Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/2287(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0233/2013

Esitatud tekstid :

A7-0233/2013

Arutelud :

PV 09/09/2013 - 29
CRE 09/09/2013 - 29

Hääletused :

PV 10/09/2013 - 11.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0347

Vastuvõetud tekstid
PDF 137kWORD 29k
Teisipäev, 10. september 2013 - Strasbourg
Tõhusam ja kulutasuvam suuline tõlge Euroopa Parlamendis
P7_TA(2013)0347A7-0233/2013

Euroopa Parlamendi 10. septembri 2013. aasta resolutsioon tõhusama ja kulutasuvama suulise tõlke kohta Euroopa Parlamendis (2011/2287(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 286,

–  võttes arvesse oma 5. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 5/2005 kohta, mis käsitleb Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu suulise tõlke kulusid,(1)

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 5/2005 parlamendi, komisjoni ja nõukogu suulise tõlke kulude kohta koos institutsioonide vastustega(2);

–  võttes arvesse juhatuse liikmetele edastatud teadet, mis käsitleb ressursitõhusat täielikku mitmekeelsust suulises tõlkes ja Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarve kohta tehtud otsuse rakendamist,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi peasekretäri 9. aprilli 2013. aasta aruannet „Keerukama tuleviku suunas – Euroopa Parlament aastal 2025 – Vastused”,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0233/2013),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja liidu kui terviku üheks keskseks elemendiks on mitmekeelsus, ning arvestades, et sellega tagatakse kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse austamine ning eri päritolu ja taustaga ELi kodanike võrdne kohtlemine;

B.  arvestades, et mitmekeelsuse põhimõte Euroopa Parlamendis on parlamendi poliitilise ja suhtlusalase ning kaasseadusandjaks olemisega seonduva tegevuse alus;

C.  arvestades, et mitmekeelsuse põhimõttega Euroopa Parlamendis tagatakse, et Euroopa kodanike õigust kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ei piirata põhjendamatult;

D.  arvestades, et mitmekeelsus tagab kodanike õiguse suhelda parlamendiga mis tahes ELi ametlikus keeles, andes neile sellega võimaluse rakendada oma demokraatliku kontrolli õigust;

E.  arvestades, et parlamendi tõlketeenistused, tagades liidu ainulaadses 24 ametlikul keelel põhinevas mitmekeelses struktuuris läbipaistvuse, hõlbustavad suhtlemist ja kindlustavad, et parlament jääb avatuks kõigile Euroopa kodanikele;

F.  arvestades, et parlamendi kodukorras on sätestatud, et igal parlamendiliikmel on õigus parlamendis sõna võtta soovikohases ametlikus keeles ja sõnavõtt tõlgitakse sünkroonselt teistesse ametlikesse keeltesse, millega tagatakse demokraatlik õigus olla valitud Euroopa Parlamenti keeleoskusest sõltumata;

G.  arvestades, et mitme järjestikuse laienemise tulemusena on mitmekeelsusega seotud ülesanded saanud oma ulatuse, keerukuse ja poliitilise asjakohasuse seisukohast täiesti uue mõõtme, ning arvestades, et ulatuslik mitmekeelsus tähendab parlamendi ja seega ka liidu kodanike jaoks loomulikult suuri ja kasvavaid kulusid;

H.  arvestades, et parlamendi 2012. aasta eelarves oli vaja saavutada märkimisväärne kokkuhoid, sealhulgas suulise tõlke teenuste kulude vähendamine 10 miljoni euro võrra aastas, et eelarve kasv võrreldes eelnenud aastaga ei ületaks 1,9 %;

Suulise tõlke raamistik Euroopa Parlamendis

1.  tõdeb, et Euroopa Liit on ainus organisatsioon maailmas, mille ametlik mitmekeelsuse poliitika põhineb 24 ametlikul keelel ning kus tuleb katta 552 keelekombinatsiooni; väljendab sellega seoses heameelt parlamendi suulise tõlke teenuste väga kõrge kvaliteedi üle, kuid on veendunud, et tuleks leida viise, kuidas vähendada mitmekeelsuse keerukast struktuurist tingitud koormust ja sellega seotud märkimisväärseid ja suurenevaid kulusid;

2.  märgib, et Strasbourgi ja Brüsseli täiskogu istungitel alates 2009. aasta septembrist kuni 2013. aasta veebruarini kõneldi kõikidest keeltest inglise keelt 26 979 minutit (29,1 %), saksa keelt 12 556 minutit (13,6 %), prantsuse keelt 8841 minutit (9,5 %), eesti keelt 109 minutit (0,1 %) ja malta keelt 195 minutit (0,2 %);

3.  rõhutab, et avalikkusel on nii täiskogu istungitele kui ka parlamendikomisjonide koosolekutele juurdepääs veebiülekande ja tellitavate videoülekannete kaudu – uute meediakanalite kaudu, mis suurendavad Euroopa Parlamendi tegevuse läbipaistvust ELi kodanike jaoks – ning et nende kättesaadavus kõikides ametlikes keeltes toonitab parlamendi demokraatlikku ja kultuuridevahelist olemust;

4.  märgib, et mõned rahvusvahelised organisatsioonid, nt Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, tegutsevad ainult valitsustevahelisel tasandil ja neil puuduvad seadusandlikud ülesanded; märgib sellega seoses, et ÜROs, millel on 192 liiget, kasutatakse kuue ametliku keelega tõlkerežiimi, ning NATOs (28 liiget) kasutatakse peamiselt inglise keelt, kuigi seal on kaks ametlikku keelt;

5.  rõhutab siiski, et parlament on otseselt valitav poliitiline organ, mille liikmed valitakse sõltumata nende keeleoskusest; kinnitab seetõttu, et iga parlamendiliikme õigus võtta sõna soovikohases ametlikus keeles on parlamendi töökorra üks oluline põhimõte;

6.  märgib, et ametlike keelte kasutamise praktiline kord Euroopa Parlamendis on esitatud 2008. aastal ajakohastatud mitmekeelsuse eeskirjas; märgib, et selles eeskirjas kehtestatud nn tasakaalustatud mitmekeelsuse põhimõte tagab parlamendiliikmete vahelise ja kodanike vahelise võrdsuse; märgib, et täieliku mitmekeelsuse rakendamine põhimõttel „suuline tõlge nõudmisel” tähendab pikaajalises perspektiivis seda, et tõlketeenuste kasutajad tehakse täielikult teadlikuks nende teenuste pakkumise kuludest ja seeläbi ka oma vastutusest neid teenuseid parimal viisil kasutada;

7.  on veendunud, et usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet tuleb kohaldada ka suulisele tõlkele ning Euroopa maksumaksjatele parima hinna ja kvaliteedi suhte tagamiseks tuleks pidevalt kriitiliselt analüüsida, kus ja kuidas saaks parandada tõhusust ning kulutusi kontrolli all hoida või piirata;

Suulise tõlke ressursside tõhus kasutamine

8.  võtab teadmiseks parlamendi juhatuse poolt 2011. aastal vastu võetud otsuse ressursitõhusa täieliku mitmekeelsuse kohta suulises tõlkes, mis suurendab suulise tõlke teenuste tõhusust ja vähendab nende struktuurseid kulusid järgmiselt:

   i) parlamendi delegatsioonide sõitudest tulenevate vajaduste vastavusse viimine olemasolevate rahaliste ja inimressurssidega,
   ii) suulise tõlke tagamine komisjonide koosolekute nädalatel esmajärjekorras kolmepoolsetele kohtumistele,
   iii) komisjonide koosolekute ühtlasem jaotamine nädala lõikes,
   iv) õhtuti toimuvate koosolekute kestuse rangem piiramine;

9.  väljendab heameelt asjaolu üle, et suulise tõlke teenustele ette nähtud eelarveressursid on hakanud selle tulemusel vähenema; märgib, et 2010. aastal täideti eelarvet 54 990 000 euro ja 2011. aastal 56 964 283 euro ulatuses ning et 2012. aasta eelarve täitmine on praegu 47 000 000 eurot, kuid lõplik 2012. aasta eelarve täitmise määr selgub alles 31. detsembriks 2013 ja see võib olla suurem;

10.  märgib, et 2013. aastal on suulise tõlke peadirektoraadi esialgne eelarve 58 000 000 eurot, millest 53 000 000 eurot on seotud otseselt suulise tõlke teenustega; palub end üksikasjalikult ja korrapäraselt teavitada ressursitõhusa täieliku mitmekeelsuse algatuse konkreetsetest tulemustest seoses 2013. aasta eelarvega, eelkõige kulude eeldatavast vähendamisest või suurendamisest;

11.  märgib lisaks, et kuigi parlamendi suulise tõlked teenused maksid kolmeaastase perioodi jooksul kuni 2012. aasta lõpuni 157 954 283 eurot, saavutati 2012. aastal võrreldes 2010. aastaga kulude vähenemine 17 %; märgib, et suulise tõlke teenustes saavutatud arukas kokkuhoid ei seadnud mitmekeelsuse põhimõtet ohtu, ning nõuab, et parlamendiliikmetele tagataks võrdne juurdepääs tõlketeenustele ning asjaomastele teenistustele säilitataks nõuetekohased töötingimused;

12.  tunneb heameelt asjaolu üle, et võrreldes 2013. aasta eelarve suurusega (58 000 000 eurot) on parlamendi 2014. aasta (valimiste aasta) tulude ja kulude eelarvestuses kavas vähendada suulise tõlke kulusid 23 %; nõuab üksikasjalikku teavet, mis tõendaks, et kavandatavad kärped on teostatavad ja suulise tõlke väga hea kvaliteet säilitatakse;

13.  rõhutab, et ressursitõhusa täieliku mitmekeelsuse rakendamine on andnud tänu komisjonide koosolekute ühtlasemale jaotusele nädala jooksul märkimisväärset säästu, ilma et komisjonide koosolekute üldist arvu oleks tulnud vähendada; märgib, et selle tulemusena on tõlgipäevade koguarv vähenenud 105 258 päevalt (107 047 386 eurot) 2011. aastal 97 793 päevale (100 237 825 eurot) 2012. aastal, millega säästeti 6 809 561 eurot;

14.  märgib murelikult, et mitmekeelsuse eeskirja kohta koostatud aruannete kohaselt esines komisjonide, delegatsioonide ja fraktsioonide esitatud suulise tõlke teenuste taotluste hilinenud tühistamisi ikka veel palju ja nende arv kasvas (vt allpool toodud tabeleid):

Parlamendikomisjonid

2009

2010

2011

2012

Taotlused

984

1712

2213

2448

Hilinenud

tühistamised

76

172

238

359

%

7,72 %

10,05 %

10,80 %

14,70 %

Delegatsioonid

2009

2010

2011

2012

Taotlused

624

813

836

832

Hilinenud

tühistamised

116

93

102

171

%

18,59 %

11,44 %

12,20 %

20,60 %

Fraktsioonid

2009

2010

2011

2012

Taotlused

1922

2310

2297

2146

Hilinenud

tühistamised

285

378

266

292

%

14,83 %

16,36 %

11,60 %

13,60 %

15.  märgib murelikult, et hilinenud tühistamiste tõttu tekkinud potentsiaalsed kulud võivad ilma mõnede tõlkide viimasel hetkel ümberpaigutamiseta moodustada olulise osa suulise tõlke kogukuludest; märgib sellega seoses, et 2011. aastal oleks kättesaadavaks tehtud ja pärast mitmekeelsuse eeskirjas ettenähtud tähtaega tühistatud suulise tõlke teenustele kulutatud 4 350 000 eurot (7,6 % suulise tõlke eelarvest) ja 2012. aastal 5 480 000 eurot (11,9 % suulise tõlke eelarvest); palub, et juhatus esitaks eelarvekontrollikomisjonile üksikasjaliku analüüsi hilinenud tühistamiste kasvava suundumuse kohta ja kehtestaks mehhanismi, mis suurendaks teadlikkust hilinenud tühistamiste tõttu raisatud ressursside kohta ning vähendaks märkimisväärselt selliste tühistamiste arvu ja osakaalu;

16.  kordab, et töö kõrge kvaliteedi säilitamise kõrval on vajalik tõlkeressursse tõhusamalt kasutada ja nendega seotud kulusid kontrolli all hoida, jälgida iga keeleüksuse üldist töökoormust ning tagada, et vähendataks kulusid, mis on seotud koosolekute ja delegatsioonide visiitide jaoks tellitud suulise tõlke teenuste tühistamisest pärast mitmekeelsuse eeskirjas kehtestatud tähtaegu; nõuab, et komisjone, delegatsioone ja fraktsioone teavitataks eeskirjas sätestatud reeglitest;

17.  kutsub juhatust üles töötama välja edasiste meetmete süsteemi võitlemaks selle vastu, et suulise tõlke teenuse tühistamisest teatatakse liiga hilja;

18.  palub, et administratsioon võtaks suulise tõlke korraldamisel komisjonide, delegatsioonide ja fraktsioonide jaoks nende kolmes töökohas ja väljaspool täielikult ja tõhusalt arvesse parlamendiliikmete keeleoskuse ajakohastatud andmeid; nõuab, et andmeid kõikide parlamendiliikmete keeleoskuse kohta ajakohastataks igal aastal; märgib, et ajakohastatud andmete koopia tuleks edastada ka komisjonide sekretariaatidele, delegatsioonidele, fraktsioonidele ja töörühmadele;

19.  nõuab, et delegatsiooni visiitide puhul tagataks suuline tõlge, võttes nõuetekohaselt arvesse parlamendi juhatuse poolt 2011. aasta detsembris vastu võetud otsust ressursitõhusa täieliku mitmekeelsuse kohta, ühte ametlikku keelde üksnes siis, kui visiidil osalev Euroopa Parlamendi liige on seda selgesõnaliselt kirjalikult taotlenud; rõhutab, et delegatsiooni visiidil osalevate tõlkide arv tuleb viia vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele absoluutse miinimumini;

20.  tuletab meelde peasekretäri ettepanekut võtta meetmeid suulise tõlke teenuste kasutajate (sh komisjonid, delegatsioonid ja fraktsioonid) teadlikkuse suurendamiseks ning ootab edasisi üksikasjalikke ettepanekuid, et parandada teadlikkust tühistamiste maksumuse kohta;

21.  palub administratsioonil jätkata korda, et tõlkide meeskonna juht koostab iga koosoleku lõpus kooskõlastatult koosoleku korraldanud sekretariaadiga loetelu tellitud, kuid kasutamata jäetud tõlkevõimsuse kohta; märgib, et loetelu koopia tuleks edastada asjaomase koosoleku sekretariaadile; on seisukohal, et loetelus tuleks arvesse võtta ka veebiülekande ja tellitava videoülekande kasutajaid;

22.  võtab teadmiseks isikliku tõlgi uue teenuse, mida pakutakse parlamendiliikmetele alates 2010. aastal alanud katseprojektist; märgib, et selle uue teenuse kulud olid 2011. aastal 157 000 eurot ja 2012. aastal 115 000 eurot; on veendunud, et see teenus tuleks edasise täiustamise võimaluste leidmiseks läbi vaadata;

Suulise tõlke tulevik Euroopa Parlamendis: edasised sammud

23.  väljendab heameelt suulise tõlke teenistuses viimastel aastatel saavutatud tõhususe suurendamise ja kulude vähendamise ning töö suurepärase kvaliteedi säilitamise üle; rõhutab, et suulise ja kirjaliku tõlke kulud moodustavad jätkuvalt märkimisväärse osa parlamendi eelarvest, ja on seetõttu veendunud, et mitmekeelsuse tagamine mõistlike kuludega nõuab parlamendi pidevat tähelepanu;

24.  on veendunud, et eelarvekontrollikomisjoni tuleks korrapäraselt teavitada muutustest suulise tõlke kuludes; nõuab, et suulise tõlke teenistuste koostatav ja peasekretärile saadetav iga-aastane aruanne mitmekeelsuse eeskirja kohta tehtaks komisjoni liikmetele kättesaadavaks;

25.  asub seisukohale, et olukordi, kus teatavatesse keeltesse pakutakse suulist tõlget, kuid see jäetakse kasutamata, tuleks nii palju kui võimalik vältida; toonitab, et vaja on meetmeid tarbetu suulise tõlkega seotud kulude vähendamiseks koosolekutel, ja nõuab seetõttu, et töötataks välja ning rakendaks kiiresti süsteem, millega hoitakse ära olukord, kus suuline tõlge on kättesaadav keeltesse, mida asjaomasel koosolekul tegelikult ei räägita või mida veebiülekande jälgijad ei ole taotlenud;

26.  ootab, et peasekretär esitaks aasta lõpuks üksikasjaliku analüüsi kõikidel (töö)rühmade, komisjonide ja delegatsioonide koosolekutel tagatud suulise tõlke keelte ja nendel koosolekutel tegelikult kõneldud keelte kohta, samuti ülevaate selle kohta, milliseid erandeid delegatsioonide visiitidele juhatuse poolt 12. märtsil 2012. aastal vastu võetud üldistest suulise tõlke eeskirjadest(3) taotleti ja lubati;

27.  palub, et juhatus võtaks aasta lõpuks mitmekeelsuse kohta vastu uue otsuse, milles käsitletakse eelkõige nn nõudmisel suulise tõlke võimalusi ja selle tulemusel eeldatavasti saavutatavat kokkuhoidu;

28.  palub seetõttu, et kontrollikoda esitaks parlamendile mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt 2014. aasta märtsiks parlamendi, komisjoni ja nõukogu suulise ja kirjaliku tõlke kulude kohta eriaruande, milles hinnatakse nende valdkondade finantsjuhtimise usaldusväärsust ja ajakohastatakse eriaruandes nr 5/2005 esitatud tähelepanekuid; märgib ühtlasi, et selline aruanne tuleks koostada korrapäraste ajavahemike järel ja seda tuleks kasutada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses; kordab, et aruanne peaks andma teavet selle kohta, kas asjaomastel institutsioonidel on piisavad vahendid ja menetlused tagamaks, et:

   pakutavad teenused ei ületa tegelikke vajadusi,
   kõiki vajalikke teenuseid on võimalik pakkuda,
   teenuseid pakutakse võimalikult madala hinnaga,
   pakutud teenused on kõrge kvaliteediga;

29.  märgib ka, et nimetatud järelmeetmete aruandes tuleks hoolikalt võrrelda parlamendi ning nõukogu ja komisjoni suulise tõlke teenuste kulutasuvust ning kolme institutsiooni suulise tõlke teenuste tegelikke kulusid auditeeritud perioodil dokumenteeritud kuludega;

30.  nõuab lisaks, et parlament tegeleks kiiremas korras hilinenud tühistamiste suure arvu probleemiga, ja palub juhatusel esitada üksikasjalik tegevuskava nende vähendamiseks;

31.  kordab, et tulemuslikkust ja kokkuhoidu võimaldavate parimate tavade vahetamiseks on kindlasti vaja institutsioonidevahelist koostööd; leiab, et institutsioonidevahelist koostööd tuleks suulise tõlke valdkonnas parandada; nõuab põhjalikku läbivaatamist, mille käigus tuleks pöörata esmatähelepanu olemasolevate ressursside tulemuslikumale jaotamisele kõigi institutsioonide vahel ja konkreetsetele meetmetele sisseostetavate suulise tõlke teenuste valdkonnas;

32.  rõhutab tarkvararakenduste kui juhtimisvahendite tähtsust ja nõuab, et järgmise aasta eelarves eraldataks sellel eesmärgil rohkem vahendeid; märgib, et parlamendi haldusteenistustele asjakohase juhtimisteabe andmisega saaks tagada suurema tõhususe; peab kahetsusväärseks, et teatavates peadirektoraatides on tarkvararakenduste osas ikka veel mahajäämus, kuigi infotehnoloogia valdkonnas on tehtud alates 2010. aastast märkimisväärseid edusamme;

33.  palub parlamendi asjaomastel teenistustel hinnata, kas suulise tõlke valdkonnas saavutatud märgatav tõhususe suurendamine võiks olla eeskujuks sarnasteks täiendusteks ka teistes peadirektoraatides;

o
o   o

34.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 67.
(2) ELT C 291, 23.11.2005, lk 1.
(3) Eelkõige otsustati seda, et kuigi delegatsioonidel on väljaspool parlamendi töökohta toimuva tegevuse jaoks ettenähtud nädalatel (rohelised nädalad) õigus täielikule suulisele tõlkele kuni viie keele vahel, nagu on sätestatud mitmekeelsuse eeskirjas, võimaldatakse delegatsioonidele, kes on taotlenud sõiduks erandi komisjonide tööks ettenähtud nädalatel, suulist tõlget piiratud mahus, mis piirdub tõlkega vaid ühte keelde.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika