(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2011)0126),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0093/2011),

–  võttes arvesse Itaalia Senati poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0253/2013),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 (10)  Käesolevas määruses käsitletakse abieluvararežiimidega seotud küsimusi. Selles ei hõlmata abielu mõistet, mis on määratletud liikmesriikide õiguses. (10)  Käesolevas määruses käsitletakse abieluvararežiimidega seotud küsimusi. Selles ei hõlmata abielu mõistet, mis on määratletud liikmesriikide õiguses. Abielu mõiste suhtes on selles pigem erapooletu hoiak. Määrus ei mõjuta liikmesriikide siseriiklikus õiguses määratletud abielu mõistet. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 (11)   Käesoleva määruse reguleerimisala peaks laienema kõikidele tsiviilõiguslikele abieluvararežiime käsitlevatele küsimustele, hõlmates nii kaasade vara igapäevast valitsemist kui ka eelkõige paari lahkuminekust või ühe kaasa surmast tingitud abieluvararežiimi lõppemist. (11)   Käesoleva määruse reguleerimisala peaks laienema kõikidele tsiviilõiguslikele abieluvararežiime käsitlevatele küsimustele, hõlmates nii kaasade vara igapäevast valitsemist kui ka eelkõige paari lahkuminekust või lahutusest või ühe kaasa surmast tingitud abieluvararežiimi lõppemist. (Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 9.) Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 a (uus) (11 a) Käesolevat määrust ei peaks kohaldama muudele tsiviilõiguse valdkondadele peale abieluvararežiimi. Selguse huvides tuleks seega mitmed küsimused, mida võib seostada abieluvararežiimiga, sõnaselgelt käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. (Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 11.) Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 (12)   Kuna kaasade vahelised ülalpidamiskohustused on reguleeritud 18. detsembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes, tuleks need käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta, nagu ka kingete kehtivuse ja tagajärgedega seotud küsimused, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I). (12)   Kaasade vahelised ülalpidamiskohustused, mis on reguleeritud 18. detsembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes, tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta, nagu ka pärimisega seotud küsimused, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrusega (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist1. ______________ 1 ELT L 201, 27.7.2012, lk 107. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 (13)   Analoogselt [Euroopa Parlamendi ja nõukogu] määrusega (EL) nr …/… [mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste ja ametlike dokumentide tunnustamist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist] tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta ka liikmesriikide õiguse kohaselt võimalikud asjaõiguste liigid, nagu ka selliste asjaõiguste avalikustamise küsimused. See võimaldab selle liikmesriigi kohtutel, kus ühe või mõlema kaasa vara asub, võtta asjaõigusest tulenevaid meetmeid, eelkõige seoses nimetatud vara omandiõiguse ülemineku kandmisega avalikku registrisse, kui asjaomase liikmesriigi seadustega seda nõutakse. (13)   Analoogselt määrusega (EL) nr 650/2012 ei tohiks see määrus mõjutada mõne liikmesriigi õiguses tuntud piiratud hulga asjaõiguste loetelu (numerus clausus). Liikmesriigilt ei tuleks nõuda selles liikmesriigis asuva varaga seotud asjaõiguse tunnustamist, kui selle riigi õiguses sellist asjaõigust ei tunta. (Osaliselt kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 15.) Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus) (13 a) Selleks aga, et võimaldada soodustatud isikutel kasutada teises liikmesriigis õigusi, mis on neile abieluvararežiimi lõpetamise käigus tekkinud või üle läinud, peaks käesolev määrus nägema ette vastavas liikmesriigis mitte tuntud asjaõiguse kohandamise vastavalt selle liikmesriigi õiguses ette nähtud kõige lähemale samaväärsele asjaõigusele. Sellise kohandamise puhul tuleks arvesse võtta vastava asjaõigusega taotletavaid eesmärke ja huvisid ning sellega seotud mõjusid. Riigi kõige lähema samaväärse asjaõiguse kindlakstegemiseks võib võtta ühendust selle riigi asutuse või pädeva isikuga, kelle õigus on abieluvararežiimi suhtes kohaldatav, et saada täiendavat teavet konkreetse asjaõiguse olemuse ja toime kohta. Selleks võiks kasutada tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas olemasolevaid võrgustikke ning muid kättesaadavaid vahendeid, mis aitavad välisriigi õigusest aru saada. (Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 16.) Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 b (uus) (13 b) Kinnis- või vallasasjaõiguse registreerimise nõuded tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Seega määratakse registrit pidava liikmesriigi õigusega (kinnisvara puhul asukohariigi õigusega) kindlaks registreerimise viis ja tingimused ning asutused, nagu kinnistusregistrid või notarid, kes vastutavad selle kontrollimise eest, et kõik nõuded on täidetud ning et esitatud või koostatud dokumendid on piisavad ja sisaldavad vajalikku teavet. (Osaliselt kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 18.) Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 c (uus) (13 c) Õiguse registrisse kandmise mõju tuleks samuti käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Seega tuleks registrit pidava liikmesriigi õigusega kindlaks määrata eelkõige see, kas registreerimisel on näiteks deklaratiivne või konstitutiivne tagajärg. Seetõttu, kui näiteks kinnisasjaõiguse omandamiseks tuleb teha registreerimine registrit pidava liikmesriigi õiguse kohaselt, et tagada registrite erga omnes mõju või kaitsta kohtulikku kokkulepet, reguleeritakse sellise omandamise hetke kõnealuse liikmesriigi õigusega. (Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 19.) Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 d (uus) (13 d) Mõiste „abieluvararežiim”, mis määrab kindlaks käesoleva määruse reguleerimisala, peaks hõlmama eeskirjade kogumit, mis kehtivad abikaasade varaliste suhete kohta omavahel ja kolmandate isikutega tulenevalt abielust ning pärast selle lõpetamist. Nende hulka ei kuulu mitte ainult kohaldava õiguse kohustuslikud sätted, vaid ka võimalik vabatahtlik kord, milles abikaasad võivad kohaldatava õiguse alusel kokku leppida. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 e (uus) (13 e) Analoogselt määrusele (EL) nr 650/2012 tuleks käesolevas määruses arvestada liikmesriikides abieluvararežiimiga seotud küsimuste lahendamisel kasutatavaid erinevaid süsteeme. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks mõistet „kohus” käsitada laias tähenduses, hõlmates mitte üksnes õiguslikke funktsioone täitvad kohtud ranges mõttes, vaid ka teatavate liikmesriikide notarid ja registribürood, kellel on teatud abieluvararežiimiga seotud asjades kohtutega sarnased õiguslikud funktsioonid, ning notarid ja õigusala töötajad, kes mõnes liikmesriigis täidavad asjaomases abieluvararežiimiga seotud asjas õiguslikke funktsioone neile kohtu poolt delegeeritud volituste alusel. Kõigi käesolevas määruses kehtestatud määratlusele vastavate kohtute suhtes peaks olema kohaldatavad selles määruses sätestatud kohtualluvuseeskirjad. Samas ei peaks mõiste „kohus” hõlmama neid liikmesriigi asutusi, mis ei ole õigusasutused, millel on siseriikliku õiguse kohaselt pädevus menetleda abieluvararežiimiga seotud asju, näiteks enamikes liikmesriikides notarid, kes tavapäraselt ei täida õiguslikke funktsioone. (Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 20.) Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 (14)   Selleks et arvestada paaride järjest suuremat liikuvust abielu vältel ja hõlbustada tõrgeteta õigusemõistmist, on käesolevas määruses sisalduvate kohtualluvuse sätetega ette nähtud, et abieluvararežiime käsitlevaid asju, sealhulgas selle lõpetamine, mis on seotud lahutus-, lahuselu- või abielu tühistamise menetlusega, menetlevad selle liikmesriigi kohtud, kes on nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000) alusel pädevad asjaomast lahutust, lahuselu või abielu tühistamist menetlema. (14)   Selleks et arvestada paaride järjest suuremat liikuvust abielu vältel ja hõlbustada tõrgeteta õigusemõistmist, on käesolevas määruses sisalduvate kohtualluvuse sätetega ette nähtud, et abieluvararežiime käsitlevaid asju, sealhulgas selle lõpetamine, mis on seotud lahutus-, lahuselu- või abielu tühistamise menetlusega, menetlevad selle liikmesriigi kohtud, kes on nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000) alusel pädevad asjaomast lahutust, lahuselu või abielu tühistamist menetlema, kui kaasad on asjaomaste kohtute pädevust sõnaselgelt või muul viisil tunnistanud. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 (16)   Kui abieluvararežiimiga seotud küsimused ei johtu ei lahutus-, lahuselu- ega abielu tühistamise menetlusest ega ühe kaasa surmast, võivad kaasad otsustada anda oma abieluvararežiimiga seotud asja menetleda kohtule liikmesriigis, mille õiguse nad on valinud oma abieluvararežiimi suhtes kohaldatavaks õiguseks. Seda saab teha nendevahelise kokkuleppe olemasolu korral ja kokkulepet saab sõlmida igal ajal, isegi menetluse kestel. (16)   Kui abieluvararežiimiga seotud küsimused ei johtu ei lahutus-, lahuselu- ega abielu tühistamise menetlusest ega ühe kaasa surmast, võivad kaasad otsustada anda oma abieluvararežiimiga seotud asja menetleda kohtule liikmesriigis, mille õiguse nad on valinud oma abieluvararežiimi suhtes kohaldatavaks õiguseks. Selleks on vaja nendevahelist kokkulepet, mida saab sõlmida hiljemalt kohtusse pöördumiseni ning seejärel kohtu asukohariigi õiguse alusel. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 (17)   Käesoleva määrusega peab liikmesriigi kohtutel olema võimalik tunnistada muud kui paari lahutamisest või ühe kaasa surmast tingitud abieluvararežiimi käsitlevad hagid oma territoriaalsesse kohtualluvusse kuuluvaks ning tuleb näha ette eelkõige forum necessitatis põhimõtte kohaldamine, et hoida ära olukorrad, kus õigusemõistmisest keeldutakse. (17)   Käesoleva määrusega peab liikmesriigi kohtutel olema võimalik tunnistada muud kui paari lahutamisest või ühe kaasa surmast tingitud abieluvararežiimi käsitlevad hagid tähtsuse järjekorras reastatud kriteeriumide alusel oma territoriaalsesse kohtualluvusse kuuluvaks, tagades sel viisil tugeva seose abikaasade ja nende asja menetleva pädeva liikmesriigi vahel. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 a (uus) (17 a) Et parandada olukorda eelkõige kohtuliku arutamise mittevõimaldamise puhul, tuleks käesoleva määrusega ette näha forum necessitatis, mis võimaldab liikmesriigi kohtul erandjuhul teha otsuse abieluvararežiime käsitlevas asjas, mis on tihedalt seotud mõne kolmanda riigiga. Sellise erandjuhtumiga võib olla tegemist siis, kui menetluse läbiviimine osutub asjaomases kolmandas riigis võimatuks, näiteks kodusõja tõttu, või kui õigustatud isikult ei saa mõistlikel põhjustel oodata, et ta selles riigis menetluse algataks või seda järgiks. Forum necessitatis’e põhimõttel rajanevat pädevust peaks saama teostada üksnes siis, kui abieluvararežiimi käsitlev asi on piisavalt seotud selle liikmesriigiga, mille kohtusse pöörduti. (Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 31.) Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 (21)   Kohaldatava õiguse valiku puudumise korral ning etteaimatavuse ja õiguskindluse nõudega arvestamiseks, unustamata samal ajal paari tegelikku olukorda, tuleb käesoleva määrusega sätestada tähtsuse järjekorda seatud ühendavatel teguritel põhinev ühtlustatud kollisiooninorm, mille alusel kindlaks määrata kogu vara suhtes kohaldatav õigus. Esimeseks kriteeriumiks peaks olema kaasade esimene ühine alaline elukoht pärast abiellumist ning seejärel kaasade ühine kodakondsus abiellumise ajal. Kui kumbki kriteerium ei ole täidetud või kui topeltkodakondsusega kaasadel puudub esimene ühine alaline elukoht abiellumise ajal, tuleks kohaldada kolmanda kriteeriumina selle riigi õigust, millega kaasad on ühiselt kõige tugevamini seotud, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige abielu sõlmimise kohta, olles siiski täpsustanud, et nimetatud seoste aluseks tuleks võtta olukord abiellumise ajal. (21)   Kohaldatava õiguse valiku puudumise korral ning etteaimatavuse ja õiguskindluse nõudega arvestamiseks, unustamata samal ajal paari tegelikku olukorda, tuleb käesoleva määrusega sätestada tähtsuse järjekorda seatud ühendavatel teguritel põhinev ühtlustatud kollisiooninorm, mille alusel kindlaks määrata kogu vara suhtes kohaldatav õigus. Esimeseks kriteeriumiks peaks olema kaasade ühine alaline elukoht abiellumise ajal või esimene ühine alaline elukoht pärast abiellumist ning seejärel kaasade ühine kodakondsus abiellumise ajal. Kui kumbki kriteerium ei ole täidetud või kui topeltkodakondsusega kaasadel puudub esimene ühine alaline elukoht abiellumise ajal, tuleks kohaldada kolmanda kriteeriumina selle riigi õigust, millega kaasad on ühiselt kõige tugevamini seotud, võttes arvesse kõiki asjaolusid, olles siiski täpsustanud, et nimetatud seoste aluseks tuleks võtta olukord abiellumise ajal. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 a (uus) (22 a) Käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil, s.t juhtudel, kus määrus viitab mis tahes riigi õiguse kohaldamisega seoses kodakondsuse kriteeriumile, kohaldatakse mitmekordse kodakondsuse juhtumil toimimise ja isiku riigi kodanikuna käsitamise küsimusele riiklikku õigust, seejuures vajaduse korral rahvusvahelisi konventsioone, järgides täielikult Euroopa Liidu üldpõhimõtteid. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24 (24)   Arvestades abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust käsitleva valiku olulisust, tuleb määrusega kehtestada teatavad tagatised, kindlustamaks, et kaasad või tulevased kaasad on teadlikud oma valiku tagajärgedest. Valik tuleb teha vormis, mis on valitud riigi õigusega või dokumendi koostamise riigi õigusega kehtestatud abieluvaralepingutele, ning see peab olema vähemalt kirjalikus vormis ning selle peavad olema kuupäevastanud ja alla kirjutanud mõlemad kaasad. Kinni tuleb pidada ka võimalikest vormilistest lisanõuetest, mis on kehtestatud valitud riigi õigusega või dokumendi koostanud riigi õigusega selliste lepingute kehtivuse, avaldamise või registreerimise kohta. (24)   Arvestades abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust käsitleva valiku olulisust, tuleb käesoleva määrusega kehtestada teatavad tagatised, kindlustamaks, et kaasad või tulevased kaasad on teadlikud oma valiku tagajärgedest. Valiku kokkulepe peab olema vähemalt kirjalikus vormis ning selle peavad olema kuupäevastanud ja alla kirjutanud mõlemad kaasad. Kohaldatava õiguse valik tuleb teha vormis, mis on kehtestatud abieluvararežiimile kohaldatava õigusega või selle riigi õigusega, kus kokkulepe sõlmiti. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24 a (uus) (24 a) Et arvestada liikmesriikide teatavaid õigusnorme, muu hulgas pere eluaseme kaitseks ja kasutamisõiguse reguleerimiseks kaasade vahelistes suhetes, ei tohiks käesolev määrus olla vastuolus hagi saanud kohtu asukohariigi üldist kehtivust omavate sätete kohaldamisega ning peaks võimaldama liikmesriigil keelduda välismaise õiguse kasutamisest oma õiguse kasuks. Üldist kehtivust omavad sätted peaksid sellega seoses olema kohustuslikud sätted, mille järgimist liikmesriigi poolt peetakse tema avalike huvide, eelkõige tema poliitilise, sotsiaal- või majanduskorralduse kaitsmise seisukohast hädavajalikuks. Seega pere eluaseme kaitse tagamiseks peaks liikmesriigil, mille territooriumil asjakohane eluase asub, olema võimalik kohaldada oma riigisiseseid pere eluaseme kaitset käsitlevaid sätteid, sõltumata asjaomases liikmesriigis kehtivatest liikumise kaitset käsitlevatest sätetest, mille ülimuslikkus artikli 35 üle on tagatud. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27 (27)   Liikmesriikide otsuste vastastikune tunnustamine on käesoleva määruse üks eesmärke ning seepärast tuleb sellega ette näha otsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevad sätted, mis lähtuvad määrusest (EÜ) nr 44/2001 või mida on vajaduse korral kohandatud vastavalt käesoleva määrusega hõlmatud küsimustest tulenevatele konkreetsetele vajadustele. (27)   Liikmesriikide otsuste vastastikune tunnustamine abieluvararežiime käsitlevates asjades on käesoleva määruse üks eesmärke ning seepärast tuleb sellega ette näha otsuste tunnustamist, täitmisele pööratavust ja täitmist käsitlevad sätted, mis lähtuvad liidu teistest dokumentidest tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö raames. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28 (28)   Käesoleva määrusega tuleks tagada ametlike dokumentide tunnustamine ja täitmine, et võtta arvesse liikmesriikide erinevusi abieluvararežiimidega seotud küsimuste lahendamisel. Sellegipoolest ei saa ametlikke dokumente samastada tunnustamise seisukohast kohtuotsustega. Ametlike dokumentide tunnustamine tähendab, et neil on teises liikmesriigis nii sisu kui ka mõju poolest sama tõendusjõud nagu dokumendi välja andnud riigis ning et sellist dokumenti käsitatakse kehtivana, kuigi kehtivuse võib vaidlustada. (28)   Käesoleva määrusega tuleks tagada abieluvararežiime käsitlevates asjades ametlike dokumentide vastuvõtmine ja täidetavus kõigis liikmesriikides, et võtta arvesse liikmesriikide erinevusi abieluvararežiimidega seotud küsimuste lahendamise süsteemides. (Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 60.) Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28 a (uus) (28 a) Seoses kohtuotsuste tunnustamise, täidetavuse ja täitmisega ning ametlike dokumentide vastuvõtmise ja täidetavusega ning kohtulike kokkulepete täidetavusega tuleks käesoleva määrusega kehtestada sätted eelkõige analoogselt määrusega (EL) nr 650/2012. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29 (29)   Kui abieluvararežiimi suhtes kohaldatava õigusega tuleb reguleerida ühe kaasa ja kolmanda isiku vahelisi õiguslikke suhteid, peaks kohaldatava õiguse mõju olema reguleeritud selle liikmesriigi õigusega, kus on kaasa või kolmanda isiku alaline elukoht, et tagada kolmanda isiku kaitse. Sellest johtuvalt võiks selle liikmesriigi õigusega ette näha, et kaasa saab oma abieluvararežiimi reguleerivat õigust kohaldada kolmanda isiku suhtes vaid juhul, kui selles liikmesriigis kehtestatud tingimused seoses abieluvararežiimi registreerimise või avaldamisega on täidetud, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või oleks pidanud teadma, millist õigust abieluvararežiimi suhtes kohaldatakse. (29)   Abieluvararežiimi suhtes kohaldatava õigusega reguleeritakse käesoleva määruse kohaselt ühe kaasa ja kolmanda isiku vahelisi õiguslikke suhteid. Kuid tagamaks kolmanda isiku kaitset, ei peaks kaasa ja kolmanda isiku vahelises õiguslikus suhtes kumbki kaasa sellele õigusele tuginema, kui kaasa, kes on õiguslikus suhtes kolmanda isikuga, ja kolmanda isiku alaline elukoht on ühes ja samas riigis, mis ei ole see riik, mille õigust kohaldatakse abieluvararežiimi suhtes. Erandid tuleks kehtestada, kui kolmas isik ei vääri kaitset, ta seega teadis või oleks pidanud teadma kohaldatavat õigust või kui selles riigis kehtestatud registreerimise või avaldamise nõuded olid täidetud. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30 a (uus) (30 a) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused otsuste, kohtulike kokkulepete ja ametlike dokumentide täidetavaks tunnistamisega seonduvate tõendite ja vormide kehtestamiseks ja muutmiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes1. _____________ 1 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 78.) Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30 b (uus) (30 b) Käesoleva määrusega ette nähtud tõendite ja vormide koostamiseks ja hilisemaks muutmiseks mõeldud rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 4 sätestatud menetlusega. (Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 79.) Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32 (32)   Käesolevas määruses peetakse kinni põhiõigustest ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige selle artikleid 7, 9, 17, 21 ja 47, mis käsitlevad vastavalt era- ja perekonnaelu austamist, õigust abielluda ja luua perekond nende õiguste kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt, omandiõigust, õigust mittediskrimineerimisele ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Liikmesriikide kohtud peavad käesolevat määrust kohaldama nimetatud õigusi ja põhimõtteid järgides. (32)   Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige selle artikleid 7, 9, 17, 20, 21, 23 ja 47, mis käsitlevad vastavalt era- ja perekonnaelu austamist, õigust abielluda ja luua perekond nende õiguste kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt, omandiõigust, võrdsust seaduse ees, õigust mittediskrimineerimisele ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Liikmesriikide kohtud peavad käesolevat määrust kohaldama nimetatud õigusi ja põhimõtteid järgides. (Osaliselt kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 81.) Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 – punkt a a)   kaasade õigus- ja teovõime, a)   kaasade üldine õigus- ja teovõime, Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 – punkt a a (uus) a a) abielu eksisteerimine, kehtivus või tunnustamine, Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 – punkt c c)  abikaasade vahelised kinked, välja jäetud Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 – punkt d d)   üleelanud abikaasa pärimisõigused, d)   pärimisküsimused seoses üleelanud abikaasaga, Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 – punkt e e)  abikaasade vahelised äriühingud, e)  küsimused, millele kohaldatakse äriühingutele ja muudele juriidilistele isikutele või organiseeritud ühendustele kohaldatavat õigust, (Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikli 1 punktiga h.) Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 – punkt f f)   varaga seotud asjaõiguste olemus ja selliste asjaõiguste avalikustamine. f)   asjaõiguste olemus, (Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikli 1 punktiga k.) Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 – punkt f a (uus) f a) kinnis- või vallasasjaõiguse registrisse kandmine, sealhulgas kande tegemise õiguslikud nõuded, ning õiguse registrisse kandmise või kandmata jätmise õiguslikud tagajärjed ja (Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikli 1 punktiga l.) Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 – punkt f b (uus) f b) küsimused, mis puudutavad õiguste ülekandmist või lahutuse puhul kaasade või endiste kaasade vahel abielu vältel omandatud pensioni- või invaliidsuspensioniõiguste kohandamist. Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt a a)   „abieluvararežiim” – eeskirjade kogum, mis käsitleb kaasade varalisi suhteid omavahel ja kolmandate isikutega; a)   „abieluvararežiim” – eeskirjade kogum, mis käsitleb kaasade varalisi suhteid omavahel ja suhetes kolmandate isikutega seoses abieluga; Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b b)   „abieluvaraleping” – kokkulepe, milles kaasad määravad kindlaks varalised suhted omavahel ja kolmandate isikutega; b)   „abieluvaraleping” – kokkulepe, milles kaasad või tulevased kaasad määravad kindlaks oma abieluvararežiimi; Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c – sissejuhatav osa c)   „ametlik dokument” – dokument, mis on otsuse teinud liikmesriigis ametlikult koostatud või ametliku dokumendina registreeritud ning mille ehtsus: c)   „ametlik dokument” – dokument abieluvararežiimi käsitlevates asjades, mis on liikmesriigis ametlikult koostatud või ametliku dokumendina registreeritud ning mille ehtsus: (Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikli 3 lõike 1 punktiga i.) Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d d)   „otsus” – liikmesriigi kohtus abieluvararežiimi kohta tehtud otsus, olenemata selle nimetusest, sealhulgas kohtuotsus, lahend, määrus või täitedokument, samuti kohtusekretäri otsus kohtukulude suuruse kohta; d)   „otsus” – liikmesriigi kohtus abieluvararežiimi kohta tehtud otsus, olenemata selle nimetusest, samuti kohtusekretäri otsus kohtukulude suuruse kohta; (Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikli 3 lõike 1 punktiga g.) Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt e e)   „otsuse teinud liikmesriik” – liikmesriik, mille kohtu poolt või kohtus või kohtu delegeeritud või määratud asutuse poolt on kas tehtud otsus, sõlmitud abieluvaraleping, koostatud ametlik dokument, kiidetud heaks kohtulik kokkulepe või koostatud varaühisuse lõpetamise akt või muu akt; e)   „otsuse teinud liikmesriik” – liikmesriik, kus on tehtud otsus, koostatud ametlik dokument või kinnitatud või sõlmitud kohtulik kokkulepe; (Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikli 3 lõike 1 punktiga e.) Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f f)   „taotluse saanud liikmesriik” – liikmesriik, kus taotletakse kohtu poolt või kohtus või kohtu delegeeritud või määratud asutuse poolt koostatud otsuse, abieluvaralepingu, ametliku dokumendi, kohtuliku kokkuleppe või varaühisuse lõpetamise akti või muu akti tunnustamist ja/või täitmist; f)   „täitmise liikmesriik” – liikmesriik, kus taotletakse otsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi täidetavaks tunnistamist või täitmist; (Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikli 3 lõike 1 punktiga f.) Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt g g)  liikmesriigi pädev kohtuasutus, kes täidab kohtulikke ülesandeid abieluvararežiime käsitlevates asjades, ning muu asutus või isik, kellele on liikmesriigi kohtud delegeerinud või määranud kohtuasutuste pädevusse kuuluvate ülesannete täitmise vastavalt käesolevas määruses sätestatule; välja jäetud Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 a (uus) 1 a. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab mõiste „kohus” kõiki kohtuasutusi ning kõiki teisi asutusi ja õigusala töötajaid, kellel on pädevus menetleda abieluvararežiimi käsitlevaid asju ning kes täidavad kohtulikke ülesandeid või tegutsevad kohtuasutuse poolt delegeeritud volituste alusel või tegutsevad kohtuasutuse alluvuses, tingimusel et tagatud on kõnealuste asutuste ja õigusala töötajate erapooletus ja poolte õigus olla ära kuulatud ning et kõnealuste asutuste poolt nende asukohaliikmesriigi õiguse alusel tehtud otsused vastavad järgmistele tingimustele: a)  otsuse võib kohtuasutusele edasi kaevata või läbivaatamiseks esitada ning b)  otsusel on samas küsimuses tehtud kohtuasutuse otsusega võrreldav õigusjõud ja -mõju. Liikmesriigid teatavad komisjonile esimeses lõigus osutatud muud asutused ja õigusala töötajad vastavalt artiklile 37 a. (Käesolev säte vastab määruse (EL) nr 650/2012 artikli 3 lõikele 2.) Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel -3 (uus) Artikkel -3 Liikmesriigisisene pädevus abieluvararežiimi käsitlevates asjades Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide pädevust abieluvararežiimi käsitlevate asjade menetlemisel. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 Selle liikmesriigi kohtud, kelle poole on pöördutud ühe kaasa pärimisasjaga [Euroopa Parlamendi ja nõukogu] määruse (EL) nr …/… [mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste ja ametlike dokumentide tunnustamist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist] alusel, on pädevad lahendama ka asjaomase hagiga seotud abieluvararežiimi käsitlevaid asju. Selle liikmesriigi kohtud, kelle poole on pöördutud ühe kaasa pärimisasjaga seotud küsimuses määruse (EL) nr 650/2012 alusel, on pädevad lahendama kõnealusest pärimisasjast tulenevaid abieluvararežiimiga seotud asju. Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 Selle liikmesriigi kohtud, kellele on hagi esitatud lahutuse, lahuselu või abielu tühistamise asjus määruse (EÜ) nr 2201/2003 alusel, on kaasade kokkuleppe korral pädevad lahendama ka hagiga seotud abieluvararežiimi käsitlevaid asju. Selle liikmesriigi kohtud, kellele on hagi esitatud lahutuse, lahuselu või abielu tühistamise asjus määruse (EÜ) nr 2201/2003 alusel, on pädevad lahendama ka hagiga seotud abieluvararežiimi käsitlevaid asju, kui kaasad on asjaomaste kohtute pädevust sõnaselgelt või muul viisil ühemõtteliselt tunnistanud. Kokkulepet võib sõlmida igal ajal, kaasa arvatud menetluse ajal. Kui kokkulepe on sõlmitud enne menetlust, peab see olema kirjalik ning kuupäevastatud ja alla kirjutatud mõlema poole poolt. Kokkulepe puudumise korral on kohtualluvus reguleeritud artikliga 5 ja sellele järgnevate artiklitega. Lõikes 1 nimetatud kohtu pädevuse mittetunnistamise korral reguleeritakse kohtualluvust artikliga 5 ja sellele järgnevate artiklitega. Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 a (uus) Artikkel 4 a Kohtualluvuse kokkulepe 1.  Kaasad võivad kokku leppida, et selle liikmesriigi kohtud, mille õiguse nad on valinud oma abieluvararežiimi suhtes kohaldatavaks õiguseks artikli 16 alusel, on pädevad lahendama nende abieluvararežiimiga seotud asju. Sellisel kohtul on ainupädevus. Ilma et see piiraks kolmanda lõigu kohaldamist, võib kohtu valimise kokkuleppe sõlmida ja seda muuta igal ajal, kuid hiljemalt kohtu poole pöördumise ajaks. Kaasad võivad valida kohtualluvuse ka pärast kohtu poole pöördumist, kui see on kohtu asukohariigi õigusega ette nähtud. Sellisel juhul kannab kohus sedasi valitud kohtualluvuse protokolli kooskõlas kohtu asukohariigi õigusega. Kui kokkulepe on sõlmitud enne menetlust, peab see olema kirjalik, dateeritud ja sellele peavad olema alla kirjutanud mõlemad kaasad. Niisugusel elektroonilisel teel edastatud teave, mille puhul on võimalik kokkulepet alaliselt säilitada, võrdsustatakse kirjalikult vormistatud teabega. 2.  Kaasad võivad ka kokku leppida, et pädevad on selle liikmesriigi kohtud, mille õigust artikli 17 alusel kohaldatakse. Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 b (uus) Artikkel 4 b Kohtualluvus kostja kohtusse ilmumise alusel 1.  Erinevalt käesoleva määruse muudest sätetest tulenevast pädevusest on pädevus selle liikmesriigi kohtul, mille õigus on valitud artikli 16 alusel või mille õigust kohaldatakse artikli 17 alusel ja kuhu kostja ilmub. See reegel ei kehti juhul, kui kohtusse ilmuti pädevuse vaidlustamiseks, või kui tulenevalt artiklitest 3, 4 või 4 a on pädevus muul kohtul. 2.  Enne lõike 1 kohaselt pädevuse saamist peab kohus tagama, et kostjat on teavitatud tema õigusest pädevus vaidlustada ning kohtusse ilmumise või mitteilmumisega kaasnevatest tagajärgedest. Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 1.  Muudel kui artiklitega 3 ja 4 ette nähtud juhtudel on kaasade abieluvararežiimi käsitlevaid asju pädevad menetlema selle liikmesriigi kohtud: Kui ühelgi kohtul ei ole artiklite 3, 4 ja 4 a kohast pädevust, on kaasade abieluvararežiimi käsitlevaid asju pädevad menetlema selle liikmesriigi kohtud: a)   kus on kaasade ühine alaline elukoht, või selle puudumise korral, a)   mille territooriumil on kaasade alaline elukoht kohtusse pöördumise ajal, või selle puudumise korral, b)   kus oli abikaasade viimane ühine alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või selle puudumise korral, b)   mille territooriumil oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal kohtusse pöördumise ajal, või selle puudumise korral, c)   kus on kostja alaline elukoht, või selle puudumise korral, c)   mille territooriumil on kostja alaline elukoht kohtusse pöördumise ajal, või selle puudumise korral, d)   kelle kodanikud abikaasad on või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kus on abikaasade ühine elukoht. d)   kelle kodanikud abikaasad kohtusse pöördumise ajal on või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kus on kaasade ühine elukoht, või selle puudumise korral, 2.  Pooled võivad ka kokku leppida, et selle liikmesriigi kohtud, mille õiguse nad on valinud oma abieluvararežiimi suhtes kohaldatavaks õiguseks artiklite 16 ja 18 alusel, on pädevad lahendama ka nende abieluvararežiimiga seotud asju. d a) kostja kodakondsus või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, tema elukoht. Kokkulepet võib sõlmida igal ajal, kaasa arvatud menetluse ajal. Kui kokkulepe on sõlmitud enne menetlust, peab see olema kirjalik ning kuupäevastatud ja alla kirjutatud mõlema poole poolt. (Seoses lõikega 2 vt artikli 4 a (uus) muudatusettepanekut; teksti on muudetud.) Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 Kui ükski kohus ei ole artiklite 3, 4 ega 5 alusel pädev, on liikmesriigi kohtud pädevad, kui ühe või mõlema kaasa vara asub selle liikmesriigi territooriumil, mispuhul menetleb hagi saanud kohus vaid selle varaga seotud asja. Kui ühelgi kohtul ei ole artiklite 3, 4, 4 a ja 5 kohast pädevust, on liikmesriigi kohtud pädevad, kui ühe või mõlema kaasa kinnisvara või registreeritud vara asub selle liikmesriigi territooriumil. Sel juhul lahendab hagi saanud kohus vaid selle kinnisvara või registreeritud varaga seotud asja. Sellistel juhtudel on liikmesriigi kohtud pädevad tegema ainult selles liikmesriigis asuvat kinnisvara või registreeritud vara käsitlevaid otsuseid. Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 Kui üksi kohus ei ole artiklite 3, 4, 5 või 6 alusel pädev, võivad liikmesriigi kohtud erandkorras ja tingimusel, et asjal on selle liikmesriigiga piisav seos, menetleda abieluvararežiimi käsitlevat asja, kui menetlust ei ole võimalik või mõistlik algatada või läbi viia kolmandas riigis. Kui ühelgi kohtul ei ole artiklite 3, 4, 4 a, 5 või 6 alusel pädevust, võivad liikmesriigi kohtud erandkorras menetleda abieluvararežiimi käsitlevat asja, kui menetlust ei ole võimalik või mõistlik algatada või läbi viia kolmandas riigis, millega asi on tihedalt seotud. Kohtuasi peab olema asja menetleva kohtu asukohaliikmesriigiga piisavalt seotud. (Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikliga 11.) Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 Artikli 3, 4, 5, 6 või 7 kohaselt asja menetlev kohus on pädev arutama ka vastuhagi, kui see kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse. Artikli 3, 4, 4 a, 5, 6 või 7 kohaselt asja menetlev kohus on pädev arutama ka vastuhagi, kui see kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse. Kui kohtu poole pöörduti artikli 6 alusel, piirdub ta pädevus vastuhagi arutamiseks kinnisvara või registreeritud varaga, mis on põhikohtuasja ese. Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 Kohtusse pöördumine loetakse toimunuks: Käesoleva peatüki kohaldamisel loetakse kohtusse pöördumine toimunuks: a)   kuupäeval, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev dokument või samaväärne dokument, tingimusel et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokumendid kostjale kätte toimetada; või a)   kuupäeval, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev dokument või samaväärne dokument, tingimusel, et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokumendid kostjale kätte toimetada; b)   kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist, siis kuupäeval, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte saab, tingimusel et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokument kohtule esitada. b)   kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist, siis kuupäeval, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte saab, tingimusel, et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokument kohtule esitada, või b a) kui kohus algatab menetluse omal algatusel, siis ajal, mil kohus teeb otsuse algatada menetlus, või juhul, kui sellist otsust ei nõuta, siis ajal, mil asi kohtus registreeritakse. (Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikliga 14.) Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 1.   Kui eri liikmesriikide kohtutes algatavad menetlusi ühed ja samad pooled ühe ja sama alusega hagide põhjal, peatab kohus, kellele hagi on esitatud hiljem, menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi esitati esimesena. 1.   Kui eri liikmesriikide kohtutes algatavad sama eseme ja alusega hagide põhjal menetlusi ühed ja samad abikaasad omavahel, peatab see kohus, kellele hagi esitati hiljem, poolelioleva menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi esitati esimesena. (Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikliga 17.) Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 2.   Kui nimetatud menetlused on pooleli esimese astme kohtus, võivad kõik kohtud peale selle, kuhu pöörduti esimesena, ühe poole taotlusel pädevusest loobuda, kui kohus, kuhu pöörduti esimesena, on kõnealustes menetlustes pädev ja kui asjaomase riigi õigusaktid võimaldavad neid menetlusi liita. 2.   Kui nimetatud menetlused on pooleli esimese astme kohtus, võivad kõik kohtud peale selle, kuhu pöörduti esimesena, ühe kaasa taotlusel pädevusest loobuda, kui kohus, kuhu pöörduti esimesena, on kõnealustes menetlustes pädev ja kui asjaomase riigi õigusaktid võimaldavad neid menetlusi liita. (Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikliga 18.) Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 a (uus) Artikkel 13 a Abikaasade teavitamine Pädev ametiasutus on kohustatud teavitama abikaasat/abikaasasid mõistliku aja jooksul abieluvararežiimi käsitlevatest menetlustest, mis nende vastu on algatatud. Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 Liikmesriigi kohtute kaudu võib taotleda selle liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete rakendamist isegi juhul, kui käesoleva määruse kohaselt on asja sisuliseks arutamiseks pädev teise liikmesriigi kohus. Liikmesriigi kohtutelt võib taotleda asjaomase riigi õigusega ette nähtud ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamist isegi juhul, kui teise liikmesriigi kohtud on käesoleva määruse kohaselt pädevad asja sisuliseks arutamiseks. (Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikliga 19.) Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1 Artiklite 16, 17 ja 18 alusel abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust kohaldatakse kaasade kogu vara suhtes. 1.  Abieluvararežiimi suhtes artiklite 16 ja 17 alusel kohaldatavat õigust kohaldatakse kogu selle režiimiga reguleeritava vara suhtes, olenemata selle asukohast. Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 a (uus) 1 a. Piiramata artikli 1 lõike 3 punkte f ja f a, määratakse abieluvararežiimi suhtes kohaldatava õigusega muu hulgas järgmised aspektid: a)  kaasade vara jaotamine erinevatesse kategooriatesse enne ja pärast abielu; b)  vara ülekandmine ühest kategooriast teise; c)  vajaduse korral vastutus kaasa võlgade eest; d)  kaasade käsutusõigused abielu ajal; e)  abieluvararežiimi lõpetamine ja kaotamine ja vara jagamine abielu lahutamise korral; f)  abieluvararežiimi tagajärjed kaasa ja kolmanda isiku vahelistele õiguslikele suhetele vastavalt artiklile 35; g)  abieluvaralepingu sisuline kehtivus. Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 a (uus) Artikkel 15 a Ühetaoline kohaldamine Käesolevas määruses nimetatud mis tahes õigust kohaldatakse olenemata sellest, kas tegemist on liikmesriigi õigusega või mitte. (Vt muudatusettepanekut artikli 21 kohta; teksti on muudetud.) Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 Kaasad või tulevased kaasad võivad valida oma abieluvararežiimi suhtes kohaldatava õiguse, tingimusel et tegemist ühe õigusega järgmistest: 1.  Kaasad või tulevased kaasad võivad kokkuleppega määrata või muuta oma abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust, tingimusel et tegemist on ühe õigusega järgmistest: a)  selle riigi õigus, kus on kaasade või tulevaste kaasade ühine alaline elukoht, või b)   selle riigi õigus, kus on ühe kaasa või tulevase kaasa alaline elukoht valiku tegemise ajal, või a)   selle riigi õigus, kus on kaasade või tulevaste kaasade või ühe kaasa alaline elukoht kokkuleppe sõlmimise ajal, või c)   selle riigi õigus, mille kodakondsus on ühel kaasal või tulevasel kaasal valiku tegemise ajal. b)   selle riigi õigus, mille kodakondsus on ühel kaasal või tulevasel kaasal kokkuleppe sõlmimise ajal. 2.  Abieluvararežiimi suhtes kohaldatava õiguse muutmisel abielu ajal on üksnes edasiulatuv mõju, välja arvatud juhul, kui kaasad lepivad kokku teisiti. 3.  Kui kaasad otsustavad anda sellele muutmisele tagasiulatuva jõu, ei mõjuta see varem, muutmise hetkeni kehtinud õiguse kohaselt tehtud tehingute kehtivust ega varasemast kohaldatavast õigusest tulenevaid kolmandate isikute õigusi. Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.   Kui kaasad ei ole kohaldatavat õigust valinud, kohaldatakse abieluvararežiimi suhtes: 1.   Kui kohaldatava õiguse valiku kokkulepe puudub, kohaldatakse artikli 16 kohaselt abieluvararežiimi suhtes: Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 – punkt a a)   selle riigi õigust, kus on kaasade esimene ühine alaline elukoht pärast abiellumist, või selle puudumise korral a)   selle riigi õigust, kus abielu sõlmimise ajal on kaasade ühine alaline elukoht või kus neil pärast abiellumist on esimene ühine alaline elukoht, või selle puudumise korral Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 – punkt c c)   selle riigi õigust, millega kaasadel on koos kõige tugevam seos, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige abielu sõlmimise kohta. c)   selle riigi õigust, millega kaasadel on koos kõige tugevam seos, võttes arvesse kõiki asjaolusid abielu sõlmimise ajal, olenemata abielu sõlmimise kohast. Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 Artikkel 18 välja jäetud Kohaldatava õiguse muutmine Kaasad võivad kogu abielu ajal muuta oma abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust. Nad võivad valida ühe järgmistest õigustest: a)  selle riigi õigus, kus on ühe kaasa alaline elukoht valiku tegemise ajal, või b)  selle riigi õigus, mille kodakondsus on ühel kaasal valiku tegemise ajal. Abieluvararežiimi suhtes kohaldatava õiguse muutmisel abielu ajal ei ole muutmisel tagasiulatuvat jõudu, kui kaasad ei ole sõnaselgelt väljendanud vastupidist. Kui kaasad otsustavad anda sellele muutmisele tagasiulatuva jõu, ei mõjuta see varem, muutmise hetkeni kehtinud õiguse kohaselt sõlmitud dokumentide kehtivust ega varasemast kohaldatavast õigusest tulenevaid kolmandate isikute õigusi. Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 1.   Kohaldatava õiguse valik tuleb vormistada vastavalt nõuetele, mis on valitud riigi õigusega või dokumendi koostamise riigi õigusega kehtestatud abieluvaralepingutele. 1.   Artiklis 16 osutatud kohaldatava õiguse valiku kokkulepe sõlmitakse kirjalikult ning sellele märgitakse kuupäev ja kirjutavad alla mõlemad kaasad. Elektroonilisel teel edastatud kokkulepe, mida on võimalik alaliselt säilitada, võrdsustatakse kirjalikult vormistatuga. 2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, peab valik olema vähemalt sõnaselge ja vormistatud kirjaliku dokumendina, mille on kuupäevastanud ja alla kirjutanud mõlemad abikaasad. 2.   See kokkulepe peab täitma vormilisi nõudeid vastavalt abieluvararežiimi suhtes kohaldatavale õigusele või selle riigi õigusele, kus kokkulepe sõlmiti. 3.   Kui lõikes 1 osutatud valiku tegemise ajal kaasade ühiseks alaliseks elukohaks oleva liikmesriigi õigusega on abieluvaralepingu jaoks ette nähtud vormilisi lisanõudeid, tuleb need täita. 3.   Kui selle riigi õigusega, kus on mõlema kaasa alaline elukoht kohaldatava õiguse valikut käsitleva kokkuleppe sõlmimise ajal, on kõnealust liiki kokkuleppe sõlmimisele, või kui seda ei sõlmita, siis abieluvaralepingu sõlmimisele ette nähtud vormilisi lisanõudeid, tuleb nimetatud nõudeid järgida. 4.  Kui kaasade peamine elukoht kohaldatava õiguse valikut käsitleva kokkuleppe sõlmimise ajal on erinevates riikides ja nende riikide õigusega on ette nähtud erinevad vormilised nõuded, on kokkulepe vormiliselt kehtiv juhul, kui see vastab nõuetele, mis on sätestatud ühe asjaomase riigi õiguses. 5.  Kui kokkuleppe sõlmimise ajal on ainult ühe kaasa peamine elukoht liikmesriigis, mille õigusega on ette nähtud täiendavad vormilised nõuded selliste kokkulepete kohta, tuleb nimetatud nõudeid järgida. (Sarnane määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 5.) Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 Abieluvaralepingu vormi suhtes kohaldatav õigus Abieluvaralepingu vormilised nõuded 1.  Abieluvaralepingu vormi suhtes kohaldatakse abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust või lepingu koostamise asukohariigi õigust. Abieluvaralepingu vormiliste aspektide suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artiklit 19. Täiendavad vorminõuded artikli 19 lõike 3 tähenduses on ainult need, mis puudutavad abieluvaralepingut. 2.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, peab abieluvaraleping olema vähemalt kirjalik ning kuupäevastatud ja alla kirjutatud mõlema abikaasa poolt. 3.  Kui abieluvaralepingu sõlmimise ajal kaasade ühiseks alaliseks elukohaks oleva liikmesriigi õigusega on sellise lepingu jaoks ette nähtud vormilisi lisanõudeid, tuleb need täita. Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 a (uus) Artikkel 20 a Asjaõiguse kohandamine Kui isik taotleb tuginemist sellisele asjaõigusele, millele tal on õigus vastavalt abieluvararežiimi suhtes kohaldatavale õigusele, ning selle liikmesriigi õiguses, kus sellele õigusele tuginetakse, ei tunta seda asjaõigust, kohandatakse vajaduse korral ja võimaluse piires seda asjaõigust kõnealuse riigi õiguses ette nähtud kõige lähema samaväärse asjaõigusega, võttes arvesse konkreetse asjaõigusega taotletavaid eesmärke ja huve ning sellega seotud mõjusid. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 31.) Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 Artikkel 21 välja jäetud Kollisiooninormide üldine kohaldatavus Käesoleva peatüki alusel määratud õigust kohaldatakse ka juhul, kui tegemist ei ole liikmesriigi õigusega. Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 Käesoleva määruse sätted ei tohi piirata selliste sätete kohaldamist, mille järgimist peetakse liikmesriigi avalike huvide, näiteks tema poliitilise, sotsiaal- või majanduskorralduse kaitsmise seisukohast niivõrd oluliseks, et need on kohaldatavad igas olukorras, mis kuulub nende reguleerimisalasse, olenemata sellest, milline õigus oleks abieluvararežiimile kohaldatav käesoleva määruse alusel. 1.  Üldist kehtivust omavad sätted on sätted, mille eiramine oleks otseselt vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga (ordre public). Pädevad asutused ei tohiks erandit avaliku korra suhtes tõlgendada viisil, mis on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, eelkõige selle artikliga 21, milles keelatakse igasugune diskrimineerimine. 2.  Käesolev määrus ei piira kohtualluvust käsitleva õiguse üldist kehtivust omavate sätete kohaldamist, ent see ei tohi ka piirata artikli 35 kohaste tehingute kaitset käsitlevate sätete kohaldamist. Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 Käesoleva määruse alusel määratud õigussätte kohaldamisest võib keelduda üksnes juhul, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga. Käesoleva määruse alusel määratud riikliku õigussätte kohaldamisest võib keelduda üksnes juhul, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 35.) Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 Kui käesoleva määruse alusel kuulub kohaldamisele teatava riigi õigus, kohaldatakse selle riigi materiaalõiguse sätteid, välja arvatud rahvusvahelise eraõiguse normid. Kui käesoleva määruse alusel kuulub kohaldamisele teatava riigi õigus, kohaldatakse selle riigi kehtivaid õigusnorme, välja arvatud rahvusvahelise eraõiguse normid. Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 Kahe või enam õigussüsteemiga riigid – territoriaalsed kollisiooninormid Mitme õigussüsteemiga riigid – territoriaalsed kollisiooninormid 1.  Kui käesolevas määruses osutatud õigus on sellise riigi õigus, mis koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad abieluvararežiimi suhtes oma õigusnormid, määratakse kõnealuse riigi kollisiooninormidega kindlaks see territoriaalüksus, mille õigusnorme kohaldatakse. Kui riigis on mitu territoriaalüksust, millest igas kehtib oma õigussüsteem või oma eeskirjade kogum, mis käsitleb käesoleva määrusega reguleeritud teemasid, siis: 1 a. Kollisiooninormide puudumisel tõlgendatakse: a)   tõlgendatakse käesoleva määruse alusel kohaldatava õiguse kindlaksmääramise eesmärgil viidet selle liikmesriigi õigusele asjaomases territoriaalüksuses kehtiva õigusena; a)   kaasade peamisele elukohale viitavate sätete kohaselt kohaldatava õiguse kindlaksmääramise eesmärgil viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele viidetena selle territoriaalüksuse õigusnormidele, kus on kaasade peamine elukoht; b)   tõlgendatakse viidet alalisele elukohale selles riigis alalise elukohana territoriaalüksuses; b)   kaasade kodakondsusele viitavate sätete kohaselt kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele viidetena selle territoriaalüksuse õigusnormidele, millega kaasad on kõige lähemalt seotud; c)   osutab viide kodakondsusele selle riigi õigusega kindlaks määratud territoriaalüksusele või kohaldatavate sätete puudumise korral poolte valitud territoriaalüksusele või valiku puudumise korral territoriaalüksusele, millega kaasal või kaasadel on kõige tugevam seos. c)   muudele ühendavateks teguriteks olevatele asjaoludele viitavate mis tahes muude sätete kohaselt kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele viidetena selle territoriaalüksuse õigusnormidele, millega asjaomane asjaolu on seotud. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 36.) Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 a (uus) Artikkel 25 a Mitme õiguskorraga riigid – isikute gruppidele kohaldatav õigus Kui riigis on kaks või enam õigussüsteemi või normistikku, mis on abieluvararežiimiga seoses kohaldatavad erinevatesse gruppidesse kuuluvate isikute suhtes, käsitatakse viiteid selle riigi õigusele viidetena õigussüsteemile või normistikule, mis on määratud kindlaks selles riigis kehtivate eeskirjadega. Selliste eeskirjade puudumisel kohaldatakse õigussüsteemi või normistikku, millega kaasad on kõige tihedamalt seotud. Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 b (uus) Artikkel 25 b Käesoleva määruse kohaldamata jätmine, kui kohalduda võib mitut siseriiklikku õigussüsteemi Liikmesriik, mis koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad abieluvararežiimi suhtes oma õigusnormid, ei ole kohustatud kohaldama käesolevat määrust, et määrata, millise territoriaalüksuse õigust kohaldada. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 38.) Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõik 2 2.   Otsuse vaidlustamise korral võib huvitatud pool, kes põhiküsimusena nõuab otsuse tunnustamist, taotleda selle tunnustamise kinnitamist määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklites [38–56] ettenähtud menetluse kohaselt. 2.   Otsuse vaidlustamise korral võib huvitatud pool, kes põhiküsimusena nõuab otsuse tunnustamist, taotleda selle tunnustamise kinnitamist artiklites 31 b – 31 o ettenähtud menetluse kohaselt. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 39.) Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – punkt a a)   kui tunnustamine oleks ilmselgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus tunnustamist taotletakse; (Ei puuduta eestikeelset versiooni.) (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 40.) Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – punkt c c)   kui see on vastuolus otsusega, mis on taotluse saanud liikmesriigis tehtud samade asjaosaliste vahelise vaidluse puhul; c)   kui tunnustamine on vastuolus menetluse tulemusel tehtud kohtuotsusega, mis on tehtud samade poolte vahelises asjas liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse; (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 40.) Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – punkt d d)   kui see on vastuolus varem sama hagi põhjal samu asjaosalisi hõlmavas asjas teises liikmesriigis või kolmandas riigis tehtud otsusega, kui varasem otsus vastab taotluse saanud liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele. d)   kui tunnustamine on vastuolus kohtuotsusega, mis on varem tehtud samade poolte vahelises, sama eseme ja sama alusega menetluses teises liikmesriigis või kolmandas riigis, kui varasem otsus vastab tunnustamise tingimustele liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 40.) Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 Ühelgi juhul ei vaadata välisriigis tehtud otsust sisuliselt läbi. Mingil juhul ei vaadata liikmesriigis tehtud otsust sisuliselt läbi. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 41.) Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse teises liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamist, võib menetluse peatada, kui kohtuotsus on tavalises korras edasi kaevatud. Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse teises liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamist, võib menetluse peatada, kui kohtuotsus on päritoluliikmesriigis tavalises korras edasi kaevatud. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 42.) Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 Liikmesriigis tehtud otsust, mis on täitmisele pööratav, täidetakse teistes liikmesriikides määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklite [38–56 ja 58] kohaselt. Otsused, mis on tehtud liikmesriigis ning mis on selles riigis täidetavad, on täidetavad teises liikmesriigis, kui nad on tunnistatud huvitatud poole taotlusel teises liikmesriigis täidetavaks vastavalt artiklites 31 b kuni 31 o sätestatud menetlusele. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 43.) Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 a (uus) Artikkel 31 a Peamise elukoha kindlaksmääramine Et teha kindlaks, kas artiklites 31 b–31 o sätestatud menetluse kohaldamisel on poole peamine elukoht otsuse täitmise liikmesriigis, kohaldab kohus, kuhu pöörduti, selle liikmesriigi siseriiklikku õigust. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 44.) Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 b (uus) Artikkel 31 b Kohalike kohtute pädevus 1.  Täidetavaks tunnistamise taotlus esitatakse kohtuotsuse täitmise liikmesriigi kohtule või pädevale asutusele, millest kõnealune liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artiklile 37. 2.  Kohalik kohtualluvus määratakse selle poole peamise elukoha alusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, või täitmiskoha alusel. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 45.) Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 c (uus) Artikkel 31 c Menetlus 1.  Taotlemiskorda reguleeritakse täitmise liikmesriigi seadusega. 2.  Taotlejal ei pea olema täitmise liikmesriigis postiaadressi ega volitatud esindajat. 3.  Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid: a)  otsuse koopia, mis vastab selle õigsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele; b)  tõend, mille on väljastanud päritoluliikmesriigi kohus või pädev asutus, kasutades artikli 37 c lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi, ilma et see piiraks artikli 31 d kohaldamist. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 46.) Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 d (uus) Artikkel 31 d Tõendi esitamata jätmine 1.  Kui artikli 31 c lõike 3 punktis b märgitud tõendit ei esitata, võib kohus või pädev asutus määrata selle esitamise tähtaja, tunnustada võrdväärseid dokumente või kui ta leiab, et tal on piisavalt teavet, selle esitamise nõudmisest loobuda. 2.  Kui kohus või pädev asutus seda nõuab, esitatakse nimetatud dokumentide tõlge. Tõlke teeb isik, kes on selleks pädev ühes liikmesriigis. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 47.) Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 e (uus) Artikkel 31 e Täidetavaks tunnistamine Otsus tunnistatakse täidetavaks kohe pärast artikli 31 c nõuete täitmist artikli 27 kohase läbivaatamiseta. Poolel, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 48.) Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 f (uus) Artikkel 31 f Täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsusest teatamine 1.  Täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsusest teatatakse taotluse esitajale viivitamata vastavalt korrale, mis on sätestatud selle liikmesriigi õiguses, kus täitmist taotletakse. 2.  Täidetavaks tunnistamise otsus toimetatakse kätte poolele, kelle suhtes täitmist taotletakse, koos otsusega, kui seda pole talle juba kätte toimetatud. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 49.) Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 g (uus) Artikkel 31 g Täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebamine 1.  Kumbki pool võib täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata. 2.  Edasikaebus esitatakse kohtusse, millest asjaomane liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artiklile 37. 3.  Edasikaebust menetletakse kontradiktoorsete kohtuasjade vaidlustamiskorra kohaselt. 4.  Kui pool, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ilmu taotluse esitaja algatatud menetluseks kohtusse, kuhu edasikaebus esitati, kohaldatakse artiklit 11 ka siis, kui kõnealuse poole peamine elukoht ei ole üheski liikmesriigis. 5.  Edasikaebus täidetavaks tunnistamise peale tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui selle poole alaline elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmesriigis kui selles, kus tehti kohtuotsuse täitmismäärus, on kaebuse esitamise tähtaeg 60 päeva alates kuupäevast, mil määrus edastati isikule või tema elukohta. Tähtaega ei saa asukoha kauguse tõttu pikendada. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 50.) Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 h (uus) Artikkel 31 h Edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlus Edasikaebuse kohta tehtud otsust saab vaidlustada üksnes menetluse teel, millest asjaomane liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artiklile 37. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 51.) Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 i (uus) Artikkel 31 i Täidetavaks tunnistamisest keeldumine või selle tühistamine Kohus, kellele esitatakse artikli 31 g või artikli 31 h alusel edasikaebus, keeldub kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest või tühistab selle ainult artiklis 27 sätestatud alustel. Kohus teeb oma otsuse viivitamata. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 52.) Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 j (uus) Artikkel 31 j Menetluse peatamine Kohus, kuhu esitati edasikaebus artikli 31 g või 31 h alusel, peab menetluse peatama selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, kui kohtuotsuse teinud liikmesriigis on otsuse täidetavus peatatud edasikaebamise tõttu. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 53.) Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 k (uus) Artikkel 31 k Ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed 1.  Kui kohtuotsust tuleb tunnustada käesoleva jao kohaselt, ei takista miski taotluse esitajat nõudmast ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete rakendamist selle liikmesriigi õiguse järgi, kus täitmist taotletakse, ilma et kohtuotsust oleks vaja artikli 31 e kohaselt täidetavaks tunnistada. 2.  Täidetavaks tunnistamisega kaasneb seadusest tulenevalt luba võtta kaitsemeetmeid. 3.  Artikli 31 g lõike 5 kohaselt ette nähtud täidetavaks tunnistamise otsuse peale edasikaebuse esitamise tähtaja jooksul ning kuni kaebuse kohta otsuse tegemiseni ei tohi teha muid täitetoiminguid kui kohaldada kaitsemeetmeid selle poole varale, kelle suhtes täitmist taotletakse. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 54.) Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 l (uus) Artikkel 31 l Osaline täidetavus 1.  Kui otsus on tehtud mitmes asjas ning nende kõikide kohta ei saa täitmiseks luba anda, annab kohus või pädev asutus loa täita otsust ühes või mitmes asjas. 2.  Taotluse esitaja võib nõuda, et täidetavaks tunnistatakse vaid mingi osa otsusest. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 55.) Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 m (uus) Artikkel 31 m Õigusabi Taotlejal, kes on saanud päritoluliikmesriigilt täies ulatuses või osaliselt õigusabi või kes oli vabastatud kulude tasumisest, on täidetavaks tunnistamise menetluses õigus saada kõige soodsamat õigusabi või ulatuslikumat vabastust kuludest, mis on kohtuotsuse täitmise liikmesriigi õigusega ette nähtud. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 56.) Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 n (uus) Artikkel 31 n Tagatise või deposiidi nõudmise keeld Poolelt, kes ühes liikmesriigis taotleb mõnes muus liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamist, täidetavaks tunnistamist või täitmist, ei tohi nõuda mis tahes kujul tagatist ega deposiiti põhjusel, et ta on välisriigi kodanik või et tema peamine või alaline elukoht ei ole otsuse täitmise liikmesriigis. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 57.) Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 o (uus) Artikkel 31 o Maksu, tasu või lõivu nõudmise keeld Täidetavaks tunnistamise menetluses ei tohi otsuse täitmise liikmesriigis nõuda mingit asja väärtuse alusel arvutatavat maksu, tasu ega lõivu. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 58.) Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 Ametliku dokumendi tunnustamine Ametliku dokumendi vastuvõtmine 1.   Liikmesriigis koostatud ametlikku dokumenti tunnustatakse teistes liikmesriikides, välja arvatud juhul, kui selle kehtivus vaidlustatakse kohaldatava õiguse alusel, ning tingimusel, et dokumendi tunnustamine ei ole ilmselgelt vastuolus avaliku korra normidega taotluse saanud liikmesriigis. 1.   Liikmesriigis koostatud ametlikul dokumendil on teises liikmesriigis sama tõendusjõud nagu dokumendi päritoluliikmesriigis, või võimalikult samalaadne toime, tingimusel et see ei ole ilmselgelt vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga (ordre public). Isik, kes soovib kasutada ametlikku dokumenti teises liikmesriigis, võib paluda asutusel, kes koostas ametliku dokumendi päritoluliikmesriigis, täita artikli 37 c lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi, milles kirjeldatakse ametliku dokumendi tõendusjõudu päritoluliikmesriigis. 1 a. Ametliku dokumendi autentsuse vaidlustamiseks pöördutakse päritoluliikmesriigi kohtusse ning otsus tehakse päritoluliikmesriigi õiguse alusel. Vaidlustatud ametlikul dokumendil puudub teises liikmesriigis tõendusjõud niikaua, kuni pädev kohus menetleb sellist vaidlustamist. 1 b. Ametlikus dokumendis kajastatud õigustoimingute või õigussuhete vaidlustamiseks pöördutakse kohtutesse, millel on pädevus vastavalt käesolevale määrusele, ning otsus tehakse III peatüki kohaselt kohaldatava õiguse alusel või artiklis 36 osutatud õiguse alusel. Vaidlustatud ametlikul dokumendil puudub muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik tõendusjõud seoses vaidlustatud küsimusega niikaua, kuni pädev kohus menetleb sellist vaidlustamist. 1 c. Kui liikmesriigi kohtus toimuva menetluse tulemus sõltub abieluvararežiimi kohta koostatud ametlikus dokumendis kajastuva õigustoimingu või õigussuhete kui lisaküsimuse lahendamisest, on kõnealusel kohtul selles küsimuses pädevus. 2.  Ametlike dokumentide tunnustamine tähendab, et neil on sisu poolest tõendusjõud ja et neid käsitatakse kehtivatena. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 59.) Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33 1.   Liikmesriigis koostatud ning täitmisele pööratav ametlik dokument tunnistatakse teises liikmesriigis täitmisele pööratavaks vastava taotluse alusel määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklites [38–57] sätestatud korras. 1.   Ametlik dokument, mis on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav, tunnistatakse teises liikmesriigis täitmisele pööratavaks huvitatud poole taotlusel vastavalt artiklites 31 b – 31 o sätestatud menetlusele. 1 a. Artikli 31 c lõike 3 punkti b kohaldamisel väljastab ametliku dokumendi koostanud asutus huvitatud poole taotlusel tõendi, kasutades artikli 37 c lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi. 2.   Kohus, kellele esitatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli [43 või 44] alusel apellatsioonkaebus, saab keelduda täitmismääruse tegemisest või tühistada selle ainult juhul, kui täitmisdokument on taotluse saanud liikmesriigi avaliku korra põhimõtetega selgelt vastuolus. 2.   Kohus, kellele esitatakse artiklite 31 g või 31 h alusel edasikaebus, keeldub otsuse täidetavaks tunnistamisest või tühistab selle ainult juhul, kui ametliku dokumendi täitmine on selgelt vastuolus otsuse täitmise liikmesriigi avaliku korraga (ordre public). (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 60.) Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 Kohtulike kokkulepete tunnustamine ja täitmisele pööratavus Kohtulike kokkulepete täitmisele pööratavus Kohtulikke kokkuleppeid, mis on selle sõlmimise liikmesriigis täitmisele pööratav, tunnustatakse ja pööratakse täitmisele teises liikmesriigis mis tahes huvitatud isiku taotlusel samadel tingimustel ametlike dokumentidega. Kohus, kellele esitatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli [42 või 44] alusel apellatsioonkaebus, keeldub täitmismääruse tegemisest või tühistab selle ainult juhul, kui kohtulik kokkulepe on täideviiva liikmesriigi avaliku korra põhimõtetega selgelt vastuolus. 1.  Kohtulikud kokkulepped, mis on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratavad, tunnistatakse teises liikmesriigis täitmisele pööratavaks huvitatud poole taotlusel vastavalt artiklites 31 b – 31 o sätestatud menetlusele. 1 a. Artikli 31 c lõike 3 punkti b kohaldamisel väljastab kohus, kes kokkuleppe kinnitas või kus kokkulepe sõlmiti, huvitatud poole taotlusel tõendi, kasutades artikli 37 c lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi. 1 b. Kohus, kuhu esitatakse edasikaebus artikli 31 g või artikli 31 h alusel, keeldub otsuse täidetavaks tunnistamisest või tühistab selle ainult juhul, kui kohtuliku kokkuleppe täitmine on ilmses vastuolus otsuse täitmise liikmesriigi avaliku korraga (ordre public). (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 61.) Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – pealkiri Mõju kolmandatele isikutele Kolmandate isikute kaitse Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 2 2.   Samas võib liikmesriigi õigusega ette näha, et abieluvararežiimi suhtes kohaldatav õigus mõjutab kaasa ja kolmanda isiku õiguslikke suhteid üksnes juhul, kui neist vähemalt ühe alaline elukoht on selle liikmesriigi territooriumil ning selle riigi õigusega ette nähtud abieluvararežiimi avaldamise või registreerimise nõuded ei ole täitmata, välja arvatud juhul, kui kolmas isik oli või oleks pidanud olema teadlik abieluvararežiimi suhtes kohaldatavast õigusest. 2.   Kaasa ja kolmanda isiku vahelises õiguslikus suhtes ei saa siiski kumbki kaasa tugineda abieluvararežiimi suhtes kohaldatavale õigusele, kui kaasa, kes on õiguslikus suhtes kolmanda isikuga, ja kolmanda isiku alaline elukoht on ühes ja samas riigis, mis ei ole see riik, mille õigust kohaldatakse abieluvararežiimi suhtes. Sel juhul kohaldatakse abieluvararežiimist tulenevatele tagajärgedele kolmanda isiku suhtes selle liikmesriigi õigust, kus on asjaomase kaasa ja kolmanda isiku alaline elukoht. Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 3 3.   Selle liikmesriigi õigusega, kus kinnisvara asub, võib selle kinnisvara jaoks ette näha lõikes 2 kaasa ja kolmanda isiku vahelistele õiguslikele suhetele kehtestatud sätetega analoogseid sätteid. 3.   Lõiget 2 ei kohaldata, kui a)  kolmas isik oli või oleks pidanud olema teadlik abieluvararežiimi suhtes kohaldatavast õigusest või b)  abieluvararežiimi registreerimise või avalikustamise nõuded olid täidetud selle riigi õiguse kohaselt, kus on kolmanda isiku ja kaasa, kes on kolmanda isikuga õiguslikes suhetes, alaline elukoht, või c)  kinnisvaraga seotud tehingute puhul olid abieluvararežiimi registreerimise või avalikustamise nõuded seoses kinnisvaraga täidetud selle riigi õiguse kohaselt, kus kinnisvara asub. Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel -36 (uus) Artikkel -36 Peamine asukoht 1.  Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse äriühingute ja muude juriidiliste isikute või organiseeritud ühenduste peamise asukohana nende peakontori asukohta. Majandustegevusega tegeleva füüsilise isiku peamiseks asukohaks on tema peamine tegevuskoht. 2.  Kui õiguslik suhe sõlmitakse filiaali, agentuuri või muu üksuse tegevuse käigus või kui lepingu järgi lasub lepingu täitmine sellisel filiaalil, agentuuril või üksusel, käsitatakse peamise asukohana filiaali, agentuuri või muu üksuse asukohta. 3.  Peamise asukoha kindlaksmääramisel lähtutakse õigusliku suhte sõlmimise ajast. Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 1 – punkt b a (uus) b a) selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 31 b lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 31 g lõikele 2; (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artikli 78 lõike 1 punktile a.) Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 1 – punkt b b (uus) b b) artiklis 31 h osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamismenetlused; Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 3 3.   Komisjon teeb lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud teabe avalikult kättesaadavaks asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku mitmekeelset veebisaiti. 3.   Komisjon teeb lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud teabe avalikult ja lihtsalt kättesaadavaks asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku mitmekeelset veebisaiti. Liikmesriigid tagavad, et sellele mitmekeelsel veebisaidil olevale teabele oleks juurdepääs ka nende loodavate ametlike veebisaitide kaudu, lisades selleks eelkõige lingi komisjoni veebisaidile. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artikli 78 lõikele 3.) Muudatusettepanek 109 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 3 a (uus) 3 a. Komisjon võtab kasutusele teabe- ja koolitusvahendi asjaomaste õigusasutuste ja õigusala töötajate jaoks, luues kõigis liidu institutsioonide ametlikes keeltes töötava interaktiivse internetiportaali, mis hõlmab erialateadmiste ja tavade vahetamise süsteemi. Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 a (uus) Artikkel 37 a Artikli 2 lõikes 1 a osutatud teavet sisaldava loetelu koostamine ja hilisem muutmine 1.  Komisjon koostab liikmesriikidelt saadud teadete alusel artikli 2 lõikes 1 a osutatud muude asutuste ja õigusala töötajate loetelu. 2.  Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest hilisematest muudatustest kõnealuses loetelus esitatud teabes. Komisjon muudab loetelu sellele vastavalt. 3.  Komisjon avaldab loetelu ja kõik selles edaspidi tehtud muudatused Euroopa Liidu Teatajas. 4.  Komisjon teeb kogu lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud teabe avalikult kättesaadavaks kõikide muude asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 79.) Muudatusettepanek 111 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 b (uus) Artikkel 37 b Artiklites 31 c, 32, 33 ja 34 osutatud tõendite ja vormide koostamine ja hilisem muutmine Komisjon võtab vastu rakendusaktid artiklites 31 c, 32, 33 ja 34 osutatud tõendite ja vormide koostamiseks ja hilisemaks muutmiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 37 c lõikes 2 osutatud nõuandemenetluses. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 80.) Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 c (uus) Artikkel 37 c Komiteemenetlus 1.  Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. (Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 81.) Muudatusettepanek 113 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõige 3 3.   III peatüki sätteid kohaldatakse üksnes nende kaasade suhtes, kes abiellusid või määrasid oma abieluvararežiimi suhtes kohaldatava õiguse kindlaks pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva. 3.   III peatüki sätteid kohaldatakse üksnes nende kaasade suhtes, kes pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva: a)   abiellusid või b)   määrasid kindlaks oma abieluvararežiimi suhtes kohaldatava õiguse. Kohaldatava õiguse valikut käsitlev kokkulepe, mis sõlmiti enne [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev], kehtib ka siis, kui see täidab III peatüki tingimusi või kui see kehtib kohaldatava õiguse valikut käsitleva kokkuleppe sõlmimise ajal jõus olevate rahvusvahelise eraõiguse asjakohaste sätete kohaselt.