ning kõnealusele järelevalvealasele läbivaatamisele tuginedes krediidiasutustele konkreetsete täiendavate omavahendite, konkreetsete avaldamis- ja likviidsusnõuete ja muude meetmete kehtestamine konkreetsetel juhtudel, mis on tehtud pädevate asutuste jaoks võimalikuks asjakohase liidu õigusega;
   i) konsolideeritud järelevalve teostamine krediidiasutuste osalevates liikmesriikides asutatud emaettevõtjate, sealhulgas finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate üle, ning selliste emaettevõtjate konsolideeritud järelevalves osalemine, mis ei ole asutatud osalevas liikmesriigis, sealhulgas osalemine järelevalvekolleegiumides, ilma see piiraks osalevate liikmesriikide pädevate asutuste osalemist nendes kolleegiumides vaatlejana;
   j) finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste lisajärelevalves osalemine ja koordinaatori ülesannete täitmine, kui EKP on asjakohase liidu õigusega sätestatud kriteeriumide alusel määratud finantskonglomeraadi koordinaatoriks;
   k) järelevalveülesannete täitmine seoses likvideerimiskavaga ning varajane sekkumine juhul, kui krediidiasutus või kontsern, kelle suhtes teostab EKP konsolideeritud järelevalvet, ei täida kohaldatavaid usaldatavusnõudeid või võib need tõenäoliselt täitmata jätta, ning üksnes asjakohases liidu õiguses pädevate asutuste jaoks selgesõnaliselt ettenähtud juhtudel krediidiasutustes struktuuriliste muudatuste tegemine, et vältida finantsstressi või -krahhi, välja arvatud mis tahes likvideerimisvolituste kasutamine;

2.  Mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuste puhul, kes asutavad filiaali osalevas liikmesriigis või osutavad seal piiriüleseid teenuseid, täidab EKP lõike 1 kohaldamisala piires ülesandeid, milleks osaleva liikmesriigi pädevatel asutustel on pädevus asjakohase liidu õiguse kohaselt.

3.   EKP kohaldab talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel ja järelevalve kõrgete standardite tagamise eesmärki silmas pidades kogu asjakohast liidu õigust ja kui kõnealusteks liidu õigusaktideks on direktiivid, neid direktiive siseriiklikusse õigusesse ülevõtvaid õigusakte. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja kui kõnealused määrused tagavad praegu liikmesriikidele selgesõnaliselt valikuvõimalused, kohaldab EKP ka kõnealuseid valikuvõimalusi võimaldavaid siseriiklikke õigusakte.

Selleks võtab EKP vastu suuniseid ja soovitusi ning teeb otsuseid asjakohase liidu õiguse kohaselt ja kooskõlas sellega, eelkõige kooskõlas seadusandlike ja muude kui seadusandlike aktidega, sealhulgas kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklites 290 ja 291 osutatud õigusaktidega. Eelkõige kohaldatakse tema suhtes siduvaid regulatiivseid ja rakenduslikke standardeid, mis on EBA poolt välja töötatud ja komisjoni poolt vastu võetud määruse (EL) nr 1093/2010 artiklite 10–15 kohaselt, nimetatud määruse artiklit 16 suuniste ja soovituste kohta ning EBA määruse sätteid, mis käsitlevad Euroopa järelevalvekäsiraamatut, mis on EBA poolt nimetatud määruse kohaselt välja töötatud. Samuti võib EKP võtta vastu määrusi üksnes ulatuses, mis on vajalik nende ülesannete täitmise korraldamiseks või täpsustamiseks.

Enne määruse vastuvõtmist korraldab EKP avaliku konsulteerimise ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste konsultatsioonide ja analüüside läbiviimine on ebaproportsionaalne asjaomaste määruste kohaldamisala ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades; viimasel juhul põhjendab EKP küsimuse kiireloomulisust.

Vajaduse korral annab EKP oma panuse, aidates EBA-l välja töötada regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid määruse(EL) nr 1093/2010 kohaselt, või juhib EBA tähelepanu võimalikule vajadusele esitada komisjonile standardite eelnõud, millega muudetakse olemasolevaid regulatiivseid või rakenduslikke tehnilisi standardeid.

Artikkel 4a

Makrotasandi finantsjärelevalve ülesanded ja vahendid

1.  Kui see on asjakohane või seda peetakse vajalikuks ning ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kohaldavad osalevate liikmesriikide pädevad või määratud asutused krediidiasutuste suhtes lisaks artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud omavahendite nõuetele ka kapitalipuhvrite nõudeid asjakohasel tasandil kooskõlas asjakohase liidu õigusega, sealhulgas vastutsüklilise puhvri määrasid, ning mis tahes muid meetmeid, mille eesmärk on käsitleda direktiivides 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ ettenähtud süsteemseid riske või makrotasandi riske asjakohases liidu õiguses konkreetselt sätestatud juhtudel, kasutades kõnealustes direktiivides sätestatud menetlusi. Kümme tööpäeva enne sellise otsuse tegemist teavitab asjaomane asutus nõuetekohaselt oma kavatsusest EKPd. EKP vastuväite korral esitab ta kirjalikult vastuväite põhjused viie tööpäeva jooksul. Asjaomane asutus kaalub nõuetekohaselt EKP põhjusi, enne kui ta jätkab vajaduse korral otsuse menetlemist.

2.  Vajaduse korral võib EKP osaleva liikmesriigi pädeva või määratud asutuse asemel kohaldada krediidiasutuste suhtes lisaks artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud omavahendite nõuetele ka kapitalipuhvrite nõudeid asjakohasel tasandil kooskõlas asjakohase liidu õigusega, mis on rangemad osalevate liikmesriikide pädevate või määratud asutuste kohaldatavatest nõuetest, sealhulgas vastutsüklilise puhvri määrasid, kui lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimused on täidetud, ning kohaldada rangemaid meetmeid, mille eesmärk on käsitleda süsteemseid riske või makrotasandi riske krediidiasutuste tasandil, kasutades direktiivides 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ sätestatud menetlusi, asjaomastes liidu õigusaktides konkreetselt ettenähtud juhtudel.

3.  Mis tahes riigi pädev või määratud asutus võib teha EKP-le ettepaneku lõike 2 kohaselt tegutsemiseks, et käsitleda spetsiifilist finantssüsteemi olukorda ja majandusseisu asjaomases liikmesriigis.

4.  Kui EKP kavatseb tegutseda kooskõlas lõikega 2, teeb ta mis tahes meetme kaalumisel tihedalt koostööd asjaomaste liikmesriikide määratud asutustega. Eelkõige teavitab ta oma kavatsusest asjaomaseid pädevaid või määratud asutusi kümme tööpäeva enne sellise otsuse tegemist. Mis tahes asjaomase asutuse vastuväite korral esitab see asutus kirjalikult vastuväite põhjused viie tööpäeva jooksul. EKP kaalub nõuetekohaselt esitatud põhjusi, enne kui ka jätkab vajaduse korral otsuse menetlemist.

5.  Lõikes 2 osutatud ülesannete täitmisel võtab EKP arvesse finantssüsteemi konkreetset olukorda, majandusseisu ja majandustsüklit konkreetses liikmesriigis või liikmesriigi osades.

Artikkel 5

Koostöö ühtse järelevalvemehhanismi raames

1.  EKP täidab oma ülesandeid ühtse järelevalvemehhanismi raames, mis hõlmab EKP-d ja riikide pädevaid asutusi. EKP vastutab ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest.

2.  Nii EKP kui ka riikide pädevad asutused kohustuvad tegema heas usus koostööd ja vahetama teavet.

Ilma et see piiraks EKP õigust saada krediidiasutuste poolt pidevalt esitatud teavet otse või omada sellele otsest juurdepääsu, annavad riikide pädevad asutused EKP-le eelkõige kogu teabe, mida EKP vajab talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks.

4a.  Kui see on asjakohane ning ilma et see piiraks EKP vastutust ja aruandekohustust talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel, vastutavad riikide pädevad asutused selle eest, et abistada lõikes 7 nimetatud raamistikus sätestatud tingimustel EKPd seoses lõikes 4e osutatud ülesannetega, mis on seotud kõigi krediidiasutustega, mis tahes õigusaktide ettevalmistamisel ja rakendamisel, sealhulgas kontrollitegevuses. Nad järgivad artiklis 4 nimetatud ülesannete täitmisel EKP-lt saadud juhiseid.

4b.  Seoses artiklis 4, välja arvatud lõike 1 punktides a ja b, kindlaksmääratud ülesannetega on EKP-l lõikes 4c sätestatud vastutus ning riikide pädevatel asutustel lõikes 6 sätestatud vastutus lõikes 4d osutatud raamistikus ja lõikes 4e sätestatud menetlusi kasutades järgmiste krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate või segafinantsvaldusettevõtjate või mitteosalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutuste osalevates liikmesriikides asutatud filiaalide üle:

   krediidiasutused, mis on konsolideerituna vähem olulised osalevate liikmesriikide piires kõrgeimal konsolideerimistasemel või üksikult konkreetsetel juhtudel mitteosalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutuste osalevates liikmesriikides asutatud filiaalide puhul. Olulisust hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
   i) suurus;
   ii) olulisus ELi või mis tahes osaleva liikmesriigi majanduse seisukohast;
   iii) piiriülese tegevuse olulisus.

   i) varade koguväärtus ületab 30 miljardit eurot; või
   ii) varade koguväärtuse ja asutamiskohaks oleva osaleva liikmesriigi SKP suhe ületab 20%, välja arvatud juhul, kui varade koguväärtus jääb alla 5 miljardi euro; või
   iii) kui riigi pädev asutus on teatanud, et ta peab sellist krediidiasutust sisemajanduse jaoks märkimisväärselt oluliseks, teeb EKP otsuse, millega pärast EKP poolt kõnealuse krediidiasutuse, sealhulgas selle bilansi põhjalikult hindamist kinnitatakse sellist olulisust.

Samuti võib EKP omal algatusel pidada krediidiasutust olulise tähtsusega asutuseks, kui see on asutanud pangandusega tegelevaid tütarettevõtjaid rohkem kui ühes osalevas liikmesriigis ning tema piiriülesed varad ja kohustused moodustavad märkimisväärse osa asutuse varade või kohustuste koguväärtusest vastavalt metoodikas sätestatud tingimustele.

Krediidiasutusi, kes on taotlenud või saanud otse avaliku sektori finantsabi EFSFist või ESMist, ei käsitata vähem olulistena.

Olenemata eelmistest lõikudest, täidab EKP talle käesoleva määrusega antud ülesandeid kolme kõige olulisema krediidiasutuse suhtes igas osalevas liikmesriigis, kui konkreetsete asjaoludega ei ole põhjendatud teisiti.

4c.  Lõikes 4b osutatud krediidiasutuste puhul teeb EKP lõikes 4e kindlaks määratud raamistikus järgmist:

   a) väljastab riikide pädevatele asutustele määrusi, suuniseid või üldisi juhiseid, mille kohaselt riikide pädevad asutused täidavad artiklis 4, välja arvatud selle punktides a ja b, kindlaks määratud ülesandeid ja võtavad vastu järelevalvealaseid otsuseid.

Sellised juhised võivad olla seotud artikli 13b lõikes 2 osutatud konkreetsete volitustega krediidiasutuste konsolideerimisgruppide või kategooriate puhul, eesmärgiga tagada ühtse järelevalvemehhanismi raames järelevalvetulemuste järjepidevus;

   b) kui see on vajalik kõrgete järelevalvestandardite järjepideva kohaldamise tagamiseks, võib EKP igal ajal kas omal algatusel pärast riikide asutustega konsulteerimist või riigi pädeva asutuse taotlusel otsustada teostada ise vahetult kõiki asjakohaseid volitusi ühe või enama lõikes 4b osutatud krediidiasutuse puhul, sealhulgas juhul, kui krediidiasutus on taotlenud või saanud kaudset finantsabi EFSFist või ESMist;
   c) teostab süsteemi toimimise üle järelevalvet, tuginedes käesolevas artiklis ja eelkõige lõike 4e punktis c sätestatud vastutusele ja menetlustele;
   d) võib igal ajal kasutada artiklites 9–12 osutatud volitusi;
   e) võib taotleda riikide pädevatelt asutustelt samuti ajutiselt või pidevalt teavet nende poolt käesoleva artikli alusel ülesannete täitmise kohta.

4d.  Ilma et see piiraks lõike 4c kohaldamist, täidavad riikide pädevad asutused artikli 4 lõike 1 punktides aa, c, f, g, i ja k osutatud ülesandeid ja vastutavad nende täitmise eest ning võtavad vastu kõik asjakohased järelevalvealased otsused seoses lõike 4b esimeses lõigus osutatud krediidiasutustega lõikes 4e osutatud raamistikus ja seal sätestatud menetlusi kasutades.

Ilma et see piiraks artiklite 9–12 kohaldamist, jäävad riikide pädevatele ja määratud asutustele alles volitused saada siseriikliku õiguse kohaselt teavet krediidiasutustelt, valdusettevõtjatelt, segavaldusettevõtjatelt ja ettevõtjatelt, kes on hõlmatud krediidiasutuse konsolideeritud finantsseisundiga, ning teostada kohapealset kontrolli nende krediidiasutuste, valdusettevõtjate, segavaldusettevõtjate ja ettevõtjate üle. Riikide pädevad asutused teavitavad EKPd kooskõlas lõikes 4e sätestatud raamistikuga käesoleva lõike kohaselt võetavatest meetmetest ja koodineerivad hoolikalt neid meetmeid EKPga.

Riikide pädevad asutused annavad EKP-le regulaarselt aru nende poolt käesoleva artikli alusel ülesannete täitmise kohta.

4e.  EKP võtab osalevate liikmesriikide pädevate asutustega konsulteerides ja järelevalvenõukogu ettepaneku põhjal vastu ja avaldab raamistiku käesoleva artikli rakendamise praktiliseks korraldamiseks. Raamistik hõlmab vähemalt järgmist:

   a) konkreetne metoodika lõike 4b lõikudes 1–3 osutatud kriteeriumide ja nende kriteeriumide hindamiseks, mille olemasolu korral peatatakse konkreetse krediidiasutuse suhtes lõike 4b lõigu 4 kohaldamine, ja sellest tulenevalt lõigete 4c ja 4d rakendamise kord. Lõike 4b lõikudes 1–3 osutatud kriteeriumide hindamise kord ja metoodika vaadatakse läbi, et kajastada mis tahes asjakohaseid muutusi, ning tagatakse, et hinnangut selle kohta, kas panka peetakse oluliseks või vähem oluliseks, muudetakse üksnes siis, kui asjaolud, eelkõige sellised panga seisundit käsitlevad asjaolud, mis on hinnangu jaoks asjakohased, on oluliselt ja püsivalt muutunud;
   b) menetlused EKP ja riikide pädevate asutuste vaheliste suhete reguleerimiseks, sealhulgas tähtajad ning võimalus valmistada ette EKP-le kaalumiseks saadetavate otsuste eelnõusid, seoses selliste krediidiasutuste üle järelevalve teostamisega, keda lõike 4b kohaselt ei käsitata vähem olulistena;
  c) menetlused EKP ja riikide pädevate asutuste vaheliste suhete reguleerimiseks, sealhulgas tähtajad, seoses selliste krediidiasutuste üle järelevalve teostamisega, keda lõike 4b kohaselt käsitatakse vähem olulistena. Selliste menetlustega nõutakse riikide pädevatelt asutustelt sõltuvalt raamistikus kindlaks määratud juhtudest, järgmist:
   i) teavitada EKPd igast sisulisest järelevalvemenetlusest;
   ii) teostada EKP taotlusel menetluse konkreetsete aspektide lisahindamine;
   iii) esitada EKP-le järelevalvealaste sisuliste otsuste eelnõud, mille suhtes EKP võib väljendada oma arvamust.

4f.  Kui EKPd abistavad talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel riikide pädevad või määratud asutused, järgivad EKP ja riikide pädevad asutused asjakohastes liidu õigusaktides eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel vastutuse jagamist ja koostööd käsitlevaid sätteid.

Artikkel 6

Tihe koostöö nende osalevate liikmesriikide pädevate asutustega, mille rahaühik ei ole euro

1.  Käesoleva artikliga ette nähtud piirides täidab EKP artikli 4 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 4a osutatud ülesandeid sellistes liikmesriikides asutatud krediidiasutuste puhul, mille rahaühik ei ole euro, kui EKP ja kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse vahel on käesoleva artikli kohaselt sisse seatud tihe koostöö.

Sel eesmärgil võib EKP esitada juhiseid sellise osaleva liikmesriigi pädevale asutusele, mille rahaühik ei ole euro.

2.  EKP ja sellise osaleva liikmesriigi pädeva asutuse, mille rahaühik ei ole euro, vahel seatakse EKP otsusega sisse tihe koostöö, kui on täidetud järgmised tingimused.

   a) Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike, komisjoni, EKPd ja EBAd soovist alustada EKPga vastavalt artiklile 5 tihedat koostööd artiklis 4 ja artiklis 4a osutatud ülesannete täitmisel kõigi asjaomases liikmesriigis asutatud krediidiasutuste puhul.
  b) Teates võtab asjaomane liikmesriik endale kohustuse:
   tagada, et riigi pädev asutus või määratud riigiasutus täidab kõiki EKP antud suuniseid ja nõudeid;
   esitada asjaomases liikmesriigis asutatud krediidiasutuste kohta kogu teabe, mida EKP võib küsida kõnealuste krediidiasutuste põhjalikuks hindamiseks.
   c) Asjaomane liikmesriik on vastu võtnud asjakohased siseriiklikud õigusaktid, millega tagatakse riigi pädeva asutuse kohustus võtta krediidiasutuste suhtes kooskõlas lõikega 5 kõik EKP nõutud meetmed.

4.  Lõikes 2 osutatud otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Otsus jõustub 14 päeva pärast avaldamist.

5.  Kui EKP leiab, et asjaomase liikmesriigi pädev asutus peaks mõne krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes võtma lõikes 1 osutatud ülesannetega seotud meetmeid, annab ta kõnealusele pädevale asutusele juhiseid, milles näidatakse ära ajakava.

Meetme võtmise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 48 tundi, välja arvatud juhul, kui meetme varasem võtmine on korvamatu kahju ärahoidmiseks vältimatult vajalik. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed kooskõlas lõike 2 punktis c osutatud kohustusega.

5a.  EKP võib otsustada saata asjaomasele liikmesriigile hoiatuse, et tihe koostöö võidakse peatada või lõpetada, kui ei võeta otsustavaid parandusmeetmeid järgmistel juhtudel:

   a) kui asjaomane liikmesriik ei vasta EKP arvates enam lõike 2 punktides a−c sätestatud tingimustele või
   b) kui liikmesriigi pädev asutus ei tegutse EKP arvates kooskõlas lõike 2 punktis c osutatud kohustusega.

Kui selliseid meetmeid ei ole võetud 15 päeva jooksul pärast sellise hoiatuse teatavaks tegemist, võib EKP peatada või lõpetada tiheda koostöö kõnealuse liikmesriigiga.

Sellest otsusest teatatakse asjaomasele liikmesriigile ning see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Otsuses näidatakse ära otsuse kohaldamise alguskuupäev, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalve tõhusust ja krediidiasutuste õigustatud huve.

5b.  Liikmesriik võib teha EKP-le taotluse tiheda koostöö lõpetamiseks igal ajal pärast kolme aasta möödumist EKP poolt tiheda koostöö sisseseadmise kohta vastuvõetud otsuse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Taotluses selgitatakse lõpetamise põhjuseid, sealhulgas võimalikku märkimisväärset negatiivset mõju liikmesriigi fiskaalvastutusele, kui see on asjakohane. Sellisel juhul alustab EKP viivitamata menetlust tiheda koostöö lõpetamist käsitleva otsuse vastuvõtmiseks ning näitab ära otsuse kohaldamise alguskuupäeva, mis jääb maksimaalselt kolme kuu piiresse, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalve tõhusust ja krediidiasutuste õigustatud huve. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

5c.  Kui osalev liikmesriik, millerahaühik ei ole euro, teavitab EKPd artikli 19 lõike 3 kohaselt oma põhjendatud mittenõustumisest järelevalvenõukogu otsuse eelnõu suhtes EKP nõukogu poolt esitatud vastuväitega, esitab EKP nõukogu 30 päeva jooksul oma arvamuse liikmesriigi väljendatud põhjendatud mittenõustumise kohta, ning märkides ära sellise teguviisi põhjused, kinnitab oma vastuväidet või võtab selle tagasi.

Kui EKP nõukogu kinnitab oma vastuväidet, võib osalev liikmesriik, mille rahaühik ei ole euro, teavitada EKPd, et potentsiaalne otsus järelevalvenõukogu poolt esitatava võimaliku muudetud otsuse eelnõu kohta ei ole tema suhtes siduv.

Seejärel kaalub EKP kõnealuse liikmesriigiga tehtava tiheda koostöö võimalikku peatamist või lõpetamist, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalve tõhusust, ning teeb vastava otsuse.

EKP võtab arvesse eelkõige järgmisi kaalutlusi:

   kas sellise peatamise või lõpetamise ärajätmine võib olla kahjulik ühtse järelevalvemehhanismi terviklikkusele või kas see võib olla märkimisväärselt negatiivse mõjuga liikmesriikide fiskaalvastutusele;
   kas sellisel peatamisel või lõpetamisel võib olla märkimisväärselt negatiivne mõju artikli 19 lõike 3 kohaselt vastuväitest teavitanud liikmesriigi fiskaalvastutusele;
   kas ta leiab, et asjaomane riigi pädev asutus on võtnud vastu meetmeid, mis EKP arvates:
   a) tagavad, et eelmise lõigu kohaselt oma vastuväitest teavitanud liikmesriigis ei kohelda krediidiasutusi soodsamalt kui krediidiasutusi teistes osalevates liikmesriikides;
   b) on eelmise lõigu alusel võetava EKP nõukogu otsusega võrreldes sama tõhusad käesoleva määruse artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamisel ja asjakohase liidu õigusega kooskõla tagamisel.

EKP lisab need kaalutlused oma otsusesse ja teavitab nendest kõnealust liikmesriiki.

5d.  Kui osalev liikmesriik, mille rahaühik ei ole euro, ei ole nõus järelevalvenõukogu otsuse eelnõuga, teavitab ta EKP nõukogu oma põhjendatud mittenõustumisest viie tööpäeva jooksul alates otsuse eelnõu kättesaamisest. EKP nõukogu otsustab küsimuse üle viie tööpäeva jooksul, võttes kõnealuseid põhjendusi täielikult arvesse, ning selgitab kirjalikult oma otsust asjaomasele liikmesriigile. Asjaomane liikmesriik võib esitada EKP-le tiheda koostöö lõpetamise taotluse, mis jõustub otsekohe, ning kõnealuses küsimuses vastu võetud otsus ei ole tema suhtes siduv.

5e.  Liikmesriik, kes on lõpetanud tiheda koostöö EKPga, ei või alustada uut tihedat koostööd enne, kui EKP poolt tiheda koostöö lõpetamise kohta vastuvõetud otsuse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas on möödunud kolm aastat.

Artikkel 7

Rahvusvahelised suhted

Mõjutamata liikmesriikide ja liidu muude institutsioonide ja organite, sealhulgas EBA pädevust, võib EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks arendada suhteid ja sõlmida halduskokkuleppeid järelevalveasutustega, rahvusvaheliste organisatsioonidega ja kolmandate riikide ametiasutustega, kooskõlastades oma tegevuse nõuetekohaselt EBAga. Kõnealused halduskokkulepped ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

III peatükk

EKP volitused

Artikkel 8

Järelevalve- ja uurimisvolitused

1.  Pidades silmas üksnes EKP-le artikli 4 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 4a lõikega 2 antud ülesannete täitmist, käsitatakse EKPd, kui see on asjakohane, osalevates liikmesriikides asjakohase liidu õiguse kohaselt asutatud pädeva või määratud asutusena ▌.

Samal ainsal eesmärgil on EKP-l kõik käesolevas määruses sätestatud volitused ja kohustused. EKP-l on ka kõik volitused ja kohustused, mis on pädevatel ja määratud asutustel asjakohase liidu õiguse alusel, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Eelkõige on EKP-l käesoleva peatüki 1. ja 2. jaos loetletud volitused.

EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses võib EKP nõuda juhiste andmise teel, et kõnealused riikide asutused kasutaksid oma volitusi siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustel ja nendega kooskõlas, kui käesolev määrus ei anna niisuguseid volitusi EKP-le. Kõnealused riikide asutused teavitavad EKP-d täielikult kõnealuste volituste kasutamisest.

2a.  EKP kasutab lõikes 1 osutatud volitusi kooskõlas artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktidega. EKP ja riikide pädevad asutused teevad oma vastavate järelevalve- ja uurimisvolituste teostamisel tihedat koostööd.

2b.  Erandina lõikest 1 kasutab EKP oma volitusi vastavalt artiklile 6 seoses krediidiasutustega, mis on asutatud liikmesriikides, kes on alustanud tihedat koostööd vastavalt artiklile 6.

1.JAGU

Uurimisvolitused

Artikkel 9

Teabenõuded

1.  Ilma et see piiraks artikli 8 lõikes 1 osutatud volitusi ja vastavalt asjakohases liidu õiguses sätestatud tingimustele, võib EKP, kui artiklist 4 ei tulene teisiti, nõuda, et järgmised juriidilised või füüsilised isikud esitavad kogu teabe, mis on vajalik EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks, sealhulgas korrapäraste ajavahemike tagant ja kindlaksmääratud kujul esitatav teave järelevalve või sellega seotud statistilistel eesmärkidel:

   a) osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutused;
   b) osalevates liikmesriikides asutatud finantsvaldusettevõtjad;
   c) osalevates liikmesriikides asutatud segafinantsvaldusettevõtjad;
   d) osalevates liikmesriikides asutatud segavaldusettevõtjad;
   e) punktides a–d osutatud üksustesse kuuluvad isikud […];
   f) punktides a–d osutatud üksuste ülesandeid või tegevusi teostavad allhankijatest kolmandad isikud;

2.  Lõikes 1 osutatud isikud esitavad nõutud teabe. Kutsesaladuse hoidmise sätted ei vabasta nimetatud isikuid teabe andmise kohustusest. Teabe andmist ei peeta kutsesaladuse paljastamiseks.

2a.  Kui EKP saab teavet otse lõikes 1 osutatud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, teeb ta selle teabe kättesaadavaks asjaomastele riikide pädevatele asutustele.

Artikkel 10

Üldised uurimised

1.  EKP võib talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks ja vastavalt asjakohases liidu õiguses sätestatud muudele tingimustele korraldada kõiki vajalikke uurimisi artikli 9 lõike 1 punktides a−f osutatud mis tahes isiku suhtes, kes on asutatud või kelle asukoht on osalevas liikmesriigis.

Sel eesmärgil on EKP-l õigus:

   a) nõuda dokumentide esitamist;
   b) uurida artikli 9 lõike 1 punktides a–f osutatud isikute raamatupidamis- ja muid dokumente ning teha sellistest dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
   c) saada artikli 9 lõike 1 punktides a–f osutatud isikutelt, nende esindajatelt või töötajatelt kirjalikke või suulisi selgitusi;
   d) küsitleda teisi küsitlemisega nõustuvaid isikuid, et koguda uurimise esemega seotud teavet;

2.  Artikli 9 lõike 1 punktides a–f osutatud isikute suhtes kohaldatakse EKP otsuse alusel algatatud uurimisi.

Kui isik takistab uurimise läbiviimist, pakub selle osaleva liikmesriigi pädev asutus, kus asjaomased tööruumid asuvad, vastavalt siseriiklikule õigusele vajalikku abi, sealhulgas hõlbustades artiklites 11 ja 12 osutatud juhtudel EKP juurdepääsu artikli 9 lõike 1 punktides a–f osutatud juriidiliste isikute tööruumidele, nii et eespool nimetatud õigusi saaks kasutada.

Artikkel 11

Kohapealsed kontrollid

1.  EKP võib talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks ning vastavalt asjakohases liidu õiguses sätestatud muudele tingimustele korraldada kooskõlas artikliga 12 ja tingimusel, et asjaomase riigi pädevat asutust teavitatakse ette, kõiki vajalikke kohapealseid kontrolle artikli 9 lõike 1 punktides a–f osutatud juriidiliste isikute tööruumides ja mis tahes muude konsolideeritud järelevalvega hõlmatud ettevõtjate ruumides, kui EKP teostab konsolideeritud järelevalvet kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktiga i. Kui see on tingitud kontrollide nõuetekohase läbiviimise ja tõhususe vajadusest, võib EKP viia kõnealuste juriidiliste isikute suhtes kohapealse kontrolli läbi ette teatamata.

2.  EKP ametnikud ja muud isikud, keda EKP on volitanud läbi viima kohapealseid kontrolle, võivad siseneda nende juriidiliste isikute tööruumidesse ja kinnistutele, kelle suhtes kohaldatakse EKP vastuvõetud uurimisotsust, ning neil isikutel on kõik artikli 10 lõikes 1 sätestatud õigused. ▌

3.  Artikli 9 lõike 1 punktides a–f osutatud juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse kohapealseid kontrolle EKP otsuse alusel.

4.  Selle liikmesriigi pädeva asutuse poolt volitatud või määratud ametnikud ja teised nendega kaasas olevad isikud, kus kontrollimine toimub, abistavad EKP juhendamisel ja EKP-ga koordineeritult aktiivselt EKP ametnikke ja teisi EKP volitatud isikuid. Selleks võivad volitatud isikud kasutada lõikes 2 sätestatud volitusi. Asjaomase osaleva liikmesriigi pädeva asutuse ametnikel on samuti õigus osaleda kohapealsetes kontrollides.

5.  Kui EKP ametnikud ja teised kaasasolevad volitatud või määratud isikud leiavad, et isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt ette nähtud kontrolliga, osutab asjaomase osaleva liikmesriigi pädev asutus neile vajalikku abi vastavalt siseriiklikule õigusele. Nimetatud abi hõlmab ka äriruumide ning raamatupidamis- ja muude dokumentide pitseerimist kontrolli läbiviimiseks vajalikus ulatuses. Kui asjaomasel riigi pädeval asutusel ei ole selleks luba, kasutab ta oma õigust taotleda vajalikku abi teistelt riigiasutustelt.

Artikkel 12

Õigusasutuse luba

1.  Kui artikli 11 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohapealseks kontrolliks või artikli 11 lõikes 5 sätestatud abiks on liikmesriigi õiguse kohaselt nõutav õigusasutuse luba, taotletakse seda.

2.  Lõikes 1 osutatud loa taotlemisel kontrollib liikmesriigi õigusasutus EKP otsuse autentsust ning seda, et kavandatavad sunnimeetmed ei oleks kontrolli eseme seisukohast omavolilised ega ebaproportsionaalsed. Kontrollides sunnimeetmete proportsionaalsust, võib liikmesriigi õigusasutus küsida EKP-lt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks EKP kahtlustab artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktide rikkumist, ja kahtlustatava rikkumise tõsiduse kohta ja selle isiku seotuse laadi kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei vaata liikmesriigi õigusasutus läbi uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks EKP toimikus sisalduv teave. EKP otsuse seaduslikkuse üle teostab kohtulikku kontrolli ainult Euroopa Liidu Kohus.

2.JAGU

Järelevalvealased erivolitused

Artikkel 13

Tegevusloa andmine

1.  Taotlus osaleva liikmesriigi krediidiasutuse tegevusloa saamiseks esitatakse selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus krediidiasutus asutatakse, asjaomase riigi õiguse kohaselt.

1a.  Kui taotleja vastab kõigile kõnealuse riigi õiguses tegevusloa saamiseks sätestatud tingimustele, koostab liikmesriigi pädev asutus asjakohases riigi õiguses ettenähtud tähtaja jooksul otsuse eelnõu, milles tehakse EKP-le ettepanek tegevusloa andmiseks. Otsuse eelnõust teavitatakse EKPd ja tegevusloa taotlejat. Muudel juhtudel lükkab riigi pädev asutus tegevusloa taotluse tagasi.

1b.  Otsuse eelnõu loetakse EKP poolt vastuvõetuks, kui EKP ei ole esitanud vastuväiteid maksimaalselt 10 tööpäeva pikkuse ajavahemiku jooksul, kusjuures seda tähtaega võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sama ajavahemiku võrra ühe korra pikendada. EKP esitab otsuse eelnõu suhtes vastuväiteid üksnes siis, kui asjakohases liidu õiguses sätestatud tegevusloa andmise tingimused ei ole täidetud. Vastuväite korral esitab EKP kirjalikult tagasilükkamise põhjused.

1c.  Riigi pädev asutus teavitab lõigete 1a ja 1b kohaselt tehtud otsusest tegevusloa taotlejat.

2.  Kui lõikest 2a ei tulene teisiti, võib EKP asjakohases liidu õiguses sätestatud juhtudel tegevusloa kehtetuks tunnistada omal algatusel pärast selle osaleva liikmesriigi pädeva asutusega konsulteerimist, kus krediidiasutus on asutatud, või selle osaleva liikmesriigi pädeva asutuse ettepaneku alusel, kus krediidiasutus on asutatud. Eelkõige tagatakse nende konsultatsioonidega, et EKP jätab enne kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist riikide asutustele piisavalt aega vajalike parandusmeetmete, sealhulgas võimalike likvideerimismeetmete üle otsustamiseks, ning võtab neid meetmeid arvesse.

Kui lõike 1 kohaselt tegevusloa andmiseks ettepaneku teinud riigi pädev asutus leiab, et asjakohase siseriikliku õiguse kohaselt tuleb tegevusluba kehtetuks tunnistada, teeb ta EKP-le vastava ettepaneku. Sellisel juhul teeb EKP otsuse ettepandud kehtetuks tunnistamise kohta, võttes täielikult arvesse riigi pädeva asutuse esitatud kehtetuks tunnistamise põhjendust.

2a.  Kuni liikmesriikide asutused on pädevad krediidiasutusi likvideerima, teavitavad nad juhul, kui nad leiavad, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine ohustaks likvideerimiseks või finantsstabiilsuse säilitamiseks vajalike meetmete piisavat rakendamist, nõuetekohaselt oma vastuväidetest EKPd, selgitades üksikasjalikult kehtetuks tunnistamisega kaasneda võivat ohtu. Sellistel juhtudel peatab EKP kehtetuks tunnistamise menetluse liikmesriikide asutustega kokkulepitud ajavahemikuks. EKP võib otsustada kõnealust tähtaega pikendada, kui ta leiab, et on tehtud piisavalt edusamme. Kui EKP siiski sedastab põhjendatud otsuses, et liikmesriikide asutused ei ole finantsstabiilsuse säilitamiseks vajalikke nõuetekohaseid meetmeid ellu viinud, kohaldatakse tegevusloa kehtetuks tunnistamist viivitamatult.

Artikkel 13a

Olulise osaluse omandamise hindamine

1.  Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud erandite kohaldamist, esitatakse teade osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuses olulise osaluse omandamise kohta või mis tahes muu sellega seotud teave kooskõlas artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktidele tugineva asjakohase siseriikliku õigusega selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus krediidiasutus on asutatud.

2.  Liikmesriigi pädev asutus hindab kavandatud omandamist ning edastab teatise ja artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktides sätestatud kriteeriumide põhjal ettepaneku otsuse kohta kas olla omandamisele vastu või mitte EKP-le vähemalt kümne tööpäeva jooksul enne asjakohases liidu õiguses sätestatud asjakohase hindamisperioodi lõppu ning abistab EKPd vastavalt artiklile 5.

3.  EKP teeb otsuse, kas olla omandamise vastu, asjakohases liidu õiguses sätestatud hindamiskriteeriumide põhjal kooskõlas liidu õiguses ettenähtud menetlusega ja ettenähtud hindamisperioodi jooksul.

Artikkel 13b

Järelevalvevolitused

1.  Artikli 4 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks ning ilma et see piiraks EKP-le antud muude volituste teostamist, on EKP-l lõikes 2 sätestatud volitused nõuda igalt osaleva liikmesriigi krediidiasutuselt, finantsvaldusettevõtjalt või segafinantsvaldusettevõtjalt varases etapis vajalike meetmete võtmist, et käsitleda asjakohaseid probleeme igas järgnevalt nimetatud olukorras:

   a) krediidiasutus ei vasta artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktide nõuetele;
   b) EKP-l on tõendeid, et krediidiasutus tõenäoliselt rikub artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktide nõudeid järgmise 12 kuu jooksul;
   c) artikli 4 lõike 1 punkti g kohase järelevalvemenetluse raames on tehtud kindlaks, et krediidiasutuse rakendatud kord, strateegiad, protsessid ja mehhanismid ning tema omavahendid ja likviidsus ei taga tema riskide usaldusväärset juhtimist ega katmist.

2.  Olenemata artikli 8 lõikes 1 sätestatust, on EKP-l järgmised volitused:

   a) nõuda, et krediidiasutused hoiaksid artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktides sätestatud kapitalinõudeid ületavaid omavahendeid, mis on seotud riskielementidega ja riskidega, mis ei ole asjakohaste liidu õigusaktidega hõlmatud;
   b) nõuda korra, protsesside, mehhanismide ja strateegiate tugevdamist;
   c) nõuda, et krediidiasutused esitaksid kava artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktidest tulenevatele järelevalvealastele nõuetele vastavuse taastamiseks, ja kehtestada tähtaeg selle rakendamiseks, sealhulgas kavasse seoses kava ulatuse ja tähtajaga paranduste tegemiseks;
   d) nõuda, et krediidiasutused kohaldaksid konkreetset provisjoneerimise korda või varade käsitlemist tulenevalt omavahenditele esitatavatest nõuetest;
   e) piirata krediidiasutuste äritegevust, operatsioone või võrgustikku või nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis ülemääraselt ohustab asjaomase krediidiasutuse usaldusväärsust;
   f) nõuda krediidiasutuste tegevuse, toodete ja süsteemidega seonduvate riskide vähendamist;
   g) nõuda, et krediidiasutused piiraksid muutuvtasu osakaalu kogu puhastulus, juhul kui see muutuvtasu ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega;
   h) nõuda, et krediidiasutused kasutaksid puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks;
   i) piirata või keelata ära asjaomase krediidiasutuse väljamaksed aktsionäridele, liikmetele või täiendavate esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele, kui keelustamine ei too kaasa krediidiasutuse makseviivitust;
   j) kehtestada täiendava või sagedasema aruandluse nõuded, sealhulgas aruandluse kapitali või likviidsuse olukorra kohta;
   k) kehtestada konkreetsed likviidsusnõuded, sealhulgas piirangud varade ja kohustuste lõpptähtaegade erinevusele;
   l) nõuda täiendavat avalikustamist;
   m) kõrvaldada mis tahes ajal ametist krediidiasutuste juhtorgani liikmeid, kes ei vasta artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

Artikkel 14

Vastuvõtva riigi pädevate asutuste volitused ja konsolideeritud järelevalve alane koostöö

1.  Asjakohases liidu õiguses sätestatud menetlusi krediidiasutuste jaoks, kes soovivad asutada filiaali või kasutada teenuste osutamise vabadust, tegutsedes teise liikmesriigi territooriumil, ning asukoha- ja vastuvõtva liikmesriigi sellega seotud pädevust kohaldatakse osalevate liikmesriikide vahel ainult selliste ülesannete puhul, mida käesoleva määruse artikliga 4 ei ole antud EKP-le.

2.  Asjakohase liidu õiguse sätteid eri liikmesriikide pädevate asutuste vahelise koostöö kohta konsolideeritud järelevalve teostamiseks ei kohaldata juhul, kui EKP on ainus asjaomane pädev asutus.

2a.  Artiklites 4 ja 4a osutatud ülesande täitmisel järgib EKP õiglast tasakaalu kõigi osalevate liikmesriikide vahel artikli 5 lõike 8 kohaselt ja oma suhetes mitteosalevate liikmesriikidega järgib EKP asjakohases liidu õiguses kehtestatud tasakaalu päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide vahel.

Artikkel 15

Haldussanktsioonid

1.  Kui krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad või segafinantsvaldusettevõtjad rikuvad tahtlikult või hooletuse tõttu mõne asjakohase vahetult kohaldatava liidu õigusakti sätet, millega seoses võivad pädevad asutused asjakohaste liidu õigusaktide kohaselt kohaldada rahalist halduskaristust, võib EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks kehtestada rahalised halduskaristused, mis vastavad kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellise rikkumise tulemusel, või kuni kahekordsele kahjule, mis on ära hoitud sellise rikkumise tulemusel, kui kõnealust kasu või kahju on võimalik kindlaks määrata, või kuni 10 % juriidilise isiku eelneva majandusaasta aastasest kogukäibest, nagu on määratletud asjakohase liidu õigusega, või muid selliseid rahalisi karistusi, mis võivad olla ette nähtud asjakohase liidu õiguse kohaselt.

2.  Kui asjaomane juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on lõikes 1 osutatud aastane kogukäive põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruandest tulenev aastane kogukäive.

3.  Kohaldatavad sanktsioonid on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Otsustades, kas sanktsiooni kohaldada ja milline sanktsioon on otstarbekas, tegutseb EKP kooskõlas artikli 8 lõikega 2a.

4.  EKP kohaldab käesolevat artiklit kooskõlas artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktide, sealhulgas vajaduse korral nõukogu määruses (EÜ) nr 2532/98 esitatud menetlustega.

5.  Lõikega 1 hõlmamata juhtudel võib EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks nõuda, et riikide pädevad asutused alustaksid menetlust eesmärgiga võtta meetmeid, et tagada asjakohaste sanktsioonide kehtestamine kooskõlas artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktide ning mis tahes asjakohaste riigisiseste õigusaktidega, millega antakse konkreetseid volitusi, mida praegu liidu õiguse alusel ei nõuta. Riikide pädevate asutuste kohaldatavad sanktsioonid on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Esimest lõiku kohaldatakse eelkõige selliste rahaliste karistuste suhtes, mis määratakse krediidiasutustele, finantsvaldusettevõtjatele või segafinantsvaldusettevõtjatele asjaomaseid ELi direktiive üle võtvate riigisiseste õigusaktide rikkumise eest, ning mis tahes halduskaristuste või -meetmete suhtes, mis määratakse krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhatuse liikmetele ja mis tahes muudele isikutele, kes riigisiseste õigusaktide kohaselt vastutavad krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja õigusrikkumise eest.

6.  EKP teeb asjakohases liidu õiguses sätestatud juhtudel ja tingimuste kohaselt teatavaks kõik lõikes 1 osutatud sanktsioonid, olenemata sellest, kas need on vaidlustatud või mitte.

7.  Ilma et see piiraks lõigete 1−6 kohaldamist, võib EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2532/98 kohaldada sanktsioone EKP määruste või otsuste rikkumise korral.

IV peatükk

Korralduslikud põhimõtted

Artikkel 16

Sõltumatus

1.  Ühtse järelevalvemehhanismi raames tegutsevad EKP ja liikmesriikide pädevad asutused täidavad neile käesoleva määrusega antud ülesandeid sõltumatult. Järelevalvenõukogu ja juhtkomitee liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja organitelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

2.  Liidu institutsioonid, organid ja asutused ning liikmesriikide valitsused ja mis tahes muud asutused austavad seda sõltumatust.

2a.  Kui järelevalvenõukogu peab analüüsi tulemusel seda vajalikuks, koostab ja avaldab EKP nõukogu tegevusjuhendi, mida kohaldatakse panganduse järelevalvega seotud EKP töötajate ja juhtkonna suhtes ja milles käsitletakse eelkõige huvide konflikte.

Artikkel 17

Vastutus ja aruandlus

1.  EKP annab käesoleva määruse rakendamise kohta käesoleva peatüki kohaselt aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

1a.  EKP esitab kord aastas Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja eurorühmale aruande talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmise kohta, sealhulgas teabe artiklis 24 nimetatud järelevalvetasude struktuuri ja suuruse kavandatava muutmise kohta.

1b.  EKP järelevalvenõukogu esimees esitab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja eurorühmale selliste osalevate liikmesriikide esindajate juuresolekul, mille rahaühik ei ole euro.

1c.  EKP järelevalvenõukogu esimehe võib eurorühma taotlusel seoses tema järelevalveülesannete täitmisega ära kuulata eurorühm iga selliste osalevate liikmesriikide esindajate juuresolekul, mille rahaühik ei ole euro.

1d.  Euroopa Parlamendi taotlusel osaleb järelevalvenõukogu esimees järelevalveülesannete täitmise teemal parlamendi pädevate komisjonide poolt korraldataval kuulamisel.

1e.  EKP vastab suuliselt või kirjalikult Euroopa Parlamendi või vastavalt eurorühma töökorrale eurorühma küsimustele iga sellise osaleva liikmesriigi esindajate juuresolekul, mille rahaühik ei ole euro.

1f.  Kui Euroopa Kontrollikoda kontrollib EKP juhtimise efektiivsust EKP põhikirja artikli 27 lõike 2 alusel, võtab ta arvesse ka käesoleva määrusega EKP-le antud järelevalveülesandeid.

1g.  Järelevalvenõukogu esimees korraldab taotluse korral Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe ja aseesimeestega kinniseid konfidentsiaalseid suuliseid arutelusid oma järelevalveülesannete üle, kui selliseid arutelusid on vaja pidada Euroopa Parlamendi aluslepingu kohaste volituste täitmiseks. Euroopa Parlament ja EKP lepivad kokku selliste arutelude korraldamise üksikasjalikus korras, pidades silmas täieliku konfidentsiaalsuse tagamist kooskõlas EKP-le kui pädevale asutusele asjakohase liidu õiguse kohaselt pandud konfidentsiaalsuskohustusega.

1h.  EKP teeb aluslepingu kohaselt parlamendiga mis tahes uurimisel lojaalset koostööd. EKP ja parlament sõlmivad asjakohased kokkulepped demokraatliku vastutuse ja järelevalve teostamise praktilise korra kohta seoses EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisega. Nimetatud kokkulepped hõlmavad muu hulgas teabele juurdepääsu, uurimistel tehtavat koostööd ja esimehe valimise menetlust käsitlevat teavet.

Artikkel 17a

Liikmesriikide parlamendid

1.  Artikli 17 lõikes 2 ettenähtud aruande esitamisel edastab EKP selle samal ajal otse osalevate liikmesriikide parlamentidele.

Liikmesriikide parlamendid võivad esitada nimetatud aruande kohta EKP-le oma põhjendatud tähelepanekuid.

2.  Osalevate liikmesriikide parlamendid võivad oma menetluste kohaselt taotleda EKP-lt kirjalikku vastust mis tahes tähelepanekutele või küsimustele, mille nad on esitanud EKP-le seoses talle käesoleva määruse alusel antud ülesannetega.

3.  Osaleva liikmesriigi parlament võib kutsuda järelevalvenõukogu esimehe või liikme koos riigi pädeva asutuse esindajaga osalema kõnealuse liikmesriigi krediidiasutuse järelevalvet käsitlevas arutelus.

4.  Käesolev määrus ei piira siseriikliku õiguse kohast riikide pädevate asutuste vastutust riikide parlamentide ees seoses käesoleva määrusega EKP-le mitte antud ülesannete täitmise ning nende poolt vastavalt artiklile 5 ülesannete täitmisega.

Artikkel 17b

Nõuetekohane menetlus järelevalvealaste otsuste vastuvõtmiseks

1.  Enne artikli 4 ja 2. jao kohaste järelevalvega seotud otsuste tegemist annab EKP isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada oma seisukohad. EKP otsused põhinevad ainult vastuväidetel, mille kohta asjaomastel pooltel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui on vaja kohest sekkumist, et hoida ära märkimisväärset kahju finantssüsteemile. Sellisel juhul võib EKP võtta vastu esialgse otsuse ning ta annab asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist.

2.  Menetluse käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute õigus kaitsele. Neil on õigus saada juurdepääs EKP toimikule, tingimusel et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet.

EKP otsustes esitatakse otsuse aluseks olevad asjaolud.

Artikkel 17c

Rikkumistest teatamine

EKP tagab, et võetakse kasutusele tõhusad mehhanismid krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate või pädevate asutuste poolt toime pandud artikli 4 lõikes 3 osutatud õigusaktide rikkumistest teavitamiseks, sealhulgas konkreetne kord rikkumisteadete vastuvõtmise ja nende edasise menetlemise kohta. Sellised menetlused on kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega ja nendega tagatakse järgmiste põhimõtete täitmine: rikkumistest teatavate isikute asjakohane kaitse, […] isikuandmete kaitse ja süüdistatava isiku asjakohane kaitse […].

Artikkel 17d

Apellatsiooniküsimuste haldusnõukogu

1.  EKP loob apellatsiooniküsimuste haldusnõukogu, et vaadata pärast lõike 5 kohaselt esitatud läbivaatamise taotluse saamist asutusesiseselt halduskorras läbi otsused, mis EKP on teinud käesoleva määrusega talle antud volituste täitmisel. Asutusesisene halduskorras läbivaatamine piirdub selle hindamisega, kas asjaomane otsus on menetluslikult ja sisuliselt vastavuses käesoleva määrusega.

2.  Apellatsiooniküsimuste haldusnõukogu koosneb liikmesriikidest pärit viiest hea reputatsiooniga liikmest, kellel on tõendatud teadmised asjakohases valdkonnas ning piisav erialane töökogemus, sealhulgas järelevalvealane töökogemus panganduse või muude finantsteenuste valdkonnas, ning kes ei ole EKP praegused töötajad ega muude käesoleva määruse alusel EKP-le antud ülesannete täitmisesse kaasatud pädevate asutuste ega liikmesriikide asutuste või liidu institutsioonide, organite või asutuste ametis olevad töötajad. Apellatsiooniküsimuste haldusnõukogul on piisavad vahendid ja teadmised, et hinnata käesoleva määruse kohaste volituste täitmist EKP poolt. EKP nimetab apellatsiooniküsimuste haldusnõukogu liikmed ja kaks asendusliiget ametisse viieaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada ühe korra, pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Nad ei ole seotud mingite juhistega.

3.  Apellatsiooniküsimuste haldusnõukogu teeb otsuseid häälteenamuse alusel, mille puhul viiest liikmest vähemalt kolm on otsuse poolt.

4.  Apellatsiooniküsimuste haldusnõukogu liikmed tegutsevad sõltumatult ja avalikes huvides. Selleks esitavad nad avaliku kohustuste deklaratsiooni ja avaliku huvide deklaratsiooni, näidates ära kõik otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste huvide puudumise.

5.  Iga füüsiline või juriidiline isik võib lõikes 1 osutatud juhtudel taotleda talle adresseeritud või teda otseselt või isiklikult puudutava, käesoleva määruse alusel EKP poolt tehtud otsuse läbivaatamist. Lõikes 7 osutatud EKP nõukogu otsuse läbivaatamise taotlust vastu ei võeta.

6.  Läbivaatamise taotlus koos selle põhjendustega esitatakse EKP-le kirjalikult ühe kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest läbivaatamist taotlevale isikule või, kui seda ei ole tehtud, ühe kuu jooksul alates päevast, mil kõnealune isik sai sellest teada.

7.  Apellatsiooniküsimuste haldusnõukogu esitab pärast läbivaatamise taotluse vastuvõetavuse kohta otsuse tegemist arvamuse küsimuse kiireloomulisust arvestava ajavahemiku jooksul, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest, ning saadab juhtumi edasi järelevalvenõukogule uue otsuse eelnõu ettevalmistamiseks. Järelevalvenõukogu võtab apellatsiooniküsimuste haldusnõukogu arvamust arvesse ning esitab EKP nõukogule viivitamatult uue otsuse eelnõu. Uus otsuse eelnõu kas tühistab esialgse otsuse, asendab selle identse sisuga otsusega või asendab selle muudetud otsusega. Uus otsuse eelnõu loetakse vastuvõetuks, kui EKP nõukogu ei ole selle suhtes esitanud vastuväiteid maksimaalselt kümne tööpäevase ajavahemiku jooksul.

8.  Lõike 5 kohaselt esitatud läbivaatamise taotlus ei peata otsuse täitmist. EKP nõukogu võib apellatsiooniküsimuste haldusnõukogu ettepanekul vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.

9.  Apellatsiooniküsimuste haldusnõukogu väljendatud arvamust, järelevalvenõukogu esitatud uut otsuse eelnõu ja EKP nõukogu poolt käesoleva artikli alusel vastuvõetud otsust põhjendatakse ja neist teavitatakse pooli.

10.  EKP võtab vastu otsuse, millega kehtestatakse apellatsiooniküsimuste haldusnõukogu kodukord.

11.  Käesolev artikkel ei piira õigust algatada menetlust Euroopa Liidu Kohtus vastavalt aluslepingutele.

Artikkel 18

Eraldatus rahapoliitikaga seotud ülesannetest

1.  EKP lähtub talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel ainult käesolevas määruses sätestatud eesmärkidest.

2.  EKP täidab talle käesoleva määrusega antud ülesandeid, ilma rahapoliitikaga seotud ülesandeid ja mis tahes muid ülesandeid mõjutamata ja nendest eraldi. EKP-le käesoleva määrusega antud ülesanded ei takista EKP-l täitmast rahapoliitikaga seotud ülesandeid ning need ei mõjuta omakorda EKP-le käesoleva määrusega antud ülesandeid. Samuti ei takista EKP-le käesoleva määrusega antud ülesanded EKP-l täitmast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga seotud ja muid ülesandeid. EKP annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru sellest sättest kinnipidamise kohta. EKP-le käesoleva määrusega antud ülesanded ei muuda praegust rahapoliitika osapoolte maksevõime kontrollimist.

EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisega seotud töötajad eraldatakse organisatsiooniliselt EKP-le antud muude ülesannete täitmisega seotud töötajatest ning nende suhtes kohaldatakse eraldi aruandlussuhteid.

3.  Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võtab EKP vastu ja avaldab mis tahes vajalikud sise-eeskirjad, sealhulgas eeskirjad ametisaladuse hoidmise ja kahe tegevusvaldkonna vahel teabe vahetamise kohta.

3a.  EKP tagab, et EKP nõukogu teostab oma rahapoliitikat ja järelevalveülesandeid täielikult diferentseeritult. Selline diferentseeritus hõlmab rangelt eraldi peetavaid koosolekuid ja eri päevakordi.

3b.  Rahapoliitika ja järelevalveülesannete lahususe tagamise eesmärgil loob EKP vahenduskomisjoni. Vahenduskomisjon lahendab erimeelsusi asjaomaste osalevate liikmesriikide pädevate asutuste väljendatud seisukohtades seoses EKP nõukogu esitatud vastuväidetega järelevalvenõukogu tehtud otsuse eelnõu suhtes. Vahenduskomisjoni kuulub üks liige igast osalevast liikmesriigist, kelle iga liikmesriik valib EKP nõukogu liikmete ja järelevalvenõukogu liikmete hulgast, ning see teeb otsuseid lihthäälteenamusega, mille puhul igal liikmel on üks hääl. EKP võtab vastu ja avaldab määruse, millega luuakse selline vahenduskomisjon ja kehtestatakse selle kodukord.

Artikkel 19

Järelevalvenõukogu

1.  EKP-le antud ülesandeid kavandab ja täidab täielikult siseüksus, mis koosneb esimehest ja aseesimehest, kes nimetatakse ametisse vastavalt lõikele 1b, ja neljast EKP esindajast, kes nimetatakse ametisse vastavalt lõikele 1d, ja iga osaleva liikmesriigi krediidiasutuste järelevalve eest vastutava pädeva asutuse ühest esindajast (edaspidi „järelevalvenõukogu”). Kõik järelevalvenõukogu liikmed tegutsevad liidu kui terviku huvides.

Kui pädevaks asutuseks ei ole keskpank, võib käesolevas lõikes osutatud järelevalvenõukogu liige otsustada kaasata esindaja liikmesriigi keskpangast. Lõikes 1e sätestatud hääletuskorra kohaldamiseks loetakse ühe ja sama liikmesriigi mitme asutuse esindajad kokku üheks liikmeks.

1a.  Järelevalvenõukogu liikmete ametisse nimetamisel käesoleva määruse kohaselt järgitakse soolise tasakaalu, kogemuste ja kvalifikatsiooni põhimõtet.

1c.  Pärast järelevalvenõukogu ärakuulamist esitab EKP esimehe ja aseesimehe ametisse nimetamist käsitleva ettepaneku Euroopa Parlamendile heakskiidu saamiseks. Pärast selle ettepaneku heakskiitmist võtab nõukogu vastu rakendusotsuse, millega nimetatakse ametisse järelevalvenõukogu esimees ja aseesimees. Esimees valitakse avaliku valikumenetluse teel pangandus- ja finantsküsimustes tunnustatud ja erialaste kogemustega isikute hulgast, kes ei ole EKP nõukogu liikmed, ning Euroopa Parlamenti ja nõukogu hoitakse menetlusest nõuetekohaselt kursis. Järelevalvenõukogu aseesimees valitakse EKP juhatuse liikmete hulgast. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, võtmata arvesse nende nõukogu liikmete häält, kes ei ole osalevad liikmesriigid.

Pärast ametisse nimetamist töötab esimees täistööajaga ega ole enam ametis riigi pädevates asutustes. Ametiaeg kestab viis aastat ja seda ei saa pikendada.

Kui järelevalvenõukogu esimees ei vasta enam oma tööülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi tõsises üleastumises, võib nõukogu EKP ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu rakendusotsuse esimehe ametist kõrvaldamise kohta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, võtmata arvesse nende nõukogu liikmete häält, kes ei ole osalevad liikmesriigid.

Pärast seda, kui järelevalvenõukogu aseesimees on EKP juhatuse liikme ametist tagandatud kooskõlas EKPSi ja EKP põhikirjaga, võib nõukogu EKP ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu rakendusotsuse aseesimehe ametist kõrvaldamise kohta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, võtmata arvesse nende nõukogu liikmete häält, kes ei ole osalevad liikmesriigid.

Nendel eesmärkidel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu teatada EKP-le, et nad leiavad, et järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehe ametist kõrvaldamise tingimused on täidetud, millele EKP esitab oma vastuse.

1d.  EKP nõukogu poolt nimetatud neli EKP esindajat ei täida EKP rahapoliitikaga vahetult seotud ülesandeid. Kõigil EKP esindajatel on hääleõigus.

1e.  Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl.

1f.  Erandina lõikest 1e teeb järelevalvenõukogu otsused artikli 4 lõike 3 kohaselt määruste vastuvõtmiseks oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega, nagu see on määratletud ELi lepingu artikli 16 lõikes 4 ning üleminekusätteid käsitleva protokolli nr 36 artiklis 3 osalevate liikmesriikide asutusi esindavate liikmete puhul. EKP nõukogu poolt nimetatud iga nelja esindaja hääl on võrdne teiste liikmete mediaanhäälega.

1g.  Ilma et see piiraks artikli 5 sätete kohaldamist, teeb järelevalvenõukogu ettevalmistustööd seoses EKP-le antud järelevalveülesannetega ja pakub EKP nõukogule välja terviklikud otsuste eelnõud EKP nõukogu poolt vastuvõtmiseks vastavalt EKP kehtestatavale menetlusele. Otsuste eelnõud edastatakse samal ajal asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele. Otsuse eelnõu loetakse vastuvõetuks, kui EKP nõukogu ei ole selle suhtes esitanud vastuväiteid eespool nimetatud menetluse käigus kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa maksimaalselt kümmet tööpäeva. Kui osalev liikmesriik, mille rahaühik ei ole euro, ei ole nõus järelevalvenõukogu otsuse eelnõuga, kohaldatakse artikli 6 lõikes 5d sätestatud menetlust. Eriolukordades ei ületa eespool nimetatud ajavahemik 48 tundi. Kui EKP nõukogu esitab otsuse eelnõu suhtes vastuväiteid, põhjendab ta selliselt toimimist kirjalikult, tuues eelkõige välja rahapoliitikaga seotud aspektid. Kui otsust pärast EKP nõukogu vastuväidet muudetakse, võib osalev liikmesriik, mille rahaühik ei ole euro, teavitada EKPd oma põhjendatud mittenõustumisest vastuväitega, ning sellisel juhul kohaldatakse artikli 6 lõikes 5c sätestatud menetlust.

1h.  Sekretariaat toetab täistööajaga järelevalvenõukogu tegevust, sealhulgas koosolekute ettevalmistamist.

1i.  Järelevalvenõukogu valib lõikes 1e sätestatud eeskirja kohaselt hääletades oma liikmete hulgast piiratuma koosseisuga juhtkomitee, kes toetab järelevalvenõukogu tegevust, sealhulgas koosolekute ettevalmistamist.

Järelevalvenõukogu juhtkomiteel ei ole õigust teha otsuseid. Juhtkomiteed juhib järelevalvenõukogu esimees või aseesimees, juhul kui esimees erandkorras puudub. Juhtkomitee koosseis tagab õiglase tasakaalu ja rotatsiooni riikide pädevate asutuste vahel. Juhtkomitees on kõige rohkem kümme liiget, sealhulgas esimees, aseesimees ja veel üks EKP esindaja. Juhtkomitee täidab oma ettevalmistavaid ülesandeid liidu kui terviku huvides ning teeb järelevalvenõukoguga täiesti läbipaistvat koostööd.

6.  Järelevalvenõukogu koosolekutel võib kutse korral osaleda vaatlejana Euroopa Komisjoni esindaja. Vaatlejatel ei ole juurdepääsu konkreetseid asutusi käsitlevale konfidentsiaalsele teabele.

7.  EKP nõukogu võtab vastu sise-eeskirjad, milles kirjeldatakse üksikasjalikult tema suhteid järelevalvenõukoguga. Järelevalvenõukogu võtab lõikes 1e sätestatud eeskirja kohaselt hääletades vastu ka oma kodukorra. Mõlemad eeskirjakogumid tehakse üldsusele kättesaadavaks. Järelevalvenõukogu kodukorraga tagatakse kõigi osalevate liikmesriikide võrdne kohtlemine.

Artikkel 20

Ametisaladus ja teabevahetus

1.  Järelevalvenõukogu liikmete ning järelevalveülesandeid täitvate EKP töötajate ja osalevate liikmesriikide lähetatud töötajate suhtes kohaldatakse EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 37 ja asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud ametisaladuse hoidmise nõudeid isegi pärast nende ametikohustuste lõppemist.

EKP tagab, et selliste isikute suhtes, kes osutavad otseselt või kaudselt, pidevalt või ühekordselt järelevalveülesannete täitmisega seotud teenuseid, kohaldatakse samaväärseid ametisaladuse hoidmise nõudeid.

2.  EKP-l lubatakse talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks asjakohases liidu õiguses sätestatud piirides ja tingimustel vahetada teavet riikide ja Euroopa ametiasutustega ja organitega juhul, kui asjakohane liidu õigus võimaldab riikide pädevatel asutustel sellistele üksustele teavet avaldada või kui liikmesriigid näevad ette sellise avalikustamise kooskõlas asjakohase liidu õigusega.

Artikkel 22

Vahendid

EKP vastutab talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalike inimressursside ja rahaliste vahendite tagamise eest.

Artikkel 23

Eelarve ja raamatupidamise aastaaruanne

1.  EKP kulud talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel on EKP eelarves eraldi kindlaks tehtavad.

2.  EKP annab osana artikli 17 kohasest aruandlusest üksikasjalikult aru järelevalveülesanneteks kulutatud eelarve kohta. EKP poolt kooskõlas EKPSi ja EKP põhikirja artikliga 26.2 koostatud ja avaldatud raamatupidamise aastaaruandes on ära märgitud järelevalveülesannetega seotud tulud ja kulud.

2a.  Vastavalt EKPSi ja EKP põhikirja artiklile 27.1 viiakse raamatupidamise aastaaruande järelevalveülesannete eelarvejao suhtes läbi audit.

Artikkel 24

Järelevalvetasud

1.  EKP nõuab osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustelt ja mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse poolt osalevas liikmesriigis asutatud filiaalidelt iga-aastase järelevalvetasu maksmist. Tasu katab EKP-le käesoleva määruse artiklitega 4 ja 5 antud ülesannetega seoses tekkinud kulud. Need tasud ei ületa nende ülesannetega seotud kulusid.

2.  Krediidiasutuselt või filiaalilt nõutava tasu summa arvutatakse kooskõlas EKP poolt varem kindlaksmääratud ja avaldatud korraga.

Enne nimetatud korra kindlaksmääramist korraldab EKP avaliku arutelu ja analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning avaldab mõlema tulemused.

2a.  Tasud arvutatakse osalevates liikmesriikides kõige kõrgemal konsolideerimistasemel ning objektiivsete kriteeriumide alusel, pidades silmas asjaomase krediidiasutuse olulisust ja riskiprofiili, sealhulgas selle riskiga kaalutud varasid.

Konkreetseks kalendriaastaks iga-aastase järelevalvetasu arvutamise aluseks on krediidiasutuste ja filiaalide järelevalvega seotud kulude eelarvestus. EKP võib nõuda iga-aastase järelevalvetasu ettemaksmist, tuginedes mõistlikule eelarvestusele. EKP võtab enne lõpliku tasumäära kohta otsuse tegemist ühendust riigi pädeva asutusega tagamaks, et järelevalve oleks kõikide asjaomaste krediidiasutuste ja filiaalide jaoks kulutõhus ja mõistlikul tasemel. EKP teavitab krediidiasutusi ja filiaale iga-aastase järelevalvetasu arvutamise alusest.

2b.  EKP esitab kooskõlas artikliga 17 aruande.

2c.  Käesolev artikkel ei piira liikmesriikide pädevate asutuste õigust nõuda tasusid kooskõlas siseriikliku õigusega, kui EKP-le ei ole antud vastavaid järelevalveülesandeid, või seoses kuludega, mis kaasnevad EKPga tehtava koostöö ja EKP abistamisega ning tema antud juhiste järgi tegutsemisega, kooskõlas asjakohase liidu õigusega ning vastavalt käesoleva määruse, sealhulgas selle artiklite 5 ja 11 rakendamiseks ettenähtud korrale.

Artikkel 25

Töötajad ja töötajate vahetus

1.  EKP seab koos kõikide riikide pädevate asutustega sisse korra, et tagada asjakohane töötajate vahetus riikide pädevate asutustega ja pädevate asutuste vahel ning töötajate lähetamine riikide pädevatesse asutustesse.

2.  Vajaduse korral võib EKP nõuda, et riikide pädevate asutuste järelevalverühmad, kes teostavad käesoleva määruse kohaselt järelevalvet ühes osalevas liikmesriigis asuva krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja üle, kaasaksid oma tegevusse ka teiste osalevate liikmesriikide pädevate asutuste töötajaid.

2a.  EKP kehtestab ja säilitab terviklikud ja formaalsed menetlused, sealhulgas eetikamenetlused ja proportsionaalsed perioodid, et hinnata eelnevalt ja hoida ära võimalikke huvide konflikte, mis tulenevad järelevalvenõukogu liikmete ja järelevalveülesandeid täitvate EKP töötajate asumisest uuele tööle kahe aasta jooksul, ning näeb ette asjakohase avalikustamise kehtivate andmekaitse-eeskirjade kohaselt.

Kõnealused menetlused ei piira rangemate riigisiseste eeskirjade kohaldamist. Riikide pädevaid asutusi esindavate järelevalvenõukogu liikmete puhul toimub nende menetluste kehtestamine ja rakendamine kooskõlas riikide pädevate asutustega, ilma et see piiraks kehtiva siseriikliku õiguse kohaldamist.

Järelevalveülesandeid täitvate EKP töötajate puhul määratakse kõnealustes menetlustes kindlaks ametikohtade kategooriad, mille suhtes hindamist kohaldatakse, ning perioodid, mis on proportsionaalsed nimetatud töötajate järelevalveülesannete täitmisega EKP-s töötamise ajal.

2b.  Lõikes 2a osutatud menetlustes nähakse ette, et EKP hindab, kas esineb vastuväiteid sellele, et järelevalvenõukogu liikmed asuvad pärast ametist lahkumist tasustatud tööle erasektori asutuses, mille suhtes EKP järelevalvet teostab.

Lõikes 2a osutatud menetlusi kohaldatakse üldjuhul kahe aasta jooksul pärast järelevalvenõukogu liikme ametist lahkumist ning neid võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kohandada proportsionaalselt ametiaja jooksul täidetud tööülesannetega ja ametiaja pikkusega.

2c.  Artikli 17 kohane EKP aastaaruanne sisaldab üksikasjalikku teavet, sealhulgas lõigetes 2a ja 2b osutatud menetluste kohaldamise statistilisi andmeid.

V peatükk

Üld- ja lõppsätted

Artikkel 26

Läbivaatamine

Komisjon avaldab 31. detsembriks 2015 ja seejärel iga kolme aasta tagant aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, pöörates erilist tähelepanu võimalikule mõjule, mis on määrusel ühtse turu sujuvale toimimisele. Kõnealuses aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:

   a) ühtse järelevalvemehhanismi toimimine Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames ja EKP järelevalvetegevuse mõju liidu kui terviku huvidele ning finantsteenuste ühtse turu sidususele ja terviklikkusele, sealhulgas selle võimalik mõju riikide pangandussüsteemide struktuuridele ELis, ning ühtse järelevalvemehhanismi ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste vahelise koostöö ja teabevahetuse tulemuslikkus;
   aa) ülesannete jagunemine EKP ja riikide pädevate asutuste vahel ühtse järelevalvemehhanismi raames, EKP poolt vastu võetud töö praktilise korraldamise tõhusus ja ühtse järelevalvemehhanismi mõju muude järelevalvekolleegiumide toimimisele;
   ab) EKP järelevalvevolituste ja sanktsioonide kehtestamise õiguste kasutamise tulemuslikkus ja EKP-le täiendavate sanktsioonide kehtestamise õiguse andmise asjakohasus, sealhulgas seoses muude isikutega kui krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad või segafinantsvaldusettevõtjad;
   ac) vastavalt artikli 4a alusel makrotasandi finantsjärelevalve ülesannete ja vahendite ning artikli 13 alusel tegevuslubade andmise ja kehtetuks tunnistamise jaoks kehtestatud korra asjakohasus;
   b) sõltumatuse ja aruandekohustusega seotud meetmete tõhusus;
   c) suhted EKP ja Euroopa Pangandusjärelevalve vahel;
   d) järelevalvenõukogu juhtimiskorra, sealhulgas selle koosseisu ja hääletamiskorra asjakohasus ja järelevalvenõukogu suhted EKP nõukoguga ning järelevalvenõukogus tehtav koostöö euroala liikmesriikide ja muude ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide vahel;
   da) suhted EKP ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning ühtse järelevalvemehhanismi mõju nendele liikmesriikidele;
   db) EKP otsuste vaidlustamise mehhanismi tulemuslikkus;
   dc) ühtse järelevalvemehhanismi kulutasuvus;
   dd) artikli 6 lõigete 5b, 5c ja 5d kohaldamise võimalik mõju ühtse järelevalvemehhanismi toimimisele ja terviklikkusele;
   de) EKPs rahapoliitika ja järelevalveülesannete lahususe tulemuslikkus ja järelevalveülesannete täitmiseks EKP eelarvest rahaliste vahendite eraldatuse tulemuslikkus, võttes arvesse asjaomaste õigusnormide muutumist, sealhulgas esmase õiguse tasandil;
   df) ühtse järelevalvemehhanismi raames tehtavate järelevalveotsuste fiskaalmõju osalevatele liikmesriikidele ja likvideerimise rahastamise korra mis tahes arengutest tulenev mõju;
   dg) võimalused arendada ühtset järelevalvemehhanismi edasi, arvestades asjakohaste õigusnormide muutumist, sealhulgas esmase õiguse tasandil, ja arvestades, kas käesoleva määruse institutsiooniliste sätete kehtestamise põhjused endiselt eksisteerivad, sealhulgas võimalust ühtlustada täielikult euroala liikmesriikide ja muude osalevate liikmesriikide õigused ja kohustused.

Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon teeb asjakohased kaasnevad ettepanekud.

Artikkel 27

Üleminekusätted

1.  EKP avaldab artikli 5 lõikes 7 osutatud raamistiku hiljemalt … (16).

2.  EKP hakkab talle käesoleva määrusega antud ülesandeid täitma 1. märtsil 2014 või kui käesoleva määruse jõustumisest on möödunud 12 kuud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, vastavalt järgmistes lõikudes sätestatud rakenduskorrale ja -meetmetele.

EKP avaldab pärast käesoleva määruse jõustumist määrustes ja otsustes talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmise üksikasjaliku tegevuskorra.

Alates käesoleva määruse jõustumisest esitab EKP Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile igas kvartalis aruande käesoleva määruse tegeliku rakendamise edenemise kohta.

Kui kolmandas lõigus osutatud aruannetest ning nõukogus ja Euroopa Parlamendis aruannete üle peetud aruteludest ilmneb, et EKP ei ole valmis täitma täielikult oma ülesandeid alates 1. märtsist 2014 või kui käesoleva määruse jõustumisest on möödunud 12 kuud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, võib EKP võtta vastu otsuse, millega määratakse esimeses lõigus osutatud kuupäevast hilisem kuupäev, et tagada järjepidevus riiklikult järelevalvelt ühtsele järelevalvemehhanismile ülemineku ajal, ning võttes arvesse personali kättesaadavust, asjakohaste aruandlusmenetluste kehtestamist ja riiklike järelevalveasutustega tehtava koostöö korda vastavalt artiklile 5.

3a.  Olenemata lõikest 2 ja ilma et see piiraks EKP-le käesoleva määruse alusel antud uurimisvolituste teostamist, võib EKP alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] alustada talle käesoleva määrusega antud muude ülesannete kui järelevalve alaste otsuste vastuvõtmine täitmist iga krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja puhul pärast asjaomastele üksustele ja asjaomaste osalevate liikmesriikide pädevatele asutustele adresseeritud otsuse tegemist.

Olenemata lõikest 2, kui ESM taotleb ühehäälselt, et EKP võtaks üle krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja üle otsese järelevalve teostamise kui eeltingimuse sellise asutuse või ettevõtja otseseks rekapitaliseerimiseks, võib EKP otsekohe alustada talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmist kõnealuse krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja suhtes, pärast asjaomastele üksustele ja asjaomaste osalevate liikmesriikide pädevatele asutustele adresseeritud otsuse tegemist.

4.  Oma ülesannete täitmise eesmärgil võib EKP käesoleva määruse jõustumisest alates nõuda osalevate liikmesriikide pädevatelt asutustelt ja artiklis 9 osutatud isikutelt kogu teavet, mida EKP vajab osaleva liikmesriigi krediidiasutuste põhjalikuks hindamiseks, sealhulgas bilansi hindamiseks. EKP teeb sellise hindamise vähemalt artikli 5 lõikega 4 hõlmamata krediidiasutuste puhul. Krediidiasutus ja pädev asutus esitavad nõutud teabe.

6.  Krediidiasutused, kellele osalevad liikmesriigid on andnud artiklis 28 osutatud kuupäeva või vajaduse korral lõigetes 2 ja 3 osutatud kuupäeva seisuga tegevusloa, loetakse artikli 13 kohaselt loa saanuteks ning võivad oma tegevust jätkata. Riikide pädevad asutused teatavad EKP-le enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva või vajaduse korral lõigetes 2 ja 3 osutatud kuupäevi selliste krediidiasutuste nimed koos aruandega nende järelevalve ja riskiprofiili kohta, ning mis tahes muu EKP nõutud teabe. Kõnealune teave esitatakse EKP nõutud kujul.

6a.  Olenemata artikli 19 lõikest 2b, kohaldatakse artikli 4 lõikes 3 nimetatud määruste vastuvõtmisel kuni artiklis 26 nimetatud esimese kuupäevani kvalifitseeritud häälteenamusega ja lihthäälteenamusega hääletamist koos.

Artikkel 28

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub viiendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C., lk..
(2) ELT C., lk..
(3) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.
(4) ELT L 331, 15.12.2010, lk 37.
(5) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.
(6) EÜT C 40, 7.2.2001, lk 453.
(7) ELT C 25 E, 29.1.2004, lk 394.
(8) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4.
(9) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(10) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
(11) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
(12) ELT L 230, 30.6.2004, lk 56.
(13) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.
(14) ELT L 177, 30.6.2006, lk 277.
(15) ELT L 35, 11.2.2003, lk 1.
(16)* Kuus kuud käesoleva määruse jõustumisest.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika