Euroopa Parlamendi 12. septembri 2013. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani 2012. aasta tegevuse aruande kohta (2013/2051(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2012. aasta tegevuse aruannet,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 24 kolmandat lõiku, artiklit 228 ja artiklit 298,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 41 ja 43,
– võttes arvesse oma 18. juuni 2008. aasta resolutsiooni(1) Euroopa Parlamendi otsuse vastuvõtmise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta(2),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ombudsmani vahel 15. märtsil 2006. aastal sõlmitud ja 1. aprillil 2006. aastal jõustunud koostöö raamkokkulepet,
– võttes arvesse 1. jaanuari 2009. aasta ombudsmani põhikirja rakendussätteid(3),
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 205 lõike 2 teist ja kolmandat lauset,
– võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A7-0257/2013),
A. arvestades, et Euroopa Ombudsmani 2012. aasta tegevust käsitlev aastaaruanne esitati 21. mail 2013. aastal ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile ja ombudsman Nikiforos Diamandouros tutvustas 28. mail 2013. aastal Brüsselis aruannet petitsioonikomisjonile;
B. arvestades, et 2012. aasta aastaaruanne oli Nikiforos Diamandourose viimane aruanne Euroopa ombudsmanina, kuna ta teavitas 14. märtsil 2013 Euroopa Parlamendi presidenti oma kavatsusest 1. oktoobril 2013. aastal pensionile jääda; arvestades, et Nikiforos Diamandouros valiti esmakordselt Euroopa ombudsmaniks 2003. aastal ning hiljem valiti ta tagasi 2005. ja 2010. aastal;
C. arvestades, et Nikiforos Diamandouros on täitnud kümme aastat Euroopa ombudsmani ülesandeid; arvestades, et tema ametijärglane valitakse ajavahemikuks, mis kestab 1. oktoobrist 2013 kuni Euroopa valimisteni 2014. aastal, mille järel uus parlamendi koosseis peab algatama uue valimismenetluse;
D. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 24 sätestab, et „igal liidu kodanikul on õigus pöörduda ombudsmani poole, kelle ametikoht luuakse vastavalt artiklile 228”;
E. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 228 annab Euroopa ombudsmanile volitused võtta vastu kaebusi, mis puudutavad haldusomavoli juhtumeid ELi institutsioonide, organite, ametite ja asutuste tegevuses, v.a Euroopa Liidu Kohtu ülesannete täitmises õigusemõistjana;
F. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 298 kohaselt abistab ELi institutsioone, organeid, ameteid ja asutusi nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus ning sama artikkel sätestab selleks spetsiifiliste teiseste õigusaktide vastuvõtmise määruste näol, mida kohaldatakse kõikide ELi halduskorralduse valdkondade suhtes;
G. arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatakse, et „igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul”;
H. arvestades, et 2013. aasta on kuulutatud Euroopa kodanike aastaks, et tähistada ELi kodakondsuse 20. aastapäeva;
I. arvestades, et ELi põhiõiguste harta artiklis 43 on sätestatud, et „Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana.”;
J. arvestades, et parlament kiitis oma 6. septembri 2001. aasta resolutsioonis heaks ombudsmani koostatud hea halduse tava eeskirja;
K. arvestades, et haldusomavoli on määratletud avaliku asutuse suutmatusena tegutseda kooskõlas kõnealuse asutuse jaoks siduva eeskirja või põhimõttega;
L. arvestades, et käesolev määratlus ei piiritle haldusomavoli üksnes juhtumitele, kus rikutav eeskiri või põhimõte on õiguslikult siduv; arvestades, et hea halduskorralduse põhimõtted tähendavad kõrgemat kohustumise taset kui seaduses kehtestatu ja nõuavad ELi institutsioonidelt mitte ainult oma õiguslike kohustuste austamist, vaid ka käitumist teenistusvalmiduse vaimus ning kõigi avalikkuse liikmete ausa, erapooletu ja väärika kohtlemise ja nendepoolse õiguste täieliku rakendamise võimaluse tagamist;
M. arvestades, et ombudsman registreeris 2012. aastal 2442 kaebust (2011. aastal 2510) ning töötles 2460 kaebust (2011. aastal 2544); arvestades, et 740 kaebust (30%) langes tema mandaadi haldusalasse;
N. arvestades, et enamik kaebusi (56%) esitatakse registreerimiseks elektroonilises vormis Euroopa Ombudsmani interaktiivse veebilehe kaudu, mis on kättesaadav kõigis 23 ametlikus keeles;
O. arvestades, et ombudsman avas kaebuste alusel 450 uurimist (2011. aastal 382); arvestades, et see kujutab endast 18%-list kasvu võrreldes 2011. aastaga; arvestades, et ombudsman avas 15 omaalgatuslikku uurimist (2011. aastal 14) ja esitas parlamendile ühe eriaruande;
P. arvestades, et ombudsman sulges 390 uurimist (sh 10 omaalgatuslikku uurimist), millest 206 pärinesid 2012. aastast, 113 pärinesid 2011. aastast ja 71 eelnevatest aastatest; arvestades, et 85,3% (324) suletud uurimistest olid esitatud füüsiliste isikute ja 14,7% (56) ettevõtete, ühenduste või muude juriidiliste üksuste poolt;
Q. arvestades, et 1467 esitatud kaebust kuulusid Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmete pädevusse; arvestades, et see võrgustik koosneb riiklikest ja piirkondlikest ombudsmanidest ja sarnastest organitest ELis, EMPs, Šveitsis ja kandidaatriikides; arvestades, et parlamendi petitsioonikomisjon on võrgustiku täieõiguslik liige; arvestades, et ombudsman edastas sellele komisjonile 63 kaebust;
R. arvestades, et 52,7% aastal 2012 avatud uurimistest puudutasid Euroopa Komisjoni, 5,2% Euroopa Parlamenti, 3,0% Euroopa välisteenistust, 1,5% Euroopa Investeerimispanka ja 20,9% muid ELi institutsioone, ameteid ja organeid;
S. arvestades, et 2012. aastal uuritud väidetavad haldusomavoli juhtumid puudutasid õiguspärasust (27,7%), teabenõudeid (12,5%), õiglust (10,3%), otsuste langetamise ajalist piirangut (8%) ja dokumentidele juurdepääsu taotlusi (6,7%);
T. arvestades, et ombudsman ei leidnud haldusomavoli 76 suletud juhtumis (19%) ja kinnitas haldusomavoli 56 juhtumis (14%);
U. arvestades, et haldusomavoli mitteleidmine ei viita tingimata negatiivsele tulemusele kaebuse esitaja jaoks, kuna ta võib saada kasu asjaomase institutsiooni antud täielikust selgitusest ja ombudsmanipoolsest juhtumi sõltumatust analüüsist ning tal on kindlus, et asjaomane institutsioon on käitunud hea halduskorra põhimõtete kohaselt;
V. arvestades, et 2012. aastal leidis 80 juhtumit sõbraliku lahenduse või juhtum lahendati asjaomase institutsiooniga; arvestades, et kui ombudsman ei tuvasta haldusomavoli või puuduvad alused uurimise jätkamiseks, peab ta esitama täiendava märkuse; arvestades, et täiendava märkuse eesmärk on anda institutsioonile nõu, kuidas ta saab kodanikele pakutava teenuse kvaliteeti tõsta;
W. arvestades, et ombudsman sulges 47 juhtumit, kus ta tuvastas haldusomavoli, esitades institutsioonile kriitilise märkuse; arvestades, et üheksal juhul võttis asjaomane institutsioon soovituse projekti vastu;
X. arvestades, et ombudsman teeb kriitilise märkuse juhul, kui
i)
asjaomasel institutsioonil ei ole enam võimalik haldusomavoli esinemist kõrvaldada,
ii)
haldusomavolil ei ilmne üldisi mõjusid ja
iii)
järelmeetmete rakendamine pole vajalik. arvestades, et ombudsman esitab kriitilise märkuse ka juhul, kui ta leiab, et soovituse projekt ei teeniks ühtki kasulikku eesmärki ja teeb sama juhul, kui asjaomane institutsioon ei suuda soovituse projekti vastu võtta ja eriaruande esitamist ei peeta asjakohaseks;
Y.
arvestades, et ombudsman esitab soovituse projekti, kui asjaomane institutsioon on võimeline haldusomavoli kõrvaldama või kui haldusomavolil on eriti tõsine või üldine mõju; arvestades, et 2012. aastal esitas ombudsman 17 soovituse projekti;
Z.
arvestades, et 2012. aastal esitas ombudsman Euroopa Parlamendile ühe eriaruande, arvestades, et kõnealuses eriaruandes keskendutakse sellele, kuidas komisjon käsitles Viini lennujaama laiendamise teatavate negatiivseks peetud tagajärgede vastu võitlevate kodanikualgatuste kaebust; et eriaruande esitamine parlamendile on ombudsmani kõige võimsam tööriist ning et see kujutab endast viimast olulist sammu, mille ombudsman saab juhtumit menetledes astuda;
AA.
arvestades, et parlamendi raportis eriaruande kohta järeldatakse, et ombudsmani mure seoses haldusomavoliga on õigustatud;
AB.
arvestades, et ombudsman avaldab igal aastal uuringu selle kohta, kuidas institutsioonid tema kriitiliste ja täiendavate märkuste alusel meetmeid võtavad; arvestades, et 2011. aasta uuring näitas, et kriitiliste ja täiendavate märkuste suhtes kohaldavate rahuldavate meetmete määr saavutas 84%;
AC.
arvestades, et 2012. aastal keskendus ombudsman peamiselt eri puudeastmetega inimeste integreerimisele; arvestades, et ombudsman teeb koos parlamendi petitsioonikomisjoni, Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Puuetega Inimeste Foorumiga koostööd, et edendada ja jälgida ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohase ELi raamlepingu rakendamist; arvestades, et see konventsioon on esimene inimõigusi puudutav alusleping, mille EL on kunagi ratifitseerinud;
AD.
arvestades, et nõukogu, sealhulgas ombudsman ja petitsioonikomisjon, kiitis heaks ettepaneku luua ELi tasandi raamistik, mille ülesanne on jälgida ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist;
AE.
arvestades, et Euroopa Kvaliteedijuhtimise Sihtasutus tunnustas 2012. aastal ombudsmani ametlikult kui „kõrgele kvaliteedile pühendunut”;
1. kiidab Euroopa Ombudsmani 2012. aasta tegevuse aruande heaks; võtab teadmiseks asjaolu, et Nikiforos Diamandouros siirdub 1. oktoobril 2013 pensionile;
2. tänab Nikiforos Diamandourost tema eeskujuliku töö eest Euroopa ombudsmanina viimase kümne aasta jooksul ning tema poolt saavutatud tulemuste eest ELi õiglasemaks ja läbipaistvamaks muutmisel; loodab, et Nikiforos Diamandouros naudib oma pensioniiga heas tervises ja soovib talle parimat tema edasistes tegemistes;
3. tunnustab ombudsmani tehtud suurepärast tööd kodanike, kodanikuühiskonna, institutsioonide ja teiste sidusrühmade dialoogi tugevdamisel ja süvendamisel kõikidel tasanditel;
4. võttes arvesse tõsiasja, et pooled Euroopa Liidu kodanikud on seisukohal, et teine kõige olulisem kodanikuõigus on õigus heale halduskorraldusele, leiab, et ombudsmani pidevad avatuse, läbipaistvuse ja vastutuse parandamise püüded Euroopa Liidu otsustamisprotsessides ja halduskorralduses on oluliselt aidanud kujundada liitu, milles otsuseid langetatakse ja viiakse ellu „kodanike suhtes võimalikult avatult ja lähedaselt”, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 1. kutsub järgmist Euroopa Ombudsmani üles jätkama oma eelkäija head tööd nende oluliste eesmärkide saavutamiseks;
5. tunnustab austusega vankumatut pühendumust, millega Ombudsman on kodanike poole pöördunud, et neid oma aluslepingutest tulenevatest õigustest teavitada, ning millega ta on ELi institutsioonide ja organite haldusüksusi julgustanud läbipaistvamaks ja teenistusvalmimaks muutuma;
6. leiab, et ombudsman on teostanud oma volitusi alati aktiivselt ja tasakaalustatult, ning tänab teda suurepärase töösuhte ja koostöö eest parlamendiga, eelkõige petitsioonikomisjoniga;
7. märgib, et 52% ELi kodanikest on seisukohal, et ombudsmani kõige olulisem ülesanne on tagada, et ELi kodanikud on teadlikud oma õigustest ja sellest, kuidas neid kasutada, seega peaks ombudsman parandama oma suhtlust Euroopa Liidu kodanikega ning tugevdama koostööd Euroopa ombudsmanide võrgustikuga;
8. nõuab vajalike sammude astumist, et kiirendada kaebuste uurimise menetlusi, järelepärimiste tegemist ja otsuste vastuvõtmist;
9. kordab, et 42% Euroopa Liidu kodanikest ei ole rahul ELi halduskorralduse läbipaistvuse tasemega, ning rõhutab vajadust, et ombudsman jätkaks jõupingutusi aitamaks ELi institutsioonidel muutuda avatumaks, tõhusamaks ja kodanikusõbralikumaks, lähendades institutsioone ja kodanikke;
10. märgib, et läbipaistvust puudutavad kaebused on alati olnud ombudsmani kaebuste nimekirja eesotsas; märgib samuti, et selliste kaebuste arv on langenud 2008. aasta tipptasemelt, kui 36% kaebustest väitis läbipaistvuse puudumist, 21,5%-ni aastal 2012; leiab, et see on märgiks, et ELi institutsioonid on teinud olulisi püüdlusi läbipaistvamaks muutumise nimel; palub ELi institutsioonidel, asutustel ja organitel aidata seda arvu veelgi vähendada, tehes koostööd Euroopa Ombudsmaniga ja rakendades tema soovitusi; väljendab siiski muret seoses ikka veel esinevate avatust, avalikkuse juurdepääsu ja isikuandmeid käsitlevate kaebuste suure hulgaga, kuna need probleemid ohustavad nii institutsioonidevahelist dialoogi kui ka ELi avalikku mainet ning kodanike suhtumist ELi;
11. kordab, et läbipaistvus, avatus, juurdepääs teabele, kodanike õiguste austamine ja kõrged eetilised standardid on esmatähtsad kodanike ja institutsioonide vahelise usalduse säilitamiseks ja et praeguses raskes majandusolukorras on usaldus Euroopa integratsiooni tuleviku jaoks olulisima tähtsusega;
12. kutsub ELi asutusi üles avaliku halduse üha laialdasemat digitaliseerimist silmas pidades süvenema eakamate inimeste erivajadustesse, kes ei ole kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga suures osas tuttavad, ning korvama seda kasutajasõbralike rakenduste, praktiliste veebipõhiste abiprogrammide ja hõlpsasti juurdepääsetavate mittedigitaalsete kontaktivõimalustega;
13. märgib, et ombudsman registreeris 2012. aastal 2442 kaebust ning see oli rekordiline aasta nii avatud uurimiste (465 = +18% võrrelduna 2011. aastaga) kui ka suletud uurimiste (390 = +23%) poolest;
14. võtab rahulolevalt teadmiseks kümme ombudsmani esitatud tähtsat juhtumit, mis on ELi erinevate institutsioonide haldustava näideteks eri valdkondades;
15. leiab, et ombudsmanile 2012. aastal esitatud kaebuste koguarvu vähenemine tõendab täiendavalt tema veebisaidi interaktiivse juhendi edukust, mis on võimas tööriist ja kavandatud selleks, et aidata vähendada ombudsmanile valedel põhjustel kaebuse esitavate kodanike arvu ning parandada kaebuse esitaja nõustamise võimalusi selles suhtes, kuhu nad peaksid selle asemel pöörduma; märgib, et Euroopa ombudsmani poole õigetel põhjustel pöörduvate inimeste arvu suurenemine on leidnud kinnitust; on seetõttu seisukohal, et kõik Euroopa Parlamendi liikmed, Euroopa Liidu institutsioonid, organid ja asutused ja samuti Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmed peaksid oma veebilehtedele ja sotsiaalmeedia kanalitesse lisama otselingi selle interaktiivse juhendi juurde;
16. rõhutab, et ombudsmani volitustest väljapoole jäävate kaebuste arv (1720) oli kümne aasta madalaim; palub ombudsmanil jätkata püüdeid nende juhtumite täiendavaks vähendamiseks;
17. tunnustab Euroopa ombudsmanide võrgustiku tähtsat rolli ja rõhutab, kui kasulik on tõhus koostöö Euroopa kodanike hüvanguks; märgib, et 60% ombudsmani poolt 2012. aastal töödeldud kaebustest langes mõne võrgustiku liikme pädevusalasse; tuletab meelde, et petitsioonikomisjon on võrgustiku täieõiguslik liige; märgib, et 2012. aastal edastas ombudsman petitsioonikomisjonile 63 kaebust; õnnitleb Euroopa ombudsmani võrgustiku eduka koordineerimise puhul; leiab, et see on ombudsmani tegevuse oluline funktsioon ning et võrgustikusisest koostööd tuleks süvendada, et parandada ELi õiguse siseriiklikku haldamist; soovitab võrgustiku laiendamist, et kaasatud oleksid ka asjaomased riigiasutused; leiab, et ombudsmani osalemine Euroopa ja rahvusvahelistes ombudsmanide ühingutes peaks jätkuma ja seda tuleks tugevdada;
18. märgib, et suurem osa eelmistel aastatel ombudsmani poolt avatud uurimistest puudutasid komisjoni (52,7%); märgib, et 2012. aastal avatud Euroopa Parlamenti puudutavate uurimiste arv peaaegu kahekordistus võrreldes 2011. aastaga; palub oma sekretariaadil ombudsmaniga täiel määral koostööd teha ja tagada tema haldustavade alaste soovituste ja tähelepanekute järgimine;
19. rõhutab tõsiasja, et iga lahendatud uurimine on samm õiges suunas ning hea võimalus nende paranduste tegemiseks, mida avalikkus on tuvastanud ning nõudnud, see on viis, kuidas suurendada Euroopa kodanike osalust Euroopa Liidu seadusandlikus protsessis;
20. kiidab ombudsmani algatuse eest avaldada avaliku teenistuse põhimõtete kogum, mis peaks suunama ELi ametnikke tööülesannete täitmisel; tuletab meelde, et avaliku teenistuse viis põhimõtet on järgmised: pühendumine Euroopa Liidule ja tema kodanikele, ausus, objektiivsus, teiste inimeste austamine ja läbipaistvus; kutsub ELi institutsioone, asutusi ja organeid neid põhimõtteid kogu oma tegevuses omaks võtma;
21. tervitab asjaolu, et ombudsman avaldas 2013. aastal Euroopa hea halduse tava eeskirja uue versiooni, võttes arvesse Euroopa kohtute kohtulahendites sisalduvaid Euroopa haldusõiguse põhimõtteid;
22. avaldab heameelt ombudsmani osalemise üle mitmetel erinevatel konverentsidel, mis keskendusid paremale avalikule haldusele, sealhulgas ühe konverentsi korraldamine koos ELi Haldusõiguse Uurimisvõrgustikuga (ReNeual);
23. kordab oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsioonis(4) palvet komisjonile võtta vastu ELi haldusalas kehtivad ühtsed haldusmenetlust puudutavad eeskirjad ja põhimõtted ning esitada selleks määruse projekt ELi toimimise lepingu artikli 298 alusel; on seisukohal, et ombudsmani senised kogemused ning tema asjaomased avaldused sobivad kõnealuse seadusandliku ettepaneku sisuliseks suunanäitajaks; leiab, et see oleks parim viis püsiva muutuse tagamiseks ELi institutsioonide halduskultuuris;
24. märgib rahuloluga, et institutsioonid esitasid 98 positiivset vastust ombudsmani 2012. aasta uurimiste kontekstis tehtud 120 märkusele ja soovitusele, mis tähendab, et 82% juhtumitest täidavad ELi institutsioonid ombudsmani soovitusi; palub kõikidel ELi institutsioonidel, asutustel ja organitel anda endast parim, et tagada ombudsmani märkuste ja soovituste täielik järgmine, ning aidata ombudsmanil tema uurimistele kiiresti vastust leida, tehes muu hulgas ombudsmaniga koostööd, et vähendada uurimisprotsessi tähtaegu;
25. tuletab meelde, et ombudsman esitas 2012. aastal parlamendile eriaruande, mis puudutas komisjoni suutmatust lahendada huvide konflikt Viini lennujaama laiendamise käsitlemisel, laiendamisega seotud keskkonnamõju hindamise puudumist ja läbivaatamismenetluste kättesaadavuse puudumist ehitusprojekti ja keskkonnamõju hindamisega seotud kaebuse esitanute jaoks; tunnistab sellise aruande võimalusi seoses nende konkreetsete küsimustega; tuletab meelde, et kõnealune eriaruanne oli petitsioonikomisjoni jaoks ajendiks esitada tulevikku suunatud ettepanekuid keskkonnamõju hindamise direktiivi praeguse läbivaatamise ning liidu haldusmenetlusõiguse kohta;
26. leiab, et eelkõige soovituse projekti esitamisel aitab sageli institutsiooni või organit veenda seiskohta muutma teadmine, et järgmiseks sammuks võib olla eriaruande esitamine parlamendile;
27. märgib, et eelmine ja praegune ombudsman on 17 ja poole aasta jooksul esitanud ainult 18 eriaruannet; leiab, et see on asjaolu tõendab, et enamikul juhtudel rakendavad ELi institutsioonid koostööl põhinevat käsitlusviisi; tunnistab nende eriaruannete olulisust ning julgustab ombudsmani selliste oluliste juhtumite, mis käsitlevad ELi institutsioonide, organite, ametite ja asutustega seotud haldusomavoli, edasist käsitlemist;
28. rõhutab, et rahvusvaheline avaliku teabe päev, mida tähistatakse 28. septembril, on algatus, mis suurendab ombudsmani tuntust Euroopa avalikkuse seas ja on hea tava näide;
29. tervitab ombudsmani osalemist koos parlamendi petitsioonikomisjoni, Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi, komisjoni ja põhiõiguste ametiga ELi tasandi artikli 33 lõike 2 raamistikus, mille ülesandeks on kaitsta, edendada ja jälgida ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist; palub ombudsmanil oma töös erilist tähelepanu pöörata eriti haavatavatele ühiskonnarühmadele, sealhulgas puuetega inimestele;
30. tervitab ombudsmani jõupingutusi ELi institutsioonide Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamise tagamisel, tehes seda ka omaalgatuslike uurimiste kaudu; näeb ette, et ombudsmanile lisandub teine sarnane kohustus, kui Euroopa Liit liitub Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6;
31. rõhutab, kui olulised on ombudsmani omaalgatuslikud uurimised, mis võimaldavad käsitleda küsimusi, mis muidu ei pälvi ombudsmani tähelepanu kodanike teabepuuduse või taotluse esitamiseks vajalike vahendite puuduse tõttu; peab oluliseks Euroopa Ombudsmani ameti nähtavuse suurendamist;
32. tervitab 2012. aastal Türgis vastu võetud seadust ombudsmani institutsiooni loomise kohta; tunnistab Euroopa Ombudsmani toetuse ja nõustamise rolli selle arendamisel; avaldab heameelt asjaolu üle, et kandidaatriigid on nüüdseks loonud ombudsmani institutsiooni riiklikul tasandil; leiab, et kogemuste põhjal on ombudsman äärmiselt kasulik organ hea halduskorra, õigusriigi ja inimõiguste kaitsmise parandamisel ning liikmesriigid, kes ei ole veel ombudsmani institutsiooni loonud, peaksid seetõttu aktiivselt kaaluma selle loomist; kutsub Euroopa Ombudsmani üles abistama tulevasi kandidaatriike selles protsessis;
33. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning liikmesriikide ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.