Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(1)),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 12. detsembril 2012. aastal(2),

–  võttes arvesse 2012. ja 2013. aasta makseid käsitlevaid ühisdeklaratsioone, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon allkirjastasid 2012. aasta detsembris,

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(4),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 2/2013, mille komisjon esitas 27. märtsil 2013. aastal (COM(2013)0183),

–  võttes arvesse 9. juulil 2013. aastal vastu võetud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 2/2013 kohta (11693/2013 – C7-0245/2013),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2013. aasta resolutsiooni 7.–8. veebruaril kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järelduste kohta mitmeaastase finantsraamistiku kohta(5),

–  võttes arvesse oma 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) käsitleva poliitilise kokkuleppe kohta(6),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 75b ja 75e,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0287/2013),

A.  arvestades, et 2013. aasta üldeelarve paranduseelarves nr 2/2013 tehakse ettepanek suurendada trahvidest ja rahalistest karistustest laekuva tulu prognoosi 290 miljoni euro võrra ja mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1a, 1b, 2, 3a, 3b ja 4 maksete assigneeringuid 11,2 miljardi euro võrra, et katta maksevajadused aasta lõpuni ning täita varasemad ja praegused kohustused;

B.  arvestades, et 2012. aasta lõpuks välja maksmata ühtekuuluvuspoliitika (2007–2013) valdkonna maksenõuded kogusummas 16,2 miljardi eurot tuli lükata edasi 2013. aastasse, mis omakorda vähendab käesoleva aasta maksevajaduste katmiseks kasutada olevate maksete summat;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtsid endale 2012. aasta detsembri ühisdeklaratsiooniga kohustuse katta kõik 2012. aastal maksmata jäänud nõuded paranduseelarve kaudu 2013. aasta alguses;

D.  arvestades, et 27. juunil 2013. aastal kõrgeimal poliitilisel tasandil saavutatud poliitiline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu eesistuja ja komisjoni vahel mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kohta hõlmas nõukogu poliitilist kohustust võtta kõik vajalikud meetmed, millega tagada liidu 2013. aasta kohustuste täielik täitmine, võtta ametlikult vastu 7,3 miljardi euro suurune paranduseelarve projekt 2/2013 ning võtta põhjendatud maksete assigneeringute nappuse vältimiseks viivitamata vastu veel üks paranduseelarve projekt, mille komisjon esitab varasügisel;

E.  arvestades, et nõukogu võttis 9. juulil 2013. aastal ametlikult vastu seisukoha paranduseelarve projekti 2/2013 kohta 7,3 miljardi euro suuruses summas, millega kaetakse rubriikide 1a, 1b, 2, 3a, 3b ja 4 täitmata maksevajadused;

F.  arvestades, et Euroopa Parlament seab oma 3. juuli 2013. aasta resolutsioonis mitmeaastase finantsraamistiku määruse või 2014. aasta eelarve heakskiitmise sõltuvaks täiendava paranduseelarve projekti vastuvõtmisest nõukogu poolt varasügisel;

1.  võtab teadmiseks komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 2/2013 ja nõukogu seisukoha selle suhtes, mis on kooskõlas mitmeaastast finantsraamistikku 2014–2020 käsitlevate läbirääkimiste käigus saavutatud poliitilise kokkuleppega;

2.  mõistab, et komisjon tegi algselt ettepaneku suurendada makseid kokku 11,2 miljardi euro võrra, et mitte ohustada mitmeaastase finantsraamistiku kohast 2013. aasta maksete ülemmäära ja hoida sellega ära praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku muutmine; väljendab sellegipoolest kartust, et see ei pruugi olla piisav kõigi kuni 2013. aasta lõpuni esitatavate maksenõuete katmiseks; tuletab eelkõige meelde, et liikmesriigid esitavad enamiku rubriigi 1b alla kuluvaid arveid tavaliselt iga eelarveaasta lõpupoole, et hoiduda võimalikest kulukohustustest vabastamistest n+2 ja n+3 eeskirjade kohaldamisest tulenevalt;

3.  toonitab asjaolu, et 2012. aasta detsembri ühisdeklaratsioonid olid 2013. aasta eelarve suhtes saavutatud kokkuleppe lahutamatu osa ja esindavad kolme institutsiooni ametlikku kohustust, mis tuleb vastastikuse usalduse ja lojaalse koostöö märgina täielikult täita; mõistab siiski liikmesriikide finantspiiranguid ja on seetõttu nõus sellega, et täitmata maksevajadused kuni 2013. aasta lõpuni (komisjoni hinnangul 11,2 miljardit eurot) täidetakse kahes järjestikuses etapis;

4.  tuletab nõukogule meelde, millise ametliku kohustuse ta võttis poliitilises kokkuleppes mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kohta Euroopa Parlamendi sõnaselgel nõudmisel tagada täitmata maksete teisele osale rahaline kate, mis tagaks maksete küsimuse lahendamise enne uue mitmeaastase finantsraamistiku perioodi algust; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks varasügisel ainult sellele küsimusele pühendatud paranduseelarve projekti;

5.  kordab seisukohta, mille ta esitas oma 3. juuli 2013. aasta resolutsioonis mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) käsitleva poliitilise kokkuleppe kohta ja mille kohaselt ei anna Euroopa Parlament nõusolekut mitmeaastase finantsraamistiku määrusele ega kiida 2014. aasta eelarvet heaks enne, kui nõukogu on nimetatud paranduseelarve, millega katta komisjoni poolt kindlaks tehtud 2013. aasta maksete puudujääk, terves mahus heaks kiitnud;

6.  on seisukohal, et summa 11,2 miljardit eurot on absoluutne miinimum, mis on vajalik tegelike vajaduste katmiseks 2013. aasta lõpuni; kutsub kolme institutsiooni üles jõudma konkreetse siduva lahenduseni, kui paranduseelarve projektis nr 2/2013 soovitatud kahes osas tehtavatest maksetest ei piisa ja ei ole võimalik täielikult ära hoida maksete ülekandmist järgmisse mitmeaastasesse finantsraamistikku;

7.  on seisukohal, et komisjon on ainus institutsioon, kes saab eelarvepädevatele institutsioonidele anda täpsed andmed eelseisvate maksevajaduste kohta, mis põhinevad liikmesriikide nõuetel aastast N ja nende prognoosidel aastaks N+1; juhib tähelepanu asjaolule, et nõukogul puudub igasugune objektiivne alus seada kahtluse alla komisjoni esitatud arvnäitajad, mille aluseks on 27 liikmesriigi koondnäitajad; tuletab meelde, et iga liikmesriik vastutab ainult oma andmete eest ja ainult neid võib nõukogu kahtluse alla seada;

8.  tuletab meelde, et paranduseelarve nr 3/2013 vastuvõtmine vähendaks liikmesriikide kogurahvatulu põhist osamakset liidu eelarvesse, mis kompenseerib seega osaliselt nende osamaksed paranduseelarve nr 2/2013 rahastamiseks; toonitab seetõttu, et nende kahe dokumendi suhtes kohaldatakse ühist vastuvõtmise ajakava, kuna nad on poliitiliselt tihedalt seotud;

9.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 2/2013 kohta heaks;

10.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 2/2013 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (2) ELT L 66, 8.3.2013. (3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (4) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0078. (6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0304.