Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/2073(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0238/2013

Esitatud tekstid :

A7-0238/2013

Arutelud :

PV 10/09/2013 - 17
CRE 10/09/2013 - 17

Hääletused :

PV 11/09/2013 - 5.16
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0364

Vastuvõetud tekstid
PDF 234kWORD 35k
Kolmapäev, 11. september 2013 - Strasbourg
ELi noorsoostrateegia 2010–2012 rakendamine
P7_TA(2013)0364A7-0238/2013

Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta resolutsioon ELi noorsoostrateegia rakendamise kohta 2010–2012 (2013/2073(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 10. septembri 2012. aasta teatist „Nõukogu ja komisjoni 2012. aasta ühisaruande kavand, milles käsitletakse Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (ELi noorsoostrateegia aastateks 2010–2018) rakendamist” (COM(2012)0495) ja vastavat komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2012)0256),

–  võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni „ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine”(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „Erasmus kõigi jaoks” (COM(2011)0788),

–  võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2012. aasta teatist „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel” (COM(2012)0669),

–  võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2010. aasta teatist „„Noorte liikuvus”. Algatus noorte potentsiaali vallandamiseks eesmärgiga saavutada Euroopa Liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv” (COM(2010)0477),

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2009. aasta komisjoni teatist „ELi noorsoostrateegia – investeerimine ja mobiliseerimine”, Uuendatud avatud koordineerimismeetod noortega seotud väljakutsete ja võimaluste tarvis ” (COM(2009)0200) ja vastavat komisjoni talituste töödokumenti (SEC(2009)0549),

–   võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2012. aasta teatist „Ametipraktika kvaliteediraamistiku loomine – Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 kohaselt tööturu osapooltega korraldatava üleeuroopalise konsulteerimise teine etapp” (COM(2012)0728),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa Liit 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (COM(2010)0758),

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”)(2),

–  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni noorte liikuvuse kohta – raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0238/2013),

A.  arvestades, et Euroopa tulevik peitub tema võimes päästa valla noorte potentsiaal;

B.  arvestades, et majanduskriis on suurendanud noorte inimeste ebakindlate töösuhete hulka, mis tähendab, et olemasolevad töökohad asendatakse liiga sageli lühiajaliste ja osaajaliste töölepingute ja tasustamata praktikakohtadega;

C.  arvestades, et ELi noorte töötuse määr oli 2013. aasta veebruaris 23,5%; arvestades, et 2011. aastal 7,5 miljonit noort vanuses 15–24 aastat ja 6,5 miljonit noort vanuses 25–29 aastat ei töötanud, õppinud ega omandanud kutset (nn NEET-noored);

D.  arvestades, et 2011. aastal oli noorte tööturult kõrvalejäämisest põhjustatud majanduslik kahju hinnanguliselt 153 miljardit eurot, mis vastab 1,2% ELi SKPst(4);

E.  arvestades, et kõik noored on ühiskonna lahutamatu osa ning seda peaks ka tunnistama; arvestades, et veel esineb ebavõrdsust ja igasugust diskrimineerimist ning et sellel on noorte elule ja nende hilisemale arengule ühiskonnas suur mõju;

F.  arvestades, et kestev majanduskriis mõjutab tõsiselt noorte elu nende heaolu ja sotsiaalse kaasatuse, tööhõive, eluaseme leidmise, tervise, hariduse ja koolituse, kultuuritegevuste, vaba aja veetmise ja sportimise mõttes ning selle tagajärg on seniolematu võimaluste puudus ELi noorte jaoks; arvestades, et on tõsine oht, et märkimisväärses osas Euroopast tekib „kadunud sugupõlv”; arvestades, et murettekitav olukord vajab kiireloomulisi meetmeid, poliitikat ja tegevust, samuti ka struktuurseid reforme; arvestades, et halvenevad majandustingimused võivad põhjustada noorte sundrännet eelkõige sellistes riikides, mida kriis tabas valusasti, see ilmneb massilises „ajude väljavoolus”, mis omakorda vähendab keskpikas kuni pikas perspektiivis päritoluriigi kasvu-, arengu- ja innovatsioonipotentsiaali;

G.  arvestades, et vastusena majanduskriisile on mitu liikmesriiki rakendanud karme kokkuhoiumeetmeid, sealhulgas teinus suuri kärpeid kulutustes haridusele, koolitusele ja elukestva õppe programmidele; arvestades, et neil meetmetel on kahjulik mõju noorte tööhõivele teatud liikmesriikides, eelkõige Lõuna-Euroopa liikmesriikides, tekitades enamikul juhtudel märkimisväärset ajude väljavoolu neist piirkondadest ning seega süvendades ebavõrdsust ELis;

H.  arvestades, et olemasolevaid vahendeid ELi tasandil tuleb edasi arendada, et nende kaudu tegeleda uue põlvkonna probleemidega, kuid selleks on siiani vähe ära tehtud ilma, et see piiraks nende vahendite edasist täiustamist; arvestades, et ELi noorsoostrateegia on terviklik raamistik ja liikmesriigid peavad seda täielikult ära kasutama;

I.  arvestades, et mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) arv on kasvanud ohtlikult suureks kogu ELis; arvestades, et mitmes liikmesriigis on noorte töötuse määr lubamatult kõrge, samal ajal kui kogu ELi keskmine töötuse määr on jõudmas rekordtasemele ja selle tõelist määra võib varjata noorte märgatavalt suurenenud väljaränne, ning see on veelgi murettekitavam, kui võtta arvesse ebakindlad töötingimused või registreerimata tööhõive ning asjaolu, et samas kasvab töötusperioodi kestus pidevalt;

J.  arvestades, et noorte naiste tööturu tingimused on ikka veel kohutavad ja nad moodustavad selgelt suurema osa osalise tööajaga või ajutistest töötajatest;

K.  arvestades, et nende noorte majandusmõju, kes ei tööta, ei omanda haridust ega kutset, hinnati 2011. aastal 153 miljardi euro suuruseks kahjuks, mis vastab 1,2% ELi SKPst(5); arvestades, et see on tõsine sotsiaalne ja majanduslik koormus;

L.  arvestades, et majanduskriis ELis suurendab vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, mis eelkõige mõjutab nooremaid põlvkondi; arvestades, et kriisi mõju noortele takistab noortel iseseisva elu elamist ja toob äärmuslikel juhtudel kaasa alatoitumise või vaimse tervise probleemid;

M.  arvestades, et kuni 25-aastaste noorte töötuse määr kasvas 2013. aasta märtsis 23,5%ni ja et Euroopas jääb oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse tõttu täitmata rohkem kui 2 miljonit töökohta, eelkõige IKT- ja tervishoiusektoris; tervitab komisjoni algatust „Ülevaade oskuste kohta Euroopa Liidus”;

N.  arvestades, et töö ja oskuste pakkumise ning nõudluse vahelist geograafilist mittevastavust võib täheldada nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel;

O.  arvestades, et paljudel noortel on mitteametlikud, ajutised ja ebakindlad töökohad, mis ei ole seotud nende kvalifikatsiooni või karjääri eesmärkidega ning millel puuduvad selged pikaajalised väljavaated; arvestades, et paljudel puudub võimalus omandada oskusi ja enesekindlust, mis on vajalik karjääriredelil edenemiseks;

P.  arvestades, et haridusest tööle üleminekul seisavad noored silmitsi järjest suuremate raskustega, mis on tingitud haridusprogrammide ja tööturu vahelistest ebakõladest; arvestades, et elukestva õppe algatused ja põlvkondadevahelised projektid on kasulikud vahendid selleks, et noortel üle kogu ELi oleks võimalik omandada tööturule sisenemiseks vajalikke oskusi;

Q.  arvestades, et ettevõtliku elanikkonna seas, eelkõige idufirmade asutajate hulgas, on noorte, naiste, puuetega inimeste ning immigrantide demograafilised rühmad alaesindatud;

R.  arvestades, et noorte isiklik ja sotsiaalne areng on sama tähtis kui nende akadeemiline ja professionaalne areng; arvestades, et noortel on aktiivne roll liikmesriikide sotsiaalses infrastruktuuris ning nad on kesksel kohal jätkusuutlikes ja elujõulistes kogukondades;

S.  arvestades, et liikmesriikides tuleb edendada lairibaühenduse kasutuselevõttu, et varustada koolid digiseadmetega;

T.  arvestades, et avatud haridusressursid parandavad hariduse kvaliteeti, kättesaadavust ja võrdseid võimalusi ning lihtsustavad interaktiivset, loomingulist, paindlikku ja isikustatud õppeprotsessi IKT ja uute tehnoloogiate kasutuse kaudu; arvestades, et avatud haridus parandab jätkusuutlikku tööalast konkurentsivõimet, toetades elukestvat õpet;

U.  arvestades, et uue tehnoloogia ja sotsiaalmeedia platvormide kasutamine on tähtis vahend noorteni jõudmiseks ja ühiskonnas osalemise ning poliitiliste ja sotsiaalsete protsesside mõjutamise võime parandamiseks;

V.  arvestades, et majandus- ja sotsiaalprobleemid, mida süvendab ELi kokkuhoiumeetmetest lähtuv kriisile reageerimine, suurendavad kodanike seas euroskeptitsismi; arvestades, et noored on kõige haavatavam ühiskonna osa;

W.  arvestades, et tõhus noorsoopoliitika võib kaasa aidata kodanikuteadlikkuse kasvule noorte hulgas, mis on olulise tähtsusega nende individuaalse emantsipatsiooni jaoks ning nende osalemiseks ühiskonnas aktiivsete kodanikena;

X.  arvestades, et struktureeritud dialoog peaks olema esimeseks sammuks tõhusa ja tulemusliku dialoogi algatamiseks noorte, noorte organisatsioonide ning ELi ja riiklike institutsioonide vahel ning seda peaks pidevalt parandama ja arendama;

ELi noorsoostrateegia tulemuslikkuse hindamine

1.  tunneb heameelt komisjoni teatise üle Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (ELi noorsoostrateegia aastateks 2010–2018) rakendamise kohta;

2.  tuletab komisjonile seoses tema teatisega meelde, et uue mitmeaastase finantsraamistiku üle käimasolevate läbirääkimiste kontekstis tuleks praeguste ja tulevaste probleemidega tegelemiseks suurendada noorsoo- ja hariduspoliitika rahastamist; rõhutab, et noortevaldkonna rakkerühmade vaheline teabe vahetamine on oluline ning seda peaks edendama, samuti ka teabe edastamist senise tegevuse ja saavutatud tulemuste kohta;

3.  on seisukohal, et tulevases mitmeaastases finantsraamistikus noorte töötuse vastaseks võitluseks eraldatud 6 miljardit eurot ei ole piisav ning seda summat peaks läbirääkimiste käigus märkimisväärselt suurendama;

4.  kutsub nõukogu üles noortele veelgi rohkem tähelepanu pöörama, arvestades, et noored on mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt süvalaiendatud noorsoo prioriteediks kõikides ELi programmides;

5.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu suured lubadused seoses kohustustega noorte vastu ei peegeldu võrdväärsetes rahalistes kohustustes; märgib, et suure osa 2012. aastal välja kuulutatud majanduskasvu paketist moodustab struktuurfondide juba lubatud vahendite osaline ümberpaigutamine;

6.  peab kahetsusväärseks nõukogu kaksipidist tegutsemist – ühelt poolt toetab nõukogu lisavahendite eraldamist noortele, kuid teiselt poolt viivitab läbirääkimistega maksete üle seoses 2013. aasta paranduseelarvega, mis ohustab Eramus stipendiumite maksmist; kutsub nõukogu üles rakendama konstruktiivsemat lähenemisviisi ja lõpetada maksete assigneeringute ja kulukohustuste assigneeringute vahelise lõhe suurendamine igas aastaeelarves;

7.  peab avatud koordinatsiooni meetodit sobivaks vahendiks otsuste langetamiseks noorsoopoliitikas; kordab oma üleskutset ELi institutsioonide tihedamale koostööle noorsoo küsimustes; nõuab Euroopa Parlamendi laialdasemat kaasamist; rõhutab, et maksimaalsete tulemuste saavutamiseks peab avatud koordinatsiooni meetodit kandma liikmesriikide tugev poliitiline tahe;

8.  on pettunud selles, et kuigi liikmesriikidel paluti võtta ELi noorsoostrateegia esimeses tsüklis konkreetseid meetmeid, on tehtud väga vähe edusamme; märgib, et paljudel juhtudel on olukord halvenenud ja paljudes liikmesriikides ei ole paigas konkreetset noortestrateegiat;

9.  võtab teadmiseks noortestrateegia esimese tsükli (2010–2012) mõju; rõhutab, et komisjoni, liikmesriike ja asjaomaseid sidusrühmi valdkonnaüleselt kaasav raamistik oli alustuseks sobiv, kuid et seda tuleks edaspidi tugevdada, parandades juurdepääsu tööhõivele, haridusele ja koolitusele, seega võideldes ühtlasi vaesuse ja tõrjutusega, ja kasutada samaaegselt sektoriülest lähenemisviisi, et levitada tavasid asjaomastes sektorites;

10.  rõhutab struktureeritud dialoogi tähtsust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kontseptsiooni arendama ning tagama noorte poolt koostöös ministeeriumide ja institutsioonidega ettevalmistatud soovituste mõtestatud ja järjepideva järelkontrolli olemasolu; lisaks soovitab jõuda otse noorteorganisatsioonide ja organiseerumata üksikisikuteni kohalikul ja piirkondlikul tasandil, tagades, et nende arvamused ei lähe kaotsi ja et poliitika rakendamine toob noorte jaoks kaasa positiivse arengu ja nende mõjuvõimu kasvu;

11.  on seisukohal, et noorte ja noortepoliitika olukorra hindamiseks saaks välja töötada veelgi selgemaid ja kasutajasõbralikke näitajaid, eriti seoses autonoomia ja noorte osalusega, selleks et paremini hinnata ELi noorsoostrateegia kohaste meetmete mõju;

12.  kutsub liikmesriike üles avaldama noorte sotsiaalse olukorra ja elamistingimuste kohta teadmis- ja tõendipõhiseid aruandeid ning koostama riiklikke tegevuskavasid ja neid järjepidevalt rakendama;

13.  rõhutab, et varasest lapsepõlvest alates tuleks erilist tähelepanu pöörata haavatavatele elanikerühmadele, kellel on suur risk jääda sotsiaalselt tõrjutuks, sealhulgas mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele ning ebasoodsas olukorras olevatele noortele, pakkudes neile tõelisi ja käegakatsutavaid tööhõivevõimalusi ning ergutades nende aktiivset ühiskonda kaasatust ja selles osalemist;

14.  tunnistab vajadust sektoriülese ja tasakaalustatud lähenemisviisi järele ELi noorsoostrateegia kaheksas tegevusvaldkonnas; nõuab kriisiaegadel sellise noortepoliitika tähtsustamist, mis võtab arvesse ning mida on kujundanud noorte oma arvamused ja eesmärgid;

Järgmise tsükli ülesanded:

Haridus, koolitus, innovatsioon ja rahastamine

15.  Tunneb heameelt ELi uue haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogrammi üle; rõhutab vajadust selle programmi jõulise rahastamise järele ning nii eraldi peatüki kui ka eelarveeraldiste järele noori käsitlevas osas;

16.  rõhutab, et liikmesriigid ja ettevõtted peaksid investeerima rohkem õigete oskuste omandamisse, mitmekesistama saadaolevate töökohtade jaoks koolituse liike, eelkõige tehnoloogiaaladel, arendades ettevõtlus- ja üldoskusi, et paremini kohanduda tööturu tulevaste arengutega; rõhutab noorte liikuvuse suurendamise tähtsust, eelkõige võõrkeeleõpet varases eas; kutsub liikmesriike üles sisse seadma duaalset kutseõpet ning koolitust kui tõhusat viisi hariduse sidumiseks tööturu nõudlusega ja noorte tööpuuduse vähendamiseks;

17.  kutsub liikmesriike üles tagama saadud sotsiaalkindlustushüvitiste täielik ülekandmine, et mitte seada ohtu nende noorte heaolu, kes on valinud liikuvuse;

18.  rõhutab teadmiste kolmnurga eeliseid ja nõuab, et liikmesriigid käivitaksid rohkem algatusi ja suurendaksid teadmiste kolmnurga kolme külje vahelist suhtlust, samal ajal tagades, et teadusuuringute, hariduse ja innovatsiooni vaheline koostoime aitab arendada töökohti ning kasvu;

19.  tunnistab, et uus programm „Horisont 2020” on asjakohane raamistik teadusuuringute, innovatsiooni ja tipptaseme tõstmiseks teaduses, hoiatab, et hariduskulutuste kärpimine mõningates liikmesriikides seab ohtu nende eesmärkide saavutamise; kutsub liikmesriike üles kehtestama programmi põhiprioriteedid ja kasutama programmi ära nii palju kui võimalik;

20.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima ja tegema ettepanekuid meetodite kohta, mis suurendaksid koolitasandil innovatsiooni riiklikus õppekavas;

21.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaotaksid praegused piiriülesed takistused kutseõppelt, -nõustamiselt, õpipoisiõppelt ja praktikalt, selleks et seda õppevormi hinnataks võrdselt teistega, tihendada selle sidemeid muude õppeviisidega elukestva õppe vaatenurgast, paremini sobitada noortele suunatud tööalaste koolitusvõimaluste pakkumist ja nõudlust, parandades niimoodi liikuvust ja tööalast konkurentsivõimet, eriti piirialadel;

22.  rõhutab, et on oluline lahendada nii liikmesriikide sisene kui liikmesriikide vaheline geograafiline mittevastavus tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel, eriti Euroopa tööalase liikuvuse portaali (EURESi) muutmise teel, et parandada noorte tööhõivevõimalusi;

23.  rõhutab, kui olulised on strateegilised investeeringud ELi struktuurifondidest regionaalarengusse, konkurentsivõime suurendamisse ja kvaliteetsete õpipoisiõppe ning praktikakohtade loomisse, samuti kestlike ja kindlate töökohtade loomisse, mis pakuksid noortele võimalikult avaraid tööhõivevõimalusi, austades töötajate õigusi kõikides liikmesriikides, et oleks võimalik oluliselt vähendada ebakindlust ja vaesusriski; peab väga oluliseks võimaluse korral majandustegevuse mitmekesistamist kõrge lisandväärtusega sektorites ning rõhu asetamist maapiirkondadele ja ebasoodsates tingimustes piirkondadele;

24.  on veendunud, et noorte töötusega võitlemiseks on oluline kaasata piirkondlikud ja kohalikud asutused õige poliitikameetmestiku arendamisse ja rakendamisse;

25.  on seisukohal, et praegust kõrget tööpuudust teatud liikmesriikides oleks saanud vältida intensiivsete riiklike ja piirkondlike strateegiate rakendamise abil, mis ergutaksid ettevõtteid noori inimesi palkama;

26.  märgib, et lisaks ELi tööhõivestrateegiatele on linnadel ja piirkondadel tähtis roll kohaliku tööturu hindamisel, nähes ette selle vajadusi ja kohandades noorteprogramme, ning rõhutab, et noored on oma kogukonnas olulised, ka saartel ja äärepoolseimates piirkondades; kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles julgustama kodanikuaktiivsust ning tagama noorte ja noorteorganisatsioonide esindajate osalemine mitmesugustes ELi algatustes;

27.  rõhutab avatud hariduse positiivset rolli ja avatud ülikoolide mõju protsessile, mille käigus kursuste kuulajad, sh noored täiskasvanud, omandavad teadmisi ja oskusi, mida on vaja võitluses tööpuudusega; rõhutab, et pidevõpe on dünaamiline teadmiste omandamise vorm, mis arvestab osalejate tegelikke vajadusi ja huvisid;

28.  rõhutab üldoskuste, nagu IKT oskuste, juhtimisoskuste, kriitilise mõtlemise ja keeleoskuste omandamise olulisust, seda ka välismaal õppides, et parandada noorte väljavaateid tööturul ning nende kohanemisvõimet tööturu tulevaste arengutega;

29.  rõhutab informaalse õppimise ja mitteformaalse õppimise olulisust noorte väärtuste, võimete ja oskuste arendamisel, samuti ka kodakondsuse ja demokraatliku kaasatuse tundmaõppimisel; palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja süsteemid mitteformaalse ja informaalse õppimise, vabatahtliku töö, praktika ja ühiskondliku töö kaudu omandatud pädevuste vastastikkuseks tunnustamiseks ning selliste tegevuste toetamist uute haridus-, noorsoo- ja kodakondsusprogrammide raamistikus;

30.  on seisukohal, et haridus- ja koolitusvaldkonna vastastikust õpet saab veel arendada, lihtsustades heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel;

31.  tunneb heameelt liikmesriikide ja nõukogu hiljutiste tegevuste üle uute noortealgatuste loomisel täpsete rahastamismeetmetega; kutsub nõukogu üles algatama sarnaseid poliitikasuundi kõikides liikmesriikides egiidi all „Uus kurss” noortele;

32.  rõhutab vajadust julgustada naisi valima ameteid, mida tavaliselt on peetud „meeste töödeks”, eelkõige infotehnoloogia valdkonnas;

33.  on veendunud, et varane sekkumine ja ennetav tööturupoliitika on tunnistus sellest, et mitme põlvkonna jooksul toimunud allakäigu sümptomitega tegelemise asemel asutakse riske tuvastama ja ohjama varases elujärgus, selleks et ära hoida töötuks jäämist ja lihtsustada taasintegreerumist; juhib erilist tähelepanu kõige rohkem kõrvale jäetud inimestele, kellel on kõige kõrgem risk jääda töötuks;

34.  juhib tähelepanu koolide ebavõrdsuse ja põhjuseta koolist puudumise probleemile, ning vajadusele vähendada kogu ELis koolist välja langenute osakaalu; rõhutab riiklikest vahenditest rahastamise olulisust, selleks et tagada võrdne juurdepääs haridusele ning vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist; osutab vajadusele parandada hariduses, kutsekoolituses ja noorsootöös osalejate vahelist sidet ning koostööd; nõuab paindlikke õppevõimalusi ELi ja riikide tasandil;

35.  märgib, et üleminek haridussüsteemist tööellu on eriti oluline hetk noore inimese elus, arvestades, et karjääri algus avaldab olulist mõju nende tulevasele arengule; rõhutab seoses sellega, kui olulist rolli võib areng varases lapsepõlves mängida puudust kannatavate laste väljapääsemisel põlvkondi kestnud madala inimarengu nõiaringist; kutsub liikmesriike üles tõhustama nõuande- ja tugiteenuste pakkumist varases etapis, et parandada noorte suutlikkust teha oma tulevase karjääri kohta piisavalt teadlikke otsuseid, mis võimaldab neil hõlpsamini omandada vajalikke oskusi ning leida tööd, mis on kooskõlas tööturu vajadustega; rõhutab töökohtade loomise potentsiaali sellistes sektorites nagu roheline majandus, tervishoid, sotsiaalteenused ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia;

36.  rõhutab selliste poliitikasuundade parandamise olulisust, mille eesmärgiks on haridussüsteemist tööhõivesse üleminekut lihtsustada, tagades kvaliteetse õpipoisiõppe ja praktika;

37.  palub liikmesriikidel keskenduda mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, selleks et pakkuda neile kvaliteetset õpet ja koolitust, et neil oleks võimalik omandad oskusi ja kogemusi, mis on vajalikud tööhõivesse sisenemisel, sealhulgas mõningate noorte jaoks, lihtsustades nende taassisenemist haridussüsteemi;

38.  kutsub üles pöörama erilist tähelepanu noortele kinnipeetavatele, selleks et lihtsustada nende taasühiskonnastamist;

39.  palub komisjonil täiustada olemasolevat juhtalgatust „Noorte liikuvus” uute loosungitega, nagu „Ükski noor ei jää hariduseta” ja „Ükski noor ei jää tööta”;

40.  tuletab meelde ohtu, mis kaasneb mitme liikmesriigi ilmajätmisega oma andekatest noortest ning tekitades sellega võimaliku ajude väljavoolu; rõhutab, et see võib takistada nende liikmesriikide majanduse elavdamist ja elujõulist kasvu; kutsub komisjoni ja nõukogu üles seda tulevikus poliitika kavandamisel ja rakendamisel täielikult arvesse võtma;

41.  rõhutab, et loomesektor võib noortele pakkuda edasisi ja uusi võimalusi oma ande ja oskuste arendamiseks; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et uus tehnoloogia arendab noorte loovust;

42.  rõhutab, et Euroopas moodustab kultuur SKPst märkimisväärse osa, ning kutsub liikmesriike üles toetama algatusi, mis edendavad selles sektoris noortele jätkusuutlike töökohtade loomist;

Noorte tööhõive ja ettevõtlus

43.  rõhutab, et ELi toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud Euroopa Liidu sotsiaal-majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus on oluline ELi noorsoostrateegia eesmärkide saavutamisel, nimelt kõigile noortele arvukamate võrdsete võimaluste loomisel, kõigi noorte sotsiaalse kaasatuse ja solidaarsuse edendamisel, vaesusriski vähendamisel ning tööhõive suurendamisel praeguses olukorras, kus kohaldatakse võlgade vähendamise meetmeid, suureneb noorte tööpuudus ning õpitulemuste ja koolituste tasemed on erinevad;

44.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid täiel määral ära ajavahemiku 2007–2013 ELi struktuurifonde, eelkõige ESFi; palub komisjonil hoida parlamenti korrapäraselt kursis liikmesriikide tehtud edusammudega;

45.  palub komisjonil ja liikmesriikidel suunata kõik kättesaadavad rahalised vahendid (eriti need, mis on seotud struktuurifondidega) programmi, mis ergutab investeerima koolitusse ja töökohtadesse, et võidelda noorte töötuse vastuvõetamatult kõrge määraga, sealhulgas toetades noorte ärialast arengut ettevõtluse kaudu; tunneb heameelt noorte tööhõive algatuse üle ja nõuab tungivalt, et asjassepuutuvad liikmesriigid ja piirkonnad kasutaks täielikult Euroopa Sotsiaalfondi rahalisi vahendeid ja eritoetust;

46.  peab tervitatavaks ELi uut algatust, mille kohaselt noortegarantiid laiendatakse ka alla 30 aasta vanustele noortele, mis peaks andma neile tööturul vaja minevad oskused, mis tagaks kvaliteetsed, sisukad ja asjakohased võimalused; kutsub liikmesriike üles kohustuma seda kava õigeaegselt ja tõhusalt rakendama ja võimalikult palju ära kasutama mitmeaastase finantsraamistiku raames uue noorte tööhõive fondi võimalusi; rõhutab vajadust algatuse piisava rahastamise järele Euroopa Sotsiaalfondi ja ELi muude eelmiste ja tulevaste struktuurifondide kaudu; peab nõukogu poolt osutatud 7-aastase perioodi eelarvet ebapiisavaks;

47.  rõhutab siiski, et noortegarantii ei saa asendada strukturaalseid jõupingutusi ja reforme, mida on vaja, et muuta mõningate liikmesriikide haridussüsteemid ja tööturud sobivaks tulevikuprobleemidega toimetulekuks;

48.  kutsub komisjoni üles pakkuma noortele stiimuleid ja tehnilist abi, et nad saaksid luua oma ettevõtted loosungi „kui töökohta ei leia, loo see” all;

49.  teeb ettepaneku suurendada noorte ettevõtlikkust, lihtsustades juurdepääsu mikrokrediidi ja mikrofinantseerimise vahenditele;

50.  on arvamusel, et eelarvet ei tohiks konsolideerida viisil, mis kahjustab noortele mõeldud töökohti; palub liikmesriikidel pakkuda noorte kvaliteetse tööhõive toetamiseks rohkem stiimuleid, näiteks maksu- ja sotsiaalmaksesoodustused, ning kehtestada asjakohased tööturu õigusaktid;

51.  tunnistab, et sotsiaalsetel ettevõtetel võib olla tähtis roll kvaliteetsete töökohtade edendamisel ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel, kui nad investeerivad noorte eurooplaste haridusse ja koolitusse;

52.  rõhutab, et liikmesriikidel tuleb tagada läbikukkunud idufirmadele turvaabinõud; kutsub neid üles kaotama liigse bürokraatia;

Uus tehnoloogia ja sotsiaalmeedia

53.  palub komisjonil viia läbi uuring, et jälgida uue tehnoloogia ja sotsiaalmeedia mõju noorte elule;

54.  rõhutab, et liikmesriikidel tuleb rakendada strateegiaid, mis toetavad noorte juurdepääsu IKT-le;

55.  kutsub komisjoni üles kasutama ära sotsiaalmeedia dünaamilisust hariduses, koolituses ja noorte osalemises selleks, et suurendada tööalast konkurentsivõimet ning edendada ettevõtlust, innovatsiooni ja kultuuri;

56.  toonitab vajadust kaitsta noori kuritarvitamise kõikide vormide eest, sealhulgas internetirünnakud ning isikuandmete ja tervisega seotud kuritarvitamine;

57.  rõhutab vajadust edendada sotsiaalvõrgustikes teavitustööd komisjoni noortealgatuste (näiteks Euroopa Noorteportaal) teemal ja nende kasutuselevõttu ning suurendada noorteorganisatsioonide ja noorte esindajate kaasatust;

58.  peab tervitatavaks komisjoni teatist „Avatud haridusruum”, mille eesmärgiks on hariduse, koolitus- ja õppesüsteemide tõhususe, juurdepääsu ja võrdväärsuse parandamine IKT ning uue tehnoloogia tugevdamise ja haridusse ning koolitusse integreerimise kaudu; kutsub kõiki liikmesriike üles toetama algatusi hariduse avanemiseks, näiteks mahukate avatud internetikursuste kaudu;

Noorte osalemine ja Euroopa kodakondsus

59.  tunneb heameelt asjaolu üle, et aasta 2013 on kuulutatud Euroopa kodanike aastaks; rõhutab vajadust kaasata noori paremini, julgustades neid jagama oma visiooni ELi tuleviku kohta;

60.  kutsub komisjoni üles jätkama ja suurendama toetust Euroopa noorte kaardile, et lihtsustada noorte juurdepääsu kultuurile kogu ELis;

61.  rõhutab spordi, liikumise ja ühiskondliku tegevuse tähtsust noorte osaluse soodustamiseks vahendina, mis võib suurel määral mõjutada kohalikke kogukondi ning võib aidata lahendada mitmeid noorte ühiskondlikke probleeme, nagu sotsiaalne tõrjutus, ning anda noortele uhkuse ja eneseväärikuse; rõhutab lisaks, et liikumisega kaasnev füüsiline ja vaimne kasu aitab muuta noored töövõimeliseks;

62.  rõhutab, võttes arvesse 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, ELi noortele suunatud usaldusväärsete sõnumite, mida toetab tegelik poliitika, edastamise olulisust;

63.  palub komisjonil välja töötada veel algatusi ELi integratsiooni tugevdamiseks; nõuab tungivalt, et liikmeriigid kaasaksid Euroopa uuringute kursused hariduse õppekavadesse;

64.  rõhutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate, sealhulgas sotsiaalvõrgustike kasutamise olulisust kindla eesmärgiga süvendada osalust;

65.  rõhutab vajadust töötada välja rohkem teavitusprogramme marginaliseerunud rühmadele ja pakkuda toetust noortesektorile, et arendada nende struktuure ja sidekanaleid, selleks et jõuda rohkemate noorteni, eelkõige nendeni, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus;

66.  rõhutab programmi „Aktiivsed noored” olulisust, see programm edendab noorte kodanikuaktiivsust, arendab solidaarsust ning edendab sallivust noorte hulgas;

67.  rõhutab noorteorganisatsioonide, kui esimese osaluskanali, ja vabatahtlike rolli, ning et seda peab veelgi tugevdama nii toetusmehhanismide kui ka sobivate õigusraamistike ning vabatahtlike õiguste ja kohustuse selge määratlemise kaudu, nagu on määratletud Euroopa vabatahtliku teenistuse hartas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama noortetööle, eelkõige ELi projektidega seotud noorteorganisatsioonidele, rahalise ja poliitilise toetuse;

68.  peab noorte võimalust elada autonoomset elu ülekaalukaks prioriteediks, mida peaks noortestrateegia tulevasel perioodil käsitlema; sel eesmärgil, kutsub komisjoni ja liikmesriike üles keskenduma noortevaldkonna koostöös noorte autonoomsusele ning kõigi noorte ühiskonnas osalemisele;

Üldpõhimõtted

69.  rõhutab, kui oluline on kõrvaldada kõik noortevahelise diskrimineerimise viisid, nagu diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usu, puude, vanuse ja soolise sättumuse alusel;

70.  rõhutab, et soolise ebavõrdsuse ja stereotüüpidevastane võitlus peaks olema tõhusa noorsoopoliitika lahutamatu osa, selleks et vältida ja ära hoida eelkõige naistevastast vägivalda;

71.  rõhutab, et noori tuleb ELi sotsiaalses visioonis käsitada esmatähtsa rühmana ja neid otseselt kaasata, suurendades seeläbi nende mõju, arengut, heaolu ja sotsiaalset kaasatust;

72.  toonitab, et tähtis on pakkuda tõhusat ja personaalset abi puuetega noortele;

o
o   o

73.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 21.
(2) ELT C 119, 28.5.2009, lk 2.
(3) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 77.
(4) Eurofound (2012). „NEET-noored – mittetöötavad ja mitteõppivad noored: tunnused, kulud ja poliitilised lahendused Euroopas” (Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luksemburg).
(5) Eurofound (2012). „NEET-noored – mittetöötavad ja mitteõppivad noored: omadused, kulud ja poliitilised reaktsioonid Euroopas” (Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luksemburg).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika