Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2013. aasta resolutsioon 7.–8. veebruaril 2013. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järelduste kohta mitmeaastase finantsraamistiku kohta (2012/2803(RSP))

P7_TA(2013)0078 B7-0129/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 310, 311, 312 ja 323,

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatist „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (COM(2011)0500),

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta ettepanekut sõlmida institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (COM(2011)0403),

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta ettepanekut ja komisjoni 6. juuli 2012. aasta muudetud ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014−2020 (COM(2011)0398 ja COM(2012)0388),

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel(1),

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta(2),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides(3),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. veebruaril 2013. aastal vastu võetud järeldusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

1.  võtab teadmiseks Euroopa Ülemkogu järeldused mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mis ei kujuta endast enamat kui riigipeade ja valitsusjuhtide vahelist poliitilist kokkulepet; lükkab kõnealuse kokkuleppe selle praegusel kujul tagasi, sest kokkuleppes ei kajastu parlamendi väljendatud prioriteedid ega mured, eelkõige need, mis on esitatud parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis, ning selles eiratakse parlamendi rolli ja pädevusi, mis on sätestatud Lissaboni lepingus; on seisukohal, et kõnealuse kokkuleppega, mis on liidu suhtes siduv järgmised seitse aastat, ei saa nõustuda, kui ei ole täidetud teatavad olulised tingimused;

2.  rõhutab oma valmisolekut alustada nõukoguga täiemahulisi läbirääkimisi mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse ja institutsioonidevahelise kokkuleppe kõikide sätete üle tagamaks, et liidu käsutusse antakse ajakohane, tulevikku suunatud, paindlik ja läbipaistev ELi eelarve, millega suudetakse tagada majanduskasv ja töökohad ning kaotada ELi poliitiliste kohustuste ja eelarvevahendite vaheline lõhe; rõhutab, et ta paneb mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse ja institutsioonidevahelise kokkuleppe hääletusele üksnes pärast seda, kui nõukoguga peetud sisulised läbirääkimised on edukalt lõpule viidud;

3.  väljendab kindlat otsust kasutada täielikult oma seadusandlikke eelisõigusi, mis on sätestatud Lissaboni lepingus; väidab veel kord, et seadusandliku tavamenetluse kohaselt otsustatavate elementide üle peetavaid läbirääkimisi ei saa asendada Euroopa Ülemkogu järeldustega mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mida ei tohi käsitleda enama kui nõukogule esitatud poliitiliste soovitustena;

4.  kordab oma seisukohta, et mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2014–2020 tuleks tagada strateegia „Euroopa 2020” edukas rakendamine ning selle raames tuleks ELile eraldada vajalikud vahendid kriisist toibumiseks ja sellest tugevamana väljumiseks; rõhutab seetõttu, kui tähtis on oluliselt suurendada investeeringuid innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusse, taristusse ja noortesse, täita ELi kliimamuutuste- ja energiaalased eesmärgid, parandada haridustaset ja edendada sotsiaalset kaasatust ning täita samal ajal rahvusvahelisi kohustusi;

5.  mõistab hukka läbipaistvuse puudumise Euroopa Ülemkogu poolt mitmeaastase finantsraamistiku nii kulude kui ka tulude poole osas poliitilise kokkuleppe saavutamise viisis; nõuab kindlalt, et talle esitataks kogu asjaomane teave, mis on komisjoni käsutuses riikidele ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika raames tehtavate kokkulepitud eraldiste taseme kohta, sealhulgas erandite ja konkreetsete igale liikmesriigile tehtavate eraldiste kohta; nõuab ühtlasi kogu asjaomast teavet selle kohta, milline on mitmeaastase finantsraamistiku tulude poole suhtes vastu võetud otsuste mõju igas liikmesriigis;

6.  on tugevalt vastu täitmata maksenõuete praegusele akumuleerumisele ja pikendamisele ELi eelarves ning väljendab oma kindlat vastuseisu niisugusele finantsraamistikule, mis võib viia ELi eelarve struktuursesse puudujääki, mis on vastuolus aluslepingu sätetega (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 310 ja 323);

7.  on seetõttu kindlalt otsustanud hoida ära maksete assigneeringute täiendavad ülekandmised 2013. aastast järgmisse mitmeaastasesse finantsraamistikku; tuletab meelde ELi 2013. aasta eelarvele lisatud deklaratsiooni, milles nõutakse, et komisjon esitaks 2013. aasta alguses paranduseelarve projekti, mille ainus eesmärk on katta kõik 2012. aasta väljamaksmata nõuded; toonitab, et ta ei alusta mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevaid läbirääkimisi enne, kui komisjon on esitanud kõnealusele poliitilisele kohustusele vastava paranduseelarve, ning et ta ei vii kõnealuseid läbirääkimisi lõpule enne, kui nõukogu ja parlament on paranduseelarve lõplikult vastu võtnud; nõuab ühtlasi, et nõukogu võtaks endale kohustuse selle tagamiseks, et kõik juriidilised kohustused, mille tähtaeg on 2013. aastal, makstakse välja kõnealuse aasta lõpuks;

8.  annab oma läbirääkimisrühmale kindla mandaadi pidada läbirääkimisi üldise paketi üle, mis hõlmab lisaks mitmeaastasele finantsraamistikule kohustuslikku ja terviklikku läbivaatamist, võimalikult suurt üldist paindlikkust ja omavahenditealast kokkulepet ning mis tagab ELi eelarve ühtsuse; kinnitab, et läbirääkimiste aluseks võetakse kõik elemendid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis, sealhulgas liikmesriikide vastutus (mis võetakse asjakohasel poliitilisel tasandil) ELi rahaliste vahendite haldamise eest;

9.  on kindlalt veendunud, et täieliku demokraatliku legitiimsuse tagamiseks peaks Euroopa Parlamendi ja komisjoni järgmistel koosseisudel, mis astuvad ametisse pärast 2014. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, olema võimalik kinnitada uuesti liidu eelarvealased prioriteedid ja vaadata läbi mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020; toonitab seetõttu, et toetab mitmeaastase finantsraamistiku kohustuslikku ja terviklikku läbivaatamist või võimaluse korral aegumisklausli kasutamist; on seisukohal, et läbivaatamine peaks olema õiguslikult siduv, sisalduma mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas määruses ja sellekohane otsus tuleks võtta vastu nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega, kasutades täielikult ära Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõikes 2 sätestatud sillaklauslit;

10.  nõuab, et ELi iga-aastaste eelarvete koostamisel kasutataks mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepitud kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärasid täies ulatuses; on seetõttu seisukohal, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleb tagada võimalikult suur üldine paindlikkus rubriikide vahel ja nende piires, samuti eelarveaastate vahel, ning sellekohane otsus tuleb võtta vastu nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega; on eelkõige seisukohal, et niisuguse paindlikkusega peaks kaasnema võimalus kasutada täies ulatuses ära ühel eelarveaastal igas rubriigis kasutada olevat varu (kulukohustuste assigneeringute puhul) ning kasutada olevate varude automaatset ülekandmist järgmistesse eelarveaastatesse (nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute puhul); viitab lisaks paindlikkust käsitlevale üksikasjalikule seisukohale, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis ettenägemata kulude varu, ELi eelarve ülejäägi taaskasutamise, õigusloomealase paindlikkuse ja üksikute paindlikkuse mehhanismide suhtes, mis võimaldavad mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade ületamist;

11.  rõhutab, kui oluline on omavahendite süsteemi põhjalikku reformi käsitleva kokkuleppe saavutamine; toonitab, et ELi eelarvet tuleks rahastada tõelistest omavahenditest, nagu on sätestatud aluslepingus; märgib seetõttu oma pühendumust reformile, mille abil vähendatakse ELi eelarvesse tehtavate kogurahvatulul põhinevate osamaksete osakaalu kuni 40 protsendile ning kaotatakse järk-järgult kõik kehtivad tagasimaksed ja korrigeerimismehhanismid;

12.  kordab oma toetust komisjoni seadusandlikele ettepanekutele omavahendite paketi kohta, sealhulgas siduvale tegevuskavale; on lisaks seisukohal, et kui nõukogu peaks kõnealuseid ettepanekuid nõrgendama nii, et nendega ei kaasne liikmesriikide poolt ELi eelarvesse tehtavate kogurahvatulul põhinevate osamaksete oluline vähenemine, peaks komisjon esitama täiendavad ettepanekud uute tõeliste omavahendite kasutuselevõtu kohta; nõuab kindlalt, et finantstehingute maksust laekuvad tulud tuleks vähemalt osaliselt suunata tõelise omavahendina ELi eelarvesse;

13.  nõuab kindlalt ELi eelarve ühtsuse põhimõtte kordamist ja selgelt määratlemist institutsioonidevahelises kokkuleppes; on seisukohal, et kõik kulud ja tulud, mis tulenevad otsustest, mis on vastu võetud ELi institutsioonide poolt või nende nimel ning mis hõlmavad muu hulgas laenude võtmise, laenude andmise ja laenude tagamise tehinguid, tuleb koondada dokumenti, mis lisatakse igal aastal eelarveprojektile ning milles antakse üldine ülevaade liidu tegevuse finants- ja eelarvealastest tagajärgedest; loodab, et see tagab kodanike täieliku teavitamise ja piisava parlamentaarse kontrolli;

14.  rõhutab, et Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid samaaegselt mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate läbirääkimistega kiirendama oma läbirääkimisi aastateks 2014–2020 ettenähtud ELi programmide ja poliitikameetmete konkreetsete õiguslike aluste üle; toonitab asjaolu, et läbirääkimised mitmeaastase finantsraamistiku ja institutsioonidevahelise kokkuleppe ning ELi mitmeaastaste programmide üle moodustavad ühtse paketi, ning kinnitab veel kord, et „milleski ei ole kokku lepitud enne, kui kõiges on kokku lepitud”;

15.  tuletab meelde, et kui mitmeaastast finantsraamistikku ei ole 2013. aasta lõpuks vastu võetud, pikendatakse ülemmäärasid ja muid 2013. aastale vastavaid meetmeid seni, kuni uus mitmeaastane finantsraamistik vastu võetakse; märgib, et sellisel juhul oleks EP valmis jõudma nõukogu ja komisjoniga kiirele kokkuleppele, et kohandada mitmeaastase finantsraamistiku sisemist struktuuri selliselt, et see kajastaks liidu poliitilisi prioriteete, ning tagada see, et kõikide ELi poliitikameetmete ja programmide jaoks on asjakohased õiguslikud alused kehtestatud 2014. aastaks;

16.  on seisukohal, et mitmeaastase finantsraamistiku üle toimuva mis tahes hääletuse otsustavat tähtsust arvesse võttes ja Euroopa Parlamendi liikmete aruandekohustust nende valijate suhtes 2014. aastal toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel silmas pidades peaks mis tahes hääletus mitmeaastase finantsraamistiku üle toimuma avalikul ja läbipaistval viisil;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning muudele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele.

(1) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 89. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0245. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0360.

Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (COM(2010)0774 – C7-0010/2011 – 2010/0374(COD))

P7_TA(2013)0079 A7-0076/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2010)0774),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0010/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 19. mai 2011. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 19. detsembri 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning regionaalarengukomisjoni arvamust (A7-0076/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. märtsil 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 549/2013) lõplikule kujule).

(1) ELT C 203, 9.7.2011, lk 3.

Euroopa Parlamendi 13. märtsil 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nõukogu direktiivi 2009/13/EÜ (millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ) jõustamisega seotud lipuriigi kohustuste kohta (COM(2012)0134 – C7-0083/2012 – 2012/0065(COD))(1)

P7_TA(2013)0080 A7-0037/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10 (10)  Kuigi direktiiviga 2009/21/EÜ reguleeritakse lipuriigi kohustusi, viies ELi õigusesse sisse IMO lipuriigi auditeerimiskava ja kehtestades riiklike merendusasutuste kvaliteeditõendamise, peetakse meretöönorme käsitlevat eraldi direktiivi asjakohasemaks ning see kajastaks selgemini eri eesmärke ja menetlusi. (10)  Kuigi direktiiviga 2009/21/EÜ reguleeritakse lipuriigi kohustusi, viies ELi õigusesse sisse IMO lipuriigi auditeerimiskava ja kehtestades riiklike merendusasutuste kvaliteeditõendamise, peetakse meretöönorme käsitlevat eraldi direktiivi asjakohasemaks ning see kajastaks selgemini eri eesmärke ja menetlusi. Seetõttu ei tohiks käesolev direktiiv mõjutada direktiivi 2009/21/EÜ, mille sätteid kohaldatakse ainult IMO konventsioonide suhtes. Igal juhul peaks liikmesriikidele jääma võimalus töötada oma veeteede ameti jaoks välja käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluva lipuriigi kohustustega seotud tegevuse operatiivosa käsitleva kvaliteedijuhtimise süsteem ning seda rakendada ja hallata. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 (11)  Direktiivi 2009/13/EÜ kohaldatakse meremeeste suhtes, kes töötavad liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel. Seepärast peaksid liikmesriigid jälgima, et nende lipu all sõitvad laevad järgivad kõnealuse direktiivi kõiki sätteid. (11)  Direktiivi 2009/13/EÜ kohaldatakse meremeeste suhtes, kes töötavad liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel. Liikmesriigid peaksid tagama, et nende lipu all sõitvatel laevadel täidetakse tõhusalt lipuriigi kohustusi seoses 2006. aasta meretöönormide konventsiooni oluliste osade rakendamisega, mis vastavad kõnealuse direktiivi lisas toodud elementidele. Järelevalvemehhanismide ja kontrollide tõhusa süsteemi loomisel võib liikmesriik anda riiklikele institutsioonidele või muudele organisatsioonidele loa 2006. aasta meretöönormide konventsiooni tähenduses. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 a (uus) (13 a)  Käesoleva direktiivi kohaldamine ja/või tõlgendamine ei tohiks mingil juhul viia töötajate praeguse kaitstuse taseme alandamiseni liidu õigusnormide raames. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad selle tagamiseks, et liikmesriigid täidaksid tõhusalt oma kohustusi lipuriigina, jälgides, et nende lipu all sõitvad laevad vastavad direktiivile 2009/13/EÜ. Käesolev direktiiv ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/21/EÜ kohaldamist. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad selle tagamiseks, et liikmesriigid täidaksid tõhusalt oma kohustusi lipuriigina, jälgides, et nende lipu all sõitvad laevad vastavad direktiivis 2009/13/EÜ ja sellele lisatud sotsiaalpartnerite kokkuleppes esitatud nõuetele. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira direktiivi 2009/21/EÜ1 kohaldamist. 1 ELT L 131, 28.5.2009, lk 132. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt b a (uus) Mõisted Mõisted b a) „direktiiv 2009/13/EÜ” – nimetatud direktiiv ja sellele lisatud sotsiaalpartnerite kokkulepe; Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt b b (uus) b b) „meretöö sertifikaat”, „ajutine meretöö sertifikaat” ja „meretöönormide konventsiooni nõuete järgimist tõendav deklaratsioon” – 2006. aasta meretöönormide konventsiooni standardi A5.1.3 lõikes 9 viidatud vastavad dokumendid, mis on koostatud konventsiooni A5-II lisas esitatud mudelitele vastavas vormis; Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – pealkiri Nõuetele vastavuse järelevalve Nõuetele vastavuse järelevalve ja sertifitseerimine Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige -1 a (uus) -1.  Iga liikmesriik tagab direktiivis 2009/13/EÜ esitatud sätete jõustamise oma lipu all sõitvatel laevadel. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 a (uus) 1 a. Meretöö tingimuste kontrollimiseks ja sertifitseerimiseks tõhusa süsteemi kehtestamisel võib liikmesriik vajaduse korral volitada avalikke asutusi või muid tema hinnangul pädevaid ja sõltumatuid organisatsioone (sh teise liikmesriigi nõusolekul selle teise riigi organisatsioone) teostama kontrolle, väljastama sertifikaate või tegema mõlemat. Liikmesriik jääb igal juhul täielikult vastutavaks tema lipu all sõitvatel laevadel töötavate meremeeste töö- ja elutingimuste kontrollimise ja sertifitseerimise eest. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 b (uus) 1 b. Iga liikmesriik kehtestab meretöö tingimuste kontrollimiseks ja sertifitseerimiseks tõhusa süsteemi kooskõlas meretöönormide konventsiooni eeskirjadega 5.1.3 ja 5.1.4 ning standarditega A5.1.3 ja A5.1.4, millega tagatakse, et meremeeste töö- ja elutingimused konkreetse riigi lipu all sõitvatel laevadel vastavad praegu ja ka tulevikus konventsiooni nõuetele. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 c (uus) 1 c. Meretöö sertifikaat ja seda täiendav konventsiooni nõuete järgimist tõendav deklaratsioon kujutavad endast prima facie tõendit selle kohta, et lipuriik on asjaomast laeva nõuetekohaselt kontrollinud ning et direktiivis 2009/13/EÜ esitatud nõuded meremeeste töö- ja elutingimuste kohta on sertifikaadi saamiseks piisaval määral täidetud. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 d (uus) 1 d. Vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja artiklile 22 lisavad liikmesriigid Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile esitatavatesse aruannetesse käesoleva artikli lõikes 1 a viidatud süsteemi käsitleva teabe, sh selle süsteemi tõhususe hindamise meetodi. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 e (uus) 1 e. Iga liikmesriik kehtestab seoses oma kontrolli- ja sertifitseerimissüsteemide haldamisega selged eesmärgid ja normid ning asjakohased üldmenetlused, et hinnata, mil määral neid eesmärke ja norme täidetakse. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 f (uus) 1 f. Iga liikmesriik kohustab kõiki oma lipu all sõitvaid laevu hoidma pardal direktiivi 2009/13/EÜ ning sellele lisatud sotsiaalpartnerite kokkuleppe koopiat. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 g (uus) 1 g. Kontrollide vahe ei tohi ületada kolme aastat. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – pealkiri Nõuetele vastavuse järelevalve eest vastutavad isikud Tunnustatud organisatsioonid ning nende nõuetele vastavuse järelevalve eest vastutavad töötajad Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1 Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2009/13/EÜ nõuetekohase rakendamise kontrollimise eest vastutavatel isikutel on haridus, asjatundlikkus, pädevus, volitused, staatus ja sõltumatus, mis on vajalik või soovitatav selleks, et nad saaksid teostada kõnealust kontrolli ja tagada kõnealuse direktiivi täitmine. 1.  Liikmesriik tagab, et artikli 3 lõikes 1 a osutatud asutustel või muudel organisatsioonidel (edaspidi „tunnustatud organisatsioonid”) ning nende töötajatel, kes vastutavad direktiivi 2009/13/EÜ nõuetekohase rakendamise kontrollimise eest, on läbitud koolitus, asjatundlikkus, pädevus, volitused, staatus ja sõltumatus, mis on vajalik või soovitatav selleks, et nad saaksid teostada kõnealust kontrolli ja tagada kõnealuse direktiivi täitmise. Kontroll või sertifitseerimine, mille teostamiseks võib tunnustatud organisatsioonile loa anda, kuulub konkreetselt lõigetes 1b – 1d nimetatud tegevuste sekka, mille peab läbi viima liikmesriik või tunnustatud organisatsioon. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 a (uus) 1 a. Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) võib liikmesriike abistada järelevalve teostamisel tunnustatud organisatsioonide üle, kes täidavad vastavalt direktiivi 2009/15/EÜ artiklile 9 sertifitseerimisülesandeid liikmesriikide nimel, ilma et see piiraks lipuriikide õigusi ja kohustusi. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 b (uus) 1 b. Kontrolli teostamiseks antud mis tahes luba annab tunnustatud organisatsioonile vähemalt õiguse nõuda, et organisatsiooni poolt meremeeste töö- ja elutingimustes tuvastatud puudujäägid kõrvaldatakse, ning õiguse viia sadamariigi taotlusel läbi sellekohaseid kontrolle. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1 c (uus) 1 c. Iga liikmesriik kehtestab: a) süsteemi, mille abil tagada tunnustatud organisatsiooni tehtava töö pädevus, kusjuures nimetatud süsteem hõlmab ka teavet kõikide kohaldatavate riiklike õigusaktide ja -normide ning asjaomaste rahvusvaheliste õigusaktide kohta; ning b) menetlused selliste organisatsioonidega suhtlemiseks ja nende üle järelevalve teostamiseks. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 d (uus) 1 d. Iga liikmesriik esitab Rahvusvahelisele Tööbüroole kehtiva nimekirja kõikidest tunnustatud organisatsioonidest, kellele on antud luba tegutseda asjaomase liikmesriigi nimel, ning hoolitseb selle nimekirja pideva ajakohastamise eest. Kõnealuses nimekirjas on täpsustatud ka toimingud, mille täitmiseks on tunnustatud organisatsioonil luba. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 a (uus) Artikkel 4 a Meretöö sertifikaat Iga liikmesriik nõuab oma lipu all sõitvatelt laevadelt, et nad omaksid ja hoiaksid pardal meretöö sertifikaati, mis tõendab, et meremeeste töö- ja elutingimusi (sh meretöö konventsiooni nõuete järgimist tõendavas deklaratsioonis esitatud meetmeid, mille eesmärk on tagada nende püsiv järgimine) sellel laeval on kontrollitud ning et need vastavad riiklike õigusaktidele või -normidele või muudele meetmetele, mille abil rakendatakse direktiivi 2009/13/EÜ ja sellele lisatud sotsiaalpartnerite kokkulepet. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 b – lõige 1 (uus) Artikkel 4 b Kontroll ja jõustamine 1.  Iga liikmesriik tagab korrapäraste kontrollide, järelevalve ja muude kontrollimeetmete tõhusa ja kooskõlastatud süsteemi abil, et tema lipu all sõitvatel laevadel täidetakse riiklike õigusaktide ja -normide kaudu rakendatava direktiivi 2009/13/EÜ sätteid. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 b – lõige 2 (uus) 2.  Lõikes 1 osutatud kontrolli- ja jõustamissüsteemile kehtestatud üksikasjalikud nõuded esitatakse järgnevates lõigetes 3–18. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 b – lõige 3 (uus) 3.  Igas liikmesriigis on kontrollisüsteem meremeeste töö- ja elutingimuste kontrollimiseks selle riigi lipu all sõitvatel laevadel, mis hõlmab muu hulgas vajaduse korral veendumist, et meretöö konventsiooni nõuete järgimist tõendavas deklaratsioonis esitatud töö- ja elutingimustega seonduvad nõuded on täidetud ning et direktiivi 2009/13/EÜ sätteid järgitakse. Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 b – lõige 4 (uus) 4.  Liikmesriik nimetab oma lõikest 3 tulenevate kohustuste täitmiseks ametisse piisava arvu kvalifitseeritud inspektoreid. Kui kontrollide teostamise õigus on antud tunnustatud organisatsioonile, nõuab liikmesriik, et kontrolle teostavad töötajad oleksid nimetatud ülesande täitmiseks piisavalt kvalifitseeritud, ning annab neile nende ülesannete täitmiseks vajaliku seadusliku võimu. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 b – lõige 5 (uus) 5.  Ette nähakse piisavad sätted selleks, et tagada, et inspektorid on koolitatud, asjatundlikud ja pädevad ning omavad volitusi, staatust ja sõltumatust, mis on vajalik või soovitatav selleks, et nad saaksid teostada kõnealust kontrolli ja tagada lõikes 3 osutatud nõuete täitmise. Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 b – lõige 6 (uus) 6.  Kui liikmesriigile esitatakse kaebus, mida ta ei loe selgelt alusetuks, või kui ta saab tõendeid selle kohta, et tema lipu all sõitev laev ei vasta direktiivi 2009/13/EÜ nõuetele, või kui tema lipu all sõitva laeva meretöö konventsiooni nõuete järgimist tõendavas deklaratsioonis esitatud meetmete rakendamisel esineb tõsiseid puudusi, võtab kõnealune liikmesriik vajalikud meetmed juhtumi uurimiseks ja selle tagamiseks, et mis tahes avastatud puudused kõrvaldatakse. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 b – lõige 7 (uus) 7.  Iga liikmesriik kehtestab asjakohased eeskirjad selleks, et tagada inspektorite selline staatus ja sellised teenistustingimused, mis tagaksid nende sõltumatuse valitsuste vahetumisest ja sobimatutest välistest mõjudest, ning liikmesriik jõustab neid eeskirju tulemuslikult. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 b – lõige 8 (uus) 8.  Inspektoritele antakse teostatavate ülesannete kohta selged suunised ja nõuetekohased volikirjad ning neile antakse õigus teha järgmist: a) minna liikmesriigi lipu all sõitva laeva pardale; b) viia läbi mis tahes kontroll, uurimine või järelepärimine, mida nad peavad vajalikuks, et veenduda normide ranges järgimises; ning c) nõuda mis tahes puuduste kõrvaldamist ning – kui neil on alust uskuda, et puudused kujutavad endast direktiivis 2009/13/EÜ esitatud nõuete (sh meremeeste õiguste) tõsist rikkumist või ohustavad märkimisväärselt meremeeste ohutust, tervist või turvalisust – keelata laeval enne vajalike meetmete võtmist sadamast lahkuda. Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 b – lõige 9 (uus) 9.  Lõike 8 punkti c alusel mis tahes meetmete võtmise korral võib kasutada mis tahes olemasolevat õigust esitada kaebus kohtu- või haldusasutustele. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 b – lõige 10 (uus) 10.  Juhul kui ei tuvastata direktiivi 2009/13/EÜ nõuete sellist selget rikkumist, mis ohustaks asjaomaste meremeeste ohutust, tervist või turvalisust, ning kui selliseid rikkumisi ei ole varem esinenud, võivad inspektorid oma äranägemisel jagada menetluse alustamise või menetluse alustamise soovitamise asemel nõuandeid. Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 b – lõige 11 (uus) 11.  Inspektorid käsitavad konfidentsiaalsena sellise mis tahes kaebuse või protesti allikat, milles viidatakse meremeeste töö- ja elutingimustega seonduvale ohule või puudusele või õigusaktide ja -normide eiramisele, ning nad ei anna reederile, tema esindajale või laeva käitajale teada, et kontroll viidi läbi sellise kaebuse või protesti põhjal. Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 b – lõige 12 (uus) 12.  Inspektoritele ei anta ülesandeid, mis võivad oma mahu või olemuse tõttu takistada tulemuslikku kontrolli, õõnestada mis tahes viisil inspektorite võimu või kahjustada nende erapooletust suhetes reederite, meremeeste või muude huvitatud osapooltega. Eelkõige: a) peab inspektoritel puuduma igasugune otsene või kaudne huvi mis tahes operatsiooni vastu, mida nad kontrollima kutsutakse; ning b) ilma et see piiraks muude asjakohaste sanktsioonide või distsiplinaarmeetmete kohaldamist, peab inspektoritel olema kohustus mitte avaldada (isegi pärast teenistusest lahkumist) mis tahes ärisaladusi, konfidentsiaalseid menetlusi või isiklikke andmeid, mis võivad sattuda nende käsutusse tööülesannete täitmisel. Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 b – lõige 13 (uus) 13.  Inspektorid esitavad liikmesriigi pädevale asutusele iga kontrolli kohta aruande. Aruande üks koopia (inglise keeles või laeva töökeeles) edastatakse laeva kaptenile ning veel üks koopia pannakse meremeeste teavitamiseks üles laeva teadetetahvlile ja saadetakse taotluse alusel nende esindajatele. Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 b – lõige 14 (uus) 14.  Iga liikmesriigi pädev asutus säilitab selle riigi lipu all sõitvatel laevadel teostatud meremeeste töö- ja elutingimuste kontrolliga seonduvaid andmeid. Kõnealune asutus avaldab pärast aasta lõppu mõistliku aja jooksul (hiljemalt kuue kuu jooksul) kontrollitegevuse kohta aastaaruande. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 b – lõige 15 (uus) 15.  Suuremale vahejuhtumile järgnenud uurimise puhul esitatakse aruanne asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul pärast uurimise lõppu. Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 b – lõige 16 (uus) 16.  Kui käesoleva artikli põhjal viiakse läbi uurimine või võetakse meetmeid, tehakse mõistlikkuse piires kõik võimalikud jõupingutused selleks, et vältida laeva tarbetut kinnipidamist või alusetuid viivitusi. Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 b – lõige 17 (uus) 17.  Inspektorite volituste õigusvastase kasutamise tagajärjel tekitatud igasugune kahju hüvitatakse vastavalt riiklikele õigusaktidele ja -normidele. Igal sellisel juhul lasub tõendamiskohustus kaebuse esitajal. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 b – lõige 18 (uus) 18.  Iga liikmesriik kehtestab direktiivi 2009/13/EÜ nõuete (sh meremeeste õiguste) rikkumise eest ning inspektorite takistamise eest töökohustuste täitmisel piisavad karistused ja muud parandusmeetmed ning jõustab neid tulemuslikult. Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 1.  Kui liikmesriigile esitatakse kaebus, mida ta ei loe selgelt alusetuks, või kui ta saab tõendeid selle kohta, et tema lipu all sõitev laev ei vasta direktiivi 2009/13/EÜ nõuetele, või kui selle rakendusmeetmetes esineb tõsiseid puudusi, peab kõnealune liikmesriik võtma vajalikud meetmed juhtumi uurimiseks ja selle tagamiseks, et võimalikud puudused kõrvaldatakse. 1.  Kui liikmesriigile esitatakse kaebus, mida ta ei loe selgelt alusetuks, võttes arvesse rahvusvahelist tööõigust, nagu meretöönormide konventsioon, või direktiivi 2009/13/EÜ sätteid, peab kõnealune liikmesriik võtma vajalikud meetmed juhtumi uurimiseks ja selle tagamiseks, et võimalikud puudused kõrvaldatakse. Kui liikmesriik saab kontrolli tulemusena tõendeid selle kohta, et tema lipu all sõitev laev ei vasta direktiivi 2009/13/EÜ nõuetele, või selle kohta, et direktiivi rakendusmeetmetes esineb tõsiseid puudusi, peab kõnealune liikmesriik võtma vajalikud meetmed juhtumi uurimiseks ja selle tagamiseks, et võimalikud puudused kõrvaldatakse. Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 2.   Kaebuste käsitlemise eest vastutavad isikud käsitavad konfidentsiaalsena mis tahes sellise kaebuse allikat, milles viidatakse meremeeste töö- ja elutingimustega seonduvale ohule või puudusele või õigus- ja haldusnormide eiramisele, ning hoiduvad reederit, tema esindajat või laeva käitajat teavitamast sellest, et kontroll viidi läbi kõnealusest kaebusest tulenevalt. 2.   Töötajad käsitavad konfidentsiaalsena mis tahes sellise kaebuse allikat, milles viidatakse meremeeste töö- ja elutingimustega seonduvale ohule või puudusele või õigus- ja haldusnormide eiramisele, ning hoiduvad reederit, tema esindajat või laeva käitajat teavitamast sellest, et kontroll viidi läbi kõnealusest kaebusest tulenevalt. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 a – lõige 1 (uus) Artikkel 5 a Kaebuste esitamise kord pardal 1.  Iga liikmesriik nõuab, et tema lipu all sõitvate laevade pardal kehtib meremeeste poolt direktiivi 2009/13/EÜ nõuete (sh meremeeste õiguste) rikkumise kohta esitatud kaebuste käsitlemise õiglane, tõhus ja kiire kord. Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 a – lõige 2 (uus) 2.  Liikmesriik keelab meremeeste tagakiusamise kaebuse esitamise eest ja karistab sellist tagakiusamist. Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 a – lõige 3 (uus) 3.  Käesoleva artikli sätted ei piira meremehe õigust taotleda kaebuste lahendamist mis tahes õigusvahendite abil, mida meremees peab asjakohaseks. Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 a – lõige 4 (uus) 4.  Ilma et see piiraks riigi seaduste või eeskirjade või kollektiivkokkulepete kohaldamisala võimalikku suuremat ulatust, võivad meremehed pardal kehtivat korda kasutada kaebuste esitamiseks igasugustes küsimustes, milles nad väidavad direktiivi 2009/13/EÜ nõuete (sh meremeeste õiguste) rikkumist. Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 a – lõige 5 (uus) 5.  Iga liikmesriik tagab, et tema õigus- ja haldusnormides on lõigetes 1–3 esitatud nõuete täitmiseks ette nähtud asjakohane pardal kehtiv kaebuste esitamise kord. Selline kord on mõeldud kaebuste lahendamiseks võimalikult madalal tasandil. Sellegipoolest on meremeestel igal juhul õigus kaevata otse kaptenile ja ka vastavatele välisametiasutustele, kui nad peavad seda vajalikuks. Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 a – lõige 6 (uus) 6.  Kaebuste esitamise kord pardal peab hõlmama meremehe õigust nõustamisele või esindamisele kaebamismenetluses, samuti meremeeste kaitset võimaliku tagakiusamise eest kaebuse esitamise pärast. Tagakiusamise mõiste hõlmab meremehe suhtes vaenulikku tegevust kaebuse pärast, mis ei ole ilmselgelt esitatud pahatahtlikult või kellegi ärritamiseks. Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 a – lõige 7 (uus) 7.  Lisaks meremeeste töölepingu koopiale antakse kõikidele meremeestele laeva pardal kehtiva kaebuste esitamise korra kirjalik selgitus. See sisaldab lipuriigis ja – kui see on erinev – ka meremeeste elukohariigis asuva pädeva asutuse kontaktandmeid, samuti nende isikute nimesid, kes on määratud andma pardal meremeestele konfidentsiaalset ja erapooletut nõu nende kaebuse asjus ja abistama neid muul viisil pardal kehtiva kaebuste esitamise korra järgimisel. Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 b – lõige 1 (uus) Artikkel 5 b Tööjõu vahendamisega seotud kohustused 1.  Ilma et see piiraks liikmesriigi vastutust meremeeste töö- ja elutingimuste eest tema lipu all sõitvatel laevadel, vastutab liikmesriik käesolevas artiklis sätestatud määral ka käesolevas artiklis sätestatud nõuete rakendamise tagamise eest seoses asjaomase liikmesriigi kodanikest, elanikest või muudest selle territooriumi asukatest meremeeste töölevärbamise ja -paigutamisega ning meremeeste sotsiaalkindlustuskaitsega. Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 b – lõige 2 (uus) 2.  Iga liikmesriik täidab kontrolli- ja järelevalvesüsteemi abil käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi seoses tema territooriumil pakutavate meremeeste töölevärbamise ja -paigutamise teenuste osutamise ja pakkumisega, kasutades ka kohtumenetlusi, kui lõigetes 4 ja 6 ette nähtud litsentsimis- ja muid tegevusnõudeid on rikutud. Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 b – lõige 3 (uus) 3.  Üksikasjalikud nõuded lõike 1 rakendamiseks esitatakse lõigetes 7–18. Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 b – lõige 4 (uus) 4.  Iga liikmesriik, kes pakub meremeestele riiklikke töölevärbamise ja -paigutamise teenuseid, tagab, et seda teenust osutatakse nõuetekohaselt ja et seejuures kaitstakse ja edendatakse meremeeste tööalaseid õigusi kooskõlas direktiivi 2009/13/EÜ sätetega. Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 b – lõige 5 (uus) 5.  Iga liikmesriik kehtestab tõhusa kontrolli- ja järelevalvesüsteemi, et jõustada tööjõu vahendamise valdkonnas käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi. Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 b – lõige 6 (uus) 6.  Asjaomase liikmesriigi pädev asutus teostab selle liikmesriigi territooriumil meremeestele töölevärbamise ja -paigutamise teenuste pakkumise üle hoolikat järelevalvet ja kontrolli. Enne eraettevõttele liikmesriigi territooriumil tööhõiveteenuste pakkumiseks vajaliku litsentsi, sertifikaadi või muu sarnase loa väljastamist ja selle uuendamist kontrollitakse, et meremeestele töölevärbamise või -paigutamise teenuseid pakkuv asjaomane asutus järgib riiklikke õigusakte ja -norme. Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 b – lõige 7 (uus) 7.  Rahvusvahelise Tööbüroo põhikirja artikli 22 kohaselt Rahvusvahelisele Tööbüroole esitatavates liikmesriikide aruannetes esitatakse teave käesoleva artikli lõikes 4 osutatud süsteemi kohta, sh meetod, mida kasutatakse nimetatud süsteemi tõhususe hindamiseks. Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 b – lõige 8 (uus) 8.  Kõikidel meremeestel on tasuta juurdepääs tõhusale, pädevale ja usaldusväärsele süsteemile, mille abil leida tööd laeval. Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 b – lõige 9 (uus) 9.  Liikmesriigi territooriumil pakutavad meremeeste töölevärbamise ja -paigutamise teenused vastavad lõigetes 7–18 sätestatud normidele. Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 b – lõige 10 (uus) 10.  Iga liikmesriik nõuab tema lipu all sõitvatel laevadel töötavate meremeeste huvides, et reederid, kes kasutavad meremeeste töölevärbamise ja -paigutamise teenuseid riikides, kus 2006. aasta meretöönormide konventsioon ei kehti, tagaksid nende teenuste vastavuse lõigetes 7–18 esitatud nõuetele. Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 b – lõige 11 (uus) 11.  Kui liikmesriigi territooriumil pakutakse meremeeste töölevärbamise ja -paigutamise teenuseid erasektoris ja kui nende teenuste pakkumise põhiline eesmärk on meremeeste töölevärbamine ja -paigutamine või kui selle kaudu värvatakse või paigutatakse tööle märkimisväärselt palju meremehi, osutatakse neid teenuseid ainult standardiseeritud litsentsimis- või sertifitseerimissüsteemi või muu reguleeriva süsteemi alusel. See süsteem kehtestatakse ning seda kohandatakse või muudetakse ainult pärast konsulteerimist reederite ja meremeeste asjaomaste organisatsioonidega. Kui esineb kahtlusi, kas käesolevat artiklit tuleb kohaldada töölevärbamise ja -paigutamise teenuste konkreetsele erasektoris pakkujale, lahendab selle küsimuse iga liikmesriigi pädev asutus pärast konsulteerimist reederite ja meremeeste asjaomaste organisatsioonidega. Meremeeste töölevärbamise ja -paigutamise teenuste liigset erasektorisse koondumist ei tohi julgustada. Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 b – lõige 12 (uus) 12.  Kui liikmesriigi pädev asutus peab seda asjakohaseks ning on selles küsimuses konsulteerinud reederite ja meremeeste asjaomaste organisatsioonidega, kohaldatakse lõike 11 sätteid ka meremeeste organisatsiooni poolt liikmesriigi territooriumil pakutavate meremeeste töölevärbamise ja -paigutamise teenustele, isegi juhul, kui tegemist on asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele selle liikmesriigi kodanike värbamisega. Käesolevas lõikes esitatud sätteid kohaldatakse teenuste puhul, mis vastavad järgmistele tingimustele: a) töölevärbamise ja -paigutamise teenust pakutakse asjaomase organisatsiooni ja reederi vahelise kollektiivläbirääkimise kokkuleppe alusel; b) nii meremeeste organisatsioon kui ka reeder asuvad liikmesriigi territooriumil; c) liikmesriik on vastu võtnud riiklikud õigus- või haldusnormid või korra, et kinnitada või registreerida sellised kollektiivläbirääkimiste kokkulepped, mille alusel on õigus pakkuda töölevärbamise ja -paigutamise teenuseid; ning d) töölevärbamise ja -paigutamise teenuseid osutatakse nõuetekohaselt ning meremeeste tööalaste õiguste kaitsmiseks ja edendamiseks on kehtestatud meetmed, mis on võrreldavad lõike 14 sätetega. Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 b – lõige 13 (uus) 13.  Lõigetes 1–18 esitatud sätete eesmärk ei ole mingil moel: a) takistada liikmesriiki pakkumast meremeeste ja reederite vajaduste täitmiseks meremeestele töölevärbamise ja -paigutamise tasuta riiklikku teenust, kas riiklike tööturuasutuste poolt kõikidele töötajatele ja tööandjatele pakutavate teenuste raames või koordineerituna riiklike tööturuasutuste poolt; või b) sundida liikmesriiki looma oma territooriumil süsteemi meremeeste töölevärbamise ja -paigutamise teenuste pakkumiseks erasektoris. Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 b – lõige 14 (uus) 14.  Liikmesriik, kes võtab vastu käesoleva artikli lõikes 11 osutatud süsteemi, tagab oma õigus- ja haldusnormide või muude meetmetega vähemalt järgmise: a) meremeeste töölevärbamise ja -paigutamise teenuste osutamisel ei tohi kasutada selliseid vahendeid, mehhanisme või nimekirju, mille eesmärk on takistada või tõkestada meremehel saada tööd, mille jaoks tal on piisav kvalifikatsioon; b) liikmesriik nõuab, et meremees ei tohi seoses tema töölevärbamise või -paigutamisega või meremehele töö pakkumisega kanda otseselt või kaudselt, tervenisti või osaliselt mitte mingisuguseid kulusid ega maksta tasusid – erandiks on kohustusliku riikliku tervisetõendi, meremeheraamatu ja passi või muu sarnase isikliku reisidokumendi saamise kulud, kuid see ei hõlma viisalõivude tasumist, sest need tasub reeder; ning c) liikmesriik tagab, et tema territooriumil tegutsev meremeeste töölevärbamise ja -paigutamise teenuste osutaja: i) peab kõikide meremeeste kohta, kes on teenusepakkuja kaudu tööle värvatud või paigutatud, ajakohastatud registrit, mis on liikmesriigi pädevale asutusele kontrollimiseks kättesaadav; ii) tagab, et meremehi teavitatakse töölepingust tulenevatest õigustest ja kohustustest enne lepingu sõlmimist või selle sõlmimise käigus ning et kehtestatud on nõuetekohane kord selleks, et meremees saaks oma töölepingut uurida nii enne kui ka pärast selle allkirjastamist ning et talle antakse lepingu koopia; iii) kontrollib nii seda, et teenusepakkuja kaudu tööle värvatud või paigutatud meremehed on piisavalt kvalifitseeritud ja omavad asjaomase töö tegemiseks vajalikke dokumente, kui ka seda, et meremehe tööleping on kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega ning töölepinguga seotud mis tahes kollektiivläbirääkimiste kokkuleppe tingimustega; iv) kontrollib võimaluse piires, kas reederil on piisavalt vahendeid, et mitte jätta meremehi välisriigi sadamasse; v) uurib kõiki teenusepakkuja tegevuse kohta esitatud kaebusi, vastab neile ning teavitab lahendamata kaebustest liikmesriigi pädevat asutust; vi) kehtestab kaitsemehhanismi (kindlustuse või muude asjakohaste vahenditega), et hüvitada meremeestele võimalik rahaline kahju juhul, kui töölevärbamise või -paigutamise teenuse osutaja või meremehe töölepingu kohane reeder ei täida oma kohustusi. Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 b – lõige 15 (uus) 15.  Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et meremeestele töölevärbamise ja -paigutamise teenuste osutamise kohta esitatud võimalike kaebuste uurimiseks eksisteerivad asjakohased mehhanismid ja menetlused, millesse kaasatakse vajaduse korral ka nii reederite kui ka meremeeste esindajad. Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 b – lõige 16 (uus) 16.  Kui liikmesriik on ratifitseerinud 2006. aasta meretöönormide konventsiooni, siis pärast 12 kuu möödumist (alates päevast, mis järgneb konventsiooni ratifitseerimise registreerimisele Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektori poolt) teavitab liikmesriik oma kodanikke võimaluse piires probleemidest, mis võivad tekkida, kui nad asuvad tööle sellise riigi lipu all sõitval laeval, kes ei ole 2006. aasta meretöönormide konventsiooni ratifitseerinud – kuni liikmesriik ei ole saanud kinnitust, et asjaomases riigis kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud normidega samaväärseid standardeid. Liikmesriigi poolt sellel eesmärgil võetud meetmed ei tohi olla vastuolus töötajate vaba liikumise põhimõttega, mis on sätestatud aluslepingutes, mille osalised liikmesriik ja muu asjaomane riik võivad olla. Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 b – lõige 17 (uus) 17.  Iga liikmesriik, kellele kehtivad lõike 16 sätted, nõuab, et tema lipu all sõitvate laevade reederid, kes kasutavad meremeeste töölevärbamise ja -paigutamise teenuseid riikides või territooriumidel, kus 2006. aasta meretöönormide konventsioon ei kehti, tagaksid võimaluse piires, et asjaomased teenused vastavad lõigetes 7–18 osutatud tingimustele. Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 b – lõige 18 (uus) 18.  Mitte ükski lõigetes 7–18 esitatud nõue ei vähenda reederi vastutust või kohustusi või liikmesriigi vastutust ja kohustusi asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvate laevade suhtes. Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 c (uus) Artikkel 5 c Läbivaatamisklausel Konventsiooni jõustumise kuupäevast alates tagab komisjon selle ülevõtmise liidu õigusesse ja selle kohaldamise liikmesriikide poolt. Komisjon võtab selleks vajalikud meetmed. Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 d (uus) Artikkel 5 d Aruanded Iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Aruandes hinnatakse liikmesriikide tulemusi lipuriigina ning pakutakse vajaduse korral täiendavaid meetmeid, et tagada konventsiooni ülevõtmine ja järgimine.

(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0037/2013).

Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2013. aasta resolutsioon 2014. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon (2013/2010(BUD))

P7_TA(2013)0081 A7-0043/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 312, 313 ja 314 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta („institutsioonidevaheline kokkulepe”)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(2),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2012. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve uue projekti kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(4) ning kolme Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel kokku lepitud sellega seotud ühisavaldust,

–  võttes arvesse kodukorra II osa 7. peatükki,

–  võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2012. aasta ja 19. oktoobri 2012. aasta järeldusi majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe kohta,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0043/2013),

A.  arvestades, et Lissaboni leping annab Euroopa Liidule märkimisväärsed uued õigused sellistes valdkondades nagu välistegevus, sport, kosmos, kliimamuutused, energeetika, turism ja kodanikukaitse;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 kohaselt on mitmeaastane finantsraamistik sätestatud aluslepingus ja see lepitakse kokku nõukogu määrusega, mille nõukogu võtab vastu ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendilt selle liikmete enamusega antud nõusoleku saamist;

C.  arvestades, et praegune mitmeaastane finantsraamistik lõpeb 2013. aasta lõpus ning 2014. aasta peaks olema järgmise mitmeaastase finantsraamistiku rakendamise esimene aasta;

D.  arvestades, et 2013. aasta on Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitleva uue määruse rakendamise esimene aasta;

Üldine taust

1.  võtab teadmiseks Euroopa Ülemkogu 8. veebruari 2013. aasta järeldused järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta; toonitab, et kui Euroopa Parlament ei ole uue mitmeaastase finantsraamistiku määrusele veel nõusolekut andnud, peaks Euroopa Komisjon kõigepealt koostama 2014. aasta eelarveprojekti, lähtudes oma ettepanekutest 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta, ja kui uue mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepet ei saavutata, siis peaks ta kohandama oma ettepanekut vastavalt aluslepingu artikli 312 lõikele 4 ning kehtiva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta artiklile 30;

2.  tuletab meelde, et kui järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse suhtes aasta lõpuks kokkuleppele ei jõuta, kohaldatakse artikli 312 lõiget 2, mille kohaselt võtab nõukogu mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse vastu üksnes pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist, artikli 312 lõiget 4, millega nähakse ette see, et kui uue mitmeaastase finantsraamistiku osas õigeaegselt kokkulepet ei saavutata, kohaldatakse praegu kehtiva finantsraamistiku viimase aasta piirmäärasid, ja praegu kehtiva eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe artiklit 30, mis tähendab, et kuni uue mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse vastuvõtmiseni jäävad kehtima 2013. aasta piirmäärad ja neid kohandatakse 2% suuruse aastadeflaatoriga; kordab, et sellisel juhul on Euroopa Parlament valmis jõudma kiire kokkuleppeni nõukogu ja komisjoniga, et tagada õiguslike aluste kehtivus ELi programmide ja poliitika teostamiseks 2014. aastal;

3.  võtab teadmiseks, et 2014. aasta eelarve üldsuuniste koostamine on keeruline, kuna puudub selgus 2014. aasta kulukohustuste piirmäära kohta; rõhutab, et piirmäär võib ulatuda 142,540 miljardist eurost 2014. aasta hindades, juhul kui 2014.–2020. aasta mitmeaastane finantsraamistik lepitakse kokku 7.–8. veebruari 2013. aasta Euroopa Ülemkogu järelduste alusel, kuni 155,5 miljardi euroni 2014. aasta hindades juhul, kui 2013. aasta piirmäärasid pikendatakse;

4.  märgib, et majandus- ja finantskriisi tõttu on ELi poliitilised liidrid jõudnud üksmeelele majandusliku, eelarve-, finants- ja pangandusintegratsiooni süvendamise ning parema juhtimise küsimuses, samuti on kriis näidanud, et riigi rahanduse taastamiseks tuleb ergutada majanduskasvu; rõhutab, et ELi eelarve vähendamine oleks nende poliitiliste eesmärkidega vastuolus;

Piisav ja realistlik maksete tase

5.  on seisukohal, et piisava ja realistliku maksete taseme eelarvesse kirjutamine eelarvetsükli alguses hoiaks ära tarbetud komplikatsioonid eelarve täitmise käigus, mida oli näha eelkõige 2012. aasta eelarve puhul;

6.  tuletab meelde, et nõukogu järeleandmatu seisukoha tõttu läbirääkimistel on maksete kogusumma 2013. aasta eelarves 5 miljardi euro võrra väiksem kui eelarveprojektis esitatud komisjoni hinnang maksevajaduste kohta; rõhutab, et komisjoni ettepanek tugines liikmesriikide endi esitatud 2013. aasta prognooside vähendamisele ja eeldusele, et kõik 2012. aastal esitatud maksenõuded tasutakse 2012. aasta eelarvest; tunneb seetõttu sügavat muret maksete taseme pärast 2013. aasta eelarves ja juhib tähelepanu asjaolule, et see assigneeringute tase ei ole piisav 2013. aasta tegelike maksevajaduste katmiseks, kuna mitmeaastase finantsraamistiku maksete piirmäära sisse jääv 2013. aasta eelarve maksete varu on 11,2 miljardit eurot, samal ajal kui ainuüksi 2012. aastast üle kantud täiendavate maksete vajadus on üle 16 miljardi euro; hoiatab, et jätkuv ja ülemäärane iga-aastane maksete edasilükkamine põhjustab järgnevatel aastatel tõsiseid probleeme;

7.  omistab suurima poliitilise tähtsuse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 2012. aasta detsembris kõrgeimal poliitilisel tasandil alla kirjutatud ühisavaldustele, mis moodustavad 2013. aasta eelarvet puudutava kahe eelarvepädeva institutsiooni vahelise kokkuleppe lahutamatu osa ja mille kohaselt nähakse 2013. aasta eelarves ette vajalikud täiendavad maksete assigneeringud, et liidul oleks võimalik oma arveid maksta ning säilitada poliitiline usaldusväärsus ja maksevõime;

8.  tuletab meelde, et vastavalt 2012. aasta makseid puudutava ühisavalduse sätetele esitab komisjon 2013. aasta alguses paranduseelarve projekti, mille ainus eesmärk on katta 2012. aasta peatatud nõuded summas 2,9 miljardit eurot ning muud täitmata seaduslikud kohustused, ilma et see piiraks 2013. aasta eelarve nõuetekohast täitmist; tuletab meelde, et 2012. aasta novembris ja detsembris esitati komisjonile koostöös liikmesriikidega toimuva halduse raames kokku umbes 16 miljardi euro ulatuses täiendavaid maksetaotlusi, mis tuleb 2013. aastal välja maksta; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon esitaks nimetatud paranduseelarve projekti viivitamatult ja hiljemalt 2013. aasta märtsi lõpuks, et hoida ära mis tahes häired 2014. aasta eelarvemenetluses;

9.  kutsub komisjoni ja nõukogu ühtlasi üles tegema tulevastes eelarvetsüklites sellise olukorra vältimiseks koos Euroopa Parlamendiga tulemuslikku koostööd, parandades prognooside täpsust ja leppides kokku realistlikus ning piisavas eelarvestuses, mis peaks hõlmama selget ja üksikasjalikku teavet kõikide maksekalkulatsioonide laadi kohta;

10.  kutsub seda silmas pidades komisjoni uuesti üles esitama parlamendile ja nõukogule igakuiselt aruanded struktuurifondide, ühtekuuluvusfondi, maaelu arengu põllumajandusfondi ja kalandusfondiga seotud liikmesriikide maksenõuete olukorra muutumise kohta (liikmesriikide ja fondide kaupa); sellistes igakuistes aruannetes esitatav teave peaks olema aluseks institutsioonide vahel kokku lepitud kohustuste täitmise üle järelevalve teostamiseks;

11.  nõuab samuti tungivalt, et võimalikult kiiresti loodaks makseid käsitlev institutsioonidevaheline töörühm, tuginedes 2013. aasta eelarvemenetluse raames korraldatud institutsioonidevaheliste maksetealaste kohtumiste kogemustele; usub kindlalt, et niisugused poliitilisel tasandil toimuvad kohtumised aitavad hoida ära mis tahes võimalikke arusaamatusi maksevajadustega seotud hinnangute ja arvnäitajate täpsuse osas; usub eelkõige, et kõnealune töörühm peaks esmajärjekorras tegelema liikmesriikide ametiasutuste koostatavate halduskoostöös tehtavaid kulutusi puudutavate prognooside ja eelarvet käsitlevatel läbirääkimistel nõukogu poolt kollektiivselt kehtestatavate maksete assigneeringute taseme vahega; nõuab, et esimene institutsioonidevaheline maksetealane kohtumine toimuks 2013. aasta esimesel poolel;

12.  tunneb sügavat muret asjaolu pärast, et vaatamata maksete assigneeringute 99%-lisele täitmismäärale 2012. aasta lõpus on täitmata kulukohustused viimase aastaga suurenenud 10 miljardi euro võrra ja jõudnud nüüdseks enneolematu 217,3 miljardi euroni; eeldab, et täitmata kulukohustuste tase võib 2013. aasta lõpus olla isegi kõrgem; hoiatab automaatse kulukohustustest vabastamise põhimõtte kui täitmata kulukohustuste probleemi lahendamise vahendi liiga range kohaldamise eest, kuna see oleks vastuolus Euroopa Ülemkogus 2012. aastal kokku lepitud majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppega; on seisukohal, et käesoleval aastal tuleks makseid käsitlevatel institutsioonidevahelistel kohtumistel käsitleda põhjalikult kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahelist erinevust ja seada komisjoniga sisse dialoog eesmärgiga teha täielikult kindlaks täitmata kulukohustuste struktuur ja hinnata, kas praegune täitmata kulukohustuste tipptase tuleneb peamiselt majanduskriisist või viitab see ulatuslikumatele struktuursetele probleemidele; kutsub viimase järelduse korral institutsioone üles tegema koostööd ja võtma vastu asjakohane tegevuskava täitmata kulukohustuste enneolematu tasemega tegelemiseks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal; nõuab, et nõukogu hoiduks a priori otsuste tegemisest maksete kohta, võtmata arvesse tegelikke vajadusi ja juriidilisi kohustusi; märgib lisaks, et järjest suurenevad täitmata kulukohustused tegelikult vähendavad ELi eelarve läbipaistvust, mis eeldab seda, et eelarvest oleks selgelt näha kulukohustuste ja maksete omavaheline suhe konkreetsel eelarveaastal;

13.  tuletab meelde, et 2014. aasta on kahe mitmeaastase finantsraamistiku vaheline üleminekuaasta, ning eeldab, et komisjon lisab oma 2014. aasta finantsplaneeringule assigneeringute taseme põhjaliku ja realistliku hinnangu, pidades silmas asjaolu, et isegi kui mitmeaastase finantsprogrammi rakendamine kulgeb esimesel aastal aeglasemalt kui selle lõpus ning maksevajaduste tase on mitmeaastase finantsperioodi alguses tavaliselt madalam kui selle lõpus, tuleb 2013. aasta lõpuks täitmata kulukohustuste küsimusega tegeleda kiiremas korras;

14.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks oma 2014. aasta eelarveprojekti vastuvõtmisel selged ja faktilised tõendid tema esildatud assigneeringute taseme ning Euroopa Ülemkogu poolt 2012. aasta juunis vastu võetud majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe vahelise seose kohta; palub institutsioonidel parandada niisuguste teatavate liikmesriikide suhtes kehtivaid sätteid, kellele finantskriis põhjustab erilisi kannatusi, et parandada veelgi nende suutlikkust kasutada ära struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide vahendeid ning vältida oodatavaid ulatuslikke assigneeringute vabastamisi;

15.  väidab kindlalt, et 2013. aasta eelarve üle peetavad läbirääkimised on veel kord näidanud, et ELi eelarve rahastamise süsteem – mille puhul liikmesriikide osamaksed moodustavad üle 75% ELi tuludest –, on vastuolus aluslepingu sätete ja mõttega ning sellega seatakse ELi eelarve täielikku sõltuvusse riigikassadest, mis võib mõjuda eriti kahjulikult riigieelarvete piirangute ajal; nõuab tungivalt, et liidu tulude struktuuri reformitaks, mis hõlmaks uute ja tõeliste omavahendite, näiteks finantstehingute maksu ja ELi uue käibemaksu kasutuselevõttu, tuletab meelde oma toetust komisjoni ettepanekule omavahendite süsteemi reformimiseks;

ELi eelarve roll strateegia „Euroopa 2020” elluviimisel ning majanduskasvu ja töökohtade loomisel

16.  tuletab meelde, et kavakohaselt on 2014. aasta uue mitmeaastase finantsraamistiku rakendamise esimene aasta ning seetõttu on see tähtis uue programmitöö perioodi eduka alguse jaoks; on seisukohal, et Euroopa 2014. aasta eelarve prioriteediks peaks olema majanduskasvu ja konkurentsivõime säilitamine, tööhõive stimuleerimine ning võitlus noorte töötuse vastu;

17.  tuletab meelde ELi eelarve erilist olemust, kusjuures see moodustab vaid 1% ELi SKPst ja on investeerimiseelarve, millel on tugev finantsvõimendus; toonitab, et liikmesriigid ja Euroopa kodanikud saavad 94% sellest tagasi liidu poliitikameetmete ja programmide kaudu ning seetõttu ei tohiks selles näha täiendavat koormust, vaid vahendit investeeringute, majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamiseks Euroopas; rõhutab, et ilma ELi eelarve abita oleksid piirkondade ja liikmesriikide avaliku sektori investeeringud väga väikesed või olematud; on seisukohal, et ELi eelarve vähendamine tooks vältimatult kaasa suurema tasakaalustamatuse ning majanduskasvu takerdumise ja konkurentsivõime ning ühtekuuluvuse vähenemise kogu liidus ning seaks ohtu ELi üheks põhiväärtuseks oleva solidaarsuspõhimõtte; on arvamusel, et nõudmine „rohkem Euroopat” on mõttetu, kui sellega kaasnevad ettepanekud ELi rahaliste vahendite oluliseks vähendamiseks;

18.  tunnistab liikmesriikide tasandil püsivalt esinevaid majanduslikke ja eelarvelisi piiranguid ning liikmesriikide tehtud pingutusi eelarve konsolideerimiseks; rõhutab siiski, et ELi eelarve on tulemuslik investeerimis- ja solidaarsusvahend, millel on tõendatud lisaväärtus nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil; on veendunud, et eelarve suutlikkus hoogustada majanduskasvu, konkurentsivõimet ja töökohtade loomist on majandusraskuste ajal veelgi tähtsam, kuna sellega luuakse tingimused kõnealuste konsolideerimisalaste pingutuste edukuseks, ning ELi eelarves tuleks näha vahendit kriisist välja tulekuks;

19.   toonitab vajadust suurendada rahalist toetust ja tõhustada tegevust, mis on seotud kvaliteetsete õppepraktikat kutseõppega ühendavate haridussüsteemide kasutuselevõtuga; palub ulatuslikumat toetust liikmesriikidevahelisele koostööle kutsehariduse valdkonnas, et võidelda tulemuslikult noorte töötuse vastu; tuletab sellega seoses meelde ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus noortegarantii loomise kohta(5);

20.  tuletab meelde, et kõik alates 2008. aastast võetud makromajanduslikud finantsstabiilsusmeetmed ei ole majandus- ja finantskriisi veel lõpetanud; on seetõttu seisukohal, et Euroopa majanduskasvu taastamiseks ja töökohtade loomiseks peaksid liikmesriigid jätkama pingutusi püsiva ja kaasava majanduskasvu potentsiaali avamiseks, näiteks hariduse, elukestva õppe ja liikuvuse edendamisega; eesmärgipärane, tugev ja piisava suurusega ELi eelarve peab olema osa lahendusest ja seda on vaja, et aidata liikmesriikide pingutusi veelgi koordineerida ja suurendada;

21.  kutsub liikmesriike seetõttu üles leidma võimalusi koostoime loomiseks siseriiklike konsolideerimispüüdluste ja hästi läbimõeldud prioriteetidega ELi eelarvest tuleneva lisaväärtuse vahel, tänu millele on võimalik kõrgeimal tasandil juba võetud kohustusi ellu viia; tuletab meelde, et poliitiliste kohustuste ja prioriteetide elluviimine on palju tulemuslikum, kui riikide eelarvete ja ELi eelarve vahel esineb koostoime, ning rõhutab, kui olulised on parlamentidevahelised arutelud liikmesriikide ja liidu ühiste majanduslike ja eelarvealaste suundumuste üle majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaastale keskenduva Euroopa parlamentaarse nädala raames;

22.  palub, et komisjon käsitleks 2014. aasta eelarve projekti esitades nõuetekohaselt ELi eelarve rolli Euroopa poolaasta protsessis; kutsub komisjoni eeskätt üles faktide ja konkreetsete andmete põhjal näitama, kuidas tema esitatud ELi eelarve projekt saab tegelikult avaldada käivitavat, katalüütilist, koostoimelist ja täiendavat mõju kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi investeeringutele, millega viia ellu Euroopa poolaasta raames kokkulepitud prioriteete;

23. on seisukohal, et ELi kulud võivad enamikul juhtudel anda mastaabiefekti ning siin tuleks automaatselt hinnata, millist säästu võivad need anda riiklikul tasandil, mis leevendaks oluliselt survet liikmesriikide rahandusele;

24.  rõhutab vajadust kasutada ära kõiki Euroopa Liidu käsutuses olevaid vahendeid ja meetmeid, et aidata liikmesriikidel kriisist välja tulla ja tulevasi kriise vältida; tõstab esile kolme Euroopa järelevalveasutuse üliolulist rolli finantsalase reguleerimise tegevuskava ja järelevalvestruktuuride tervikliku elluviimise võimaldamisel; kutsub komisjoni üles kavandama 2014. aasta eelarveprojektis nimetatud kolmele asutusele piisavalt vahendeid ning nägema neid käsitlevate määrustele 2014. aasta jaanuariks antava hinnangu ja läbivaatamise ettevalmistamisel neile asutustele ette läbivaadatud rahastamismudel, millega suurendatakse nende sõltumatust, säilitades samal ajal ELi eelarve ühtsuse;

25.  rõhutab 2014. aasta prioriteetide valiku strateegilist mõju, kuna see on eeloleva mitmeaastase finantsraamistiku esimene aasta; toonitab, et EL peab kiiresti edendama majanduskasvu ja konkurentsivõimet eesmärgiga luua töökohti ja võimalusi, eriti noortele;

26.  tuletab seda silmas pidades meelde, et strateegia „Euroopa 2020” peaks olema järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) keskmes, ning nõuab, et komisjon loeks esmatähtsaks ja näitaks selgelt ära kõik sellega seotud investeeringud 2014. aasta eelarves, asetades rõhu investeeringutele nn teadmuskolmnurka (haridus, teadus, innovatsioon), taristutesse, VKEdesse, taastuvenergiasse, jätkusuutlikku arengusse, ettevõtlusse, tööhõivesse (eriti noorte tööhõivesse) ning oskustesse, samuti majandusliku sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisse;

27.  taunib nõukogu tavapäraseid horisontaalseid kärpeid ja hoiatab nõukogu ahvatluse eest teha jälle selliseid kunstlikke kärpeid; pöörab erilist tähelepanu majanduskasvu ja konkurentsivõimet edendavatele poliitikavaldkondadele ja programmidele piisava maksete taseme tagamisele;

28.  kavatseb jätkuvalt põhjalikult uurida komisjoni kavatsust vähendada ELi institutsioonide personali ning tuletab meelde, et seda tuleb käsitleda üldise eesmärgina; märgib, et sellised meetmed võivad negatiivselt mõjutada ELi meetmete ja programmide kiiret, korrapärast ja tulemuslikku elluviimist; on avamusel, et administratsiooni tõhusus tuleb tagada ja seda tuleb veelgi tugevdada; on seisukohal, et töötajaskonna arvu mis tahes lühi- või pikaajaline läbivaatamine peaks toimuma eelnevalt koostatud mõjuhinnangu alusel ning seejuures tuleks muu hulgas täies ulatuses arvesse võtta liidu juriidilisi kohustusi ning institutsioonide uusi pädevusi ja suuremaid ülesandeid, mis tulenevad aluslepingutest; tuletab meelde ühisavaldust detsentraliseeritud asutuste kohta, eriti avaldusele lisatud ühist lähenemisviisi ning selle sätteid asutustele uute ülesannete andmise kohta;

o
o   o

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0486. (4) ELT L 66, 8.3.2013. (5) COM(2012)0729.

Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2013. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi koosseisu kohta 2014. aasta valimisi silmas pidades (2012/2309(INL))

P7_TA(2013)0082 A7-0041/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 14 lõiget 2,

–  võttes arvesse protokolli nr 36 üleminekusätete kohta,

–  võttes arvesse lepingut Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 41, 48 ja 74f,

–  võttes arvesse oma 11. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi koosseisu kohta(1),

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0041/2013),

A.  arvestades, et protokolli nr 36 artikli 2 lõigete 1 ja 2 kehtivusaeg lõpeb 2009.–2014. aastaks valitud Euroopa Parlamendi koosseisu ametiaja lõppemisel;

B.  arvestades, et Horvaatia Vabariik ühineb Euroopa Liiduga eeldatavasti enne Euroopa Parlamendi valimisi, mis peaksid toimuma 2014. aasta kevadel, ning arvestades, et 2009.–2014. aastaks valitud parlamendi koosseisu ametiaja lõppemisega lõpeb ka Horvaatia Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavaid muudatusi käsitleva akti artikli 19 lõike 1 kehtivusaeg;

C.  arvestades, et arvesse tuleks võtta alates viimastest Euroopa Parlamendi valimistest aset leidnud demograafilisi muutusi;

D.  arvestades, et kestliku süsteemi kehtestamist Euroopa Parlamendi kohtade jagamiseks tuleks kaaluda koos nõukogu hääletussüsteemi läbivaatamisega liidu institutsioonide üldise reformimise osana, mille määrab kindlaks ELi lepingu artikli 48 lõike 3 kohaselt kokku kutsutav konvent, ning arvestades, et seoses selle reformiga tuleks tunnistada, et aluslepingute kohaselt on liidu demokraatia alus nii kodanike kui liikmesriikide esindatus;

E.   arvestades, et kohtade jagamine parlamendi järgmisel ametiajal ei tohiks olla meelevaldne, vaid peaks tuginema objektiivsetele kriteeriumitele, mida kohaldatakse pragmaatiliselt, kusjuures sellise jagamisega tuleks kohtade arvu kasv hüvitada kohtade arvu vähenemisega selliselt, et kohad ei väheneks rohkem kui ühe koha võrra liikmesriigi kohta;

1.  esitab ELi lepingu artikli 14 lõikes 2 sätestatud algatusõiguse alusel Euroopa Ülemkogule lisas toodud ettepaneku võtta vastu Euroopa Ülemkogu otsus Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmääramise kohta parlamendi 2014.–2019. aasta ametiajaks;

2.  rõhutab tungivat vajadust võtta nimetatud otsus, mis eeldab parlamendi nõusolekut, vastu niipea, kui jõustub leping Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga, et liikmesriigid saaksid kehtestada õigeaegselt vajalikud siseriiklikud meetmed Euroopa Parlamendi valimiste korraldamiseks 2014.–2019. aasta ametiajaks;

3.  võtab endale kohustuse esitada lähiajal ettepanek 2014. aasta valimiste korraldamise praktilise korra parandamiseks;

4.  kohustub esitama enne 2015. aasta lõppu uue ettepaneku võtta vastu Euroopa Ülemkogu otsus eesmärgiga luua piisavalt aegsasti enne parlamendi 2019.–2024. aasta ametiaja algust kestlik ja läbipaistev süsteem, mis võimaldab tulevikus iga kord enne Euroopa Parlamendi valimisi jagada parlamendikohtade arvu liikmesriikide vahel objektiivsel viisil ja lisatud otsuse ettepaneku artiklis 1 määratletud kahaneva proportsionaalsuse põhimõttele tuginedes, võttes arvesse liikmesriikide arvu mis tahes muutusi ning ametlikke andmeid rahvastiku demograafilise arengu kohta, ning välistamata võimalust reserveerida teatav arv parlamendikohti riikidevaheliste nimekirjade alusel valitavatele parlamendiliikmetele;

5.  märgib, et Euroopa Parlamendi kohtade jagamise uus süsteem tuleks kehtestada koos nõukogu hääletussüsteemi läbivaatamisega aluslepingute vajaliku läbivaatamise osana; on otsustanud esitada vastavad ettepanekud ELi lepingu artikli 48 lõike 3 kohaselt kokku kutsutaval järgmisel konvendil;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja sellele lisatud ettepanek võtta vastu Euroopa Ülemkogu otsus koos eespool nimetatud põhiseaduskomisjoni raportiga Euroopa Ülemkogule ning Horvaatia Vabariigi valitsusele ja parlamendile ning teavitamise eesmärgil komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI LISA

Ettepanek võtta vastu Euroopa Ülemkogu otsus Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmääramise kohta

EUROOPA ÜLEMKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 14 lõiget 2,

võttes arvesse protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artikli 2 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)  Protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artikli 2 lõigete 1 ja 2 kehtivusaeg lõpeb 2009.–2014. aastaks valitud Euroopa Parlamendi koosseisu ametiaja lõppemisel.

(2)  Horvaatia Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavaid muudatusi käsitleva akti artikli 19 lõike 1 kehtivusaeg lõpeb 2009.–2014. aastaks valitud Euroopa Parlamendi koosseisu ametiaja lõppemisel.

(3)  Viivitamata on vaja täita protokolli nr 36 artikli 2 lõike 3 sätteid ja võtta sellest tulenevalt vastu Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõike 2 teises lõigus ette nähtud otsus, et võimaldada liikmesriikidel kehtestada õigeaegselt vajalikud siseriiklikud meetmed Euroopa Parlamendi valimiste korraldamiseks 2014.–2019. aasta ametiajaks.

(4)  Käesolev otsus on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud kriteeriumitega, mille kohaselt ei ole liidu kodanike esindajate arv suurem kui seitsesada viiskümmend, millele lisandub president, kodanike esindatus on kahanevalt proportsionaalne, alammääraks on kuus liiget liikmesriigi kohta ja ükski liikmesriik ei saa üle üheksakümne kuue koha,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Artikkel 2

Liikmesriigi elanike üldarvu arvutab komisjon (Eurostat) liikmesriikide esitatud andmete alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega kehtestatud meetodile.

Artikkel 3

Artikli 1 kohaselt on Euroopa Parlamenti valitavate esindajate arv alates parlamendi 2014.–2019. aasta ametiaja algusest liikmesriigiti järgmine:

Artikkel 4

Käesolev otsus vaadatakse läbi piisavalt aegsasti enne parlamendi 2019.–2024. aasta ametiaja algust eesmärgiga luua süsteem, mis võimaldab tulevikus iga kord enne Euroopa Parlamendi valimisi jaotada parlamendikohtade arvu liikmesriikide vahel objektiivsel, õiglasel, kestlikul ja läbipaistval moel artiklis 1 sätestatud kahaneva proportsionaalsuse põhimõttele tuginedes, võttes arvesse muutusi liikmesriikide arvus ning ametlikke andmeid rahvastiku demograafilise arengu kohta ning hääletussüsteemi nõukogus.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

...,

Euroopa Ülemkogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 227 E, 4.9.2008, lk 132 (Lamassoure’i ja Severini raport).

Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2013. aasta resolutsioon komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) II ja III lisa (2013/2524(RPS))

P7_TA(2013)0083 B7-0091/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89(1),

–  võttes arvesse komisjoni rakendusmääruse eelnõu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) (D 024615/02) II ja III lisa (komisjoni rakendusmääruse eelnõu),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ(2),

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti kompendiumi taimedest, mis uuringute kohaselt sisaldavad looduslikke koostisosi, mis toidus ja toidulisandites kasutamisel võivad ohustada inimtervist(3),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni toidu teaduskomitee 2. veebruari 2002. aasta arvamust tujooni kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) artikli 5a lõike 3 punkti b(5),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 88 lõikeid 2 ja 3 ning lõike 4 punkti c,

A.  arvestades, et piiritusjoogid on jagatud määruse (EÜ) nr 110/2008 II lisas esitatud määratluste alusel kategooriatesse;

B.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 110/2008 lisasid võib muuta meetmetega, mille komisjon on vastu võtnud eelnimetatud määruse artiklis 26 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt;

C.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 110/2008 põhjenduse 2 kohaselt peaksid piiritusjookide sektori suhtes kohaldatavad meetmed kaitsma piiritusjookide head mainet nii Euroopa Liidus kui ka maailmaturul, võttes jätkuvalt arvesse piiritusjookide valmistamise traditsioone;

D.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 110/2008 põhjenduse 6 kohaselt tuleks piiritusjookide määratluste täiustamise või uuendamise korral, kui varasemad määratlused puuduvad või on puudulikud, jätkuvalt järgida traditsioonilisi kvaliteedinõudeid;

E.  arvestades, et traditsiooniliselt mitmetes liikmesriikides toodetav piiritusjook absint määratleti alles nüüd määruse (EÜ) nr 110/2008 II lisas tootekategooriana;

F.  arvestades, et komisjon teeb oma määruse eelnõu artikli 1 punktis c ettepaneku sisestada määruse (EÜ) nr 110/2008 II lisasse absindi määratlus, millega kehtestataks minimaalne anetoolisisaldus 0,5 grammi liitri kohta;

G.  arvestades, et absinti tuntakse üldiselt piiritusjoogina, mida toodetakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või põllumajanduslikku päritolu destillaadi maitsestamisel koirohuga (Artemisia absinthium L.), pontose pujuga (Artemisia pontica L.), hariliku aniisiga (Pimpinella anisum L.), apteegitilli (Foeniculum vulgare Mill.) ja muude rohttaimedega sõltuvalt nende piirkondlikust kättesaadavusest;

H.  arvestades, et teatavate rohttaimede piirkondlikust kättesaadavusest ja varieeruvatest tarbijaeelistustest sõltuvalt on traditsioonilised absindi tootmise tavad hakanud paljudes liikmesriikides osaliselt erinema, nii et kõikides traditsioonilistes retseptides ei nähta ette minimaalset anetoolisisaldust ning paljude praegu turul pakutavate toodete anetoolisisaldus jääb alla komisjoni pakutud taset 0,5 grammi liitri kohta;

I.  arvestades, et pärast komisjoni määruse eelnõu jõustumist peaksid absindivariatsioonide tootjad uue kasutusele võetud absindi määratluse tõttu kas hoiduma mõiste „absint” kasutamisest müüginimetusena või muutma vaatamata oma traditsioonilistele tootmismeetoditele kaua kasutatud retsepte;

J.  arvestades, et selline looduslike koostisosade muutmine võib tarbijaid ärritada ja seega õõnestada nende usaldust;

K.  arvestades, et absindi võiks tootekategooriana määratleda viisil, mis võimaldab arvestada piirkondlike variantidega, mitte ei nõua tootjatelt traditsiooniliste tootmismeetodite muutmist;

L.  arvestades, et absinditootjatelt võiks lisaks nõuda anetoolikoguse lisamist koostisosade loetelu hulka;

M.  arvestades, et lisaks peaksid määruse (EÜ) nr 110/2008 põhjenduse 2 kohaselt piiritusjookide sektori suhtes kohaldatavad meetmed aitama saavutada tarbijakaitse kõrge taseme;

N.  arvestades, et lisaks sellele teeb komisjon oma määruse eelnõu artikli 1 punktis c ettepaneku lisada absindi määratlusele nõue, et tujooni (alfa ja beeta) sisaldus peaks jääma vahemikku 5–35 milligrammi liitri kohta;

O.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusameti kompendiumis taimedest, mis uuringute kohaselt sisaldavad looduslikke koostisosi, mis toidus ja toidulisandites kasutamisel võivad ohustada inimtervist, loetletakse Artemisia absinthium L. tujooni sisaldavaks taimeks;

P.  arvestades, et Euroopa Komisjoni toidu teaduskomitee 2. veebruari 2002. aasta arvamuses ei pea komitee tujooni kasutamist keemiliselt määratletud maitseainena asjakohaseks ja toetab selliste ülemmäärade kasutamist toiduainetes ja jookides, mis olid kasutusel arvamuse vastuvõtmise hetkel ja mis jäid määruse (EÜ) nr 1334/2008 III lisa kohaselt kehtima;

Q.  arvestades, et mõned absinditootjad on hakanud kasutama puju liike, mis ei sisalda või sisaldavad väga väikestes kogustes tujooni;

R.  arvestades, et seepärast on minimaalse tujoonisisalduse määratlemine absindi koostisosana vastuolus praeguse lähenemisega selle potentsiaalselt ohtliku koostisosa käsitlemisele;

S.  arvestades, et minimaalse tujoonisisalduse kehtestamine absindi jaoks ei lisa selle piiritusjoogi omadustele mingit vajalikku omadust;

1.  on seisukohal, et komisjoni määruse eelnõu ei ole ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 110/2008 eesmärgi ja sisuga;

2.  lükkab tagasi niisuguse komisjoni rakendusmääruse eelnõu vastuvõtmise, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) II ja III lisa;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 39, 13.2.2008, lk 16. (2) ELT L 354, 31.12.2008, lk 34. (3) Euroopa Toiduohutusameti ajakiri 2012; 10(5): 2663. (4) Euroopa Komisjoni toidu teaduskomitee eksisteeris kuni Euroopa Toiduohutusameti ametliku asutamiseni 2003. aastal. 2. detsembril 2002 võttis komitee vastu arvamuse tujooni kohta, mis avaldati 6. veebruaril 2003 viitega SCF/CS/FLAV/FLAVOUR/23 ADD 2 Final. (5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2013. aasta otsus institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamise ja mandaadi kohta seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad (COM(2011)0625/3 – C7-0336/2011 – COM(2012)0552 – C7-0311/2012 – 2011/0280(COD) – 2013/2528(RSP))

P7_TA(2013)0084 B7-0079/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 70 lõiget 2 ja artiklit 70a,

  arvestades, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on vaid seadusandjale tehtud soovitus ning seda ei saa määrata kindlaks enne, kui jõutakse kokkuleppele ettepanekus võtta vastu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020;

otsustab alustada institutsioonidevahelisi läbirääkimisi järgmise mandaadi alusel:

MANDAAT

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 (1)  Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud komisjoni teatises „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine” on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika võimalikud probleemid, eesmärgid ja suundumused pärast 2013. aastat. Kõnealuse teatise üle peetavat arutelu arvesse võttes, tuleks ÜPPd reformida jõustumisega alates 1. jaanuarist 2014. Kõnealune reform peaks hõlmama kõiki ÜPP põhivahendeid, sealhulgas nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003). Arvestades reformi ulatust, on asjakohane tunnistada määrus (EÜ) nr 73/2009 kehtetuks ja asendada see uue määrusega. Võimaluse korral peaks reformiga sätteid tõhustama ja lihtsustama. (1)  Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud komisjoni teatises „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine” on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika võimalikud probleemid, eesmärgid ja suundumused pärast 2013. aastat. Kõnealuse teatise üle peetavat arutelu arvesse võttes, tuleks ÜPPd reformida jõustumisega alates 1. jaanuarist 2014. Kõnealune reform peaks hõlmama kõiki ÜPP põhivahendeid, sealhulgas nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003). Arvestades reformi ulatust, on asjakohane tunnistada määrus (EÜ) nr 73/2009 kehtetuks ja asendada see uue määrusega. Reformiga peaks ka sätteid tõhustama ja lihtsustama. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) (1 a)  Vaja on tugevat ühist põllumajanduspoliitikat, mida toetab piisav eelarve, mida iseloomustab aastatega 2007–2013 võrreldes tegelik kasv, et võimaldada Euroopa Liidus igal ajal toota vajalikus koguses ja valikus kvaliteetseid toiduaineid ning aidata edendada tööhõivet, säilitada ja toota keskkonnahüvesid, võidelda kliimamuutuste vastu ja hallata territooriumi. ÜPP peaks ühtlasi põhinema põllumajandustootjate, muude sidusrühmade ja üldiselt kodanike jaoks kergesti mõistetavatel sätetel, et tagada rakendamise läbipaistvus, võimaldada järelevalvet ning vähendada ettevõtjate ja haldusasutuste kulusid. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 b (uus) (1 b)  Üks ÜPP reformi peamisi eesmärke ja põhinõudeid on halduskoormuse vähendamine. Seda eesmärki tuleks otsetoetuste kava asjaomaste sätete kujundamisel kindlalt arvesse võtta. Toetuskavade hulk ei tohiks ületada vajalikku määra ning põllumajandustootjad ja liikmesriigid peaksid olema võimelised täitma nendega seotud nõudeid ja kohustusi ilma liigse bürokraatiata. Tegelikkusest lähtuvaid piirnorme, mõistlikke miinimummäärasid ja asjakohast tasakaalu usalduse ja kontrolli vahel tuleks kasutada selleks, et vähendada tulevikus liikmesriikide ja toetusesaajate halduskoormust. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 (8)  Selleks et võtta arvesse toetuskavasid käsitlevaid uusi õigusakte, mida võidakse vastu võtta pärast käesoleva määruse jõustumist, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et muuta käesoleva määrusega hõlmatud toetuskavade loetelu. (8)  Selleks et võtta arvesse toetuskavasid käsitlevaid uusi õigusakte, mida võidakse vastu võtta pärast käesoleva määruse jõustumist, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et muuta käesoleva määruse I lisas sätestatud toetuskavade loetelu. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 (9)  Selleks et võtta arvesse konkreetseid uusi elemente ja tagada toetusesaajate kaitse, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et sätestada täiendavad mõisted seoses käesoleva määruse kohase toetuse saamisega ning et kehtestada raamistik, mille alusel määratlevad liikmesriigid minimaalsed tegevused maa-alade hoidmiseks karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, ning kriteeriumid, mida põllumajandustootjad peavad järgima selleks, et täita kohustust hoida põllumajandusmaa karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras, samuti kriteeriumid, et määrata kindlaks rohu või muude rohttaimede ülekaal püsirohumaa puhul. (9)  Selleks et võtta arvesse konkreetseid uusi elemente ja tagada toetusesaajate kaitse, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et kehtestada kriteeriumid, mille alusel määratlevad liikmesriigid minimaalsed tegevused maa-alade hoidmiseks karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, ning raamistik, mille alusel peavad liikmesriigid määratlema kriteeriumid, mida põllumajandustootjad peavad järgima selleks, et täita kohustust hoida põllumajandusmaa karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 (10)  Selleks et tagada toetusesaajate õiguste kaitse, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et kehtestada eeskirjad, milles käsitletakse liikmesriikide poolt põllumajandustootjate suhtes vastavalt finantsdistsipliinile kohaldatavate vähendamiste arvutamise alust. välja jäetud Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 (13)  Põllumajandustootjate eri toetuskavade kohaldamisest saadud kogemused on näidanud, et paljudel juhtudel olid toetusesaajateks ettevõtjad, kelle majanduslik eesmärk ei olnud kas üldse või oli üksnes vähesel määral suunatud põllumajanduslikule tegevusele, näiteks lennujaamad, raudtee-ettevõtjad, kinnisvaraettevõtjad ning spordiväljakuid haldavad ettevõtjad. Toetuse sihipärasema eraldamise tagamiseks peaksid liikmesriigid hoiduma otsetoetuste maksmisest kõnealustele füüsilistele või juriidilistele isikutele. Osalise tööajaga väikepõllumajandustootjad edendavad otseselt maapiirkondade elujõulisust, seepärast peaksid nad otsetoetusi siiski saama. (13)  Põllumajandustootjate eri toetuskavade kohaldamisest saadud kogemused on näidanud, et paljudel juhtudel olid toetusesaajateks füüsilised ja juriidilised isikud, kelle majanduslik eesmärk ei olnud kas üldse või oli üksnes vähesel määral suunatud põllumajanduslikule tegevusele. Et tagada toetuse parem sihipärane eraldamine ja kajastada riikide olukordi võimalikult täpselt, on tähtis, et vastutus „aktiivse põllumajandustootja” määratlemise eest antakse liikmesriikidele. Seega peaksid nad hoiduma otsetoetuste maksmisest niisugustele üksustele nagu transpordiettevõtted, lennujaamad, kinnisvaraettevõtjad, spordiväljakuid haldavad ettevõtjad, puhkeküla või -laagrit haldavad ettevõtjad ja kaevandusettevõtjad, kui need üksused ei suuda tõestada, et täidavad aktiivse põllumajandustootja määratluse kriteeriume. Osalise tööajaga väikepõllumajandustootjad edendavad otseselt maapiirkondade elujõulisust, seepärast peaksid nad otsetoetusi siiski saama. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 (15)  Põllumajandustootjate vahelist otsese sissetulekutoetuse jaotamist iseloomustab asjaolu, et toetussummad on jaotatud ebaproportsionaalselt pigem mõnede suurte toetusesaajate vahel. Mastaabisäästu tõttu ei vaja suured toetusesaajad samal tasemel kogutoetust selleks, et sissetulekutoetus täidaks tõhusalt oma eesmärki. Lisaks võimaldab suurte toetusesaajate kohanemisvõime neil madalama kogutoetuse tasemega lihtsamalt tegutseda. Seepärast on õiglane võtta suurte toetusesaajate suhtes kasutusele süsteem, kus toetuse taset vähendatakse järk-järgult ja lõpuks piiratakse, et parandada toetuste jaotamist põllumajandustootjate vahel. Sellise süsteemi puhul võetakse siiski arvesse palgaliste töötajate tööjõumahtu ebaproportsionaalse mõju vältimiseks suurtes paljude töötajatega põllumajandusettevõtetes. Kõnealuseid maksimumtasemeid ei peaks kohaldama toetuste suhtes, mida antakse kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade korral, kuna kasutoovad eesmärgid, mille poole püüeldakse, võivad selle tulemusel väheneda. Selleks et toetuse piiramine oleks tulemuslik, peaksid liikmesriigid kehtestama mõned kriteeriumid, et vältida põllumajandustootjate kuritahtlikku tegevust nendest mõjudest kõrvale hoidmiseks. Suurtele põllumajandustootjatele antavate toetuste vähendamisest ja piiramisest tulenevad summad peaks jääma liikmesriikidele, kus need tekkisid ja neid tuleks kasutada märkimisväärsel määral innovatsioonile kaasaaitavate projektide rahastamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrusele nr […] Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta [maaelu arengu määrus]. (15)  Põllumajandustootjate vahelist otsese sissetulekutoetuse jaotamist iseloomustab asjaolu, et toetussummad on jaotatud ebaproportsionaalselt pigem mõnede suurte toetusesaajate vahel. Mastaabisäästu tõttu ei vaja suured toetusesaajad samal tasemel kogutoetust selleks, et sissetulekutoetus täidaks tõhusalt oma eesmärki. Lisaks võimaldab suurte toetusesaajate kohanemisvõime neil madalama kogutoetuse tasemega lihtsamalt tegutseda. Seepärast on õiglane võtta suurte toetusesaajate suhtes kasutusele süsteem, kus toetuse taset vähendatakse järk-järgult ja lõpuks piiratakse, et parandada toetuste jaotamist põllumajandustootjate vahel. Sellise süsteemi puhul võetakse siiski arvesse kasutatud tööjõudu (sealhulgas palgad ja töövõtja kulud) ebaproportsionaalse mõju vältimiseks suurtes paljude töötajatega põllumajandusettevõtetes. Kõnealuseid maksimumtasemeid ei peaks kohaldama toetuste suhtes, mida antakse kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade korral, kuna kasutoovad eesmärgid, mille poole püüeldakse, võivad selle tulemusel väheneda. Selleks et toetuse piiramine oleks tulemuslik, peaksid liikmesriigid kehtestama mõned kriteeriumid, et vältida põllumajandustootjate kuritahtlikku tegevust nendest mõjudest kõrvale hoidmiseks. Suurtele põllumajandustootjatele antavate toetuste vähendamisest ja piiramisest tulenevad summad peaks jääma liikmesriikidele, kus need tekkisid, ja neid tuleks kasutada märkimisväärsel määral innovatsioonile ja maaelu arengule kaasaaitavate projektide rahastamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrusele nr […] Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta [maaelu arengu määrus]. Seejärel on liikmesriikidel võimalik eraldada toetuste piiramisest saadud summad nendele suurtele põllumajandustootjatele, kelle suhtes nimetatud toetuste piiramist kohaldati, et nad saaksid investeerida innovatsiooni. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 (20)  Selleks et tagada toetuse parem jaotamine liidu põllumajandusmaade vahel, sealhulgas liikmesriikides, kes kohaldasid määrusega (EÜ) nr 73/2009 kehtestatud ühtse pindalatoetuse kava, peaks uus põhitoetuskava asendama ühtse otsemaksete kava, mis kehtestati nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ning mille kohaldamist jätkati määrusega (EÜ) nr 73/2009, mis liitis varasemad toetusmehhanismid üheks tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste kavaks. Selline üleminek tähendab kõnealuste määruste alusel saadud toetusõiguste aegumist ning uute jaotamist, kuid siiski põhineks see kava esimesel rakendamisaastal põllumajandustootjate käsutuses olevatel toetuskõlblikel hektaritel. (20)  Selleks et tagada toetuse parem jaotamine liidu põllumajandusmaade vahel, sealhulgas liikmesriikides, kes kohaldasid määrusega (EÜ) nr 73/2009 kehtestatud ühtse pindalatoetuse kava, peaks uus põhitoetuskava asendama ühtse otsemaksete kava, mis kehtestati nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ning mille kohaldamist jätkati määrusega (EÜ) nr 73/2009, mis liitis varasemad toetusmehhanismid üheks tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste kavaks. Liikmesriigid peaksid muutma oma olemasolevaid toetussüsteeme, et viia need kooskõlla käesoleva määrusega, kaotamata tingimata oma praeguseid otsetoetuste mudeleid. Muudatusettepanek 139 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 (21)   Seoses eri sektorite järgneva integreerimisega ühtsesse otsemaksete kavasse ja põllumajandustootjatele antud järgneva kohandamisperioodiga on üha keerulisem põhjendada ajaloolistel võrdlussummadel põhinevate hektaripõhise toetuse tasemete märkimisväärsete individuaalsete erinevuste olemasolu. Seepärast peaks otsest sissetulekutoetust jaotama liikmesriikide vahel õiglasemalt, vähendades seost ajalooliste võrdlussummadega ning võttes arvesse liidu üldist eelarveolukorda. Selleks et tagada otsetoetuste võrdsem jaotus, võttes ühtlasi arvesse siiani eksisteerivaid palga- ja sisendkulude erinevusi, tuleks otsetoetuste määra hektari kohta kohandada järk-järgult. Liikmesriigid, kelle otsetoetused on alla 90 % keskmisest, peaksid katma ühe kolmandiku oma praeguse taseme ja kõnealuse taseme vahest. Kõnealust lähendamist peaksid kõik liikmesriigid proportsionaalselt rahastama liidu keskmisest suuremate otsetoetustega. Lisaks peaks kõigil 2019. aastal liikmesriigis või piirkonnas aktiveeritud toetusõigustel olema ühesugune ühikuväärtus pärast kõnealusele väärtusele lähendamist, mis peaks üleminekuperioodil toimuma lineaarselt. Selleks et vältida kahjulikke rahalisi tagajärgi põllumajandustootjatele, peaks liikmesriikidel, kes kasutasid ühtset otsetoetuste kava, eelkõige ajaloolist mudelit olema osaliselt võimalik võtta uue kava esimesel kohaldamisaastal toetusõiguste väärtuse arvutamisel arvesse ajaloolisi tegureid. aastal algava järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetav arutelu peaks olema suunatud ka täieliku ühtlustumise eesmärgile, mis saavutatakse kõnealusel ajavahemikul otsetoetuste võrdse jaotamise abil kogu Euroopa Liidus. (21)   Lisaks toetusmaksete ühtlustamisele liikmesriikide ja piirkondlikul tasandil tuleks kohandada ka liikmesriikide otsetoetuste assigneeringuid, nii et nende liikmesriikide puhul, kelle praegune hektari kohta makstavate otsetoetuste tase on alla 70 % liidu keskmisest, vähendatakse seda puudujääki 30 % võrra. Liikmesriikides, mille otsetoetuste tase on 70 % kuni 80 % keskmisest, tuleks vahet vähendada 25 % ja liikmesriikides, mille otsetoetuste tase on üle 80 % keskmisest, tuleks vahet vähendada 10 %. Pärast nende mehhanismide rakendamist ei tohiks saadava toetuse tase üheski liikmesriigis olla vähem kui 55% liidu keskmisest 2014. aastal ja 75% liidu keskmisest 2019. aastal. Liikmesriikide puhul, kelle toetuste tase on üle liidu keskmise, ei tohiks lähenemine suruda seda taset all keskmise. Kõnealust lähendamist peaksid proportsionaalselt rahastama kõik liikmesriigid, kelle otsetoetused ületavad liidu keskmist. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 a (uus) (21 a)  Lisaks toetusmaksete ühtlustamisele riiklikul ja piirkondlikul tasandil tuleks kohandada ka riiklikke assigneeringuid otsetoetusteks, nii et liikmesriikides, kus hektaripõhine otsetoetuste praegune tase on alla 70 % liidu keskmisest, vähendatakse seda vahet 30 %. Liikmesriikides, mille otsetoetuste tase on 70 % kuni 80 % keskmisest, tuleks vahet vähendada 25 % ja liikmesriikides, mille otsetoetuste tase on üle 80 % keskmisest, tuleks vahet vähendada 10 %. Pärast kõnealuste kohanduste tegemist ei tohiks ühegi liikmesriigi saavutatud tase olla alla 65 % liidu keskmisest. Liikmesriikide puhul, mille otsetoetuste tase on üle liidu keskmise, ei tohiks ühtlustamispüüdluste tagajärjeks olla selle taseme langemine keskmisest madalamale. Kõnealust lähendamist peaksid proportsionaalselt rahastama kõik liikmesriigid, kelle otsetoetused ületavad liidu keskmist. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 (22)  Ühtse otsemaksete kava kohaldamisel saadud kogemused näitavad, et mõned selle põhielemendid tuleks säilitada, sealhulgas riiklike ülemmäärade kindlaksmääramine, selleks et toetuse kogutase ei ületaks jooksvaid eelarvepiiranguid. Liikmesriigid peaksid jätkuvalt rakendama ka riiklikku reservi, mida tuleks kasutada selleks, et hõlbustada noortel uutel põllumajandustootjatel toetuskavas osalemist või võib kasutada selleks, et võtta arvesse teatavate piirkondade erivajadusi. Toetusõiguste üleandmist ja kasutamist käsitlevad eeskirjad tuleks säilitada praegusel kujul, kuid võimaluse korral tuleks neid lihtsustada. (22)  Ühtse otsemaksete kava kohaldamisel saadud kogemused näitavad, et mõned selle põhielemendid tuleks säilitada, sealhulgas riiklike ülemmäärade kindlaksmääramine, selleks et toetuse kogutase ei ületaks jooksvaid eelarvepiiranguid. Liikmesriigid peaksid vähemalt uue põhitoetuskava esimesel aastal jätkuvalt rakendama ka riiklikku reservi, mida võidakse hallata piirkondlikult, mida tuleks kasutada selleks, et hõlbustada noortel põllumajandustootjatel ja uutel põllumajandustootjatel toetuskavas osalemist, või mida võib kasutada selleks, et võtta arvesse teatavate piirkondade erivajadusi. Toetusõiguste üleandmist ja kasutamist käsitlevad eeskirjad tuleks säilitada praegusel kujul, kuid võimaluse korral tuleks neid lihtsustada. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 a (uus) (22 a)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik määrata kindlaks vähendamiskoefitsient, mille väärtuseks võib olla null, et saada võimalus vähendada sellise toetuskõlbliku maa-ala suurust, mille saagikuse potentsiaal on väiksem või kus toodetakse teatavat spetsiifilist toodangut. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 (23)  Toetusesaajate õiguste kaitseks ning põhitoetuskava kohaldamisest tulenevate eriolukordade selgitamiseks, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et kehtestada eeskirjad, milles käsitletakse põllumajandustootjate toetuskõlblikkust ja juurdepääsu põhitoetuskavale tegeliku või eeldatava pärandi, rentimise, õigusliku seisundi või nimetuse muutumise korral ja põllumajandusliku majapidamise ühinemise või jagunemise korral; toetusõiguste väärtuse ja arvu arvutamist või toetusõiguste väärtuse suurendamist seoses toetusõiguste jaotamisega, sealhulgas võimalust esitada põllumajandustootja taotluse alusel jaotatud toetusõiguste esialgne väärtus ja arv või toetusõiguste esialgne suurendamine ning tingimusi toetusõiguste esialgse ja lõpliku väärtuse ja arvu kehtestamise kohta ning juhtumeid, kus müügi- või rendileping võiks mõjutada toetusõiguste jaotamist; riiklikust reservist saadud toetusõiguste väärtuse ja arvu kehtestamist ja arvutamist; toetusõiguste ühikuväärtuse muutmist toetusõiguste osade puhul ning toetusõiguste jaotamise kriteeriume seoses riikliku reservi kasutamisega ja põllumajandustootjatega, kes ei taotlenud 2011. aastal toetust. (23)  Toetusesaajate õiguste kaitseks ning põhitoetuskava kohaldamisest tulenevate eriolukordade selgitamiseks, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et kehtestada eeskirjad, milles käsitletakse põllumajandustootjate toetuskõlblikkust ja juurdepääsu põhitoetuskavale tegeliku või eeldatava pärandi, rentimise, õigusliku seisundi või nimetuse muutumise korral ja põllumajandusliku majapidamise ühinemise või jagunemise korral; toetusõiguste väärtuse ja arvu arvutamist või toetusõiguste väärtuse suurendamist seoses toetusõiguste jaotamisega, sealhulgas võimalust esitada põllumajandustootja taotluse alusel jaotatud toetusõiguste esialgne väärtus ja arv või toetusõiguste esialgne suurendamine ning tingimusi toetusõiguste esialgse ja lõpliku väärtuse ja arvu kehtestamise kohta ning juhtumeid, kus müügi- või rendileping võiks mõjutada toetusõiguste jaotamist; riiklikust reservist saadud toetusõiguste väärtuse ja arvu kehtestamist ja arvutamist; toetusõiguste ühikuväärtuse muutmist toetusõiguste osade puhul ning toetusõiguste jaotamise kriteeriume seoses riikliku reservi kasutamisega ja põllumajandustootjatega, kes ei taotlenud toetust aastatel 2009–2011. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24 a (uus) (24 a)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada kasutada oma riikliku ülemmäära osa selleks, et maksta põllumajandustootjatele täiendavat iga-aastast esimeste hektarite toetust, et võtta paremini arvesse põllumajandusettevõtete erinevusi seoses nende majandusliku suuruse, tootmisvaliku ja tööhõivega. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 (26)  Üks uue ÜPP eesmärke on keskkonnahoidlikkuse suurendamine otsetoetuste keskkonnasäästlikumaks muutmise kohustusliku komponendiga, mis toetab kogu liidus kohaldatavaid kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid. Sellega seoses peaksid liikmesriigid kasutama oma otsetoetuste riikliku ülemmäära osa selleks, et maksta lisaks põhitoetusele ka iga-aastast toetust põllumajandustootjate järgitavate kohustuslike põllumajandustavade eest, mille puhul võetakse arvesse eelkõige kliima- ja keskkonnapoliitika eesmärke. Need põllumajandustavad võivad olla lihtsate, üldistatud, mittelepinguliste ja iga-aastaste meetmete kujul, mis lähevad kaugemale nõuetele vastavusest ja on seotud põllumajandusega, nt põllukultuuride mitmekesistamine, püsirohumaa säilitamine, ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad. Kõnealuste põllumajandustavade kohustuslik iseloom peaks laienema ka põllumajandustootjatele, kelle põllumajanduslikud majapidamised asuvad täielikult või osaliselt NATURA 2000 aladel, mis on hõlmatud nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiviga 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta), kui kõnealused põllumajandustavad vastavad asjaomastes direktiivides sätestatud eesmärkidele. Põllumajandustootjad, kes vastavad nõukogu 28. juuni 2007. aasta määruses (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta) sätestatud tingimustele, peaksid saama kasu keskkonnasäästlikumaks muutmise komponendist ilma täiendavate kohustusteta, võttes arvesse mahepõllumajandussüsteemidest tulenevat üldtunnustatud keskkonnakasu. Kui keskkonnasäästlikumaks muutmise komponenti ei järgita, kohaldatakse karistusi vastavalt määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] artiklile 65. (26)  Üks uue ÜPP eesmärke on keskkonnahoidlikkuse suurendamine. Sellega seoses peaksid liikmesriigid kasutama oma otsetoetuste riikliku ülemmäära osa selleks, et maksta ka iga-aastast toetust põllumajandustootjate järgitavate kohustuslike põllumajandustavade eest, mille puhul võetakse arvesse eelkõige kliima- ja keskkonnapoliitika eesmärke. Need põllumajandustavad võivad olla lihtsate, üldistatud, mittelepinguliste ja iga-aastaste meetmete kujul, mis lähevad kaugemale nõuetele vastavusest ja on seotud põllumajandusega, nt põllukultuuride mitmekesistamine, püsirohumaa ja püsikarjamaa säilitamine, ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad. Põllumajandustootjad, kes vastavad nõukogu 28. juuni 2007. aasta määruses (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta) sätestatud tingimustele, määruse (EL) nr [...] [ maaelu arengu määrus] artiklis 29 sätestatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetuste saajad ning põllumajandustootjad, kelle põllumajanduslikud majapidamised asuvad NATURA 2000 aladel, peaksid saama kasu keskkonnasäästlikumaks muutmise komponendist ilma täiendavate kohustusteta. Teatavatel tingimustel peaks põllumajandustootjatel, kelle põllumajanduslik majapidamine on sertifitseeritud riikliku keskkonnaalase sertifitseerimiskava alusel, olema samuti võimalik saada kasu keskkonnasäästlikumaks muutmise komponendist. Põllumajandustootjad peaks olema vabastatud kultuuride mitmekesistamise kohustusest ja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladega seotud kohustustest, kui vähemalt 75 % nende põllumajandusmaast on püsirohumaa või püsikarjamaa või vees kasvavate kultuuride all. Kõnealust erandit tuleks kohaldada ainult siis, kui ülejäänud toetuskõlbliku põllumajandusmaa põllumaa suurus ei ületa 50 hektarit. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28 (28)  Selleks et põllumajandustootjad säilitaksid püsirohumaa sellisena ka edaspidi, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et kehtestada eeskirjad seoses meetme kohaldamisega. (28)  Selleks et liikmesriigid säilitaksid püsirohumaa ja püsikarjamaa sellisena ka edaspidi, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et kehtestada eeskirjad seoses meetme kohaldamisega. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29 (29)  Selleks et tagada ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade meetme rakendamine tõhusalt ja ühetaoliselt, kuid olles kohandatud liikmesriikide eripäradele, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et määratleda täpsemalt kõnealuse meetme all nimetatud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade liigid ning lisada ja määratleda muud selliste maa-alade liigid, mida võib võtta arvesse kõnealuses meetmes osutatud protsendimäära järgimiseks. (29)  Selleks et tagada ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade meetme rakendamine tõhusalt ja ühetaoliselt, kuid olles kohandatud liikmesriikide eripäradele, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte seoses eesmärgiga määratleda täpsemalt kõnealuse meetme all nimetatud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade liigid, lisada ja määratleda muud selliste maa-alade liigid, mida võib võtta arvesse kõnealuses meetmes osutatud protsendimäära järgimiseks, ning sätestada kogu liitu hõlmav kaalumiskoefitsientide raamistik arvutamaks välja, mitu hektarit kuulub ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade eri liikide alla. Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29 a (uus) (29 a)  Selleks et parandada keskkonna olukorda, võidelda kliimamuutusega ja parandada põllumajanduslikke tingimusi, peaks komisjon viivitamata esitama strateegilise kava taimsete valkudega varustamise jaoks, mis samal ajal võimaldaks Euroopa Liidul vähendada oma väga suurt sõltuvust välistest tarneallikatest. Kõnealune kava peaks võimaldama kasvatada ühise põllumajanduspoliitika raames valgurikkaid õlikultuure ja kaunvilju ning ergutada sobivate ja tootlike liikide alaseid põllumajandusuuringuid. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33 (33)  Liikmesriikidel tuleks lubada kasutada oma otsetoetuste riikliku ülemmäära osa tootmiskohustusega seotud toetuse maksmiseks teatavates sektorites selgelt määratletud juhtudel. Tootmiskohustusega seotud toetusteks kasutatavad vahendid olema piiratud asjakohase tasemega, võimaldades samal ajal sellist toetust anda liikmesriikides või nende konkreetsetes piirkondades, kus teatavaid põllumajandusliku tootmise viise või teatavaid põllumajandussektoreid peetakse majanduslikel, keskkonnaalastel ja/või sotsiaalsetel põhjustel eriti tähtsaks ning kus valitseb teatav olukord. Liikmesriikidel tuleks lubada kõnealuseks toetuseks kasutada kuni 5 % oma riiklikust ülemmäärast või 10 % juhul, kui tootmiskohutusega seotud toetuse tase ületab 5 % vähemalt ühel aastal ajavahemikus 2010–2013. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui teatavad konkreetsed tundlikud vajadused piirkonnas on tõendatud ja pärast komisjoni heakskiitu, saaksid liikmesriigid kasutada rohkem kui 10 % oma kõnealusest ülemmäärast. Tootmiskohustusega seotud toetust tuleks anda üksnes määral, mis on vajalik praeguse tootmistaseme säilitamise innustamiseks asjaomastes piirkondades. Kõnealune toetus peaks olema kättesaadav ka põllumajandustootjatele, kes 31. detsembril 2013 omavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 ja määruse (EÜ) nr 73/2009 kohaselt jaotatud eritoetusõigusi ja kellel ei ole toetuskõlblikke hektareid toetusõiguste aktiveerimiseks. Seoses sellise vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse heakskiitmisega, mis ületab 10 % liikmesriigiti määratud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, peaks komisjonil olema täiendavalt õigus võtta vastu rakendusakte ilma määrust (EL) nr 182/2011 kohaldamata. (33)  Liikmesriikidel tuleks lubada kasutada oma otsetoetuste riikliku ülemmäära osa tootmiskohustusega seotud toetuse maksmiseks teatavates sektorites selgelt määratletud juhtudel. Tootmiskohustusega seotud toetusteks kasutatavad vahendid olema piiratud asjakohase tasemega, võimaldades samal ajal sellist toetust anda liikmesriikides või nende konkreetsetes piirkondades, kus teatavaid põllumajandusliku tootmise viise või teatavaid põllumajandussektoreid peetakse majanduslikel, keskkonnaalastel ja/või sotsiaalsetel põhjustel eriti tähtsaks ning kus valitseb teatav olukord. Liikmesriikidel tuleks lubada kõnealuseks toetuseks kasutada kuni 15 % oma riiklikust ülemmäärast. Seda protsendimäära võib suurendada kolme protsendipunkti võrra nende liikmesriikide puhul, kes otsustavad kasutada vähemalt 3 % oma riiklikust ülemmäärast selleks, et toetada valgurikaste kultuuride kasvatamist. Tootmiskohustusega seotud toetust tuleks anda üksnes määral, mis on vajalik praeguse tootmistaseme säilitamise innustamiseks asjaomastes piirkondades, välja arvatud juhul, kui toetuse eesmärk on keskkonnaalane. Kõnealune toetus peaks olema kättesaadav ka põllumajandustootjatele, kes 31. detsembril 2013 omavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 ja määruse (EÜ) nr 73/2009 kohaselt jaotatud eritoetusõigusi ja kellel ei ole toetuskõlblikke hektareid toetusõiguste aktiveerimiseks. Seoses sellise vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse heakskiitmisega tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 anda komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38 (38)   Tuleks võtta kasutusele lihtne ja konkreetne kava väikepõllumajandustootjate jaoks, et vähendada halduskulusid, mis on seotud otsetoetuste haldamise ja kontrollimisega. Sellega seoses tuleks ette näha kindlasummaline toetus, mis asendab kõik otsetoetused. Tuleks kehtestada formaalsuste lihtsustamist käsitlevad eeskirjad, mille eesmärk on muu hulgas vähendada väikepõllumajandustootjate kohustusi, mis on seotud nt toetuse taotlemise, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade, nõuetele vastavuse ja kontrolliga, nagu on sätestatud määruses (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus], ilma et see takistaks reformi üldiste eesmärkide saavutamist, kusjuures väikepõllumajandustootjate suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] II lisas osutatud liidu õigusakte. Kõnealuse kava eesmärk on toetada liidu väikepõllumajandustootjate olemasolevaid põllumajandusstruktuure, ilma et see pärsiks konkurentsivõimelisemate struktuuride loomist. Seepärast peaks toetuse andmine piirduma olemasolevate põllumajanduslike majapidamistega. (38)   Liikmesriikidel peaks olema võimalik võtta kasutusele lihtne ja konkreetne kava väikepõllumajandustootjate jaoks, et vähendada halduskulusid, mis on seotud otsetoetuste haldamise ja kontrollimisega. Sellega seoses peaks liikmesriikidel olema võimalik näha ette kindlasummaline toetus või kindlaksmääratud iga-aastane toetussumma ühe toetusesaaja kohta, mis asendab kõik otsetoetused. Põllumajandustootjad, kelle iga-aastased toetussummad ei ületa 1500 eurot, tuleks sellesse kavasse lülitada automaatselt. Võimalik peaks olema kehtestada formaalsuste lihtsustamist käsitlevad eeskirjad, mille eesmärk on muu hulgas vähendada väikepõllumajandustootjate kohustusi, mis on seotud nt toetuse taotlemise, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade, nõuetele vastavuse ja kontrolliga, nagu on sätestatud määruses (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus], ilma et see takistaks reformi üldiste eesmärkide saavutamist, kusjuures väikepõllumajandustootjate suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] II lisas osutatud liidu õigusakte. Kõnealuse kava eesmärk on toetada liidu väikepõllumajandustootjate olemasolevaid põllumajandusstruktuure, ilma et see pärsiks konkurentsivõimelisemate struktuuride loomist. Seepärast peaks toetuse andmine piirduma olemasolevate põllumajanduslike majapidamistega. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 40 (40)  Lihtsustamise huvides ja äärepoolseimate piirkondade eriolukorra arvestamiseks tuleks kõnealustes piirkondades hallata otsetoetusi määrusega (EÜ) nr 247/2006 kehtestatud toetusprogrammide raames. Seepärast ei peaks käesoleva määruse sätteid seoses põhitoetuskava ja sellega seotud toetustega ning tootmiskohustusega seotud toetusega kohaldama kõnealuste piirkondade suhtes. (40)  Lihtsustamise huvides ja äärepoolseimate piirkondade eriolukorra arvestamiseks tuleks kõnealustes piirkondades hallata otsetoetusi määrusega (EÜ) nr 247/2006 kehtestatud toetusprogrammide raames. Seepärast ei peaks käesoleva määruse sätteid seoses põhitoetuskava ja sellega seotud toetustega ning tootmiskohustusega seotud toetusega kohaldama kõnealuste piirkondade suhtes. Siiski tuleks hinnata mõju, mida käesoleva määruse igasugune muutmine võiks avaldada kõnealustele piirkondadele. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 40 a (uus) (40 a)  Teatavates isoleeritud piirkondades õigustab ebaefektiivsete tootmissüsteemidega seotud põllumajandussektori mitmekesisus niisuguste konkreetsete põllumajanduspoliitika vahendite kasutamist, millega liidul on piisavalt kogemusi, et muuta see sektor rohkem turule orienteerituks, vähendada selle mõju keskkonnale põllumajandustegevusest loobumise abil ja säilitada maakogukonnad vastavalt jätkusuutlikkuse eesmärgile. Erikorra kehtestamist tuleks põhjalikult kaaluda liidu selliste saareterritooriumide osas, millel on sarnaseid jooni territooriumidega, kus need põllumajanduspoliitika vahendid on olnud edukad. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 43 (43)  Oma maaelu arengu poliitika tugevdamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalus kanda oma otsetoetuste ülemmäära vahendeid üle maaelu arengu toetusesse. Samas tuleks anda liikmesriikidele, kelle otsetoetuste tase on alla 90 % liidu keskmisest tasemest, võimalus kanda oma maaelu arengu toetuse vahendeid üle oma otsetoetuste ülemmäära alla. Selliseid valikuid tuleks teha teatavate piirangutega ning ühekordselt käesoleva määruse kohaldamise aja jooksul. (43)  Oma maaelu arengu poliitika tugevdamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalus kanda oma otsetoetuste ülemmäära vahendeid üle maaelu arengu toetusesse. Kõigil liikmesriikidel peaks olema võimalik täiendada kõnealust ülekannet summaga, mis on proportsionaalne keskkonnasäästlikumaks muutmisele kulutamata jäänud rahaga, et täiendavalt toetada põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmeid. Samas tuleks anda liikmesriikidele, kelle otsetoetuste tase on alla 90 % liidu keskmisest tasemest, võimalus kanda oma maaelu arengu toetuse vahendeid üle oma otsetoetuste ülemmäära alla. Selliseid valikuid tuleks teha teatavate piirangutega ning need tuleks vaadata läbi kas 1. augustiks 2015 või 1. augustiks 2017. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt b – alapunkt iii a (uus) iii a) uut liidu poolt rahastatavat kava toetuste andmiseks mesilasperede pidamiseks mesindussektoris; Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas sätestatud toetuskavade loetelu. Õiguskindluse tagamiseks antakse komisjonile artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I lisas sätestatud toetuskavade loetelu määral, mis on vajalik selleks, et võtta arvesse muudatusi, mida tehakse toetuskavasid käsitlevate uute seadusandlike aktidega, mis võetakse vastu pärast käesoleva määruse jõustumist. Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – taane 1 – põllumajandustoodete tootmine ja kasvatamine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine; – põllumajandustootmine, mis hõlmab põllumajandustoodete tootmist ja kasvatamist, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine; Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – taane 2 – põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma erilisi ja traditsioonilistest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta; või – põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, kusjuures looduslikult sellises seisukorras püsivate põllumajandusmaade puhul kehtestavad liikmesriigid minimaalse tegevuse; Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – taane 3 – liikmesriikide kehtestatav minimaalne tegevus põllumajandusmaal, mida hoitakse karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras; – liikmesriikide kehtestatav vajaduse korral minimaalsel loomkoormusel põhinev minimaalne tegevus põllumajandusmaal, mida hoitakse karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras; Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e e) „põllumajandusmaa” – põllumaa, püsirohumaa või püsikultuuride all olev maa-ala; e) „põllumajandusmaa” – põllumaa, püsirohumaa ja püsikarjamaa või püsikultuuride all olev maa-ala; Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt g g) „püsikultuurid” – külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsirohumaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks ja annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid ja lühikese raieringiga madalmets; g) „püsikultuurid” – külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsirohumaa ja püsikarjamaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks ja annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid, traditsioonilised viljapuuaiad ja lühikese raieringiga madalmets; Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt h h) „püsirohumaa” – maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel), ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem; see võib hõlmata muid karjatamise seisukohalt sobilikke liike, tingimusel et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks; h) „püsirohumaa ja püsikarjamaa” – maa, mida kasutatakse rohttaimede, põõsaste ja/või puude või mis tahes muude karjatamise seisukohalt sobilike liikide kasvatamiseks söödakultuurina kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel), ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud ja mida ei künta seitse aastat või kauem; see võib hõlmata muid elemente, mis on olulised maa iseloomustamiseks püsikarjamaana; Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt i i) „rohi või muud rohttaimed” – kõik rohttaimed, mis tavapäraselt leiduvad looduslikel karjamaadel või mis tavaliselt sisalduvad liikmesriigi (kas loomade karjatamiseks mõeldud või mitte) karja- või rohumaade jaoks mõeldud seemnete segudes; välja jäetud Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt j a (uus) j a) „traditsioonilised viljapuuaiad” – maa, millel kasvavad viljapuud ning mis on keskkonna ja kultuuri seisukohalt oluline; Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a a) sätestada täiendavad mõisted seoses käesoleva määruse alusel antava toetuse saamisega; välja jäetud Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b b) kehtestada raamistik, mille kohaselt määratlevad liikmesriigid minimaalsed tegevused maa-aladel, mida hoitakse karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras; b) kehtestada kriteeriumid, mille kohaselt peavad liikmesriigid määratlema minimaalsed tegevused maa-aladel, mida hoitakse karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras; Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c c) kehtestada kriteeriumid, mida põllumajandustootjad peavad järgima, et täita kohustust hoida põllumajandusmaa karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, nagu on osutatud lõike 1 punktis c. c) kehtestada raamistik, mille alusel peavad liikmesriigid määratlema kriteeriumid, mida põllumajandustootjad peavad järgima, et täita kohustust hoida põllumajandusmaa karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, nagu on osutatud lõike 1 punktis c. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d d) kehtestada kriteeriumid, et määrata lõike 1 punkti h kohaldamisel kindlaks rohu ja rohttaimede ülekaal. välja jäetud Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 2.  Artiklis 11 osutatud toetuse piiramisest tekkivad hinnangulised summad, mis kajastavad II lisas sätestatud riiklike ülemmäärade, millele lisatakse artikli 44 kohaselt saadaolev summa, ja III lisas sätestatud netoülemmäärade vahelisest erinevust, tehakse liikmesriikidele igal aastal kättesaadavaks liidu toetusena EAFRDst rahastatavate maaelu arengu programmide raames võetavate meetmete jaoks, nagu on täpsustatud määruses (EL) nr […] [maaelu arengu määrus]. 2.  Artiklis 11 osutatud toetuse piiramisest tekkivad hinnangulised summad, mis kajastavad II lisas sätestatud riiklike ülemmäärade, millele lisatakse artikli 44 kohaselt saadaolev summa, ja III lisas sätestatud netoülemmäärade vahelisest erinevust, tehakse liikmesriikidele igal aastal kättesaadavaks liidu toetusena EAFRDst rahastatavate maaelu arengu programmide raames võetavate liikmesriikide poolt valitavate meetmete jaoks, nagu on täpsustatud määruses (EL) nr […] [maaelu arengu määrus]. Muudatusettepanek 197 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 1.  Määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] artikli 25 kohaselt kindlaksmääratud kohandamise määra kohaldatakse üksnes 5 000 eurot ületavate otsetoetuste suhtes, mida makstakse põllumajandustootjatele asjaomasel kalendriaastal. 1.  Määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] artikli 25 kohaselt kindlaksmääratud kohandamise määra kohaldatakse kõikide otsetoetuste suhtes, mida makstakse põllumajandustootjatele asjaomasel kalendriaastal. Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3 3.  Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses eeskirjadega, milles käsitletakse liikmesriikide poolt põllumajandustootjate suhtes vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 kohaldatavate vähendamiste arvutamise alust. välja jäetud Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 Artikkel 9 Artikkel 9 Aktiivne põllumajandustootja Aktiivne põllumajandustootja 1.  Otsetoetusi ei anta füüsilistele või juriidilistele isikutele ega füüsiliste või juriidiliste isikute rühmadele, kelle suhtes kehtib üks järgmistest olukordadest: 1.  Objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel koostavad liikmesriigid õigusraamistiku ja määratlevad mõisted, et vajaduse korral tagada, et otsetoetusi makstakse ainult neile põllumajandustootjatele, kelle põllumajandusmaad hoitakse põhiliselt karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, tingimusel, et nad teostavad seal artikli 4 lõike 1 punkti c kohaselt liikmesriikide kehtestatavat minimaalset tegevust. a) otsetoetuste iga-aastane summa on alla 5 % kogutulust, mida nad on saanud mittepõllumajanduslikust tegevusest kõige viimasel eelarveaastal; või b) nende põllumajandusmaad hoitakse põhiliselt karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras ning seal ei toimu artikli 4 lõike 1 punkti c kohaselt liikmesriikide kehtestatavat minimaalset tegevust. Selliseid üksusi, nagu transpordiettevõtjad, lennujaamad, kinnisvaraettevõtjad, spordiväljakuid haldavad ettevõtjad, puhkeküla või -laagrit haldavad ettevõtjad ja kaevandusettevõtjad või muud mittepõllumajanduslikud ettevõtjad, keda liikmesriigid määratlevad sellistena objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, ei käsitleta a priori aktiivsete põllumajandustootjatena, samuti ei ole neil õigust mis tahes otsetoetustele. Liikmesriigid võivad otsustada, et kõnealused üksused võivad taotleda toetuskõlblikkust, kui nad saavad esitada kontrollitavaid tõendeid selle kohta, et nende põllumajanduslik tegevus moodustab olulise osa nende üldisest majandustegevusest või et nende peamine tegevusala või äriühingu eesmärk seisneb põllumajanduslikus tegevuses. Pärast komisjoni nõuetekohast teavitamist võib liikmesriik otsustada lisada oma toetuskõlblike üksuste loetelusesse muid kui teises lõigus loetletud üksusi ja neid sealt kustutada, esitades seejuures oma otsust põhjendavad objektiivsed ja mittediskrimineerivad põhjendused. 2.   Lõiget 1 ei kohaldata põllumajandustootjate suhtes, kes said eelneval aastal otsetoetusi vähem kui 5 000 eurot. 2.   Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesolevat artiklit nende põllumajandustootjate suhtes, kes said eelneval aastal otsetoetusi vähem kui 5 000 eurot. 3.  Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada: 3.  Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada kriteeriumid, mille kohaselt käsitatakse põllumajandustootja põllumajandusmaad põhiliselt karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoitava maana. a) kriteeriumid, et määrata lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks kindlaks otsetoetuste summa, eelkõige toetusõiguste jaotamise esimesel aastal, kui toetusõiguste väärtus ei ole veel lõplikult kehtestatud ja seda ka uute põllumajandustootjate puhul; b) erandid viimase eelarveaasta tulu arvessevõtmise kohta, kui vastavad näitajad ei ole kättesaadavad; ning c) kriteeriumid, mille kohaselt käsitatakse põllumajandustootja põllumaad põhiliselt karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoitava maana. Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – taane 3 a (uus) – pärast nimetatud vähendamiste kohaldamist saadava summa ülempiiriks on 300 000 eurot. Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – taane 4 – 100 % osamakse puhul, mis ületab 300 000 eurot. välja jäetud Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 a (uus) 1 a. Lõiget 1 ei kohaldata ühistute või muude juriidiliste isikute suhtes, kes koondavad kokku mitut otsetoetuste saajat ning kes saavad ja suunavad toetusi enne nende täielikku jagamist oma liikmetele, kelle suhtes üksikisikutena kohaldatakse lõiget 1. Muudatusettepanekud 44 ja 105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 2.  Lõikes 1 osutatud summa arvutamiseks lahutatakse eelneval aastal põllumajandustootja poolt tegelikult makstud ja deklareeritud palgad, sealhulgas tööhõivega seotud maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, põllumajandustootjale esialgselt makstavate otsetoetuste kogusummadest, ilma et võetaks arvesse käesoleva määruse III jaotise 2. peatüki kohaselt antavaid toetusi. 2.  Lõikes 1 osutatud summa arvutamiseks lahutatakse eelneval aastal põllumajandustootja poolt tegelikult makstud ja deklareeritud palgad, sealhulgas tööhõivega seotud maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed ning teatava põllumajandusliku tegevuse puhul töövõtjate kasutamisega kaasnenud kulud, põllumajandustootjale esialgselt makstavate otsetoetuste kogusummadest, ilma et võetaks arvesse käesoleva määruse III jaotise 2. peatüki kohaselt antavaid toetusi. Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3 a (uus) 3 a. Kõik järkjärgulisest vähendamisest või piiramisest tulenevad vahendid jäävad piirkonda või liikmesriiki, kust need saadud on, ja neid kasutatakse teise samba meetmete jaoks. Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 Artikkel 14 Artikkel 14 Sammastevaheline paindlikkus Sammastevaheline paindlikkus 1. Enne 1. augustit 2013 võivad liikmesriigid otsustada kasutada EAFRDst rahastatavate maaelu arengu programmide raames võetavate meetmete jaoks, mis on täpsustatud määruses (EL) nr […] [maaelu arengu määrus], lisatoetust kuni 10 % oma iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, mis on sätestatud käesoleva määruse II lisas kalendriaastateks 2014–2019. Selle tulemusel ei saa vastavat summat kasutada enam otsetoetuste andmiseks. 1. Enne 1. augustit 2013 võivad liikmesriigid otsustada kasutada EAFRDst rahastatavate maaelu arengu programmide raames võetavate meetmete jaoks, mis on täpsustatud määruses (EL) nr […] [maaelu arengu määrus], lisatoetust kuni 15 % oma iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, mis on sätestatud käesoleva määruse II lisas kalendriaastateks 2014–2019. Selle tulemusel ei saa vastavat summat kasutada enam otsetoetuste andmiseks. Esimeses lõigus osutatud otsusest teavitatakse komisjoni kõnealuses lõigus osutatud kuupäevaks. Teise lõigu kohaselt teatatav protsendimäär jääb esimeses lõigus osutatud aastate jooksul samaks. 1 a. Liikmesriigid võivad lisada artikli 33 kohaldamisest tulenevad eraldamata vahendid lõikes 1 osutatud maaelu arengu meetmete jaoks tehtavatele ülekannetele liidu toetusena põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmetele EAFRDst rahastatavate maaelu arengu programmide raames, mis on täpsustatud määruses (EL) nr […] [maaelu arengu määrus]. 2. Enne 1. augustit 2013 võivad Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Soome ja Ühendkuningriik otsustada kasutada käesoleva määruse kohasteks otsetoetusteks kuni 5 % summast, mis on toetusena eraldatud EAFRDst aastatel 2015–2020 rahastatavate maaelu arengu programmide raames võetavatele meetmetele, mis on täpsustatud määruses (EL) nr […] [maaelu arengu määrus] Selle tulemusel ei saa vastavat summat enam kasutada maaelu arengu programmi kohaste toetusmeetmete puhul. 2. Enne 1. augustit 2013 võivad Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Soome ja Ühendkuningriik otsustada kasutada käesoleva määruse kohasteks otsetoetusteks kuni 10 % summast, mis on toetusena eraldatud EAFRDst aastatel 2015–2020 rahastatavate maaelu arengu programmide raames võetavatele meetmetele, mis on täpsustatud määruses (EL) nr […] [maaelu arengu määrus]. Selle tulemusel ei saa vastavat summat enam kasutada maaelu arengu programmi kohaste toetusmeetmete puhul. Esimeses lõigus osutatud otsusest teavitatakse komisjoni kõnealuses lõigus osutatud kuupäevaks. Esimeses lõigus osutatud otsusest teavitatakse komisjoni kõnealuses lõigus osutatud kuupäevaks. Teise lõigu kohaselt teatatav protsendimäär jääb lõikes 1 osutatud aastate jooksul samaks. 2 a. Piirkondliku rakendamise korral võidakse igale piirkonnale kohaldada erinevat protsendimäära. 2 b. Liikmesriigid võivad otsustada kas 1. augustiks 2015 või 1. augustiks 2017 vaadata oma käesolevas artiklis viidatud otsused läbi jõustumisega alates järgmisest aastast. Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige -1 a (uus) - 1.  Uue ÜPP hindamiseks vaatab komisjon 2017. aasta lõpuks läbi reformide elluviimise ning nende mõju keskkonnale ja põllumajandustootmisele. Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 I lisas loetletud toetuskavasid kohaldatakse, ilma et see piiraks majanduse arengute ja eelarveseisundi põhjal mis tahes ajal tehtavat võimalikku läbivaatamist. I lisas loetletud toetuskavasid kohaldatakse, ilma et see piiraks majanduse arengute ja eelarveseisundi põhjal mis tahes ajal tehtavat võimalikku läbivaatamist seadusandliku akti abil. Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 Artikkel 18 Artikkel 18 Toetusõigused Toetusõigused 1.  Põllumajandustootjatele antakse põhitoetuskava alusel toetust juhul, kui nad saavad käesoleva määruse kohaselt toetusõigused, mis on antud kas esialgsel jaotamisel kooskõlas artikliga 21, riiklikust reservist kooskõlas artikliga 23 või üleandmise tulemusel kooskõlas artikliga 27. 1.  Põllumajandustootjatele antakse põhitoetuskava alusel toetust juhul, kui nad saavad käesoleva määruse kohaselt toetusõigused, mis on antud kas esialgsel jaotamisel kooskõlas artikliga 21, riiklikust reservist kooskõlas artikliga 23 või üleandmise tulemusel kooskõlas artikliga 27. 2.   Määruse (EÜ) nr 1782/2003 ja määruse (EÜ) nr 73/2009 kohaselt ühtse otsemaksete kava alusel saadud toetusõigused aeguvad 31. detsembril 2013. 2.   Erandina lõikest 1: a) võivad liikmesriigid, kes 31. detsembril 2013. aastal kasutavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 59 sätestatud piirkondlikul mudelil põhinevat ühtset otsemaksete kava, otsustada 1. augustiks 2013 säilitada toetusõigused, mis on eraldatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1782/2003 ja/või määrusele (EÜ) nr 73/2009, b) võivad liikmesriigid, kes 31. detsembril 2013. aastal kasutavad ühtset pindalatoetuse kava, otsustada 1. augustiks 2013 säilitada oma olemasoleva kava üleminekusüsteemina kuni 31. detsembrini 2020. Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 Artikkel 19 Artikkel 19 Põhitoetuskava ülemmäär Põhitoetuskava ülemmäär 1.  Komisjon kehtestab rakendusaktidega põhitoetuskava iga-aastased riiklikud ülemmäärad, lahutades II lisas kehtestatud iga-aastastest riiklikest ülemmääradest artiklite 33, 35, 37 ja 39 kohaselt sätestatavad iga-aastased summad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. 1.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse iga liikmesriigi jaoks põhitoetuskava iga-aastased riiklikud ülemmäärad, lahutades II lisas kehtestatud iga-aastastest riiklikest ülemmääradest artiklite 33, 35, 37 ja 39 kohaselt sätestatavad iga-aastased summad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. 2.  Iga liikmesriigi puhul on igal aastal kõigi jaotatud toetusõiguste ja riikliku reservi koguväärtus võrdne vastava riikliku ülemmääraga, mille komisjon on kehtestanud kooskõlas lõikega 1. 2.  Iga liikmesriigi puhul on igal aastal kõigi jaotatud toetusõiguste ja riikliku reservi koguväärtus võrdne vastava riikliku ülemmääraga, mille komisjon on kehtestanud kooskõlas lõikega 1. 3.  Juhul kui komisjoni poolt lõike 1 kohaselt kehtestatud ülemmäära muudetakse võrreldes eelneva aastaga, vähendab või suurendab liikmesriik lineaarselt kõigi toetusõiguste väärtust, et tagada vastavus lõikega 2. 3.  Juhul kui komisjoni poolt lõike 1 kohaselt kehtestatud ülemmäära muudetakse võrreldes eelneva aastaga, vähendab või suurendab liikmesriik lineaarselt kõigi toetusõiguste väärtust, et tagada vastavus lõikega 2. Esimest lõiku ei kohaldata, kui kõnealune muudatus tuleneb artikli 17b lõike 2 kohaldamisest. Esimest lõiku ei kohaldata, kui kõnealune muudatus tuleneb artikli 17b lõike 2 kohaldamisest. Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 Artikkel 20 Artikkel 20 Riiklike ülemmäärade piirkondlik jaotamine Riiklike ülemmäärade piirkondlik jaotamine 1.  Liikmesriigid võivad enne 1. augustit 2013 otsustada kohaldada põhitoetuskava piirkondlikul tasandil. Sel juhul määratlevad liikmesriigid piirkonnad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaselt, nagu nende agronoomilised ja majanduslikud tunnusjooned ning piirkondlik põllumajanduspotentsiaal või nende institutsiooniline või haldusstruktuur. 1.  Liikmesriigid võivad enne 1. augustit 2013 otsustada kohaldada põhitoetuskava piirkondlikul tasandil. Sel juhul määratlevad liikmesriigid piirkonnad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaselt, nagu nende agronoomilised, keskkonnaalased ja sotsiaal-majanduslikud tunnusjooned ning piirkondlik põllumajanduspotentsiaal või nende institutsiooniline või haldusstruktuur. 2.  Liikmesriigid jaotavad artikli 19 lõikes 1 osutatud riiklikud ülemmäärad piirkondade vahel objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaselt. 2.  Liikmesriigid jaotavad artikli 19 lõikes 1 osutatud riiklikud ülemmäärad piirkondade vahel objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaselt. 3.  Liikmesriigid võivad otsustada, et neid piirkondlikke ülemmäärasid muudetakse järk-järgult igal aastal vastavalt varem kindlaksmääratud aastasele etapile ning selliste objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaselt nagu põllumajanduspotentsiaal ja keskkonnakriteeriumid. 3.  Liikmesriigid võivad otsustada, et neid piirkondlikke ülemmäärasid muudetakse järk-järgult igal aastal vastavalt varem kindlaksmääratud aastasele etapile ning selliste objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaselt nagu põllumajanduspotentsiaal ja keskkonnakriteeriumid. 4.  Liikmesriigid vähendavad lineaarselt või suurendavad toetusõiguste väärtust igas oma piirkonnas määral, mis on vajalik lõike 2 või 3 kohaselt kindlaksmääratud kohaldatavate piirkondlike ülemmäärade järgimiseks. 4.  Liikmesriigid vähendavad lineaarselt või suurendavad toetusõiguste väärtust igas oma piirkonnas määral, mis on vajalik lõike 2 või 3 kohaselt kindlaksmääratud kohaldatavate piirkondlike ülemmäärade järgimiseks. 5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni 1. augustiks 2013 lõikes 1 osutatud otsusest ning lõigete 2 ja 3 kohaldamiseks võetud meetmetest. 5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni 1. augustiks 2013 lõikes 1 osutatud otsusest ning lõigete 2 ja 3 kohaldamiseks võetud meetmetest. Muudatusettepanekud 52 ja 161 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 Artikkel 21 Artikkel 21 Toetusõiguste esialgne jaotamine Toetusõiguste esialgne jaotamine 1.  Lõike 2 kohaselt jaotatakse toetusõigused põllumajandustootjatele, kui nad esitavad 15. maiks 2014 taotluse põhitoetuskava alusel jaotatavate toetusõiguste saamiseks, välja arvatud vääramatu jõu ja erandlike asjaolude korral. 1.   Käesoleva artikli lõike 2 kohaselt ja ilma, et see piiraks artikli 18 lõike 2 kohaldamist, jaotatakse toetusõigused põllumajandustootjatele, kui nad esitavad 15. maiks 2014 taotluse põhitoetuskava alusel jaotatavate toetusõiguste saamiseks, välja arvatud vääramatu jõu ja erandlike asjaolude korral. 2.  Põllumajandustootjad, kes on 2011. aastal või Horvaatia puhul 2013. aastal aktiveerinud vähemalt ühe toetusõiguse ühtse otsemaksete kava raames või taotlenud ühtse pindalatoetuse kava kohast toetust – mõlemaid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 73/2009 – saavad toetusõigused põhitoetuskava esimesel kohaldamisaastal, tingimusel et neil on artikli 9 kohaselt õigus saada otsetoetusi. 2.  Põllumajandustootjad, kes: – on liikmesriikide valikul kas 2009., 2010. või 2011. aastal või Horvaatia puhul 2013. aastal aktiveerinud vähemalt ühe toetusõiguse ühtse otsemaksete kava raames või taotlenud ühtse pindalatoetuse kava kohast toetust – mõlemaid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 73/2009 – või – said 2012. aastal toetusõigusi vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklitele 41 ja 63 või – esitasid tõendid aktiivse põllumajandustootmise kohta ja kes 2011. aastal tegelesid põllumajandustoodete tootmise või kasvatamisega, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine, saavad toetusõigused põhitoetuskava esimesel kohaldamisaastal, tingimusel et neil on artikli 9 kohaselt õigus saada otsetoetusi. Erandina esimesest lõigust saavad põllumajandustootjad toetusõigused põhitoetuskava esimesel kohaldamisaastal, tingimusel et neil on artikli 9 kohaselt õigus saada otsetoetusi ning et 2011. aastal: Erandina esimesest lõigust saavad põllumajandustootjad toetusõigused põhitoetuskava esimesel kohaldamisaastal, tingimusel et neil on artikli 9 kohaselt õigus saada otsetoetusi ning et 2011. aastal: a) nad ei aktiveerinud ühtse otsemaksete kava alusel mitte ühtegi toetusõigust, kuid kasvatasid üksnes puu- ja köögivilja ja/või harisid üksnes viinamarjaistandusi; a) nad ei aktiveerinud ühtse otsemaksete kava alusel mitte ühtegi toetusõigust, kuid kasvatasid üksnes puu- ja köögivilja, seemne- või söögikartulit ja dekoratiivkultuure ja/või harisid üksnes viinamarjaistandusi; b) nad ei taotlenud ühtse pindalatoetuse kava kohast toetust ning neile kuulus üksnes põllumajandusmaa, mis ei olnud 30. juunil 2003 heas põllumajandusseisundis, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 124 lõikega 1. b) nad ei taotlenud ühtse pindalatoetuse kava kohast toetust ning neile kuulus üksnes põllumajandusmaa, mis ei olnud 30. juunil 2003 heas põllumajandusseisundis, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 124 lõikega 1. Välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral, võrdub põllumajandustootjale jaotatud toetusõiguste arv toetuskõlblike hektarite arvuga artikli 25 lõike 2 tähenduses, mille ta deklareerib 2014. aastaks vastavalt artikli 26 lõikele 1. Välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral, võrdub põllumajandustootjale jaotatud toetusõiguste arv toetuskõlblike hektarite arvuga artikli 25 lõike 2 tähenduses, mille ta deklareerib 2014. aastaks vastavalt artikli 26 lõikele 1. Erandina eelmisest lõigust võivad liikmesriigid piirata 2014. aastal jaotatavate toetusõiguste arvu 145 %-ni määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 35 kohaselt 2009. aastal deklareeritud hektarite koguarvust, kui artikli 26 lõike 1 kohaselt liikmesriigis 2014. aastal deklareeritud hektarite koguarv on rohkem kui 45 % suurem määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 35 kohaselt 2009. aastal deklareeritud toetuskõlblike hektarite koguarvust. Seda võimalust kasutades jaotavad liikmesriigid põllumajandustootjatele vähendatud arvu toetusõigusi, mille arvutamiseks kohaldatakse proportsionaalset vähendust iga põllumajandustootja poolt 2014. aastal deklareeritud toetuskõlblike hektarite täiendava arvu suhtes, mis on lisandunud võrreldes määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 34 lõike 2 kohaste toetuskõlblike hektarite arvuga, mille põllumajandustootja oli ära märkinud oma 2011. aasta toetusetaotluses määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 19 kohaselt. 3.  Kui põllumajanduslik majapidamine või selle osa müüakse või renditakse, võivad lõikele 2 vastavad füüsilised või juriidilised isikud enne 15. maid 2014 sõlmitud lepingu alusel anda lõikes 1 osutatud toetusõiguste saamise õiguse üle üksnes ühele põllumajandustootjale, tingimusel et viimane vastab artiklis 9 sätestatud tingimustele. 3.  Kui põllumajanduslik majapidamine või selle osa müüakse, ühendatakse, jaotatakse või renditakse, võivad lõikele 2 vastavad põllumajandustootjad enne 15. maid 2014 sõlmitud lepingu alusel anda lõikes 1 osutatud toetusõiguste saamise õiguse üle põllumajandustootjatele, kes saavad endale selle põllumajandusliku majapidamise või osa sellest, tingimusel et viimased vastavad artiklis 9 sätestatud tingimustele. 4.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad toetusõiguste jaotamise aastal jaotatavate toetusõiguste saamiseks esitatud taotluste kohta, kui kõnealuseid toetusõigusi ei saa veel lõplikult kehtestada ning sellist jaotamist mõjutavad erandlikud asjaolud. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. 4.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad toetusõiguste jaotamise aastal jaotatavate toetusõiguste saamiseks esitatud taotluste kohta, kui kõnealuseid toetusõigusi ei saa veel lõplikult kehtestada ning sellist jaotamist mõjutavad erandlikud asjaolud. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 Artikkel 22 Artikkel 22 Toetusõiguste väärtus ja selle ühtlustamine Toetusõiguste väärtus ja selle ühtlustamine 1.  Toetusõiguste ühikuväärtuse arvutamiseks igal asjaomasel aastal jagatakse artiklite 19 või 20 kohaselt kehtestatud riiklik või piirkondlik ülemmäär, mille suhtes on kohaldatud artikli 23 lõikega 1 ettenähtud lineaarset vähendamist, artikli 21 lõike 2 kohaselt 2014. aastaks riiklikul või piirkondlikul tasandil jaotatud toetusõiguste arvuga. 1.  Toetusõiguste ühikuväärtuse arvutamiseks igal asjaomasel aastal jagatakse artiklite 19 või 20 kohaselt kehtestatud riiklik või piirkondlik ülemmäär, mille suhtes on kohaldatud artikli 23 lõikega 1 ettenähtud lineaarset vähendamist, artikli 21 lõike 2 kohaselt 2014. aastaks riiklikul või piirkondlikul tasandil jaotatud toetusõiguste arvuga. 2.  Liikmesriigid, kes kohaldasid määrusega (EÜ) nr 73/2009 ettenähtud ühtset otsemaksete kava, võivad piirata lõikega 1 ettenähtud toetusõiguste ühikuväärtuse arvutamist summaga, mis vastab mitte vähem kui 40 %-le artiklite 19 või 20 kohaselt kehtestatud riiklikust või piirkondlikust ülemmäärast, mille suhtes on kohaldatud artikli 23 lõikega 1 ettenähtud lineaarset vähendamist. 2.  Liikmesriigid, kes kohaldasid määrusega (EÜ) nr 73/2009 ettenähtud ühtset otsemaksete kava, võivad piirata lõikega 1 ettenähtud toetusõiguste ühikuväärtuse arvutamist summaga, mis vastab mitte vähem kui 10 %-le artiklite 19 või 20 kohaselt kehtestatud riiklikust või piirkondlikust ülemmäärast, mille suhtes on kohaldatud artikli 23 lõikega 1 ettenähtud lineaarset vähendamist. 3.  Lõikega 2 ettenähtud võimalust rakendavad liikmesriigid kasutavad kõnealuse lõike kohaldamisest järelejäänud ülemmäära osa selleks, et suurendada toetusõiguste väärtust juhul, kui põhitoetuskava alusel põllumajandustootjatele jaotatud toetusõiguste koguväärtus, mis on arvutatud lõike 2 kohaselt, on väiksem kui selliste toetusõiguste, sealhulgas eritoetusõiguste koguväärtus, mida ta omas määrusega (EÜ) nr 73/2009 kehtestatud ühtse otsemaksete kava alusel 31. detsembril 2013. Selleks suurendatakse asjaomase põllumajandustootja toetusõiguse igat riiklikku või piirkondlikku ühikuväärtust osa võrra, mis vastab erinevusele lõike 2 kohaselt arvutatud ja põhitoetuskava alusel jaotatavate toetusõiguste koguväärtuse ja selliste toetusõiguste, sealhulgas eritoetusõiguste koguväärtuse vahel, mida ta omas määrusega (EÜ) nr 73/2009 kehtestatud ühtse otsemaksete kava alusel 31. detsembril 2013. 3.  Lõikega 2 ettenähtud võimalust rakendavad liikmesriigid kasutavad kõnealuse lõike kohaldamisest järelejäänud ülemmäära osa selleks, et suurendada toetusõiguste väärtust juhul, kui põhitoetuskava alusel põllumajandustootjatele jaotatud toetusõiguste koguväärtus, mis on arvutatud lõike 2 kohaselt, on väiksem kui selliste toetusõiguste, sealhulgas eritoetusõiguste koguväärtus, mida ta omas määrusega (EÜ) nr 73/2009 kehtestatud ühtse otsemaksete kava alusel 31. detsembril 2013. Selleks suurendatakse asjaomase põllumajandustootja toetusõiguse igat riiklikku või piirkondlikku ühikuväärtust osa võrra, mis vastab erinevusele lõike 2 kohaselt arvutatud ja põhitoetuskava alusel jaotatavate toetusõiguste koguväärtuse ja selliste toetusõiguste, sealhulgas eritoetusõiguste koguväärtuse vahel, mida ta omas määrusega (EÜ) nr 73/2009 kehtestatud ühtse otsemaksete kava alusel 31. detsembril 2013. Suurendamise arvutamiseks võib liikmesriik võtta arvesse ka määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 52, artikli 53 lõike 1 ja artikli 68 lõike 1 punkti b kohaselt 2013. kalendriaastal antud toetust, tingimusel et liikmesriik ei kavatse kohaldada käesoleva määruse IV jaotises sätestatud vabatahtlikku tootmiskohustusega seotud toetust asjaomaste sektorite suhtes. Suurendamise arvutamiseks võib liikmesriik võtta arvesse ka määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 52, artikli 53 lõike 1 ja artikli 68 lõike 1 punkti b kohaselt 2013. kalendriaastal antud toetust, tingimusel et liikmesriik ei kavatse kohaldada käesoleva määruse IV jaotises sätestatud vabatahtlikku tootmiskohustusega seotud toetust asjaomaste sektorite suhtes. Esimese lõigu kohaldamisel käsitatakse 31. detsembril 2013 toetusõigusi omava põllumajandustootjana põllumajandustootjat, kellele on kõnealuseks kuupäevaks jaotatud või jäädavalt üle antud toetusõigused. Esimese lõigu kohaldamisel käsitatakse 31. detsembril 2013 toetusõigusi omava põllumajandustootjana põllumajandustootjat, kellele on kõnealuseks kuupäevaks jaotatud või jäädavalt üle antud toetusõigused. 4.  Lõike 3 kohaldamisel võib liikmesriik objektiivsete kriteeriumide alusel näha ette, et juhul kui põllumajandusmaa rendileping müüakse, kingitakse või see lõppeb täielikult või osaliselt pärast määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 35 kohaselt määratud kuupäeva ja enne käesoleva määruse artikli 26 kohaselt määratud kuupäeva, kantakse asjaomasele põllumajandustootjale jaotatava toetusõiguste väärtuse suurenemine või osa sellest tagasi riiklikku reservi, kui toetusõiguste suurenemisega kaasneks asjaomasele põllumajandustootjale ootamatu tulu. 4.  Lõike 3 kohaldamisel võib liikmesriik objektiivsete kriteeriumide alusel näha ette, et juhul kui põllumajandusmaa rendileping müüakse, kingitakse või see lõppeb täielikult või osaliselt pärast määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 35 kohaselt määratud kuupäeva ja enne käesoleva määruse artikli 26 kohaselt määratud kuupäeva, kantakse asjaomasele põllumajandustootjale jaotatava toetusõiguste väärtuse suurenemine või osa sellest tagasi riiklikku reservi, kui toetusõiguste suurenemisega kaasneks asjaomasele põllumajandustootjale ootamatu tulu. Kõnealused objektiivsed kriteeriumid kehtestatakse sellisel viisil, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine ning need hõlmavad vähemalt järgmist: Kõnealused objektiivsed kriteeriumid kehtestatakse sellisel viisil, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine ning need hõlmavad vähemalt järgmist: a) rendilepingu miinimumkestus; a) rendilepingu miinimumkestus; b) saadud toetuste osa, mis kantakse tagasi riiklikku reservi. b) saadud toetuste osa, mis kantakse tagasi riiklikku reservi. 5. Hiljemalt alates 2019. taotlusaastast on kõigi toetusõiguste ühikuväärtus liikmesriigis või artikli 20 kohaldamisel piirkonnas ühesugune. 5. Hiljemalt alates 2019. taotlusaastast omavad kõik toetusõigused liikmesriigis või artikli 20 kohaldamisel piirkonnas a) ühesugust ühikuväärtust; b) ühikuväärtusi, mis võivad erineda keskmisest ühikuväärtusest kuni 20 %. Lõigete 2, 3 ja käesoleva lõike kohaldamisel võivad liikmesriigid võtta meetmeid selle tagamiseks, et kui toetusõigusi põllumajandusettevõtte tasandil vähendatakse, ei jääks 2019. aastal aktiveeritud toetusõiguste tase 2014. aasta tasemele alla rohkem kui 30 %. 6.  Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel liiguvad liikmesriigid, järgides liidu õiguse üldpõhimõtteid, riiklikul või piirkondlikul tasandil toetusõiguste väärtuse ühtlustamise suunas. Selleks määravad liikmesriigid 1. augustiks 2013 kindlaks võetavad sammud. Nende kohaselt muudetakse toetusõigusi järk-järgult igal aastal vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. 6.  Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel liiguvad liikmesriigid, järgides liidu õiguse üldpõhimõtteid, riiklikul või piirkondlikul tasandil toetusõiguste väärtuse ühtlustamise suunas. Selleks määravad liikmesriigid 1. augustiks 2013 kindlaks võetavad sammud. Nende kohaselt muudetakse toetusõigusi järk-järgult igal aastal vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. Esimeses lõigus osutatud sammudest teavitatakse komisjoni kõnealuses lõigus osutatud kuupäevaks. Esimeses lõigus osutatud sammudest teavitatakse komisjoni kõnealuses lõigus osutatud kuupäevaks. Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 a (uus) Artikkel 22 a Riigisisene ühtlustamine 1.  Erandina artiklist 22 võivad liikmesriigid lähendada oma riikliku või piirkondliku tasandi toetusõiguste väärtust osaliselt taotlusaasta 2021 ühtsetele riiklikele või piirkondlikele väärtustele, kuid mitte nendega võrdsustada. Selle võimaluse kasutamise korral võivad liikmesriigid kasutada välise ühtlustamise valemit. Kõnealust ühtlustamist rahastatakse nende 2013. aasta toetusõiguste väärtuste vähendamisega, mis ületavad liikmesriikide poolt määratud künnist või riigi keskmist. 2.  Lõikes 1 osutatud erandi kasutamisel võivad liikmesriigid otsustada, et III jaotise 2. peatükis osutatud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega seotud toetust, mis vastavalt artikli 33 lõikele 1 moodustab 30 % riiklikust ülemmäärast, makstakse põllumajandustootjatele protsendimäärana nende põhitoetusest. 3.  Lõikes 1 osutatud erandi kasutamisel määravad liikmesriigid 1. augustiks 2013 kindlaks võetavad meetmed liidu õiguse üldpõhimõtteid järgides. Nende meetmete kohaselt muudetakse toetusõigusi järk-järgult vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. Esimeses lõigus osutatud meetmetest teavitatakse komisjoni 1. augustiks 2013. Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 Artikkel 23 Artikkel 23 Riikliku reservi kehtestamine ja kasutamine Riikliku reservi kehtestamine ja kasutamine 1.  Iga liikmesriik kehtestab riikliku reservi. Riikliku reservi moodustamiseks kohaldavad liikmesriigid põhitoetuskava esimesel kohaldamisaastal põhitoetuskava kohase riikliku ülemmäära suhtes lineaarset vähendusprotsenti. See vähendusprotsent ei ole suurem kui 3, välja arvatud juhul, kui on vaja hõlmata aastaks 2014 lõikes 4 sätestatud jaotamise vajadused. 1.  Iga liikmesriik kehtestab riikliku reservi. Riikliku reservi moodustamiseks kohaldavad liikmesriigid põhitoetuskava esimesel kohaldamisaastal põhitoetuskava kohase riikliku ülemmäära suhtes lineaarset vähendusprotsenti. Aastaks 2014 ei ole see vähendusprotsent suurem kui 3, välja arvatud juhul, kui on vaja hõlmata lõikes 4 sätestatud jaotamise vajadused. Järgnevateks aastateks võivad liikmesriigid igal aastal määrata vähendamise ülemmäära vastavalt jaotamise vajadustele. 2.  Liikmesriigid võivad riiklikku reservi hallata piirkondlikul tasandil. 2.  Liikmesriigid võivad riiklikku reservi hallata piirkondlikul tasandil. 3.  Liikmesriigid kehtestavad riiklikust reservist jaotatavad toetusõigused objektiivsete kriteeriumide kohaselt ja sellisel viisil, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine. 3.  Liikmesriigid kehtestavad riiklikust reservist jaotatavad toetusõigused objektiivsete kriteeriumide kohaselt ja sellisel viisil, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine. 4.  Liikmesriigid kasutavad riiklikku reservi toetusõiguste jaotamiseks, seejuures on eelistatud põllumajanduslikku tegevust alustatavad noored põllumajandustootjad. 4.  Liikmesriigid kasutavad riiklikku reservi toetusõiguste jaotamiseks, seejuures on eelistatud põllumajanduslikku tegevust alustatavad uued põllumajandustootjad ja noored põllumajandustootjad. Esimese lõigu kohaldamisel on „põllumajanduslikku tegevust alustavad noored põllumajandustootjad” artikli 36 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavad põllumajandustootjad, kellel puudus põllumajanduslik tegevus oma nimel ja omal vastutusel või kes ei olnud juhtinud põllumajandusliku tegevusega tegelevat juriidilist isikut viie aasta jooksul enne uue põllumajandusliku tegevuse algust. Juriidilise isiku puhul ei tohi juriidilist isikut juhtival füüsilisel isikul olla varasemat põllumajanduslikku tegevust oma nimel ja omal vastutusel ja ta ei tohi olla juhtinud põllumajandustootmisega tegelevat juriidilist isikut viie aasta jooksul enne juriidilise isiku põllumajandusliku tegevuse algust. Esimese lõigu kohaldamisel on „põllumajanduslikku tegevust alustavad noored põllumajandustootjad” artikli 36 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavad põllumajandustootjad, kellel puudus põllumajanduslik tegevus oma nimel ja omal vastutusel või kes ei olnud juhtinud põllumajandusliku tegevusega tegelevat juriidilist isikut viie aasta jooksul enne uue põllumajandusliku tegevuse algust. Juriidilise isiku puhul ei tohi juriidilist isikut juhtival füüsilisel isikul olla varasemat põllumajanduslikku tegevust oma nimel ja omal vastutusel ja ta ei tohi olla juhtinud põllumajandustootmisega tegelevat juriidilist isikut viie aasta jooksul enne juriidilise isiku põllumajandusliku tegevuse algust. Esimese lõigu kohaldamisel on „põllumajanduslikku tegevust alustavad uued põllumajandustootjad” füüsilised isikud, kellele ei ole seni kunagi toetusõigusi määratud. Liikmesriigid võivad lisaks määrata objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume, millele uued põllumajandustootjad peavad vastama, eriti asjakohaste oskuste, kogemuste ja/või koolitusnõuete osas. 5.  Liikmesriigid võivad kasutada riikliku reservi vahendeid: 5.  Liikmesriigid võivad kasutada riikliku reservi vahendeid: a) toetusõiguste jaotamiseks põllumajandustootjatele aladel, kus kohaldatakse ümberkorralduskavasid ja/või arenguprogramme seoses riiklikku sekkumisega, et vältida maa kasutamisest loobumist ja/või aidata põllumajandustootjatel toime tulla ebasoodsate asjaoludega kõnealustel aladel; a) toetusõiguste jaotamiseks põllumajandustootjatele aladel, kus kohaldatakse ümberkorralduskavasid ja/või arenguprogramme seoses riiklikku sekkumisega, et vältida maa kasutamisest loobumist ja/või aidata põllumajandustootjatel toime tulla ebasoodsate asjaoludega kõnealustel aladel; a a) toetusõiguste jaotamiseks põllumajandustootjatele, kelle põllumajanduslik majapidamine asub liikmesriigis, mis on otsustanud kasutada artikli 18 lõikes 2 sätestatud võimalust, ning kes ei saanud toetusõigust määruse (EÜ) nr 1782/2003 või määruse (EÜ) nr 73/2009 või nende mõlema alusel, kui nad deklareerivad toetuskõlblikke põllumajandusmaid 2014. aasta kohta; a b) toetusõiguste jaotamiseks põllumajandustootjatele, kes alustasid oma põllumajanduslikku tegevust pärast 2011. aastat ning kes tegutsevad teatavates põllumajandussektorites, mille määravad kindlaks liikmesriigid objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel; a c) põhitoetuskava toetusõiguste väärtuse suurendamiseks kuni toetusõiguste riikliku või piirkondliku keskmise ühikuväärtuseni nendele põllumajandustootjatele, kes põhitoetuskavale ülemineku tulemusena pannakse eriolukorda, sest nende määruse (EÜ) nr 73/2009 järgse ühtse otsemaksete kava kohaste toetusõiguste väärtus on ajalooliselt madal, või toetusõiguste väärtuse suurendamiseks nendele põllumajandustootjatele, kes omasid 31. detsembril 2013. aastal eritoetusõigusi; a d) põllumajandustootjatele iga-aastase hüvitise maksmiseks – mida võib suurendada väikepõllumajandustootjatele mõeldud lisatoetuse võrra – määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 7 lõikes 1 sätestatud 5000 euro suuruse toetuse kaotamise eest. b) selleks, et lineaarselt suurendada põhitoetuskava alusel riiklikul või piirkondlikul tasandil jaotatavate toetusõiguste väärtust, kui riiklik reserv ületab 3 % mis tahes asjaomasel aastal, tingimusel et lõike 4, käesoleva lõigu punkti a ning lõike 7 alusel jaotatavaid summasid on piisavalt. b) selleks, et lineaarselt suurendada põhitoetuskava alusel riiklikul või piirkondlikul tasandil jaotatavate toetusõiguste väärtust, kui riiklik reserv ületab 3 % mis tahes asjaomasel aastal, tingimusel et lõike 4, käesoleva lõigu punkti a ning lõike 7 alusel jaotatavaid summasid on piisavalt. Toetusõiguste väärtuse suurendamisel vastavalt käesolevale punktile võivad liikmesriigid otsustada kasutada lineaarse meetodi asemel mõnda muud meetodit. 6.  Lõike 4 ja lõike 5 punkti a kohaldamisel kehtestavad liikmesriigid toetusõiguste jaotamise aastal toetusõiguste riikliku või piirkondliku keskmise väärtuse põhjal põllumajandustootjatele jaotatavate toetusõiguste väärtuse. 6.  Lõike 4 ja lõike 5 punkti a kohaldamisel kehtestavad liikmesriigid toetusõiguste jaotamise aastal toetusõiguste riikliku või piirkondliku keskmise väärtuse põhjal põllumajandustootjatele jaotatavate toetusõiguste väärtuse. 7.  Kui põllumajandustootjal on õigus saada toetusõigusi või suurendada olemasolevate toetusõiguste väärtust lõpliku kohtumääruse või liikmesriigi pädeva asutuse lõpliku haldusakti alusel, saab põllumajandustootja kõnealuses määruses või aktis kehtestatud arvul ja väärtuses toetusõigused liikmesriigi määrataval kuupäeval, kuid hiljemalt põhitoetuskava raames taotluse esitamise viimasel kuupäeval, mis järgneb kohtumääruse või haldusakti kuupäevale ning võttes arvesse artiklite 25 ja 26 kohaldamist. 7.  Kui põllumajandustootjal on õigus saada toetusõigusi või suurendada olemasolevate toetusõiguste väärtust lõpliku kohtumääruse või liikmesriigi pädeva asutuse lõpliku haldusakti alusel, saab põllumajandustootja kõnealuses määruses või aktis kehtestatud arvul ja väärtuses toetusõigused liikmesriigi määrataval kuupäeval, kuid hiljemalt põhitoetuskava raames taotluse esitamise viimasel kuupäeval, mis järgneb kohtumääruse või haldusakti kuupäevale ning võttes arvesse artiklite 25 ja 26 kohaldamist. Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1 1.  Põhitoetuskava raames makstakse põllumajandustootjatele toetust toetuskõlbliku hektari kohta toetusõiguse aktiveerimisel vastavalt artikli 26 lõike 1 kohasele deklareerimisele liikmesriigis, kus toetusõigused jaotati. Aktiveeritud toetusõigused annavad õiguse nendega kindlaksmääratud iga-aastase toetussumma saamiseks, ilma et see piiraks finantsdistsipliini, toetuse järkjärgulise vähendamise ja piiramise ning lineaarsete vähendamiste kohaldamist vastavalt artiklile 7, artikli 37 lõikele 2 ja artikli 51 lõikele 1 ning määrusega (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] ettenähtud mis tahes vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamist. 1.  Põhitoetuskava raames makstakse põllumajandustootjatele toetust toetuskõlbliku hektari kohta toetusõiguse aktiveerimisel vastavalt artikli 26 lõike 1 kohasele deklareerimisele liikmesriigis, kus toetusõigused jaotati. Aktiveeritud toetusõigused annavad õiguse nendega kindlaksmääratud iga-aastase toetussumma saamiseks, ilma et see piiraks finantsdistsipliini, toetuse järkjärgulise vähendamise ja piiramise ning lineaarsete vähendamiste kohaldamist vastavalt artiklile 7, artikli 37 lõikele 2 ja artikli 51 lõikele 1 ning määrusega (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] ettenähtud mis tahes vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamist. Erandina esimesest lausest võivad liikmesriigid, kes kasutavad 2013. aastal ühtse pindalatoetuse kava, jätkuvalt kohaldada põhitoetuse rakendamise kava. Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 2 – lõik 3 a (uus) Esimese lõigu punkti a kohaldamisel võivad liikmesriigid toetuskõlbliku põllumajandusmaa suuruse määramisel kasutada objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel vähendamiskoefitsienti nende maa-alade suhtes, mille saagikuse potentsiaal on väiksem või kus toodetakse teatavat spetsiifilist toodangut. Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 2 a (uus) 2 a. Toetusõiguste müümisel ilma maata võivad liikmesriigid liidu õiguse põhiprintsiipe järgides otsustada kanda osa müüdud toetusõigustest riiklikku reservi või vähendada nende ühikuväärtust riikliku reservi kasuks. Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõik 1 – punkt e e) kriteeriume, mida liikmesriigid kohaldavad toetusõiguste jaotamiseks põllumajandustootjatele, kes ei ole 2011. aastal toetusõigusi aktiveerinud ega taotlenud 2011. aastal ühtse pindalatoetuse kava kohast toetust, nagu on ette nähtud artikli 21 lõikega 2, ning selleks et jaotada toetusõigusi artikli 21 lõikes 3 osutatud lepingu klausli kohaldamisel; e) kriteeriume, mida liikmesriigid kohaldavad toetusõiguste jaotamiseks põllumajandustootjatele (välja arvatud uued põllumajandustootjad ja noored põllumajandustootjad), kes ei ole aastatel 2009–2011 ühelgi aastal toetusõigusi aktiveerinud ega taotlenud aastatel 2009–2011 ühelgi aastal ühtse pindalatoetuse kava kohast toetust, nagu on ette nähtud artikli 21 lõikega 2, ning selleks et jaotada toetusõigusi artikli 21 lõikes 3 osutatud lepingu klausli kohaldamisel; Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – punkt g g) eeskirju toetusõiguste deklareerimise ja aktiveerimise kohta; g) eeskirju toetusõiguste deklaratsiooni sisu ja aktiveerimise nõuete kohta; Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Peatükk 1 a (uus) 1 A. PEATÜKK ESIMESTE HEKTARITE TÄIENDAV TOETUS Artikkel 28 a Üldeeskirjad 1.  Liikmesriigid võivad otsustada anda täiendavat iga-aastast toetust põllumajandustootjatele, kellel on õigus saada toetust 1. peatükis osutatud põhitoetuskava raames. 2.  Liikmesriigid määravad kindlaks esimeste hektarite arvu, mis on abikõlblikud seda toetust saama, mis vastab põllumajandustootja poolt vastavalt artikli 26 lõikele 1 aktiveeritud toetusõiguste arvule, kuni ülempiirini, milleks on 50 hektarit. 3.  Kõnealuse toetuse rahastamiseks kasutavad liikmesriigid kuni 30 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast. 4.  Liikmesriigid arvutavad igal aastal esimeste hektarite täiendava toetuse suuruse, jagades lõikes 3 nimetatud summa kõnealust toetust saavate hektarite arvuga. 5.  Liikmesriigid tagavad, et ühtegi toetust ei maksta põllumajandustootjatele, kelle puhul on pärast komisjoni käesoleva määruse vastuvõtmist käsitleva ettepaneku avaldamist ilmnenud, et nad on kunstlikult loonud tingimusi käesolevas artiklis osutatud toetuse saamiseks. 6.  Liikmesriigid teatavad oma lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud otsustest komisjonile 1. augustiks 2013. Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 Artikkel 30 Artikkel 30 Põllukultuuride mitmekesistamine Põllukultuuride mitmekesistamine 1.  Kui põllumajandustootja põllumaa on suurem kui kolm hektarit ning suurema osa aastast ei kasutata seda täielikult rohu tootmiseks (külvatud või looduslik) ega kesana ning sellel ei kasvatata üksnes vees kasvavaid põllukultuure, siis kasvatatakse põllumaal vähemalt kolme eri põllukultuuri. Mitte ühtki neist kolmest põllukultuurist ei hõlma alla 5 % põllumaast ning peamine põllukultuur ei hõlma üle 70 % põllumaast. 1.   Kui põllumajandustootja põllumaa suurus on 10 kuni 30 hektarit, kasvatatakse põllumaal vähemalt kahte eri põllukultuuri. Kumbki neist põllukultuuridest ei hõlma üle 80 % põllumaast. Kui põllumajandustootja põllumaa on suurem kui 30 hektarit, siis kasvatatakse põllumaal vähemalt kolme eri põllukultuuri, v.a põllumajanduslikes majapidamistes, mis asuvad 62. laiuskraadist põhja pool. Peamine põllukultuur ei hõlma üle 75 % põllumaast ning kaks peamist põllukultuuri kokku ei hõlma üle 95 % põllumaast. 2.  Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda põllukultuuri mõiste ja kehtestada eeskirjad eri põllukultuuride osakaalu täpseks arvutamiseks. 2.  Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda põllukultuuri mõiste ja kehtestada eeskirjad eri põllukultuuride osakaalu täpseks arvutamiseks. Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 Artikkel 31 Artikkel 31 Püsirohumaa Püsirohumaa ja püsikarjamaa 1.   Põllumajandustootjad säilitavad püsirohumaana oma põllumajandusliku majapidamise alad, mis on 2014. taotlusaastaks määruse (EL) nr XXX (horisontaalne ÜPP määrus) artikli 74 lõike 1 kohaselt esitatud taotlusel deklareeritud püsirohumaana (edaspidi „püsirohumaa võrdlusalad”). 1.   Liikmesriigid tagavad, et püsirohumaa ja püsikarjamaa aluse maa suuruse suhe kogu põllumajandusmaa suurusesse jääb samaks. Liikmesriigid võivad kõnealust kohustust kohaldada riiklikul, piirkondlikul või piirkondlikust madalamal tasandil. Esimese lõigu kohaldamisel loetakse püsirohumaa ja püsikarjamaa alune maa vastavaks põllumajandusliku majapidamise aladele, mis on 2014. taotlusaastaks määruse (EL) nr XXX (horisontaalne ÜPP määrus) artikli 74 lõike 1 kohaselt esitatud taotlusel deklareeritud püsirohumaana ja püsikarjamaana (edaspidi „püsirohumaa ja püsikarjamaa võrdlusalad”). Püsirohumaa võrdlusalasid suurendatakse juhul, kui põllumajandustootjal lasub kohustus muuta alad 2014. ja/või 2015. aastal püsirohumaaks, nagu on osutatud määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] artiklis 93. Püsirohumaa ja püsikarjamaa võrdlusalasid suurendatakse juhul, kui põllumajandustootjal lasub kohustus muuta alad 2014. ja/või 2015. aastal püsirohumaaks, nagu on osutatud määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] artiklis 93. 2.   Põllumajandustootjad võivad muuta kuni 5 % oma püsirohumaa võrdlusaladest. Kõnealust piirangut ei kohaldata vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral. 2.   Lubatud on muuta kuni 5 % püsirohumaa ja püsikarjamaa võrdlusaladest, erandiks on süsinikurikkad mullad, märgalad ning poollooduslikud rohumaad ja karjamaad. Erandlike asjaolude korral võib kõnealust piirangut suurendada 7 %-ni. 3.  Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada eeskirjad, milles käsitletakse püsirohumaa võrdlusalade suurendamist vastavalt lõike 1 teisele lõigule, püsirohumaa uuendamist, põllumajandusmaa muutmist püsirohumaaks, juhul kui ületatakse lõikes 2 osutatud lubatud vähendamist ning püsirohumaa võrdlusalade muutmist maa üleandmise korral. 3.  Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada eeskirjad, milles käsitletakse püsirohumaa ja püsikarjamaa võrdlusalade suurendamist vastavalt lõike 1 kolmandale lõigule, püsirohumaa ja püsikarjamaa uuendamist, põllumajandusmaa muutmist püsirohumaaks ja püsikarjamaaks juhul, kui ületatakse lõikes 2 osutatud lubatud vähendamist, ning lõikes 2 osutatud erandlikke asjaolusid ning püsirohumaa ja püsikarjamaa võrdlusalade muutmist maa üleandmise korral. Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 Artikkel 32 Artikkel 32 Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad 1.  Põllumajandustootjad tagavad, et vähemalt 7 % nende toetuskõlblikest hektaritest vastavalt artikli 25 lõikele 2, välja arvatud püsirohumaa all olev maa, on ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala, näiteks kesa, veepüüde terrassid, maastikule iseloomulikud vormid, puhvervööndid ja artikli 25 lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud metsastatud alad. 1.   Kui põllumaa on suurem kui 10 hektarit, tagavad põllumajandustootjad käesoleva määruse rakendamise esimesel aastal, et vähemalt 3 % nende toetuskõlblikest hektaritest vastavalt artikli 25 lõikele 2, välja arvatud püsirohumaa ja püsikarjamaa ning püsikultuuride all olev maa, on ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala, näiteks kesa, veepüüde terrassid, maastikule iseloomulikud vormid, sh hekid, kraavid, kiviaiad, üksikud puud ja tiigid, alad, kus kasvavad lämmastikku siduvad kultuurid, puhvervööndid ja artikli 25 lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud metsastatud alad. Põllumajandustootjad võivad seda meedet kohaldada kogu oma põllumajandusliku majapidamise suhtes. Põllumajandustootjad võivad tootmiseks kasutada ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala, kui nad ei kasuta pestitsiide ega väetisi. 1. jaanuaril 2016. aastal suurendatakse esimeses lõigus esitatud protsendimäära 5 protsendile. 1 a. Enne 31. märtsi 2017 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule lõike 1 kohaste meetmete hindamisaruande, lisades sellele vajalikud seadusandlikud ettepanekud, et vajaduse korral suurendada lõikes 1 nimetatud protsendimäära 7 protsendini aastaks 2018, ja olles võtnud arvesse keskkonnale ja põllumajandustootmisele avaldatavat mõju. 1 b. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2016 otsustada rakendada kuni kolme protsendipunkti ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladest piirkondlikul tasandil, et omandada külgnevad ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad. 1 c. Põllumajandustootjad võivad kohalikult asutuselt tagasi rentida suure loodusväärtusega põllumajandusmaa, mis on läinud avaliku sektori omandisse maa konsolideerimise või sarnaste menetluste tulemusena, ja võivad määrata selle ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alaks, tingimusel et see vastab lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele. 1 d. Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alasid võib kaaluda nende ökoloogilise tähtsuse järgi. Komisjon kiidab heaks liikmesriikide esitatud kaalumiskoefitsientide kogumi, võttes arvesse samaväärseid keskkonna- ja kliimaalase tulemuslikkuse kriteeriume. 2.  Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendavalt määratleda lõikes 1 osutatud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade liigid ning lisada ja määratleda muid ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade liike, mida võib võtta arvesse kõnealuses lõikes osutatud protsendimäära järgimiseks. 2.  Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendavalt määratleda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade liigid, sätestada kogu liitu hõlmav kaalumiskoefitsientide raamistik, mille eesmärk oleks selle arvutamine, mitu hektarit kuulub käesoleva artikli lõikes 1 d nimetatud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade eri liikide alla, ning lisada ja määratleda muid ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade liike, mida võib võtta arvesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud protsendimäära hindamiseks ja käesoleva artikli lõikes 1 b nimetatud piirkondliku tasandi määratlemiseks. Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 4 4.  Lõikes 1 osutatud hektaripõhise toetuse arvutamiseks jagatakse artikli 35 kohaldamise tulemusel saadud summa artikli 26 lõike 1 kohaselt deklareeritud toetuskõlblike hektarite arvuga aladel, mille puhul on liikmesriigid otsustanud anda käesoleva artikli lõike 2 kohast toetust. 4.  Lõikes 1 osutatud hektaripõhise toetuse arvutamiseks jagatakse artikli 35 kohaldamise tulemusel saadud summa artikli 26 lõike 1 kohaselt deklareeritud niisuguste toetuskõlblike hektarite arvuga, mille puhul on liikmesriigid otsustanud anda käesoleva artikli lõike 2 kohast toetust. Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 4 – lõik 1 a (uus) Liikmesriigid võivad hektaripõhist toetust varieerida objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 4 – lõik 1 b (uus) Esimese lõigu kohaldamisel võivad liikmesriigid määrata toetuse maksmisel arvesse võetava maksimaalse hektarite arvu põllumajandusliku majapidamise kohta. Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 2 2.  Vastavalt iga liikmesriigi poolt lõike 1 kohaselt kasutatava riikliku ülemmäära protsendimäärale, kehtestab komisjon igal aastal rakendusaktidega kõnealuse toetuse vastava ülemmäära. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. 2.  Vastavalt iga liikmesriigi poolt lõike 1 kohaselt kasutatava riikliku ülemmäära protsendimäärale antakse komisjonile õigus võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada igal aastal kõnealuse toetuse vastav ülemmäär. Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 Artikkel 36 Artikkel 36 Üldeeskirjad Üldeeskirjad 1.  Liikmesriigid annavad iga-aastast toetust noortele põllumajandustootjatele, kellel on õigus saada toetust 1. peatükis osutatud põhitoetuskava raames. 1.  Liikmesriigid annavad käesolevas peatükis sätestatud tingimustel iga-aastast toetust noortele põllumajandustootjatele, kellel on õigus saada toetust 1. peatükis osutatud põhitoetuskava raames. 2.  Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab mõiste „noor põllumajandustootja”: 2.  Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab mõiste „noor põllumajandustootja”: a) füüsilisi isikuid, kes asuvad esimest korda tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina või kes on asutanud sellise ettevõtte viis aastat enne seda, kui nad esitasid esimest korda määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] artikli 73 lõikes 1 osutatud põhitoetuskava kohase taotluse, ning a) füüsilisi isikuid, kes asuvad esimest korda tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina või kes on asutanud sellise ettevõtte viis aastat enne seda, kui nad esitasid esimest korda määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] artikli 73 lõikes 1 osutatud põhitoetuskava kohase taotluse, ning b) kes on punktis a osutatud taotluse esitamise hetkel nooremad kui 40 aastat. b) kes on punktis a osutatud taotluse esitamise hetkel nooremad kui 40 aastat. b a)  Liikmesriigid võivad kindlaks määrata objektiivsed ja mittediskrimineerivad lisakriteeriumid, millele noored põllumajandustootjad peavad vastama eelkõige asjaomaste oskuste, kogemuste ja/või koolitusnõuete valdkonnas. 3.  Ilma et see piiraks finantsdistsipliini, toetuse järkjärgulise vähendamise ja piiramise, artikli 7 kohaste lineaarsete vähendamiste ning määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] artikliga 65 ettenähtud mis tahes vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamist, antakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lisatoetust igal aastal pärast põllumajandustootjale antud toetusõiguste aktiveerimist. 3.  Ilma et see piiraks finantsdistsipliini, toetuse järkjärgulise vähendamise ja piiramise, artikli 7 kohaste lineaarsete vähendamiste ning määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] artikliga 65 ettenähtud mis tahes vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamist, antakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lisatoetust igal aastal pärast põllumajandustootjale antud toetusõiguste aktiveerimist. 4.  Lõikes 1 osutatud toetust antakse põllumajandustootjale maksimaalselt viieaastaseks perioodiks. Kõnealust perioodi vähendatakse aastate arvuga, mis jääb tegevuse alustamise ja lõike 2 punktis a osutatud taotluse esmakordse esitamise vahele. 4.  Lõikes 1 osutatud toetust antakse põllumajandustootjale maksimaalselt viieaastaseks perioodiks. Kõnealust perioodi vähendatakse aastate arvuga, mis jääb tegevuse alustamise ja lõike 2 punktis a osutatud taotluse esmakordse esitamise vahele. 5.  Liikmesriigid arvutavad lõikes 1 osutatud toetuse summa igal aastal, korrutades näitaja, mis vastab 25 %-le põllumajandustootjale antud toetusõiguste keskmisest väärtusest, artikli 26 lõike 1 kohaselt aktiveeritud toetusõiguste arvuga. 5.  Liikmesriigid arvutavad lõikes 1 osutatud toetuse summa igal aastal, korrutades näitaja, mis vastab 25 %-le toetusõiguste keskmisest väärtusest asjaomases liikmesriigis või piirkonnas, artikli 26 lõike 1 kohaselt aktiveeritud toetusõiguste arvuga. Esimese lõigu kohaldamisel võtavad liikmesriigid arvesse järgmisi aktiveeritud toetusõiguste arvu ülempiire: Esimese lõigu kohaldamisel määravad liikmesriigid kindlaks ülempiiri, mis võib olla kuni 100 hektarit. a) kuni 25 toetusõigust liikmesriigis, kus põllumajandusliku majapidamise keskmine suurus, nagu on sätestatud VI lisas, on kuni 25 hektarit; b) mitte vähem kui 25 toetusõigust, aga mitte rohkem kui kõnealune keskmine suurus liikmesriigis, kus põllumajandusliku majapidamise keskmine suurus VI lisa kohaselt on suurem 25 hektarit. 6.  Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda tingimused, mille kohaselt võib juriidilist isikut käsitada toetuskõlblikuna lõikes 1 osutatud toetuse saamiseks, eelkõige seoses lõike 2 punktis b sätestatud vanusepiirangu kohaldamisega ühe või enama füüsilise isiku suhtes, kes osalevad juriidilises isikus. 6.  Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda tingimused, mille kohaselt võib juriidilist isikut käsitada toetuskõlblikuna lõikes 1 osutatud toetuse saamiseks, eelkõige seoses lõike 2 punktis b sätestatud vanusepiirangu kohaldamisega ühe või enama füüsilise isiku suhtes, kes osalevad juriidilises isikus. Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 Artikkel 37 Artikkel 37 Finantssätted Finantssätted 1.  Artiklis 36 osutatud toetuse rahastamiseks kasutavad liikmesriigid II lisas sätestatud iga-aastase riikliku ülemmäära protsendimäära, mis ei ole suurem kui 2 %. Nad teavitavad komisjoni 1. augustiks 2013 toetuse rahastamiseks vajalikust hinnangulisest protsendimäärast. 1.  Artiklis 36 osutatud toetuse rahastamiseks kasutavad liikmesriigid 2 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast. Kui artiklis 36 osutatud toetuse rahastamiseks vajalik hinnanguline protsendimäär on madalam kui 2 %, siis võivad liikmesriigid eraldada vastavate summade ülejäägi selleks, et lineaarselt suurendada riikliku reservi toetusõiguste väärtust, seades prioriteediks noored põllumajandustootjad ja uued põllumajandustootjad vastavalt artikli 23 lõikele 4. Erandina esimeses lõigus sätestatust võivad liikmesriigid otsustada suurendada kõnealuses lõigus nimetatud protsendimäära valitud toetusesaajate eelistamiseks riiklikul tasandil objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Sellisest otsusest teavitatakse komisjoni enne 1. augustit 2013. Liikmesriigid võivad 1. augustiks 2016 vaadata läbi oma hinnangulise protsendimäära jõustumisega alates 1. jaanuarist 2017. Nad teavitavad komisjoni 1. augustiks 2016 läbivaadatud protsendimäärast. Liikmesriigid võivad 1. augustiks 2016 vaadata läbi oma hinnangulise protsendimäära, mis on vajalik artiklis 36 osutatud toetuse rahastamiseks, jõustumisega alates 1. jaanuarist 2017. Nad teavitavad komisjoni 1. augustiks 2016 läbivaadatud protsendimäärast. 2.  Ilma et see piiraks lõikes 1 sätestatud 2 % maksimummäära kohaldamist ja kui liikmesriigis asjaomasel aastal antava toetuse kogusumma ületab lõike 4 kohaselt sätestatud ülemmäära ning kui kõnealune ülemmäär on alla 2 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, vähendavad liikmesriigid lineaarselt kõiki artikli 25 kohaselt kõigile põllumajandustootjatele antavaid toetusi. 2.  Ilma et see piiraks lõikes 1 sätestatud 2 % maksimummäära kohaldamist ja kui liikmesriigis asjaomasel aastal antava toetuse kogusumma ületab lõike 4 kohaselt sätestatud ülemmäära ning kui kõnealune ülemmäär on alla 2 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, vähendavad liikmesriigid lineaarselt kõiki artikli 25 kohaselt kõigile põllumajandustootjatele antavaid toetusi. 3.  Kui liikmesriigis asjaomasel aastal antava toetuse kogusumma ületab lõike 4 kohaselt sätestatud ülemmäära ning kui kõnealune ülemmäär on 2 % II lisas kehtestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, vähendavad liikmesriigid lineaarselt artikli 36 kohaselt makstavaid summasid kõnealuse ülemmäära järgimiseks. 3.  Kui liikmesriigis asjaomasel aastal antava toetuse kogusumma ületab lõike 4 kohaselt sätestatud ülemmäära ning kui kõnealune ülemmäär on 2 % II lisas kehtestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, vähendavad liikmesriigid lineaarselt artikli 36 kohaselt makstavaid summasid kõnealuse ülemmäära järgimiseks. 4.  Komisjon kehtestab rakendusaktidega igal aastal artiklis 36 osutatud toetuse vastava ülemmäära vastavalt lõikele 1 liikmesriikide teavitatud hinnangulise protsendimäära alusel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. 4.  Komisjon kehtestab rakendusaktidega igal aastal artiklis 36 osutatud toetuse vastava ülemmäära vastavalt lõikele 1 liikmesriikide teavitatud hinnangulise protsendimäära alusel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 1 – lõik 2 Tootmiskohustusega seotud toetust võib anda järgmistes sektorites ja järgmistele toodetele: teravili, õliseemned, valgurikkad kultuurid, kaunviljad, lina, kanep, riis, pähklid, kartulitärklis, piim ja piimatooted, seemned, lamba- ja kitseliha, veise- ja vasikaliha, oliiviõli, siidiussid, kuivsööt, humal, suhkrupeet, suhkruroog ja sigur, puu- ja köögivili ning lühikese raieringiga madalmets. Tootmiskohustusega seotud toetust võib anda sektorites ja toodetele, mida on nimetatud aluslepingu I lisas, välja arvatud kalandustooted. Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 1 – lõik 2 a (uus) Tootmiskohustusega seotud toetusteks ette nähtud eelarveassigneeringud eraldatakse esmajärjekorras toodetele, mille jaoks anti tootmiskohustusega seotud toetust ajavahemikul 2010–2013 määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklite 86, 101 ja 111 kohaselt. Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 3 a (uus) 3 a. Liikmesriigid võivad anda käesoleva määruse III jaotise 1. peatükis osutatud põhitoetusest sõltumatult tootmiskohustusega seotud toetust põllumajandustootjatele, kellele oli määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklite 60 ja 65 kohaselt ette nähtud eritoetusõigused aastal 2010. Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 3 b (uus) 3 b. Liikmesriigid võivad anda tootmiskohustusega seotud toetust loomakasvatajatele, kellele ei kuulu suurem osa nende kasutatavast maast. Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 3 c (uus) 3 c. Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse kõnealuste põllumajandustootjate suhtes üleminekumeetmed. Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 1 a (uus) Erandina esimesest lõigust võib tootmiskohustusega seotud toetuse piirmäära suurendada üle määra, mis on vajalik praeguse tootmistaseme hoidmiseks, eeldusel et tootmiskohustusega seotud toetuse eesmärk on keskkonnaalane. Asjaomane liikmesriik sätestab niisuguse piirmäära kooskõlas konkreetsete keskkonnaalaste eesmärkide või ülesannetega. Komisjoni teavitatakse sätestatud piirmäärast vastavalt artiklile 40 ja see kiidetakse heaks vastavalt artiklile 41. Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõige 1 1.  Vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse rahastamiseks võivad liikmesriigid kõnealuse toetuse esimesele rakendamisaastale eelneva aasta 1. augustiks otsustada kasutada kuni 5 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast. 1.  Vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse rahastamiseks võivad liikmesriigid kõnealuse toetuse esimesele rakendamisaastale eelneva aasta 1. augustiks otsustada kasutada kuni 15 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast. Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõige 1 a (uus) 1 a. Lõikes 1 osutatud protsendimäära riiklikust ülemmäärast võib suurendada kolme protsendipunkti võrra nende liikmesriikide puhul, kes otsustavad kasutada vähemalt 3 % II lisas määratletud riiklikust ülemmäärast selleks, et toetada käesoleva peatüki alusel valgurikaste kultuuride kasvatamist. Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõige 2 2.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada kasutada kuni 10 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, tingimusel et: välja jäetud a) nad kohaldasid kuni 31. detsembrini 2013 määruse (EÜ) nr 73/2009 V jaotises sätestatud ühtse pindalatoetuse kava või nad rahastasid meetmeid kõnealuse määruse artikli 111 alusel või nende suhtes on tehtud artikli 69 lõikega 5 ettenähtud erand või Malta puhul kõnealuse määruse artikli 69 lõikega 1 ettenähtud erand; ja/või b) nad suunasid ajavahemikul 2010–2013 vähemalt ühel aastal enam kui 5 % summadest, mis olid eraldatud määruse (EÜ) nr 73/2009 III, IV ja V jaotisega (välja arvatud IV jaotise 1. peatüki 6. jagu) ettenähtud otsetoetuste andmiseks, määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotise 2. peatüki 2. jaos sätestatud meetmete rahastamiseks, kõnealuse määruse artikli 68 lõike 1 punkti a alapunktidega i–iv ning lõike 1 punktidega b ja e ettenähtud toetuseks või kõnealuse määruse IV jaotise 1. peatüki (välja arvatud 6. jagu) kohasteks meetmeteks. Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõige 4 – sissejuhatav osa 4.  Liikmesriigid võivad 1. augustiks 2016 vaadata oma lõigete 1–3 kohase otsuse läbi ja teha alates 2017. aastast jõustuva otsuse: 4.  Liikmesriigid võivad 1. augustiks 2016 vaadata oma lõigete 1 ja 1 a kohase otsuse läbi ja teha alates 2017. aastast jõustuva otsuse: Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõige 4 – punkt a a) suurendada lõigete 1 ja 2 kohaselt kindlaksmääratud protsendimäära kõnealustes lõigetes sätestatud piirides, kui see on asjakohane ning vajaduse korral muuta toetuse andmise tingimusi; a) suurendada lõigete 1 ja 1 a kohaselt kindlaksmääratud protsendimäära kõnealustes lõigetes sätestatud piirides, kui see on asjakohane ning vajaduse korral muuta toetuse andmise tingimusi; Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõige 5 5.   Komisjon kehtestab rakendusaktidega igal aastal toetuse vastava ülemmäära, võttes aluseks iga liikmesriigi lõigete 1–4 kohaselt tehtud otsuse kasutatava riikliku ülemmäära osakaalu kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. 5.   Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada igal aastal toetuse vastav ülemmäär, võttes aluseks iga liikmesriigi lõigete 1, 1 a ja 4 kohaselt tehtud otsuse kasutatava riikliku ülemmäära osakaalu kohta. Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 a (uus) Artikkel 39 a Vabatahtlik täiendav riiklik toetus 1.  Liikmesriigid, kes otsustavad anda vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetust ammlehma kasvatamise sektoris kooskõlas artikliga 38, võivad anda põllumajandustootjatele täiendavat riiklikku toetust, et täiendada samal kalendriaastal põllumajandustootjatele makstavat tootmiskohustusega seotud toetust. 2.  Liikmesriigid teevad põllumajandustootjatele täiendava riikliku toetuse maksmise tingimused teatavaks samaaegselt tootmiskohustusega seotud toetuse tingimuste teatamisega ja sama korra alusel. Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.   Komisjon kiidab rakendusaktiga artikli 39 lõikes 3 või vajaduse korral artikli 39 lõike 4 punktis a osutatud otsuse heaks, kui asjaomases piirkonnas või sektoris on tõendatud üks järgmistest vajadustest: 1.   Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte artikli 39 lõike 4 punktis a osutatud otsuse heakskiitmiseks, kui asjaomases piirkonnas või sektoris on tõendatud üks järgmistest vajadustest: Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 Artikkel 47 Artikkel 47 Üldeeskirjad Üldeeskirjad 1.  Põllumajandustootjad, kellel on artikli 21 kohaselt 2014. aastal jaotatud toetusõigused ja kes vastavad artikli 10 lõikega 1 ettenähtud miinimumnõuetele, võivad valida, kas osaleda käesolevas jaotises sätestatud tingimuste alusel lihtsustatud kavas (edaspidi „väikepõllumajandustootjate kava”). 1.   Liikmesriigid võivad kehtestada käesolevas jaotises sätestatud tingimuste alusel lihtsustatud väikepõllumajandustootjate kava. Kui liikmesriik sellist kava rakendab, osalevad põllumajandustootjad, kellel on artikli 21 kohaselt 2014. aastal jaotatud toetusõigused ja kes vastavad artikli 10 lõikega 1 ettenähtud miinimumnõuetele, käesolevas jaotises sätestatud tingimuste alusel lihtsustatud kavas („väikepõllumajandustootjate kava”). Põllumajandustootjad, kellel vastavalt III ja IV jaotisele on õigus toetustele vähem kui 1500 euro ulatuses, lülitatakse automaatselt niisugusesse väikepõllumajandustootjate kavasse. 2.  Väikepõllumajandustootjate kava kohased toetused asendavad III ja IV jaotise kohaselt makstavad toetused. 2.  Väikepõllumajandustootjate kava kohased toetused asendavad III ja IV jaotise kohaselt makstavad toetused. 3.  Väikepõllumajandustootjate kavas osalevad põllumajandustootjad on vabastatud III jaotise 2. peatükiga ettenähtud põllumajandustavade järgimisest. 3.  Väikepõllumajandustootjate kavas osalevad põllumajandustootjad on vabastatud III jaotise 2. peatükiga ettenähtud põllumajandustavade järgimisest. 4.  Liikmesriigid tagavad, et toetust ei anta põllumajandustootjatele, kelle puhul on alates käesoleva komisjoni määruse eelnõu avaldamise kuupäevast tehtud kindlaks, et nad jagavad oma põllumajandusliku majapidamise üksnes selleks, et saada toetust väikepõllumajandustootjate kava alusel. See kehtib ka põllumajandustootjate suhtes, kelle põllumajanduslikud majapidamised on moodustatud sellise jagamise tulemusel. 4.  Liikmesriigid tagavad, et toetust ei anta põllumajandustootjatele, kelle puhul on alates käesoleva komisjoni määruse eelnõu avaldamise kuupäevast tehtud kindlaks, et nad jagavad oma põllumajandusliku majapidamise üksnes selleks, et saada toetust väikepõllumajandustootjate kava alusel. See kehtib ka põllumajandustootjate suhtes, kelle põllumajanduslikud majapidamised on moodustatud sellise jagamise tulemusel. Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 48 Artikkel 48 Artikkel 48 Osalemine Osalemine Väikepõllumajandustootjate kavas osaleda soovivad põllumajandustootjad esitavad selleks taotluse 15. oktoobriks 2014. Liikmesriikide ametiasutused teavitavad artikli 47 lõikes 1 osutatud põllumajandustootjate loetelust komisjoni 15. oktoobriks 2014. Põllumajandustootjad, kes ei ole esitanud 15. oktoobriks 2014. aastaks taotlust osaleda väikepõllumajandustootjate kavas või kes ei soovi enam selles pärast kõnealust kuupäeva osaleda või kes on välja valitud määruse (EL) nr […] [maaelu arengu määrus] artikli 20 lõike 1 punkti c kohase toetuse saamiseks, ei saa enam kõnealuses kavas osaleda. Artikli 47 lõikes 1 osutatud põllumajandustootjad, kes ei soovi enam pärast kõnealust kuupäeva väikepõllumajandustootjate kavas osaleda või kes on välja valitud määruse (EL) nr […] [maaelu arengu määrus] artikli 20 lõike 1 punkti c kohase toetuse saamiseks, ei saa enam kõnealuses kavas osaleda. Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 Artikkel 49 Artikkel 49 Toetussumma Toetussumma 1.  Liikmesriigid kehtestavad väikepõllumajandustootjate kava kohase iga-aastase toetussumma ühel järgmistest tasemetest, mille suhtes kehtivad lõiked 2 ja 3: 1.  Liikmesriigid kehtestavad väikepõllumajandustootjate kava kohase iga-aastase toetussumma ühel järgmistest tasemetest, mille suhtes kehtivad lõiked 2 ja 3: a) summa, mis ei ületa 15 % keskmisest riiklikust toetusest toetusesaaja kohta; a) summa, mis ei ületa 25 % keskmisest riiklikust toetusest toetusesaaja kohta; b) summa, mis vastab keskmisele riiklikule toetusele hektari kohta, mida on korrutatud hektarite arvule vastava näitajaga, mis ei ole rohkem kui kolm. b) summa, mis vastab keskmisele riiklikule toetusele hektari kohta, mida on korrutatud hektarite arvule vastava näitajaga, mis ei ole rohkem kui viis. Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid otsustada, et iga-aastane toetussumma on võrdne summaga, millele põllumajandustootjal oleks kavaga liitumise aastal õigus artiklite 18, 29, 34, 36 ja 38 alusel, kuid mitte suurem kui 1 500 eurot. Liikmesriigid kehtestavad esimese lõigu punktis a osutatud riikliku keskmise, võttes aluseks II lisas 2019. kalendriaastaks sätestatud riikliku ülemmäära ning artikli 21 lõike 1 kohaselt toetusõigusi saanud põllumajandustootjate arvu. Liikmesriigid kehtestavad esimese lõigu punktis a osutatud riikliku keskmise, võttes aluseks II lisas 2019. kalendriaastaks sätestatud riikliku ülemmäära ning artikli 21 lõike 1 kohaselt toetusõigusi saanud põllumajandustootjate arvu. Liikmesriigid kehtestavad esimese lõigu punktis b osutatud riikliku keskmise, võttes aluseks II lisas 2019. kalendriaastaks sätestatud riikliku ülemmäära ning artikli 26 kohaselt 2014. aastal deklareeritud toetuskõlblike hektarite arvu. Liikmesriigid kehtestavad esimese lõigu punktis b osutatud riikliku keskmise, võttes aluseks II lisas 2019. kalendriaastaks sätestatud riikliku ülemmäära ning artikli 26 kohaselt 2014. aastal deklareeritud toetuskõlblike hektarite arvu. 2.  Lõikes 1 osutatud summa jääb 500 euro ja 1 000 euro vahele. Ilma et see piiraks artikli 51 lõike 1 kohaldamist ning juhul, kui lõike 1 kohaldamise tulemusel jääb summa alla 500 euro või on suurem kui 1 000 eurot, ümardatakse kõnealune summa vastavalt üles- või allapoole miinimum- või maksimumsummaks. 2.  Lõikes 1 osutatud summa jääb 500 euro ja 1 500 euro vahele. Ilma et see piiraks artikli 51 lõike 1 kohaldamist ning juhul, kui lõike 1 kohaldamise tulemusel jääb summa alla 500 euro või on suurem kui 1 500 eurot, ümardatakse kõnealune summa vastavalt üles- või allapoole miinimum- või maksimumsummaks. 3.  Erandina lõikest 2 võib Horvaatias, Küprosel ja Maltal lõikes 1 osutatud summa väärtuseks kehtestada vähem kui 500 eurot, kuid mitte vähem kui 200 eurot. 3.  Erandina lõikest 2 võib Horvaatias, Küprosel ja Maltal lõikes 1 osutatud summa väärtuseks kehtestada vähem kui 500 eurot, kuid mitte vähem kui 200 eurot. Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 51 Artikkel 51 Artikkel 51 Finantssätted Finantssätted 1.  Käesolevas jaotises osutatud toetuse rahastamiseks lahutavad liikmesriigid summad, mis vastavad summadele, mille saamiseks oleks väikepõllumajandustootjatel õigus III jaotise 1. peatükis osutatud põhitoetusena, III jaotise 2. peatükis osutatud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega seotud toetusena ning vajaduse korral III jaotise 3. peatükis osutatud looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetusena, III jaotise 4. peatükis osutatud noorte põllumajandustootjate toetusena ning IV jaotises osutatud vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetusena, maha vastavate toetuste jaoks ettenähtud kogusummadest. 1.  Käesolevas jaotises osutatud toetuse rahastamiseks lahutavad liikmesriigid summad, mis vastavad summadele, mille saamiseks oleks väikepõllumajandustootjatel õigus III jaotise 1. peatükis osutatud põhitoetusena, III jaotise 2. peatükis osutatud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega seotud toetusena ning vajaduse korral III jaotise 3. peatükis osutatud looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetusena, III jaotise 4. peatükis osutatud noorte põllumajandustootjate toetusena ning IV jaotises osutatud vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetusena, maha vastavate toetuste jaoks ettenähtud kogusummadest. Väikepõllumajandustootjate kava kohaselt kõigi makstavate toetuste summa ja esimese lõigu kohaselt rahastatava kogusumma vahe rahastatakse selliselt, et kohaldatakse lineaarset vähendamist kõigi artikli 25 kohaselt makstavate toetuste suhtes. Väikepõllumajandustootjate kava kohaselt kõigi makstavate toetuste summa ja esimese lõigu kohaselt rahastatava kogusumma vahe rahastatakse selliselt, et kohaldatakse lineaarset vähendamist kõigi artikli 25 kohaselt makstavate toetuste suhtes. Liikmesriigid, kes kasutavad artikli 20 lõikes 1 sätestatud võimalust, võivad kohaldada piirkondlikul tasandil erinevaid vähendamismäärasid. Tingimused, mille põhjal esimeses lõigus osutatud summad kehtestatakse, jäävad samaks kogu põllumajandustootja kavas osalemise aja jooksul. Tingimused, mille põhjal esimeses lõigus osutatud summad kehtestatakse, jäävad samaks kogu põllumajandustootja kavas osalemise aja jooksul. 2.  Juhul kui väikepõllumajandustootjate kava kohane toetuste kogusumma ületab 10 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, vähendavad liikmesriigid lineaarselt kooskõlas käesoleva jaotisega makstavaid summasid kõnealuse protsendimäära järgmiseks. 2.  Juhul kui väikepõllumajandustootjate kava kohane toetuste kogusumma ületab 15 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, vähendavad liikmesriigid lineaarselt kooskõlas käesoleva jaotisega makstavaid summasid kõnealuse protsendimäära järgmiseks. Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 2 – punkt d a (uus) (d a) esitatava teabe haldamise kord, samuti eeskirjad teatiste sisu, vormi, ajastuse, sageduse ja tähtaegade kohta. Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b b) esitatava teabe haldamise korra, samuti eeskirjad teatiste sisu, vormi, ajastuse, sageduse ja tähtaegade kohta; välja jäetud Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 54 – lõige 1 1.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eriolukorras vajalikud ja põhjendatud meetmed konkreetsete probleemide lahendamiseks. Sellised meetmed võivad käesoleva määruse sätetest kõrvale kalduda, kuid üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on hädavajalik. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. 1.   Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis on vajalikud ja põhjendatud konkreetsete probleemide lahendamiseks eriolukorras. Sellised delegeeritud õigusaktid võivad käesoleva määruse teatavatest osadest kõrvale kalduda, kuid üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on hädavajalik. Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 54 – lõige 2 2.   Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu lõikes 1 osutatud meetmete puhul, võtab komisjon vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid vastavalt artikli 56 lõikes 3 osutatud menetlusele. 2.   Kui see on lõikes 1 osutatud meetmetega seoses tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 55 a sätestatud menetlust. Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 55 – lõige 2 2.  Käesolevas määruses osutatud volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. 2.  Artiklites [...] osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu pikendamise kohta vastuväiteid. Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 55 a (uus) Artikkel 55 a Kiirmenetlus 1.  Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist. 2.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti kohta vastuväiteid esitada artikli 55 lõikes 5 osutatud menetluse kohaselt. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe, kui talle on teatatud Euroopa Parlamendi või nõukogu otsusest esitada vastuväiteid. Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 58 a (uus) Artikkel 58 a Aruandlus 1. märtsiks 2017 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta ja lisab vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud. Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa Komisjoni ettepanek (Tuhandetes eurodes) Kalendriaasta 2014 2015 2016 2017 2018 2019 ja järgnev aasta Belgia 553 521 544 065 534 632 525 205 525 205 525 205 Bulgaaria 655 661 737 164 810 525 812 106 812 106 812 106 Tšehhi Vabariik 892 698 891 875 891 059 890 229 890 229 890 229 Taani 942 931 931 719 920 534 909 353 909 353 909 353 Saksamaa 5 275 876 5 236 176 5 196 585 5 156 970 5 156 970 5 156 970 Eesti 108 781 117 453 126 110 134 749 134 749 134 749 Iirimaa 1 240 652 1 239 027 1 237 413 1 235 779 1 235 779 1 235 779 Kreeka 2 099 920 2 071 481 2 043 111 2 014 751 2 014 751 2 014 751 Hispaania 4 934 910 4 950 726 4 966 546 4 988 380 4 988 380 4 988 380 Prantsusmaa 7 732 611 7 694 854 7 657 219 7 619 511 7 619 511 7 619 511 Horvaatia 111 900 130 550 149 200 186 500 223 800 261 100 Itaalia 4 023 865 3 963 007 3 902 289 3 841 609 3 841 609 3 841 609 Küpros 52 273 51 611 50 950 50 290 50 290 50 290 Läti 163 261 181 594 199 895 218 159 218 159 218 159 Leedu 396 499 417 127 437 720 458 267 458 267 458 267 Luksemburg 34 313 34 250 34 187 34 123 34 123 34 123 Ungari 1 298 104 1 296 907 1 295 721 1 294 513 1 294 513 1 294 513 Malta 5 316 5 183 5 050 4 917 4 917 4 917 Madalmaad 806 975 792 131 777 320 762 521 762 521 762 521 Austria 707 503 706 850 706 204 705 546 705 546 705 546 Poola 3 038 969 3 066 519 3 094 039 3 121 451 3 121 451 3 121 451 Portugal 573 046 585 655 598 245 610 800 610 800 610 800 Rumeenia 1 472 005 1 692 450 1 895 075 1 939 357 1 939 357 1 939 357 Sloveenia 141 585 140 420 139 258 138 096 138 096 138 096 Slovakkia 386 744 391 862 396 973 402 067 402 067 402 067 Soome 533 932 534 315 534 700 535 075 535 075 535 075 Rootsi 710 853 711 798 712 747 713 681 713 681 713 681 Ühendkuningriik 3 624 384 3 637 210 3 650 038 3 662 774 3 662 774 3 662 774 Muudatusettepanek   2014 2015 2016 2017 2018 2019 ja järgnevad aastad Belgia 554 701 548 646 542 261 535 640 535 640 535 640 Bulgaaria 657 571 735 055 805 495 814 887 814 887 814 887 Tšehhi Vabariik 891 307 892 742 893 686 894 054 894 054 894 054 Taani 940 086 929 824 919 002 907 781 907 781 907 781 Saksamaa 5 237 224 5 180 053 5 119 764 5 057 253 5 057 253 5 057 253 Eesti 113 168 125 179 137 189 149 199 149 199 149 199 Iirimaa 1 236 214 1 235 165 1 233 425 1 230 939 1 230 939 1 230 939 Kreeka 2 098 834 2 075 923 2 051 762 2 026 710 2 026 710 2 026 710 Hispaania 4 939 152 4 957 834 4 973 833 4 986 451 4 986 451 4 986 451 Prantsusmaa 7 655 794 7 572 222 7 484 090 7 392 712 7 392 712 7 392 712 Horvaatia 111 900 130 550 149 200 186 500 223 800 261 100 Itaalia 4 024 567 3 980 634 3 934 305 3 886 268 3 886 268 3 886 268 Küpros 52 155 51 585 50 985 50 362 50 362 50 362 Läti 176 500 206 565 236 630 266 695 266 695 266 695 Leedu 402 952 426 070 449 189 472 307 472 307 472 307 Luksemburg 33 943 33 652 33 341 33 015 33 015 33 015 Ungari 1 295 776 1 297 535 1 298 579 1 298 791 1 298 791 1 298 791 Malta 5 365 5 306 5 244 5 180 5 180 5 180 Madalmaad 809 722 800 883 791 561 781 897 781 897 781 897 Austria 706 071 706 852 707 242 707 183 707 183 707 183 Poola 3 079 652 3 115 887 3 152 121 3 188 356 3 188 356 3 188 356 Portugal 582 466 598 550 614 635 630 719 630 719 630 719 Rumeenia 1 485 801 1 707 131 1 928 460 2 002 237 2 002 237 2 002 237 Sloveenia 140 646 139 110 137 491 135 812 135 812 135 812 Slovakkia 391 608 397 576 403 543 409 511 409 511 409 511 Soome 533 451 535 518 537 295 538 706 538 706 538 706 Rootsi 709 922 712 820 715 333 717 357 717 357 717 357 Ühendkuningriik 3 652 541 3 655 113 3 657 684 3 660 255 3 660 255 3 660 255

Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2013. aasta otsus institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamise ja mandaadi kohta seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ÜTK määrus) (COM(2011)0626/3 – C7-0339/2011 – (COM(2012)0535 – C7-0310/2012 – 2011/0281(COD) – 2013/2529(RSP))

P7_TA(2013)0085 B7-0080/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 70 lõiget 2 ja artiklit 70a,

  arvestades, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on vaid seadusandjale tehtud soovitus ning seda ei saa määrata kindlaks enne, kui jõutakse kokkuleppele ettepanekus võtta vastu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020;

otsustab alustada institutsioonidevahelisi läbirääkimisi järgmise mandaadi alusel:

MANDAAT

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Volitus 3 a (uus) võttes arvesse kontrollikoja arvamust1, 1 ELT C ... / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Volitus 4 a (uus) võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust1, 1 ELT C 225, 27.7.2012. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 (1)  Komisjoni teatises nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine” on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika võimalikud probleemid, eesmärgid ja suundumused pärast 2013. aastat. Kõnealuse teatise üle peetavat mõttevahetust arvesse võttes, tuleks ÜPPd reformida jõustumisega alates 1. jaanuarist 2014. Kõnealune reform peaks hõlmama kõiki ÜPP põhivahendeid, sealhulgas nõukogu [kuupäev] määrus (EL) nr [KOM(2010) 799], millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ÜTK määrus). Arvestades reformi ulatust, on asjakohane tunnistada määrus (EL) nr [KOM(2010) 799] kehtetuks ja asendada see uue ÜTK määrusega. Võimaluse korral peaks reform ühtlustama, tõhustama ja lihtsustama eelkõige ka selliseid sätteid, mis hõlmavad rohkem kui ühte põllumajandussektorit, sealhulgas ka neid, millega tagatakse, et komisjon võib delegeeritud õigusaktidega võtta vastu meetmete mitteolemuslikke osi. (1)  Komisjoni teatises nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine” on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika võimalikud probleemid, eesmärgid ja suundumused pärast 2013. aastat. Kõnealuse teatise üle peetavat mõttevahetust arvesse võttes, tuleks ÜPPd reformida jõustumisega alates 1. jaanuarist 2014. Kõnealune reform peaks hõlmama kõiki ÜPP põhivahendeid, sealhulgas nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ÜTK määrus). Arvestades reformi ulatust, on asjakohane tunnistada määrus (EÜ) nr 1234/2007 kehtetuks ja asendada see uue ÜTK määrusega. Võimaluse korral peaks reform ühtlustama, tõhustama ja lihtsustama eelkõige ka selliseid sätteid, mis hõlmavad rohkem kui ühte põllumajandussektorit, sealhulgas ka neid, millega tagatakse, et komisjon võib delegeeritud õigusaktidega võtta vastu meetmete mitteolemuslikke osi. Veelgi enam – reformiga jätkatakse eelmiste reformide püüdlusi saavutada suurem konkurentsivõime ja turule orienteeritus. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) (1 a)  Käesoleva määruse rakendamine peaks olema kooskõlas arengukoostöö eesmärkidega, mis on esitatud toiduga kindlustatuse küsimuse ELi poliitilises raamistikus (COM(2010)0127), kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata selle tagamisele, et ÜPP meetmete kasutuselevõtt ei ohustaks arenguriikide toiduainete tootmise suutlikkust ja pikaajalist toiduga kindlustatust ning nende riikide elanike suutlikkust end ära toita, kuid samal ajal tuleb järgida ka liidu arengukoostöö poliitika eesmärke vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 208. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 b (uus) (1 b)  Ühise põllumajanduspoliitika üks peamisi eesmärke peaks olema tagada liikmesriikide toiduga kindlustatus ja nende sõltumatus toiduga varustamisel, mistõttu on vaja tootmist reguleerida ning luua jaotussüsteemid, mis võimaldaksid riikidel ja piirkondadel arendada tootmist sellisel viisil, et nad suudaksid oma vajadusi võimalikult suurel määral rahuldada. Lisaks on ülimalt tähtis kallutada jõudude tasakaalu toiduahelas uuesti tootjate kasuks. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 (2)  Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi vastavaid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning sobiva edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. (2)   Selleks et tagada käesoleva määrusega kehtestatud korra nõuetekohane toimimine, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290, et võimaldada tal täiendada või muuta teatavaid käesoleva määruse mitteolemuslikke osi. Tuleks kindlaks määrata sellised osad, mida komisjonil on õigus muuta, samuti tingimused, mille alusel selline delegeerimine peab toimuma. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi vastavaid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning sobiva edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 (3)  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 43 lõikele 3 võtab nõukogu vastu meetmed hindade ja maksude, toetuste ja koguseliste piirangute kehtestamise kohta. Selguse huvides tuleks aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaldamisel käesolevas määruses sõnaselgelt osutada asjaolule, et nõukogu võtab meetmed kõnealuse artikli alusel. välja jäetud Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 (4)  Käesolev määrus peaks sisaldama kõiki ÜTK määruse põhielemente. Hindade, maksude, toetuste ja koguseliste piirangute kehtestamine on teatavatel juhtudel lahutamatult seotud kõnealuste põhielementidega. (4)  Käesolev määrus peaks sisaldama kõiki ÜTK määruse põhielemente. Hindade, maksude, toetuste ja koguseliste piirangute kehtestamine on üldiselt lahutamatult seotud kõnealuste põhielementidega. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus) (5 a)  Arvesse tuleks võtta komisjoni eesmärke seoses tulevase ühise põllumajanduspoliitikaga sellistes valdkondades nagu loodusvarade säästev haldamine, toiduga kindlustatus, põllumajandustegevus kogu Euroopas, tasakaalustatud regionaalareng, Euroopa põllumajanduse konkurentsivõime ja ÜPP lihtsustamine. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 b (uus) (5 b)  Eriti tähtis on lihtsustada põllumajandustootjate jaoks ühise põllumajanduspoliitika rakendamise halduseeskirju, kuid sellega ei tohiks kaasneda kriteeriumide ülemäärane ühtlustamine, mille puhul ei võeta arvesse kohalikke ja piirkondlikke eripärasid. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 (7)   Käesoleva määruse ja muudes aluslepingu artikli 43 alusel vastuvõetud õigusaktides osutatakse kombineeritud nomenklatuuri rubriikide ja alamrubriikide tootekirjeldustele ja viidetele. Muudatused ühise tollitariifistiku nomenklatuuris võivad tingida vajaduse kõnealuseid määrusi tehniliselt kohandada. Komisjonil peaks olema võimalik võtta vastu rakendusmeetmed, et teha selliseid kohandusi. Lihtsuse ja selguse huvides tuleks nõukogu 5. veebruari 1979. aasta määrus (EMÜ) nr 234/79 (põllumajandustoodete ühise tollitariifistiku nomenklatuuri kohandamise korra kohta), millega praegu on ette nähtud selline õigus, tunnistada kehtetuks ning õigus tuleks integreerida käesolevasse määrusesse. (7)   Käesolevas määruses osutatakse kombineeritud nomenklatuuri rubriikide ja alamrubriikide tootekirjeldustele ja viidetele. Muudatused ühise tollitariifistiku nomenklatuuris võivad tingida vajaduse käesolevat määrust tehniliselt kohandada. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290. Lihtsuse ja selguse huvides tuleks nõukogu 5. veebruari 1979. aasta määrus (EMÜ) nr 234/79 (põllumajandustoodete ühise tollitariifistiku nomenklatuuri kohandamise korra kohta), millega praegu on ette nähtud selline õigus, tunnistada kehtetuks ning uus kohandamise kord tuleks integreerida käesolevasse määrusesse. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 (11)  Puu- ja köögivilja ning töödeldud puu- ja köögiviljasektori eripära arvessevõtmiseks tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, et kehtestada turustusaastad kõnealuste toodete jaoks. välja jäetud Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus) (12 a)  Riiklikku turule sekkumist tuleks kasutada erakorralise meetmena ainult selleks, et stabiliseerida Euroopa turul esinevast ajutisest ülemäärasest nõudlusest tingitud äärmist hinnavolatiilsust. Seda ei tohiks kasutada struktuurse ületootmise stabiliseerimiseks. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 (13)  Selguse ja läbipaistvuse huvides tuleks sätted allutada ühisele struktuurile, säilitades samas igas sektoris järgitava poliitika. Selleks on asjakohane eristada võrdlus- ja sekkumishindu ning määratleda viimati nimetatud hind, eelkõige selgitades, et üksnes riikliku sekkumise jaoks kehtestatud sekkumishinnad vastavad WTO põllumajanduslepingu 3. lisa 8. punkti esimeses lauses osutatud kohaldatavatele jäikadele hindadele (st hinnavahe toetus). Sellega seoses tuleks mõista, et turusekkumine võib olla nii riikliku sekkumise kui ka sekkumise muude vormidena, mille puhul ei kasutata varem kehtestatud hinna avaldamist. (13)  Selguse ja läbipaistvuse huvides tuleks sätted allutada ühisele struktuurile, säilitades samas igas sektoris järgitava poliitika. Selleks on asjakohane eristada võrdlus- ja sekkumishindu ning määratleda viimati nimetatud hind, eelkõige selgitades, et üksnes riikliku sekkumise jaoks kehtestatud sekkumishinnad vastavad WTO põllumajanduslepingu 3. lisa 8. punkti esimeses lauses osutatud kohaldatavatele jäikadele hindadele (st hinnavahe toetus). Samuti tuleks mõista, et turusekkumine võib olla nii riikliku sekkumise ja eraladustusabi kui ka sekkumise muude vormidena, mille puhul ei kasutata täielikult või osaliselt varem kehtestatud hinna avaldamist. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 (14)  Iga asjaomase sektori varasemate ÜTKde kohaseid tavasid ja kogemusi silmas pidades, peaks sekkumissüsteem olema vajaduse korral avatud aasta teatavatel perioodidel ning seda tuleks avada kõnealuse perioodi jooksul pidevalt või sõltuvalt turuhindadest. (14)  Iga asjaomase sektori varasemate ÜTKde kohaseid tavasid ja kogemusi silmas pidades, peaks riiklik sekkumissüsteem olema juhul, kui selle aktiveerimiseks tekib ilmne vajadus, avatud pidevalt või sõltuvalt turuhindadest. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 (16)  Käesolevas määruses tuleks sätestada riikliku sekkumise käigus ostetud toodete müümise võimalus. Sellised meetmed tuleb võtta viisil, mis väldib turuhäireid ning tagab võrdse juurdepääsu kaupadele ja ostjate võrdse kohtlemise. (16)  Käesolevas määruses tuleks sätestada riikliku sekkumise käigus ostetud toodete müümise võimalus. Sellised meetmed tuleb võtta viisil, mis väldib turuhäireid, tagab võrdse juurdepääsu kaupadele ja ostjate võrdse kohtlemise ning võimaldab teha tooted kättesaadavaks ka liidus enim puudustkannatavatele isikutele suunatud toiduabi jaotamise kava jaoks. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 a (uus) (16 a)  Liidus kasutatakse rümpade klassifitseerimisskaalasid veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lambaliha- ja kitselihasektoris nende sektorite hindade registreerimise ja turusekkumise meetmete kohaldamise eesmärgil. Need aitavad parandada ka turu läbipaistvust. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 b (uus) (16 b)  Oluline on tagada, et saavutataks eraladustusabi eesmärgid, milleks on turgude stabiliseerimine ja põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale rahuldava elatustaseme tagamine. Nimetatud vahendit tuleks seetõttu kasutada mitte ainult turuhindadega seotud näitajate alusel, vaid samuti vastusena eriti keerulistele turutingimustele, eriti kui need mõjutavad märkimisväärselt põllumajandustootjate kasumimarginaale. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 (22)  Selleks et standardida eri toodete esitlemist turu läbipaistvuse parandamise ja hindade registreerimise eesmärgil ja seoses turusekkumise korra kohaldamisega riikliku sekkumise või eraladustusabi andmise vormis, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses liidu rümpade klassifitseerimisskaaladega veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitselihasektoris. (22)  Selleks et standardida eri toodete esitlemist turu läbipaistvuse parandamise ja hindade registreerimise eesmärgil ja seoses turusekkumise korra kohaldamisega riikliku sekkumise või eraladustusabi andmise vormis ning et võtta arvesse liidu erijooni ning tehnilisi arenguid ja valdkondlikke nõudeid, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses liidu rümpade klassifitseerimisskaalade kohandamise ja ajakohastamisega veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitselihasektoris. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 a (uus) (23 a)  Selleks et tugevdada ja täiendada olemasolevaid turgude korraldamise vahendeid ja tagada nende tõrgeteta toimimine, tuleks rakendada vahendit, mis põhineb erasektori tarnete haldamisel ja erinevate ettevõtjate koordineerimisel. Selle vahendi kaudu peaksid tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidud, millele kuulub piisavalt suur osa turust, saama toote turustusaasta jooksul turult kõrvaldada. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 b (uus) (23 b)  Selleks et vältida, et nimetatud vahend avaldaks ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidele vastupidist mõju, ning et see ei takistaks siseturu tõrgeteta toimimist, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290, et saaks kehtestada selle vahendi toimimise ja käivitamisega seotud eeskirjad. Peale selle, tagamaks, et nimetatud vahend ühildub ELi õigusaktidega, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290 seoses selle rahastamise eeskirjadega, sh juhud, mille korral ta peab eraladustusabi andmist vajalikuks. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25 (25)  Tuleks soodustada puu- ja köögiviljade ning piimatoodete tarbimist laste hulgas, sh suurendada kõnealuste toodete osakaalu laste toiduvalikus ajal, mil nende toitumisharjumused on kujunemisjärgus. Tuleks soodustada liidu abi, et rahastada või kaasrahastada kõnealuste toodete jagamist lastele õppeasutustes. (25)   Selleks et julgustada lapsi tervislikke toitumisharjumusi omaks võtma, tuleks soodustada puu- ja köögiviljade ning piimatoodete tarbimist laste hulgas, sh suurendada kõnealuste toodete osakaalu laste toiduvalikus ajal, mil nende toitumisharjumused on kujunemisjärgus. Tuleks soodustada liidu abi, et rahastada või kaasrahastada kõnealuste toodete jagamist lastele õppeasutustes, koolieelsetes lasteasutustes ja õppetöövälist tegevust pakkuvates asutustes. Nimetatud kavad peaksid aitama kaasa ka ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamisele, sh põllumajandusettevõtete sissetulekute suurendamine, turgude stabiliseerimine ja toiduga varustatuse tagamine nii praegusel hetkel kui ka tulevikus. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 (26)  Abikavade eelarve mõistliku haldamise tagamiseks tuleks kehtestada iga kava jaoks asjakohased sätted. Liidu toetust ei tohi kasutada olemasolevate riiklike koolidele puuvilja jaotamise kavade asendamiseks. Pidades silmas eelarvepiiranguid, peaksid liikmesriigid sellest hoolimata suutma asendada abikavadele antava riikliku rahalise toetuse erasektori toetustega. Koolidele puuvilja jaotamise kava tõhususe suurendamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama täiendavad meetmed, mille puhul on liikmesriikidel lubatud anda riiklikku toetust. (26)  Abikavade eelarve mõistliku haldamise tagamiseks tuleks kehtestada iga kava jaoks asjakohased sätted. Liidu toetust ei tohi kasutada olemasolevate riiklike koolidele puu- ja köögivilja ning piimatoodete jaotamise kavade asendamiseks. Pidades silmas eelarvepiiranguid, peaksid liikmesriigid sellest hoolimata suutma asendada mis tahes riiklikele koolidele puu- ja köögivilja jaotamise kavadele antava riikliku rahalise toetuse erasektori toetustega. Koolidele puu- ja köögivilja jaotamise kava tõhususe suurendamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama täiendavad meetmed, mille puhul on liikmesriikidel lubatud anda riiklikku toetust. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27 (27)  Selleks et parandada laste toitumisharjumusi ning tagada Euroopa rahaliste vahendite tõhus ja sihipärane kasutamine ning tõhustada teadlikkust koolidele puuvilja ja piima jaotamise kava kohta, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse: koolidele puuvilja jaotamise kava jaoks sobimatuid tooteid; kava sihtrühma; riiklikke või piirkondlikke strateegiaid, mida liikmesriikidel tuleb toetuse saamiseks koostada, sh kaasnevad meetmed; toetusesaajate heakskiitmist ja valimist; liikmesriikide vahel abi jaotamise objektiivseid kriteeriume, abi soovituslikku jaotamist liikmesriikide vahel ning liikmesriikide vahel abi ümberjaotamise meetodit, mis põhineb saadud taotlustel; toetuskõlblikke kulusid, sealhulgas võimalus määrata kindlaks selliste kulude ülemmäär; nõuet toetusesaajatele osutada liidu subsideerivale rollile abikavas. (27)  Selleks et tagada kõnealuse kava tulemuslik rakendamine sellele seatud eesmärkide täitmiseks ning tagada Euroopa rahaliste vahendite tõhus ja sihipärane kasutamine ning tõhustada teadlikkust abikava kohta, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse: koolidele puuvilja ja köögivilja jaotamise kava jaoks sobimatuid tooteid; kava sihtrühma; riiklikke või piirkondlikke strateegiaid, mida liikmesriikidel tuleb toetuse saamiseks koostada, sh kaasnevad meetmed; toetusesaajate heakskiitmist ja valimist; soovitusliku jaotamisega seotud lisakriteeriume ning liikmesriikide vahel abi ümberjaotamise meetodit, mis põhineb saadud taotlustel; toetuskõlblikke kulusid, sealhulgas võimalus määrata kindlaks selliste kulude ülemmäär; järelevalvet ja hindamist; ning selliste tingimuste kehtestamist, mille kohaselt peavad liikmesriigid avalikustama oma osalemise abikavas ning osutama liidu subsideerivale rollile. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28 (28)   Võttes arvesse piimatoodete tarbimise suundumust ning piimatoodete turu uuendusi ja arengut ning et tagada, et asjaomased toetusesaajad ja taotlejad vastaksid toetuse saamise tingimustele ja tõsta teadlikkust abikava kohta, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse koolipiima programmi seoses programmi jaoks sobimatute toodetega; riiklike või piirkondlike strateegiatega, mida liikmesriikidel tuleb toetuse saamiseks koostada, ning programmi sihtrühmaga; abi andmise tingimustega; tagatise esitamisega toetuse nõuetekohaseks kasutamiseks juhul, kui toetus on makstud ette; järelevalve ja hindamisega; õppeasutustele esitatava nõudega teatada subsideerivast rollist abikavas. (28)   Selleks et tagada kava tulemuslikkus sellele seatud eesmärkide täitmisel ning tagada, et asjaomased toetusesaajad ja taotlejad vastaksid toetuse saamise tingimustele, ja tõsta teadlikkust abikava kohta, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse koolipiima programmi seoses programmi jaoks sobivate toodetega; riiklike või piirkondlike strateegiatega, mida liikmesriikidel tuleb toetuse saamiseks koostada, ning programmi sihtrühmaga; toetuse taotlejate heakskiitmise ja valimisega; abi andmise tingimustega; tagatise esitamisega toetuse nõuetekohaseks kasutamiseks juhul, kui toetus on makstud ette; järelevalve ja hindamisega; ning selliste tingimuste kehtestamisega, mille kohaselt peavad liikmesriigid avalikustama oma osalemise abikavas ning osutama liidu subsideerivale rollile. Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28 a (uus) (28 a)  Komisjon peaks kaaluma ettepanekute tegemist kavade kohta, mille abil edendada koolides peale puu- ja köögiviljade ning piimatoodete tarbimise ka muude toodete tarbimist. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29 (29)  Abikava humalakasvatajate organisatsioonidele kasutatakse ainult ühes liikmesriigis. Paindlikkuse saavutamiseks ning kõnealuse sektori lähenemisviisi ühtlustamiseks muude sektorite lähenemisviisidega tuleks abikava lõpetada, kuid jätta alles võimalus toetada tootjaorganisatsioone maaelu arengu meetmete raames. välja jäetud Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 31 (31)  Selle tagamiseks, et oliiviõli ja lauaoliivide ettevõtjate organisatsioonidele oliiviõli ja lauaoliivide tootmiskvaliteedi parandamiseks ettenähtud abi jõuab toetusesaajateni ning et kõnealused ettevõtjate organisatsioonid täidavad oma kohustusi, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse tootjaorganisatsioonide tunnustamist abikava jaoks ning sellise tunnustamise peatamist või tühistamist; liidu toetuse saamise tingimustele vastavaid meetmeid; liidu toetuse andmist erimeetmete korral; tegevusi ja kulusid, mis ei vasta liidu toetuse saamise tingimustele; ning tööprogrammide valikut ja heakskiitmist ning tagatise esitamise nõuet. (31)  Selle tagamiseks, et oliiviõli ja lauaoliivide ettevõtjate organisatsioonidele oliiviõli ja lauaoliivide tootmiskvaliteedi parandamiseks ettenähtud abi jõuab toetusesaajateni ning et kõnealused tootjate organisatsioonid või tootmisharudevahelised organisatsioonid täidavad oma kohustusi, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse tootjaorganisatsioonide või tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamist abikava jaoks ning sellisest tunnustamisest keeldumist, selle peatamist või tühistamist; liidu toetuse saamise tingimustele vastavate meetmete üksikasju; liidu toetuse andmist erimeetmete korral; tegevusi ja kulusid, mis ei vasta liidu toetuse saamise tingimustele; ning tööprogrammide valikut ja heakskiitmist ning tagatise esitamise nõuet. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32 (32)  Käesolevas määruses eristatakse ühelt poolt puu- ja köögivilja, sealhulgas turustamiseks ettenähtud puu- ja köögivilja ning töötlemiseks ette nähtud puu- ja köögivilja, ning teiselt poolt töödeldud puu- ja köögivilja. Tootjaorganisatsioone käsitlevaid eeskirju, rakenduskavasid ja liidu finantsabi kohaldatakse üksnes puu- ja köögivilja ning töötlemiseks ette nähtud puu- ja köögivilja suhtes. (32)  Käesolevas määruses eristatakse ühelt poolt puu- ja köögivilja, sealhulgas värske tootena turustamiseks ettenähtud puu- ja köögivilja ning töötlemiseks ette nähtud puu- ja köögivilja, ning teiselt poolt töödeldud puu- ja köögivilja. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33 a (uus) (33 a)  Selleks et tagada puu- ja köögiviljasektoris rakenduskavade ning eelkõige kriisi ennetamise ja juhtimise meetmete suurem tõhusus, peaksid neid rakendama struktuurid, millele kuulub piisavalt suur osa turust. Seega on väga tähtis, et tootjaorganisatsioonide liidud esitaksid ja juhiksid täielikult või osaliselt rakenduskavasid ja kriisi ennetamise ja juhtimise meetmeid. Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35 (35)  Kuna maaelu arengu poliitika kohaselt tuleks tootjarühmade loomiseks anda toetust kõigi liikmesriikide kõikides sektorites, tuleks puu- ja köögiviljasektoris lõpetada eritoetuse andmine. (35)  Kuna maaelu arengu poliitika kohaselt tuleks tootjarühmade loomiseks anda toetust kõigi liikmesriikide kõikides sektorites, tuleks puu- ja köögiviljasektoris lõpetada nende loomiseks eritoetuse andmine. See toetus ei tohiks moonutada põllumajandustootjate ja nende tootjaorganisatsioonide võrdseid tingimusi siseturul. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 40 (40)  Üks riiklike toetusprogrammide jaoks kõlblik keskne meede peaks olema liidu veinide müügi edendamine ja turustamine kolmandates riikides. Ümberkorraldus- ja muutmistegevuse rahastamist tuleks jätkata, sest neil on veinisektorile positiivne struktuuriline mõju. Samuti peaks olema võimalik toetada veinisektoris selliste investeeringute tegemist, mille eesmärk on parandada ettevõtete majanduse tulemuslikkust. Kõrvalsaaduste destilleerimise toetamine peaks olema selline meede, mida on võimalik kasutada liikmesriikidel, kes soovivad sellist vahendit kasutada, et tagada veini kvaliteet ja kaitsta samal ajal keskkonda. (40)  Üks riiklike toetusprogrammide jaoks kõlblik keskne meede peaks olema liidu veinide müügi edendamine ja turustamine liidus ja kolmandates riikides. Võttes arvesse nende tähtsust Euroopa veinisektori konkurentsivõime jaoks, peaks abi olema kättesaadav ka igasugusele teadus- ja arendustegevusele. Ümberkorraldus- ja muutmistegevuse rahastamist tuleks jätkata, sest neil on veinisektorile positiivne struktuuriline mõju. Samuti peaks olema võimalik toetada veinisektoris selliste investeeringute tegemist, mille eesmärk on parandada ettevõtete majanduse tulemuslikkust. Kõrvalsaaduste destilleerimise toetamine peaks olema selline meede, mida on võimalik kasutada liikmesriikidel, kes soovivad sellist vahendit kasutada, et tagada veini kvaliteet ja kaitsta samal ajal keskkonda. Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 42 (42)  Viinamarjakasvatajate toetamist käsitlevad sätted, mille kohta liikmesriigid on teinud toetusõigusi käsitleva otsuse, on muudetud lõplikuks. Seepärast on ainus makstav toetus selline, mille andmise peavad liikmesriigid otsustama määruse (EL) nr [KOM(2011) 799] artikli 137 ja selles sättes kehtestatud tingimuste kohaselt 1. detsembriks 2013. välja jäetud Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 43 (43)  Selle tagamiseks, et veinitoetusprogrammid täidavad oma eesmärgid ning Euroopa rahalisi vahendeid kasutatakse sihipäraselt, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse eeskirju: kulude eest vastutamise kohta alates toetusprogrammi esitamise kuupäevast või toetusprogrammi muutmisest kuni selle kohaldamise alguskuupäevani; toetusmeetmete abikõlblikkuse kriteeriumide, toetuskõlblike kululiikide ja tegevuste kohta; toetuskõlbmatute meetmete kohta ning toetuse ülemmäära kohta meetme kaupa; toetusprogrammide muutmise kohta pärast nende kohaldamise algust; ettemaksete nõuete ja künniste kohta, sealhulgas tagatise nõue ettemakse korral; sisalduvate üldsätete ja mõistete kohta toetusprogrammide kohaldamiseks; toetusmeetmete väärkasutuse ja projektide topeltrahastamise vältimise kohta; veinivalmistamise kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta tootjate poolt ja erandite kohta kõnealusest kohustusest, et vältida täiendavat halduskoormust, ning sätete kohta destilleerijate vabatahtlikuks sertifitseerimiseks; liikmesriikide jaoks toetusmeetmete rakendamist käsitlevate nõuete sätestamise ja toetusmeetmete ulatuse kooskõla tagavate piirangute kohta; toetusesaajatele tehtavate maksete, sealhulgas kindlustusvahendajate kaudu tehtavate maksete kohta. (43)  Selle tagamiseks, et veinitoetusprogrammid täidavad oma eesmärgid ning Euroopa rahalisi vahendeid kasutatakse sihipäraselt, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse eeskirju: kulude eest vastutamise kohta alates toetusprogrammi esitamise kuupäevast või toetusprogrammi muutmisest kuni selle kohaldamise alguskuupäevani; toetusmeetmete abikõlblikkuse kriteeriumide, toetuskõlblike kululiikide ja tegevuste kohta, toetuskõlbmatute meetmete kohta ning toetuse ülemmäära kohta meetmete kaupa; toetusprogrammide muutmise kohta pärast nende kohaldamise algust; ettemaksete nõuete ja künniste kohta, sealhulgas tagatise nõue ettemakse korral;toetusmeetmete väärkasutuse ja projektide topeltrahastamise vältimise kohta; veinivalmistamise kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta tootjate poolt ja erandite kohta kõnealusest kohustusest, et vältida täiendavat halduskoormust, ning sätete kohta destilleerijate vabatahtlikuks sertifitseerimiseks; liikmesriikide jaoks toetusmeetmete rakendamist käsitlevate nõuete sätestamise ja toetusmeetmete ulatuse kooskõla tagavate piirangute kohta; toetusesaajatele tehtavate maksete, sealhulgas kindlustusvahendajate kaudu tehtavate maksete kohta. Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 44 (44)  Mesinduse eripäraks on tootmistingimuste ja saagikuse suured erinevused ja ettevõtjate hajutatus ning mitmekesisus nii tootmis- kui ka turustusetapis. Arvestades varroatoosi levikut mitmes liikmesriigis viimastel aastatel ja probleeme, mida see haigus mee tootmises tekitab, on liidu abinõud jätkuvalt vajalikud, sest varroatoosi ei ole võimalik täielikult likvideerida ning seda tuleb ravida selleks kinnitatud toodetega. Neid asjaolusid arvestades ning eesmärgiga parandada mesindustoodete tootmist ja turustamist liidus, tuleks iga kolme aasta järel kõnealuse sektori jaoks koostada riiklikud programmid, et parandada mesindustoodete tootmise ja turustamise üldtingimusi. Neid riiklikke programme peaks osaliselt rahastama liit. (44)  Mesinduse eripäraks on tootmistingimuste ja saagikuse suured erinevused ja ettevõtjate hajutatus ning mitmekesisus nii tootmis- kui ka turustusetapis. Arvestades teatud tüüpi taru sissetungide ja eelkõige varroatoosi ulatuslikumat levikut mitmes liikmesriigis viimastel aastatel ja probleeme, mida see haigus mee tootmises tekitab, on liidu poolt Euroopa veterinaarpoliitika raames võetud kooskõlastatud abinõud jätkuvalt vajalikud, sest varroatoosi ei ole võimalik täielikult likvideerida ning seda tuleb ravida selleks kinnitatud toodetega. Neid asjaolusid arvestades ning eesmärgiga parandada mesilaste tervist ning mesindustoodete tootmist ja turustamist liidus, tuleks iga kolme aasta järel kõnealuse sektori jaoks koostada riiklikud programmid, et parandada mesindustoodete tootmise ja turustamise üldtingimusi. Neid riiklikke programme peaks osaliselt rahastama liit. Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 45 (45)  Selleks et tagada mesinduses liidu rahastamise sihipärane kasutamine, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse: meetmeid, mida võib lülitada mesindusprogrammidesse, kohustusi käsitlevaid eeskirju seoses riiklike programmide sisu, nende koostamise ja seotud uuringutega; ning igale osalevale liikmesriigile liidu rahalise toetuse jaotamise tingimusi. (45)  Selleks et tagada mesinduses liidu rahastamise sihipärane kasutamine, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse: niisuguste meetmete üksikasju, mida võib lülitada mesindusprogrammidesse; kohustusi käsitlevaid eeskirju seoses riiklike programmide sisu, nende koostamise ja seotud uuringutega; ning igale osalevale liikmesriigile liidu rahalise toetuse jaotamise tingimusi. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 48 a (uus) (48 a)  Üks riiklike toetusprogrammide jaoks kõlblik keskne meede peaks olema liidu põllumajandustoodete müügi edendamine ja turustamine liidus ja kolmandates riikides. Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 50 (50)  Selleks et tagada, et kõik tooted on veatu ja standardse turustuskvaliteediga ning ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) oleks vaja eespool nimetatud komisjoni teatises kavandatud üldist põhiturustamisstandardit toodete jaoks, mis ei ole hõlmatud sektori- või tootepõhiste turustamisstandarditega. Kui sellised tooted vastavad kohaldatavale rahvusvahelisele standardile, tuleks need lugeda üldisele turustamisstandardile vastavaks. (50)  Selleks et tagada, et kõik tooted on veatu ja standardse turustuskvaliteediga ning ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) oleks vaja eespool nimetatud komisjoni teatises kavandatud üldist põhiturustamisstandardit toodete jaoks, mis ei ole hõlmatud sektori- või tootepõhiste turustamisstandarditega. Kui sellised tooted vastavad kohaldatavale rahvusvahelisele standardile, tuleks need lugeda üldisele turustamisstandardile vastavaks. Ilma et see piiraks liidu õigusakte ja siseturu tõrgeteta toimimist, peaksid liikmesriigid siiski säilitama võime võtta vastu või säilitada siseriiklikke sätteid, mis on seotud sektorite või toodetega, mida reguleeritakse üldise turustamisstandardiga või eriturustamisstandardiga ning mille elemente ei ole käesolevas määruses selgelt ühtlustatud. Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 53 a (uus) (53 a)  Turustamisstandardite puhul tuleks selgelt eristada kohustuslikke eeskirju ja vabalt valitavaid vabatahtlikke märkeid. Vabalt valitavad vabatahtlikud märked peaksid ka edaspidi aitama saavutada turustamisstandardite eesmärke, mistõttu neid tuleks kohaldada üksnes aluslepingu I lisasse kantud toodete suhtes. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 53 b (uus) (53 b)  Käesoleva määruse eesmärke arvesse võttes ja selguse huvides peaks käesolev määrus edaspidi hõlmama ka vabalt valitavaid vabatahtlikke märkeid. Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 54 (54)  Võttes arvesse tarbijate huvi saada piisavat ja läbipaistvat tooteteavet, peaks olema eelkõige võimalik määrata juhtumipõhiselt vastaval geograafilisel tasandil kindlaks asjakohane tootmiskoht, võttes samas arvesse teatavate sektorite eripära (eelkõige töödeldud põllumajandustoodete puhul). (54)  Võttes arvesse tarbijate huvi saada piisavat ja läbipaistvat tooteteavet, peaks olema eelkõige võimalik määrata juhtumipõhiselt vastaval geograafilisel tasandil kindlaks asjakohane tootmiskoht, võttes arvesse tagajärgi, mida võib põhjustada mittetäieliku ja eksliku teabe esitamine asjaomase piirkonna majandus- ja tootmisringkondades, ning võttes samas arvesse teatavate sektorite eripära piirkondlikul tasandil (eelkõige töödeldud põllumajandustoodete puhul). Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 56 (56)  Kolmandatest riikidest imporditud toodete suhtes on asjakohane sätestada erieeskirjad, kui kolmandas riigis jõus olevate riiklike sätetega õigustatakse erandite tegemist kõnealustest turustamisstandarditest, kui on tagatud nende sätete samaväärsus liidu õigusaktidega. (56)  Kolmandatest riikidest imporditud toodete suhtes on asjakohane sätestada seadusandliku tavamenetlusega vastavalt aluslepingu artikli 43 lõikele 2 vastu võetud erieeskirjad, millega määratakse kindlaks tingimused, mille alusel loetakse, et imporditud tooted vastavad piisaval määral turustamisstandarditega seotud liidu nõuetele, ning mille abil saab võtta meetmeid, millega kehtestatakse erandid eeskirjadest, et liidus turustatakse üksnes sellistele standarditele vastavaid tooteid. Samuti on asjakohane kehtestada eeskirjad, mis on seotud liidust eksporditavate toodete turustamisstandardite kohaldamisega. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 58 (58)  Selleks et turuolukorra muutustele reageerida ja iga sektori eripära arvestada, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, millega võtta vastu ja muuta üldise turustamisstandardiga seotud nõudeid ja vastavuseeskirju ning teha neist erandeid. (58)  Selleks et turuolukorra muutustele reageerida ja iga sektori eripära arvestada, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, et võtta vastu üldise turustamisstandardiga seotud üksikasjalikke eeskirju, samuti muuta üldise turustamisstandardiga seotud nõudeid ja vastavuseeskirju ning teha neist erandeid. Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 61 (61)  Selleks et võtta arvesse liidu ja teatavate kolmandate riikide vahelise kauplemise eripära, mõne põllumajandustoote eripära ning iga sektori eripära, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse iga standardi lubatud hälvet, mille ületamisel käsitatakse kogu tootepartiid standardile mittevastavana, ning millega määrata kindlaks tingimused, mille alusel loetakse, et imporditud tooted vastavad piisaval määral turustamisstandarditega seotud liidu nõuetele, ning mille abil saab võtta meetmeid, millega kehtestatakse erandid eeskirjadest, et liidus turustatakse üksnes sellistele standarditele vastavaid tooteid, ning mille abil kehtestatakse eeskirjad, mis on seotud liidust eksporditavate toodete turustamisstandardite kohaldamisega. (61)  Selleks et võtta arvesse mõne põllumajandustoote eripära ning iga sektori eripära, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse iga standardi lubatud hälvet, mille ületamisel käsitatakse kogu tootepartiid standardile mittevastavana. Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 69 (69)  Selleks et võtta arvesse tootmise eripära piiritletud geograafilises piirkonnas, tagada toote kvaliteet ja jälgitavus ning tagada tootjate ja ettevõtjate õiguste ja seaduslike huvide kaitse, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse geograafilise ala piiritlemise põhimõtteid ning tootmisega seotud mõisteid, piiranguid ja erandeid piiritletud geograafilises piirkonnas; tingimusi, mille kohaselt võib tootespetsifikaat sisaldada lisanõudeid; ning tootespetsifikaadi põhipunkte; sellise taotleja kategooriat, kes võib taotleda päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset; menetluskorda, mida peab järgima päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse taotlemisel, sealhulgas riiklikud eelmenetlused, komisjoni kontroll, vastuväidete esitamise menetlus ning päritolunimetuse või geograafilise tähise muutmist, tühistamist või vahetamist käsitlevad menetlused; piirüleste taotluste suhtes kohaldatavaid menetlusi; kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud taotlusmenetlusi; kaitse alguskuupäeva määratlemist; tootespetsifikaatide muutmisega seotud menetlusi; ning muudatuse jõustumiskuupäeva määratlemist. (69)  Selleks et võtta arvesse tootmise eripära piiritletud geograafilises piirkonnas, tagada toote kvaliteet ja jälgitavus ning tagada tootjate ja ettevõtjate õiguste ja seaduslike huvide kaitse, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse geograafilise ala piiritlemise täiendavaid üksikasju ning tootmisega seotud piiranguid ja erandeid piiritletud geograafilises piirkonnas; tingimusi, mille kohaselt võib tootespetsifikaat sisaldada lisanõudeid; ning tootespetsifikaadi põhipunkte; sellise taotleja kategooriat, kes võib taotleda päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset; menetluskorda, mida peab järgima päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse taotlemisel, sealhulgas riiklikud eelmenetlused, komisjoni kontroll, vastuväidete esitamise menetlus ning päritolunimetuse või geograafilise tähise muutmist, tühistamist või vahetamist käsitlevad menetlused; piirüleste taotluste suhtes kohaldatavaid menetlusi; kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud taotlusmenetlusi; kaitse alguskuupäeva määratlemist; tootespetsifikaatide muutmisega seotud menetlusi; ning muudatuse jõustumiskuupäeva määratlemist. Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 70 (70)  Selleks et tagada piisav kaitse ja seda, et käesoleva määruse kohaldamine ei kahjusta ettevõtjaid ega pädevaid asutusi seoses veininimetustega, millele on kaitse antud enne 1. augustit 2009, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse kaitstud nimetuste suhtes piirangute kehtestamist ja üleminekusätteid seoses: veininimetustega, mida liikmesriigid on 1. augustiks 2009 tunnustanud kui päritolunimetusi või geograafilisi tähiseid; riikliku eelmenetlusega; veinidega, mis on enne konkreetset kuupäeva turule lastud või märgistatud; tootespetsifikaatide muutmisega. välja jäetud Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 74 (74)  Selleks et tagada vastavus olemasoleva märgistamistavaga, märgistamise ja esitusviisiga seotud horisontaaleeskirjadega ning selleks, et võtta arvesse veinisektori eripära; selleks et tagada sertifitseerimis-, heakskiitmis- ja kontrollimenetluste tõhusus ning ettevõtjate seaduslikud huvid ning ettevõtjate kahjustamise vältimiseks tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse erandlikke olukordi, mille puhul on õigustatud nimetustele „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” viite väljajätmine; esitusviisi ja muude kui käesoleva määrusega ettenähtud märgistuse andmete kasutamist; teatavaid kohustuslikke üksikasju; valikulisi üksikasju; ning esitusviisi; vajalikke meetmeid seoses päritolunimetust või geograafilist tähist kandvate veinide märgistamise ja esitusviisiga ning seoses veinidega, mille asjaomane päritolunimetus või geograafiline tähis vastab vajalikele nõuetele; veine, mis on turule viidud ja märgistatud enne 1. augustit 2009; ning märgistamist ja esitusviisi käsitlevaid erandeid. (74)  Selleks et tagada vastavus olemasoleva märgistamistavaga, märgistamise ja esitusviisiga seotud horisontaaleeskirjadega ning selleks, et võtta arvesse veinisektori eripära; selleks et tagada sertifitseerimis-, heakskiitmis- ja kontrollimenetluste tõhusus ning ettevõtjate seaduslikud huvid ning ettevõtjate kahjustamise vältimiseks tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse erandlikke olukordi, mille puhul on õigustatud nimetustele „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” viite väljajätmine; esitusviisi ja muude kui käesoleva määrusega ettenähtud märgistuse andmete kasutamist; teatavaid kohustuslikke üksikasju; valikulisi üksikasju; ning esitusviisi; vajalikke meetmeid seoses päritolunimetust või geograafilist tähist kandvate veinide märgistamise ja esitusviisiga ning seoses veinidega, mille asjaomane päritolunimetus või geograafiline tähis vastab vajalikele nõuetele; veine, mis on turule viidud ja märgistatud enne 1. augustit 2009; ning ekspordi märgistamist ja esitusviisi käsitlevaid erandeid. Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 77 (77)  Asjakohane oleks kindlaks määrata teatavad veinivalmistustavad ja veini tootmisega seotud piirangud, eelkõige seoses kupaažiga ja teatavatest kolmandatest riikidest pärit viinamarjavirrete, viinamarjamahla ja värskete viinamarjade sortide kasutamisega. Rahvusvaheliste standardite täitmiseks peaks komisjon üldreeglina lähtuma Rahvusvahelise Veiniameti (OIV) soovitatud veinivalmistustavadest. (77)  Asjakohane oleks kindlaks määrata teatavad veinivalmistustavad ja veini tootmisega seotud piirangud, eelkõige seoses kupaažiga ja teatavatest kolmandatest riikidest pärit viinamarjavirrete, viinamarjamahla ja värskete viinamarjade sortide kasutamisega. Rahvusvaheliste standardite täitmiseks peaks komisjon edasiste veinivalmistustavade kohta ettepanekute tegemisel üldreeglina lähtuma Rahvusvahelise Veiniameti (OIV) soovitatud veinivalmistustavadest. Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 82 a (uus) (82 a)  Majanduslikel, sotsiaalsetel ja keskkonnaalastel kaalutlustel ning veinitootmistraditsiooniga maapiirkondade piirkondlikku planeerimispoliitikat arvesse võttes ja lisaks nõuetele säilitada Euroopa veinitoodete mitmekesisus, prestiiž ja kvaliteet tuleks veinisektoris praegust istutusõiguste süsteemi säilitada vähemalt 2030. aastani. Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 83 (83)  Suhkruettevõtjate ja suhkrupeedikasvatajate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks on pärast kvoodisüsteemi kohaldamise lõppu jätkuvalt vaja erivahendeid. Seepärast tuleks kehtestada standardsätted, mis reguleerivad nendevahelisi kokkuleppeid. (83)  Suhkruettevõtjate ja suhkrupeedikasvatajate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks on suhkrusektoris vaja erivahendeid. Seepärast tuleks kehtestada standardsätted, mis reguleerivad nendevahelisi kokkuleppeid. Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 84 (84)  Selleks et võtta arvesse suhkrusektori eripära ja tagada, et kõigi poolte huve võetakse arvesse, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse kõnealuseid kokkuleppeid, eriti seoses suhkrupeedi ostu-, tarne-, ülevõtu- ja maksetingimuste reguleerimisega. (84)  Selleks et võtta arvesse suhkrusektori eripära ja tagada, et kõigi poolte huve võetakse arvesse, tuleks kehtestada teatav hulk eeskirju, milles käsitletakse kõnealuseid kokkuleppeid, eriti seoses suhkrupeedi ostu-, tarne-, ülevõtu- ja maksetingimuste reguleerimisega. Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 84 a (uus) (84 a)  Selleks et võimaldada peedikasvatajatel lõplikult kohaneda 2006. aastal suhkrusektoris läbiviidud põhjaliku reformiga ning jätkata sellest ajast alates tehtud jõupingutusi konkurentsivõime suurendamiseks, tuleks olemasolevat kvoodisüsteemi pikendada turustusaasta 2019–2020 lõpuni. Selles kontekstis peaks komisjonil olema lubatud eraldada tootmiskvoote liikmesriikidele, mis loobusid 2006. aastal kõikidest oma kvootidest. Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 84 b (uus) (84 b)  Tugevad ja hootised pinged Euroopa suhkruturul muudavad vajalikuks mehhanismi, mis võimaldab tuua kvoodivälist suhkrut siseturule nii kauaks kui vaja, kohaldades samu tingimusi nagu kvoodikohase suhkru puhul. Nimetatud meede peaks samal ajal võimaldama täiendavat importi nullmääraga tollimaksuga, et tagada piisavas koguses tooraine kättesaadavus liidu suhkruturul ning säilitada suhkruturu struktuuriline tasakaal. Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 84 c (uus) (84 c)  Et kvoodisüsteem pärast 2020. aastat lõplikult tühistada, peaks komisjon esitama 1. juuliks 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kehtivast kvoodikorrast väljumise korra kohta ja sektori tuleviku kohta pärast kvootide kaotamist 2020. aastal, millele lisataks kõik vajalikud ettepanekud kogu sektori ettevalmistamiseks perioodiks pärast 2020. aastat. Komisjon peaks enne 31. detsembrit 2014 esitama ka aruande tarneahela toimimise kohta liidu suhkrusektoris. Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 85 (85)  Tootjaorganisatsioonidel ja nende ühendustel võib olla oluline tähtsus tarnete koondamisel ja parimate tavade edendamisel. Tootmisharudevahelistel organisatsioonidel võib olla oluline osa tarneahelas osalejate vahelise dialoogi algatamisel, parimate tavade edendamisel ja turu läbipaistvuse suurendamisel. Seepärast tuleks selliste, teatavaid sektoreid hõlmavate organisatsioonide ja nende ühenduste mõistet ja tunnustamist käsitlevad kehtivad eeskirjad ühtlustada, tõhustada ja laiendada, et näha ette ELi õigusaktides sätestatud põhikirjadest tulenev taotluspõhine tunnustamine kõikides sektorites. (85)  Tootjaorganisatsioonidel ja nende liitudel võib olla oluline tähtsus tarnete koondamisel, turustamise parandamisel, väärtusahela tasakaalu korrigeerimisel ja parimate tavade edendamisel, eelkõige aluslepingu artikli 39 eesmärkide saavutamisel, eriti tootjate sissetulekute stabiliseerimisel, andes muu hulgas oma liikmete käsutusse riskide juhtimise vahendid, parandades turustamist, koondades tarneid ja pidades läbirääkimisi lepingute üle, tugevdades sellega tootjate läbirääkimisõigusi. Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 85 a (uus) (85 a)  Tootmisharudevahelistel organisatsioonidel võib olla oluline osa tarneahelas osalejate vahelise dialoogi võimaldamisel, parimate tavade edendamisel ja turu läbipaistvuse suurendamisel. Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 85 b (uus) (85 b)  Seepärast tuleks selliste teatavaid sektoreid hõlmavate tootjaorganisatsioonide, nende liitude ning tootmisharudevaheliste organisatsioonide mõistet ja tunnustamist käsitlevad kehtivad eeskirjad ühtlustada, tõhustada ja laiendada, et näha ette käesoleva määruse kohaselt sätestatud põhikirjadest tulenev taotluspõhine tunnustamine kõikides sektorites. Eelkõige on oluline, et ühenduse eeskirjade raamistikus koostatud tootjaorganisatsioonide tunnustamise kriteeriumid ja põhikirjad tagaksid, et niisugused organisatsioonid on loodud põllumajandustootjate algatusel, kes määravad demokraatliku põhimõtte alusel kindlaks organisatsioonide üldise poliitika ning teevad otsuseid nende sisemise toimimise kohta. Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 87 (87)   Elustaimede, veise- ja vasikaliha, sealiha, lamba- ja kitseliha, munade ja kodulinnuliha puhul tuleks sätestada teatavate meetmete vastuvõtmise võimalus pakkumise kohandamiseks turu nõuetele, mis võivad kaasa aidata turgude stabiliseerimisele ja põllumajandusega tegeleva asjaomase rahvastikuosa rahuldava elatustaseme tagamisele. (87)  Tuleks sätestada teatavate meetmete vastuvõtmise võimalus pakkumise kohandamiseks turu nõuetele, mis võivad kaasa aidata turgude stabiliseerimisele ja põllumajandusega tegeleva asjaomase rahvastikuosa rahuldava elatustaseme tagamisele. Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 88 (88)  Et soodustada tootjaorganisatsioonide, nende ühenduste ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevust, mis hõlbustaks pakkumist turunõuetega kohandada, välja arvatud turult kõrvaldamisega seotud tegevus, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse elustaime-, piima- ja piimatoodete, veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna- ja linnulihasektoris kvaliteedi parandamiseks võetavaid meetmeid; parema tootmis-, töötlemis- ja turustuskorralduse edendamist; turuhinnadünaamika registreerimise hõlbustamist; kasutatud tootmisvahenditel põhinevate lühi- ja pikaajaliste prognooside kujundamist. (88)  Et soodustada tootjaorganisatsioonide, nende liitude ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevust, mis hõlbustaks pakkumist turunõuetega kohandada, välja arvatud turult kõrvaldamisega seotud tegevus, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse kvaliteedi parandamiseks võetavaid meetmeid; parema tootmis-, töötlemis- ja turustuskorralduse edendamist; turuhinnadünaamika registreerimise hõlbustamist; kasutatud tootmisvahenditel põhinevate lühi- ja pikaajaliste prognooside kujundamist. Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 90 (90)  Ametlikke kirjalikke lepinguid käsitlevate liidu õigusaktide puudumisel võivad liikmesriigid teha oma lepinguõiguse raames selliste lepingute kasutamise kohustuslikuks tingimusel, et ei rikuta liidu õigust ning tagatakse siseturu ja ühise turukorralduse nõuetekohane toimimine. Arvestades kõnealuses valdkonnas valitseva olukorra ebaühtlust liidus, peaks selliste otsuste tegemine jääma subsidiaarsuse huvides liikmesriikide pädevusse. Siiski tuleks lepingute asjakohaste miinimumnõuete ning siseturu ja ühise turukorralduse nõuetekohase toimimise tagamiseks piima ja piimatoodetesektoris liidu tasandil siiski kehtestada lepingute kasutamise peamised tingimused. Kuna mõne piimaühistu põhikirjas võib sarnase mõjuga punkt juba olemas olla, tuleks sellised ühistud lihtsuse huvides lepingutele kehtestatud nõuetest vabastada. Iga sellise süsteemi tulemuslikkuse tagamiseks peaks lepingut võrdselt kohaldama ka vahendajate suhtes, kes koguvad põllumajandustootjatelt piima ja viivad selle töötlejatele. välja jäetud Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 90 a (uus) (90 a)  Enne tarnimist sõlmitud kirjalike tüüplepingute kasutamine, kus on sätestatud peamised tingimused, ei ole levinud. Sellised lepingud võivad siiski aidata tõsta näiteks piimaahelas osalejate vastutust ning suurendada teadlikkust, mis väljendub suuremas arvestamises turusignaalidega, hindade ülekandumise parandamises ja pakkumise kohandamises nõudlusega, ning võivad aidata ära hoida teatavaid ebaõiglasi kaubandustavasid. Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 90 b (uus) (90 b)  Nimetatud lepinguid käsitlevate liidu õigusaktide puudumisel peaks liikmesriikidel olema lubatud oma lepinguõiguse raames teha selliste lepingute kasutamine kohustuslikuks tingimusel, et ei rikuta liidu õigust ning tagatakse siseturu ja ühise turukorralduse nõuetekohane toimimine. Arvestades lepinguõiguse valdkonnas valitseva olukorra ebaühtlust liidus, peaks selliste otsuste tegemine jääma subsidiaarsuse huvides liikmesriikide pädevusse. Ühe territooriumi piires peaksid kõigi tarnete suhtes kehtima võrdsed tingimused. Kui mõni liikmesriik otsustab, et tema territooriumil peab iga tarne põllumajandustootjalt töötlejale põhinema pooltevahelisel kirjalikul lepingul, siis tuleks seda nõuet kohaldada ka teistest liikmesriikidest saabuvate tarnete suhtes, kuid selle kohaldamine ei ole vajalik tarnete suhtes teistesse liikmesriikidesse. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tuleks jätta liikmesriikide otsustada, kas nõuda, et esmaostja teeb põllumajandustootjale kirjaliku pakkumise niisuguse lepingu sõlmimiseks. Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 91 (91)  Tootmise mõistliku arengu ja seega piimatootjatele rahuldava elatustaseme tagamiseks tuleks parandada nende läbirääkimispositsiooni töötlejatega, mille tulemusel jaguneks lisandväärtus tarneahelas ühtlasemalt. Kõnealuste ÜPP eesmärkide saavutamiseks tuleks aluslepingu artikli 42 ja artikli 43 lõike 2 kohaselt võtta vastu säte, mis võimaldaks piimatootjatest koosnevatel tootjaorganisatsioonidel või nende ühendustel pidada mõne või kõigi oma liikmete nimel piimatöötlejaga läbirääkimisi lepingutingimuste, sealhulgas hinna üle. Piimaturul tõhusa konkurentsi säilitamiseks tuleks selle võimaluse suhtes kohaldada asjakohaseid koguselisi piirnorme. välja jäetud Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 91 a (uus) (91 a)  Tootmise elujõulise arengu ja seega põllumajandustootjate rahuldava elatustaseme tagamiseks tuleks parandada nende läbirääkimispositsiooni potentsiaalsete ostjatega, mille tulemusel jaguneks lisandväärtus tarneahelas ühtlasemalt. Kõnealuste ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleks aluslepingu artikli 42 ja artikli 43 lõikes 2 sätestatud seadusandliku tavamenetluse kohaselt võtta vastu säte, mis võimaldaks ainult põllumajandustootjatest koosnevatel tootjaorganisatsioonidel või nende liitudel pidada mõne või kõigi oma liikmete nimel ostjaga läbirääkimisi mis tahes lepingute tingimuste, sealhulgas hinna üle, et vältida seda, et ostja surub tootjale peale tootmiskuludest madalama hinna. Nimetatud sätet tuleks siiski kohaldada vaid tootjaorganisatsioonide suhtes, kes taotlevad tunnustamist või on tunnustatud. Lisaks ei tohiks nimetatud sätet kohaldada ühistutele. Lisaks tuleks sätestada võimalus, et käesoleva määrusega tunnustataks de facto tootjaorganisatsioone, mida on tunnustatud liikmesriigi õiguse alusel. Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 91 b (uus) (91 b)  Arvestades kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise olulisust eeskätt kehvemate tingimustega maapiirkondades, samuti selleks, et tagada lisandväärtus ja säilitada teatud juustude kvaliteeti, millel on kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis, ja arvestades piimakvootide kaotamist, peaks liikmesriikidel olema lubatud kohaldada eeskirju, et reguleerida niisuguste määratletud geograafilises piirkonnas toodetud juustude tarnet. Need eeskirjad peaksid hõlmama kogu asjaomase juustu tootmist ja neid peaks taotlema tootmisharudevaheline organisatsioon, tootjaorganisatsioon või nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruses (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta määratletud rühm. Taotlust peaks toetama suur enamik piimatootjatest, kes toodavad suurema osa kõnealuse juustu tootmiseks kasutatavast piimast, ning tootmisharudevaheliste organisatsioonide ja rühmade puhul suur enamik kõnealuse juustu tootmist esindavatest juustutootjatest. Lisaks tuleks neile eeskirjadele kohaldada rangeid tingimusi, eeskätt selleks, et mitte kahjustada kauplemist toodetega teistel turgudel ja et kaitsta vähemuste õigusi. Liikmesriigid peaksid vastuvõetud eeskirjad kohe avaldama ja teavitama neist komisjoni, tagama regulaarse kontrolli ning mittevastavuse korral eeskirjad kehtetuks tunnistama. Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 91 c (uus) (91 c)  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaselt aeguvad piimakvoodid suhteliselt lühikese aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Pärast määruse (EÜ) nr 1234/2007 kehtetuks tunnistamist tuleks asjakohaseid sätteid kohaldada jätkuvalt kuni vastava kava lõppemiseni. Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 91 d (uus) (91 d)  Piimakvootide kaotamise otsusega kaasnes „pehme maandumise” kohustus piima- ja piimatootesektori jaoks. Määrus (EL) nr 261/20121 seoses lepinguliste suhetega piima- ja piimatootesektoris on esimene samm selles suunas, kuid vaja on veel ka täiendavaid õigusakte. Selles kontekstis tuleks komisjonil lubada piima- ja piimatooteturu tõsise tasakaalustamatuse korral anda toetust nendele piimatootjatele, kes vabatahtlikult vähendavad oma tootmist, kuid samuti kehtestada lisamaksu nendele piimatootjatele, kes sellel perioodil oma tootmist suurendavad või jätkavad tootmist samas mahus. 1 ELT L 94, 30.3.2012, lk 38. Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 93 (93)  Selleks et tagada, et tootjaorganisatsioonide, nende ühenduste, tootmisharudevaheliste organisatsioonide ja ettevõtjate organisatsioonide tegevuse tõhustamiseks oleksid nende eesmärgid ja kohustused sõnaselgelt määratletud, et võtta arvesse iga sektori eripära ning tagada konkurentsieeskirjade täitmine ja ühise turukorralduse toimimine, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse eeskirju: selliste konkreetsete eesmärkide kohta, mida kõnealused organisatsioonid võivad ja peavad või ei tohi täita, sealhulgas erandid käesolevas määruses loetletud eesmärkidest; selliste organisatsioonide ja ühenduste põhikirja, struktuuri, iseseisva õigusvõime, liikmelisuse, suuruse, aruandluse ja tegevuse, tunnustamise mõju, tunnustuse tühistamise ning ühinemiste kohta; rahvusvaheliste organisatsioonide ja ühenduste kohta; tootjaorganisatsioonide ja nende liitude allhangete ja tehniliste vahendite hankimise kohta; tootjaorganisatsioonide ja liitude poolt turustatava toodangu miinimummahu või -väärtuse kohta; organisatsioonivälistele isikutele organisatsioonide teatavate eeskirjade laiendamise ja selliste isikute kohustusliku registreerimistasu kohta; sealhulgas rangemad tootmiseeskirjad, mida tohib täiendada; esindatavusega seotud täiendavate nõuete kohta; asjaomase majanduspiirkonna kohta, sealhulgas kõnealuste piirkondade mõiste kontroll komisjoni poolt; minimaalse ajavahemiku kohta, mille jooksul peaksid eeskirjad enne nende laiendamist kehtima; selliste isikute või organisatsioonide kohta, kelle suhtes võib eeskirju või rahastamist kohaldada; ning olukorra kohta, mille puhul komisjon võib nõuda eeskirjade laiendamise või kohustusliku rahastamise tagasilükkamist või tühistamist. (93)  Selleks et tagada, et tootjaorganisatsioonide, nende liitude, tootmisharudevaheliste organisatsioonide ja ettevõtjate organisatsioonide tegevuse tõhustamiseks oleksid nende eesmärgid ja kohustused sõnaselgelt määratletud, et võtta arvesse iga sektori eripära ning tagada konkurentsieeskirjade täitmine ja ühise turukorralduse toimimine, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse eeskirju: selliste konkreetsete eesmärkide kohta, mida kõnealused organisatsioonid võivad ja peavad või ei tohi täita ning vajaduse korral võivad lisada käesolevas määruses loetletud eesmärkidele; muude kui tootjaorganisatsioonide põhikirjade kohta, erinõuete kohta teatavate sektorite tootjaorganisatsioonide põhikirjadele, selliste organisatsioonide ja liitude struktuuri, iseseisva õigusvõime, liikmelisuse, suuruse, aruandluse ja tegevuse, tunnustamise mõju, tunnustuse tühistamise ning ühinemiste kohta; rahvusvaheliste organisatsioonide ja liitude kohta, sh eeskirjad, mis on seotud haldusabi andmisega piiriülese koostöö korral; tootjaorganisatsioonide ja nende liitude allhangete ja tehniliste vahendite hankimise tingimuste kohta; tootjaorganisatsioonide ja liitude poolt turustatava toodangu miinimummahu või -väärtuse kohta; organisatsioonivälistele isikutele organisatsioonide teatavate eeskirjade laiendamise ja selliste isikute kohustusliku registreerimistasu kohta; sealhulgas rangemad tootmiseeskirjad, mida tohib täiendada; esindatavusega seotud täiendavate nõuete kohta; asjaomase majanduspiirkonna kohta, sealhulgas kõnealuste piirkondade mõiste kontroll komisjoni poolt; minimaalse ajavahemiku kohta, mille jooksul peaksid eeskirjad enne nende laiendamist kehtima; selliste isikute või organisatsioonide kohta, kelle suhtes võib eeskirju või rahastamist kohaldada; ning olukorra kohta, mille puhul komisjon võib nõuda eeskirjade laiendamise või kohustusliku rahastamise tagasilükkamist või tühistamist; lepinguliste süsteemide rakendamise eritingimuste kohta ja konkreetsete koguste kohta, mille üle võidakse pidada läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks. Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 94 (94)  Liidu ühtne turg sisaldab kauplemissüsteemi liidu välispiiridel. Kauplemissüsteem peaks hõlmama imporditollimakse ja eksporditoetusi ning peaks põhimõtteliselt liidu turgu stabiliseerima. Kauplemissüsteem peaks põhinema mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus võetud kohustustel ning kahepoolsetel kokkulepetel. (94)  Liidu ühtne turg sisaldab kauplemissüsteemi liidu välispiiridel. Kauplemissüsteem peaks hõlmama imporditollimakse ja eksporditoetusi ning peaks põhimõtteliselt liidu turgu stabiliseerima, põhjustamata seejuures arenguriikides turuhäireid. Kauplemissüsteem peaks põhinema mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus võetud kohustustel ning kahepoolsetel kokkulepetel. Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 94 a (uus) (94 a)  Tuleks siiski tagada, et rahvusvaheliste kokkulepete rakendamisel peetakse kinni vastastikkuse põhimõttest eelkõige seoses tariifide, tervishoiu, taimetervise, keskkonnaküsimuste ja loomade heaoluga; lisaks tuleks nende elluviimisel järgida rangelt piiril kehtiva hinna mehhanisme, täiendavaid eritollimakse ja tasakaalustusmakse. Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 96 (96)  Selleks et võtta arvesse kaubanduse ja turu arengut, asjaomase turu vajadusi ning vajaduse korral impordi või ekspordi üle peetavat järelevalvet, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse selliste sektorite toodete loetelu, mille puhul nõutakse impordi- või ekspordilitsentsi esitamist; juhtumeid ja olukordi, mil impordi- või ekspordilitsentsi ei pea esitama. (96)  Selleks et võtta arvesse kaubanduse ja turu arengut, asjaomase turu vajadusi ning vajaduse korral impordi või ekspordi üle peetavat järelevalvet, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, et muuta ja täiendada selliste sektorite toodete loetelu, mille puhul nõutakse impordi- või ekspordilitsentsi esitamist; juhtumeid ja olukordi, mil impordi- või ekspordilitsentsi ei pea esitama. Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 100 (100)  Selleks et tagada piiril kehtiva hinna süsteemi tõhusus, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, millega nähakse ette võimalus kontrollida tolliväärtust muu väärtuse kui ühikuhinna alusel. (100)  Selleks et tagada piiril kehtiva hinna süsteemi tõhusus, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, millega nähakse ette võimalus kontrollida tolliväärtust ühikuhinna alusel või vajaduse korral kontrollida tolliväärtust kindla impordiväärtuse alusel. Tolliväärtust ei tohiks ühelgi juhul kontrollida tuletatud meetodi kaudu, mis võimaldab vähendada või vältida täiendavate eritollimaksude kehtestamist. Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 103 a (uus) (103 a)  Selleks et hõlbustada bioressursipõhise majanduse arengut ja kasvu ning vältida liidu bioressursipõhiste tööstustoodete turule avalduvat võimalikku negatiivset mõju, tuleks võtta meetmeid, et tagada bioressursipõhiste tööstustoodete tootjatele põllumajanduslike toorainete varustuskindlus ülemaailmselt konkurentsivõimeliste hindadega. Kui bioressursipõhiste tööstustoodete tootmiseks kasutatavat põllumajanduslikku toorainet imporditakse liitu tollimaksuvabalt, tuleks võtta meetmeid, et tagada asjaomase tooraine kasutamine nimetatud otstarbeks. Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 105 (105)  Tollimaksusüsteem võimaldab loobuda kõikidest muudest kaitsemeetmetest liidu välispiiril. Erandlikel asjaoludel võib siseturu- ja tollimaksumehhanism osutuda ebapiisavaks. Sellisel juhul peaks liit saama viivitamata võtta kõik vajalikud meetmed, et liidu turg ei jääks võimalike häirete puhul kaitseta. Kõnealused meetmed peaksid olema kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega. (105)  Tollimaksusüsteem võimaldab loobuda kõikidest muudest kaitsemeetmetest liidu välispiiril. Erandlikel asjaoludel võib siseturu- ja tollimaksumehhanism osutuda ebapiisavaks. Sellisel juhul peaks liit saama viivitamata võtta kõik vajalikud meetmed, et liidu turg ei jääks võimalike häirete puhul kaitseta. Kõnealused meetmed peaksid olema kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega ja arengukoostöö poliitikaga. Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 107 (107)  Kolmandatesse riikidesse eksportimisel selliste toetuste määramine, mis põhinevad liidu ja maailmaturuhinna vahel ning mille puhul piirdutakse liidu WTO kohustustega, peaks kaitsma liidu osalemist käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävate teatavate toodete rahvusvahelises kaubanduses. Subsideeritud ekspordi suhtes tuleks rakendada väärtuselisi ja koguselisi piiranguid. (107)  Kolmandatesse riikidesse eksportimisel antavad toetused, mis põhinevad liidu ja maailmaturuhinna vahel ning mille puhul piirdutakse liidu WTO kohustustega, tuleks säilitada kriisijuhtimisvahendina käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävate teatavate toodete jaoks, kuni selle vahendi tulevik otsustatakse vastastikkuse alusel WTO raamistikus. Eksporditoetuste eelarverida peaks seetõttu olema ajutiselt viidud nulli. Eksporditoetuste kasutamise korral tuleks nende suhtes rakendada väärtuselisi ja koguselisi piiranguid ning need ei tohiks ohustada põllumajandussektori ja majanduse arengut arenguriikides. Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 120 (120)  Aluslepingu artikli 42 kohaselt kohaldatakse aluslepingu konkurentsieeskirju käsitleva peatüki sätteid põllumajandussaaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes ainult sellises ulatuses, mis on liidu õigusaktidega kindlaks määratud aluslepingu artikli 43 lõigete 2 ja 3 raames ning vastavalt nendes lõigetes ette nähtud menetlusele. (120)  Aluslepingu artikli 42 kohaselt kohaldatakse aluslepingu konkurentsieeskirju käsitleva peatüki sätteid põllumajandussaaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes ainult sellises ulatuses, mis on liidu õigusaktidega kindlaks määratud aluslepingu artikli 43 lõike 2 raames ning vastavalt nendes lõigetes ette nähtud menetlusele. Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 121 a (uus) (121 a)  Liidu konkurentsieeskirjade rakendamisel tuleks paremini arvesse võtta põllumajandussektori eripärasid, eelkõige tagamaks, et tootjaorganisatsioonidele, tootjaorganisatsioonide liitudele ja tootmisharudevahelistele organisatsioonidele usaldatud ülesandeid oleks võimalik täita nõuetekohaselt ja tulemuslikult. Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 121 b (uus) (121 b)  Selleks et tagada käesoleva määruse konkurentsiõigusega seotud sätete ühetaoline kohaldamine ning aidata seega kaasa siseturu tõrgeteta toimimisele, peaks komisjon kooskõlastama erinevate riiklike konkurentsiasutuste tegevust. Selle eesmärgi tagamiseks peaks komisjon avaldama suunised ja heade tavade juhendid, et aidata erinevaid riiklikke konkurentsiasutusi ning põllumajandussektori ja põllumajandusliku toiduainetööstuse ettevõtjaid. Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 122 (122)  Eriline lähenemisviis tuleks lubada sellistele põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate organisatsioonidele või nende ühendustele, kelle eesmärk on põllumajandustoodete ja -saaduste ühistootmine või -turustamine või ühiste seadmete kasutamine, välja arvatud siis, kui selline ühistegevus välistab konkurentsi või ohustab aluslepingu artikli 39 eesmärkide saavutamist. (122)  Eriline lähenemisviis tuleks lubada sellistele tootjaorganisatsioonidele või nende liitudele, kelle eesmärk on põllumajandustoodete ja -saaduste ühistootmine või -turustamine või ühiste seadmete kasutamine, välja arvatud siis, kui selline ühistegevus välistab konkurentsi. Eriti tähtis on, et kõnealuste organisatsioonide kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust peetaks vajalikuks aluslepingu artiklis 39 sätestatud ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide täitmiseks ning et aluslepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldataks selliste kokkulepete suhtes, v.a konkurentsi välistamise korral. Sellisel juhul tuleks kohaldada nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta1 artiklis 2 sätestatud menetluskorda ning kõikide konkurentsi välistamise suhtes algatatud menetluste puhul peaks tõendamiskohustus lasuma osapoolel või asutusel, kes teeb avalduse väidetava rikkumise kohta. 1 EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. Alates 1. detsembrist 2009 on EÜ asutamislepingu artiklid 81 ja 82 vastavalt ELi toimimise lepingu artiklid 101 ja 102. Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 124 (124)  Riikliku abi andmine kahjustaks ühtse turu nõuetekohast toimimist. Seepärast tuleks põllumajandustoodete suhtes kohaldada aluslepingu riigiabi käsitlevaid sätteid. Teatavates olukordades tuleks lubada erandeid. Selliste erandite kohaldamiseks peaks komisjon koostama olemasoleva, uue või kavandatava riikliku toetuse loetelu, andma liikmesriikidele asjakohast nõu ja pakkuma välja neile sobivaid meetmeid. (124)  Riikliku abi andmine kahjustaks siseturu nõuetekohast toimimist. Seepärast tuleks põllumajandustoodete suhtes kohaldada aluslepingu riigiabi käsitlevaid sätteid. Teatavates olukordades tuleks lubada erandeid. Selliste erandite kohaldamiseks peaks komisjon koostama olemasoleva, uue või kavandatava riikliku toetuse loetelu, andma liikmesriikidele asjakohast nõu ja pakkuma välja neile sobivaid meetmeid. Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 129 (129)  Liikmesriikidel tuleks lubada jätkata pähklitoetuse riiklike maksete tegemist, nagu praegu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 120, et pehmendada liidu varasema pähklitoetuskava tootmiskohustusest lahutamise mõju. Kuna kõnealune määrus on tunnistatud kehtetuks, tuleks selguse huvides riiklikud maksed ette näha käesoleva määrusega. (129)  Liikmesriikidel tuleks lubada jätkata pähklitoetuse riiklike maksete tegemist, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 120, et pehmendada liidu varasema pähklitoetuskava tootmiskohustusest lahutamise mõju. Kuna kõnealune määrus on tunnistatud kehtetuks, tuleks selguse huvides riiklikud maksed ette näha käesoleva määrusega. Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 131 a (uus) (131 a)  Eri põllumajandussektorite kriiside ennetamiseks läbiviidavate uuringute ja teadustöö käigus tuleks arvesse võtta ka põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu kogutud andmeid, kuna need kajastavad põllumajandusettevõtete tegevuse tulemuslikkust. Need andmed peaksid endast kujutama kriisiennetamise ja -ohjamise tõhusat vahendit. Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 133 (133)  Selleks et reageerida tõhusalt ja tulemuslikult turuhäirete ohule, mis on tingitud märkimisväärsest hinnatõusust või -langusest sise- või välisturul või mis tahes muust turgu mõjutavast asjaolust, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse vajalikke meetmeid asjaomase sektori jaoks, mis vajaduse korral hõlmavad ka reguleerimisala laiendamist või muutmist, käesoleva määrusega ettenähtud meetmete kestust või muid aspekte, või teatavate koguste ja/või perioodide kohta imporditollimaksude täielikku või osalist peatamist. (133)  Selleks et reageerida tõhusalt ja tulemuslikult turuhäiretele, mis on tingitud märkimisväärsest hinnatõusust või -langusest sise- või välisturul või tootmiskulude olulisest tõusust või mis tahes muust turgu mõjutavast asjaolust, kui on tõenäoline, et selline olukord jätkub või halveneb, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse vajalikke meetmeid asjaomase sektori jaoks, mis vajaduse korral hõlmavad ka reguleerimisala laiendamist või muutmist, käesoleva määrusega ettenähtud meetmete kestust või muid aspekte, või teatavate koguste ja/või perioodide kohta imporditollimaksude täielikku või osalist peatamist. Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 135 (135)  Ettevõtjatelt, liikmesriikidelt ja/või kolmandatelt riikidelt võib nõuda teadete esitamist, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamise, põllumajandustoodete turu järelevalve, analüüsi ja haldamisega, turu läbipaistvuse, ÜPP meetmete nõuetekohase toimimisega, kõnealuste meetmete kontrollimise, järelevalve, hindamise ja auditeerimisega ning rahvusvaheliste kokkulepete rakendamisega, sh kõnealuste kokkulepete kohaste teavitamise nõuetega. Ühtlustatud, täiustatud ja lihtsustatud käsitluse tagamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu kõik teavitamist käsitlevad vajalikud meetmed. Sel juhul tuleks võtta arvesse andmevajadust ja sünergiaid võimalike andmeallikate vahel. (135)  Ettevõtjatelt, liikmesriikidelt ja/või kolmandatelt riikidelt võib nõuda teadete esitamist, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamise, põllumajandustoodete turu järelevalve, analüüsi ja haldamisega, turu läbipaistvuse tagamisega, ÜPP meetmete nõuetekohase toimimisega, kõnealuste meetmete kontrollimise, järelevalve, hindamise ja auditeerimisega ning rahvusvaheliste kokkulepete rakendamisega, sh kõnealuste kokkulepete kohaste teavitamise nõuetega. Ühtlustatud, täiustatud ja lihtsustatud käsitluse tagamiseks tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse teavitamiseks vajalikke meetmeid. Sel juhul tuleks võtta arvesse andmevajadust ja sünergiaid võimalike andmeallikate vahel ning tagada niisuguse põhimõtte järgimine, mille kohaselt ei tohi isikuandmeid töödelda hiljem viisil, mis on vastuolus nende kogumise algsete eesmärkidega, nagu soovitas Euroopa andmekaitseinspektor oma 14. detsembri 2011. aasta arvamuses1. 1 ELT C 35, 9.2.2012, lk 1. Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 137 (137)  Kohaldatakse liidu õigusakte üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta). (137)  Kohaldatakse liidu õigusakte üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)2. 1 EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. 2 EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1. Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 139 (139)  Selleks et tagada sujuv üleminek määrusega (EL) nr [COM(2010) 799] kehtestatud korraldustelt käesoleva määruse sätetele, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse vajalikke meetmeid, eelkõige selliseid, mis on seotud ettevõtjate omandatud õiguste ja õiguspäraste ootuste kaitsega. (139)  Selleks et tagada sujuv üleminek määrusega (EÜ) nr 1234/2007 kehtestatud korraldustelt käesoleva määruse sätetele, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse vajalikke meetmeid, eelkõige selliseid, mis on seotud ettevõtjate omandatud õiguste ja õiguspäraste ootuste kaitsega. Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 140 (140)  Kiirmenetlust tuleks kasutada erandjuhtudel, kui see osutub vajalikuks, et reageerida tõhusalt ja tulemuslikult turuhäirete ohule või tekkinud turuhäirete korral. Kiirmenetluse valik peaks olema põhjendatud ning tuleks täpsustada juhud, mil kiirmenetlust tuleks kasutada. (140)  Kiirmenetlust tuleks kasutada selleks, et reageerida tõhusalt ja tulemuslikult teatavatele turuhäiretele ning kahjuritele, looma- ja taimehaigustele ning tarbijate usalduse kaotusele inimeste, loomade või taimede tervisele avalduvast ohust tulenevalt, või konkreetsete probleemide lahendamiseks. Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 143 (143)  Komisjon peaks nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võtma vastu viivitamatult kohaldatavad rakendusaktid, mis on seotud liidu selliste kaitsemeetmete vastuvõtmise, muutmise või kehtetuks tunnistamisega, millega peatatakse töötlemise või sees- või välistöötlemise korra kasutamine turuolukorrale reageerimiseks ning lahendatakse hädaolukorras eriküsimused, kui see on vajalik tungiva kiireloomulisuse tõttu. (143)  Komisjon peaks nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võtma vastu viivitamatult kohaldatavad rakendusaktid, mis on seotud liidu selliste kaitsemeetmete vastuvõtmise, muutmise või kehtetuks tunnistamisega, millega peatatakse töötlemise või sees- või välistöötlemise korra kasutamine turuolukorrale reageerimiseks. Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 143 a (143 a)  Kaitsemeetmed tuleks võtta vastu eriti niisugusteks juhtudeks, kui kolmandatest riikidest imporditud põllumajandustoodete puhul ei ole tagatud toidu ohutus või jälgitavus ega vastavus kõigile siseturul kehtivatele tervishoiu-, keskkonna- või loomade heaolu alastele tingimustele, kui turul kerkivad esile kriisid või kui tuvastatakse puudused impordisertifikaatidel esitatud tingimuste osas hindade, koguste või ajakavaga seoses. Niisugune põllumajandustoodete impordi suhtes kehtestatud tingimustele vastavuse järelevalve peaks toimuma ühtse süsteemi abil, mis on ette nähtud liitu suunduva impordi üle reaalajas järelevalve teostamiseks. Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 146 (146)  Määruse (EL) nr [COM(2010) 799] kohaselt kaotavad mitmed sektoripõhised meetmed (sh piimakvootide, suhkrukvootide ja muud suhkrumeetmed ning viinapuude istutamise piirangud ja samuti teatavad riigiabimeetmed) kehtivuse mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Pärast määruse (EL) nr [COM(2010) 799] kehtetuks tunnistamist tuleks asjakohaseid sätteid kohaldada jätkuvalt kuni vastavate kavade lõppemiseni. välja jäetud Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 147 (147)  Selleks et tagada sujuv üleminek määrusega (EL) nr [KOM(2010) 799] kehtestatud korraldustelt käesoleva määruse sätetele, tuleks komisjonile anda õigus vastu võtta üleminekumeetmed. välja jäetud Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 149 (149)  Seoses lepinguliste suhetega piima- ja piimatootesektoris on käesolevas määruses sätestatud meetmed piimaturu praegustes majandustingimustes ja tarneahela praeguse struktuuri puhul õigustatud. Selleks et meetmete mõju oleks täielik, tuleks neid kohaldada piisavalt pika aja jooksul (nii enne kui ka pärast piimakvootide kaotamist). Võttes aga arvesse nende meetmete kaugeleulatuvat mõju, peaksid need olema ajutist laadi ning need tuleks uuesti läbi vaadata. Komisjon peaks vastu võtma piimaturu arengu aruanded, mis peaksid hõlmama võimalikke ettepanekuid põllumajandustootjate julgustamiseks sõlmida ühistootmislepinguid; aruanded esitatakse vastavalt 30. juuniks 2014 ja 31. detsembriks 2018. (149)  Seoses lepinguliste suhetega piima- ja piimatootesektoris on käesolevas määruses sätestatud meetmed piimaturu praegustes majandustingimustes ja tarneahela praeguse struktuuri puhul õigustatud. Selleks et meetmete mõju oleks täielik, tuleks neid kohaldada piisavalt pika aja jooksul (nii enne kui ka pärast piimakvootide kaotamist). Võttes aga arvesse nende meetmete kaugeleulatuvat mõju, peaksid need olema ajutist laadi ning need tuleks uuesti läbi vaadata, et hinnata nende toimimist ja määrata kindaks, kas neid on vaja jätkuvalt kohaldada. Komisjon peaks vastu võtma piimaturu arengu aruanded, mis peaksid hõlmama võimalikke ettepanekuid põllumajandustootjate julgustamiseks sõlmida ühistootmislepinguid; aruanded esitatakse vastavalt 30. juuniks 2014 ja 31. detsembriks 2018. Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 150 a (uus) (150 a)  Rahvusvahelised turusuundumused, maailma rahvaarvu suurenemine ja liidu elanikkonna mõistliku hinna eest toiduga varustamise strateegiline olemus mõjutavad oluliselt Euroopa põllumajanduse arengukeskkonda. Seetõttu peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist aruande turusuundumuste ja tulevaste põllumajandusturgude juhtimise meetmete kohta. Aruandes tuleks analüüsida olemasolevate turgude juhtimise meetmete piisavust uues rahvusvahelises kontekstis ning vajaduse korral võimalust moodustada strateegilised varud. Aruandega peaksid kaasnema mis tahes asjakohased ettepanekud liidu pikaajalise strateegia jaoks, et saavutada aluslepingu artiklis 39 sätestatud eesmärgid. Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 2.  Lõikes 1 määratletud põllumajandustooted jagatakse järgmisteks I lisas loetletud sektoriteks: 2.  Lõikes 1 määratletud põllumajandustooted jagatakse järgmisteks käesoleva määruse I lisas loetletud sektoriteks: Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt j j) töödeldud puu- ja köögiviljad, I lisa X osa; j) töödeldud puu- ja köögiviljatooted, I lisa X osa; Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt m m) elustaimed, I lisa XIII osa; m) eluspuud ja muud taimed, taimesibulad, -juured jms, lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal, I lisa XIII osa; Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt u u) etüülalkohol, I lisa XXI osa; u) põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol, I lisa XXI osa; Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt v v) mesindus, I lisa XXII osa; v) mesindustooted, I lisa XXII osa; Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 3.  Võttes arvesse riisisektori eripära, antakse komisjonile vastavalt artiklile 160 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada II lisa I osas sätestatud mõisted. välja jäetud Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 4 a (uus) 4 a. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendavad „ebasoodsad ilmastikutingimused” loodusõnnetusega võrreldavaid ilmastikutingimusi, näiteks külm, rahe, jää, vihm või põud, mis hävitavad või vähendavad toodangut rohkem kui 30 % ulatuses teatava põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust. Nimetatud keskmist aastatoodangud arvutatakse kolme eelneva aasta või viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 4 b (uus) 4 b. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendavad „säästva tootmise arenenud süsteemid”, „säästva tootmise arenenud meetodid” ja „säästva tootmise arenenud meetmed” põllumajandustavasid, mis on ulatuslikumad määruse (EL) nr […] (horisontaalne ÜPP määrus) IV jaotises kehtestatud nõuetele vastavuse eeskirjadest ning mis parandavad pidevalt looduslike toitainete majandamist, veeringet ja energiavoogusid, et vähendada keskkonnakahju ja taastumatute ressursside raiskamist ning säilitada kõrgel tasemel põllukultuurid, kariloomad ja looduslik mitmekesisus tootmissüsteemides. Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 Kombineeritud nomenklatuuri muudatustest tingitud vajaduse korral võib komisjon rakendusaktidega kohandada tootekirjeldusi ja viiteid kaupade kombineeritud nomenklatuuri rubriikidele ja alamrubriikidele käesolevas määruses või aluslepingu artikli 43 kohaselt vastuvõetud muudes õigusaktides. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 160, et kombineeritud nomenklatuuri muudatustest tingitud vajaduse korral kohandada tootekirjeldusi ja viiteid kaupade kombineeritud nomenklatuuri rubriikidele ja alamrubriikidele käesolevas määruses. Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – punkt a a) banaanisektori puhul jooksva aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini; a) puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanisektori puhul jooksva aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini; Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 2 Võttes arvesse puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögiviljasektori eripära, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks turustusaastad kõnealuste toodete puhul. välja jäetud Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 Artikkel 7 Artikkel 7 Võrdlushinnad Võrdlushinnad Järgmised võrdlushinnad on kindlaks määratud: 1.  II osa I jaotise I peatüki ja V osa I peatüki kohaldamiseks on kindlaks määratud järgmised võrdlushinnad: a) teraviljasektor: 101,31 eurot/tonn, mis on seotud lattu tarnitud kauba hulgimüügi etapiga enne mahalaadimist; a) teraviljasektor: 101,31 eurot/tonn, mis on seotud lattu tarnitud kauba hulgimüügi etapiga enne mahalaadimist; b)  III lisa punktis A määratletud standardkvaliteediga koorimata riis: 150 eurot/tonn, mis on seotud lattu tarnitud kauba hulgimüügi etapiga enne mahalaadimist; b)  III lisa punktis A määratletud standardkvaliteediga koorimata riis: 150 eurot/tonn, mis on seotud lattu tarnitud kauba hulgimüügi etapiga enne mahalaadimist; c)  III lisa punktis B määratletud standardkvaliteediga pakkimata suhkur, mis on hangitud tehasest: c)  III lisa punktis B määratletud standardkvaliteediga pakkimata suhkur, mis on hangitud tehasest: i) valge suhkur: 404,4 eurot/tonn; i) valge suhkur: 404,4 eurot/tonn; ii) toorsuhkur: 335,2 eurot/tonn; ii) toorsuhkur: 335,2 eurot/tonn; d) veise- ja vasikalihasektor: 2 224 eurot R3-kvaliteediklassi isasveiste rümba tonni kohta, nagu on sätestatud artikli 18 lõike 8 kohaselt liidu täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaalas; d) veise- ja vasikalihasektor: 2224 eurot R3-kvaliteediklassi isasveiste rümba tonni kohta, nagu on sätestatud artikli 9 a kohaselt liidu täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaalas; e) piima- ja piimatootesektor: e) piima- ja piimatootesektor: i) 246,39 eurot 100 kg või kohta; i) 246,39 eurot 100 kg või kohta; ii) 169,80 eurot 100 kg lõssipulbri kohta; ii) 169,80 eurot 100 kg lõssipulbri kohta; f) sealihasektor: 1 509,39 eurot standardkvaliteediga searümba tonni kohta, mis on määratletud kaalu ja tailihasisalduse alusel, nagu on sätestatud artikli 18 lõike 8 kohaselt liidu searümpade klassifitseerimisskaalale järgmiselt: f) sealihasektor: 1 509,39 eurot standardkvaliteediga searümba tonni kohta, mis on määratletud kaalu ja tailihasisalduse alusel, nagu on sätestatud artikli 9 a kohaselt liidu searümpade klassifitseerimisskaalale järgmiselt: i) 60–120 kg kaaluvad rümbad: klass E; i) 60–120 kg kaaluvad rümbad:klass E; ii) 120–180 kg kaaluvad rümbad: klass R. ii) 120–180 kg kaaluvad rümbad: klass R. f a) oliiviõli sektor: i) 2388 eurot tonni kohta ekstra neitsioliiviõli puhul; ii) 2295 eurot tonni kohta neitsioliiviõli puhul; iii) 1524 eurot tonni kohta lambiõli puhul, mille vabade rasvhapete määr on kaks (seda summat vähendatakse 36,70 euro võrra tonnilt iga happesuse lisaühiku kohta). 1 a. Võrdlushinnad vaadatakse regulaarselt läbi objektiivsete kriteeriumide alusel, milleks on nimelt muutused tootmises, tootmiskulud, eelkõige sisendvahendite maksumus ja turusuundumused. Vajaduse korral võrdlushinnad ajakohastatakse aluslepingu artikli 43 lõikes 2 sätestatud seadusandliku tavamenetluse korras. Läbivaatamise ajavahemikud võivad tootekategooriate lõikes erineda ning nende puhul võetakse arvesse iga tootekategooria volatiilsusmustrit. Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 Abikõlblike toodete päritolu Abikõlblike toodete päritolu Riikliku sekkumise korras ostetakse kokku või eraladustamise toetust antakse liidu päritolu toodetele. Kui kõnealused tooted on valmistatud põllukultuuridest, peavad põllukultuurid olema koristatud liidus ning kui toode on valmistatud piimast, peab piim olema toodetud liidus. Riikliku sekkumise korras ostetakse kokku või eraladustamise toetust antakse liidu päritolu toodetele. Kui kõnealused tooted on valmistatud põllukultuuridest, peavad põllukultuurid olema koristatud liidus ning kui tegemist on loomse tootega, peab kogu tootmisprotsess olema toimunud liidus. Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 a (uus) Artikkel 9 a Liidu skaalad ja kontroll 1.  Liidu rümpade klassifitseerimisskaalasid kohaldatakse vastavalt III a lisas sätestatud eeskirjadele järgmistes sektorites: a) veise- ja vasikalihasektor täiskasvanud veiserümpade puhul; b) sealihasektor muude kui aretuseks kasutatud sigade rümpade puhul. Lamba- ja kitselihasektoris võivad liikmesriigid kohaldada liidu lambarümpade klassifitseerimisskaalat vastavalt III a lisa punktis C sätestatud eeskirjadele. 2.  Kohapealseid kontrolle seoses täiskasvanud veiste ja lammaste rümpade klassifitseerimisega viib liidu nimel läbi liidu kontrollikomitee, kuhu kuuluvad komisjoni eksperdid ja liikmesriikide määratud eksperdid. Komitee annab läbiviidud kontrollimistest aru komisjonile ja liikmesriikidele. Liit kannab teostatud kontrollidest tulenevad kulud. Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 Artikkel 10 Artikkel 10 Riikliku sekkumise tingimustele vastavad tooted Riikliku sekkumise tingimustele vastavad tooted Lähtudes käesolevas jaos kehtestatud tingimustest ning nõuetest ja -tingimustest, mille komisjon määrab delegeeritud õigusaktidega ja/või rakendusaktidega kindlaks artiklite 18 ja 19 kohaselt, kohaldatakse riiklikku sekkumist järgmiste toodete suhtes: Vastavalt käesolevas jaos kehtestatud tingimustele ning lisanõuetele ja -tingimustele, mille komisjon võib määrata delegeeritud õigusaktidega ja/või rakendusaktidega kindlaks artiklite 18 ja 19 kohaselt, kohaldatakse riiklikku sekkumist järgmiste toodete suhtes: a) pehme nisu, oder ja mais; a) pehme nisu, kõva nisu, sorgo, oder ja mais; b) koorimata riis; b) koorimata riis; c) veise- ja vasikalihasektori värske või jahutatud liha, mis kuulub CN-koodide 0201 10 00 ja 0201 20 20–0201 20 50 alla; c) veise- ja vasikalihasektori värske või jahutatud liha, mis kuulub CN-koodide 0201 10 00 ja 0201 20 20–0201 20 50 alla; d) või, mis on valmistatud liidu tunnustatud ettevõttes otseselt ja ainult pastöriseeritud koorest, mis on saadud otseselt ja ainult lehmapiimast ning mille piimarasvasisaldus on vähemalt 82 % massist ja maksimaalne veesisaldus 16 % massist; d) või, mis on valmistatud liidu tunnustatud ettevõttes otseselt ja ainult pastöriseeritud koorest, mis on saadud otseselt ja ainult lehmapiimast ning mille piimarasvasisaldus on vähemalt 82 % massist ja maksimaalne veesisaldus 16 % massist; e) pihustuskuivatuse teel lehmapiimast saadud kõrgeima kvaliteediga lõssipulber, mis on valmistatud liidu tunnustatud ettevõttes ning mille valgusisaldus on vähemalt 34,0 % rasvata kuivekstrakti massist. e) pihustuskuivatuse teel lehmapiimast saadud kõrgeima kvaliteediga lõssipulber, mis on valmistatud liidu tunnustatud ettevõttes ning mille valgusisaldus on vähemalt 34,0 % rasvata kuivekstrakti massist. Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 Artikkel 11 Artikkel 11 Riikliku sekkumise ajavahemikud Riikliku sekkumise ajavahemikud Riiklik sekkumine toimub: Riiklik sekkumine toimub artiklis 10 loetletud toodete puhul aastaringselt. a) pehme nisu, odra ja maisi puhul 1. novembrist 31. maini; b) koorimata riisi puhul 1. aprillist 31. juulini; c) veise- ja vasikaliha puhul kogu turustusaasta jooksul; d) või ja lõssipulbri puhul 1. märtsist 31. augustini. Muudatusettepanek 111 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 Artikkel 12 Artikkel 12 Riikliku sekkumise alustamine ja lõpetamine Riikliku sekkumise alustamine ja lõpetamine 1.   Artiklis 11 osutatud ajavahemike jooksul: 1.   Riiklikku sekkumist: a) alustatakse riiklikku sekkumist pehme nisu, või ja lõssipulbri puhul; a) alustatakse pehme nisu, või ja lõssipulbri puhul; b) võib komisjon rakendusaktidega alustada riiklikku sekkumist odra, maisi ja koorimata riisi (sealhulgas koorimata riisi eriliigid või -sordid) puhul, kui turuolukord seda nõuab. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. b) alustab komisjon rakendusaktidega kõva nisu, sorgo, odra, maisi ja koorimata riisi (sealhulgas koorimata riisi eriliigid või -sordid) puhul, kui turuolukord seda nõuab. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. c) võib komisjon rakendusaktidega alustada riiklikku sekkumist veise- ja vasikalihasektori puhul, kui liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna artikli 19 punkti a kohaselt vastuvõetud võrdlusperioodi veise- ja vasikaliha keskmine turuhind, mis on registreeritud artikli 18 lõike 8 kohaselt vastu võetud liidu rümpade klassifitseerimisskaala alusel, langeb vaatlusperioodil alla 1 560 euro tonni kohta. c) alustab komisjon ilma artikli 162 lõikeid 2 ja 3 kohaldamata vastuvõetud rakendusaktidega veise- ja vasikalihasektori puhul, kui liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna artikli 19 punkti a kohaselt määratud võrdlusperioodi veise- ja vasikaliha keskmine turuhind, mis on registreeritud artikli 9 a kohaselt vastu võetud liidu rümpade klassifitseerimisskaala alusel, langeb vaatlusperioodil alla 90 % artikli 7 lõike 1 punktis d kehtestatud võrdlushinnast. 2.  Komisjon võib riikliku sekkumise lõpetada rakendusaktidega veise- ja vasikalihasektori puhul, kui artikli 19 punkti a kohaselt vastuvõetud võrdlusperioodi jooksul ei ole lõike 1 punktiga c ettenähtud tingimused enam täidetud. 2.  Komisjon lõpetab riikliku sekkumise ilma artikli 162 lõikeid 2 ja 3 kohaldamata vastuvõetud rakendusaktidega veise- ja vasikalihasektori puhul, kui artikli 19 punkti a kohaselt vastuvõetud võrdlusperioodi jooksul ei ole lõike 1 punktiga c ettenähtud tingimused enam täidetud. Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 Artikkel 13 Artikkel 13 Kokkuostmine kindlaksmääratud hinnaga või hankemenetluse teel Kokkuostmine kindlaksmääratud hinnaga või hankemenetluse teel 1.  Kui on alustatud artikli 12 lõike 1 punkti a kohast riiklikku sekkumist, on iga artiklis 11 osutatud perioodi puhul kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmise aluseks järgmised piirmäärad: 1.  Kui on alustatud artikli 12 lõike 1 punkti a kohast riiklikku sekkumist, on iga artiklis 11 osutatud perioodi puhul artikli 14 lõikes 2 kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmise aluseks järgmised piirmäärad: a) pehme nisu puhul 3 miljonit tonni; a) pehme nisu puhul 3 miljonit tonni; b) või puhul 30 000 tonni; b) või puhul 70 000 tonni; c) lõssipulbri puhul 109 000 tonni. c) lõssipulbri puhul 109 000 tonni. 2.  Kui on alustatud artikli 12 lõike 1 kohast riiklikku sekkumist, toimub kokkuost hankemenetluse teel, et määrata kindlaks maksimaalne kokkuostuhind: 2.  Kui on alustatud artikli 12 lõike 1 kohast riiklikku sekkumist, toimub kokkuost hankemenetluse teel, et määrata kindlaks maksimaalne kokkuostuhind: a) pehme nisu, või ja lõssipulbri puhul, mis ületavad lõikes 1 osutatud piirmäärasid, a) pehme nisu, või ja lõssipulbri puhul, mis ületavad lõikes 1 osutatud piirmäärasid, b) odra, maisi, koorimata riisi, veise- ja vasikaliha puhul. b) kõva nisu, sorgo, odra, maisi, koorimata riisi, veise- ja vasikaliha puhul. Eriliste ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude korral võib komisjon rakendusaktidega piirata liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna hankemenetlusi või artikli 14 lõike 2 kohaselt registreeritud keskmise turuhinna alusel määrata riikliku sekkumise jaoks kindlaks kokkuostuhinnad liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Eriliste ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude korral võib komisjon rakendusaktidega piirata liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna hankemenetlusi või artikli 14 lõike 2 kohaselt registreeritud keskmise turuhinna alusel määrata riikliku sekkumise jaoks kindlaks kokkuostuhinnad liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Muudatusettepanek 113 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 Artikkel 14 Artikkel 14 Riikliku sekkumise hinnad Riikliku sekkumise hinnad 1.  Riikliku sekkumise hinnad: 1.  Riikliku sekkumise hinnad: a) riikliku sekkumise raames kokku ostetavate toodete hind, kui riiklik sekkumine toimub kindlaksmääratud hinna alusel või a) riikliku sekkumise raames kokku ostetavate toodete hind, kui riiklik sekkumine toimub kindlaksmääratud hinna alusel või b) maksimaalne hind, millega riikliku sekkumise tingimustele vastavaid tooteid võib kokku osta, kui riiklik sekkumine toimub hankemenetluse teel. b) maksimaalne hind, millega riikliku sekkumise tingimustele vastavaid tooteid võib kokku osta, kui riiklik sekkumine toimub hankemenetluse teel. 2.  Riikliku sekkumise hinnatase: 2.  Riikliku sekkumise hinnatase: a) pehme nisu, odra, maisi, koorimata riisi ja lõssipulbri puhul vastab hinnatase kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmisel asjaomastele artiklis 7 kindlaksmääratud võrdlushindadele ning hankemenetluse teel toimunud kokkuostu puhul ei ületa hinnatase vastavaid võrdlushindu; a) pehme nisu, kõva nisu, sorgo, odra, maisi, koorimata riisi ja lõssipulbri puhul vastab hinnatase kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmisel asjaomastele artiklis 7 kindlaksmääratud võrdlushindadele ning hankemenetluse teel toimunud kokkuostu puhul ei ületa hinnatase vastavaid võrdlushindu; b) või puhul on hinnatase kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmisel 90 % artiklis 7 kindlaksmääratud võrdlushinnast ning hankemenetluse teel toimunud kokkuostu puhul ei ületa hinnatase 90 % võrdlushinnast. b) või puhul on hinnatase kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmisel 90 % artiklis 7 kindlaksmääratud võrdlushinnast ning hankemenetluse teel toimunud kokkuostu puhul ei ületa hinnatase 90 % võrdlushinnast. c) ei ületa veise- ja vasikaliha puhul artikli 12 lõike 1 punktis c osutatud hinda. c) ei ületa veise- ja vasikaliha puhul 90 % artikli 7 lõike 1 punktis d kehtestatud võrdlushinnast. 3.  Lõikes 1 ja 2 osutatud riikliku sekkumise hinnad ei piira pehme nisu, odra, maisi ja koorimata riisi puhul kvaliteedist tulenevat hinna tõstmist või alandamist. Võttes arvesse vajadust tagada tootmise suunatust teatavatele koorimata riisi liikidele, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks riikliku sekkumise hinna tõstmised või alandamised. 3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud riikliku sekkumise hinnad ei piira pehme nisu, kõva nisu, sorgo, odra, maisi ja koorimata riisi puhul kvaliteedist tulenevat hinna tõstmist või alandamist. Muudatusettepanek 114 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 Artikkel 15 Artikkel 15 Riiklikest sekkumisvarudest müümise üldpõhimõtted Riiklikest sekkumisvarudest müümise üldpõhimõtted Riikliku sekkumise raames ostetud tooteid müües tuleb: 1.  Riikliku sekkumise raames ostetud tooteid müües tuleb: a) vältida turu mis tahes häirimist, a) vältida turu mis tahes häirimist, b) tagada ostjate võrdne ligipääs kaupadele ja võrdne kohtlemine ning b) tagada ostjate võrdne ligipääs kaupadele ja võrdne kohtlemine ning c) järgida aluslepingu artikli 218 alusel sõlmitud kokkulepetest tulenevaid kohustusi. c) järgida aluslepingu artikli 218 alusel sõlmitud kokkulepetest tulenevaid kohustusi. Tooteid võib võõrandada, tehes need kättesaadavaks määruses (EL) nr […] sätestatud liidus enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise programmi jaoks, kui see on programmis ette nähtud. Sel juhul vastab selliste toodete arvestuslik väärtus artikli 14 lõikes 2 osutatud asjaomasele kindlaksmääratud riikliku sekkumise hinnatasemele. 2.  Tooteid võib võõrandada, tehes need kättesaadavaks määruses (EL) nr […] sätestatud liidus enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise programmi jaoks. Sel juhul vastab selliste toodete arvestuslik väärtus artikli 14 lõikes 2 osutatud asjaomasele kindlaksmääratud riikliku sekkumise hinnatasemele. 2 a. Igal aastal teeb komisjon avalikuks tingimused, mille alusel riiklikke sekkumisvarusid eelmise aasta jooksul müüdi. Muudatusettepanek 115 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõik 1 Kui käesolevas jaos sätestatud tingimustest ning komisjoni poolt delegeeritud õigusaktidega ja/või rakendusaktidega vastavalt artiklitele 17–19 vastuvõetud nõuetest ja tingimustest ei tulene teisiti, võib eraladustusabi anda järgmistele toodetele: Kooskõlas käesolevas jaos sätestatud tingimustega ning komisjoni poolt delegeeritud õigusaktidega ja/või rakendusaktidega vastavalt artiklitele 17–19 vastuvõetud lisanõuete ja -tingimustega võib eraladustusabi anda järgmistele toodetele: Muudatusettepanek 116 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – punkt b b) oliiviõli; b) oliiviõli ja lauaoliivid; Muudatusettepanek 117 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – punkt e a (uus) e a) juustud; Muudatusettepanek 118 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 Artikkel 17 Artikkel 17 Abi andmise tingimused Abi andmise tingimused 1.  Komisjonile antakse vajaduse korral artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada turu läbipaistvuse tagamiseks tingimused, mille kohaselt võib otsustada anda eraladustusabi artiklis 16 loetletud toodete puhul, võttes arvesse asjaomaste toodete registreeritud liidu keskmisi turuhindu ja võrdlushindu või vajadust reageerida eriti keerulisele turuolukorrale või sektori majandusarengule ühes või enamas liikmesriigis. 1.  Komisjonile antakse vajaduse korral artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada turu läbipaistvuse tagamiseks tingimused, mille kohaselt võidakse otsustada anda eraladustusabi artiklis 16 loetletud toodete puhul, võttes arvesse: a) asjaomaste toodete registreeritud liidu keskmisi turuhindu ja võrdlushindu ning tootmiskulusid ja/või b) vajadust reageerida õigeaegselt eriti keerulisele turuolukorrale või sektori majandusarengule, millest üks avaldab või mis mõlemad avaldavad märkimisväärset mõju tootjate kasumimarginaalidele ühes või enamas liikmesriigis ja/või b a) teatavate sektorite eripärasid või tootmise hooajalisust teatavates liikmesriikides. 2.  Komisjon võib otsustada rakendusaktidega anda eraladustusabi artiklis 16 loetletud toodete puhul, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimusi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. 2.  Komisjon võib otsustada rakendusaktidega anda eraladustusabi artiklis 16 loetletud toodete puhul, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimusi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. 3.  Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks artiklis 16 sätestatud eraladustusabi eelnevalt või pakkumismenetluste teel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. 3.  Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks artiklis 16 sätestatud eraladustusabi eelnevalt või pakkumismenetluste teel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. 4.  Komisjon võib rakendusaktidega piirata eraladustusabi andmist või määrata kindlaks eraladustusabi liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna kohta registreeritud keskmise turuhinna alusel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. 4.  Komisjon võib rakendusaktidega piirata eraladustusabi andmist või määrata kindlaks eraladustusabi liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna kohta registreeritud keskmise turuhinna ning taotlejate kasumimarginaalide alusel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Muudatusettepanek 119 Ettepanek võtta vastu määrus II osa – I jaotis – I peatükk – jagu 3 a (uus) 3 A. JAGU ajutise turult kõrvaldamiseGa seotud tegevuse koordineerimine Artikkel 17 a Ajutise turult kõrvaldamisega seotud tegevuse koordineerimine 1.  Selleks et ennetada turgude tõsist tasakaalustamatust või taastada nende tavapärane toimimine tõsise häire korral, võivad käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoritega seotud tootjaorganisatsioonide liidud, mida käsitletakse käesoleva määruse artikli 110 tähenduses esindavana, luua ja käivitada süsteemi, millega koordineeritakse ajutist turult kõrvaldamist nende liikmete poolt. Nimetatud sätteid kohaldatakse nii, et need ei piira käesoleva määruse IV osa ning need jäävad väljapoole aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisala. 2.  Kui tootjaorganisatsioonide liit otsustab selle süsteemi käivitada, siis kehtib see kõikidele selle liikmetele. 3.  Süsteemi rahastatakse: a) liikmesorganisatsioonide ja/või tootjaorganisatsioonide liidu enda rahalistest sissemaksetest ning vajaduse korral b) artiklis 8 osutatud liidu rahalisest abist komisjoni kehtestatud tingimustel artikli 18 lõike 9 a punkti c kohaselt, mis ei tohi ühelgi juhul olla rohkem kui 50 % kogukuludest. 4.  Komisjonile antakse vastavalt artiklile 160 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, tagamaks, et nimetatud süsteemi toimimisviis on kooskõlas ÜPP eesmärkidega ja ei takista siseturu tõrgeteta toimimist. Muudatusettepanek 120 Ettepanek võtta vastu määrus II osa – I jaotis – I peatükk – jagu 4 – pealkiri 4. jagu 4. jagu Riikliku sekkumise ja eraladustusabi ühissätted RIIKLIKU SEKKUMISE, ERALADUSTUSABI JA ajutise turult kõrvaldamise KOORDINEERIMISE süsteemi abi ÜHISSÄTTED Muudatusettepanek 121 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 Artikkel 18 Artikkel 18 Delegeeritud volitused Delegeeritud volitused 1.  Komisjonile antakse artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigetes 2–9 loetletud meetmete kohta. 1.  Komisjonile antakse artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigetes 2–9 loetletud meetmete kohta. 2.  Võttes arvesse eri sektorite eripära, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele võtta vastu nõuded ja tingimused, millele peavad vastama riikliku sekkumise raames kokkuostetavad tooted ja eraladustusabi süsteemi alusel ladustatavad tooted. Kõnealused nõuded ja tingimused aitavad tagada kokkuostetavate ja ladustavate toodete abikõlblikkuse ja kvaliteedi seoses kvaliteedigruppide, kvaliteediklasside, kategooriate, koguste, pakendamise, märgistuse, maksimumvanuse ja säilitamisega ning toodete etapiga, mille suhtes riiklik sekkumishind ja eraladustusabi kehtivad. 2.  Võttes arvesse eri sektorite eripära, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele võtta vastu nõuded ja tingimused, millele peavad vastama riikliku sekkumise raames kokkuostetavad tooted ja eraladustusabi süsteemi alusel ladustatavad tooted. Kõnealused nõuded ja tingimused aitavad tagada kokkuostetavate ja ladustavate toodete abikõlblikkuse ja kvaliteedi seoses kvaliteedigruppide, kvaliteediklasside, kategooriate, koguste, pakendamise, märgistuse, maksimumvanuse ja säilitamisega ning toodete etapiga, mille suhtes riiklik sekkumishind ja eraladustusabi kehtivad. 3.  Võttes arvesse teravilja- ja koorimata riisi sektori eripära, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega kehtestada artikli 14 lõikes 3 osutatud kvaliteedist tuleneva hinna tõstmise või alandamise nii pehme nisu, odra, maisi ja koorimata riisi kokkuostu kui ka müügi puhul. 3.  Võttes arvesse teravilja- ja koorimata riisi sektori eripära, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega kehtestada artikli 14 lõikes 3 osutatud kvaliteedist tuleneva hinna tõstmise või alandamise nii pehme nisu, kõva nisu, sorgo, odra, maisi ja koorimata riisi kokkuostu kui ka müügi puhul. 3 a. Võttes arvesse teatavate põllumajandusettevõtete suurt hooajalisust ja/või nende eriolemust mõnes liikmesriigis või piirkonnas, võib komisjon sätestada delegeeritud õigusaktidega eri objektiivsed tingimused ja näitajad, mis õigustavad eraladustamist. 4.  Võttes arvesse veise- ja vasikalihasektori eripära, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu eeskirjad seoses makseasutuste kohustusega, et kogu veiseliha oleks konditustatud pärast ülevõtmist ja enne lõplikku ladustamist. 4.  Võttes arvesse veise- ja vasikalihasektori eripära, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu eeskirjad seoses makseasutuste kohustusega, et kogu veiseliha oleks konditustatud pärast ülevõtmist ja enne lõplikku ladustamist. 5.  Võttes arvesse eri olukordi sekkumisvarude ladustamisel liidus ja selleks, et tagada ettevõtjatele piisav juurdepääs riiklikule sekkumisele, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu: 5.  Võttes arvesse eri olukordi sekkumisvarude ladustamisel liidus ja selleks, et tagada ettevõtjatele piisav juurdepääs riiklikule sekkumisele, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu: a) nõuded, mida sekkumiskeskuste ladustuskohtades tuleb riikliku sekkumise korras kokkuostetavate toodete puhul järgida, sealhulgas eeskirjad ladustuskohtade minimaalse laomahu, heas seisukorras vastuvõetud toodete hoidmise tehniliste nõuete ning ladustamisperioodi lõppemisel toodete müügi kohta; a) nõuded, mida sekkumiskeskuste ladustuskohtades tuleb riikliku sekkumise korras kokkuostetavate toodete puhul järgida, sealhulgas eeskirjad ladustuskohtade minimaalse laomahu, heas seisukorras vastuvõetud toodete hoidmise tehniliste nõuete ning ladustamisperioodi lõppemisel toodete müügi kohta; b) eeskirjad seoses liikmesriikidesse ladustamisele jäävate väikeste koguste müügiga, mida liikmesriigid teevad omal vastutusel ja sama menetluse alusel, mida kohaldatakse liidus; ning eeskirjad, milles käsitletakse otsemüügi selliseid koguseid, mida ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna või mille tarbimisväärtus on langenud; b) eeskirjad seoses liikmesriikidesse ladustamisele jäävate väikeste koguste müügiga, mida liikmesriigid teevad omal vastutusel ja sama menetluse alusel, mida kohaldatakse liidus; ning eeskirjad, milles käsitletakse otsemüügi selliseid koguseid, mida ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna või mille tarbimisväärtus on langenud; c) eeskirjad, milles käsitletakse toodete ladustamist sellises liikmesriigis ja väljaspool seda liikmesriiki, kes vastutab toodete ja selliste toodete töötlemise eest seoses tollimaksude ning muude vastavalt ühisele põllumajanduspoliitikale eraldatavate või sissenõutavate summadega. c) eeskirjad, milles käsitletakse toodete ladustamist sellises liikmesriigis ja väljaspool seda liikmesriiki, kes vastutab toodete ja selliste toodete töötlemise eest seoses tollimaksude ning muude vastavalt ühisele põllumajanduspoliitikale eraldatavate või sissenõutavate summadega. c a) tingimused, mille kohaselt võib otsustada, et eraladustuslepingute alusel ladustatud tooteid võib uuesti turustada või müüa. 6.  Võttes arvesse vajadust tagada eraladustamise puhul soovitud tulemuse saavutamine turul, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega: 6.  Võttes arvesse vajadust tagada eraladustamise puhul soovitud tulemuse saavutamine turul, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega: a) võtta vastu meetmed tasutava abisumma vähendamiseks, kui ladustatav kogus on väiksem, kui lepingus ette nähtud; a) võtta vastu meetmed tasutava abisumma vähendamiseks, kui ladustatav kogus on väiksem, kui lepingus ette nähtud; b) kehtestada ettemakse andmise tingimused. b) kehtestada ettemakse andmise tingimused. 7.  Võttes arvesse ettevõtjate õigusi ja kohustusi riiklikus sekkumises osalemisel või eraladustamise puhul, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu eeskirjad seoses: 7.  Võttes arvesse ettevõtjate õigusi ja kohustusi riiklikus sekkumises osalemisel või eraladustamise puhul, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu eeskirjad seoses: a) hankemenetlustega, millega tagatakse võrdne juurdepääs kaupadele ja ettevõtjate võrdne kohtlemine; a) hankemenetlustega, millega tagatakse võrdne juurdepääs kaupadele ja ettevõtjate võrdne kohtlemine; b) ettevõtjate vastavusega tingimustele; b) ettevõtjate vastavusega tingimustele; c) tagatise esitamisega, selleks et ettevõtjad täitaksid oma kohustusi. c) tagatise esitamisega, selleks et ettevõtjad täitaksid oma kohustusi. 7 a. Võttes arvesse tehnika arengut ja sektorite vajadusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, millega kohandatakse ja ajakohastatakse III a lisas sätestatud täiskasvanud veiste rümpade, searümpade ja lambarümpade klassifitseerimist, identifitseerimist ja esitlemist käsitlevaid sätteid. 7 b. Võttes arvesse, et on vaja standardida eri toodete esitlemist turu läbipaistvuse parandamise ja hindade registreerimise eesmärgil ja seoses turusekkumise korra kohaldamisega riikliku sekkumise või eraladustuse vormis veise- ja vasikaliha- ning sealiha- ja lambalihasektoris, on komisjon volitatud delegeeritud õigusaktidega: a) kehtestatama sätted klassifitseerimise, liigitamise (sealhulgas automatiseeritud liigitustehnikaid kasutades), esitlemise, tailihasisalduse ning rümpade identifitseerimise, kaalumise ja märgistamise kohta; b) kehtestama eeskirjad liidu keskmiste hindade arvutamise kohta ja ettevõtjate kohustuse kohta esitada teavet veise-, sea- ja lambarümpade kohta, eelkõige seoses turu- ja tüüpiliste hindadega. 7 c. Võttes arvesse eriomadusi ELis, on komisjon volitatud võtma vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse erandid sätetest, eelkõige: a) nähakse ette erandid, mida liikmesriigid võivad kohaldada tapamajade suhtes, milles tapetakse vähe veiseid; b) lubatakse liikmesriikidel loobuda searümpade klassifitseerimisskaala kohaldamisest ning kasutada hindamiskriteeriume lisaks kaalule ja hinnangulisele tailihasisaldusele. 7 d. Võttes arvesse, et on vaja tagada, et liidu kontrollikomitee täidab oma eesmärke, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks komitee kohustused ja koosseis. 8.  Võttes arvesse vajadust standardida eri toodete esitusviisi turu läbipaistvuse parandamise ja hindade registreerimise eesmärgil ja seoses turusekkumise korra kohaldamisega riikliku sekkumise või eraladustusabi andmise vormis, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu liidu rümpade klassifitseerimisskaalad järgmistes sektorites: a) veise- ja vasikaliha; b) sealiha; c) lamba- ja kitseliha. 9.  Võttes arvesse vajadust tagada rümpade klassifitseerimise täpsus ja usaldusväärsus, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega näha ette, et rümpade klassifitseerimise kohaldamist liikmesriikides kontrollib liidu komitee, kuhu kuuluvad komisjoni ja liikmesriikide nimetatud eksperdid. Kõnealuste sätetega võib ette näha, et liit kannab kontrollitegevusest tulenevad kulud. Muudatusettepanek 122 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 9 a (uus) 9 a. Võttes arvesse vajadust tagada ajutise turult kõrvaldamise koordineerimise süsteemi nõuetekohane toimimine, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks nõuded, millele nimetatud süsteem peab vastama, eelkõige: a) selle käivitamise ja toimimise üldtingimused; b) nõuded, millele tootjaorganisatsioonide liidud peavad selle süsteemi rakendamiseks vastama; c) selle rahastamisele kohaldatavad eeskirjad, eelkõige tingimused, mille kohaselt komisjon otsustab, kas tootjaorganisatsioonide liitudele antakse eraladustamisabiga seotud ühenduse rahalisi vahendeid või mitte; d) eeskirjad, mis tagavad, et nimetatud süsteemi käivitamine ei tee kättesaamatuks üldiselt saadaolevate toodete ülemäärast osa. Muudatusettepanek 123 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 Artikkel 19 Artikkel 19 Rakendamisvolitused Kontrollimenetluse kohased rakendamisvolitused Komisjon võib rakendusaktidega võtta vajalikke meetmeid käesoleva peatüki ühetaoliseks kohaldamiseks kogu Euroopa Liidus. Kõnealused eeskirjad võivad eelkõige olla seotud: Komisjon võib rakendusaktidega võtta vajalikke meetmeid käesoleva peatüki ühetaoliseks kohaldamiseks kogu Euroopa Liidus. Kõnealused eeskirjad võivad eelkõige olla seotud: a) käesoleva peatüki kohaldamiseks vajalike võrdlusperioodide, turgude ja turuhindadega; a) käesoleva peatüki kohaldamiseks vajalike võrdlusperioodide, turgude, turuhindade ja kasumimarginaalide arenguga; b) menetluste ja tingimustega, mis on seotud riikliku sekkumise korras kokkuostetavate toodete tarnimisega, pakkuja kantavate transpordikuludega, makseasutuste ülevõetavate toodetega ja maksmisega; b) menetluste ja tingimustega, mis on seotud riikliku sekkumise korras kokkuostetavate toodete tarnimisega, pakkuja kantavate transpordikuludega, makseasutuste ülevõetavate toodetega ja maksmisega; c) eri tegevustega konditustamisel veise- ja vasikalihasektoris; c) eri tegevustega konditustamisel veise- ja vasikalihasektoris; d) ladustamise mis tahes lubamisega väljaspool liikmesriigi territooriumi, kui tooted on kokku ostetud ja ladustatud; d) ladustamise mis tahes lubamisega väljaspool liikmesriigi territooriumi, kui tooted on kokku ostetud ja ladustatud; e) riikliku sekkumise korras kokkuostetud toodete müügi või realiseerimise tingimustega, eelkõige müügihindade, laost väljaviimise, väljaviidud toodete edasise kasutamise või sihtkohaga, sealhulgas menetlustega, mis on seotud liidus enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jagamise programmi jaoks kättesaadavaks tehtud toodetega, sealhulgas vedu liikmesriikide vahel; e) riikliku sekkumise korras kokkuostetud toodete müügi või realiseerimise tingimustega, eelkõige müügihindade, laost väljaviimise, väljaviidud toodete edasise kasutamise või sihtkohaga, sealhulgas menetlustega, mis on seotud liidus enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jagamise programmi jaoks kättesaadavaks tehtud toodetega, sealhulgas vedu liikmesriikide vahel; f) liikmesriigi pädeva asutuse ja taotlejate vaheliste lepingute sisu ja nende sõlmimisega; f) liikmesriigi pädeva asutuse ja taotlejate vaheliste lepingute sisu ja nende sõlmimisega; g) eraladustamise kohtade, laos hoidmise ning laost väljaviimisega; g) eraladustamise kohtade, laos hoidmise ning laost väljaviimisega; h) eraladustusperioodi kestusega ning lepingus sätestatud ladustusperioodi lühendamise või pikendamise tingimustega; h) eraladustusperioodi kestusega ning lepingus sätestatud ladustusperioodi lühendamise või pikendamise tingimustega; i) tingimustega, mille kohaselt võib otsustada, et eraladustuslepingute alusel ladustatud tooteid võib uuesti turustada või müüa; j) eeskirjadega, milles käsitletakse kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmisel või kindlaksmääratud hinnaga eraladustusabi andmisel järgitavat korda; j) eeskirjadega, milles käsitletakse kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmisel või kindlaksmääratud hinnaga eraladustusabi andmisel järgitavat korda; k) hankemenetlustega nii riikliku sekkumise kui ka eraladustamise puhul, eelkõige seoses: k) hankemenetlustega nii riikliku sekkumise kui ka eraladustamise puhul, eelkõige seoses: i) pakkumuste esitamisega ja miinimumkogusega pakkumuse esitamisega ning i) pakkumuste esitamisega ja miinimumkogusega pakkumuse esitamisega ning ii) pakkumuste valikuga, millega tagatakse, et eelistatakse liidule kõige soodsamaid pakkumusi, kuid mis ei tähenda seda, et hankemenetlusele peab tingimata järgnema lepingu sõlmimine. ii) pakkumuste valikuga, millega tagatakse, et eelistatakse liidule kõige soodsamaid pakkumusi, kuid mis ei tähenda seda, et hankemenetlusele peab tingimata järgnema lepingu sõlmimine. k a) klassifitseeritud rümpade märgistamise praktiliste eeskirjadega; k b) liidu veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade rakendamisega, eelkõige seoses: i) klassifitseerimise tulemustest teatamisega; ii) kontrollide, ülevaatusaruannete ja järelmeetmetega; k c) kohapealsete kontrollidega, mida teostab täiskasvanud veiste ja lammaste rümpade klassifitseerimise ja hinnaaruandluse suhtes liidu nimel liidu kontrollikomitee; k d) komisjoni poolt veise-, sea- ja lambarümpade liidu kaalutud keskmise hinna arvutamise praktilise korraga; k e) liikmesriikide poolt täiskasvanud veiste ja lammaste rümpade kvalifitseeritud klassifitseerijate kindlaksmääramise korraga. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Muudatusettepanek 124 Ettepanek võtta vastu määrus III osa – III jaotis – II peatükk – jagu 1 1. jagu 1. jagu Toidule juurdepääsu parandamisega seotud toetuskavad TOIDULE JUURDEPÄÄSU JA LASTE TOITUMISHARJUMUSTE PARANDAMISEGA SEOTUD TOETUSKAVAD Artikkel 20 a Sihtrühm Toidule juurdepääsu ja laste toitumisharjumuste parandamisega seotud toetuskavad on suunatud lastele, kes käivad korrapäraselt õppeasutustes (algkoolides või gümnaasiumides), samuti lasteaedades ja muudes koolieelsetes ja koolivälistes asutustes, mida juhivad või tunnustavad liikmesriigi pädevad asutused. Muudatusettepanek 125 Ettepanek võtta vastu määrus II osa – jaotis 1 – peatükk 2 – jagu 1 – alajagu 1 – pealkiri 1.  ALAJAGU 1.  ALAJAGU Koolidele puuvilja jagamise kava KOOLIDELE PUUVILJA JA KÖÖGIVILJADE JAGAMISE KAVA Muudatusettepanek 126 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 Artikkel 21 Artikkel 21 Lastele puu- ja köögiviljade, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanitoodete jagamiseks antav toetus Lastele puu- ja köögiviljade, töödeldud puu- ja köögiviljade ning banaanitoodete jagamiseks antav toetus 1.  Komisjoni poolt vastavalt artiklitele 22 ja 23 delegeeritud või rakendusaktidega määratletavate tingimuste kohaselt antakse liidu toetust: 1.  Komisjoni poolt vastavalt artiklitele 22 ja 23 delegeeritud või rakendusaktidega määratletavate tingimuste kohaselt antakse liidu toetust: a) puu- ja köögiviljade, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanisektori toodete jagamiseks lastele haridusasutustes, sealhulgas lasteaedades; muudes koolieelsetes lasteasutustes, algkoolides ja gümnaasiumides; ning a) puu- ja köögiviljade, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanisektori toodete jagamiseks lastele artiklis 20 a osutatud asutustes; ning b) teatavate seonduvate logistika ning jagamise, seadmete, teavitamise, järelevalve, hindamise ja kaasnevate meetmega seotud kulude katmiseks. b) teatavate seonduvate logistika ning jagamise, seadmete, teavitamise, järelevalve, hindamise ja kaasnevate meetmega seotud kulude katmiseks. 2.  Liikmesriigid, kes soovivad kavas osaleda, peavad eelnevalt välja töötama kava rakendamise strateegia riiklikul või piirkondlikul tasandil. Samuti peaksid nad ette nägema kava tõhususe suurendamiseks vajalikud täiendavad meetmed. 2.  Liikmesriigid, kes soovivad kavas osaleda, peavad eelnevalt riiklikul või piirkondlikul tasandil välja töötama selle rakendamise strateegia. Samuti peaksid nad ette nägema kava tõhususe suurendamiseks vajalikud täiendavad meetmed, mis võivad hõlmata teavet meetmete kohta, mis annavad teadmisi tervislike toitumisharjumuste, kohalike toiduahelate ja toidu raiskamise ärahoidmise kohta. 3.  Liikmesriigid koostavad oma strateegiate väljatöötamisel loetelu puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja- ning banaanisektori toodetest, mis on nende kavade raames toetuskõlblikud. Kõnealune loetelu ei hõlma siiski tooteid, mis on välja jäetud komisjoni poolt artikli 22 lõike 2 punkti a kohaselt delegeeritud õigusaktidega vastuvõetud meetme kohaselt. Toodete valikul lähtuvad liikmesriigid objektiivsetest kriteeriumidest, mille hulka võivad kuuluda toote hooajalisus ja kättesaadavus ning keskkonnaaspektid. Sellega seoses võivad liikmesriigid eelistada liidust pärit tooteid. 3.  Liikmesriigid koostavad oma strateegiate väljatöötamisel loetelu puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja- ning banaanisektori toodetest, mis on nende kavade raames toetuskõlblikud. Kõnealune loetelu ei hõlma siiski tooteid, mis on välja jäetud komisjoni poolt artikli 22 lõike 2 punkti a kohaselt delegeeritud õigusaktidega vastuvõetud meetme kohaselt. Toodete valikul lähtuvad liikmesriigid objektiivsetest kriteeriumidest, mille hulka võivad kuuluda kasulikkus tervisele ja keskkonnale, toote hooajalisus, mitmekesisus või kättesaadavus, milles eelistatakse kohalikke toiduahelaid. Sellega seoses eelistavad liikmesriigid liidust pärit tooteid. 4.  Lõikes 1 osutatud liidu toetus: 4.  Lõikes 1 osutatud liidu toetus: a) ei ületa 150 miljonit eurot õppeaasta kohta, ega a) ei ületa 150 miljonit eurot õppeaasta kohta,ega b)  Ei ületa 75 % lõikes 1 osutatud tarne- ja seotud kuludest või 90 % kuludest vähem arenenud piirkondades või aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades ega b) ei ületa 75 % lõikes 1 osutatud tarne- ja seotud kuludest või 90 % kuludest vähem arenenud piirkondades aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades ja Egeuse mere väikesaartel, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 1 lõikes 2 ega c) hõlma muid kui ainult lõikes 1 osutatud tarnimise ja sellega seotud kulusid. c) hõlma muid kui ainult lõikes 1 osutatud tarnimise ja sellega seotud kulusid. 4 a. Lõikes 1 osutatud liidu toetus eraldatakse igale liikmesriigile objektiivsete kriteeriumide alusel, mis põhinevad 6–10-aastaste vanuserühma kuuluvate artiklis 20 a määratletud haridusasutustes registreeritud laste osakaalul. Iga kavas osalev liikmesriik saab liidu toetust siiski vähemalt 175 000 euro ulatuses. Kavas osalevad liikmesriigid taotlevad igal aastal liidu toetust, võttes aluseks oma strateegia. Pärast liikmesriikide taotluste saamist teeb komisjon otsuse lõplike eraldiste kohta, jäädes eelarves vabade assigneeringute piiresse. 5.  Lõikes 1 osutatud liidu toetust ei tohi kasutada olemasolevate riiklike koolidele puuvilja jagamise kavade või muude koolidele puuvilja jagamise kavade rahaliste vahendite asendamiseks. Juhul kui liikmesriik on siiski juba kehtestanud programmi, mis oleks käesoleva artikli kohaselt abikõlblik liidu abi saamiseks, ning kavatseb seda laiendada või tõhustada, sealhulgas seoses programmi sihtrühma, kestuse või abikõlblike toodetega, võib liidu abi anda tingimusel, et järgitakse lõike 4 punktis b sätestatud piirmäärasid seoses liidu abi osakaaluga siseriikliku rahastamise kogumäära suhtes. Sellisel juhul peab liikmesriik oma rakendamisstrateegias märkima, kuidas ta kavatseb oma kava laiendada või tõhustada. 5.  Lõikes 1 osutatud liidu toetust ei tohi kasutada olemasolevate riiklike koolidele puu- ja köögivilja jagamise kavade või muude koolidele puu- ja köögivilja jagamise kavade rahaliste vahendite asendamiseks. Juhul kui liikmesriik on siiski juba kehtestanud programmi, mis oleks käesoleva artikli kohaselt abikõlblik liidu abi saamiseks, ning kavatseb seda laiendada või tõhustada, sealhulgas seoses programmi sihtrühma, kestuse või abikõlblike toodetega, võib liidu abi anda tingimusel, et järgitakse lõike 4 punktis b sätestatud piirmäärasid seoses liidu abi osakaaluga siseriikliku rahastamise kogumäära suhtes. Sellisel juhul peab liikmesriik oma rakendamisstrateegias märkima, kuidas ta kavatseb oma kava laiendada või tõhustada. 6.  Lisaks liidu toetusele võivad liikmesriigid anda artikli 152 kohaselt riiklikku abi. 6.  Lisaks liidu toetusele võivad liikmesriigid anda artikli 152 kohaselt riiklikku abi. 7.  Koolidele puuvilja jagamise liidu kava ei piira ühegi eraldiseisva, liidu õigusega kooskõlas oleva riikliku koolidele puuvilja jagamise kava rakendamist. 7.  Koolidele puu- ja köögivilja jagamise liidu kava ei piira ühegi eraldiseisva, liidu õigusega kooskõlas oleva riikliku koolidele puu- ja köögivilja jagamise kava rakendamist. 8.  Liit võib määruse (EL) nr […] (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta) artikli 6 alusel rahastada ka koolidele puuvilja jagamise kavaga seotud teavitamis-, järelevalve- ja hindamismeetmeid, sealhulgas neid, mille eesmärk on teavitada sellest üldsust, ning võrgustiku loomise meetmeid. 8.  Liit võib määruse (EL) nr […] (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta) artikli 6 alusel rahastada ka koolidele puu- ja köögivilja jagamise kavaga seotud teavitamis-, järelevalve- ja hindamismeetmeid, sealhulgas neid, mille eesmärk on teavitada sellest üldsust, ning võrgustiku loomise meetmeid. 8 a. Kavas osalevad liikmesriigid teevad toiduabi jaotamise kohas teatavaks oma osalemise abikavas, osutades liidu toetuse subsideerivale osale. Muudatusettepanek 127 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 Artikkel 22 Artikkel 22 Delegeeritud volitused Delegeeritud volitused 1.  Komisjonile antakse artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigetes 2–4 loetletud meetmete kohta. 1.  Komisjonile antakse artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigetes 2–4 loetletud meetmete kohta. 2.  Võttes arvesse vajadust parandada laste toitumisharjumusi, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu eeskirju, milles käsitletakse: 2.  Võttes arvesse vajadust tagada kava tulemuslikkus sellele seatud eesmärkide täitmisel, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu eeskirju, milles käsitletakse: a) tooteid, mis on kava jaoks sobimatud, võttes arvesse toiteväärtuse aspekte; a) tooteid, mis on kava jaoks sobimatud, võttes arvesse toiteväärtuse aspekte; b) kava sihtrühma; b) kava sihtrühma; c) riiklikke või piirkondlikke strateegiaid, mida liikmesriikidel tuleb toetuse saamiseks koostada, sh kaasnevad meetmed; c) riiklikke või piirkondlikke strateegiaid, mida liikmesriikidel tuleb toetuse saamiseks koostada, sh kaasnevad meetmed; d) toetusesaajate heakskiitmist ja valimist. d) toetusesaajate heakskiitmist ja valimist. 3.  Võttes arvesse vajadust tagada Euroopa Liidu vahendite tõhus ja sihipärane kasutamine, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta eeskirjad, milles käsitletakse: 3.  Võttes arvesse vajadust tagada Euroopa Liidu vahendite tõhus ja sihipärane kasutamine, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta eeskirjad, milles käsitletakse: a) liikmesriikide vahel toetuse jaotamise objektiivseid kriteeriume, toetuse soovituslikku jaotamist liikmesriikide vahel ning liikmesriikide vahel toetuse ümberjaotamise meetodit, mis põhineb saadud toetusetaotlustel; a) liikmesriikide vahel toetuse soovitusliku jaotamise lisakriteeriume ning liikmesriikide vahel toetuse ümberjaotamise meetodit, mis põhineb saadud toetusetaotlustel; b) toetuskõlblikke kulusid, sealhulgas võimalus määrata kindlaks selliste kulude ülemmäär; b) toetuskõlblikke kulusid, sealhulgas võimalus määrata kindlaks selliste kulude ülemmäär; c) järelevalvet ja hindamist. c) järelevalvet ja hindamist. 4.  Võttes arvesse vajadust tõsta teadlikkust toetuskava kohta, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu eeskirjad, milles nõutakse osalevalt liikmesriigilt osutamist liidu toetuse subsideerivale osale. 4.  Võttes arvesse vajadust tõsta teadlikkust toetuskava kohta, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega kehtestada täpsemad tingimused, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama oma toetuskavas osalemise avalikustamise ja osutama liidu toetuse subsideerivale osale. Muudatusettepanek 128 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 Artikkel 23 Artikkel 23 Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu kõik käesoleva jaoga seotud vajalikud meetmed ning eelkõige seoses: Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu käesoleva jaoga seotud vajalikud meetmed seoses: a) eelarves vabade assigneeringute piiresse jääva abi lõplikku jagamisega osalevate liikmesriikide vahel; a) eelarves vabade assigneeringute piiresse jääva abi lõplikku jagamisega osalevate liikmesriikide vahel; b) toetusetaotluste ja maksetega; b) toetusetaotluste ja maksetega; c) kava avaldamise viisiga ja võrgustiku loomise meetmetega. c) kava avaldamise viisiga ja võrgustiku loomise meetmetega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Muudatusettepanek 129 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 Artikkel 24 Artikkel 24 Laste varustamine piimatoodetega Lastele piima ja piimatoodete tarnimise toetus 1.  Liidu toetust antakse õppeasutustes laste varustamiseks teatavate piima- ja piimatootesektori toodetega. 1.   Komisjoni poolt vastavalt artiklitele 25 ja 26 delegeeritud õigusaktidega või rakendusaktidega määratletavate tingimuste kohaselt antakse artiklis 20 a osutatud asutustes liidu toetust laste varustamiseks CN-koodide 0401, 0403, 0404 90 ja 0406 või CN-koodi 2202 90 alla kuuluvate piima- ja piimatootesektori toodetega. 2.  Liikmesriigid, kes soovivad kavas osaleda, peavad eelnevalt riiklikul või piirkondlikul tasandil välja töötama selle rakendamise strateegia. 2.  Liikmesriigid, kes soovivad kavas osaleda, peavad eelnevalt riiklikul või piirkondlikul tasandil välja töötama selle rakendamise strateegia. Samuti näevad nad ette kava tõhususe suurendamiseks vajalikud täiendavad meetmed, mis võivad hõlmata teavet meetmete kohta, mis annavad teadmisi tervislike toitumisharjumuste, kohalike toiduahelate ja toidu raiskamise ärahoidmise kohta. 2 a. Liikmesriigid koostavad oma strateegiate väljatöötamisel loetelu piimast ja piimatoodetest, mis on nende vastavate kavade raames vastavalt komisjoni poolt artikli 25 kohaselt vastu võetud eeskirjadele toetuskõlblikud. 2 b. Lõikes 1 osutatud liidu toetust ei kasutata olemasolevate koolidele piima ja piimatoodete jagamise riiklike kavade või muude koolidele piima ja piimatoodete jagamise kavade rahaliste vahendite asendamiseks. Kui liikmesriik on juba kehtestanud kava, mis oleks käesoleva artikli kohaselt abikõlblik ELi toetuse saamiseks, ning kavatseb seda laiendada või tõhustada, sealhulgas kava sihtrühma, kestuse või toetuskõlblike toodete osas, võib siiski ELi toetust anda. Sellisel juhul märgib liikmesriik oma rakendamisstrateegias, kuidas ta kavatseb oma kava laiendada või tõhustada. 3.  Lisaks liidu toetusele võivad liikmesriigid anda artikli 152 kohaselt riiklikku abi. 3.  Lisaks liidu toetusele võivad liikmesriigid anda artikli 152 kohaselt riiklikku abi. 3 a. Koolidele piima ja piimatoodete jagamise liidu kava ei piira ühegi niisuguse eraldiseisva, liidu õigusega kooskõlas oleva riikliku koolidele suunatud kava rakendamist, mille eesmärk on piima ja piimatoodete tarbimise edendamine. 4.  Vastavalt aluslepingu artikli 43 lõikele 3 võtab nõukogu piima puhul antava liidu abi kindlaksmääramise meetmed. 5.  Lõikega 1 ettenähtud liidu toetust antakse maksimaalselt 0,25 liitri piimaekvivalendi eest lapse kohta koolipäevas. 5.  Lõikega 1 ettenähtud liidu toetust antakse maksimaalselt 0,25 liitri piimaekvivalendi eest lapse kohta koolipäevas. 5 a. Kavas osalevad liikmesriigid teevad toiduabi jaotamise kohas teatavaks oma osalemise toetuskavas, osutades liidu toetuse subsideerivale osale. Muudatusettepanek 130 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 Artikkel 25 Artikkel 25 Delegeeritud volitused Delegeeritud volitused 1.  Komisjonile antakse artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigetes 2–4 loetletud meetmete kohta. 1.  Komisjonile antakse artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigetes 2–4 loetletud meetmete kohta. 2.  Võttes arvesse piimatoodete tarbimise suundumust ning piimatoodete turu uuendusi ja arengut ning toiteväärtuse aspekte, määrab komisjon delegeeritud õigusaktidega kindlaks kava tingimustele vastavad tooted ning võtab vastu eeskirjad, milles käsitletakse riiklikke või piirkondlikke strateegiaid, mida liikmesriikidel tuleb toetuse saamiseks välja töötada, ning kava sihtrühma määratlemist. 2.  Võttes arvesse vajadust tagada kava tulemuslikkus sellele seatud eesmärkide täitmisel, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu eeskirju, milles käsitletakse: a) tooteid, mis vastavad kavast abi saamise tingimustele kooskõlas artikli 24 lõike 1 sätetega ja võttes arvesse toiteväärtuse aspekte; b) kava sihtrühma; c) riiklikke või piirkondlikke strateegiaid, mida liikmesriikidel tuleb toetuse saamiseks välja töötada, sealhulgas kaasnevaid meetmeid; d) toetuse taotlejate heakskiitmist ja valimist; e) järelevalvet ja hindamist. 3.  Võttes arvesse vajadust tagada, et asjaomased toetusesaajad ja taotlejad vastaksid toetuse saamise tingimustele, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu toetuse andmise tingimused. 3.  Võttes arvesse vajadust tagada, et asjaomased toetusesaajad ja taotlejad vastaksid toetuse saamise tingimustele, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu toetuse andmise tingimused. Võttes arvesse vajadust tagada, et taotlejad täidavad oma kohustusi, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu meetmed seoses tagatise esitamisega toetuse nõuetekohaseks kasutamiseks juhul, kui toetus on makstud ette. Võttes arvesse vajadust tagada, et taotlejad täidavad oma kohustusi, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu meetmed seoses tagatise esitamisega toetuse nõuetekohaseks kasutamiseks juhul, kui toetus on makstud ette. 4.  Võttes arvesse vajadust tagada, et tõsta teadlikkust toetuskavast, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega nõuda, et õppeasutused osutaksid liidu subsideerivale rollile kavas. 4.  Võttes arvesse vajadust tõsta kavast teadlikkust, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega kehtestada täpsemad tingimused, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama oma toetuskavas osalemise avalikustamise ja osutama liidu toetuse subsideerivale osale. Muudatusettepanek 131 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 Artikkel 26 Artikkel 26 Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu vajalikud meetmed ning eelkõige seoses: Komisjon võib rakendusaktidega võtta vajalikud meetmed käesoleva alajao kohaldamiseks seoses: a) menetlustega, millega tagatakse toetuse tingimustele vastava maksimumsumma järgimine; a) menetlustega, millega tagatakse toetuse tingimustele vastava maksimumsumma järgimine; b) taotlejate heakskiitmise, toetusetaotluste ja maksetega; b) toetusetaotluste ja maksetega; c) kava avaldamise viisiga. c) kava avaldamise viisidega; c a) mis tahes liiki piima ja piimatoodete puhul antava toetuse kindlaksmääramisega, võttes arvesse vajadust julgustada piisavalt artiklis 20 a osutatud asutuste piimatoodetega varustamist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Muudatusettepanek 132 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 a (uus) Artikkel 26 a Koolis oliiviõli ja lauaoliivide jagamise kava Komisjon kaalub ...* ettepaneku esitamist oliiviõli ja lauaoliivide kava kohta sarnaselt koolis piimatoodete ning puu- ja köögiviljade tarbimist edendavatele kavadele. Liikmesriigid võivad otsustada, kas nad soovivad selle kavaga liituda ja seega saada ELi rahalist toetust sama korra alusel nagu olemasolevate kavade puhul. * Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist. Muudatusettepanek 133 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 Artikkel 27 Artikkel 27 Ettevõtjate organisatsioonidele antav toetus Oliiviõli ja lauaoliivide sektorit toetavad programmid 1.  Liit rahastab artiklis 109 määratletud ettevõtjate organisatsioonide koostatud kolmeaastaseid tööprogramme ühes või mitmes järgmises valdkonnas: 1.  Liit rahastab artikli 106 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide või artikli 108 alusel tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide koostatud kolmeaastaseid tööprogramme ühes või mitmes järgmises valdkonnas: -a) oliiviõli ja lauaoliivide sektori turu järelevalve ja haldamine; a) oliivikasvatuse keskkonnamõjude parandamine; a) oliivikasvatuse keskkonnamõjude parandamine; a a) oliivikasvatuse konkurentsivõime suurendamine kaasajastamise ja ümberstruktureerimise abil; b) oliiviõli ja lauaoliivide tootmise kvaliteedi parandamine; b) oliiviõli ja lauaoliivide tootmise kvaliteedi parandamine; c) oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteedi jälgitavus, sertifitseerimine ja kaitsmine, eelkõige lõpptarbijale müüdavate oliiviõlide kvaliteedi kontrollimine riiklike asutuste järelevalve all. c) oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteedi jälgitavus, sertifitseerimine ja kaitsmine, eelkõige lõpptarbijale müüdavate oliiviõlide kvaliteedi kontrollimine riiklike asutuste järelevalve all; c a) teabe levitamine tootjaorganisatsioonide või tootmisharudevaheliste organisatsioonide poolt oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteedi parandamiseks võetud meetmete kohta. 2.  Lõikes 1 osutatud tööprogrammide liidupoolne rahastamine on järgmine: 2.  Lõikes 1 osutatud tööprogrammide liidupoolne rahastamine on järgmine: a) 11 098 000 eurot aastas Kreekale; a) 11 098 000 eurot aastas Kreekale; b) 576 000 eurot aastas Prantsusmaale; ning b) 576 000 eurot aastas Prantsusmaale; ning c) 35 991 000 eurot aastas Itaaliale. c) 35 991 000 eurot aastas Itaaliale. 2 a. Muud kui lõikes 2 nimetatud liikmesriigid võivad kasutada osa rahalisest ülemmäärast või kogu rahalist ülemmäära, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse [XXXX/XXXX] (millega kehtestatakse põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad) artiklis 14, lõikes 1 osutatud tööprogrammide rahastamiseks. 3.  Lõikes 1 osutatud tööprogrammide liidupoolse rahastamise maksimummäär on võrdne liikmesriikide poolt kinnipeetud summadega. Abikõlblike kulude rahastamise ülemmäär on järgmine: 3.  Lõikes 1 osutatud tööprogrammide liidupoolse rahastamise maksimummäär on võrdne liikmesriikide poolt kinnipeetud summadega. Abikõlblike kulude rahastamise ülemmäär on järgmine: a) 75 % tegevuste puhul lõike 1 punktis a osutatud valdkondades; a) 75 % tegevuste puhul lõike 1 punktides -a, a ja a a osutatud valdkondades; b) 75 % põhivarasse investeerimise puhul ja 50 % muude tegevuste puhul lõike 1 punktis b osutatud valdkondades; b) 75 % põhivarasse investeerimise puhul ja 50 % muude tegevuste puhul lõike 1 punktis b osutatud valdkondades; c) 75 % tööprogrammide puhul, mida vähemalt kahe tootjaliikmesriigi tunnustatud ettevõtjate organisatsioonid viivad läbi vähemalt kolmes kolmandas riigis või muus liikmesriigis lõike 1 punktis c osutatud valdkondades, ja 50 % muu tegevuse puhul nendes valdkondades. c) 75 % tööprogrammide puhul, mida vähemalt kahe tootjaliikmesriigi tunnustatud ettevõtjate organisatsioonid viivad läbi vähemalt kolmes kolmandas riigis või muus liikmesriigis lõike 1 punktides c ja c a osutatud valdkondades, ja 50 % muu tegevuse puhul nendes valdkondades. Asjaomane liikmesriik tagab lisarahastamise, mis moodustab kuni 50 % kuludest, mida liidupoolne rahastamine ei kata. Asjaomane liikmesriik tagab lisarahastamise, mis moodustab kuni 50 % kuludest, mida liidupoolne rahastamine ei kata. Muudatusettepanek 134 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 Artikkel 28 Artikkel 28 Delegeeritud volitused Delegeeritud volitused 1.  Võttes arvesse vajadust tagada, et artiklis 27 sätestatud toetus vastab oliiviõli ja lauaoliivide tootmiskvaliteedi tõstmise eesmärgile, antakse komisjonil artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse: 1.  Võttes arvesse vajadust tagada, et artiklis 27 sätestatud toetus vastab oliiviõli ja lauaoliivide tootmiskvaliteedi tõstmise eesmärgile, antakse komisjonil artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse: a) ettevõtjate ja organisatsioonide tunnustamise tingimusi abikava eesmärkide saavutamiseks ning sellise tunnustamise peatamist või lõpetamist; b) liidupoolse toetuse saamise tingimustele vastavaid meetmeid; b) liidupoolse toetuse saamise tingimustele vastavate meetmete üksikasju; c) liidu toetuse eraldamist erimeetmete korral; c) liidu toetuse eraldamist erimeetmete korral; d) tegevusi ja kulusid, mis ei vasta liidu toetuse saamise tingimustele; d) tegevusi ja kulusid, mis ei vasta liidu toetuse saamise tingimustele; e) tööprogrammide valikut ja heakskiitmist. e) tööprogrammide valikut ja heakskiitmist. 2.  Võttes arvesse vajadust tagada, et ettevõtjad täidavad oma kohustusi, antakse komisjonil artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega nõutakse tagatise esitamist, juhul kui toetus on ette makstud. 2.  Võttes arvesse vajadust tagada, et ettevõtjad täidavad oma kohustusi, antakse komisjonil artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega nõutakse tagatise esitamist, juhul kui toetus on ette makstud. Muudatusettepanek 135 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 Artikkel 30 Artikkel 30 Rakendusfondid Rakendusfondid 1.  Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonid võivad moodustada rakendusfonde. Fondi rahastatakse: 1.  Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonid ja/või nende liidud võivad moodustada 3–5 aastaseid rakendusfonde. Fondi rahastatakse: a) tootjaorganisatsioonilt või tema liikmetelt saadavast rahalisest toetusest; a) rahaliste toetustega: i) tootjaorganisatsiooni liikmetelt ja/või tootjaorganisatsioonilt endalt; või ii) tootjaorganisatsioonide liitudelt nende liitude liikmete kaudu. b) liidu finantsabist, mida võib anda tootjaorganisatsioonidele kooskõlas komisjoni poolt artiklite 35 ja 36 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud mõistete ja tingimustega. b) liidu finantsabist, mida võib anda tootjaorganisatsioonidele või nende liitudele, juhul kui viimased esitavad rakenduskava või osalise rakenduskava ja tegelevad selle majandamise ja elluviimisega, kooskõlas komisjoni poolt artiklite 35 ja 36 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud mõistete ja tingimustega. 2.  Rakendusfonde kasutatakse üksnes selliste rakenduskavade rahastamiseks, mis on liikmesriikidele esitatud ja nende poolt heaks kiidetud. 2.  Rakendusfonde kasutatakse üksnes selliste rakenduskavade rahastamiseks, mis on liikmesriikidele esitatud ja nende poolt heaks kiidetud. Muudatusettepanek 136 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 Artikkel 31 Artikkel 31 Rakenduskavad Rakenduskavad 1.  Puu- ja köögiviljasektori rakenduskaval on vähemalt kaks artikli 106 punktis c osutatud eesmärki või järgmist eesmärki: 1.  Puu- ja köögiviljasektori rakenduskaval on vähemalt kaks artikli 106 punktis c osutatud eesmärki või kaks järgmistest eesmärkidest: a) toodangu planeerimine; a) toodangu planeerimine; b) toodete kvaliteedi parandamine; b) nii värskete kui ka töödeldud toodete kvaliteedi parandamine; c) toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine; c) toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine; d) värskete või töödeldud toodete tarbimise edendamine; d) värskete või töödeldud toodete tarbimise edendamine; e) keskkonnameetmed ja keskkonnasõbralikud tootmismeetodid, sealhulgas mahepõllumajandus; e) keskkonnameetmed, eelkõige seoses veega, ja keskkonnasõbralikud tootmis-, käitlemis-, valmistamis- või töötlemismeetodid, sealhulgas mahepõllumajandus ja integreeritud tootmine; f) kriisiennetus ja -ohje. f) kriisiennetus ja -ohje. Rakenduskavad esitatakse heakskiitmiseks liikmesriikidele. Rakenduskavad esitatakse heakskiitmiseks liikmesriikidele. 1 a. Tootjaorganisatsioonide liidud võivad asendada oma liikmeid rakenduskavade majandamisel, läbivaatamisel, elluviimisel ja esitamisel. Lisaks võivad kõnealused liidud esitada osalise rakenduskava, mis sisaldab tegevusi, mille tootjaorganisatsiooni liikmed on oma rakenduskavades kindlaks määranud, kuid mida nad ei ole rakendanud. Osalised rakenduskavad alluvad samadele reeglitele, mis teised rakenduskavad, ning neid käsitletakse samaaegselt liikmesorganisatsioonide rakenduskavadega. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et: a) osaliste rakenduskavade tegevused oleksid täielikult rahastatud asjaomase liidu organisatsioonide liikmete poolt ning et fondid tuleksid kõnealuste organisatsiooni liikmete rakendusfondidest; b) vastavad tegevused ja rahaline osalus oleksid määratletud iga organisatsiooni liikme rakenduskavas; c) rakenduskavasid ei rahastataks kahest allikast. 2.  Lõike 1 punktis f osutatud kriisiennetus ja -ohje on seotud puu- ja köögiviljaturu kriiside vältimise ja tekkinud kriiside lahendamisega ning hõlmab sellega seoses: 2.  Lõike 1 punktis f osutatud kriisiennetus ja -ohje on seotud puu- ja köögiviljaturu kriiside vältimise ja tekkinud kriiside lahendamisega ning hõlmab sellega seoses: a) toodete turult kõrvaldamist; a) tootmise ja tarbimise prognoosimist ja jälgimist; b) puu- ja köögivilja toorelt koristamist või koristamata jätmist; b) investeeringuid, millega muudetakse turule viidavate tootekoguste kasutamine tõhusamaks; c) toodete tarbimise edendamist ja neist teavitamist; c) koolitusmeetmeid, parimate tavade jagamist ja struktuurse suutlikkuse loomist; d) koolitusmeetmeid; d) toodete tarbimise edendamist ja neist teavitamist nii ennetuse eesmärgil kui ka kriisiperioodil; e) saagikindlustust; e) toetust ühisfondide moodustamise halduskulude katmiseks; f) toetust ühisfondide moodustamise halduskulude katmiseks. f) toetused viljapuuaedade sordivahetuse eesmärgil viljapuude väljajuurimiseks; g) toodete turult kõrvaldamist, ka nende toodete puhul, mida töötlevad tootjaorganisatsioonid; h) puu- ja köögivilja toorelt koristamist või koristamata jätmist; i) saagikindlustust. Kriisiennetus- ja -ohjamismeetmed, sealhulgas kolmandas lõigus osutatud laenude põhiosa ja intressi tagasimaksed, ei moodusta üle ühe kolmandiku rakenduskava kuludest. Kriisiennetus- ja -ohjamismeetmed, sealhulgas neljandas lõigus osutatud laenude põhiosa ja intresside tagasimaksed, ei moodusta üle 40% rakenduskava kuludest. Saagikindlustusmeetmed hõlmavad tegevusi, mis aitavad kaitsta tootjate sissetulekuid ja katavad tootjaorganisatsiooni ja/või selle liikmete kantud turukahjud, kui neid sissetulekuid mõjutavad looduskatastroofid, ebasoodsad ilmastikutingimused, haigused ja kahjurite levik. Abisaajad peavad tõendama, et nad on võtnud kõik vajalikud riskiennetusmeetmed. Tootjaorganisatsioonid võivad kriisiennetus- ja -ohjamismeetmete rahastamiseks võtta laene kommertstingimustel. Sellisel juhul võib kõnealuste laenude põhiosa ja intressi tagasimaksmine olla rakenduskava osa ning seega võib seda artikli 32 alusel liidu finantsabist rahastada. Kriisiennetuse ja -ohjega seotud mis tahes konkreetset tegevust rahastatakse kas selliste laenude abil või otseselt, kuid mitte mõlemal viisil. Tootjaorganisatsioonid võivad kriisiennetus- ja -ohjamismeetmete rahastamiseks võtta laene kommertstingimustel. Sellisel juhul võib kõnealuste laenude põhiosa ja intressi tagasimaksmine olla rakenduskava osa ning seega võib seda artikli 32 alusel liidu finantsabist rahastada. Kriisiennetuse ja -ohjega seotud mis tahes konkreetset tegevust võib rahastada selliste laenude abil ja/või otseselt tootjaorganisatsioonide poolt. 2 a. Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „toorelt koristamine” – turustuskõlbmatute toodete täielik või osaline koristamine konkreetselt alalt enne tavapärase saagikoristuse algust. Asjaomased tooted ei tohi enne toorelt koristamist olla juba kahjustatud ilmastikutingimuste või haiguste tõttu või muudel põhjustel; b) „koristamata jätmine” – tavapärase tootmistsükli jooksul konkreetselt alalt osa või kogu kaubandusliku toodangu koristamata jätmine. Koristamata jätmisena ei käsitata aga toodete hävimist ilmastikutingimuste või haiguse tagajärjel. 3.  Liikmesriigid tagavad, et: 3.  Liikmesriigid tagavad, et: a) rakenduskavad hõlmavad kahte või enamat keskkonnameedet või a) rakenduskavad hõlmavad kahte või enamat keskkonnameedet või b) vähemalt 10 % rakenduskavade kuludest kasutatakse keskkonnameetmete rahastamiseks. b) vähemalt 10 % rakenduskavade kuludest kasutatakse keskkonnameetmete rahastamiseks. Keskkonnameetmete puhul järgitakse määruse (EL) nr […] (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) artikli 29 lõikes 3 sätestatud põllumajandusliku keskkonnatoetusega seotud tingimusi. Keskkonnameetmete puhul järgitakse määruse (EL) nr […] (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) artikli 29 lõikes 3 sätestatud põllumajandusliku keskkonnatoetusega seotud tingimusi. Kui vähemalt 80 % tootjaorganisatsiooni tootjaliikmetest on võtnud ühe või mitu ühesugust põllumajanduse keskkonna kohustust määruse (EL) nr […] (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) artikli 29 lõike 3 alusel, siis käsitatakse iga sellist kohustust esimese lõigu punktis a osutatud keskkonnameetmena. Kui vähemalt 80 % tootjaorganisatsiooni tootjaliikmetest on võtnud ühe või mitu ühesugust põllumajanduse keskkonna kohustust määruse (EL) nr […] (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) artikli 29 lõike 3 alusel, siis käsitatakse iga sellist kohustust esimese lõigu punktis a osutatud keskkonnameetmena. Esimeses lõigus osutatud keskkonnameetmetele antav abi hõlmab täiendavaid kulusid ja kõnealusest tegevusest tulenevalt saamata jäänud tulu. Esimeses lõigus osutatud keskkonnameetmetele antav abi hõlmab täiendavaid kulusid ja kõnealusest tegevusest tulenevalt saamata jäänud tulu. 4.  Liikmesriigid tagavad, et keskkonnale avaldavat survet suurendavad investeeringud on lubatud üksnes siis, kui on kasutusele võetud tõhusad meetmed keskkonna kaitsmiseks sellise surve eest. 4.  Liikmesriigid tagavad, et keskkonnale avaldavat survet suurendavad investeeringud on lubatud üksnes siis, kui on kasutusele võetud tõhusad meetmed keskkonna kaitsmiseks sellise surve eest. Muudatusettepanek 137 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 Artikkel 32 Artikkel 32 Liidu finantsabi Liidu finantsabi 1.  Liidu finantsabi on võrdne artikli 30 lõike 1 punktis a osutatud tegelikult makstud rahalise toetuse summaga, kuid mitte suurem kui 50 % tegelikest kuludest. 1.  Liidu finantsabi on võrdne artikli 30 lõike 1 punktis a osutatud tegelikult makstud rahalise toetuse summaga ja mitte suurem kui 50 % tegelikest kuludest või mitte suurem kui 75 % äärepoolseimate piirkondade puhul. 2.  Liidu finantsabi ülempiir on 4,1 % iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest. 2.  Liidu finantsabi ülempiir on 4,1 % iga tootjaorganisatsiooni ja/või nende liidu turustatud värskete või töödeldud toodete väärtusest. Kõnealust protsendimäära võib suurendada 4,6 %-le turustatud toodangu väärtusest, tingimusel et summat, mis ületab 4,1 % turustatud toodangu väärtusest, kasutatakse üksnes kriisiennetus- ja -ohjamismeetmeteks. Kõnealust protsendimäära võib suurendada 4,6 %-le tootjaorganisatsiooni turustatud värskete või töödeldud toodete väärtusest, tingimusel et summat, mis ületab 4,1 % turustatud värskete või töödeldud toodete väärtusest, kasutatakse üksnes kriisiennetus- ja -ohjamismeetmeteks. Tootjaorganisatsioonide liitude puhul võib seda protsenti suurendada 5 %-ni liidu või selle liikmete turustatud värskete või töödeldud toodete väärtusest, tingimusel et summat, mis ületab 4,1 % turustatud värskete või töödeldud toodete väärtusest, kasutatakse ainult kriisiennetus- ja -ohjamismeetmete jaoks, mida see tootjaorganisatsioonide liit rakendab oma liikmete nimel. 3.  Tootjaorganisatsiooni taotlusel suurendatakse lõikes 1 sätestatud toetusmäära 50 %-lt 60%-le ühe rakenduskava või rakenduskava osa kohta, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 3.  Tootjaorganisatsiooni taotlusel suurendatakse lõikes 1 sätestatud toetusmäära 50 %-lt 60%-le ühe rakenduskava või rakenduskava osa kohta, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: a) selle on esitanud mitu liidu tootjaorganisatsiooni, kes tegelevad eri liikmesriikides rahvusvaheliste kavadega; a) selle on esitanud mitu liidu tootjaorganisatsiooni, kes tegelevad eri liikmesriikides rahvusvaheliste kavadega; b) selle on esitanud üks või mitu tootmisharudevahelistel alustel toimivate kavadega tegelevat tootjaorganisatsiooni; b) selle on esitanud üks või mitu tootmisharudevahelistel alustel toimivate kavadega tegelevat tootjaorganisatsiooni; c) sellega kaetakse üksnes selliste mahepõllumajanduslike toodete tootmiseks antavaid eritoetusi, mis on hõlmatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 834/2007; c) sellega kaetakse üksnes selliste mahepõllumajanduslike toodete tootmiseks antavaid eritoetusi, mis on hõlmatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 834/2007; d) see on esimene kava, mille esitab tunnustatud tootjaorganisatsioon, mis on ühinenud teise tunnustatud tootjaorganisatsiooniga; d) see on esimene kava, mille esitab tunnustatud tootjaorganisatsioon, mis on ühinenud teise tunnustatud tootjaorganisatsiooniga; d a) kava on esitanud mitu tunnustatud tootjaorganisatsiooni, millel on ühine turustuse tütarettevõtja; e) see on esimene kava, mille esitab tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit; e) see on esimene kava, mille esitab tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit; f) selle on esitanud tootjaorganisatsioonid nendest liikmesriikidest, kus tootjaorganisatsioonid turustavad vähem kui 20 % puu- ja köögiviljatoodangust; f) selle on esitanud tootjaorganisatsioonid nendest liikmesriikidest, kus tootjaorganisatsioonid turustavad vähem kui 20 % puu- ja köögiviljatoodangust; g) selle on esitanud tootjaorganisatsioon ühest äärepoolseimast piirkonnast, nagu on osutatud aluslepingu artiklis 349; g) selle on esitanud tootjaorganisatsioon ühest äärepoolseimast piirkonnast, nagu on osutatud aluslepingu artiklis 349, või Egeuse mere väikesaarelt, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 1 lõikes 2. h) see hõlmab üksnes eritoetusi meetmeteks, mille eesmärk on propageerida haridusasutuses viibivate laste hulgas puu- ja köögivilja tarbimist. 4.  Lõikes 1 sätestatud piirmäära 50 % suurendatakse 100 %-le puu- ja köögivilja turult kõrvaldamiste puhul, kui kõrvaldatav kogus ei ületa 5 % iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu mahust ning kui kõrvaldamine on toimunud järgmisel viisil: 4.  Lõikes 1 sätestatud piirmäära 50 % suurendatakse 100 %-le puu- ja köögivilja turult kõrvaldamiste puhul, kui kõrvaldatav kogus ei ületa 5 % iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu mahust ning kui kõrvaldamine on toimunud järgmisel viisil: a) tasuta jagamine heategevusorganisatsioonidele ja -fondidele, mille liikmesriigid on sel eesmärgil heaks kiitnud, kasutamiseks nende tegevuses selliste inimeste aitamiseks, kellel on riigi seaduste kohaselt õigus saada sotsiaalabi, eelkõige piisavate elatusvahendite puudumise tõttu; a) tasuta jagamine heategevusorganisatsioonidele ja -fondidele, mille liikmesriigid on sel eesmärgil heaks kiitnud, kasutamiseks nende tegevuses selliste inimeste aitamiseks, kellel on riigi seaduste kohaselt õigus saada sotsiaalabi, eelkõige piisavate elatusvahendite puudumise tõttu; b) tasuta jagamine karistusasutustele, koolidele, riiklikele haridusasutustele ja laste puhkelaagritele, samuti liikmesriikide määratud haiglatele ja vanadekodudele; liikmesriigid teevad kõik vajaliku tagamaks, et sel viisil jagatud kogused täiendavad selliste asutuste tavaliselt ostetavaid koguseid. b) tasuta jagamine karistusasutustele, koolidele ja artiklis 20 a osutatud asutustele ning laste puhkelaagritele, samuti liikmesriikide määratud haiglatele ja vanadekodudele; liikmesriigid teevad kõik vajaliku tagamaks, et sel viisil jagatud kogused täiendavad selliste asutuste tavaliselt ostetavaid koguseid. Muudatusettepanek 138 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 Artikkel 34 Artikkel 34 Rakenduskavade riiklik raamistik ja riiklik strateegia Rakenduskavade riiklik raamistik ja riiklik strateegia 1.  Liikmesriigid kehtestavad siseriikliku raamistiku artikli 31 lõikes 3 osutatud keskkonnameetmetega seotud üldtingimuste väljatöötamiseks. Kõnealuse raamistikuga tagatakse eelkõige, et sellised meetmed vastavad määruses (EL) nr […] (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) sätestatud nõuetele, eelkõige kõnealuse määruse artiklis 6 sätestatud nõuete järjekindluse kohta. 1.  Liikmesriigid kehtestavad siseriikliku raamistiku artikli 31 lõikes 3 osutatud keskkonnameetmetega seotud üldtingimuste väljatöötamiseks. Kõnealuse raamistikuga tagatakse eelkõige, et sellised meetmed vastavad määruses (EL) nr […] (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) sätestatud nõuetele, eelkõige kõnealuse määruse artiklis 6 sätestatud nõuete järjekindluse kohta. Liikmesriigid esitavad oma raamistiku kavandi komisjonile, kes rakendusaktidega võib kolme kuu jooksul nõuda muudatusi, kui ta leiab, et kõnealune kavand ei võimalda saavutada aluslepingu artiklis 191 ning liidu seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud eesmärke. Samu eesmärke tuleb järgida ka rakenduskavadest toetatavate üksikpõllumajandusettevõtetesse tehtavate investeeringute puhul. Liikmesriigid esitavad oma raamistiku kavandi komisjonile, kes võib artikli 162 lõiget 2 või 3 kohaldamata võtta vastu rakendusakte, milles nõutakse kolme kuu jooksul muudatuste tegemist, kui ta leiab, et kõnealune kavand ei võimalda saavutada aluslepingu artiklis 191 ning liidu seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud eesmärke. Samu eesmärke tuleb järgida ka rakenduskavadest toetatavate üksikpõllumajandusettevõtetesse tehtavate investeeringute puhul. 2.  Kõik liikmesriigid koostavad puu- ja köögiviljaturu säästvate rakenduskavade riikliku strateegia. Kõnealuse strateegiaga on hõlmatud: 2.  Kõik liikmesriigid koostavad puu- ja köögiviljaturu säästvate rakenduskavade riikliku strateegia. Kõnealuse strateegiaga on hõlmatud: a) olukorra tugevate ja nõrkade külgede analüüs ning arengupotentsiaal; a) olukorra tugevate ja nõrkade külgede analüüs ning arengupotentsiaal; b) valitud prioriteetide põhjendus; b) valitud prioriteetide põhjendus; c) rakenduskavade ja rahastamisvahendite eesmärgid ning tulemuslikkuse näitajad; c) rakenduskavade ja rahastamisvahendite eesmärgid ning tulemuslikkuse näitajad; d) rakenduskavade hindamine; d) rakenduskavade hindamine; e) tootjaorganisatsioonide aruandluskohustus. e) tootjaorganisatsioonide aruandluskohustus. Riiklikus strateegias sisaldub ka lõikes 1 osutatud riigisisene raamistik. Riiklikus strateegias sisaldub ka lõikes 1 osutatud riigisisene raamistik. 3.  Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kus ei ole tunnustatud tootjaorganisatsioone. 3.  Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kus ei ole tunnustatud tootjaorganisatsioone. Muudatusettepanek 139 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 a (uus) Artikkel 34 a Riiklik võrgustik 1.  Liikmesriigid võivad luua riikliku puu- ja köögiviljavõrgustiku, mis ühendab riikliku strateegia rakendamisse kaasatud tootjaorganisatsioone, tootjaorganisatsioonide liitusid ja ametiasutusi. 2.  Võrgustikku rahastatakse maksimaalselt 0,5 % määral ELi osast rakendusfondide rahastamises. 3.  Selle võrgustiku eesmärk on juhtida võrgustikku, uurida ülevõetavaid häid tavasid ja koguda asjakohast teavet, korraldada konverentse ja seminare riikliku strateegia juhtimisse kaasatud isikutele, viia ellu riikliku strateegia jälgimis- ja hindamisprogramme ning muid riiklikus strateegias nimetatud tegevusi. Muudatusettepanek 140 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 Artikkel 35 Artikkel 35 Delegeeritud volitused Delegeeritud volitused Võttes arvesse vajadust tagada tootjaorganisatsioonide tõhus, sihipärane ja jätkuv toetamine puu- ja köögiviljasektoris, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada eeskirjad, milles käsitletakse: Võttes arvesse vajadust tagada tootjaorganisatsioonide tõhus, sihipärane ja jätkuv toetamine puu- ja köögiviljasektoris, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada eeskirjad, milles käsitletakse: a) rakendusfonde ja rakenduskavasid, mis on seotud: a) rakendusfonde ja rakenduskavasid, mis on seotud: i) rakendusfondide hinnangulise suuruse, rahastamise ja kasutamisega; i) rakendusfondide hinnangulise suuruse, rahastamise ja kasutamisega; ii) rakenduskavade sisu, kestuse, heakskiitmise ja muutmisega; ii) rakenduskavade sisu, kestuse, heakskiitmise ja muutmisega; iii) meetmete abikõlblikkusega, tegevuskava kohase tegevuse või kuludega ja vastavate täiendavate riiklike eeskirjadega; iii) meetmete abikõlblikkusega, tegevuskava kohase tegevuse või kuludega, üksikpõllumajandusettevõtetesse tehtavate investeeringutega ja vastavate täiendavate riiklike eeskirjadega; iv) tegevuskavade ja maaelu arengu programmide vahelise suhtega; iv) tegevuskavade ja maaelu arengu programmide vahelise suhtega; v) tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavadega; v) tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavadega; v a) erieeskirjadega, mis on kohaldatavad juhtudel, kui tootjaorganisatsioonide liidud asendavad täielikult või osaliselt oma liikmeid rakenduskavade majandamisel, läbivaatamisel, elluviimisel ja esitamisel; b) riikliku raamistiku ja riikliku strateegia struktuuri ja sisuga; b) riikliku raamistiku ja riikliku strateegia struktuuri ja sisuga; c) liidu finantsabiga, mis on seotud: c) liidu finantsabiga, mis on seotud: i) liidu finantsabi arvutamise alusega, eelkõige tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtus; i) liidu finantsabi arvutamise alusega, eelkõige tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtus; ii) abi arvutamiseks kohaldatava võrdlusperioodiga; ii) abi arvutamiseks kohaldatava võrdlusperioodiga; iii) finantsabi saamise õiguste vähendamisega abitaotluste hilinenud esitamise korral; iii) finantsabi saamise õiguste vähendamisega abitaotluste hilinenud esitamise korral; iv) ettemaksete tegemisega ning tagatiste esitamise ja kaotamisega ettemaksete korral; iv) ettemaksete tegemisega ning tagatiste esitamise ja kaotamisega ettemaksete korral; iv a) tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavade rahastamise suhtes kohaldatavate erieeskirjadega, sealhulgas artikli 32 lõikes 2 esitatud ülempiiriga seotud eeskirjadega; d) kriisiennetus- ja -ohjamismeetmed, mis on seotud: d) kriisiennetus- ja -ohjamismeetmed, mis on seotud: i) kriisiennetus- ja -ohjamismeetmete valikuga; i) kriisiennetus- ja -ohjamismeetmete valikuga; ii) turult kõrvaldamise mõistega; ii) tingimustega, millega kaasneb turult kõrvaldamine; iii) turult kõrvaldatud toodete sihtotstarbega; iii) turult kõrvaldatud toodete sihtotstarbega; iv) turult kõrvaldamise maksimumtoetusega; iv) turult kõrvaldamise maksimumtoetusega; v) etteteatamisega turult kõrvaldamise korral; v) etteteatamisega turult kõrvaldamise korral; vi) turustatud toodangu mahuga turult kõrvaldamise korral; vi) turustatud toodangu mahuga turult kõrvaldamise korral; vii) tasuta jagamiseks ettenähtud toodete pakendil Euroopa Liidu embleemi esitamisega; vii) tasuta jagamiseks ettenähtud toodete pakendil Euroopa Liidu embleemi esitamisega; viii) kõrvaldatud toodete saajatele esitatavate tingimustega; viii) kõrvaldatud toodete saajatele esitatavate tingimustega; ix) toorelt koristamise ja koristamata jätmise mõistega; x) toorelt koristamise ja koristamata jätmise tingimustega; x) toorelt koristamise ja koristamata jätmise tingimustega; xi) saagikindlustuse eesmärkidega; xi) saagikindlustuse suhtes kohaldatavate rakendustingimustega; xii) mõistega „ebasoodsad ilmastikutingimused”; xiii) ühisfondide moodustamise halduskulude katmise toetuse tingimustega; xiii) ühisfondide moodustamise halduskulude katmise toetuse tingimustega; e) riikliku finantsabiga, mis on seotud: e) riikliku finantsabiga, mis on seotud: i) tootjate organiseerituse tasemega; i) tootjate organiseerituse tasemega; ii) rakenduskavade muudatustega; ii) rakenduskavade muudatustega; iii) finantsabi saamise õiguste vähendamisega abitaotluste hilinenud esitamise korral; iii) finantsabi saamise õiguste vähendamisega abitaotluste hilinenud esitamise korral; iv) tagatiste esitamise, vabastamise ja kaotamisega ettemaksete korral; iv) tagatiste esitamise, vabastamise ja kaotamisega ettemaksete korral; v) liidu poolt tagasi makstava riikliku finantsabi maksimaalse protsendiga. v) liidu poolt tagasi makstava riikliku finantsabi maksimaalse protsendiga. Muudatusettepanek 141 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 Artikkel 38 Artikkel 38 Kooskõla ja järjepidevus Kooskõla ja järjepidevus 1.  Toetusprogrammid on kooskõlas liidu õigusega ning liidu tegevuse, poliitika ja prioriteetidega. 1.  Toetusprogrammid on kooskõlas liidu õigusega ning liidu tegevuse, poliitika ja prioriteetidega. 2.  Liikmesriigid vastutavad toetusprogrammide eest ning tagavad, et need on sisult järjekindlad ning et neid koostatakse ja rakendatakse objektiivselt, võttes arvesse asjaomaste tootjate majanduslikku olukorda ja vajadust vältida tootjate põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist. 2.  Liikmesriigid vastutavad toetusprogrammide eest ning tagavad, et need on sisult järjekindlad ning et neid koostatakse ja rakendatakse objektiivselt, võttes arvesse asjaomaste tootjate majanduslikku olukorda ja vajadust vältida tootjate põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist. 3.  Toetust ei anta: 3.  Toetust ei anta: (a) teadusprojektidele ja teadusprojekte toetavatele meetmetele, ilma et see piiraks artikli 43 lõike 3 punkte d ja e; b) määruse (EL) nr […] (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohastes liikmesriikide maaelu arengu programmides sisalduvatele meetmetele. b) määruse (EL) nr […] (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohastes liikmesriikide maaelu arengu programmides sisalduvatele meetmetele. Muudatusettepanek 142 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 Artikkel 39 Artikkel 39 Toetusprogrammide esitamine Toetusprogrammide esitamine 1.  Iga IV lisas loetletud tootjaliikmesriik esitab komisjonile viieaastase toetusprogrammi kavandi, mis sisaldab vähemalt ühte artiklis 40 sätestatud abikõlblikku meedet. 1.  Iga IV lisas loetletud tootjaliikmesriik esitab komisjonile viieaastase toetusprogrammi kavandi, mis sisaldab vähemalt ühte artiklis 40 sätestatud abikõlblikku meedet. 1 a. Toetusprogrammide toetusmeetmed töötatakse välja sellisel geograafilisel tasandil, mida liikmesriik peab kõige asjakohasemaks. Enne toetusprogrammi komisjonile esitamist konsulteerib liikmesriik sobiva territoriaalse tasandi pädevate asutuste ja organisatsioonidega. 1 b. Iga liikmesriik esitab ühe toetusprogrammi kavandi, milles võib võtta arvesse piirkondlikke eripärasid. 2.  Toetusprogramme hakatakse kohaldama kolm kuud pärast nende esitamist komisjonile. 2.  Toetusprogramme hakatakse kohaldama kolm kuud pärast nende esitamist komisjonile. Kui komisjon kehtestab rakendusaktiga, et toetusprogramm ei vasta käesolevas jaos sätestatud eeskirjadele, teavitab komisjon sellest liikmesriiki. Sellisel juhul esitab liikmesriik komisjonile muudetud toetusprogrammi. Muudetud toetusprogrammi hakatakse kohaldama kaks kuud pärast selle esitamist, välja arvatud juhul, kui vastuolu ei ole kõrvaldatud – sel juhul kohaldatakse käesolevat lõiku. Kui komisjon kehtestab rakendusaktiga, et toetusprogramm ei vasta käesolevas jaos sätestatud eeskirjadele, teavitab komisjon sellest liikmesriiki. Sellisel juhul esitab liikmesriik komisjonile muudetud toetusprogrammi. Muudetud toetusprogrammi hakatakse kohaldama kaks kuud pärast selle esitamist, välja arvatud juhul, kui vastuolu ei ole kõrvaldatud – sel juhul kohaldatakse käesolevat lõiku. 3.  Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis liikmesriikide esitatud toetusprogrammide muudatuste suhtes. 3.  Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis liikmesriikide esitatud toetusprogrammide muudatuste suhtes. Muudatusettepanek 143 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 a (uus) Artikkel 39 a Toetusprogrammide sisu Toetusprogrammid koosnevad järgmistest osadest: a) kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus ja nende arvudes väljendatud eesmärgid; b) peetud konsultatsioonide tulemused; c) eelhindamine, mis näitab eeldatavat tehnilist, majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju; d) meetmete rakendamise ajakava; e) üldine rahastamistabel, mis hõlmab ressursside kasutamist ja kavandatud soovituslikku meetmetevahelist vahendite jaotust kooskõlas IV lisas sätestatud ülemmääradega; f) järelevalveks ja hindamiseks kasutatavad kriteeriumid ja arvulised näitajad ning meetmed, millega tagatakse toetusprogrammide asjakohane ja tulemuslik rakendamine, ning g) toetusprogrammi rakendamise eest vastutavate pädevate asutuste ja organite nimed. Muudatusettepanek 144 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 Artikkel 40 Artikkel 40 Abikõlblikud meetmed Abikõlblikud meetmed Toetusprogrammid võivad sisaldada üksnes ühte või mitut järgmist meedet: Toetusprogrammid võivad sisaldada üksnes ühte või mitut järgmist meedet: a) toetus ühtse otsemaksete kava alusel vastavalt artiklile 42; b) müügi edendamine vastavalt artiklile 43; b) müügi edendamine vastavalt artiklile 43; c) viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine vastavalt artiklile 44; c) viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine vastavalt artiklile 44; d) toorelt koristamine vastavalt artiklile 45; d) toorelt koristamine vastavalt artiklile 45; e) ühisfondid vastavalt artiklile 46; e) ühisfondid vastavalt artiklile 46; f) saagikindlustus vastavalt artiklile 47; f) saagikindlustus vastavalt artiklile 47; g) investeeringud vastavalt artiklile 48; g) investeeringud vastavalt artiklile 48; h) kõrvalsaaduste destilleerimine vastavalt artiklile 49. h) kõrvalsaaduste destilleerimine vastavalt artiklile 49; h a) teadus- ja arendustegevus vastavalt artiklile 43 a; h b) toetusprogramm viinamarjakasvatuseks järskudel nõlvadel vastavalt artiklile 44 a. Muudatusettepanek 145 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42 Artikkel 42 välja jäetud Ühtne otsemaksete kava ja toetus viinamarjakasvatajatele Toetusprogrammid võivad hõlmata üksnes viinamarjakasvatajatele antavat toetust toetusõiguste eraldamise vormis, mille kohta on liikmesriigid teinud otsuse 1. detsembriks 2012 vastavalt määruse (EL) nr [KOM(2010) 799] artiklile 137 ning kõnealuses artiklis sätestatud tingimuste kohaselt. Muudatusettepanek 146 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 Artikkel 43 Artikkel 43 Müügiedendamine kolmandates riikides Müügiedendamine 1.  Käesoleva artikli kohane toetus hõlmab teavitus- või müügiedendusmeetmeid, mis on suunatud liidu veinidele kolmandates riikides, et suurendada nende konkurentsivõimet kõnealustes riikides. 1.  Käesoleva artikli kohane toetus hõlmab teavitus- või müügiedendusmeetmeid, mis on suunatud liidu veinidele eelkõige ja peamiselt kolmandates riikides ja ka siseturul, et suurendada nende konkurentsivõimet. 2.  Lõikes 1 osutatud meetmeid kohaldatakse kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide või selliste veinide suhtes, millele on märgitud viinamarjasort. 2.  Lõikes 1 osutatud meetmeid kohaldatakse kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide või selliste veinide suhtes, millele on märgitud viinamarjasort. 3.  Lõikes 1 osutatud meetmed võivad hõlmata üksnes järgmist: 3.  Lõikes 1 osutatud meetmed võivad hõlmata üksnes järgmist: a) avalikke suhteid, müügiedendus- või reklaamimeetmeid, eelkõige neid, mis rõhutavad liidu toodete eeliseid, eriti seoses kvaliteedi, toiduohutuse või keskkonnasõbralikkusega; a) avalikke suhteid, müügiedendus- või reklaamimeetmeid, eelkõige neid, mis rõhutavad liidu toodete eeliseid, eriti seoses kvaliteedi, toiduohutuse või keskkonnastandarditega; b) osalemist rahvusvahelise tähtsusega üritustel, messidel või näitustel; b) osalemist rahvusvahelise tähtsusega üritustel, messidel või näitustel; c) teavituskampaaniaid, mis tutvustavad eelkõige päritolunimetusi, geograafilisi tähiseid ja mahetootmist hõlmavaid liidu süsteeme; c) teavituskampaaniaid, mis tutvustavad eelkõige päritolunimetusi, geograafilisi tähiseid ja mahetootmist hõlmavaid liidu süsteeme; d) uurimusi uute turgude kohta, mis on vajalikud turuväljundite laiendamiseks; d) uurimusi uute turgude kohta, mis on vajalikud turuväljundite laiendamiseks; e) uurimusi teavitus- ja müügiedendusmeetmete tulemuste hindamiseks. e) uurimusi teavitus- ja müügiedendusmeetmete tulemuste hindamiseks. 4.  Lõikes 1 osutatud liidu toetus müügiedendusmeetmetele ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kulutustest. 4.  Lõikes 1 osutatud liidu toetus müügiedendusmeetmetele ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kulutustest. Muudatusettepanek 147 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 a (uus) Artikkel 43 a Teadus- ja arendustegevus Teadus- ja arendustegevuse toetamine võimaldab rahastada teadusprojekte, mille eesmärk on eelkõige parandada tootekvaliteeti, tootmisprotsessi mõju keskkonnale ja toiduohutust veinisektoris. Muudatusettepanek 148 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 b (uus) Artikkel 43 b Säästva tootmise arenenud süsteemide alaste parimate tavade vahetamine 1.  Selle artikli alusel antav toetus katab meetmeid, millega toetatakse säästva tootmise arenenud süsteemide alaste parimate tavade vahetamist ja seega võimaldatakse põllumajandustootjatel omandada uusi oskusi. 2.  Lõikes 1 osutatud meetmeid kohaldatakse arenenud viinamarjakasvatus- ja veinitootmissüsteemide suhtes, mis suurendavad pinnasekatet, vähendavad oluliselt pestitsiidide ja keemiliste väetiste kasutamist või suurendavad sortide mitmekesisust, ja mis ületavad määruse (EL) nr […] [horisontaalse ÜPP määrus] VI jaotises sätestatud nõuetele vastavuse tingimuste täitmist. 3.  Lõikes 1 nimetatud meetmete hulka võivad kuuluda: a) arenenud säästva viinamarjakasvatuse parimate tavade valimine, kirjeldamine ja tutvustamine; b) põllumajandusalase koolituse andmine ja arenenud säästvate põllumajandussüsteemide alase pädevuse suurendamine. Muudatusettepanek 149 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 Artikkel 44 Artikkel 44 Viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine Viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine 1.  Viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise meetmete eesmärk on suurendada veinitootjate konkurentsivõimet. 1.  Viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise meetmete eesmärk on suurendada veinitootjate konkurentsivõimet. 2.  Viinamarjaistanduste ümberkorraldamist ja muutmist toetatakse siis, kui liikmesriigid esitavad oma tootmisvõimsuse ülevaate vastavalt artikli 102 lõikele 3. 2.  Viinamarjaistanduste ümberkorraldamist ja muutmist toetatakse siis, kui liikmesriigid esitavad oma tootmisvõimsuse ülevaate vastavalt artikli 102 lõikele 3. 3.  Viinamarjaistanduste ümberkorraldus- ja muutmistoetus võib hõlmata ainult ühte või mitut järgmist tegevust: 3.  Viinamarjaistanduste ümberkorraldus- ja muutmistoetus võib hõlmata ainult ühte või mitut järgmist tegevust: a) sordivahetus, sealhulgas ümberpookimine; a) sordivahetus, sealhulgas ümberpookimine; b) viinamarjaistanduste ümberpaigutamine; b) viinamarjaistanduste ümberpaigutamine; c) viinamarjaistanduste haldamise parandamine. c) viinamarjaistanduste haldamise parandamine. c a) pestitsiidide kasutamise vähendamine; c b) ümberistutamine taimetervise põhjustel, kui puudub tehniline lahendus tootmise jätkamiseks samas kohas. Ei toetata selliste viinamarjaistanduste tavapärast uuendamist, kus viinapuud on ealiselt vananenud. Ei toetata selliste viinamarjaistanduste tavapärast uuendamist, st sama viinamarjasordi ümberistutamist sama tihedusega samale maatükile ja sama viinamarjakasvatusmeetodit kasutades, kui viinapuud on ealiselt vananenud. Liikmesriigid võivad sätestada lisatingimusi, eelkõige seoses asendatavate viinapuude vanusega. 4.  Viinamarjaistanduste ümberkorraldus- ja muutmistoetuse vormid võivad olla üksnes järgmised: 4.   Veinitootmise täiustamise ning viinamarjaistanduste ümberkorraldus- ja muutmistoetuse vormid võivad olla üksnes järgmised: a) meetme rakendamisest tingitud sissetulekute kaotamise puhul tootjatele antav hüvitis; a) meetme rakendamisest tingitud sissetulekute kaotamise puhul tootjatele antav hüvitis; b) toetus ümberkorraldus- ja muutmiskulude katmiseks. b) toetus ümberkorraldus- ja muutmiskulude katmiseks. 5.  Lõike 4 punktis a osutatud sissetulekute kaotamise eest tootjatele antav hüvitis võib katta kuni 100 % vastavast kahjumist ning seda võib anda ühes järgmistest vormidest: 5.  Lõike 4 punktis a osutatud sissetulekute kaotamise eest tootjatele antav hüvitis võib katta kuni 100 % vastavast kahjumist ning seda võib anda ühes järgmistest vormidest: a) olenemata määruse (EL) nr [KOM(2010 )799] II osa I jaotise III peatüki V jao II alajaost istutusõiguse kohta üleminekuajal, mille kohaselt on lubatud nii uute kui ka vanade viinapuude üheaegne olemasolu kuni üleminekuaja lõpuni, mis ei tohi olla pikem kui kolm aastat; a) olenemata määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise III peatüki V jao II alajaost istutusõiguse kohta üleminekuajal, mille kohaselt on lubatud nii uute kui ka vanade viinapuude üheaegne olemasolu kuni üleminekuaja lõpuni, mis ei tohi olla pikem kui kolm aastat; b) rahaline hüvitis. b) rahaline hüvitis. 6.  Liidu toetus viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise tegelike kulude katmiseks ei tohi olla suurem kui 50 %. Vähem arenenud piirkondades viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks antav liidu rahaline toetus ei ületa 75 %. 6.  Liidu toetus viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise tegelike kulude katmiseks ei tohi olla suurem kui 50 %. Vähem arenenud piirkondades viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks antav liidu rahaline toetus ei ületa 75 %. Muudatusettepanek 150 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 a (uus) Artikkel 44 a Järsunõlvalistel aladel toimuva viinamarjakasvatuse toetusprogramm Järsunõlvalistel aladel viinamarjakasvatuse toetusprogrammi osana võetud meetmete eesmärk on kaitsta pikemas perspektiivis viinamarjakasvatust palju tööjõudu nõudvatel nõlvadel, järskudel nõlvadel ja terrassidel, parandades selle konkurentsivõimet. Toetust võib anda kindlasummalise toetuse vormis hektari kohta, mille määrab kindlaks asjaomane liikmesriik, või kohandatud toetusena, mis määratakse kindlaks kasvukoha järskuse põhjal. Muudatusettepanek 151 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 Artikkel 45 Artikkel 45 Toorelt koristamine Toorelt koristamine 1.  Käesolevas artiklis tähendab toorelt koristamine ebaküpsete viinamarjakobarate täielikku hävitamist või eemaldamist, mille tulemusel asjaomase ala saak langeb nullini. 1.  Käesolevas artiklis tähendab toorelt koristamine ebaküpsete viinamarjakobarate täielikku hävitamist või eemaldamist, mille tulemusel asjaomase ala saak langeb nullini. Kaubanduslike viinamarjade viinapuude külge jätmist pärast tavapärase tootmistsükli lõppu (koristamata jätmine) ei käsitata rohelise korjena. 2.  Toorelt koristamise toetuse eesmärk on taastada liidu veinituru pakkumise ja nõudluse tasakaal, et vältida turukriise. 2.  Toorelt koristamise toetuse eesmärk on aidata parandada viinamarjade kvaliteeti ja taastada liidu veinituru pakkumise ja nõudluse tasakaal, et vältida turukriise. 3.  Toorelt koristamise toetust võib anda hüvitisena kindlasummalise toetuse vormis hektari kohta ja selle määrab asjaomane liikmesriik. 3.  Toorelt koristamise toetust võib anda hüvitisena kindlasummalise toetuse vormis hektari kohta ja selle määrab asjaomane liikmesriik. Toetus ei tohi olla suurem kui 50 % viinamarjakobarate hävitamise või eemaldamise otseste kulude summast ning sissetuleku kaotusest seoses sellise hävitamise või eemaldamisega. Toetus ei tohi olla suurem kui 50 % viinamarjakobarate hävitamise või eemaldamise otseste kulude summast ning sissetuleku kaotusest seoses sellise hävitamise või eemaldamisega. 4.  Asjaomased liikmesriigid kehtestavad objektiivsetel kriteeriumidel põhineva süsteemi tagamaks, et toorelt koristamise meetme alusel üksikisikutest veinitootjatele antav hüvitis ei ületaks lõike 3 teises lõigus osutatud ülemmäära. 4.  Asjaomased liikmesriigid kehtestavad objektiivsetel kriteeriumidel põhineva süsteemi tagamaks, et toorelt koristamise meetme alusel üksikisikutest veinitootjatele antav hüvitis ei ületaks lõike 3 teises lõigus osutatud ülemmäära. Muudatusettepanek 152 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 Artikkel 47 Artikkel 47 Saagikindlustus Saagikindlustus 1.  Saagikindlustuse toetuse eesmärk on kaitsta tootjate sissetulekut loodusõnnetuste, halbade ilmastikutingimuste, taimehaiguste või kahjurite leviku mõjude eest. 1.  Saagikindlustuse toetuse eesmärk on kaitsta tootjate sissetulekut ja võtta arvesse tootjaorganisatsioonide ja/või nende liikmete turukaotusi loodusõnnetuste, halbade ilmastikutingimuste, taimehaiguste või kahjurite leviku mõjude tõttu. Abisaajad peavad tõendama, et nad on võtnud kõik vajalikud riskiennetusmeetmed. 2.  Saagikindlustuse toetust võib anda liidu rahalise toetuse vormis, mis ei ületa: 2.  Saagikindlustuse toetust võib anda liidu rahalise toetuse vormis, mis ei ületa: a) 80 % kindlustusmaksetest, mille tootjad on tasunud enda kindlustamiseks loodusõnnetustega võrreldavate halbade ilmastikutingimuste põhjustatud kahju vastu; a) 80 % kindlustusmaksetest, mille tootjad, tootjaorganisatsioonid ja/või ühistud on tasunud enda kindlustamiseks loodusõnnetustega võrreldavate halbade ilmastikutingimuste põhjustatud kahju vastu; b) 50 % kindlustusmaksetest, mille tootjad on tasunud enda kindlustamiseks: b) 50 % kindlustusmaksetest, mille tootjad on tasunud enda kindlustamiseks: i) punktis a osutatud kahjude ja halbadest ilmastikutingimustest tulenevate muude kahjude vastu; i) punktis a osutatud kahjude ja halbadest ilmastikutingimustest tulenevate muude kahjude vastu; ii) loomade tekitatud kahjude ning taimehaigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu. ii) loomade tekitatud kahjude ning taimehaigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu. 3.  Saagikindlustuse toetust võib anda juhul, kui asjaomased kindlustushüvitised ei hüvita tootjatele üle 100 % sissetuleku kaotusest, võttes arvesse kõiki tootjatele võimaldatavaid hüvitisi muudest kindlustusriskiga seotud toetuskavadest. 3.  Saagikindlustuse toetust võib anda juhul, kui asjaomased kindlustushüvitised ei hüvita tootjatele üle 100 % sissetuleku kaotusest, võttes arvesse kõiki tootjatele võimaldatavaid hüvitisi muudest kindlustusriskiga seotud toetuskavadest. 4.  Saagikindlustuse toetus ei tohi moonutada kindlustusturu konkurentsi. 4.  Saagikindlustuse toetus ei tohi moonutada kindlustusturu konkurentsi. Muudatusettepanek 153 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 48 Artikkel 48 Artikkel 48 Investeeringud Investeeringud 1.  Toetust võib anda nii materiaalseteks kui ka mittemateriaalseteks investeeringuteks töötlemisrajatistesse, veinitehaste infrastruktuuri ja veini turustamisse, mis parandavad ettevõtte majanduse üldist tulemuslikkust ja on seotud ühe või mitme järgmise tegevusega: 1.  Toetust võib anda nii materiaalseteks kui ka mittemateriaalseteks investeeringuteks töötlemisrajatistesse, veinitehaste infrastruktuuri ja piiritusetehastesse, samuti turustusstruktuuridesse ja -vahenditesse, sealhulgas kollektiivsete kaubamärkide registreerimiseks. Need investeeringud tehakse selleks, et parandada ettevõtte majanduse üldist tulemuslikkust ja ettevõtte kohandamiseks turunõudlusega, samuti tema konkurentsivõime suurendamiseks siseturul ja kolmandate riikide turgudel, ning need on seotud ühe või mitme järgmise tegevusega: a)  VI lisa II osas osutatud viinamarjasaaduste tootmine või turustamine; a)  VI lisa II osas osutatud viinamarjasaaduste tootmine või turustamine; b)  VI lisa II osas osutatud toodetega seotud uute toodete, protsesside ja tehnoloogia arendus. b)  VI lisa II osas osutatud toodetega seotud uute toodete, protsesside ja tehnoloogia arendus. b a) nüüdisaegsete põllumajanduslike ja säästva tootmise meetmete väljatöötamine; b b) piiritusetehaste kõrvalsaaduste töötlemine ja kasutamine või investeeringud, mis toetavad nende energiasäästlikkuse ja üldise energiatõhususe parandamist. 2.  Lõike 1 kohast toetuse ülemmäära kohaldatakse ainult mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta) tähenduses. 2.  Lõike 1 kohast toetuse ülemmäära kohaldatakse ainult tootjaorganisatsioonidele ja mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta) tähenduses. Erandina esimesest lõigust võib toetuse ülemmäära kohaldada aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade ning määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 1 lõikes 2 määratletud Egeuse mere väikesaarte kõigi ettevõtjate suhtes. Soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotise artikli 2 lõikega 1 hõlmamata ettevõtjate suhtes, kellel on vähem kui 750 töötajat või kelle käive on väiksem kui 200 miljonit eurot, vähendatakse abi ülemmäära poole võrra. Erandina esimesest lõigust võib toetuse ülemmäära kohaldada aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade ning määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 1 lõikes 2 määratletud Egeuse mere väikesaarte kõigi ettevõtjate suhtes. Soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotise artikli 2 lõikega 1 hõlmamata ettevõtjate suhtes, kellel on vähem kui 750 töötajat või kelle käive on väiksem kui 200 miljonit eurot, vähendatakse abi ülemmäära poole võrra. Toetust ei anta raskustes olevatele ettevõtjatele, nagu need on määratletud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks ette nähtud riigiabi käsitlevates liidu suunistes. Toetust ei anta raskustes olevatele ettevõtjatele, nagu need on määratletud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks ette nähtud riigiabi käsitlevates liidu suunistes. 3.  Abikõlblikeks kuludeks ei peeta määruse (EL) nr [KOM(2011)0615] artikli 59 lõikes 3 sätestatud abikõlbmatuid kulusid. 3.  Abikõlblikeks kuludeks ei peeta määruse (EL) nr [KOM(2011)0615] artikli 59 lõikes 3 sätestatud abikõlbmatuid kulusid. 4.  Seoses lubatavate investeerimiskuludega kehtivad liidu toetuse suhtes järgmised abi maksimummäärad: 4.  Seoses lubatavate investeerimiskuludega kehtivad liidu toetuse suhtes järgmised abi maksimummäärad: a) 50 % vähem arenenud piirkondades; a) 50 % vähem arenenud piirkondades; b) 40 % muudes kui vähem arenenud piirkondades; b) 40 % muudes kui vähem arenenud piirkondades; c) 75 % aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade puhul; c) 75 % aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade puhul; d) 65 % määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 1 lõikes 2 määratletud väiksemate Egeuse saarte puhul. d) 65 % määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 1 lõikes 2 määratletud väiksemate Egeuse saarte puhul. 5.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetuse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EL) nr [KOM(2011)0615] artiklit 61. 5.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetuse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EL) nr [KOM(2011)0615] artiklit 61. Muudatusettepanek 154 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 Artikkel 49 Artikkel 49 Kõrvalsaaduste destilleerimine Kõrvalsaaduste destilleerimine 1.  Toetust võib anda veinivalmistamise kõrvalsaaduste vabatahtlikuks või kohustuslikuks destilleerimiseks, mis toimub kooskõlas VII lisa II osa D jaos kehtestatud tingimustega. 1.  Toetust võib anda veinivalmistamise kõrvalsaaduste vabatahtlikuks või kohustuslikuks destilleerimiseks, mis toimub kooskõlas VII lisa II osa D jaos kehtestatud tingimustega. Toetuse suurus määratakse kindlaks toodetud alkoholi mahuprotsendi ja alkoholikoguse (hektoliitrites) alusel. Toetust ei maksta destilleeritavates kõrvalsaadustes sisalduva alkoholikoguse eest, mis on suurem kui 10 % toodetud veinis sisalduvast alkoholikogusest. Toetuse suurus määratakse kindlaks toodetud alkoholi mahuprotsendi ja alkoholikoguse (hektoliitrites) alusel. Toetust ei maksta destilleeritavates kõrvalsaadustes sisalduva alkoholikoguse eest, mis on suurem kui 10 % toodetud veinis sisalduvast alkoholikogusest. 1 a. Toetust makstakse destilleerijatele, kes töötlevad destilleerimiseks tarnitud tooted vähemalt 92 %-se alkoholisisaldusega toorpiirituseks. Liikmesriigid võivad teha toetuse saamise sõltuvaks toetusesaaja poolsete tagatiste esitamisest. 2.  Toetuse maksimaalsed tasemed põhinevad kogumise ja töötlemise kuludel ning need määrab kindlaks komisjon rakendusaktidega vastavalt artiklile 51. 2.  Toetuse maksimaalsed tasemed põhinevad kogumise ja töötlemise kuludel ning need määrab kindlaks komisjon rakendusaktidega vastavalt artiklile 51. 2 a. Asjaomane toetus on ühekordne summa, mis on ette nähtud destilleerijalt tootjale tarnitavate toodete kogumise kulude hüvitamiseks, kui viimane kannab kõnealused kulud. 3.  Lõikes 1 osutatud destilleerimise, milleks on antud toetust, käigus saadud alkoholi kasutatakse üksnes tööstuslikult või energia saamiseks, et vältida konkurentsi moonutamist. 3.  Lõikes 1 osutatud destilleerimise, milleks on antud toetust, käigus saadud alkoholi kasutatakse üksnes tööstuslikult või energia saamiseks, et vältida konkurentsi moonutamist. 3 a. Selleks et ära hoida destilleerimise eest kahekordse toetuse andmist, ei kohaldata lõikes 3 osutatud alkoholi suhtes direktiivi 2009/28/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud soodustust, mille kohaselt käsitletakse jäätmetest toodetud biokütuse panust kaks korda suuremana muude biokütuste panusest. Muudatusettepanek 509 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 a (uus) Artikkel 49 a Abi kontsentreeritud viinamarjavirdele 1.  Toetust võib anda veinitootjatele, kes kooskõlas XVa lisas kehtestatud tingimustega kasutavad kontsentreeritud viinamarjavirret, sealhulgas puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret, et suurendada toodete naturaalset alkoholisisaldust. 2.  Abi suurus määratakse kindlaks alkoholisisalduse mahuprotsendi ja rikastamiseks kasutatud veinivirde koguse (hektoliitrites) alusel. 3.  Abi maksimaalsed tasemed selle meetme jaoks erinevates viinamarjakasvatusvööndites määrab komisjon. Muudatusettepanek 155 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 50 Artikkel 50 Artikkel 50 Delegeeritud volitused Delegeeritud volitused Võttes arvesse vajadust tagada toetusprogrammide eesmärkide saavutamine ja Euroopa Liidu vahendite sihipärane kasutamine, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada eeskirjad: Võttes arvesse vajadust tagada toetusprogrammide eesmärkide saavutamine ja Euroopa Liidu vahendite sihipärane kasutamine, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada eeskirjad: a) kulude eest vastutamise kohta alates toetusprogrammi esitamise kuupäevast või toetusprogrammi muutmisest kuni selle kohaldamise alguskuupäevani; a) kulude eest vastutamise kohta alates toetusprogrammi esitamise kuupäevast või toetusprogrammi muutmisest kuni selle kohaldamise alguskuupäevani; b) toetusmeetmete abikõlblikkuse kriteeriumide, toetuskõlblike kululiikide ja tegevuste kohta, toetuskõlbmatute meetmete kohta ning toetuse ülemmäära kohta meetmete kaupa; b) toetusmeetmete abikõlblikkuse kriteeriumide, toetuskõlblike kululiikide ja tegevuste kohta, toetuskõlbmatute meetmete kohta ning toetuse ülemmäära kohta meetmete kaupa; c) toetusprogrammide muutmise kohta pärast nende kohaldamise algust; c) toetusprogrammide muutmise kohta pärast nende kohaldamise algust; d) ettemaksete nõuete ja künniste kohta, sealhulgas tagatise nõue ettemakse korral; d) ettemaksete nõuete ja künniste kohta, sealhulgas tagatise nõue ettemakse korral; e) sisalduvate üldsätete ja mõistete kohta käesoleva jao kohaldamiseks; f) toetusmeetmete väärkasutuse ja projektide topeltrahastamise vältimise kohta; f) toetusmeetmete väärkasutuse ja projektide topeltrahastamise vältimise kohta; g) veinivalmistamise kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta tootjate poolt ja erandite kohta kõnealusest kohustustest, et vältida täiendavat halduskoormust, ning eeskirjade kohta destilleerijate vabatahtlikuks sertifitseerimiseks; g) veinivalmistamise kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta tootjate poolt ja erandite kohta kõnealusest kohustustest, et vältida täiendavat halduskoormust, ning eeskirjade kohta destilleerijate vabatahtlikuks sertifitseerimiseks; h) liikmesriikide jaoks toetusmeetmete rakendamist käsitlevate nõuete sätestamise ja toetusmeetmete reguleerimisala kooskõla tagavate piirangute kohta; h) liikmesriikide jaoks toetusmeetmete rakendamist käsitlevate nõuete sätestamise ja toetusmeetmete reguleerimisala kooskõla tagavate piirangute kohta; i) seoses toetusesaajatele tehtavate maksetega ja maksetega kindlustusvahendajate kaudu artikliga 47 ettenähtud saagikindlustuse toetuse puhul. i) seoses toetusesaajatele tehtavate maksetega ja maksetega kindlustusvahendajate kaudu artikliga 47 ettenähtud saagikindlustuse toetuse puhul. Muudatusettepanek 156 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 Artikkel 52 Artikkel 52 Riiklikud programmid ja rahastamine Riiklikud programmid ja rahastamine 1.  Liikmesriigid võivad mesindussektori jaoks koostada riiklikud programmid, mis hõlmavad kolmeaastast ajavahemikku. 1.  Liikmesriigid võivad mesindussektori jaoks koostada riiklikud programmid, mis hõlmavad kolmeaastast ajavahemikku. Need programmid koostatakse koostöös mesindussektori esindusorganisatsioonide ja ühistutega. 2.  Liidu rahaline toetus mesindusprogrammidele ei ületa 50 % liikmesriikide kantavatest kuludest. 2.  Liidu rahaline toetus mesindusprogrammidele ei ületa 60 % liikmesriikide kantavatest kuludest. 3.  Selleks et vastata lõikes 2 sätestatud liidu rahastamise tingimustele, peavad liikmesriigid oma territooriumil korraldama mesindussektori tootmis- ja turustusstruktuuri uuringuid. 3.  Selleks et vastata lõikes 2 sätestatud liidu rahastamise tingimustele, peavad liikmesriigid oma territooriumil kehtestama usaldusväärse mesilastarude registreerimise süsteemi, mis võimaldab korrapäraselt läbi viia mesilaste populatsiooni loendusi, ning korraldama mesindussektori tootmis- ja turustusstruktuuri uuringuid. 3 a. Mesindusprogrammidesse võib lisada järgmiseid meetmeid: a) tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele; b) kahjurite ja mesilaste haiguste, eriti varroatoosi tõrje; c) mesilaste rändpidamise ratsionaliseerimine; d) mesindustoodete analüüsimise laboratooriumide toetamine eesmärgiga aidata mesinikel oma tooteid turustada ja suurendada nende väärtust; e) liidu mesitarude järelevalve ja arvukuse suurendamise toetamine; f) koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate rakendusuuringute programmide täitmisele; g) turujärelevalve teostamine; h) toodete kvaliteedi parandamine turutoodete potentsiaali suuremaks ärakasutamiseks; i) päritoluriigi kohustuslik märgistamine liitu imporditavatel või liidus toodetavatel mesindustoodetel ning iga päritoluriigi osakaalu kohustuslik märgistamine segudel või eri päritolu toodetel. 3 b. Põllumajandustootjate puhul, kes on ka mesinikud, võib mesindusprogrammidesse lisada järgmised meetmed: a) ettevaatusmeetmed, sh mesilaste tervise parandamise ja mesilastele kahjuliku mõju vähendamise meetmed pestitsiidikasutusele alternatiivide kasutamise, bioloogilise kontrolli ja integreeritud kahjuritõrje kaudu; b) taimede, eriti meetaimede liikide mitmekesistamine mesindustaludes. Muudatusettepanek 157 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 Artikkel 53 Artikkel 53 Delegeeritud volitused Delegeeritud volitused Võttes arvesse vajadust tagada Euroopa Liidu vahendite sihipärane kasutamine mesindussektori toetuseks, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte: Võttes arvesse vajadust tagada Euroopa Liidu vahendite sihipärane kasutamine mesindussektori toetuseks, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte: a) seoses meetmetega, mida võib lisada mesindusprogrammidesse; a) täiendavate nõuete kohta seoses meetmetega, mida võib lisada mesindusprogrammidesse; b) riiklike programmide ja artikli 52 lõikes 3 osutatud uuringute koostamise ja sisu eeskirjadega; ning b) riiklike programmide ja artikli 52 lõikes 3 osutatud uuringute koostamise ja sisu eeskirjadega; ning c) tingimuste kohta seoses igale osalevale liikmesriigile liidu rahalise toetuse eraldamisega, mis põhineb muu hulgas tarude koguarvul liidus. c) tingimuste kohta seoses igale osalevale liikmesriigile liidu rahalise toetuse eraldamisega, mis põhineb muu hulgas tarude koguarvul liidus. Muudatusettepanek 158 Ettepanek võtta vastu määrus II osa – I jaotis – II peatükk – 5 a jagu (uus) 5 a jagu Humalasektori toetused Artikkel 54 a Tootjaorganisatsioonidele antavad toetused 1.  Liit rahastab artikli 106 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidele humalasektoris antavat toetust artikli 106 punkti c alapunktides i, ii või iii osutatud eesmärkide saavutamise finantseerimiseks. 2.  Liit rahastab lõikega 1 ettenähtud Saksamaa tootjaorganisatsioonidele antavat toetust igal aastal 2 277 000 euroga. Artikkel 54 b Delegeeritud volitused Selleks et tagada, et toetusega rahastataks artiklis 106 osutatud eesmärke, antakse komisjonile vastavalt artiklile 160 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte: a) abitaotluste, sealhulgas tähtaegade ja saatedokumentide kohta; b) toetusõiguste, sealhulgas abikõlblike humalakasvatusalade ja igale tootjaorganisatsioonile makstavate summade arvutamise kohta; c) kohaldatavate karistuste kohta alusetult makstud summade korral. Artikkel 54 c Rakendusvolitused Komisjon võib rakendusaktidega võtta käesoleva jao kohaldamiseks vajalikud meetmed seoses: a) toetuse maksmisega; b) kontrollidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Muudatusettepanek 159 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 55 Artikkel 55 Artikkel 55 Reguleerimisala Reguleerimisala Ilma et see piiraks põllumajandustoodete suhtes kohaldatavaid sätteid ning veterinaaria ja fütosanitaaria ning toiduainete sektoris vastuvõetud sätteid, millega tagatakse toodete vastavus hügieeni- ja tervishoiunormidele ning loomade ja inimeste tervise kaitsele ning taimekaitsele, sätestatakse käesolevas jaos eeskirjad, milles käsitletakse üldist turustamisstandardit ning põllumajandustoodete sektori- ja/või tootepõhiseid turustamisstandardeid. Ilma et see piiraks põllumajandustoodete suhtes kohaldatavaid sätteid ning veterinaaria ja fütosanitaaria ning toiduainete sektoris vastuvõetud sätteid, millega tagatakse toodete vastavus hügieeni- ja tervishoiunormidele ning loomade ja inimeste tervise kaitsele ning taimekaitsele, sätestatakse käesolevas jaos eeskirjad, milles käsitletakse üldist turustamisstandardit ning põllumajandustoodete sektori- ja/või tootepõhiseid turustamisstandardeid. Need eeskirjad jagunevad kohustuslikeks eeskirjadeks ja vabalt valitavateks vabatahtlikeks märgeteks. Muudatusettepanek 160 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 56 Artikkel 56 Artikkel 56 Vastavus üldisele turustamisstandardile Vastavus üldisele turustamisstandardile 1.  Käesoleva määruse kohaldamisel vastab toode „üldisele turustamisstandardile”, kui see on veatu ja standardse turustuskvaliteediga. 1.  Käesoleva määruse kohaldamisel vastab toode „üldisele turustamisstandardile”, kui see on veatu ja standardse turustuskvaliteediga. 2. Kui 3. alajao ning nõukogu direktiivide 2000/36/EÜ, 2001/112/EÜ, 2001/113/EÜ, 2001/114/EÜ, 2001/110/EÜ ja 2001/111/EÜ kohaselt ei ole turustamisstandardeid kehtestatud, võib tooteid, mis on ette nähtud müügiks või lõpptarbijale jaemüügiks vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 7 lõikele 3, turustada üksnes juhul, kui need vastavad üldisele turustamisstandardile. 2. Kui 3. alajao ning nõukogu direktiivide 2000/36/EÜ, 2001/112/EÜ, 2001/113/EÜ, 2001/114/EÜ, 2001/110/EÜ ja 2001/111/EÜ kohaselt ei ole turustamisstandardeid kehtestatud, võib tooteid, mis on ette nähtud müügiks või lõpptarbijale jaemüügiks vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 7 lõikele 3, turustada üksnes juhul, kui need vastavad üldisele turustamisstandardile. 3.  Toodet käsitatakse üldisele turustamisstandardile vastavana, kui turustamiseks ettenähtud toode vastab vajaduse korral kohaldatavale standardile, mille on vastu võtnud üks käesoleva määruse V lisas loetletud rahvusvahelistest organisatsioonidest. 3.   Ilma et see piiraks täiendavate liidu nõuete kohaldamist sanitaar-, kaubandus-, eetika- või mis tahes muus valdkonnas, käsitatakse toodet üldisele turustamisstandardile vastavana, kui turustamiseks ettenähtud toode vastab kohaldatavale standardile, mille on vastu võtnud üks käesoleva määruse V lisas loetletud rahvusvahelistest organisatsioonidest. 3 a. Käesolev määrus ei takista liikmesriikidel vastu võtta või säilitada riiklikke sätteid, mis käsitlevad turustamise selliseid aspekte, mida käesoleva määrusega konkreetselt ei ühtlustata. Lisaks võivad liikmesriigid vastu võtta või säilitada riiklikud eeskirjad, mis käsitlevad selliste sektorite või toodete turustamisstandardeid, mille suhtes kohaldatakse üldist turustamisstandardit, tingimusel et need eeskirjad on kooskõlas liidu õigusega ja siseturu toimimise eeskirjadega. Muudatusettepanek 161 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 57 Artikkel 57 Artikkel 57 Delegeeritud volitused Delegeeritud volitused Võttes arvesse vajadust reageerida turuolukorra muutustele ja arvestada iga sektori eripära, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vastu ja muuta artikli 56 lõikes 1 osutatud üldise turustamisstandardiga seotud nõudeid ja artikli 56 lõikes 3 osutatud vastavuseeskirju ning lubada nendest erandeid. 1.  Võttes arvesse vajadust reageerida turuolukorra muutustele ja arvestada iga sektori eripära, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vastu üldise turustamisstandardi üksikasjalikke eeskirju ja muuta artikli 56 lõikes 1 osutatud üldise turustamisstandardiga seotud nõudeid ning lubada nendest erandeid. 2.  Komisjon võtab vastavalt artiklile 160 vastu delegeeritud õigusaktid, millega sätestatakse eeskirjad artikli 56 lõikes 3 osutatud vastavuse rakendamise ja kontrollimise tingimuste kohta, arvestades vajadusega vältida üldise turustamisstandardi langemist nii madalale, et Euroopa toodete kvaliteet hakkaks halvenema. Muudatusettepanek 162 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 59 Artikkel 59 Artikkel 59 Kehtestamine ja sisu Kehtestamine ja sisu 1.  Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi ja aidata kaasa põllumajandustoodete tootmise ja turustamisega seotud majandustingimuste parandamisele ja põllumajandustoodete kvaliteedi parandamisele, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse artiklis 55 osutatud turustamisstandardeid kõigil turustusetappidel, samuti selliste standardite kohaldamisel tehtavad erandid, selleks et kohaneda pidevalt muutuvate turutingimustega, rahuldada tarbijate nõudmisi ning võtta arvesse asjaomaste rahvusvaheliste standardite arengusuundi ja vältida takistuste tekkimist tootearendusel. 1.  Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi ja aidata kaasa põllumajandustoodete tootmise ja turustamisega seotud majandustingimuste parandamisele ja põllumajandustoodete kvaliteedi parandamisele, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse artiklis 55 osutatud turustamisstandardeid kõigil turustusetappidel, samuti selliste standardite kohaldamisel tehtavad erandid, ainult piiratud aja jooksul ja erandjuhul, selleks et kohaneda pidevalt muutuvate turutingimustega, rahuldada tarbijate nõudmisi ning võtta arvesse asjaomaste rahvusvaheliste standardite arengusuundi ja vältida takistuste tekkimist tootearendusel. Seega ei tohiks selliselt tehtud erandite või vabastustega kaasneda täiendavaid kulusid, mida kannavad ainult põllumajandustootjad. 1 a. Komisjoni volitusi muuta kehtivate turustamisstandardite suhtes tehtavaid erandeid ja vabastusi ei kohaldata siiski VII lisa suhtes. 2.  Lõikes 1 osutatud turustamisstandarditega võivad olla hõlmatud: 2.  Lõikes 1 osutatud turustamisstandardid võivad sisaldada ühte või mitut järgmist elementi: a) muud kui käesolevas määruses sätestatud mõisted, nimetused ja/või müüginimetused ning rümpade ja rümbaosade loetelud, mille suhtes kohaldatakse VI lisa; a) muud kui käesolevas määruses sätestatud mõisted, nimetused ja/või müüginimetused ning rümpade ja rümbaosade loetelud, mille suhtes kohaldatakse VI lisa, välja arvatud veinisektori tooted; b) klassifitseerimiskriteeriumid, nagu klassidesse liigitamine, kaal, suurus, vanus, kategooria; b) klassifitseerimiskriteeriumid, nagu klassidesse liigitamine, kaal, suurus, vanus, kategooria; c) taimesort või loomatõug või kaubanduslik tüüp; c) liigid, taimesort või loomatõug või kaubanduslik tüüp; d) esitusviis, müüginimetused, kohustuslike turustamisstandarditega seotud märgistus, pakkimiskeskuste suhtes kohaldatavad eeskirjad, märgistamine, ümbrised, saagikoristusaasta ja eritingimuste kasutamine; d) esitusviis, müüginimetused, kohustuslike turustamisstandarditega seotud märgistus, pakkimiskeskuste suhtes kohaldatavad eeskirjad, märgistamine, ümbrised, saagikoristusaasta ja eritingimuste kasutamine, välja arvatud veinisektori tooted; e) kriteeriumid, nagu välimus, konsistents, vastavus, tooteomadused; e) kriteeriumid, nagu välimus, konsistents, vastavus, tooteomadused; f) tootmises kasutatud teatavad ained, koostisosad või koostisained, sealhulgas nende kvantitatiivne sisaldus, puhtus ja identifitseerimine; f) tootmises kasutatud teatavad ained, koostisosad või koostisained, sealhulgas nende kvantitatiivne sisaldus, puhtus ja identifitseerimine; g) tootmistüüp ja tootmismeetod, sealhulgas veinivalmistustavad, vastavad halduseeskirjad ja käitlusahel; g) tootmistüüp ja tootmismeetod, sealhulgas agronoomilised ja säästva tootmise arenenud süsteemid ning vastavad halduseeskirjad ja käitlusahel; h) virrete ja veinide kupaaž ja segamine, sealhulgas nende mõisted ja nende suhtes kehtivad piirangud; i) säilitamismeetod ja -temperatuur; i) säilitamismeetod ja -temperatuur; j) põllumajandustootmise asukoht ja/või päritolu; j) põllumajandustootmise asukoht ja/või päritolu; k) kogumise sagedus, tarnimine, säilitamine ja käitlemine; k) kogumise sagedus, tarnimine, säilitamine ja käitlemine; l) tootja ja/või tööstuskäitise, kus toode on valmistatud või töödeldud, identifitseerimine ja registreerimine; l) tootja ja/või tööstuskäitise, kus toode on valmistatud või töödeldud, identifitseerimine ja registreerimine; m) veesisalduse protsent; m) veesisalduse protsent; n) piirangud seoses teatavate ainete kasutamisega ja/või tegevuste rakendamisega; n) piirangud seoses teatavate ainete kasutamisega ja/või tegevuste rakendamisega; o) erikasutus; o) erikasutus; p) äridokumendid, saatedokumendid ja registrite pidamine; p) äridokumendid, saatedokumendid ja registrite pidamine; q) ladustamine, transport; q) ladustamine, transport; r) sertifitseerimismenetlus; r) sertifitseerimismenetlus; s) tingimused, millega reguleeritakse selliste toodete müümist, valdamist, ringlust ja kasutamist, mis ei vasta lõike 1 kohaselt vastu võetud turustamisstandarditele ja/või artiklis 60 osutatud mõistetele, nimetustele ja müüginimetustele, ning kõrvalsaaduste kõrvaldamist; s) tingimused, millega reguleeritakse selliste toodete müümist, valdamist, ringlust ja kasutamist, mis ei vasta lõike 1 kohaselt vastu võetud turustamisstandarditele ja/või artiklis 60 osutatud mõistetele, nimetustele ja müüginimetustele, ning kõrvalsaaduste kõrvaldamist; t) tähtajad. t) tähtajad. 3.  Lõike 1 kohaselt vastu võetud sektori- või tootepõhised turustamisstandardid kehtestatakse ilma määruse (EL) nr [KOM(2010) 733] (põllumajandustoodete kvaliteedikavade kohta) IV jaotises sätestatut piiramata ning võttes arvesse: 3.  Lõike 1 kohaselt vastu võetud sektori- või tootepõhised turustamisstandardid kehtestatakse ilma artiklis 65 a ja VII a lisas esitatud vabalt valitavaid vabatahtlikke märkeid käsitlevaid sätteid piiramata ning võttes arvesse: a) asjaomase toote eripära; a) asjaomase toote eripära; b) vajadust tagada tingimused toodete sujuvaks turuleviimiseks; b) vajadust tagada tingimused toodete sujuvaks turuleviimiseks; c) tarbijate huvi saada toote kohta piisavat ja läbipaistvat teavet, sealhulgas tootmiskoha kohta, mis määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, lähtudes geograafilisest asukohast; c) tootjate huvi tutvustada oma toodete omadusi ja tarbijate huvi saada toote kohta piisavat ja läbipaistvat teavet, sealhulgas tootmiskoha kohta, mis määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, lähtudes geograafilisest asukohast, pärast seda, kui on koostatud mõjuhinnang, kus hinnatakse ettevõtjate kulusid ja halduskoormust, samuti tootjale ja tarbijale pakutavaid soodustusi; d) meetodeid, mida kasutatakse toodete füüsikaliste, keemiliste ja organoleptiliste omaduste kindlaksmääramiseks; d) meetodeid, mida kasutatakse toodete füüsikaliste, keemiliste ja organoleptiliste omaduste kindlaksmääramiseks; e) rahvusvaheliste asutuste vastu võetud standardsoovitused. e) rahvusvaheliste asutuste vastu võetud standardsoovitused. e a) vajadust säilitada toodete looduslikud ja peamised omadused ning vältida asjaomase toote koostise märkimisväärset muutust; e b) tarbijate eksitamise võimalikku ohtu kindlakskujunenud ootuste ja ettekujutuste tõttu, pidades silmas teabevahendite kättesaadavust ja võimalikkust selliste riskide vältimiseks. Muudatusettepanek 163 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 59 a (uus) Artikkel 59 a Lisanõuded puu- ja köögiviljasektori toodete turustamiseks 1.  Puu- ja köögiviljasektori tooteid, mis on mõeldud tarbijale värskelt müümiseks, võib turustada üksnes siis, kui on näidatud nende päritoluriik. 2.  Artikli 59 lõikes 1 osutatud turustamisstandardeid ning muid puu- ja köögivilja ning töödeldud puu- ja köögiviljasektori suhtes kohaldatavaid standardeid kohaldatakse kõikides turustusetappides, kaasa arvatud import ja eksport, kui komisjon ei ole sätestanud teisiti, ning need hõlmavad kvaliteedi-, klassifitseerimis-, kaalu-, suurus-, pakkimis-, pakendamis-, hoiu-, transpordi-, esitlemis- ja turustamisstandardeid. 3.  Turustamisstandarditega hõlmatud puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögiviljasektori toodete valdaja ei tohi liidus neid tooteid esitleda, müügiks pakkuda või tarnida ega turustada muul viisil kui nendele standarditele vastavalt, vastutades ühtlasi nimetatud standarditele vastavuse tagamise eest. 4.  Ilma et see piiraks selliste erisätete kohaldamist, mille komisjon võib vastu võtta artikli 160 kohaselt, eelkõige vastavuskontrollide järjekindla kohaldamise kohta liikmesriikides, kontrollivad liikmesriigid puu- ja köögiviljasektoris ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoris riskianalüüsi alusel valikuliselt, kas need tooted vastavad asjaomastele turustamisstandarditele. Kontrollimisel pööratakse peatähelepanu etapile, mis eelneb tootmispiirkonnast väljaveole, kui tooteid pakitakse või laaditakse. Kolmandatest riikidest pärit toodete puhul tehakse kontrollimine enne nende toodete vabasse ringlusesse lubamist. Muudatusettepanek 164 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 59 b (uus) Artikkel 59 b Humala sertifitseerimine 1.  Humalasektori toodete suhtes, mis on koristatud või valmistatud liidus, kohaldatakse sertifitseerimismenetlust. 2.  Sertifikaadi võib välja anda üksnes toodete puhul, millel on konkreetsele turustusetapile vastavad minimaalsed kvaliteediomadused. Humalapulbri, suurema lupuliinisisaldusega humalapulbri, humalaekstrakti ja segatud humalatoodete puhul võib sertifikaadi välja anda üksnes juhul, kui nende toodete alfahappe sisaldus ei ole madalam kui nende valmistamiseks kasutatud humala alfahappe sisaldus. 3.  Sertifikaatidel peab olema näidatud vähemalt: a) humala tootmise koht või kohad; b) saagikoristuse aasta või aastad; ning c) liik või liigid. 4.  Humalasektori tooteid võib turustada või eksportida üksnes juhul, kui on välja antud lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud sertifikaat. Humalasektori importtoodete puhul loetakse artiklis 129 a ette nähtud tõendid sertifikaadiga samaväärseks. 5.  Komisjonile on volitatud võtma artikli 160 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et võtta meetmeid lõikest 4 erandite tegemiseks: a) teatavate kolmandate riikide kaubandusnõuete rahuldamiseks või b) erikasutuseks ettenähtud toodete puhul. Esimeses lõigus osutatud meetmed: a) ei tohi takistada turustada tavapäraseid tooteid, millele on välja antud sertifikaat; b) nendega peavad kaasnema tagatised, et vältida segiminekuid nende toodetega. Muudatusettepanek 165 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 Artikkel 60 Artikkel 60 Teatavate sektorite ja toodete mõisted, nimetused ja müüginimetused Teatavate sektorite ja toodete mõisted, nimetused ja müüginimetused 1.  VI lisas sätestatud mõisteid, nimetusi ja müüginimetusi kohaldatakse järgmiste sektorite või toodete suhtes: 1.  VI lisas sätestatud mõisteid, nimetusi ja müüginimetusi kohaldatakse järgmiste sektorite või toodete suhtes: a) oliiviõli ja lauaoliivid; a) oliiviõli ja lauaoliivid; b) vein; b) vein; c) veise- ja vasikaliha; c) veise- ja vasikaliha; d) inimtoiduks ettenähtud piim ja piimatooted; d) inimtoiduks ettenähtud piim ja piimatooted; e) linnuliha; e) linnuliha ja munad; f) inimtoiduks ettenähtud võiderasvad. f) inimtoiduks ettenähtud võiderasvad. 2.  VI lisas sätestatud mõisteid, nimetusi või müüginimetusi võib liidus kasutada üksnes sellise toote turustamiseks, mis vastab kõnealuses lisas sätestatud vastavatele tingimustele. 2.  VI lisas sätestatud mõisteid, nimetusi või müüginimetusi võib liidus kasutada üksnes sellise toote turustamiseks, mis vastab kõnealuses lisas sätestatud vastavatele tingimustele. 3.  Võttes arvesse vajadust teha kohandusi seoses tarbijate nõudmiste rahuldamise ja tehnika arenguga ning et vältida takistuste tekkimist tootearendusel, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte VI lisas sätestatud mõistete, nimetuste ja müüginimetuste muudatuste, erandite tegemise või vabastamise kohta. 3.  Võttes arvesse vajadust teha kohandusi seoses tarbijate nõudmiste rahuldamise ja tehnika arenguga ning et vältida takistuste tekkimist tootearendusel, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte VI lisas sätestatud mõistete, nimetuste ja müüginimetuste muudatuste, erandite tegemise või vabastamise kohta. Muudatusettepanek 166 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 61 Artikkel 61 Artikkel 61 Lubatud hälve Lubatud hälve Võttes arvesse iga sektori eripära, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada iga standardi lubatud hälve, mille ületamisel käsitatakse kogu tootepartiid kõnealusele standardile mittevastavana. 1.  Võttes arvesse iga sektori eripära, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada iga eristandardi lubatud hälve, mille ületamisel käsitatakse kogu tootepartiid kõnealusele standardile mittevastavana. See piirmäärade abil kindlaksmääratud hälve ei muuda toote iseloomulikke omadusi ning seda kohaldatakse ainult kaalu, suuruse ja muude vähem oluliste omaduste suhtes. 2.  Liikmesriigid võivad vastu võtta või säilitada täiendavad riiklikud õigusaktid toodete kohta, mille suhtes kehtib liidu turustamisstandard, tingimusel et need õigusaktid on kooskõlas liidu õiguse ja eelkõige kaupade vaba liikumise põhimõttega. Muudatusettepanek 167 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 62 Artikkel 62 Artikkel 62 Veinivalmistustavad ja analüüsimeetodid Veinivalmistustavad ja analüüsimeetodid 1.  VI lisa II osas loetletud toodete valmistamiseks ja säilitamiseks liidus kasutatakse üksnes veinivalmistustavasid, mis on lubatud VII lisa kohaselt ning sätestatud artikli 59 lõike 2 punktis g ning artikli 65 lõigetes 2 ja 3. 1.  VI lisa II osas loetletud toodete valmistamiseks ja säilitamiseks liidus kasutatakse üksnes veinivalmistustavasid, mis on lubatud VII lisa kohaselt ning sätestatud artikli 65 lõigetes 2 ja 3. Esimest lõiku ei kohaldata: Esimest lõiku ei kohaldata: a) viinamarjamahla ja kontsentreeritud viinamarjamahla suhtes; a) viinamarjamahla ja kontsentreeritud viinamarjamahla suhtes; b) viinamarjamahla valmistamiseks ettenähtud viinamarjavirde või kontsentreeritud viinamarjavirde suhtes. b) viinamarjamahla valmistamiseks ettenähtud viinamarjavirde või kontsentreeritud viinamarjavirde suhtes. Lubatud veinivalmistustavasid võib kasutada üksnes kõnealuste toodete asjakohase valmistamise, säilitamise või töötlemise tagamiseks. Lubatud veinivalmistustavasid võib kasutada üksnes kõnealuste toodete asjakohase valmistamise, säilitamise või töötlemise tagamiseks. VI lisa II osas loetletud tooteid valmistatakse liidus vastavalt VII lisas sätestatud eeskirjadele. VI lisa II osas loetletud tooteid valmistatakse liidus vastavalt VII lisas sätestatud eeskirjadele. Liidus ei tohi turustada VI lisa II osas loetletud tooteid: Liidus ei tohi turustada VI lisa II osas loetletud tooteid: a) mille puhul on kasutatud veinivalmistustavasid, mis ei ole liidus lubatud või a) mille puhul on kasutatud veinivalmistustavasid, mis ei ole liidus lubatud või b) mille puhul on kasutatud veinivalmistustavasid, mis ei ole riiklikul tasandil lubatud või b) mille puhul on kasutatud veinivalmistustavasid, mis ei ole riiklikul tasandil lubatud või c) nende puhul ei ole järgitud VII lisas sätestatud eeskirju. c) nende puhul ei ole järgitud VII lisas sätestatud eeskirju. Tooted, mis ei ole viienda lõigu kohaselt turustatavad, hävitatakse. Erandina sellest eeskirjast võivad liikmesriigid lubada kasutada piiritusetehastes või äädikavabrikutes või tööstuses teatud tooteid, mille omadused nad määravad kindlaks, tingimusel et see luba ei stimuleeri tootmist mittelubatud veinivalmistustavadega. 2.  Komisjon, lubades veinivalmistustavade kasutamist vastavalt artikli 59 lõikes 2 punktis g osutatud menetlusele: 2.   Kui komisjon teeb ettepaneku veinivalmistustavade kohta vastavalt lõikele 1, siis ta: a) tugineb Rahvusvahelise Veiniameti soovitatud ja avaldatud veinivalmistustavadele ja analüüsimeetoditele ning selliste veinivalmistustavade katselise kasutamise tulemustele, mille kasutamiseks ei ole veel luba antud; a) võtab arvesse Rahvusvahelise Veiniameti soovitatud ja avaldatud veinivalmistustavasid ja analüüsimeetodeid ning selliste veinivalmistustavade katselise kasutamise tulemusi, mille kasutamiseks ei ole veel luba antud; b) arvestab inimeste tervise kaitsega; b) arvestab inimeste tervise kaitsega; c) võtab arvesse tarbijate eksitamise võimalikku ohtu nende ootuste ja arusaamade tõttu, pidades silmas teabevahendite kättesaadavust ja võimalikkust selliste riskide vältimiseks; c) võtab arvesse tarbijate eksitamise võimalikku ohtu nende hästi väljakujunenud ettekujutuste tõttu tootest ja nende vastavate ootuste tõttu, pidades silmas teabevahendite kättesaadavust ja võimalikkust selliste riskide vältimiseks; d) lubab veini looduslike ja põhiomaduste säilitamist ega põhjusta asjaomase toote koostise märkimisväärset muutust; d) lubab veini looduslike ja põhiomaduste säilitamist ega põhjusta asjaomase toote koostise märkimisväärset muutust; e) tagab keskkonnakaitse vastuvõetava miinimumtaseme; e) tagab keskkonnakaitse vastuvõetava miinimumtaseme; f) järgib üldeeskirju, milles käsitletakse VII lisas sätestatud veinivalmistustavasid ja eeskirju. f) järgib üldeeskirju, milles käsitletakse VII lisas sätestatud veinivalmistustavasid ja eeskirju. 3.   Komisjon võtab vajaduse korral rakendusaktidega vastu artikli 59 lõike 3 punktis d osutatud meetodid VI lisa II osas loetletud toodete jaoks. Kõnealused meetodid põhinevad Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) soovitatud ja avaldatud mis tahes asjakohasel meetodil, välja arvatud juhul, kui need oleksid seatud õiguspärase eesmärgi saavutamiseks ebatõhusad või ebasobivad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. 3.  Artikli 59 lõike 3 punktis d osutatud meetodid VI lisa II osas loetletud toodete jaoks võetakse vastu kooskõlas aluslepingu artikli 43 lõikes 2 sätestatud seadusandliku tavamenetlusega. Kõnealused meetodid põhinevad Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) soovitatud ja avaldatud mis tahes asjakohasel meetodil, välja arvatud juhul, kui need oleksid seatud ELi eesmärgi saavutamiseks ebatõhusad või ebasobivad. Kuni selliste eeskirjade vastuvõtmiseni kasutatakse nende asemel asjaomase liikmesriigi lubatud meetodeid. Kuni selliste sätete vastuvõtmiseni kasutatakse nende asemel asjaomases liikmesriigis lubatud meetodeid ja eeskirju. Muudatusettepanek 168 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 65 Artikkel 65 Artikkel 65 Teatavate toodete ja sektorite siseriiklikud eeskirjad Teatavate toodete ja sektorite siseriiklikud eeskirjad 1.  Olenemata artikli 59 lõike 1 sätetest võivad liikmesriigid vastu võtta või jõusse jätta oma siseriiklikud õigusaktid, millega nähakse ette erinevad kvaliteeditasemed võiderasvade jaoks. Need eeskirjad peavad võimaldama kvaliteeditaseme hindamist, lähtudes eeskätt kasutatud toorainega seotud kriteeriumitest, toote organoleptilistest omadustest ning selle füüsikalisest ja mikrobioloogilisest stabiilsusest. 1.  Olenemata artikli 59 lõike 1 sätetest võivad liikmesriigid vastu võtta või jõusse jätta oma siseriiklikud õigusaktid, millega nähakse ette erinevad kvaliteeditasemed võiderasvade jaoks. Need eeskirjad peavad võimaldama kvaliteeditaseme hindamist, lähtudes eeskätt kasutatud toorainega seotud kriteeriumitest, toote organoleptilistest omadustest ning selle füüsikalisest ja mikrobioloogilisest stabiilsusest. Esimese lõiguga ettenähtud võimalust kasutavad liikmesriigid peavad tagama, et teiste liikmesriikide tooted, mis vastavad nende siseriiklikes õigusaktides sätestatud kriteeriumitele, võivad mittediskrimineerivatel tingimustel kasutada mõisteid, mis kinnitavad nendele kriteeriumitele vastavust. Esimese lõiguga ettenähtud võimalust kasutavad liikmesriigid peavad tagama, et teiste liikmesriikide tooted, mis vastavad nende siseriiklikes õigusaktides sätestatud kriteeriumitele, võivad mittediskrimineerivatel tingimustel kasutada mõisteid, mis kinnitavad nendele kriteeriumitele vastavust. 2.  Liikmesriigid võivad piirata või keelata teatavate liidu õigusega lubatud veinivalmistustavade kasutamist või välistada nende tavade kasutamise ning näha ette rangemad eeskirjad oma territooriumil valmistatava veini suhtes, et kindlustada kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide, vahuveinide ja liköörveinide põhiomaduste säilimine. 2.  Liikmesriigid võivad piirata või keelata teatavate liidu õigusega lubatud veinivalmistustavade kasutamist või välistada nende tavade kasutamise ning näha ette rangemad eeskirjad oma territooriumil valmistatava veini suhtes, et kindlustada kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide, vahuveinide ja liköörveinide põhiomaduste säilimine. 3.  Liikmesriigid võivad lubada selliste veinivalmistustavade katselist kasutamist, mis muidu ei ole lubatud, kooskõlas tingimustega, mille komisjon määrab kindlaks lõike 4 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega. 3.  Liikmesriigid võivad lubada selliste veinivalmistustavade katselist kasutamist, mis muidu ei ole lubatud, kooskõlas tingimustega, mille komisjon määrab kindlaks lõike 4 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega. 4.  Võttes arvesse vajadust tagada nõuetekohane ja läbipaistev kohaldamine, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamise tingimused ning samuti käesoleva artikli lõikes 3 osutatud katselise tegevusega saadud toodete valdamise, ringluse ja kasutamise tingimused. 4.  Võttes arvesse vajadust tagada nõuetekohane ja läbipaistev kohaldamine, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamise tingimused ning samuti käesoleva artikli lõikes 3 osutatud katselise tegevusega saadud toodete valdamise, ringluse ja kasutamise tingimused. 4 a. Liikmesriigid võivad kehtestada või jõusse jätta sektorite või toodete riiklikud turustamisstandardid, kui nende nõuded on kooskõlas ELi õigusega. Muudatusettepanek 169 Ettepanek võtta vastu määrus II osa – II jaotis – I peatükk – 1. jagu – 3 a alajagu (uus) 3 a ALAJAGU VABALT VALITAVAD VABATAHTLIKUD MÄRKED Artikkel 65 a Reguleerimisala Vabalt valitavate vabatahtlike märgete kava luuakse selleks, et aidata lisaväärtusega põllumajandustoodete tootjail siseturul paremini selgitada oma toodete selliseid omadusi ja tunnuseid, mis annavad neile lisaväärtust, eriti aga turustamisstandardite toetamiseks ja täiendamiseks. Artikkel 65 b Kehtivad vabalt valitavad vabatahtlikud märked 1.  Käesoleva määruse jõustumise päeval käesolevasse kavasse kuuluvad vabalt valitavad vabatahtlikud märked on loetletud käesoleva määruse VII a lisas koos õigusaktidega, milles need märked ja nende kasutamistingimused on sätestatud. 2.  Lõikes 1 osutatud vabalt valitavad vabatahtlikud märked kehtivad kuni nende muutmise või tühistamiseni vastavalt artiklile 65 c. Artikkel 65 c Vabalt valitavate vabatahtlike märgete reserveerimine, muutmine ja tühistamine Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi, teaduse ja tehnika arengut, turu olukorda ning turustamisstandardite ja rahvusvaheliste standardite arengut, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, et: a) reserveerida uus vabalt valitav vabatahtlik märge ja kehtestada selle kasutamistingimused; b) muuta vabalt valitava vabatahtliku märke kasutamistingimusi ja c) tühistada vabalt valitav vabatahtlik märge. Artikkel 65 d Uued vabalt valitavad vabatahtlikud märked 1.  Uus vabalt valitav vabatahtlik märge peab reserveerimiseks vastama järgmistele kriteeriumidele: a) märge on seotud toote omaduse või tootmis- või töötlemisviisiga ja on seotud turustamisstandardiga sektoripõhiselt vaadelduna; b) märke kasutamine annab tootele lisaväärtust võrreldes teiste samaliigiliste toodetega ning c) turuleviidud tootel on punktis a osutatud omadused või tunnused ja neist teavitatakse mitme liikmesriigi tarbijaid. Komisjon arvestab asjaomaseid rahvusvahelisi standardeid ja toodete või sektorite kehtivaid reserveeritud nimetusi. 2.  Kava alusel ei reserveerita vabatahtlikke märkeid, mille eesmärk ei ole teavitada tarbijaid toote omadustest, vaid millega kirjeldatakse toote tehnilisi omadusi kohustuslike turustamisstandardite rakendamise eesmärgil. 3.  Selleks et võtta arvesse teatavate sektorite eriomadusi ning tarbijate ootusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis on seotud lõikes 1 osutatud uute vabalt valitavate vabatahtlike märgete loomise nõuetega. Artikkel 65 e Vabalt valitavate vabatahtlike märgete kasutuspiirangud 1.  Vabalt valitavat vabatahtlikku märget võib kasutada ainult kohaldatavatele kasutustingimustele vastava toote kirjeldamiseks. 2.  Liikmesriigid võtavad vastu vajalikud meetmed, et tagada, et kasutatavat tootemärgistust ei oleks võimalik segi ajada vabalt valitavate vabatahtlike märgetega. 3.  Komisjonil on õigus võtta artikli 160 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, mis on seotud vabalt valitavate vabatahtlike märgete kasutamisega. Muudatusettepanek 170 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 66 Artikkel 66 Artikkel 66 Üldsätted Üldsätted Võttes arvesse liidu ja teatavate kolmandate riikide vahelise kauplemise eripära ja mõne põllumajandustoote eripära, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks tingimused, mille alusel loetakse, et imporditud tooted vastavad piisaval määral liidu turustamisstandardite nõuetele, ja tingimused, millega kehtestatakse erandid artiklist 58, ja tingimused, mis on seotud liidust eksporditavate toodete suhtes turustamisstandardite kohaldamisega. Võttes arvesse liidu ja teatavate kolmandate riikide vahelise kauplemise eripära, mõne põllumajandustoote eripära ning vajadust tagada, et tarbijaid ei eksitata nende hästi väljakujunenud ettekujutuste ja nende vastavate ootuste tõttu, võib kooskõlas aluslepingu artikli 43 lõikes 2 sätestatud seadusandlikule tavamenetlusele võtta meetmeid, et määratleda tingimused, mille alusel loetakse, et imporditud tooted vastavad piisaval määral liidu turustamisstandardite nõuetele ja tingimused, mis on seotud liidust eksporditavate toodete suhtes turustamisstandardite kohaldamisega. Muudatusettepanek 171 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 67 Artikkel 67 Artikkel 67 Veini impordi erisätted Veini impordi erisätted 1.  Kui aluslepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud lepingutes ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid ja märgistust käsitlevaid sätteid ning käesoleva määruse artiklis 60 osutatud mõisteid ja müüginimetusi CN-koodide 2009 61, 2009 69 ja 2204 alla kuuluvate liitu imporditavate toodete suhtes. 1.  Kui aluslepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud lepingutes ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid ja märgistust käsitlevaid sätteid ning käesoleva määruse artiklis 60 osutatud mõisteid ja müüginimetusi CN-koodide 2009 61, 2009 69 ja 2204 alla kuuluvate liitu imporditavate toodete suhtes. 2.  Kui aluslepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud lepingutes ei ole sätestatud teisiti, toodetakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tooteid kooskõlas Rahvusvahelise Veiniameti soovitatud ja avaldatud või käesoleva määruse kohaselt liidu lubatud veinivalmistustavadega. 2.  Kui aluslepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud lepingutes ei ole sätestatud teisiti, toodetakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tooteid kooskõlas käesoleva määruse kohaselt liidu lubatud veinivalmistustavadega. Käesolevas lõikes ettenähtud sätetest erandeid kehtestavad meetmed võetakse vastu aluslepingu artikli 43 lõikes 2 sätestatud seadusandliku tavamenetluse korras. 3.  Lõikes 1 osutatud toodete importimisel tuleb esitada: 3.  Lõikes 1 osutatud toodete importimisel tuleb esitada: a) lõigetes 1 ja 2 osutatud tingimuste täitmist tõendav sertifikaat, mille peab toote päritolumaal koostama pädev asutus ja mis on lisatud komisjoni avaldatavasse loetellu; a) lõigetes 1 ja 2 osutatud tingimuste täitmist tõendav sertifikaat, mille peab toote päritolumaal koostama pädev asutus ja mis on lisatud komisjoni avaldatavasse loetellu; b) toote päritoluriigi määratud asutuse või osakonna koostatud analüüsiaruanne, kui toode on mõeldud otsetarbimiseks. b) toote päritoluriigi määratud asutuse või osakonna koostatud analüüsiaruanne, kui toode on mõeldud otsetarbimiseks. Muudatusettepanek 172 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 67 a (uus) Artikkel 67 a Delegeeritud volitused Komisjonil on vastavalt artiklile 160 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse: a)  VI lisas sätestatud mõistete ja müüginimetuste tõlgendamise ja jõustamise eeskirjad; b) eeskirjad riiklike menetluste kohta, mis käsitlevad käesoleva määruse nõuetele mittevastavate veinitoodete kõrvaldamist ja hävitamist. Muudatusettepanek 173 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 Artikkel 68 Artikkel 68 Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused Komisjon võib rakendusaktide abil võtta käesoleva jaoga seotud vajalikud meetmed ja eelkõige: Komisjon võib rakendusaktide abil võtta käesoleva jaoga seotud vajalikud meetmed: a) rakendada üldist turustamisstandardit; b) rakendada VI lisas sätestatud mõisteid ja müüginimetusi; c) koostada VI lisa III osa punkti 5 teises lõigus ja VI lisa VI osa kuuenda lõigu punktis a osutatud toodete loetelud, mis põhinevad selliste toodete soovituslikel loeteludel, mida liikmesriigid peavad oma territooriumil vastavaks kõnealustele sätetele, ja mille liikmesriigid saadavad komisjonile; c) koostada VI lisa III osa punkti 5 teises lõigus ja VI lisa VI osa kuuenda lõigu punktis a osutatud toodete loetelud, mis põhinevad selliste toodete soovituslikel loeteludel, mida liikmesriigid peavad oma territooriumil vastavaks kõnealustele sätetele, ja mille liikmesriigid saadavad komisjonile; d) rakendada sektori- või tootepõhiseid turustamisstandardeid, sealhulgas proovivõtmise üksikasjalikud eeskirjad ning toodete koostise määramiseks kasutatavad analüüsimeetodid; d) rakendada sektori- või tootepõhiseid turustamisstandardeid, sealhulgas proovivõtmise üksikasjalikud eeskirjad ning toodete koostise määramiseks kasutatavad analüüsimeetodid; e) kindlaks teha, kas tooteid on käideldud lubatud veinivalmistustavadest erinevatel menetlustel; e) kindlaks teha, kas tooteid on käideldud lubatud veinivalmistustavadest erinevatel menetlustel; f) kehtestada lubatud hälve; f) kehtestada lubatud hälve; g) rakendada artiklit 66. g) rakendada artiklit 66. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Muudatusettepanek 174 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 69 Artikkel 69 Artikkel 69 Reguleerimisala Reguleerimisala 1.  Käesolevas jaos kehtestatud eeskirju päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kohta kohaldatakse VI lisa II osa punktides 1, 3–6, 8, 9, 11, 15 ja 16 osutatud toodete suhtes. 1.  Käesolevas jaos kehtestatud eeskirju päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kohta kohaldatakse VI lisa II osa punktides 1, 3–6, 8, 9, 11, 15 ja 16 osutatud toodete suhtes. 2.  Lõikes 1 osutatud eeskirjade aluseks on: 2.  Lõikes 1 osutatud eeskirjade aluseks on: a) tarbijate ja tootjate seaduslike huvide kaitsmine; a) tarbijate ja tootjate seaduslike huvide kaitsmine; b) asjaomaste toodete ühisturu tõrgeteta toimimise tagamine ning b) asjaomaste toodete siseturu tõrgeteta toimimise tagamine ning c) kvaliteetsete toodete tootmise edendamine, võimaldades seejuures kasutada riikliku kvaliteedipoliitika meetmeid. c) toodete kvaliteedisüsteemi alusel tootmise edendamine, võimaldades seejuures kasutada riikliku kvaliteedipoliitika meetmeid. Muudatusettepanek 175 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 Artikkel 70 Artikkel 70 Mõisted Mõisted 1.  Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid: 1.  Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „päritolunimetus” – piirkonna, konkreetse koha või nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel riigi nimi, mida kasutatakse, et kirjeldada artikli 69 lõikes 1 osutatud toodet, mis vastab järgmistele nõuetele: a) „päritolunimetus” – piirkonna, konkreetse koha või nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel riigi nimi, mida kasutatakse, et kirjeldada artikli 69 lõikes 1 osutatud toodet, mis vastab järgmistele nõuetele: i) toote kvaliteet ja omadused tulenevad valdavalt või eranditult teatavast geograafilisest piirkonnast koos sellele omaste looduslike tingimuste ja inimtegevusega; i) toote kvaliteet ja omadused tulenevad valdavalt või eranditult teatavast geograafilisest piirkonnast koos sellele omaste looduslike tingimuste ja inimtegevusega; ii) viinamarjad, millest toode on valmistatud, pärinevad eranditult kõnealusest geograafilisest piirkonnast; ii) viinamarjad, millest toode on valmistatud, pärinevad eranditult kõnealusest geograafilisest piirkonnast; iii) toodetakse kõnealuses geograafilises piirkonnas ning iii) toodetakse kõnealuses geograafilises piirkonnas ning iv) toode on saadud viinamarjasortidest, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki; iv) toode on saadud viinamarjasortidest, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki; b) „geograafiline tähis” – piirkonnale, konkreetsele kohale või nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel riigile viitav tähis, mida kasutatakse, et kirjeldada artikli 69 lõikes 1 osutatud toodet, mis vastab järgmistele nõuetele: b) „geograafiline tähis” – piirkonnale, konkreetsele kohale või nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel riigile viitav tähis, mida kasutatakse, et kirjeldada artikli 69 lõikes 1 osutatud toodet, mis vastab järgmistele nõuetele: i) sellel on eriline kvaliteet, maine või muud omadused, mis tulenevad peamiselt sellest geograafilisest piirkonnast; i) sellel on eriline kvaliteet, maine või muud omadused, mis tulenevad peamiselt sellest geograafilisest piirkonnast; ii) vähemalt 85 % selle valmistamiseks kasutavatest viinamarjadest pärinevad eranditult kõnealusest geograafilisest piirkonnast; ii) vähemalt 85 % selle valmistamiseks kasutavatest viinamarjadest pärinevad eranditult kõnealusest geograafilisest piirkonnast; iii) selle tootmine toimub kõnealuses geograafilises piirkonnas ning iii) selle tootmine toimub kõnealuses geograafilises piirkonnas; ning iv) see on saadud viinamarjasortidest, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki või Vitis vinifera liikide ja muude perekonna Vitis liikide ristandite hulka. iv) see on saadud viinamarjasortidest, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki või Vitis vinifera liikide ja muude perekonna Vitis liikide ristandite hulka. 1 a. Lõike 1 punkti a alapunkti iii ja punkti b alapunkti iii tähenduses hõlmab mõiste „tootmine” igasuguseid toiminguid alates viinamarjade koristamisest kuni veinivalmistamise lõpuni, kuid mitte valmistusjärgset protsessi. Lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaselt peab viinamarjakogus, mis võib kuni 15% määral pärineda väljastpoolt kindlaks määratud geograafilist piirkonda, pärinema sellest liikmesriigist või kolmandast riigist, kus kindlaks määratud piirkond asub. Erandina lõike 1 punkti a alapunktist iii ja punkti b alapunktist iii ning tingimusel, et artikli 71 lõikes 2 kindlaksmääratud tootespetsifikaadis on nii ette nähtud, võib kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega tooteid veiniks töödelda: a) asjaomase kindlaks määratud piirkonna vahetus läheduses asuval alal; b) sama haldusüksuse või naaberhaldusüksuse territooriumil, nagu on määratletud riiklikes seadustes; c) piiriülese päritolunimetuse ja geograafilise tähise puhul ning siis, kui kahe või mitme liikmesriigi või ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel on sõlmitud kontrollimeetmete leping, võib kaitstud päritolunimetusega ja geograafilise tähisega tooteid veiniks töödelda alal, mis asub kindlaks määratud piirkonna vahetus läheduses. Erandina lõike 1 punkti a alapunktist iii ja selle lõike kolmandast lõigust ning tingimusel, et see on artikli 71 lõikes 2 määratletud spetsifikaadis ette nähtud, võib kaitstud päritolunimetusega tooteid jätkuvalt vahuveiniks ja poolvahuveiniks töödelda väljaspool kindlaks määratud piirkonna vahetut lähedust, kui see oli tavaks enne 1. märtsi 1986. 2.  Teatavad traditsiooniliselt kasutatavad nimetused on päritolunimetused, kui: 2.  Teatavad traditsiooniliselt kasutatavad nimetused on päritolunimetused, kui: a) need tähistavad veini; a) need tähistavad veini; b) need viitavad geograafilisele nimele; b) need viitavad geograafilisele nimele; c) täidavad lõike 1 punkti a alapunktides i–iv osutatud nõudeid ning c) täidavad lõike 1 punkti a alapunktides i–iv osutatud nõudeid; ning d) nende suhtes kohaldatakse käesolevas alajaos sätestatud päritolunimetuse ja geograafilise tähise kaitse alla võtmise menetlust. d) nende suhtes kohaldatakse käesolevas alajaos sätestatud päritolunimetuse ja geograafilise tähise kaitse alla võtmise menetlust. 3.  Päritolunimetused ja geograafilised tähised, sealhulgas need, mis on seotud kolmandate riikide geograafiliste piirkondadega, võetakse liidu kaitse alla käesolevas alajaos sätestatud eeskirjade alusel. 3.  Päritolunimetused ja geograafilised tähised, sealhulgas need, mis on seotud kolmandate riikide geograafiliste piirkondadega, võetakse liidu kaitse alla käesolevas alajaos sätestatud eeskirjade alusel. Muudatusettepanek 176 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 71 Artikkel 71 Artikkel 71 Kaitsetaotlused Kaitsetaotlused 1.  Päritolunimetuste või geograafiliste tähiste nimede kaitsetaotlused peavad hõlmama tehnilist toimikut, milles sisaldub: 1.  Päritolunimetuste või geograafiliste tähiste nimede kaitsetaotlused peavad hõlmama tehnilist toimikut, milles sisaldub: a) kaitstav nimetus; a) kaitstav nimetus; b) taotleja nimi ja aadress; b) taotleja nimi ja aadress; c) lõikes 2 osutatud tootespetsifikaat ning c) lõikes 2 osutatud tootespetsifikaat ning d) koonddokument, milles esitatakse kokkuvõte lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadist. d) koonddokument, milles esitatakse kokkuvõte lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadist. 2.  Tootespetsifikaat võimaldab huvitatud pooltel kontrollida päritolunimetuse või geograafilise tähise asjaomaseid tootmistingimusi. 2.  Tootespetsifikaat võimaldab huvitatud pooltel kontrollida päritolunimetuse või geograafilise tähise asjaomaseid tootmistingimusi. Tootespetsifikaat sisaldab vähemalt järgmist: a) kaitstav nimetus; b) veini(de) kirjeldus ja eelkõige; i) päritolunimetusega veinide korral nende põhiliste analüütiliste ja organoleptiliste omaduste kirjeldus; ii) geograafilise tähisega veinide korral nende põhiliste analüütiliste omaduste kirjeldus ning organoleptiliste omaduste hinnang või märge selliste omaduste kohta; c) vajaduse korral veini(de) valmistamiseks kasutatavaid eritavasid ning veini(de) valmistamisel kehtivaid asjakohaseid piiranguid; d) asjaomase geograafilise piirkonna piiritlust; e) maksimaalne saagikus hektari kohta; f) andmeid veiniviinamarjasordi või -sortide kohta, millest vein(id) on saadud; g) üksikasjad, mis tõendavad, et artikli 70 lõike 1 punkti a alapunktis i või olenevalt olukorrast artikli 70 lõike 1 punkti b alapunktis i sätestatud nõuded on täidetud; h) kohaldatavad kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toodete tootmise kohta ELi või riigi õiguses või, kui liikmesriik on sätestanud, siis kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist haldava organisatsiooni sätestatud nõuded; i) tootespetsifikaatide tingimuste täitmist kontrollivate asutuste või organite nimi ja aadress ning nende konkreetsed ülesanded. Teise lõigu punktis h osutatud nõuded on objektiivsed, mittediskrimineerivad ja kooskõlas ELi õigusega. 3.  Kui kaitsetaotlus on seotud kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga, peaks see lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmetele sisaldama tõendit, et kõnealune nimetus on kaitstud selle päritolumaal. 3.  Kui kaitsetaotlus on seotud kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga, peaks see lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmetele sisaldama tõendit, et kõnealune nimetus on kaitstud selle päritolumaal. Muudatusettepanek 177 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 73 Artikkel 73 Artikkel 73 Riiklik eelmenetlus Riiklik eelmenetlus 1.  Liidust pärit veinide artiklis 71 osutatud päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluste suhtes kohaldatakse riiklikku eelmenetlust. 1.  Liidust pärit veinide artiklis 71 osutatud päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluste suhtes kohaldatakse riiklikku eelmenetlust. 1 a. Kaitsetaotlus esitatakse selles liikmesriigis, mille territooriumilt päritolunimetus või geograafiline tähis pärineb. Liikmesriik vaatab kaitsetaotluse läbi, et kontrollida selle vastavust käesolevas alajaos sätestatud tingimustele. Liikmesriigid tagavad taotluse piisava avalikustamise riigi tasandil ja annavad alates avaldamise kuupäevast vähemalt kahe kuu pikkuse tähtaja, mille jooksul võib kavandatud kaitse kohta esitada kirjalikke vastuväiteid. Sellised vastuväited esitatakse nõuetekohaselt põhjendatud avalduse vormis ja neid võivad esitada liikmesriigis asuvad füüsilised või liikmesriigi territooriumil asutatud juriidilised isikud, kellel on selleks õiguspärane huvi. 2.  Kui liikmesriik leiab, et päritolunimetus või geograafiline tähis ei vasta nõuetele või et see ei vasta liidu õigusele, lükkab ta taotluse tagasi. 2.  Kui liikmesriik leiab, et päritolunimetus või geograafiline tähis ei vasta käesolevas alajaos sätestatud nõuetele või et see ei vasta liidu õigusele, lükkab ta taotluse tagasi. 3.  Kui liikmesriik leiab, et nõuded on täidetud, kohaldatakse riiklikku menetlust, millega tagatakse tootespetsifikaadi piisav avalikustamine vähemalt internetis. 3.  Kui liikmesriik leiab, et käesolevas alajaos sätestatud nõuded on täidetud: a) tagab ta artikli 71 lõike 1 punktis d osutatud tootespetsifikaadi piisava avalikustamise vähemalt internetis; b) esitab komisjonile kaitsetaotluse, mis sisaldab järgmist teavet: i) taotleja nimi ja aadress; ii) artikli 71 lõike 1 punktis d osutatud koonddokument; iii) liikmesriigi kinnitus, et taotleja esitatud taotlus vastab nõutud tingimustele; ning iv) viide vastavalt punktile a toimunud avalikustamisele. Esimese lõigu punktis b osutatud teave esitatakse ühes liidu ametlikus keeles või sellega on kaasas kinnitatud tõlge ühesse nimetatud keelde. Muudatusettepanek 178 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 79 Artikkel 79 Artikkel 79 Seos kaubamärkidega Seos kaubamärkidega 1.  Kui päritolunimetus või geograafilise tähis on käesoleva määruse alusel kaitstud, keeldutakse artikli 80 lõike 2 kohaselt kasutatava kaubamärgi ning VI lisa II osas loetletud ühe kategooria alla kuuluva tootega seotud kaubamärgi registreerimisest juhul, kui kaubamärgi registreerimistaotlus esitatakse komisjonile pärast päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamist ning päritolunimetus või geograafiline tähis võetakse seejärel kaitse alla. 1.  Kui kaubamärk hõlmab kaitstud päritolunimetust või geograafiline tähis on käesoleva määruse alusel kaitstud või kui see sisaldab sellist nimetust või tähist, keeldutakse artikli 80 lõike 2 kohaselt kasutatava kaubamärgi ning VI lisa II osas loetletud ühe kategooria alla kuuluva tootega seotud kaubamärgi registreerimisest juhul, kui kaubamärgi registreerimistaotlus esitatakse komisjonile pärast päritolunimetuse või geograafilise tähise taotluse esitamist ning päritolunimetus või geograafiline tähis võetakse seejärel kaitse alla. Esimese lõigu sätteid rikkudes registreeritud kaubamärk tunnistatakse kehtetuks. Esimese lõigu sätteid rikkudes registreeritud kaubamärk tunnistatakse kehtetuks. 2.  Ilma et see piiraks artikli 78 lõike 2 kohaldamist, võib olenemata päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsest jätkuvalt kasutada või uuendada artikli 80 lõike 2 kohaselt kasutatavat kaubamärki, mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel liidu territooriumil kasutuses juurdunud enne komisjonile päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et selle tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ei ole ühtegi põhjust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/95/EÜ (kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) või nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 (ühenduse kaubamärgi kohta) alusel. 2.  Ilma et see piiraks artikli 78 lõike 2 kohaldamist, võib olenemata päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsest jätkuvalt kasutada artikli 80 lõike 2 kohaselt kasutatavat kaubamärki, mis on taotletud, registreeritud või omandatud heauskselt asjaomaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel liidu territooriumil või kasutuses juurdunud enne päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse kuupäeva päritoluriigis või enne 1. jaanuari 1996, tingimusel et selle tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ei ole ühtegi põhjust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/95/EÜ (kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) või nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 (ühenduse kaubamärgi kohta) alusel. Sellistel juhtudel lubatakse kasutada päritolunimetust või geograafilist tähist kõrvuti vastavate kaubamärkidega. Sellistel juhtudel lubatakse kasutada päritolunimetust või geograafilist tähist kõrvuti vastavate kaubamärkidega. Muudatusettepanek 179 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 82 Artikkel 82 Artikkel 82 Tootespetsifikaatide muutmine Tootespetsifikaatide muutmine 1.   Artikli 86 lõike 4 punkti b tingimustele vastav taotleja võib taotleda kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist, eelkõige selleks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika edusamme või määratleda uuesti geograafiline piirkond. Taotlustes kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi. 1.   Artiklis 72 tingimustele vastav taotleja võib taotleda kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist, eelkõige selleks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika edusamme või määratleda uuesti artikli 71 lõike 2 teise lõigu punktis d osutatud geograafiline piirkond. Taotlustes kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid või asjaomased kolmandad riigid või nende pädevad asutused taotleda heakskiitu olemasolevate kaitstud veininimetuste tootespetsifikaadi muutmiseks kooskõlas artikli 84 lõikega 1. 1 a. Kui kavandatud muudatus toob kaasa ühe või mitu muudatust artikli 71 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendis, kohaldatakse artikleid 73–76 muutmistaotluse suhtes mutatis mutandis. Kui aga kavandatud muudatus on väike, võtab komisjon vastu rakendusaktid, mis sisaldavad otsust, kas kiita taotlus heaks ilma artikli 74 lõikes 2 ning artiklis 75 sätestatud menetluskorda järgimata, ning heakskiitmise korral avaldab artikli 74 lõikes 3 osutatud elemendid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. 1 b. Kui kavandatud muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist, kohaldatakse järgmisi eeskirju: a) kui asjaomane geograafiline piirkond asub liikmesriigis, otsustab kõnealune liikmesriik muudatuse, ning heakskiidu korral avaldab muudetud tootespetsifikaadi ning teavitab komisjoni heakskiidetud muudatustest ja nende põhjendustest; b) kui asjaomane geograafiline piirkond asub kolmandas riigis, otsustab komisjon rakendusaktidega, kas kiita kavandatud muutmine heaks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Muudatusettepanek 180 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 84 Artikkel 84 Artikkel 84 Olemasolevad kaitstud veininimetused Olemasolevad kaitstud veininimetused 1.  Nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklite 51 ja 54 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 753/2002 artikli 28 kohaselt kaitstud veininimetused võetakse automaatselt käesoleva määruse kohase kaitse alla. Komisjon kannab need käesoleva määruse artiklis 81 sätestatud registrisse. 1.  Nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklites 51 ja 54 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 753/2002 artiklis 28 osutatud veininimetused võetakse automaatselt käesoleva määruse kohase kaitse alla. Komisjon kannab need käesoleva määruse artiklis 81 sätestatud registrisse. 2.  Komisjon võtab rakendusaktidega vajalikud meetmed, et kõrvaldada artiklis 81 sätestatud registrist veininimetused, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr [KOM(2010) 799] artikli 191 lõiget 3. 2.  Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, et kõrvaldada artiklis 81 sätestatud registrist veininimetused, mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118 s lõiget 3. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. 3.  Artiklit 83 ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 osutatud olemasolevate kaitstud veininimetuste suhtes. 3.  Artiklit 83 ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 osutatud olemasolevate kaitstud veininimetuste suhtes. Kuni 31. detsembrini 2014 võib komisjon omal algatusel otsustada rakendusaktidega tühistada lõikes 1 osutatud olemasolevate kaitstud veininimetuste kaitse, kui kõnealused nimetused ei vasta artiklis 70 sätestatud tingimustele. Kuni 31. detsembrini 2014 võib komisjon omal algatusel otsustada rakendusaktidega tühistada lõikes 1 osutatud olemasolevate kaitstud veininimetuste kaitse, kui kõnealused nimetused ei vasta artiklis 70 sätestatud tingimustele. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. 4.  Horvaatia puhul kaitstakse käesoleva määruse alusel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud veininimetusi, sõltuvalt vastuväidete esitamise menetluse tulemusest. Komisjon kannab need artiklis 81 sätestatud registrisse. 4.  Horvaatia puhul kaitstakse käesoleva määruse alusel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud veininimetusi, sõltuvalt vastuväidete esitamise menetluse tulemusest. Komisjon kannab need artiklis 81 sätestatud registrisse. Muudatusettepanek 181 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 86 Artikkel 86 Artikkel 86 Delegeeritud volitused Delegeeritud volitused 1.  Komisjonile antakse artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigetes 2–5 loetletud meetmete kohta. 1.  Komisjonile antakse artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigetes 2–5 loetletud meetmete kohta. 2.  Võttes arvesse tootmise eripära piiritletud geograafilises piirkonnas, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu: 2.  Võttes arvesse tootmise eripära piiritletud geograafilises piirkonnas, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu: a) asjaomase geograafilise piirkonna piiritluse põhimõtted ning a) asjaomase geograafilise piirkonna piiritluse täiendavad üksikasjad ning b) mõisted, piirangud ja erandid seoses tootmisega piiritletud geograafilises piirkonnas. b) piirangud ja erandid seoses tootmisega piiritletud geograafilises piirkonnas. 3.  Võttes arvese vajadust tagada toote kvaliteet ja läbipaistvus, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega kehtestada tingimused, mille kohaselt võivad tootespetsifikaadid sisaldada lisanõudeid. 3.  Võttes arvese vajadust tagada toote kvaliteet ja läbipaistvus, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega kehtestada tingimused, mille kohaselt võivad tootespetsifikaadid sisaldada lisanõudeid. 4.  Võttes arvesse vajadust tagada tootjate ja ettevõtjate seaduslikud õigused ja huvid, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu eeskirjad, milles käsitletakse: 4.  Võttes arvesse vajadust tagada tootjate ja ettevõtjate seaduslikud õigused ja huvid, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu eeskirjad, milles käsitletakse: a) tootespetsifikaadi elemente; b) sellise taotleja kategooriat, kes võib taotleda päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset; b) sellise taotleja kategooriat, kes võib taotleda päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset; c) tingimusi, mida peab järgima päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse taotlemisel, riiklikku eelmenetlust, komisjoni kontrolli, vastuväidete esitamise menetlust ning päritolunimetuse või geograafilise tähise muutmist, tühistamist või vahetamist käsitlevaid menetlusi; c) tingimusi, mida peab järgima päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse taotlemisel, komisjoni kontrolli, vastuväidete esitamise menetlust ning päritolunimetuse või geograafilise tähise muutmist, tühistamist või vahetamist käsitlevaid menetlusi; d) piirüleste taotluste suhtes kohaldatavaid tingimusi; d) piirüleste taotluste suhtes kohaldatavaid tingimusi; e) kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud taotlustele esitatavaid tingimusi; e) kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud taotlustele esitatavaid tingimusi; f) kuupäeva, millest alates kohaldatakse kaitset või kaitse muudatust; f) kuupäeva, millest alates kohaldatakse kaitset või kaitse muudatust; g) tootespetsifikaatide muutmisega seotud tingimusi. g) tootespetsifikaatide muutmisega seotud tingimusi ja tingimusi, mille korral loetakse muudatust artikli 82 lõike 1 a tähenduses väikeseks. 5.  Võttes arvesse vajadust tagada piisav kaitse, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega kehtestada piirangud kaitstud nimetuse suhtes. 5.  Võttes arvesse vajadust tagada piisav kaitse, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega kehtestada piirangud kaitstud nimetuse suhtes. 6.  Võttes arvesse vajadust tagada, et käesoleva alajao kohaldamine ei kahjusta ettevõtjaid ega pädevaid asutusi seoses veininimetustega, millele on kaitse antud enne 1. augustit 2009 või mille kohta on kaitsetaotlus esitatud enne kõnealust kuupäeva, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta üleminekusätted seoses: a) veininimetustega, mida liikmesriigid on enne 1. augustit 2009 tunnustanud kui päritolunimetusi või geograafilisi tähiseid või veininimetustega, mille kohta on esitatud kaitsetaotlus enne kõnealust kuupäeva; b) riikliku eelmenetlusega; c) veinidega, mis on enne konkreetset kuupäeva turule lastud või märgistatud; ning d) tootespetsifikaatide muutmisega. Muudatusettepanek 182 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 89 – lõik 1 a (uus) 1 a. Traditsioonilisi nimetusi tunnustab, määratleb ja kaitseb komisjon. Muudatusettepanek 183 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 89 – lõige 1 b (uus) 1 b. Traditsioonilisi nimetusi kaitstakse üksnes taotluses märgitud keeles ja viinamarjasaaduste kategooriate puhul ning eelkõige järgmise eest: a) igasugune väärkasutus, isegi kui kaitstud nimetusele on lisatud väljend „stiilis”, „tüüpi”, „meetodil”, „valmistatud nagu …”, „maitsega”, „nagu” või muu samalaadne väljend; b) muu lubamatu, vale ja eksitav märgistus veini laadi, tunnuste või oluliste omaduste kohta sise- ja välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud mis tahes dokumentides; c) igasugune muu üldsust eksitada võiv tegevus, eelkõige juhul, kui võib tekkida arusaam, et vein vastab kaitstud traditsioonilise nimetuse kasutamise tingimustele. Muudatusettepanek 184 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 89 – lõige 1 c (uus) 1 c. Kui traditsiooniline nimetus on käesoleva määruse alusel kaitstud, hinnatakse sellise kaubamärgi registreerimist, mille kasutamine oleks artikliga 89c vastuolus, direktiivi 2008/95/EÜ või nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 kohaselt. Esimese lõiguga vastuolus registreeritud kaubamärgid tunnistatakse soovi korral kehtetuks vastavalt kohaldatavatele menetlustele, mida on täpsustatud direktiivis 2008/95/EÜ või määruses (EÜ) nr 207/2009. Hoolimata traditsioonilise nimetuse kaitsest võib jätkuvalt kasutada ja uuendada kaubamärki, mille kasutus vastab mõnele käesoleva määruse artiklis 89c osutatud olukorrale ja mille suhtes on esitatud taotlus, mis on registreeritud või mis on kasutuses juurdunud, kui selline võimalus on õigusnormidega ette nähtud, liidu territooriumil enne 4. maid 2002 või enne komisjonile asjaomase traditsioonilise nimetuse kaitse taotluse esitamist. Sellisel juhul lubatakse traditsioonilist nimetust kasutada asjaomase kaubamärgiga paralleelselt. Tootele ei anta kaitstud traditsioonilist nimetust juhul, kui see võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat veini tegeliku olemuse, laadi, tunnuste või omaduste suhtes eksitada. Muudatusettepanek 185 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 89 – lõige 1 d (uus) 1 d. Kui taotlus on esitatud sellise nimetuse registreerimiseks, mis on täielikult või osaliselt homonüümne käesoleva määruse kohaselt juba kaitse alla võetud traditsioonilise nimetusega, võetakse kaitse alla võtmisel arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ning segiajamise ohtu. Homonüümset nimetust, mis võib tarbijat eksitada toote olemuse, omaduste või tegeliku päritolu suhtes, ei võeta kaitse alla, isegi kui nimetus ise on täpne. Homonüümset nimetust võib kaitse alla võtta ja kasutada tingimusel, et hiljem kaitse alla võetud homonüümi ja traditsioonilist nimetust suudetakse tegelikkuses eristada, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid erapooletult ning mitte eksitada tarbijaid. Muudatusettepanek 186 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 89 – lõige 1 e (uus) 1 e. Kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil komisjon taotluse avalikustas, võib iga liikmesriik või kolmas riik või füüsiline või juriidiline isik, kellel on õiguspärane huvi, avaldada vastuseisu nimetuse tunnustamisele, esitades selle kohta vastuväite. Muudatusettepanek 187 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 89 – lõige 1 f (uus) 1 f. Taotleja võib taotleda traditsioonilise nimetuse, taotluses märgitud keele, asjaomas(t)e veini(de) või asjaomase traditsioonilise nimetuse määratluse või kasutustingimuste kokkuvõtte muutmise heakskiitmist. Muudatusettepanek 188 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 89 – lõige 1 g (uus) 1 g. Komisjon võib õigustatud huvi omava liikmesriigi, kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku asjakohaselt põhjendatud taotluse korral võtta vastu rakendusaktid, mis sisaldavad otsust tühistada traditsioonilise nimetuse kaitse, kui see ei vasta enam artiklis 89 sätestatud määratlusele. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Muudatusettepanek 189 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 89 a (uus) Artikkel 89 a Traditsiooniliste nimetuste kasutustingimused 1.  Kaitstav nimetus on kas: a) selle liikmesriigi või kolmanda riigi ametlikus või piirkondlikus keeles, kust nimetus pärineb, või b) keeles, mida selle nimetuse puhul kaubanduses kasutatakse. 2.  Asjaomases keeles nimetus viitab artikli 69 lõikes 1 osutatud konkreetsetele toodetele. 3.  Nimetus registreeritakse algupärasel kirjakujul. Muudatusettepanek 190 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 89 b (uus) Artikkel 89 b Kehtivad nõuded 1.  Traditsioonilist nimetust tunnustatakse, kui: a) nimetus sisaldab üksnes: i) suurel osal ühenduse või asjaomase kolmanda riigi territooriumist kaubanduses tavapäraselt kasutatud nimetust, et eristada teatavaid artikli 69 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvaid viinamarjasaaduseid, või ii) asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil kaubanduses tavapäraselt kasutatud mainekat nimetust, et eristada teatavaid artikli 69 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvaid viinamarjasaaduseid; b) nimetus: i) ei ole üldnimetus ning ii) on määratletud ja reguleeritud liikmesriigi õigusnormidega või iii) selle suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis veinitootjate suhtes kohaldatavates eeskirjades, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide eeskirjades sätestatud kasutustingimusi. 2.  Tavapärane kasutus lõike 1 punkti a tähenduses on kestnud: a) vähemalt viis aastat artikli 89a lõike 1 punktis a osutatud keel(t)es kaitstava nimetuse puhul; b) vähemalt 15 aastat artikli 89 a lõike 1 punktis b osutatud keel(t)es kaitstava nimetuse puhul. 3.  Lõike 1 punkti b alapunktis i kasutatav mõiste „üldnimetus” tähendab traditsioonilist nimetust, mis vaatamata sellele, et see viitab teatavale valmistusviisile, laagerdamismeetodile, kvaliteedile, värvusele, koha eripärale või mõnele kindlale viinamarjatootega seotud ajaloolisele sündmusele, on muutunud liidus asjaomase viinamarjatoote üldnimeks. 4.  Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud tingimust ei kohaldata artikli 89 punktis b osutatud traditsioonilise nimetuse suhtes. Muudatusettepanek 191 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 89 c (uus) Artikkel 89 c Taotlejad 1.  Liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev kutseala esindusorganisatsioon võib esitada komisjonile taotluse võtta kaitse alla artikli 89 tähenduses traditsiooniline nimetus. 2. „Kutseala esindusorganisatsioon” – tootjaorganisatsioon või ühtede ja samade eeskirjade järgi tegutsev tootjaorganisatsioonide ühendus, mis tegutseb veini päritolunimetuse või geograafilise tähise piirkonnas / piirkondades ning hõlmab vähemalt kahte kolmandikku kõnesoleva päritolunimetuse või geograafilise tähise piirkonna / piirkondade tootjatest ja katab vähemalt kaks kolmandikku kõnealuse piirkonna / piirkondade toodangust. Kutseala esindusorganisatsioon võib esitada taotluse üksnes nende veinide suhtes, mida ta toodab. Muudatusettepanek 192 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 89 d (uus) Artikkel 89 d Tunnustamismenetlus Otsuse lükata traditsioonilist nimetust käsitlev taotlus tagasi või seda tunnustada teeb komisjon kättesaadava teabe põhjal. Komisjon kontrollib, kas artiklites 89, 89a ja 89b osutatud või artikli 90a lõikes 3 või artiklis 90b sätestatud tingimused on või ei ole täidetud. Tagasilükkamise otsusest teavitatakse vastuväite esitajat, asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat kutseala esindusorganisatsiooni. Muudatusettepanek 193 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 91 – lõige 3 – punkt a a) selliste taotlejate kategooria, kes võivad esitada traditsioonilise nimetuse kaitsetaotluse; välja jäetud Muudatusettepanek 194 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 91 – lõige 3 – punkt c c) traditsioonilise nimetuse kavandatud tunnustamise tagasilükkamise põhjused; välja jäetud Muudatusettepanek 195 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 91 – lõige 3 – punkt d d) kaitse ulatust, seost kaubamärkide, kaitstud traditsiooniliste nimetuste, kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafiliste tähiste, homonüümide või teatavate viinamarjaveinide nimetustega; välja jäetud Muudatusettepanek 196 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 91 – lõige 3 – punkt e e) traditsioonilise nimetuse tühistamise põhjused; välja jäetud Muudatusettepanek 197 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 91 – lõige 4 4.  Võttes arvesse kauplemistingimusi liidu ja teatavate kolmandate riikide vahel, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega määrata tingimused, mille alusel võib traditsioonilist nimetust kasutada kolmandatest riikidest pärit toodetel ja näha ette erandid artiklist 89. 4.  Võttes arvesse kauplemistingimusi liidu ja teatavate kolmandate riikide vahel, võib komisjon erandina artiklist 89 võtta vastu delegeeritud õigusaktid, milles määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib traditsioonilist nimetust kasutada kolmandatest riikidest pärit toodetel. Muudatusettepanek 198 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 93 – lõige 1 a (uus) Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kasutamata. Muudatusettepanek 199 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 95 Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse märgistamise ja esitusviisi suhtes direktiivi 2008/95/EÜ, nõukogu direktiivi 89/396/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/45/EÜ. 1.  Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse märgistamise ja esitusviisi suhtes direktiivi 2008/95/EÜ, nõukogu direktiivi 89/396/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/45/EÜ. VI lisa II osa punktides 1–11, 13, 15 ja 16 osutatud toodete märgistamisel võib kasutada täiendavalt muid üksikasju kui need, mis on sätestatud käesolevas määruses vaid juhul, kui need vastavad direktiivi 2000/13/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti a nõuetele. 1 a. Kui käesoleva määruse VI lisa II osas osutatud toode sisaldab üht või mitut direktiivi 2000/13/EÜ IIIa lisas loetletud koostisainetest, märgitakse need märgistusel ära koos sõnaga „sisaldab”. Kui tegemist on sulfititega, võib kasutada järgmisi väljendeid: „sulfitid” või „vääveldioksiid”. 1 b. Lõikes 1 osutatud koostisainete nimekirja võib täiendada piktogrammiga. Komisjonile antakse artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte eelnimetatud piktogrammide kasutamise kohta. Muudatusettepanek 200 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 96 – lõige 2 2.  Erandina lõike 1 punktist a võib viite viinamarjasaaduste kategooriale välja jätta selliste veinide puhul, mille etikett sisaldab kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetust. 2.  Erandina lõike 1 punktist a võib viite viinamarjasaaduste kategooriale välja jätta selliste veinide puhul, mille etikett sisaldab kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetust, ning kvaliteetvahuveinide puhul, mille sildile märgitakse nimetus „Sekt”. Muudatusettepanek 201 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 96 – lõige 3 – punkt a a) kui etiketil on esitatud artikli 89 punktis a määratletud traditsiooniline nimetus; a) kui etiketil on artikli 89 lõike 1 punktis a osutatud traditsiooniline nimetus vastavalt liikmesriigi õigusaktidele või käesoleva määruse artikli 71 lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadile; Muudatusettepanek 202 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 99 – lõige 2 2.  Võttes arvesse vajadust tagada märgistamise ja esitusviisiga seotud horisontaaleeskirjadega vastavus ning selleks, et võtta arvesse veinisektori eripära, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta mõisted, eeskirjad ja piirangud seoses: 2.  Võttes arvesse vajadust tagada märgistamise ja esitusviisiga seotud horisontaaleeskirjadega vastavus ning selleks, et võtta arvesse veinisektori eripära, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta eeskirjad ja piirangud seoses: Muudatusettepanek 203 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 99 – lõige 6 6.  Võttes arvesse vajadust arvestada liidu ja teatavate kolmandate riikide vahelise kauplemise eripära, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega kehtestada erandid käesolevast jaost seoses liidu ja kolmandate riikide vahelise kauplemisega. 6.  Võttes arvesse vajadust arvestada liidu ja teatavate kolmandate riikide vahelise kauplemise eripära, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega kehtestada erandid käesolevast jaost seoses eksportimisega kolmandatesse riikidesse. Muudatusettepanek 204 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 100 a (uus) Artikkel 100 a Lepingu kestus Välja arvatud artikli 101 lõiked 1, 2 b, 2 d ja 2 e ning artikkel 101 a, kohaldatakse käesolevat jagu kuni turustusaasta 2019/2020 lõpuni. Muudatusettepanek 205 Ettepanek võtta vastu määrus II osa – II jaotis – II peatükk – 1. jagu – 1. alajagu (uus) 1 ALAJAGU KONKREETSED MEETMED Muudatusettepanek 206 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 101 Artikkel 101 Artikkel 101 Suhkrusektori kokkulepped Suhkrusektori kokkulepped 1.  Suhkrupeedi ja suhkruroo ostutingimusi, sealhulgas külvieelseid tarnelepinguid, reguleerivad liidu suhkrupeedi ja suhkruroo kasvatajate ning liidu suhkruettevõtjate vahel sõlmitud majandusharusisesed kirjalikud kokkulepped. 1.  Suhkrupeedi ja suhkruroo ostutingimusi, sealhulgas külvieelseid tarnelepinguid, reguleerivad ühelt poolt liidu suhkrupeedi ja suhkruroo kasvatajate või nende nimel nende organisatsioonide, millesse nad kuuluvad, ning teiselt poolt liidu suhkruettevõtjate või nende nimel nende organisatsioonide, millesse nad kuuluvad, vahel sõlmitud majandusharusisesed kirjalikud kokkulepped. 2.  Võttes arvesse suhkrusektori eripära, antakse komisjonile vastavalt artiklile 160 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lepingutingimustega. 2 a. Tarnelepingus eristatakse suhkrupeeti selle alusel, kas sellest suhkrupeedist valmistatavad suhkrukogused on: a) kvoodisuhkur või b) kvoodiväline suhkur. 2 b. Kõik suhkruettevõtjad edastavad liikmesriigile, kus suhkur toodetakse, järgmise teabe: a) lõike 2 a punktis a nimetatud suhkrupeedikogused, mille kohta on sõlmitud külvieelsed tarnelepingud, ja suhkrusisalduse, millel lepingud põhinevad; b) vastav hinnanguline kasum. Liikmesriigid võivad nõuda täiendavat teavet. 2 c. Suhkruettevõtjad, kes ei ole sõlminud külvieelset tarnelepingut, millega määratakse kindlaks kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhind nende kvoodikohasele suhkrule vastava suhkrupeedikoguse kohta, nagu on sätestatud artiklis 101 g, mida on vajaduse korral kohandatud artikli 101 d lõike 2 esimese lõigu kohaselt kehtestatud kõrvaldamise protsendimäära võrra, peavad maksma vähemalt kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhinna kogu suhkru tootmiseks ette nähtud suhkrupeedi eest. 2 d. Sõltuvalt asjaomase liikmesriigi heakskiidust võivad majandusharusisesed kokkulepped kalduda kõrvale lõigetest 2 a, 2 b ja 2 c. 2 e. Kui majandusharusisest kokkulepet ei ole, võtab asjaomane liikmesriik vajalikud käesoleva määrusega kooskõlas olevad meetmed, et kaitsta asjaomaste poolte huve. Muudatusettepanek 207 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 101 a (uus) Artikkel 101 a Hinnaaruandlus suhkruturul Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse suhkruturu hindade aruandlussüsteem, mis hõlmab turu hinnatasemete avaldamiskorda. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Esimese lõikes osutatud süsteem põhineb valget suhkrut tootvate ettevõtjate või teiste suhkrukaubandusega seotud käitlejate esitatud teabel. Seda teavet käsitletakse konfidentsiaalsena. Komisjon tagab, et avaldatud teave ei võimaldaks kindlaks teha üksikute ettevõtjate ega käitajate hindasid. Muudatusettepanek 208 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 101 b (uus) Artikkel 101 b Tootmismaks 1.  Suhkrut, isoglükoosi ja inuliinisiirupit tootvaile ettevõtteile kehtestatakse suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi kvoodi kohta tootmismaks nagu on kirjeldatud artikli 101 h lõikes 2, samuti kvoodiväliste koguste kohta vastavalt artikli 101 l lõike 1 punktile e. 2.  Kvoodikohasele suhkrule ja kvoodikohasele inuliinisiirupile kehtestatakse tootmismaks 12 eurot tonni kohta. Isoglükoosile kehtestatav tootmismaks moodustab 50 % suhkrule kohaldatavast tootmismaksust. 3.  Lõike 1 kohaselt makstava tootmismaksu kogusumma kogub liikmesriik oma territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt vastavalt asjaomase turustusaasta kvoodile. Ettevõtjad sooritavad maksed hiljemalt asjaomase turustusaasta veebruari lõpuks. 4.  Liidu suhkru ja inuliinisiirupi tootmisega tegelevad ettevõtjad võivad taotleda, et suhkrupeedi- või suhkrurookasvatajad või siguritarnijad kannaksid kuni 50 % kõnealusest tootmismaksust. Muudatusettepanek 209 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 101 c (uus) Artikkel 101 c