Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2012/2132(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0055/2013

Esitatud tekstid :

A7-0055/2013

Arutelud :

PV 20/05/2013 - 23
CRE 20/05/2013 - 23

Hääletused :

PV 22/05/2013 - 7.8
CRE 22/05/2013 - 7.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0215

Vastuvõetud tekstid
PDF 174kWORD 33k
Kolmapäev, 22. mai 2013 - Strasbourg
Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldamine
P7_TA(2013)0215A7-0055/2013

Euroopa Parlamendi 22. mai 2013. aasta resolutsioon audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldamise kohta (2012/2132(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 167,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 20. oktoobril 2005. aastal vastu võetud konventsiooni kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise kohta,

–  võttes arvesse liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta koostatud protokolli, mis on lisatud Amsterdami lepingule, millega muudeti Euroopa Liidu lepingut, Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja nendega seotud teatavaid õigusakte,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv)(4), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1718/2006/EÜ toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris („MEDIA 2007”)(7),

–  võttes arvesse komisjoni tõlgendavat teatist piirideta televisiooni käsitleva direktiivi telereklaamiga seotud sätete teatavate tahkude kohta(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/952/EÜ alaealiste ja inimväärikuse kaitse ning vastulause esitamise õiguse kohta seoses Euroopa audiovisuaalsete ja online-teabe teenuste sektori konkurentsivõimega(9),

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi laste kaitse kohta digitaalmaailmas(10),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus programmi „Loov Euroopa” kehtestamise kohta (COM(2011)0785),

–  võttes arvesse komisjoni 1. detsembri 2008. aasta teatist „Juurdepääsetava infoühiskonna suunas” (COM(2008)0804),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava” (COM(2010)0245/2),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2008. aasta resolutsiooni meediapädevuse kohta digitaalses maailmas(11),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni digitaalajastu avalik-õigusliku ringhäälingu ja duaalsüsteemi tuleviku kohta(12),

–  võttes arvesse oma 16. novembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa kino kohta digiajastul(13),

–  võttes arvesse oma 22. mai 2012. aasta resolutsiooni kaitsetumate tarbijate õiguste tugevdamise strateegia kohta(14),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni audiovisuaalteoste levitamise kohta interneti kaudu Euroopa Liidus(15),

–  võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni laste kaitse kohta digitaalmaailmas(16),

–  võttes arvesse komisjoni 20. augusti 2009. aasta soovitust 2009/625/EÜ „Meediapädevus digitaalkeskkonnas: konkurentsivõimelisema audiovisuaal- ja infosisutööstuse ning kaasava teadmusühiskonna eeldus”(17),

–  võttes arvesse komisjoni esimest, 24. septembri 2012. aasta aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele direktiivi 2010/13/EL artiklite 13, 16 ja 17 kohaldamise kohta aastatel 2009–2010 ning Euroopa päritolu teoste edendamise kohta ELi kavakohastes ja tellitavates audiovisuaalmeedia teenustes (COM(2012)0522),

–  võttes arvesse komisjoni 26. septembri 2012. aasta teatist „Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks” (COM(2012)0537),

–  võttes arvesse komisjoni esimest, 4. mai 2012. aasta aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi 2010/13/EL kohaldamise kohta ning audiovisuaalmeedia teenuste ja nutiseadmete mineviku ja tulevikuväljavaadete kohta (COM(2012)0203),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning siseturu ja tarbijakaitse komisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A7-0055/2013),

A.  arvestades, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv on ELi meediaregulatsiooni tugisammas;

B.  arvestades, et audiovisuaalmeedia teenused on nii kultuuri- kui ka majandusteenused;

C.  arvestades, et direktiivi aluseks on tehnoloogianeutraalsuse põhimõte ja seega hõlmab see kõiki audiovisuaalse sisuga teenuseid, olenemata sisu edastamiseks kasutatavast tehnoloogiast, mistõttu tagatakse võrdsed tingimused kõigile audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele;

D.  arvestades, et direktiiviga tagatakse audiovisuaalmeedia teenuste vaba ringlus kui siseturu vahend ning et sellega austatakse sõnavabaduse ja teabele juurdepääsu õigust, kaitstes samas avalike huvide eesmärke, nagu muu hulgas autoriõigused ning meedia-, teabe- ja sõnavabadus;

E.  arvestades, et direktiivi eesmärk on võtta arvesse ühiskonna ja demokraatia jaoks eriti oluliste identiteeti ja väärtusi kujundavate audiovisuaalmeedia teenuste kultuurilist iseloomu ning säilitada liikmesriikide sõltumatu kultuuriline areng, kaitstes samal ajal liidu kultuurilist mitmekesisust, eelkõige Euroopa audiovisuaalsete teoste minimaalse ühtlustamise ja edendamise kaudu;

F.  arvestades, et tehnoloogia lähenemise tõttu teevad tarbijad tulevikus lineaarsete ja mittelineaarsete teenuste vahel aina vähem vahet;

G.  arvestades, et eesmärk peaks olema võrdsete tingimuste tagamine, sest tarbijad ei suuda enam lineaarsete ja mittelineaarsete teenuste reguleerimise eri tasandeid eristada ning see võib omakorda põhjustada konkurentsimoonutusi;

H.  arvestades, et audiovisuaalmeedia teenuste turge iseloomustavad endiselt märkimisväärsed tehnoloogilised muutused ning äritavade ja -mudelite uued suundumused, mis mõjutavad viise, kuidas sisu edastatakse ja kuidas vaatajad sellele juurde pääsevad;

I.  arvestades, et audiovisuaalmeedia teenuste kättesaadavus on äärmiselt oluline selleks, et tagada puuetega inimestele ja eakatele õigus osaleda ELi sotsiaalses ja kultuurielus ning nende kaasamine sellesse, eelkõige selliste uute sisuedastusplatvormide väljaarendamise abil nagu IPTV ja nutitelevisioon (Connected TV);

J.  arvestades, et seoses üha kiireneva tehnoloogilise arengu ja meediaplatvormide lähenemisega tuleks erilist tähelepanu pöörata meediapädevusele;

K.  arvestades, et pidevate tehnoloogiliste muutuste tõttu on alaealiste kaitse küsimus muutunud veelgi pakilisemaks ja problemaatilisemaks;

L.  arvestades, et mõned liikmesriigid ei ole direktiivi õigeaegselt üle võtnud või ei ole seda seni täielikult või nõuetekohaselt rakendanud;

M.  arvestades, et direktiivi artikli 13 (milles käsitletakse Euroopa päritolu teoste edendamist tellitavates teenustes) ülevõtmine ei ole suuremas osas liikmesriikidest piisavalt normatiivne, et saavutada direktiivis kehtestatud kultuurilise mitmekesisuse eesmärk;

N.  arvestades, et seetõttu ei saa ei direktiivi rakendamist ega ka tulemuslikkust täielikult ja põhjalikult hinnata;

O.  arvestades, et hübriidteenuste areng ja audiovisuaalmeedia teenuste turgude laienemine esitab uusi väljakutseid paljudes küsimustes, mis puudutavad näiteks konkurentsi, intellektuaalomandi õigusi, audiovisuaalsete äriliste teadaannete olemasolevate vormide arengut ja uute vormide tekkimist ning nn overlay-reklaami, mis kahjustab saadete usaldusväärsust ja seab kahtluse alla direktiivi piisavuse ja tõhususe, samuti selle suhte teiste ELi õigusaktidega;

P.  arvestades, et direktiivi artikli 15 sätetes tasakaalustatakse õiglaselt kõigi sidusrühmade huvid, kuna selle abil tagatakse, et austatakse nii avalikkuse õigust pääseda juurde teabele kui ka õigust omandile ning ettevõtlusvabadust;

Ülevaade olukorrast

1.  tuletab komisjonile meelde kohustust järgida aruka reguleerimise tegevuskava, ning tuletab meelde, kui oluline on ELi õigusaktide õigeaegne ja pidev järelkontroll selleks, et reguleerimise kvaliteet kogu poliitilise tsükli vältel ei langeks;

2.  märgib sellega seoses, et direktiivi artikli 33 kohaselt oli komisjonil kohustus esitada direktiivi kohaldamist käsitlev aruanne hiljemalt 19. detsembriks 2011. aastal;

3.  märgib, et komisjon esitas kohaldamisaruande märkimisväärse hilinemisega, täpsemalt 4. mail 2012. aastal;

4.  märgib lisaks, et liikmesriigid on rakendanud kõnealust direktiivi väga erineval moel;

5.  rõhutab, et direktiiv on asjakohane vahend kogu audiovisuaalmeediat käsitleva siseriikliku õiguse koordineerimiseks ELi tasandil ning UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni põhimõtete järgimiseks;

6.  toob eelkõige välja päritoluriigi põhimõtte, mis annab nõuetekohasel kohaldamisel ringhäälinguorganisatsioonidele nende töökorralduse suhtes olulise selguse ja kindluse;

7.  taunib asjaolu, et komisjoni kohaldamisaruandes ei hinnata võimalikku vajadust kohandada direktiivi vastavalt asjaoludele, nagu nõutakse artiklis 33;

8.  palub komisjonil ergutada audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi järjekindlat ja täielikku rakendamist liikmesriikides ning tagada eelkõige see, et direktiivi siseriiklikusse õigusesse ülevõtmisel pööratakse nõuetekohast tähelepanu direktiivi põhjendustes sisalduvatele konkreetsetele määratlustele;

9.  toetab vaatamisharjumuste ja edastamisviiside arengut silmas pidades kindlalt tehnoloogianeutraalset lähenemisviisi, et võimaldada tarbijatele laiemat valikut; nõuab sellega seoses turu hetkeolukorra ja õigusraamistiku täieliku mõjuhindamise läbiviimist;

10.  märgib, et komisjonil on lähiajal kavas avaldada nutitelevisiooni ja -seadmete lähenemist käsitlev poliitikadokument, millega algatatakse kõiki nendest uutest suundumustest tulenevaid probleeme käsitlev avalik arutelu;

11.  julgustab komisjoni uurima audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi mis tahes läbivaatamise käigus seda, kas ja mil määral tekitasid määratlustes esinevad ebakõlad ja ebatäpsused direktiivi liikmesriikides rakendamisel probleeme, eesmärgiga need kõnealuse läbivaatamise käigus lahendada;

12.  märgib, et audiovisuaalse sisu nn over-the-top levitamise seisukohast on vaja täpsustada mõistet „sidusrühmad”, et see hõlmaks vähemalt avalikke ja eratelekanaleid, internetiteenuste pakkujaid, tarbijaid ja loovisikuid;

13.  palub komisjonil jätkuvalt tagada, et audiovisuaalmeedia teenused arvatakse välja teenuskaubanduse üldlepingu (GATS) läbirääkimiste raames saavutatava võimaliku liberaliseerimisalase kokkuleppe pädevusalast, kuna nende teenuste näol on tegemist ühtaegu nii kultuuriliste kui ka majanduslike teenustega;

Kättesaadavus

14.  rõhutab, et komisjoni kohaldamisaruandes ei käsitleta sisuliselt kättesaadavuse küsimust, millele on osutatud direktiivi artiklis 7, ning peab kahetsusväärseks, et sellega seoses ei käsitleta ka liikmesriikide rakenduseeskirjade tõhusust;

15.  märgib, et paljudes liikmesriikides puudub veel selliste teenuste osutamiseks vajalik taristu ning mõnes liikmesriigis võtab nende nõuete täitmine aega; ergutab asjaomaseid liikmesriike selle probleemiga võimalikult kiiresti tegelema, et direktiivi artiklit 7 oleks võimalik ka tegelikkuses rakendada;

16.  palub komisjonil see puudus kõrvaldada, esitades liikmesriikides võetud meetmetest korrapäraseid ülevaateid ja hinnates nende tõhusust, eesmärgiga tagada audiovisuaalmeedia teenuste üha suurem kättesaadavus;

17.  toonitab asjaolu, et avalikud meediateenused etendavad üha digitaalsemaks muutuvas keskkonnas kodanike jaoks internetis leiduvale teabele juurdepääsu tagamisel üliolulist rolli, ning tunnistab sellega seoses, et avalike meediateenuste pakutavad internetiteenused aitavad nende missioonile otseselt kaasa;

18.  on seisukohal, et meediakanalite koondumine samade omanike kätte võib õõnestada teabevabadust, eelkõige õigust saada teavet;

19.  on seega seisukohal, et vaja on saavutada nõuetekohane tasakaal audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eesmärkide ning levitamisvabaduse ja sisu kättesaadavuse kaitsmise vahel, et hoida ära kontsentratsioonioht ja mitmekesisuse kadumine;

20.  tunnistab, et sisu rahastamiseks on olemas mitmed ärimudelid, ning rõhutab, kui oluline on juurdepääsu taskukohasus eri tarbijate jaoks;

21.  juhib tähelepanu asjaolule, et saated ja eriti tellitavate teenuste abil edastatavad saated on vaja muuta laiemalt kättesaadavaks, arendades selleks muu hulgas edasi audiokirjeldusi, subtiitrite pealelugemist, viipekeelt ja eriti elektrooniliste programmijuhtide (EPG) menüüjuhtimist;

22.  tunnistab lisaks, et liikmesriigid peaksid ergutama oma pädevusse kuuluvaid meediateenuste pakkujaid ja tugiseadmete tootjaid, et nad muudaksid oma teenused juurdepääsetavamaks, eelkõige eakate ning puuetega inimeste jaoks, näiteks vaegkuuljatele ja -nägijatele;

23.  peab kiiduväärseks volinik Barnier' isiklikku panust seoses jätkuvate kõnelustega, mille raames käsitletakse lepingut autoriõiguste piirangute kohta ja erandite kohta nägemispuudega inimeste ja nende inimeste jaoks, kes ei saa muul põhjusel trükikirja lugeda;

24.  palub komisjonil tagada, et audiovisuaalmeedia toodetele ja teenustele juurdepääsemiseks vajalikud abivahendid oleksid vaegnägijate jaoks üldiselt kättesaadavad;

25.  on veendunud, et direktiivi artikkel 7 tuleks seetõttu ümber sõnastada, et kasutada tugevamat ja siduvamat keelekasutust ning nõuda seeläbi meediateenuste pakkujatelt teenuste kättesaadavuse tagamist puudega inimeste jaoks;

26.  rõhutab siiski, et mittelineaarsete teenuste turg on alles suhteliselt varases arenguetapis ja teenusepakkujatele mis tahes uute kohustuste kehtestamisel tuleb sellega arvestada;

Ainuõigused ja lühiuudiste edastamine

27.  palub komisjonil hinnata audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldamise kohta esitatavas järgmises aruandes ka seda, kas liikmesriigid on rakendanud direktiivi viisil, mis võimaldab säilitada vajaliku ja olemasoleva tasakaalu ühelt poolt teabele vaba ligipääsu põhimõtte (eriti üldsusele suurt huvi pakkuvate sündmuste puhul) ja teiselt poolt õiguste omajate kaitse vahel;

28.  peab tervitatavaks komisjoni ja Euroopa Kohtu seisukohta audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 14 tõlgendamise suhtes; nõuab, et ühiskonna jaoks suure tähtsusega ürituste määratlust tõlgendataks ka edaspidi laialt, hõlmates üldist huvi pakkuvad spordi- ja meelelahutusüritused, ja ergutab liikmesriike koostama selliste ürituste loetelu;

29.  palub komisjonil lisada oma järgmisele aruandele hinnang direktiivi artikli 15 rakendamisviiside kohta liikmesriikides, keskendudes eelkõige sellele, kuidas liikmesriigid tagavad, et üldsusele suurt huvi pakkuvaid sündmusi, mida asjaomase riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv ringhäälinguorganisatsioon edastab ainuõiguse alusel, kajastatakse lühiuudistena üldistes uudistesaadetes;

30.  loodab, et direktiivi artikli 15 kohaldamisel edendavad liikmesriigid üldiste uudistesaadete raames lühiuudistena kajastatavate ja üldsusele suurt huvi pakkuvate sündmuste võimalikult suurt mitmekesisust;

Euroopa päritolu audiovisuaalteoste edendamine

31.  rõhutab, et kuigi enamik liikmesriike täidab Euroopa päritolu teoste edendamise eeskirju, eelistatakse siiski oma riigi teoseid ning sõltumatute teoste osakaal televisioonis väheneb;

32.  peab kahetsusväärseks, et esitatud andmed on ebapiisavad, et teha järeldusi Euroopa päritolu teoste edendamise kohta tellitavate teenuste osutajate poolt;

33.  nõuab sellega seoses, et Euroopa päritolu teoste puhul kehtiv aruandlusnõue hõlmaks vähemalt teoste rühmitamist kategooriatesse (kinokunst, dokumentaalne ja mittedokumentaalne teletoodang ning show-tüüpi või meelelahutusformaat) ning samuti levitamisviiside alusel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid esitaksid sellega seoses asjakohast teavet;

34.  rõhutab, et direktiivi artiklis 13 kehtestatud kahekordse kohustuse kohta edendada tellitavate teenuste abil Euroopa päritolu teoste tootmist ja kättesaadavust ei ole esitatud üksikasjalikke aruandeid; palub komisjonil seda selgitada, võttes arvesse ka asjaolu, et kõnealused teenused on alles arenemisjärgus ning et tellitavate teenuste edendamiskriteeriumide tõhususe kohta on raske järeldusi teha;

35.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta seetõttu viivitamatult meetmeid, et tagada audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 tulemuslik rakendamine;

36.  kutsub liikmesriike üles võtma tõhusaid meetmeid, et edendada suurema koostoime saavutamist reguleerivate asutuste, audiovisuaalmeedia teenuste osutajate ja komisjoni vahel, et ELi filmid jõuaksid nii lineaarsete kui mittelineaarsete teenuste kaudu suurema vaatajaskonnani ELis ja väljaspool seda;

37.  soovitab suurendada Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse osatähtsust, sest see oleks sobiv lahendus Euroopa audiovisuaalteoste edendamise kohta andmete kogumiseks;

Sõltumatud teosed

38.  toonitab, kui oluline on rakendada kõnealuse direktiivi artiklit 17 rahuldaval viisil, eelkõige seoses sõltumatute tootjate loodud Euroopa päritoluga teoste keskmise ülekandeajaga, ja rõhutab liikmesriikide sõltumatust selles küsimuses; ergutab liikmesriike ja ringhäälinguorganisatsioone ületama direktiivis soovitatud 10% suurust miinimummäära;

Alaealiste kaitse

39.  võtab teadmiseks enesereguleerimise algatused ja tegevusjuhendid, näiteks komisjoni tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervishoiu tegevuskava raames käivitatud algatused, mille eesmärk on piirata laste ja alaealiste kokkupuudet toiduainete reklaamide ja turustamisega;

40.  tunnustab reklaamitööstuse ja algatuse „EU Pledge” liikmete tehtud jõupingutusi, et vastata audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis esitatud nõuetele seoses tegevusjuhenditega, milles käsitletakse lastesaadetes või nende vahel esinevaid ärilisi teadaandeid, millega reklaamitakse kõrge rasva-, suhkru- ja soolasisaldusega toite ja jooke;

41.  rõhutab, et kaas- ja enesereguleerimise algatused (eelkõige alaealistele suunatud reklaami valdkonnas ning pidades silmas komisjoni uut ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegiat, milles ettevõtja sotsiaalne vastutus tähendab ettevõtja vastutust tema tegevusega ühiskonnale avalduva mõju eest) tähistavad olukorra paranemist, kuna need aitavad reageerida kiiresti muutuva meediamaastiku suundumustele kiiremini;

42.  märgib siiski, et sellised algatused ei pruugi olla alati kõikides liikmesriikides piisavalt tulemuslikud ning et neid tuleks eelkõige veebipõhises kontekstis pidada õigusakte täiendavateks vahenditeks, mille abil saavutada direktiivi eesmärgid;

43.  rõhutab, et sellega seoses on väga oluline leida õige tasakaal vabatahtlike meetmete ja kohustusliku reguleerimise vahel;

44.  rõhutab seega, et selliseid algatusi ning tulevasi õiguslikult siduvaid nõudeid, mis võivad alaealiste tulemusliku kaitse tagamiseks vajalikuks osutuda, tuleb nende jõustamise tagamiseks korrapäraselt jälgida;

45.  kutsub komisjoni üles suurendama audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamise korral nende suhteliselt uute reguleerimisvahendite osatähtsust alaealiste kaitsmisel meedia mõju eest ja reklaami reguleerimisel, säilitades samal ajal siiski reguleerimise ja järelevalve ka riigi tasandil;

46.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid innustaksid audiovisuaalmeedia teenuste osutajaid töötama ka edaspidi välja toimimisjuhendeid lastesaadetesse sobimatute audiovisuaalsete äriliste teadaannete kohta;

47.  palub komisjonil kaaluda, kuidas oleks võimalik laiendada direktiivi mittelineaarsete teenuste suhtes kohaldatavaid põhinõudeid muule võrgupõhisele teabesisule ja võrguteenustele, mis ei kuulu praegu direktiivi kohaldamisalasse, ning uurida, milliseid meetmeid on vaja võtta kõikidele ettevõtjatele võrdsete võimaluste loomiseks; palub komisjonil esitada parlamendile selle arutelu tulemused hiljemalt 31. detsembriks 2013;

48.  tunnustab liikmesriikide saavutusi seoses kaitsega rassilist, soolist, rahvuslikku ja usulist vaenu õhutava teabesisu eest;

49.  rõhutab vajadust korraldada üleeuroopaline võrdlev uuring, et paremini mõista laste, noorte ja täiskasvanute meediatarbimiskäitumise arengusuundumusi; usub, et selline uuring oleks kasulik nii ELi kui ka liikmesriikide tasandi audiovisuaalmeedia poliitika kujundajatele;

Reklaam

50.  märgib, et mõnedes liikmesriikides on rikutud piirangut, mille kohaselt ei või reklaami näidata üle 12 minuti tunnis;

51.  nõuab tungivalt, et asjaomased liikmesriigid rakendaksid direktiivi sellekohaseid sätteid täielikult, nõuetekohaselt ja viivitamatult;

52.  kordab, et telereklaami ja otsepakkumiste lõikude maht ühes tunnis ei tohiks ületada 12 minutit;

53.  väljendab muret seoses asjaoluga, et mõnedes liikmesriikides rikutakse kõnealust 12-minutilist piirangut pidevalt;

54.  nõuab tungivalt, et lisaks reklaami suhtes kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid nõudeid seadvate kehtivate eeskirjade järgimise kontrollimisele peaks komisjon audiovisuaalmeedia teenuste konkurentsivõime ja jätkusuutliku rahastamise seisukohast silmas ka tulevasi väljakutseid (nt nutiteleteenused);

55.  peab eelkõige oluliseks selliste kaubanduslike formaatide järelevalvet, mille abil püütakse kõnealusest piirangust mööda hiilida – eeskätt puudutab see tarbijat eksitada võivat varjatud reklaami;

56.  palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti vajalikud täpsustused seoses probleemidega, mis komisjon on tuvastanud sponsorlust, enesereklaami ja tootepaigutust käsitlevate äriliste teadeannete valdkonnas;

57.  kutsub komisjoni üles analüüsima kehtivate eeskirjade tõhusust ning jälgima lastele ja alaealistele suunatud reklaami käsitlevate eeskirjade täitmist;

58.  nõuab lisaks direktiivi artiklis 9 osutatud kahjustava reklaami keelustamist lastele ja noortele suunatud saadetes; soovitab analüüsida teatavate riikide parimaid tavasid selles valdkonnas, et võtta need aluseks õigusraamistiku edasisel reformimisel;

59.  peab kahetsusväärseks, et telereklaami käsitlevate sätete teatavaid aspekte tõlgendava teatise vajalikku ajakohastatud versiooni ei ole ikka veel avaldatud;

60.  tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle ajakohastada 2013. aastal oma tõlgendavat teatist telereklaami käsitlevate sätete teatavate aspektide kohta;

Meediapädevus

61.  võtab teadmiseks komisjoni järeldused meediapädevuse taseme kohta liikmesriikides;

62.  märgib, et kanalite kättesaadavus ja audiovisuaalsete teenuste valik on märkimisväärselt suurenenud;

63.  rõhutab, et selleks, et saavutada Euroopas tõeline digitaalne ühtne turg, on vaja teha täiendavaid jõupingutusi kodanike meediapädevuse parandamiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada meediapädevuse arendamist kõigi ELi kodanike, eriti laste ja alaealiste seas, kasutades selleks algatusi ja kooskõlastatud tegevust, et suurendada audiovisuaalmeedia teenuste kriitilise hindamise võimet ning ergutada avalikku arutelu ja kodanike osalemist, soodustades ühtlasi kõigi sidusrühmade, eriti meediatööstuse aktiivset osalemist;

64.  julgustab liikmesriike lisama oma koolide õppekavadesse eelkõige digitaalmeediaga seotud meediapädevuse ja digitaalse kirjaoskuse koolitusi;

Eesseisvad ülesanded

65.  peab kahetsusväärseks, et komisjon täitis direktiivi artiklist 33 tulenevat aruandekohustust ainult osaliselt, ning nõuab, et enne komisjoni järgmise kohaldamisaruande esitamist teostataks vahehindamine;

66.  palub, et liikmesriigid parandaksid audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 29 kohaselt loodud kontaktkomitee raames koostööd ja kooskõlastamist, et muuta rakendamine tulemuslikumaks ja sidusamaks;

67.  palub komisjonil jälgida tähelepanelikult hübriidteenuste, eriti nutiteleteenuste arengut ELis, määratleda oma nutiteleteenuseid käsitlevas rohelises raamatus selliste teenustega seonduvad mitmesugused probleemid ning püüda neid üldsusega konsulteerides lahendada;

68.  palub komisjonil nuti- või hübriidtelevisiooni teemal üldsusega konsulteerimist alustades arvesse võtta järgmisi aspekte: standardimine, tehnoloogianeutraalsus, individuaalsete teenuste teostusega seonduvad probleemid (eriti puuetega inimeste jaoks), mitme pilve tehnoloogia turvalisuse küsimused, kättesaadavus kasutajate jaoks, laste ja inimväärikuse kaitse;

69.  palub komisjonil tegeleda eelkõige mõiste „tellitav audiovisuaalmeedia teenus” kasutamisega seotud ebaselgusega ning määratleda see mõiste tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid mõjutavate ELi õigusaktide suuremat järjepidevust ja meediavormide lähenemise tõenäolisi suundumusi silmas pidades selgemalt, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi reguleerimisalaste eesmärkide täitmine oleks tulemuslikum;

70.  on meediateenuste osutajate ja platvormide käitajate turukäitumise ning asjaomase tehnoloogia arengupotentsiaali põhjal veendunud, et andmekaitset tuleb parandada ja ELi piires ühtlustada, säilitades audiovisuaalmeedia teenuste kasutamisel tavapärase anonüümsuse;

o
o   o

71.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.
(2) ELT L 376, 27.12.2006, lk 21.
(3) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.
(4) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51.
(5) ELT L 337, 18.12.2009, lk 11.
(6) ELT L 335, 17.12.2011, lk 1.
(7) ELT L 327, 24.11.2006, lk 12.
(8) ELT C 102, 28.4.2004, lk 2.
(9) ELT L 378, 27.12.2006, lk 72.
(10) ELT C 372, 20.12.2011, lk 15.
(11) ELT C 45 E, 23.2.2010, lk 9.
(12) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 50.
(13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0506.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0209.
(15) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0324.
(16) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0428.
(17) ELT L 227, 29.8.2009, lk 9.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika