(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0595),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 192 lõiget 1 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0337/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. aprilli 2013. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A7-0279/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 198, 10.7.2013, lk 56.

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 192 lõiget 1, koostoimes sama lepingu artikliga 114 seoses käesoleva direktiivi artikli 1 lõigetega 2 kuni 9 ja artikli 2 lõigetega 5 kuni 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ(3) artikli 3 lõikega 4 nõutakse liikmesriigilt, et ta tagaks kõikides transpordiliikides taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu vähemalt 10 % energia lõpptarbimisest 2020. aastal. Biokütuste juurdesegamine kütustesse on liikmesriikidele selle eesmärgi saavutamiseks üks kättesaadavatest meetoditest ja eelduste kohaselt neist peamine. Muudeks kõnealuse eesmärgi saavutamiseks kasutatavateks meetoditeks on energiatarbimise vähendamine, mis on tingimata vajalik, sest taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kohustusliku protsendimäära eesmärki on tõenäoliselt järjest raskem püsivalt saavutada, kui transpordisektori üldine energianõudlus jätkuvalt kasvab, ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamine. [ME 123]

(2)  Võttes arvesse ELi eesmärki vähendada veelgi kasvuhoonegaaside heidet ja maanteetranspordi kütuste olulist panust heitesse, nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ(4) artikli 7a lõikega 2, et kütusetarnijad vähendaksid 31. detsembriks 2020 olelusringi jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heidet (kasvuhoonegaaside heitemahukust) vähemalt 6 % kütuste puhul, mida kasutatakse ELis maanteesõidukites, väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, põllumajandus- ja metsatraktorites ning väikelaevades mujal kui merel. Kasvuhoonegaaside heiteta või vähese kasvuhoonegaasideheitega biokütuste ning vältimatutest heitgaasidest süsinikdioksiidi kogumise teel saadud muude kütuste juurdesegamine ja nende transpordi eesmärgil kasutamine on üks fossiilkütuste tarnijatele kättesaadavaid meetodeid kättesaadavatest meetoditest tarnitavate fossiilkütuste kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamiseks. [ME 2]

(3)  Direktiivi 2009/28/EÜ artikliga 17 on kehtestatud säästlikkuse kriteeriumid, millele biokütused ja vedelad biokütused peavad vastama, et neid võetakse arvesse direktiivi eesmärkide saavutamisel ja et neid saaks hõlmata riiklike toetuskavadega. Kriteeriumidega on kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise miinimumtaseme nõuded, mida biokütused ja vedelad biokütused peavad võrreldes fossiilkütustega rahuldama. Samasugused säästlikkuse kriteeriumid on kehtestatud biokütuste jaoks direktiivi 98/70/EÜ artikliga 7b.

(3a)  Kuigi direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ viidatakse biokütustele ja vedelatele biokütustele, kohaldatakse nende sätteid, sealhulgas asjaomaseid säästlikkuse kriteeriume, kõikide neis määratletud taastuvkütuste suhtes. [ME 4]

(4)  Kui varem toiduainete, loomasööda ja tekstiilikiudude tootmiseks kasutatud karja- või põllumaa võetakse biokütuste tootmise alla, tuleb muu kui kütustega seotud nõudlus siiski rahuldada kas senise tootmise intensiivistamisega või mittepõllumajandusmaa tootmisse võtmisega mujal. Viimane juhtum kujutab endast maakasutuse kaudset muutust ja kui seejuures muudetakse suure süsinikuvaruga maa põllumaaks, võib sellega kaasneda suur kasvuhoonegaaside heide. Direktiivid 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ peaksid seepärast sisaldama sätted, milles käsitletakse maakasutuse kaudset muutust, arvestades, et praegusi biokütuseid toodetakse peamiselt juba olemasoleval põllumajandusmaal kasvatatavatest põllukultuuridest. [ME 124]

(4a)  Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 19 lõikes 7 ja direktiivi 98/70/EÜ artikli 7d lõikes 6 nõutakse asjakohaste meetmete võtmist, et tegeleda mõjuga, mida maakasutuse kaudne muutus avaldab kasvuhoonegaaside heitele, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse vajadust kaitsta juba tehtud investeeringuid. [ME 126]

(5)  Kui toetuda liikmesriikide esitatud biokütusevajaduse prognoosidele ja maakasutuse kaudsest muutusest tingitud hinnangulist heidet biokütuste mitmesuguste lähteainete puhul, näib olevat tõenäoline, et on maakasutuse kaudsest muutusest tingitud kasvuhoonegaaside heide on oluline ja võib tühistab osaliselt või täielikult tühistada kasvuhoonegaaside heite vähendamise üksikute biokütuste puhul. Põhjuseks on see, et maakasutusega seotud biokütused on saanud suures mahus riiklikke toetusi (10 miljardit eurot aastas) ning seetõttu saadakse 2020. aastal peaaegu kogu biokütusetoodang põllukultuuridest, mida kasvatatakse toiduainete ja loomasööda tootmiseks kõlblikul maal. Peale selle suurendab toidukultuuridest biokütuse tootmine toiduhindade kõikumist ja see võib avaldada märkimisväärset negatiivset sotsiaalset mõju liitu mittekuuluvates riikides vaesuses elavate kohalike kogukondade elatisele ja võimele kasutada inimõigusi, sh õigus toidule ja maale juurdepääsu õigus. Sellise heite ja sellise negatiivse sotsiaalse mõju vähendamiseks ning toiduga kindlustatusele avalduva sellise negatiivse mõju leevendamiseks on kohane teha vahet selliste põllukultuurirühmade vahel nagu õlikultuurid, teravili, suhkrukultuurid ja tärklist sisaldavad kultuurid keskenduda eelkõige maapinnal kasvatatavate biokütuste prognoositud kasutamise vähendamisele ja võtta direktiivides 2009/28/EÜ ning 98/70/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumide kohaselt nõutava kasvuhoonegaaside heite vähendamise arvutamisel arvesse maakasutuse kaudsest muutusest tulenevat heidet. Lisaks on keskpika ja pika perspektiiviga lahenduste leidmiseks vaja soodustada teadus- ja arendustegevust uutes täiustatud biokütuste sektorites, mis ei konkureeri toidukultuuridega, ning uurida täpsemalt erinevate põllukultuuride rühmade mõju nii maakasutuse otsesele kui ka kaudsele muutusele. [ME 8]

(6)  Vedelaid taastuvkütuseid vajatakse tõenäoliselt transpordisektoris, et vähendada selle sektori kasvuhoonegaaside heidet. Täiustatud biokütused (nt jäätmetest ja vetikatest saadud biokütused) võimaldavad kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada, nendega kaasnev maakasutuse kaudse muutuse oht on väike ning nad ei konkureeri otse toiduainete ja loomasööda tootmiseks kõlbliku maa pärast. Seepärast on kohane edendada selliste täiustatud biokütuste laialdasemat tootmist, kuna need ei ole praegu suurtes kogustes turul kättesaadavad; osaliselt on põhjuseks see, et kõnealused kütused konkureerivad avaliku sektori toetuste saamisel toidukultuuripõhise biokütuse tootmise tehnoloogiaga. Tuleks ette näha täiendavaid stiimuleid ja tavaliste biokütustega võrreldes suurendada täiustatud biokütuste kaalu direktiivis 2009/28/EÜ seatud eesmärgi 10 % saavutamisel. Seda arvestades tuleks 2020. aasta järgses taastuvenergiapoliitika raamistikus toetada ainult täiustatud biokütuseid, mille hinnanguline maakasutuse kaudsest muutusest tingitud mõju on väike ja mis võimaldavad üldist kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada.

(6a)  Selleks et tagada stimuleerivate meetmete tõhusus, eriti nende meetmete puhul, mille eesmärk on edendada täiustatud biokütuseid, on oluline, et liikmesriikide kehtestatud toetavad poliitikameetmed ja mehhanismid näeksid ette biokütuste koguste kindlakstegemise, autentimise ja kvaliteedikontrolli, et vältida pettuslikke või eksitavaid väiteid biokütusetoote päritolu kohta ning hoida ära biokütuste koguste mitmekordset deklareerimist kahes või enamas riiklikus süsteemis või rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis. [ME 11]

(6b)  Kuna jäätmetest ja jääkidest saadud biokütuste ja vedelate biokütuste abil on võimalik kasvuhoonegaaside heidet olulisel määral vähendada, tekitades samal ajal vaid vähest kahjulikku mõju keskkonnale, ühiskonnale ja majandusele, siis on asjakohane põhjalikumalt hinnata nende kättesaadavust, hüvesid ja riske muu hulgas ka 2020. aasta järgse poliitika kujundamiseks. Samal ajal on vaja lisateavet nii tavaliste kui ka täiustatud biokütuste energiajulgeolekualaste hüvede kohta, seda eelkõige seoses sellega, et nende tootmiseks kasutatakse otseselt või kaudselt fossiilkütuseid. Komisjonile tuleks anda volitus kõnealustes küsimustes aruande esitamiseks ja vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekute tegemiseks. Aruandes tuleks võtta arvesse seda, milline oleks keskkonnaalane, sotsiaalne ja majanduslik alternatiivkulu, kui toorainet kasutataks muul otstarbel kui biokütuse ja vedela biokütuse tootmiseks, et tagada üldiste positiivsete ja negatiivsete mõjude kajastamine aruandes. [ME 12]

(6c)  Kõikides liikmesriikides peavad turul olema kättesaadavad ühtse ja kõrge kvaliteediga tavalised ja täiustatud biokütused. Selle eesmärgi saavutamisele kaasaaitamiseks peaks komisjon kiiremas korras andma selged volitused Euroopa Standardikomiteele (CEN), et valmistada ette täiustatud biokütuste ja lõplike kütusesegude tehnilised normid ning vajaduse korral vaadata läbi tavalise biokütuse normid, et kütuse lõpptoote kvaliteet ei muudaks kehvemaks sõidukite CO2-heite näitajaid või üldisi jõudlusnäitajaid. [ME 13]

(7)  Biotootmissektorite pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks ja kooskõlas 2012. aasta teatisega „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus” ning ressursitõhusa Euroopa tegevuskavaga, millega edendatakse integreeritud ja mitmekesiseid biorafineerimisseadmeid kogu Euroopas, tuleks direktiiviga 2009/28/EÜ kehtestada täiustatud stiimulid, millega antaks eelised sellise biomassi kasutamiseks toorainena, millel ei ole suurt majanduslikku väärtust muul alal kui biokütusena või mis ei põhjusta sellist keskkonnamõju, mis seaks ohtu kohalikud ökosüsteemid toidukultuuride kasvatamiseks vajaliku pinnase äravõtmise ja vee ärajuhtimisega. [ME 129]

(7a)  Tuleks parandada kooskõla direktiiviga 98/70/EÜ, direktiiviga 2009/28/EÜ ja õigusaktidega liidu poliitika muudes valdkondades, et kasutada sünergilist toimet ja parandada õiguskindlust. Direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ kasutatavaid jäätmete ja jääkide määratlusi tuleks ühtlustada määratlustega, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ(5). Direktiivis 98/70/EÜ ja direktiivis 2009/28/EÜ loetletud jäätme- ja jääkide vood tuleks paremini kindaks määrata, kasutades jäätmete koode Euroopa jäätmekataloogis, mis on kehtestatud komisjoni otsusega 2000/532/EÜ(6), et liikmesriikide pädevatel asutustel oleks lihtsam neid direktiive kohaldada. Biokütuste ja vedelate biokütuste edendamine vastavalt direktiivile 98/70/EÜ ja direktiivile 2009/28/EÜ peaks olema kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ eesmärkidega. Direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiat tuleks täielikult rakendada, et jõuda liidu eesmärgiks seatud taaskasutusühiskonnani. Selle hõlbustamiseks peaks jäätmete ja jääkide kasutamine biokütuste ja vedelate biokütuste tootmiseks saama osaks jäätmekavadest ja jäätmetekke vältimise programmidest, mis liikmesriigid on kehtestanud kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ V peatükiga. Direktiivi 98/70/EÜ ja direktiivi 2009/28/EÜ kohaldamine ei tohiks takistada direktiivi 2008/98/EÜ täielikku rakendamist. [ME 16]

(8)  Uutes käitistes toodetavate biokütuste ja vedelate biokütuste puhul tuleks alates 1. juulist 2014 tõsta kasvuhoonegaaside heite vähendamise miinimumläve, et parandada nende üldist kasvuhoonegaaside bilanssi ning piirata edasist investeerimist kasvuhoonegaaside heite väikest vähendamist võimaldavatesse käitistesse. Selle tõstmisega nähakse ette biokütuste ja vedelate biokütuste tootmisvõimsustesse tehtud investeeringute kaitse vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 19 lõike 6 teisele lõigule.

(8a)  Taastuvate energiakandjate ja taastuvkütuste turu arendamise edendamisel tuleks arvestada nende mõju nii kliimale kui ka piirkondliku ja kohaliku tasandi arenguvõimalustele ja tööhõivele. Teise põlvkonna ja täiustatud biokütuste tootmine võimaldab luua töökohti ja tekitada majanduskasvu, eriti maapiirkondades. Taastuvenergia ja taastuvkütuste turgude edendamise oluline eesmärk on ka liidu piirkondade energiasõltumatus ja varustuskindlus. [ME 17]

(9)  Täiustatud biokütustele ülemineku ettevalmistamiseks ja maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva üldmõju vähendamiseks on kohane kuni aastani 2020 piirata toidukultuuridest saadavate biokütuste ja vedelate biokütuste kogust, mida võib arvestada direktiivis 2009/28/EÜ püstitatud eesmärkide saavutamisel ning mis on esitatud direktiivi 2009/28/EÜ VIII lisa A osas ja direktiivi 98/70/EÜ V lisa A osas. Piiramata selliste biokütuste üldist kasutamist, tuleks direktiivi 2009/28/EÜ eesmärkide saavutamisel arvestatavate teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest valmistatud biokütuste ja vedelate biokütuste osa piirata kõnealuste biokütuste ja vedelate biokütuste osaga 2011. aasta tarbimises.

(10)  Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 punktis d sätestatud 5 % 6 % piir ei mõjuta seda, kuidas liikmesriigid saavutavad üldise 10 % eesmärgi raames tavaliste biokütuste jaoks ettenähtud osa. Seega jääb enne 2013. aasta lõppu töötanud käitiste toodetud biokütuste jaoks turulepääs täielikult avatuks. Seepärast ei mõjuta käesolev muutmisdirektiiv selliste käitiste käitajate õigustatud ootusi. [ME 183]

(10a)  Tuleks pakkuda stiimuleid, et ergutada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamist transpordisektoris. Lisaks tuleks kaasa aidata meetmete võtmisele energiatõhususe ja energiasäästu suurendamiseks transpordisektoris. [ME 133]

(11)  Hinnanguline maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heide tuleks lisada biokütuste kasvuhoonegaaside heite aruandlusse vastavalt direktiividele 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ. Heitetegur 0 tuleks omistada biokütustele, mis on valmistatud lähteainest, mille tootmine ei suurenda nõudlust maa järele, näiteks jäätmetest valmistatud biokütus.

(11a)  Liikmesriikidel peaks olema õigus suunata oma rahalisi vahendeid, mis praegu on kas täielikult või osaliselt suunatud teravilja ja muude tärkliserikaste kultuuride, suhkru- ja õlikultuuride ning muude maakasutusega seotud energiakultuuride baasil toodetud biokütustest saadava energia osakaalu saavutamisele, ümber sellisesse taastuvenergiasse (eriti tuule-, päikese-, lainete ja geotermilise energia), mille taastuvus ja säästlikkus on tõestatud. [ME 22]

(11b)  Ettevõtjad kasutavad peamiselt komisjoni tunnustatud vabatahtlikke kavasid, et näidata vastavust direktiivi 98/70/EÜ artiklis 7b ja direktiivi 2009/28/EÜ artiklis 17 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele. Siiski puuduvad kriteeriumid, millele eelnimetatud kavad peavad tunnustuse saamiseks vastama. Seetõttu tuleks kehtestada selgemad eeskirjad. Käesoleva direktiivi nõuetele vastavaks tuleks pidada üksnes kavasid, millega luuakse tulemuslikud mehhanismid auditite sõltumatuse ja usaldusväärsuse ning kohalike ja põliselanike kogukondade kaasamise tagamiseks. Need kavad peaksid hõlmama ka selgeid ja täpseid eeskirju biokütuste ja vedelate biokütuste saadetiste väljajätmiseks kavast juhul, kui direktiivi sätteid ei ole järgitud. Kavade tulemusliku toimimise kontrollimiseks ja jõustamiseks peaks komisjonil olema juurdepääs kõikidele asjaomastele dokumentidele, mille puhul on põhjust oletada, et need viitavad rikkumistele, ja õigus neid avaldada. [ME 23]

(11c)  Direktiiv 98/70/EÜ ja direktiiv 2009/28/EÜ ei sisalda sätteid eelnimetatud vabatahtlike kavade tunnustamisprotsessi kohta, mistõttu ei ole nad tulemuslikud säästlikkuse kriteeriumide järgimise ja läbipaistvuse tagamisel. Seetõttu on asjakohane, et komisjon kehtestaks kõnealuste kavade kohustuslikud miinimumnõuded, mille järgimisel võib kavasid pidada säästlikkuse kriteeriumidele vastavateks. [ME 24]

(11d)  Biokütuse lähteaine kasvatamisele suunatud maakasutus ei tohiks põhjustada kohalike ja põliskogukondade ümberasustamist. Seetõttu tuleb kasutusele võtta erimeetmed põliskogukondade maa kaitsmiseks. [ME 25]

(11e)  Direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatakse erinevad lähteainete käitlusviisid vastavalt sellele, kas neid liigitatakse jäätmeteks, jääkideks või kaassaadusteks. Sellele vaatamata tekitab nende kategooriate määratluste praegune puudumine ebakindlust, mis võib takistada nõuetekohast rakendamist ja vastavaust. Seetõttu tuleks koostada soovituslik nimetatud eri kategooriatesse kuuluvate lähteainete loetelu. [ME 27]

(12)  Komisjon peaks läbi vaatama maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heitetegurite hindamise meetodi direktiivi 2009/28/EÜ VIII lisas ja direktiivi 98/70/EÜ V lisas, et kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga. Selleks peaks komisjon, kui see on uusimate teaduslike andmete kohaselt põhjendatud, kaaluma võimalust vaadata läbi põllukultuurirühmapõhised maakasutuse kaudse muutuse tegurid, samuti lisama üksikasjalikuma kirjeldamise tasandite tegurid ning lisama täiendavaid väärtusi biokütuste uute lähteainete turule jõudmisel.

(13)  Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 19 lõike 8 ja direktiivi 98/70/EÜ artikli 7d lõike 8 sätetega soovitatakse biokütuste tootmist tugevasti degradeerunud ja saastatud pinnasel kui ajutist meedet maakasutuse kaudse muutuse mõju leevendamiseks. Osutatud sätted ei ole oma praegusel kujul enam kohased ja need tuleb lisada käesolevas direktiivis esitatud lähenemisviisile, et tagada maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heite vähendamiseks võetavate kõigi meetmete omavaheline kooskõla.

(14)  Vaikeväärtuste kasutamise eeskirjad tuleks viia kooskõlla, et tagada tootjate võrdne kohtlemine, olenemata tootmiskohast. Samas kui kolmandatel riikidel on lubatud kasutada vaikeväärtusi, nõutakse ELi tootjatelt tegelike väärtuste kasutamist, kui need on vaikeväärtustest suuremad või kui asjaomane liikmesriik ei ole aruannet esitanud, mis suurendab nende halduskoormust. Seepärast tuleks praegusi eeskirju lihtsustada, nii et vaikeväärtuste kasutamine ei oleks piiratud ELi aladega, millele on osutatud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 19 lõikes 2 ja direktiivi 98/70/EÜ artikli 7d lõikes 2.

(14a)  Selleks et täita transpordisektoris taastuvenergia eesmärk ning minimeerida samal ajal maakasutuse muutuse negatiivset mõju, tuleks ergutada elektri tootmist taastuvatest energiaallikatest, transpordi ümbersuunamist, suuremat ühistranspordi kasutamist ning energiatõhusust. Kooskõlas transporti käsitleva valge raamatuga peaksid liikmesriigid seetõttu püüdma saavutada suuremat energiatõhusust ja vähendada üldist energiatarbimist transpordisektoris ning samal ajal suurendama elektrisõidukite turuosa ja taastuvelektri kasutamist transpordisüsteemides. [ME-d 29 ja 139]

(15)  Käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt tagada maanteesõidukite ja väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate kütuse ühtne turg ning järgida nimetatud kütuse eesmärgid peaksid tagama transpordisektoris kasutatava kütuse ühtse turu ning tagama, et niisuguse kütuse tootmisel ja kasutamisel järgitakse keskkonnakaitse miinimumnõudeid, ning välditakse kahjulikku mõju toiduga kindlustatusele ja maakasutusõigustele. Kuna liikmesriigid ei suuda kõnealuseid eesmärke piisavalt saavutada ning kuna neid on parem saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas ELi toimimise Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. [ME 30]

(16)  Seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumisega tuleb direktiivide 2009/28/EÜ ja 98/70/EÜ kohaselt komisjonile antud volitused viia kooskõlla kõnealuse lepingu artikliga 290.

(17)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011(7), millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.

(18)  Selleks et kohandada direktiivi 98/70/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane volitus võtta vastu õigusakte, millega nähakse ette kasvuhoonegaaside heite seire ja vähendamise meetodid, biokütuste säästlikkuskriteeriumidele vastavuse hindamiseks vajalikud metodoloogilised põhimõtted ja väärtused, kriteeriumid ja geograafiline ulatus väga suure mitmekesisusega rohumaade kindlakstegemiseks, olelusringipõhise kasvuhoonegaaside heite arvutamise ja heitest aruandmise meetodid, maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heite arvutamise meetodid, kütustes kasutatavate metallilisandite lubatav tase, kütuste spetsifikatsioonidega seotud lubatavad analüüsimeetodid ning bioetanooli sisaldava bensiini aururõhu puhul lubatud erand.

(19)  Selleks et kohandada direktiivi 2009/28/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane volitus võtta vastu õigusakte, millega nähakse ette artikli 3 lõike 4 kohase eesmärgi saavutamiseks mitmekordselt arvestatavate biokütuste lähteainete loetelu, transpordikütuste energiasisaldus, kriteeriumid ja geograafiline ulatus väga suure mitmekesisusega rohumaade kindlakstegemiseks, maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heite arvutamise meetod ning biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuskriteeriumidele vastavuse hindamiseks vajalikud meetodid ja väärtused.

(20)  Komisjon peaks parimatele ja uusimatele teaduslikele andmetele toetudes uurima, kui tõhusad on käesolevas direktiivis esitatud meetmed maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate kasvuhoonegaaside heite piiramisel, ning kaaluma mõju vähendamiseks võimalusi, mis võivad hõlmata maakasutuse kaudsest muutusest tingitud hinnangulise heite tegurite lisamist säästlikkuskavasse alates 1. jaanuarist 2021.

(21)  On eriti oluline, et komisjon viiks käesoleva direktiivi kohaldamist ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(22)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud,

(23)  Direktiive 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/70/EÜ muutmine

Direktiivi 98/70/EÜ muudetakse järgmiselt.

-1. Artiklile 2 lisatakse järgmised punktid:"

„9a. „toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal” – maakasutusega seotud toiduks mittekasutatavad energiakultuurid, mida kasvatatakse bioenergia tootmise eesmärgil, sealhulgas siidpööris, muu energiahein, teatavat liiki sorgo ja tööstuslik kanep, kuid välja arvatud suure ligniinisisaldusega kultuurid, näiteks puud; [ME 34]

9b.  „toiduks mittekasutatav lignotselluloosmaterjal” – maakasutusega seotud energeetilised puitkultuurid, näiteks lühikese raieringiga madalmets ja lühikese raieringiga metsakultuurid; [ME 35]

9c.  „maakasutuse otsene muutus” – mis tahes muutus maatüki kasutamises, st muutus ühest valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) maakatte kuuest kategooriast teise (metsamaa, põllumaa, karjamaa, märgala, asula, muu maa), millele lisandub seitsmes pikaajaliste taimekultuuride kategooria, mis hõlmab eelkõige mitmeaastaseid kultuure, mille tüve tavaliselt igal aastal ei koguta, näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm; [ME 36]

9d.  „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütused” – gaas- või vedelkütused, mis ei ole biokütused ja mille energiasisaldus tuleneb taastuvatest energiaallikatest, välja arvatud biomassist, ning mida kasutatakse transpordis.”

[ME 37]

-1a. Artikli 3 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Liikmesriigid nõuavad tarnijatelt maksimaalselt 2,7 % hapnikusisaldusega ja maksimaalselt 5 % etanoolisisaldusega bensiini turuleviimist kuni 2018. aasta lõpuni ja võivad nõuda sellise bensiini turuleviimist pikemaks ajavahemikuks, kui nad peavad seda vajalikuks. Nad tagavad asjakohase teabe andmise tarbijatele bensiini biokütusesisalduse ning eriti eri bensiinisegude sobiva kasutamise kohta otse tankla kütusepumba juures. Sellega seoses järgitakse kõikides kütusetanklates üle kogu liidu märgistamissoovitusi EN228:2012.”

[ME 38]

-1b. Artikli 4 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:"

„Kui diislikütusesse segatud FAME protsent ületab 7 mahuprotsenti, tagavad liikmesriigid asjakohase teabe andmise tarbijatele FAME sisalduse kohta otse kütusepumba juures.”

[ME 39]

1.  Artiklit 7a muudetakse järgmiselt:

—a)  lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:"

„Liikmesriik lubab lennunduses kasutatava biokütuse tarnijatel aidata vabatahtlikult saavutada lõikes 2 sätestatud heitkoguste vähendamise alaseid eesmärke tingimusel, et tarnitav biokütus vastab artiklis 7b kehtestatud säästlikkuse kriteeriumidele.”

[ME 40]

—aa)  lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:"

“Liikmesriigid tagavad, et teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest või konkreetsetest energiakultuuridest valmistatud biokütuste maksimaalne osakaal ei ületa esimeses lõigus osutatud eesmärkide saavutamise eesmärgil direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 punktis d kehtestatud maksimaalset osakaalu.”

[ME 184/REV]

a)  lõike 5 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:"

„5. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad eelkõige järgmist:”;

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„6. Kütusetarnijad esitavad iga aasta 31. märtsiks liikmesriigi määratud asutusele aruande biokütuse tootmisviiside ja mahtude kohta ning selle kohta, milline on kogu olelusringi arvestav kasvuhoonegaaside heide energiaühiku kohta, kaasa arvatud maakasutuse kaudsest muutusest tulenev hinnanguline heide, nagu on esitatud V lisas. Liikmesriigid teatavad need andmed komisjonile.”

2.  Artiklit 7b muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvessevõetav biokütuste kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on vähemalt 60 % pärast 1. juulit 2014 tööd alustavates käitistes toodetavate biokütuste puhul. Käitis on alustanud tööd, kui selles on reaalselt toimunud biokütuse tootmine.

Käitiste puhul, mis alustavad tööd 1. juulil 2014 või on tööd alustanud varem, on lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvessevõetav biokütuste kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 35 % kuni 31. detsembrini 2017 ja vähemalt 50 % alates 1. jaanuarist 2018.

Biokütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist arvutatakse vastavalt artikli 7d lõikele 1.”

b)  lõikes 3 asendatakse teine lõik järgmisega:"

„Komisjon on volitatud vastavalt artiklile 10a vastu võtma delegeeritud õigusakte, milles ta kehtestab kriteeriumid ja geograafilise ulatuse, et määrata kindlaks, milline rohumaa kuulub esimese lõigu punkti c alla.”

ba)  lisatakse järgmine lõige:"

„4a. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid ja vedelaid biokütuseid ei valmistata maakasutusega seotud toorainest, välja arvatud juhul, kui seejuures järgitakse kolmandate isikute juriidilisi õigusi seoses maa kasutamise ja omandiõigusega, mis hõlmab muu hulgas kolmandate isikute eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku saamist nende esindusinstitutsioonide osalusel.”

[ME 49]

bb)  Lõike 7 teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:"

„Komisjon esitab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande mõju kohta, mida kasvav nõudlus biokütuste järele avaldab sotsiaalsele säästlikkusele liidus ja kolmandates riikides, biokütuste tootmise panuse kohta taimsete valkude puudujäägi vähendamisse liidus ja liidu biokütusepoliitika mõju kohta toiduainete taskukohase hinnaga kättesaadavusele, eelkõige arengumaade elanikele, ning üldisemate arenguküsimuste kohta.”

[ME 50]

2a.  Artiklit 7c muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:"

„Vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusele koostab komisjon nimekirja esimeses kahes lõigus nimetatud asjakohasest ja piisavast teabest. Komisjon püüab tagada käesolevas lõikes sätestatud oluliste kohustuste maksimaalse täitmise, kuid samas hoida ettevõtjatele, eelkõige väiksematele ettevõtjatele tekitatava halduskoormuse võimalikult väiksena.”

[ME 53]

b)  lõike 3 viies lõik asendatakse järgmisega:"

„Liikmesriigid esitavad käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud teabe kokkuvõtlikul kujul komisjonile, sh sõltumatute audiitorite koostatud aruanded. Komisjon avaldab selle teabe direktiivi 2009/28/EÜ artiklis 24 osutatud läbipaistvusplatvormis.”

[ME 54]

c)  lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„1. Liit püüab sõlmida kolmandate riikidega kahe- või mitmepoolseid lepinguid, mis sisaldavad siduvat kohustust täita sätteid käesoleva direktiivi säästlikkuse kriteeriumidele vastavate säästlikkuse kriteeriumide kohta. Niisugustes lepingutes tuleks ka näha ette eeskirjad, mis tagaksid, et kolmandate riikide tolliprotseduurid ei tooks kaasa biokütuste ja vedelate biokütuste importimise ja eksportimisega seotud pettust, ning kaubanduse lihtsustamist käsitlevad sätted. Liit püüab ühtlasi sõlmida kolmandate riikidega lepinguid, mis sisaldavad kohustust ratifitseerida ja jõustada artikli 7b lõikes 7 osutatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid ja mitmepoolsed keskkonnalepingud. Kui liit on sõlminud lepingud, mis sisaldavad siduvat kohustust täita sätteid artikli 7b lõigetes 2 kuni 5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumide kohta, võib komisjon otsustada, et nimetatud lepingutega on tõestatud, et kõnealustes riikides kasvatatud toorainest toodetud biokütused ja vedelad biokütused vastavad kõnealustele säästlikkuse kriteeriumidele. Nimetatud lepingute sõlmimisel tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta meetmeid niisuguste alade säilitamiseks, mis pakuvad kriitilistes olukordades peamisi ökosüsteemi teenuseid (näiteks valgalade kaitse ja kaitse erosiooni eest), meetmeid pinnase, vee ja õhu kaitseks, kaudseid maakasutuse muudatusi ja rikutud maa taastamist, veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmist ning artikli 7b lõike 7 teises lõigus osutatud küsimusi.”

[ME 55]

d)  lisatakse järgmised lõiked:"

„9a. Hiljemalt [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande niisuguste lepingute või vabatahtlike kavade toimimise läbivaatamise kohta, mille kohta on vastu võetud lõike 4 kohane otsus, tuues selles esile parimad tavad. Aruanne põhineb parimal olemasoleval teabel, sh sidusrühmadega peetud konsultatsioonidel, ning lepingute ja kavade kohaldamisel saadud kogemustel. Aruandes võetakse arvesse asjaomaseid rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid ja suuniseid, sh neid, mille on koostanud Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ning Rahvusvahelise Sotsiaalse ja Keskkondliku Akrediteerimise ja Märgistuse Liit. Iga lepingu ja kava puhul analüüsitakse aruandes muu hulgas järgmist:

–  auditite sõltumatus, meetod ja sagedus;

–  mittevastavuste tuvastamis- ja kõrvaldamismeetodite olemasolu ja nende kohaldamise kogemused;

–  läbipaistvus, eelkõige seoses kava kättesaadavusega, toorainete päritoluriikide või -piirkondade ametlikesse keeltesse tõlgitud tekstide olemasolu, sertifitseeritud ettevõtjate loetelu ja sellega seotud sertifikaatide kättesaadavus, auditiaruannete kättesaadavus;

–  sidusrühmade osalemine, eelkõige põlis- ja kohalike kogukondadega konsulteerimine kava koostamise ja läbivaatamise ning auditite läbiviimise ajal;

–  kava üldine töökindlus, eelkõige seoses eeskirjadega, mida kohaldatakse audiitorite ja asjaomase kavaga seotud asutuste akrediteerimise, kvalifitseerimise ja sõltumatuse suhtes;

–  kava ajakohastamine seoses turuga.

Komisjon esitab juhul, kui see on aruande valguses kohane, Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku muuta käesoleva direktiivi vabatahtlikke kavasid puudutavaid sätteid, et edendada parimaid tavasid.

[ME 58]

9b.  Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ* artiklis 4 kehtestatud jäätmehierarhiale vastavuse sõltumatu kontrollimise ja sertifitseerimise üksikasjalike eeskirjade kohta. Nimetatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu 30. juuniks 2016.”

______________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3). ”

[ME 59]

3.  Artiklit 7d muudetakse järgmiselt:

—a)  lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:"

„Artikli 7a kohaldamisel arvutatakse alates 2020. aastast biokütuste kasutamisest elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid nii, et esimese lõigu kohaselt saavutatud tulemusele lisatakse V lisas esitatud vastav väärtus.”

[ME 60]

—aa)  lisatakse järgmine lõige:"

„1a. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte IV lisasse niisuguse menetluse lisamise kohta, mida kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütuste kasutamisest tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks, et kontrollida nende vastavust artiklile 7b. Nimetatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu 31. detsembriks 2015.”

[ME 61]

a)  lõiked 3–6 asendatakse järgmistega:"

„3. Artikli 7d lõikes 2 viidatud aruannetes liikmesriikide puhul ja samaväärsetes aruannetes väljaspool ELi asuvate territooriumide puhul võidakse komisjonile esitada tüüpiline põllumajandusliku tooraine kasvatamisest tulenev kasvuhoonegaaside heide.

4.  Komisjon võib otsustada, kasutades artikli 11 lõike 3 kohast nõuandemenetlusega vastuvõetavat rakendusakti, et lõikes 3 osutatud aruanded sisaldavad täpseid andmeid, mida saab kasutada biokütuste lähteainete kasvatamisega kõnealustes piirkondades seotud kasvuhoonegaaside heite kindlaksmääramiseks artikli 7b lõike 2 kohaldamisel.

5.  Komisjon koostab ja avaldab hiljemalt 31. detsembriks 2012 ning pärast seda iga kahe aasta järel aruande IV lisa B ja E osa hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste kohta, pöörates erilist tähelepanu transpordist ja töötlemisest tulenevatele heitkogustele. [ME 62]

Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte IV lisa B ja E osa hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste parandamiseks.

6.  Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada V lisa teaduse ja tehnika arenguga, sealhulgas selleks, et vaadata läbi põllukultuurirühma jaoks esitatud maakasutuse kaudsest muutusest tulenev väärtus;. Niisuguste maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate väärtuste prognoosimiseks kasutatavate majanduslike mudelite hindamise eesmärgil kaasab komisjon oma läbivaatusesse uusima kättesaadava teabe peamiste eelduste kohta, mis mõjutavad modelleerimise tulemusi, sealhulgas mõõdetud suundumused põllumajanduse saagikuses ja tootlikkuses, kaassaaduste jaotamine ning täheldatud üleilmne maakasutuse muutus ja raadamise määr. Komisjon tagab sidusrühmade kaasamise sellisesse läbivaatamisprotsessi. Esimene niisugune läbivaatamine viiakse lõpule hiljemalt 30. juunil 2016. aastal.

Komisjon teeb vajaduse korral ettepaneku lisada uusi maakasutuse kaudsest muutusest tulenevaid väärtusi üksikasjalikuma kirjeldamise tasanditel; lisada vajaduse korral täiendavaid väärtusi biokütuste uute toorainete turule jõudmisel; vaadata läbi biokütuste kategooriad, mille puhul maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva heite väärtus on null; ning töötada välja tegurid toiduks mittekasutatavate tselluloosmaterjalide ja lignotselluloosi lignotselluloosmaterjalide kui toorainete lähteainete jaoks.”

[ME 189]

b)  lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„7. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada IV lisa teaduse ja tehnika arenguga, sealhulgas selleks, et lisada väärtusi samadest või muudest toormaterjalidest biokütuste tootmise uute viiside jaoks ning muuta C osas esitatud meetodeid.”

c)  lõige 8 jäetakse välja.

ca)  lisatakse järgmine lõige:"

„8a. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse IV lisa C osa punktis 9 sätestatud kategooriate puhul nõutavate üksikasjalike määratluste, sealhulgas tehniliste spetsifikatsioonide koostamist”.

[ME 65]

4.  Artiklit 8 muudetakse järgmiselt.

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Liikmesriigid jälgivad bensiini ja diislikütuse puhul vastavust artiklite 3 ja 4 nõuetele, kasutades Euroopa standardite EN 228 ja EN 590 kehtivates versioonides osutatud analüüsimeetodeid.”

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Iga aasta 30. juuniks esitavad liikmesriigid aruande riigi kütusekvaliteedi andmete kohta eelmisel kalendriaastal. Komisjon kehtestab riigi kütusekvaliteedi kokkuvõtliku aruande esitamise ühtse vormi rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusega. Esimene aruanne esitatakse 30. juuniks 2002. Alates 1. jaanuarist 2004 peab kõnealuse aruande vorm vastama asjakohases Euroopa standardis kirjeldatule. Lisaks esitab liikmesriik aruande oma territooriumil turustatud bensiini ja diislikütuse üldkoguse ning maksimaalse väävlisisaldusega 10 mg/kg pliivaba bensiini ja diislikütuse turustatud kogused. Lisaks esitab liikmesriik igal aastal aruande oma territooriumil turustatud maksimaalse väävlisisaldusega 10 mg/kg bensiini ja diislikütuse kättesaadavuse kohta asjakohaselt tasakaalustatud geograafilisel alusel.”.

5.  Artikli 8a lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, et vaadata läbi lõikes 2 täpsustatud MMT-sisalduse piirang kütuses. Läbivaatamine toimub lõikes 1 osutatud katsemeetodiga läbiviidud hindamise tulemuste põhjal. Kui riskianalüüs seda õigustab, võib sisaldust vähendada nullini. Sisaldust ei saa suurendada, välja arvatud juhul, kui riskianalüüs seda õigustab.”

5a.  Artiklile 9 lisatakse järgmine lõige:"

„2a. Komisjon peaks jälgima biokütuste kasutamise tulemusi kõigis liidus esinevates hooajalistes tingimustes, et tagada, et sõidukites kasutatavate biokütuste kvaliteet ei põhjustaks saasteainete või CO2-heitkoguste suurenemist või sõiduki tulemusnäitajate halvenemist.

Komisjonil õigus vajaduse korral võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi I või II lisa kohandamiseks vastavalt teaduse ja tehnika arengule, et kehtestada konkreetseid parameetreid, analüüside piirväärtusi ja analüüsimeetodeid.”

[ME 66]

6.  Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte I, II ja III lisas osutatud lubatud analüüsimeetodite kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.”

7.  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 7a lõikes 5, artikli 7b lõike 3 teises lõigus, artikli 7d lõigetes 5, 6 ja 7 7 ja 8a, artikli 8a lõikes 3 ning artikli 10 lõikes 1 osutatud volitus antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7a lõikes 5, artikli 7b lõike 3 teises lõigus, artikli 7d lõigetes 5, 6 ja 7 7 ja 8a, artikli 8a lõikes 3 ning artikli 10 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud vastavalt artikli 7a lõikele 5, artikli 7b lõike 3 teisele lõigule, artikli 7d lõigetele 5, 6 ja 7 7 ja 8a, artikli 8a lõikele 3 ning artikli 10 lõikele 1, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei esita vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast seda, kui kõnealusest õigusaktist on Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatatud, või kui Euroopa Parlament ja nõukogu mõlemad teatavad komisjonile enne nimetatud ajavahemiku lõppemist, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra pikendada.”

[ME 149]

8.  Artikli 11 lõige 4 jäetakse välja.

9.  Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.

Artikkel 2

Direktiivi 2009/28/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/28/EÜ muudetakse järgmiselt.

1.  Artiklile 2 lisatakse järgmised punktid:"

„p) „jäätmed” – määratletud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ* artikli 3 punktile 1. Ained, mida on kavatsuslikult muudetud või saastatud kõnealusele määratlusele vastamiseks, ei kuulu selle kategooria alla.

q)  „toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal” – maakasutusega seotud toiduks mittekasutatavad energiakultuurid, mida kasvatatakse bioenergia tootmise eesmärgil, sealhulgas siidpööris, muu energiahein, teatavat liiki sorgo ja tööstuslik kanep, kuid välja arvatud suure ligniinisisaldusega kultuurid, näiteks puud; [ME 69]

r)  „toiduks mittekasutatav lignotselluloosmaterjal” – maakasutusega seotud energeetilised puitkultuurid, näiteks lühikese raieringiga madalmets ja lühikese raieringiga metsakultuurid; [ME 70]

s)  „kaassaadused” – toorained, millel on turuväärtus või alternatiivsed kasutusvõimalused, ning materjalid, mis kujutavad endast majandusliku väärtuse seisukohast teatava protsessi märkimisväärset tulemust või mille puhul on põhiprotsessi teadlikult muudetud, et toota seda materjali suuremas koguses või muu kvaliteediga põhitoote arvelt; [ME 71]

t)  „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütused” – gaas- või vedelkütused, mis ei ole biokütused ja mis on valmistatud taastuvatest energiaallikatest ning mida kasutatakse transpordis; [ME 72]

u)  „maakasutuse otsene muutus” – mis tahes muutus maatüki kasutamises, st muutus ühest valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) maakatte kuuest kategooriast teise (metsamaa, põllumaa, karjamaa, märgala, asula, muu maa), millele lisandub seitsmes pikaajaliste taimekultuuride kategooria, mis hõlmab eelkõige mitmeaastaseid kultuure, mille tüve tavaliselt igal aastal ei koguta, näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm; [ME 74]

v)  „süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine transpordi eesmärgil” – protsess, mille käigus kogutakse kokku taastumatutest energiaallikatest tekkivad süsinikurikkad (CO/CO2) jäätmed ja heitgaasid ning muudetakse need transpordisektoris kasutatavateks kütusteks; [ME 75]

w)  „töötlemisjääk” – ained, mis ei ole vahetult toodetavad lõpptooted. Selliste ainete tootmine ei ole tootmisprotsessi esmane eesmärk ja protsessi ei ole nende tootmiseks teadlikult muudetud. [ME 76]

______________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).”

2.  Artiklit 3 muudetakse järgmiselt.

a)  pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohustuslikud riiklikud eesmärgid ja meetmed”

b)  lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:"

„Esimeses lõigus osutatud eesmärgile vastavuse saavutamisel võib teraviljast ja muust tärkliserikkast toorainest, suhkru- ja õlitaimedest valmistatud biokütuse või vedela biokütuse suurim ühendatud panus olla mitte suurem kui energiakogus, mis vastab artikli 3 lõike 4 punktis d osutatud suurimale panusele.”

c)  lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

—i)  esimesele lõigule lisatakse järgmine lause:"

„Iga liikmesriik tagab, et bensiini puhul on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal 2020. aastal vähemalt 7,5% bensiinienergia lõpptarbimisest selles liikmesriigis.”

—ii)  esimese lõigu järele lisatakse järgmised lõigud:"

„2016. aastal moodustab täiustatud biokütustest saadav energia vähemalt 0,5% energia lõpptarbimisest transpordisektoris.

2020. aastal moodustab täiustatud biokütustest saadav energia vähemalt 2,5% energia lõpptarbimisest transpordisektoris."

[ME 152/REV]

i)  teise lõigu punktile b lisatakse järgmine lause:"

„Käesoleva punkti kohaldamine ei piira artikli 17 lõike 1 punkti a ega käesoleva lõike punkti d kohaldamist;”

ii)  teise lõiku lisatakse järgmised punktid:"

„d) biokütuste arvutamisel võib lugejas teraviljast ja muust tärkliserikkast toorainest, suhkru- ja õlitaimedest, õli- ja muudest maakasutusega seotud energiakultuuridest valmistatud biokütuse või vedela biokütuse suurim ühendatud panus olla mitte suurem kui 5 % 6 % (hinnanguline osa 2011. aasta lõpul) energia lõpptarbimisest transpordisektoris aastal 2020.

IX lisa A ja C osas loetletud täiustatud biokütustest saadava energia osakaal ei ole väiksem kui 2,5 % energia lõpptarbimisest transpordisektoris aastal 2020.

[ME 181]

e)  biokütuste panuse osakaalu arvutamisel korrutatakse:

i)  IX lisa A osas loetletud lähteainetest valmistatud biokütuste energiasisaldus neljaga ühega;

ii)  IX lisa B osas loetletud lähteainetest valmistatud biokütuste energiasisaldus kahega;

iii)  muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest IX lisa C osas loetletud lähteainetest valmistatud vedel- ja gaaskütuste biokütuste energiasisaldus neljaga.

Liikmesriigid tagavad, et tooraineid ei muudeta kavatsuslikult, et see mahuks kategooriate i–iii alla.

Minimeerimaks ohtu, et üksiksaadetisi esitatakse liidus rohkem kui üks kord, püüavad liikmesriigid ja komisjon tugevdada koostööd riiklike süsteemide hulgas ning riiklike süsteemide ja vabatahtlike kavade vahel, mis on koostatud artikli 18 kohaselt, sealhulgas vajaduse korral teabevahetust. Selleks et vältida materjalide kavatsuslikku muutmist, et need kuuluksid IX lisasse, edendavad liikmesriigid niisuguste süsteemide väljatöötamist ja kasutamist, mis võimaldavad lähteainete ja nendest saadavate biokütuste kindlakstegemist ja jälgimist kogu väärtusahelas. Liikmesriigid tagavad, et pettuse avastamise korral võetakse asjakohaseid meetmeid.

IX lisas esitatud lähteainete loetelu võidakse kohandada teaduse ja tehnika arenguga, et tagada käesolevas direktiivis esitatud arvestamiseeskirjade korrektne rakendamine. Komisjonile antakse volitus võtta vastavalt artikli 25 punktile b artiklile 25b vastu delegeeritud õigusakte, et muuta IX lisas esitatud lähteainete loetelu.”

[ME 185]

ca)  lisatakse järgmine lõige:"

„4a. Hiljemalt [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist] esitab komisjon soovitused täiendavate meetmete kohta, mida liikmesriigid võivad võtta, et edendada ja soodustada energiatõhusust ja energiasäästu transpordisektoris. Soovitused sisaldavad hinnanguid energiakoguse kohta, mida saab säästa neist meetmetest igaühe rakendamise korral. Energiakogust, mis vastab liikmesriigi rakendatud meetmetele, võetakse arvesse punktis b osutatud arvutuse juures.”

[ME 153]

2a.  Artiklile 4 lisatakse järgmine lõige:"

„3a. Iga liikmesriik avaldab ja edastab komisjonile hiljemalt [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist] prognoosidokumendi, milles näidatakse ära täiendavad meetmed, mida ta kavatseb võtta kooskõlas artikli 3 lõikega 4a.”

[ME 154]

3.  Artikli 5 lõikes 5 asendatakse viimane lause järgmisega:"

„Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 25b vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada III lisas sätestatud transpordikütuste energiasisaldust teaduse ja tehnika arenguga.”

4.  Artikli 6 lõike 1 teine lõige jäetakse välja.

4a.  Artikli 15 lõike 2 neljas lõik asendatakse järgmisega:"

„Päritolutagatist ei kasutata tõendamaks liikmesriigi poolt artikli 3 lõike 1 sätete järgimist. Päritolutagatise ülekandmine, kas eraldi või koos energia füüsilise ülekandmisega, ei mõjuta liikmesriikide otsust kasutada statistilisi ülekandeid, ühisprojekte või ühiseid toetuskavasid eesmärkide saavutamiseks, või taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamist vastavalt artiklile 5.”

[ME 88]

5.  Artiklit 17 muudetakse järgmiselt.

—a)  lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„1. Sõltumata sellest, kas tooraine on viljeletud ühenduse territooriumil või väljaspool seda, võetakse biokütustest ja vedelatest biokütustest toodetud energiat arvesse punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel üksnes siis, kui need vastavad lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja ei ületa artikli 3 lõike 4 punktis d sätestatud panuseid:”

[ME 89]

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvessevõetav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine tänu biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisele on vähemalt 60 % pärast 1. juulit 2014 tööd alustavates käitistes toodetavate biokütuste ja vedelate biokütuste puhul. Käitis on alustanud tööd, kui selles on reaalselt toimunud biokütuse või vedela biokütuse tootmine.

Käitiste puhul, mis alustavad tööd 1. juulil 2014 või on tööd alustanud varem, on lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvessevõetav biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 35 % kuni 31. detsembrini 2017 ja vähemalt 50 % alates 1. jaanuarist 2018.

Biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisega saavutatavat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist arvutatakse vastavalt artikli 19 lõikele 1.”

b)  lõikes 3 asendatakse teine lõik järgmisega:"

„Komisjonile antakse volitus vastavalt artiklile 25b võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada kriteeriumid ja geograafiline ulatus, et määrata kindlaks, milline rohumaa kuulub esimese lõigu punkti c alla.”

ba)  lisatakse järgmine lõige:"

„4a. Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid ja vedelaid biokütuseid ei valmistata maakasutusega seotud toorainest, välja arvatud juhul, kui seejuures järgitakse kolmandate isikute juriidilisi õigusi seoses maa kasutamise ja omandiõigusega, mis hõlmab muu hulgas kolmandate isikute eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku saamist nende esindusinstitutsioonide osalusel.”

[ME 96]

bb)  lisatakse järgmine lõige:"

„5a. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid ja vedelaid biokütuseid valmistatakse toorainest, mis on toodetud maa säästva majandamise tavade kohaselt.”

[ME 97]

6.  Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a)  lisatakse järgmised lõiked:"

„2a Eurostat kogub üksikasjalikku kaubandusteavet toidukultuuridest, näiteks teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest valmistatud biokütuste kohta ja avaldab selle. Eristatakse etanooli ja biodiisli kohta saadud kaubandusandmed, sest praegustes koondkujul avaldatud andmetes on etanooli ja biodiisli import ja eksport paigutatud ühe biokütustena märgistatud andmekogumi alla. Impordi- ja ekspordiandmetes tuuakse välja liikmesriikidesse imporditud ja neis tarbitud biokütuste tüüp ja kogus. Andmed sisaldavad ka päritoluriiki või riiki, kes neid tooteid liitu ekspordib. Mahepõllumajanduslike või pooltöödeldud toodete impordi- ja ekspordiandmeid tõhustatakse sel teel, et Eurostat kogub andmeid lähteainete impordi ja ekspordi, tüübi ja päritoluriigi, sh siseselt kaubeldavate lähteainete või osaliselt kaubeldavate lähteainete kohta, ja avaldab need. [ME 98]

„2b. Eurostat kogub ja avaldab üksikasjalikke tööhõiveandmeid arvude, kestuse ja palkade kohta, mis on seotud liidu biokütusetööstuse loodud otsese, kaudse ja indutseeritud tööhõivega. Komisjon peaks töötama välja töökohtade mõõtmiseks kooskõlastatud metoodika, mille abil süsteemselt hinnata ja jälgida tööhõivetaset liikmesriikides ja liidu tasandil. Tööhõive arvandmed peaksid olema esitatud etanooli ja biodiisli sektorite puhul eraldi ning näitama selgelt ära töökoha asukoha biokütuse tarneahelas. Praegu ei ole biokütuste tööhõiveandmed lisatud ametlikku statistikasse ja poliitikakujundajatele kättesaadavad tööhõivehinnangud erinevad vastavalt alusmääratlusele või metoodikale, mida kasutatakse konkreetses uuringus, töökohtade loendamiseks kasutatavale lähenemisviisile ja ulatusele, mil määral seostatakse uuringutes põllumajanduslikku tegevust biokütusetööstusega. Ametlik menetlus, mille kohaselt nõutaks, et tööhõivealaseid arvandmeid toetataks alusandmete ja läbipaistvate eeldustega, parandaks teabe kättesaadavust.”

[ME 99]

b)  Lõigu 4 esimene ja teine lõige asendatakse järgmisega:"

„4. Liit püüab sõlmida kolmandate riikidega kahe- või mitmepoolseid lepinguid, mis sisaldavad siduvat kohustust täita sätteid käesoleva direktiivi säästlikkuse kriteeriumidele vastavate säästlikkuse kriteeriumide kohta. Niisugustes lepingutes tuleks ka näha ette eeskirjad, mis tagaksid, et kolmandate riikide tolliprotseduurid ei tooks kaasa biokütuste ja vedelate biokütuste importimise ja eksportimisega seotud pettust, ning kaubanduse lihtsustamist käsitlevad sätted. Liit püüab ühtlasi sõlmida kolmandate riikidega lepinguid, mis sisaldavad kohustust ratifitseerida ja jõustada artikli 17 lõikes 7 osutatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid ja mitmepoolsed keskkonnalepingud. Kui liit on sõlminud lepingud, mis sisaldavad siduvat kohustust täita sätteid artikli 17 lõigetes 2 kuni 7 sätestatud säästlikkuse kriteeriumide kohta, võib komisjon otsustada, et nimetatud lepingutega on tõestatud, et kõnealustes riikides kasvatatud toorainest toodetud biokütused ja vedelad biokütused vastavad kõnealustele säästlikkuse kriteeriumidele. Nimetatud lepingute sõlmimisel tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta meetmeid niisuguste alade säilitamiseks, mis pakuvad kriitilistes olukordades peamisi ökosüsteemi teenuseid (näiteks valgalade kaitse ja kaitse erosiooni eest), meetmeid pinnase, vee ja õhu kaitseks, kaudseid maakasutuse muudatusi ja rikutud maa taastamist, veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmist ning artikli 17 lõike 7 teises lõigus osutatud küsimusi. [ME 100]

Komisjon võib otsustada, et otsustab, kas vabatahtlikud riiklikud või rahvusvahelised kavad, millega kehtestatakse standardid biomassist toodete tootmisele, sisaldavad täpseid andmeid artikli 17 lõike 2 kohaldamise eesmärgil või et kõnealuste kavadega tõendatakse, et biokütuste või vedelate biokütuste saadetised vastavad artikli 17 lõigetes 3 kuni 5 5a sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele, ning kas materjale ei ole kavatsuslikult muudetud, et nad kuuluksid artikli 3 lõike 4 punkti e alapunktide i–iii kohaldamisalasse. Komisjon võib otsustada, et nimetatud kavad sisaldavad täpseid andmeid, mis annavad teavet selliste meetmete kohta, mida on võetud kriitilistes olukordades peamisi ökosüsteemi teenuseid pakkuvate alade säilitamiseks (näiteks valgalade kaitse ja kaitse erosiooni eest), pinnase, vee ja õhu kaitseks, rikutud maa taastamiseks ning veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmiseks ning artikli 17 lõike 7 teises lõigus osutatud küsimuste kohta.

Samuti võib komisjon haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitsmiseks tunnustada artikli 17 lõike 3 punkti b alapunktis ii nimetatud eesmärkidel maa-alasid, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Loodusvarade ja Looduskaitse Ühingu poolt koostatud loeteludesse. [ME 101]

Komisjon ja liikmesriigid tagavad niisuguste kontrollikavade vastastikuse tunnustamise, millega tagatakse biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumide järgimine, kui kõnealused asjaomased kavad on koostatud käesoleva direktiivi kohaselt.”

[ME 102]

c)  Lisatakse järgmine lõige:"

„9a. Hiljemalt [kolme aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande niisuguste vabatahtlike kavade toimimise läbivaatamise kohta, mille kohta on vastu võetud lõike 4 kohane otsus, tuues selles esile parimad tavad. Aruanne põhineb parimal olemasoleval teabel, sh sidusrühmadega peetud konsultatsioonidel, ja kavade kohaldamisel saadud kogemustel. Aruandes võetakse arvesse suundumusi, mis on seotud asjaomaste rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja suunistega, sh nendega, mille on koostanud Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ning Rahvusvahelise Sotsiaalse ja Keskkondliku Akrediteerimise ja Märgistuse Liit. Iga kava puhul analüüsitakse aruandes muu hulgas järgmist:

–  auditite sõltumatus, meetod ja sagedus;

–  mittevastavuste tuvastamis- ja kõrvaldamismeetodite olemasolu ja nende kohaldamise kogemused;

–  läbipaistvus, eelkõige seoses kava kättesaadavusega, toorainete päritoluriikide või -piirkondade ametlikesse keeltesse tõlgitud tekstide olemasolu, sertifitseeritud ettevõtjate loetelu ja sellega seotud sertifikaatide kättesaadavus, auditiaruannete kättesaadavus;ˇ

–  sidusrühmade osalemine, eelkõige põlis- ja kohalike kogukondadega konsulteerimine kava koostamise ja läbivaatamise ning auditite läbiviimise ajal;

–  kava üldine töökindlus, eelkõige seoses eeskirjadega, mida kohaldatakse audiitorite ja asjaomase kavaga seotud asutuste akrediteerimise, kvalifitseerimise ja sõltumatuse suhtes;

–  kava ajakohastamine seoses turuga.

Komisjon esitab juhul, kui see on aruande valguses kohane, Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku artikli 18 lõikes 5 loetletud kriteeriumide muutmiseks.”

[ME 103]

7.  Artiklit 19 muudetakse järgmiselt.

—a)  lisatakse järgmine lõige: "

„1a. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 25b vastu delegeeritud õigusakte V lisasse niisuguse menetluse lisamise kohta, mida kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütuste kasutamisest tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks, et kontrollida nende vastavust artiklile 17. Nimetatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu 31. detsembriks 2015.”

[ME 106]

a)  lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:"

„3. Artikli 19 lõikes 2 viidatud aruannetes liikmesriikide puhul ja samaväärsetes aruannetes väljaspool ELi asuvate territooriumide puhul võidakse komisjonile esitada tüüpiline põllumajandusliku tooraine kasvatamisest tulenev kasvuhoonegaaside heide.

4.  Komisjon võib otsustada, kasutades artikli 25 lõike 3 kohast nõuandemenetlusega vastuvõetavat rakendusakti, et lõikes 3 osutatud aruanded sisaldavad täpseid andmeid, mida saab kasutada biokütuste ja vedelate biokütuste lähteainete kasvatamisega kõnealustes piirkondades seotud kasvuhoonegaaside heite kindlaksmääramiseks artikli 17 lõike 2 kohaldamisel.”

b)  lõike 5 viimane lause asendatakse järgmisega:"

„Selleks antakse komisjonil kooskõlas artikliga 25b volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte.”

c)  lõige 6 asendatakse järgmisega:"

„6. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 25b vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada VIII lisa teaduse ja tehnika arenguga, sealhulgas selleks, et vaadata läbi põllukultuurirühma jaoks kavandatud maakasutuse kaudsest muutusest tulenev väärtus;. Niisuguste maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate väärtuste prognoosimiseks kasutatavate majanduslike mudelite hindamise eesmärgil kaasab komisjon oma läbivaatusesse uusima kättesaadava teabe peamiste eelduste kohta, mis mõjutavad modelleerimise tulemusi, sealhulgas mõõdetud suundumused põllumajanduse saagikuses ja tootlikkuses, kaassaaduste jaotamine ning täheldatud üleilmne maakasutuse muutus ja raadamise määr. Komisjon tagab sidusrühmade kaasamise sellisesse läbivaatamisprotsessi. Esimene niisugune läbivaatamine viiakse lõpule hiljemalt 30. juunil 2016. aastal.

Komisjon teeb vajaduse korral ettepaneku lisada uusi maakasutuse kaudsest muutusest tulenevaid väärtusi üksikasjalikuma kirjeldamise tasanditel (see tähendab lähteaine tasandil); lisada vajaduse korral täiendavaid väärtusi biokütuste uute lähteainete turule tulemisel; ja töötada välja tegurid toiduks mittekasutatavate tselluloosmaterjalide ja lignotselluloosi lignotselluloosmaterjalide kui toorainete lähteainete jaoks.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 25b vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada VIII lisas toiduks mittekasutatavate tselluloosmaterjalide ja lignotselluloosmaterjalide kui lähteainete puhul maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva heite väärtused, ning ta lisab need väärtused meetodisse, mida kasutatakse käesolevas artiklis sätestatud biokütustest ja vedelatest biokütustest tulenevate kasvuhoonegaaside mõju arvutamiseks. Nimetatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu 30. juuniks 2016.”

[ME-d 107 ja 190]

d)  lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„7. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 25b vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada V lisa teaduse ja tehnika arenguga, sealhulgas selleks, et lisada väärtusi samadest või muudest toormaterjalidest biokütuste tootmise uute viiside jaoks ning muuta C osas esitatud meetodeid.”

e)  lõige 8 jäetakse välja.

8.  Artikkel 21 jäetakse välja.

9.  Artikli 22 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Biokütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste netovähendamist hinnates võib liikmesriik lõikes 1 osutatud aruannete jaoks kasutada V lisa A ja B osas esitatud tüüpilisi väärtusi ja lisab maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad heite hinnangulised väärtused, mis sätestatakse VIII lisas.”

9a.  Artiklile 23 lisatakse järgmine lõige: "

„8a. Komisjon esitab 31. detsembriks 2015 aruande jäätmetest, jääkidest, kaassaadustest või muudest kui maakasutusega seotud lähteainetest toodetud biokütuste positiivse ja negatiivse majandusliku ja keskkonnamõju kohta. Hinnatav keskkonnamõju hõlmab kasvuhoonegaaside heidet, bioloogilist mitmekesisust, vett ja mulla viljakust. Arvesse võetakse ka võimalikku või kaotatavat kasu, mis tuleneb kõnealuste lähteainete kasutamisest muul otstarbel, näiteks toodete tootmiseks. Hinnatav majanduslik mõju hõlmab tootmiskulusid, kõnealuste lähteainete muul otstarbel kasutamise alternatiivkulusid ning energiainvesteeringu tasuvust, mis võib tuleneda nimetatud lähteainete kasutamisest täiustatud biokütuste või vedelate biokütuste tootmiseks kogu elustsükli jooksul.”

[ME 109]

10.  Artikli 25 lõige 4 jäetakse välja.

11.  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 25b

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 3 lõike 4 punktis d, artikli 5 lõikes 5, artikli 17 lõike 3 punkti c kolmandas lõigus ja artikli 19 lõigetes 1, 5, 6 ja 7 osutatud volitus antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõike 4 punktis d, artikli 5 lõikes 5, artikli 17 lõike 3 punkti c kolmandas lõigus, artikli 19 lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 3 lõike 4 punkti d, artikli 5 lõike 5, artikli 17 lõike 3 punkti c kolmanda lõigu, artikli 19 lõigete 5, 6 ja 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse kõnealust ajavahemikku kahe kuu võrra.”

12.  Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisale.

Artikkel 3

Läbivaatamine

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2017 aruande, milles vaatab parimate ja uusimate teaduslike tõendite alusel läbi käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmete tõhususe biokütuste ja vedelate biokütuste tootmisega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite piiramisel. Vajaduse korral lisatakse aruandele parimatel olemasolevatel teaduslikel tõenditel põhinev õigusakti eelnõu, millega lisatakse sobivatele säästlikkuskriteeriumidele maakasutuse kaudsest muutusest tingitud hinnangulist heidet arvestavad tegurid, mida hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2021, ning ülevaade.

Aruanne hõlmab ka ülevaadet selliste stiimulite tõhususe kohta, mida vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 punktile d kohaldatakse biokütuste tootmisele muudest kui maakasutusega seotud toorainetest lähteainetest ja muudest kui toiduks kasutatavatest põllukultuuridest. See hõlmab niisuguste biokütuste kättesaadavuse ning nende keskkonna-, majandusliku ja sotsiaalse mõju hindamist. Selles hinnatakse muu hulgas biokütuste tootmise mõju puidu kui ressursi kättesaadavusele ja biomassi kasutavatele sektoritele.

Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek, et kehtestada sobivad säästlikkuse kriteeriumid niisugustele biokütustele, mis on toodetud muudest kui maakasutusega seotud lähteainetest ja muudest kui toiduks kasutatavatest põllukultuuridest.

Investorid võtavad arvesse asjaolu, et biokütuste tootmise tehnoloogiad on alles arengujärgus ja negatiivse mõju leevendamise täiendavate meetmete vastuvõtmine võib toimuda alles hilisemas etapis. [ME 111]

Artikkel 4

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt [12 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Nad edastavad nimetatud normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Direktiivi 98/70/EÜ lisasid muudetakse järgmiselt.

1)  IV lisa C osa muudetakse järgmiselt:

a)  punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7. Maakasutuse muutusest tuleneva süsinikuvaru muutusega seotud aastapõhise heitkoguse (el) arvutamiseks jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuse heite arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

el = (CSR – CSA) × 3,664 × 1/20 × 1/P,

kus

el = maakasutuse muutusest tulenev süsinikuvaru muutusega seotud kasvuhoonegaaside aastapõhine heitkogus (mõõdetakse CO2-ekvivalentmassina (grammides) biokütuse energia ühiku (megadžaul) kohta);

CSR = süsinikuvaru (nii pinnases kui ka taimestikus) ühiku pindala kohta seoses maa võrdluskasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Maa võrdluskasutus on maakasutus 2008. aasta jaanuaris või 20 aastat enne tooraine saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

CSA = süsinikuvaru (nii pinnases kui ka taimestikus) ühiku pindala kohta seoses maa tegeliku kasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Juhul kui süsinikuvaru koguneb rohkem kui ühe aasta jooksul, võrdub CSA-le antav väärtus hinnatava varuga pindalaühiku kohta kahekümne aasta pärast või kultuuri koristusküpseks saamisel olenevalt sellest, kumb on varasem; ning

P = põllukultuuri tootlikkus (mõõdetakse biokütuse või energiana maaühiku pindala kohta aastas).”

b)  punktid 8 ja 9 jäetakse välja.

2)  Lisatakse järgmine lisa:

"V lisa

A osa. Biokütustega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tulenev hinnanguline heide

B osa. Biokütused, mille puhul maakasutuse kaudsest muutusest tulenev hinnanguline heide loetakse võrdseks nulliga

Järgmistest lähteainerühmadest valmistatud biokütuste puhul loetakse maakasutuse kaudsest muutusest tulenev hinnanguline heide võrdseks nulliga:

(a)  lähteained, mida ei ole kantud käesoleva lisa A osasse;

(b)  lähteained, mille tootmine on põhjustanud maakasutuse otsese muutuse, see tähendab muutuse ühest valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) maakatte kategooriast teise: metsamaast, rohumaast, märgalast, asula või muust maast põllumaaks või pikaajalise taimekultuuri all olevaks maaks(8). Sellisel juhul tuleks „maakasutuse otsesest muutusest tingitud heite väärtus (el)" arvutada vastavalt IV lisa C osa punktile 7."

II LISA

Direktiivi 2009/28/EÜ lisasid muudetakse järgmiselt.

1)  V lisa C osa muudetakse järgmiselt:

a)  punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7. Maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tuleneva aastapõhise heitkoguse (el) arvutamiseks jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuse heite arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

el = (CSR – CSA) × 3,664 × 1/20 × 1/P,

kus

el = maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tulenevate kasvuhoonegaaside aastapõhised heitkogused (mõõdetakse CO2-ekvivalentmassina (grammides) biokütuse energia ühiku (megadžaul) kohta);

CSR = nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maa võrdluskasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Maa võrdluskasutus on maakasutus 2008. aasta jaanuaris või 20 aastat enne tooraine saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

CSA = nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maa tegeliku kasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Juhul kui süsinikuvaru koguneb rohkem kui ühe aasta jooksul, võrdub CSA-le antav väärtus hinnatava varuga pindalaühiku kohta kahekümne aasta pärast või kultuuri koristusküpseks saamisel, olenevalt sellest, kumb on varasem; ning

P = põllukultuuri tootlikkus (mõõdetakse biokütuse või vedela biokütuse energiana maaühiku pindala kohta aastas).”

b)  punktid 8 ja 9 jäetakse välja.

2)  Lisatakse järgmine VIII lisa:

„VIII lisa

A osa. Biokütuste ja vedelate biokütustega seotud hinnangulised maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heited

B osa. Biokütused ja vedelad biokütused, mille puhul hinnangulised maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heited loetakse võrdseks nulliga

Järgmiste kategooriate lähteainetest valmistatud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul loetakse hinnangulised maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad heited võrdseks nulliga:

(a)  lähteained, mida ei ole kantud käesoleva lisa A osasse;

(b)  lähteained, mille tootmine on põhjustanud maakasutuse otsese muutuse, see tähendab muutuse ühest valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) maakatte kategooriast teise: metsamaast, rohumaast, märgalast, asula või muust maast põllumaaks või pikaajalise taimekultuuri all olevaks maaks(9). Sellisel juhul tuleks „maakasutuse otsesest muutusest tuleneva heite väärtus (el) arvutada vastavalt V lisa C osa punktile 7."

[ME 164]

3)  Lisatakse järgmine IX lisa:

„IX lisa

A osa. Jäätmetest ja jääkidest saadud lähteained, mille artikli 3 lõikes 4 osutatud eesmärgi saavutamisse antud panuse arvutamisel loetakse nende energiasisalduse poolest võrdseks neljaga ning mis annavad panuse artikli 3 lõigu 4 teise lõike punktis d osutatud 2,5 % eesmärgi saavutamisse [ME 186]

(a)  Vetikad

(b)  Biomassi osa segaolmejäätmetes, kuid mitte eraldi kogutud majapidamisjäätmetes, mis on kogutud vastavalt kodumajapidamisjäätmetes, mille suhtes kehtivad direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 1 ja artikli 11 lõike 2 punktile a lõike 2 punkti a kohased ringlussevõtu või liigiti kogumise eesmärgid; liikmesriigid võivad teha erandi eraldi biojäätmetele, kui protsessid võimaldavad nii komposti kui ka biokütuste tootmist..

(c)  Tööstusjäätmete biomassi osa Eeldusel et järgitakse jäätmehierarhia ja kasutamise kaskaadi põhimõtet, biolagunev osa tööstusjäätmetest, jae- ja hulgikaubanduse jäätmetest, kuid mitte jäätmetest, mille suhtes kohaldatakse liigiti kogumist direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 1 alusel.

(d)  Õled.

(e)  Loomasõnnik ja reoveesete.

(f)  Palmiõli tootmiskäitise heitvesi ja tühjad palmiviljade kobarad.

(g)  Tallõli pigi.

(h)  Toorglütserool.

(i)  Suhkruroo pressimise jäätmed.

(j)  Viinamarjade pressimisjäägid ja veinisete.

(k)  Pähklikoored.

(l)  Teravilja kestad.

(m)  Maisitõlvikud.

(n)  Puukoor, oksad, lehed, saepuru ja puitlaastud.

na)  Lignotselluloosmaterjal, välja arvatud saepalgid ja vineeripakud.

B osa. Jäätmetest ja jääkidest saadud lähteained, mille artikli 3 lõikes 4 osutatud eesmärgi saavutamisse antud panuse arvutamisel korrutatakse nende energiasisaldus kahega

a)  Kasutatud toiduõli.

(b)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1774/2002 I või II kategooriasse klassifitseeritud loomarasv.

(c)  Toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal.

(d)  Lignotselluloosmaterjal, välja arvatud saepalgid ja vineeripakud.

C osa. Lähteained, mille artikli 3 lõikes 4 osutatud eesmärgi saavutamisse antud panuse arvutamisel korrutatakse nende energiasisaldus neljaga ning mis annavad panuse artikli 3 lõike 4 punkti d teises lõigus osutatud 2,5 % eesmärgi saavutamisse

a)  Vetikad (autotroofsed).

b)  Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütused.

c)  Süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine transpordi eesmärgil.

d)  Bakterid.

––––––––––––––––––––––––––––––

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (ELT L 273, 10.10.2002, lk 1).”

[ME 186]

(1) ELT C 198, 10.7.2013, lk 56. (2) Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta seisukoht. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16). (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3). (6) Komisjoni 3. mai 2000. aasta otsus 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu (ELT L 226, 6.9.2000, lk 3). (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13) (8) Pikaajalised taimekultuurid on mitmeaastased kultuurid, mille tüve igal aastal ei koguta (näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm, vt definitsioon 2010/K 160/02). (9) Pikaajalised taimekultuurid on mitmeaastased kultuurid, mille tüve igal aastal ei koguta (näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm, vt definitsioon 2010/K 160/02).