Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Bahreini kohta, nimelt 27. oktoobri 2011. aasta(1), 15. märtsi 2012. aasta(2) ja 17. jaanuari 2013. aasta(3) resolutsiooni,

–  võttes arvesse oma inimõiguste allkomisjoni delegatsiooni visiiti Bahreini 19.–20. detsembril 2012 ja selle delegatsiooni pressiteadet, samuti Araabia poolsaare delegatsiooni visiiti 27.–30. aprillil ja selle delegatsiooni pressiteadet,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldusi Bahreini kohta, eelkõige 7. jaanuari, 11. veebruari ja 1. juuli 2013. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri avaldusi, eelkõige 8. jaanuari 2013. aasta avaldust, ning ÜRO inimõiguste ülemvoliniku pressiesindaja 6. augusti 2013. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu 23. ühisnõukogu ja ministrite kohtumist, mis toimus 30. juunil 2013 Manamas, Bahreinis,

–  võttes arvesse Bahreini Rahvuskogu erakorralist koosolekut 28. juulil 2013, mille tulemusena kuulutas Bahreini kuningas Hamad bin Isa Al Khalifah välja erakorralised meetmed,

–  võttes arvesse Bahreini 2006. aasta õigusakte „ühiskonna kaitsmiseks terroriaktide eest“,

–  võttes arvesse Araabia Liiga ministrite nõukogu kohtumisel 1. septembril 2013. aastal Kairos vastu võetud otsust asutada Bahreini pealinnas Manamas ülearaabialine inimõiguste kohus,

–  võttes arvesse Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni (BICI) 2011. aasta novembris avaldatud aruannet ja 21. novembril 2012 avaldatud järelaruannet,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, lapse õiguste konventsiooni ning inimõiguste Araabia hartat, mille kõigiga Bahrein on ühinenud,

–  võttes arvesse inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid, mis võeti vastu 2004. aastal ja mida ajakohastati 2008. aastal,

–  võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et pärast demokraatiameelsete protestide mahasurumist 2011. aastal on inimõiguste olukord Bahreinis jätkuvalt murettekitav; arvestades, et mitmed hiljutised Bahreini valitsuse meetmed rikuvad ja piiravad jätkuvalt Bahreini elanikkonna eri rühmade õigusi ja vabadusi, eriti üksikisikute õigust rahumeelselt meelt avaldada, sõnavabadust ja internetivabadust; arvestades, et Bahreini ametivõimud jätkavad rahumeelsete poliitiliste protestimeeleavalduste mahasurumist, kasutades selleks muu hulgas ülemäärast vägivalda ja piinamist julgeoleku- ja politseijõudude poolt;

B.  arvestades, et inimõiguste aktiviste kiusatakse Bahreinis süstemaatiliselt taga ja peetakse vangistuses, mõnedele neist on mõistetud eluaegne vanglakaristus;

C.  arvestades, et 1. augustil 2013 – enne rahumeelseid protestimeeleavaldusi, mis pidid toimuma Manamas 14. augustil 2013 – andis Bahreini kuningas korralduse rakendada parlamendis vastu võetud soovitusi, sealhulgas keelata kõik istumisstreigid, kogunemised ja protestid pealinnas Manamas, piirata veelgi tegevust sotsiaalmeedias, pikendada kinnipidamisaega ja jätta kodakondsusest ilma kõik, kes on mõistetud süüdi terrorismiaktis või sellele õhutamises;

D.  arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (OHCHR) on teatanud, et ehkki ta tervitab Rahvuskogu soovitust, et „põhivabadusi, eelkõige arvamusvabadust ei tohiks mõjutada, säilitamaks tasakaalu seaduste rakendamise ja inimõiguste kaitse vahel”, on ta siiski jätkuvalt mures piirangute pärast avalikele meeleavaldustele ja muudele rahvakogunemistele;

E.  arvestades, et pärast Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni (BICI) aruande ilmumist pühendusid Bahreini ametivõimud käimasolevatele reformidele; arvestades, et on saavutatud edu õigussüsteemi ja õiguskaitsesüsteemi ümberkorraldamisel, ebaõiglaselt vallandatud töötajate tööle ennistamisel ja spetsiaalse kohtuüksuse moodustamisel väärkohtlemise süüdistuste uurimiseks, samuti politseireformide läbiviimisel; arvestades, et BICI soovituste rakendamine on üldiselt jätkuvalt aeglane;

F.  arvestades, et inimõiguste ministri dr Salah bin Ali Abdulrahmani juhitud ametlik delegatsioon osaleb ÜRO inimõiguste nõukogu 24. istungil, mis toimub 7.–27. septembril 2013, ning vaatab oma kohtumiste käigus läbi inimõiguste nõukogu soovituste ja Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni soovituste rakendamise, samuti Rahvuskogu soovitused, mida Bahreini valitsus lubas rakendada vastavalt ajakavale ja tegevuskavale;

G.  arvestades, et Bahreinis on kinni peetud isegi lapsi ja hoitud neid täiskasvanutele mõeldud kinnipidamisasutustes, mis on alaealistele sobimatud, ning väidetavalt on neid seal piinatud ja väärkoheldud;

H.  arvestades, et 24. aprillil 2013. aastal lükkas valitsus teist korda edasi piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside eriraportööri visiidi – seekord määramata ajaks;

I.  arvestades, et Bahrein teatas 2. septembril 2013, et on nõus Araabia inimõiguste kohtu alalise peakorteri asumisega oma riigis, pärast seda, kui Araabia Liiga selle oma kohtumisel Kairos heaks kiitis;

J.  arvestades, et ELi inimõiguste eriesindaja Stavros Lambrinidis külastas 2013. aasta juunis Bahreini Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu ministrite kohtumise raames;

1.  kutsub Bahreini ametivõime üles austama inimõigusi ja põhivabadusi, kaasa arvatud sõnavabadust, nii internetis kui ka väljaspool seda, samuti kogunemisvabadust; peab väga kahetsusväärseks Bahreini parlamendi ja kuninga hiljutisi piiravaid korraldusi ning nõuab, et tühistataks rahumeelsete meeleavalduste ja kogunemiste keeld pealinnas Manamas, samuti justiitsministri 3. septembri 2013. aasta korraldused, mis on vastuolus valitsuse lubadusega viia läbi reforme ja mis ei aita edendada rahvuslikku leppimist ega kindlustada usaldust kõikide osapoolte vahel;

2.  nõuab tungivalt, et austataks Bahreini kodanike seaduslikku õigust väljendada vabalt oma arvamust, korraldada kogunemisi ja rahumeelseid meeleavaldusi; rõhutab, kui oluline on vaba ja pluralistlik meedia; nõuab, et rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid ja ajakirjanikud saaksid täieliku juurdepääsu riigile;

3.  väljendab heameelt Bahreini ametivõimude tegevuse üle Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni soovituste rakendamisel; tunnistab, et selles osas on mõnevõrra edasi liigutud, kuid rõhutab siiski, et inimõiguste olukorra parandamiseks riigis tuleb teha rohkem; kutsub Bahreini valitsust üles BICI ja üldise korrapärase läbivaatamise soovitusi kiiresti ja täielikult ellu viima; soovitab, et ÜRO inimõiguste nõukogu 24. istungjärgul loodaks järelevalvemehhanism, millel oleks volitused jälgida BICI soovituste rakendamist ja inimõiguste olukorra üldist lahendamist Bahreinis;

4.  palub Bahreini valitsusel viia ellu vajalikud demokraatlikud reformid ning julgustada kaasavat ja konstruktiivset rahvuslikku dialoogi ja leppimist, sh vabastada teisitimõtlejad;

5.  kutsub Bahreini valitsust üles lõpetama viivitamata igasugused represseerimised, kaasa arvatud kohtulikud ahistamised, ning nõuab, et vabastataks viivitamata ja tingimusteta kõik meelsusvangid, poliitilised aktivistid, ajakirjanikud, blogijad, arstid ja parameedikud, inimõiguste kaitsjad ja rahumeelsed meeleavaldajad, nende hulgas Abdulhadi Al-Khawaja, Nabeel Rajab, Ibrahim Sharif, Naji Fateel, Zainab Al-Khawaja, Mahdi’Issa Mahdi Abu Deeb ja Jalila Al-Salman;

6.  tervitab asjaolu, et kuningas Hamad Bin Isa al-Khalifa on moodustanud sõltumatu komisjoni vangide ja kinnipeetavate õiguste küsimuses, ja kutsub nimetatud komisjoni üles vangide ja kinnipeetavate tingimusi ja kohtlemist põhjalikult jälgima ja parandama;

7.  väljendab heameelt selle üle, et Bahreini kuningas Hamad Bin Isa al-Khalifa on moodustanud inimõiguste ja sotsiaalarengu ministeeriumi, ning kutsub seda ministeeriumi üles tegutsema vastavalt rahvusvahelistele inimõiguste normidele ja kohustustele; märgib eriti ära Bahreini progressiivse suhtumise naistesse ühiskonnas;

8.  võtab teadmiseks, et Bahreini siseministeerium asutas 2013. aasta juulis ametlikult politseiombudsmani ametikoha, ning väljendab lootust, et see samm märgib tõsist suhtumist Bahreini kodanike kaebustesse;

9.  märgib ära Bahreini valitsuse jõupingutused karistusseadustiku ja õiguslike menetluste reformimisel ning julgustab valitsust seda protsessi jätkama; palub Bahreini valitsusel võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada Bahreini kohtuvõimude nõuetekohane menetluskord, sõltumatus ja erapooletus, samuti tagada, et kohtud tegutseksid täielikus kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste normidega;

10.  nõuab tungivalt sõltumatute uurimiste läbiviimist piinamise ja muu väärkohtlemise süüdistuste osas ning uurimistulemuste avalikustamist; on seisukohal, et vastutus minevikus toime pandud rikkumiste eest on ülimalt tähtis tegur liikumisel õigluse ja tõelise leppimise suunas, mida on vaja sotsiaalse stabiilsuse saavutamiseks;

11.  nõuab tungivalt, et Bahreini ametivõimud austaksid alaealiste õigusi, hoiduksid nende kinnipidamisest täiskasvanutele mõeldud asutustes ja kohtleksid alaealisi vastavalt lapse õiguste konventsioonile, millega Bahrein on ühinenud;

12.  on seisukohal, et omavoliline kodakondsusest ilmajätmine toob kaasa kodakondsusetuse, millel on asjaomasele isikule inimõiguste kaitse aspektist tõsised tagajärjed; märgib, et poliitiliste vastaste kodakondsusest ilmajätmine Bahreini ametivõimude poolt on rahvusvahelise õigusega vastuolus;

13.  peab kahetsusväärseks ELi nõrka reageerimist Bahreinis püsivale olukorrale ja kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles mõistma hukka selles riigis jätkuva inimõiguste ja põhivabaduste rikkumise ning kehtestama sihtotstarbelised piiravad meetmed (viisakeelu ja varade külmutamise) nende isikute suhtes, kes on otseselt süüdi inimõiguste rikkumises või on sellega seotud (kui BICI aruanne seda tõendab);

14.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja liikmesriike üles töötama üheskoos välja selge strateegia, kuidas saaks EL nii avalikul kui eraviisilisel tasandil avaldada aktiivset survet meelsusvangide vabastamiseks, ning palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal tagada koos liikmesriikidega välisasjade nõukogu järelduste vastuvõtmine inimõiguste olukorra kohta Bahreinis, mis peaks sisaldama konkreetset nõudmist need vangid kohe ja tingimusteta vabastada;

15.  peab kahetsusväärseks, et piinamise eriraportööri visiit jälle edasi lükati, ning palub Bahreini ametivõimudel muuta lihtsamaks ühinemis- ja kogunemisvabaduse ning inimõiguste kaitsjate olukorra eriraportööride visiitide toimumine;

16.  kiidab heaks Araabia Liiga otsuse asutada Manamas Araabia inimõiguste kohus ja väljendab lootust, et see võib toimida katalüsaatorina inimõigustele kogu piirkonnas; nõuab tungivalt, et Bahreini valitsus ja selle partnerid Araabia Liigas tagaksid loodava kohtu terviklikkuse, erapooletuse, tõhususe ja usaldusväärsuse;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Bahreini Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 125. (2) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 111. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0032.