Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2012/2292(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0258/2013

Esitatud tekstid :

A7-0258/2013

Arutelud :

PV 12/09/2013 - 9
CRE 12/09/2013 - 9

Hääletused :

PV 12/09/2013 - 13.19
CRE 12/09/2013 - 13.19

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0386

Vastuvõetud tekstid
PDF 125kWORD 27k
Neljapäev, 12. september 2013 - Strasbourg
Piiriülesed kollektiivläbirääkimised ja riikidevaheline sotsiaaldialoog
P7_TA(2013)0386A7-0258/2013

Euroopa Parlamendi 12. septembri 2013. aasta resolutsioon piiriüleste kollektiivläbirääkimiste ja riikidevahelise sotsiaalse dialoogi kohta (2012/2292(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 3 ning artikli 6 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 9, 151, 152, 154, 155 ja 156,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 12, 28, artikli 52 lõiget 3 ja artiklit 53 ning selle preambulit koos vastavate seletustega,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 11,

–  võttes arvesse (muudetud) Euroopa sotsiaalharta artikleid 5 ja 6,

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 1998. aasta otsust 98/500/EÜ valdkonna dialoogikomiteede loomise kohta tööturu osapoolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil,

–  võttes arvesse nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes, ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta direktiivi 2003/72/EÜ, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja konsulteerimiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides,

–  võttes arvesse nõukogu (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused) järeldusi 17423/11, mis võeti vastu 1. detsembril 2011,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 10. septembri 2012. aasta töödokumenti „Piiriülese ettevõtja kollektiivlepingud: sotsiaalse dialoogi potentsiaali realiseerimine” (SWD(2012)0264),

–  võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2012. aasta teatist „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” (COM(2012)0173),

–  võttes arvesse komisjoni piiriülese ettevõtja kollektiivlepingute ekspertide töörühma 31. jaanuari 2012. aasta aruannet,

–  võttes arvesse komisjoni piiriülese ettevõtja kollektiivlepingute ekspertide töörühma 31. jaanuari 2012. aasta muudetud töödokumenti,

–  võttes arvesse komisjoni 17. jaanuari 2012. aasta rohelist raamatut „Restruktureerimine ja valmisolek muutusteks: mida on eelnev kogemus meile õpetanud?” (COM(2012)0007) ja sellele lisatud komisjoni talituste 17. jaanuari 2012. aasta töödokumenti restruktureerimise kohta Euroopas 2011. aastal (SEC(2012)0059),

–  võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta teatist „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale” (COM(2010)0614),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta uuringut „Mapping of transnational texts negotiated at corporate level” (EMPL F2 EP/bp 2008 (D) 14511),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 2008. aasta töödokumenti „Riikidevaheliste ettevõtete lepingute roll kasvava rahvusvahelise integratsiooni kontekstis” (SEC(2008)2155),

–  võttes arvesse komisjoni 2006. aasta veebruari aruannet piiriüleste kollektiivläbirääkimiste kohta minevikus, olevikus ja tulevikus,

–  võttes arvesse komisjoni 9. veebruari 2005. aasta teatist sotsiaalmeetmete kava kohta (COM(2005)0033),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone tööklauslite kohta (hankelepingud) (nr 94) ja kollektiivläbirääkimiste edendamise kohta (nr 154),

–  võttes arvesse ILO järelevalveasutuste väljakujunenud praktikat,

–  võttes arvesse ILO kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta (1977),

–  võttes arvesse ILO 10. juuni 2008. aasta deklaratsiooni sotsiaalselt õiglase globaliseerumise kohta,

–  võttes arvesse ILO 18. juuni 1998. aasta töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni,

–  võttes arvesse ILO konventsioone, millega kehtestatakse üldised põhilised tööalased standardid (muu hulgas): seoses ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitsega (konventsioonid nr 87 (1948) ja nr 98 (1949)), ja mittediskrimineerimisega töö saamisel (konventsioonid nr 100 (1951) ja nr 111 (1958)),

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni tellitud uuringut töötajate põhiõiguste jõustamise kohta (september 2012),

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni tellitud uuringut piiriüleste kollektiivläbirääkimiste ja riikidevahelise sotsiaalse dialoogi kohta (juuni 2011),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A7-0258/2013),

A.  arvestades, et komisjoni andmetel(2) oli 2012. aastal 244 Euroopa piiriülese ettevõtja kollektiivlepingut (TCA-lepingut); arvestades, et töösuhete integreerumine Euroopa suurtes piiriülestes ettevõtetes jätkub;

B.  arvestades, et üha enamates uutes piiriüleste ettevõtjate kollektiivlepingutes on lepitud kokku vaidluste lahendamise meetodid selliselt, nagu soovitavad nii töötajate kui ka tööandjate organisatsioonid;

C.  arvestades, et piiriülese ettevõtja kollektiivlepingutele ei ole ei rahvusvahelisel ega ka Euroopa Liidu tasandil kehtestatud õigusraamistikku; arvestades, et tuleks järele kontrollida, kas see on põhjus, miks neid lepinguid vähem sõlmitakse;

D.  arvestades, et iga Euroopa Liidu liikmesriik on kehtestanud töösuhete jaoks oma süsteemi, mis põhinevad erinevatel ajaloolistel arengutel ja traditsioonidel, mida tuleb järgida ja mis ei vaja ühtlustamist;

E.  arvestades, et sotsiaalpartnerite piiriülesed partnerlused on osutunud heaks tavaks töötajate vaba liikumise edendamisel ja töötajate õiguste piiriülesel tugevdamisel; arvestades, et ELi toetus sellistele piiriülestele partnerlustele on hädavajalik;

F.  arvestades, et Euroopa tasandi dialoog edendab tööhõive säilitamist ja kasvu, töötingimuste parandamist ja seeläbi rahvusvaheliste ettevõtete töötajate heaolu suurenemist innovatiivsete vahenditega, säilitades samal ajal kollektiivläbirääkimistes autonoomia;

G.  arvestades, et EL tunnustab ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õigust põhiõigustena;

H.  arvestades, et ettevõtjad tegutsevad üha rohkem Euroopa tasandil, kusjuures töötajate esindamist korraldatakse peamiselt riikide tasandil;

1.  juhib tähelepanu sellele, et käesolevas resolutsioonis käsitletakse Euroopa piiriülese ettevõtja kollektiivlepinguid (TCA-lepinguid); juhib tähelepanu sellele, et TCA-lepingud sõlmitakse ühelt poolt ametiühingute ning teiselt poolt üksikute ettevõtjate ja/või tööandjate ühenduste vahel valdkondlikul tasandil, ning et käesolevas resolutsioonis ei käsitleta rahvusvahelisi raamlepinguid, mille ettevõtjatega sõlmivad rahvusvahelised ametiühingute liidud; rõhutab vajadust tugevdada Euroopa ja rahvusvahelist sotsiaalset dialoogi ja piiriüleseid kollektiivläbirääkimisi;

2.  teeb komisjonile ettepaneku kaaluda, kas Euroopa TCA-lepingute jaoks oleks vajalik ja kasulik Euroopa Liidu mittekohustuslik õigusraamistik, et pakkuda suuremat õiguskindlust, rohkem läbipaistvust ning prognoositavat ja jõustatavat õiguslikku mõju lepingute jaoks, mis järgivad käesoleva raamistiku sätteid; teeb ettepaneku, et edendataks Euroopa TCA-lepinguid hõlmavaid tavasid, mis tunnustavad lepinguosaliste lepingulist autonoomiat, ja soovitab lisada lepingutesse sätted erimeelsuste lahendamise kohta;

Euroopa TCA-lepingute õigusraamistik

3.  rõhutab, et sotsiaalpartnerid on autonoomsed, mistõttu nad võivad alustada läbirääkimisi ja sõlmida lepinguid kõigil tasanditel;

4.  rõhutab, et piiriülese ettevõtja kollektiivlepingud erinevad üksteisest näiteks ulatuse, rakendusala ja allkirjastavate poolte osas ning selliste poolte eesmärkide, lähtekohtade, vajaduste ja eesmärkide suhtes; leiab, et ettevõtted ja ettevõtluskultuur erinevad oluliselt üksteisest ja lepinguosaliste autonoomiat sõlmida erinevaid piiriülese ettevõtja kollektiivlepinguid tuleb austada;

5.  soovitab tungivalt, et sotsiaalpartnerid vahetaksid piiriülese ettevõtja kollektiivlepingute valdkonnas kogemusi;

6.  rõhutab, et komisjon peaks kaalutlema sellist mittekohustuslikku õigusraamistikku lähtuvalt vabatahtlikust kasutusest, mis peaks sotsiaalpartneritele ning asjaomastele ettevõtjatele ja kontsernidele olema mittekohustuslik ning põhinema paindlikkusel ja olema riiklikul tasandil suunatav, et anda piiriülese ettevõtja kollektiivlepingutele õiguslik jõud; rõhutab sõnaselgelt tööturu osapoolte ja sotsiaalpartnerite autonoomiat;

7.  on arvamusel, et Euroopa töönõukogud peaksid olema vajaduse korral täiel määral kaasatud läbirääkimistesse Euroopa ametiühingute ühendustega, seda eriti seepärast, et nad on võimelised tuvastama vajaduse/võimaluse piiriülese ettevõtja kollektiivlepingute sõlmimiseks, alustama protsessi, läbirääkimisi sisse juhatama ning aitama tagada läbipaistvust ja asjaomaste töötajatega sõlmitavaid lepinguid käsitleva teabe levitamist; tunneb heameelt asjaolu üle, et mõned Euroopa ametiühingute ühendused on kavandanud menetluste eeskirjad Euroopa töönõukogude kaasamiseks;

8.  on veendunud, et nn soodsaima sätte põhimõtte ja kaitse taseme säilitamise põhimõtte lisamine on vajalik selleks, et välistada oht, et Euroopa piiriülese ettevõtja kollektiivlepingute sõlmimisega võidakse põhjustada riiklikest kollektiivlepingutest ja riiklike ettevõtete lepingutest möödahiilimist või nende kahjustamist;

9.  soovitab kehtestada alternatiivsed vaidluste lahendamise menetlused; on seisukohal, et tuleb kehtestada esmane ad hoc ühismehhanism ettevõtte tasandil, näiteks ergutades lepinguosalisi leppima vabatahtlikult kokku vaidluste lahendamise sätete osas, et leida lepinguosaliste konfliktidele lahendus; soovitab võtta nende sätete aluseks vaidluste alternatiivse lahendamise viisid, milles on kokku leppinud ja mille on koostanud ELi sotsiaalpartnerid sektorite tasandil; tunnistab, et paljud Euroopa Liidu tasandil juba sõlmitud piiriülese ettevõtja kollektiivlepingutest sisaldavad juba toimivaid vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanisme, ning ergutab sotsiaalpartnereid Euroopa Liidu tasandil selles valdkonnas aktiivsemalt kogemusi vahetama ja välja töötama täiendava arendamise meetodeid ning sobivaid kohandamisvõimalusi;

10.  soovitab komisjonil ergutada sotsiaalpartnereid Euroopa piiriülese ettevõtja kollektiivlepingute puhul silmas pidama järgmisi kriteeriume: volitamismenetlus, nt lepingu sõlmimise üle läbi rääkivate lepinguosaliste seaduslikkuse ja esindusülesannete täpsustamine, lepingu sõlmimise aeg ja koht, selle sisuline ja geograafiline kohaldamisala, nn soodsaima sätte põhimõte, nn kaitse taseme säilitamise põhimõte, kehtivusaeg; lepingu lõpetamise tingimused ja vaidluste lahendamise kord, lepingu teemad, täiendavad ametlikud nõuded;

11.  tunneb heameelt meetmete üle, mida komisjon pakub, et toetada kogemuste vahetamist sotsiaalpartnerite ja ekspertide vahel, näiteks näidete kogumine, andmebaaside koostamine ja uuringute läbiviimine;

12.  tuletab selles kontekstis meelde positiivseid kogemusi sotsiaalpartnerite vaheliste piiriüleste partnerlustega ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama sellistele partnerlustele tulevikus ELi toetus;

13.  julgustab Euroopa sotsiaalpartnereid kasutama täiel määral ELi tasandi lepingute võimalust, mis on ette nähtud ELi toimimise lepingu artiklis 155, austades samal ajal täielikult nende autonoomiat;

14.  nõuab, et Euroopa sotsiaalpartnerid võtaksid enda kanda suurema rolli Euroopa poliitika kujundamisel; eeskätt nõuab, et sotsiaalpartnerid osaleksid iga-aastase majanduskasvu analüüsi koostamisel ja osaleksid rohkem liikmesriikides saavutatud edu järelevalves;

15.  rõhutab vajadust soodustada, toetada ja suurendada naiste esindatust ja osalust sotsiaalses dialoogi eri tasanditel ja kollektiivläbirääkimiste struktuurides ning laiendada soolist võrdõiguslikkust asjaomastesse foorumitesse, et võtta arvesse naiste arvamusi ja integreerida kollektiivläbirääkimistesse soolise võrdõiguslikkuse küsimused; märgib, et sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised on kahtlemata suure potentsiaaliga soolise võrdõiguslikkuse edendamise vahendid töökohtadel;

o
o   o

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, ELi sotsiaalpartneritele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0005.
(2) Piiriülese ettevõtja kollektiivlepingud: sotsiaalse dialoogi potentsiaali realiseerimine”, komisjoni teenistuste töödokument 10.9.2012 (SWD(2012)0264, lk 2).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika