Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 12. märts 2013 - Strasbourg
Üleeuroopalise energiataristu suunised ***I
 Euroopa Ombudsmani eriaruanne (Viini lennujaam)
 Maakasutusega seotud tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjad ja tegevuskavad ***I
 Kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanism ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamine ***I
 Tarbijavaidluste veebipõhine lahendamine ***I
 Tarbijavaidluste kohtuväline lahendamine ***I
 Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimine Euroopa Liiduga *
 Olmevees olevad radioaktiivsed ained ***I
 Majanduse ja eelarve järelevalve liikmesriikide üle, kellel on tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas ***I
 Euroala liikmesriikide riigieelarvete eelnõude jälgimine ja hindamine ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamine ***I
 Euroopa riskikapitalifondid ***I
 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid ***I
 Majanduskriisi mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste õigustele
 Sooliste stereotüüpide kaotamine ELis
 Naiste olukord Põhja-Aafrikas
 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ülemeremaade ja -territooriumidega ajavahemikus 2014–2020 tehtava ELi koostöö rahastamine
 Rohkem kasu ELi keskkonnameetmetest

Üleeuroopalise energiataristu suunised ***I
PDF 189kWORD 29k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ (COM(2011)0658 – C7-0371/2011 – 2011/0300(COD))
P7_TA(2013)0061A7-0036/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0658),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 172, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0371/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. veebruari 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 19. juuli 2012. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 5. detsembri 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0036/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009

P7_TC1-COD(2011)0300


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 347/2013) lõplikule kujule).

(1) ELT C 143, 22.5.2012, lk 125.
(2) ELT C 277, 13.9.2012, lk 137.


Euroopa Ombudsmani eriaruanne (Viini lennujaam)
PDF 129kWORD 28k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani eriaruande kohta seoses uurimisega, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebust 2591/2010/GG (Viini lennujaam) (2012/2264(INI))
P7_TA(2013)0062A7-0022/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani eriettekannet Euroopa Parlamendile,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 228,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom (ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta)(1), eriti selle artikli 3 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 205 lõike 2 esimest lauset,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A7-0022/2013),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 228 volitatakse Euroopa Ombudsmani võtma kõigilt liidu kodanikelt vastu kaebusi haldusomavoli juhtude kohta liidu institutsioonide või asutuste tegevuses;

B.  arvestades, et ELi kodanike esitatud kaebused kujutavad endast ELi õiguse võimalike rikkumiste kohta olulist teabeallikat;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 on sätestatud: „igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul”;

D.  arvestades, et haldusomavoli ei määratleta ei aluslepingutes ega ka ombudsmani põhikirjas, mistõttu otsustab selle määratluse üle Euroopa Ombudsman kooskõlas Euroopa Kohtu tõlgendamispädevusega; arvestades, et oma esimeses aastaaruandes esitas ombudsman haldusomavolina käsitletavate tegevuste mitteammendava loetelu;

E.  arvestades, et pärast parlamendi üleskutset koostada haldusomavoli täpne ja selge määratlus, märkis Euroopa Ombudsman oma 1997. aasta aruandes, et haldusomavoli on see, kui avalik asutus ei tegutse tema jaoks kohustusliku eeskirja või põhimõtte kohaselt;

F.  arvestades, et selle määratlusega kaasnes ka avaldus, mille kohaselt on ombudsmani esmane ja kõige tähtsam ülesanne kontrollimisel, kas ühenduse institutsioon või asutus on tegutsenud vastavalt tema jaoks kohustuslikele eeskirjadele või põhimõtetele, uurida, kas asjaomane asutus on käitunud õiguspäraselt;

G.  arvestades, et ombudsman teostab järelevalvet ka selle üle, kuidas kohaldatakse institutsioonides kehtestatud hea haldustava eeskirju, mis hõlmavad teatavaid osi haldusõiguse üldpõhimõtetest (sh teeninduspõhimõte), ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, mida tuleb ELi haldusasutuste kõigis osades täies ulatuses kohaldada;

H.  arvestades asjaolu, et ombudsman on 16,5 aasta jooksul esitanud 18 eriaruannet ning on seni tegutsenud väga koostöövalmilt ja vastutustundlikult ning kasutanud Euroopa Parlamendile esitatud aruandeid üksnes poliitilise mõjutamise viimase võimalusena, mis näitab üldist soovi leida üksmeelsed lahendused;

I.  arvestades, et kõnealuses eriaruandes keskendutakse sellele, kuidas komisjon käsitles Viini lennujaama laiendamise teatavate negatiivseks peetud tagajärgede vastu võitleva 27 kodanikualgatuse liikmete poolt 2006. aastal esitatud kaebust;

J.  arvestades, et keskkonnamõju hindamise direktiivi(2) artiklis 2 on sätestatud, et liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et keskkonda oluliselt mõjutada võivatelt projektidelt nõutakse teostusluba ja hinnatakse nende mõju;

K.  arvestades, et komisjon jõudis järeldusele, et lennujaama laiendustöid teostati kohustusliku keskkonnamõju hindamiseta ning saatis Austriale 21. märtsil 2007. aastal keskkonnamõju hindamise puudumise kohta märgukirja; arvestades, et oma 7. mai 2007. aasta vastuses pidi Austria tunnistama, et taristuga seotud asjaomased meetmed tihendasid õhuliiklust märkimisväärselt ja põhjustasid Viini linna kohal toimuvast lennuliiklusest tingitud probleeme, kusjuures see suundumus aina süvenes – seega oli nendel meetmetel keskkonnale oluline mõju;

L.  arvestades, et kuna ehitustööd olid juba kas lõpetatud või peaaegu lõppemas, eelistas komisjon selle asemel, et Austria Euroopa Liidu Kohtusse anda, jõuda Austria ametiasutustega kompromissile, et kõnealune tegematajätmine seeläbi võimalikult suurel määral heastada; arvestades, et komisjon leppis Austria ametivõimudega kokku, et Austria asutused teostavad keskkonnamõju hindamise tagantjärele ja et hindamisel määratakse muu hulgas kindlaks ka see, milliseid heastavaid meetmeid on vaja võtta, et vähendada müra mõju lennujaama läheduses elavate inimeste jaoks;

M.  arvestades, et ombudsman kiitis komisjoni otsuse heaks; arvestades, et kaebuse esitaja ei olnud rahul keskkonnamõju ex post hindamise teostamise viisiga ning oli eelkõige kriitiline asjaolu suhtes, et tal ei olnud võimalik kasutada keskkonnamõju hindamise direktiivis ette nähtud õiguskaitse meetmeid ning et keskkonnamõju hindamise eest vastutav asutus (Austria transpordiministeerium) oli sama asutus, kes oli eelnevalt väljastanud asjaomaste ehitustööde teostamise loa, mistõttu tekkis huvide konflikt;

N.  arvestades, et Euroopa Ombudsman jõudis pärast läbi viidud uurimist seisukohale, et tal ei ole võimalik tõestada, et komisjon tagas keskkonnamõju ex post hindamise nõuetekohase teostamise; arvestades, et ombudsman lõpetas juhtumi sellegipoolest, kuna temapoolsed edasised sammud ei olnud vajalikud – menetlus oli pooleli ning komisjon kinnitas, et rikkumismenetlus lõpetatakse alles siis, kui komisjon on veendunud, et Austria ametiasutused on võtnud kõik vajalikud meetmed;

O.  arvestades, et 2010. aasta novembris pöördusid varasema kaebuse esitajad uuesti ombudsmani poole ning algatati teine uurimine, mille käigus vaatas ombudsman läbi komisjoni asjakohase toimiku; arvestades, et ombudsman jõudis järeldusele, et toimiku kohaselt ei arutatud Austria ametivõimudega neid avaldusi, mille kaebuse esitajad esitasid keskkonnamõju ex post hindamise teostamise ajal, samuti ei olnud toimikust näha, et ombudsmani esimese kaebuse suhtes langetatud otsusele oleks järgnenud mis tahes täiendav kirjavahetus Austriaga (peale Austria esitatud keskkonnamõju hindamise aruande);

P.  arvestades, et sellest lähtuvalt jõudis ombudsman järeldusele, et komisjon ei võtnud tema esimese uurimise järeldusi arvesse ning ei olnud ka järjekindel oma vastustes ombudsmanile seoses võimaliku õiguskaitsega keskkonnamõju ex post hindamise küsimuses, lisaks leidis ombudsman, et komisjon ei olnud nõudnud, et keskkonnamõju hindamise viiks läbi muu asutus kui transpordiministeerium, kes oli väljastanud ehitustööde teostamise loa;

Q.  arvestades, et ombudsman esitas komisjonile soovituse projekti, milles nõuti tungivalt, et komisjon hindaks ümber oma seisukoha selles suhtes, kuidas käsitleda Viini lennujaama kohta esitatud rikkumissüüdistusi, ning kõrvaldaks ombudsmani osutatud puudused, veel juhiti tähelepanu asjaolule, et see tähendab ka seda, et komisjon peaks rikkumismenetluse edasisel käsitlemisel arvesse võtma riiklike asutuste kohustust tagada, et i) kaebuse esitajatel on juurdepääs läbivaatamismenetlusele ning ii) direktiivi 85/337/EMÜ kohaldamisel ilmnenud selge huvide konfliktiga tegelemiseks võetakse meetmeid;

R.  arvestades, et esimese küsimuse kohta väitis komisjon ombudsmanile saadetud vastuses, et arutas õiguskaitse küsimust Austria ametiasutustega, kuid nõustus nende seisukohaga, et see oleks tekitanud kohtumenetlusi käsitleva siseriikliku õiguse vallas probleeme, samuti juhtis komisjon tähelepanu sellele, et Austria ametivõimud kohustusid tagama, et eelnevalt teostatud ja ainult ex post mõjuhinnangu läbinud tööde kumulatiivset mõju võetakse uue, kolmanda maandumisraja keskkonnamõju hindamisel täielikult arvesse, kusjuures selle mõjuhindamise puhul on võimalik teostada ka täies mahus kohtulikku järelevalvet;

S.  arvestades, et teise haldusomavolisüüdistuse kohta väitis komisjon, et keskkonnamõju hindamise direktiivis ei ole ühtegi sätet, milles käsitletaks liikmesriikides teostatava keskkonnamõju hindamise pädevuste jaotust; arvestades, et subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt on see, milline asutus keskkonnamõju hindamise direktiivis sätestatud menetluste eest vastutab, täielikult liikmesriigi pädevuses, kuna liikmesriigid otsustavad oma haldusaparaadi korraldamise üle ise; arvestades, et kõikide liikmesriikide haldusõiguse üldpõhimõtete kohaselt vastutab olukorra heastamise eest asutus, kes langetas selle ebaseadusliku otsuse, mille suhtes on esitatud halduskaebus või langetatud kohtuotsus;

T.  arvestades, et soovituse projekt ei olnud seega edukas ning ombudsmani meelest illustreeris kõnealune juhtum komisjoni suutmatust võtta ELi õiguse selge rikkumise korral asjakohaseid parandusmeetmeid ja tagada, et keskkonnamõju ex post hindamine toimub erapooletult, samuti ei järginud komisjon nõuetekohaselt ombudsmani soovitusi nimetatud hindamisega seotud õiguskaitse kättesaadavuse küsimuses;

U.  arvestades, et seetõttu jõudis ombudsman järeldusele, et kõnealusele küsimusele oleks asjakohane juhtida ka Euroopa Parlamendi tähelepanu;

V.  arvestades, et komisjon võttis 26. oktoobril 2012. aastal vastu ettepaneku vaadata läbi keskkonnamõju hindamise direktiiv; arvestades, et parlamendi õiguskomisjon on koostanud seadusandliku algatusraporti projekti, mille eesmärk on kehtestada ELi haldusaparaadi jaoks haldusmenetluste üldised eeskirjad;

Euroopa Ombudsmani soovitused

1.  väljendab heameelt ombudsmani eriaruande üle, milles tuuakse esile keskkonnamõju hindamise direktiivi kohaldamise ning rikkumismenetluse läbiviimisega seonduvad olulised probleemid;

2.  tuletab meelde, et haldusomavoli tähendab seda, et avalik asutus ei tegutse kooskõlas kõnealuse asutuse jaoks kohustusliku eeskirja või põhimõttega;

3.  märgib, et kõnealusel juhul seisneb väidetav haldusomavoli viisis, kuidas komisjon Austriat käsitleva rikkumismenetluse läbi viis, ning eelkõige komisjoni suutmatuses tagada nii see, et keskkonnamõju ex post hindamise teostamise eest ei vastutaks sama ametiasutus, kes väljastas ehitustööde jaoks loa vajalikku keskkonnamõju hindamist teostamata, kui ka kõnealuse keskkonnamõju hindamisega seonduva õiguskaitse kättesaadavus kaebuse esitaja jaoks;

4.  toonitab, et asjaomases eriaruandes ei käsitleta seda, kas Austria ametiasutused käitusid õigesti või mitte, vaid seda, kas komisjon täitis saadud kaebuse uurimisel ja käsitlemisel ning ombudsmani kõnealuse juhtumi esmasele uurimisele järgnenud nõuetele ja soovitustele reageerimisel oma kohustusi või mitte;

5.  jagab ombudsmani muret keskkonnamõju hindamise läbiviimisel ilmnenud huvide konflikti potentsiaalselt negatiivse mõju pärast ning nõustub, et see probleem tuleks lahendada; mõistab samal ajal komisjoni muret seoses asjaoluga, et kui komisjon oleks nõudnud Austria võimudelt muu organi määramist keskkonnamõju ex post hindajaks, oleks komisjon ületanud oma volitusi;

6.  soovitab, et liikmesriikide pädevad asutused pööraksid juba praegu kehtiva õiguse raames huvide võimalikule konfliktile tähelepanu ning valmistuksid ELi sellealase õiguse edaspidiseks muutmiseks; rõhutab liikmesriikide ombudsmanide rolli oluliste vahendajatena, kes aitavad kodanikel võtta meetmeid liikmesriikide ametiasutuste võimalike huvikonfliktide või üldise haldusomavoli korral;

7.  on seoses ombudsmani teise väitega arvamusel, et kohaliku elanikkonna aus, aktiivne ja igakülgne kaasamine keskkonnamõju hindamise direktiivi kohaldamisse on üldiselt vajalik, ning on sellepärast veendunud, et projektide puhul, millel on eeldatavasti suur kohapealne mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, tuleks sagedamini läbi viia eelnev avatud ja läbipaistev vahendamismenetlus; võtab sellega seoses teadmiseks, et enne Viini lennujaama kolmanda lennuraja ehitamise keskkonnamõju hindamist toimus avalik vahendamismenetlus, mille käigus hinnati ka kõnealuse rikkumisjuhtumi tinginud laienduste kumulatiivset mõju (nt müra) ja mille puhul on olemas täielik läbivaatamismenetlus;

8.  nõustub ombudsmaniga, et hea haldus ja dokumentide ajakohastamine tähendab ka konkreetsete andmete säilitamist, kuna see võimaldab näiteks Euroopa Ombudsmanil kontrollida, kas tema soovitusi on nõuetekohaselt arvesse võetud;

9.  on seisukohal, et hea haldustava osana on ka soovitav vahetada asjakohaselt, selgesõnaliselt ja järjekindlalt teavet kaebuse esitajatega rikkumismenetluse jooksul ning ombudsmaniga tema uurimistegevuse käigus;

10.  kiidab heaks komisjoni avalduse, mille kohaselt kavatseb ta mõlemas küsimuses, nii dokumentide registreerimise kui ka põhjaliku teabevahetuse puhul, järgitavaid tavasid parandada, et edaspidi sarnaseid suhtlusprobleeme vältida;

11.  rõhutab, et komisjon ja Austria ametivõimud ei ole rikkunud kehtivaid Euroopa õigusnorme, viies tagantjärele läbi keskkonnamõju hindamise, mis põhines ajutise lahendusena läbi räägitud sui generis menetlusel; juhib aga tähelepanu sellele, et kuna ELi õigusaktid ei anna selliseks menetluseks õiguslikku alust, tuleb seda pidada erandlikuks ja lugeda direktiivi nõuete eelneva mittetäitmise tagajärjeks, mida ei saa enam kõrvaldada;

12.  on seisukohal, et komisjon oleks võinud Austria ametiasutustega läbirääkimisi pidades teha suuremaid jõupingutusi kohtuliku läbivaatamismenetluse kättesaadavuse küsimuses, pidades silmas, et asjakohased sätted (artikkel 10a) võeti Austria õigusesse üle juba 2005. aastal, suuremaid jõupingutusi oleks võinud teha ka Austria vastutava ministeeriumi puhul ilmnenud huvide konflikti küsimuses, pidades silmas ELi kohtupraktika üldpõhimõtteid, mille kohaselt ei tule täht-tähelt järgida ainult õigusakti kirjapandud teksti, vaid arvesse tuleb võtta ka õigusakti eesmärki ja üldist meelsust;

Viini lennujaama juhtum, keskkonnamõju hindamise direktiivi läbivaatamine ning head haldustava käsitlev määrus

13.  on seisukohal, et asjaolud, mille tagajärjel avati komisjoni rikkumismenetlus ja seejärel Euroopa Ombudsmanile kaebus esitati, põhjustavad tõelisi küsitavusi direktiivi nr 85/337/EMÜ tolleaegse rakendamise suhtes liikmesriigis, käesoleval juhul siis Austrias; tunnustab tõsiasja, et keskkonnamõju hindamise direktiivi rakendamist käsitleva Austria föderaalseaduse 2009. aastal toimunud läbivaatamisega võeti nõuetekohaselt arvesse muu hulgas kõnealuse rikkumismenetluse järeldused ning seega viidi Austria õigusaktid vastavusse ELi asjaomase õigusega;

14.  tuletab meelde, et aastate jooksul on parlamendi petitsioonikomisjonile esitatud kaebusi mitmete juhtumite kohta, kus liikmesriik on väidetavalt projektid kohustuslikku keskkonnamõju hindamist teostamata heaks kiitnud ning ellu viinud;

15.  on veendunud, et nendeks puhkudeks, kui projektid suure tõenäosusega ei täida keskkonnamõju hindamise direktiivi põhilisi nõudeid, peaks asjaomase üldsuse käsutuses olema tõhusad õiguslikud vahendid, et saada keskkonnamõju hindamise eest vastutavalt ametiasutuselt koheselt selgitusi selle kohta, kas projektid vastavad ELi eeskirjadele, et vältida projekti elluviimisest tingitud pöördumatut keskkonnakahju;

16.  märgib veel, et kehtivas keskkonnamõju hindamise direktiivis ei ole keskkonnamõju ex post hindamise mõistet mainitud ning et selle võimaluse pakkus välja komisjon, kes püüdis lahendada tekkinud olukorda, kus ehitusluba oli juba antud ning tööd teostatud;

17.  juhib tähelepanu asjaolule, et Viini lennujaama juhtum toob välja kehtiva keskkonnamõju hindamise direktiivi nõrgad küljed, mille sekka kuulub muu hulgas küsimus, kuidas käsitleda neid projekte, mille mõju on praktiliselt pöördumatu, sest projektid on juba ellu viidud ja võimalik kahju keskkonnale juba tehtud, aga ka pädevate asutuste sisese huvide konflikti probleem, mille esinemist väideti käesoleva juhtumi puhul;

18.  viitab parlamendi petitsioonikomisjoni 2011. aasta aruandele, milles rõhutati vajadust tagada keskkonnamõju hindamisega seoses objektiivsus ja erapooletus; tuletab meelde, et komisjoni kutsuti üles tagama, et keskkonnamõju hindamise direktiivi tugevdatakse, sätestades selles eksperdiuuringute sõltumatuse selgemad parameetrid, ELi ühised lävendid, menetluse (sealhulgas avaliku arutelu) maksimaalse kestuse, otsuste põhjendamise nõude, mõistlike alternatiiviide kohustusliku hindamise ja kvaliteedikontrolli mehhanismi;

19.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle vaadata keskkonnamõju hindamise direktiiv selle tugevdamise eesmärgil uuesti läbi; lubab teha komisjoni ja nõukoguga menetluse asjus täieulatuslikku koostööd, et aidata kõnealusel olulisel direktiivil täita oma eesmärki veelgi tõhusamalt ja objektiivsemalt(3);

20.  märgib, et kehtiv direktiiv ei sisalda loa andmise eest vastutavate asutuste objektiivsuse ja erapooletuse kohta mingeid nõudeid ning selliseid nõudeid ei ole kehtestatud ka keskkonnamõju hindamist teostavatele asutustele; märgib, et direktiiv ei sisalda sätteid selle kohta, kuidas toimida, kui projekt on juba rakendatud või rakendamise lõppjärgus, või kuidas asjaomane üldsus võiks selge ja mitte-bürokraatliku menetluse käigus saada keskkonnamõju hindamise eest vastutavalt ametiasutuselt koheselt selgitusi selle kohta, kas sellised projektid, mis suure tõenäosusega rikuvad keskkonnamõju hindamise direktiivi põhisätteid, vastavad ELi eeskirjadele; on sellepärast seisukohal, et keskkonnamõju hindamise direktiivi läbivaatamine annab selliste nõuete ja sätete kehtestamiseks hea võimaluse;

21.  on seisukohal, et kõnealune juhtum on juba tõestanud, et lisaks keskkonnamõju hindamise direktiivi sätete tõhustamisele on vaja luua selgem kord ka rikkumismenetluste jaoks, kehtestades ELi haldusaparaadi jaoks soovitatavalt haldusmenetluste üldised eeskirjad, millega tugevdatakse kaebuse esitaja positsiooni; on seisukohal, et selline reguleerimine oleks kohane moodus, et täpsustada, millised on ametiasutuste kohustused suhtlemisel rikkumisjuhtumite puhul kaebuse esitajatega või selliste Euroopa kodanikke esindavate organitega nagu petitsioonikomisjon või ombudsman, näiteks kehtestada kohustuse reageerida võimalikult kiiresti ombudsmani soovitustele, et vältida näiteks kõnealusel juhul ilmnenud väärtõlgendusi;

o
o   o

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa ombudsmanide võrgustikule ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15.
(2) Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (muudetud).
(3) COM(2012)0628.


Maakasutusega seotud tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjad ja tegevuskavad ***I
PDF 187kWORD 36k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ja tegevuskavade kohta (COM(2012)0093 – C7-0074/2012 – 2012/0042(COD))
P7_TA(2013)0063A7-0317/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0093),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0074/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2012. aasta arvamust(1),

–  olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 21. detsembri 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A7-0317/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2013/EL maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ning nimetatud tegevustest tulenevate meetmetega seotud teabe kohta

P7_TC1-COD(2012)0042


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 529/2013/EL) lõplikule kujule).

(1) ELT C 351, 15.11.2012, lk 85.


Kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanism ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamine ***I
PDF 190kWORD 27k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta (COM(2011)0789 – C7-0433/2011 – 2011/0372(COD))
P7_TA(2013)0064A7-0191/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0789),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0433/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. märtsi 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 19. juuli 2012 arvamust(2),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 21. detsembri 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja arengukomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A7-0191/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

P7_TC1-COD(2011)0372


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 525/2013) lõplikule kujule).

(1) ELT C 181, 21.6.2012, lk 169.
(2) ELT C 277, 13.9.2012, lk 51.


Tarbijavaidluste veebipõhine lahendamine ***I
PDF 188kWORD 26k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse tarbijavaidluste veebipõhist lahendamist (tarbijavaidluste veebipõhise lahendamise määrus) (COM(2011)0794 – C7-0453/2011– 2011/0374(COD))
P7_TA(2013)0065A7-0236/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0794),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0453/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Madalmaade Parlamendi Esimese Koja poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. märtsi 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 12. detsembri 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A7-0236/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määrus)

P7_TC1-COD(2011)0374


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 524/2013) lõplikule kujule).

(1) ELT C 181, 21.6.2012, lk 99.


Tarbijavaidluste kohtuväline lahendamine ***I
PDF 189kWORD 29k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv) (COM(2011)0793 – C7-0454/2011– 2011/0373(COD))
P7_TA(2013)0066A7-0280/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0793),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0454/2011),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Madalmaade Parlamendi Esimese Koja ja Saksamaa Liidunõukogu poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. märtsi 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 12. detsembri 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A7-0280/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/…/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv)

P7_TC1-COD(2011)0373


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2013/11/EL) lõplikule kujule).

(1) ELT C 181, 21.6.2012, lk 93.


Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimine Euroopa Liiduga *
PDF 496kWORD 63k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (ÜMTde assotsieerimise otsus) (COM(2012)0362 – C7-0285/2012 – 2012/0195(CNS))
P7_TA(2013)0067A7-0052/2013

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2012)0362),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 203, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0285/2012),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja kalanduskomisjoni arvamusi (A7-0052/2013),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 5 a (uus)
(5 a)  Kuna ülemeremaade ja -territooriumide ühendus on ÜMT rühma tõhusa vahendajana omandanud suure tähtsuse komisjoni ja liidu liikmesriikidega dialoogi pidamisel, tuleb seda organisatsiooni käsitleda kui partnerit koostöös, mille eesmärk on kaitsta ühendusse kuuluvate ÜMTde ühishuve.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 6
(6)  Kodanikuühiskonna panust ÜMTde arengusse saab suurendada kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevdamise kaudu kõikides koostöövaldkondades.
(6)  Kodanikuühiskonna panust ÜMTde arengusse saab suurendada kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevdamise ja nende vastutuse suurendamise kaudu kõikides koostöövaldkondades.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 10
(10)  ÜMTde maismaa ja mere bioloogiline mitmekesisus on suur. Kliimamuutused võivad mõjutada ÜMTde looduskeskkonda ja ohustavad nende jätkusuutlikku arengut. Meetmete võtmine bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamise, suurõnnetuste ohu vähendamise, loodusvarade jätkusuutliku kasutamise ja jätkusuutliku energia valdkonnas võimaldab ÜMTdel kohaneda kliimamuutuste mõjuga ja seda leevendada.
(10)  ÜMTde maismaa ja mere bioloogiline mitmekesisus on suur. Kliimamuutused võivad mõjutada ÜMTde looduskeskkonda ja ohustavad nende jätkusuutlikku arengut. Meetmete võtmine bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamise, suurõnnetuste ohu vähendamise, loodusvarade jätkusuutliku kasutamise ja jätkusuutliku energia valdkonnas võib aidata ÜMTdel kohaneda kliimamuutuste mõjuga ja seda leevendada. Tuleks võimaldada ÜMTde osalemist sellistes horisontaalsetes Euroopa programmides nagu keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE).
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 12
(12)  Selleks et suurendada ÜMTde majanduse vastupanuvõimet välistele vapustustele, tuleb ÜMTdel aidata vähendada sõltuvust fossiilkütustest, et vähendada nende mõjutatavust kütusele juurdepääsust ja hindade kõikumisest.
(12)  Selleks et suurendada ÜMTde majanduse vastupanuvõimet välistele vapustustele, eelkõige tööhõive valdkonnas, tuleb ÜMTdel aidata vähendada sõltuvust fossiilkütustest, et vähendada nende mõjutatavust kütusele juurdepääsust ja hindade kõikumisest.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 14
(14)  ÜMTde geograafiline kaugus kahjustab nende konkurentsivõimet, mistõttu tuleb parandada juurdepääsuvõimalusi.
(14)  ÜMTde geograafiline kaugus raskendab nende majanduslikku arengut, mistõttu tuleb parandada juurdepääsuvõimalusi.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 15
(15)  EL ja ÜMTd tunnustavad hariduse tähtsust ÜMTde jätkusuutliku arengut võimendava tegurina.
(15)  EL ja ÜMTd tunnustavad hariduse ja kutseõppe tähtsust ÜMTde jätkusuutlikku arengut võimendava tegurina.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 16 a (uus)
(16 a)  Koostöö olulisemaid eesmärke peaks olema parandada töötingimusi ning edendada töötajate ja ametiühingute õigusi. Selles protsessis peaksid tähtsat rolli etendama ametiühingud ja teised töötajate esindajad.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 17
(17)  ÜMTde majandust ja elanike tervist võivad kahjustada nakkushaigused, näiteks denguepalavik Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikides ning Chikungunya viirus India ookeani piirkonna riikides. Epideemiad vähendavad ÜMTde rahvastiku tootlikkust ja tõenäoliselt mõjuvad kahjulikult ka turismile, mis on paljude ÜMTde majanduse alustala. ÜMTdesse reisib palju turiste ja mujalt pärit töötajaid, seetõttu võivad neid ohustada sissetoodud haigused, ning vastupidi, kuna ÜMTdest reisib tagasi suur hulk inimesi, võib see põhjustada nakkushaiguste levikut Euroopas. Kuna ÜMTde majanduse jätkusuutlikkus sõltub suurel määral turismist, on eriti oluline tagada turismi ohutus.
(17)  ÜMTde majandust ja elanike tervist võivad kahjustada nakkushaigused, näiteks denguepalavik Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikides ning Chikungunya viirus India ookeani piirkonna riikides. Epideemiad vähendavad ÜMTde rahvastiku tootlikkust ja tõenäoliselt mõjuvad kahjulikult ka turismile, mis on paljude ÜMTde majanduse alustala. ÜMTdesse reisib palju turiste ja mujalt pärit töötajaid, seetõttu võivad neid ohustada sissetoodud haigused. Kergesti kättesaadavad töötervishoiuteenused ja regulaarne tervisekontroll võiksid vähendada epideemiate ulatuslikkust. Ning vastupidi, kuna ÜMTdest reisib tagasi suur hulk inimesi, võib see põhjustada nakkushaiguste levikut Euroopas. Kuna ÜMTde majanduse jätkusuutlikkus sõltub suurel määral turismist, on eriti oluline tagada turismi ohutus.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 18
(18)  Liidu ja ÜMTde assotsieerimise puhul tuleks võtta arvesse ja säilitada ÜMTde kultuurilist mitmekesisust ja identiteeti.
(18)  Liidu ja ÜMTde assotsieerimise puhul tuleks võtta vajalikul määral arvesse ja aidata säilitada ÜMTde kultuurilist mitmekesisust ja identiteeti. Assotsieerimisel tuleks seetõttu võtta vajalikul määral arvesse ja aidata säilitada ning kaitsta ÜMTde põlisrahvaste õigusi.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 19
(19)  Euroopa Liit tunnistab, et partnerlust ÜMTdega tuleb elavdada hea valitsemistava ning organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, terrorismi ja korruptsiooni vastase võitluse valdkonnas.
(19)  Euroopa Liit tunnistab, et partnerlust ÜMTdega tuleb elavdada majanduse, sotsiaalse ja eelarvealase hea valitsemistava ning organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, terrorismi ja korruptsiooni vastase võitluse valdkonnas.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 20
(20)  Liidu ja ÜMTde koostöö peaks aitama saavutada jätkusuutliku arengu eesmärke majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu raames.
(20)  Liidu ja ÜMTde koostöö peaks aitama süstemaatiliselt saavutada jätkusuutliku arengu eesmärke majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu raames.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 21
(21)  Üleilmsed muutused, mis kajastuvad jätkuvas kaubanduse liberaliseerimise protsessis, mõjutavad suurel määral liitu, mis on ÜMTde peamine kaubanduspartner, ÜMTde AKV riikidest naabreid ja teisi majanduspartnereid.
(21)  Üleilmsed muutused, mis kajastuvad väikestele saarepiirkondadele liiga vähe kasu toovas jätkuvas kaubanduse liberaliseerimise protsessis, kohustavad liitu, mis on ÜMTde peamine kaubanduspartner, ÜMTde naaberriikidega sõlmitud kaubanduslepingutes rohkem arvestama ÜMTde huvidega. See hõlmab vastutuse jagamist sotsiaalsetest miinimumstandarditest kinnipidamisega seotud klauslite süstemaatiliseks lisamiseks kõigisse läbiräägitud partnerlus- või kaubanduslepingutesse.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 21 a (uus)
(21 a)  Kuna kokkuhoiupoliitikal on olnud kahjulik mõju tööhõivele, on tekkinud vajadus liidu ja ÜMTde koostöö järele, et eemalduda sellisest poliitikast ja edendada suuremahulisi riiklikke investeerimisprogramme kui ainsat võimalust, mille abil tagada inimväärsed elu- ja töötingimused enamikule nii liidu kui ka ÜMTde elanikest.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 22
(22)  ÜMTd on saarepiirkonnad, mille keskkond on kergesti mõjutatav ja vajab piisavat kaitset muu hulgas jäätmekäitluse valdkonnas. Seoses radioaktiivsete jäätmetega pakuvad sellist kaitset Euratomi asutamislepingu artikkel 198 ja sellest tulenevad teisesed õigusaktid, välja arvatud Gröönimaa puhul, mille suhtes Euratomi asutamisleping ei kehti. Muid jäätmeid silmas pidades tuleks täpsustada, millised liidu eeskirjad ÜMTdes kehtima hakkavad.
(22)  ÜMTd on saarepiirkonnad, mille keskkond on kergesti mõjutatav ja vajab piisavat kaitset muu hulgas jäätmekäitluse ja radioaktiivse saaste valdkonnas. Seoses radioaktiivsete jäätmetega pakuvad sellist kaitset Euratomi asutamislepingu artikkel 198 ja sellest tulenevad teisesed õigusaktid, välja arvatud Gröönimaa puhul, mille suhtes Euratomi asutamisleping ei kehti. Muid jäätmeid silmas pidades tuleks täpsustada, millised liidu eeskirjad ÜMTdes kehtima hakkavad. Eelkõige tuumakatsetustega seotud radioaktiivset saastet silmas pidades tuleks täpsustada, milliseid liidu eeskirju on võimalik ÜMTdes kohaldada, et bioloogilist mitmekesisust ja elanikkonda sellise saaste eest püsivalt kaitsta.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 26
(26)  Võttes arvesse üleilmse teenuskaubanduse ja asutamisõiguse arengut ning vajadust ÜMTd sellesse integreerida, tuleb toetada teenusteturu arengut ja investeerimisvõimalusi, parandades ÜMTde teenuste ja neist lähtuvate investeeringute pääsu liidu turule. Sellega seoses peaks liit kõiki enamsoodustusrežiimi klausleid kasutades ÜMTdele võimaldama sama soodsat kohtlemist, kui on soodsaim mis tahes teisele kaubanduspartnerile võimaldatud kohtlemine, jättes ÜMTdele siiski võimaluse paindlikult kujundada oma kaubandussuhteid, nähes ette, et ÜMTd võimaldavad liidule sellist kohtlemist, mis vastab kohtlemisele, mida ÜMTd võimaldavad muudele suurtele kaubanduspartneritele.
(26)  Võttes arvesse üleilmse teenuskaubanduse ja asutamisõiguse arengut ning vajadust ÜMTd sellesse integreerida, tuleb toetada teenusteturu arengut ja investeerimisvõimalusi, parandades ÜMTde teenuste ja neist lähtuvate investeeringute pääsu liidu turule ning lihtsustades nende juurdepääsu riigihangetele. Sellega seoses peaks liit kõiki enamsoodustusrežiimi klausleid kasutades ÜMTdele võimaldama sama soodsat kohtlemist, kui on soodsaim mis tahes teisele kaubanduspartnerile võimaldatud kohtlemine, jättes ÜMTdele siiski võimaluse paindlikult kujundada oma kaubandussuhteid, nähes ette, et ÜMTd võimaldavad liidule sellist kohtlemist, mis vastab kohtlemisele, mida ÜMTd võimaldavad muudele suurtele kaubanduspartneritele.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 28
(28)  Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ning kaubanduse ees seisvad tehnilised takistused võivad avaldada mõju kaubandusele ja nõuavad koostöö tegemist. Kaubandus- ja kaubandusega seotud koostöö peaks hõlmama ka konkurentsipoliitikat ja intellektuaalomandiõigusi, mis on olulised kaubandusest saadava tulu õiglaseks jaotamiseks.
(28)  Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ning kaubanduse ees seisvad tehnilised takistused võivad avaldada mõju kaubandusele ja tööhõive olukorrale ning nõuavad koostöö tegemist. Kaubandus- ja kaubandusega seotud koostöö peaks hõlmama ka tööhõivepoliitikat, eelkõige noortega seoses, konkurentsipoliitikat ja intellektuaalomandiõigusi, mis on olulised kaubandusest saadava tulu õiglaseks jaotamiseks.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 29
(29)  Selleks et ÜMTd saaksid parimatel tingimustel osaleda liidu siseturul ning piirkondlikul, allpiirkondlikul ja rahvusvahelisel turul, tuleb arendada ÜMTde suutlikkust asjakohastes valdkondades. Nii näiteks tuleb arendada inimressursse ja nende oskusi ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, mitmekesistada majandussektoreid ja rakendada investeerimiskliimat parandavat õigusraamistikku.
(29)  Selleks et ÜMTd saaksid parimatel tingimustel osaleda liidu siseturul ning piirkondlikul, allpiirkondlikul ja rahvusvahelisel turul, tuleb arendada ÜMTde suutlikkust asjakohastes valdkondades. Nii näiteks tuleb arendada inimressursse ja nende oskusi, pakkudes asjakohast kutseõpet ja täiendkoolitust, edendades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut, hõlbustades juurdepääsu mikrokrediidile ja laenudele, mitmekesistades majandussektoreid ja rakendades investeerimiskliimat parandavat õigusraamistikku. Euroopa Arengufondi vahendite kasutamine koos liidu üldeelarvest rahastatavate programmide ja vahenditega, millele ÜMT-del on õigus, võimaldaks suurendada ja ratsionaliseerida kavandatud investeeringuid.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 30 a (uus)
(30 a)  ÜMTdel võib olla otsustav roll võitluses maksuparadiiside vastu. Sellega seoses tuleks rõhutada vajadust liikuda finantssektori tõelise läbipaistvuse poole.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 33
(33)  Artiklites 9 ja 82 sätestatud rahalise abi andmise korraga on peavastutus 11. EAFi programmitöö ja rakendamise alase koostöö eest delegeeritud eelkõige ÜMTdele. Koostöö toimub valdavalt kooskõlas ÜMTde õigusnormidega ning tugevdab toetust programmis ettenähtud toimingute järelevalvele, hindamisele ja auditeerimisele. Lisaks tuleb selgelt sõnastada, et ÜMTdel on õigus rahastamisele erinevatest rahastamisallikatest, nagu on sätestatud artiklis 76.
(33)  Artiklites 9 ja 82 sätestatud rahalise abi andmise korraga on peavastutus 11. EAFi programmitöö ja rakendamise alase koostöö eest delegeeritud eelkõige ÜMTdele. Koostöö toimub valdavalt kooskõlas ÜMTde õigusnormidega ning tugevdab toetust programmis ettenähtud toimingute järelevalvele, hindamisele ja auditeerimisele. Lisaks tuleb selgelt sõnastada, et ÜMTdel on õigus rahastamisele erinevatest rahastamisallikatest, nagu on sätestatud artiklis 76, ning et komisjon peab lihtsustama ÜMTde juurdepääsu liidu horisontaalsetele programmidele, luues selleks ÜMTde strateegia, mis on ette nähtud artikli 88 lõikes 2a.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 34
(34)  Selleks et võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad programmitöö dokumentide ettevalmistamise, järelmeetmete võtmise, auditeerimise, hindamise, läbivaatamise ja rakendamise ning aruannete esitamise ja finantskorrektsioonide kohta, tuleks komisjonile käesoleva otsuse IV osa suhtes anda pädevus võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290. Selleks et võtta arvesse tehnoloogia arengut ja tollialastes õigusaktides tehtud muudatusi, tuleks komisjonile anda ka pädevus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 võtta vastu õigusakte, millega muudetakse VI lisa liiteid. Eriti oluline on, et komisjon peaks ettevalmistustöö käigus vajalikke konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise nõukogule.
(34)  Selleks et võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad programmitöö dokumentide ettevalmistamise, järelmeetmete võtmise, auditeerimise, hindamise, läbivaatamise ja rakendamise ning aruannete esitamise ja finantskorrektsioonide kohta, tuleks komisjonile käesoleva otsuse IV osa suhtes anda pädevus võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290. Selleks et võtta vastu otsuseid, millega kiidetakse heaks ÜMTde ja Euroopa Liiduga vabakaubanduskokkuleppe sõlminud ja seda rakendavate riikide vahelist päritolu kumulatsiooni võimaldav leping, erandid registreeritud eksportijate süsteemist ja ajutine erand VI lisa sätetest, tuleks komisjonile käesoleva otsuse VI lisa suhtes anda pädevus võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290. Selleks et võtta arvesse tehnoloogia arengut ja tollialastes õigusaktides tehtud muudatusi, tuleks komisjonile anda ka pädevus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 võtta vastu õigusakte, millega muudetakse VI lisa liiteid. Selleks et võtta vastu otsuseid sooduskorra ajutise peatamise ja eelnevalt VII lisas määratletud järelevalve meetmete, samuti VIII lisas sätestatud ajutiste ja kaitsemeetmete kohta, tuleks komisjonile ka käesoleva otsuse VII ja VIII lisa suhtes anda pädevus võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290. Eriti oluline on, et komisjon peaks ettevalmistustöö käigus vajalikke konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)
2 a. Hõlbustamaks nende eesmärkide saavutamist, võetakse iga ÜMT puhul arvesse tema identiteeti ja geograafilist asukohta ning poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda.

Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b
(b) keskkonda säästva majanduskasvu edendamine;
(b) keskkonda säästva majanduskasvu ja töökohtade edendamine kõigis keskkonda säästvat majanduskasvu toetavates sektorites;
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 6 – lõige 1
1.  Omavaheliste suhete tugevdamiseks teavitavad EL ja ÜMTd kodanikke assotsieerimisest, eelkõige edendades ÜMTde ja nende liidusiseste partnerite ametiasutuste, teadusringkondade, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ettevõtjate vahelisi sidemeid ja koostööd.
1.  Omavaheliste suhete tugevdamiseks teavitavad EL ja ÜMTd kodanikke assotsieerimisest ning selle poolt tekitatud ühisest kasust, eelkõige edendades ÜMTde ja nende liidusiseste partnerite ametiasutuste, teadusringkondade, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja ettevõtjate vahelisi sidemeid ja koostööd. Seoses sellega tagab liit ÜMTde tõhusa osalemise teabe- ja kommunikatsiooniprogrammides, eelkõige teabekeskustes „Europe Direct”, et tuua Euroopa Liitu lähemale oma kodanikele, kes elavad ÜMTdes.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)
2 a. Komisjon tagab, et kõikide liidu üldeelarvest rahastatavate programmide ja vahenditega edendatakse partnerlusi ÜMTdega, nagu on sätestatud artiklis 88.

Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 7 – lõige 3
3.  Assotsieerimisega toetatakse liidu ning ÜMTde ja teiste partnerite vahelist koostööd käesoleva otsuse teises ja kolmandas osas sätestatud koostöövaldkondades. Seda arvese võttes on assotsieerimise eesmärk edendada ÜMTde koostööd aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondadega, samuti Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide hulka kuuluvate ja AKV riikide hulka mittekuuluvate naaberriikidega. Selle eesmärgi saavutamiseks parandab liit ELi rahastamisvahenditest rahastatavate koostööprogrammide koordineerimist ja nendevahelist sünergiat.
3.  Assotsieerimisega toetatakse liidu ning ÜMTde ja teiste partnerite vahelist koostööd käesoleva otsuse teises ja kolmandas osas sätestatud koostöövaldkondades. Seda arvesse võttes on assotsieerimise eesmärk edendada ÜMTde koostööd aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondadega, samuti Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide hulka kuuluvate ja AKV riikide hulka mittekuuluvate naaberriikidega. Selle eesmärgi saavutamiseks parandab liit ELi rahastamisvahenditest rahastatavate koostööprogrammide koordineerimist ja nendevahelist sünergiat, sealhulgas territoriaalse koostöö programme ühtekuuluvuspoliitika raames. Liikmesriigid ja komisjon toetavad ÜMTde ametiasutuste mistahes taotlusi osaleda AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee täiskogu istungitel vaatlejatena, kui assamblee töökorrast ei tulene teisiti.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 7 – lõige 4 – punkt d
(d)  ÜMTde osalemine piirkondliku integratsiooni organisatsioonide raames piirkondlike turgude arendamises;
(d)  ÜMTde osalemine piirkondliku integratsiooni organisatsioonide raames piirkondlike organisatsioonide ja piirkondlike turgude arendamises;
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 9 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Vajaduse korral peavad ÜMTd dialoogi ja konsulteerivad asutuste ja organitega, nagu:
2.  Vajaduse korral peavad ÜMTd dialoogi ja konsulteerivad asutuste, parlamendiliikmete ja organitega, nagu:
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a a (uus)
(a a)  ÜMTsid riiklikul ja liidu tasandil esindavad parlamendiliikmed;
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c a (uus)
(c a)  ÜMTde ühendused, näiteks ülemeremaade ja -territooriumide assotsiatsioon (OCTA);
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 10 – lõige 1 – alapunkt b a (uus)
(b a)  ÜMTsid riiklikul ja liidu tasandil esindavad parlamendiliikmed;
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 12 – lõige 4 a (uus)
(4 a)  Dialoog võimaldab ÜMTdel saada teavet erinevate piirkondlike ja horisontaalsete programmide, samuti jätkuvate Euroopa Arengufondi piirkondlike projektide kohta, et oleks võimalik neis osaleda.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt a
(a)  ÜMTde ametiasutuste, liikmesriikide ja komisjoni esindajad kohtuvad igal aastal ÜMTde ja ühenduse vahelisel dialoogifoorumil (edaspidi „foorum”). Vajaduse korral kaasatakse ÜMT ja ELi foorumile Euroopa Parlamendi liikmed ning Euroopa Investeerimispanga ja äärepoolseimates piirkondade esindajad;
(a)  ÜMTde ametiasutused, ÜMTdest valitud parlamendiliikmed, liikmesriikide esindajad ja komisjon kohtuvad igal aastal ÜMTde ja ühenduse vahelisel dialoogifoorumil (edaspidi „foorum”). Kaasatud on ka Euroopa Parlamendi liikmed. Vajaduse korral kaasatakse ÜMT ja ELi foorumile Euroopa Investeerimispanga ja äärepoolseimate piirkondade esindajad ning naaberriigid, mis kuuluvad või ei kuulu AKV riikide hulka;
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt b
(b) komisjon, ÜMTd ja seotud liikmesriigid korraldavad korrapäraselt kolmepoolseid konsultatsioone. Neid konsultatsioone korraldatakse reeglina neli korda aastas komisjoni algatusel või ÜMTde ja seotud liikmesriikide taotlusel;
(b) komisjon, ÜMTd ja seotud liikmesriigid korraldavad korrapäraselt kolmepoolseid konsultatsioone. Neid konsultatsioone korraldatakse vähemalt neli korda aastas, aga samuti sõltuvalt vajadusest, komisjoni algatusel või ühe või mitme ÜMT ja seotud liikmesriikide taotlusel;
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 15 – lõik 1 – punkt c a (uus)
(c a) toetada majanduslikult jätkusuutlikke VKEsid, kes väärtustavad piirkondade ökosüsteemi rikkust eelkõige teadustöö, põllumajanduse, käsitöö ja turismi valdkonnas;
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 17 – punkt b
(b) kalapüügi ja vesiviljeluse, turismi, meretranspordi ning muude majanduslike ja sotsiaalsete tegevusalade puhul kasutada ära võimalused, mida mere- ja rannikualad pakuvad taastuvenergia ja tooraine valdkonnas, võttes samal ajal arvesse kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju.
(b) kalapüügi ja vesiviljeluse, põllumajanduse, turismi, mere- ja õhutranspordi, tööstuse, kaevandustegevuse ja maakasutuse planeerimise ning muude majanduslike ja sotsiaalsete tegevusalade puhul kasutada ära võimalused, mida mere- ja rannikualad pakuvad taastuvenergia ja tooraine valdkonnas, võttes samal ajal arvesse kliimamuutuste ning inimese ja loomade tegevusest põhjustatud maismaalt lähtuva reostuse mõju.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 19 – lõige 1 – punkt c
(c) ilma et see piiraks liidu ja ÜMTde vaheliste kehtivate või tulevaste kahepoolsete kalandusalaste partnerluslepingute kohaldamist, peavad liit ja ÜMTd omavahel korrapäraselt nõu mere elusressursside kaitse ja majandamise küsimustes ning vahetavad asjakohastes artiklis 13 sätestatud dialoogifoorumite kaudu teavet ressursside olukorra kohta.
(c) ilma et see piiraks liidu sõlmitud kehtivate või tulevaste kalandusalaste partnerluslepingute kohaldamist, peavad liit ja ÜMTd omavahel korrapäraselt nõu mere elusressursside kaitse ja majandamise küsimustes ning vahetavad asjakohastes artiklis 13 sätestatud dialoogifoorumite kaudu teavet ressursside olukorra kohta.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 19 – lõige 2 – punkt b
(b) kalavarude kaitse alane dialoog ja koostöö muu hulgas ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemisel piirkondlike kalavarusid majandavate organisatsioonidega ja nende organisatsioonide raames tehtava koostöö tõhustamine. Dialoog ja koostöö hõlmab kontrolli ja järelevalvekavu ning stiimuleid ja kohustust pikemas perspektiivis tõhustada kalavarude ja rannikukeskkonna majandamist.
(b) kalavarude kaitse alane dialoog ja koostöö muu hulgas ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemisel piirkondlike kalavarusid majandavate organisatsioonidega ja nende organisatsioonide raames tehtava koostöö tõhustamine. Dialoog ja koostöö hõlmab kontrolli ja järelevalvekavu ning stiimuleid ja kohustust pikemas perspektiivis tõhustada kalavarude ja rannikukeskkonna majandamist. Lisaks dialoogile ja koostööle on vaja komisjonilt suuremaid jõupingutusi kalavarude jätkusuutliku majandamise edendamiseks, toetades kohalikke järelevalve- ja jälgimissüsteeme Euroopa Liiduga assotsieerunud ÜMTdega partnerluslepingute sõlmimise abil.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 20 – lõige 2
2.  Veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas pööratakse erilist tähelepanu joogiveega varustamisele ja kanalisatsiooniteenustele piirkondades, kus need teenused ei ole piisavalt välja arendatud, et aidata parandada rahvastiku tervislikku seisundit ja tõsta tootlikkust ning seega otseselt arendada inimressursse.
2.  Veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas pööratakse erilist tähelepanu joogiveega varustamisele ja kanalisatsiooniteenustele piirkondades, kus need teenused ei ole piisavalt välja arendatud või eriti katastroofiohtlikes piirkondades, et aidata parandada rahvastiku tervislikku seisundit ja tõsta tootlikkust ning seega otseselt arendada inimressursse.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 21
Assotsieerimise raames jäätmekäitluse valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata kõikides jäätmekäitlusega seotud toimingutes hea keskkonnatava kasutamise edendamist, sealhulgas jäätmete hulga vähendamist, ringlussevõttu ning muul viisil teisese tooraine saamist ja jäätmete kõrvaldamist.

Assotsieerimise raames jäätmekäitluse valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata kõikides jäätmekäitlusega seotud toimingutes hea keskkonnatava kasutamise edendamist, sealhulgas inim- või loomse päritoluga jäätmete hulga vähendamist, ringlussevõttu ning muul viisil teisese tooraine saamist ja jäätmete kõrvaldamist.

Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 25 – lõige 2 – punkt b
(b) maantee-, raudtee-, õhu-, mere- ja siseveetransporti;
(b) ühistransporti ning muid säästvaid maantee-, raudtee-, õhu-, mere- ja siseveetranspordi liike;
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 29
Assotsieerimise raames info- ja kommunikatsioonitehnoloogiateenuste valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on stimuleerida ÜMTdes innovatsiooni ja majanduskasvu ning parandada kodanike igapäevaelu ja ettevõtete olukorda, sealhulgas puuetega inimeste juurdepääsuvõimalusi. Koostöö eesmärk on parandada ÜMTde regulatiivset suutlikkust ja selle raames võib toetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiavõrkude ja -teenuste osutamise laiendamist järgmiste meetmetega:

Assotsieerimise raames info- ja kommunikatsioonitehnoloogiateenuste valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on stimuleerida ÜMTdes innovatsiooni ja majanduskasvu, koostööd, sõnavabadust, uute töökohtade loomist ning parandada kodanike igapäevaelu ja ettevõtete olukorda, sealhulgas puuetega inimeste juurdepääsuvõimalusi. Koostöö eesmärk on parandada ÜMTde regulatiivset suutlikkust ja selle raames võib toetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiavõrkude ja -teenuste osutamise laiendamist järgmiste meetmetega:

(a) prognoositava regulatiivse keskkonna loomine, et pidada sammu tehnoloogia arenguga, soodustada majanduskasvu ja innovatsiooni ning edendada konkurentsi ja tarbijakaitset;
(a) prognoositava regulatiivse keskkonna loomine, et pidada sammu tehnoloogia arenguga, soodustada majanduskasvu ja innovatsiooni ning edendada konkurentsi ja tarbijakaitset;
(b) dialoog infoühiskonna edendamise ja järelevalvealaste küsimuste valdkonnas;
(b) dialoog infoühiskonna edendamise ja järelevalvealaste küsimuste valdkonnas;
(c) teabevahetus standardite ja koostalitlusvõime küsimustes;
(c) teabevahetus standardite ja koostalitlusvõime küsimustes;
(d) info- ja sidetehnoloogia alase teaduskoostöö ning info- ja sidetehnoloogial põhineva teadusinfrastruktuuri edendamine;
(d) info- ja sidetehnoloogia alase teaduskoostöö ning info- ja sidetehnoloogial põhineva teadusinfrastruktuuri edendamine;
(e) teenuste ja rakenduste arendamine olulise ühiskondliku mõjuga valdkondades.
(e) teenuste ja rakenduste arendamine olulise ühiskondliku mõjuga valdkondades, nagu haridus ja kutseõpe.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 30 – sissejuhatav osa
Assotsieerimise raames teaduse ja innovatsiooni valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata teadust, tehnoloogiat, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat eesmärgiga toetada ÜMTde jätkusuutlikku arengut ning edendada nende tipptasemel teadmisi ja tööstuse konkurentsivõimet. Eelkõige võib koostöö hõlmata:

Assotsieerimise raames teaduse ja innovatsiooni valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata teadust, haridust, tehnoloogiat, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat eesmärgiga toetada ÜMTde jätkusuutlikku arengut ning edendada nende tipptasemel teadmisi ja ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõimet. Eelkõige võib koostöö hõlmata:

Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 30 – punkt b
(b)  ÜMTde poliitika ja institutsioonide arendamist ning tegevuse koordineerimist kohalikul, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et edendada teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonitegevust ning nende tulemuste kasutamist;
(b)  ÜMTde poliitika ja institutsioonide arendamist ning tegevuse koordineerimist kohalikul, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et edendada teadus-, haridus-, tehnoloogia- ja innovatsioonitegevust ning nende tulemuste kasutamist;
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 30 – punkt d
(d)  ÜMTde teadlaste, teadusasutuste ja juriidiliste isikute osalemist liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammidega seotud tegevuses;
(d)  ÜMTde teadlaste, teadusasutuste, VKEde ja juriidiliste isikute osalemist liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammidega ning ettevõtete ja eelkõige VKEde konkurentsivõimega seotud tegevuses;
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 30 – punkt e
(e)  ÜMTde teadlaste koolitust ning nende rahvusvahelist liikuvust ja vahetust.
(e)  ÜMTde teadlaste ja üliõpilaste koolitust ning nende rahvusvahelist liikuvust ja vahetust.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 31 – lõige 1
1.  Liit tagab, et artiklis 49 määratletud ÜMTdest pärit füüsilised isikud võivad osaleda liidu noortealgatustes samadel alustel kui liikmesriikide kodanikud.
1.  Liit tagab, et artiklis 49 määratletud ÜMTdest pärit füüsilised isikud osalevad liidu noortealgatustes ja -programmides samadel alustel kui liikmesriikide kodanikud.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 31 – lõige 2
2.  Assotsieerimise eesmärk on tugevdada ÜMTde ja liidu noorte vahelisi sidemeid, muu hulgas edendades ÜMTde noorte koolitusalast liikuvust ning noorte vastastikust üksteisemõistmist.
2.  Assotsieerimise eesmärk on tugevdada ÜMTde ja liidu noorte vahelisi sidemeid, muu hulgas edendades hariduse omandamist ja põhi-, kutse- või jätkuõpet ning ÜMTde noorte haridus- ja koolitusalast liikuvust ning kultuuridevahelise suhtlemise õppimist ja noorte vastastikust üksteisemõistmist.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 31 – lõige 2 a (uus)
2 a. Noorte töötuse vältimiseks teevad liit ja ÜMTd koostööd selle nimel, et tagada noorte aktiivne osalemine tööturul.

Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 32 – lõige 1 – punkt a a (uus)
(a a) õppuritele töökogemuse omandamise võimaldamist, et nad saaksid arendada tööturu jaoks kasulikke oskusi;
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 32 – lõige 1 – punkt b
(b) abi ÜMTdele hariduspoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel.
(b) abi ÜMTdele haridus- ning ametlikku ja mitteametlikku kutseõpet käsitleva poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel;
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 32 – lõige 2
2.  Liit tagab, et ÜMTde artiklis 49 määratletud füüsilised isikud võivad osaleda liidu haridusalgatustes samadel alustel kui liikmesriikide kodanikud.
2.  Liit tagab, et ÜMTde artiklis 49 määratletud füüsilised isikud osalevad liidu haridus- ja kutsehariduse algatustes ning eelkõige programmis „Erasmus kõigi jaoks”.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 32 – lõige 3
3.  Liit tagab, et ÜMTde haridusasutused ja instituudid võivad osaleda liidu hariduskoostöö algatustes samadel alustel kui liikmesriikide haridusasutused ja instituudid.
3.  Liit tagab, et ÜMTde haridus- ja kutseharidusasutused ja instituudid võivad osaleda liidu haridus- ja kutsehariduskoostöö algatustes samadel alustel kui liikmesriikide haridus- ja kutseharidusasutused ja instituudid.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 33 – lõige 1
1.  Liit ja ÜMTd peavad dialoogi tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas, et toetada ÜMTde majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning edendada inimväärset tööd ÜMTdes ja piirkondades, kus nad asuvad. Lisaks on dialoogi eesmärk aidata ÜMTde ametiasutustel töötada välja valdkonna poliitika ja õigusaktid.
1.  Euroopa Liit ja ÜMTd peavad dialoogi tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas, et toetada ÜMTde majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning edendada ÜMTdes ja piirkondades, kus nad asuvad, inimväärset tööd ja sotsiaalset kaasamist keskkonnasäästlikku majandusse. Lisaks on dialoogi eesmärk aidata ÜMTde ametiasutustel töötada välja valdkonna poliitika ja õigusaktid.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 33 – lõige 2
2.  Dialoogi raames vahetatakse eelkõige teavet ja head tava sellistes tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonna tegevuspõhimõtete ja õigusaktide küsimustes, mis pakuvad huvi nii liidule kui ka ÜMTdele. Eelkõige kaalutakse dialoogi pidamist oskuste arendamise, sotsiaalkaitse, ühiskondliku dialoogi, võrdsete võimaluste, mittediskrimineerimise, puuetega inimeste juurdepääsuvõimaluste, töötervishoiu ja -turvalisuse ning muude tööõiguse reeglite ülevõtmise valdkonnas.
2.  Dialoogi raames vahetatakse eelkõige teavet ja head tava sellistes tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonna tegevuspõhimõtete ja õigusaktide küsimustes, mis pakuvad huvi nii liidule kui ka ÜMTdele. Toetatakse töökohtade loomist eelkõige VKEdes, edendades laiahaardelisi sotsiaalseid norme. Dialoogis toetatakse kõiki uuenduslikke meetmeid, mille abil kaitstakse keskkonda ning töötajate ja kodanike tervist, et võimaldada töökohtade loomist valdkondades, kus ÜMTdel on eeliseid, nagu bioloogiline mitmekesisus, mäetööstusressursid, uus tehnoloogia ning juurdepääsu parandamisega seotud valdkonnad. Eelkõige kaalutakse dialoogi pidamist kutseoskuste vajaduse hindamise, oskuste arendamise, tööturu vajadustele vastava kvalifitseeritud tööjõu koolitamise, sotsiaalkaitse, ühiskondliku dialoogi, võrdsete võimaluste, mittediskrimineerimise, puuetega inimeste juurdepääsuvõimaluste, töötervishoiu ja -turvalisuse ning muude tööõiguse reeglite ülevõtmise valdkonnas.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 33 – lõige 2 a (uus)
2 a. Liit ja ÜMTd teevad koostööd aktiivse tööturu poliitika parimate tavade vahetamise, tugeva sotsiaalse dialoogi ja tööstandardite ning sotsiaalse kaitse nimel, et kaitsta töötajate õigusi.

Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 33 – lõige 2 b (uus)
2 b. Liit ja ÜMTd teevad koostööd selle nimel, et turvalise paindlikkuse põhimõtete täieliku elluviimise kaudu tagada sobiv tasakaal tööturu turvalisuse ja paindlikkuse vahel, ning et tööturu killustatuse vähendamiseks võimaldada nii vajalikku sotsiaalset kaitset kui ka koolituste kättesaadavust, arengut karjääriredelil ja täisajaga töötamise võimalusi inimestele, kes on töökohta vahetamas või on kas ajutisel või osalise tööajaga tööl.

Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 33 – lõige 2 c (uus)
2 c. Elanike lahkumine, sh nn ajude äravool ja noorte inimeste väljaränne töö leidmise eesmärgil on paljude ÜMTde jaoks tõsine valupunkt ning sel põhjusel teevad liit ja ÜMTd koostööd, et kaitsta võõrtöötajate õigusi tööturul.

Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 33 a (uus)
Artikkel 33 a

Töötajate vaba liikumine

1.  Piiramata säteteid, mis reguleerivad rahvatervist, avalikku julgeolekut ja avalikku korda, ei diskrimineeri ELi liikmesriigid ÜMTde töötajaid töölevõtmisel, töö tasustamisel ega muude töötingimuste puhul.
2.  ÜMTde ametiasutused ei kohtle liikmesriikide töötajat halvemini kui kolmandate riikide kodanikke ega diskrimineeri liikmesriikide kodanikke. Kuid selleks, et edendada kohalikku tööhõivet, võivad ÜMTde ametiasutused kehtestada eeskirjad, mis toetavad kohalikke töötajaid. Sellisel juhul teavitavad ÜMTde ametiasutused komisjoni vastuvõetud õigusaktidest, et komisjon saaks neist omakorda liikmesriikidele teada anda.
3.  Käesolevat artiklit ei kohaldata avaliku teenistuse suhtes.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 33 b (uus)
Artikkel 33 b

Sotsiaalne dialoog ja sotsiaalse demokraatia areng

Assotsieerimise raames võib sotsiaalset dialoogi ja sotsiaalse demokraatia arengut edendada eelkõige järgmiste meetmetega:

– meetmed sotsiaalpartnerite koolituse tagamiseks;
– meetmed, mis võimaldavad teabevahetust, ja sotsiaalse dialoogi ning sotsiaalse demokraatia edendamisele pühendatud foorumite loomine;
– meetmed, mis võimaldavad parimate sotsiaalsete tavade vahetamist piirkondlikul ja kohalikul tasandil.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 34 – punkt a
(a) olemasolevatele struktuuridele tuginedes suurendada valmisolekut ning suutlikkust reageerida piiriülestele terviseohtudele, näiteks nakkushaigustele, eelkõige erakorralistele sündmustele;
(a) olemasolevatele struktuuridele ja töömeditsiinile tuginedes suurendada valmisolekut ning suutlikkust reageerida piiriülestele terviseohtudele, näiteks nakkushaigustele, eelkõige erakorralistele sündmustele;
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 34 – punkt a a (uus)
(a a) liit ja ÜMTd korraldavad parimate tavade vahetamist, et parandada töö tulemuslikkust. On oluline tagada, et ennetuspoliitika hõlmaks kõiki töötajaid ning et nende põhiõigus tervisele oleks tõhusalt kaitstud;
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 34 – punkt b
(b) suurendada ÜMTde suutlikkust, tugevdades piirkondlikke rahvatervisevõrgustikke, edendades ekspertidevahelist teabevahetust ning parandades koolitust;
(b) suurendada ÜMTde suutlikkust, tugevdades piirkondlikke rahvatervisevõrgustikke, edendades ekspertidevahelist teabevahetust ning parandades koolitust ja toetades telemeditsiini kasutuselevõtmist;
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 34 a (uus)
Artikkel 34 a

Töötervishoid ja tööohutus

Assotsieerimise raames on töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna koostöö eesmärk tugevdada ÜMTde suutlikkust kutsehaigusi ja tööõnnetusi ennetada eelkõige järgmiste meetmetega:

– meetmed, mis võimaldavad korraldada uuringuid ja arendada oskusteavet töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, keskendudes piirkonnale iseloomulikele riskidele;
– meetmed, millega toetatakse töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna eeskirjade uuendamist;
– meetmed, millega toetatakse elukutsega seotud ohtude ennetamist.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 38 – pealkiri
Kultuuripärandi ja ajaloomälestiste kaitse

Kultuuripärand ja ajaloomälestised

Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 38 – sissejuhatav osa
Assotsieerimise raames kultuuripärandi ja ajaloomälestiste kaitse valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on edendada teadmisi ja head tava,

Assotsieerimise raames kultuuripärandi ja ajaloomälestiste kaitse valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on edendada teadmisi ja head tava ning kultuuripärandiga seotud paikade püsivat väärtustamist,

Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 38 – lõige 1 a (uus)
Koostöö eesmärk võib olla ka ÜMTde materiaalse ja vaimse kultuuripärandi alaste teadmiste parandamine, selle pärandi säilitamine ja edendamine.

Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 44 a (uus)
Artikkel 44 a

Kaubanduskokkulepped kolmandate riikidega

Läbirääkimistel kaubanduskokkulepete üle kolmandate riikidega püüab liit pikendada ÜMTdest pärinevate ELi toodetele antud tariifsete soodustuste kava.

Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 54 – lõige 3 a (uus)
3 a. Kui kolmandate riikidega peetavad kaubandusläbirääkimised ähvardavad ohtu seada ÜMTdele iseloomulikke tegevusvaldkondi, korraldab komisjon eelnevad mõju-uuringud kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja ÜRO kriteeriumidega. Komisjon edastab eelnevad mõjuhinnangud Euroopa Parlamendile, nõukogule ning ÜMTde kohalikele või piirkondlikele ametiasutustele enne kõnealuste rahvusvaheliste lepingute sõlmimist.

Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 57 – lõige 1 – punkt b
(b) toetada jätkusuutliku taastuvenergia, energiatõhusate toodete ja teenuste ning muude kliimamuutuste leevendamise seisukohalt eriti oluliste kaupade ja teenustega kauplemise ja neisse investeerimise valdkonnas esinevate takistuste kõrvaldamist, sealhulgas võttes vastu poliitikaraamistiku, mis soodustab parima kättesaadava tehnoloogia kasutamist, ning võttes kasutusele standardid, mis vastavad keskkonna ja majanduse vajadustele ning aitavad vähendada tehnilisi kaubandustõkkeid;
(b) toetada jätkusuutliku taastuvenergia, energiatõhusate toodete ja teenuste ning muude kliimamuutuste leevendamise seisukohalt eriti oluliste kaupade ja teenustega kauplemise ja neisse investeerimise valdkonnas esinevate takistuste kõrvaldamist, sealhulgas võttes vastu poliitikaraamistiku, mis soodustab parima kättesaadava tehnoloogia kasutamist, ning võttes kasutusele standardid, mis vastavad keskkonna-, sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele ning aitavad vähendada tehnilisi kaubandustõkkeid;
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 57 – lõige 1 – punkt c
(c) edendades kaubandust selliste kaupadega, mis aitavad parandada sotsiaalseid tingimusi ja edendada keskkonnasõbralikku tava, sealhulgas kaupadega, mille suhtes kohaldatakse sealseid vabatahtliku jätkusuutlikkuse tagamise kavasid nagu õiglane ja eetiline kaubandus, ökomärgised ning loodusressurssidepõhiste toodete sertifitseerimiskavad;
(c) edendades kaubandust selliste kaupadega, mis aitavad parandada sotsiaalseid tingimusi ja edendada keskkonnasõbralikku tava, sealhulgas kaupadega, mille suhtes kohaldatakse sealseid vabatahtliku jätkusuutlikkuse tagamise kavasid nagu õiglane ja eetiline kaubandus, ökoloogilise ja sotsiaalse vastutuse märgised ning loodusressurssidepõhiste toodete sertifitseerimiskavad;
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 62
Assotsieerimise raames tarbijapoliitika, tarbijate tervise kaitse ja kaubanduse valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata tarbijapoliitika ja tarbijate tervise kaitse alaste õigusaktide väljatöötamist, et vältida põhjendamatuid kaubandustõkkeid.

Assotsieerimise raames tarbijapoliitika, tarbijate tervise kaitse ja kaubanduse valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata ÜMTdes kehtivate eeskirjade ja menetluste ajutise tunnustamise võimalusi ning tarbijapoliitika ja tarbijate tervise kaitse alaste õigusaktide väljatöötamist, et vältida põhjendamatuid kaubandustõkkeid.

Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 68 – punkt a
(a) tugevdada ÜMTde suutlikkust töötada välja ja rakendada poliitikat, mis aitavad arendada kaupade ja teenustega kauplemist;
(a) tugevdada ÜMTde suutlikkust töötada välja ja rakendada poliitikat, mis aitab arendada kaupade ja teenustega kauplemist, eelkõige uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil;
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 68 – punkt b
(b) julgustada ÜMTsid tegema jõupingutusi õigusliku, reguleeriva ja institutsioonilise raamistiku ning vajaliku halduskorra kehtestamiseks;
(b) julgustada ÜMTsid tegema jõupingutusi õigusliku, reguleeriva ja institutsioonilise raamistiku ning vajaliku halduskorra kehtestamiseks, et edendada eelkõige sotsiaalsete normide parandamist ja luua majanduskasvuks soodne sotsiaalne kliima;
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 68 – punkt d
(d) toetada turgude arengut ja toodete väljatöötamist ning muu hulgas toodete kvaliteedi parandamist;
(d) toetada turgude arengut ja toodete väljatöötamist ja mitmekesistamist ning muu hulgas toodete kvaliteedi parandamist;
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 68 – punkt e
(e) aidata kaasa kaubanduse ja teenuskaubanduse seisukohalt oluliste inimressursside ja kutseoskuste arengule;
(e) aidata kaasa kaubanduse ja teenuskaubanduse seisukohalt oluliste inimressursside ja kutseoskuste arengule, pakkudes asjakohast koolitust;
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 68 – punkt f
(f) parandada ettevõtlusvahendajate suutlikkust osutada ÜMTde ettevõtetele ekspordi seisukohalt olulisi teenuseid, näiteks turu-uuringud;
(f) parandada ettevõtlusvahendajate suutlikkust osutada ÜMTde ettevõtetele ekspordi seisukohalt olulisi teenuseid, näiteks turu-uuringud, tõhustades selleks uue tehnoloogia kasutamist;
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 79 – lõige 2
2.  Liit toetab ÜMTde tegevust neid valdkondi kajastava statistika saamiseks.
2.  Liit toetab ÜMTde tegevust neid valdkondi kajastava statistika saamiseks. Ta toetab ÜMTde jõupingutusi, et parandada makromajanduslike näitajate võrreldavust, eriti ostujõu pariteetide arvutamise kaudu.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 80 – lõige 2
2.  ÜMT algatusel võib rahastada programmidokumentides nimetatud meetmete rakendamiseks vajalikke uuringuid või tehnilise abi meetmeid. Komisjon võib otsustada rahastada selliseid meetmeid kas programmikohase abi või tehnilise koostöö meetmete vahenditest.
2.  ÜMT algatusel võib rahastada käesoleva otsuse raames teatatud meetmete rakendamiseks vajalikke uuringuid või tehnilise abi meetmeid. Komisjon võib otsustada rahastada selliseid meetmeid kas programmikohase abi või tehnilise koostöö meetmete vahenditest.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 80 – lõige 2 a (uus)
2 a. Komisjon korraldab eelistatavalt seoses foorumiga vähemalt korra aastas tehnilise koosoleku eelarvevahendite piirkondlike käsutajate ja nende asetäitjatega, et tõhustada institutsioonilist tehnilist dialoogi ning muuta programmitöö ja fondide rakendamine sujuvamaks;

Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 82 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)
Komisjon tagab, et programmitöö reeglites võetakse arvesse ÜMTde piiratud inim- ja haldusressursse ja nende institutsioonilisi sidemeid selle liikmesriigiga, kellega nad on seotud.

Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 82 – lõige 5
5.  ÜMT ametiasutused ja komisjon vastutavad ühiselt programmidokumendi heakskiitmise eest.
5.  ÜMT ametiasutused ja komisjon vastutavad ühiselt programmidokumendi heakskiitmise eest. Sellega seoses arutatakse programmidokumenti ÜMTde, asjaomase liikmesriigi ja komisjoni vahelisel arvamuste vahetusel. Arvamuste vahetuse raames korraldatakse eelarvevahendite piirkondlike käsutajate, komisjoni talituste esindajatele ja kõigi programmis osalevatele asutustele ja delegatsioonidele tehnilisi koosolekuid, võimaluse korral foorumi jätkuna.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 83 – lõige 1
1. Komisjon rakendab 11. EAFist ÜMT-le ettenähtud vahendeid mis tahes viisil, mis on sätestatud 11. EAFi käsitlevas finantsmääruses, ning vastavalt käesolevas otsuses ja selle rakendusmeetmetes sätestatud tingimustele. Sel eesmärgil sõlmib komisjon rahastamislepingud ÜMTde asjaomaste ametiasutustega.
1. Komisjon rakendab 11. EAFist ÜMT-le ettenähtud vahendeid mis tahes viisil, mis on sätestatud 11. EAFi käsitlevas finantsmääruses, ning vastavalt käesolevas otsuses ja selle rakendusmeetmetes sätestatud tingimustele. Sel eesmärgil sõlmib komisjon rahastamislepingud ÜMTde asjaomaste ametiasutustega ja korraldab territooriumi ametnikele, komisjoni talituste esindajatele ja kõigi programmis osalevatele asutustele ja delegatsioonidele tehnilisi koosolekuid, kui võimalik, jätkates ÜMT–ELi foorumit.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 84 – lõige 8
8.  Komisjon teavitab komiteed programmidokumentide kontrollist, hindamisest ja auditeerimisest.
8.  Komisjon teavitab samal ajal komiteed ja Euroopa Parlamenti programmidokumentide kontrollist, hindamisest ja auditeerimisest.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 88 – lõige 2
2.  ÜMT võivad abi saada ka liidu ja teiste riikide vahelise koostöö programmidest, eelkõige arengumaadega tehtava koostöö programmidest vastavalt programmide eeskirjadele, eesmärkidele ja korrale.
2.  ÜMTd saavad abi ka liidu ja teiste riikide vahelise koostöö programmidest vastavalt programmide eeskirjadele, eesmärkidele ja korrale.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 88 – lõige 2 a (uus)
2 a. Et tagada ÜMTde tõhus ja tulemuslik osalemine Euroopa Liidu erinevates horisontaalsetes programmides, kehtestab komisjon tõelise ÜMTde strateegia, luues igas peadirektoraadis ühe ÜMT kontaktpunkti. Need ÜMT kontaktpunktid osalevad iga programmi iga-aastaste tööprogrammide väljatöötamisel eelkõige talituste vaheliste konsultatsioonide korraldamise abil, et tagada ÜMTde vajaduste ja eripäradega arvestamine. Peale selle annab komisjon ÜMTdele võimalikult kiiresti teada erinevate horisontaalsete programmide raames avaldatud konkursikutsetest.

Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 89 – lõige 1
1.  Komisjonile antakse volitus võtta 12 kuu jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist artiklis 90 ettenähtud korras vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevas otsuses sätestatud eeskirju ning muudetakse VI lisa liiteid vastavalt tehnoloogia arengule ja tollialastes õigusaktides tehtud muudatustele.
1.  Komisjonile antakse volitus võtta 6 kuu jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist artiklis 90 ettenähtud korras vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevas otsuses sätestatud eeskirju ning muudetakse VI lisa liiteid vastavalt tehnoloogia arengule ja tollialastes õigusaktides tehtud muudatustele.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 90 – lõige 3
3.  Nõukogu võib artiklis 89 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Nõukogu võib artiklis 89 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Kui nõukogu on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise põhjused.

Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 90 – lõige 4
4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle nõukogule teatavaks.
4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 90 – lõige 5 – lõik 1 a (uus)
Kui nõukogu kavatseb esitada vastuväite, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud õigusakti, mille suhtes ta kavatseb vastuväite esitada, ja vastuväite võimalikud põhjused.

Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 90 a (uus)
Artikkel 90 a

Kiirmenetlus

1.  Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui delegeeritud õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, tuleb ühtlasi põhjendada kiirmenetluse rakendamist.
2.  Nõukogu võib delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 90 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe, kui talle on teatatud nõukogu otsusest esitada vastuväiteid.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 91 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Nõukogu, toimides vastavalt aluslepingule, otsustab teha käesolevasse otsusesse vajalikud muudatused, kui:

Nõukogu, toimides vastavalt aluslepingule, otsustab pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga teha käesolevasse otsusesse vajalikud muudatused, kui:

Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa
ISOLEERITUD ÜMTde LOETELU

ISOLEERITUD ÜMTde LOETELU

–  Falklandi saared
–  Falklandi saared
–  Saint Helena, Ascension, Tristan da Cunha
–  Saint Helena, Ascension, Tristan da Cunha
–  St Pierre ja Miquelon
–  St Pierre ja Miquelon
  Wallis ja Futuna
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu otsus
II lisa – artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesoleva otsuse kohaldamisel eraldatakse seitsmeaastaseks ajavahemikuks (1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020) ELi rahalise abi üldsumma, milleks on 11. EAFi loomise sisekokkuleppega kindlaks määratud [343,4 miljonit] eurot, järgmiselt:
1.  Käesoleva otsuse kohaldamisel eraldatakse seitsmeaastaseks ajavahemikuks (1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020) ELi rahalise abi üldsumma, milleks on 11. EAFi loomise sisekokkuleppega kindlaks määratud [360,57 miljonit] eurot, järgmiselt:
(a) [330,4 miljonit] eurot toetustena pikaajaliseks arenguks, humanitaarabiks, hädaabiks, abiks pagulastele ja lisatoetustena eksporditulu kõikumise korral ning toetustena piirkondlikule koostööle ja integratsioonile;
(a) [345,57 miljonit] eurot toetustena pikaajaliseks arenguks, humanitaarabiks, hädaabiks, abiks pagulastele ja lisatoetustena eksporditulu kõikumise korral ning toetustena piirkondlikule koostööle ja integratsioonile;
(b) [5 miljonit] eurot intressitoetuste ja tehnilise abi rahastamiseks IV lisas osutatud ÜMPde investeerimisrahastust;
(b) [5 miljonit] eurot intressitoetuste ja tehnilise abi rahastamiseks IV lisas osutatud ÜMPde investeerimisrahastust;
(c) [8 miljonit] eurot uuringuteks või tehnilise abi meetmetele vastavalt käesoleva otsuse artiklile 79 ja käesoleva otsuse üldhindamise läbiviimiseks hiljemalt neli aastat enne selle kehtivuse lõppemist.
(c) [10 miljonit] eurot uuringuteks või tehnilise abi meetmetele vastavalt käesoleva otsuse artiklile 79 ja käesoleva otsuse üldhindamise läbiviimiseks hiljemalt neli aastat enne selle kehtivuse lõppemist.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu otsus
II lisa – artikkel 3 – sissejuhatav osa
Artikli 1 lõike 1 punktis a nimetatud [330,4 miljoni] euro suurune summa jaotatakse ÜMTde vahel vastavalt nende vajadustele ja tulemustele järgmiste kriteeriumide kohaselt:

Artikli 1 lõike 1 punktis a nimetatud [345,57 miljoni] euro suurune summa jaotatakse ÜMTde vahel vastavalt nende vajadustele ja tulemustele järgmiste kriteeriumide kohaselt:

Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu otsus
II lisa – artikkel 3 – lõige 2
2. [105 miljonit] eurot eraldatakse selleks, et toetada vastavalt käesoleva otsuse artiklile 7 piirkondlikku koostööd ja integratsiooni, eelkõige pidades silmas artiklis 5 nimetatud prioriteete ja vastastikust huvi pakkuvaid valdkondi, konsulteerides üksteisega artiklis 13 nimetatud ELi ja ÜMTde dialoogifoorumite kaudu. Seejuures seatakse eesmärgiks koordineerida summa kasutamist muude liidu rahastamisvahenditega ning edendada ÜMTde ja aluslepingu artiklis 349 nimetatud äärepoolseimate piirkondade vahelist koostööd.
2.[120,17 miljonit] eurot eraldatakse selleks, et toetada vastavalt käesoleva otsuse artiklile 7 piirkondlikku koostööd ja integratsiooni, eelkõige pidades silmas artiklis 5 nimetatud prioriteete ja vastastikust huvi pakkuvaid valdkondi, konsulteerides üksteisega artiklis 13 nimetatud ELi ja ÜMTde dialoogifoorumite kaudu. Seejuures seatakse eesmärgiks koordineerida summa kasutamist muude liidu rahastamisvahenditega ning edendada ÜMTde ja aluslepingu artiklis 349 nimetatud äärepoolseimate piirkondade vahelist koostööd.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu otsus
VI lisa – artikkel 3 – lõige 1 – punkt g
(g) vesiviljelustooted, kui kalad, koorikloomad ja limused on seal sündinud ja kasvanud;
(g) vesiviljelustooted, kui kalad, koorikloomad ja limused on seal kasvanud;
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu otsus
VI lisa – artikkel 10 – lõige 6
6.  Komisjon võtab rakendusaktidega meetme, millega lubatakse lõikes 1 osutatud kumulatsiooni. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 64 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.
6.  Seoses lõikes 1 osutatud kumulatsiooniga antakse komisjonile õigus võtta artikli 90 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu otsus
VI lisa – artikkel 16 – lõige 6 a (uus)
6 a. ÜMTdele tehakse erandeid nende kalandustoodete osas, mille aastakvoot jääb 2500 tonni piiresse ning mis kuuluvad tollimaksu CN-koodide 030471, 030483, 030532, 030562, 030614, 0307299010 ja 160510 alla.

Kooskõlas eespool nimetatud kvootidega esitavad ÜMTd või liikmesriigid selliste eranditega seotud taotlused komiteele, kes teeb kõnealused erandid automaatselt ja jõustab need oma otsusega.

Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu otsus
VI lisa – artikkel 16 – lõige 8
8.  Komisjon võtab rakendusaktidega meetme, millega lubatakse lõikes 1 osutatud ajutist erandit. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 64 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.
8.  Seoses meetmega, millega lubatakse lõikes 1 osutatud ajutist erandit, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 90.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu otsus
VI lisa – artikkel 63 – lõige 3
3.  Komisjon võtab rakendusaktidega meetme, millega lubatakse lõikes 1 osutatud ajutist erandit. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 64 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.
3.  Seoses meetmega, millega lubatakse lõikes 1 osutatud ajutist erandit, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 90.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu otsus
VI lisa – artikkel 64
Komiteemenetlus

välja jäetud
1.  Komisjoni abistab määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikliga 247a loodud tolliseadustiku komitee.
2.  Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu otsus
VII lisa – artikkel 2 – lõige 1
1.  Kui komisjon leiab, et käesoleva lisa artikli 1 lõigetes 1 ja 2 nimetatud põhjustel on ajutise peatamise õigustamiseks piisavalt tõendeid, võib ta käesoleva otsusega kehtestatud sooduskorra soodustatud riigist pärinevate kõigi või teatud toodete suhtes tühistada, tingimusel et ta on eelnevalt:
1.  Kui komisjon leiab, et käesoleva lisa artikli 1 lõigetes 1 ja 2 nimetatud põhjustel on ajutise peatamise õigustamiseks piisavalt tõendeid, võib ta vastavalt artiklile 90 vastu võetud delegeeritud õigusaktide abil käesoleva otsusega kehtestatud sooduskorra soodustatud riigist pärinevate kõigi või teatud toodete suhtes tühistada, tingimusel et ta on eelnevalt:
(a) artikli 3 lõikes 2 osutatud korras pidanud nõu VIII lisa artiklis 10 osutatud komiteega;
(b) pöördunud liikmesriikide poole, et need võtaksid tarvitusele ettevaatusabinõud, mis on vajalikud liidu finantshuvide kaitseks ja/või selle tagamiseks, et soodustatud riik täidab oma kohustusi, ning
(b) pöördunud liikmesriikide poole, et need võtaksid tarvitusele ettevaatusabinõud, mis on vajalikud liidu finantshuvide kaitseks ja/või selle tagamiseks, et soodustatud riik täidab oma kohustusi, ning
(c) avaldanud Euroopa Liidu Teatajas teadaande, et esineb põhjendatud kahtlustusi selle kohta, kuidas asjaomane soodustatud riik kohaldab sooduskorda ja/või täidab oma kohustusi, mis võib muuta küsitavaks asjaomase riigi õiguse rakendada käesoleva otsusega kehtestatud sooduskorda.
(c) avaldanud Euroopa Liidu Teatajas teadaande, et esineb põhjendatud kahtlustusi selle kohta, kuidas asjaomane soodustatud riik kohaldab sooduskorda ja/või täidab oma kohustusi, mis võib muuta küsitavaks asjaomase riigi õiguse rakendada käesoleva otsusega kehtestatud sooduskorda.
Komisjon teatab asjaomasele ÜMT-le igast käesoleva lõikega kooskõlas tehtud otsusest enne selle jõustumist. Komisjon teavitab ka VIII lisa artiklis 10 osutatud komiteed.

Komisjon teatab asjaomasele ÜMT-le igast käesoleva lõikega kooskõlas tehtud otsusest enne selle jõustumist.

Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu otsus
VII lisa – artikkel 2 – lõige 2
2.  Ajutine peatamine ei kesta kauem kui kuus kuud. Tühistamisaja lõppedes otsustab komisjon pärast VIII lisa artiklis 10 osutatud komitee teavitamist ajutise tühistamise lõpetada või seda pikendada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud korra kohaselt.
2.  Ajutine peatamine ei kesta kauem kui kuus kuud. Tühistamisaja lõppedes otsustab komisjon ajutise tühistamise lõpetada või seda pikendada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud korra kohaselt.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu otsus
VII lisa – artikkel 3
Komiteemenetlus

välja jäetud
1.  Artikli 2 rakendamisel abistab komisjoni VIII lisa artiklis 10 osutatud komitee.
2.  Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu otsus
VIII lisa – artikkel 5 – lõige 2
2.  Komisjon võtab eelneva järelevalve meetmed vastu vastavalt käesoleva lisa artiklis 6 osutatud nõuandemenetlusele.
2.  Komisjon võtab eelneva järelevalve meetmed vastu vastavalt käesoleva lisa artiklis 6 osutatud menetlusele.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu otsus
VIII lisa – artikkel 6 – lõige 1
1.  Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, kus liidu tootjate majandusliku ja/või finantsolukorra halvenemist oleks raske heastada, võidakse kehtestada ajutisi meetmeid. Ajutisi meetmeid ei kohaldata kauem kui 200 päeva. Komisjon võtab ajutised meetmed vastu vastavalt käesoleva lisa artiklis 10 osutatud nõuandemenetlusele. Hädavajaduse korral võtab komisjon koheselt rakendatavad ajutised meetmed vastu vastavalt käesoleva lisa artiklis 10 osutatud nõuandemenetlusele.
1.  Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, kus liidu tootjate majandusliku ja/või finantsolukorra halvenemist oleks raske heastada, võidakse kehtestada ajutisi meetmeid. Ajutisi meetmeid ei kohaldata kauem kui 200 päeva. Komisjon võtab ajutised meetmed vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 90. Hädavajaduse korral võtab komisjon koheselt rakendatavad ajutised meetmed vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 90 a.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu otsus
VIII lisa – artikkel 7 – lõige 1
1.  Kui lõpptulemusena väljaselgitatud faktide põhjal tehakse kindlaks, et käesoleva lisa artiklis 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud, võtab komisjon vastavalt käesoleva lisa artiklis 4 osutatud kontrollimenetlusele vastu otsuse uurimise ja menetluse lõpetamise kohta. Kaitstes nõuetekohaselt konfidentsiaalset teavet käesoleva lisa artikli 9 tähenduses, avalikustab komisjon aruande, milles ta esitab oma uurimise tulemused ja põhjendatud järeldused, milleni on ta jõudnud kõigi asjakohaste faktiliste ja õigusalaste küsimuste suhtes.
1.  Kui lõpptulemusena väljaselgitatud faktide põhjal tehakse kindlaks, et käesoleva lisa artiklis 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud, võtab komisjon vastu otsuse uurimise lõpetamise kohta. Kaitstes nõuetekohaselt konfidentsiaalset teavet käesoleva lisa artikli 9 tähenduses, avalikustab komisjon aruande, milles ta esitab oma uurimise tulemused ja põhjendatud järeldused, milleni on ta jõudnud kõigi asjakohaste faktiliste ja õigusalaste küsimuste suhtes.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu otsus
VIII lisa – artikkel 7 – lõige 2
2.  Kui lõpptulemusena väljaselgitatud faktide põhjal tehakse kindlaks, et käesoleva lisa artiklis 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud, võtab komisjon vastavalt käesoleva lisa artiklis 4 osutatud kontrollimenetlusele vastu otsuse uurimise ja menetluse lõpetamise kohta. Kaitstes nõuetekohaselt konfidentsiaalset teavet käesoleva lisa artikli 9 tähenduses, avalikustab komisjon aruande, mis sisaldab kokkuvõtet otsustamisega seotud olulistest faktidest ja kaalutlustest ning teavitab ÜMT ametiasutusi viivitamatult otsusest võtta vajalikud kaitsemeetmed.
2.  Kui lõpptulemusena väljaselgitatud faktide põhjal tehakse kindlaks, et käesoleva lisa artiklis 2 sätestatud tingimused on täidetud, võtab komisjon delegeeritud õiguseaktidega vastavalt artiklile 90 vastu otsuse lõplike kaitsemeetmete kehtestamise kohta. Kaitstes nõuetekohaselt konfidentsiaalset teavet käesoleva lisa artikli 9 tähenduses, avalikustab komisjon aruande, mis sisaldab kokkuvõtet otsustamisega seotud olulistest faktidest ja kaalutlustest ning teavitab ÜMT ametiasutusi viivitamatult otsusest võtta vajalikud kaitsemeetmed.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu otsus
VIII lisa – artikkel 10
Komiteemenetlus

välja jäetud
1.  Komisjoni abistab komitee, mis on asutatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 260/2009 (impordi ühiste eeskirjade kohta) artikli 4 lõike 1 alusel. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011tähenduses.
2.  Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
3.  Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
4.  Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes nimetatud määruse artikliga 4.

Olmevees olevad radioaktiivsed ained ***I
PDF 621kWORD 54k
Resolutsioon
Terviktekst
Lisa
Lisa
Lisa
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees olevate radioaktiivsete ainete eest (COM(2012)0147 – C7-0105/2012 – 2012/0074(COD))
P7_TA(2013)0068A7-0033/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2012)0147),

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikleid 31 ja 32, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0105/2012),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 194 lõiget 1;

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2012. aasta arvamust(1);

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A7-0033/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu nõukogu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/…/EL, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees olevate radioaktiivsete ainete eest ja muudetakse nõukogu direktiivi 98/83/EÜ [ME 1]

P7_TC1-COD(2012)0074


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 31 ja 32 Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa komisjoni ettepanekut, mis on koostatud pärast arvamuse saamist asjatundjate rühmalt, kelle teadus- ja tehnikakomitee on Euratomi asutamislepingu artikli 31 kohaselt nimetanud liikmesriikide teadlaste seast,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

olles konsulteerinud Euroopa Parlamendiga toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)[ME 2]

ning arvestades järgmist:

(-1)  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 191 põhineb liidu keskkonnapoliitika ettevaatuse ja ennetusmeetmete põhimõtetel ja aitab saavutada keskkonna säilitamist, kaitsmist ja selle kvaliteedi parandamist ning inimese tervise kaitset. [ME 3]

(1)  Vee joomine on üks võimalusi, kuidas radioaktiivsed kahjulikud ained satuvad inimese kehasse. Radioaktiivsete isotoopide või radionukliidide allaneelamine võib põhjustada mitmeid terviseprobleeme. Vastavalt nõukogu direktiivile 96/29/Euratom(4), tuleb võtta meetmed, et kogu elanikkonna kokkupuude, sealhulgas pikaajaline kumulatiivne kokkupuude kiirgusega, mis on tingitud ioniseeriva kiirguse ohuga seotud tegevusest, oleks võimalikult vähene. [ME 4]

(1a)  Radioaktiivsete isotoopide veest väljafiltreerimise tulemusena muutuvad filtrid radioaktiivseteks jäätmeteks, mis tuleb seejärel ettevaatlikult ja kooskõlas kehtivate menetlustega kõrvaldada. [ME 5]

(1b)  Radioaktiivsete isotoopide veest kõrvaldamise protsess sõltub liikmesriikide laboratooriumidest, mõõtmiste korrapärasest ajakohastamisest ja teadustööst. [ME 6]

(1c)  Teave, mida liikmesriigid annavad iga kolme aasta järel esitatavas joogivee direktiivi käsitlevas aruandes, on joogivee radioaktiivsuse tasemete osas mittetäielik või puudulik. [ME 7]

(1d)  Joogivee käitlemise kulude vähendamiseks on vaja ennetusmeetmeid. [ME 8]

(2)  Arvestades olmevee kvaliteedi suurt tähtsust inimese tervise jaoks Elanikkonna kõrgetasemelise tervisekaitse tagamiseks, on vaja kehtestada ühenduse tasandil ühised olmevee kvaliteedinormid, mida saab kasutada indikaatorina, ning näha ette järelevalve selle üle, kuidas osutatud normidest kinni peetakse. [ME 9]

(3)  Indikaatorparameetrid on juba esitatud nõukogu direktiivi 98/83/EÜ(5) I lisa C osas, milles on käsitletud radioaktiivseid aineid; sama direktiivi II lisas on esitatud järelevalvet käsitlevad sätted. Osutatud parameetrid kuuluvad aga Euratomi lepingu artiklis 30 määratletud põhinormide reguleerimisalasse.[ME 10]

(3a)  Parameetrite väärtused põhinevad olemasolevatel teaduslikult põhjendatud teadmistel, võttes arvesse ettevaatuspõhimõtet. Kõnealused väärtused on valitud, tagamaks et olmevett saaks turvaliselt kasutada kogu elu jooksul, võttes aluseks kõige kaitsetumad elanikud, ning et sellega tagataks tervisekaitse kõrge tase. [ME 11]

(4)  Seepärast tuleks olmevee radioaktiivsustaseme seire nõuded võtta vastu eraldi õigusaktiga, et tagada Euratomi lepingu kohaste radioaktiivsuse eest kaitsmist käsitlevate õigusaktide ühtlus, kooskõla ja täielikkus ühenduse tasandil viia korrelatsiooni nõuetega, mis on sätestatud olemasolevates õigusaktides teiste keemiliste ainete kohta, mida leidub vees ja millel on negatiivne mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. See meede tagaks ELi toimimise lepingu kohaste inimeste tervist ja keskkonnakaitset käsitlevate õigusaktide ühtluse, kooskõla ja täielikkuse. [ME 12]

(5)  Euratomi lepingu Käesolevakäesoleva direktiivi sätted, milles käsitletakse joogivee saastamist radioaktiivsete ainetega, peaksid olema ülimuslikuddirektiiviga ajakohastatakse direktiivi 98/83/EÜ sätete suhtes I lisa C osas toodud indikaatorparameetreid ja kehtestatakse eeskirjad radioaktiivsete ainete joogivees esinemise kontrollimiseks. [ME 13]

(6)  Indikaatorfunktsiooniga parameetrile mittevastavuse korral peaks asjaomane liikmesriik olema kohustatud kindlaks tegema selle põhjuse, hindama, kas mittevastavus kujutab ohtu selle ohtlikkust inimeste tervisele, ja võtma vajaduse korral meetmed vee kvaliteedi taastamiseks seda ka pikas perspektiivis, ja võimalusi sekkumiseks ning nende tulemuste põhjal võtma meetmeid, et võimalikult kiiresti tagada veevarustuse vastavus käesolevas direktiivis määratletud kvaliteedinõuetele. Parandusmeetmed võivad tähendada isegi asjaomase rajatise sulgemist, kui vee kvaliteet seda nõuab. Eelistada tuleks meetmeid, mis kõrvaldavad probleemi tekkepõhjused. Tarbijaid tuleb kohe teavitada riskidest, meetmetest, mida ametiasutused on juba võtnud, ja sellest, kui kiiresti parandusmeetmed mõjuma hakkavad. [ME 14]

(7)  Tarbijaid tuleks üldkättesaadavate väljaannete kaudu olmevee kvaliteedist tõeselt täielikult ja nõuetekohaselt teavitada. Kohalikud omavalitsused peavad tegema tarbijatele igal ajal kättesaadavaks ajakohastatud teabe alade kohta, mida võivad ohustada radioaktiivse saaste allikad, ja piirkonna veekvaliteedi kohta.[ME 15]

(7a)  Käesolev direktiivi rakendusala peab hõlmama ka toiduainetööstuses kasutatavat vett. [ME 16]

(8)  Käesoleva direktiivi reguleerimisalast on vaja välja jätta looduslikud mineraalveed ja raviotstarbelised veed, kuna sellist tüüpi vete kohta on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/54/EÜ(6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/83/EÜ(7) kehtestatud eraldi eeskirjad. Komisjon peaks siiski hiljemalt kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest esitama ettepaneku direktiivi 2009/54/EÜ läbivaatamiseks, et viia loodusliku mineraalvee kontrollimise nõuded kooskõlla käesolevas direktiivis ja direktiivis 98/83/EÜ esitatud nõuetega. Pudelisse või mahutisse villitud ja müümiseks ettenähtud muu kui loodusliku mineraalvee seire, mille eesmärk on kontrollida radioaktiivsete ainete sisalduse vastavust direktiivis ettenähtud näitajatele, peaks toimuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004(8) nõuete kohaselt vastavalt ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) põhimõtetele. [ME 17]

(9)  Iga liikmesriik peaks kehtestama jõulised seirekavad, et jälgida korrapäraselt olmevee vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. [ME 18]

(10)  Olmevee kvaliteedi analüüsimiseks kasutatavad meetodid peaksid tagama saadud tulemuste usaldusväärsuse ja võrreldavuse. Sellised seireprogrammid peaksid vastama kohalikele vajadustele ning käesoleva direktiiviga ettenähtud minimaalsetele seirenõuetele. [ME 19]

(10a)  Looduslikku radioaktiivsust ja inimtekkelist saastet tuleb käsitleda erinevalt ja eraldi dosimeetriliste kriteeriumide alusel. Liikmesriigid peaksid tagama, et tuumaenergiaalane tegevus ei põhjustaks joogiveevarude saastamist. [ME 20]

(11)  Komisjoni soovituses 2001/928/Euratom(9) on käsitletud joogiveevarude radioloogilist kvaliteeti seoses radooniga ja selle lagunemissaadustega, millel on pikk poolestusaeg, ja on kohane hõlmata osutatud radionukliidid käesoleva direktiivi reguleerimisalaga.

(11a)  Euroopa veepoliitika ühtsuse tagamiseks peavad käesolevas direktiivis sätestatud radioaktiivsete ainete parameetrite väärtused ning seire sagedus ja meetodid vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/118/EÜ(10), ja nõukogu direktiivile 98/83/EÜ. Lisaks peaks komisjon tagama, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ(11) ning direktiivi 2006/118/EÜ läbivaatamisel osutataks käesolevale direktiivile, et täielikult kaitsta iga liiki vett radioaktiivsete ainetega saastumise eest,[ME 21]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva direktiiviga määratakse kindlaksKäesolev direktiiv puudutab ühtlustatud nõuded nõudeid olmevee kvaliteedile elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees olevateolmevee radioaktiivsete ainete ainetega saastatuse kahjulike mõjude eest. Selles on sätestatud radioaktiivsete ainete seire parameetrite väärtused, sagedus ja meetodid.[ME 22]

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse direktiivi 98/83/EÜ artiklis 2 esitatud mõisteid.

Lisaks esimeses lõigus osutatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:

   1) „radioaktiivne aine” – aine, mis sisaldab üht või mitut radionukliidi, mille kiirgust või kontsentratsiooni tuleb kiirguskaitse seisukohast arvesse võtta;
   2) „kumulatiivne doos” – aastasest sissevõtust tulenev efektiivdoos, mis saadakse kõigist veevärgivees avastatud tehislikest ja looduslikest radionukliididest, v.a K-40, radoon ja radooni lühikese poolestusajaga lagunemissaadused;
   3) „parameetri väärtus” – väärtus, millele olmevesi peab vastama. Parameetri väärtuse ületamise korral peavad liikmesriigid hindama radioaktiivsete ainete esinemisega seotud ohu taset ning võtma selle hindamise põhjal viivitamatult parandusmeetmeid, et tagada käesoleva direktiivi nõuete täitmine. [ME 23]

Artikkel 3

Reguleerimisala

Käesolevat direktiivi kohaldatakse olmevee suhtes, nagu seda nähakse ette direktiivi 98/83/EÜ artiklis 2, arvestades kõnealuse direktiivi artikli 3 lõikes 1 osutatud ja vastavalt artikli 3 lõikele 2 sätestatud erandeid. [ME 24]

Artikkel 4

Üldised kohustused

Ilma et see piiraks direktiivi 96/29/Euratom artikli 6 lõike 3 punkti a sätete kohaldamist, Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et kehtestada asjakohane olmevee kvaliteedi seire kava, millega tagatakse, et olmevesi vastab käesoleva direktiivi kohaselt sätestatud parameetrite väärtustele. Komisjon esitab liikmesriikidele parimate tavade juhendi.

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi rakendamiseks võetavad meetmed ei põhjustaks mingil juhul, ei otseselt ega kaudselt olmevee praeguse kvaliteedi halvenemist ega ka joogivee saamiseks kasutatavate vete saastatuse suurenemist. [ME 25]

Tuleb välja töötada uued tehnoloogiad, mis viivad miinimumini aja, mida on vaja tuumajäätmete isoleerimiseks keskkonnast pärast loodusõnnetust. [ME 26]

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, tagamaks et radioaktiivsed jäätmed kõrvaldatakse filtreeritud joogiveest kooskõlas kehtivate õigusnormidega. Komisjon esitab liikmesriikidele suunised vastava menetluse jaoks. [ME 27]

Liikmesriigid teevad riskianalüüsid radioaktiivsete jäätmete hoidlatele, mis võivad avaldada mõju põhjaveele või teistele joogivee allikatele või mida võivad ohustada loodusõnnetused. [ME 28]

Komisjon viib läbi uuringu teiste olmevees leiduvate keemiliste ainete radioaktiivsete ainetega seotud kokteiliefektide kohta. Uuringutulemuste põhjal ajakohastab komisjon asjaomaseid õigusakte. [ME 29]

Komisjon viib läbi hindamise direktiivi 2000/60/EÜ rakendamise kohta liikmesriikides. [ME 30]

Artikkel 5

Parameetrite väärtused

Liikmesriik sätestab olmevees olevate radioaktiivsete ainete seireks kasutatavate parameetrite väärtused vastavalt I lisale; pudelisse või mahutisse villitud ja müümiseks ettenähtud vee seire ei piira määruse (EÜ) nr 852/2004 nõuete kohaste ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) põhimõtete rakendamist.

Artikkel 6

Seire

Liikmesriik tagab olmevee kvaliteedi korrapärase ja täpse seire vastavalt II lisale ja kontrollib, et radioaktiivsete ainete kontsentratsioon olmevees ei ületaks artikli 5 kohaselt kindlaksmääratud parameetrite väärtusi. Kontrollimisel võetakse arvesse elanikkonna pikaajalist kumulatiivset kokkupuudet saastega ja see toimub direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) artiklis 7 osutatud järelevalve käigus. See hõlmab võrdlusanalüüse vee radioaktiivsuse määramiseks ja kontrollistrateegia optimeerimiseks ning III lisas kindlaks määratud meetodite kohaselt tehtavaid perioodilisi analüüse. Perioodiliste analüüside sagedust võib kohandada riskipõhise lähenemise kaudu, mille aluseks on kõigil juhtudel kohustuslike võrdlusanalüüside tulemused. Sellisel juhul teatavad liikmesriigid komisjonile ja avalikustavad nii oma otsuse põhjused kui ka asjaomaste võrdlusanalüüside tulemused. [ME 31]

Artikkel 7

Proovivõtukohad

Liikmesriik võib võtta proove järgmistes kohtades:

   a) jaotusvõrgust saadava vee puhul – veevarustustsoonis või puhastusjaamas, kui on võimalik tõendada, et selline proovivõtmine annab asjaomaste parameetrite jaoks samad või kõrgemad mõõdetavad väärtused;
   b) paakautost antava vee puhul – kohas, kus see paakautost väljub;
   c) müügiks pudelisse või mahutisse villitud vee puhul – kohas, kus vesi pudelisse või mahutisse villitakse;
   d) toiduainetetööstuse ettevõttes kasutatava vee puhul – kohas, kus ettevõttes vett kasutatakse.

Artikkel 8

Proovide võtmine ja analüüsimine

1.  Kogu aasta jooksul tarbitava vee kvaliteeti esindavad proovid võetakse ja analüüsitakse vastavalt III lisas esitatud meetoditele.

2.  Liikmesriik tagab, et kõikidel olmevee proove analüüsivatel laboritel on analüüside kvaliteedi kontrollimise süsteem. Liikmesriik tagab, et süsteemi kontrollib vähemalt korra aastas pisteliselt sõltumatu kontrollija, kelle pädev asutus on selleks kinnitanud. [ME 32]

2a.  Kõnealust järelevalvet tehakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004(12) IV peatükile. Inimtekkelise saaste puhul kannab kulud saastaja. [ME 33]

Artikkel 9

Parandusmeetmed ja tarbijate teavitamine

1.  Liikmesriik tagab, et artikli 5 kohaselt kehtestatud parameetrite väärtustele mittevastavust uuritakse viivitamata, et teha kindlaks selle põhjus.

1a.  Teave tuumajaamade ja ümbritsevate alade riskihinnangu kohta seoses vee radioaktiivsete ainete sisaldusega tehakse üldsusele kättesaadavaks. [ME 34]

1b.  Liikmesriigid tagavad, et teave olmevee radioaktiivsete ainete sisalduse kohta lisatakse iga kolme aasta järel esitatavasse aruandesse vee kvaliteedi kohta, nagu on osutatud direktiivi 98/83/EÜ artikli 13 lõikes 2. [ME 35]

2.  Artikli 5 kohaselt Radooni ja looduslikest allikatest pärineva kumulatiivse doosi näitajate kehtestatud parameetrite väärtusteleparameetritele mittevastavuse korral hindab peab asjaomane liikmesriik, kas selline mittevastavus seabkohapealseid tingimusi arvestades otsekohe hindama ohtu elanike tervise. Sellise ohu korraltervisele ja sekkumisvõimalusi. Hindamistulemuste põhjal võtab liikmesriik meetmed vee kvaliteedi taastamiseks selle tagamiseks, et veevärgivee kvaliteet vastaks käesoleva direktiiviga kehtestatud kvaliteedikriteeriumidele.

2a.  Triitiumi ja inimtekkelise kumulatiivse doosi näitajate kehtestatud parameetritele mittevastavuse korral tagab asjaomane liikmesriik, et koheselt läbiviidava uuringuga selgitatakse välja saaste olemus, suurus ja dosimeetriline kogumõju. Uuringus võetakse arvesse kõiki saastest tõenäoliselt mõjutatud keskkondi ja kõiki kokkupuuteviise. Asjaomane liikmesriik tagab parandusmeetmete võtmise, et viia vee näitajad jälle kehtestatud parameetritega vastavusse. Lahenduste puhul tuleks keskenduda saaste mõjutamisele selle tekkekohas. Vajalikud parandusmeetmed võivad tähendada isegi asjaomase rajatise sulgemist, kui vee kvaliteet seda nõuab. Asjaomane liikmesriik peab tagama, et parandusmeetmete kulud kannaks saastaja. [ME 36]

3.  Liikmesriik tagab artikli 8 kohaselt läbiviidud analüüside tulemuste avaldamise, võimalikult kiire üldsusele kättesaadavaks tegemise ja nende lisamise direktiivi 98/83/EÜ artikli 13 põhjal ette nähtud aruannetesse. Kui ohtu inimeste tervisele ei saa pidada tühiseks, tagab asjaomane liikmesriik koos vastutavate osapooltega tarbijate kohese teavitamise ja neile kogu teabe andmise inimtervisele avalduva ohu ja ilmnenud probleemide lahendamise kohta, selle teabe võimalikult kiire avaldamise ja internetis kättesaadavaks tegemise. Samuti tagab ta viivitamatult saastamata veega varustamise teistest allikatest. [ME 37]

Artikkel 9a

Direktiivi 98/83/EÜ muutmine

Direktiivi 98/83/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)  I lisa C osa jagu „Radioaktiivsus” jäetakse välja.

2)  II lisa tabeli A punkti 2 kaks viimast lauset jäetakse välja. [ME 38]

Artikkel 9b

Lisade läbivaatamine

1.  Vähemalt iga viie aasta tagant vaatab komisjon teaduse ja tehnika arengut arvestades lisad uuesti läbi, ja võib artikli 9c kohaselt võtta delegeeritud õigusaktidega vastu muudatusi selle arengu arvessevõtmiseks.

2.  Komisjon avaldab põhjused lisade muutmiseks või mittemuutmiseks, viidates vastavatele teaduslikele aruannetele. [ME 39]

Artikkel 9c

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 9b osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates …(13). Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 9 kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 9b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea, kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 9b alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 40]

Artikkel 9d

Teave ja aruandlus

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, tagamaks et tarbijatele on kättesaadav nõuetekohane ning ajakohastatud teave olmevee kvaliteedi kohta, ja seda mitte ainult juhul, kui ohtu inimeste tervisele ei saa pidada tühiseks.

2.  Iga liikmesriik, kelle veesüsteem asub piirkonnas, kus võib olla inimtekkelisi või looduslikke radioaktiivse saaste allikaid, lisab teabe olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete kontsentratsioonide kohta oma direktiivi 98/83/EÜ artikli 13 kohaselt kolme aasta tagant esitatavasse olmevee kvaliteedi aruandesse.

3.  Euroopa Komisjon lisab oma direktiivi 98/83/EÜ artikli 13 kohaselt koostatavasse aruandesse ühenduse olmevee kvaliteedi kohta liikmesriikide andmed olmevee radioaktiivsete ainete sisalduse kohta. [ME 41]

Artikkel 10

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [üks aasta pärast artiklis 11 osutatud kuupäeva – täpsustada kuupäev, mille sisestab OPOCE](14). Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. [ME 42]

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

president

Nõukogu nimel

I LISA

Olmevees esineva radooni, triitiumi ja muude radioaktiivsete ühendite kumulatiivse doosi parameetri väärtused

Radioaktiivsus

Parameeter

Parameetri väärtus

Ühik

Märkused

RadoonRn-222

10020

Bq/l

Triitium

10020

Bq/l

Kumulatiivne doos

(looduslikku päritolu)

0,10

mSv/aasta

(märkus 1)

Kumulatiivne doos

(inimtekkeline)

0,01

mSv/aasta

Märkus 1: välja arvatud triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lühikese poolestusajaga lagunemissaadused. [ME 43]

II LISA

Radioaktiivsete ainete seire

1.  Üldpõhimõtted ja seire sagedus

Liikmesriik ei peapeab kontrollima joogivee triitiumisisaldust või radioaktiivsusttriitiumi- ja radoonisisaldust ja määrama loodusliku radioaktiivsuse ja inimtekkelise radioaktiivsuse kumulatiivse doosi määramiseks, kui ta on muu seirega teinud kindlaks, et triitiumi kontsentratsioon või väljaarvutatav kumulatiivne doos on palju väiksem kui parameetri väärtus. Joogivee radoonisisalduse seiret ei nõuta, kui liikmesriik on muu seire alusel kindlaks teinud, et radooni kontsentratsioon on palju väiksem kui parameetri väärtus. Neil juhtudel põhjendab ta komisjonile oma otsust, lisades muu seire tulemused.

Järelevalve juurde kuuluvad võrdlusanalüüsid ja regulaarsed analüüsid.

Võrdlusanalüüsid tuleb läbi viia joogivee jaotamise loa taotlemise juhiste alusel. Juba toimivate jaotusvõrkude puhul määrab liikmesriik analüüside läbiviimiseks täitmisaja, mis sõltub nii loodusliku kui ka inimtekkelise radioaktiivsuse osas jaotatava vee hulgast ja võimalikust riskitasemest. Võrdlusanalüüsid peavad võimaldama uurida ja kvantifitseerida kõiki vastavaid looduslikke või tehislikke radionukliide.

Looduslikku radioaktiivsust tuleb kvantifitseerida vähemalt 9 järgneva radionukliidi osas: U-238, U-234, Ra-226, Rn-222, Pb-210, Po-210, Ra-228 (esinemise korral ka selle otsene tuletis Ac-228), Ac-227 (esinemise korral ka selle otsene tuletis Th-227).

Inimtegevuse puhul tuleb uurida võimalikke saasteallikaid ja uuringute põhjal koostada kontrollitavate radionukliidide nimekiri. Lisaks uuringust tingitud erikontrollile peavad kõik võrdlusanalüüsid hõlmama triitiumi, C-14, Sr-90 ja plutooniumi isotoopide mõõtmist ning gammaspektomeetrilist analüüsi, mis võimaldab kontrollida peamiste tehislike gammakiirgust emiteerivate radionukliidide (sealhulgas Co-60, I-131, Cs-134, Cs-137, Am-241) kiirgustaset.

Võrdlusanalüüside tulemuste põhjal tuleks koostada kontrolliperioodidel rakendatav kontrollistrateegia. Võrdlusanalüüside tulemuste põhjal (mis võivad viia süsteemi tugevdamisele) tuleb perioodilist kontrolli teostada punktis 4 osutatud sagedusega. [ME 44]

2.  Radoon ja triitium

Radooni ja triitiumi seiret joogivees tehakse siis, kui valgalal asub radooni- või triitiumiallikas ja kui muude seirekavade või uuringutega ei ole võimalik näidata, et radooni või triitiumi tase on kaugel allpool selle parameetri väärtust 100 Bq/l. Kui nõutakse radooni või triitiumi seiret, tehakse seda auditeerimise sagedusega.

3.  Kumulatiivne doos

Kumulatiivse doosi seiret joogivees tehakse siis, kui valgalal asub tehislik või tugevdatud looduslik radioaktiivsuse allikas ja kui muude seirekavade või uuringutega ei ole võimalik näidata, et kumulatiivse doosi tase on kaugel allpool selle parameetri väärtust 0,1 mSv/aasta. Kui nõutakse tehislike radionukliidide taseme seiret, tehakse seda tabelis näidatud sagedusega. Kui nõutakse looduslike radionukliidide taseme seiret, määrab liikmesriik seire sageduse, arvestades kogu asjakohast teavet looduslike radionukliidide sisalduse ajalise muutumise kohta eri veetüüpides. Eeldatavat muutumist arvestades võib seire sagedus olla ühest kontrollmõõtmisest kuni auditeerimise sageduseni. Kui looduslikku radioaktiivsust on vaja ainult üks kord kontrollida, tuleb kontrollimist korrata vähemalt siis, kui vee tarnimises toimub muutus, mis võib mõjutada radionukliidide kontsentratsiooni joogivees.

Kui radioaktiivsustaseme parameetri väärtusest allapoole jäämise tagamiseks kasutatakse joogiveest radionukliidide eemaldamise meetodeid, tehakse seiret auditeerimise sagedusega.

Kui käesoleva punkti esimeses lõigus ettenähtud seirekavade või uuringute asemel kasutatakse käesoleva direktiivi sätete järgimise tõendamiseks muude seirekavade või uuringute tulemusi, põhjendab liikmesriik komisjonile oma otsust, lisades kõnealuste muude seirekavade või uuringute asjaomased tulemused. [ME 45]

4.  Auditeerimise sagedus on esitatud järgmises tabelis.

TABEL

Auditeerimise sagedus jaotusvõrgu kaudu antava olmevee seire puhul

Veevarustustsoonis ühe päeva jooksul jaotatava või toodetava vee ruumala

(märkused 1 ja 2)

Proovide arv aastas

(märkus 3)

≤ 100

(märkus 4)

> 100 ≤ 1 000

1

> 1 000 ≤ 10 000

1

+ 1 proov koguruumala iga 3 300 m³/päev

või selle osa kohta

> 10 000 ≤ 100 000

3

+ 1 proov koguruumala iga 10 000 m³/päev

või selle osa kohta

> 100 000

10

+ 1 proov koguruumala iga 25 000 m³/päev

või selle osa kohta

Märkus 1: veevarustustsoon on geograafiliselt kindlaksmääratud piirkond, kus olmevesi võetakse ühest või mitmest allikast ning mille piires võib vee kvaliteeti lugeda ligikaudu ühetaoliseks.

Märkus 2: mahud arvutatakse kalendriaasta keskmistena. Liikmesriik võib miinimumsageduse kindlaksmääramiseks vee hulga asemel kasutada veevarustustsooni elanike arvu, eeldades veetarbimiseks 200 l ööpäevas inimese kohta tingimusel, et vett ei müüda ega jaotata väljapoole kõnealust piirkonda. [ME 46]

Märkus 3: võimaluste piires peaks proovide arv jagunema aja ja koha lõikes võrdselt.

Märkus 4: sageduse otsustab asjaomane liikmesriik.

III LISA

Proovivõtu- ja analüüsimeetodid

1.  Looduslik radioaktiivsus

1.1.1.  Loodusliku radioaktiivsuse kumulatiivse doosi nõude täitmise sõeluuring

Liikmesriigid võivad kasutada sõeluuringumeetodeid summaarse alfaradioaktiivsuse ja summaarse beetaradioaktiivsuse määramiseks, et kontrollida, kas kumulatiivne doos, v.a triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lühikese poolestusajaga lagunemissaadused, jääb allapoole kumulatiivse doosi parameetri väärtust., mis on mõeldud kumulatiivse doosi võimaliku ületamise tuvastamiseks vees ja mis nõuavad täiendavaid uuringuid. Liikmesriigid peavad tõestama, et kasutatav meetod ei anna valenegatiivseid tulemusi (vett peetakse vastavaks kumulatiivse doosi normile, ehkki vee tarbimisel saadud doos ületab parameetri väärtuse 0,1 mSv aastas). Järelevalve strateegias arvestatakse vee radioaktiivsust iseloomustava analüüsi tulemustega. [ME 47]

Kui summaarne alfaradioaktiivsus ja summaarne beetaradioaktiivsus on nõrgemad kui vastavalt 0,1 Bq/l ja 1,0 Bq/l, võib liikmesriik eeldada, et kumulatiivne doos on väiksem kui parameetri väärtus 0,1 mSv/aasta, ning radioloogilisi uuringuid ei ole vaja teha, kui muudest teabeallikatest ei ole teada, et veevärgivees võib olla teatavaid konkreetseid radionukliide, mis võivad suurendada kumulatiivse doosi väärtuseni üle 0,1 mSv/aasta. Liikmesriik, kes soovib kasutada summaarse alfakiirguse ja summaarse beetakiirguse mõõtmisel põhinevaid sõelumismeetodeid, peab olema tähelepanelik mis tahes meteoroloogiliste piirangute suhtes (näiteks madala energiatasemega beetakiirte arvestamata jätmine), valima õiged soovituslikud arvväärtused, mille piires loetakse vett normidele vastavaks, seda eriti summaarse beetakiirguse puhul, ning võtma arvesse alfa- ja beetakiirguse kumulatiivset mõju. [ME 48]

Kui summaarse alfaradioaktiivsuse tase on kõrgem kui 0,1 Bq/l või summaarse beetaradioaktiivsuse tase on kõrgem kui 1,0 Bq/l, on vaja määrata konkreetsed radionukliidid. Liikmesriik määrab mõõdetavad radionukliidid, võttes arvesse kogu asjakohast teavet radioaktiivsuse võimalike allikate kohta. Kuna triitiumi suurenenud kontsentratsioon võib viidata muude tehislike radionukliidide sisaldusele, tuleks triitium, summaarne alfaradioaktiivsus ja summaarne beetaradioaktiivsus määrata samast proovist.

Eespool käsitletud summaarse alfaradioaktiivsuse ja summaarse beetaradioaktiivsuse sõeluuringute asemel võib liikmesriik otsustada, et kasutab muid usaldusväärseid radionukliidide sõeluuringumeetodeid, mis näitavad joogivee radioaktiivsust. Kui üks osutatud aktiivsuskontsentratsioonidest on üle 20 % suurem kui võrdlusväärtus või kui triitiumi kontsentratsioon ületab triitiumi parameetri väärtust 100 Bq/l, on vaja määrata täiendavad radionukliidid. Liikmesriik määrab mõõdetavad radionukliidid, võttes arvesse kogu asjakohast teavet radioaktiivsuse võimalike allikate kohta.

1.1.1.  Soovitusliku arvväärtuse valimine

Summaarse beetakiirguse ja summaarse beetakiirguse jäägi (pärast K-40le vastava komponendi lahutamist) puhul ei pruugi soovituslik arvväärtus 1 Bq/l tagada parameetri väärtuse 0,1 mSv/aasta järgimist. Liikmesriigid peavad kontrollima kahe väga tugevat beetaradioaktiivset toksilisust eraldava radionukliidi Pb-210 ja Ra-228 kiirguskontsentratsiooni. Täiskasvanud tarbija puhul saavutatakse kumulatiivne doos 0,1 mSv aastas niipea, kui vee kiirguskontsentratsioon jõuab tasemele 0,2 Bq/l (Ra-228 ja Pb-210 summaarne kiirgus), mis on viiendik soovituslikust arvväärtusest 1 Bq/l; alla üheaastaste laste riskigrupi puhul ja eeldusel, et sellist vett tarbitakse vähemalt 55 cl päevas, saavutatakse kumulatiivne doos niipea, kui Ra-228 kiirgus läheneb 0,02 Bq/l või kui Pb-210 kiirgus läheneb 0,06 Bq/l.

Summaarse alfakiirguse puhul peab liikmesriik kontrollima Po-210 komponenti, kuna soovitusliku arvväärtuse 0,1 Bq/l kasutamine ei pruugi tagada parameetri väärtuse 0,1 mSv/aastas järgimist. Alla üheaastaste laste riskigrupi puhul ja eeldusel, et sellist vett tarbitakse vähemalt 55 cl päevas, ületatakse kumulatiivne doos, kui Po-210 kiirguskontsentratsioon saavutab väärtuse 0,02 Bq/l, mis on viiendik soovituslikust arvväärtusest 0,1 Bq/l. [ME 49]

1.1.2.  Alfa- ja beetakiirguse kumulatiivse mõjuga arvestamine

Kumulatiivne doos saadakse kõigi vees leiduvate radionukliidide doosidest, olgu nende lagunemine alfa- või beetaradioaktiivne. Seepärast peab selle otsustamisel, kas kumulatiivne doos on ületatud, arvestama nii summaarse alfakiirguse kui ka summaarse beetakiirguse kontrolli tulemusi.

Liikmesriigid tagavad järgmise valemi järgimise:

summaarne alfakiirgus / summaarse alfakiirguse soovituslik arvväärtus + summaarne beetakiirgus / summaarse beetakiirguse soovituslik arvväärtus < 1. [ME 50]

2.1.2.  Kumulatiivse doosi arvutamine

Kumulatiivne doos on ühe aasta jooksul allaneelatav tegelik doos, mis saadakse kõigist veevärgivees avastatud tehislikest ja looduslikest radionukliididest, v.a triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lühikese poolestusajaga lagunemissaadused. Kumulatiivne doos arvutatakse radionukliidide kontsentratsioonide alusel ja täiskasvanute kohta kiirguskontsentratsioonide alusel direktiivi 96/29/Euratom III lisa tabelis A esitatud doosikoefitsientide või hilisema teabe alusel, mida tunnustab liikmesriigi pädev asutus. Arvutus tehakse elanikkonna kõige tundlikumate rühmade, nn riskigruppide kohta ja komisjoni kehtestatud tarbimisnormide alusel. Looduslike radionukliidide puhul loetakse riskigrupiks alla üheaastased lapsed. Kui järgmine võrratus kehtib, võib liikmesriik eeldada, et kumulatiivne doos on väiksem kui parameetri väärtus 0,1 mSv/aasta, ning täiendavaid uuringuid ei ole vaja teha. [ME 51]

20130312-P7_TA(2013)0068_ET-p0000001.fig (1)

kus:

Ci(obs) = radionukliidi i mõõdetud kontsentratsioon;

Ci(ref) = radionukliidi i võrdluskontsentratsioon;

n = leitud radionukliidide arv.

Kui võrratus ei kehti, käsitatakse parameetrite väärtusi ettenähtust suuremana vaid siis, kui radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon püsib sarnasel tasemel pidevalt kogu aasta jooksul.tuleb soovitud representatiivsuse saavutamiseks teha lisaanalüüse. Kontrolle tuleb teostada kindlatel tähtaegadel ning parameetri väärtusest suurema kõrvalekaldumise korral võib neid korraldada tihedamini. Liikmesriik määrab, kui palju on vaja võtta proove, et mõõdetud väärtusi võiks pidada keskmise aktiivsuskontsentratsiooni iseloomulikeks väärtusteks kogu aasta vältel kordusproovide võtmise mahud ja tähtajad, et tuvastada, kas kumulatiivse doosi parameetri väärtus on tõepoolest ületatud. [ME 52]

Joogivee looduslikku päritolu radioaktiivsuse võrdluskontsentratsioonid1

Päritolu

Nukliid

Võrdluskontsentratsioon

Kriitiline vanus:

Looduslik

U-2382

3,0 Bq/l1,47 Bq/l

< 1 aasta

U-2342

2,8 Bq/l1,35 Bq/l

< 1 aasta

Ra-226

0,5 Bq/l0,11 Bq/l

< 1 aasta

Ra-228

0,2 Bq/l0,02 Bq/l

< 1 aasta

Pb-210

0,2 Bq/l0,06 Bq/l

< 1 aasta

Po-210

0,1 Bq/l0,02 Bq/l

< 1 aasta

Tehislik

C-14

240 Bq/l

Sr-90

4,9 Bq/l

Pu-239/Pu-240

0,6 Bq/l

Am-241

0,7 Bq/l

Co-60

40 Bq/l

Cs-134

7,2 Bq/l

Cs-137

11 Bq/l

I-131

6,2 Bq/l

1. Käesolevas tabelis on esitatud levinumad looduslikud ja tehislikud radionukliidid. Muude radionukliidide võrdluskontsentratsiooni võib arvutada täiskasvanute kohta direktiivi 96/29/Euratom III lisa tabelis A esitatud doosikoefitsientide alusel või hilisema teabe alusel, mida tunnustab liikmesriigi pädev asutus, eeldades 730 liitri vee joomist aastas. Arvutus tuleb läbi viia elanikkonna kõige tundlikumate vanuserühmade kohta, tagades vastavuse kumulatiivsele doosile 0,1 mSv sõltumata tarbija vanusest. Komisjon määrab vee tarbijate eri vanuserühmad.

2. Üks milligramm looduslikku uraani sisaldab 12,3 Bq U-238 ja 12,3 Bq U-234. Käesolevas tabelis on arvestatud üksnes uraani radioloogilisi omadusi, mitte selle keemilist mürgisust. [ME 53]

2a.  Inimtekkeline kiirgus

Liikmesriik määrab mõõdetavad radionukliidid, võttes arvesse kogu saadud teavet inimtekkelise kiirguse võimalike allikate kohta.

2a.1.  Triitiumi kontroll

Võrdlusanalüüsi käigus viiakse läbi spetsiifiline analüüs triitiumi taseme mõõtmiseks, juhul kui seda näitajat on vaja regulaarselt kontrollida. Kiirguskontsentratsioon üle 10 Bq/l näitab kõrvalekallet, mille põhjus tuleb välja selgitada ja mis võib tähendada ka teiste tehislike radionukliidide esinemist. Parameetri väärtus 20 Bq/l on künnis, mille ületamise korral tuleb välja selgitada saasteallikas ja teavitada üldsust. Parameetri väärtusele 0,01 mSv aastas vastav võrdluskontsentratsioon on 680 Bq/l (inimloodete jaoks 500 Bq/l).

2a.2.  Inimtekkelise kumulatiivse doosi arvutamine

Kumulatiivne doos on ühe aasta jooksul allaneelatav tegelik doos, mis saadakse kõigist veevärgis avastatud inimtekkelistest radionukliididest, sealhulgas triitiumist.

Kumulatiivne doos arvutatakse radionukliidide kiirguskontsentratsioonide alusel direktiivi 96/29/Euratom III lisa tabelis A esitatud doosikoefitsientide või hilisema teabe põhjal, mida tunnustavad liikmesriigi pädevad asutused. Arvutus viiakse läbi kõige tundlikumate elanikkonna rühmade, nn riskigruppide kohta ja komisjoni kehtestatud tarbimisnormide alusel.

Liikmesriik võib kasutada võrdluskontsentratsiooni, mis vastab parameetri väärtusele 0,01 mSv aastas. Sel juhul ning kui allpool toodud võrdus kehtib, võib liikmesriik eeldada, et parameetri väärtust ei ole ületatud ja täiendavaid uuringuid ei ole tarvis. Võrdus,

20130312-P7_TA(2013)0068_ET-p0000002.fig

kus:

Ci(obs) = radionukliidi i mõõdetud kontsentratsioon;

Ci(ref) = radionukliidi i võrdluskontsentratsioon;

n = leitud radionukliidide arv.

Kui võrdus ei kehti, tuleb viivitamatult läbi viia lisaanalüüsid, et kontrollida saadud tulemusi ja teha kindlaks saasteallikas. [ME 54]

Joogivee inimtekkelise radioaktiivsuse võrdluskontsentratsioonid

Nukliid

Võrdlus-

kontsentratsioon:

Kriitiline vanus:

H3

680 Bq/l/500 Bq/l

2–7 aastat / looted

C-14

21 Bq/l

2–7 aastat

Sr-90

0.22 Bq/l

< 1 aasta

Pu-239/Pu-240

0.012 Bq/l

< 1 aasta

Am-241

0.013 Bq/l

< 1 aasta

Co-60

0.9 Bq/l

< 1 aasta

Cs-134

0.7 Bq/l

Täiskasvanu

Cs-137

1.1 Bq/l

Täiskasvanu

I-131

0.19 Bq/l

1–2 aastat

1Tabelis on esitatud levinumad looduslikud radionukliidid. Muude radionukliidide võrdluskontsentratsiooni võib arvutada direktiivi 96/29/Euratom III lisa tabelis A esitatud doosikoefitsientide alusel või hilisema teabe alusel, mida tunnustab liikmesriigi pädev asutus. Arvutus tuleb teha kõige tundlikuma vanuserühma kohta, tagades vastavuse kumulatiivsele doosile 0,01 mSv, sõltumata tarbija vanusest. Komisjon määrab vee tarbijate eri vanuserühmad.

[ME 55]

3.  Analüüsimeetodite tulemuslikkuse kriteeriumid

Alljärgnevate radioaktiivsusparameetrite osas tähendavad täpsusnäitajad, et kasutatav analüüsimeetod peab võimaldama vähemalt mõõta parameetri väärtusele vastavat kontsentratsiooni ettenähtud avastamispiiri tasemel.

Parameetrid Nukliid

Avastamispiir

(märkus 1)

Märkused

Radoon

10 Bq/l

Märkused 2, 3

Triitium

10 Bq/l

Märkused 2, 3

Summaarne Alfakiirgus kokku

Summaarne Beetakiirgus kokku

0,04 Bq/l

0,4 Bq/l

Märkused 2, 4

Märkused 2, 4

U-238

0,02 Bq/l

Märkused 2, 6

U-234

0,02 Bq/l

Märkused 2, 6

Ra-226

0,04 Bq/l

Märkus 2

Ra-228

0,080,01 Bq/l

Märkused 2, 5

Pb-210

0,02 Bq/l

Märkus 2

Po-210

0,01 Bq/l

Märkus 2

C-14

20 Bq/l

Märkus 2

Sr-90

0,4 0,1 Bq/l

Märkus 2

Pu-239/Pu-240

0,04 0,01 Bq/l

Märkus 2

Am-241

0,06 0,01 Bq/l

Märkus 2

Co-60

0,5 0,1 Bq/l

Märkus 2

Cs-134

0,5 0,1 Bq/l

Märkus 2

Cs-137

0,5 0,1 Bq/l

Märkus 2

I-131

0,5 0,1 Bq/l

Märkus 2

Märkus 1: avastamispiir arvutatakse vastavalt dokumendile ISO 11929-7, Determination of the detection limit and decision thresholds for ionizing radiation measurements-Part 7: Fundamentals and general applications, with probabilities of errors of 1st and 2nd kind of 0.05 each (Ioniseeriva radioaktiivsuse mõõtmiste avastamispiiri ja otsustamise läviväärtuste määramine. 7. osa. Põhialused ja üldised rakendused, kui nii 1. tüüpi kui ka 2. tüüpi vea tõenäosus on 0,05).

Märkus 2: määramisviga arvutatakse ja esitatakse täieliku standardveana või laiendatud standardveana, kasutades laiendustegurit 1,96 vastavalt dokumendile ISO Guide for the Expression of Uncertainty in Measurement (ISO suunised mõõtemääramatuse väljendamiseks) (ISO, Geneva 1993, corrected reprint Geneva, 1995).

Märkus 3: radooni ja triitiumi avastamispiir on 10 % 50 % selle parameetrilisest väärtusest 100 20 Bq/l.

Märkus 4: summaarse kogu alfaradioaktiivsuse ja summaarse kogu beetaradioaktiivsuse avastamispiir on 40 % vastavatest sõelumisväärtustest 0,1 ja 1,0 Bq/l. Neid väärtusi võib kasutada alles pärast eriti tugeva radioloogilise toksilisusega radionukliidide (Pb-210, Ra-228 ja Po 210) olulise mõju eristamist.

Märkus 5: selline avastamispiir kehtib ainult rutiinse sõelumise puhul; uue veeallika puhul, kui on võimalik, et Ra-228 sisaldus võib olla suurem kui 20 % võrdluskontsentratsioonist, peab esmakordse analüüsi tegemisel avastamispiir olema 0,02 Bq/l konkreetselt nukliidi Ra-228 sisalduse määramisel. Sama kehtib juhul, kui on vaja teha kordusanalüüs.

Märkus 6: uraani jaoks esitatud avastamispiiri väärtus on nii madal selleks, et võtta arvesse uraani keemilist toksilisust. [ME 56]

(1) ELT C 229, 31.7.2012, lk 145.
(2) ELT C , , lk.ELT C 229, 31.7.2012, lk 145.
(3) Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta seisukoht.
(4) Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1).
(5) Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (ELT L 164, 26.6.2009, lk 45).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).
(9) Komisjoni 20. detsembri 2001. aasta soovitus 2001/928/Euratom elanikkonna kaitsmise kohta joogivee kaudu radooniga kokkupuute eest (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 85).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).
(13)* Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.
(14)* Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.


Majanduse ja eelarve järelevalve liikmesriikide üle, kellel on tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas ***I
PDF 205kWORD 27k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas (COM(2011)0819 – C7-0449/2011 – 2011/0385(COD))
P7_TA(2013)0069A7-0172/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0819),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 136 ja artikli 121 lõiget 6, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0449/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 7. märtsi 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 28. veebruari 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A7-0172/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel

P7_TC1-COD(2011)0385


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 472/2013) lõplikule kujule).

SEadusandliku RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Komisjoni avaldus

Kui komisjoni esitatud teine majanduse juhtimise pakett on vastu võetud, kavatseb komisjon alustada lühiajaliste meetmetega, mida on kirjeldatud tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskavas. Lühiajalised meetmed (6−12 kuud) hõlmavad järgmisi elemente:

   Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskavas on komisjon seisukohal, et keskpikas perspektiivis võiks tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu ülesehitamiseks teatud rangetel tingimustel luua võlalunastamisfondi ja emiteerida euroala võlakirju. Lähtuda tuleks põhimõttest, et meetmetega, millega suurendatakse riskide jagamist, peab kaasnema suurem eelarvedistsipliin ja integreeritus. Finantsregulatsiooni, rahandus- ja majanduspoliitika põhjalikumat integreerimist ja sellekohaste vahendite loomist tuleb toetada proportsionaalse poliitilise integratsiooniga vastavalt demokraatliku õiguspärasuse ja aruandekohustuse põhimõtetele.

Komisjon moodustab eksperdirühma, mille eesmärk on süvendada analüüsi neist võimalikest eelistest, riskidest, nõuetest ja takistustest, mis kaasnevad sellega, kui võlakirjade riiklik emiteerimine asendatakse osaliselt ühiste võlakirjade emiteerimisega võlalunastamisfondi ja euroala võlakirjade vormis. Eksperdirühma ülesandeks on hinnata põhjalikult, milliseid õigussätteid, finantsstruktuuri ja täiendavat majandus- ja eelarveraamistikku need vajaksid. Eriti tuleb kaaluda demokraatliku vastutuse küsimust.

Eksperdirühm hindab nende vahendite lisaväärtust Euroopa majandus- ja eelarve juhtimise käimasolevale reformile. Erilist tähelepanu pööratakse teise majanduse juhtimise paketi, Euroopa stabiilsusmehhanismi ja muude olemasolevate vahendite rakendamisele.

Erilist rõhku pannakse riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, moraaliriski ohu vältimisele ning muudele sellistele kesksetele teemadele nagu finantsstabiilsus, finantsturgude integreerimine ja rahapoliitika ülekandemehhanism.

Rühma hakkavad kuuluma õigus-, majandus-, riigi rahanduse, finantsturgude ja riikide võlakohustuste haldamise ala eksperdid. Rühmal palutakse komisjonile esitada lõpparuanne hiljemalt 2014. aasta märtsis. Komisjon hindab aruannet ja teeb vajaduse korral ettepanekud enne oma ametiaja lõppu

   Uurida stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa raames edasisi võimalusi, mis võimaldavad teatud tingimustel integreerida ühekordseid riiklikke investeerimisprogramme, mille liikmesriigid on koostanud oma stabiilsus- ja lähenemisprogrammi hindamisel ja millel on tõendatud mõju riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Selle küsimusega tegeletakse 2013. aasta kevadel või suvel keskpika perioodi eesmärgile lähenemise ajakava käsitleva teatise avaldamise kontekstis.
   ELi järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva otsuse järel ja enne 2013. aasta lõppu esitab komisjon järgmised ettepanekud olemasoleva majanduse juhtimise raamistiku täiendamiseks: i) meetmed, millega tagada peamiste reformiprojektide senisest parem eelnev koordineerimine ja ii) lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend, millega pakkuda rahalist toetust jätkusuutlikku majanduskasvu soodustavate struktuurireformide õigeaegsele rakendamisele. See uus süsteem, mis on täielikult kooskõlas ühendusemeetodiga, tugineks olemasolevatele ELi järelevalvemenetlustele. Kõnealune vahend ühendaks majanduspoliitika tihedama integratsiooni rahalise toetusega ja seega järgiks põhimõtet, mille kohaselt tagab suurem vastutus ja parem majandusdistsipliin suurema solidaarsuse. Selle eesmärk oleks suurendada eelkõige liikmesriigi suutlikkust tulla toime majanduslangusega, millel on asümmeetriline mõju. Tegemist oleks fiskaalvõimekuse suurendamise esimese etapiga.
   Lisaks sellele võtab komisjon endale kohustuse rakendada kiiresti ja täielikult järgmised meetmed: i) tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamiseks, eesmärgiga vaadata läbi tegevuskavas kindlaksmääratud direktiivid, ja ii) meetmed ja ettepanekud, mille komisjon tegi teatavaks oma 2012. aasta tööhõive ja sotsiaalpoliitika paketis.
   Pärast ühtse järelevalvemehhanismi vastuvõtmist tehakse ettepanek, mis käsitleb ühtset kriisilahendusmehhanismi, mille abil korraldatakse ümber pangandusliidus osalevate liikmesriikide pankasid ja lahendatakse nende pangakriise.
   Enne 2013. aasta lõppu tehtav Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 138 lõike 2 kohane ettepanek, milles esitatakse ühine seisukoht, eesmärgiga taotleda Rahvusvahelise Valuutafondi juhatuses euroalale vaatlejastaatust ja seejärel ühisesindaja kohta.

Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu tegevuskavas mainitud lühiajalisi meetmeid saab rakendada teisese õiguse aktidega. Komisjon võtab endale kohustuse esitada neile meetmetele tuginedes konkreetne kava aluslepingu muutmiseks piisavalt aegsasti, et võimaldada arutelu enne Euroopa Parlamendi järgmisi valimisi 2014. aastal. Eesmärk on määrata kindlaks keskpikas perspektiivis kavandatavate meetmete õiguslik alus, millega tugevdatakse oluliselt majandus- ja eelarvepoliitika järelevalvet ja kontrolli, suurendatakse Euroopa fiskaalvõimekust ning selle toel solidaarsust ja jätkusuutlikku majanduskasvu soodustavate struktuurireformide rakendamist, edendatakse otsustusprotsessi suuremat integreeritust sellistes olulistes solidaarsust loovates valdkondades nagu maksu- ja tööturupoliitika.

(1) ELT C 141, 17.5.2012, lk 7.
(2) Käesolev seisukoht asendab 13. juunil 2012. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0242).


Euroala liikmesriikide riigieelarvete eelnõude jälgimine ja hindamine ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamine ***I
PDF 203kWORD 26k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse esialgsete eelarvekavade seire ja hindamise ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamise üldsätteid (COM(2011)0821 – C7-0448/2011 – 2011/0386(COD))
P7_TA(2013)0070A7-0173/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0821),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 136 ja artikli 121 lõiget 6, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0448/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Prantsusmaa Senati ja Rootsi Riksdagi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 raames esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 7. märtsi 2012. aasta arvamust(1);

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 28. veebruari 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0173/2012),

1.  võtab esimesel lugemisel vastu allpool toodud seisukoha(2);

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2013, euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta

P7_TC1-COD(2011)0386


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 473/2013) lõplikule kujule).

SEadusandliku RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Komisjoni avaldus

Kui komisjoni esitatud teine majanduse juhtimise pakett on vastu võetud, kavatseb komisjon alustada lühiajaliste meetmetega, mida on kirjeldatud tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskavas. Lühiajalised meetmed (6−12 kuud) hõlmavad järgmisi elemente:

   Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskavas on komisjon seisukohal, et keskpikas perspektiivis võiks tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu ülesehitamiseks teatud rangetel tingimustel luua võlalunastamisfondi ja emiteerida euroala võlakirju. Lähtuda tuleks põhimõttest, et meetmetega, millega suurendatakse riskide jagamist, peab kaasnema suurem eelarvedistsipliin ja integreeritus. Finantsregulatsiooni, rahandus- ja majanduspoliitika põhjalikumat integreerimist ja sellekohaste vahendite loomist tuleb toetada proportsionaalse poliitilise integratsiooniga vastavalt demokraatliku õiguspärasuse ja aruandekohustuse põhimõtetele.

Komisjon moodustab eksperdirühma, mille eesmärk on süvendada analüüsi neist võimalikest eelistest, riskidest, nõuetest ja takistustest, mis kaasnevad sellega, kui võlakirjade riiklik emiteerimine asendatakse osaliselt ühiste võlakirjade emiteerimisega võlalunastamisfondi ja euroala võlakirjade vormis. Eksperdirühma ülesandeks on hinnata põhjalikult, milliseid õigussätteid, finantsstruktuuri ja täiendavat majandus- ja eelarveraamistikku need vajaksid. Eriti tuleb kaaluda demokraatliku vastutuse küsimust.

Eksperdirühm hindab nende vahendite lisaväärtust Euroopa majandus- ja eelarve juhtimise käimasolevale reformile. Erilist tähelepanu pööratakse teise majanduse juhtimise paketi, Euroopa stabiilsusmehhanismi ja muude olemasolevate vahendite rakendamisele.

Erilist rõhku pannakse riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, moraaliriski ohu vältimisele ning muudele sellistele kesksetele teemadele nagu finantsstabiilsus, finantsturgude integreerimine ja rahapoliitika ülekandemehhanism.

Rühma hakkavad kuuluma õigus-, majandus-, riigi rahanduse, finantsturgude ja riikide võlakohustuste haldamise ala eksperdid. Rühmal palutakse komisjonile esitada lõpparuanne hiljemalt 2014. aasta märtsis. Komisjon hindab aruannet ja teeb vajaduse korral ettepanekud enne oma ametiaja lõppu

   Uurida stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa raames edasisi võimalusi, mis võimaldavad teatud tingimustel integreerida ühekordseid riiklikke investeerimisprogramme, mille liikmesriigid on koostanud oma stabiilsus- ja lähenemisprogrammi hindamisel ja millel on tõendatud mõju riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Selle küsimusega tegeletakse 2013. aasta kevadel või suvel keskpika perioodi eesmärgile lähenemise ajakava käsitleva teatise avaldamise kontekstis.
   ELi järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva otsuse järel ja enne 2013. aasta lõppu esitab komisjon järgmised ettepanekud olemasoleva majanduse juhtimise raamistiku täiendamiseks: i) meetmed, millega tagada peamiste reformiprojektide senisest parem eelnev koordineerimine ja ii) lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend, millega pakkuda rahalist toetust jätkusuutlikku majanduskasvu soodustavate struktuurireformide õigeaegsele rakendamisele. See uus süsteem, mis on täielikult kooskõlas ühendusemeetodiga, tugineks olemasolevatele ELi järelevalvemenetlustele. Kõnealune vahend ühendaks majanduspoliitika tihedama integratsiooni rahalise toetusega ja seega järgiks põhimõtet, mille kohaselt tagab suurem vastutus ja parem majandusdistsipliin suurema solidaarsuse. Selle eesmärk oleks suurendada eelkõige liikmesriigi suutlikkust tulla toime majanduslangusega, millel on asümmeetriline mõju. Tegemist oleks fiskaalvõimekuse suurendamise esimese etapiga.
   Lisaks sellele võtab komisjon endale kohustuse rakendada kiiresti ja täielikult järgmised meetmed: i) tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamiseks, eesmärgiga vaadata läbi tegevuskavas kindlaksmääratud direktiivid, ja ii) meetmed ja ettepanekud, mille komisjon tegi teatavaks oma 2012. aasta tööhõive ja sotsiaalpoliitika paketis.
   Pärast ühtse järelevalvemehhanismi vastuvõtmist tehakse ettepanek, mis käsitleb ühtset kriisilahendusmehhanismi, mille abil korraldatakse ümber pangandusliidus osalevate liikmesriikide pankasid ja lahendatakse nende pangakriise.
   Enne 2013. aasta lõppu tehtav Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 138 lõike 2 kohane ettepanek, milles esitatakse ühine seisukoht, eesmärgiga taotleda Rahvusvahelise Valuutafondi juhatuses euroalale vaatlejastaatust ja seejärel ühisesindaja kohta.

Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu tegevuskavas mainitud lühiajalisi meetmeid saab rakendada teisese õiguse aktidega. Komisjon võtab endale kohustuse esitada neile meetmetele tuginedes konkreetne kava aluslepingu muutmiseks piisavalt aegsasti, et võimaldada arutelu enne Euroopa Parlamendi järgmisi valimisi 2014. aastal. Eesmärk on määrata kindlaks keskpikas perspektiivis kavandatavate meetmete õiguslik alus, millega tugevdatakse oluliselt majandus- ja eelarvepoliitika järelevalvet ja kontrolli, suurendatakse Euroopa fiskaalvõimekust ning selle toel solidaarsust ja jätkusuutlikku majanduskasvu soodustavate struktuurireformide rakendamist, edendatakse otsustusprotsessi suuremat integreeritust sellistes olulistes solidaarsust loovates valdkondades nagu maksu- ja tööturupoliitika.

(1) ELT C 141, 17.5.2012, lk 7.
(2) Käesolev seisukoht asendab 13. juunil 2012. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0243).


Euroopa riskikapitalifondid ***I
PDF 190kWORD 22k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa riskikapitalifondide kohta (COM(2011)0860 – C7-0490/2011 – 2011/0417(COD))
P7_TA(2013)0071A7-0193/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0860),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0490/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. aprilli 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 12. detsembri 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A7-0193/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta

P7_TC1-COD(2011)0417


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 345/2013) lõplikule kujule).

(1) ELT C 191, 29.6.2012, lk 72.
(2) Käesolev seisukoht asendab 13. septembril 2012. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0346).


Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid ***I
PDF 190kWORD 22k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (COM(2011)0862 – C7-0489/2011 – 2011/0418(COD))
P7_TA(2013)0072A7-0194/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0862),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepanku Euroopa Parlamendile (C7-0489/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 12. detsembri 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A7-0194/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta

P7_TC1-COD(2011)0418


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 346/2013) lõplikule kujule).

(1) ELT C 229, 31.7.2012, lk 55.
(2) Käesolev seisukoht asendab 13. septembril 2012. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0345).


Majanduskriisi mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste õigustele
PDF 173kWORD 42k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta resolutsioon majanduskriisi mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele ning naiste õigustele (2012/2301(INI))
P7_TA(2013)0073A7-0048/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8, artikli 153 lõike 1 punkti i ja artiklit 157,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,

–  võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2012. aasta teatist „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” (COM(2012)0173) ja töödokumenti isiku- ja majapidamisteenuste tööhõivepotentsiaali ärakasutamise kohta (SWD(2012)0095),

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta (COM(2011)0609),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu poolt 2011. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),

–  võttes arvesse komisjoni 2011. aasta aruannet naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edu kohta 2010. aastal (SEC(2011)0193),

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” (COM(2010)0491),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta: Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa (COM(2010)0193),

–  võttes arvesse 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul(1),

–  võttes arvesse 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine)(2),

–  võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega(3),

–  võttes arvesse 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta vananevas ühiskonnas(5),

–  võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni majanduslanguse ja finantskriisi sooliste aspektide kohta(6),

–  võttes arvesse oma 19. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni ebakindlates töösuhetes naiste kohta(7),

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2010(8),

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni naiste vaesuse olemuse kohta Euroopa Liidus(9),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2011. aasta resolutsiooni naiste ja ärijuhtimise kohta(10),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni naisettevõtluse kohta väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes(11),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni üksikemade olukorra kohta(12),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2012. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2011(13),

–  võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamise kohta(14),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta rohelises majanduses(15),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni naiste töötingimuste kohta teenindussektoris(16),

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta(17),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0048/2013),

A.  arvestades, et Euroopa Liitu on tabanud suurim finants- ja majanduskriis pärast 1930. aastate suurt depressiooni ning arvestades, et see tõstab liikmesriikides, eelkõige lõunapoolsetes liikmesriikides, märkimisväärselt töötuse määra; arvestades, et kriisil on eriti tõsised tagajärjed kehvemas olukorras olevatele inimestele ja eeskätt naistele, keda see mõjutab nii otseselt kas töökoha kaotuse või palga või töökohakindluse vähenemise näol kui ka kaudselt avalike teenuste ja hoolekandevaldkonna eelarvekärbete kaudu; arvestades, et seetõttu tuleb kriisi käsitledes ja sellele lahendusi otsides pidada muu hulgas kindlasti väga tõsiselt silmas soolise võrdõiguslikkuse mõõdet;

B.  arvestades, et õigus tööle on tegelikkuses võrdsete õiguste, naiste majandusliku iseseisvuse ja tööalase eneseteostuse tagamise põhitingimus; arvestades, et praegune kriis ei ole ainult finants- ja majanduskriis, vaid ka demokraatia, võrdsuse, sotsiaalse heaolu ja soolise võrdõiguslikkuse kriis ning seda kasutatakse ka ettekäändena, et aeglustada kliimamuutuse ja tulevaste keskkonnaprobleemidega võitlemiseks tehtavaid olulisi jõupingutusi või need isegi peatada;

C.  arvestades, et paljud uurimused näitavad, et ELi finantseerimisasutuste otsustusprotsessides osaleb ainult 5% naisi ning et kõigi 27 liikmesriigi keskpankade juhid on mehed; arvestades, et soouuringutega on kindlaks tehtud, et naistel on erinev juhtimisviis ning nad väldivad riske ja keskenduvad rohkem pikaajalistele eesmärkidele;

D.  arvestades, et majanduskriisi saabumist said mehed rohkem tunda kui naised; arvestades, et pärast kriisi algust on meeste ja naiste töötuse määr suurenenud erinevalt; arvestades, et naised ei olnud kriisi esimesed ohvrid, kuid praegu puudutavad kriisi tagajärjed (rohkem ja järjest suureneval arvul ebakindlaid ja osalise tööajaga töökohti, suurem koondamisoht, madalamad palgad, väiksem kindlustuskate sotsiaalkaitsesüsteemides jne) ning kahjustavad neid rohkem ja püsivamalt; arvestades, et seda faasi on palju vähem dokumenteeritud, puuduvad usaldusväärsed võrreldavad statistilised andmed ja et tagajärgi naistele kaldutakse seetõttu alahindama;

E.  arvestades, et naistel on ülioluline roll majandusarengu taganttõukajana; arvestades, et naiste mõjuvõimu veelgi suurendades on võimalik kogukonnad ja perekonnad majanduslikult vaesusest välja aidata;

F.  arvestades, et kriisiolukorras keskendub tööturupoliitika tööhõivetaseme mõjutamisele üldiselt, mitte niivõrd mittetöötavatele naistele;

G.  arvestades, et töötud naised ei lähe sageli ametlikus statistikas arvesse ning meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust mittetöötamises on tihti alahinnatud, sest nad kalduvad eri põhjustel (rasedus, perekonnaga seotud kohustused, ajapuudus) tööturult lahkuma ja tegema tasustamata või mitteametlikku tööd, sageli kodus või ülalpeetavate eest hoolt kandes või varimajanduses, ja praegu on tehtud veel vähe uuringuid selle kohta, milline mõju on soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks tehtavatel avaliku sektori kulutuste kärbetel;

H.  arvestades, et valitsuste poolt kokkuhoiukavade rakendamiseks tehtavad eelarvekärped puudutavad peamiselt avalikku sektorit ja selle hoolekandeteenuseid, kus on peamiselt esindatud naised – ligikaudu 70% avaliku sektori töötajatest – ja mida kasutavad peamiselt naised, aga ka erasektorit ning et naistest saavad kokkuhoiumeetmete peamised ohvrid; arvestades, et seni ei ole ükski riik hinnanud kavandatud avaliku sektori kulutuste kärbete mõju ega eelarve konsolideerimise tagajärgi – ei üksikmeetmete ega nende kumulatiivset mõju – soolisest vaatenurgast;

I.  arvestades, et naised sõltuvad rohkem sotsiaaltoetustest, mida samuti kokkuhoiumeetmete raames kärbitakse;

J.  arvestades, et oleme praegu sattunud kriisi, mis nõuab põhjalikke struktuurireforme tööturul;

K.  arvestades, et naiste jaoks toob töökohtade arvu vähendamine eelkõige kaasa kohandused töögraafikus, sh pikema tööaja sageli eri vahetustes; arvestades, et majanduse elavnemist saab suure tõenäosusega kiiremini tunda tööstussektoris ja see suurendab meeste tööhõivet, mis kasvab naiste tööhõivest kiiremini; arvestades, et avalike teenuste puhul võetavad kokkuhoiumeetmed puudutavad seega püsivamalt naiste tööhõivet ja et see võib avaldada pikaajalist kahjulikku mõju soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtud edusammudele;

L.  arvestades, et kriis aitab kaasa naiste suuremale ärakasutamisele nii seaduslikus kui ka ebaseaduslikus majanduses; arvestades, et kriisi tagajärgedel on pikaajaline mõju ka nendele naistele, kelle karjäär ei ole järjepidev, koosneb ebakindlatest, osalise tööajaga, ajutistest, ebatüüpilistest või isegi mitteametlikest töökohtadest, mis on vähetasustatud, sageli pealesunnitud osalise tööajaga, mis kajastub negatiivselt pensionikindlustuse sissemaksete summas, suurendades sellega vaesuseohus elavate naiste osakaalu; arvestades, et naiste pension võib lõpuks kujuneda väga väikeseks, mistõttu jääb nende elatustase allapoole vaesuspiiri; arvestades, et tervest põlvkonnast noortest meestest ja naistest võib saada nn kadunud põlvkond, sest majandusraskuste tõttu on nad jäetud ilma töövõimalustest, turvalisest tööhõivest ja sageli haridusvõimalustest;

M.  arvestades, et kriis suurendab veelgi raskusi töö- ja pereelu ühitamisel; arvestades, et laste olemasolu mõjutab naiste ja meeste tööhõivet erinevalt; arvestades, et emade osakaal tööturul on 12% madalam kui lastetute naiste osakaal, isade osakaal tööturul on aga 8,7% kõrgem kui lastetute meeste osakaal;

N.  arvestades, et kriisist väljumiseks ettenähtud praeguste ja kavandatavate algatuste ning meetmete puhul ei ole võetud arvesse soolist mõõdet;

O.  arvestades, et peale paljude muude soostereotüüpide, millel on kahjulik mõju naiste tööhõivevõimalustele, mõjutavad naiste tööhõivet soopõhised stereotüübid, sest näiteks meeste töötust peetakse tõsisemaks probleemis kui naiste töötust; arvestades, et praktikas peetakse meeste töötust naiste töötusest erinevaks, sest mehi peetakse endiselt peamisteks perekonna toitjateks ja naisi peamisteks perekonna eest hoolitsejateks;

P.  arvestades, et 2010. aastal(18) oli ligikaudu 23% Euroopa Liidu kodanikest vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus ning et rahvastiku vaesumine puudutab enamasti naisi, kellel on väga sageli korraga mitmeid raskusi, nagu vanemate üksi elavate naiste ning üksikvanemaga perede puhul (millest enamuse puhul on perepea naine); arvestades, et see hõlmab probleeme, mis selles olukorras tekivad töökoha hoidmisel või uue töökoha leidmisel, sobiva eluaseme leidmise ja ülalpeetavate isikute (laste, vanemate, haigete või puuetega inimeste) eest vastutamisega seotud probleeme ning probleeme töö- ja perekonnaelu ühitamisel, sest asjakohased tugistruktuurid puuduvad ja asjaomase valdkonna riiklikud meetmed on 27 liikmesriigis erinevad;

Q.  arvestades, et kriis on veelgi süvendanud paljude ebasoodsas olukorras olevate kogukondade sotsiaalseid ja majanduslikke tingimusi ning põhjustanud tüdrukute seas suuremal määral õpingute katkestamist ning muutnud nad inimkaubanduse suhtes veelgi kaitsetumaks;

R.  arvestades, et teenuste ja toetuste valdkonna kärped on seadnud ohtu naiste majandusliku sõltumatuse, sest toetused moodustavad sageli naiste olulise sissetulekuallika ning naised kasutavad avalikke teenuseid rohkem kui mehed; arvestades, et üksikemad ja üksikud naispensionärid peavad tulema toime kõige suurema kumulatiivse kahjuga;

S.  arvestades, et järjest rohkem naisi teeb kriisist pääsemiseks mitteametlikku ja tasustamata tööd, mis võib olla vabatahtlik või mitte ja pakub vähem sotsiaalkaitset; arvestades, et OECD uuringu(19) kohaselt moodustab kodune töö 33% OECD liikmesriikide RKTst;

T.  märgib, et meeste ja naiste tööpuuduse arvnäitajate erinevuse vähenemine kajastab pigem elu- ja töötingimuste üldist halvenemist kui edusamme soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

U.  arvestades, et tööellu astuvatel naistel on majanduskasvu käivitav roll; arvestades, et nad võivad suurendada perekonna sissetulekut, mis toob kaasa tarbimise kasvu ja võimaldab majandust elavdada; arvestades seega, et sooline võrdõiguslikkus mõjub hästi tootlikkusele ja majanduskasvule;

V.  arvestades, et viiendast Euroopa töötingimuste uuringu hiljutisest korduvanalüüsist („Naised, mehed ja töötingimused Euroopas: viienda Euroopa töötingimuste uuringu korduvanalüüs”, Eurofound 2012, avaldatakse 2013) ilmneb, et sooline segregatsioon on kahjulik nii naissoost kui ka meessoost töötajatele; arvestades, nii naised kui ka mehed on andnud teada, et heaolu tööl ja rahulolu tööga on suurem, kui töötatakse koos mõlemast soost kolleegidega; arvestades, et siiski on veel arenguruumi, et teha lõpp soolisele segregatsioonile tööturul, tööalasele soolisele polariseeritusele ning ühest soost töötajatega töökohtadele (arvestades, et 3/5 töötajatest Euroopas töötavad samast soost töötajatega töökohtades);

W.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse meetmed on tühistatud või edasi lükatud ning võimalikud tulevikus tehtavad kärped riikide eelarvetes avaldavad negatiivset mõju naiste tööhõivele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele;

X.  arvestades, et majanduslangust ei tohiks ära kasutada töö- ja pereelu ühitamise poliitikas saavutatud edusammude aeglustamiseks ega ülalpeetavate hooldamise teenuste ja puhkusekorralduse tarvis eraldatud eelarve kärpimiseks, kuna see takistaks eelkõige naiste juurdepääsu tööturule;

Y.  arvestades, et naistevastane vägivald on laialt levinud nähtus kõikides riikides ja ühiskonnarühmades; arvestades, et majandussurutis viib sageli naiste sagedasema, vägivaldsema ja ohtlikuma kuritarvitamiseni, ja arvestades samuti, et mõned uuringud on näidanud, et naistevastane vägivald suureneb, kui mehed kogevad majanduskriisi tõttu kõrvaletõrjumist või kaotust;

Z.  arvestades, et naised said kõige rohkem kasu ELis 1998.−2008. aastal loodud töökohtadest (1998. aastal oli naiste tööhõive määr ELis 55,6% ja 2008. aastal 62,8 %)(20); arvestades, et naiste tööhõive suurenes 12,7%, kuid meeste oma ainult 3,18%, ja et naiste töötuse määr jäi ka 2012. aastal(21) veidi kõrgemaks (naiste töötuse määr oli 10,7%, kuid meeste oma 10,6 %);

AA.  arvestades, et 2011. aastal töötas osalise tööajaga 31,6% naistest ja 8,1% meestest;

1.  tuletab meelde, et sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhieesmärkidest ning et see peab olema üheks aluspõhimõtetest, mille abil töötada välja praeguse majandus- ja finantskriisi lahendused, sh investeerimine avalikku sektorisse, hoolekandesektorisse ja keskkonnahoidlikesse jätkusuutlikesse eluasemetesse, transporti jm, ning riigieelarve tulude loomine tõhusama maksupoliitika abil; peab kahetsusväärseks, et kriisile reageerimise poliitilistes meetmetes, sealhulgas majanduse elavdamise kavades, ei ole kriisi mõju soolisele võrdõiguslikkusele teadvustatud, analüüsitud ega ette nähtud selle vähendamist; avaldab kahetsust asjaolu pärast, et Lissaboni strateegia järel ei käsitleta soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist peaaegu üldse, mistõttu palub nõukogul, komisjonil ja liikmesriikidel lisada sooline võrdõiguslikkus makromajanduse ja tööhõive suunistesse konkreetsete eesmärkidega;

2.  kutsub komisjoni üles integreerima sooline mõõde kõikidesse meetmetesse, eeskätt järgmistesse: kokkuhoiumeetmete mõju ja kriisist taastumine, majanduse juhtimine, säästev areng ja keskkonnahoidlikud töökohad, kutseharidus ja -koolitus, ränne, koostöö ja areng, tervishoid ja ohutus ning meetmed, mida kavandatakse või rakendatakse kriisi mõju takistamiseks või piiramiseks;

3.  kutsub liikmesriike üles vaatama üle ja tõstma esile majanduskriisi kohest ja pikaajalist mõju naistele, eeskätt asjaolusid, kas ja kuidas see halvendab olemasolevat soolist ebavõrdsust, ning kaasnevad tagajärjed, nagu suurem soopõhise vägivalla oht, emade ja laste tervise halvenemine, vaesus vanemas eas naiste seas;

4.  tuletab meelde, et kui naiste tööhõive määr oli ELis enam kui kümne aasta jooksul pidevalt kasvades jõudnud 2008. aastal 62,8%-ni, langes see veidi majanduskriisi alguses, jäädes 2011. aastal 62,3% juurde; rõhutab seetõttu, kui vajalik on pakkuda töökohtade säilitamiseks ja majanduse elavdamiseks kavandatavas ELi ja liikmesriikide poliitikas jätkusuutlikke lahendusi, milles võetakse arvesse soolise võrdõiguslikkuse mõõdet;

5.  kutsub komisjoni üles kaaluma struktuurifondide edasist kohandamist, et tagada täiendav toetus naiste tööhõivega seotud valdkondadele, mida kriis tõenäoliselt mõjutab, samuti lastehoiu, koolituse ja töö saamise toetamine;

6.  rõhutab vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise tegevusprogrammi juhtalgatuse tähtsust; kutsub liikmesriike üles kasutama täiel määral ära programmi „Kodanike Euroopa” ning tulevast sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi, eelkõige seoses soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide tõhusa rakendamisega; rõhutab Daphne III programmi tähtsust, eelkõige seoses naiste kaitsmisega mis tahes vägivalla eest ning vajadusega saavutada tervisekaitse, heaolu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge tase;

7.  rõhutab asjaolu, et kuigi meestel ja naistel on sarnane töötuse määr, on kriis naisi erinevalt mõjutanud: juhib tähelepanu sellele, naiste töötingimuste ebakindlus on rohkem suurenenud, eriti ebatüüpiliste töölepingute levikuga seoses, nende sissetulekud on oluliselt vähenenud näiteks selliste asjaolude tõttu nagu meeste ja naiste töötasude jätkuv ebavõrdsus, töötasude vahe on keskmiselt ligi 17%, ning sellest tulenev töötushüvitise ebavõrdsus, pealesunnitud osalise tööajaga töö kasv või mitmetel ebakindlatel või tähtajalise lepinguga töökohtadel töötamine stabiilsemate töökohtade asemel; arvestades, et püsiva soolise palgalõhe ja sellest tuleneva töötushüvitise ebavõrdsuse tõttu on kriis halvendanud naiste olukorda tööturul; märgib, et varasemate kriiside kogemused näitavad, et meeste tööhõive taastub üldjuhul kiiremini kui naiste tööhõive;

8.  palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti direktiivi eelnõu meetmetega soolise palgalõhe kaotamiseks võrdse või võrdväärse töö puhul;

9.  tuletab meelde, et eri liikmesriikide vahel on väga suured ebavõrdsused, naiste tööhõive määr võib olla 48,6% kuni 77,2%, ning et niivõrd vastakate olukordade puhul on vaja konkreetset ja ühtse Euroopa lähenemisviisi raames igale olukorrale kohandatud lahendust; toonitab lisaks, et on vaja usaldusväärseid ühiseid näitajaid ning seega usaldusväärseid võrreldavaid statistilisi andmeid, mis võimaldaksid hinnata erisuguseid vajadusi ja leida sobivaid lahendusi;

10.  tuletab meelde, et naised olid ebakindlatel või osalise tööajaga töökohtadel enamuses juba enne majanduskriisi algust ning et kriis süvendas seda suundumust, asetades paljud naised silmitsi suureneva sotsiaalse tõrjutuse riskiga; märgib, et see puudutas eriti lõunapoolseid liikmesriike;

11.  märgib murelikult, et tööpuudus noorte naiste seas tõusis 18,8%-lt 2009. aastal 20,8%-ni 2011. aastal ja et kriis mõjub eriti karmilt kõige halvemas olukorras olevate naiste rühmadele, sh puudega naistele, sisserännanud naistele, rahvusvähemuste hulka kuuluvatele naistele, madala kvalifikatsiooniga naistele, pikka aega tööta olnud naistele, üksikemadele, elatiseta naistele ja ülalpeetavate eest hoolt kandvatele naistele; väljendab heameelt komisjoni esitatud meetmepaketi üle praeguse lubamatult suure noorte tööpuuduse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemi lahendamiseks ning noortele töökohtade, hariduse ja koolituse pakkumiseks;

12.  on seisukohal, et õigus tööle on tegelikkuses võrdsete õiguste, naiste majandusliku iseseisvuse ja tööalase eneseteostuse tagamise põhitingimus, mistõttu nõuab tungivalt ebakindlate töökohtade kaotamist, tunnustades ja väärtustades õigust tööle, kus õigused on tagatud;

13.  kutsub ELi ja liikmesriike üles kujundama ümber praegused majanduskriisile suunatud lahendused eesmärgiga tagada, et võetud meetmed on pikaajalised ega kahjusta suuremale soolisele võrdõiguslikkusele eeltingimuseks olevat heaolu edendavat poliitikat ega avaliku sektori struktuure, nagu sotsiaalteenused, hooldusasutused, tervishoid, haridus ja töötajate õigused;

14.  tuletab meelde, et kriisi tulemusena esitatakse naistele koolist töökohtadele liikumisel aina rangemaid nõudmisi, mis omakorda viib erinevuseni selles, kuidas naised ja mehed oma võimeid hindavad;

15.  leiab, et struktuurireformid, mis viiakse ellu praeguse kriisi lahendamise käigus, on võimalus parandada ühe sugupoole suhtes teatavat diskrimineerivat käitumist, mida esineb Euroopa tööturul siiani veel liiga palju;

16.  rõhutab, et varimajanduses on naiste osakaal suurem kui meeste oma, osaliselt seepärast, et sellistele sektoritele, kus traditsiooniliselt töötavad naised, nagu majapidamised, inimeste hooldamine jms, on iseloomulik suurem reguleerimatus; märgib, et teisest küljest on varimajanduse osakaal majanduskriisi tulemusena suurenenud, kuigi selle täpset ulatust on väga raske määratleda, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed selle mõju ja mastaabi kohta;

17.  toonitab, et naistel on kriisile vastupanus olnud tähtis osa; on veendunud, et naistel on, eriti ettevõttes juhtivkohtadel töötades, märkimisväärne potentsiaal ettevõtete konkurentsivõime ja tulemuste parandamisel; on seisukohal, et sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks tuleb eelkõige naisi seega kiiremas korras kaasata majanduse elavdamise kavade väljatöötamisse;

18.  rõhutab asjaolu, et praegune majandus- ja finantskriis ning sellest tulenevad eelarvepiirangud ei tohi ohustada soolist võrdõiguslikkust edendavas poliitikas saavutatud tulemusi ega olla ettekäändeks sellekohaste jõupingutuste vähendamiseks; on seisukohal, et see peaks pigem innustama liikmesriike lisama soolise võrdõiguslikkuse poliitika tööhõivepoliitikasse, mis on üks osa kriisist väljumise lahendusest, ja rakendama ja kasutama täiel määral kõigi eurooplaste oskusi ja võimeid; kutsub liikmesriike üles tagama, et soolise aspekti arvestamine lisatakse kõikidesse kavandatavatesse eelarvepoliitika meetmetesse;

19.  rõhutab, et naiste õigusi ei tohiks näha, mõista ega edendada meeste õigustega võistlevana, sest peredele suunatud hooldus- ja avalike teenuste parandamine on eeltingimus nii meeste kui ka naiste tööturul osalemiseks; rõhutab, et vaja on edendada pere eest hoolitsemise ja majapidamiskohustuste jagamist; kutsub liikmesriike üles kehtestama meetmeid või täiendama olemasolevaid meetmeid, mille eesmärk on kaotada sooline diskrimineerimine ja rollide ebavõrdne jaotus, näiteks meeste julgustamine nende õiguses hoolitseda laste, haigete või puuetega sugulaste eest;

20.  rõhutab probleemi, et ELis väheneb sündimus, mida kriis veelgi süvendab, arvestades, et tööpuudus, ebakindlus tuleviku ja majanduse suhtes sunnivad paare ja eriti nooremaid naisi otsust lapsi saada edasi lükkama, mis suurendab veelgi rahvastiku vananemist liidus;

21.  rõhutab makromajandus-, sotsiaal- ja tööturupoliitika reformimise tähtsust, et tagada naistele majanduslik ja sotsiaalne õiglus, töötada välja strateegiad jõukuse õiglase jaotumise edendamiseks, tagada miinimumsissetulek, korralik palk ja pensionid, vähendada soolist palgalõhet, luua naistele rohkem kvaliteetseid õigustega tagatud töökohti, võimaldada naistel kasutada kvaliteetseid avalikke teenuseid, ning parandada sotsiaalteenuseid ja lähikonnas osutatavaid teenuseid, mille hulka kuuluvad sõimed, lasteaiad ja muud koolieelsed haridusasutused, päevakeskused, kogukonna vabaajakeskused ja perekondade tugiteenuste keskused ning integratsioonikeskused;

22.  tuletab meelde, et riigieelarve kärped ei ole sooneutraalseid, vaid need tulenevad pigem liidu makromajandusliku poliitika meetmetest, eelkõige majanduse juhtimise paketis ja finantskorrektsioonide programmides esitatud meetmetest, mis suurendavad praegu ja edaspidi meeste ja naiste ebavõrdsust ja naiste töötust ja vaesuse levimist naiste hulgas; on seisukohal, et poliitikat tuleb muuta, sest naised on avaliku sektori tööhõives enamuses ning sotsiaalpoliitika valdkonnas peamised abisaajad; nõuab seetõttu, et vastavaid eelarverubriike suurendataks;

23.  nõuab, et liikmesriigid ja liidu institutsioonid kasutaksid kokkuhoiumeetmete kavandamisel soolise mõju hindamist, et meetmete mõju oleks sooliselt võimalikult neutraalne;

24.  kutsub liikmesriike üles kehtestama soolisest võrdõiguslikkusest lähtuv eelarvestamine, et analüüsida valitsuse programme ja poliitikameetmeid, nende mõju vahendite eraldamisele ja panust naiste ja meeste võrdsusesse;

25.  rõhutab, et naised seisavad suurema tõenäosusega kui mehed silmitsi aeglase edasiliikumisega karjääriredelil, sest naised võtavad juba algselt vastu madalama positsiooniga või ka osalise tööajaga töökohti, ja seetõttu ohustab ebapiisava sissetuleku ja vaesuse süvenemise oht selles olukorras olevaid naisi rohkem;

26.  palub liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel tagada piisavad, taskukohased, kergesti kättesaadavad, kvaliteetsed ning naiste ja meeste jaoks täistööajaga töökohtadega kokkusobivad lastehoiu- ja hooldusteenused ning teiste ülalpeetavate hooldamise teenused;

27.  rõhutab, kui oluline on nüüd rakendada tööle naasmise ja ettevõtluskeskkonda sisenemise poliitikat avaliku sektori töötajate suhtes, kellest suurema osa moodustavad naised ja kelle töökohta ohustavad riigieelarve kärped;

28.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kaasata soolise võrdõiguslikkuse üldine põhimõte kõikidesse tööhõivepoliitika valdkondadesse, võtta vajalikke meetmeid naiste tööellu, seejuures mitte üksnes madalatasemelistele töökohtadele, vaid ka juhtivatele positsioonidele tagasipöördumise soodustamiseks ning lisada see põhimõte liidu tööhõive suunistesse; rõhutab vajadust asjakohase võrdõiguslikkust arvestava eelarvestamise järele, eeskätt järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) raames, et täita nii soolise võrdõiguslikkuse paktis kui ka strateegias „Euroopa 2020” püstitatud eesmärgid;

29.  peab kahetsusväärseks, et 2013. aasta majanduskasvu analüüsi ei lisatud naiste suuremat tööturul osalemist, vaatamata tõsiasjale, et tegemist on ühe strateegia „Euroopa 2020” peamise eesmärgiga; kutsub nõukogu üles käsitlema naiste tööturul osalemise edendamist prioriteedina, kui Euroopa poolaasta raames võetakse vastu käesoleva aasta majanduspoliitika suunised;

30.  kutsub liikmesriike üles lisama kõikidesse riiklikesse reformikavadesse soolise võrdõiguslikkuse küsimuse ning seda teemat süsteemselt käsitlema;

31.  kutsub liikmesriike üles edendama aktiivset tööturupoliitikat, tugevat sotsiaaldialoogi, tööstandardeid ja sotsiaalkaitset, et kaitsta naiste, sh sisserännanud naiste õigusi ning võidelda sunniviisilise töö ja deklareerimata töö vastu;

32.  kutsub liikmesriike üles rakendama meetmeid, mis stimuleeriksid emade osalemist tööelus, näiteks kaugtöö või kutseõppe või kutsealase ümberõppe poliitika abil, et hõlbustada tööturule naasmist pärast lapsehoolduspuhkust;

33.  tunneb heameelt ettepaneku üle võtta vastu direktiiv, mis käsitleb paremat soolist tasakaalu börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate direktorite hulgas ning võimaldab naistel saada kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvaid ja paremini tasustatud töökohti, ja palub liikmesriikidel selle rakendamist toetada ja selleks ettevalmistusi teha; nõuab, et ka teised tööandjad, näiteks kohaliku, piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi avalikud asutused, riigiasutused ja organisatsioonid, kes peaksid olema otsuste tegemisel soolise võrdõiguslikkuse osas eeskujuks, võtaks vastu samalaadsed siduvad seadusandlikud meetmed;

34.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja strateegia, mis edendaks soolist tasakaalu väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mille suhtes nimetatud direktiiv ei kohaldata; peab kahetsusväärseks, et naised on finantseerimisasutuste juhtorganites alaesindatud ning et naised on finantsotsuste tegemisest tegelikult kõrvale jäetud; kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles suurendama naiste osalemist otsuste tegemise kõigil tasanditel, eriti kui on tegemist eelarve koostamise ja Euroopa finantssüsteemi, sealhulgas Euroopa Keskpanga juhtimise korraldusega; rõhutab seoses sellega vajadust edendada tütarlaste ja naiste finantsalaseid teadmisi;

35.  palub, et liikmesriigid näeksid ette poliitika töötajate koolitamiseks neis sektorites, mida kriisi negatiivsed tagajärjed või üleilmastumine on kõige rohkem mõjutanud, et valmistada töötajad ette töökohtade muutmiseks ja uuteks töökohtadeks, võttes arvesse naiste erilist rolli ja asjaolu, et naised on sunnitud sagedamini kui mehed oma karjääri katkestama, et hoolitseda laste või eakate pereliikmete eest, mis mõjutab nende karjääri; palub, et ettevõtetes rakendataks süstemaatiliselt koolituskavasid, et valmistada ette töötajate ümberõpet, pakkuda individuaalseid ümbersuunamisi ning võimaldada tööotsijatele ja madala kvalifikatsiooniga töötajatele kohaseid koolitusi; palub lisaks luua täieliku tööjõupuuduse registri kõigi tegevusalade kaupa, et naistel oleks võimalik tööotsimisel teha sihipäraseid ettevalmistusi;

36.  palub liikmesriikidel läbi vaadata sotsiaalkaitsesüsteemid eesmärgiga isikustada pensioniõigused ja sotsiaalkindlustusskeemidest tulenevad õigused, et kaotada nn pere leivateenija eelis ja tagada võrdsed pensioniõigused;

37.  rõhutab, et hooldekandesektori kulutuste kärpimisega lükatakse töö tegelikult naiste õlgadele ja õõnestatakse soolist võrdõiguslikkust; kutsub kõiki liikmesriike üles töötama välja hooldusteenuste osutamise kavad, mis loovad sotsiaalset õiglust ja soolist võrdõiguslikkust;

38.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada igas vanuses naiste tööalase koolituse poliitikat ja programme ning rõhutab tungivat vajadust elukestva õppe programmide järele ja vajadust omandada tehnoloogia, sh infotehnoloogiasektoris uusi teadmisi, et parandada naiste juurdepääsu eri tegevusvaldkondadele (sh majandus- ja finantssektor, kus naistöötajaid on vähe) ja suurendada naiste osalust neis, ning näha ette vastavad tugimeetmed, et naiste töökoormus jätaks ruumi ka koolitusele ja pereelule; tuletab meelde, kui olulist rolli täidab koolituspoliitika kaudu tööellu kaasamisel Euroopa Sotsiaalfond, ning kutsub liikmesriike ja kohalikke omavalitsusi üles selle kasutamist edendama, eriti nende naiste olukorra parandamiseks, keda majanduskriis on rohkem mõjutanud;

39.  rõhutab naistesse ja soolisse võrdõiguslikkusesse investeerimise tähtsust;

40.  palub liikmesriikidel edendada naiste kaasamist või taasintegreerimist tööturule ning soodustada nende tööhõivet strateegilistes arengusektorites, võttes tööaegade paindlikumaks muutmiseks, võrdse töötasu tagamiseks, maksu- ja pensionisüsteemide läbivaatamiseks ning elukestvaks õppeks erimeetmeid, millega tagada, et oskused ja kvalifikatsioonid vastavad strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele; rõhutab kvaliteetse koolituse tähtsust selleks, et innustada naiste tööleasumist sektorites, kus nad on alaesindatud, näiteks teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus, eriti ajal, kus Euroopas on vaja rohkem teadlasi, et edendada innovatsiooni ja tugevdada Euroopa majandust; kutsub komisjoni üles kaaluma struktuurifondide edasist kohandamist, et tagada täiendav toetus naiste tööhõivega seotud valdkondadele, mida kriis tõenäoliselt mõjutab, samuti lastehoiu, koolituse ja töö saamise toetamine;

41.  tuletab meelde, et mitmetes liikmesriikides on kriisi algusest saadik vähenenud noorte naiste (vanuses 15–24 aastat) võimalused leida esimene täisajaga töökoht ning et sellest olukorrast väljapääsuks pikendavad paljud oma õpinguid; märgib, et hoolimata sellisest suundumusest ja asjaolust, et parem koolitus on üldiselt naisi paremini kaitsnud, ei ole naiste diplomil nii palju kaalu kui meeste omal; kutsub liikmesriike üles keskenduma strateegiatele, milles on ühendatud haridus- ja koolituspoliitika ja noortele naistele suunatud tööhõivepoliitika;

42.  kutsub liikmesriike üles lisama keskkooli õppekavadesse rahanduse ja ettevõtluse baasõppe;

43.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama uute pensionisüsteemide mõju naiste erinevatele rühmadele, pöörates erilist tähelepanu osalise tööajaga ja ebatüüpilistele töölepingutele ning sotsiaaltoetussüsteemide kohandamisele, lähtudes eelkõige noorte põlvkonnast;

44.  kutsub liikmesriike üles edendama naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamist, keskendudes naisettevõtlusele: julgustama ja toetama naisi, eelkõige noori ja sisserännanud naisi, kes asutavad ettevõtteid, lihtsustama naiste juurdepääsu kapitalile, sh mikrokrediidile, tehnilisele abile ja tugimeetmetele, propageerima uusi rahastamis- ja toetusvahendeid ning innustama nii naiste ettevõtlus- ja toetajate võrgustike arendamist kui ka parimate tavade vahetamist liikmesriikide ja ettevõtjate vahel; rõhutab, et investeerimine naistesse ja soolise võrdõiguslikkuse arendamisse on majanduse stabiilsuse tagamiseks ja majandusšokkide ärahoidmiseks ülioluline;

45.  kutsub liikmesriike üles suurendama naiste osalemist kõikidel otsustamistasanditel;

46.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama aktiivsemalt naiste ettevõtlust, sh naisettevõtjate rahalist toetamist;

47.  kutsub liikmesriike üles soodustama naisettevõtlust rohelises majanduses, kus luuakse uusi töökohti; märgib, et taastuvenergia võib luua tööalaseid väljavaateid naisettevõtjatele ELi kaugetes piirkondades ja äärealadel, kus naiste töötus on eriti suur ja kus on suur alternatiivsete energiaallikate, nagu tuule- ja päikeseenergia kasutamise potentsiaal;

48.  rõhutab, kui oluline on aktiivne tööturupoliitika, tööinspektsioonid ja sotsiaaldialoog ning oskuste täiendamine, et edendada majanduse keskkonnahoidlikuks muutmist;

49.  kutsub liikmesriike üles toetama töökohtade loomist sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas, kus domineerib naiste tasustamata töö, eriti otsida ja rakendada uusi lahendusi, mis võimaldavad seadusliku mitteametliku töö majanduslikku hindamist;

50.  kutsub liikmesriike üles toetama hoolekande- ja tervishoiusektorit eesmärgiga luua tingimused, mille abil saavutada strateegias „Euroopa 2020” püstitatud naiste tööhõivega seotud eesmärgid;

51.  kutsub liikmesriike üles jälgima avaliku sektori hooldusteenuste ja tervishoiuteenuste valdkonna kärbete mõju, mis tõi kaasa hooldusteenuste uuesti erastamise, ja võtma mõjuga seoses meetmeid, et mitte suurendada naiste hooldusega seotud koormust nende traditsioonilise rolli taastamisega perekonnas; rõhutab, et rasedus- ja sünnituspuhkuse, isa- ja vanemapuhkuse, lastetoetuste ning muude hooldus- ja perekonnaga seotud toetuste arvelt säästmine on vähendanud märkimisväärselt kõikide hooldamiskohustusi täitvate naiste sissetulekut;

52.  tuletab meelde, et tööturul suhtutakse naistesse ja meestesse endiselt stereotüüpide alusel ning et naised püüavad ühitada töö- ja pereelu ning seetõttu on naiste jaoks oht töökohta kaotada suurem kui meeste jaoks;

53.  rõhutab, et luua tuleks ühistranspordipoliitika, eelkõige põhjalikuma ja parema riikliku ühistransporditeenuse kaudu, milles arvestatakse naiste ja meeste võrdväärsusega, et naistel oleks võimalik tööturul ja tööotsingutel aktiivsemalt osaleda, ning mis annaks naistele tõelise liikuvuse;

54.  tunneb muret naiste olukorra pärast maapiirkondades, kus juurdepääs erinevatele teenustele on halvenenud; kutsub liikmesriike üles tagama, et maapiirkondades oleks toimiv ühistransport, arstiabi ja muud olulised teenused, et vähendada rännet suurtesse linnadesse ja vältida äärealade marginaliseerumist;

55.  rõhutab, kui tähtis on tagada tegelikkuses töö-, era- ja pereelu ühitamine, mille oodatud tulemusena suureneb kõikidesse ühiskonnarühmadesse kuuluvate naiste osalemine ühiskonnaelus ja poliitikas;

56.  rõhutab, et ELi programm „Erasmus noortele ettevõtjatele” peab toetama eeskätt naiste osalust, et nad saavutaksid enesekindluse ning omandaksid nii teadmised ettevõtluse kohta ühtsel turul kui ka oskused, mis on vajalikud ettevõtte juhtimiseks ja arendamiseks;

57.  rõhutab, et lastehooldusega seotud avalike teenuste valdkonna kärbetel on naiste sõltumatusele ning töö- ja eraelu ühitamisele vahetu mõju; kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma vastu tegevuskava, mis võimaldaks saavutada Barcelonas kindlaksmääratud eesmärgid lastehoiu võimaluste parandamiseks ettevõtete ja ettevõtetevaheliste lastesõimede arendamise kaudu; rõhutab, kui tähtis on pidada kollektiivseid läbirääkimisi tööturu osapooltega, et parandada töö- ja pereelu ühitamist sektori, riigi ja piirkonna tasandil, ning kergendada juurdepääsu- ja hooldustingimusi naiste tööhõivekategooriatele vastavatele lastehoiusüsteemidele ning leida vähemalt kolmekuuse etteteatamise järel lapsehoiuvõimalus, et ühitada paremini pere- ja tööelu;

58.  nõuab, et edendataks piisava rasedus- ja sünnituspuhkuse, isa- ja vanemapuhkuse korraldust ning et toetataks ettevõtete algatusi võimaldada paindlikku tööaega ja ettevõttesiseseid lastehoiuteenuseid, samuti nõuab suuremat vahendite eraldamist haridusele, elukestva õppe programmidele ning kutsekvalifikatsiooni ja ümberõppe programmidele, aga ka piisava toetuse sisseviimist peresisestele hooldajatele, kaasa arvatud asendushoolduse võimaldamist;

59.  rõhutab vajadust investeerida vastuvõetava hinnaga kvaliteetsetesse teenustesse, nagu täisajaga lapsehoiuteenused, kooli pikapäevarühmad ja eakate hooldus, see aitab edendada soolist võrdõiguslikkust, soodustada töö- ja eraelu paremat tasakaalu ning luua raamistiku, mis hõlbustab tööturule sisenemist või taassisenemist;

60.  rõhutab, et väga oluline on avada uusi lastehoiuasutusi, samuti anda kutsetöö staatus mitteformaalsetele lastehoiusüsteemidele, kehtestades kvaliteedistandardid, parandades tasustamistingimusi ja pakkudes töötajatele koolitust; arvesse tuleb ka võtta ebatüüpilise tööajaga lapsevanemate ja üksikvanemate erivajadusi;

61.  rõhutab, et valitsuste ja tööandjate kanda peab jääma vastutus põlvkondade uuendamise ning emadus- ja isadusõiguste eest, mis eeldab naiste õigust emadusele ja töötamisele oma tööõigusi kaotamata;

62.  rõhutab vajadust vähendada majandus- ja finantskriisi mõju peredele (pidades silmas eelkõige lahutatud peresid, üksikemasid ja olukordi, kus lapsed on jäetud sugulaste või riigi hoolde), võttes ühtlasi arvesse, et majapidamistööd jäetakse enamasti naiste kanda; rõhutab, et selle tagajärjel suureneb naiste vaesusrisk;

63.  rõhutab, et mõnedes liikmesriikides tehtud otsustel kärpida lastehooldussüsteemi, õppetöö ja koolivälise tegevuse, koolisöögi- ja -transpordi toetuste ning ülalpeetavate eest hoolitsemiseks antava abi eelarvet on otsesed tagajärjed naistele, kes täidavad enamuse lisaülesannetest, mida see endaga kaasa toob; rõhutab, et selle tagajärjel on naised sageli sunnitud hakkama töötama osalise tööajaga (millega omakorda kaasnevad sellised sotsiaalsed probleemid nagu madalam sissetulek ja väiksem pension); on seisukohal, et on vaja suurendada riiklikku lasteaedade ja -sõimede võrku ja laste vabaaja tegevuse avalike teenuste võrku, arendada riiklikku tugivõrku eakate toetamiseks, samuti riiklikku hooldushaiglate võrku;

64.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tegeleda roma naiste ja tütarlaste erivajadustega, lisades soolise mõõtme kõikidesse romade kaasamise meetmetesse, ja pakkuda kaitset eriti ohustatud rühmadele;

65.  rõhutab, et lastehooldusega seotud avalike teenuste valdkonna kärbetel on naiste majanduslikule sõltumatusele vahetu mõju; juhib tähelepanu sellele, et 2010. aastal põhjendati 28,3% naiste mitteaktiivsust ja osalise koormusega töötamist hooldusteenuste puudumisega (2009. aastal oli see määr 27,9%), ja et 2010. aastal oli väikeste lastega naiste tööhõive määr ELis 12,7% võrra madalam kui lasteta naiste oma, mis tähendab, et erinevus on veel suurem kui 2008. aasta määr 11,5 %;

66.  kutsub liikmesriike üles investeerima hooldekandesektorisse kui võimalikku majanduskasvu sektorisse nii naiste kui ka meeste seisukohalt, et teha lõpp traditsioonilisele rollijaotusele, mille kohaselt naine on hooldaja ning mis põhjustab tööturul soolist segregatsiooni; rõhutab, et hooldekandesektori kärped toovad majapidamistes kaasa ülemineku avalikelt hooldusteenustelt tasustamata hooldusele; rõhutab, et kodus töötavatele isikuhooldustöötajatele on vaja asjakohaseid lepinguid ja sotsiaalkaitset;

67.  kutsub liikmesriike üles kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse, isapuhkuse ja lapsepuhkuse üleeuroopalise ühtlustamiseni säilitama vastavad toetused ja muud peretoetused, et mitte vähendada naiste sissetulekut ning tagada ka, et ei rikutaks naiste rasedus- ja sünnituspuhkusega seotud õigusi;

68.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jälgima hoolikalt rasedate naiste diskrimineerimisjuhtumite arvu suurenemist tööturul, sest sellest on teatatud mitmes liikmesriigis;

69.  on seisukohal, et naiste vaesus ei tulene mitte üksnes praegusest majanduskriisist, vaid ka mitmetest asjaoludest, nagu stereotüübid, meeste ja naiste töötasude ja pensionide erinevused, puudulikud jaotusmehhanismid hoolekandesüsteemides, pere- ja tööelu mitterahuldav ühitamine, naiste pikem keskmine eluiga ja üldiselt igasugused soolised diskrimineerimised, mis puudutavad peamiselt naisi; rõhutab, et kriis süvendab püsivat ebavõrdsust; rõhutab vajadust võidelda stereotüüpide vastu kõikides eluvaldkondades ja -etappides, sest stereotüübid on üks püsivamaid meeste ja naiste ebavõrdsuse põhjustajaid, mõjutades valikuid hariduse ja tööhõive valdkonnas, vastutuse jagunemist kodutöödes ja pereelus, palgalõhet, osalemist avalikus elus, esindatust vastutavatel töökohtadel jne;

70.  kutsub komisjoni üles vaatama läbi direktiiv 2006/54/EÜ, eeskätt soolise palgalõhe osas, nagu nõutakse Euroopa Parlamendi 24. mai 2012. aasta resolutsioonis soovitustega komisjonile meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamise kohta;

71.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles pakkuma välja lahendusi, et toetada naiste karjääri jätkumist ja eriti võidelda ebavõrdsete palkade vastu, mis on seotud rasedus- ja sünnituspuhkusega;

72.  juhib liikmesriikide tähelepanu vajadusele võtta sissetulekute tõstmiseks meetmeid, mille hulka võiksid kuuluda miinimumsissetuleku kavade väljatöötamine ja sotsiaalabi programmid isikutele, kellel on raskusi põhivajaduste rahuldamisega, pidades eelkõige silmas lastega või hooldamiskohustustega isikuid ning eriti üksikvanemaid;

73.  märgib, et majanduskriis soosib ahistamist, kuritarvitamist ja igasugust naistevastast vägivalda ja eelkõige prostitutsiooni suurenemist; rõhutab, et naised on maailma kõige ulatuslikuma inimõiguste rikkumise ohvrid kõikidel kultuuri-, sotsiaal- ja majandustasanditel; rõhutab tungivat vajadust suurendada riiklikke finants- ja inimressursse vaesusohus elavate elanikkonnarühmade ja riskiolukorras olevate laste ja noorte, eakate või puudega inimeste ning kodutute abistamiseks;

74.  kutsub liikmesriike vaatama üle ja välja tooma, milline on majanduskriisi kohene ja pikaajaline mõju naistele, ja pöörama eeskätt tähelepanu sellele, kas ja kuidas see halvendab olemasolevat soolist ebavõrdsust, samuti millised on kaasnevad tagajärjed, nagu soopõhise vägivalla suurenenud oht, emade ja laste tervise halvenemine ja naiste vaesus vanemas eas;

75.  rõhutab, et praeguses majanduskriisi ja eelarve kokkuhoiu olukorras on naistel vähem vahendeid enese ja oma laste kaitsmiseks vägivalla eest ning seetõttu on veelgi olulisem ära hoida naiste ja laste vastu suunatud vägivallast tulenevat otsest finantsmõju kohtutele ning tervishoiu- ja sotsiaalteenustele;

76.  rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse poliitika institutsioonilise raamistikule, näiteks soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatele asutustele ning naisorganisatsioonidele eraldatavast raha on samuti tugevalt kärbitud; kutsub liikmesriike üles jätma sama suureks rahasummad, mida valitsused eraldavad soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatele asutustele, projektidele ja naisorganisatsioonidele, sest tegemist on tõhusate vahenditega, mille abil leida kriisile jätkusuutlikud lahendused ja tagada aktiivne osalemine tulevaste stimuleerivate meetmete ettevalmistamisel; märgib, et naisorganisatsioonide rahastuse vähendamine kahjustab naiste kodanikuosalust ja poliitilist osalemist ning muudab naiste hääled ühiskonnas veelgi vähem kuuldavaks;

77.  palub Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudil pidevalt ja süsteemselt jälgida ning hinnata majanduskriisi tagajärgi naiste töötingimustele, mis puudutab diskrimineerimist töölevõtmisel, töökoormuse kasvu, survet ja stressi töökohas, töökiusamist ja psühholoogilist ahistamist; rõhutab, et olemasolevad andmed ei kajasta seda, kui ulatuslikud on kriisi rängad tagajärjed naiste jaoks; palub ka komisjonil koostada soolise mõju hinnang oma majanduspoliitiliste meetmete ja praegusele kriisile suunatud lahenduste kohta;

78.  palub liikmesriikidel igati toetada soolist võrdõiguslikkust arvestavat eelarve koostamist, et negatiivseid tagajärgi tuludele ja kuludele korrigeerides suurendada soolist võrdõiguslikkust ning parandada juhtimist ja aruandlust, eeskätt riikide eelarvete puhul;

79.  kutsub liikmesriike üles võtma vastu eelarvevahendeid, mille puhul võetakse arvesse soolise võrdõiguslikkuse vajalikkust;

80.  kutsub liikmesriike üles ratifitseerima ILO konventsiooni koduabiliste töö kohta (konventsioon nr 189);

81.   rõhutab, kui oluline on tagada turvalise paindlikkuse põhimõtete igakülgse rakendamisega tööturul kindluse ja paindlikkuse hea tasakaal ning tegeleda tööturu killustatuse probleemiga, pakkudes asjakohast sotsiaalkaitset üleminekuperioodidel või ajutiste või osalist tööaega pakkuvate lepingute puhul, juurdepääsu koolitusele, karjääri kujundamise ja täisajaga töötamise võimalusi;

82.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.
(2) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.
(3) ELT L 373, 21.12.2004, lk 37.
(4) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 23.
(5) ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 49.
(6) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 79.
(7) ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 1.
(8) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 65.
(9) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 77.
(10) ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 134.
(11) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 56.
(12) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0458.
(13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0069.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0225.
(15) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0321.
(16) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0322.
(17) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 112.
(18) Eurostat, 2010. aasta oli ELi kodanikest 23% vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus. Väljaanne 9/2012.
(19) OECD 2011. aasta aruanne „Ülevaade ühiskonnast: sotsiaalvaldkonna näitajad”, @OECD2011.
(20) Eurostat: naiste tööhõive määr EL 27-s.
(21) Eurostat: meeste ja naiste töötuse ühtlustatud määr, 2012. aasta september, Euroopa Liit.


Sooliste stereotüüpide kaotamine ELis
PDF 155kWORD 36k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta resolutsioon sooliste stereotüüpide kaotamise kohta ELis (2012/2116(INI))
P7_TA(2013)0074A7-0401/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 15. septembril 1995. aastal toimunud neljandal ülemaailmsel naisteteemalisel konverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusplatvormi ning Euroopa Parlamendi 18. mai 2000. aasta resolutsiooni Pekingi tegevusplatvormi järelmeetmete kohta(1), 10. märtsi 2005. aasta resolutsiooni neljanda ülemaailmse naisteteemalise konverentsi järelmeetmete kohta – tegevusplatvorm (Peking+10)(2) ja 25. veebruari 2010. aasta resolutsiooni Pekingi tegevusplatvormi järelmeetmete kohta (Peking+15)(3),

–  võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise kohta (CEDAW),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, milles rõhutatakse selliseid liikmesriikide ühiseid väärtusi nagu pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 19, milles viidatakse võitlusele soolise diskrimineerimisega,

–  võttes arvesse nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuesti sõnastatud)(4) ja nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meest ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/73/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega(6),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 1998. aasta järeldusi, mille kohaselt Pekingi tegevusprogrammi rakendamisele antav iga-aastane hinnang peab sisaldama kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid ja sihttasemeid,

–  võttes arvesse ELi soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavate ministrite Pekingi tegevusprogrammi kümne aasta tulemuste läbivaatamise raames 4. veebruaril 2005. aastal esitatud ühisdeklaratsiooni, milles nad muu hulgas kinnitavad oma tugevat toetust ja pühendumist Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi täielikule ja tõhusale elluviimisele,

–  võttes arvesse nõukogu 2. ja 3. juuni 2005. aasta kohtumise järeldusi, milles kutsutakse liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama institutsioonilisi mehhanisme soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja looma raamistikku Pekingi tegevusprogrammi rakendamise hindamiseks, et edusamme oleks võimalik järjepidevamalt ja süstemaatilisemalt jälgida,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogus 2011. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020)(7),

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembril 2010. aastal esitletud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiat 2010–2015 ning sellega seotud komisjoni talituste töödokumenti asjaomase strateegia rakendusmeetmete kohta (COM(2010)0491, SEC(2010)1080),

–  võttes arvesse oma 3. septembri 2008. aasta resolutsiooni turunduse ja reklaami mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele(8),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2012. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus(9),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A7-0401/2012),

A.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk kaotada meeste ja naiste vaheline ebavõrdsus ja edendada võrdõiguslikkust;

B.  arvestades, et hoolimata paljude liikmesriikide edusammudest on naiste kanda ebaproportsionaalselt suur vastutus laste kasvatamisel ja teiste ülalpeetavate eest hoolitsemisel; arvestades, et sooliste stereotüüpide püsimine takistab perekondlike kohustuste ja kodutööde õiglast jagamist naiste ja meeste vahel ning võrdsete tingimuste kehtestamist tööturul;

C.  arvestades, et stereotüübid valitsevad endiselt kõikidel ühiskonnatasanditel ja kõigis vanuserühmades, mõjutades seda, kuidas me suhtume üksteisesse liigagi lihtsustatud eelarvamusega, mis tugineb sotsiaalsetele normidele, tavadele ja uskumustele ja millel on sageli kultuuriline või usulistele veendumustele tuginev ja neid julgustav taust ning milles peegelduvad jätkuvalt peamised võimusuhted;

D.  arvestades, et kaotada tuleks kõik otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise vormid, et tagada naistele õigus võrdsele kohtlemisele ja muuta ühiskondlikku kuvandit naistest kui meestest passiivsematest ja tähtsusetumatest ühiskonnaliikmetest;

E.  arvestades, et traditsioonilistel soorollidel ja stereotüüpidel on endiselt tugev mõju rollide jagunemisele meeste ja naiste vahel kodus, töökohal ja ühiskonnas üldiselt, kusjuures naisi kujutatakse sageli inimestena, kes vastutavad majapidamise ja laste eest, ning mehi inimestena, kes teenivad raha ja kaitsevad; arvestades, et soolised stereotüübid kipuvad põlistama päritud takistusi, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist ning piiravad naiste töövalikut ja isiklikku arengut, mis ei lase naistel kasutada oma täielikku potentsiaali üksikisiku ja majanduses toimijana, kujutades seetõttu endast olulist takistust naiste ja meeste vahelise võrdsuse saavutamisele;

F.  arvestades, et soorolle vormivad ja kehtestavad mitmesugused sotsiaalsed mõjutajad, eriti meedia ja haridus, ning need kinnistuvad lapse- ja noorukieas sotsialiseerumise kaudu, mõjutades seetõttu inimesi terve elu;

G.  arvestades, et maapiirkondades elavad naised kannatavad veelgi suurema diskrimineerimise ja sooliste stereotüüpide all kui linnapiirkonnas elavad naised ja maapiirkondade naiste tööhõive määr on linnas elavate naiste omast palju madalam;

H.  arvestades, et sooliste stereotüüpidega kaasnevad tihti ka teised stereotüübid, näiteks diskrimineerimine vanuse, migratsioonilise staatuse, seksuaalse orientatsiooni, puude jm tõttu, mõjutades mitmesse määratlusse kuuluvaid naisi veelgi enam;

I.  arvestades, et naiste vastu suunatud vägivald on inimõiguste rikkumine, mis mõjutab kõiki sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke ühiskonnakihte;

Meedia ja kultuur

J.  arvestades, et sooline diskrimineerimine on meedias, kommunikatsioonis ja reklaamis ikka veel sage ning hõlbustab sooliste stereotüüpide jätkumist, eelkõige kujutades naisi seksiobjektina müügi edendamiseks; arvestades, et näiteks reklaamides kujutatakse naisi 27% juhtudest töötajate või spetsialistidena ja 60% juhtudest kodutööde või lastega hõivatuna; arvestades samuti, et reklaam ja meedia võivad sellegipoolest toimida võimsa katalüsaatorina stereotüüpide ja sooliste eelarvamuste vastu võitlemisel;

K.  arvestades, et lapsed puutuvad sooliste stereotüüpidega kokku juba väga varajases eas telesarjades ja -saadetes, aruteludes, mängudes, videomängudes, reklaamides, õppematerjalides ja õppekavades, koolides, peredes ja ühiskonnas valitsevas suhtumises reklaamitavate rollimudelite kaudu, mis mõjutab nende arusaama sellest, kuidas mehed ja naised peaksid käituma, ning see avaldab mõju kogu nende ülejäänud elule ja tulevikupüüdlustele;

L.  arvestades, et tüdrukutest avalikus ruumis loodud kuvand vähendab nende väärtust ühiskonna silmis ja edendab tüdrukute vastu suunatud vägivalda; arvestades, et kuigi meedia kaudu on võimalik ka positiivne teavitustöö, on meedias, sealhulgas reklaamides ja lastesaadetes, laialt levinud stereotüübid tütarlastest, mis sageli kinnistavad traditsioonilisi hoiakuid ja käitumist;

M.  arvestades, et telesaadetes, arvutimängudes ja muusikavideotes esineb üha enam märgatav suundumus – osaliselt kommertseesmärgil – näidata naisi väljakutsuvates rõivastes ja seksuaalsetes poosides, mis süvendab soolisi stereotüüpe; arvestades, et noortele mõeldud laulude tekstid on seksuaalselt kahemõttelised, mis õhutab sageli vägivalda naiste ja tütarlaste vastu;

N.  arvestades, et noorte naiste ja meeste suurimaks kultuuriliseks mõjutajaks on saanud pornograafia; arvestades, et käimas on kultuuriline protsess, „pornograafia peavoolustumine”, mis tähendab, et pornograafia imbub meie igapäevaellu ja muutub aina üldaktsepteeritumaks, sageli idealiseeritud kultuuriliseks elemendiks, väljendudes eriti teravalt noortekultuuris: teismelistele mõeldud telesaadetes ja elustiiliajakirjades, muusikavideotes ja noortele suunatud reklaamides;

Haridus ja koolitus

O.  arvestades, et soolisi erinevusi ja sellega seotud valikuvõimalusi ja õigusi mõjutavad suurel määral ligipääs formaalsele esimese, teise ja kolmanda taseme haridusele ning tüdrukute ja poiste õppekavade sisu; arvestades, et kuigi võrreldes muu maailmaga võib ELis tunduda tüdrukute ja poiste ligipääs haridusele vähem problemaatiline, tuleks siiski märkida, et poiste ja tüdrukute võimalused kasutada haridussüsteemi ja selle võimalusi ei ole võrdsed, arvestades eelkõige, et mitmes riigis esineb probleeme eriti vähemustesse kuuluvate tüdrukute puhul, nagu romade kogukonna tüdrukud, migrandikogukondade tüdrukud, varjupaigaotsijad, põgenikud ja puudega tüdrukud;

P.  arvestades, et lapsed võivad juba väga varasest east alates õppida võrdõiguslikkust ja sooliste stereotüüpide vastu võitlemist võrdõiguslikkuse tunnustamisel põhineva õppe kaudu;

Q.  arvestades, et naiste haridus- ja töövõimalustega seoses kehtivad ikka veel stereotüübid, mis aitavad ebavõrdsust kinnistada; arvestades, et haridus ja koolitus kannab jätkuvalt edasi soolisi stereotüüpe, kuna naised ja mehed teevad enamasti hariduses ja koolituses traditsioonilisi valikuid, ja et sellel on tugev mõju tööturule, mille tagajärjel on naistel vähem võimalusi karjääri valikul ning nad leiavad ennast sageli vähem väärtustatud ja tasustatud kutsealadelt;

R.  arvestades, et jätkuvalt ei tekitata õppeprotsessis poistes ja tüdrukutes võrdset huvi kõigi ainete vastu, eelkõige teaduslike ja tehniliste ainete osas;

S.  arvestades, et kuigi paljudes Euroopa riikides on olemas soolise mõõtmega kutsesuunitlus, on see tavaliselt suunatud neidudele, et ergutada neid valima tehnoloogia- või teaduserialasid, kuid ei ole algatusi noormeestele, et nad valiksid eriala haridus-, tervishoiu- või humanitaarvaldkonnas;

Tööturg

T.  arvestades, et sooliste stereotüüpide mõju haridusele ja koolitusele väljendub teravalt tööturul, kus naistele saab jätkuvalt osaks nii horisontaalne kui vertikaalne diskrimineerimine, ja arvestades, et see aitab kaasa olukorrale, kus jätkuvalt on olemas valdkonnad, mida peetakse nö meeste valdkondadeks (enam kui 85% mehi) ja kus palgatase on seetõttu kõrgem kui nö naiste valdkondades (enam kui 70% naisi); arvestades lisaks, et enamasti töötab madalama sotsiaalmajandusliku staatusega ametikohtadel rohkem naisi, mille all kannatab samuti naiste enesekindlus ja enesehinnang;

U.  arvestades, et tööturul valitsevad soolised stereotüübid piiravad endiselt naiste ligipääsu teatavatele sektoritele, nagu inseneritöö, tuletõrje, tootmistööstus, ehitus, puutöö, mehhaanika, tehnilised ja teadussektorid ning uued tehnoloogiad, kuid need piiravad ka meeste võimalusi töötada lastehooldusega seotud valdkondades (ämmaemandad, lapsehoidjad jne);

V.  arvestades, et paremad teadmised tööturul olevate töökohtade kohta soodustavad paremat juurdepääsu mis tahes kutseõppele;

W.  arvestades, et soolised stereotüübid on kahjuliku mõjuga ning soodustavad sugude ebavõrdset esindatust eri ametites, suurendades soolist palgalõhet;

X.  arvestades, et 2010. aastal teenisid naised ELis sama töö eest ikka veel ligi 16,4% vähem kui mehed, ja arvestades, et palgalõhe erineb liikmesriigiti, ületades aastal 2011 mõnes neist 22%-lise keskmise; arvestades, et kuigi selle palgalõhe põhjused on mitmesugused ja keerukad, on selle taga sageli soolised stereotüübid ja naise tajumine üksnes läbi traditsioonilise rollide jagunemise prisma;

Y.  arvestades, et töö- ja eraelu ühendamist silmas pidades on naised enamjaolt ebaproportsionaalselt tihti esindatud paindliku ja osalise tööajaga töökohtadel, mis annab alust arvata, et tänapäevalgi püsib traditsiooniline arusaam, et naine kannab peamist vastutust pere eest hoolitsemises, mis sunnib naisi vastu võtma osalise või paindliku tööajaga või lühiajalisi töökohti ning piirab nende võimalusi tööturul ja edutamisel;

Z.  arvestades, et naiste tööelu katkestused rasedus- ja sünnituspuhkuse või lapsehoolduspuhkuse tõttu suurendavad naiste ja meeste palga ja pensioni lõhet;

Majanduslike ja poliitiliste otsuste vastuvõtmine

AA.  arvestades, et komisjoni 2011. aasta uuringu tulemused näitavad, et 2012. aastal moodustasid naised ELis 14% suurimate börsil noteeritud äriühingute juhatuse liikmetest, mille põhjal võib oletada nn klaaslae efekti olemasolu, mis raskendab naistel tippjuhtimise valdkonnas töökohti kindlustada ja tingib nende vähem tõenäolisema edutamise;

AB.  arvestades, et kuigi viimastel aastatel on märgata olukorra teatavat paranemist, on naised poliitilises otsustusprotsessis jätkuvalt alaesindatud nii kohalikul, riiklikul kui ka ELi tasandil; arvestades, et naiste esindatus riikide valitsustes ja parlamentides on tõusnud 2004. aasta 21%-lt 23%-le 2009. aastal, samas kui naiste esindatus Euroopa Parlamendis on tõusnud 2004. aasta 30%-lt 35%-le 2009. aastal;

AC.  arvestades, et soolised stereotüübid ja seksism on jätkuvalt levinud nii poliitika- kui ka majandusvaldkonnas otsuseid tegevates asutustes, hõlmates sagedasi seksistlike märkuste ja ahistamiste juhtumeid, sealhulgas mõned seksuaalse ahistamise ja naistevastase vägivalla vormid;

AD.  arvestades, et soolised stereotüübid tuleb kaotada, eelkõige äriühingute tasandil, kus enamikel juhtivatel kohtadel on mehed, sest need piiravad noorte naisi pürgimusi ja vähendavad naiste ambitsiooni kandideerida finants-, majandus- ja poliitiliste otsuste tegemisega seotud tippjuhtide ametikohtadele nii avalikus kui ka erasektoris;

ELi meetmed

1.  märgib, et ELi ja paljude valitsuste Pekingi tegevusprogrammi raames võetud kohustuste järgimisel ei ole tehtud piisavaid edusamme, ning rõhutab, et sooliste stereotüüpide kohta oleks vaja uusi näitajaid ja ELi tasandil läbi viidud analüüsivaid aruandeid, ning palub Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudil selle probleemiga tegeleda;

2.  märgib, et vaatamata ELi pühendumusele soolisele võrdõiguslikkusele, valitsevad õigusaktides endiselt puudujäägid seoses naiste mittediskrimineerimist ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevate sätetega sotsiaalkindlustuse, hariduse, meedia, tööhõive ja palkade valdkonnas; rõhutab asjaomastes valdkondades vajadust kehtivate õigusaktide tõhusama rakendamise ja uute õigusaktide järele; kutsub komisjoni üles peavoolustama soolise võrdõiguslikkuse küsimuse kõikides poliitikavaldkondades, kuna see edendaks Euroopa tööturu kasvu;

3.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kasutada Euroopa Sotsiaalfondi rahastamist tulemuslikult, et koostada pikaajalised strateegiad, mis aitaksid muuta tüdrukutele lähedasemaks ja atraktiivsemaks need erialad, mille puhul naised on tööturul liiga vähe esindatud sooliste stereotüüpide tõttu; on arvamusel, et strateegiad peaksid hõlmama positiivseid meetmeid, elukestvat õpet ja tüdrukute aktiivset julgustamist, et nad asuksid õppima erialasid, mida tavaliselt ei peeta naiselikuks, näiteks infotehnoloogia või mehhaanika valdkonnas, ja toetama töö ja eraelu tasakaalu meetmeid nii meeste kui ka naiste jaoks;

4.  palub komisjonil toetada liikmesriikide meetmeid stereotüüpide kaotamiseks ning haridusele ja töökohtadele üldise juurdepääsu edendamiseks, ilma et seda takistaksid stereotüübid;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kindlalt ja kestvalt toetama praegust Daphne programmi ning tulevast õiguste ja kodakondsuse programmi kui naiste vastu suunatud vägivalla ja sooliste stereotüüpide vastu võitlemise vahendit;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama strateegiaid, milles käsitletakse naiste vastu suunatud diskrimineerimise ja vägivalla algpõhjusi, mis peituvad stereotüüpides ning naiste ja meeste vahelises ebavõrdsuses, alustades sooliste stereotüüpide lammutamisest;

Meedia ja kultuur

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et lastesaadete ajal sooliste stereotüüpidega reklaami näitamine ja lastesaadetes sooliste stereotüüpide näitamine on iseäranis suur probleem seetõttu, et see võib mõjutada soolist sotsialiseerumist ja seega laste nägemust iseendast, oma pereliikmetest ja välisest maailmast; toonitab, kui oluline on vähendada laste kokkupuudet sooliste stereotüüpidega, näiteks pakkudes koolides kriitilist meediaharidust;

8.  rõhutab, kui oluline on soolise peavoolustamise protsessi kaasata ka poisid ja nõuab seetõttu tungivalt, et neile koostataks eraldi ülesanded, millega tõsta nende teadlikkust soolistest stereotüüpidest;

9.  rõhutab, et reklaam kannab sageli sooliste stereotüüpide kõikidel liikidel põhinevat diskrimineerivat või lugupidamatuse sõnumit, mis takistab võrdõiguslikkuse strateegiaid; kutsub komisjoni, liikmesriike, kodanikuühiskonda ja reklaami valdkonna eneseregulatsiooniasutusi üles tegema sellise tegevusega võitlemiseks tihedat koostööd, kasutades selleks eelkõige tõhusaid vahendeid, millega tagada, et turunduses ja reklaamis austatakse inimväärikust ja korrektsust;

10.  märgib ühtlasi, et reklaam võib olla tulemuslik vahend stereotüüpide vastu väljaastumisel ja võitlemisel, samuti vahend rassismi, seksismi ja diskrimineerimise vastu, mis on väga oluline tänapäeva mitmekultuurilistes ühiskondades; kutsub komisjoni, liikmesriike ja reklaamiasjatundjaid üles tugevdama koolitus- ja haridusalast tegevust, et ületada stereotüübid, võidelda diskrimineerimisega ja edendada soolist võrdõiguslikkust juba lapseeast alates; nõuab tungivalt, et liikmesriigid hakkaksid eelkõige tegema tihedat koostööd olemasolevate haridusasutustega turunduse, kommunikatsiooni ja reklaami vallas ning arendaksid seda, et aidata pakkuda head haridust selle sektori tulevastele töötajatele;

11.  rõhutab vajadust korraldada riiklikele reklaamistandardite komisjonidele ja meedia eneseregulatsiooni ja reguleerivatele organitele erikursuseid sooliste stereotüüpide kohta meedias, et suurendada teadlikkust negatiivsest mõjust, mida avaldab soolise diskrimineerimise kujutamine televisioonis, internetis, turunduses ja reklaamikampaaniates;

12.  palub ELil töötada välja teadlikkuse tõstmise kampaaniad nulltolerantsi kohta ELis seksistlike solvangute ning naiste ja tüdrukute kujutamise puhul meedias alandaval viisil;

13.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles korraldama koolitusi ja teadlikkuse koolitusmeetmeid meediaspetsialistidega sooliste stereotüüpide negatiivsete tagajärgede ja valdkonna parimate tavade teemal;

14.  rõhutab, kui tähtis on edendada naise kuvandi kujutamist naise väärikust austavalt ning võidelda püsivate sooliste stereotüüpidega, eelkõige valdavalt alavääristavate kuvanditega, austades samal ajal täielikult sõnavabadust ja ajakirjandusvabadust;

15.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid oma 16. septembri 1997. aasta resolutsiooni osas, mis käsitleb naiste diskrimineerimist reklaaminduses(10);

16.  kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike võitluses tüdrukute seksualiseerimise vastu, mitte ainult vajalike andmete kogumise, heade tavade edendamise ja teavituskampaaniate korraldamise kaudu, vaid ka liikmesriikides võetavate meetmete rahalise toetamise abil, toetades eelkõige naisteorganisatsioone, mis võitlevad naiste ja tütarlaste seksualiseerimise ja vägivalla vastu;

17.  kutsub liikmesriike üles rakendama positiivse tegevuse meetmeid tagamaks, et rohkematel naistel oleks ligipääs juhtivatele ametitele meedias, sealhulgas tippjuhtkonna ametitele;

18.  kutsub liikmesriike üles viima läbi teadusuuringuid ja koguma võrreldavaid andmeid naiste ja meedia kohta, sealhulgas teatavate rühmade naiste, näiteks puudega naiste või etnilistesse vähemustesse kuuluvate naiste kujutamise kohta;

Haridus ja koolitus

19.  rõhutab vajadust eri kutsenõustamiskursuste järele põhi-, kesk- ja kõrgkoolides, et teavitada noori sooliste stereotüüpide negatiivsetest tagajärgedest ning ergutada neid õppima ja tööle asuma neil kutsealadel, mida on varem peetud tüüpilisteks meeste ja naiste aladeks; palub toetada kõiki meetmeid, mille eesmärk on vähendada väikelaste seas valitsevaid soolisi stereotüüpe;

20.  rõhutab soolise võrdõiguslikkuse edendamise olulisust juba varasest lapsepõlvest, et võidelda tulemuslikult sooliste stereotüüpide, diskrimineerimise ja vägivalla vastu, sealhulgas inimõiguste ülddeklaratsiooni ja Euroopa inimõiguste harta õpetamise abil koolides;

21.  rõhutab, et õppekavades tuleks keskenduda soolisele võrdõiguslikkusele, teiste austamisele, üksteise austamisele noorte seas, seksuaalsust puudutavale austusele ja igasugusest vägivallast loobumisele, ning rõhutab samuti samateemalise õpetajate koolituse olulisust;

22.  rõhutab vajadust sooliste aspektide peavoolustamise protsessi järele koolides ja seega ergutab koole töötama välja ja kasutusele võtma teadlikkuse tõstmise meetodeid ja praktilisi ülesandeid, et edendada soolist võrdõiguslikkust hariduskeskkonnas;

23.  rõhutab vajadust kavandada ja rakendada õpetajatele, juhendajatele, direktoritele ja kõikidele teistele laste haridusega seotud inimestele suunatud koolitusi, et nende käsutuses oleksid kõik pedagoogilised vahendid võitlemaks sooliste stereotüüpide vastu ja edendamaks soolist võrdõiguslikkust;

24.  märgib, et kuigi enamikus ELi riikides on kõrghariduses soolise võrdõiguslikkuse poliitika, keskendutakse peaaegu kõikides poliitikameetmetes ja projektides tütarlastele; nõuab seetõttu, et liikmesriigid koostaksid noormeestele suunatud riiklikud üldstrateegiad ja algatused sooliste stereotüüpide vastu kõrghariduses;

25.  nõuab, et nii formaalset kui ka informaalset haridust andvatele õpetajatele ja koolitajatele pakutaks asjakohast ettevalmistust naiste/tüdrukute ja meeste/poiste soolise võrdõiguslikkuse alase koolituse kaudu, mis aitaks õpetajatel avastada sool põhinevat väärkohtlemist ja seksuaalset vägivalda ning sellele reageerida;

26.  rõhutab vajadust kujundada poliitika, mis keskendub sooliste stereotüüpide lammutamisele juba väga varasest lapsepõlvest ning õpetajatele ja õpilastele mõeldud teadlikkuse suurendamise koolitustele ning millega julgustatakse ja toetatakse karjäärivõimaluste mitmekesistamist nii tütarlaste kui ka noormeeste puhul;

27.  kutsub ELi ja liikmesriike üles ellu viima aktiivset poliitikat, et tagada vähemusgruppide ja migrandikogukondade tüdrukutele ligipääs haridusele ja haridussüsteemidele;

28.  kutsub liikmesriike üles hindama õppekavasid ja õpikute sisu, pidades silmas reformi, mis aitaks kõigisse õppematerjalidesse integreerida ühendava teemana soolised küsimused nii sooliste stereotüüpide kaotamiseks kui ka selleks, et muuta alates esimesest kooliastmest nähtavamaks naiste panus ja roll ajaloos, kirjanduses, kunstis ja muudes valdkondades;

29.  kutsub ELi üles edendama hariduses Euroopa mõõdet, näiteks tagades soolise võrdõiguslikkuse kui haridusliku vahendi parimate tavade jagamise ning sooliste erinevuste alase statistika väljatöötamise ja kogumise liikmesriikide ja ELi tasemel;

30.  kutsub ELi üles lisama kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed soolise võrdõiguslikkuse näitajad kõikidesse hindamisprogrammidesse, mille eesmärk on hinnata hariduse kvaliteeti Euroopa koolides;

Tööturg

31.  juhib tähelepanu sooliste stereotüüpide üha rohkem muret tekitavale negatiivsele mõjule 16,4%-lisele soolisele palgalõhele ning palub komisjonil ja liikmesriikidel uute poliitikasuundade väljatöötamisel selle probleemiga arvestada;

32.  rõhutab, et olemasolevate andmete põhjal võib arvata, et naiste omandatud kvalifikatsioon ja töökogemus on majanduslikult vähem tasustatud kui meestel, osaliselt seetõttu, et naiste tööd on traditsiooniliselt peetud leibkonna sissetulekut täiendavaks – asjaolu, millel on märkimisväärne osa meeste ja naiste vahelise palgalõhe tekkimises ja püsimises;

33.  rõhutab vajadust teadlikkust suurendava tegevuse järele, et teavitada tööandjaid ja töötajaid sooliste stereotüüpide ning meeste ja naiste palga ja tööhõive alaste erinevuste vahelisest seosest, teavitada muid ühiskonna sidusrühmi sellest, et soolised stereotüübid vähendavad naiste võimalusi nii tööturul kui ka nende eraelus, suurendada läbipaistvust avaliku ja erasektori ettevõtetes ja asutustes ning tagada võrdne tasu võrdse töö eest ja võrse väärtusega töö;

34.  palub, et liikmesriigid vaataksid läbi palgastruktuurid kutsealadel ja ametites, kus töötavad valdavalt naised, et teha lõpp soolistele stereotüüpidele, mis on palgalõhe probleemi juur; palub, et liikmesriigid, tööandjad ja ametiühingud töötaksid välja ja rakendaksid konkreetsed ja tarvilikud töökohtade hindamise vahendid, millega saaks kindlaks määrata võrdväärtuslik töö ja nii tagada meeste ja naiste võrdne töötasu;

35.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid kehtestaksid poliitika, mis tõstaks töötavatele vanematele kättesaadavate odavate ja kvaliteetsete lastehoiuasutuste arvu kogu Euroopas ning toetaks selliste struktuuride loomist ettevõtetes, mis võimaldaksid nende töötajatel ühendada töö- ja pereelu, toetades eelkõige ettevõttesiseste lastehoiuteenuste loomist ja ülalpidamist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid parandaksid samuti teistele ülalpeetavatele (vanurid, puudega inimesed, puudust kannatavad inimesed) suunatud hooldusteenuste pakkumist, edendades nii naiste aktiivset osalust tööturul ja võimaldades ühendada töö- ja pereelu;

36.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma paindlikke töötingimusi ja vanemapuhkuse sobivaid vorme nii naistele kui ka meestele;

37.  rõhutab asjaolu, et soolised stereotüübid on isetäituv suundumus, ning kui naistele ei anta kunagi võimalust ennast tõestada, siis ei ole nad kunagi suutelised murdma tõkkeid, mis nende edu takistavad;

38.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles julgustama naiste ettevõtlust ja võimalusi töötada iseenda heaks, pakkudes selleks vajalikku koolitust, rahastamist ja toetust;

39.  tuletab komisjonile meelde, et eriti tõsiselt mõjutab sooline palgalõhe, mis kajastub ka pensionides, eakamaid naisi, kuna see suurendab äärmise ja püsiva vaesuse ohtu nende naiste pensioniikka jõudmisel;

40.  märgib, et ELi uued pensionieeskirjad suurendavad tõenäosust, et eakamad naised vaesuvad pensioniikka jõudmisel; rõhutab seega, et tähtis on mitte toetada meeste ja naiste pensionilõhet suurendavaid valge raamatu muudatusettepanekuid;

41.  kutsub komisjoni üles hindama töökohas toimuvat seksuaalset ahistamist käsitleva ELi direktiivi rakendamist ning koostama aruande puudujääkide ja probleemide kohta, et tugevdada liikmesriikide seadusandlust ja meetmeid;

Majanduslike ja poliitiliste otsuste tegemine

42.  juhib tähelepanu asjaolule, et naiste esindatus liikmesriikide valitsustes oli 2009. aastal 23%, ning toetab siduvate kvootide kehtestamist, et suurendada naiste osakaalu nii riikide valitsustes ja parlamentides kui ka piirkondade ja kohalikul tasandil ning ELi institutsioonides; nõuab samuti tungivalt teadlikkuse tõstmise ja stiimulite kampaaniaid, mis ergutaksid naisi olema poliitiliselt aktiivsemad ning kandideerima kohalike või riikide valitsuste valimistel;

43.  tuletab meelde, et 2014. aastal toimuvad Euroopa valimised ning nendele järgnevad järgmise Euroopa Komisjoni moodustamine ja ELi kõrgetele ametikohtadele nimetamine annavad võimaluse liikuda ELi tasandil võrdse demokraatia poole ning ELil on võimalus olla selles valdkonnas eeskujuks;

44.  kutsub liikmesriike üles toetama võrdsust, esitades Euroopa voliniku ametikoha kandidaatideks naise ja mehe; kutsub komisjoni presidenti üles seadma komisjoni moodustamisel eesmärgiks võrdsuse; kutsub praegust komisjoni üles sellist korda avalikult toetama;

45.  tuletab meelde, et 2010. aastal moodustasid naised vaid 12% äriühingute juhatuse liikmetest; toetab komisjoni soovi kehtestada siduvad kvoodid seoses naiste töötamisega suurimate börsil noteeritud äriühingute juhtivatel ametikohtadel;

Muud meetmed

46.  palub liikmesriikidel hinnata ümber oma lähenemisviis meestele ja naistele tööturul ja vahenditele, mis võimaldavad töötajatel ühendada pere- ja tööelu, kuna stereotüübid võivad suurendada soolist vahetegemist kutsealadel ning soolist palgalõhet;

47.  kutsub liikmesriike üles muutma naiste vastu suunatud vägivalla vastast võitlust esmatähtsaks karistuspoliitikas; ergutab liikmesriike sellega seoses arendama oma siseriiklike õigusasutuste ja politseiteenistuste vahelist koostööd ja heade tavade vahetamist;

48.  rõhutab vajadust võidelda naistevastase vägivalla kõikide vormide vastu; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha kooskõlastatud tööd, mis hõlmaks avalikkuse teadlikkuse tõstmise ja teavituskampaaniaid soolisest vägivallast, strateegiaid naise ühiskondlike stereotüüpide muutmiseks kasvatuse ja meedia abil, ning toetada parimate tavade vahetamist; kordab, et on vaja töötada nii ohvrite kui ka agressoritega, et suurendada viimaste teadlikkust ning aidata muuta stereotüüpe ja ühiskonnas valitsevaid uskumusi, mis aitavad kinnistada seda tüüpi vägivalda esile kutsuvaid tingimusi ning selle aktsepteerimist;

49.  ergutab komisjoni ja liikmesriike edendama soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist, sealhulgas teavituskampaaniate kaudu, mis tunnustavad naiste rolli ja nende osalemist poliitilises, majanduslikus, ühiskondlikus, spordi-, tervishoiu-, kunsti- ja teaduselus ning kõikidel teistel ühiskonna tasanditel;

50.  on arvamusel, et vaja on seadusandlikke ja muid meetmeid nii riikide kui ka ELi tasandil selleks, et saada üle stereotüüpidest ja kaotada palgalõhe, suurendada naiste osalust valdavalt meeste sektorites, edendada naiste oskuste ja majandusliku suutlikkuse suuremat tunnustamist töökohas, et saada võitu horisontaalsest ja vertikaalsest tõrjutusest ning suurendada naiste esindatust otsustusorganites poliitikas ja ettevõtluses;

51.  palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada otsustavaid poliitilisi meetmeid, et võidelda sooliste stereotüüpidega ja julgustada mehi osalema naistega võrdselt kodustes töödes ja laste kasvatamises, eelkõige lapsehoolduspuhkuse ja isapuhkuse võtmise stiimulitega meeste jaoks, mis tugevdab nende vanemaõigusi, tagab meeste ja naiste suurema võrdõiguslikkuse ning edendab asjakohasemat vastutuse jagamist perekonnas ja majapidamises ning parandab naiste võimalusi osaleda täielikult tööturul; kutsub liikmesriike üles veenma tööandjaid, et nad võtaksid kasutusele peresõbralikke meetmeid;

52.  palub komisjonil ja liikmesriikide valitsustel ergutada arvukamate teadusuuringute läbiviimist sooliste stereotüüpide tekke kohta ning koguda edasisi statistilisi andmeid sooliste stereotüüpide kohta, töötades välja asjakohased näitajad;

53.  tuletab komisjonile meelde, et sooline võrdõiguslikkus on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23;

54.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama meeste ja naiste tööhõivevõimalusi mitmesugustes valdkondades, et tagada tööturu vajadustele vastamine ja võrdsed võimalused mõlema soo esindajatele;

55.  kutsub komisjoni üles võitlema kõigi naiste vastu suunatud vägivallavormide, diskrimineerimise ja stereotüüpide vastu, et tagada naistele kõigi nende inimõiguste kasutamine;

56.  kutsub komisjoni üles nõudma liikmesriikidelt tungivalt Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktiga võetud kohustuste täitmist;

57.  kutsub Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituuti ja erinevaid riiklikke soolise võrdõiguslikkuse instituute üles edendama edasisi teadusuuringuid sooliste stereotüüpide algpõhjuste ning stereotüüpide mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele ja rõhutab uute ideede vahetamise ja parimate tavade valdkonnas läbiviidavate teadusuuringute tähtsust, et kaotada liikmesriikides ja ELi institutsioonides soolised stereotüübid;

58.  tuletab komisjonile meelde Euroopa Parlamendi 3. septembri 2008. aasta resolutsiooni turunduse ja reklaami mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele ning palub komisjonil ellu viia selles resolutsioonis esitatud soovitused;

59.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles korraldama teadlikkuse tõstmise ning haridus- ja koolituskampaaniaid, et võidelda diskrimineerivate kultuurinormidega ning valitsevate seksistlike stereotüüpide ja sotsiaalse häbimärgistamise probleemiga, mis suurendab ja põlistab naistevastast vägivalda, ning tagama, et vägivalda ei õigustataks kommete, tavade ega usuliste kaalutlustega;

60.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles jagama häid mudeleid, edendama liikmesriikide vahel kogemuste jagamise kaudu üksteiselt õppimist ning looma rahalised vahendid ELi tasemel ja korraldama liikmesriikides kampaaniaid sooliste stereotüüpide kaotamiseks;

61.  kutsub ELi üles täitma rassilist ja soolist diskrimineerimist puudutavat lünka Euroopa õigusaktides ja tegema uusi seadusandlikke ettepanekuid, et tagada naistele ja meestele hariduses ja meedias võrdsed õigused;

62.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles arendama välja kaitsemeetmed (nagu ombudsmanid või meedia jälgimise asutused, kus on rakendatud soolise võrdõiguslikkuse spetsialistid), millega tagada, et tööstusharudele kehtivad käitumisjuhised sisaldavad soolise võrdõiguslikkuse mõõdet ja seda järgitakse ning et vajadusel on üldsusel võimalus esitada kaebusi;

o
o   o

63.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT C 59, 23.2.2001, lk 258.
(2) ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 247.
(3) ELT C 348 E, 21.12.2010, lk 11.
(4) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.
(5) ELT L 373, 21.12.2004, lk 37.
(6) EÜT L 269, 5.10.2002, lk 15.
(7) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta järelduste lisa.
(8) ELT C 295 E, 4.12.2009, lk 43.
(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0069.
(10) EÜT C 304, 6.10.1997, lk 60.


Naiste olukord Põhja-Aafrikas
PDF 156kWORD 36k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta resolutsioon naiste olukorra kohta Põhja-Aafrikas (2012/2102(INI))
P7_TA(2013)0075A7-0047/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 5 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,

–  võttes arvesse Aafrika–ELi strateegilist partnerlust „Aafrika–ELi ühisstrateegia”,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” (COM(2010)0491),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatisi „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel” (COM(2011)0200), „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele” (COM(2011)0303) ning „Euroopa uue naabruspoliitika rakendamise tulemused” (JOIN(2012)0014),

–  võttes arvesse komisjoni demokratiseerimise ja inimõigustega seotud temaatilisi ja geograafilisi rahastamisvahendeid, nagu demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR) ning Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument (ENPI),

–  võttes arvesse inimkaubanduse kaotamist käsitlevat ELi strateegiat aastateks 2012–2016 (COM(2012)0286),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni(1), milles käsitletakse soolist võrdõiguslikkust araabia kevade edu eeltingimusena,

–  võttes arvesse 18. detsembri 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, 20. novembri 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja selle 25. mai 2000. aasta fakultatiivprotokolli laste müügi, lasteprostitutsiooni ja -pornograafia kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 20. detsembri 2012. aasta resolutsiooni nr 67/167 naiste suguelundite moonutamise kohta,

–  võttes arvesse 1995. aasta septembris Pekingis toimunud neljandat ülemaailmset naisteteemalist konverentsi, Pekingis vastu võetud deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid lõppdokumente, mis võeti vastu 9. juunil 2000. aastal, 11. märtsil 2005. aastal ja 2. märtsil 2010. aastal ehk vastavalt ÜRO erakorralistel istungjärkudel Peking +5, Peking +10 ja Peking +15, kus käsitleti edasisi meetmeid ja algatusi Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamiseks,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta protokolli naiste õiguste kohta Aafrikas,

–  võttes arvesse Vahemere Liidu parlamentaarse assamblee tegevust,

–  võttes arvesse Istanbuli–Marrakechi protsessi ning naiste ühiskondliku rolli tugevdamist käsitleva 14.–15. novembril 2006. aastal Istanbulis toimunud esimese ja 11.–12. novembril 2009. aastal Marrakechis toimunud teise Euroopa − Vahemere piirkonna riikide ministrite konverentsi järeldusi,

–  võttes arvesse ELi rahastatud piirkondliku projekti „Ühise soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava edendamine Istanbuli protsessi abil” raames 2012. aasta juunis ja novembris Beirutis ja Ammanis toimunud kodanikuühiskonna, riikide esindajate ja poliitiliste liidrite vaheliste Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkondlike dialoogide järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni ja ÜRO soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamise agentuuri (UN Women) juhitavat Vahemere lõunapiirkonnale suunatud ühist piirkondlikku programmi „Spring Forward for Women”,

–  võttes arvesse UNICEFi „Progress for Children Report” sarja 10. aruannet, milles käsitletakse noorukeid,

–  võttes arvesse ÜRO Arenguprogrammi raames koostatud araabia maade inimarengu 2005. aasta aruannet „Naiste mõjuvõimu suurendamise püüded araabia maades” ning 2009. aasta aruannet „Inimeste julgeoleku alased probleemid araabia maades”, eriti selle peatükki haavatavatesse rühmadesse kuuluvate isikute isikliku julgeoleku puudumise kohta,

–  võttes arvesse oma 17. veebruari 2011. aasta resolutsiooni olukorra kohta Egiptuses(2),

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni lõunanaabruse ja eriti Liibüa kohta(3),

–  võttes arvesse oma 7. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme läbivaatamise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 7. aprilli 2011. aasta resolutsiooni seksuaalvägivalla kasutamise kohta Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida konfliktides(5),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2012. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2011(6),

–  võttes arvesse oma 29. märtsi 2012. aasta soovitust nõukogule Euroopa demokraatia sihtkapitali võimaliku loomise korraldamise kohta(7),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A7-0047/2013),

A.  arvestades, et paljud naised ja eriti noored naised olid Põhja-Aafrikas araabia kevade sündmustega väga lähedalt seotud – nad osalesid muu hulgas algusest peale meeleavaldustel, avalikes ja poliitilistes aruteludes ning valimistel, tegutsesid aktiivselt kodanikuühiskonnas, sotsiaalmeedias ja blogides ning seetõttu olid ja on oma riikide demokratiseerimise ning arengu ja ühtekuuluvuse suurendamise olulised osalised;

B.  arvestades, et kõnealustes riikides on hetkel käimas poliitilised ümberkorraldused ja üleminek demokraatiale ning nende põhiseaduste muutmine või kohandamine, millega on naised aktiivselt ja pidevalt seotud kas parlamendiliikmete, valitud ametnike või kodanikuühiskonna esindajatena; arvestades, et selle tulemusena kujundatakse välja asjaomaste riikide demokraatlik kord ning põhiõigused ja -vabadused, mistõttu mõjutab see protsess ka naiste seisundit;

C.  arvestades, et naiste roll revolutsioonides ei erine sellest, mida neil tuleb täita demokraatiale üleminekul ja riigi uuesti ülesehitamisel; arvestades, et nende protsesside edu sõltub otseselt naiste täielikust kaasamisest kõigil otsustamistasanditel;

D.  arvestades, et vaatamata sellele, et õiguste tõhus rakendamine oli diktaatorliku ja patroneeriva riigikorra ajal piiratud ning naiste osalemine sõltus mitmete piiravate tingimuste täitmisest, on naiste osakaal nende riikide kõrghariduses, kodanikuühiskonna organisatsioonides, ettevõtetes ja asutustes viimaste aastakümnete jooksul kasvanud (olgugi et ebaühtlaselt);

E.  arvestades, et naiste õigused on praeguste poliitiliste protsesside üks kõige enam käsitletud küsimusi, samuti on need naiste peamiseks mureküsimuseks, kuna neid ähvardavad tagasilöögid ja hirmutamine, mis võib vähendada ühtse demokraatia ja võrdsete kodanikeõiguste saavutamise võimalusi;

F.  arvestades, et põhiseaduse üle peetavatel aruteludel keskendutakse mitmele üldisele soolise võrdõiguslikkuse küsimusele, nagu tütarlaste ja naiste õigused kui universaalsete inimõiguste lahutamatu osa, võrdsed õigused ning rahvusvaheliste konventsioonide järgimine;

G.  arvestades, et naiste esindatus poliitikas ja kõigi sektorite otsustustasandi ametikohtadel on küll riigiti erinev, kuid võrreldes naiste suure osatähtsusega ülestõusudega seotud eri liikumistes ja neile järgnenud valimistel ning kõrgelt haritud naiste arvu suurenemisega on see siiski protsentuaalselt pettumustvalmistavalt väike;

H.  arvestades, et Euroopa läbivaadatud naabruspoliitikas tuleks panna suuremat rõhku soolisele võrdõiguslikkusele, naiste mõjuvõimu suurendamisele ja kodanikuühiskonna toetamisele;

I.  arvestades, et praegu on kõnealuse piirkonna soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimustele ette nähtud ELi eritoetuse suuruseks 92 miljonit eurot, millest 77 miljonit eurot on mõeldud kasutamiseks kahepoolsel ja 15 miljonit eurot piirkondlikul tasandil;

J.  arvestades, et kõige märkimisväärsemat ELi kahepoolset programmi hakatakse rakendama Marokos ning selle eelarve on 45 miljonit eurot, mis on ette nähtud soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, ning arvestades, et Egiptuses hakkab ÜRO soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamise agentuur rakendama 4 miljonit eurot maksvat projekti, samal ajal kui Tuneesias ja Liibüas rakendab nimetatud agentuur valimisteks valmistumisel naiste toetamisele suunatud kahepoolseid programme;

K.  arvestades, et sotsiaal-majanduslik olukord, eriti noorte ja naiste suur töötus, ning vaesus, millega sageli kaasneb naiste marginaliseerimine ja mis muudab nad üha haavatavamateks, kuulusid piirkonnas toimunud ülestõusude peapõhjuste hulka, millele lisandusid õiguste, inimväärikuse ja õiglusega seotud püüdlused;

L.  arvestades, et ülestõusude ajal ning neile järgnenud perioodil kasutati kogu piirkonnas tütarlaste ja naiste vastu palju seksuaalvägivalda, muu hulgas toimus vägistamisi ja süütusekontrolle, mida kasutati naiste poliitiliseks survestamiseks, muu hulgas julgeolekujõudude poolt, samuti kogesid naised avalikku seksuaalset ahistamist; arvestades, et äärmusrühmitused kasutavad soopõhist hirmutamist üha enam;

M.  arvestades, et migrantidest naiste ja laste olukord on piirkonna teatavates osades valitseva ebakindluse ja majanduskriisi tõttu veelgi kriitilisem;

N.  arvestades, et inimkaubanduse oht kasvab üleminekuriikides ja nendes piirkondades, kus tsiviilisikuid mõjutavad konfliktid või kus on palju pagulasi või riigisiseseid põgenikke;

O.  arvestades, et põhiseaduse üle peetavate arutelude üheks põhiküsimuseks on see, kas islam tuleks põhiseaduses määratleda rahva- või riigiusundina;

P.  arvestades, et 2012. aasta detsembris toimunud Egiptuse põhiseaduse rahvahääletusel ei olnud piisavat rahvastikuosalust ega suudetud saavutada üksmeelt kõigi sidusrühmade vahel, mistõttu jäid lahtiseks mõned küsimused ning jäi tõlgendusruum põhiseaduse peamistes küsimustes, sealhulgas naiste õiguste küsimuses;

Q.  arvestades, et Vahemere Liidu parlamentaarne mõõde ja Istanbuli–Marrakechi protsess kuuluvad seaduseandjate parimate abivahendite hulka kõikide nende küsimuste suhtes arvamuste vahetamiseks ning et Vahemere Liidu parlamentaarses assamblees on naiste õiguste komisjon, mida tuleb asjakohaselt kasutada;

Naiste õigused

1.  kutsub asjaomaste riikide ametiasutusi üles kinnistama oma põhiseadustes lõplikult soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte, et selgesõnaliselt formuleerida naiste ja tütarlaste igasuguse diskrimineerimise ja nende vastu suunatud vägivalla keelustamine, positiivse diskrimineerimise võimalus ning naiste poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste juurutamine; kutsub kõnealuste riikide seadusandjaid üles reformima kooskõlas rahvusvaheliste ja piirkondlike õigusaktidega kõiki kehtivaid seadusi ning lisama võrdsuse põhimõtte kõikidesse eelnõudesse või seadusandlikesse ettepanekutesse, millega võib kaasneda naiste diskrimineerimine, näiteks abielu, lahutuse, lapse hooldusõiguse, vanemlike õiguste, kodakondsuse, pärandi ning õigus- ja teovõime valdkonnas, ning juurutama naiste õiguste kaitsmiseks omamaiseid mehhanisme;

2.  kutsub riikide ametiasutusi üles tagama soolise võrdõiguslikkuse nii karistusseadustikes kui ka sotsiaalkindlustussüsteemides;

3.  rõhutab asjaolu, et naiste ja meeste võrdne osalemine kõikides eluvaldkondades on demokraatia äärmiselt oluline osa ning et naiste osalemine juhtimisprotsessides on sotsiaal-majanduslike edusammude, sotsiaalse ühtekuluvuse ja õiglase demokraatliku juhtimise eeltingimus; nõuab seetõttu tungivalt, et kõik riigid tähtsustaksid oma demokraatia edendamise tegevuskavades esmajoones soolist võrdõiguslikkust;

4.  rõhutab, et Põhja-Aafrika praegune üleminekuprotsess viib demokraatlike poliitiliste süsteemide ja ühiskondadeni ainult juhul, kui saavutatakse sooline võrdõiguslikkus, sealhulgas iga inimese vabadus valida enda jaoks sobiv eluviis;

5.  kutsub Põhja-Aafrika riikide ametiasutusi üles rakendama täielikult ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW), samuti selle protokolle ning kõiki muid inimõigusi käsitlevaid rahvusvahelisi konventsioone ning tühistama seega kõik CEDAWi rakendamisel tehtud piirangud; palub neil ühtlasi teha koostööd tütarlaste ja naiste õiguste kaitseks loodud ÜRO mehhanismidega;

6.  tuletab meelde naissoost islamiõpetlaste vahelist avalikku arutelu, mille eesmärk on tõlgendada religioosseid tekste naiste õiguste ja võrdõiguslikkuse seisukohast;

7.  tuletab meelde, et oluline on tagada sõna- ja usuvabadus ning pluralism, muu hulgas eelkõige naiste seas vastastikuse austuse ja religioonidevahelise dialoogi edendamise kaudu;

8.  innustab riike alustama kaasavat, ulatuslikku ja vabatahtlikku arutelu kõigi sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna, tööturu osapoolte, kohalike naisorganisatsioonide, kohalike ametiasutuste ja usujuhtidega, ning kindlustama naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte kaitsmise ja järgimise;

9.  tuletab meelde, et ükski monoteistlik religioon ei toeta vägivalda ja seda ei saa kasutada vägivalla õigustamiseks;

10.  kutsub Põhja-Aafrika riike üles võtma vastu õigusakte ja konkreetseid meetmeid, millega keelustatakse igasugune naistevastane vägivald, sealhulgas kodu- ja seksuaalvägivald, seksuaalne ahistamine ja kahjulikud tavad, näiteks naiste suguelundite moonutamine ja sundabielud, eelkõige alaealiste tütarlaste puhul, ning sätestatakse niisuguste tegude eest määratavad karistused; rõhutab ohvrite kaitsmise ja asjakohaste teenuste pakkumise olulisust; väljendab heameelt hiljutise koduvägivalla vastase kampaania üle, mille algatas Tuneesia nais- ja perekonnaküsimuste eest vastutav minister, ning Maroko jätkuva pühendumuse üle sellele küsimusele, millega seoses korraldas ta 2012. aastal kümnenda riikliku kampaania naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks;

11.  tuletab meelde, et lesbisid diskrimineeritakse kahekordselt, ning kutsub Põhja-Aafrika riikide ametiasutusi üles lõpetama homoseksuaalsuse käsitamise kuriteona ja tagama, et naisi ei diskrimineeritaks nende seksuaalse sättumuse alusel;

12.  rõhutab, kui oluline on võidelda karistamatuse vastu seoses igasuguse naistevastase vägivalla, eelkõige seksuaalvägivallaga, tagades selliste kuritegude tulemusliku uurimise, nende eest vastutusele võtmise ja karmilt karistamise, alaealistele piisava kaitse pakkumise kohtusüsteemi poolt ning kõikidele naistele õiguskaitse täieliku kättesaadavuse usulise ja/või etnilise diskrimineerimiseta;

13.  kutsub riikide valitsusi üles pakkuma piisavat koolitust tagamaks, et õigussüsteemi töötajad ja julgeolekujõud oleksid nõuetekohaselt võimelised tegelema seksuaalvägivallaga seotud kuritegude ja selliste kuritegude ohvritega; rõhutab ühtlasi, kui oluline on üleminekuperioodi õigussüsteemi sootundlikkus;

14.  mõistab hukka igasuguse vägivalla, eelkõige seksuaalvägivalla kasutamise ülestõusude eel, ajal ja pärast neid, samuti selle jätkuva kasutamise poliitilise survestamise vahendina ning naiste rõhumise, hirmutamise ja alandamise vahendina; palub, et riiklikud õigussüsteemid menetleksid neid kuritegusid asjakohaste meetmetega, ning rõhutab, et kui riiklikul tasandil ei ole võimalik kohtulikke meetmeid võtta, võiks sekkuda Rahvusvaheline Kriminaalkohus;

15.  juhib tähelepanu asjaolule, et naised on muutunud Põhja-Aafrika riikides toimunud ülestõusude ajal ja pärast neid haavatavamaks ja nende ohvristamine on sagenenud;

16.  kutsub Põhja-Aafrika riike üles töötama välja strateegia ülestõusude ajal ja järel seksuaalvägivalla ohvriks langenud inimeste jaoks, pakkudes neile piisavat hüvitist ning majanduslikku, sotsiaalset ja psühholoogilist tuge; kutsub Põhja-Aafrika riikide ametiasutusi üles tähtsustama nende kuritegude toimepanijate vastutuselevõtmist;

17.  mõistab hukka naiste suguelundite moonutamise tava, mis on endiselt kasutusel teatavates Egiptuse piirkondades, ning kutsub riikide ametiasutusi üles tõhustama asjaomase keelu rakendamist ning kutsub komisjoni üles looma programme, mille eesmärk on kõnealune tava välja juurida, sealhulgas vabaühenduste kaasamise ning terviseõpetuse abil; rõhutab lisaks, kui oluline on teadlikkuse tõstmine, kogukonna mobiliseerimine, haridus ja koolitus ning kui vajalik on riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja kodanikuühiskonna, aga ka usu- ja kogukonnajuhtide osalemine naiste suguelundite moonutamise tava vastu võitlemises;

18.  väljendab heameelt asjaolu üle, et järjest rohkem riike selles piirkonnas on viimastel aastakümnetel otsustanud tõsta tütarlaste lubatud abiellumisiga (Egiptuses on see 16 aastat, Marokos 18 ning Tuneesias ja Liibüas 20), ning mõistab hukka igasugused püüded seda uuesti alandada või piirata niisuguste reformide mõju, sest varakult ja sageli sunniviisiline abiellumine ei kahjusta ainult tütarlaste õigusi, tervist, psüühikat ja haridust, vaid põlistab ka vaesust, mõjudes kahjulikult majanduskasvule;

19.  rõhutab, et mis tahes diskrimineerimist või vägivalda naiste või tütarlaste vastu ei saa õigustada kultuuri, traditsiooni või religiooniga;

20.  rõhutab, et eelkõige uue tervishoiupoliitika väljatöötamisel tuleb lihtsustada naiste ja tütarlaste juurdepääsu tervishoiule ning sotsiaalkaitsele ja -teenustele, eriti seoses emade tervise, seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega; kutsub riikide ametiasutusi üles rakendama täielikult elanikkonna ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevuskava ning ÜRO arengu ja elanikkonna tegevuskava ning juhib nende tähelepanu ÜRO Rahvastikufondi aruande „Mitte juhus, vaid valik: pereplaneerimine, inimõigused ja areng” järeldustele;

21.  rõhutab, et on oluline võtta konkreetseid meetmeid naiste teavitamiseks nende õigustest ning teha koostööd kodanikuühiskonna ja riigiasutustega reformide ettevalmistamisel ja diskrimineerimisvastaste seaduste rakendamisel;

Naiste osalemine otsustamisprotsessides

22.  toonitab, et naiste aktiivne osalemine avalikus ja poliitilises elus – nii meeleavaldajate, hääletajate, valimiskandidaatide kui ka valitud esindajatena – näitab nende soovi kasutada täiel määral oma kodanikuõigusi ning võidelda demokraatia ülesehitamise nimel; juhib tähelepanu asjaolule, et araabia kevade hiljutised sündmused on näidanud, et naistel võib olla revolutsioonilistes sündmustes oluline roll; nõuab seepärast kõikide vajalike sammude astumist, sealhulgas positiivsete meetmete võtmist ja kvootide kehtestamist, et tagada naiste järjest võrdsem kaasamine kõikide valitsustasandite otsustamisprotsessidesse (nii kohalikul ja üleriigilisel kui ka täidesaatval ja seadusandlikul tasandil);

23.  peab äärmiselt oluliseks riikide parlamentides õigusaktide koostamisel osalevate naiste arvu suurendamist, et tagada õiglasemad õigustavad ja tõeliselt demokraatlikud protsessid;

24.  toetab kõnealuste riikide parlamentide paljude naissoost liikmete veendumust, et naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust ning naiste aktiivset osalemist poliitikas, majanduses ja ühiskonnaelus nende oskuste suurendamise ja võitluse kaudu diskrimineerimise vastu aitaks õigusaktides paremini edendada ja rakendada see, kui asutataks naiste esindused või spetsiaalsed soolise võrdõiguslikkuse parlamendikomisjonid (kus neid veel ei ole), mille eesmärk oleks käsitleda kõnealust teemat ning tagada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine parlamendi töös;

25.  nõuab kindlalt, et naiste esindatust tuleks suurendada otsustamisprotsessi kõikidel tasanditel, eriti institutsioonides, erakondades, ametiühingutes ja avalikus sektoris (sh kohtusüsteemis) ning toonitab, et sageli on naised mitmetes sektorites küll hästi esindatud, kuid kõrgema tasandi ametikohtadel on neid vähem – selle põhjuseks on osaliselt jätkuv sooline diskrimineerimine, stereotüübid ning klaaslae fenomen;

26.  on seisukohal, et demokraatiale üleminek eeldab sootundliku poliitika rakendamist ning mehhanisme, mille abil tagada naiste täielik ja võrdne osalus avaliku elu otsustamisprotsessides nii poliitilises, majanduslikus, sotsiaalses kui ka keskkonnasfääris;

27.  rõhutab hariduse ja meedia olulist rolli hoiakute muutumise soodustamisel ühiskonnas ja selliste demokraatlike põhimõtete omaksvõtmisel nagu inimväärikuse austamine ja sugupooltevaheline partnerlus;

28.  rõhutab, kui oluline on kaasata rahukõnelustesse ja -vahendamisse ning riigisisese lepitamise ja rahu kindlustamise protsessidesse rohkem naisi;

29.  rõhutab, et oluline on luua ja rahastada koolitusi, millega valmistada naisi ette poliitiliselt juhtivatele kohtadele asumiseks, ning võtta mis tahes muid meetmeid, mis aitaksid suurendada naiste mõjuvõimu ja tagada nende täiel määral osalemise poliitikas, majanduses ja ühiskonnaelus;

Naiste mõjuvõimu suurendamine

30.  kiidab selliseid riike, kes on tõhustanud tütarlaste hariduse edendamiseks tehtavaid jõupingutusi; kinnitab sellegipoolest veel kord, et naistele ja tütarlastele tuleks võimaldada paremat juurdepääsu haridusele ja taset ühtlustavale järelõppele ning eelkõige kõrgharidusele; juhib tähelepanu asjaolule, et naiste kirjaoskamatuse kaotamise küsimuses on veel nii mõndagi teha, kusjuures rõhku tuleks panna ka kutseõppele, sh kursustele, mille eesmärk on suurendada naiste digitaaloskusi; soovitab lisada õppekavadesse ka soolise võrdõiguslikkuse;

31.  rõhutab, et Põhja-Aafrika riikide valitsused ja parlamendid peaksid seadma prioriteediks tagada tütarlaste jaoks juurdepääs kvaliteetsele kesk- ja kõrgharidusele, arvestades, et sellega saab edendada arengut ja majanduskasvu ning tagada demokraatlikku stabiilsust;

32.  nõuab poliitikat, milles võetakse arvesse kõige haavatavamate naiste kategooriate, seahulgas tütarlaste, puudega naiste, aga ka sisserändajate, etnilisse vähemusse kuuluvate isikute, homode ja transseksuaalide erilist olukorda;

33.  rõhutab asjaolu, et palju rohkem tuleks teha selleks, et tagada naiste majanduslik sõltumatus ja ergutada neid osalema majanduselus, sh põllumajandus- ja teenustesektoris; juhib tähelepanu asjaolule, et naiste majanduslik sõltumatus aitab neil vägivallale ja alandamisele paremini vastu seista; on seisukohal, et piirkondlikul tasandil tuleks edendada ettevõtjate, ametiühingute ja kodanikuühiskonna vahelist parimate tavade vahetamist, eeskätt selleks, et toetada kõige ebasoodsamas olukorras olevaid naisi maapiirkondades ja vaestes linnapiirkondades;

34.  kutsub Põhja-Aafrika riikide valitsusi üles ergutama ja toetama naiste suuremat osalemist tööturul ning palub neil võtta kõik vajalikud meetmed selleks, et vältida soolist diskrimineerimist töökohal; rõhutab vajadust selliste vahendite järele, mille abil võimaldada naistel pääseda tööturule ka nende jaoks tavapäraselt suletud valdkondades;

35.  tunnistab meedia olulisust naiste olukorda ja nende ühiskondlikku rolli käsitlevate teemade edendamisel ning meedia mõju asjaomaste riikide kodanike suhtumisele; soovitab koostada tegevuskava, mille eesmärk on toetada naisi meedias, seda nii nende ametialast karjääri silmas pidades kui ka võimalusena jälgida naiste esindatust televisioonis, tehes seda telesaadete tootmise ja uute meediakanalite (interneti ja sotsiaalvõrgustike) kasutamise abil, et ergutada naiste osalemist poliitikas ning edendada arusaama, et traditsioone ja võrdseid võimalusi on võimalik harmooniliselt ühendada;

36.  soovitab võtta meetmeid, et jälgida naiste mõjuvõimu suurendamise protsessi, sealhulgas seoses naistöötajate õiguste austamisega (eriti tööstus- ja teenindussektoris, maapiirkondades ja tööstuslikes linnapiirkondades), ning edendada naiste ettevõtlust ja võrdset tasustamist;

37.  juhib tähelepanu asjaolule, et riigi VKEde sektori suuruse ning majanduskasvu tempo vahel on positiivne seos; usub, et väikerahastamine on naiste mõjuvõimu suurendamise äärmiselt kasulik vahend, ning tuletab meelde, et naistesse investeerimine tähendab ka perekondadesse ja kogukondadesse investeerimist ning aitab kaotada vaesust ning sotsiaalseid ja majanduslikke rahutusi ning tugevdab sotsiaalset ühtekuuluvust lisaks naistele suurema majandusliku iseseisvuse andmisele; tuletab meelde, et väikerahastamine ei tähenda ainult mikrokrediiti, vaid hõlmab ka juhtimis-, finants- ja ärialast nõustamist ning säästukavasid;

38.  palub riikide ametiasutustel töötada välja väikerahastamise raammeetmed, et hoida ära soovimatud tagajärjed, nagu ülemäärane võlgnevus, mis naistel võib tekkida teabe või asjakohaste õigusnormide puudumise tõttu;

39.  innustab Põhja-Aafrika riike looma toetusmehhanismid naisettevõtjatele, sealhulgas andma asjakohast teavet, pakkuma õiguskaitset ning korraldama koolitusi ametialase arengu ja juhtimise valdkonnas;

40.  ergutab suurendama naiste mõjuvõimu ning kasutama selleks vahetusprojekte, mis annavad eri riikide naisorganisatsioonidele ja naisteadlastele võimaluse kohtuda ning vahetada kogemusi ja teadmisi, mis aitaks neil välja töötada strateegiaid ja meetmeid, mida saaks erinevaid vajadusi ja päritolukohti arvestades kasutada;

41.  rõhutab, kui oluline on tagada, et kõnealuses piirkonnas naiste mõjuvõimu suurendamise programmid ja meetmed põhineksid kolmel sekkumistasandil: esiteks institutsioonilisel tasandil, toetades soolist võrdõiguslikkust õigusraamistiku reformimise ja uute õigusaktide abil, sealhulgas tehnilise toe pakkumine, teiseks selliseid kodanikuühiskonna organisatsioone toetades, kes suudavad edendada naiste õigusi ning aidata suurendada naiste osalust otsustamisprotsessis, ning kolmandaks tehes tööd otseselt kohalike kogukondade tasandil ja eeskätt maapiirkondades, et muuta sotsiaalset käitumist ja traditsioone ning luua naiste jaoks nende kogukondade sotsiaalses, majanduslikus ja poliitilises sfääris uusi võimalusi;

Euroopa naabruspoliitika / ELi meetmed

42.  rõhutab, et Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi programmide rõhuasetus peaks olema naiste õigustel, soolisel võrdõiguslikkusel ja naiste mõjuvõimu suurendamisel, sest need on ühed peamised näitajad, mille abil hinnata demokratiseerimise ja inimõiguste vallas tehtud edusamme; on seisukohal, et iga riigi strateegiadokumendis ja riiklikus näidisprogrammis tuleks tähtsustada soolise võrdõiguslikkuse küsimust;

43.  palub, et komisjon jätkaks ja tõhustaks sooküsimuste süvalaiendamist ELi eri sekkumistes, olgu nende põhiteema milline tahes, ning ergutab komisjoni jätkama koostööd poliitikat rakendavate rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamise agentuur;

44.  soovitab komisjonil kasutada soolist aspekti arvestavat lähenemisviisi, kui ta koostab riigipõhiseid tegevuskavu koostööks kodanikuühiskonna organisatsioonidega Põhja-Aafrika riikides, et vähendada soolist ebavõrdsust ning luua tingimusi naiste ja meeste võrdseks osalemiseks otsustamisprotsessis;

45.  kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat üles tihendama dialoogi araabia maade piirkondlike institutsioonidega, et tagada nende juhtroll naiste õiguste ja asjaomase poliitika süvalaiendamisel kogu piirkonnas;

46.  kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat ning komisjoni üles rakendama Araabia Riikide Liigaga allkirjastatud koostööalast ühist tööprogrammi, eeskätt naiste mõjuvõimu suurendamise ja inimõiguste valdkonnas;

47.  kutsub komisjoni üles suurendama rahastamispaketti, millest toetatakse kõnealuse piirkonna naisi; usub, et kõnealuse toetuse puhul tuleks jätkuvalt võtta arvesse nii iga riigi eripära kui ka ühiseid probleeme, mis mõjutavad neid piirkondlikul tasandil, nt poliitilisel ja majanduslikul tasandil, taotledes samal ajal vastastikust täiendavust piirkondlike ja kahepoolsete programmide vahel;

48.  kutsub komisjoni üles ergutama niisuguste juhtimisprogrammide väljatöötamist, mis on suunatud naissoost arvamusliidritele ning ettevõtlus- ja finantssektori juhtidele, ning toetama veelgi rohkem kõnealuses valdkonnas olemasolevaid programme;

49.  on seisukohal, et nende kohustuste puhul, mis partnerid on võtnud vastavalt läbivaadatud naabruspoliitika põhimõttele, mille kohaselt kaasnevad suuremate edusammudega ka suuremad hüved, tuleks piisaval määral arvesse võtta ka naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust; kutsub seetõttu asepresidenti ja kõrget esindajat ning komisjoni üles töötama välja selged kriteeriumid edusammude tagamiseks ja jälgimiseks, kasutades selleks läbipaistvat ja kaasavat protsessi, mis hõlmab konsulteerimist naiste õigustega tegelevate ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

50.  kutsub ELi inimõiguste eriesindajat üles pöörama kooskõlas ELi inimõiguste läbivaadatud strateegiaga erilist tähelepanu naiste õigustele Põhja-Aafrikas;

51.  rõhutab, kui oluline on ergutada naiste osalemist valimisprotsessis, ning palub seepärast asjaomaste riikide ametiasutustel lisada põhiseadusesse sätted, millega lubatakse naistel valimisprotsessis osaleda ning eemaldatakse takistused, mis ei võimalda neil selles tegelikult osaleda; kutsub ELi üles tegema riikide valitsustega tihedat koostööd, et jagada nendega parimaid tavasid seoses naiste harimisega nende poliitiliste ja valimisõiguste vallas; tuletab meelde, et seda tuleks teha abiprogrammide kaudu kogu valimistsükli jooksul ning ELi valimisvaatlusmissioon peaks seda vajadusel hoolikalt jälgima;

52.  palub komisjonil jätkata järelevalvet selle üle, kuidas Põhja-Aafrika riigid järgivad ELi valimisvaatlusmissioonide soovitusi naiste õiguste kohta, ning esitada parlamendile selle kohta aruanne;

53.  kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat ning komisjoni üles käsitlema Põhja-Aafrika riikidega peetavatel poliitilise ja valdkondliku dialoogi koosolekutel naissoost töötajate õiguste diskrimineerimist tööõiguses, tehes seda vastavalt põhimõttele, mille kohaselt sõltub toetuse suurus tehtud edusammudest, ning palub neil edendada naiste osalust ametiühingutes;

54.  kutsub komisjoni ja teisi rahastajaid üles edendama programme, mis tagavad kõigile naistele võrdse juurdepääsu tööturule ja koolitusele, ning suurendama rahalisi vahendeid, mida eraldatakse riigi ja piirkondliku tasandi kodanikuühiskonna naisorganisatsioonide ja -võrgustike suutlikkuse suurendamiseks;

55.  nõuab tungivalt, et komisjon tõstaks esile naisettevõtluse positiivseid näiteid, mis hõlmavad Põhja-Aafrika riikide naisi või naisi Euroopa ja Põhja-Aafrika ettevõtjaid ühendavatest organisatsioonidest, sealhulgas tehnika ja tööstuse valdkonnas; kutsub seepärast komisjoni üles looma vahendeid asjakohase teabe levitamiseks, et saadud kogemusi võimalikult suurel määral ära kasutades edendada ja suurendada teadlikkust sellise tegevuse arengupotentsiaalist kogukondades, kus majandus on vähem dünaamiline;

56.  kutsub komisjoni üles arvestama mõjuhinnanguid koostades nende riikide puhul, kellega on käimas põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduslepingut käsitlevad läbirääkimised, lepingu võimalikke sotsiaalseid tagajärgi ning selle võimalikku mõju inimõigustele ja eelkõige naiste õigustele, ka mitteametlikus sektoris;

57.  kutsub komisjoni üles toetama meetmete võtmist selleks, et tagada naiste erivajaduste viivitamatu ja piisav täitmine kriisi- ja konfliktiolukordades, sealhulgas seoses nende soolise vägivalla ohvriks langemise ohuga;

58.  palub, et asepresident ja kõrge esindaja ning komisjon tagaksid Põhja-Aafrika riikidega poliitilise ja valdkondliku dialoogi koosolekuid pidades kodanikuühiskonnale soodsa keskkonna vabalt tegutsemiseks ning osalemiseks demokraatlikes muutustes;

59.  kutsub komisjoni üles suurendama sooküsimusi käsitleva personali arvu kõnealuse piirkonnaga tegelevates ELi delegatsioonides ning tagama, et programmitööga kaasnevasse konsulteerimisprotsessi oleksid kaasatud ka naised ja vabaühendused;

60.  väljendab heameelt asjaolu üle, et ÜRO soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamise agentuur on avanud kontorid Põhja-Aafrikas, ning ergutab ELi delegatsioone asjaomastes riikides tegema rohkem koostööd ÜRO allasutustega, et luua meetmed, millega tagada sooline võrdõiguslikkus ning edendada araabia kevade järel naiste õigusi;

61.  kutsub komisjoni üles ergutama ja rahastama selliste nõustamiskeskuste ja naistemajade asutamist, mis pakuksid naistele nõu igas vallas, hõlmates poliitilisi õigusi ja õigusnõustamist, aga ka terviseküsimusi ja kaitset koduvägivalla eest, sest selline terviklik lähenemisviis aitab naisi ning on ka vägivalla puhul diskreetsem;

62.  ergutab Põhja-Aafrika riikide ametiasutusi looma koduvägivalla alase teadlikkuse tõstmise programme ning rajama koduvägivalda kogenud või selle all kannatavate naiste jaoks varjupaiku;

63.  kutsub Põhja-Aafrika riikide ametivõime üles tagama, et vägivalla naisohvrid ja tunnistajad saaksid asjakohast arstiabi ja psühholoogilist tuge, tasuta õigusteenuseid ning juurdepääsu õiguskaitsele ja kaebuste esitamise mehhanismidele;

64.  tuletab meelde, et Vahemere Liidu mehhanismide abil tuleks toetada ka kodanikuühiskonda, vabaühendusi ja naisorganisatsioone; kutsub komisjoni üles hõlbustama ELi naisorganisatsioonide ja Põhja-Aafrika samalaadsete organisatsioonide vahelist koostööd;

65.  kutsub komisjoni üles toetama Põhja-Aafrika riikide jõupingutusi rajada tõeline ja jätkusuutlik demokraatia, mis põhineks inimõiguste, põhivabaduste, naiste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja õigusriigi põhimõtete austamisel; rõhutab vajadust toetada kõnealuses piirkonnas kodanikuaktiivsuse edendamist, pakkudes sellel eesmärgil kodanikuühiskonnale tehnilist ja rahalist tuge, et aidata luua demokraatlikku poliitilist kultuuri;

66.  kutsub komisjoni üles tagama kaubandusläbirääkimiste täielikku läbipaistvust, muu hulgas seoses kogu taustteabega, mille põhjal kaubanduslepingute sõlmimise ettepanek tehakse; rõhutab, et naiste rühmitused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid peaksid kogu protsessis aktiivselt osalema;

67.  kutsub Vahemere Liidu parlamentaarset assambleed üles pühendama oma märtsikuise istungjärgu igal aastal naiste olukorrale asjaomases piirkonnas;

68.  palub, et komisjon aitaks kaasa Istanbuli–Marrakechi protsessi tõhustamisele ning toetaks programme, mille abil edendatakse Euroopa –Vahemere piirkonna kodanikuühiskonna ja valitsuste vahelist dialoogi;

69.  on veendunud, et hiljuti asutatud Euroopa demokraatia rahastu raames tuleks pöörata erilist tähelepanu naiste kaasamisele Põhja-Aafrika demokraatlikesse reformiprotsessidesse, toetades naisorganisatsioone ja projekte sellistes sootundlikes valdkondades nagu kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi ergutamine, vägivalla vastu võitlemine, töökohtade loomine, kultuurilise ja poliitilise osalemise edendamine, naistele ja tütarlastele võrdse juurdepääsu võimaldamine seoses õiguskaitse, tervishoiuteenuste ja haridusega ning naiste diskrimineerimise ja naiste õiguste rikkumise ennetamine või kaotamine;

70.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid ning eriti ELi inimkaubandusevastase võitluse koordinaator võtaksid arvesse ELi välistegevuse meetmete kooskõlastamist ja omaksid selles suhtes aastateks 2012–2016 koostatud inimkaubanduse kaotamist käsitleva ELi strateegia raamistikus ühist seisukohta; on seisukohal, et Põhja-Aafrika riikide ametiasutusi tuleks võimaluse korral julgustada tegema koostööd piirkonna muude riikidega, et võidelda inimkaubanduse vastu;

71.  kutsub komisjoni üles toetama naiste projekte ja tugevdama naiste võrgustikke ülikoolides, meedias, kultuuriasutustes, filmitööstuses ja muudes loomesektorites ning rõhutab, kui oluline on tõhustada Vahemere-üleseid kultuurilisi suhteid, sealhulgas sotsiaalmeedia, digitaalsete platvormide ja satelliitedastuse abil;

72.  kutsub liikmesriikide valitsusi ja ametiasutusi üles keskenduma oma kahepoolsetes diplomaatilistes ja kaubandussuhetes Põhja-Aafrika riikidega naiste õigustele;

73.  kutsub komisjoni üles tugevdama kõrghariduses vahetusprogramme (näiteks Erasmus Mundus) ning ergutama noorte naiste osalemist; nõuab ka piirkondadevahelise koostöö arendamist (kas mestimise või vastastikuste vahetuste kaudu) Vahemere põhja- ja lõunapoolsete piirkondade vahel;

74.  kiidab heaks liikuvuspartnerlused, sest nende abil hõlbustatakse vahetusi ja aidatakse kaasa rände inimlikule ja väärikale juhtimisele;

o
o   o

75.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) Resolutsioon 1873(2012), mille parlamentaarne assamblee võttis vastu 24. aprillil 2012 (13. istungjärk).
(2) ELT C 188 E, 28.6.2012, lk 26.
(3) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 158.
(4) ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 114.
(5) ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 126.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0069.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0113.


Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ülemeremaade ja -territooriumidega ajavahemikus 2014–2020 tehtava ELi koostöö rahastamine
PDF 231kWORD 31k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta resolutsioon Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ülemeremaade ja -territooriumidega ajavahemikus 2014–2020 tehtava ELi koostöö rahastamist (11. Euroopa Arengufond) käsitleva mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamise kohta (2012/2222(INI))
P7_TA(2013)0076A7-0049/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühelt poolt AKV riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel 23. juunil 2000. aastal alla kirjutatud Cotonou lepingut(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa ja 27. novembri 2001. aasta ülemereterritooriumide assotsieerimise otsust(2), millega assotsieeriti EL (enne EÜ) teatavate ülemeremaade ja -territooriumidega,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (ÜMTde assotsieerimise otsus) (COM (2012)0362), mille komisjon võttis vastu 16. juulil 2012. aastal ja mille üle peetakse praegu läbirääkimisi nõukogus,

–  võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2011. aasta teatist „Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ülemeremaade ja -territooriumidega ajavahemikus 2014–2020 tehtava ELi koostöö rahastamist (11. Euroopa Arengufond) käsitleva mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamine” (COM(2011)0837),

–  võttes arvesse komisjoni 13. oktoobri 2011. aasta teatist „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks” (COM(2011)0637),

–  võttes arvesse komisjoni 21. juuni 2001. aasta teatist „Tegevusprogramm soolise võrdõiguslikkuse suurendamiseks ühenduse arengukoostöös” (COM(2001)0295),

–  võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2012. aasta teatist „Demokraatia ja säästva arengu juured: Euroopa koostöö kodanikuühiskonnaga välissuhete valdkonnas” (COM(2012)0492),

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatist „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (COM(2011)0500),

–  võttes arvesse 20. detsembril 2005. aastal vastu võetud Euroopa konsensust arengu küsimustes, samuti Euroopa arengualast tegevuskava ja selle alusel vastu võetud suuniseid,

–  võttes arvesse 18. detsembri 2007. aasta Euroopa konsensust humanitaarabi valdkonnas,

–  võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2012. aasta ja 15. oktoobri 2012. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu poolt 23. detsembril 2010 ratifitseeritud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklit 32,

–  võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee resolutsiooni puuetega inimeste kaasatuse kohta arenguriikides (AKV-EL/100.954/11),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks arengukoostöös (2010–2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu suuniseid, mis käsitlevad naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalda ja võitlust nende diskrimineerimise kõigi vormide vastu,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0049/2013),

A.  arvestades, et sisekokkulepe, millega luuakse 10. Euroopa Arengufond, aegub 31. detsembril 2013. aastal, ning arvestades, et komisjon esitas oma teatises (COM(2011)0837) sisekokkuleppe eelnõu, mis peaks eelmist kokkulepet asendama alates 1. jaanuarist 2014;

B.  arvestades, et ajavahemikku 2014–2020 käsitlevat eelnõu arutatakse nõukogus ilma parlamendi osaluseta; arvestades siiski, et miski ei takista parlamenti koostamast algatusraportit 11. Euroopa Arengufondi kohta komisjoni teatise alusel, mis sisaldab sisekokkuleppe eelnõud;

C.  arvestades, et komisjon ei kavatse Euroopa Arengufondi kanda eelarvesse 2014. aastal, vaid alles alates 2021. aastast, mis on äärmiselt kahetsusväärne; arvestades, et on asjakohane juba praegu teha selleks ettevalmistusi, et ei väheneks AKV-ELi koostööle ja üldiselt arenguabile eraldatavad vahendid;

D.  arvestades vajadust näha 11. Euroopa Arengufondile ette piisav rahastamine, et liit saaks pidada kinni arengukoostöö valdkonnas rahvusvahelisel tasandil võetud kohustustest ja eraldada 0,7% oma SKPst arenguabile ning aidata seeläbi kaasa aastatuhande arengueesmärkide täitmisele;

E.  arvestades, et aastatuhande arengueesmärke käsitlevad eduaruanded näitavad ebaühtlast edenemist, ning eelkõige seda, et aastatuhande arengueesmärgid emade ja laste tervise küsimustes jäävad enamikus AKV riikides 2015. aastaks saavutamata;

F.  arvestades, et rahastamisettepanekud ajavahemikuks 2014–2020, mida praegu nõukogus arutatakse, on nii Euroopa arengupoliitika tuleviku seisukohast kui ka ÜMTsid ELiga siduva ühenduse seisukohast murettekitavad;

G.  arvestades, et kuigi on vaja veel teha suuri jõupingutusi, on ELi abi üha tõhusam ja ühenduse meetmeid rahvusvahelise solidaarsuse edendamiseks toetab rohkem kui kolm neljandikku Euroopa kodanikest;

H.  arvestades, et uuenduslik rahastamine on tingimata vajalik, et suurendada ametlikku arenguabi, tagades, et äri- ja finantssektor annavad õiglasema panuse;

I.  arvestades, et abiandjad ei tohiks nõuda partnerriikidelt omavastutuse põhimõtte kohaldamist ning samal ajal jätta neid ilma rahalistest vahenditest, mida nad vajavad oma institutsioonide ja avalike teenuste konsolideerimiseks;

J.  arvestades, et arenguriigid peavad kiiresti looma maksusüsteemid, mis võtavad arvesse nende kodanike maksevõimet;

K.  arvestades, et oma teatises muutuste kava kohta soovis komisjon, et Euroopa arengupoliitika vahendite (mille hulka kuulub ka 11. Euroopa Arengufond) jagamisel kohaldataks eristamise põhimõtet, ning viis sisse temaatilise suunitluse põhimõtte ning toetuste ja laenude kombineerimise ning erasektori toetamise;

L.  arvestades, et Euroopa konsensuses arengu küsimuses ja Cotonou lepingus tunnustatakse kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli vaesusevastases võitluses ja hea juhtimistava edendamisel;

M.  arvestades, et ülemereterritooriumide assotsieerimise otsuse ettepanekus tunnistatakse ÜMTde eripära, mistõttu nad seisavad silmitsi AKV riikidest erinevate probleemidega; arvestades, et ÜMTd ei tohiks seetõttu enam saada abi Euroopa Arengufondist, vaid ELi eelarvesse selleks otstarbeks kirjendatud rahastamisvahendist;

N.  arvestades, et ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel 23. juunil 2000. aastal Cotonous sõlmitud partnerluslepingus (2000/483/EÜ) on kehtestatud, et naiste olukorda ja soolise võrdõiguslikkuse küsimusi võetakse süstemaatiliselt arvesse kõikides valdkondades – poliitilises, majanduslikus ja ühiskondlikus elus;

O.  arvestades, et Euroopa Liidu tegevuskavas tunnistatakse naiste kaasamise ja soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi olulisust partnerriikide arengu ja aastatuhande arengueesmärkide täitmise seisukohast ning et sooline võrdõiguslikkus on üks ELi tegevuse prioriteetseid suundi muutuste kava raames;

11.Euroopa Arengufondi eesmärgid

1.  tuletab meelde, et nii Euroopa arengupoliitika (ELi toimimise lepingu artikkel 208) kui ka Cotonou lepingu ja Euroopa konsensuse arengu küsimuses peamised eesmärgid on vaesuse vähendamine ja lõpuks selle kaotamine; rõhutab seetõttu, et 11. Euroopa Arengufondist AKV riikidele antud vahenditest vähemalt 90% peab vastama OECD arenguabi komitee kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumidele;

2.  on seisukohal, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb kahekordistada jõupingutusi kõige vähem edenenud aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks, mis on eelkõige seotud põhiliste sotsiaalsektorite ja soolise võrdõiguslikkusega, nagu on ette nähtud Cotonou lepingu artiklites 22, 25 ja 31; kinnitab oma toetust aastatuhande arengueesmärkidega seotud algatustele ja kokkulepetele ning nõuab, et komisjon ja liikmesriigid eraldaksid kokkuleppel AKV riikidega 11. Euroopa Arengufondist 20% põhilistele sotsiaalteenustele, eelkõige tervishoiule ja algharidusele, et kindlustada aastatuhande arengueesmärkide 2, 3, 4, 5 ja 6 ning muude rahvusvahelisel tasandil arengu valdkonnas võetud kohustuste täitmine; palub sellega seoses, et 11. Euroopa Arengufondi ja selle kavandamise suhtes kohaldataks soolisi tulemusnäitajaid, mis on kavandatud soolise võrdõiguslikkuse suurendamist ühenduse arengukoostöös käsitlevas tegevusprogrammis ning mis tagaks, et erimeetmete võtmine ja sooküsimuste edendamine toimub kõikides programmides nõuetekohaselt ja kontrollitult;

3.  kutsub komisjoni ja partnerriike tungivalt üles pidama prioriteetseks toetust, mille eesmärk on tõhustada tervishoiusüsteeme, et tagada emade, reproduktiiv- ja laste tervise valdkonnas juurdepääs põhilistele tervishoiuteenustele, pöörates eelkõige tähelepanu kõige vaesemale elanikkonnale ja HIV/AIDSi vastu võitlemisele, tuletades meelde, et need on aastatuhande arengueesmärgid, mille puhul on mitmetes AKV riikides vähe edusamme tehtud;

4.  on seisukohal, et eespool nimetatud eesmärgi saavutamiseks on tähtis kaasata ühiskonna kõige haavatavamad rühmad, teiste seas (kuid mitte ainult) naised, lapsed ja puuetega inimesed, kõikidesse vaesuse kaotamise projektidesse nii programmitöö kui ka rakendamise ja hindamise etappides;

5.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon soovib arenguriikides käsitleda sotsiaalkaitse küsimusi strateegilisemalt ja koordineeritumalt, ning palub, et partnerluses AKV riikidega töötataks välja integreeritud sotsiaalkaitsepoliitika, milles võetakse arvesse ka alusmehhanismide toetamist, nagu sotsiaalkaitse alammäärade loomine 11. Euroopa Arengufondi raames;

ÜMTde majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamine

6.  tuletab meelde, et Euroopa Arengufondist rahastatakse mitte ainult AKV ja ELi partnerlust, vaid ka ÜMTde ja ELi assotsiatsiooni, mis hõlmab 26 ÜMTd,

7.  väljendab heameelt asjaolu üle, et kavandatavas ÜMTde assotsieerimise otsuses tunnistatakse vajadust luua ÜMTdega uus jätkusuutlik partnerlus, mis juhindub neljast uuest eesmärgist:

   ÜMTde konkurentsivõime suurendamine,
   ÜMTde kohanemisvõime parandamine,
   ÜMTde haavatavuse vähendamine,
   ÜMTde ja teiste partnerite vahelise koostöö edendamine;

8.  peab kahetsusväärseks, et liidu eelarves puudub ÜMTde jaoks ette nähtud rahastamisvahend, mis võimaldaks selleks eraldatud vahendite demokraatlikku ja läbipaistvat kontrolli;

9.  kutsub üles tegema paremat koostööd äärepoolseimate piirkondade, AKV riikide ja ÜMTde naabruses asuvate kolmandate riikide vahel, kombineerima omavahel nende piirkondade, riikide ja maade suhtes kohaldatavaid eri rahastamisvahendeid ning parandama ÜMTde ja äärepoolseimate piirkondade juurdepääsu vaatlejatena AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee täiskogu istungitele kooskõlas assamblee kodukorraga;

Eelarvesse kandmine ja rahastamispakett

10.  nõuab taas kord Euroopa Arengufondi viimist eelarvesse järgmisel programmiperioodil ja vaikimisi aastast 2021, lisades Euroopa Arengufondi täielikult mitmeaastase finantsraamistiku 4. rubriiki („Euroopa roll maailmas”), sest see aitaks tõhusamalt edendada liidu prioriteete ja temaatilisi toetusi ning parandaks ELi kui maailma suurima arenguabi andja tegevuse demokraatlikku kontrolli, nähtavust, prognoositavust ja järjepidevust;

11.  palub komisjonil valmistada Euroopa Arengufondi eelarvesse kandmine ette nii sujuvalt kui võimalik, andes Euroopa Parlamendile regulaarselt teavet ning tehes tihedat koostööd AKV riikidega, et tagada nende kaasatus Euroopa Arengufondi tulevasse rakendamisse;

12.  väljendab heameelt selle üle, et 11. Euroopa Arengufondi liikmesriikide panustamise põhimõtted on sarnased liidu eelarve omadega, ning väljendab heameelt selle üle, et 11. Euroopa Arengufondi programmiperiood viidi vastavusse liidu mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaga;

13.  toetab komisjoni ettepanekut eraldada 11. Euroopa Arengufondile kokku 30 319 000 000 eurot (2011. aasta hindades) ja nõuab, et 11. Euroopa Arengufondile ja muudele koostöövahenditele, sealhulgas arengukoostöö rahastamisvahendile ettenähtud summade abil saab hoitaks ametlikku arenguabi praegusel tasemel või seda isegi suurendataks, et aidata liikmesriikidel saavutada eesmärk eraldada oma SKPst 0,7% ametlikuks arenguabiks;

14.  rõhutab, et võttes arvesse teatavate AKV riikide suurt haavatavust seoses katastroofiohuga, on Euroopa Arengufondist rahastatavates arenguprogrammides vaja palju investeerida katastroofiohu vähendamisse; rõhutab, et selline investeerimine on äärmiselt tähtis selleks, et vähendada hädaolukorrast tingitud vajadusi ja suurendada AKV riikide vastupanuvõimet;

15.  peab äärmiselt kahetsusväärseks liikmesriikide poolt 8. veebruari 2013. aastal sõlmitud kokkulepet, mis näeb ette komisjoni 2012. aasta juulis tehtud ettepanekus soovitatud 11. Euroopa Arengufondi vahendite vähendamine 11% võrra; juhib tähelepanu asjaolule, et nõukogu korduvalt võetud kohustus saavutada 2015. aastaks arenguabi valdkonna eesmärgid ning rahvusvahelise solidaarsuse edendamiseks ettenähtud riiklike ja liidu eelarvevahendite märkimisväärne kärpimine on omavahel teravas vastuolus;

16.  on seisukohal, et kui eelarvekärpeid jätkatakse, on liit ja selle liikmesriigid peamiste ametliku arenguabi andjatena suures osas vastutavad, kui 2015. aastaks ei suudeta täita eesmärki vähendada vaesust maailmas poole võrra;

17.  rõhutab, et eelkõige kriisi ajal on tähtis, et liidu eelarve suudaks vastata tekkivatele raskustele, kuna see võimaldab rahastamist, mis riiklikul tasandil ei oleks võimalik, eelkõige arengu rahastamist; nõuab sellega seoses omavahendite, nt finantstehingute maksu loomist, et liidu eelarve ei sõltuks enam ainult maksete assigneeringute tasemest;

18.  nõuab, et sõltumata 11. Euroopa Arengufondile eraldatavate summade ja jaotuspõhimõtete erinevustest, peab Euroopa Arengufondi kaudu ÜMTdele antud vahendite üldjaotus vastama komisjoni soovitatule;

19.  soovib, et AKV riikide vahelisele programmile ja piirkondlikele programmidele ettenähtud vahendite osakaal oleks 11. Euroopa Arengufondi raames sama nagu 10. Euroopa Arengufondis ja Euroopa Arengufondis nähtaks ette eraldamata ja paindlik rahastamispakett ning et seejuures oleks tagatud maksimaalne täiendavus tulevase üleaafrikalise programmiga, mis on ette nähtud tulevase arengukoostöö rahastamisvahendi raames, kuna nende vahenditega rahastatakse osaliselt uut kriisileevenduskava, mis hõlmab AKV riike tabada võivaid rahvusvahelise mõõtmega väliseid vapustusi (eelkõige finants-, toidu- või humanitaarkriisi), ning ka kiireloomulist humanitaarabi; rõhutab, et need programmid on tähtsad, kuna nad aitavad tõhustada AKV riikide valmisolekut kriisideks, nende vastupanuvõimet ning koordineerimist hädaabi, taastustööde ja arengu vahel;

20.  on arvamusel, et 11. Euroopa Arengufondi vahenditest tuleks umbes 5% eraldada komisjoni toetuskuludeks, et tagada selle vahendi tõhus haldamine;

Euroopa arengupoliitika reform ja 11. Euroopa Arengufond

21.  tuletab meelde, et Cotonou leping peaks jääma 11. Euroopa Arengufondi põhiraamistikuks;

22.  on seisukohal, et eristamise põhimõtte konkreetne rakendamine 11. Euroopa Arengufondi vahenditele juurdepääsu puhul saab olla kasulik ainult juhul, kui seda tasakaalustab haavatavuse indeks, mis täiendab SKP kriteeriumi, hõlmab riigi vaesuse ja ebavõrdsuse indeksit ning milles arvestatakse arengumaade hulka kuuluvate väikeste saareriikide erilist olukorda vastavalt Cotonou lepingu artikli 2 viimasele taandele; tuletab meelde, et AKV riikidest partnerid võivad selle põhimõtte omaks võtta ainult tiheda poliitilise dialoogi tulemusel;

23.  tunnistab siiski, et poliitilise dialoogi raames on eristamise põhimõtte rakendamine vältimatu, kuna see võimaldab keskmise ja keskmisest kõrgema sissetulekuga AKV riikidel muutuda heaoluriikideks, kujundada välja riiklik poliitika jõukuse ümberjaotamiseks ning võidelda tulemuslikult vaesuse ja ebavõrdsuse vastu;

24.  rõhutab siiski, kui oluline on säilitada 11. Euroopa Arengufondi raames riiklikud assigneeringud, kuna Euroopa arenguabil võib olla jätkuvalt otsustav mõju teatavates keskmise või keskmisest kõrgema sissetulekuga AKV riikides ebavõrdsuse vähendamiseks tehtavate reformide toetamisel;

25.  on arvamusel, et eristava lähenemise puhul tuleb arvesse võtta ka ebakindlate riikide erilist olukorda lähtuvalt põhimõttest, et riigi ebaõnnestumisel on tagajärjed elanikkonnale äärmiselt negatiivsed ning need teevad olematuks kõik arengu valdkonnas saavutatud edusammud; rõhutab, et läbikukkunud riigis õigusriigi taastamine on oluliselt vaevalisem ja aeganõudvam kui ebakindlate riikide suurem toetamine, ning rõhutab, et seetõttu tuleks pöörata 11. Euroopa Arengufondi programmiperioodil erilist tähelepanu Saheli ja Somaali poolsaare piirkonnale;

26.  märgib, et muutuste kava sisaldab uusi ettepanekuid, sealhulgas eri toetuste ja laenude kombineerimise ja erasektori toetamise kohta; kinnitab, et nimetatud uute mehhanismide kasutamise eesmärk peaks olema esiteks tuua arengumaade kodanikud välja vaesusest ja abist sõltuvusest ning aidata kaasa erasektori tugevdamisele AKV riikides, vastasel korral edendatakse ebajätkusuutlikku arengut ja kasvu; palub, et komisjon teataks Euroopa Parlamendile, milliseid tulemusi annab uuring, mille komisjon hiljuti tellis erasektori osalemise kohta liidu toetuste ja laenude kombineerimisega seotud tegevuste arendamises ja laiendamises;

27.  tunnistab, et uutel rahastamisviisidel, nagu toetuste ja laenude kombineerimine, on riiklike vahendite vähenemise taustal teatavaid eeliseid; palub sellegipoolest, et komisjon ja Euroopa Investeerimispank (EIP) viiksid läbi põhjalikud ja sõltumatud mõju-uuringud, mis mõõdaksid uute rahastamisviiside mõju vaesuse vähendamisele, keskkonnale jne; avaldab sellega seoses heameelt selle üle, et hiljuti võeti kasutusele tulemuste mõõtmise raamistik („Results Measurement Framework”), mille indeks võimaldab EIP-l mõõta kõigi oma ELi-väliste operatsioonide arengualast mõju; palub, et komisjon avaldaks täpsed suunised ja kriteeriumid, et selgitada põhimõtteid, millest tuleb juhinduda projektide valikul nende uut tüüpi vahendite rakendamise raames; kutsub üles suurendama koostoimet ja täiendavust komisjoni, EIP ja teiste Euroopa kahepoolsete finantsasutuste, nt arengupankade tegevuse vahel;

28.  tunnistab, kui tähtis on toetada AKV riikides erasektorit, eelkõige mikroettevõtjaid ning väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid, et soodustada jõukuse loomist ja ettevõtetele soodsa keskkonna tekitamist, mis võimaldab kaasavamat ja jätkusuutlikumat majanduskasvu, et vähendada vaesust;

29.  võtab teadmiseks, et on loodud ELi väliskoostöö- ja arenguplatvorm, kus parlament osaleb vaatlejana ning mille eesmärk on anda suuniseid olemasolevate toetuste ja laenude kombineerimise ühendmehhanismide kohta; on arvamusel, et kodanikuühiskond ja EIP ei ole sellesse uude struktuuri piisaval määral kaasatud; kutsub seega komisjoni üles kaasama kodanikuühiskonna otseselt platvormi töösse ja tunnistama, et EIP-l on platvormi juhtimisel ELi finantsasutusena ainulaadne roll;

30.  võtab teadmiseks komisjoni muutuste kavas soovitatud temaatilise suunitluse; rõhutab, et selline suunitlus ei tohi jätta tähelepanuta teatavate riikide erivajadusi, ning tuletab meelde, et kuna demokraatlik heakskiitmine on abi tõhususe alus, peavad olema dialoog arengukoostöö kõigi osalistega, eelkõige kodanikuühiskonna esindajate ja kohalike omavalitsustega, aga ka paindlikkus kesksel kohal nende sektorite kindlaksmääramisel, kuhu rahalised vahendid koondatakse ja mis on märgitud riiklikes sihtprogrammides;

31.  nõuab, et viivitamata rakendataks AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee resolutsiooni puuetega inimeste kaasatuse kohta arenguriikides, eriti selle artikleid 19, 20, 21 ja 22, et 11. Euroopa Arengufond oleks kaasav ja kõigile kättesaadav;

32.  tunneb heameelt selle üle, et ÜRO algatus „Säästev energia kõigi jaoks” saab 10. Euroopa Arengufondi raames liidult suurt toetust, mis ulatub 500 miljoni euroni, ning nõuab, et see jätkuks 11. Euroopa Arengufondi raames;

33.  tunneb heameelt selle üle, et põllumajandus, eelkõige põllumajanduslike pereettevõtete toetamine, kuulub Euroopa edasise arengupoliitika prioriteetsete teemavaldkondade hulka; tuletab meelde, et AKV riigid võtsid endale Maputo deklaratsioonis kohustuse eraldada 10% riigi eelarve tuludest põllumajandusele ja maaelu arengule, ning et seda on vähe järgitud;

34.  rõhutab asjaolu, et temaatiline koondumine ei tohi seada ohtu üldist eelarvetoetust, mis peaks võimaldama suurendada abi saavate riikide rahanduse usaldusväärset juhtimist; soovib, et see vahend säilitaks 11. Euroopa Arengufondis tähtsa koha, mis tõhustab komisjoni ja AKV riikide vahel inimõiguste üle peetavat dialoogi;

Demokraatlik kontroll

35.  võtab teadmiseks, et komisjon lubas vabatahtlikult anda Euroopa Parlamendile teavet 11. Euroopa Arengufondi strateegiadokumentide kohta, kuid peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendil puudub komisjoni poolt selliselt võetud meetmete suhtes konkreetne pädevus; tuletab siiski meelde, et AKV-ELi parlamentaarne ühisassamblee võib mängida keskset rolli kõigi Euroopa Arengufondi strateegiadokumentide demokraatlikul kontrollimisel ning seda vastavalt Cotonou lepingu artiklile 17 ja eriti selle lõike 2 kolmandale taandele;

36.  tuletab meelde, et on oluline järgida demokraatliku omavastutuse põhimõtet, mis on määratletud abi tõhususe tegevuskavas; palub seepärast komisjonil toetada edasi AKV riikide parlamentide ja kontrollikodade võimekuse suurendamist ja kodanikuühiskonna teavitamist ning kutsub AKV riike üles tegema tihedamat koostööd oma riiklike parlamentidega, et riigistrateegia dokumentides ette nähtud vahendite ülekandmise üle teostataks parlamentaarset järelkontrolli; väljendab sellega seoses heameelt parlamentaarse demokraatia edendamise ameti hindamatu töö üle; soovitab, et kõik ministeeriumid peaksid osalema riikliku eelarvevahendite käsutaja ja liidu vastava delegatsiooni vahelises arutelus, et strateegiadokumendid kajastaksid täielikult riigi arenguvajadusi;

37.  on veendunud, et Euroopa Arengufondi vahendite jaotamisel ja järelevalve teostamisel finantseeritavate projektide, sh riigi eelarve otsetoetuste üle on otsustava tähtsusega läbipaistvus ja aruandekohustus;

38.  rõhutab, et kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus põhiteenuste osutamisel, demokraatlikus kontrollis, tõrjutud rühmade toetamisel ning inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisel on äärmiselt oluline, ning kutsub komisjoni, ÜMTsid ja AKV riike konsulteerima kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega 11. Euroopa Arengufondi kavandamisel ning tegema nendega tihedat koostööd selle rakendamisel ja hindamisel vastavalt Cotonou lepingu artiklitele 2, 6 ja 70; palub komisjonil lisada 11. Euroopa Arengufondi järelevalve eesmärgil koostatud vahearuannetesse osa, milles käsitletakse üksikasjalikult liidu delegatsioonide poolt riiklikul tasandil kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega peetud konsultatsioonide seisu;

Arengu tõhusus

39.  rõhutab, kui väärtuslik on ELi ja selle liikmesriikide vaheline koostöö abi kavandamisel, mis võimaldab suurendada ELi arengupoliitika nähtavust, mõju ja tõhusust ning vältida samas kattumist ja raiskamist; rõhutab siiski vajadust süvendada ja täpsustada eeskirju, mis sisalduvad mitmeaastase programmitöö ühises raamistikus; rõhutab, et juhtivat rolli võivad täita ELi delegatsioonid, kes peavad sellesse protsessi lisama veelgi rohkem läbipaistvust, eelkõige kaasates mitte ainult asjaomaste abi saavate riikide administratsioone, aga ka valitsusväliseid osalejaid;

40.  palub komisjonil rangelt järgida Cotonou lepingu IV lisa artikli 19 C esimest lõiku, mille kohaselt tuleb 11. Euroopa Arengufondi raames rahastatava riigihankelepingu saamiseks AKV riikides järgida sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid, et edendada säästva arengu ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtet;

41.  rõhutab, et vaesusevastane võitlus ja arengu tõhususe suurendamine sõltuvad eelkõige riiklikul tasandil tulu kogumise suutlikkusest ning et AKV-ELi partnerlus peab pidama esmatähtsaks tõhusate ja õiglaste maksukogumissüsteemide kasutuselevõttu, et tõhustada maksukogumist ning tõkestada maksudest kõrvalehoidumist ja maksuparadiiside kasutamist;

42.  väljendab heameelt komisjoni teatise „Tulevane lähenemisviis kolmandatele riikidele antavale ELi eelarvetoetusele” üle; rõhutab Cotonou lepingu artikli 96 tähtsust, sest see võimaldab peatada abi andmise, kui riik rikub lepingu põhimõtteid;

43.  tuletab meelde, et eelarvetoetusel on palju eeliseid, nt vastutus, täpsem tulemuste analüüs, sidusam poliitika, parem prognoositavus ning inimestele otseselt kasu toovate vahendite maksimaalne kasutamine;

44.  rõhutab, kui tähtis on näha naistes mitte ainult haavatavat ühiskonnaosa, vaid ka arengupoliitika aktiivset edasiviijat; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et naised täidavad üliolulist rolli toitumise ja toiduga kindlustatuse alal, võttes arvesse tõsiasja, et nad vastutavad 80% ulatuses põllumajanduse eest Aafrikas, kuigi neil ei ole jätkuvalt õigust saada selle maa omanikuks, mida nad harivad; rõhutab ühtlasi, et naised on tõestanud oma oskusi probleemide ja konfliktide lahendamisel, mistõttu nõuab tungivalt, et komisjon ja AKV riigid suurendaksid naiste osalust rakkerühmades ja töörühmades;

45.  palub komisjonil kohaldada tulemusnäitajaid, mis on kehtestatud ELi tegevuskavas, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist arengukoostöös:

o
o   o

   46. palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile eduaruanne selle kohta, kuidas rakendatakse ELi tegevuskava, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist arengukoostöös.
   47. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ning ELi liikmesriikide ja vajaduse korral AKV riikide ja ÜMTde valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Muudetud leping allkirjastati 25. juunil 2005 Luxembourgis (ELT L 287, 28.10.2005, lk 4) ja 22. juunil 2010 Ouagadougous (ELT L 287, 4.11.2010, lk 3).
(2) ELT L 314, 30.11.2001, lk 1. Otsust on muudetud otsusega 2007/249/EÜ (ELT L 109, 26.4.2007, lk 33).


Rohkem kasu ELi keskkonnameetmetest
PDF 135kWORD 29k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta resolutsioon rohkema kasu kohta ELi keskkonnameetmetest: usalduse suurendamine teadmisi ja reageerimisvõimet täiustades (2012/2104(INI))
P7_TA(2013)0077A7-0028/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 11 ja 5 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 191 ja 192,

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ühenduse keskkonnaõiguse rakendamise kohta (COM(2008)0773),

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „2008. aasta keskkonnapoliitika ülevaade” (COM(2009)0304) ja selle lisadokumenti,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Rohkem kasu ELi keskkonnameetmetest: usalduse suurendamine teadmisi ja reageerimisvõimet täiustades” (COM(2012)0095),

–  võttes arvesse 29. aastaaruannet ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2011) (COM(2012)0714),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 20. aprilli 2012. aasta resolutsiooni kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi läbivaatamise ja seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi prioriteetide kindlaksmääramise kohta – parem keskkond parema elu heaks(1),

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2010. aasta järeldusi teemal „Keskkonnapoliitika vahendite täiustamine”,

–  võttes arvesse nõukogu eesistuja 19. aprilli 2012. aasta järeldusi seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohta,

–  võttes arvesse institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta(2),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee perspektiivarvamust teemal „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll tulevases keskkonnapoliitikas”(3),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust „Seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi suunas – ELi keskkonnaõiguse parem rakendamine”(4),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv õiguskaitse kättesaadavuse kohta keskkonnaküsimustes (COM(2003)0624) ja Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel vastu võetud teksti(5),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ja petitsioonikomisjoni arvamust (A7-0028/2013),

Üldised tähelepanekud

A.  arvestades, et suur osa ELi õigusest antakse välja direktiividena, millega sätestatakse üldeeskirjad ja -eesmärgid, lubades samas liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel valida vahendid nende eesmärkideni jõudmiseks;

B.  arvestades, et peamine vastutus ELi õigusaktide tõhusa rakendamise ja jõustamise tagamise eest lasub riigi ametiasutustel, väga sageli piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

C.  arvestades, et lisaks sellele, et ebatõhus rakendamine kahjustab keskkonda ja inimeste tervist, tekitab see tööstuse jaoks õiguslikku ebakindlust ja seab takistusi ühtsele turule ning põhjustab rohkem bürokraatiat ja seega suuremaid kulusid;

D.  arvestades, et uuringute põhjal on jõutud järeldusele, et ELi õigusaktide täiel määral rakendamine ainuüksi jäätmesektoris looks 400 000 töökohta ja säästaks 72 miljardit eurot aastas(6);

E.  arvestades, et keskkonnaõiguse ebarahuldaval tasemel rakendamine kajastub selles valdkonnas toime pandud arvukates rikkumistes ja esitatud kaebuste suures hulgas;

F.  arvestades, et täpse teabe ja teadmiste puudumine rakendamise hetkeseisu ja kvantitatiivsete andmete kohta mitmes keskkonnasektoris takistab ühenduse keskkonnaõigustiku nõuetekohast rakendamist;

G.  arvestades, et komisjoni arvamuse kohaselt läheb ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamata jätmine maksma 50 miljardit eurot aastas tervishoiukuludena ja otseste keskkonnaga seotud kuludena, mis ei hõlma negatiivset mõju ELi keskkonnaseisundile; arvestades, et alates 2020. aastast kasvavad need kulud 90 miljardi euroni aastas(7);

H.  arvestades, et ELi keskkonnaõiguse rakendamisest tulenevad probleemid võivad olla kahesugused: ühest küljest hiline või ebapiisav rakendamine ja teisest küljest „ülerakendamine” (tarbetute lisanõuete kehtestamine), ning mõlemad aspektid on vastuolus ELi keskkonnaõiguse esialgsete poliitiliste ideedega;

I.  arvestades, et rakendamise osas on nii liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikides endis suured erinevused, millega kaasneb negatiivne mõju keskkonnale, mis muudab tegematajätmiste heastamiseks vajalikuks süstemaatilisema ja terviklikuma lähenemisviisi;

J.  arvestades, et keskkond oli 2011. aastal valdkond, kus tuvastati kõige rohkem ühenduse õiguse rikkumisi ELis (299), nimelt 17% kõikidest rikkumistest, ning et 2011. aastal alustati selles valdkonnas 114 uut rikkumismenetlust(8);

K.  arvestades, et ELi keskkonnaõiguse täielik järgimine on aluslepingust tulenev kohustus ja on liikmesriikides ELi rahaliste vahendite kasutamise kriteeriumiks; arvestades, et liikmesriigid peaksid seetõttu ELis keskkonnaseisundi parandamiseks rakendama keskkonnaalaseid õigusakte õigeaegselt ja kulutasuvalt;

L.  arvestades, et kuuendat keskkonnaalast tegevusprogrammi õõnestas pidev rakendussuutmatus sellistes hästi väljakujunenud poliitikavaldkondades nagu õhusaaste kontroll, jäätmekäitlus, vee ja reovee puhastamine ning looduskaitse;

Rakendamine kui ühine ülesanne ja võimalus

1.  kiidab heaks komisjoni teatise „Rohkem kasu ELi keskkonnameetmetest: usalduse suurendamine teadmisi ja reageerimisvõimet täiustades” (COM(2012)0095);

2.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed keskkonna kaitsmiseks ja säästva arengu edendamiseks ning peaksid meeles, et majandus peab olema elujõuline ja konkurentsivõimeline; rõhutab, et kohalikud kogukonnad peavad saama inimeste vajaduste ja oma keskkonna vajaduste vahelise parima tasakaalu leidmisel otsustavalt kaasa rääkida;

3.  on seisukohal, et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused võivad tugevdada ELi keskkonnapoliitika määratlemisel koostöövaimu ja tagada õigusnormide tulemuslikuma rakendamise;

4.  on seisukohal, et halduskoormus ei tulene alati ülemäärasest rakendamisest või rakendamata jätmisest; märgib, et halduskulud on möödapääsmatud, kuid need tuleb hoida võimalikult madalad nende negatiivse mõju tõttu kodanikele ja tööstusele;

5.  märgib, et suur osa keskkonnaalaste õigusaktidega seotud tarbetutest halduskuludest tuleneb eri liikmesriikide era- ja avaliku sektori ning nende piirkondlike või kohalike asutuste ebapiisavast või ebatõhusast halduspraktikast;

6.  rõhutab, et üksnes ELi õiguse õigeaegne ja nõuetekohane rakendamine (ülevõtmine) liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike asutuste poolt tagab kõnealuse ELi poliitika soovitud tulemuste saavutamise;

7.  rõhutab, et ELi õigusaktide keskmes on võrdsete võimaluste, ühise turu ja ühtlustatud lähenemisviisi tagamine;

8.  on seisukohal, et tõhus rakendamine võib tulla tööstusele kasuks, näiteks vähendades halduskoormust, pakkudes investeerimiskindlust ja luues seeläbi rohkem töökohti;

9.  taunib asjaolu, et kodanikud saavad ELi õigusaktidest teadlikuks alles pärast nende jõustumist; on seisukohal, et seadusandjate ja kodanike vahel tuleb teavet vahetada varem, et tagada ELi õigusaktide laialdasem heakskiit ja arusaam nende eesmärkidest;

10.  selgitab, et komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja peab tegutsema ajavaruga, et võimaldada paremat ja õigeaegsemat rakendamist; palub komisjonil uurida, mida on tarvis teha, et tagada keskkonnaalaste õigusaktide nõuetekohane ülevõtmine, rakendamine ja jõustamine;

11.  märgib, et praegune killustatud rakendamine liikmesriikides õõnestab ettevõtjate võrdseid võimalusi, suurendab ebakindlust täpsete nõuete osas ja peletab seetõttu eemale investeeringud neist keskkonnaga seotud valdkondadest, mis võivad luua töökohti;

12.  rõhutab, et Euroopa institutsioonide vastutus ELi õigusaktide eest ei lõpe õigusakti vastuvõtmisega Euroopa Parlamendis ja nõukogus ning et Euroopa Parlament on tõhusama rakendamise nimel valmis liikmesriike abistama;

13.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja asjaomaseid piirkondi üles parandama teabevoogu ja suurendama läbipaistvust aktiivsema ja pideva omavahelise teabevahetuse kaudu;

Lahendused tõhusama rakendamise tagamiseks

14.  on seisukohal, et täielik rakendamine ja jõustamine kõigil tasanditel on ülitähtis ning selleks võib vaja minna täiendavat tugevdamist; rõhutab seetõttu selgete, järjepidevate ja mittekattuvate keskkonnaalaste õigusaktide vajalikkust; rõhutab, et ELi keskkonnaõigust reglementeerivate eri õigusnormide vahel on vaja koordineerimist ja täiendavust ning neis esinevad lüngad tuleb kõrvaldada;

15.  on seisukohal, et keskkonnaalaseid õigusakte on võimalik rakendada tõhusamalt parimate tavade levitamisega liikmesriikide vahel ja ELi õigusaktide rakendamise eest vastutavate piirkondlike ja kohalike asutuste vahel ning tihedama koostöö kaudu Euroopa institutsioonidega;

16.  taunib andmete puudumist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil nõuete täitmiseks ja jõustamiseks tehtavate pingutuste kohta ning palub seepärast komisjonil parandada seda olukorda oma võrgustike ja organite, nt Euroopa Keskkonnaameti abil;

17.  märgib, kui oluline on tugevdada ja jälgida keskkonnaalaste õigusaktide rakendamiseks asjakohaseid näitajaid, ning soovitab luua kasutajasõbraliku veebisaidi, kus oleksid toodud kõige värskemad näitajate mõõtmistulemused ja liikmesriikide mitteametlik võrdlus;

18.  on seisukohal, et komisjon ise peaks olema parema rakendamise tagamiseks tehtavate pingutuste keskmes, ning taunib asjaolu, et praegu antakse see tegevus järjest enam teistele asutustele, kellel sageli puuduvad komisjoni pädevused ning inim- ja finantsressursid;

19.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid aitaksid parandada inimeste teadmisi ja suutlikkust keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisest riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et tagada neist õigusaktidest suurema kasu saamine; on lisaks seisukohal, et dialoogi alustamine vastavate sidusrühmadega parandaks ka rakendamist;

20.  kutsub komisjoni üles uurima rakendamise partnerluslepingute sõlmimise võimalust komisjoni ja liikmesriikide või liikmesriikide endi vahel, et soodustada paremat rakendamist ning teha kindlaks ja lahendada rakendamisega seotud probleemid;

21.  kutsub komisjoni üles uurima, kas kohalike asutuste suurem osalus keskkonnapoliitika määratlemisel võiks parandada õigusaktide üldist rakendamist, sealjuures võimalusi moodustada meeskondi keskkonnaõiguse ülevõtmiseks piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

22.  soovitab luua süstemaatilise ja kergesti kättesaadava rakendamist käsitleva veebipõhise teabevahendi; kutsub kõiki asjaosalisi ning eelkõige tööstust ja kodanikke üles andma rakendusasutustele tagasisidet rakendamisel tekkinud probleemide kohta; väärtustab usaldusväärse, võrreldava ja hõlpsalt juurdepääsetava keskkonnateabe kättesaadavust, millel on keskne tähtsus rakendamise hetkeseisu tulemuslikuks jälgimiseks;

23.  nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks uuesti oma nõuet võtta kasutusele parimate tavade andmebaas, mis võimaldab rakendamisel parimate tavade vahetamist liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike asutuste vahel; kutsub komisjoni üles uurima info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise võimalusi, et pakkuda võimalikult palju kasulikku veebipõhist teavet selle kohta, kuidas rakendada ELi keskkonnaõigust;

24.  rõhutab, kui oluline on tugevdada keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamise järelevalvet; kutsub sellega seoses üles tugevdama olemasolevat suutlikkust ning tagama ELi suuniste põhjal kooskõla eri organite vahel, kelle ülesandeks on järelevalve liikmesriikides;

25.  rõhutab, et ELi õigusaktide eesmärk peab olema võtta käsile keskkonnakahjude põhjused, kehtestades eeskirjad õigusliku vastutuse kohta keskkonna kahjustamise korral ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta; peab sellega seoses väga tähtsaks viia ellu kõik algatused ettevõtete suurema keskkonnaalase sotsiaalse vastutuse edendamiseks ja levitamiseks, sest sellega nõutakse, et ettevõtted oleksid vastuvõtlikud säästva arengu strateegia suhtes;

26.  tuletab meelde, et ELi keskkonnaalaste õigusaktide nõuetekohane rakendamine pakub palju eeliseid: näiteks loob see võrdsed võimalused ühtsel turul tegutsevatele ettevõtjatele ja stiimulid innovatsiooniks ning annab Euroopa ettevõtjatele esimesena turule siseneja eelised;

27.  rõhutab, et kõrgetasemeline keskkonnakaitse on üks Euroopa Liidu põhieesmärke, mis annaks kodanikele otsest kasu, näiteks paremad elutingimused tänu paremale õhukvaliteedile ning müra ja terviseprobleemide vähenemisele;

28.  rõhutab, et EL on seadnud endale auahne tegevuskava luua 2050. aastaks vastupidav, ressursitõhus ja vähese süsinikuheitega majandus ning et selle eesmärgi saavutamine nõuab panustamist igal tasandil; tuletab meelde, et ühised jõupingutused on olulised ELi majanduskasvu tagamiseks ressursipiiranguid ja planeedi piire järgival viisil;

29.  avaldab kahetsust, et ettepaneku võtta vastu direktiiv õiguskaitse kättesaadavuse kohta keskkonnaküsimustes(9) menetlus peatati selle esimesel lugemisel; kutsub seepärast kaasseadusandjaid üles ummikust väljumiseks oma seisukohti üle vaatama;

30.  soovitab liikmesriikide kohtusüsteemidel, kes tegelevad ELi keskkonnaõigusnormide rikkumise või täitmatajätmisega, oma teadmised ühendada;

31.  peab rakendustegevuse järelevalvet väga oluliseks ja rõhutab seetõttu Euroopa Keskkonnaameti (EKA) tööd kõnealuses valdkonnas kooskõlas tema seadusjärgsete volitustega;

32.  rõhutab EKA olulist rolli korraliku, poliitikat ja rakendamist toetava teadmistebaasi loomisel, ning tunnustab EKA tehtud tööd selles valdkonnas; nõuab tungivalt, et EKA tõstaks oma suutlikkust abistada komisjoni ja liikmesriike järelevalve kvaliteedi ja ELi eri osades kogutud keskkonnateabe võrreldavuse tagamisel; lisaks julgustab EKAd keskenduma suutlikkuse suurendamisele ja parimate tavade levitamisele liikmesriikides; ootab, et EKA uues strateegias käsitletaks põhjalikumalt rakendamise küsimust;

33.  toetab komisjoni kava paluda liikmesriikidel komisjoni toel välja töötada kõigi tähtsamate ELi keskkonnaalaste õigusaktide struktureeritud rakendus- ja teaberaamistikud, et selgitada direktiivi põhisätteid ja teha kindlaks, mis liiki teavet on vaja selle tõendamiseks, kuidas ELi õigust rakendatakse;

34.  märgib, et petitsioonide esitajad väljendavad pidevalt muret seoses mitmesuguste keskkonnapoliitika küsimustega, nagu näiteks prügilad ja jäätmete kõrvaldamine, looduslikud elupaigad ning õhu ja vee kvaliteet; kiidab nende pingutusi, et sundida ametiasutusi aruandluskohustust täitma ning palub liikmesriikidel suhelda petitsioonide esitajatega avatult ja koostööaltilt;

35.  nõuab tungivalt, et komisjon looks koostöös liikmesriikide ametiasutustega ja vajaduse korral EKAd kaasates kaebustega tegeleva üksuse, mille kaudu kodanikud saaksid teatada keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisega seotud probleemidest;

36.  rõhutab tulemusliku kontrolli ülimat tähtsust ja nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid kontrollisuutlikkust kooskõlas parimate tavadega; nõuab ühtseid kontrolli miinimumnõudeid, et tagada nõuete õiglane rakendamine kõikjal kogu ELis;

37.  nõuab tungivalt, et kõik asjaosalised ratsionaliseeriksid kontrolli- ja järelevalvetegevust, et kasutada tõhusamalt olemasolevaid vahendeid; sellega seoses rõhutab ka, kui oluline on vastastikuste eksperthinnangute süstemaatilisem kasutamine, millele komisjon on tähelepanu juhtinud; rõhutab vajadust täiendada olemasolevaid kontrolle kontrolliasutuste vahelise tihedama koostöö ja vastastikuse hindamisega; soovitab keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa Liidu võrgustikul (IMPEL) sellesuunalisi meetmeid võtta; kutsub samuti komisjoni üles levitama teadmisi ja suurendama suutlikkust, toetades selleks kohtunike ja prokuratuuride võrgustikku ning tihedas koostöös Regioonide Komiteega vähendama rikkumisest tulenevaid majanduslikke ja keskkonnakulusid ning tagama võrdsed konkurentsitingimused;

38.  nõuab tungivalt, et komisjon moodustaks keskkonnaõiguse inspektsiooni, kelle ülesanne oleks teostada järelevalvet ja abistada keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel; palub, et nimetatud inspektsioon kontrollikulude vähendamiseks kasutaks uusi tehnoloogiaid ja teeks koostööd kohalike asutustega; on seisukohal, et inspektsioon peaks tegutsema kulupõhiselt ja selle tulud tuleks suunata ELi eelarvesse ja eraldada seejärel parema rakendamisega seotud teenustele;

39.  õhutab liikmesriike koostama ja avaldama vastavustabeleid, kus kirjeldatakse ELi direktiivide ülevõtmist riiklikusse õigusesse, et suurendada õigusloomeprotsessi läbipaistvust ja avatust ning lihtsustada nii komisjoni kui ka liikmesriikide parlamentide jaoks järelevalvet ELi õigusaktide rakendamise üle;

40.  rõhutab, et kohtunikel ja prokuröridel on keskne koht keskkonnaalaste õigusaktide jõustamisel ning seetõttu on ülioluline, et nad saaksid nõuetekohase koolituse ja teabe nende poliitikavaldkondade kohta;

41.  rõhutab kodanike olulist rolli rakendamisprotsessis ja nõuab tungivalt liikmesriikidelt ja komisjonilt nende struktureeritud kaasamist sellesse protsessi; märgib sellega seoses, kui oluline on kodanike juurdepääs õiguskaitsele;

42.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles määrama selgesõnaliselt kindlaks konkreetsed tähtajad keskkonnaõiguse rakendamisega seotud kohtuasjade lahendamiseks, et keskkonnaõiguse rakendamist ja kohtuasjade venimist ei kasutataks ettekäändena eeskirjade täitmisest hoidumisel ja investeeringute takistamisel; palub komisjonil hinnata, kui palju investeeringuid on jäänud tegemata keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise rikkumisega seotud kohtuasjade venimise tõttu;

43.  rõhutab, kui oluline on aktiivselt ja aegsasti teavitada kodanikke ja vabaühendusi ELi keskkonnapoliitikast, et kaasata neid selle koostamisse ja realiseerimisse; nõuab seetõttu tungivalt – arvestades ka sõltumatute sidusrühmade kõrgetasemelise rühma tähelepanekuid halduskoormuse kohta – suuremaid jõupingutusi, et suurendada üldsuse usaldust ja usku ELi keskkonnaõigusesse, pidades silmas, et paremaks eluks vajalikku paremat keskkonda ei saa luua institutsioonides ühepoolselt, ilma kogu ühiskonna toetuseta;

44.  kutsub kõiki liikmesriike üles võimaliku piiriülese keskkonnamõjuga projektide puhul põhjalikult ja võimalikult kiiresti teavitama teiste asjaomaste liikmesriikide üldsust ja ametiasutusi ning võtma vajalikke meetmeid, et tagada nendega nõuetekohane konsulteerimine;

45.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid ELi keskkonnaalaseid õigusakte võimalikult selgelt, lihtsalt ja kasutajasõbralikult, tagades seejuures nende tõhususe;

46.  kutsub liikmesriike üles edendama ELi keskkonnaalaste õigusaktide ning vastuvõetud poliitikasuundade ja strateegiate täielikku ja nõuetekohast rakendamist seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi raames ning tagama täielikuks rakendamiseks vajaliku piisava suutlikkuse ja rahastamise ka kokkuhoiuaegadel, kuna ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamata jätmine või mittetäielik rakendamine ei ole mitte üksnes ebaseaduslik, vaid on pikas perspektiivis ühiskonna jaoks ka palju kulukam;

47.  rõhutab vajadust tagada, et õigusakt täidaks oma eesmärgi ja kajastaks uusimaid teadustulemusi; kutsub seetõttu ELi ja liikmesriike üles korrapäraselt hindama, kas ELi keskkonnaõigus vastab neile nõuetele ja vajaduse korral seda korrigeerima;

48.  tunnistab, et esimese lugemise kokkulepetega võib kaasneda õigusaktide ebapiisav rakendamine, kui nende konkreetse sisu täpsustamine jäetakse rakendussätete hooleks; palub seepärast kõigil asjaosalistel tagada, et otsuste tegemine põhineks ühemõttelisel poliitilisel tahteavaldusel; rõhutab vajadust selgete järjepidevate keskkonnaalaste õigusaktide järele, mis on koostatud riikliku poliitika hindamise ja tagasiside alusel;

49.  on seisukohal, et komisjon peaks jätkuvalt kasutama ELi õigusloomes direktiive, et võimaldada liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel asutustel rakendada ELi õigusakte vastavalt nende konkreetsele olukorrale; palub siiski komisjonil tugevdada ettepanekus kirjeldatud toetust täiendavate uuringute või mõjuhinnangus osundatud meetmete abil;

50.  kiidab heaks keskkonnamõju hindamise kasutuselevõtu ning palub liikmesriikidel tagada asjaomaste õigusaktide tulemuslikum rakendamine, võttes paremini arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, elanike ning loomastiku ja taimestiku vajadusi; tunneb muret selle üle, et liikmesriigid teostavad keskkonnamõju hindamisi sageli hilinenult ning palub käesoleva direktiivi tulevasel läbivaatamisel võtta kasutusele tagatised hindamiste erapooletuse ja objektiivsuse tagamiseks;

o
o   o

51.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0147.
(2) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
(3) ELT C 15, 18.1.2011, lk 4.
(4) ELT C 17, 19.1.2013, lk 30.
(5) ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 626.
(6) BIOSi aruanne, COM(2012)0095.
(7) Euroopa Komisjon, keskkonna peadirektoraat. „Keskkonnaalase ühenduse õigustiku rakendamata jätmise kulud”. Lõpparuanne. ENV.G.1/FRA/2006/0073, september 2011.
(8) 29. aastaaruanne ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2011) (COM(2012)0714).
(9) COM(2003)0624.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika