Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta resolutsioon teenuste siseturu olukorra ülevaate ja edasiste sammude kohta (2012/2144(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 9, 49 ja 56,
– võttes arvesse komisjoni teatist „Teenuste direktiivi rakendamine – Teenindussektori majanduskasvu edendamise partnerlus 2012–2015” (COM(2012)0261) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente,
– võttes arvesse komisjoni uuringut „The Economic Impact of the Services Directive: a first assessment following implementation” („Teenuste direktiivi majanduslik mõju – rakendamisjärgne esimene hinnang”) (Economic Papers nr 456),
– võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse teenusteturu toimivuse parandamine, tuginedes teenuste direktiiviga ette nähtud vastastikuse hindamise tulemustele” (COM(2011)0020) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SEC(2011)0102) teenuste direktiiviga ette nähtud vastastikuse hindamise kohta,
– võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt II – Üheskoos uue majanduskasvu eest” (COM(2012)0573),
– võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu parem juhtimine” (COM(2012)0259),
– võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt – Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks“ (COM(2011)0206),
– võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt” (COM(2010)0608),
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14.–15. märtsi 2013. aasta järeldusi Euroopa poliitikameetmete panuse kohta majanduskasvu ja tööhõivesse,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28.–29. juuni 2012. aasta järeldusi majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe kohta,
– võttes arvesse nõukogu 10. märtsi 2011. aasta järeldusi „Ühtse teenusteturu parem toimimine – teenuste direktiiviga ette nähtud vastastikune hindamine”,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul(1),
– võttes arvesse oma 7. veebruari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ühtse turu juhtimise kohta(2),
– võttes arvesse oma 25. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni Euroopa kodanike ja ettevõtete 20 peamise ühisturu toimimisega seotud mureküsimuse kohta(3),
– võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni teenuste direktiiviga ette nähtud vastastikuse hindamise kohta(4),
– võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni juhtimise ja partnerluse kohta ühtsel turul(5),
– võttes arvesse oma 5. juuli 2011. aasta resolutsiooni tõhusama ja õiglasema jaekaubandusturu kohta(6),
– võttes arvesse oma 15. veebruari 2011. aasta resolutsiooni teenuste direktiivi 2006/123/EÜ rakendamise kohta(7),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 48,
– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0273/2013),
A. arvestades, et ühtne turg on Euroopa ülesehitamise nurgakivi ning selle tõhus toimimine on äärmiselt oluline ELi poliitika asjakohaseks teostamiseks ning see on majanduse taastamise alus;
B. arvestades, et teenuste sektor moodustab rohkem kui 65% ELi sisemajanduse koguproduktist ja kogu tööhõivest ning on ELi majanduse tugisammas; arvestades, et teenuste direktiiviga hõlmatud teenused moodustavad 45% ELi SKPst;
C. arvestades, et direktiivi täielik rakendamine parandab oluliselt teenuste ühtse turu toimivust, edendades eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu turule, laiendades tarbijate valikuvõimalusi ning toetades samal ajal konkurentsivõime tugevdamist, majanduskasvu ja tööhõivet Euroopa Liidus;
D. arvestades, et nii Euroopa tööstusel, Euroopa ettevõtjatel (eeskätt VKEdel) kui ka tarbijatel on vaja toimivamat, tõhusamat ja konkurentsivõimelisemat teenuseturgu;
E. arvestades, et teenuste direktiiv on alates selle vastuvõtmisest 2006. aastal toonud otsest kasu, soodustades nii ettevõtjate kui ka tarbijate juurdepääsu turule, aga puuduste tõttu direktiivi kohaldamisel ei ole veel saavutatud kõiki oodatud tulemusi;
F. arvestades, et direktiivi ebaühtlane tõlgendamine ja ebapiisav rakendamine takistavad ikka veel teenuste vaba piiriülest liikumist;
G. arvestades, et ettevõtjad, eriti VKEd, peavad jätkuvalt täitma suurel hulgal haldus- ja bürokraatianõudeid, mis on raske koorem, mis lisandub raskustele laenu saamisel;
H. arvestades, et teenuste direktiivi rakendamise väsimuse ohu ettekäändel ei tohi me vähendada jõupingutusi direktiivi täieliku potentsiaali ärakasutamiseks;
I. arvestades, et käes on aeg tegutseda, kuna suureneva töötuse ja valitsemissektori eelarveseisundi halvenemise olukorras on teenindussektor rohkem kui kunagi varem konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade looja, mida ei saa kasutamata jätta;
Teenuste kasutamata potentsiaal majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks
1. toonitab, et mittevajalik ja ebaproportsionaalne halduskoormus, diskrimineerivad tavad ja põhjendamatud piirangud kogu ELis teenuste osutamisele kärbivad tähtsat kasvupotentsiaali, aeglustavad töökohtade loomist ning vähendavad ettevõtjate ärivõimalusi;
2. rõhutab, et kui liikmesriigid oleksid valmis rakendama teenuste direktiivi õigesti ja täiel määral ning kaotama põhjendamatud piirangud, oleks komisjoni ambitsioonika hinnangu kohaselt ELi majanduslik kasu 5–10 aasta pärast kuni 2,6% SKPst;
3. täheldab, et komisjon peab suunama oma pingutused sellesse teenuste valdkonda, millel on suur majanduslik osatähtsus ja keskmisest kõrgem arengupotentsiaal (näiteks äriteenused, ehitus, turismiteenused ja jaekaubandus), et saavutada kiiresti majanduskasvu ja tööhõive seisukohast konkreetseid tulemusi;
4. rõhutab, et kehtivate eeskirjade tõhus jõustamine on arukas ja kiire viis majanduskasvule kaasa aitamiseks ilma avaliku sektori kulutusteta; toonitab, et direktiivi praktiline rakendamine on äärmiselt vajalik kasutamata potentsiaali realiseerimiseks ning Euroopa tasakaalustatud ja jätkusuutliku sotsiaalse turumajanduse mudeli toetamiseks;
5. rõhutab, kui oluline on välja töötada paremad ühtse turu tulemusnäitajad ettevõtjate ja tarbijate tegeliku kogemuse ning ootuste põhjal, et suurendada funktsionaalsust ja nende teadmisi eri õiguste kohta, millele saab tugineda, et tagada juurdepääs teenuste ühtsele turule;
6. väljendab heameelt digitaalse ühtse turu arengu üle ja uute teenuste vormide üle, nagu digitaal- ja mobiilteenused ning segatoodete/segateenuste paketid; rõhutab vajadust rakendada direktiivi täielikult ja nõuetekohaselt ning tulevikku suunatult, et soodustada innovatsiooni;
7. ergutab teenuste siseturu järkjärgulist avamist ka hoolekandesektoris, pidades kinni teenuste direktiivi sätetest;
8. tuletab meelde, et teenuste direktiiv ei sunni teenuseid liberaliseerima, vaid sillutab teed sellele, et nii ettevõtjad kui ka tarbijad mõistaksid meie ühtse turu täielikku potentsiaali konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse raames;
9. tunneb heameelt komisjoni teatise üle teenuste direktiivi rakendamise kohta „Partnerlus teenuste uueks arenguks 2012–2015” (COM(2012)0261), mis vastab direktiivi artiklis 41 sätestatud aruandluskohustusele; kordab vajadust võtta arvesse teenuste direktiivi keskmise ja pikaajalise kestusega mõju tööhõivele ELis;
Vaba liikumisega seotud tõkked, piirid ja kohustused
10. peab kahetsusväärseks asjaolu, et on tuvastatud palju juhtumeid, kui liikmesriigid kasutavad ebakorrektselt olulise avaliku huviga seotud põhjuseid (teenuste direktiivi artikkel 15) ainsa eesmärgiga oma siseturgu kaitsta ja eelistada; on seisukohal, et olulise avaliku huviga seotud põhjuste kasutamine peaks olema alati objektiivselt põhjendatud ning täielikult proportsionaalne eesmärgiga ning kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga; rõhutab, et koormavad õigusliku vormi ja aktsionäridega seotud nõuded, territoriaalsed piirangud, majandusliku vajaduse testid ja kindlaksmääratud tariifid tekitavad põhjendamatuid takistusi ettevõtete tõhusale piiriülesele asutamisele ning kahjustavad teenuste siseturgu;
11. peab kahetsusväärseks, et proportsionaalsust hinnatakse harvadel juhtudel; palub komisjonil täpsustada proportsionaalsuse kontseptsiooni ja anda liikmesriikidele praktilised suunised selle kohaldamiseks, toetudes olemasolevale Euroopa Kohtu kohtupraktikale;
12. nõuab, et liikmesriigid kohaldaksid tulemuslikult ja täielikult teenuste osutamise vabaduse klauslit (teenuste direktiivi artikkel 16) ning kaotaksid regulatiivse topeltkoormuse;
13. tuletab meelde, et seoses tegevustega, milleks antavate lubade arv võib olla piiratud loodusvarade või tehniliste võimaluste puuduse tõttu, sätestatakse teenuste direktiivis nõue tagada teenuseosutajale mitte ainult investeeringute tasuvus, vaid ka õiglane kasum rakendatud kapitalilt, piiramata või moonutamata sealjuures vaba konkurentsi;
14. on mures suureneva arvu tarbijate teatatud diskrimineerimisjuhtumite pärast; nõuab, et liikmesriigid jõustaksid nõuetekohaselt ja täielikult teenuste direktiivi artikli 20 lõiget 2, ja palub ettevõtjatel hoiduda kodakondsuse või elukoha alusel diskrimineerivatest õigustamatutest tavadest; rõhutab siiski asjaolu, et igasugune kohustus müüa on vastuolus lepinguvabaduse aluspõhimõttega; väljendab seega heameelt komisjoni jätkuva töö üle diskrimineerimiskeelu juhendaruande väljatöötamisel, millega luuakse tarbijate ja ettevõtjate kasu õige tasakaal; väljendab heameelt Euroopa tarbijatekeskuste rolli üle täheldatud eeskirjade eiramise tuvastamisel ja lahendamisel;
Teenuste siseturu arukas juhtimine
15. rõhutab, et teenuste siseturu sujuvaks toimimiseks on vaja selle koostoimet sektoripõhiste eeskirjadega, milleks võivad olla tarvilikud täiendavad load, mis toob kaasa kumulatiivsed kulud eelkõige ettevõtjatele; rõhutab, et see sõltub ka muude ELi õigusaktide kohaldamisest; kutsub seepärast liikmesriike üles rakendama teenuste siseturu suhtes integreeritud lähenemisviisi, et tagada tarbijatele ja ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, õiguskindlus;
16. kutsub komisjoni üles tagama järjepidevust teenuste direktiivi raames läbiviidava vastastikuse hindamise ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi alusel toimuva hindamise vahel; rõhutab, et tuleb läbi viia hoolikas juhtumipõhine hindamine, mis hõlmab ka liikmesriikide esitatud põhjendusi, miks teatavad nõuded säilitatakse, et tuvastada konkreetsed valdkonnad, milles liikmesriigid reguleerivad ebaproportsionaalselt kutsetegevust või takistavad juurdepääsu teatavale kutsetegevusele; nõuab, et liikmesriigid kaotaksid sellised põhjendamatud nõuded;
17. palub liikmesriikidel kasutada teenuste vaba liikumise lihtsustamiseks rohkem vastastikust tunnustamist valdkondades, kus ei kehti veel ühtlustatud eeskirjad;
18. märgib, et riigistandardite mitmekesisus põhjustab killustumist ja ebakindlust; julgustab vabatahtlike Euroopa standardite väljatöötamist teenuste direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate teenuste kohta, et suurendada teenuste piiriülest võrreldavust ja kaubandust;
19. on arvamusel, et Euroopa Komisjon ja Euroopa standardiorganisatsioonid peaksid tegema tihedat koostööd, et tagada vajaduse korral kasutatud mõistete ühtsus, et eeskirju kohaldataks kogu ELis ühetaoliselt;
20. toonitab ühtlasi asjaolu, et ebapiisav piiriülene kindlustuskate teenuseosutajatele takistab oluliselt vaba liikumist; nõuab, et sidusrühmad leiaksid dialoogi teel lahendused;
21. ergutab liikmesriike kasutama laialdasemalt siseturu infosüsteemi (IMI) direktiivi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, eeskätt teenuste piiriülese osutamise juhtudel, Euroopa tarbijakeskusi ning samuti SOLVITi võrgustikku, et aidata ettevõtjaid ja tarbijaid teineteisele vastukäivate eeskirjade ja mittejärgimise korral; rõhutab seepärast, kui tähtis on tagada liitunud partnerite juurdepääs SOLVITi võrgustikule tehnilisel tasemel;
22. märgib, et ühtse turu töövahendid, sh SOLVIT, peaksid töötama paremini juhtumite lahendamiseks kuluva aja mõttes; rõhutab, kui tähtis on selles osas täiustada eesmärke ja tulemuslikkuse näitajaid; kiidab heaks komisjoni algatuse vaadata läbi SOLVITi õigusraamistik;
23. nõuab, et liikmesriigid hakkaksid kasutama teise põlvkonna ühtseid kontaktpunkte, mis on täielikult toimivad, mitmekeelsed ja kasutajasõbralikud e-valitsuse portaalid; rõhutab, et neile on tähtis läheneda teenuseosutaja seisukohast ja hõlmata tervet majandustsüklit; on veendunud, et e-toimingud aitavad kaasa lihtsustamisele, vähendavad nõuete täitmise kulusid ja suurendavad õiguskindlust; palub liikmesriikidel tagada, et nende ühtsed kontaktpunktid oleksid täielikult koostalitlusvõimelised, ja tutvustada neid piiriüleselt, teavitades kõiki Euroopa kodanikke ja ettevõtjaid nende teenuste direktiivist tulenevatest õigustest ja võimalustest; palub lisaks komisjonil näha ette selged võrdluskriteeriumid ühtsete kontaktpunktide hindamiseks ja ka andmed nende kasutatavuse kohta ning teavitada tehtud edusammudest korrapäraselt parlamenti;
Parem jõustamine maksimaalse majandusliku mõju jaoks
24. toonitab asjaolu, et nõuetekohase jõustamise korral on teenuste direktiiv andnud konkreetseid tulemusi töökohtade ja majanduskasvu valdkonnas; toetab seetõttu liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamist, sealhulgas uuenduslikke lahendusi piirialade pädevate asutuste vahel;
25. märgib, et ebapiisava rakendamise mõju ulatus on „piiritu” ja seetõttu kannatavad kodanikud kogu ELis; rõhutab, et kõik liikmesriigid on üksteise ja liidu ees direktiivi tulemusliku jõustamise eest vastutavad ning neilt tuleb nõuda võrdselt oma kohustuste täitmist;
26. palub komisjonil abistada liikmesriike põhiprobleemides, mis liikmesriigid on ELi ühtse turu õigusaktide rakendamisel ja kohaldamisel tuvastanud, kaasa arvatud selles, kuidas parandada õigusaktide ülevõtmist ja puudusi nende täitmisel ning saada kiiret ja tõhusat kohtulikku õiguskaitset;
27. rõhutab, et üldeesmärgil majandustegevuse ergutamiseks peavad pädevad piirkondlikud ja kohalikud asutused võtma ka jagatud vastutuse direktiivi täieliku, kvalitatiivse ja nõuetekohase jõustamise eest; rõhutab sellega seoses, et oluline on vähendada halduskoormust;
28. toetab igati komisjoni täisleppimatuse poliitikat põhjendamatute piirangute suhtes; ergutab komisjoni kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et tagada võrdsetel alustel koostöös liikmesriikidega kehtivate eeskirjade täielik ja nõuetekohane jõustamine; nõuab, et kohaldataks kiirendatud rikkumismenetlust ja viiakse see lõpule hiljemalt 18 kuu jooksul, kui avastatakse, et liikmesriigid kohaldavad direktiivi nõuetele mittevastavalt või puudulikult või rikuvad seda;
29. kutsub komisjoni üles kasutama ühtse turu kuud võimalusena tutvustada ettevõtjatele teenuste ühtse turu kasulikke aspekte;
Läbipaistvuse ja vastutuse suurendamine
30. palub komisjonil loetleda vastastikuste hindamiste tulemuste põhjal kõige koormavamad piirangud, teha ettepanek sihipäraste reformide kohta ning hoida kursis nõukogu ja parlamenti;
31. innustab komisjoni pöörama iga-aastases majanduskasvu analüüsis ja ühtse turu integratsiooni hetkeseisu käsitlevates aruannetes erilist tähelepanu teenindussektorile ning lisama teenused riigipõhistesse soovitustesse; leiab, et komisjon ja nõukogu peaksid üksikasjalike riigipõhiste soovituste abil jätkuvalt innustama liikmesriike kavandama ja rakendama pikaajalise majanduskasvu poliitikat;
32. kutsub liikmesriikide parlamente üles toetama aktiivselt direktiivi jõustamist ja kasutama oma volitusi, et kontrollida riigi ametiasutusi kõikidel tasanditel;
33. nõuab, et sidusrühmad, ettevõtjad ja sotsiaalpartnerid täidaksid oma osa valitsustelt aruandluse nõudmisel, et elavdada Euroopa teenindussektorit ja luua stabiilseid töökohti;
34. palub nõukogul ja selle eesistujariigil võtta teenuste siseturg regulaarselt konkurentsivõime nõukogu kohtumiste päevakorda; soovitab võtta uuesti kasutusele komisjoni nn vastavuskontrolliaruanded kui turulepääsu hõlbustamisel saavutatud edu mõõtmise vahendi;
35. nõuab, et Euroopa Ülemkogu liikmed võtaksid täieliku poliitilise vastutuse hästi toimiva teenuste siseturu eest; kutsub Euroopa Ülemkogu eesistujat hoidma seda teemat Euroopa Ülemkogu päevakorras nii kaua kui vaja koos ühiselt kokku lepitud tegevuskavaga, sealhulgas konkreetsed võrdlusalused ja ajakava liikmesriikidele uue tõuke andmiseks teenuste direktiivi täiel määral rakendamiseks ja järelejäänud takistuste kaotamiseks;
o o o
36. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.