Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 27 lõiget 3, millega nähakse ette Euroopa välisteenistuse loomine, mille ülesanne on abistada liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõiget 3, milles sätestatakse, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja abistab nõukogu ja komisjoni liidu välistegevuse eri valdkondade kooskõla tagamisel,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 26 lõiget 2, milles sätestatakse, et nõukogu ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kindlustavad liidu meetmete ühtsuse, järjekindluse ja tõhususe,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 35 kolmandat lõiku, milles sätestatakse, et liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused aitavad rakendada liidu kodanike õigust kaitsele kolmandate riikide territooriumil,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 36, milles sätestatakse, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresident (edaspidi: kõrge esindaja ja komisjoni asepresident) konsulteerib regulaarselt Euroopa Parlamendiga ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiaspektide ja põhivalikute suhtes ning teavitab parlamenti asjaomaste poliitikavaldkondade arengust. Ta tagab, et Euroopa Parlamendi arvamusi võetakse asjakohaselt arvesse,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 42, millega kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile antakse volitused teha ettepanekuid ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas, sealhulgas ettepanekuid selliste missioonide algatamise kohta, kus kasutatakse nii liikmesriikide kui ka liidu vahendeid,

–  võttes arvesse nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse (millega luuakse Euroopa välisteenistus) artikli 13 lõiget 3, milles sätestatakse, et hiljemalt 2013. aasta keskpaigaks vaatab kõrge esindaja Euroopa välisteenistuse korralduse ja toimimise läbi, jälgides muu hulgas artikli 6 lõigete 6 ja 8 (töötajaskonna geograafilise tasakaalustatuse kohta) rakendamist, kusjuures läbivaatamisega kaasneb vajaduse korral asjaomaste ettepanekute esitamine otsuse muutmiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 289 ja 336, milles sätestatakse, et personaliküsimustes kohaldatakse seadusandlikku menetlust,

–  võttes arvesse kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi avaldust poliitilise vastutuse kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 24. juulil 2012 esitatud 2012. aasta personaliaruannet, mis esitati vastavalt välisteenistuse loomist käsitleva otsuse artikli 6 lõikele 9,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 97,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning arengukomisjoni, eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A7-0147/2013),

A.  arvestades, et Lissaboni lepingus seati eesmärgiks tagada Euroopa Liidu välistegevuse ühtsus, järjepidevus ja tõhusus;

B.  arvestades, et Euroopa välisteenistus on uus hübriidorgan, mis toetub ühenduse ja valitsustevahelistele allikatele ja mis on Euroopa Liidus pretsedenditu ning mille kohta ei saa seetõttu eeldada, et see oleks kahe aasta jooksul pärast selle moodustamist võimeline täies mahus toimima; arvestades seetõttu, et selle korralduse ja toimimise ülevaatus peaks põhinema õiglasel ja konstruktiivsel kriitikal;

C.  arvestades, et Euroopa välisteenistuse edu mõõdupuuks peaks olema see, kuivõrd on Euroopa Liit võimeline tänapäeva välispoliitiliste probleemide ja ülesannete puhul järgima terviklikku lähenemisviisi, ning see, millises ulatuses suudab EL suurema koostöö ja mastaabisäästu abil nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil nappe vahendeid tõhusamalt ära kasutada;

D.  arvestades, et kõrge esindaja – komisjoni asepresidendi kolmikroll väljendab kõige käegakatsutavamal kujul seda püüet ELi välistegevuse suurema koordineerituse poole;

E.  arvestades, et komisjoni praegune struktuur ei kajasta piisavalt kõrgele esindajale – komisjoni asepresidendile seoses ELi välistegevusega antud erilist rolli;

F.  arvestades, et Lissaboni lepinguga kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile usaldatud mitmekordse rolli tõttu oleks vaja luua üks või mitu poliitilise asetäitja ametikohta tagamaks, et teda tema ülesannete täitmisel abistatakse;

G.  arvestades, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜVJP ja ÜJKP) valdkonnas on operatiivne otsuste tegemine ja rakendamine struktuursetel ja protseduurilistel põhjustel liiga aeglane; arvestades, et seda on veel kord kinnitanud Mali kriis, millele reageerimiseks ei ole suudetud piisavalt kiiresti vastu võtta ja rakendada otsuste tegemise korda ja rahastamisotsuseid;

H.  arvestades, et Euroopa välisteenistus peaks olema ratsionaalne, tulemustele orienteeritud ja tõhus struktuur, mis suudaks toetada poliitilist juhtkonda välissuhete, eriti ÜVJP valdkonnas ning hõlbustada otsuste tegemist nõukogus; arvestades, et seetõttu peaks Euroopa välisteenistus olema võimeline lühikese etteteatamisajaga ja koordineeritult pakkuma oskusteavet erinevatelt üksustelt, sealhulgas komisjonilt; arvestades, et praeguse Euroopa välisteenistuse ülesehituses on liiga palju juhtivaid ametikohti ja otsuste tegemisel tuleb läbida liiga palju tasandeid;

I.  arvestades, et võimalused ELi lahingugruppe kiiresti positsioonidele paigutada on alles kasutamata;

J.  arvestades, et minevikukogemused on selgelt näidanud vajadust asutada ÜJKP missioonide läbiviimiseks alaline operatsioonide peakorter Brüsselis;

K.  arvestades, et seoses araabia revolutsioonidega on selgunud, et EL ei suuda lühikeses perspektiivis tagada ressursside, sealhulgas personali ümberjaotamist, et need vastaksid uutele poliitilistele prioriteetidele; arvestades, et ELi delegatsioonide suurus ja nende töötajate profiil peab kajastama ELi strateegilisi huve;

L.  arvestades, et tuleks tugevdada Euroopa välisteenistuse rolli strateegilise orientatsiooni määratlemisel ja panuse andmisel ELi välisrahastamisvahendite rakendamisse kooskõlas ELi välispoliitika põhisuundadega;

M.  arvestades, et tuleb taas kinnitada vajadust tagada rahvusvahelisel tasandil arenguküsimuste käsitlemisel parem koordineerimine ja hea valitsemistava, et EL saaks esineda ühtsena ja nähtavamalt;

N.  arvestades, et eriti eelarve piirangute tingimustes peaks Euroopa välisteenistus toimima suurema koostoime tekitajana mitte ainult ELi institutsioonide raamistikus, vaid ka Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel;

O.  arvestades, et ajal, mil liikmesriikide valitsused vähendavad oma diplomaatilist ja konsulaaresindatust, tuleks Euroopa välisteenistust vaadelda ja kasutada kui võimalust suurema koostöö ja koostoime edendamiseks;

P.  arvestades, et tuleks teha suuremaid jõupingutusi, vältimaks tegevuse ja struktuuride dubleerimist Euroopa välisteenistuse, komisjoni – eelkõige arengu ja koostöö peadirektoraadi ning Euroopa Humanitaarabi Ameti – ja nõukogu sekretariaadi vahel;

Q.  arvestades, et on saavutatud eesmärk, mille kohaselt üks kolmandik töötajatest peab olema pärit liikmesriikidest, ning arvestades, et kolme osapoole (komisjoni, nõukogu sekretariaadi ja liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste) töötajad tuleks asjakohaselt jaotada kõigi tasandite ning delegatsioonide ja peakorteri vahel;

R.  arvestades, et naised on alaesindatud AD kategooria ja kõrgematel ametikohtadel ning üleesindatud AST kategooria ametikohtadel;

S.  arvestades, et iga personalieeskirjade muudatus tuleb vastu võtta kaasotsustamismenetluse alusel;

T.  arvestades, et on selge vajadus arendada Euroopa välisteenistuse suutlikkust tunda ära ja omaks võtta eelnevate operatiivkogemuste õppetunde, eriti konfliktide ennetamise, konfliktide vahendamise ja kriisiohjamise ning lepitamise ja rahu kindlustamise valdkonnas;

U.  arvestades, et kaks ja pool aastat pärast kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi avalduse vastuvõtmist tuleks põhjalikult hinnata Euroopa välisteenistuse poliitilist vastutust parlamendi ees, eelkõige seoses sellega, millises ulatuses parlamendiga konsulteeritakse strateegiliste otsuste puhul ning millises ulatuses tema seisukohti ja panust arvesse võetakse;

V.  arvestades, et sellel hindamisel tuleks tähelepanu pöörata ka moodustele, kuidas paremini korraldada kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ning Euroopa välisteenistuse ametnike, sealhulgas delegatsioonide juhtide ja ELi eriesindajate esinemisi parlamendi ja selle organite ees, samuti küsimusele, kuidas välisteenistus järgib parlamendi resolutsioone;

W.  arvestades, et parlamendi järelevalve ELi välispoliitika üle on ülioluline, et ELi kodanikud Euroopa välistegevust mõistaksid ja toetaksid; arvestades, et parlamentaarne järelevalve suurendab välistegevuse legitiimsust;

X.  arvestades, et delegatsioonide praegused rahaliste vahendite liikumise süsteemid ei ole piisavalt paindlikud, mis mõjutab negatiivselt personali töökoormust;

1.  esitab kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile ning nõukogule ja komisjonile alljärgnevad soovitused, pidades silmas, et Euroopa välisteenistuse loomisel on tehtud suuri edusamme, kuid on võimalik saavutada veelgi enam nii selle koostoime, institutsioonidevahelise koordineerimise kui ka poliitilise juhtimise vallas ja välisteenistuse nähtavamaks muutmisel, arvestades võimalusi, mis on tekkinud kõrge esindaja, komisjoni asepresidendi ja välisasjade nõukogu eesistuja kombineeritud rolli tõttu, ning tugevdades teenistuse tähtsust:

Juhtimine ning 21. sajandi diplomaatia ratsionaalsem ja tõhusamalt toimiv struktuur

2.  toetada kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti tema arvukate Euroopa Liidu lepinguga kindlaksmääratud kohustuste täitmisel ning näha selleks ette ühe või mitme poliitilise asetäitja nimetamine, kes annaksid aru parlamendile ja esineksid enne tööle asumist vastutava parlamendikomisjoni ees ning kellel oleksid volitused tegutseda kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi nimel; peale selle tagada, et RELEXi komisjoni volinikud saaksid kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti täielikult esindada parlamentaarsetes küsimustes ja rahvusvahelisel areenil; kaaluda lisaks võimalust liikmesriikide välisministrite kaasamiseks konkreetsete ülesannete ja missioonide täitmisse liidu nimel, mis oleks üks moodus ELi ühiste positsioonide tugevdamiseks;

3.  ülaltoodut arvesse võttes lihtsustada Euroopa välisteenistuse juhtimisstruktuuri ja suurendada tema tegevpeasekretäri rolli, kehtestades selge käsuliini, et soodustada tulemuslikku otsuste tegemise protsessi ja õigeaegset poliitilist reageerimist, seoses sellega muuta asjakohasemaks peadirektori ja haldusala tegevdirektori ametikohad ning vähendada ja lihtsustada haldusvaldkonna direktoraatide hierarhilist struktuuri, et selgelt kindlaks määrata nende pädevus Euroopa välisteenistuse juhtimisstruktuuris, ning vaadata üle praegune haldusnõukogul põhinev struktuur, et muuta otsustusprotsessi tõhusamaks, selgemaks ja järjepidevamaks; samas vaimus tagada kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile poliitiline nõustamine – näiteks poliitikanõukogu kaudu, milles oleksid esindatud kõik asjaomased institutsioonid –, et tal oleks võimalik hinnata ELi välisteenistuse astutavate sammude mõju;

4.  parandada ja tugevdada kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi koordineerivat, algatuslikku ja poliitikat juhtivat osa, eriti tema rolli välisasjade nõukogu eesistujana, tagada, et ta saaks Euroopa Komisjoni järgmises koosseisus täielikult rakendada oma potentsiaali komisjoni asepresidendina ning et talle antaks õigus juhatada RELEXi volinike laiendatud rühma, millesse oleksid kaasatud ka teised volinikud, kelle vastutusvaldkonnal on välismõõde, et edasi arendada ühisettepanekute ja ühisotsuste tava;

5.  kasutada täielikult ära Euroopa välisteenistuse koostoimeline mõju ning näha sellega seoses ette kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine ÜVJP küsimustes, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 31 lõikes 2, ning kaaluda ametlikult ÜVJP küsimustes kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise laiendamist nn sillaklauslit kasutades;

6.  tagada, et vastavalt Euroopa välisteenistust käsitleva otsuse artikli 9 lõikele 3 oleks Euroopa välisteenistusel asjaomaste välisrahastamisvahendite strateegia kindlaksmääramisel juhtroll, ning et Euroopa välisteenistusel oleks selle valdkonna juhtimiseks vajalik oskusteave;

7.  kaitsta samal ajal naabruspoliitika n-ö ühendusekeskset iseloomu, pidades silmas, et Euroopa Parlament ei ole nõus liidupoliitika asendamisega mis tahes valitsustevahelise otsustetegemisega, ning et aluslepinguga pannakse Euroopa Komisjonile peamine vastutus Euroopa Liidu nimel rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste eest;

8.  suurendada jätkuvalt välispoliitika vahendite talituse ja Euroopa välisteenistuse omavahelist seostatust;

9.  tagada, et Euroopa Liidu eriesindajad oleksid tihedalt integreeritud Euroopa välisteenistuse töösse – siduda nemad ja nende alluvuses töötajad kindlalt Euroopa välisteenistuse struktuuriga, ning igal võimalusel kaaluda neile topeltpädevuse andmist, rakendades neid ka ELi delegatsioonide juhtidena;

10.  korraldada süstemaatiline ja põhjalik audit eesmärgiga ühitada välispoliitikaga seotud struktuurid, mille on loonud komisjon ja nõukogu sekretariaat, et lõpetada praegune dubleerimine ja tõsta kulutõhusust; teha auditi aruanne kättesaadavaks Euroopa Parlamendile;

11.  arendada sama põhimõtte kohaselt edasi institutsioonidevaheliste ühiste tehniliste ja logistiliste teenuste tava, eesmärgiga saavutada mastaabisääst ja suurem tõhusus; esimese sammuna ühendada komisjoni ja Euroopa välisteenistuse mitmesugused varajase hoiatamise, riskide hindamise ja julgeolekuküsimustega tegelevad logistikateenistused, mille tegevusvaldkonnaks on väljaspool liitu toimuvad sündmused, ühtseks ühiseks struktuuriks, milles kõnealustel teenistustel tuleb teha koostööd;

12.  koostöös liikmesriikidega näha keskmises ja pikas perspektiivis ette mastaabisäästu saavutamise võimalused liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste ja Euroopa välisteenistuse vahel kolmandates riikides, sealhulgas konsulaarteenuste osutamisega seoses;

13.  kokku leppida ühtne lähenemisviis nõukogu töörühmade juhatamise küsimusele ja lõpetada nende rühmade eesistujate roteerimine;

14.  tagada kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 24, et liikmesriigid toetaksid liidu välis- ja julgeolekupoliitikat aktiivselt ja tingimusteta, lojaalsuse ja vastastikuse solidaarsuse vaimus, järgiksid liidu meetmeid ja toetaksid Euroopa välisteenistust tema volituste täitmisel;

15.  soodustada selleks tihedamat koostööd liikmesriikidega ning töötada välja ühine poliitiline aruandlussüsteem delegatsioonide ja saatkondade vahel;

Asjakohane struktuur tervikliku lähenemisviisi tagamiseks

16.  rakendada Lissaboni lepingu potentsiaali täies ulatuses, võttes kasutusele tervikliku lähenemisviisi, mis ühendaks ELi ühiste strateegiliste poliitikasuuniste aluseks olevad diplomaatilised, majanduslikud, arenduslikud ning – viimase võimalusena ja täielikus kooskõlas ÜRO hartaga – sõjalised vahendid, et kaitsta ja edendada eelkõige Euroopa Liidu kodanike ja nende naabrite, aga ka kaugemal elavate inimeste julgeolekut ja heaolu; sellega seoses tagada lühiajaliste ja pikaajaliste eesmärkide omavaheline seotus; peale selle tagada, et Euroopa välisteenistus oleks võimeline esitama ettepanekuid Lissaboni lepinguga antud oluliste uuenduste rakendamiseks – näiteks teatavate ülesannete usaldamine suutlike liikmesriikide rühmadele ning alalise struktureeritud koostöö arendamine, sealhulgas lahingugruppide kasutamine;

17.  arendada selleks välja sobiv struktuur (näiteks kriisinõukogu vormis), mis hõlmaks asjakohaseid konfliktide ärahoidmise, kriisidele reageerimise, rahu tagamise ja välispoliitika vahendeid ning julgeolekupoliitika ja ÜJKP struktuure ning tagaks piirkondade eest vastutavate büroode, delegatsioonide ja muude kriisireguleerimisega tegelevate poliitiliste üksuste vahelise koordineerimise, võttes aluseks kriisiohjamise kava (crisis platform) põhimõtted; tagada Euroopa välisteenistuses üldine sidusus ja vältida dubleerimist; peale selle suurendada institutsioonidevahelist kooskõlastatust ja rollide selgust;

18.  tagada ÜJKP operatsioonide tõhus ja integreeritud planeerimine ning kiirem otsustusprotsess, ühendades selleks kriisiohjamise ja planeerimise direktoraadi ning tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistuse asjakohased planeerimisvõimsused; lisaks rajada alaline struktuur operatsioonide läbiviimiseks, luues selleks alalise sõjalise operatiivtöö peakorteri, mis asuks ühes kohas koos tsiviiloperatsioonide läbiviimise teenistusega, et võimaldada sõjaliste ja tsiviiloperatsioonide tõhusat teostamist, säilitades samas üksuste käsuliinid;

Rahastamiskorra reformimine tulemusliku välistegevuse huvides

19.  kasutada täielikult ära kõik finantsmääruses sisalduvad paindlikud võimalused seoses haldus- ja tegevuskulude finantsjuhtimisega, et lubada delegatsioonide juhtidel seda edasi delegeerida oma asetäitjatele ja Euroopa Komisjoni töötajatele, kui asjaolud seda nõuavad, kuna see hõlbustab delegatsioonide juhtimist ja tõrgeteta toimimist ning lubab delegatsioonide juhtidel keskenduda oma poliitiliste ülesannete täitmisele;

20.  kiirendada välispoliitika vahendite talituse ÜVJP rahaliste vahendite haldamise menetlusi, pidades silmas eesmärki tagada paindlik ja kiire reageerimine kriisiolukordadele, ning eelkõige tagada, et ÜJKP tsiviiloperatsioonid käivitataks kiiresti ja tõhusalt; sellega seoses uurida, kas finantsmääruses oleks võimalik teha muudatusi ilma järelevalvet vähendamata;

21.  suurendada ELi välisabi paindlikkust ja reaktiivsust ning vaadata sel eesmärgil läbi eeskirjad välisrahastamisvahendite kavandamist ja kasutamist puudutavate otsuste tegemiseks;

22.  parandada finantsaruandlust, laiendades läbipaistvust kõigile ÜVJP eelarveridadele, kaasa arvatud ÜJKP operatsioonid, ELi eriesindajad, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ja konfliktide ennetamine;

Delegatsioonid

23.  anda Euroopa välisteenistusele suurem sõnaõigus komisjoni personali (ümber)jaotamise küsimuses ELi delegatsioonides tagamaks, et töötajate profiil ja ELi delegatsioonide suurus kajastaks liidu strateegilisi huve ja poliitilisi prioriteete;

24.  rakendada vajalikke meetmeid tagamaks, et ELi delegatsioonide juhtide nimetamisel lähtutakse isiku teenetest ja liidu huvide põhjalikust tundmisest ning väärtustest ja poliitilistest asjaoludest, nii et nende puhul, kes valitakse täitma delegatsiooni juhi tundlikke ülesandeid, oleks tagatud motivatsioon ning töö võimalikult kõrge kvaliteet ja tulemuslikkus;

25.  võimaldada eelkõige nendes delegatsioonides, kus Euroopa välisteenistuse töötajate arv on väike, et delegatsiooni juht saaks vastavalt Euroopa välisteenistust käsitleva otsuse artikli 5 lõikele 2 anda Euroopa Komisjoni personalile ülesandeid poliitilise analüüsi ja poliitilise aruandluse vallas;

26.  tugevdada sellega seoses delegatsioonide juhtide volitusi kogu personali suhtes, sealhulgas Euroopa Komisjoni töötajate suhtes, ning tagada, et kõikide peakorteri antud juhiste adressaat oleks delegatsiooni juht;

27.  arendada aktiivselt Euroopa välisteenistust käsitleva otsuse ja Euroopa Liidu lepingu tõttu avanenud võimalusi, eelkõige suurendades delegatsioonide koordineerivat rolli, seda eriti kriisiolukordades, ning võimaldades neil pakkuda konsulaarkaitset ELi kodanikele nendest liikmesriikidest, kes ei ole antud riigis esindatud; tagada, et lisaülesannete tõttu ei võetaks ELi tasandil olemasolevatelt poliitikavaldkondadelt, institutsioonidelt ja prioriteetidelt vahendeid ära;

28.  arvestades, et valdaval enamikul ELi delegatsioonidest on nüüd inimõiguste teabekeskus, tagada kõikides ELi delegatsioonides ja asutustes tähelepanu inimõigustele ja eriti naiste õigustele; peale selle tuua esile mitmekesisusel rajanevat Euroopa kultuuri; tagada vajaduse korral, et ELi delegatsioonide töötajate hulgas oleks Euroopa Parlamendi kontaktametnik, kelle ülesanne on anda asjakohast abi kolmandates riikides viibivatele Euroopa Parlamendi delegatsioonidele ja vastata päringutele, lähtudes põhimõttest, et ELi delegatsioonid esindavad ühtmoodi kõiki ELi institutsioone;

29.  lisaks tagada, et delegatsioonid peaksid valdama oskusteavet nende poliitikavaldkondade kohta (nt kliimamuutus, energiajulgeolek, sotsiaal- ja tööpoliitika, kultuur jne), mis on olulised ELi suhetes konkreetse kolmanda riigiga;

30.  tagada, et kui see on asjakohane, oleks igal delegatsioonil oma julgeoleku- ja kaitseatašee, ja seda eelkõige nendes delegatsioonides, mis töötavad poliitiliselt ebastabiilses või ebakindlas olukorras, või kus ÜJKP operatsioon või missioon on hiljuti lõpetatud, et tagada seal tegevuse järjepidevus ja poliitilise keskkonna asjakohane jälgimine;

31.  kutsub kõrget esindajat ja asepresidenti üles vaatama läbi välismaal asuvate ELi delegatsioonide julgeolekukorra ja -nõuded, veendumaks, et julgeolekuotsuseid teeb Euroopa välisteenistus, mitte julgeoleku valdkonna välistöövõtjad;

Poliitilist vastutust käsitleva avalduse rakendamine

32.  kooskõlas Madridis juunis 2010 sõlmitud neljapoolse kokkuleppega tagada Euroopa Liidu lepingu artiklis 36 sätestatud kohustuse – võtta nõuetekohaselt arvesse parlamendi seisukohti – täielik ja tõhus rakendamine, näiteks konsulteerida enne strateegiate ja volituste heakskiitmist ÜVJP ja ÜJKP valdkonnas ennetavalt ja süstemaatiliselt asjaomase parlamendikomisjoniga;

33.  tagada ELi delegatsioonide täielik poliitiline aruandlus parlamendi tähtsaimatele ametiisikutele reguleeritud juurdepääsu alusel;

34.  tagada, et rahvusvaheliste lepingute – sealhulgas ÜVJP valdkonnas sõlmitavate lepingute – üle peetavate läbirääkimiste kõigil etappidel antakse Euroopa Parlamendile kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 218 lõikega 10 läbirääkimiste kohta viivitamata täielikku teavet;

35.  laiendada positiivseid kogemusi andnud tava, et äsja ametisse nimetatud delegatsioonide juhid ja ELi eriesindajad kutsutakse parlamendi väliskomisjoni ette esinema, ka äsja ametisse nimetatud ÜJKP missioonide ja operatsioonide juhtidele;

36.  tagada, et kui kõrge esindaja ja komisjoni asepresident on uued delegatsioonide juhid ametisse nimetanud, kinnitatakse nad enne ametikohale asumist ametlikult Euroopa Parlamendi vastava komisjoni poolt;

37.  suhelda enne iga välisasjade nõukogu toimumist süstemaatiliselt Euroopa Parlamendi vastava komisjoniga ning anda sellele komisjonile pärast iga nõukogu kohtumist ülevaade;

Euroopa diplomaatilise ühtekuuluvustunde arendamine ja tugevdamine

38.  soodustada ühiste koolituste korraldamist ning muid konkreetseid meetmeid, et tugevdada ühtekuuluvustunnet Euroopa välisteenistuse töötajate hulgas, kellel on üksteisest erinev diplomaatiline kultuur ja institutsiooniline taust, ning kaaluda Euroopa välisteenistuse töötajatele ja liikmesriikide diplomaatidele nende jätkuva kutsealase arengu osana ühiste koolituste korraldamist;

39.  vaadata samal põhimõttel läbi olemasolevad koolitus- ja haridusprogrammid nii ELi kui liikmesriikide tasandil, et neid tugevdada – kõrvuti olemasoleva Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžiga;

Töölevõtmise põhimõtted

40.  jätkata ja tõhustada jõupingutusi parema soolise ja geograafilise tasakaalu saavutamiseks, võttes asjakohaselt arvesse inimeste teeneid ja oskusi; pidada tähtsaks, et saavutataks tasakaal delegatsioonide juhtide tasandil ja teistel juhtimistasanditel; rakendada üleminekumeetmeid ning töötada välja sellekohane tegevuskava, mis hõlmaks juhendamisprogramme, erikoolitust ja perekondadele sobiva töökeskkonna loomist, et soodustada naiste esindatuse suurendamist ja tegeleda naiste diplomaatilist karjääri segavate struktuursete takistuste kõrvaldamisega;

41.  rakendada kõiki vajalikke meetmeid, et parandada geograafilist esindatust kõrgematel tasanditel ning kõikide teiste palgaastmete ja ametikohtade puhul, et edendada ja soodustada ametnike ja liikmesriikide seotust Euroopa välisteenistusega, nagu nõutakse Euroopa välisteenistust käsitleva otsuse artikli 6 lõigetes 6 ja 8;

42.  kuna täidetud on eesmärk, mille kohaselt üks kolmandik välisteenistuse töötajatest tuli võtta liikmesriikidest, tuleb tagada, et liikmesriikide ministeeriumidest tulnud töötajad ei paikneks valdavalt juhtimistasanditel, ja sellega anda karjäärivõimalused kõikidele töötajatele ning pöörata nüüd peatähelepanu uute alaliste ELi töötajate värbamisele; uurida sellega seoses ka Euroopa välisteenistuses töötavate liikmesriikide diplomaatide võimalusi taotleda teenistuses alalist ametikohta;

43.  astuda vastu liikmesriikide kõigile katsetele sekkuda Euroopa välisteenistuse personali töölevõtmise protsessi, et arendada välja tõeline Euroopa ühtekuuluvustunne ja tagada, et välisteenistus teeniks üksnes Euroopa ühiseid huve; nüüd, kui üleminekuperiood on läbi, tuleb tagada, et Euroopa välisteenistus saaks välja arendada oma isikliku sõltumatu töölevõtmise korra, mis oleks avalike konkursside kaudu avatud ka kõikide ELi institutsioonide ametnikele ning kandidaatidele väljastpoolt;

44.  võttes arvesse Euroopa Parlamendi erilist osa ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide ja peamiste valikute kindlaksmääramisel, parlamendi rolli eelarvepädeva institutsioonina, parlamendi osa välispoliitika üle demokraatliku kontrolli teostajana, samuti parlamendi välissuhtluse praktikat, kaaluda nimelt võimalust, et Euroopa Parlamendi ametnikele antaks alates 1. juulist 2013 õigus taotleda ametikohta Euroopa välisteenistuses nõukogu ja komisjoni ametnikega võrdsel alusel;

45.  tagada, et Euroopa välisteenistusel oleksid konfliktidele reageerimiseks vajalikud oskused, milleks tuleb eelkõige arendada vahendamise ja dialoogi pidamise oskusi;

Pikem perspektiiv

46.  nõuab tulevase konvendiga seoses, et päevakorda võetaks ÜVJP ja ÜJKP ning Euroopa välisteenistuse rolli väljaarendamise jätkamine, muu hulgas ka välisteenistuse nimetuse muutmine;

o
o   o

47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning komisjoni asepresidendile, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 210, 3.8.2010, lk 1.