Euroopa Parlamendi 12. septembri 2013. aasta resolutsioon olukorra kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (2013/2822(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone,
– võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni 30. augusti 2013. aasta avaldust olukorra kohta Põhja-Kivus ning 7. juuni 2012. aasta ja 10. juuli 2012. aasta avaldusi olukorra kohta Ida-Kongos,
– võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee resolutsiooni ebastabiilsuse ja ebakindluse kohta Ida-Aafrika järvede piirkonnas, eriti Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas, mis võeti vastu assamblee kohtumisel 27.–29. novembrini 2012. aastal Paramaribos (Suriname),
– võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2013. aasta järeldusi Ida-Aafrika järvede piirkonna kohta ning 10. detsembri 2012. aasta, 19. novembri 2012. aasta ja 25. juuni 2012. aasta järeldusi olukorra kohta Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2053 (2012) olukorra kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis, resolutsioone 1925 (2010) ja 1856 (2008), millega määratakse kindlaks ÜRO Kongo DV missiooni (Monusco) mandaat, ning resolutsiooni 2098 (2013), millega pikendati Monusco mandaati,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri 28. juuni 2013. aasta aruannet ÜRO stabiliseerimismissiooni kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu esimehe 25. juuli 2013. aasta avaldust olukorra kohta Ida-Aafrika järvede piirkonnas,
– võttes arvesse Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu 28. augustil 2013. aastal toimunud 393. kohtumise otsust olukorra kohta Ida-Aafrika järvede piirkonnas, eriti Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas,
– võttes arvesse Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvahelise konverentsi (ICGLR) liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide 6. augusti 2013. aasta ja 24. novembri 2012. aasta avaldusi julgeolekuolukorra kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni (Organisation Internationale de la Francophonie – OIF) resolutsiooni olukorra kohta Kongo DVs, mis võeti vastu 13.–14. oktoobril 2012. aastal toimunud prantsuskeelsete riikide XIV tippkohtumisel,
– võttes arvesse 2000. aasta juunis allkirjastatud Cotonou partnerluslepingut,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1325 (2000), 1820 (2008), 1888 (2009) ja 1960 (2010) naiste, rahu ja julgeoleku kohta,
– võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsiooni (millega keelustatakse kohtuta hukkamine, vägistamine, sundvärbamine ja muud hirmuteod) artiklit 3 ja II protokolli,
– võttes arvesse 20. novembri 1989. aasta rahvusvahelist lapse õiguste konventsiooni, mis eelkõige keelab laste kaasamise relvakonfliktidesse,
– võttes arvesse rahvusvahelise lapse õiguste konventsiooni vabatahtlikku lisaprotokolli laste kaasamise kohta relvakonfliktidesse, mille Ida-Aafrika järvede piirkonna riigid on ratifitseerinud,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni (1948) ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti (1966),
– võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, mille Kongo Demokraatlik Vabariik (Kongo DV) ratifitseeris 1982. aastal,
– võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,
A. arvestades, et alates möödunud aasta juulist on vägivald Kongo DV idaosas suurenenud ning taaspuhkenud on vaenutegevus M23 ja valitsusvägede vahel, mis on kaasa toonud tuhanded hukkunud ning lugematul arvul vigastusi, muu hulgas rünnakuid tsiviilelanike ja ÜRO rahuvalvajate vastu; arvestades, et humanitaarolukord on endiselt kriitiline;
B. arvestades, et korduva relvakonflikti tõttu on Kivu piirkond kannatanud hirmutegude ja vägivalla, sealhulgas rüüstamise, seksuaalse ja soopõhise vägivalla, inimröövide ja relvastatud rühmituste poolt laste sunniviisilise värbamise ning inimõiguste rikkumiste all, mis on jätkuvalt nuhtluseks ning õõnestab ÜRO Julgeolekunõukogu ja piirkondlike organite püüdlusi konflikti lõpetamiseks;
C. arvestades, et Põhja-Kivus Kibati kõrgendikul 28. augustil 2013. aastal M23 mässuliste rühmituse vastu toimunud rünnaku käigus, kui Monusco toetas Kongo relvajõude (FARDC) Goma tsiviilelanikega asustatud alade kaitsmisel, sai üks ÜRO rahuvalvaja surma ja veel 10 vigastada;
D. arvestades, et üle 2,7 miljoni riigisisese põgeniku on olnud sunnitud oma kodudest lahkuma, sealhulgas üle miljoni üksnes 2012. aastal, ning üle 440 000 Kongo pagulase on põgenenud teistesse Aafrika riikidesse ja ligikaudu 6,4 miljonit inimest vajavad toidu- ja hädaabi ning nüüd üksnes virelevad ebakindlates tingimustes korduvate kokkupõrgete ning nii inimõiguste kui ka rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste tõttu Kongo DV idaosas;
E. arvestades, et inimõiguste rikkujate ja sõjakurjategijate vastutusele võtmata jätmine Kongo DVs tugevdab karistamatuse õhkkonda ning õhutab uutele kuritegudele;
F. arvestades, et läbirääkimised mässuliste rühmituste ja Kongo DV riigi vahel on alates 2013. aasta maist katkenud; tuletades meelde, et M23 mässulised, kes integreeriti sõjaväkke 2000. aasta rahulepingu järel, alustasid 2012. aasta aprillis mässu, ning et M23 on üks tosinast relvastatud rühmitusest, kes selles maavaraderikkas piirkonnas võitlevad;
G. arvestades, et ICGLRi 7. tippkohtumine algas 5. septembril 2013. aastal ning sellel nõuti rahukõneluste taasalustamist ja kiiret lõpuleviimist;
H. arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu 28. märtsi 2013. aasta resolutsiooniga 2098 (2013) pikendati Monusco mandaati 31. märtsini 2014 ning erandkorras loodi operatsiooni olemasoleva 19 815-mehelise armee raames spetsialiseeritud sekkumisüksus;
I. arvestades, et 2012. aastal käivitasid ICGLRi liikmesriigid ühise kontrollimehhanismi, et jälgida vägede liikumist Kongo DV idaosas, ning rakendavad kavandatud erapooletuid rahvusvahelisi vägesid;
J. arvestades, et ÜRO eksperdirühm on avaldanud tõendid, mis seovad Rwandat mässulistega, ning Ameerika Ühendriigid on kutsunud Kigalit üles oma toetust lõpetama; arvestades, et Rwanda on korduvalt eitanud mis tahes sidemeid M23-ga;
K. arvestades, et seksuaalvägivallal ja laialt levinud vägistamise kasutamisel sõjarelvana on rängad tagajärjed, nagu ohvrite füüsiline ja psüühiline hävitamine, ning need tuleb lugeda sõjakuritegudeks; arvestades, et riigiasutused ja rahvusvaheline üldsus on investeerinud suuresti kohtusüsteemi tugevdamisse, eriti sõjalises valdkonnas, ning seksuaalvägivalla alaste uurimiste ja vastutuselevõtmiste alustamise julgustamisse; arvestades, et kohtuprotsesse on peetud, kuid kohtuotsuste täideviimine on olnud puudulik ja paljudel juhtudel on süüdimõistetutel õnnestunud põgeneda ning ohvrite hüvitamiseks on vähe ära tehtud;
L. arvestades, et tuleb tegeleda konflikti tagajärgedega, milleks on eelkõige vaja demilitariseerimist, kohaliku valitsemise läbivaatamist, endiste võitlejate demobiliseerimist ja taasintegreerimist, põgenike repatrieerimist, riigisiseste põgenike kodudesse tagasitoomist ning jätkusuutlike arengukavade elluviimist;
M. arvestades, et Euroopa Liit aitab kaasa õigus- ja julgeolekusektori (politsei ja sõjavägi) taastamisele ning üritab panna neid hästi toimima, andes rahalist ja tehnilist abi ning koolitades töötajaid Kongo DV julgeolekusektori reformide alase ELi nõustamis- ja abimissiooni (EUSEC RD Congo) ja julgeolekusektori reformi alase ELi politseimissiooni (EUPOL RD Congo) raames;
N. arvestades, et õigusvastane ümberkäimine riigi loodusvaradega, millest osa leiab tee teistesse riikidesse, on üks konflikti õhutavatest ja teravdavatest teguritest Kongo DVs ning kogu piirkonna ebakindluse allikas;
O. arvestades, et osaliselt on riigi ja Ida-Aafrika järvede piirkonna ebastabiilsuse põhjuseks ka suurenev tööpuudus, sotsiaalne kriis, toidukriis, põhiteenuste ebapiisavus, elanikkonna vaesumine ja keskkonnaseisundi halvenemine Kongo DVs;
P. arvestades, et viimastel kuudel ei ole saavutatud mingit edasiminekut seoses inimõiguslaste kaitse alase seaduseelnõuga, inimõiguslaste ja ajakirjanike represseerimine Kongos DVs on laienenud ning neid on meelevaldselt vahistatud ja hirmutatud; arvestades, et nende tegude sooritajate vastutuselevõtmiseks ei ole midagi tehtud;
Q. arvestades, et pärast Hääletute Hääle (VSV) tegevdirektori ja Ülemaailmse Piinamisvastase Organisatsiooni peaassamblee liikme Floribert Chebeya ning VSV liikme Fidèle Bazana tapmist 2010. aasta juunis käsitleva apellatsioonimenetluse jätkamist kõrgeimas sõjaväekohtus 9. aprillil 2013 on kaitseadvokaadid Peter Ngomo Milambo, Emmanuel Ilunga Kabengele ja Regine Sesepe saanud ähvardusi;
R. arvestades, et 7. augustil 2013 tapsid mässuliste rühmituste liikmed, kes on provintsi põhjaosa mõnedes külades alates 2011. aastast terrorit külvanud, Katanga provintsis Pweto piirkonnas Kawakolo külas brutaalselt vabaühenduse Libertas liikme Godfrey Mutombo;
1. peab äärmiselt murettekitavaks hiljutist vägivalla suurenemist Kongo DV idaosas, millel on tõsised poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed, humanitaarsed ja julgeolekualased tagajärjed Kongo DVs ja kogu piirkonnas, mille olukord on niigi tasakaalustamata ja ebapüsiv;
2. mõistab kindlalt hukka hiljutised vägivallpuhangud Kongo DV idaosas, eelkõige relvastatud M23 rühmituse ja muude relvarühmade, eriti Rwanda demokraatlike vabastusjõudude valimatu pommitamise, mis on põhjustanud surmajuhtumeid, vigastusi ja kahju tsiviilelanike hulgas; mõistab hukka mässuliste suunatud rünnakud Monusco vastu, mille käigus on surma saanud mitu inimest, sealhulgas üks Tansaania rahuvalvaja, ja haavata paljud teised; nõuab kõigilt asjaomastelt pooltelt, et nad tagaksid juurdepääsu ja kaitse humanitaarasutustele, kes on tulnud abistama kannatavaid tsiviilelanikke;
3. nõuab, et viivitamata lõpetataks kõik inimõiguste rikkumised, sealhulgas laialt levinud ja murettekitav seksuaalne ja soopõhine vägivald (ÜRO Julgeolekunõukogu 19. juuni 2008. aasta resolutsioon 1820 (2008)), ning laste sobimatu värbamine ja nende kasutamine relvajõududes; väljendab solidaarsust sõja all kannatava Kongo DV rahvaga;
4. kutsub tungivalt kõiki asjaomaseid ametivõime võtma viivitamata meetmeid kõigi varasemate ja praeguste inimõiguste rikkumise juhtumite erapooletuks ja põhjalikuks uurimiseks ning tegema täielikku koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga; nõuab meetmete võtmist, et inimõiguste rikkumise, sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude, naistevastase seksuaalvägivalla ja lapssõdurite sundvärbamise toimepanijatest antaks teada, nad tuvastataks, antaks kohtu alla ja neid karistataks siseriikliku ja rahvusvahelise kriminaalõiguse alusel;
5. mõistab kindlalt hukka igasuguse välisabi andmise M23 rühmitusele ja muudele ohtlikele jõududele Kongo DVs ning nõuab sellise toetuse viivitamatut ja jäädavat lõpetamist;
6. toetab Monusco sekkumisüksuse tegevust, et anda otsustav vasturünnak relvarühmitustele, sealhulgas M23-le, avaldab tunnustust Monusco astutud otsustavatele sammudele oma mandaadi rakendamisel, eeskätt tsiviilelanike kaitsmisel, ning julgustab jätkama neid jõupingutusi; nõuab eeskätt ÜRO Julgeolekunõukogult kõigi vajalike meetmete võtmist Kongo DV idaosa tsiviilelanike kaitsmiseks vastavalt Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2098 (2013);
7. nõuab ühise laiendatud kontrollisüsteemi (EJVM) poolt põhjaliku uurimise läbiviimist, et teha kindlaks naaberriiki Rwandat tabanud mürskude ja pommide lähtekoht Kongo DV territooriumil; nõuab, et EJVMi aruanded oleksid läbipaistvamad ja neid koostataks korrapäraselt;
8. rõhutab, et igasugune Kongo DV naaberriikide otsene sekkumine võib olukorda ainult pingestada; kutsub piirkonna kõiki asjaomaseid osalejaid käituma äärmiselt vaoshoitult ja hoiduma mis tahes tegudest või avaldustest, mis võiks olukorda veelgi halvendada; kutsub naaberriike tagama, et Kongo DV suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust austatakse täielikult;
9. tunnustab ICGRLi, Aafrika Liidu ja ÜRO liikmesriikide jõupingutusi ja algatusi, mille eesmärk on leida kriisile püsiv, struktuurne ja rahumeelne poliitiline lahendus; nõuab rahu, julgeoleku ja koostöö raamkokkuleppe kõikide sätete täitmist;
10. kutsub Ida-Aafrika järvede piirkonna riike hakkama eriti pärast 2013. aasta veebruaris Addis Abeba kokkulepete raames võetud kohustusi ühiselt edendama rahu, stabiilsust ja julgeolekut, et soodustada piirkonna majanduse arengut, pöörates erilist tähelepanu leppimisele, inimõiguste austamisele, karistamatustundega võitlemisele, erapooletu kohtusüsteemi loomisele ja valitsuse suuremale vastutusele;
11. tunneb heameelt, et piirkonnas toimusid 5. septembril 2013. aastal ICGLRi eesistuja, Uganda presidendi Yoweri Museveni egiidi all Kampala rahukõnelused, ja kutsub osalema kõiki sidusrühmi ning ergutab Kongo ametivõime toetama dialoogi riigi kogukondade, eelkõige konfliktist mõjutatud kogukondade vahel;
12. kutsub Aafrika Liidu ja Ida-Aafrika järvede piirkonna riike võtma edasisi meetmeid, et võidelda loodusvarade ebaseadusliku kasutamise ja kaubandusega, sest see on üks relvade leviku ja relvakaubitsemise põhjustest, relvad aga on suuresti süüdi Ida-Aafrika järvede piirkonna konfliktide õhutamises ja teravdamises;
13. kutsub rahvusvahelist üldsust, sealhulgas ELi, Aafrika Liitu ja ÜROd, jätkama kõigi võimalike meetmete võtmist, et anda rohkem kooskõlastatud ja tõhusamat abi inimestele Kongo DV idaosas ning toetada jõupingutusi humanitaarkatastroofi leevendamiseks;
14. peab tervitatavaks täiendava 10 miljoni euro kasutuselevõttu komisjoni poolt, et anda äärmiselt vajalikku hädaabi 2,5 miljonile inimesele Kongo DVs, ning see tähendab, et EL on andnud 2013. aastal Kongo DVle ja Ida-Aafrika järvede piirkonna riikidele hädaabi kokku 71 miljoni suuruses summas, mis teeb EList suurima Kongole humanitaarabi andja;
15. nõuab kindlalt, et Kongo DV valitsus viiks lõpule julgeolekusektori reformid, ja nõuab tungivalt jõupingutuste tegemist nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil, et suurendada Kongo DV riigi mõjujõudu ja õigusriiklust, eeskätt valitsemise ja julgeoleku valdkonnas, tehes seda muu hulgas tihedas koostöös ELi sõjalise abimissiooni (EUSEC) ja ELi politsei abimissiooniga (EUPOL), mida tuleks jätkata eesmärgiga kindlustada rahu ja tagada julgeolek nii Kongos kui ka Ida-Aafrika järvede piirkonnas;
16. ergutab Kongo DV parlamenti, senatit ja president Joseph Kabilat võtma kõiki vajalikke meetmeid, et tugevdada demokraatiat ja tagada kõigi Kongo rahva tahet väljendavate poliitiliste jõudude tegelik osalemine riigi valitsemises kooskõlas põhiseaduse ja õigusnormidega ning korraldama vabad ja õiglased valimised; rõhutab, et on vaja võtta arvesse ELi valimisvaatlusmissiooni 2011. aasta soovitusi viia läbi reformid, mis on vältimatult vajalikud valimisprotsessi jätkumiseks, sealhulgas tagada kohalike valimiste toimumine;
17. kutsub Kongo ametivõime tagama igas olukorras inimõiguslaste füüsiline ja vaimne puutumatus ning viima kiiresti läbi põhjaliku, erapooletu ja läbipaistva uurimise, et teha kindlaks kõik isikud, kes on süüdi mitme inimõiguslase ähvardamises, ründamises või tapmises;
18. rõhutab, kui oluline on kauaoodatud õigusaktide, sealhulgas inimõiguslaste kaitse seaduse ja siseriikliku õiguse Rooma statuudile vastavuse seaduse vastuvõtmine;
19. soovitab ÜRO Inimõiguste Nõukogul võtta oma 24. istungjärgul vastu mõjuv resolutsioon, millega kehtestatakse uuesti mõned järelevalvemehhanismid seoses inimõiguste olukorraga Kongo DVs, ning palub ÜRO inimõiguste ülemvolinikul esitada aruanne inimõiguste olukorra kohta Kongo DVs;
20. nõuab tungivalt, et Kongo ametivõimud tagaksid spetsialiseeritud segakohtu tegeliku loomise, et aidata võidelda karistamatuse tunde levikuga ning mõista kohut inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse raskete rikkumiste, sealhulgas naistevastase seksuaalvägivalla toimepanijate üle Kongo DVs;
21. on seisukohal, et riigi jätkusuutliku arengu seisukohast on hädavajalik, et juurdepääs loodusvaradele ning kontroll nende üle oleks läbipaistev ning et nendest saadavad vahendid jaotataks riigieelarve kaudu õiglaselt ümber; kutsub seetõttu Aafrika Liitu ja Ida-Aafrika järvede piirkonna riike võtma edasisi meetmeid, et võidelda loodusvarade ebaseadusliku kasutamise ja kaubanduse vastu, ning kutsub ELi ja kogu rahvusvahelist üldsust üles tõhustama selles valdkonnas koostööd Kongo DVga;
22. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Aafrika Liidule, Ida-Aafrika järvede piirkonna riikide valitsustele, Kongo DV presidendile, peaministrile ja parlamendile, ÜRO peasekretärile, konfliktiolukorraga seotud seksuaalvägivalla küsimustega tegelevale ÜRO eriesindajale, ÜRO Julgeolekunõukogule ja ÜRO Inimõiguste Nõukogule ning AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele.