Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2013. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut muutva Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise lepingu sõlmimise kohta (12282/2012 – C7-0200/2012 – 2012/0138(NLE))

P7_TA(2013)0177 A7-0059/2013

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12282/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut muutvat Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist lepingut (11044/2012),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0200/2012),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust ning väliskomisjoni arvamust (A7-0059/2013),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ukraina valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2013. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut muutva Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise lepingu sõlmimise kohta (12012/2012– C7-0201/2012 – 2012/0140(NLE))

P7_TA(2013)0178 A7-0128/2013

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12012/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut muutvat Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelist lepingut (10871/2012),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 teise lõike punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0201/2012),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A7-0128/2013),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Moldova Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2013. aasta resolutsioon finants- ja majanduskriisi mõju kohta inimõigustelee (2012/2136(INI))

P7_TA(2013)0179 A7-0057/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 12. detsembri 2011. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Inimõiguste ja demokraatia tulemuslikum edendamine välistegevuse raames” (COM(2011)0886),

–  võttes arvesse inimõigusi ja demokraatiat käsitlevat ELi strateegilist raamistikku ja tegevuskava (11855/2012), mille välisasjade nõukogu võttis vastu 25. juunil 2012. aastal,

–  võttes arvesse inimõigusi käsitlevaid Euroopa Liidu suuniseid,

–  võttes arvesse 18. ja 19. juunil 2012. aastal Los Caboses (Mehhiko) toimunud G20 tippkohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni 13. oktoobri 2011. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks” (COM(2011)0637),

–  võttes arvesse komisjoni 27. jaanuari 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Kaubandus, majanduskasv ja areng – kaubandus- ja investeerimispoliitika kohandamine kõige enam abi vajavate riikide vajadustele” (COM(2012)0022),

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse üldasjade nõukogu 24. septembri 2012. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu 23. veebruari 2009. aasta resolutsiooni S-10/1 ülemaailmse majandus- ja finantskriisi mõju kohta inimõiguste üldisele teostamisele ja tulemuslikule kasutamisele,

–  võttes arvesse ÜRO konverentsi ülemaailmse finants- ja majanduskriisi ning selle mõju kohta arengule, mis toimus 24.–26. juunil 2009. aastal New Yorgis, ja konverentsil vastu võetud lõppdokumenti (mida kinnitati ÜRO Peaassamblee 9. juuli 2009. aasta resolutsiooniga 63/303),

–  võttes arvesse ÜRO 8. septembril 2000. aastal vastu võetud aastatuhande deklaratsiooni aastatuhande arengueesmärkide kohta(1),

–  võttes arvesse 16.–18. novembril 2009. aastal Roomas toimunud toiduga kindlustatuse ülemaailmsel tippkohtumisel vastu võetud ülemaailmset jätkusuutlikku toiduga kindlustatust käsitlevaid Rooma põhimõtteid,

–  võttes arvesse äärmise vaesuse ja inimõigustega tegelenud ÜRO tollase sõltumatu eksperdi ja äärmise vaesuse ja inimõigustega tegeleva praeguse eriraportööri Magdalena Sepúlveda Carmona 2009. aasta aruannet,

–  võttes arvesse korraliku eluaseme kui piisava elatustaseme õiguse osaga ja sellega seotud mittediskrimineerimise õigusega tegelenud ÜRO eriraportööri Raquel Rolniki 4. veebruari 2009. aasta aruannet,

–  võttes arvesse õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri Olivier de Schutteri ja äärmise vaesuse ja inimõigustega tegeleva ÜRO eriraportööri Magdalena Sepúlveda Carmona 2012. aasta oktoobris esitatud ÜRO märgukirja nr 7 vaestele tagatiste andmise ja ülemaailmse sotsiaalkaitse fondi kohta,

–  võttes arvesse oma 25. märtsi 2010. aasta resolutsiooni ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõju kohta arengumaadele ja arengukoostööle(2),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes(3),

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni digitaalse vabaduse strateegia kohta ELi välispoliitikas(4),

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel(5),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2011. aasta resolutsiooni finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi kohta: soovitused vajalike meetmete ja algatuste kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni 13. oktoobri 2011. aasta teatist „Tulevane lähenemisviis kolmandatele riikidele antavale ELi eelarvetoetusele” (COM(2011)0638),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni ELi arengupoliitika tulevikku käsitleva muutuste kava kohta(7),

–  võttes arvesse Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi 20. aprilli 2012. aastal avaldatud ülemaailmset seirearuannet 2012. aasta kohta (Global Monitoring Report 2012),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ja Maailmapanga 19. aprilli 2012. aasta ühisaruannet „Inventory of Policy Responses to the Financial and Economic Crisis” („Finants- ja majanduskriisi poliitiliste reaktsioonide loend”),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 29. aprilli 2012. aastal avaldatud töömaailma aruannet parema majanduse nimel paremate töökohtade kohta („Better Jobs for a Better Economy”),

–  võttes arvesse 2012. aasta mais avaldatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni aruannet noorte tööhõive üldsuundumuste kohta 2012. aastal („Global employment trends for youth 2012”),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 119 lõiget 2,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A7-0057/2013),

A.  arvestades, et kuigi finants- ja majanduskriis puudutab erinevas ulatuses kõiki maailma piirkondi, sealhulgas Euroopa Liitu, käsitletakse käesolevas resolutsioonis finants- ja majanduskriisi mõju kolmandatele riikidele ja keskendutakse peamiselt arenguriikidele ning vähim arenenud riikidele;

B.  arvestades, et finants- ja majanduskriis on tegelikult ülemaailmne süsteemne kriis ja on läbi põimunud arvukate muude kriisidega, nagu näiteks toidu-, keskkonna- ja sotsiaalkriisid;

C.  arvestades, et kriis ei mõjuta mitte ainult majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi, vaid ka poliitilisi õigusi, kui valitsused piiravad suureneva rahulolematuse ja majandusraskuste tingimustes mõnel juhul sõna- või ühinemisvabadust, mida näitavad eelkõige meelavaldused, mis toimusid 2011. aastal Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas;

D.  arvestades, et paljudes riikides üle maailma on sotsiaalsete protestiliikumiste jõhkra mahasurumise tulemusena kodaniku- ja poliitilised õigused ohus; rõhutab, et tuleb järgida õigust teabele ning õigust osaleda valitsuse poliitiliste otsuste tegemisel kriisiga võitlemiseks võetavate meetmete kohta;

E.  rõhutab, et kriisi mõju kodaniku- ja poliitilistele õigustele tuleb alles täiel määral hinnata; arvestades, et kriis on ilmselgelt suurendanud sotsiaalseid rahutusi, mida on mõnikord vägivaldselt maha surutud, ning on mitmekordistanud põhiõiguste (nt sõnavabadus ja õigus teabele) rikkumisi;

F.  arvestades, et finants- ja majanduskriis on tabanud rängalt arenguriike ja vähim arenenud riike, mis väljendub peamiselt vähenevas nõudluses nende riikide ekspordi järele, suures võlakoormuses ning ohus, et välismaiste otseinvesteeringute sissevool ja ametliku arenguabi maht vähenevad, mis mõjutab ka inimõiguste järgimist, kuna sotsiaalsete ja majanduslike õiguste tagamiseks on kasutada vähem vahendeid ning järjest rohkem inimesi on sunnitud vaesusse;

G.  arvestades, et ülemaailmne majanduskriis on viimase kümne aasta jooksul oluliselt muutnud elatustaset arenguriikides ning et ebavõrdsuse määr on suurenenud neljandikus arenguriikidest, ning see piirab juurdepääsu haridusele, toidule, maale ja krediidile;

H.  arvestades, et ELi antav arenguabi kokku vähenes 2011. aastal 53,1 miljardi euroni 2010. aasta 53,5 miljardilt eurolt ehk 0,42%-ni kogurahvatulust, olles vähenenud võrreldes 2010. aasta näitajaga, mis oli 0,44%; arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on sellest hoolimata maailma suurimad ametliku arenguabi andjad;

I.  arvestades, et ELi poolt partnerriikidega sõlmitud kaubanduslepingute eesmärk on muu hulgas edendada ja laiendada kaubavahetust ning investeeringuid, parandada juurdepääsu turule, et suurendada majanduskasvu, koostööd ja sotsiaalset ühtekuuluvust, vähendada vaesust, luua uusi tööhõivevõimalusi, parandada töötingimusi ja tõsta elatustaset, millega lõppkokkuvõttes aidatakse kaasa inimõiguste järgimisele;

J.  arvestades, et tuleb tagada kõigi kaubanduslepingute nõuetekohane järelevalve ning nendes sisalduva inimõiguste klausli tegelik jõustamine; arvestades, et ELi kaubanduslepingutes sisalduvate inimõiguste klauslite iga süstemaatiline rikkumine annab kõigile lepingu osalistele õiguse võtta asjakohaseid meetmeid, mis võivad sisaldada lepingu osalist või täielikku peatamist või lõpetamist või piirangute kehtestamist;

K.  arvestades, et kaubandusabi algatus on andnud positiivseid tulemusi, mis on aidanud kaasa partnerriikide kaubandusalase suutlikkuse parandamisele ja majanduse infrastruktuuri arendamisele;

L.  arvestades, et suutmatus kehtestada piisavaid meetmeid, et ennetada, tuvastada ja kaotada kõik korruptsioonivormid, on üks finantskriisi põhjuseid; arvestades, et laiaulatuslik korruptsioon avalikus ja erasektoris nii arenenud kui ka arenguriikides tõkestab kodanike, poliitiliste ja sotsiaalsete õiguste laialdast ja võrdset kaitsmist ning edendamist; arvestades, et korruptsioon takistab demokraatiat ja õigusriiki ning mõjutab otseselt rahvastikku, sest see suurendab avalike teenuste hinda, vähendab nende kvaliteeti ja piirab sageli vaeste inimeste juurdepääsu veele, haridusele, tervishoiule ja mitmele muule peamisele teenusele;

M.  arvestades, et praegusel majanduskriisil on olulised tagajärjed demokraatiale ja Euroopa Liidu ning teiste oluliste abiandjate haldusabile; arvestades, et on tõenäoline, et abi andvate riikide majandusraskused toovad kaasa välisabi vähendamise; arvestades aga, et ülemaailmne kriis muudab veelgi olulisemaks poliitiliste reformide ja demokraatliku arengu toetamise kolmandates riikides;

N.  arvestades, et finants- ja majanduskriisil on ebaproportsionaalne mõju ka teatavate, eeskätt kõige vaesemate ja kõrvalejäetud inimrühmade õigustele;

O.  arvestades, et kriis on kõige enam mõjutatud kõige vaesemate inimeste õigusi; arvestades, et Maailmapanga andmetel elab 1,2 miljardit inimest äärmises vaesuses vähem kui 1,25 USA dollariga päevas; arvestades, et Maailmapanga hinnangul jääb ka majanduse kiire taastumise korral majanduskriisi tulemusel 2020. aastaks vaesusse veel 71 miljonit inimest; arvestades, et kolm neljandikku maailma vaestest elavad keskmise sissetulekutasemega riikides;

P.  arvestades, et finantskriis on maailmas levinud erinevaid ülekandeteid pidi, põimunud muude kriisidega (nagu toidu- ja kütusekriis) ning tekkinud erineva kiiruse ja hoogsusega; märgib murega, et Maailmapanga ja ÜRO hinnangul peab kriisi tõttu vaesuses elama veel lisaks 55 kuni 103 miljonit inimest, mis ohustab inimõiguste edasist järgimist;

Q.  arvestades, et vaesuses ja kaitsetus olukorras elavad inimesed vajavad tulemuslikku ja mõistliku hinnaga juurdepääsu õigusabile, et olla võimelised nõudma oma õigusi või vaidlustama nende suhtes toime pandud inimõiguste rikkumisi; arvestades, et juurdepääsu puudumine õiglasele kohtupidamisele süvendab nende majanduslikku ja sotsiaalset haavatavust;

R.  arvestades, et töötute arv maailmas jõudis 2012. aastal 200 miljonini, mida on 27 miljoni võrra rohkem kui kriisi alguses 2008. aastal ja mis seab ohtu õiguse tööle ning toob kaasa leibkondade tulude vähenemise; arvestades, et halvenevad majandustingimused ja tööpuudus võivad mõjutada inimeste tervist, mis võib põhjustada enesehinnangu alanemist ja isegi depressiooni;

S.  arvestades, et üle 40% arenguriikides tööga hõivatutest töötab mitteametlikus majandussektoris, mis toob paljudel juhtudel kaasa ebastabiilsed ja ebavõrdsed töötingimused ja puuduva sotsiaalkaitse, kusjuures ainult 20%-l selliste töötajate perekondadest on juurdepääs teatud sotsiaalkaitsele;

T.  arvestades, et kriisi tõttu on naiste õiguste olukord halvenenud näiteks lisandunud tasustamata töö ja suurenenud vägivalla näol; arvestades, et naiste majanduslike ja sotsiaalsete õiguste järgimiseks on hädavajalik arendada avalikke teenuseid ja luua tõhusad sotsiaalkaitse süsteemid;

U.  arvestades, et naised kogevad töökohal sageli meestega võrreldes ebavõrdset kohtlemist tööle juurdepääsu, töötasu, vallandamise, sotsiaalkindlustushüvitiste ja tööle tagasivõtmise osas;

V.  arvestades, et kriis mõjutab ebaproportsionaalselt palju noori; arvestades, et 2011. aastal oli maailmas tööta 74,8 miljonit noort vanuses 15–24, mida on neli miljonit enam kui 2007. aastal, kusjuures eriti kõrge on tööpuuduse määr Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas;

W.  arvestades, et madala ja keskmise sissetulekuga riikides on ligikaudu 200 miljonit noort, kellel puudub algharidus ja kes on seega jäetud ilma õigusest haridusele;

X.  arvestades, et lapsed on eriti mõjutatud finants- ja majanduskriisist, kusjuures nende hooldajate kogetavad ohud ja kaitsetus sageli raskendavad laste olukorda;

Y.  arvestades, et maailmas ei käi koolis 61 miljonit algkooliealist last ning edusammud üldise algharidus saavutamise suunas on seiskunud alates 2008. aastast; arvestades, et pool sellest üldnäitajast langeb Sahara-taguse Aafrika arvele, kus ei käi koolis 31 miljonit last, kusjuures kooli on sunnitud pooleli jätma rohkem tüdrukuid kui poisse, sest tüdrukud peavad aitama vaesuse survest tingituna teha majapidamistöid;

Z.  arvestades, et empiirilised tõendid näitavad seda, et majanduskriisi ajal, mil hariduse eelarvet kärbitakse, lahkub rohkem lapsi enneaegselt koolist või ei käi üldse koolis, selleks et minna tööle; arvestades, et üle 190 miljoni lapse vanuses 5–14 on sunnitud töötama ja Sahara-taguses Aafrikas kasutatakse lapstööjõuna iga neljandat 5-17-aastast last, kusjuures Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas käib tööl iga kaheksas ja Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnas iga kümnes laps; arvestades, et tüdrukute puhul on eriti suur oht, et nad võetakse koolist ära ja sunnitakse tööle lapstööjõuna või tegema kodus majapidamistöid; arvestades, et see kahjustab laste heaolu ja õigust haridusele ning pikemas perspektiivis mõjutab tööjõu kvaliteeti ning üldist arengut;

AA.  arvestades, et tuletisinstrumentide turgudel toimuvate finantsspekulatsioonide tõttu tõusvad ning kiiresti muutuvad toiduainete hinnad mõjutavad miljoneid inimesi, kellel on raskusi põhivajaduste täitmisega; arvestades, et ülemaailmsed edusammud näljahäda vähendamiseks on alates 2007. aastast aeglustunud; arvestades, et 869 miljonit inimest kannatab kroonilise alatoitluse all, neist suur enamik (850 miljonit inimest) elab arenguriikides; arvestades, et kaitsetute leibkondade rakendatavad toimetulekustrateegiad hõlmavad lapse arengu kriitilistes etappides või raseduse ajal tarvitatava toidu kvaliteedi ja/või kvantiteedi vähendamist, mis avaldab pikaajalist mõju füüsilisele kasvule ja vaimsele tervisele;

AB.  arvestades, et kasvava nõudluse tõttu toiduainete tootmiseks ja aina rohkem energeetiliseks ja tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud põllumajandustoodete järele kasvab ka konkurents maa pärast, mis on aina napimaks muutuv ressurss; arvestades, et riigi tasandi ja rahvusvahelised investorid kasutavad pikaajalise ostu või rentimise lepinguid, et kindlustada endale tohutuid maa-alasid, mis võib põhjustada sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnaprobleeme sellest mõjutatud riikidele ja eriti kohalikule elanikkonnale;

AC.  arvestades, et majanduskriis võib eriti teravalt mõjutada vanemaid inimesi, kes võivad olla suuremas töö kaotamise ohus ja kellele võimaldatakse väiksema tõenäosusega ümberõpet ja uuesti tööle võtmist; arvestades, et kriis võib piirata nende juurdepääsu mõistliku hinnaga tervishoiuteenustele;

AD.  arvestades, et ravimite kallinemine (kuni 30%) avaldab negatiivset mõju kõige kaitsetumas olukorras olevate inimeste, eelkõige laste, vanemaealiste ja puuetega inimeste õigusele tervisele;

AE.  arvestades, et kogu maailmas on 214 miljonit võõrtöötajat nüüd majanduskriisist tingituna rohkem mõjutatud ebavõrdsest kohtlemisest, alatasustamisest või töötasu maksmata jätmisest ning füüsilisest vägivallast;

AF.  arvestades, et rahaülekanded, mikrorahastamine ja välismaiste otseinvesteeringute vood on arenguriikide majanduses olulised kriisist tuleneva šoki leevendamise vahendid;

AG.  arvestades, et inimkaubandus on kaasaegse orjanduse vorm ja kujutab endast põhiliste inimõiguste jämedat rikkumist; arvestades, et inimkaubitsejad kasutavad ära potentsiaalsete ohvrite vajadust leida korralik töökoht ja pääseda vaesusest; arvestades, et kaks kolmandikku inimkaubanduse ohvritest on naised ja tüdrukud;

AH.  arvestades, et maailmas puudub 1,3 miljardil inimesel juurdepääs elektrile; arvestades, et juurdepääs energiale, eriti elektrile, on väga oluline aastatuhande mitme arengueesmärgi saavutamiseks, kuna see vähendab tootlikkuse suurendamise kaudu muu hulgas vaesust, loob suuremaid tulusid ja stimuleerib mikroettevõtjate arengut ning viib majandusliku ja sotsiaalse mõjuvõimu suurenemiseni;

AI.  arvestades, et põllumajandussektor annab tööd ja elatist rohkem kui 70%-le arenguriikide tööjõust; arvestades, et põllumajandusele antava ametliku arenguabi osakaal on pidevalt vähenenud ja moodustab praegu vaid 5% ametliku arenguabi kogumahust; arvestades, et arenguväheste ressurssidega ja madala sissetulekuga riikides on põllumajandussektori kasv vaesuse vähendamisel viis korda tulemuslikum kui kasv muudes sektorites (Sahara-taguses Aafrikas 11 korda suurem); arvestades, et maaelu areng ja meetmed, mis peavad toetama põllumajandust, eeskätt kohalikku tootmist, on kõigi arengustrateegiate peamiseks osaks ja on eluliselt tähtsad vaesuse, nälja ja vähese arengu kaotamiseks;

AJ.  arvestades, et kriisi mõju kirjeldamiseks sageli kasutatavad koondandmed võivad peita suuri erinevusi riikide vahel ja riikide sees; arvestades, et raske on pääseda ligi reaalajas andmetele, mis on vajalikud majanduskriisi poolt piirkondadele ja kaitsetutele rühmadele avalduva mõju täielikuks mõistmiseks; arvestades vajadust koostööd hõlmava ja innovatiivse andmekogumise ja analüüsimise järele ülemaailmsel tasandil;

1.  kordab kindlat otsust kaitsta ja edendada inimõigusi ja põhivabadusi (kodaniku-, poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi) kui Euroopa Liidu välispoliitika keskseid põhimõtteid, mis on aluseks kõigile muudele poliitikavaldkondadele, nagu on sätestatud Lissaboni lepingus, eriti seoses majandus- ja finantskriisiga;

2.  rõhutab, et inimõigused hõlmavad õigusi toidule, veele, haridusele, sobivale eluasemele, maale, inimväärikale töökohale, tervishoiule ja sotsiaalkindlustusele; mõistab hukka asjaolu, et nende hulk on mitmetes riikides kriisi algusest alates vähenenud; tunnistab, et vaesus ja selle süvenemine on enamasti tingitud nimetatud õiguste mittejärgimisest; palub Euroopa Liidul investeerida rohkem jõupingutusi ja raha aastatuhande arengueesmärkide saavutamisse, mis on kehtestatud 2015. aastaks, kuid mille puhul ollakse nende saavutamisest veel kaugel;

3.  toonitab asjaolu, et kriisile reageerimine peab hõlmama rahvusvaheliselt kooskõlastatud mitmepoolset koostööd nii piirkondlikul kui piirkondadevahelisel tasandil, mille keskmes on tugev inimõigustele põhinev lähenemine;

4.  tuletab meelde valitsuste kohustust austada, kaitsta ja järgida alati inimõigusi, sealhulgas majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi, samuti digitaalseid vabadusi, nagu on sätestatud inimõigusi käsitlevas rahvusvahelises õiguses; kutsub valitsusi üles seisma vastu igas vormis diskrimineerimisele ja tagama kõigile põhilised inimõigused; taunib praegust lõhet seadusliku tunnustamise ja nende õiguste poliitilise jõustamise vahel;

5.  kinnitab veel kord, et vaatamata ülemaailmsele majanduskriisile, mis ohustab tõsiselt majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste järgimist, ei ole ühelgi mis tahes majanduslikus seisukorras riigil õigustust eirata oma kohustust kaitsta põhilisi inimõigusi; rõhutab, et oma elanikele väärika elu tagamiseks on valitsustel kohustus kindlustada igal ajal minimaalne sotsiaalsete ja majanduslike õiguste kaitse tase;

6.  nõuab, et valitsused asetaksid elanikkonna kõige kaitsetumate rühmade huvid poliitiliste meetmete keskmesse, kasutades otsuste tegemisel inimõiguste raamistikku; kutsub valitsusi üles võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et tagada õiguskaitse kättesaadavus kõigile, keskendudes eelkõige vaesuses elavatele inimestele, kes vajavad täielikku arusaamist oma õigustest ja nende kasutamise vahenditest; kutsub ELi üles tugevdama võitlust karistamatuse vastu ja toetust õigusriigile ja justiitsreformi programmidele partnerriikides, et võimaldada aktiivset kodanikuühiskonda, mis on iga demokratiseerimisprotsessi alus;

7.  väljendab heameelt ELi võetud kohustuse üle edendada majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi ning teha suuremaid pingutusi, et tagada ühtne ja diskrimineerimist välistav juurdepääs põhiteenustele, pöörates erilist tähelepanu vaestele ja kaitsetutele ühiskonnarühmadele, nagu on sätestatud inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus; ootab selle kajastumist konkreetsetes meetmetes, sealhulgas ELi delegatsioonide koostatavates inimõigusi käsitlevates riigipõhistes strateegiates;

8.  nõuab, et ELi inimõiguste eriesindaja peaks tagama selle, et inimõigused oleksid poliitilistes algatustes esiplaanil, pöörates erilist tähelepanu kolmandate riikide kõige kaitsetumatele ühiskonnarühmadele;

9.  rõhutab, kui tähtis on tagada, et inimõiguste toetamist ja demokraatia edendamist ei õõnestaks selliste projektide eelarve vähendamine kriisi tingimustes; toonitab sellega seoses, et on vaja kindlalt toetada inimõiguste kaitsjate projekte, mida rahastatakse demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendist, sh majanduslike ja sotsiaalsete õiguste valdkonnas (nagu töötajate ja sisserändajate õigused), ning toonitab, et tähtis on edendada inimõigustealast haridust;

10.  tuletab valitsustele meelde kohustust tagada, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel oleksid vajalikud vahendid oma rolli täitmiseks ühiskonnas, selle asemel, et kasutada praegust kriisi ettekäändena kodanikuühiskonna organisatsioonidele antava toetuse kärpimiseks; nõuab kodanikuühiskonna rahastamisvahendi piisavat rahastamist pärast 2013. aastat, et veelgi tugevdada kodanikuühiskonna suutlikkust partnerriikides;

11.  toonitab, et komisjon peaks kaasama inimõiguste klauslid märkimisväärse majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõjuga seadusandlike ja muude kui seadusandlike ettepanekute, rakendusmeetmete ja kaubandus- ning investeerimislepingute mõjuhinnangutesse;

12.  väljendab muret, et ülemaailmne majanduskriis seab ohtu ELi liikmesriikide ametliku arenguabi andmise; tuletab meelde, et kuigi ülemaailmne majanduskriis sai alguse rikkamatest riikidest, kannatavad selle all rohkem vaesed riigid; nõuab seepärast tungivalt, et liikmesriigid säilitaksid ja täidaksid kahe- ja mitmepoolseid kohustusi ametliku arenguabi osas, samuti eesmärke, mis on määratletud ÜRO aastatuhande deklaratsioonis, keskendudes eeskätt neile valdkondadele, kus edusammud praegu puuduvad ning tagades arenguabi tulemusliku kasutamise, et tagada parim kulutustele vastav tulu ning inimõigustealase ja arengupoliitika sidusus; tuletab meelde, et tärkava turumajandusega riikidel on samuti oluline roll, kuna nad võivad anda oma panuse ametlikku arenguabisse;

13.  nõuab, et komisjon, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid lähtuksid kriisidele reageerimise ja arengupoliitika kavandamisel inimõigustest, nagu osutas komisjon oma teatises „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks” ja Euroopa Parlament oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni selle teatise kohta(8);

14.  toonitab, et poliitikavaldkondade sidusus ja koordineerimine on olulised vaesuse vähendamise eesmärgi täitmiseks ja ELi välisabi usaldusväärsuse ja mõju suurendamiseks;

15.  kordab, et partnerriikidele eelarvetoetuse andmise ja kõikide kaubanduskokkulepete eeltingimuseks peaks olema inimõiguste järgimine ja demokraatia partnerriikides; on seisukohal, et abiandvad riigid ja laenuandjad peaksid eelkõige reageerima kooskõlastatud viisil teatatud pettuse ja korruptsiooni juhtumitele ning edendama nendes riikides reforme hea valitsemistava ja läbipaistvuse suunas; nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid teeksid süstemaatilisi riskihinnanguid laialt levinud korruptsiooni kohta partnerriikides, mis võib takistada arengu- ja humanitaarprojektide soovitud mõju;

16.  kutsub arenguriike üles kujundama majanduspoliitikat selliselt, et sellega edendataks jätkusuutlikku majanduskasvu ja arengut, loodaks töökohti, asetataks kaitsetud elanikerühmad poliitilises strateegias esiplaanile ning tuginetaks arengus usaldusväärsele fiskaalsüsteemile, millega kaotatakse maksupettus ja mis on vajalik siseriiklike vahendite tõhusamaks ja võrdsemaks kasutusele võtmiseks;

17.  julgustab välismaiseid ja siseriiklikke investoreid ärgitama kõikides riikides ettevõtete tugevat sotsiaalset vastutust, rõhutades eeskätt säästvat arengut ja head valitsemistava ning keskendudes eriti inimõigustele, inimväärsele tööle, tööstandarditele, ühinemisvabadusele, kollektiivläbirääkimistele ja muudele sotsiaalküsimustele;

18.  julgustab arenguriike kasutama kaubandussoodustusi, mida EL neile üldise soodustuste süsteemi (GSP+) raames võimaldab, et stimuleerida nende riikide majandust, mitmekesistada eksporti ja parandada nende konkurentsivõimet; tuletab meelde nende kohustust GSP+ raamistikus ratifitseerida ja rakendada tõhusalt kesksed rahvusvahelised konventsioonid inimõiguste ja tööõiguse, keskkonnakaitse ja hea valitsemistava kohta, mis on selle skeemi all loetletud;

19.  kutsub ELi üles toetama ja kiitma heaks rahvusvaheline eesmärk muuta energia 2030. aastaks kõigile kättesaadavaks, kuna see aitab kaasa kõige vaesemate ja kõige kaitsetumate majandusliku mõjuvõimu ja sotsiaalhüvitiste suurendamisele arenguriikides;

20.  väljendab heameelt konkreetsete jõustamismehhanismide kehtestamise üle, et teostada järelevalvet inimõigusi käsitlevate klauslite rakendamise üle ELi nn uue põlvkonna kahepoolsetes ja piirkondlikes lepingutes; väljendab heameelt pingutuste üle, millega püütakse kaubandus- ja/või investeerimislepingute kõneluste alustamisel või lepingute sõlmimisel parandada inimõiguste alase olukorra analüüsimist kolmandates riikides; märgib murega, et praegused inimõiguste jälgimise alased sätted asjaomastes kokkulepetes ei ole selgesti määratletud või piisavalt ambitsioonikad; nõuab, et EL võtaks vankumatu põhimõttelise hoiaku, nõudes, et tema partnerriigid täidaksid inimõiguste klausleid rahvusvahelistes kokkulepetes;

21.  avaldab heameelt selle üle, et ELi abi on suunatud ümber vähim arenenud riikidele, ja nõuab, et keskmise sissetulekuga riigid eraldaksid järjest suurema osa maksutuludest sotsiaalkaitseskeemideks ning vaeste ja kõige kaitsetumate inimõiguste järgimiseks;

22.  kutsub rahvusvahelist üldsust üles andma piisavat abi Sahara-taguse Aafrika riikide valitsustele, et hoida ära finantskriisi üleminek humanitaarkriisiks mõnedes selle piirkonna riikides;

23.  kutsub valitsusi üles täitma kohustusi kodanike ees loodusvarade vastutustundliku majandamise osas;

24.  nõuab, et valitsused võtaksid kõik meetmed, mis on vajalikud äärmusliku tulude ebavõrdsuse vähendamiseks, ja kehtestaksid tingimused, mis võimaldaksid praegu äärmises vaesuses elavatel inimestel kasutada täielikult ära oma potentsiaali ja elada väärikat elu;

25.  nõuab, et arenguriikide valitsused töötaksid välja sotsiaalkaitseskeemid, kuna need on hädavajalikud kõige kaitsetumate kaitsmiseks ning vastupidavuse suurendamiseks majandus- ja keskkonnašokkide korral ning on osutunud pigem ühiskonda tehtud investeeringuks kui kuluks, nagu on näidanud sellised sotsiaalhoolekande programmid nagu Brasiilia bolsa familia või nõudlusepõhised riiklikud ehitustööd, nagu India maapiirkonna tööhõive riiklik tagatisskeem (NREGS); toonitab, et selliste rahaülekandekavade edu sõltub suuresti vastavusest teatud tingimustele, nagu kooli registreerimine ja koolis käimine, samuti tervishoiu aspektid, eelkõige laste vaktsineerimine;

26.  väljendab heameelt ühisalgatuse üle, millele panid aluse õigusega toidule tegelev ÜRO eriraportöör Olivier De Schutter ja äärmise vaesuse ja inimõigustega tegelev ÜRO eriraportöör Magdalena Sepúlveda Carmona eesmärgiga tugevdada arenguriikide sotsiaalkaitsesüsteeme sotsiaalkaitse ülemaailmse fondi kaudu, mis võimaldab kanaliseerida rahvusvahelise solidaarsuse vähimarenenud riikide hüvanguks; palub komisjonil neid programme toetada;

27.  on seisukohal, et arenguriikides on investeeringud jätkusuutlikku põllumajandusse oluline vahend, millega võidelda toiduga kindlustamatuse vastu ja ergutada üldist majanduskasvu; nõuab, et valitsused toetaksid vastutustundlikke erasektori investeeringuid ja toiduainete väiketootjaid, eriti naisi ja põllumajanduskooperatiive, kelle tegevus äärmise vaesuses vähendamisel on kõige tulemuslikum, kuna nad suurendavad tööjõu tulusust; toonitab, et tähtis on investeerida maapiirkondade infrastruktuuri, millega vähendatakse tehingukulusid ja võimaldatakse põllumajandustootjatel jõuda turule ning teenida suuremat tulu;

28.  palub valitsustel tagada, et omamaistel ja rahvusvahelistel finantsspekulantidel, kes investeerivad maasse, ei oleks negatiivset mõju väikepõllumajandustootjatele ja kohalikele tootjatele ning et nad ei põhjustaks ümberasustamist, keskkonnaprobleeme ning toiduga kindlustamatust ja sissetuleku ebakindlust; tuletab seoses sellega meelde, et kindel tööhõive ja toitumine on inimõiguste austamise, demokratiseerimise ja igasuguse poliitilise osaluse tingimused;

29.  tuletab nii valitsustele kui ka erasektorile meelde, et nad austaksid mitteametlikku ja traditsioonilist maaomandit ning maakasutusõigusi; rõhutab, et haavatavad rühmad, nagu põlisrahvad, vajavad kõige enam kaitset, sest maa on sageli ainus ressurss, millest nad oma elatist saavad;

30.  nõuab, et valitsused ei kärbiks ega piiraks toiduainete toetusi, kuna need toetused aitavad piirata näljahäda levikut ja parandada toitumist abi saavates leibkondades;

31.  nõuab suuremat läbipaistvust kaubaturgudel, et vältida põllumajandustoorme hindade volatiilsust, mida põhjustab ülemäärane spekuleerimine, ja toonitab vajadust suurema rahvusvahelise tähelepanu ja tõhustatud kooskõlastamise järele selles küsimuses;

32.  tuletab valitsustele meelde, et noorte tööhõivepoliitikas tuleks keskenduda mitte ainult töökohtade loomisele, vaid ka sellise sissetulekutaseme ja töötingimuste tagamisele, mis võimaldavad tagada piisava elatustaseme;

33.  väljendab toetust finantstehingute maksu ülemaailmsele kehtestamisele, kusjuures sellest maksust võib kujuneda uuenduslik arengu rahastamise mehhanism, mis lõppkokkuvõttes aitab kaasa majanduslike ja sotsiaalsete õiguste üldisele järgimisele; julgustab kõiki liikmesriike toetama ELi eelarve-ettepanekut kehtestada finantstehingute maks;

34.  rõhutab, et inimõiguste tagamiseks, eelkõige madala sissetulekuga riikides, on vaja võidelda ebaseaduslike rahavoogude, maksuparadiiside ja kaupadega spekuleerimise vastu;

35.  on seisukohal, et arenguriigid peaksid majanduspoliitika jaoks looma innovatiivsed rahastamissüsteemid; julgustab neid riike arendama nende omavahenditega seotud rahastamismehhanisme;

36.  kutsub üles tagama arenguriikide ettevõtetele parema konkurentsivõime, mis võimaldab vähendada tööpuudust ja edendada tööhõivepoliitikat;

37.  peab väga oluliseks tugevdada oskuste arendamise ja koolituspoliitikat, sealhulgas mitteformaalset haridust ning praktikat ja väljaõpet kohapeal, millega toetatakse edukat üleminekut koolist tööturule;

38.  rõhutab, et araabia kevade sündmused on paljastanud mitmeid puudusi ELi poliitikas selle piirkonna suhtes, sealhulgas noorte olukorra suhtes, kes seisavad silmitsi massilise tööpuudusega ja väljavaadete puudumisega oma kodumaal; nõuab, et EL võtaks tõhusamaid meetmeid, et tulla toime finantskriisi mõjuga kolmandates riikides, võttes sealhulgas arvesse kodanikuühiskonna organisatsioonide aruandeid;

39.  nõuab, et nii selliste riikide valitsused, kus on suur laste tööjõu kasutamise määr, kui rahvusvahelised abiandjad edendaksid ennetusmeetmeid, näiteks suurendaksid koolis käimise võimalusi, parandaksid koolide kvaliteeti ja vähendaksid koolikulusid, et vähendada vaesuse määra ja soodustada majanduskasvu;

40.  nõuab tungivalt, et valitsused pakuksid nn teise võimaluse haridusprogramme neile, kes ei ole käinud algkoolis, et anda neile kirja- ja arvutamisoskus ning elatise hankimise oskused, mis võivad neil aidata vaesusest pääseda;

41.  nõuab, et valitsused tugevdaksid lastekaitsemeetmeid, sealhulgas lastevastase vägivalla vähendamise meetmeid, ja edendaksid valitsusametnike hulgas teadlikkuse tõstmist lastevastase vägivalla küsimuses;

42.  tuletab meelde, et majanduse elavdamise poliitikas tuleb rõhutada soolise võrdõiguslikkuse komponenti; nõuab kõige kiiremas korras sellise poliitika ja korra rakendamist, millega tagatakse rohkemate naiste sisenemine tööturule inimväärsete töötingimuste ja sotsiaalkaitsega töökohtadel; nõuab avaliku sektori investeeringute suunamist hooldusteenustesse, et vähendada naiste poolt tasuta tehtavate majapidamis- ja hooldustööde mahtu; nõuab, et tööturupoliitikas tuleb käsitleda sellist valdkonda nagu lapsevanemate ajapuudus laste eest hoolitsemisel;

43.  toonitab, et naised tuleb ulatuslikumalt kaasata sotsiaalsesse dialoogi ja otsuste tegemisse; tuletab meelde asjaolu, et tütarlaste ja naiste haridus ja naiste õiguste edendamine on väga olulised;

44.  nõuab, et valitsused käsitleksid kriitilise tähtsusega inimõiguste küsimusi, millega puutuvad kokku eakad inimesed, eriti majanduslanguse ajal, nagu pikaajaline töötus, vanusega seotud tööalane diskrimineerimine, ebakindel sissetulek ja liiga kallis tervishoid; nõuab, et valitsused kehtestaksid uuenduslikud mehhanismid paindlikuks osalemiseks tööturul, näiteks võimaldades vanematel inimestel saada osalise tööajaga töötamisel sotsiaalpensioni, pakkudes ümberkoolituse programme või fiskaalmeetmeid, mille eesmärk on stimuleerida eakate tööhõivet;

45.  nõuab rahaülekannete tehingukulude vähendamist ja tehingute lihtsustamist, näiteks tuleks lihtsustada sisserännanutel pangakonto avamist vastuvõtvas riigis;

46.  palub valitsustel tagada, et võitlus inimkaubanduse vastu oleks majandus- ja finantskriisi ajal jätkuvalt olulisel kohal; nõuab, et valitsused rakendaksid täies mahus seadusi inimkaubitsejate kohtu alla andmiseks, laiendaksid tuge ja õigusabi andmist inimkaubanduse ohvritele ja tihendaksid rahvusvahelist koostööd;

47.  avaldab heameelt 2015. aasta järgset arengukava käsitlevas ÜRO kõrgetasemelises ekspertrühmas käivate arutelude üle, milles osaleb ka ELi arenguvolinik; on seisukohal, et 2015. aasta järgset perioodi hõlmavas raamistikus tuleks lugeda esmatähtsaks inimõiguste üldine rakendamine ning võtta arvesse finants- ja majanduskriisi mõju, eeskätt kõige vaesematele ja kõige kaitsetumatele, ning täita lubadused vaesuse vähendamise valdkonnas; nõuab, et kõik asjaosalised kaaluksid mõõdetavate eesmärkide ja näitajate, samuti kvalitatiivsete ning tulemustel põhinevate näitajate kehtestamist;

48.  toonitab, et tuleb täiendavalt uurida ja analüüsida finants- ja majanduskriisi mõju eri piirkondadele, sealhulgas ELis ja tema suhetes kolmandate riikidega, ning tuleb parandada ülemaailmsete ja piirkondlike kriiside varajaste signaalide jälgimist; toonitab, et uuringutes ja poliitika kavandamisel tuleks rohkem näidata liigendatud andmeid, et kõige paremini haarata ja käsitleda kõige vaesemate ja kõige kaitsetumate ühiskonnaliikmete probleeme; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma rahalist toetust ÜRO peasekretäri poolt 2009. aastal algatatud ÜRO innovatsioonilaboratooriumile Global Pulse, mille eesmärk on koguda ja analüüsida andmeid, mis aitavad paremini mõista finants- ja majanduskriisi mõju elanikkonna kaitsetumatele kihtidele ja töötada välja vastavad poliitilised reageerimisvahendid;

49.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO inimõiguste ülemvolinikule.

(1) http://www.un.org/millennium/declaration/ares552e.htm (2) ELT C 4 E, 7.1.2011, lk 34. (3) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 31. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0470. (5) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 89. (6) ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 140. (7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0386. (8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0386.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2013. aasta soovitus nõukogule ÜRO kaitsekohustuse põhimõtte kohta (2012/2143(INI))

P7_TA(2013)0180 A7-0130/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu väärtusi, eesmärke, põhimõtteid ja poliitikasuundi, mis on muu hulgas sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklites 2, 3 ja 21,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 9. detsembri 1948. aasta genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 7. oktoobri 2009. aasta resolutsiooni kaitsekohustuse kohta (A/RES/63/308),

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogus 2006. aasta aprillis vastu võetud resolutsiooni 1674 ja ÜRO Julgeolekunõukogus 2009. aasta novembris vastu võetud resolutsiooni 1894 tsiviilisikute kaitsmise kohta relvastatud konfliktides(1),

–  võttes arvesse naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevaid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1325 (2000) ja 1820 (2008), ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1888 (2009) naiste- ja lastevastase seksuaalvägivalla kohta relvakonfliktides, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1889 (2009), mille eesmärk on parandada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) rakendamist ja järelevalvet, ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1960 (2010), millega loodi mehhanism, et koguda andmeid ja koostada nimekirju relvakonfliktides seksuaalvägivalla toimepanijate kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 26. veebruari 2011. aasta resolutsiooni 1970 Liibüa kohta, milles viidatakse kaitsekohustusele ja lubatakse võtta mitmeid mittesunduslikke meetmeid vägivalla eskaleerumise ärahoidmiseks, ning ÜRO Julgeolekunõukogu 17. märtsi 2011. aasta resolutsiooni 1973 olukorra kohta Liibüas, millega lubati liikmesriikidel võtta kõik vajalikud meetmed tsiviilisikute ja tsiviilisikutega asustatud alade kaitseks ning mis esmakordselt ajaloos sisaldas otsest viidet kaitsekohustuse esimesele sambale; võttes arvesse, et sellele järgnesid sarnased viited ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1975 Cōte d'Ivoire'i kohta, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1996 Sudaani kohta ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2014 Jeemeni kohta,

–  võttes arvesse ÜRO 2005. aasta ülemaailmse tippkohtumise lõppdokumendi punkte 138 ja 139(2),

–  võttes arvesse sekkumise ja riikliku suveräänsuse küsimustega tegeleva rahvusvahelise komisjoni 2001. aasta aruannet „Kohustus kaitsta”, ohtusid, väljakutseid ja muutusi käsitleva kõrgetasemelise eksperdirühma 2004. aasta aruannet „Turvalisem maailm – meie ühine vastutus”(3) ja ÜRO peasekretäri 2005. aasta aruannet „Vabaduse nimel: areng, turvalisus ja inimõigused kõigi jaoks”(4),

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri järgmisi aruandeid: 2009. aasta aruannet kaitsekohustuse rakendamise kohta(5), 2010. aasta aruannet varajase hoiatamise, hindamise ja kaitsekohustuse kohta(6), 2011. aasta aruannet piirkondlike ja allpiirkondlike kokkulepete rolli kohta kaitsekohustuse rakendamisel(7) ning 2012. aasta aruannet „Kaitsekohustus: õigeaegne ja otsustav reageerimine”(8),

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 2012. aasta novembris esitatud sisekontrolli aruannet ÜRO meetmete kohta Sri Lankas, milles püütakse välja selgitada põhjused, miks rahvusvaheline üldsus ei suutnud kaitsta tsiviilisikuid humanitaarõiguse ja inimõiguste alaste õigusaktide ulatusliku rikkumise eest, ning milles antakse soovitusi ÜRO edaspidiseks tegevuseks, et tõhusalt reageerida sarnastes olukordades, kus on tegu massiliste ja julmade kuritegudega,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 25. juuli 2012. aasta aruannet „Vahendaja rolli tugevdamine vaidluste rahumeelsel lahendamisel, konfliktide ennetamisel ja lahendamisel”,

–  võttes arvesse ÜRO-le 9. septembril 2011. aastal esitatud Brasiilia algatust „Vastutus kaitstes: kontseptsiooni arendamise ja edendamise elemendid”,

–  võttes arvesse 2001. aastal vastu võetud vägivaldsete konfliktide ennetamise ELi programmi (Göteborgi programm) ja aastaaruandeid selle rakendamise kohta,

–  võttes arvesse 25. mail 2010. aastal vastu võetud ELi prioriteete ÜRO Peaassamblee 65. istungjärguks(9),

–  võttes arvesse 2012. aasta Nobeli rahupreemiat, millega üksnes ei tunnustata ELi ajaloolist panust rahumeelse Euroopa ja maailma rajamisse, vaid suurendatakse ka ootusi ELi edasise tegevuse suhtes rahvusvahelise õiguse normidel põhineva ja rahumeelsema maailmakorralduse eest seismisel,

–  võttes arvesse Euroopa konsensust arengu küsimuses(10) ja Euroopa konsensust humanitaarabi valdkonnas(11),

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta soovitust nõukogule ÜRO Peaassamblee 66. istungjärgu kohta(12) ja 13. juuni 2012. aasta soovitust nõukogule ÜRO Peaassamblee 67. istungjärgu kohta(13),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni ÜRO inimõiguste nõukogu 19. istungjärgu kohta(14),

–  võttes arvesse oma 11. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi kui ülemaailmse osaleja ja tema rolli kohta mitmepoolsetes organisatsioonides(15),

–  võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni Euroopa julgeolekustrateegia ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta(16),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 121 lõiget 3 ja artiklit 97,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A7-0130/2013),

A.  arvestades, et ÜRO 2005. aasta ülemaailmse tippkohtumise lõppdokumendis nähakse esmakordselt ette kaitsekohustuse põhimõtte ühine määratlus; arvestades, et ÜRO ülemaailmse tippkohtumise lõppdokumendi punktides 138 ja 139 sisalduv kaitsekohustuse põhimõte tähistab olulist sammu rahumeelsema maailma suunas, kehtestades riikidele kohustuse kaitsta oma riigi kodanikke genotsiidi, sõjakuritegude, etnilise puhastuse ja inimsusvastaste kuritegude eest ning rahvusvahelise üldsuse kohustuse aidata riike selle kohustuse täitmisel ja reageerida, kui riigid ei suuda kaitsta oma kodanikke eelnimetatud nelja kuriteoliigi ja rikkumiste eest;

B.  arvestades, et kaitsekohustuse põhimõte rajaneb kolmel sambal: i) riigil on põhivastutus kaitsta oma elanikkonda genotsiidi, sõjakuritegude, inimsusvastaste kuritegude ja etnilise puhastuse eest; ii) rahvusvaheline üldsus peab aitama riikidel nende kaitsekohustusi täita; iii) kui riik ei suuda ilmselgelt oma elanikkonda kaitsta või on tegelikult nende kuritegude toimepanija, on rahvusvahelisel üldsusel kohustus kollektiivselt tegutseda;

C.  arvestades, et tuginedes sellele tööle, mida kaitsekohustuse vallas tehti enne ÜRO 2005. aasta ülemaailmse tippkohtumise lõppdokumendi vastuvõtmist, ning eelkõige 2001. aasta aruandele, mille koostas sekkumise ja riikliku suveräänsuse küsimustega tegelev rahvusvaheline komisjon (ICISS), on kaitsekohustuse põhimõtet (R2P) laiemalt määratletud, nii et see hõlmab ka selliseid komponente nagu ennetamise kohustus (R2prevent), reageerimise kohustus (R2react) ja taastamise kohustus (R2rebuild), mis ICISSi aruandega on ette nähtud;

D.  arvestades, et kaitsekohustuse kontseptsiooni väljatöötamine on tervitatav, sest sellega muudetakse selgemaks ja tugevamaks riikide kohustused tsiviilisikute kaitse tagamiseks; arvestades, et see kontseptsioon, mis sai alguse rahvusvahelise üldsuse suutmatusest sekkuda sündmustesse Rwandas 1994. aastal, on rahvaste ühenduse elujõulisuse seisukohast otsustava tähtsusega;

E.  arvestades, et kõnealustel juhtudel tuleks legitiimset jõudu kasutada üksnes kaalutletult, proportsionaalselt ja piiratult;

F.  arvestades, et kaitsekohustuse põhimõtte väljatöötamine on oluline samm selles suunas, et ennetada ja ära hoida genotsiidi, sõjakuritegusid, etnilist puhastust või inimsusevastaseid kuritegusid ja nendele reageerida ning toetada rahvusvahelise õiguse, eelkõige rahvusvahelise humanitaarõiguse, pagulasõiguse ja inimõigusi käsitleva õiguse aluspõhimõtteid; arvestades, et neid põhimõtteid tuleks kohaldada võimalikult järjekindlalt ja ühetaoliselt, mistõttu on äärmiselt oluline, et varajane hoiatamine ja olukorra hindamine toimuks õiglaselt, kaalutletult ja professionaalselt ning jõu kasutamine jääks viimaseks abinõuks;

G.  arvestades, et enam kui kümme aastat pärast kaitsekohustuse põhimõtte esitamist ning kaheksa aastat pärast selle heakskiitmist rahvusvahelise üldsuse poolt ÜRO 2005. aasta ülemaailmsel tippkohtumisel, on hiljutised sündmused taas näidanud, et selle kontseptsiooniga hõlmatud nelja kuriteoliigi suhtes on tähtis, kuid keeruline tagada õigeaegne ja otsustav reageerimine, samuti oleks vaja mõelda kaitsekohustuse põhimõtte elluviimise peale, et tagada selle tõhus rakendamine ja hoida ära massilisi hirmutegusid;

H.  arvestades, et kaitsekohustuse põhimõtte – eelkõige selle ennetava komponendi – väljatöötamine aitab edendada ülemaailmseid pingutusi rahumeelsema maailma saavutamiseks, sest paljud massilised vägivallateod pannakse toime vägivaldsete konfliktide ajal ning seepärast on vaja luua tõhusat suutlikkust struktuurseks ja operatiivseks konfliktiennetuseks, et jõudu kasutataks viimase abinõuna võimalikult vähe;

I.  arvestades, et kõigi nende vahendite kasutamine, mis on ette nähtud ÜRO põhikirja VI, VII ja VIII peatüki alusel ning mis ulatuvad mittesunduslikest meetmetest kollektiivse tegutsemiseni, on ülitähtis selleks, et arendada edasi kaitsekohustuse põhimõtet ja suurendada selle legitiimsust;

J.  arvestades, et konfliktide, vägivalla ja inimkannatuste ärahoidmise kõige tõhusamaks viisiks on edendada inimõiguste ja põhivabaduste järgimist, õigusriigi põhimõtete kehtestamist, head valitsemistava, inimeste turvalisust, majanduslikku arengut, vaesuse kaotamist, kaasatust, sotsiaalmajanduslikke õigusi, soolist võrdõiguslikkust ning demokraatlikke väärtusi ja tavasid, aga ka majandusliku ebavõrdsuse vähendamist;

K.  arvestades, et 2011. aastal aset leidnud sõjaline sekkumine Liibüas osutas vajadusele selgitada piirkondlike ja kohalike organisatsioonide rolli kaitsekohustuse põhimõtte kohaldamisel; arvestades, et sellised organisatsioonid võivad kaitsekohustuse põhimõtte rakendamisel tegutseda nii legitiimsuse tagajatena kui ka aktiivsete elluviijatena, kuid tihti puuduvad neil suutlikkus ja ressursid;

L.  arvestades, et inimõigused on rahvusvahelistes suhetes äärmiselt olulised;

M.  arvestades, et on vaja muuta kaitsekohustusele lähenemist, nii et see oleks integreeritud kõikidesse arengukoostöö, abi ja kriisiohjamise mudelitesse ning tugineks kaitsekohustust juba sisaldavatele programmidele;

N.  arvestades, et kaitsekohustuse ennetava komponendi (R2prevent), kaasa arvatud vahendusmeetmete ja ennetava diplomaatia järjepidevam rakendamine varases etapis hoiaks ära või vähendaks konfliktide ja vägivalla ohtu ning aitaks vältida nende eskaleerumist, mis omakorda aitaks ära hoida rahvusvahelist sekkumist kaitsekohustuse reageerimise komponendi (R2react) alusel; arvestades, et kahetasandiline diplomaatia on tähtsal kohal ennetavas diplomaatias, mis rajaneb lepituspüüete inimmõõtmel;

O.  arvestades, et kaitsekohustus on eelkõige ennetav doktriin ja sõjaline sekkumine peaks olema kaitsekohustuse kohaldamise olukordades viimane abinõu; arvestades, et võimaluse korral tuleks kaitsekohustust rakendada eelkõige diplomaatiliste ja pikaajaliste arengumeetmetega, mis keskenduvad suutlikkuse suurendamisele sellistes valdkondades nagu inimõigused, hea valitsemistava, õigusriiklus, vaesuse vähendamine ning tähtsustavad haridust ja tervishoidu, konfliktiennetust hariduse ja laiema kaubavahetuse kaudu, tõhusat relvastuskontrolli ja ebaseadusliku relvakaubanduse tõkestamist ning varajase hoiatamise süsteemide tugevdamist; arvestades, et lisaks sellele on veel mitmeid mittesõjalisi alternatiivseid sunnimeetmeid, näiteks ennetav diplomaatia, sanktsioonid, vastutusmehhanismid ja vahendustegevus; arvestades, et EL peab konfliktide ennetamisel täitma ka edaspidi juhtrolli;

P.  arvestades, et koostöö piirkondlike organisatsioonidega on kaitsekohustuse põhimõttega seotud töö oluline mõõde; arvestades, et seepärast on vaja nõuda, et suurendataks piirkondliku suutlikkust ennetustööks ja määrataks kindlaks tulemuslikud poliitikameetmed eelnimetatud nelja kuriteoliigi tõkestamiseks; arvestades, et eelseisev ELi ja Aafrika tippkohtumine 2014. aastal on hea võimalus selleks, et väljendada meie toetust Aafrika Liidu juhtpositsioonile ja suurendada Aafrika vastutust seoses kaitsekohustusega;

Q.  arvestades, et ÜRO suunistes tõhusaks vahendustegevuseks tõdetakse probleemi, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu väljastatavad vahistamismäärused, erinevad sanktsioonid ning riiklikud ja rahvusvahelised terrorismivastased meetmed mõjutavad samuti seda, kuidas mõned konflikti osalised vahendamises osalevad; arvestades, et rahvusvahelises õiguses on rahvusvahelise üldsuse poolt viivitamatut tegutsemist nõudvate kuritegude määratlemine Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loomisest saadik märkimisväärselt edasi arenenud, kuid ikka veel puudub sõltumatu hindamismehhanism, millal need määratlused kehtivad; arvestades, et Rooma statuudi rakendamine suurendaks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu töö tulemuslikkust; arvestades, et Rooma statuuti ei ole veel kõik rahvusvahelisse kogukonda kuuluvad riigid ratifitseerinud;

R.  arvestades, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus ja kaitsekohustuse põhimõte on omavahel seotud, sest mõlema eesmärk on ära hoida genotsiidi, inimsusevastaseid kuritegusid ja sõjakuritegusid; arvestades, et ühelt poolt toetab kaitsekohustuse põhimõte Rahvusvahelise Kriminaalkohtu eesmärki võidelda karistamatusega, propageerides seda, et riigid järgiksid oma õiguslikku vastutust, ning teiselt poolt tugevdab see Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vastastikuse täiendavuse põhimõtet, mille kohaselt vastutusele võtmise põhikohustus lasub riikidel;

S.  arvestades, et Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on kuritegude ennetamise kõrval keskne roll ka riikide ülesehitamises ja vahendamismenetlustes;

T.  arvestades, et EL on alati aktiivselt propageerinud kaitsekohustust rahvusvahelisel tasandil; arvestades, et EL peab tugevdama oma rolli ülemaailmse tähtsusega poliitilise jõuna, toetades inimõigusi ja humanitaarõigust ning kajastades seda poliitilist toetust ka oma poliitikameetmetes;

U.  arvestades, et ka ELi liikmesriigid on toetanud kaitsekohustuse põhimõtet; arvestades, et vaid vähesed liikmesriigid on lisanud selle kontseptsiooni oma riiklikesse aktidesse;

V.  arvestades, et viimase aja kogemused konkreetsete kriisidega (näiteks Sri Lankas, Côte d'Ivoire'is, Liibüas ja Süürias) on näidanud, et endiselt on keeruline jõuda ühisele arusaamisele, kuidas tagada kaitsekohustuse põhimõtte õigeaegne ja tõhus rakendamine ning samal ajal saavutada ühine poliitiline tahe ja tõhus suutlikkus, et ära hoida või peatada riiklike ja kohalike võimukandjate või valitsusväliste osaliste toimepandav genotsiid, sõjakuriteod, etniline puhastus või inimsusevastased kuriteod ning selle tagajärjel paljud tsiviilisikutest ohvrid;

W.  arvestades, et olukordades, milles kaitsekohustust kohaldatakse, on äärmiselt tähtis hoida lahus sõjaliste ja humanitaarüksuste mandaat, et säilitada kõigi humanitaarüksuste neutraalsuse ja erapooletuse maine ning vältida seda, et ohustatud oleks humanitaarabi, arstiabi või muud liiki toetuse tõhus kohaletoimetamine, abivajajateni jõudmine või kohapealsete humanitaartöötajate isiklik turvalisus;

X.  arvestades, et Brasiilia algatatud ettepanek kaitsmisega kaasneva vastutuse kohta on teretulnud panuseks töötamaks välja vajalikke kriteeriume, mida tuleb kaitsekohustuse volituste rakendamisel järgida, nende kriteeriumide hulka kuuluvad sekkumise ulatuse ja kestuse proportsionaalsus, tagajärgede põhjalik tasakaalustatus, poliitiliste eesmärkide eelnev selgus ja sekkumise põhjenduste läbipaistvus; arvestades, et antud volituste järelevalve ja läbivaatamise korda tuleks tugevdada, selle ülesandega võiksid teiste seas tegeleda ÜRO peasekretäri erinõunikud genotsiidi vältimise ja kaitsekohustuse küsimustes ning ÜRO inimõiguste ülemvolinik, ning et seda tuleks teha „õiglaselt, kaalutletult ja professionaalselt, ilma poliitilise sekkumise ja topeltstandarditeta”(17);

Y.  arvestades, et rahvusvahelises õiguses on rahvusvahelise üldsuse poolt viivitamatut tegutsemist nõudvate kuritegude määratlemine Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loomisest saadik märkimisväärselt edasi arenenud, kuid ikka veel puudub oluline sõltumatu hindamismehhanism, millal neid määratlusi tuleks kohaldada;

Z.  arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku oluline ülesanne on tõsta teadlikkust käimasolevatest massilistest ja eriti julmadest kuritegudest; arvestades, et ÜRO inimõiguste nõukogu osatähtsus kaitsekohustuse rakendamisel üha kasvab, sest ta annab teabekogumismissioonidele ning uurimiskomisjonidele loa koguda ja hinnata teavet, mis on seotud nelja kuriteoliigi ja rikkumisega, ning on üha enam valmis viitama kaitsekohustusele Liibüa ja Süüria taolistes kriisiolukordades;

AA.  arvestades, et kitsam, kuid põhjalik lähenemine kaitsekohustuse rakendamisele peaks piirduma selle kohaldamisega eelnimetatud nelja kuriteoliigi ja rikkumise suhtes, mis on massilised ja eriti julmad;

AB.  arvestades, et kaitsekohustuse põhimõtet ei tohiks kohaldada humanitaarhädaolukordade ja loodusõnnetuste korral; arvestades, et humanitaarmeetmeid ei tohiks tuua poliitilise tegevuse ettekäändeks ning humanitaarruumi peavad austama kõik asjaosalised;

AC.  arvestades, et konfliktijärgses olukorras tuleb pakkuda laiaulatuslikku abi; arvestades, et tuleb rohkem pingutada, et tagada vastutusele võtmine inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse raskete rikkumiste eest ning võitlus karistamatuse vastu;

1.  edastab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, Euroopa välisteenistusele, komisjonile, liikmesriikidele ja nõukogule järgmised soovitused:

2.  soovitab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ning nõukogul

3.  kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles:

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, Euroopa välisteenistusele ning liikmesriikidele.

(1) S/RES/1674. (2) A/RES/60/1. (3) http://www.un.org/secureworld/report3.pdf (4) A/59/2005. (5) A/63/677. (6) A/64/864. (7) A/65/877-S/2011/393. (8) A/66/874/-S/2012/578. (9) 10170/2010. (10) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1. (11) ELT C 25, 30.1.2008, lk 1. (12) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 140. (13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0240. (14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0058. (15) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 66. (16) ELT C 76 E, 25.3.2010, lk 61. (17) ÜRO peasekretäri 25. juuli 2012. aasta aruanne „Kaitsekohustus: õigeaegne ja otsustav reageerimine”, artikkel 51 (A/66/874-S/2012/578). (18) ÜRO peasekretäri 25. juuli 2012. aasta aruanne „Kaitsekohustus: õigeaegne ja otsustav reageerimine”, artikkel 51 (A/66/874-S/2012/578).

Euroopa Parlamendi 18. aprillil 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa rahvastikustatistika kohta (COM(2011)0903 – C7-0518/2011 – 2011/0440(COD))(1)

P7_TA(2013)0181 A7-0050/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 (4)   Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 kohaselt esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele iga kolme aasta järel ettekande edusammude kohta, mida on tehtud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisel. Nende aruannete koostamine ning demograafiliste arengute ja võimalike tulevaste rahvastikuprobleemide korrapärane seire ELi piirkondades, sealhulgas eri liiki piirkondades, nagu näiteks piiriülesed, suurlinna- ja maapiirkonnad, mägi- ja saarepiirkonnad, nõuab iga-aastaseid piirkondlikke andmeid NUTS 3. tasandil. Kuna elanikkonna vananemise andmetes on piirkonniti väga suured erinevused, peab Eurostat koostama korrapäraselt piirkondlikke prognoose, et täiendada ülevaadet Euroopa Liidu NUTS 2 piirkondade demograafilisest olukorrast. (4)   Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 teise lõigu kohaselt esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele iga kolme aasta järel ettekande edusammude kohta, mida on tehtud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisel. Nende aruannete koostamine ning demograafiliste arengute ja võimalike tulevaste rahvastikuprobleemide korrapärane seire liidu piirkondades, sealhulgas eri liiki piirkondades, nagu näiteks piiriülesed, suurlinna- ja maapiirkonnad, mägi- ja saarepiirkonnad, nõuab iga-aastaseid piirkondlikke andmeid NUTS 3. tasandil. Kuna elanikkonna vananemise andmetes on piirkonniti väga suured erinevused, peab komisjon (Eurostat) koostama korrapäraselt piirkondlikke prognoose, et täiendada ülevaadet Euroopa Liidu NUTS 2 piirkondade demograafilisest olukorrast. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 (7)   ELi säästva arengu strateegiaga, mille Euroopa Ülemkogu algatas Göteborgis 2001. aastal ja mida uuendati 2006. aasta juunis, püütakse pidevalt parandada praeguste ja tulevaste põlvkondade elukvaliteeti. Eurostati seirearuandes, mis avaldatakse iga kahe aasta järel, esitatakse objektiivne statistiline ülevaade tehtud edusammudest, tuginedes ELi säästva arengu näitajate kogumile. (7)   ELi säästva arengu strateegiaga, mille Euroopa Ülemkogu algatas Göteborgis 2001. aastal ja mida uuendati 2006. aasta juunis, püütakse pidevalt parandada praeguste ja tulevaste põlvkondade elukvaliteeti. Komisjoni (Eurostati) seirearuandes, mis avaldatakse iga kahe aasta järel, esitatakse objektiivne statistiline ülevaade tehtud edusammudest, tuginedes ELi säästva arengu näitajate kogumile. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus) (8 a)Pekingi tegevusprogrammi (1995) strateegiline eesmärk annab võrdlusraamistiku sooliselt eristatud andmete ja info kogumiseks ja levitamiseks planeerimise ja poliitika hindamise eesmärgil. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 (9)  Rahvastikustatistika kujutab endast olulist komponenti kogurahvaarvu hindamiseks Euroopa arvepidamissüsteemi raames. (9)  Rahvastikustatistika kujutab endast olulist komponenti kogurahvaarvu hindamiseks Euroopa arvepidamissüsteemi raames. Euroopa tasandil statistika koostamisel on oluline andmete ajakohastamine ja töötlemine. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 (11)  Demograafiline teave peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 862/2007 (mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 763/2008 (rahva ja eluruumide loenduste kohta) kohaselt kogutava teabega. (11)  Demograafiline teave peaks olema täielikult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 862/2007 (mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 763/2008 (rahva ja eluruumide loenduste kohta) kohaselt kogutava teabega. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 (13)   Euroopa statistika arendamisel, tootmisel ja levitamisel peavad liikmesriikide ja Euroopa statistikaasutused arvesse võtma Euroopa statistika tegevusjuhist, mille Euroopa statistikasüsteemi komitee vaatas läbi ja ajakohastas 28. septembril 2011. (13)   Euroopa statistika arendamisel, tootmisel ja levitamisel peavad liikmesriikide ja Euroopa statistikaasutused ning vajaduse korral teised asjakohased riiklikud ja piirkondlikud asutused arvesse võtma Euroopa statistika tegevusjuhist, mille Euroopa statistikasüsteemi komitee vaatas läbi ja ajakohastas 28. septembril 2011. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt a (a)   „riiklik” – mõistet kasutatakse määruse (EÜ) nr 763/2008 artikli 2 punkti f tähenduses, kus mõiste „territoorium” tähendab määruse (EÜ) nr 1059/2003 vaatlusajal kohaldatavas versioonis määratletud territooriumi; (a)   „riiklik” – osutab liikmesriigi territooriumile määruse (EÜ) nr 1059/2003 vaatlusajal kohaldatava versiooni tähenduses; Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt b (b)   „piirkondlik” – mõistet kasutatakse määruse (EÜ) nr 763/2008 artikli 2 punkti g tähenduses; Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide puhul tähendab mõiste „piirkondlik” NUTS 1., NUTS 2. või NUTS 3. tasandi statistilisi piirkondi vastavalt nende riikide ja komisjoni (Eurostati) vaheliste kokkulepete vaatlusajal kohaldatavatele versioonidele; (b)   „piirkondlik” – tähendab NUTS 1., NUTS 2. või NUTS 3. tasandit määruse (EÜ) nr 1059/2003 vaatlusajal kohaldatava versiooni tähenduses; Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide puhul tähendab mõiste „piirkondlik” NUTS 1., NUTS 2. või NUTS 3. tasandi statistilisi piirkondi vastavalt nende riikide ja komisjoni (Eurostati) vaheliste kokkulepete vaatlusajal kohaldatavatele versioonidele; Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt c (c)   „alaliselt elav rahvastik” – kõik isikud, kelle alaline elukoht on vaatlusajal liikmesriigis; (c)   „alaliselt elav rahvastik” – kõik isikud, kelle alaline elukoht on vaatlusajal Euroopa Liidu liikmesriigis; Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt d – sissejuhatav osa (d)   „alaline elukoht” – mõistet kasutatakse määruse (EÜ) nr 763/2008 artikli 2 punkti d esimese lõigu tähenduses. Alaliste elanikena käsitatakse ainult järgmisi kõnealuses geograafilises piirkonnas elavaid isikuid: (d)   „alaline elukoht” – koht, kus inimene tavaliselt veedab igapäevase puhkeaja, olenemata ajutisest eemalolekust. Alaliste elanikena käsitatakse ainult järgmisi kõnealuses geograafilises piirkonnas elavaid isikuid: Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt d – lõige 1 a (uus) Juhul kui andmed alapunktis i ja ii kirjeldatud asjaolude kindlakstegemiseks ei ole kättesaadavad, võidakse alaliselt elava rahvastiku koguarvu hinnata seaduslikku või registreeritud elukohta omava elanikkonna alusel, kasutades teaduslikult põhjendatud, põhjalikult dokumenteeritud ja avalikult kättesaadavaid statistilisi hindamismeetodeid, mille üle teostab järelevalvet komisjon (Eurostat). Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt h (h)   „kinnitatud andmed” – andmed, mis vastavad andmete kogumise suhtes kehtestatud kvaliteedikriteeriumidele, sealhulgas on kontrollitud avaldatavate või juba avaldatud andmete kvaliteeti. (h)   „kinnitatud andmed” – statistilised andmed, mis vastavad andmete kogumise suhtes kehtestatud kvaliteedikriteeriumidele, sealhulgas on kontrollitud avaldatavate või juba avaldatud andmete kvaliteeti. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) artikli 2 punktides c ja d osutatud andmed vaatlusaja rahvastiku kohta artikli 2 punkti c tähenduses. Kui artikli 2 punkti d alapunktides i või ii osutatud tingimusi ei ole võimalik kindlaks määrata, esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) andmed selle kohta, kui paljud inimesed omavad nende riigis õiguslikku või registreeritud elukohta vaatlusajal; selleks püüavad nad leida andmed, mis kirjeldavad võimalikult ligilähedaselt artikli 2 punktides c ja d esitatud elanikkonda. 1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) artikli 2 punktides c ja d osutatud statistilised andmed vaatlusaja rahvastiku kohta. Edastatavad statistilised andmed hõlmavad järgmisi muutujaid: (a)  vanus, (b)  sugu, (c)  elukohapiirkond. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) andmed vaatlusaja rahvastikusündmuste kohta, olenemata sellest, kus need sündmused aset leidsid. Liikmesriigid kasutavad mõiste „rahvastik” sama määratlust nagu lõikes 1 osutatud andmete puhul. 2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) andmed vaatlusajal ilmnenud rahvastikusündmuste kohta. Liikmesriigid kasutavad mõiste „rahvastik” sama määratlust nagu nad kasutavad lõikes 1 osutatud andmete puhul. Edastatavad statistilised andmed hõlmavad järgmisi muutujaid: (a)  elussünnid sugude, kuu, elussünni järjekorranumbri, ema vanuse, ema sünniaasta, ema sünniriigi, ema kodakondsuse ja ema elukohapiirkonna lõikes; (b)  surmad vanuse, soo, sünniaasta, elukohapiirkonna, sünniriigi, kodakondsuse ja kuu lõikes. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 3.   Liikmesriigid kasutavad mõiste „elanikkond” sama määratlust kõikide riiklike ja piirkondlike tasandite puhul, nagu need on määratletud artikli 2 punktides a ja b. 3.   Liikmesriigid kasutavad mõiste „elanikkond” sama määratlust kõikide tasandite puhul, nagu on sätestatud artikli 2 punktides a ja b. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 a (uus) 3 a. Kui liikmesriigi tasandi asutused saavad statistilisi andmeid piirkondlikelt asutustelt, edastavad liikmesriigid ka need andmed komisjonile (Eurostatile), et oleks võimalik liidu demograafilisest olukorrast üksikasjalikum ülevaade saada. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 4 4.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete jaotusega ning samuti andmete esitamise sageduse, tähtaegade ja muudatustega seotud ühesugused tingimused võetakse vastu kooskõlas artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete jaotusega ning samuti andmete esitamise sageduse, tähtaegade ja muudatustega seotud ühesugused tingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 nimetatud kontrollimenetluse kohaselt. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 Nõukogus kvalifitseeritud häälteenamuse kindlaksmääramiseks edastavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) kaheksa kuu jooksul alates vaatlusaasta lõpust andmed artikli 2 punktis c osutatud kogurahvaarvu kohta vaatlusajal riiklikul tasandil. Käesoleva artikli puhul ei esita liikmesriigid andmeid vaatlusajal õiguslikku või registreeritud elukohta omava elanikkonna kohta. Nõukogus kvalifitseeritud häälteenamuse kindlaksmääramiseks edastavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) kaheksa kuu jooksul alates vaatlusaasta lõpust andmed artikli 2 punktis c osutatud kogurahvaarvu kohta vaatlusajal riiklikul tasandil. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 1.   Rahvastikuandmete puhul on vaatlusaeg 31. detsembri südaöö. 1.   Rahvastikuandmete puhul on vaatlusaeg vaatlusperioodi lõpp (31. detsembri südaöö). Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 5 5.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse artiklis 3 nõutud rahvastikuandmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 862/2007 artiklis 3 nõutud andmetega. 5.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse artiklis 3 nõutud rahvastikuandmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 862/2007 artikli 3 lõike 1 punktis c nõutud andmetega. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 a (uus) Artikkel 9a Läbivaatamisklausel Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamise kohta aruande hiljemalt 31. detsembriks 2018 ning seejärel iga viie aasta tagant. Aruandes hindab komisjon liikmesriikide edastatud andmete kvaliteeti ning mõju artiklis 4 osutatud erieesmärkidele. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva määruse toimimise parandamiseks.

(1) Seejärel saadeti see vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0050/2013).

Euroopa Parlamendi 18. aprillil 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus laevade ringlussevõtu kohta (COM(2012)0118 – C7-0082/2012 – 2012/0055(COD))(1)

P7_TA(2013)0182 A7-0132/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Pealkiri EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS laevade ringlussevõtu kohta laevade keskkonnaohutu ringlussevõtu ja käitlemise kohta, millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1013/2006 Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) (1a)  Valdav meetod laevade lammutamiseks, nn randumismeetod, ei ole ja ei saa olla ohutu ja keskkonnasäästlik ringlussevõtt ja seda ei tuleks enam aktsepteerida. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 (3)   Praegu liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele seaduslikult kättesaadav laevade ringlussevõtu võimsus OECD riikides on ebapiisav. OECD välistes riikides juba olemasolev võimsus laevade ohutuks ja keskkonnahoidlikuks ringlussevõtuks on piisav kõigi ELi lipu all sõitvate laevade lammutamiseks ning on oodata, et ringlussevõturiikides Hongkongi konventsiooni nõuete täitmiseks võetud meetmete tulemusena suureneb võimsus 2015. aastaks veelgi. (3)   Praegu seaduslikult kättesaadav ekspordi mõistes ohtlike jäätmete hulka kuuluvate laevade ringlussevõtu võimsus OECD riikides pole piisaval määral ära kasutatud. Poleemikat tekitab USA laevalammutuskohtade ligipääsetavus ja võimsus, kuid olenemata USA oludest on teatud liikmesriikides ja OECD riikides olemas teatud potentsiaalne võimsus, mis oleks täielikul rakendamisel peaaegu piisav liikmesriikide lipu all sõitvate laevade (ELi laevade) töötlemiseks. Koos olemasoleva ja potentsiaalse ohutu ja ladusa ringlussevõtu võimsusega OECD välistes riikides, peaks kättesaadav olema piisav võimekus töödelda kõiki ELi laevu. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus) (3a)  Praegune olukord laevade ringlussevõtu alal kujutab endast kulude äärmuslikku hajutamist. Laevalammutuskohad, mille standardid töötajate kaitsele, inimeste tervisele ning keskkonnaohutusele on madalad või olematud, pakuvad kasutuselt kõrvaldatavate laevade eest parimat hinda. Selle tulemusena lammutatakse maailmas suurem osa ringlusse saadetavast laevadest teatud riikides randadel, millega kaasnevad inimestele alandavad ja keskkonda hävitavad tingimused ei ole vastuvõetavad. Luua tuleks finantsmehhanism, mis kehtiks kõigile liidu sadamaid külastavatele laevadele, olenemata sellest, kelle lipu all nad sõidavad, et tasakaalustada olukorda ning aidata tõsta keskkonnale ohutu ringlussevõtu ja ohtlike jäätmetena käsitlevate laevade töötlemise konkurentsivõimet võrreldes ettevõtetega, mis ei vasta standarditele. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 b (uus) (3b)  Lähtudes põhimõttest „saastaja maksab”, tuleks keskkonnaohutu laevade ringlussevõtu ja töötlemise kulud katta laevaomanikel. Inimeste tervise ja keskkonna kaitse huvides tuleks luua finantsmehhanism, et luua ressursse, mille abil muuta ELi laevade ning ELi väliste laevade keskkonnaohutu ringlussevõtt ja töötlemine ELi loetelusse kuuluvates lammutuskohtades majanduslikult konkurentsivõimeliseks. Kõik liidu sadamaid ja randumispaiku külastavad laevad peaksid panustama ELi laevade keskkonnaohutusse ringlussevõttu ja töötlemisse, et vähendada standarditele mittevastavate teenuste kasutamist majanduslikel põhjustel ning laevaomanike motivatsiooni lippu vahetada. Ringlussevõtu maksust tuleks vabastada laevad, mille puhul on hoiustatud finantstagatis, mis tagab nende ringlussevõttu ja töötlemise Euroopa loetelusse kuuluvates lammutuskohtades. Ringlussevõtu maks ja finantstagatis peaks olema õiglane, mittediskrimineeriv ja läbipaistev. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 (4)   Hongkongi konventsioon laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta („Hongkongi konventsioon”) võeti Baseli konventsiooni osaliste taotlusel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni egiidi all vastu 15. mail 2009. Hongkongi konventsioon jõustub 24 kuud pärast seda, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 15 riiki, kelle kaubalaevastik kokku moodustab vähemalt 40 % maailma kaubalaevastiku kogumahutavusest ning kelle maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht kokku eelneva 10 aasta jooksul moodustab vähemalt 3 % samade riikide kokkuliidetud kaubalaevastike kogumahutavusest. Liikmesriigid peaksid konventsiooni esimesel võimalusel ratifitseerima, et kiirendada selle jõustumist. Konventsioonis käsitletakse laevade projekteerimist, ehitamist, käitamist ja ringlussevõtuks ettevalmistamist viisil, mis lihtsustaks nende ohutut ja keskkonnahoidlikku ringlussevõttu, kuid ei vähendaks laevade ohutust ja käitamise tõhusust; samuti hõlmab see laevalammutuskohtade ohutut ja keskkonnahoidlikku käitamist ning nõuetekohase mehhanismi kehtestamist laevade ringlussevõttu käsitlevate sätete jõustamiseks. (4)   Hongkongi konventsioon laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta („Hongkongi konventsioon”) võeti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni egiidi all vastu 15. mail 2009. Hongkongi konventsioon jõustub 24 kuud pärast seda, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 15 riiki, kelle kaubalaevastik kokku moodustab vähemalt 40 % maailma kaubalaevastiku kogumahutavusest ning kelle maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht kokku eelneva 10 aasta jooksul moodustab vähemalt 3 % samade riikide kokkuliidetud kaubalaevastike kogumahutavusest. Konventsioonis käsitletakse ohtlike materjalide kasutamist laevadel, et lihtsustada laevade ohutut ja keskkonnahoidlikku ringlussevõttu, vähendamata seejuures laevade ohutust ja käitamise tõhusust; konventsioon hõlmab lisaks laevalammutuskohtade käitamise suuniseid ning sisaldab mehhanismi laevade ringlussevõttu käsitlevate sätete jõustamiseks. Hongkongi konventsioon ei kehti riikide omanduses olevatele laevadele või laevadele massiga alla 500 brutotonni ning laevadele, mis kogu oma kasutusea jooksul tegutsevad selle riigi vetes, mille lipu all nad sõidavad. Hongkongi konventsioon ei puuduta ka laevadelt pärineva terase tegelikku ümbertöötlemist või esmase laevalammutuskoha suhtes järgnevate ettevõtete tegevust, kes haldavad edasist jäätmekäitlust. Hongkongi konventsiooni eesmärk ei ole ära hoida ohtlike jäätmetena käsitletavate laevade eksporti OECD välistesse riikidesse, mida praegu keelab määrus (EÜ) nr 1013/2006. Hongkongi konventsiooni jõustumiseni kulub eeldatavasti veel kümme aastat. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 (5)   Hongkongi konventsiooniga nähakse selgelt ette, et osalised võtavad laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu edendamiseks rangemaid meetmeid, mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, et vältida ja vähendada negatiivset mõju inimeste tervisele ja keskkonnale või viia see miinimumini. Seda eesmärki aitab saavutada ka Euroopa loetelu koostamine käesoleva määruse nõuetele vastavatest laevalammutuskohtadest ning parem jõustamine tänu sellele, et lipuriikidel on ringlussevõttu saadetavaid laevu lihtsam kontrollida. Laevalammutuskohtadele esitatavad nõuded peaksid põhinema Hongkongi konventsiooni nõuetel. (5)   Hongkongi konventsiooniga nähakse selgelt ette, et osalised võivad võtta laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu edendamiseks rangemaid meetmeid, mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, et vältida ja vähendada negatiivset mõju inimeste tervisele ja keskkonnale või viia see miinimumini. Seda eesmärki peaks aitama saavutada ka Euroopa loetelu koostamine käesoleva määruse nõuetele vastavatest laevalammutuskohtadest ning parem jõustamine tänu sellele, et lipuriikidel on ringlussevõttu saadetavaid laevu lihtsam kontrollida. Laevalammutuskohtadele esitatavad nõuded peaksid põhinema Hongkongi konventsiooni nõuetel, kuid peaksid minema neist kaugemale, et tagada selline inimeste tervise ja keskkonna kaitse, mis oleks ligikaudselt võrdne liidu pakutavaga. See peaks aitama kaasa ka laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu ja töötluse konkurentsivõimelisuse suurendamisele liidu laevalammutuskohtades. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 (7)   Hongkongi konventsiooni ja käesoleva määruse reguleerimisalast välja jäävate laevade ringlussevõttu jätkatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1013/2006 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) sätetega. (7)   Hongkongi konventsiooni reguleerimisalast välja jäävate laevade, laevade, mis ei ole võimelised omal jõul liikuma (välja arvatud laevad, millel on olemas kehtiv leping täielikuks remondiks) ning laevade, mis ei vasta ohutuse alal kohaldatavatele liidu ja rahvusvahelise õiguse normidele liikmesriigi piirides kasutuselt kõrvaldamise korral, ringlussevõttu jätkatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1013/2006 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) sätetega. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 (8)   Käesoleva määruse, määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2008/98/EÜ vastavat reguleerimisala on vaja täpsustada, et vältida sama eesmärgiga reguleeriva õigusakti dubleerimist. (8)   Käesoleva määruse, määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2008/98/EÜ reguleerimisala on vaja täpsustada, et vältida erinevate õiguslike vahendite kohaldamist seoses samade asjaoludega. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus) (8a)  Käesoleva määruse kohaldamisel tuleb järgida rahvusvahelisest õigusest tulenevaid transiidiriikide õigusi. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus) (9a)  Liikmesriigid peaksid korraldama IMO Hong Kongi rahvusvahelise konventsiooni (laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta) kiire ratifitseerimise eesmärgiga parandada laevade ringlussevõtu tavasid ja tingimusi. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 (11)   Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende karistuste kohaldamise, et vältida laevade ringlussevõtu eeskirjade täitmisest kõrvalehoidmist. Need karistused, mis võivad olla kas tsiviil- või halduskaristused, peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. (11)   Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende karistuste kohaldamise, et vältida laevade ringlussevõtu eeskirjade täitmisest kõrvalehoidmist. Need karistused, mis võivad olla kas kriminaal-, tsiviil- või halduskaristused, peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 (14)   Kuna eesmärki vältida või vähendada liikmesriigi lipu all sõitvate laevade ringlussevõtu, käitamise ja hooldusega seotud negatiivset mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, või see mõju kõrvaldada, ei suuda liikmesriigid piisavas ulatuses saavutada laevanduse ja laevade ringlussevõtu rahvusvahelise olemuse tõttu ning seda on seetõttu parem saavutada liidu tasandil, siis võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. (14)   Kuna eesmärki vältida või vähendada ELi laevade ringlussevõtu ja töötlemisega seotud negatiivset mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, või see mõju kõrvaldada, ei suuda liikmesriigid piisavas ulatuses ise saavutada laevanduse ja laevade ringlussevõtu rahvusvahelise olemuse tõttu ning seda on seetõttu teatavatel juhtudel parem saavutada liidu tasandil – kuigi Hong Kongi konventsiooni ratifitseerimine viiks ELi pädevuse laevade ringlussevõtu küsimuste reguleerimisel tagasi ELi liikmesriikidele –, siis võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 Käesoleva määruse eesmärk on vältida või vähendada liikmesriigi lipu all sõitvate laevade ringlussevõtu, käitamise ja hooldusega seotud negatiivset mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, või see mõju kõrvaldada. Käesoleva määruse eesmärk on vältida või vähendada miinimumini ELi laevade ringlussevõtu ja töötlemisega seotud õnnetusi ja vigastusi või muud negatiivset mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, või see mõju kõigi võimaluste piires kõrvaldada, muu hulgas laevade lammutamise abil Euroopa loetellu kantud ELis või väljaspool ELi asuvates laevalammutuskohtades, ning parandada ELi välist päritolu laevade ringlussevõtu tingimusi. Lisaks on käesoleva määruse eesmärk vähendada erinevusi ELi, OECD riikide ja asjaomaste kolmandate riikide ettevõtjate suhtes kehtivate tööohutuse ja töötervishoiu ning keskkonnakaitse nõuete osas. Samuti on käesoleva määruse eesmärk hõlbustada Hong Kongi konventsiooni ratifitseerimist. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1 a (uus) 1a.  „ELi laev” – laev, mis sõidab liikmesriigi lipu all või tegutseb liikmesriigi haldusalas; Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1 b (uus) 1b.  „ELi väline laev”– laev, mis sõidab kolmanda riigi lipu all; Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 3 a (uus) 3a.  „jäätmed”– jäätmed nagu määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1; Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 3 b (uus) 3b.  „ohtlikud jäätmed” – ohtlikud jäätmed, nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 2; Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 3 c (uus) 3c.  „töötlemine” – töötlemine, nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 14; Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 3 d (uus) 3d.  „keskkonnaohutu jäätmekäitlus” – keskkonnaohutu jäätmehooldus nagu määratletud määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 2 lõikes 8; Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 5 5.   „laeva ringlussevõtt” – laeva täielik või osaline lammutamine laevalammutuskohas selliste laeva osade ja materjalide taaskasutamiseks, mis sobivad ümbertöötlemiseks ja korduskasutuseks, kusjuures tagatakse ohtlike ja muude materjalide nõuetekohane käitlemine, ning see hõlmab osade ja materjalide kohapealset ladustamist ja töötlemist, kuid ei hõlma nende edasist töötlemist või kõrvaldamist mujal. 5.   „laeva ringlussevõtt” – laeva täielik või osaline lammutamine laevalammutuskohas selliste laeva osade ja materjalide taaskasutamiseks, mis sobivad ümbertöötlemiseks ja korduskasutuseks, kusjuures tagatakse ohtlike ja muude materjalide nõuetekohane käitlemine, ning see hõlmab osade ja materjalide kohapealset ladustamist ja töötlemist, kuid ei hõlma nende edasist töötlemist mujal; käesoleva määruse kontekstis erineb termin „ringlussevõtt” seega direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 17 esitatud definitsioonist; Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 6 6.   „laevalammutuskoht” – liikmesriigis või kolmandas riigis kindlaksmääratud ala, mis on koht, tehas või ehitis ning mida kasutatakse laevade lammutamiseks; 6.   „laevalammutuskoht” – liikmesriigis või kolmandas riigis kindlaksmääratud ala, mis on selleks ette nähtud tehas või ehitis ning mida kasutatakse laevade lammutamiseks; Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 7 7.   „ringlussevõtuettevõtja” – laevalammutuskoha omanik või muu organisatsioon või isik, kes on laevalammutuskoha omanikult võtnud vastutuse laevade ringlussevõtu koha käitamise eest; 7.   „laevade ringlussevõtuettevõtja” – laevalammutuskoha omanik või muu organisatsioon või isik, kes on laevalammutuskoha omanikult võtnud vastutuse laevade ringlussevõtu koha käitamise eest; Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 9 a (uus) 9a.   „transiit” – laeva vedamine käesoleva määruse kohase ringlussevõtu sihtkohta läbi riigi, mis ei ole lähte- ega sihtriik ja kellel on rahvusvahelisest õigusest tulenev õigus selline vedamine vaidlustada; Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 20 a (uus) 20a.  „mahajäetud laev” – laev, mille selle viimane teadaolev omanik on jätnud mõnes liidu sadamas valveta ja hooletusse; Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 1.   Käesolevat määrust kohaldatakse laevadele, kellel on õigus sõita liikmesriigi lipu all või kes tegutsevad liikmesriigi haldusalas. 1.   Käesolevat määrust kohaldatakse ELi laevadele. Käesoleva määruse artiklit 5a, artiklit 5b, artiklit 11b, artikli 23 lõiget 1 ja artikli 29 lõiget 1 kohaldatakse ka laeva ja sadama vahelise liidese kasutamiseks liikmesriigi sadamat või randumiskohta külastavatele ELi välistele laevadele. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punktid c a ja c b (uued) (ca)  laevad, mis ei ole võimelised omal jõul liikuma, olenemata nende lipuriigist, ning kuuluvad seetõttu jäätmete hulka määruse (EÜ) nr 1013/2006 tähenduses, välja arvatud laevad, millel on olemas kehtiv leping täielikuks remondiks; (cb)  laevad, mis ei vasta ohutuse alal kohaldatavatele liidu ja rahvusvahelise õiguse normidele. Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – pealkiri Ohtlike materjalide kontroll Keelatud või piiratud kasutusega ohtlike materjalide kontroll Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 a (uus) 3a.  Laevadele keelatakse peale kanda tinaorgaanilisi biotsiidseid ühendeid sisaldavaid reostumisvastaseid süsteeme või mis tahes muid reostumisvastaseid süsteeme, mille pealekandmine või kasutamine on keelatud rahvusvahelise konventsiooniga laevade kahjulike veeorganismide tõrje süsteemide järelevalve kohta. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 Ohtlike materjalide loend Ohtlike materjalide loend 1.   Iga uue laeva pardal hoitakse ohtlike materjalide loendit. 1.   Liikmesriigid tagavad, et koostatakse ohtlike materjalide loend ja seda hoitakse kättesaadavana iga uue laeva pardal. 2.   Ohtlike materjalide loend koostatakse enne laeva ringlussevõttu saatmist ning seda hoitakse pardal. 2.   Liikmesriigid tagavad, et olemasolevate ELi laevade puhul koostatakse ohtlike materjalide loend vastavalt lõikes 2 a toodud tähtaegadele või enne laeva ringlussevõttu saatmist ning seda hoitakse pardal. 2a.  Loendi koostamisele kehtivad järgmised tähtajad: –  üle 25 aasta vanuste laevade puhul … * ; –  üle 20 aasta vanuste laevade puhul …**; –  üle 15 aasta vanuste laevade puhul …***; –  alla 15 aasta vanuste laevade puhul …****. 3.  Kolmanda riigi lipu all registreeritud olemasolevad laevad, kes taotlevad registreerimist liikmesriigi lipu alla, tagavad ohtlike materjalide loendi hoidmise pardal. 4.   Ohtlike materjalide loend vastab järgmistele nõuetele: 4.   Ohtlike materjalide loend vastab järgmistele nõuetele: (a)   see on igale laevale eriomane; (a)   see on igale laevale eriomane; (b)   selles on esitatud tõendid selle kohta, et laev täidab artikli 4 nõudeid ohtlike materjalide paigaldamise või kasutamise keelustamise või piiramise kohta; (b)   selles on esitatud tõendid selle kohta, et laev täidab artikli 4 nõudeid ohtlike materjalide paigaldamise või kasutamise keelustamise või piiramise kohta; (c)   selles on kindlaks määratud vähemalt I lisas osutatud ohtlikud materjalid, mida laeva konstruktsioon või seadmed sisaldavad, ning nende asukoht ja ligikaudne kogus. (c)   selles on uute laevade puhul kindlaks määratud vähemalt I lisas osutatud ohtlikud materjalid, mida laeva konstruktsioon või seadmed sisaldavad, ning nende asukoht ja täpne kogus. (ca)  selles on olemasolevate laevade puhul kindlaks määratud vähemalt I lisas osutatud ohtlikud materjalid, mida laeva konstruktsioon või seadmed sisaldavad, ning nende asukoht ja võimalikult täpne kogus. (cb)  see võtab arvesse IMO välja töötatud suuniseid; 5.   Lisaks lõikele 4 koostatakse olemasolevate laevade jaoks kava, milles kirjeldatakse visuaalset või proovivõtul põhinevat kontrolli, mille põhjal ohtlike materjalide loend koostati. 5.   Lisaks lõikele 4 koostatakse olemasolevate laevade jaoks kava, milles kirjeldatakse visuaalset või proovivõtul põhinevat kontrolli, mille põhjal ohtlike materjalide loend koostatud on. 6.   Ohtlike materjalide loend koosneb kolmest osast: 6.   Ohtlike materjalide loend koosneb kolmest osast: (a)   loetelu I lisas osutatud ohtlikest materjalidest, mida laeva konstruktsioon või seadmed sisaldavad, ning nende asukoht ja ligikaudne kogus (I osa); (a)   loetelu I lisas osutatud ohtlikest materjalidest, mida laeva konstruktsioon või seadmed sisaldavad, ning nende asukoht ja kogus (I osa) vastavalt lõike 4 punktile c; (b)   loetelu jäätmetest laeva pardal, sealhulgas laeva käitamise ajal tekkinud jäätmed (II osa); (b)   loetelu (ohtlikest ja mitteohtlikest) jäätmetest laeva pardal, sealhulgas laeva käitamise ajal tekkinud jäätmed ja nende ligikaudne kogus ( (II osa); (c)  loetelu laevavarudest laeva pardal sel ajal, kui tehti otsus laeva ringlussevõttu saatmise kohta (III osa). (c)  loetelu laevavarudest laeva pardal sel ajal, kui tehti otsus laeva ringlussevõttu saatmise kohta (III osa). 7.   Ohtlike materjalide loendi I osa hoitakse ja ajakohastatakse nõuetekohaselt kogu laeva tööea jooksul ning selles kajastatakse iga uut paigaldust, mis hõlmab I lisas osutatud ohtlikke materjale ning asjaomaseid muudatusi laeva konstruktsioonis ja seadmetes. 7.   Ohtlike materjalide loendi I osa hoitakse ja ajakohastatakse nõuetekohaselt kogu laeva tööea jooksul ning selles kajastatakse iga uut paigaldust, mis hõlmab I lisas osutatud ohtlikke materjale ning asjaomaseid muudatusi laeva konstruktsioonis ja seadmetes. 8.   Lisaks nõuetekohaselt hoitud ja ajakohastatud I osale lisatakse enne ringlussevõttu loendile laeva käitamise ajal tekkinud jäätmeid käsitlev II osa ning laevavarusid käsitlev III osa ning laeva lipuliikmesriik kontrollib loendit. 8.   Lisaks nõuetekohaselt hoitud ja ajakohastatud I osale lisatakse enne ringlussevõttu loendile laeva käitamise ajal tekkinud jäätmeid käsitlev II osa ning laevavarusid käsitlev III osa ning laeva lipuliikmesriik kontrollib loendit. 9.   Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 26 vastu delegeeritud akte seoses I lisas toodud ohtlike materjalide loendisse kuuluvate materjalide nimekirja ajakohastamisega. 9.   Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 26 vastu delegeeritud akte seoses I lisas toodud ohtlike materjalide loendisse kuuluvate materjalide nimekirja ajakohastamisega, et tagada, et loendis oleks ära toodud vähemalt Hongkongi konventsiooni I ja II lisas nimetatud materjalid ja et arvestada liidu seadustikuga, mis näeb ette ohtlike materjalide kasutamise järk-järgulise vähendamise või piiramise. ____________________ * Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist. ** Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. *** Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. **** Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. Muudatusettepanek 120 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 a (uus) Artikkel 5 a Stiimulipõhine süsteem Arvestades laevade ringlussevõtu praegust seisu, mida iseloomustab äärmuslik väliskulude tekitamine ja laevade lammutamisel esinevad lubamatud tingimused, esitab komisjon enne 2015. aasta lõppu seadusandliku ettepaneku stiimulipõhise süsteemi loomiseks, mis soodustaks laevade ohutut ja usaldusväärset ringlussevõttu. Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – pealkiri Ringlussevõtu ettevalmistamine: üldnõuded Üldnõuded laevaomanikele Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a (a)   enne Euroopa loetelu avaldamist võetakse laev ringlusse üksnes sellises laevalammutuskohas, mis asub liidus või OECD riigis; (a)   enne Euroopa loetelu avaldamist võetakse laev ringlusse üksnes sellises laevalammutuskohas, millel on liidu või OECD riigi pädeva asutuse väljastatud nõuetekohane luba; Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 1.   Enne laeva ringlussevõttu koostatakse konkreetse laeva ringlussevõtu kava. 1.   Enne mis tahes ELi laeva, mis on üle 20 aasta vana, ringlussevõttu koostatakse konkreetse laeva ringlussevõtu kava, kõige varem või hiljemalt ...* ________________ * 30 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist. Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a (a)  töötab välja laevalammutuskoht, kes võtab arvesse laevaomaniku poolt vastavalt artikli 9 lõike 3 punktile b esitatud teavet; (a)   töötab enne Euroopa loetelu avaldamist välja liidus või OECD liikmesriigis paiknev laevalammutuskoht, kes võtab arvesse laevaomaniku poolt vastavalt artikli 9 lõike 3 punktile b esitatud teavet; Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a a (uus) (aa)   töötab pärast Euroopa loetelu avaldamist välja Euroopa loetelus toodud laevalammutuskoht, kes võtab arvesse laevaomaniku poolt vastavalt artikli 9 lõike 3 punktile b esitatud teavet; Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt d (d)   sisaldab teavet konkreetse laeva ringlussevõtuga seoses tekkivate ohtlike materjalide ja jäätmete liigi ja koguse kohta, sealhulgas ohtlike materjalide kontrolli käigus tuvastatud materjalid, ning selle kohta, kuidas kõnealuseid ohtlikke materjale ja jäätmeid käideldakse lammutuskohas ning seejärel järgmises jäätmekäitluskohas; (d)   sisaldab teavet konkreetse laeva ringlussevõtuga seoses tekkivate ohtlike materjalide ja jäätmete liigi ja koguse kohta, sealhulgas ohtlike materjalide kontrolli käigus tuvastatud materjalid ja jäätmed, ning selle kohta, kuidas kõnealuseid ohtlikke materjale ja jäätmeid töödeldakse lammutuskohas ning seejärel järgmises jäätmetöötluskohas; Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt e a (uus) (ea)   uuendatakse kuue kuu jooksul pärast uut kontrolli või lisakontrolli. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 a (uus) 2a.  Laevaomanikud, kes müüvad oma üle 20 aasta vanuse ELi laeva uuele omanikule, kes kavatseb laevaga sõita kolmanda riigi lipu all, peavad lepinguga tagama, et uus omanik ning laeva mis tahes järgmised omanikud võtavad üle kohustuse koostada laeva ringlussevõtu kava, kui nad plaanivad külastada liidu sadamaid või randumiskohti. Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 1.   Ülevaatust teostavad haldusasutuse või haldusasutuse nimel tegutseva tunnustatud organisatsiooni ametnikud. 1.   Ülevaatust teostavad pädevate riiklike asutuste või haldusasutuse nimel tegutseva tunnustatud organisatsiooni ametnikud. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3 3.   Esmane ülevaatus tehakse enne laeva kasutuselevõttu või enne ohtlike materjalide sertifikaadi väljaandmist. Korralist ülevaatust teostavad ametnikud kontrollivad, kas ohtlike materjalide loendi I osa vastab käesoleva määruse nõuetele. 3.   Uue laeva esmane ülevaatus tehakse enne laeva kasutuselevõttu. Olemasoleva laeva esmane ülevaatus toimub viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Korralist ülevaatust teostavad ametnikud kontrollivad, kas ohtlike materjalide loendi I osa vastab käesoleva määruse nõuetele. Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 5 5.   Täiendava üldise või osalise ülevaatuse võib teha laevaomaniku taotlusel pärast laeva konstruktsiooni, varustuse, süsteemide, paigaldiste, seadmete ja materjali muutmist, asendamist või põhjalikku parandamist. Täiendavat ülevaatust teostavad ametnikud tagavad, et iga selline muudatus, asendus või põhjalik parandustöö on tehtud nii, et laev vastaks käesoleva määruse nõuetele, ning kontrollivad, kas ohtlike materjalide loendi I osa on vastavalt muudetud. 5.   Laevaomanik taotleb laeva täiendavat üldist või osalist ülevaatust pärast laeva konstruktsiooni, varustuse, süsteemide, paigaldiste, seadmete ja materjali põhjalikku muutmist, asendamist või parandamist. Täiendavat ülevaatust teostavad ametnikud tagavad, et iga selline põhjalik muudatus, asendus või parandustöö on tehtud nii, et laev vastaks käesoleva määruse nõuetele, ning kontrollivad, kas ohtlike materjalide loendi I osa on vastavalt muudetud. Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 6 – lõik 2 – punkt a a (uus) (aa)  laev on eelnevalt puhastatud vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile c; Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 7 a (uus) 7a.  Kontrollkäike tegevad ametnikud võivad igal ajal või sadamavaldaja taotluse alusel, kui sadamavaldajal on sadamas vastu võetud laeva seisukorra suhtes tõsiseid kahtlusi, otsustada teha etteteatamata kontrollkäigu, et kontrollida laeva vastavust käesoleva määruse nõuetele. Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 2.   Leping on jõus hiljemalt alates artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud lõpliku ülevaatuse taotluse esitamisest ning kuni laev on ringlusse võetud. 2.   Leping on jõus hiljemalt alates artikli 8 lõikes 6 osutatud lõpliku ülevaatuse taotluse esitamisest ning kuni laev on ringlusse võetud. Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 – punkt b (b)   esitada laevalammutuskohale laeva kohta kogu teave, mis on vajalik artikliga 7 ette nähtud laeva ringlussevõtu kava väljatöötamiseks; (b)   esitada laevalammutuskohale vähemalt neli kuud enne laeva ringlussevõtu kavandatud kuupäeva laeva kohta kogu teave, mis on vajalik artikliga 7 ette nähtud laeva ringlussevõtu kava väljatöötamiseks, või juhul, kui laevaomaniku käsutuses sellist teavet ei ole, teavitada laevalammutuskohta ning teha sellega koostööd, et tagada mis tahes puudujääkide asjakohane lahendamine; Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 – alapunkt b a (uus) (ba)  esitada laevalammutuskohale koopia artikli 10 kohaselt väljastatud ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadist; Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 – punkt b b (uus) (bb)  saata laev ringlusse alles siis, kui pädev asutus on laeva ringlussevõtu kava vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile b sõnaselgelt heaks kiitnud; Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 – punkt c (c)   kui see on tehniliselt teostatav, võtta laev enne või pärast ringlussevõtu alustamist tagasi, kui ohtlike materjalide sisaldus pardal erineb oluliselt ohtlike materjalide loendist ning ei võimalda laeva nõuetekohaselt ringlusse võtta. (c)   kui see on tehniliselt teostatav, võtta laev enne või pärast ringlussevõtu alustamist tagasi, kui kavandatav laeva ringlussevõtt on ebapraktiline või esineb ohutusrisk või keskkonnaoht, kuna laeva kirjeldus ohtlike materjalide loendis või mujal ei olnud nõuetekohane; Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 – punkt c a (uus) (ca)  kanda tegelikud lisakulud, kui ohtlike materjalide sisaldus laeva pardal ületab oluliselt ohtlike materjalide loendis toodud koguseid, kuid ei muuda kavandatud laeva ringlussevõttu ebapraktiliseks ega ole riskiks ohutusele või keskkonnakaitsele. Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 4 – punkt a (a)   töötada koostöös laevaomanikuga välja konkreetse laeva ringlussevõtu kava vastavalt artiklile 7; (a)   töötada ühe kuu jooksul pärast kogu vajaliku teabe vastu võtmist vastavalt lõike 3 punktile b koostöös laevaomanikuga välja konkreetse laeva ringlussevõtu kava vastavalt artiklile 7; Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 4 – punkt c (c)  keelata laeva ringlussevõtu alustamine enne punktis b osutatud teate edastamist; (c)  keelduda laeva ringlussevõtu alustamisest enne punktis b osutatud teate edastamist ning enne, kui pädev asutus on laeva ringlussevõtu kava heaks kiitnud; Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 4 – punkt d – sissejuhatav osa (d)  kui valmistutakse laeva lammutuskohas vastu võtma, tuleb vähemalt 14 päeva enne ringlussevõtu kavandatud algust kirjalikult asjakohastele pädevatele asutustele teatada kavatsusest asjaomane laev ringlusse võtta ja esitada järgmised andmed: (d)   kui valmistutakse laeva lammutuskohas vastu võtma, tuleb vähemalt 2 kuud enne ringlussevõtu kavandatud algust kirjalikult asjakohastele pädevatele asutustele teatada kavatsusest asjaomane laev ringlusse võtta ja esitada järgmised andmed: Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 4 a (uus) 4a.  Laevaomanik esitab pädevale asutusele lepingu koopia. Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 1.   Kui esmane või korraline ülevaatus või laevaomaniku taotlusel tehtud täiendav ülevaatus on tehtud, annab liikmesriik IV lisas sätestatud vormi alusel välja ohtlike materjalide sertifikaadi. Sertifikaadile lisatakse ohtlike materjalide loendi I osa. 1.   Kui esmane või korraline ülevaatus või täiendav ülevaatus on edukalt läbitud, annab liikmesriik, kelle lipu all laev sõidab, IV lisas sätestatud vormi alusel välja ohtlike materjalide sertifikaadi. Sertifikaadile lisatakse ohtlike materjalide loendi I osa. Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 26 vastu delegeeritud akte IV lisas sätestatud ohtlike materjalide sertifikaadi vormi ajakohastamise kohta. Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 26 vastu delegeeritud akte IV lisas sätestatud ohtlike materjalide sertifikaadi vormi ajakohastamise kohta. Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 2.   Kui artikli 8 lõikes 6 osutatud lõppülevaatus on edukalt tehtud, annab haldusasutus V lisas sätestatud vormi alusel välja ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadi. Sertifikaadile lisatakse ohtlike materjalide loend ja laeva ringlussevõtu kava. 2.   Kui artikli 8 lõikes 6 osutatud lõppülevaatus on edukalt tehtud ja on tuvastatud, et laeva ringlussevõtu kava vastab käesoleva määruse nõuetele, annab haldusasutus V lisas sätestatud vormi alusel välja ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadi. Sertifikaadile lisatakse ohtlike materjalide loend ja laeva ringlussevõtu kava. Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 a (uus) Artikkel 11a Kontrollimised Liikmesriigid kohaldavad ELi laevadele vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele direktiivis 2009/16/EÜ sätestatutega samaväärseid kontrollisätteid. Põhjalikum kontroll IMO suuniseid järgides viiakse läbi siis, kui kontrolli käigus selgus, et laev ei vasta artikli 4 lõigetes 1 ja 3a ning artiklites 5 ja 7 toodud nõuetele või sellel ei ole vastavalt artikli 10 lõikele 1 kaasas kehtivat ohtlike materjalide sertifikaati, või kui pärast kontrollimist on selgeid põhjuseid uskuda, et: –  laeva või selle varustuse olukord ei vasta artikli 4 lõigetes 1 ja 3a toodud nõuetele või erineb oluliselt sertifikaadi ja/või ohtlike materjalide loendi andmetest, või –  ei ole kohaldatud menetlust ohtlike materjalide loendi laeva pardal hoidmiseks. Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 b (uus) Artikkel 11b ELi välistele laevadele kehtivad täiendavad sätted lisaks artiklile 5a, artiklile 5b, artikli 23 lõikele 1 ja artikli 29 lõikele 1 1.   Liikmesriik peab tagama, et ELi välised laevad vastavad artikli 4 lõigetes 1 kuni 3a toodud nõuetele, ilma et see piiraks muude liidu õigusaktide kohaldamist, millega võidakse nõuda täiendavate meetmete võtmist. Liikmesriigid keelavad artikli 4 lõigetes 1 kuni 3a toodud materjalide paigaldamise või kasutamise ELi välistel laevadel, kui need viibivad ELi sadamates, randumispaikades, laevatehastes, laevaremonditehastes või mereterminalides. 2.  Liikmesriigi sadamasse või randumispaika sisenevad uued ELi välised laevad peavad pardal hoidma kehtivat ohtlike materjalide loendit. 3.  Liikmesriigi sadamasse või randumispaika sisenevad olemasolevad ELi välised laevad peavad pardal hoidma kehtivat ohtlike materjalide loendit vastavalt artikli 5 lõikes 2a toodud tähtaegadele. Loend peab vastama artikli 5 lõigetes 4–7 esitatud nõuetele. 4.  Liikmesriigi sadamasse või randumispaika sisenevad ELi välised laevad peavad esitama laeva haldaja või selle nimel tegutseva tunnustatud organisatsiooni välja antud nõuetelevastavuse sertifikaadi tõendamaks, et laev on kooskõlas lõigetes 1 kuni 3 toodud sätetega. 5.  ELi välised laevad, mis on ostetud ELi lipu all sõitnud omanikult ajal, kui laev oli üle 20 aasta vana, peavad liikmesriigi sadamasse või randumispaika sisenemisel hoidma laeva pardal kättesaadaval laeva ringlussevõtu kava vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile d. 6.  Põhjalikum kontroll viiakse läbi siis, kui kontrolli käigus selgus, et ELi väline laev ei vasta lõigetes 1–5 esitatud nõuetele või kui pärast kontrolli läbiviimist on selgeid põhjusi uskuda, et: –  laeva või selle varustuse olukord ei vasta lõikes 1 toodud nõuetele või erineb oluliselt sertifikaadi ja/või ohtlike materjalide loendi andmetest, või –  ei ole kohaldatud menetlust ohtlike materjalide loendi laeva pardal hoidmiseks. 7.  Liikmesriigid tagavad, et ELi väliste laevade omanike suhtes, kes ei järgi käesoleva artikli sätteid, kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja veenvaid karistusi. Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 2 – sissejuhatav osa Selleks et laevalammutuskoht kantaks Euroopa loetellu, peab see vastama järgmistele nõuetele: Selleks et laevalammutuskoht kantaks Euroopa loetellu, peab see vastama järgmistele nõuetele ning võtma arvesse ka asjakohaseid IMO, ILO ja muid rahvusvahelisi suuniseid: Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 2 – punkt a a (uus) (aa)  see töötab alalises ehitises (kuivdokid, kaid või betoonist ellingud); Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 2 – punkt a b (uus) (ab)  omab piisavalt kraanasid, et tõsta laevalt eemaldatud osi; Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 2 – punkt b (b)   selles on kehtestatud juhtimis- ja seiresüsteemid, menetlused ja meetodid, millega ei seata ohtu asjaomaste töötajate ega laevalammutuskoha ümbruskonna elanike tervist ning millega välditakse, vähendatakse, minimeeritakse ja nii palju kui võimalik kõrvaldatakse laevade ringlussevõtust põhjustatud negatiivset mõju keskkonnale; (b)   selles on kehtestatud juhtimis- ja seiresüsteemid, menetlused ja meetodid, mis tagavad, et ei oleks ohtu asjaomaste töötajate ega laevalammutuskoha ümbruskonna elanike tervisele ning millega välditakse, vähendatakse, minimeeritakse ja nii palju kui võimalik kõrvaldatakse laevade ringlussevõtust põhjustatud negatiivset mõju keskkonnale; Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 2 – punkt d (d)  on välja töötatud ja kinnitatud laevalammutuskoha plaan; (d)  on välja töötatud ja vastu võetud laevalammutuskoha plaan; Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 2 – punkt j (j)   hädaolukorras vajaliku varustuse, nagu tuletõrjeseadmed ja –autod, kiirabiautod ja kraanad, juurdepääs on tagatud kogu laevalammutuskoha territooriumil; (j)   hädaolukorras vajaliku varustuse, nagu tuletõrjeseadmed ja -autod, kiirabiautod ja kraanad, kiire juurdepääs on tagatud laeval ja kogu laevalammutuskoha territooriumil alates hetkest, kui on alanud töö laeva ringlussevõtuks; Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 2 – punkt k (k)  tagatakse kõigi laeva pardal leiduvate ohtlike materjalide kokkukogumine laeva ringlussevõtu protsessi käigus, et vältida nende sattumist keskkonda, eelkõige loodetevööndis; (k)  tagatakse kõigi laeva pardal leiduvate ohtlike materjalide kokkukogumine laeva ringlussevõtu protsessi käigus, et vältida nende sattumist keskkonda, eelkõige loodetevööndis, lammutades laeva alumist osa alalises või ujuvas kuivdokis; Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 2 – punkt m (m)  ohtlike materjale ja jäätmeid käideldakse üksnes vettpidaval pinnal, kus on olemas tõhus kuivendussüsteem; (m)  ohtlike materjale ja jäätmeid käideldakse üksnes vettpidaval pinnal, kus on olemas tõhus kuivendussüsteem, ilma et see piiraks punkti k sätete rakendamist; Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 2 – punkt m a (uus) (ma)  tagatakse, et kõik ringluseks valmis jäätmed antakse üle üksnes sellistele ringlussevõtu kohtadele, kellel on luba jäätmete ringlussevõtmiseks viisil, mis ei ohusta inimeste tervist ning keskkonda; Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 2 – punkt m b (uus) (mb)  tagatud on demonteeritud osade nõuetekohane ladustamisvõimalus, kaasa arvatud õliga saastunud osade läbilaskmatu pinnasega ladustamiskoht; Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 2 – punkt m c (uus) (mc)  tagatud on toimivad seadmed vee, sealhulgas vihmavee töötlemiseks kooskõlas tervishoiu- ja keskkonnakaitseeeskirjadega; Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 2 – punkt m d (uus) (md)  tagatud on plahvatus- ja/või tuleohtlike materjalide ja gaasi nõuetekohane ladustamisvõimalus, sealhulgas tulekahjuohu ja ülemäärase varu kogumise ennetamine; Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 2 – punkt m e (uus) (me)  tagatud on polüklooritud bifenüüli ja polüklooritud terfenüüli vedelate või tahkete jäätmete või materjali nõuetekohane läbilaskmatu ja kaitstud ladustamisvõimalus; Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 2 – punkt m f (uus) (mf)  tagatud on kõikide polüklooritud bifenüüli ja polüklooritud terfenüüli sisaldavate materjalide käitlemine kooskõlas Stockholmi konventsiooni kohustuste ja suunistega; Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 2 – punkt n (n)  tagatakse, et kõik ringlussevõtu käigus tekkivad jäätmed antakse üle üksnes sellistele jäätmekäitluskohtadele, kellel on luba nende töötlemiseks ja kõrvaldamiseks viisil, mis ei ohusta inimeste tervist ning keskkonda. (n)  tagatakse, et kõik ringlussevõtu käigus tekkivad jäätmed antakse üle üksnes sellistele jäätmekäitluskohtadele, kellel on luba nende töötlemiseks ja kõrvaldamiseks viisil, mis ei ohusta inimeste tervist ning keskkonda. Selleks koostatakse nende järelturu ettevõtjate register, kellega peamine laevalammutuskoht koostööd teeb, ja esitatakse teave nende jäätmekäitlusvõimsuse ja –meetodite kohta. Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõik 2 – punkt 1 (1)  täpsustab, millise loa või litsentsi on pädev asutus talle laevade ringlussevõtuks andnud ja märgib, kui suuri (maksimaalne pikkus, laius ja kaal) laevu tal on lubatud ringlusse võtta ning muud kohaldatavad piirangud; (1)  täpsustab, millise loa või litsentsi on pädev asutus talle laevade ringlussevõtuks andnud ja märgib, kui suuri (maksimaalne pikkus, laius ja kaal) laevu tal on lubatud ringlusse võtta ning muud kohaldatavad piirangud ja tingimused; Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõik 2 – punkt 3 a (uus) 3a.  esitab tõendid selle kohta, et laevalammutuskoht vastab kõikidele asjaomase riigi seaduste alusel kehtivatele töötervishoiu- ja tööohutusalastele nõuetele; Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõik 2 – punkt 4 a (uus) 4a.  tuvastab laeva ringlussevõtus otseselt osalevad alltöövõtjad ning esitab nende tegevuslubade kohta tõendid; Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõik 2 – punkt 5 – alapunkt b – sissejuhatav osa (b)   millist jäätmekäitlusprotsessi hakatakse lammutuskohas kohaldama: põletamine, prügilasse ladestamine või muu jäätmekäitlusmeetod, ning esitatakse tõendid selle kohta, et kohaldatava protsessiga tagatakse jäätmete käitlemine viisil, mis ei sea ohtu inimese tervist ega kahjusta keskkonda ning mis eelkõige: (b)   millist jäätmetöötlusprotsessi hakatakse lammutuskohas kohaldama: (näiteks prügilasse ladestamine, hapete neutraliseerimine, keemiline hävitamine) või muu jäätmekäitlusmeetod iga I lisas nimetatud materjali kohta, ning esitatakse tõendid selle kohta, et kohaldatava protsessiga tagatakse kooskõlas väljakujunenud parimate tavadega, ülemaailmsete normide ja õigusaktidega jäätmete töötlemine viisil, mis ei sea ohtu inimese tervist ega kahjusta keskkonda ning mis eelkõige: Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõik 2 – punkt 5 – alapunkt c – sissejuhatav osa (c)  millist jäätmekäitlusprotsessi kohaldatakse, kui ohtlikud materjalid on kavas saata järgmisesse jäätmekäitluskohta, mis asub väljaspool laevalammutuskohta. Iga järgmise jäätmekäitluskoha kohta esitatakse järgmine teave: (c)  millist jäätmetöötlusprotsessi kohaldatakse, kui ohtlikud materjalid on kavas saata järgmisesse jäätmekäitluskohta, mis asub väljaspool laevalammutuskohta. Iga järgmise jäätmekäitluskoha kohta esitatakse järgmine teave: Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõik 2 – punkt 5 – alapunkt c – alapunkt ii (ii)  tõendid selle kohta, et jäätmekäitluskohal on luba käidelda ohtlike materjale; (ii)  tõendid selle kohta, et jäätmekäitluskohale on vastava pädeva asutuse poolt antud luba käidelda ohtlike materjale; Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõik 2 – punkt 5 – alapunkt c a (uus) (ca)  on kehtestatud süsteem, et dokumenteerida igalt laevalt eemaldatud ohtlike materjalide tegelikud kogused (võrreldes loendis esitatud kogustega) ning nende materjalide suhtes lammutuskohas ja sellest väljaspool kohaldatavad töötlusprotsessid; Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõik 2 – punkt 5 a (uus) 5a.  olemas on nõuetekohane kindlustus, et täita töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise alasest vastutusest tulenevaid kohustusi ning võtta keskkonnakahju heastamise meetmeid vastavalt selle liikmesriigi või kolmanda riigi seadustele, kui lammutuskoht asub; Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõik 2 – punkt 5 b (uus) 5b.  laevalammutuskoha lähedal viiakse läbi regulaarseid vee ja setete uuringuid, et kontrollida saastetaset. Muudatusettepanek 115 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 Loa andmine liikmesriigis asuvale laevalammutuskohale välja jäetud 1.  Pädev asutus annab loa asjaomase liikmesriigi territooriumil asuvale laevalammutuskohale, mis vastab artiklis 12 sätestatud nõuetele laeva ringlussevõtu teostamiseks. Luba antakse asjaomasele laevalammutuskohale kuni viieks aastaks. 2.  Liikmesriik koostab loetelu laevalammutuskohtadest, millele ta on andnud lõike 1 kohaselt loa, ning ajakohastab seda loetelu. 3.  Lõikes 2 osutatud loetelu esitatakse komisjonile viivitamata ning mitte hiljem kui üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist. 4.  Kui laevalammutuskoht ei täida enam artiklis 12 sätestatud nõudeid, tühistab liikmesriik asjaomasele laevalammutuskohale antud loa ning teatab sellest viivitamata komisjonile. 5.  Kui lõike 1 kohaselt antakse luba uuele laevalammutuskohale, teatab liikmesriik sellest viivitamata komisjonile. Muudatusettepanek 116 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – pealkiri Väljaspool liitu asuvad laevalammutuskohad Laevalammutuskoha Euroopa loetelusse lisamine Muudatusettepanek 117 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 1.  Väljaspool liitu asuv ringlussevõtuettevõtja, kes soovib võtta ringlusse liikmesriigi lipu all sõitvat laeva, esitab komisjonile taotluse oma lammutuskoha lisamiseks Euroopa loetellu. 1.   Laevalammutuskoha omanikust ringlussevõtuettevõtja, kes soovib käesoleva määruse sätteid järgides võtta ringlusse ELi või kolmandate riikide laevu, esitab komisjonile taotluse oma lammutuskoha lisamiseks Euroopa loetellu. Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3 3.   Kui laevalammutuskoht taotleb Euroopa loetellu kandmist, nõustub ta sellega, et komisjon või tema nimel tegutsevad esindajad võivad enne või pärast laevalammutuskoha kandmist kõnealusesse loetellu teostada lammutuskoha kontrolli, et kontrollida selle vastavust artiklis 12 sätestatud nõuetele. 3.   Laevalammutuskoha Euroopa loetellu lisamiseks korraldab komisjoni poolt ametisse nimetatud rahvusvaheline ekspertide rühm laevalammutuskohale enne selle kandmist kõnealusesse loetellu ning seejärel iga kahe aasta tagant auditi eesmärgiga kinnitada selle vastavust artiklis 12 sätestatud nõuetele. Laevalammutuskoht peab nõustuma ka rahvusvahelise ekspertide rühma etteteatamata täiendavate kontrollidega. Rahvusvaheline ekspertide rühm teeb kontrollide korraldamisel koostööd lammutuskoha asupaigaks oleva liikmesriigi või kolmanda riigi pädevate asutustega. Muudatusettepanek 118 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 4 4.   Lõike 2 kohaselt esitatud teabe ja toetava tõendusmaterjali hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse väljaspool liitu asuva laevalammutuskoha kandmise kohta Euroopa loetellu. Need rakendusaktid võetakse vastu artiklis 27 osutatud menetluse kohaselt. 4.  Lõike 2 kohaselt esitatud teabe ja toetava tõendusmaterjali hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse mõnes liikmesriigis või väljaspool liitu asuva laevalammutuskoha kandmise kohta Euroopa loetellu. Need rakendusaktid võetakse vastu artiklis 27 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Muudatusettepanek 119 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1 1.  Komisjon kehtestab rakendusaktiga artiklis 27 osutatud menetluse kohaselt Euroopa loetelu laevalammutuskohtadest, mis: välja jäetud (a)  asuvad liidus ja millest liikmesriigid on teatanud vastavalt artikli 14 lõikele 3; (b)  asuvad väljaspool liitu ning mille loetellu kandmise kohta on tehtud otsus vastavalt artikli 15 lõikele 4. Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 2.  Euroopa loetelu avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja komisjoni veebisaidil hiljemalt 36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist. 2.  Euroopa loetelu avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja komisjoni veebisaidil hiljemalt 24 kuud pärast … *. See jagatakse kahte osaloetellu, millesse kuuluvad vastavalt ELi/OECD ning OECD-välised laevalammutuskohad. ________________________ * Käesoleva määruse jõustumise kuupäev. Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 a (uus) 2a.  Euroopa loetelu sisaldab laevalammutuskoha kohta järgmist teavet: (a)  ringlussevõtu meetod; (b)  ringlussevõtuks sobivate laevade tüüp ja suurus; ning (c)  lammutuskoha tegevuse mis tahes piirangud, sh seoses ohtlike jäätmete käitlemisega. Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 b (uus) 2b.  Euroopa loetelus on ära toodud kuupäev, millal laevalammutuskoht loetellu võeti. Loetelus olek kehtib maksimaalselt viis aastat ning on uuendatav. Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 c (uus) 2c.  Kui komisjonile esitatud teabe osas tehakse mis tahes olulisi muudatusi, on Euroopa loetellu kantud laevalammutuskohad kohustatud viivitamata esitama ajakohastatud andmed. Laevalammutuskohad on igal juhul kolm kuud enne iga viieaastase perioodi lõppu kohustatud teatama, et: (a)  esitatud tõendusmaterjal on täielik ning ajakohane; (b)  laevalammutuskoht täidab jätkuvalt artiklis 12 esitatud nõudeid. Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 3 – punkt a (a)   kanda laevalammutuskoht Euroopa loetellu järgmistel juhtudel: (a)   kanda laevalammutuskoht Euroopa loetellu, kui selle kandmise kohta Euroopa loetellu on tehtud otsus vastavalt artikli 15 lõikele 4; (i)  kui sellele on antud luba vastavalt artiklile 13; (ii)  kui selle kandmise kohta Euroopa loetellu on tehtud otsus vastavalt artikli 15 lõikele 4; Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b – alapunkt 2 (2)  kui laevalammutuskoht on olnud loetelus rohkem kui viis aastat ning ta ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta vastab endiselt artiklis 12 sätestatud nõuetele. (2)  kui laevalammutuskoht ei ole kolm kuud enne viieaastase loetelus oleku lõppu esitanud tõendeid selle kohta, et ta vastab endiselt artiklis 12 sätestatud nõuetele. Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b – punkt 2 a (uus) (2a)  kui laevalammutuskoht asub riigis, mis rakendab liikmesriigi lipu all sõitva mis tahes laeva suhtes keeldusid või diskrimineerivaid meetmeid. Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – punkt a (a)   teatab haldusasutusele kirjalikult vähemalt 14 päeva enne ringlussevõtu kavandatud algust kavatsusest laev ringlusse võtta, et haldusasutus saaks teha ettevalmistusi käesoleva määrusega nõutud ülevaatuseks ja sertifikaatide väljaandmiseks; (a)   teatab haldusasutusele kirjalikult vähemalt kolm kuud enne ringlussevõtu kavandatud algust kavatsusest laev ringlusse võtta, et haldusasutus saaks teha ettevalmistusi käesoleva määrusega nõutud ülevaatuseks ja sertifikaatide väljaandmiseks; samal ajal teatab laevaomanik kavatsusest laev ringlusse võtta ka selle riigi haldusasutusele, kelle jurisdiktsiooni alla laev parajasti kuulub; Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – punkt b a (uus) (ba)  esitab haldusasutusele loetelu riikidest, mida laev teel lammutuskohta kavakohaselt läbib; Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1 – punkt c (c)  teave ebaseadusliku ringlussevõtu ja liikmesriigi võetud järelmeetmete kohta. (c)  teave ebaseadusliku ringlussevõtu ja liikmesriigi võetud järelmeetmete kohta, sealhulgas artikli 23 kohaselt kehtestatud karistuste üksikasjad. Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 2 2.  Iga liikmesriik edastab aruande 31. detsembriks 2015 ja seejärel iga kahe aasta tagant. 2.  Iga liikmesriik edastab aruande 31. detsembriks 2015 ja seejärel igal järgneval aastal. Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 3 a (uus) 3a.  Komisjon avaldab selle teabe elektroonilises andmebaasis, mis on alaliselt üldsusele kättesaadav. Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 1 1.  Liikmesriik tagab tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kohaldamise järgmistele laevadele: 1.  Liikmesriik tagab tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste tulemusliku kohaldamise järgmiste ELi laevade ja ELi väliste laevade omanike suhtes: (a)  mis ei järgi teatud ohtlike materjalide kasutamise keelde, nagu sätestatud artiklis 4 ja artiklis 11b; (d)   mille pardal ei ole artiklitega 5 ja 28 nõutud ohtlike materjalide loendit; (b)  mille pardal ei ole kehtivat artiklitega 5 ja 11b nõutud ohtlike materjalide loendit; (c)  mille pardal puudub artiklitega 7 ja 11b nõutud ringlussevõtu kava; (e)  mis saadeti ringlussevõttu artiklis 6 sätestatud ringlussevõtuks ettevalmistamise üldnõudeid täitmata; (f)  mis saadeti ringlussevõttu ilma artiklis 6 nõutud ohtlike materjalide sertifikaadita; (g)  mis saadeti ringlussevõttu ilma artiklis 6 nõutud ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadita; (h)  mis saadeti ringlussevõttu haldusasutusele artiklis 21 nõutud kirjalikku teadet saatmata; (i)  mis võeti ringlusse viisil, mis ei vasta artikliga 7 nõutud laeva ringlussevõtu kavale. Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 1 a (uus) 1a.  Liikmesriigid tagavad, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008 direktiivi 2008/99/EÜ (keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu)1 kohaseid karistusi kohaldatakse ELi laevaomanike suhtes laevade puhul, mis: (a)  saadeti ringlussevõttu käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud ringlussevõtuks ettevalmistamise üldnõudeid täitmata; (b)  saadeti ringlussevõttu ilma käesoleva määruse artikli 10 lõikes 1 sätestatud ohtlike materjalide sertifikaadita; (c)  saadeti ringlussevõttu ilma käesoleva määruse artiklis 9 sätestatud lepinguta; (d)  saadeti ringlussevõttu haldusasutusele käesoleva määruse artiklis 21 nõutud kirjalikku teadet saatmata; (e)  saadeti ringlussevõttu, ilma et laeva ringlussevõtu kava oleks kinnitanud pädev asutus, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 7 lõike 2 punktis b, või viisil, mis vastavalt käesoleva määruse artiklile 7 ei vasta laeva ringlussevõtu kavale. ___________________ 1 ELT L 328, 6.12.2008, lk 28. Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 2.  Karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kui laev saadetakse ringlussevõtuks laevalammutuskohta, mis ei ole kantud Euroopa loetellu, vastavad kohaldatavad karistused vähemalt hinnale, mis laevaomanikule tema laeva eest maksti. 2.   Kui laev saadetakse ringlussevõtuks laevalammutuskohta, mis ei ole kantud Euroopa loetellu, vastavad kohaldatavad karistused vähemalt hinnale, mis laevaomanikule tema laeva eest maksti, ilma et see piiraks direktiivi 2008/99/EÜ artikli 5 rakendamist. Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõiked 5 ja 6 5.   Kui laev müüakse ära ja saadetakse seejärel vähem kui kuue kuu jooksul lammutuskohta, mis ei ole kantud Euroopa loetellu, kohaldatakse karistusi: 5.   Kui laev müüakse ära ja saadetakse seejärel vähem kui kaheteistkümne kuu jooksul lammutuskohta, mis ei ole kantud Euroopa loetellu, kohaldatakse karistusi: (a)   nii viimase kui ka eelviimase laevaomaniku suhtes, kui laev sõitis endiselt Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all; (a)   viimase laevaomaniku suhtes, kui laev sõitis endiselt liikmesriigi lipu all; (b)   üksnes eelviimase laevaomaniku suhtes, kui laev ei sõitnud enam Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all. (b)   viimase laevaomaniku suhtes, kes sõitis selle laevaga liikmeesriigi lipu all osutatud üheaastase perioodi jooksul, kui laev ei sõitnud enam liikmesriigi lipu all. 6.   Liikmesriik võib teha erandi lõikes 5 nimetatud karistustest, kui laevaomanik ei ole müünud oma laeva kavatusega see ringlusse võtta. Sellisel juhul palub liikmesriik esitada laevaomaniku väidet toetavat tõendusmaterjali, sealhulgas müügilepingu koopia. 6.   Liikmesriik võib teha erandi lõikes 5 nimetatud karistustest ainult juhul, kui laevaomanik ei ole müünud oma laeva kavatsusega see ringlusse võtta. Sellisel juhul nõuab liikmesriik, et laevaomanik esitaks oma väidet toetavat tõendusmaterjali, sealhulgas müügilepingu koopia vastavate sätetega ning teabe ostja ärimudeli kohta. Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 3 3.  Kui meetmetaotlus ja sellele lisatud tähelepanekud tõendavad usutavalt käesoleva määruse rikkumist, käsitleb pädev asutus kõiki esitatud tähelepanekuid ja meetmetaotlusi. Sellisel juhul annab pädev asutus ringlussevõtuettevõtjale võimaluse avaldada oma seisukohad meetmetaotluse ja sellele lisatud tähelepanekute kohta. 3.  Kui meetmetaotlus ja sellele lisatud tähelepanekud tõendavad usutavalt käesoleva määruse rikkumist, käsitleb pädev asutus kõiki esitatud tähelepanekuid ja meetmetaotlusi. Sellisel juhul annab pädev asutus laevaomanikule ja ringlussevõtuettevõtjale võimaluse avaldada oma seisukohad meetmetaotluse ja sellele lisatud tähelepanekute kohta. Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 5 5.  Liikmesriik võib otsustada mitte kohaldada lõikeid 1 ja 4 käesoleva määruse otsese rikkumise juhtumite suhtes. välja jäetud Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 2 2.  Õigus võtta vastu artiklites 5, 9, 10 ja 15 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. 2.  Õigus võtta vastu artiklites 5, 9, 10 ja 15 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ...*. Komisjon koostab volituste delegeerimise kohta hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu aruande. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab pikendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu. ____________________ * Käesoleva määruse jõustumise kuupäev. Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 1 1.  Ohtlike materjalide loend koostatakse kõigi laevade puhul hiljemalt viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. välja jäetud Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 a (uus) Direktiiv 2009/16/EÜ IV lisa – punkt 45 (uus) Artikkel 28a Muudatusettepanek direktiivile 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009 direktiivi 2009/16/EÜ (mis käsitleb sadamariigi kontrolli)1 IV lisasse lisatakse järgmine punkt: „45. Ohtlike materjalide loendi sertifikaat vastavalt määrusele (EÜ) nr XX [sisestada käesoleva määruse täielik pealkiri]*” _____________________ 1 ELT L 131, 28.5.2009, lk 57. * ELT L […], [….], lk […]. Muudatusettepanek 109 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 1 Määrus (EÜ) nr 1013/2006 Artikkel 1 – lõige 3 – punkt i i)   määruse (EL) nr XX [lisada käesoleva määruse täielik pealkiri] (*) reguleerimisalasse kuuluvad laevad. i)   laevad, mis toimetatakse Euroopa loetellu kantud laevalammutuskohta vastavalt määrusele (EL) nr XX [lisada käesoleva määruse täielik pealkiri]. Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 a (uus) Artikkel 29a Transiit 1.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomane asutus või muu valitsusasutus teavitab pädevat asutust või transiidiasutust 7 päeva jooksul pärast laevaomaniku teate kättesaamist. 2.   Pädeval asutusel või transiidiasutusel tuleb 60 päeva jooksul alates lõikes 1 osutatud teate kättesaamise kuupäevast teha järgmist: (a)  anda nõusolek laeva transiidiks oma vete kaudu, kas tingimustega või ilma; või (b)  keelduda laeva transiidist oma vete kaudu. Asjaomane liikmesriik teavitab laevaomanikku viivitamata pädeva asutuse või transiidiasutuse otsusest. 3.  Juhul kui keeldutakse lõikes 2 osutatud nõusoleku andmisest või seatakse sellele tingimused, millega laevaomanik ei nõustu, võib laevaomanik vedada laeva ringlussevõtuks ainult läbi selliste transiidiriikide, mis ei ole vastuväidet esitanud. 4.  Kui vastust ei ole lõikes 2 osutatud 60-päevase ajavahemiku jooksul saadetud, siis eeldatakse, et pädev transiidiasutus keeldus nõusolekut andmast. 5.  Olenemata lõikest 4 eeldatakse juhul, kui kooskõlas Baseli konventsiooni artikli 6 lõikega 4 pädev transiidiasutus on otsustanud, et ta kas üldiselt või teatud tingimustel ei nõua läbiveoks eelnevat kirjalikku nõusolekut, et transiidiasutus on loa andnud, kui asjaomane liikmesriik ei saa vastust transiidiasutusele edastatud teatele järgneva 60 päeva jooksul. Muudatusettepanek 111 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi hiljemalt kaks aastat pärast Hongkongi konventsiooni jõustumise kuupäeva. Läbivaatamisel käsitletakse Hongkongi konventsiooni osaliste poolt lubatud lammutuskohtade kandmist laevalammutuskohtade Euroopa loetellu, et vältida töö ja halduskoormuse dubleerimist. Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi hiljemalt kaks aastat pärast Hongkongi konventsiooni jõustumise kuupäeva. Läbivaatamisel uuritakse, kas Hongkongi konventsiooni osaliste poolt lubatud lammutuskohtade kandmine laevalammutuskohtade Euroopa loetellu vastaks käesoleva määruse nõuetele. Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõik 1 Käesolev määrus jõustub 365. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrust kohaldatakse alates …* . ____________ * Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist. Muudatusettepanek 113 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – alapealkiri 5 a (uus) KINNITUS ETTETEATAMATA ÜLEVAATUSE KOHTA Määruse artikli 8 kohaselt teostatud etteteatamata ülevaatusel leiti, et laev vastab määruse asjaomastele sätetele. Alla kirjutanud: (nõuetekohaselt volitatud ametniku allkiri) Koht: ....................................................................................................... Kuupäev: (pp/kk/aaaa): (vajaduse korral ametiasutuse pitser või tempel)

(1) Seejärel saadeti see vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0132/2013).

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2013. aasta resolutsioon Horvaatiat käsitleva 2012. aasta üldise seirearuande kohta (2012/2871(RSP))

P7_TA(2013)0183 B7-0160/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingu eelnõu, protokolli ja lõppakti,

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta üldist seirearuannet Horvaatia ühinemiseks valmisoleku kohta (SWD(2012)0338),

–   võttes arvesse komisjoni 26. märtsi 2013. aasta lõplikku seirearuannet Horvaatia ühinemisettevalmistuste kohta (COM(2013)0171),

–  võttes arvesse komisjoni korrapäraseid aruandeid Horvaatia edusammude kohta ühinemise ettevalmistamisel aastatel 2005–2011,

–  võttes arvesse 19. ja 20. juunil 2003. aastal Thessalonikis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järeldusi Lääne-Balkani riikide ja ELi laienemise kohta,

–  võttes arvesse kõiki oma varasemaid resolutsioone ja raporteid Horvaatia edusammude ning laienemisprotsessi kohta, eelkõige 1. detsembri 2011. aasta resolutsiooni Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise kohta(1) ja sama kuupäeva resolutsiooni Horvaatia taotluse kohta Euroopa Liiduga ühinemiseks(2) ning 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni laienemise kohta: poliitikavaldkonnad, kriteeriumid ja ELi strateegilised huvid(3),

–  võttes arvesse ELi–Horvaatia parlamentaarse ühiskomisjoni kõiki varasemaid soovitusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et Horvaatia ühineb ELiga 1. juulil 2013. aastal;

B.  arvestades, et mõnes ELi liikmesriigis ei ole ühinemislepingu ratifitseerimine veel lõpule viidud;

C.  arvestades, et Horvaatia teeb ajakava kohaselt viimaseid ettevalmistusi ELiga ühinemiseks ja tegeleb järelejäänud nõuete täitmisega;

D.  arvestades, et reformipüüded peavad jätkuma ka pärast ühinemist, et Horvaatia kodanikud saaksid ELi kuulumisest täit kasu;

E.  arvestades, et Horvaatia ühinemisprotsess tõendab ELi laienemispoliitika usaldusväärsust ja ümberkujundavat mõju liidu liikmeks pürgivatele riikidele;

F.  arvestades, et Horvaatia ühinemine ELiga muudab liidu tugevamaks ja suurendab selle julgeolekut, rikastab kultuuri ja pärandit ning tuletab teistele liikmestaatust taotlevatele riikidele veenvalt meelde, et lubaduste kohusetundlik täitmine toob nende kodanikele tuntavat ja püsivat kasu;

G.  arvestades, et Horvaatialt oodatakse konstruktiivset tegutsemist oma naabruskonnas ja tal on ainulaadsed eeldused, et edendada eelkõige ELi laienemist, demokraatia tugevdamist, piirkondlikku koostööd ja Lääne-Balkani rahvaste leppimist ning teha omalt poolt kõik, et kahepoolsed suhted neid protsesse ei takistaks;

1.  rõõmustab selle üle, et Horvaatiast saab 1. juulil 2013. aastal ELi 28. liige tulenevalt Euroopa Parlamendi 1. detsembril 2011 hääletusel tehtud õiguslikult siduvast otsusest, millega kiideti heaks Horvaatia ühinemine, ning et see toimub Euroopa Ülemkogu poolt ühinemislepingus määratud kuupäeval; väljendab kindlat usku, et Horvaatias on tugev ja küps demokraatia ning sotsiaalne turumajandus, austatakse euroopalikke väärtusi ja suudetakse täita liikmestaatusega kaasnevad kohustused;

2.  märgib, et Horvaatia teeb kavakohaselt viimaseid ettevalmistusi ELiga ühinemiseks, tegeledes järelejäänud nõuete täitmisega;

3.  võtab teadmiseks, et Horvaatia on komisjoni üldises seirearuandes loetletud kümme prioriteetset meedet ellu viinud;

4.  väljendab heameelt selle üle, et Horvaatia on teinud märkimisväärseid edusamme komisjoni üldises seirearuandes esile toodud ülesannete täitmisel, ning palub Horvaatia valitsusel lahendada kõik lahendamata küsimused 1. juuliks 2013 ja jätkata kõiki muid vajalikke reforme; kutsub Horvaatiat üles järgima kõiki ühinemisläbirääkimistel võetud kohustusi ja need täitma, et olla uue liikmesriigina täielikult valmis liidus osalema, kuna see on nii Horvaatia kui ka ELi huvides; rõhutab, et see protsess peaks olema läbipaistev ja kaasav ning hõlmama võimalikult suurel määral Horvaatia parlamenti ja kodanikuühiskonda;

5.  palub neil ELi liikmesriikidel, kes ei ole veel ühinemislepingu ratifitseerimist lõpule viinud, seda õigeaegselt teha;

6.  kordab oma seisukohta, et ELiga ühinemine ei tohiks olla protsessi lõpp, vaid pigem üks samm majanduse, halduse ja kohtusüsteemi moderniseerimise teel ning võimalus, mida saab täielikult ära kasutada vaid pideva poliitilise tegevuse kaudu; kutsub Horvaatiat üles ELiga ühinemiseks valmistudes jätkuvalt tõhusalt kasutama IPA (ühinemiseelse abi rahastamisvahend) vahendeid, samuti struktuurifonde ja ühtekuuluvusfondi;

7.  õhutab Horvaatia poliitikuid ja ühiskondlikke toimijaid otsima uusi viise, kuidas ühinemisjärgsel ajal reformitempot ja -meelsust hoida ning tagada, et poliitikud vastutaksid ühinemislepingus võetud kohustuste täitmise eest; rõhutab sellega seoses tulemusliku parlamentaarse järelevalve ja kodanikuühiskonna järelevalve vajalikkust;

8.  rõhutab veel kord sõltumatu kohtunikkonna, pädeva ja vastutustundliku avaliku halduse ja õigusriigi keskset osa demokraatia tugevdamisel ning investeerimise ja majandustegevuse toetamisel; kutsub Horvaatiat üles jätkuvalt parandama oma kohtusüsteemi ja selle liikmete sõltumatust, vastutust, erapooletust, professionaalsust ja tõhusust, muu hulgas vähendama lahendamata kohtuasjade hulka, kehtestama kohtunikele uue varade deklareerimise süsteemi ning jätkama uue distsiplinaarmenetluste süsteemi toimivuse parandamist; nõuab, et Horvaatia rakendaks uue kohtureformi strateegia aastateks 2013–2018;

9.  märgib, et Horvaatia on korruptsioonivastaseks võitluseks loonud rahuldava institutsioonilise ja õigusraamistiku; kutsub Horvaatia ametivõime üle veelgi tõhustama võitlust korruptsiooni, pettuse ja vahendite väärkasutamise vastu; rõhutab, et korruptsioonivastaste meetmete rakendamine peab jätkuma täie rangusega; kutsub ametivõime üles pidama arvestust huvide konflikti, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse juhtumite üle ja parandama varade arestimist ja konfiskeerimist reguleeriva õigusraamistiku rakendamist;

10.  palub Horvaatia võimudel olemasolevad korruptsioonivastased vahendid täielikult ära kasutada erapooletuks ja tulemuslikuks kohtulikule vastutusele võtmiseks ja otsuste langetamiseks, sealhulgas suurt avalikku tähelepanu pälvivatel juhtumitel, et tugevdada kodanike usaldust õigusriigi ja riigiasutuste suhtes; rõhutab, et korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses on vaja rakendada kestva iseloomuga meetmeid ning kohtusüsteemi on vaja reformida eelkõige Horvaatia kodanike huvides; rõhutab, et tuleb edendada sõltumatut uurivat ajakirjandust, kuna see on äärmiselt oluline korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse juhtumite paljastamisel;

11.  palub Horvaatial jätkuvalt rakendada uusi tugevaid õigusnorme teabele juurdepääsu korraldamisel, kindlustades sellega korruptsiooni ennetamise raamistikku; võtab teadmiseks, et hiljuti loodud huvide konfliktide käsitlemise komisjon on nüüd tööle asunud, ning kutsub Horvaatia ametivõime üles rakendama täies ulatuses õigusaktide paketi, millega reguleeritakse riigihankeid ning erakondade ja valimiskampaaniate rahastamist;

12.  palub Horvaatia võimudel jääda valvsaks, et tagada põhiõiguste täielik austamine, võideldes samas kõigi diskrimineerimise vormide ja sallimatuse ilmingutega, mis on suunatud rahvusvähemuste, roma kogukonna, sisserändajate, homo-, bi- ja transseksuaalide ning muude vähemusrühmade ja vähekaitstud rühmade vastu; palub lisaks Horvaatial soodustada sellise keskkonna tekkimist, mis tagab eespool nimetatud vähemustele (nt homo-, bi- ja transseksuaalidele) vabaduse väljendada oma vaateid ja veendumusi kooskõlas ELi põhiõiguste harta põhimõtetega;

13.  kutsub ametivõime üles edendama sõnavabadust, sealhulgas meediavabadust ja -pluralismi; võtab teadmiseks, et uus avalik-õiguslikku ringhäälinguorganisatsiooni käsitlev seadus võeti vastu 2012. aasta juulis; kutsub ametivõime üles jätkama jõupingutusi selleks, et tagada avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatus ja vabadus poliitilisest ja majanduslikust survest ning suurendada selle läbipaistvust;

14.  märgib, et Horvaatia on piisavalt ette valmistatud ELi struktuurifondidest ja ühtekuuluvusfondist rahastatavate tulevaste meetmete juhtimiseks ja rakendamiseks; kutsub Horvaatiat üles looma süsteemi Euroopa Regionaalarengu Fondiga (ERF) seotud projektide kavandamiseks ja teostamiseks; soovitab Horvaatia valitsusel veelgi tugevdada vastutavate asutuste haldussuutlikkust, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kooskõlas Euroopa Kontrollikoja 2012. aasta aruandes esitatud soovitustega; nõuab, et valitsus teeks kõik võimaliku korruptsiooni, pettuste ja rikkumiste ohu vähendamiseks ELi vahendite jaotamisel ja kasutamisel;

15.  tuletab liikmesriikidele meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavail läbirääkimistel tuleb arvestada ka kohustusi Horvaatia ning selle kodanike ees, pidades silmas Horvaatiale tulevikus majandusliku ja piirkondliku arengu vallas antavat abi;

16.  soovitab Horvaatial jätkata struktuurireformide teostamist, et stimuleerida majanduskasvu ja elavdada tööturgu; kutsub Horvaatiat üles säilitama pangandussektori stabiilsust ja jätkama eelarve konsolideerimise poliitikat, et tugevdada konkurentsivõimet; peab õigeks, et Horvaatia osaleb alates 2013. aasta jaanuarist Euroopa poolaastal; toetab jõupingutusi ELi vahendite õigeaegse ja tulemusliku kasutamise tagamiseks ning Horvaatia transpordi-infrastruktuuri parandamiseks ja ühenduste parandamiseks ELi teiste liikmesriikide ja oma piirkonna riikidega; kutsub Horvaatia valitsust üles rakendama täies ulatuses väikeettevõtteid käsitlevat õigusraamistikku, rakendama selleks muu hulgas asjakohaseid poliitilisi meetmeid, parandama nendele ettevõtetele rahastamise kättesaadavust ja toetama VKEde rahvusvahelistumist;

17.  on seisukohal, et majanduse kaasajastamisel tuleb erilist rõhku panna sotsiaalsele ja keskkonnamõõtmele; soovitab Horvaatial veelgi tugevdada sotsiaalset dialoogi ning kaitsta sotsiaalseid ja ametiühinguõigusi; kutsub Horvaatia ametivõime üles tagama läbipaistvuse suuremahulisi investeeringuid nõudvate projektide keskkonnamõju hindamisel; nõuab, et Horvaatia ametiasutused peaksid keskkonnakaitset eelkõige ruumilisel planeerimisel esmatähtsaks;

18.  on mures, et kavandatav strateegilisi investeeringuid käsitlev seadus ei vasta Euroopa standarditele; palub Horvaatia valitsusel ja parlamendil see läbi vaadata, et kaitsta paremini põhiõigusi, eelkõige omandiõigusi, ja keskkonda;

19.  kutsub ELi liikmesriike üles mitte piirama liidu kodanike põhiõigusi rohkem kui tingimata vaja, järgides ühinemislepingu artiklis 18 sätestatud üleminekumeetmeid; eelkõige palub liikmesriikidel võtta ajutisi meetmeid isikute vaba liikumise piiramiseks ainult faktiteabe põhjal ja üksnes tõsiste tööturuhäirete korral; tuletab meelde, et liidu eelmiste laienemisvoorude ajal kehtestatud üleminekuperioodi piirangud tööturule juurdepääsemisel on osutunud piiranguid rakendanud liikmesriikide heaolule kahjulikuks;

20.  võtab teadmiseks, et edenenud on piiriületuspunktide ehitamine Neumi koridoris;

21.  kutsub Horvaatia ametivõime üles jätkama ka õigusaktide ühtlustamist, institutsioonidevahelise koostöö ja piirihalduse edendamist, et riik võiks kavakohaselt Schengeni alaga liituda;

22.  soovitab Horvaatial jätkata koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga ning suurendada jõupingutusi sõjakuritegude uurimiseks ja kurjategijate vastutusele võtmiseks kooskõlas karistamatust käsitleva strateegiaga; kutsub Horvaatiat ja Serbiat üles heausksele koostööle sõjakurjategijate vastutusele võtmisel, et saavutada piirkonnas õiglus ja tõeline leppimine;

23.  palub Horvaatial pöörata ka edaspidi erilist tähelepanu tagasipöörduvate põgenike õigustele ja sotsiaalsetele tingimustele kooskõlas Sarajevo deklaratsiooni protsessi eesmärkidega; toetab jätkuvalt RECOMi (tõe otsimise ja lepituse piirkondlik komisjon) algatust, mille eesmärk on tunnistada kõikide sõjakuritegude ohvrite kannatusi ja austada nende õigust tõele ja õiglusele;

24.  kutsub Horvaatiat üles aktiivselt osalema Lääne-Balkani riikide stabiliseerimise ja Euroopaga integreerimise protsessis; on veendunud, et Horvaatia kogemused ja asjatundmine, mis on omandatud oma riigi ümberkujundamisel ja ELiga ühinemiseks valmistumisel, on teistele ELi liikmekandidaatidele ja kandidaadiks pürgivatele riikidele väga väärtuslikud; soovitab Horvaatial jagada oma kogemusi teiste kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikidega ning tugevdada piirkondlikku koostööd; on arvamusel, et ELi väärtuste ja liidu edasise laienemise propageerimine Horvaatia poolt põhineb heanaaberlikel suhetel ja leppimispüüetel;

25.  kutsub Horvaatiat ja selle naaberriike üles aktiivselt osalema lahendamata kahepoolsete küsimuste lahendamises vastavalt rahvusvahelisel tasandil võetud kohustustele ning heanaaberlike suhete ja piirkondliku koostöö põhimõtetele; tunnustab sellega seoses Horvaatia valitsuse ja Serbia valitsuse samme omavaheliste suhete parandamiseks ning loodab, et nende riikide koostöö tiheneb; väljendab heameelt selle üle, et Sloveenia ja Horvaatia on alla kirjutanud vastastikuse mõistmise memorandumile, et leida konstruktiivne lahendus Ljubljanska Banka juhtumile; tunneb heameelt, et Sloveenia parlament on ühinemislepingu ratifitseerinud; tuletab meelde, et kahepoolseid vaidlusi ei tohi kasutada praeguste või tulevaste kandidaatriikide integratsiooniprotsessi takistamiseks; sellega seoses kutsub kõiki liikmesriike üles õigeaegselt ratifitseerima Horvaatia ühinemislepingu;

26.  kutsub Horvaatiat üles jätkama konstruktiivset tegevust piirkondliku koostöö arendamisel; kutsub Horvaatia võime üles täies ulatuses rakendama deklaratsiooni ELi väärtuste edendamise kohta Kagu-Euroopas, mille Horvaatia parlament kiitis heaks 21. oktoobril 2011; soovitab kõikidel selle piirkonna riikidel vastu võtta samalaadsed avaldused ja neid rakendada; nõuab, et Euroopa Komisjon abistaks selles osas kõiki piirkonna riike; palub komisjonil arvesse võtta liidu laienemisprotsessi seniseid kogemusi, sealhulgas Horvaatia ühinemisprotsessi, ning aidata selle piirkonna riikidel lahendada kahepoolseid vaidlusi selliselt, et see ei takistaks ühinemisprotsessi, vaid ELi olemasolevas institutsioonilises raamistikus loodaks abi- ja lepitusmehhanismid, mida piirkonna riigid saaksid soovi korral kasutada;

27.  tunnustab vaatlejaliikmetena Euroopa Parlamendi töös osalevate horvaatide tegevust ja konstruktiivset panust; väljendab heameelt 14. aprillil 2013. aastal toimunud Euroopa Parlamendi Horvaatia liikmete valimiste tulemuste üle, kuid peab kahetsusväärseks vähest valimisaktiivsust; tervitab rõõmuga Horvaatiat esindavaid EP liikmeid, kui Horvaatiast saab 1. juulil 2013 ELi liikmesriik;

28.  hindab Euroopa Komisjoni tööd Horvaatia ühinemisprotsessi juhtimisel; palub komisjonil saadud kogemusi analüüsida ning neid tulevaste liikmekandidaatide puhul rakendada – näiteks kasutada üldist seirekorda läbirääkimiste lõpetamise ja ühinemispäeva vahelisel ajal; palub komisjonil hinnata kodanikuühiskonna ja parlamendi kaasatust kogu ühinemisprotsessi jooksul, et saada kogemusi praegusteks ja tulevasteks läbirääkimisteks; palub komisjonil konkreetselt sellega seoses teha ettepanekud, kuidas kandidaatriikides kodanikuühiskonda ja parlamenti paremini ühinemisprotsessi kaasata;

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Horvaatia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0538. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0539. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0453.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2013. aasta resolutsioon Türgi 2012. aasta eduaruande kohta (2012/2870(RSP))

P7_TA(2013)0184 B7-0162/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 2012. aasta eduaruannet Türgi kohta (SWD(2012)0336),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded 2012. ja 2013. aastal” (COM(2012)0600),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Türgi 2010. aasta eduaruande kohta(1), 29. märtsi 2012. aasta resolutsiooni Türgi 2011. aasta eduaruande kohta(2), 22. mai 2012. aasta resolutsiooni naiste väljavaadete kohta Türgis 2020. aastal(3) ning 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni laienemise kohta: poliitikavaldkonnad, kriteeriumid ja ELi strateegilised huvid(4),

–  võttes arvesse Türgiga peetavate läbirääkimiste raamistikku, mis võeti vastu 3. oktoobril 2005. aastal,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta otsust 2008/157/EÜ, millega sätestatakse Türgi Vabariigiga loodud ühinemispartnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused(5) („ühinemispartnerlus”), ning nõukogu varasemaid 2001., 2003. ja 2006. aasta otsuseid ühinemispartnerluse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2010. aasta, 5. detsembri 2011. aasta ja 11. detsembri 2012. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et ühinemisläbirääkimisi Türgiga alustati 3. oktoobril 2005. aastal pärast seda, kui nõukogu oli läbirääkimiste raamistiku heaks kiitnud, ning arvestades, et läbirääkimised on õiglasel ja rangel tingimuslikkusel ning reformimise lubadustel põhineva pikaajalise ja prognoosimatu tulemusega protsessi lähtepunkt;

B.  arvestades, et Türgi on kohustunud teostama reforme, arendama heanaaberlikke suhteid ning viima end järk-järgult vastavusse ELi nõuetega, ning et neid pingutusi tuleks käsitada Türgi võimalusena jätkata oma demokraatlike institutsioonide, õigusriigi ning inimõiguste ja põhivabaduste järgimise moderniseerimist, tugevdamist ja parandamist;

C.  arvestades, et EL peaks jääma Türgi reformide võrdlusaluseks;

D.  arvestades, et kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembri kohtumise järeldustega on täielik vastavus Kopenhaageni kriteeriumidele ja ELi integreerimisvõime endiselt liitumise alus ELiga kui ühistel väärtustel, siiral koostööl ja kõigi liikmesriikide vastastikusel solidaarsusel põhineva ühendusega;

E.  arvestades, et positiivne tegevuskava käivitati 2012. aasta mais, et toetada ja täiendada läbirääkimisi (ilma neid asendamata) tõhustatud koostöö kaudu mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas;

F.  arvestades, et oma 11. detsembri 2012. aasta järeldustes toetas nõukogu komisjoni uut ettepanekut asetada õigusriigi põhimõte laienemispoliitika keskmesse ning kinnitas 23. peatüki (õigussüsteem ja põhiõigused) ja 24. peatüki (õigus, vabadus ja turvalisus) keskset tähtsust läbirääkimiste protsessis – peatükid, mida ongi vaja käsitleda läbirääkimiste varases etapis, et määrata selged sihttasemed ja anda maksimaalselt aega vajalike õigusaktide ja institutsioonide loomiseks ning usaldusväärseks rakendamiseks;

G.  arvestades, et 2012. aasta laienemisstrateegias kinnitas komisjon, et oma majanduse, strateegilise asukoha ja tähtsa piirkondliku rolli tõttu on Türgi Euroopa Liidu seisukohalt väga oluline riik ning et ühinemisprotsess on endiselt kõige sobivam raamistik ELiga seotud reformide arendamiseks Türgis; arvestades, et komisjon tundis muret Türgi väheste edusammude pärast poliitiliste kriteeriumide täitmisel;

H.  arvestades, et Türgi ei ole siiani, juba seitsmendat aastat järjest, rakendanud EÜ ja Türgi assotsiatsioonilepingu ning selle lisaprotokolli sätteid;

I.  arvestades, et läbirääkimiste peatükid, mille osas tehnilised ettevalmistused on lõpule viidud, tuleks kohe avada vastavalt kehtestatud korrale ja kooskõlas läbirääkimiste raamistikuga;

J.  arvestades, et Euroopa Liit ja Türgi on majanduslikult omavahel seotud ja et ELi ja Türgi vahelise kaubanduse maht moodustas 2011. aastal 120 miljardit eurot;

K.  arvestades, et EL on Türgi suurim kaubanduspartner ning Türgi on ELi suuremate kaubanduspartnerite seas kuues; arvestades, et ELi liikmesriikide tehtud välismaised otseinvesteeringud Türki moodustavad 75% kõigist välismaistest otseinvesteeringutest;

L.  arvestades, et komisjoni hinnangul on Türgi üldine valmisolek majanduspoliitika valdkonnas hea ning riigi suutlikkus teha ja kooskõlastada majanduspoliitilisi otsuseid on nõuetekohane;

M.  arvestades, et Türgil on võimekust etendada naaberriikidest ELi toimuva nafta-, gaasi- ja elektritransiidi energiaallikate ja kanalite hajutamisel keskset osa; arvestades, et kestliku vähese CO2-heitega majanduse rajamises peitub nii Türgi kui ka ELi jaoks võimalus saada kasu Türgi rikkalikest taastuvenergiaallikatest;

N.  arvestades, et ELi dialoog ja koostöö Türgiga stabiilsuse, demokraatia ja julgeoleku valdkonnas, pidades eriti silmas laiemat Lähis-Ida piirkonda, on strateegilise tähtsusega; arvestades, et Türgi mõistis kindlalt ja korduvalt hukka Süüria režiimi vägivalla tsiviilelanikkonna vastu ning annab vajalikku humanitaarabi nendele süürlastele, kes põgenevad kodumaal toimuva vägivalla eest üle piiri;

O.  arvestades, et Türgi ja Armeenia omavaheliste suhete normaliseerimiseks on vaja, et nad ratifitseeriksid eeltingimusi seadmata kokkulepitud protokollid ja avaksid oma ühispiiri;

P.  arvestades, et Türgi Suure Rahvuskogu 1995. aastal esitatud casus belli ähvardus Kreeka vastu tuleks tühistada; arvestades, et on oluline, et Türgi ja Kreeka viiksid oma suhete parandamiseks läbi uue kõneluste vooru;

Konstruktiivne dialoog ja vastastikune mõistmine

1.  usub, et uuenenud vastastikune suhtlemine läbirääkimiste kontekstis on vajalik konstruktiivsete suhete säilitamiseks; rõhutab, kui tähtis on luua tingimused konstruktiivseks dialoogiks ja alus vastastikuseks mõistmiseks; märgib, et selle aluseks peaksid olema sellised ühisväärtused nagu demokraatia, õigusriik ja inimõiguste austamine; tunnustab komisjoni ja Türgit positiivse tegevuskava rakendamise eest, mis näitab, kuidas Türgi ja EL võiksid vastastikuste suhete arendamise ja selgete eesmärkide kontekstis edendada omavahelist dialoogi, saavutada vastastikust mõistmist ja jõuda positiivsete muutuste ja vajalike reformideni;

2.  toonitab Türgi poliitiliselt ja geograafiliselt strateegilist rolli ELi välis- ja naabruspoliitika jaoks; rõhutab Türgi olulist piirkondlikku ja naabri rolli ning nõuab ELi ja Türgi vahel välispoliitiliste otsuste ja eesmärkide teemal peetava poliitilise dialoogi edasist tõhustamist; peab kahetsusväärseks, et ka 2012. aastal järgis Türgi ÜVJP deklaratsioone liiga vähe; ärgitab Türgit ELiga peetava dialoogi ja koostöö raames oma välispoliitikat edasi arendama; kutsub Türgit ja ELi üles tegema tihedamat koostööd rahujõudude ja demokraatia tugevdamiseks lõunanaabruses kui piirkonnas, mis on nii ELi kui ka Türgi jaoks murrangulise tähtsusega;

3.  väljendab toetust Türgi ja Iisraeli vahel peetavale dialoogile ja taastatud suhetele;

4.  peab tervitatavaks nõukogu otsust kutsuda komisjoni üles võtma paralleelselt tagasivõtulepingu allkirjastamisega meetmeid viisanõude kaotamiseks; nõuab tungivalt, et Türgi allkirjastaks ja rakendaks edasiste viivitusteta tagasivõtulepingu ning tagaks kuni selle lepingu jõustumiseni kehtivate kahepoolsete lepingute täieliku täitmise; tuletab meelde, et Türgi on ELi ebaseaduslikul sisserändel üks peamisi transiitriike; tunnustab Türgi võetud meetmeid ebaseadusliku rände ärahoidmiseks ning toonitab, et Türgi peab tõhustama koostööd ELiga rände haldamise, inimkaubandusega võitlemise ja piirikontrolli valdkonnas; rõhutab veel kord, et on tähtis lihtsustada ettevõtjate, teadlaste, üliõpilaste ja kodanikuühiskonna esindajate pääsu Türgist ELi; toetab komisjoni ja liikmesriikide jõupingutusi viisaeeskirja rakendamiseks, viisanõuete ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks ning viisalihtsustuskeskuste avamiseks Türgis; tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustusi seoses assotsieerimislepinguga vastavalt Euroopa Liidu Kohtu 19. veebruari 2009. aasta otsusele Soysali kohtuasjas(6);

5.  tunneb heameelt välismaalasi ja rahvusvahelist kaitset käsitleva seaduseelnõu hiljutise vastuvõtmise üle ning eeldab, et kõnealuses õigusaktis käsitletakse esinevaid mureküsimusi, mis on seotud asüülimenetlusele juurdepääsu meelevaldse keelamise ning põgenike, asüülitaotlejate ja teiste potentsiaalselt kaitset vajavate inimeste tagasisaatmise tava jätkumisega; rõhutab, kui oluline on viia rahvusvaheliste standarditega kooskõlla kinnipidamiseeskirjad, mille Euroopa Inimõiguste Kohus tunnistas õigusevastaseks kohtuasjas Abdolkhani ja Karimina vs Türgi;

Kopenhaageni kriteeriumide täitmine

6.  avaldab Türgi põhiseaduslikule lepituskomiteele kiitust pühendumise eest uue põhiseaduse koostamisele ning kodanikuühiskonnaga kaasava konsulteerimise eest viisil, mis kajastab Türgi ühiskonna mitmekesisust; väljendab muret komitee siiani aeglaste edusammude pärast; ergutab komiteed tööd jätkama ning tegelema kaasavalt, esinduslikult ja kollegiaalselt ning kooskõlas ELi kriteeriumide ja väärtustega selliste põhiküsimustega nagu a) võimude lahusus ning nõuetekohased kontrolli- ja tasakaalumehhanismid; b) riigi, ühiskonna ja usu vaheliste suhete täpsustamine; c) kaasava juhtimissüsteemi kasutuselevõtt, mis tagab kõigi kodanike inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning d) kodakondsuse kaasava idee sõnastamine; kutsub kõiki asjaomaseid poliitilisi erakondi ja osalejaid järgima uue põhiseaduse üle läbirääkimiste pidamisel konstruktiivset lähenemisviisi; on arvamusel, et Veneetsia komisjoni kaasamine ja temaga peetav dialoog annaks positiivseid tulemusi ning toetaks põhiseaduse protsessi;

7.  rõhutab, et vaja on teha edasisi edusamme 2010. aastal vastu võetud põhiseadusmuudatuste rakendamisel, eelkõige isikuandmete kaitset ja sõjaväe kohtusüsteemi käsitlevate ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks vajalikke võrdsete võimaluste loomise toetusmeetmeid kehtestavate õigusaktide vastuvõtmisel; märgib, et Türgi justiitsministri ja tema asekantsleri osalemine ja volitused kohtunike ja prokuröride kõrges nõukogus panevad tõsiselt muretsema kohtusüsteemi sõltumatuse pärast; väljendab heameelt 2010. aastal tehtud põhiseadusmuudatuste kohaselt jõustunud õigusaktide üle, mis annavad üksikisikule õiguse pöörduda konstitutsioonikohtu poole;

8.  kinnitab uuesti Türgi Suure Rahvuskogu olulist rolli Türgi demokraatliku süsteemi keskpunktina ja rõhutab, kui oluline on, et kõik erakonnad toetaksid reformiprotsessi ja pühenduksid sellele, eelkõige seoses väärtusliku õigusraamistikuga, et kaitsta ja edendada kõikide kogukondade ja kodanike põhiõigusi ning alandada 10% künnist Türgi Suures Rahvuskogus esindatuse puhul; tunnustab Türgi inimõiguste uurimiskomisjoni tööd ja nõuab, et ELiga ühtlustamise komisjon edendaks õigusloomeprotsessi käigus uue seadusandluse vastavusseviimist liidu acquis' ja Euroopa standarditega;

9.  toonitab, et Türgi kohtusüsteemi reform on kesksel kohal Türgi demokraatliku konsolideerimise alastes jõupingutustes ning vältimatu eeltingimus Türgi moderniseerimiseks, ja et sellise reformi tulemusel peab tekkima kaasaegne, tõhus, täielikult sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteem, mis tagaks nõuetekohase kohtumenetluse kõigile kodanikele; peab tervitatavaks kolmandat kohtusüsteemi reformipaketti, mis on kohtusüsteemi ja põhiõiguste valdkonna ulatuslikus reformiprotsessis suur samm edasi; toonitab siiski, kui ülimalt oluline on jätkata reformi seeläbi, et a) käsitletakse kuriteo ülemääraselt laia määratlemist ning eelkõige seda, mis on terroriakt karistusseadustiku või terrorismivastase seaduse tähenduses, arvestades, et tuleks võimalikult kiiresti hakata selgelt eristama ühelt poolt terrorismi propageerimist ja vägivallale õhutamist ning teiselt poolt vägivallatute mõtete väljendamist, mis on täielikus kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga, et tagada sõnavabadus, kogunemisvabadus – sealhulgas tudengiprotestid – ja ühinemisvabadus; b) käsitletakse kohtueelse vangistuse ülemääraselt pikka kestust; c) käsitletakse vajadust tagada kaitseadvokaatidele täielik juurdepääs süüdistustoimikutele; d) kehtestatakse kriteeriumid tõendusmaterjali kvaliteedi ja järjepidevuse edendamiseks ning e) vaadatakse läbi erikohtute osa ja ulatus; tunneb sellega seoses heameelt neljanda reformipaketi vastuvõtmise üle Türgi Suure Rahvuskogu poolt ning jääb ootama selle kiiret rakendamist;

10.  rõhutab, kui oluline on pakkuda inimõiguste kaitsjatele tulemuslikku kaitset; juhib sellega seoses eelkõige tähelepanu Pinar Selaki kohtumenetlusele, mis on kestnud juba peaaegu 15 aastat ja mille tulemuseks on hoolimata kolmest õigeksmõistvast otsusest eluaegne vanglakaristus, mille mõistis 24. jaanuaril 2013 Istanbuli kriminaalkohus nr 12; on seisukohal, et see kohtumenetlus on näide Türgi kohtusüsteemi puudujääkidest;

11.  peab tervitatavaks kriminaalmenetluse seadustiku ning karistus- ja julgeolekumeetmete täideviimise seaduse muutmist, mis võimaldab kasutada kohtutes lisaks türgi keelele ka muid keeli, ning ootab uute eeskirjade kiiret rakendamist; väljendab heameelt 19. jaanuaril 2013 jõustunud seaduse üle, mis käsitleb hüvituse maksmist pika kestusega kohtumenetluse ning kohtuotsuste hilinenud või osalise täideviimise või täideviimata jätmise eest, ning loodab, et see kavandatud riigisisene meede vähendab Türgi vastaste süüdistuste määra Euroopa Inimõiguste Kohtus;

12.  väljendab muret käimasolevate kohtumenetluste ja kohtueelse vangistuse pika kestuse pärast, mis mõjutab aktiviste, juriste ja ajakirjanikke ning opositsioonierakondade liikmeid, ning märgib, et see kujutab endast sekkumist seaduslikku poliitilisse tegevusse ning poliitilise ühinemise ja poliitikas osalemise õigusesse; väljendab heameelt Türgi Suure Rahvuskogu otsuse üle kaotada Türgi valitsuse poolt 2005. aastal loodud erikohtud, kuid peab kahetsusväärseks, et nende kohtute sulgemine ei mõjuta käimasolevaid menetlusi;

13.  märgib, et sallivas kultuuris tuleks vähemuste õigusi täielikult tunnustada; ootab nõuetekohase kohtumenetluse rakendamist seoses prokuröri edasikaebusega muuta kehtetuks Hrant Dinki mõrva asjas 2012. aastal vastu võetud otsus, milles osaliselt tuginetakse väitele, et mõrva pani toime organisatsioon;

14.  palub Türgi valitsusel kohtumenetluste tõhususe suurendamiseks ja kohtuasjade kuhjumise probleemi lahendamiseks muuta oma piirkondlikud apellatsioonikohtud, mis pidid seaduse järgi hakkama toimima 2007. aasta juunis, toimivaks nii ruttu kui võimalik ning keskenduda sellel eesmärgil kohtunike ja prokuröride koolitusele;

15.  märgib, et parlamendi ajutine delegatsioon Türgis ajakirjanike üle peetavate protsesside jälgimiseks jätkab ajakirjanike üle peetavate protsesside ja kohtusüsteemi reformide elluviimise jälgimist Türgis, pöörates tähelepanu sõna- ja ajakirjandusvabadusele;

16.  ärgitab Türgit kiitma heaks ELi inimõiguste tegevuskava, mille on ette valmistanud Türgi justiitsministeerium koos Euroopa Nõukoguga ning mis põhineb Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikal, et lahendada küsimused, mis on kerkinud üles Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtulahendites, kus leiti, et Türgi on rikkunud Euroopa Inimõiguste Konventsiooni sätteid, ning nõuab selle rakendamist; toetab justiitsministeeriumit ning kohtunike ja prokuröride kõrget nõukogu nende püüdluses koolitada kohtunikke ja prokuröre inimõiguste küsimustes; tervitab asjaolu, et kohtunike ja prokuröride kõrge nõukogu on määranud kindlaks uued kohtunike ja prokuröride hindamiskriteeriumid, milles võetakse arvesse Euroopa Inimõiguste Konventsiooni sätete ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtulahendite täitmist;

17.  palub Türgil uuesti kinnitada võetud kohustust võidelda karistamatuse vastu, suurendada jõupingutusi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudiga ühinemiseks ning viia riigisisesed õigusaktid täielikku kooskõlla kõigi Rooma statuudi raames võetavate kohustustega, sealhulgas lisades sätted Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga tehtava kiire ja täieliku koostöö kohta;

18.  tuletab meelde, et sõnavabadus ja meedia pluralism, sealhulgas internetis, on peamised Euroopa põhiväärtused, ja et tõeliselt demokraatlik ühiskond vajab ehtsat sõnavabadust, sh teisitimõtlemise õigust; rõhutab avalike meediakanalite erilist rolli demokraatia tugevdamisel ja palub ametivõimudel tagada nende sõltumatus, kestlikkus ja vastavus Euroopa Liidu standarditele; rõhutab veel kord, kui tähtis on tühistada õigusaktid, mis võimaldavad määrata meediale ebaproportsionaalselt suuri haldustrahve, mille tagajärjeks on mõnel juhul meediaväljaande sulgemine või enesetsensuur, ning et kiiresti on vaja läbi viia interneti seaduse reform; rõhutab, kui tähtis on lahendada põhivabaduste piirangute probleem laiemas õigusriigi kontekstis, seda nii seaduse sõnastuse kui ka kohaldamise mõttes; tunneb muret eelkõige selle pärast, et karistusseadustikku ja terrorismivastast seadust kasutatakse süüdistuse esitamiseks rahumeelsete avalduste eest, kui arvatakse, et need on tehtud terroriorganisatsioonide eesmärkide toetamiseks; toonitab, et tuleb muuta Türgi põhiseaduse artikleid 26 ja 28, mis piiravad sõnavabadust riikliku julgeoleku, avaliku korra ja riigisisese ühtsuse alusel; kordab seetõttu oma varasemat üleskutset Türgi valitsusele viia lõpule sõnavabaduse õigusraamistiku läbivaatamine ja viia see viivitamatult vastavusse Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikaga;

19.  võtab teadmiseks OSCE meediavabaduse esindaja mure, mis puudutab ajakirjanike kohtuprotsesside ja vanglates peetavate ajakirjanike paljusust, ning kutsub Türgi valitsust üles tagama, et kohtumenetlused toimuksid läbipaistvalt ning peetaks kinni kaitsealuste nõuetekohastest kinnipidamistingimustest ja menetlusõigustest;

20.  tunneb muret asjaolu pärast, et Türgi õigusaktis, mis käsitleb raadio- ja teleettevõtete asutamist ja nende edastusteenuseid, sisalduvad piirangud, mis ei ole kooskõlas ELi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga;

21.  märgib murelikult, et enamik meediast kuulub suurtele konglomeraatidele ja on neis keskendunud, ja et neil konglomeraatidel on ulatuslikud ärihuvid; kordab oma üleskutset võtta vastu uus meediaseadus, mis muu hulgas käsitleks ka sõltumatuse, omandi ja haldusjärelevalve küsimusi;

22.  ergutab Türgit looma riiklikku ennetusmehhanismi, mida nõuti 2011. aastal ratifitseeritud piinamisvastase konventsiooni fakultatiivprotokollis, et kaotada täielikult piinamine ja väärkohtlemine julgeolekujõudude poolt;

23.  palub Türgil kooskõlas Veneetsia komisjoni soovitustega näha põhiseaduslikud piirangud ette ainult nendele erakondadele, kes propageerivad vägivalla kasutamist kui põhiseadusliku korra kukutamise vahendit;

24.  toetab täielikult komisjoni uut lähenemisviisi, mille kohaselt õigussüsteemi ja põhiõiguste ning justiits- ja siseasjade peatükid avatakse läbirääkimiste protsessi algul ja suletakse need kõige viimasena; rõhutab, et ametlikud näitajad annaksid selge tegevuskava ja kiirendaksid reformiprotsessi; kutsub seetõttu nõukogu üles tegema uusi jõupingutusi 23. ja 24. peatüki avamiseks;

25.  peab tervitatavaks Türgi ombudsmani seadust ja esimese peaombudsmani määramist, kes tagab oma otsustega selle institutsiooni usaldusväärsuse; rõhutab, et peaombudsman peaks edendama avalikkuse usaldust avalike teenuste läbipaistvuse ja nende eest võetava vastutuse vastu; tuletab meelde, et peaombudsman ning ombudsmani juhatuse liikmed tuleks valida kandidaatide seast, kes on erapooletud; palub ombudsmani ameti haldusnõukogul tagada sisemise otsustusprotsessi reguleerimise kaudu institutsiooni sõltumatus ja erapooletus;

26.  ärgitab Türgit jätkama tsiviiljärelevalve protsessi julgeolekujõudude üle; nõuab provintside valitsuste seaduse muutmist, et anda tsiviilametivõimudele laiem ülevaade sõjalistest operatsioonidest ja sandarmeeria õiguskaitsealasest tegevusest; rõhutab, kui tähtis on õiguskaitse valdkonda kuuluvate kaebustega tegeleva sõltumatu agentuuri loomine, et uurida inimõiguste rikkumisi, väärkohtlemist ja Türgi õiguskaitseasutuste võimalikke õigusrikkumisi käsitlevaid kaebusi; on seisukohal, et tuleb reformida kõrgema sõjaväenõukogu koosseisu ja volitusi sätestavaid õigusnorme;

27.  märgib, et „Sledgehammeri” kohtuasjas määras esimese astme kohus 324 kahtlustatavale pärast pikka eeluurimisvangistust 13–20 aastased vanglakaristused; rõhutab, et uurimistes, mida viiakse läbi väidetavate riigipöörde plaanide asjus, nagu „Ergenekoni” ja „Sledgehammeri” kohtuasjus, ja kurdi organisatsiooni KCK (Koma Civakên Kurdistan – Kurdistani kogukondade liit) uurimises tuleb demonstreerida Türgi demokraatlike institutsioonide ja kohtusüsteemi tugevust ning nõuetekohast, sõltumatut, erapooletut ja läbipaistvat toimimist, samuti nende kindlat ja tingimusteta pühendumist põhiõiguste austamisele; on mures väidete pärast, nagu oleks neis kohtuasjus süüdistatavate vastu kasutatud vastuolulisi tõendeid; peab kahetsusväärseks asjaolu, et neid kohtuasju on varjutanud mure nende ülemääraselt suure ulatuse ja kohtumenetluse puudujääkide pärast, ja tunneb muret kahjuliku mõju pärast ühiskonnale;

28.  peab tervitatavaks seadust, mis asutab Türgi riikliku inimõiguste institutsiooni; nõuab selle viivitamatut rakendamist, et edendada ja jälgida rahvusvaheliste inimõiguste standardite tõhusat rakendamist; rõhutab, kui vajalik on kasutada kõiki ELi inimõiguste valdkonnas instrumente selleks, et aktiivselt toetada Türgi riikliku inimõiguste institutsiooni rajamist, selle nõuetekohast toimimist ning kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu suurendamist;

29.  rõhutab aktiivsete ja sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide olulisust demokraatia jaoks; toonitab, kui tähtis on dialoog kodanikuühiskonna organisatsioonidega, ning rõhutab nende üliolulist rolli paremale piirkondlikule sotsiaal- ja poliitilisi küsimusi käsitlevale koostööle kaasa aitamises; tunneb seepärast muret, et kodanikuühiskonna organisatsioonidele määratakse jätkuvalt trahve, tehakse haldustakistusi ja nende suhtes algatatakse lõpetamismenetlusi ning et konsulteerimine kodanikuühiskonna organisatsioonidega on ikka veel pigem erand, mitte reegel; peab kiiduväärseks Türgi valitsuse paranenud koostööd VVOdega, kuid nõuab nendega ulatuslikumat konsulteerimist poliitika kujundamisel, sealhulgas eri valdkondade poliitika ja õigusaktide väljatöötamisel ning asutuste tegevuse järelevalvel;

30.  toonitab, et rohkem edusamme tuleb teha töö- ja ametiühingute õiguste valdkonnas; palub Türgil teha jätkuvalt tööd selle ala õigusaktidega, et tagada nende kooskõla ELi acquis' ja ILO konventsioonidega, eelkõige streigiõiguse ja kollektiivläbirääkimiste osas; toonitab, kui oluline on avada 19. peatükk, mis käsitleb sotsiaalpoliitikat ja tööhõivet;

31.  peab tervitatavaks perekonna kaitse ja naistevastase vägivalla tõkestamise seadust; tunnustab riiklikku tegevuskava naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks (2012–2015) ja rõhutab selle tõhusa rakendamise vajadust kogu riigis; kutsub perekonna ja sotsiaalpoliitika ministeeriumi üles jätkama jõupingutusi ohustatud naiste ja alaealiste turvakodude arvu suurendamiseks ja nende kvaliteedi parandamiseks; rõhutab, kui tähtis on pakkuda vägivalla ohvriks langenud naistele konkreetseid alternatiive ja võimalusi iseseisvaks eluks; tunnustab Türgis kõikidel tasanditel tehtavaid jõupingutusi võitluses nn aumõrvade, koduvägivalla ning sundabielude ja lapspruutide vastu, ning toonitab, kui oluline on täisleppimatus naistevastase vägivalla suhtes ning ennetusmeetmete järjepidev suurendamine; tunneb sellegipoolest muret asjaolu pärast, et jõupingutustele vaatamata esineb naistevastast vägivalda endiselt sageli, ja palub, et tuvastataks ning antaks kohtu alla need, kes ei kaitse ega abista ohvreid; toonitab, kui oluline on tegeleda naiste vaesusega ja naiste suurema sotsiaalse kaasatusega; kutsub ministeeriumit üles jätkama aktiivselt naiste õiguste, hariduse – sealhulgas soolise lõhe vähendamine keskhariduses – ja tööturul osalemise (mis on endiselt vähene) edendamist poliitikas ning riigisektori kõrgemal tasandil ja ka erasektoris, võttes vajaduse korral kasutusele reserveeritud kvoodid ja vaadates läbi teatavad konkreetsed õigusaktid, millega reguleeritakse tööhõivet Türgis; ergutab Türgi valitsust vaatama läbi erakonnaseaduse ja valimisseaduse, et muuta naiste kaasamine erakondade prioriteediks; märgib, et naiste tööhõive eesmärk aastaks 2023 on Türgis 35%, samas kui strateegias „Euroopa 2020” on sama eesmärk 75%; julgustab Türgit püüdlema naiste tööhõive osas julgemate eesmärkide poole;

32.  tunneb muret asjaolu pärast, et antidiskrimineerimist käsitlevas seaduseelnõus ei puudutata diskrimineerimist seksuaalse sättumuse ja identiteedi tõttu; rõhutab, et kiiresti on vaja täiendavaid diskrimineerimise vastaseid õigusnorme, samuti on vaja rajada diskrimineerimise tõkestamise ning soolise võrdõiguslikkuse tagamise institutsioon, et kaitsta üksikisikut etnilisel kuuluvusel, usulistel veendumustel, sool, seksuaalsel sättumusel või seksuaalsel identiteedil, vanusel või puudel põhineva diskrimineerimise eest; väljendab muret sageli esinevate rünnakute pärast transseksuaalide vastu ning homo-, bi- ja transseksuaalide puuduliku kaitse pärast vägivallaaktide eest; kutsub Türgit üles võitlema homofoobiaga ning võtma vastu tegevuskava täielikult võrdsete õiguste edendamiseks, sealhulgas õigus tööle, ning homo-, bi- ja transseksuaalide täielikuks aktsepteerimiseks; toonitab vajadust vihakuritegusid käsitlevate õigusaktide järele, mis hõlmaksid raskemaid karistusi mis tahes diskrimineerimisel põhinevate kuritegude eest;

33.  nõuab tungivalt, et Türgi ametiasutused võtaksid tugevaid ja tõhusaid meetmeid, et võidelda antisemiitlike ilmingutega ja olla niiviisi kogu piirkonnale eeskujuks;

34.  tervitab tõsiasja, et jätkuvalt rakendatakse uut õigusakti, millega muudetakse 2008. aasta sihtasutuste seadust ja laiendatakse mittemoslemi kogukondade omandiõiguste taastamist; kutsub asjassepuutuvaid asutusi abistama Süüria kogukonda selliste raskuste lahendamisel, mis on tekkinud seoses omandi- ja maa kinnistamise küsimustega; nõuab lahendust rooma katoliku kiriku arvukate kinnisvaraobjektide osas, mis on jätkuvalt riigi poolt konfiskeeritud; märgib, et edusammud on olnud eriti aeglased Alevi vähemuse õiguste laiendamise alal; tuletab meelde tungivat vajadust jätkata vajalikku ja üliolulist reformi mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse vallas, eelkõige võimaldades usukogukondadel registreeruda juriidiliseks isikuks, kõrvaldades kõik vaimulike koolitamise, ametisse nimetamise ja ametijärglaste piirangud, tunnustades aleviitide pühakodasid ning täites Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohased otsused ja täites Veneetsia komisjoni soovitused; kutsub Türgit üles tagama, et Püha Gabrieli kloostrilt ei võeta tema maid ja et ta oleks täielikult kaitstud; on arvamusel, et usuasjade peadirektoraadi laiem koosseis, mis hõlmaks ka usuvähemuste esindajaid, võiks osutuda kasulikuks, sest nii edendataks kaasava ühiskonna ideed; kutsub Türgit üles kaotama riigisisestelt isikutunnistustelt viite usundile ning tagama, et usulises hariduses austatakse Türgi ühiskonna usulist mitmekesisust ja pluralismi;

35.  tuletab meelde, et haridusel on keskne roll mitmekesise osalusühiskonna ülesehitamisel, mille aluseks on usukogukondade ja -vähemuste austamine; nõuab tungivalt, et Türgi valitsus pööraks erilist tähelepanu koolide õppematerjalidele, mis peaksid kajastama Türgi ühiskonna etnilist, usulist ja veendumuste mitmekesisust, kaotama diskrimineerimise ja eelarvamused ja soodustama kõigi usukogukondade ja vähemuste täielikku aktsepteerimist, ning rõhutab vajadust erapooletute õppematerjalide järele;

36.  tervitab otsest poliitilist dialoogi, mida Türgi valitsus on hiljuti alustanud Abdullah Öcalaniga; leiab, et on tekkinud lootus läbirääkimiste võimalikkuse kohta, mis võib kaasa tuua ajaloolise kokkuleppe kurdi konflikti rahumeelseks ja demokraatlikuks lahendamiseks; ergutab seetõttu konflikti osapooli muutma kõnelused võimalikult kiiresti struktureeritud läbirääkimisteks; toonitab konstruktiivset rolli, mida peavad etendama kõik Türgi erakonnad, meedia ja kodanikuühiskond rahuprotsessi õnnestumiseks, ja kiidab erakondadeülest ja kodanikuühiskonna toetust nimetatud algatusele; märgib, et Türgi on jätkuvalt näidanud üles vastupanuvõimet Kurdistani Töölispartei (PKK) terrorirünnakute puhul; peab vajalikuks tõelist ja siirast poliitilist dialoogi ning kutsub Türgit üles tegema uusi jõupingutusi kurdi probleemile poliitilise lahenduse leidmiseks; palub kõigil poliitilistel jõududel tagada nõuetekohane poliitiline platvorm ja pidada konstruktiivseid läbirääkimisi kurdi küsimuse teemal, samuti palub lihtsustada põhiseaduse protsessi tegelikku avamist põhiõigustega seotud kaebustele, mis kajastab pluralismi Türgis ja milles kõik kodanikud võivad leida iseenda ja oma õiguste täielikku tunnustamist; palub kõigil poliitilistel jõududel töötada käsikäes süvendatud poliitilise dialoogi saavutamise ning kurdi päritolu kodanike jätkuva poliitilise, kultuurilise ja sotsiaalmajandusliku kaasamise ja osalemise nimel, et tagada õigus sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabadusele ning edendada kurdi päritolu kodanike rahumeelset kaasamist Türgi ühiskonda; tunneb heameelt uute õigusaktide üle, mis avavad võimaluse kasutada kohtumenetluses inimeste emakeelt ning positiivse arutelu üle kurdi keele kasutamise kohta hariduses; tuletab meelde, et poliitilise lahenduse aluseks saab olla üksnes tõeliselt demokraatlik kurdi probleemi arutelu, ning väljendab muret arvukate kohtuasjade pärast, mis on algatatud kurdi küsimust käsitlevate kirjanike ja ajakirjanike vastu, ja selle pärast, et seoses nn KCK (Koma Civakên Kurdistan – Kurdistani kogukondade liit) kohtuprotsessiga on kinni peetud mitmed kurdi poliitikud, linnapead ja linnavolikogude liikmed, ametiühingute liikmed, juristid, meeleavaldajad ning inimõiguste kaitsjad; toonitab, et tähtis on edendada kurdi probleemi käsitlemist demokraatlikes institutsioonides, eriti Türgi Suures Rahvuskogus;

37.  tunneb heameelt algatuste üle, mille eesmärk on taasavada Büyükada saarel asuv Kreeka lastekodu ning teha sellest rahvusvaheline kultuurikeskus, ning toonitab, kui oluline on kaotada kõik takistused Halki seminari kiire taasavamise teelt; väljendab heameelt Türgi valitsuse deklaratsiooni üle avada Gökçeada (Imbrose) saarel Kreeka vähemuse kool, mis on positiivne samm Türgi Gökçeada (Imbrose) ja Bozcaada (Tenedose) saarte kahekultuurilisuse säilitamisel kooskõlas Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooniga 1625 (2008), ning ootab selle deklaratsiooni kiiret elluviimist; märgib siiski, et Kreeka vähemuse probleemide lahendamiseks, eriti seoses omandiõigusega, on vaja täiendavaid samme;

38.  mõistab teravalt hukka Ankaras 1. veebruaril 2013. toimunud terrorirünnaku USA saatkonnale ja avaldab kaastunnet hukkunud Türgi kodaniku perekonnale; tuletab meelde, et kuigi tuleks riigi ja rahva turvalisuse kaitsmise nimel võtta täiendavaid meetmeid terrorismiga võitlemiseks, ei tohiks see toimuda inim- ja kodanikuõiguste arvelt;

39.  kutsub Türgi ametivõime üles tagama 28. detsembril 2011. aastal Uluderes Șırnaki provintsis toimunud veresauna asjaolude täieliku väljaselgitamise ja toimepanijate kohtu alla andmise;

40.  peab tervitatavaks stiimulisüsteeme investeeringute suurendamiseks ja majanduse edendamiseks Türgi kõige vähem arenenud piirkondades, sealhulgas riigi kaguosas, samuti Kagu-Anatoolia projekti jätkamist; võtab teadmiseks kõrgema halduskohtu (Danistay) kohtuotsuse Ilisu tammi ehitusloa tühistamise kohta, mis põhineb keskkonnamõju uuringutel ja kohaldataval õigusel; kutsub Türgi valitsust üles säilitama kõnealust arheoloogilist ja keskkonnapärandit, eelistades väiksemaid, ökoloogiliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikke projekte;

41.  kordab, et vaja on tugevdada ühtekuuluvust Türgi piirkondade, aga ka maa- ja linnapiirkondade vahel, et avada kogu elanikkonnale võimalused ning edendada majanduslikku ja sotsiaalset kaasamist; rõhutab hariduse erilist rolli ja vajadust tegeleda püsivate suurte piirkondlike erinevustega hariduse kvaliteedis ja õppurite arvus; nõuab samme, mis soodustaksid 22. peatüki (regionaalpoliitika) avamist;

42.  peab tervitatavaks lapse õigustega tegeleva ombudsmani nimetamist ning Türgi esimese laste õigusi käsitleva strateegia heakskiitmist; väljendab muret vaeste laste ebaproportsionaalselt suure osakaalu ja töötavate laste määra pärast, eelkõige maapiirkondades; toonitab, et laste vaesuse ja laste töö vastu võitlemiseks eelkõige põllumajandusliku hooajatöö puhul on vaja terviklikku strateegiat, ning et juurdepääsu haridusele on vaja edendada nii poiste kui ka tüdrukute jaoks; peab murettekitavaks asjaolu, et alaealiste kohtusüsteemi kohtute arv on vähenenud ja nõuab tungivalt, et Türgi näeks ette alternatiivsed lahendused alaealiste kinnipidamisele; kutsub Türgi valitsust üles jätkama tingimuste parandamist alaealiste kinnipidamiskohtades; tuletab meelde, kui tähtsad on õiguste kaitsmiseks ja kuritarvitamiste vältimiseks sõltumatu jälgimine ja kaitsemehhanismid;

43.  tervitab üldise majanduskeskkonna paranemist Türgis, eriti Türgi uue äriseadustiku jõustumise tulemusel ning järjekindla toetuse tõttu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mida pakub VKEde arendamise organisatsioon (KOSGEB); nõuab suuremat partnerlust Türgi ja ELi ettevõtete vahel;

44.  tuletab Türgile meelde, et kümned tuhanded ELi kodanikud ja elanikud, kes on langenud nn roheliste fondide pettuse ohvriks, ootavad ikka veel kompensatsiooni ja kutsub ametivõime üles võtma kõik vajalikud meetmed, et seda protsessi kiirendada;

Heanaaberlike suhete arendamine

45.  märgib Türgi ja Kreeka jätkuvaid süvendatud jõupingutusi oma kahepoolsete suhete parandamiseks, sealhulgas kahepoolsete kohtumiste abil; peab kahetsusväärseks, et Türgi Suure Rahvuskogu kuulutatud casus belli ähvardust Kreeka vastu ei ole siiani tühistatud; kordab, et Türgi peab pühenduma ühemõtteliselt heanaaberlikele suhetele ning vaidluste rahumeelsele lahendamisele vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjale, pöördudes vajaduse korral Rahvusvahelise Kohtu poole; nõuab tungivalt, et Türgi valitsus lõpetaks korduvad Kreeka õhuruumi rikkumised ja Türgi sõjalennukite lennud Kreeka saarte kohal;

46.  on seisukohal, et ajal, mil Küpros oli nõukogu eesistuja ja ELi eesistujariik, jäi Türgi ilma olulisest võimalusest alustada sidemete loomise ja suhete normaliseerimise protsessi Küprosega; tuletab meelde, et EL rajaneb lojaalse koostöö põhimõtetel ja kõikide liikmesriikide vastastikusel solidaarsusel ning austusel institutsionaalse raamistiku vastu; rõhutab, et hädasti on vaja Türgi ja Küprose Vabariigi vaheliste suhete arenemist normaliseerimise suunas, et anda uut hoogu ELi-Türgi ühinemisläbirääkimistele;

47.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et Türgi keeldus kutsumast kokku 70. parlamentaarse ühiskomisjoni kohtumist, mis oleks pidanud toimuma 2012. aasta teisel poolel, ning jättis seega kasutamata järjekordse võimaluse tõhustada parlamentidevahelist dialoogi ELi ja Türgi vahel;

48.  rõhutab, et ÜRO mereõiguse konventsioon, millele on alla kirjutanud EL, 27 liikmesriiki ja kõik teised kandidaatriigid, on ühenduse õigustiku osa; kutsub seetõttu Türgi valitsust üles konventsiooni edasiste viivitusteta allkirjastama ja ratifitseerima; tuletab meelde, et vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile on Küprose Vabariigi majandusvöönd täielikult õiguspärane;

49.  avaldab taas kord tugevat toetust Küprose ühinemisele, mis põhineb õiglase ja püsiva lahenduse leidmisel mõlema kogukonna jaoks; rõhutab, et kahe kogukonna vahel on kiiresti vaja saavutada kokkulepe selle kohta, kuidas jätkata sisuliste küsimuste lahendamist käsitlevaid läbirääkimisi nii, et ÜRO peasekretäri egiidi all toimuvate läbirääkimiste protsess saaks peatselt jälle hoo sisse; kutsub Türgit üles alustama oma vägede väljatoomist Küproselt ja tagastama Famagusta isoleeritud piirkonna ÜRO-le kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 550 (1984); kutsub Küprose Vabariiki üles avama ELi tollijärelevalve all Famagusta sadama, et toetada taasühendamisläbirääkimiste edukaks lõpuleviimiseks vajalikku positiivset õhkkonda ja võimaldada Küprose türklastel kaubelda vahetult ning kõigile vastuvõetaval ja seaduslikul viisil;

50.  on seisukohal, et kadunud isikutega tegelev komisjon on Küprosel üks delikaatsemaid ja olulisemaid projekte, ning tunnistab, et komisjoni töö mõjutab võrdselt mõlemal pool saart elavate tuhandete inimeste elusid; ergutab Türgit ja kõiki asjaosalisi veelgi intensiivsemalt toetama Küprosel kadunud isikutega tegelevat komisjoni; on seisukohal, et vaja on dialoogi ja vastastikust mõistmist sellistes küsimustes nagu juurdepääs kõigile olulistele arhiividele ja sõjaväetsoonidele; nõuab, et kadunud isikutega tegeleva komisjoni tööle pöörataks erilist tähelepanu;

51.  kutsub Türgit üles loobuma kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega Türgi kodanike uutest asundustest Küprose saarel, sest see muudaks veelgi demograafilist tasakaalu ja vähendaks saarel elavate kodanike lojaalsust tulevase ühise riigi suhtes, mis rajaneks ühisel minevikul;

52.  rõhutab, kui oluline on järjekindel ja terviklik julgeolekualane lähenemine Vahemere idaosas ning kutsub Türgit üles ELi ja NATO vahelise poliitilise dialoogi võimaldamiseks tühistama vetot ELi ja NATO koostöölt, millesse kaasatakse Küpros, ning järgnevalt kutsub Küprose Vabariiki tühistama vetot Türgi osalemisele Euroopa Kaitseagentuuri tegevuses;

53.  nõuab tungivalt, et Türgi ja Armeenia ratifitseeriksid omavaheliste suhete normaliseerimiseks eeltingimusi seadmata protokollid diplomaatiliste suhete loomise kohta, avaksid oma piiri ning parandaksid aktiivselt oma suhteid, eelkõige piiriülese koostöö ja majandusliku integratsiooni vallas;

ELi-Türgi koostöö süvendamine

54.  mõistab hukka Türgi keeldumise täita oma kohustust rakendada täielikult ja mittediskrimineerivalt Euroopa Ühenduse ja Türgi vahelise assotsieerimislepingu lisaprotokolli kõikide liikmesriikide suhtes; tuletab meelde, et sel keeldumisel on endiselt tugev mõju läbirääkimistele;

55.  mõistab veel kord kindlalt ja karmilt hukka ELi koostatud terroriorganisatsioonide nimekirja kantud Kurdistani Töölispartei (PKK) ja kõigi muude terroriorganisatsioonide terroristlikud vägivallateod; väljendab sellega seoses täielikku solidaarsust Türgiga ja paljude terrorismiohvrite perekondadega; kutsub liikmesriike üles tõhustama ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori ja Europoli juhtimisel koostööd Türgiga võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu, mis on terrorismi rahastamise allikas; kutsub Türgit üles võtma vastu andmekaitsealased õigusaktid nii, et Europoliga oleks võimalik sõlmida koostööleping ning et jätkuvalt areneks õigusalane koostöö Eurojusti ja ELi liikmesriikidega; on seisukohal, et Türgi politsei kontaktametniku määramine Europoli juurde aitaks parandada kahepoolset koostööd; tunneb heameelt asjaolu üle, et Türgi võttis vastu terrorismi rahastamist käsitlevad õigusaktid kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega;

56.  toetab Türgi pühendumust Süüria demokraatlike jõudude osas ning humanitaarabi osutamist üha arvukamatele kodumaalt pagenud Süüria põgenikele; tunnistab asjaolu, et Süürias kiiresti halveneva olukorra tagajärjed piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse jaoks suurenevad kordades; palub komisjonil, liikmesriikidel ja rahvusvahelisel üldsusel jätkata Türgi püüete toetamist tulla toime Süüria kriisi paisuva humanitaarmõõtmega; rõhutab ühise arusaama tähtsust ELi ja Türgi vahel humanitaarabi edastamise osas Süüria põgenikele, kes on ajutiselt Türgi territooriumil või ootavad selle piiridel; toonitab, et lisaks humanitaarabile peaksid EL ja Türgi püüdma aktiivselt kujundada välja ühise strateegilise nägemuse Süürias valitsevale traagilisele kriisile lõpu tegemiseks suurema võimenduse saavutamiseks;

57.  peab tervitatavaks otsust tõhustada ELi ja Türgi vahelist koostööd mitmes olulises energiat puudutavas küsimuses ning palub Türgilt pühendumist sellele koostööle; usub, et Türgi strateegilist tähtsust ja märkimisväärseid taastuvenergiaallikaid arvestades tuleks hakata kaaluma vajadust alustada läbirääkimisi energeetikapeatüki (15. peatükk) üle, pidades silmas ELi ja Türgi vahelise strateegilise energiadialoogi edasiarendamist; toonitab vajadust tõhusama koostöö järele seoses ELi suunas rajatavate ELi energiakoridoride strateegiaga; on seisukohal, et nii tõhustatud ELi ja Türgi vaheline koostöö kui ka võimalikud 15. peatüki üle peetavad läbirääkimised peaksid ühtlasi ergutama taastuvenergia potentsiaali ja piiriülese elektrienergia ülekande infrastruktuuri arendamist;

58.  on seisukohal, et Türgi on ELi jaoks strateegiliselt tähtsas Musta mere piirkonnas oluline partner; ergutab Türgit veelgi toetama ELi poliitikat ja programme selles piirkonnas ning aitama aktiivselt kaasa nende elluviimisele;

59.  kutsub komisjoni üles jätkama kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimeselt inimesele suunatud tegevuse toetamist kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi, demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi ning elukestva õppe programmide, sealhulgas kultuuri- ja meediaga seotud tegevuse asjaomase rahastamise kaudu;

o
o   o

60.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Nõukogu peasekretärile, Euroopa Inimõiguste Kohtu presidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Türgi Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 98. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0116. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0212. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0453. (5) ELT L 51, 26.2.2008, lk 4. (6) Kohtuasi C-228/06 Mehmet Soysal ja Ibrahim Savatli v Saksamaa Liitvabariik [2009] ECR I-01031.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2013. aasta resolutsioon Montenegro 2012. aasta eduaruande kohta (2012/2860(RSP))

P7_TA(2013)0185 B7-0087/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 29. märtsi 2010. aasta stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel(1),

–  võttes arvesse 19.–20. juunil 2003. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldusi ja nende lisa pealkirjaga „Lääne-Balkanit käsitlevad Thessaloniki tegevussuunised: Euroopa integratsiooni poole”,

–  võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2010. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Komisjoni arvamus Montenegro Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta” (COM(2010)0670),

–  võttes arvesse komisjoni 22. mai 2012. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule Montenegro edusammude kohta reformide elluviimisel (COM(2012)0222) ja võttes arvesse nõukogu 26. juuni 2012. aasta järeldusi, millega otsustati avada Montenegroga ühinemisläbirääkimised 29. juunil 2012,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 10. oktoobri 2012. aasta töödokumenti Montenegrot käsitleva 2012. aasta eduaruande kohta (SWD(2012)0331),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2012–2013” (COM(2012)0600),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Montenegro parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee 3.–4. aprillil 2012. aastal toimunud neljandal ja 28.–29. novembril 2012. aastal toimunud viiendal kohtumisel vastu võetud deklaratsiooni ja soovitusi,

–  võttes arvesse ELi ja Montenegro kodanikuühiskonna ühise nõuandekomitee esimest koosolekut, mis toimus 2. oktoobril 2012,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta kohaldamise kohta Montenegro poolt (mille ministrite komitee võttis vastu 12. septembril 2012. aastal)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu juhatuse ajutise komisjoni 29. novembri 2012. aasta valimiste vaatlemise aruannet,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et riigi poliitiline juhtkond sai valimistel värske mandaadi püüelda ühinemisläbirääkimiste eesmärkide poole;

B.  arvestades, et Montenegro on teinud märkimisväärseid edusamme teel ELi liikmesuse poole;

C.  arvestades, et mõned ühinemisprotsessi puudujäägid on jätkuvalt kõrvaldamata ja et nendega tuleb tegeleda, eelkõige võidelda organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu kõrgel tasandil;

D.  arvestades, et ühinemisprotsess peaks jääma jätkuvate reformide edasiviivaks jõuks; arvestades, et kodanikuühiskonnal on reformides ja ELiga integreerumise protsessis asendamatu roll;

E.  arvestades, et Montenegro on esimene riik, kus kohaldatakse uut ELi läbirääkimistega seotud lähenemisviisi, mille puhul keskendutakse rohkem demokraatlikule valitsemisele, põhivabadustele, õigusriigi põhimõttele, kohtusüsteemile ning võitlusele korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu;

F.  arvestades, et EL on seadnud laienemisprotsessi keskmesse õigusriigi;

G.  arvestades, et Montenegrol on ka tulevikus oluline roll piirkonna stabiilsuse tagamises;

Üldised kaalutlused

1.  tunneb heameelt nõukogu otsuse üle avada ühinemisläbirääkimised Montenegroga 29. juunil 2012; märgib, et see otsus on suur edusamm kõnealuse riigi ühinemisprotsessis ja selge taaskinnitus ELi pühendumisest Lääne-Balkani Euroopaga seotud tulevikule; rõhutab Montenegro tehtud edusamme, mis märgiti ära komisjoni 2012. aasta eduaruandes;

2.  tunneb heameelt rahumeelsete, vabade ja õiglaste ennetähtaegsete parlamendivalimiste läbiviimise üle kooskõlas rahvusvaheliste standarditega; märgib, et valimisseadus on üldiselt kooskõlas Veneetsia komisjoni ja OSCE/ODIHRi soovitustega; toonitab, et õigusraamistik peab olemas täielikus kooskõlas OSCE/ODIHRi soovitustega, mille kohaselt ei tohi ühegi kodaniku suhtes kohaldada põhjendamatuid piiranguid; kutsub ametiasutusi üles parandama veelgi valijanimekirjade koostamist ja läbipaistvust kampaaniate rahastamise järelevalve osas ning tagama erakondade rahastamist käsitlevate õigusaktide nõuetekohase rakendamise, sealhulgas kaotades kõik kuritarvitamise vormid, eriti riigi rahaliste vahendite kasutamise poliitilistel eesmärkidel; nõuab lisaks kaebuste nõuetekohast läbivaatamist, et suurendada veelgi vastavalt OSCE/ODIHRi soovitustele rahva usaldust valimisprotsessi vastu;

3.  tunneb heameelt uue valitsuse moodustamise üle ja ergutab kõiki poliitilisi jõudusid jätkama kodanikuühiskonnaga peetava konstruktiivse dialoogi ja tiheda koostöö abil keskendumist riigi ELiga integreerumise tegevuskavale;

4.  tunneb heameelt läbirääkimiste avamise üle Montenegroga ja on seisukohal, et see on samuti positiivne märguanne teistele piirkonnas asuvatele riikidele; julgustab Podgorica ametivõime jätkama reformiprotsesse; tunneb samamoodi heameelt ELi uue läbirääkimistega seotud lähenemisviisi üle, mille raames käsitletakse peatükkide 23 ja 24 olulisi küsimusi läbirääkimiste varases etapis, keskendudes rohkem õigusriigi põhimõttele ja andes võimalikult palju aega vajalike õigusaktide ja institutsioonide loomiseks ning usaldusväärse rakendamise läbiviimiseks; on seisukohal, et läbirääkimiste uued peatükid tuleks avada niipea kui võimalik, eeldusel, et jätkatakse reformiprotsessi ja saavutatakse konkreetsed tulemused;

5.  märgib rahuloluga, et ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) toetus toimib Montenegros hästi; õhutab Montenegro valitsust ja komisjoni IPA rahastamise haldusmenetlust lihtsustama, et muuta see kättesaadavamaks väiksematele ja tsentraliseerimata kodanikuühendustele, ametiühingutele ja muudele toetusesaajatele;

Poliitilised kriteeriumid

6.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Montenegro parlamendi järelevalverolli on veelgi tugevdatud seeläbi, et vastu on võetud parlamendiuurimisi käsitlev õigusakt ning muudatused parlamendi kodukorras ja andmete salastamist käsitlevates õigusaktides, samuti on alustatud õigusakti rakendamist, mis käsitleb parlamendi järelevalvet julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas; rõhutab asjaolu, et tsiviilkontrolli tagamine relvajõudude üle on demokraatliku reformi tähtis osa; rõhutab vajadust tugevdada veelgi õigusloomealast suutlikkust ja konsulteerimist kodanikuühiskonnaga; kutsub Montenegro parlamenti üles jätkama oma järelevalveülesande tugevdamist, eriti seoses organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastase võitlusega; nõuab parlamendi suuremat kaasamist ühinemisläbirääkimistesse strateegiliste ja poliitiliste arutelude, poliitika analüüsi ja õigusaktide läbivaatamise kaudu erinevates parlamendikomisjonides, et saavutada tähendusrikas järelevalve läbirääkimiste üle; nõuab tugevamat parlamendi kontrolli vastuvõetud õigusaktide ja resolutsioonide rakendamise üle;

7.  nõuab tungivalt, et Montenegro parlament võtaks vastu põhiseaduslikud sätted, mille eesmärk on tugevdada kohtusüsteemi õiguslikku sõltumatust, terviklikkust ja vastutust ning suurendada justiitsnõukogu kohtulikku sõltumatust ja ametialast autonoomiat; on seisukohal, et on vaja täiendavaid jõupingutusi, et tagada tulemuspõhine ametisse nimetamine ja karjäärivõimalus;

8.  tunneb heameelt meetmete üle, mille eesmärk on suurendada kohtusüsteemi tõhusust, sealhulgas vähendada kohtuasjade mahajäämust, kuid on jätkuvalt mures kohtumenetluste pikkuse ja puuduliku taristu pärast paljude kohtute juures; kutsub ametivõime üles kehtestama selged kohtunike ja prokuröride edutamise ja ametialase hindamise kriteeriumid; nõuab suuremat läbipaistvust nõuetekohaste kohtumenetluste ja kohtuotsuste osas;

9.  tunneb muret, et seadusega pahuksisse läinud laste kinnipidamisel puuduvad alternatiivid; kutsub ametiasutusi üles edendama meetmeid, et tugevdada kohtusüsteemiga kokkupuutuvate lastega tegelevate professionaalide suutlikkust;

10.  nõuab täiendavaid meetmeid professionaalse, tulemusliku, tulemuspõhise ja erapooletu avaliku halduse loomiseks, mis tegelikkuses peaks olema kodanike jaoks loodud teenus; rõhutab, et seda tuleks teha rahaliselt jätkusuutlikul viisil ja piisavate kontrollimehhanismide abil; tunneb heameelt avaliku sektori ulatusliku reformi üle, mille eesmärgiks on ratsionaliseerimine ja ajakohastamine, ja nõuab selle elluviimist;

11.  nõuab sidemete tugevdamist poliitikakujundajate ja kodanikuühiskonna vahel; tunneb heameelt valitsusväliste organisatsioonide kaasamise üle ühinemisläbirääkimistega tegelevatesse töörühmadesse, et tagada ühinemisprotsessi aruandekohustus ja läbipaistvus; peab oluliseks, et nad oleksid töörühmade võrdväärsed liikmed; tunneb heameelt valitsuse uue e-petitsioonide platvormi üle, mille eesmärk on tõhustada osalusdemokraatiat poliitika kujundamises ja e-valitsuses; julgustab Montenegrot kaaluma riikliku komitee loomist, mis koosneks parlamendi ja kodanikuühiskonna esindajatest ning tegutseks nõuandva foorumina läbirääkimiste perioodil; rõhutab nii valitsuse kui ka parlamendi vastutust kodanike ja kodanikuühiskonna õigeaegse teavitamise eest läbirääkimiste protsessis toimunud arengutest;

12.  rõhutab asjaolu, et Montenegro on ratifitseerinud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kaheksa peamist tööõiguse konventsiooni ja muudetud Euroopa sotsiaalharta; juhib tähelepanu sotsiaaldialoogi tähtsale rollile ja julgustab Montenegro valitsust tegutsema sotsiaalnõukogus ambitsioonikamalt ning seda veelgi tugevdama; rõhutab sotsiaalnõukogu läbipaistvuse ja tõhususe suurendamise tähtsust; julgustab Montenegro ametivõime muutma tööseadust, et viia see kooskõlla ELi õigustikuga;

13.  tunneb muret selle pärast, et tööturg toimib nõrgalt ning töötus suureneb jätkuvalt ja selle määr on praegu 20%; tunneb heameelt aastateks 2012–2015 loodud tööhõive ja inimressursi arendamise riikliku strateegia üle; julgustab Montenegro ametiasutusi kiiresti rakendama strateegiat, parandama riikliku tööhõiveameti suutlikkust ja suurendama jõupingutusi, et tegeleda vähese aktiivsusega, tööhõive määrade ning olemasolevate oskuste ja vajaduste mittekattuvusega;

14.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et korruptsioon on endiselt üldlevinud nähtus; ergutab valitsust rakendama järjepidevalt korruptsioonivastaseid meetmeid ja meetmeid, mis on seotud huvide konfliktiga, sealhulgas uut erakondade rahastamise seadust; peab oluliseks jätkata uurimiste usaldusväärse läbiviimise ja süüdimõistvate kohtuotsustega, eelkõige kõrgel tasandil toimunud korruptsioonijuhtumite puhul, et tugevdada veelgi ennetusvahendeid ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ning kaitsta kodanikke, kes teatavad korruptsioonijuhtumitest; toonitab vajadust tugevdada ametitevahelist koostööd, tõhustada sellega seotud järelevalveasutuste haldussuutlikkust ning rakendada korruptsioonivastaste riikide rühma (GRECO) vastavaid soovitusi, et suurendada erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise läbipaistvust; nõuab konkreetsete tulemuste saavutamist kõrgel tasandil toimuvate korruptsioonijuhtumite uurimisel, sealhulgas vastuoluliste erastamisjuhtumite uuesti hindamist;

15.  kutsub valitsust üles tugevdama õigusraamistikku ja suurendama õiguskaitseasutuste suutlikkust organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel; nõuab siseriikliku, piirkondliku ja rahvusvahelise koostöö laiendamist, eriti finantsuurimise valdkonnas; avaldab kiitust meetmete eest, mida võetakse inimkaubanduse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, kuid nõuab tulemuslikke uurimisi ja vastutuselevõtmist, samuti meetmeid inimkaubandusega tegelevate õiguskaitseasutuste ja kohtute suutlikkuse suurendamiseks ning ohvrite, eriti laste ja naiste kindlakstegemiseks ja nende kaitse tugevdamiseks;

16.  kutsub Montenegro valitsust ja parlamenti üles töötama enne 2013. aasta toimuvaid presidendivalimisi välja ja võtma vastu uue seaduse Montenegro presidendi valimiskampaania rahastamise kohta, mis on kooskõlas uue erakondade rahastamise seadusega ja teiste riikide rahvusvaheliste parimate tavadega, et takistada avaliku sektori vahendite kuritarvitamist;

17.  kutsub Montenegro parlamenti üles võtma vastu käitumiseeskiri huvide konflikti vältimiseks ning avaldama teave parlamendiliikmete majanduslike huvide kohta;

18.  märgib, et meediakeskkond on poliitikasuundade lõikes erinev ja lahknev; nõuab tungivalt, et pädevad ametiasutused tagaksid meedia pluralismi ja sõnavabaduse ning edendaksid seda, hoides meedia vabana poliitilistest ja muudest sekkumistest, arvestades, et meediavabaduse tagamine on ELi keskseid põhimõtteid; tuletab meelde, kui oluline on edendada vastutustundlikku meediat ja toimetuslikku sõltumatust;

19.  tunneb heameelt edusammude üle au teotamise ja laimu kriminaalmenetlusest välja jätmisel; peab oluliseks nõuetekohaselt uurida kõiki ajakirjanike vastu suunatud ähvardusi ja rünnakuid ning ajakirjandusvabaduse ohustamise juhtumeid ning esitada vastavad süüdistused; tunneb muret asjaolu pärast, et politseiuurimised Montenegro meediaesindajate ja -rajatiste vastu suunatud vägivallarünnakute asjus ei ole siiani lõppenud ühegi lõpliku kohtuotsusega; toonitab, et tuleb taastada õiglus ohvrite suhtes; kutsub ametivõime üles tagama reguleerivate asutuste sõltumatuse, jätkusuutlikkuse, järelevalvesuutlikkuse ja toimimise ELi standardite alusel;

20.  kutsub Montenegro parlamenti üles tagama Montenegro asutuste läbipaistvust ning eelkõige avaldama teavet, mis võiks paljastada korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse, rakendades selleks asjakohaselt uut seadust teabele vaba juurdepääsu kohta vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu standarditele ja parimatele rahvusvahelistele tavadele;

21.  tunneb heameelt vähemuste ja puudega inimeste kaitse ja kaasatuse osas tehtud edusammude üle; tunnistab siiski, et eelkõige romade, aškalite ja egiptlaste kaasamist tuleb parandada, eelkõige asjakohaste poliitikadokumentide rakendamise abil; kutsub ametiasutusi üles võtma lisameetmeid, et võidelda diskrimineerimisega ja suurendada probleemist teadlikkust, parandada kõnealuste rühmade elutingimusi, juurdepääsu sotsiaalkindlustus-, tervishoiu-, haridus-, eluaseme ja tööhõiveteenustele, tagada nende nõuetekohane osalemine avalikes teenustes, pöörates erilist tähelepanu romadest, aškalitest ja egiptlastest elanikkonnale, sealhulgas kõigi laste juurdepääs kaasavale haridusele, ja kaitsta nende kultuuripärandit ja kultuurilist identiteeti; mõistab hukka homo-, bi- ja transseksuaalide kogukonna liikmete vastu suunatud füüsilised ja verbaalsed rünnakud ning kutsub ametivõime üles tegema kõik endast oleneva selliste rünnakute ärahoidmiseks; rõhutab valitsuse ja kõigi erakondade vastutust salliva ja kaasava õhkkonna loomise toetamisel võetavate ennetavate meetmete eest;

22.  tunneb heameelt valitsuse pühendumise üle diskrimineerimisvastasele võitlusele seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel, mis hõlmab rahvusvahelise konverentsi „Üheskoos diskrimineerimise vastu” korraldamist 2012. aasta märtsis, millest võtsid osa piirkonna kõrgema tasandi valitsusasutused, et arutada homo-, bi- ja transseksuaalide sotsiaalset ja õiguslikku olukorda; peab tervitatavaks homo-, bi- ja transseksuaalide varjupaiga loomist ning loodab, et sellele tagatakse rahastamine; kutsub valitsust üles tegema koostööd vabaühendustega, et vältida edasisi rünnakuid ja diskrimineerimist; jääb ootama tihedamat koostööd selles valdkonnas; kutsub Montenegro valitsust üles avalikult toetama Podgoricas 2013. aastaks kavandatud geiparaadi plaane ja tagama sellest osavõtjate turvalisuse;

23.  märgib, et edusammud naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse vallas on olnud piiratud; toonitab probleemi, et naised on jätkuvalt alaesindatud Montenegro parlamendis ja muudel otsuste tegemise tippkohtadel, tööturul, ja nende tööhõivealaseid õigusi, sealhulgas õigust võrdsele töötasule, eiratakse sageli; ergutab ametiasutusi tugevdama soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavaid valitsus- ja muid organeid piisavate inimressursside ja rahaliste vahenditega;

24.  märgib, et naistevastane koduvägivald on ühiskonnas jätkuvalt ülekaalus, ja ergutab ametiasutusi suurendama jõupingutusi õigusraamistiku rakendamisel, et selle küsimusega tegeleda ja suurendada vastavat teadlikkust; julgustab ametivõime väljendama muret laste vaesuse pärast ja asjaolu pärast, et neljast vaesest lapsest elab umbes kolm kõrvalistes maapiirkondades, kus puudub juurdepääs põhiteenustele; nõuab ohustatud lastele ja perekondadele paremaid teenuseid ning reforme asjaomaste sotsiaalhoolekande sektorite tugevdamiseks;

Majanduslikud kriteeriumid

25.  avaldab Montenegrole kiitust selle eest, et ta on Lääne-Balkani riikides struktuurireformide elluviimisel eeskujuks, ning makromajandusliku ja fiskaalstabiilsuse säilitamise eest majanduskriisist hoolimata; märgib siiski, et valitsemissektori võlg on suurenenud; ergutab valitsust jätkama struktuurireformidega, ratsionaliseerima kulutusi, suurendama tööturu paindlikkust, tegelema kasvava tööpuudusega, edendama inimväärsete töökohtade loomist, suurendama konkurentsivõimet, et saavutada täielikult toimiv turumajandus, ning toetama väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid); kutsub komisjoni üles aitama Montenegrol töötada välja aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tegevuskava kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga;

26.  kutsub Montenegro ametivõime üles säilitama tasakaalu majandusarengu ja keskkonnakaitse vahel; palub valitsusel tagada, et riikliku elektrikompanii erastamine toimub läbipaistvalt ja tehakse kokkulepitud investeeringud; tuletab samuti meelde vajadust viia ennekõike kooskõlla turismi areng ja keskkonnakaitse; nõuab rannikuäärse turismi pikaajalist planeerimist ja tugevate mehhanismide loomist, et vältida keskkonna hävitamist ja korruptsiooni ruumilise planeerimise ja ehitamise valdkonnas;

27.  julgustab Podgorica ametiasutusi rakendama ettevõtete klastrite kasutuselevõtu strateegiat, mis võeti vastu 2012. aasta juulis ning mis võiks parandada Montenegro majanduse konkurentsivõimet VKEde tugevdamise ning ekspordipotentsiaali ja tööhõivevõimaluste suurendamise abil;

28.  tunneb muret mitteametliku majanduse ulatuse pärast, mis on lahendamist vajav probleem, et kaasata investeeringuid, toetada ettevõtjaid ja kaitsta tõhusalt töötajaid;

Võime täita liikmesusega seotud kohustusi

29.  kutsub valitsust üles tõhustama acquis’ põhivaldkondadega tegelevate riigi institutsioonide institutsioonilist ja haldussuutlikkust ning tugevdama institutsioonidevahelist koostööd ja kooskõlastamist, eelkõige selleks, et kiirendada ettevalmistusi IPA osade detsentraliseeritud haldamiseks struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi ettevalmistamisel; nõuab professionaalse, tõhusa, tulemuspõhise ja erapooletu avaliku halduse loomisel tehtavate jõupingutuste täiendavat parandamist;

30.  ergutab ametiasutusi võtma täiendavaid meetmeid siseriiklike õigusaktide vastavuse saavutamiseks keskkonna- ja kliimaalase acquis’ga ning selle rakendamiseks, samuti tugevdama asjaomast haldussuutlikkust ja institutsioonidevahelist koostööd;

31.  rõhutab vajadust keskenduda elektrienergia säästvale tootmisele, ühitades majandusliku arengu vajadusi keskkonnakaitsega; tunneb heameelt mõningate edusammude üle taastuvenergia valdkonnas; nõuab täiendavate meetmete võtmist energiatõhususe suurendamiseks ja energiavarustuse kindluse tagamiseks;

32.  ergutab edasisi jõupingutusi sellistes valdkondades nagu töötajate vaba liikumine, kapitali vaba liikumine, äriühinguõigus, toiduohutus, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika, maksustamine, ettevõtlus- ja tööstuspoliitika ning finants- ja eelarvealased õigusnormid;

Piirkondlik koostöö ja kahepoolsed küsimused

33.  toonitab, kui olulised on heanaaberlikud suhted ja peab tervitatavaks Montenegro konstruktiivset rolli piirkondlikus koostöös, eelkõige selle aktiivset osalemist paljudes Kagu-Euroopa piirkondlikes algatustes; avaldab Montenegrole kiitust heade kahepoolsete suhete säilitamise eest kõigi naaberriikidega; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et peaaegu kõikide naaberriikidega riigipiirides kokkuleppimine ei ole endiselt veel lõpule jõudnud; nõuab jõupingutusi kõigi vastuseta küsimuste heanaaberlikku lahendamiseks ja rõhutab vajadust lahendada kahepoolsed küsimused enne ühinemist; kordab oma üleskutset komisjonile ja nõukogule alustada vastavalt ELi aluslepingutele niisuguse üldiselt kohaldatava vahekohtumehhanismi väljatöötamist, mille eesmärk on lahendada kahepoolsed küsimused laienemisprotsessi osalisriikide ja liikmesriikide vahel;

34.  tunneb heameelt Montenegro jätkuva koostöö üle Sarajevo deklaratsiooni protsessi raames seoses pagulaste ja ümberasustatud isikute küsimusega, eelkõige 2012. aasta aprillis toimunud rahvusvahelisel rahastajate konverentsil kokku lepitud piirkondliku eluasemekava üle; rõhutab, et on vaja jätkuvaid jõupingutusi selles protsessis lahendamata küsimuste lahendamiseks;

35.  tunneb heameelt Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Montenegro ja Serbia allkirjastatud ministrite deklaratsiooni üle ja piirkondlikus eluasemekavas kokkuleppele jõudmise ning programmi toetuseks eraldatud rahaliste vahendite üle;

36.  palub Montenegrol viia oma seisukoht Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta vastavusse ELi ühise seisukohaga Rooma statuudi terviklikkuse kohta;

37.  tunneb heameelt ELi ja Montenegro vahelise kokkuleppe ratifitseerimise ja jõustumise üle, millega luuakse raamistik Montenegro osalemise jaoks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides;

o
o   o

38.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Montenegro valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 108, 29.4.2010, lk 3. (2) CM/RecChL (2012)4.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2013. aasta resolutsioon Serbia 2012. aasta eduaruande kohta (2012/2868(RSP))

P7_TA(2013)0186 B7-0090/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 2. märts 2012. aasta kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahel, millele Euroopa Parlament andis nõusoleku 19. jaanuaril 2011 ning mis on liikmesriikides ratifitseerimise lõppjärgus, ning võttes arvesse ka 1. veebruaril 2010. aastal jõustunud kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevat vahelepingut Euroopa Ühenduse ja Serbia Vabariigi vahel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, mis käsitleb EÜ ja Serbia vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohaldamise teatavaid menetlusi: lepingu ja vahelepingu kohaldamise menetlused,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta otsust 2008/213/EÜ, millega sätestatakse Serbiaga loodud Euroopa partnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/56/EÜ,(1)

–  võttes arvesse üldasjade nõukogu 28. veebruari 2012. aasta järeldusi ja Euroopa Ülemkogu 1. märtsi 2012. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta järeldusi, milles palutakse komisjonil koostada arvamus Serbia ELi liikmeks saamise avalduse kohta, nõukogu 5. detsembri 2011. aasta järeldusi, Euroopa Ülemkogu 9. detsembri 2011. aasta järeldusi, milles on sätestatud Serbiaga ühinemisläbirääkimiste alustamise tingimused, ning nõukogu 11. detsembri 2012. aasta järeldusi, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 13.–14. detsembril 2012. aastal,

–  võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2011. aasta arvamust Serbia ELi liikmeks saamise avalduse kohta (SEC(2011)1208) ning komisjoni 12. oktoobri 2011. aasta teatist „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded 2011. ja 2012. aastal” (COM(2011)0666),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobril 2012. aasta dokumenti „Serbia 2012. aasta eduaruanne” (SWD(2012)0333),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2012–2013” (COM(2012)0600),

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 (1999), Rahvusvahelise Kohtu 22. juuli 2010. aasta nõuandvat arvamust, mis käsitleb Kosovo iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamise vastavust rahvusvahelisele õigusele, ning ÜRO Peaassamblee 9. septembri 2010. aasta resolutsiooni(2), milles seda arvamust tunnustati ning tervitati ELi valmisolekut hõlbustada dialoogi Belgradi ja Priština vahel,

–  võttes arvesse 27.–28. septembril 2012 toimunud ELi ja Serbia kuuenda parlamentidevahelise kohtumise ühisavaldust,

–  võttes arvesse ELi ja Serbia vahelist 8. novembri 2007. aasta tagasivõtulepingut(3) ning nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1244/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud(4),

–  võttes arvesse komisjoni 28. augusti 2012. aasta kolmandat aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule Lääne-Balkani riikide suhtes kehtiva viisanõude kaotamise järgse järelevalvemehhanismi kohta vastavalt komisjoni 8. novembri 2010. aasta avaldusele (COM(2012)0472),

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2010. aasta otsust 2011/361/ÜVJP Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vahelise lepingu (millega kehtestatakse raamistik Serbia Vabariigi osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides) allkirjastamise ja sõlmimise kohta(5),

–  võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) piiratud valimisvaatlusmissiooni (mille käigus vaadeldi 6. ja 20. mail 2012. aastal toimunud Serbia parlamendi- ja presidendivalimisi) 19. septembri 2012. aasta lõpparuannet,

–  võttes arvesse endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) esimehe 1. augustil 2012. aastal esitatud aastaaruannet, mida tutvustati ÜRO Peaassambleele 15. oktoobril 2012,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu andis Serbiale 1. märtsil 2012. aastal kandidaatriigi staatuse ning kinnitas sellega selgelt Serbia ELi-suunalisi väljavaateid, mis on kooskõlas ELi kohustustega kogu Lääne-Balkani piirkonna vastu;

B.  arvestades, et 19.–20. juunil 2003. aastal Thessalonikis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldustes lubati kõikidele Lääne-Balkani riikidele selgesõnaliselt, et nad saavad Euroopa Liiduga ühineda, kui täidavad kehtestatud kriteeriumid; arvestades, et seda lubadust korrati 14.–15. detsembril 2006. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel heaks kiidetud uuendatud konsensuses laienemise suhtes, nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta järeldustes ning ELi ja Lääne-Balkani riikide ministrite 2. juunil 2010. aastal toimunud kohtumisel;

C.  arvestades, et Serbia on võtnud palju meetmeid selle nimel, et normaliseerida suhted Kosovoga, samuti on Serbia teinud jõupingutusi sellel eesmärgil, et täita piisaval määral stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi poliitilisi kriteeriume ja tingimusi;

D.  arvestades, et ELi–Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess on ratifitseerimata veel ainult ühes ELi liikmesriigis;

E.  arvestades, et Serbiat ja iga muud riiki, kes soovib saada ELi liikmeks, tuleb hinnata tema saavutuste järgi ühiste kriteeriumide täitmisel, rakendamisel ja järgimisel;

F.  arvestades, et Serbial on võimalus muutuda piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel oluliseks osaliseks ning seetõttu peaks ta olema piirkondliku koostöö ja heanaaberlike suhete küsimuses jätkuvalt ja rõhutatumalt konstruktiivne, kuna see on Euroopa integratsiooniprotsessi jaoks äärmiselt oluline;

G.  arvestades, et kahepoolseid küsimusi tuleks käsitleda konstruktiivselt ja heanaaberlikult ühinemisprotsessi võimalikult varajases etapis ning eelistatavalt enne ühinemisläbirääkimiste alustamist, pidades seejuures silmas ELi üldisi huve ja väärtusi; arvestades, et sellised küsimused ei tohiks kujuneda ühinemisprotsessile takistuseks ning neid ei tohiks sellel eesmärgil ka kasutada;

H.  arvestades, et Serbia uus valitsus on kinnitanud kavatsust jätkata jõupingutusi ELi integreerumise nimel; arvestades, et sellega seoses on vaja saavutada kindlaid tulemusi reformide vastuvõtmisel ja rakendamisel;

I.  arvestades, et ELi laienemispoliitika keskmes on õigusriigi põhimõtete järgimine;

1.  väljendab heameelt asjaolu üle, et nõukogu palus komisjonil esitada aruanne kohe, kui Serbia on liikmesuskriteeriumid ja peamised prioriteedid vajalikul määral täitnud, et alustada ühinemisläbirääkimisi enam rohkem viivitamata; on kindlalt veendunud, et eesmärki alustada ELiga ühinemise läbirääkimisi 2013. aasta juunis on võimalik saavutada; nõuab tungivalt, et Serbia jätkaks demokraatlikke, süsteemseid ja sotsiaalmajanduslikke reforme, mis võimaldavad tal võtta üle ja tõhusalt rakendada liikmesusega kaasnevaid kohustusi;

2.  väljendab heameelt 2012. aasta mais toimunud parlamendi-, kohalike ja ennetähtaegsete presidendivalimiste läbiviimise üle, mille käigus järgiti OSCE/ODIHRi kinnitusel põhiõigusi ja -vabadusi; kutsub valitsust üles järgima OSCE/ODIHRi lõpparuandes esitatud soovitusi, et suurendada valimisprotsessi läbipaistvust;

3.  väljendab heameelt asjaolu üle, et uus valitsus on lubanud jätkata ELi integreerumise püüdeid, ning rõhutab reformide teostamise vajalikkust; ergutab uut valitsust pühenduma täielikult reformide vastuvõtmisele ning keskenduma eelkõige nendele erakordselt olulistele reformidele, mis on seotud kohtusüsteemi, korruptsioonivastase võitluse, meediavabaduse, kõikide vähemuste kaitsmise, loodusvarade säästva majandamise, majanduse struktuurireformide ning ettevõtluskeskkonna parandamisega;

4.  rõhutab, et ühinemisläbirääkimisi Serbiaga on võimalik alustada niipea, kui peamised prioriteedid on rahuldavalt täidetud ja tagatud on reformiprotsessi jätkumine, eelkõige seoses õigusriigi põhimõttega; rõhutab, et see näitab nii ELi pühendumist laienemisprotsessile kui ka Lääne-Balkani riikide ELiga ühinemise väljavaateid; tunneb heameelt Serbias Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide täitmisel tehtud edusammude üle, mida Euroopa Komisjon tunnustas oma 2012. aasta eduaruandes, ning tuletab meelde, et edasine edu Euroopa integratsiooniprotsessis sõltub reformide jätkamisest ning eelkõige demokraatia ja demokraatlike institutsioonide toimimise tagamisest, õigusriigi põhimõtete järgimisest, inimõiguste austamise tagamisest, kõikide vähemuste võrdsest ja pühendunud kaitsest kogu Serbias vastavalt Euroopa normidele, heanaaberlike suhete säilitamisest ja piirkondlikust koostööst, sealhulgas kahepoolsete küsimuste rahumeelsest lahendamisest, ning turumajanduse toimimise parandamisest;

5.  toonitab, et Serbia ühinemine ELiga on riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu kvaliteedi jaoks väga oluline;

6.  rõhutab, kui oluline on ELi ja Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping, milles määratakse kindlaks mõlema osapoole vastastikused õigused ja kohustused kuni selle hetkeni, mil Serbiast saab ELi liige; märgib, et Serbia on näidanud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ning vahelepingu raames võetud kohustuste rakendamisel positiivseid tulemusi; kutsub ainsat liikmesriiki, kes ei ole veel stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ratifitseerimisprotsessi lõpetanud, üles seda kiiresti tegema, et lepingut võimalikult kiiresti jõustada ning tihendada ja hoogustada seeläbi ELi ja Serbia vahelisi suhteid;

7.  väljendab heameelt Serbia edusammude üle Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide täitmisel, mida tunnistatakse ka Euroopa Komisjoni 2012. aasta eduaruandes; tuletab meelde, et ELi integreerumise protsessi edasised edusammud sõltuvad otseselt pöördumatute reformide läbiviimisest ning nõukogu kehtestatud tingimuste täitmisest; rõhutab, et kõige olulisem on rakendamine;

8.  võtab kahetsusega teadmiseks, et Belgradi ja Priština vahelise kõrgetasemelise dialoogi 9. voor lõppes ilma ulatusliku kokkuleppeta Serbia omavalitsusüksuste ühenduse volituste ulatuse kohta; kutsub mõlemaid pooli üles läbirääkimisi jätkama ja intensiivistama, et saavutada kõikidele lahendamata probleemidele võimalikult kiiresti vastastikku vastuvõetav ja jätkusuutlik lahendus; rõhutab asjaolu, et suhete normaliseerimine on Serbia ja Kosovo parimates huvides ning otsustava tähtsusega etapp, mis võimaldaks käivitada ELi integreerumise protsessi; nõuab seni saavutatud kokkulepete täielikku rakendamist mõlema osapoole poolt; väljendab heameelt Serbia peaministri Ivica Dačići ja Kosovo peaministri Hashim Thaçi kohtumiste üle, mis on serblaste ja kosovlaste tõelise lepitamise ning Serbia ja Kosovo suhete normaliseerimise seisukohast olulised; kiidab kõrge esindaja ja asepresidendi Catherine Ashtoni aktiivset ja juhtivat rolli Serbia ja Kosovo vahelise dialoogi hõlbustamisel; ootab edusammude tegemist ka muudes valdkondades, nagu telekommunikatsioon ja energeetika, ning nõuab tungivalt, et mõlemad osapooled teeksid aktiivselt jõupingutusi kadunud isikute probleemi lahendamiseks; peab kiiduväärseks Serbia valitsuse korraldusi seoses kaasava piirkondliku koostöö küsimuses saavutatud kokkuleppe rakendamisega, samuti otsust määrata nii Priština kui ka Belgradi ELi büroosse kontaktametnikud ning piirihalduskokkuleppe allkirjastamist ja selle rakendamise alustamist; kutsub Belgradi üles tegema õigusriigi põhimõtete küsimuses jätkuvalt tihedat koostööd EULEXiga ning tõhustama organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel tehtavaid ühiseid jõupingutusi; ergutab Serbiat tegema täielikku koostööd EULEXi erirakkerühmaga ning ja abistama neid nende töös;

9.  rõhutab vajadust tagada Serbia ja Kosovo parlamentide ning kodanikuühiskonna kaasamine dialoogi; rõhutab, et nii Serbia kui ka Kosovo üldsust tuleb dialoogi tulemustest läbipaistval ja ühtsel viisil teavitada, et suurendada protsessi usaldusväärsust ning suurendada avalikkuse poolehoidu; nõuab, et vajaduse korral avaldataks dialoogi raames arutatavates küsimustes ühisteatisi ja konsulteeritaks üldsusega ning et kõik saavutatud kokkulepped avaldataks mitte ainult inglise, vaid ka serbia ja albaania keeles;

10.  kordab, et mõte Kosovo või mis tahes muu Lääne-Balkani riigi jagamisest on vastuolus Euroopa integratsioonipõhimõtetega; nõuab Serbia riigi paralleelsete institutsioonide, eelkõige julgeoleku- ja õigusasutuste sulgemist Põhja-Kosovos; rõhutab, kui oluline on tagada piirkonna sotsiaalmajanduslik areng; kordab, et majanduslik abi ning eriti Põhja-Kosovo koolide ja haiglate rahastamine peab olema täiesti läbipaistev; rõhutab, et nii Serbia kui ka Kosovo ametiasutused peavad tegema jätkuvaid jõupingutusi, et tagada kõikide vähemuste kaitse ja nende integreerimine ühiskonda laiemalt;

11.  väljendab heameelt Serbia koostöö üle EJRKga, mille tulemusel anti kõik sõjakuritegudes kahtlustatavad isikud kohtumõistmiseks üle Haagi kohtule; ergutab kohtuga tehtava koostöö jätkamist; toetab EJRK peaprokuröri korduvaid nõudmisi viia läbi põhjalik uurimine ja anda kohtu alla eelkõige sõjaväes ja tsiviiljulgeolekuteenistustes töötanud isikud, kes kuulusid tugivõrgustikesse, mis võimaldasid tagaotsitavatel nii kaua vabaduses olla; märgib, et Serbias on järjekindlalt jätkunud isikute vastutuselevõtmine sõjakuritegude eest, kuid juhib tähelepanu vajadusele tegeleda aktiivsemalt kadunud isikute küsimustega; kutsub lisaks ametiasutusi üles tagama tunnistajakaitseprogrammi usaldusväärsuse ja professionaalsuse ning andma sellele piisavalt vahendeid, et kohtusüsteem saaks sõjakuritegude menetlemist tõhusalt jätkata; juhib tähelepanu asjaolule, et mitu endist politseinikku otsustasid tunnistajakaitseprogrammist vabatahtlikult loobuda, kuna selles esineb märkimisväärseid puudusi;

12.  kutsub Serbia ametiasutusi ja poliitilisi juhte üles vältima selliseid avaldusi ja meetmeid, millega õõnestatakse kohtu pädevust ja puutumatust, ning kutsub Serbiat üles täitma oma lubadust pühenduda jätkuvalt Lääne-Balkani riikide piirkondlikule koostööle ja lepitamisele, kuigi Serbia üldsus on väljendanud selgelt oma pettumust seoses hiljutiste otsustega vabastada Gotovina, Markac ja Haradinaj; tunneb heameelt asjaolu üle, et Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina allkirjastasid protokolli koostöö kohta sõjakuritegude, inimsusvastaste kuritegude ja genotsiidi toimepanijate vastutuselevõtmisel;

13.  toonitab, et ametiasutused peavad rohkem pingutama, et saavutada Serbias ja mujal Lääne-Balkani piirkonnas konfliktiga seotud seksuaalse vägivalla ohvrite jaoks õiglane lahendus;

14.  väljendab heameelt valitsuse jõupingutuste üle korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel, kuna see on Serbia ELi integreerimise protsessi jaoks äärmiselt oluline; rõhutab, kui tähtis on tugevdada korruptsioonivastases võitluses sõltumatuid institutsioone – eelkõige korruptsioonivastase võitluse ametit ja korruptsioonivastast prokuratuuri – ning parandada asutuste tegevuse kooskõlastamist; palub ametiasutustel töötada lõplikult välja riiklik korruptsioonivastane strateegia 2012–2016 ja vastav tegevuskava ning tagada, et korruptsioonivastase võitluse ametil kui sõltumatul asutusel on nende rakendamisel oluline osa; rõhutab, et poliitiline tahe on kõrgetasemeliste korruptsioonijuhtumite (sh 24 vastuolulist erastamist) uurimisel ja nende eest süüdimõistmisel tehtavate püsivate edusammude seisukohast otsustava tähtsusega; avaldab lootust, et esimese asepeaministri eriline ja ennetav töö selles valdkonnas kannab vilja;

15.  märgib, et Serbia töötab kohtusüsteemi reformimiseks välja uut strateegiat, ning toetab uue kohtusüsteemi ülesehitamisel tehtavaid jõupingutusi, mille eesmärk on parandada kogu õigussüsteemi tõhusust ja sõltumatust; väljendab heameelt valitsuse lubaduse üle tegeleda kohtusüsteemi reformi vajakajäämistega, tagades eelkõige, et õigusraamistik ei võimaldaks lubamatut poliitilist mõjutamist, ning tegeledes probleemidega, mis seonduvad parlamendi volitustega määrata ametisse kohtunikke ja prokuröre ning ametnike otsese poliitiliste osalemisega kõrgema kohtunõukogu ja riikliku prokuratuurinõukogu töös; rõhutab vajadust võtta ametisse määratavate kohtunike ja prokuröride jaoks vastu selged ja läbipaistvad hindamiskriteeriumid, mille abil tagada nende sõltumatus ja professionaalsus; rõhutab lisaks vajadust rakendada kooskõlas Veneetsia komisjoni soovitustega meetmeid, et tegeleda lõpetamata kohtuasjade kasvava hulgaga; märgib, et justiitsministeerium vastutab endiselt kapitalikulude eest ning see võib kohtusüsteemi sõltumatust veelgi piirata; palub valitsusel keskenduda pigem reformi kvaliteedile kui kiirusele ja kasutada välismaalt saadud tehnilisi eksperditeadmisi; rõhutab lisaks, et kohtunikud ja prokurörid vajavad esmast ja täiendavat kutsealast väljaõpet, kuna õiguses on tehtud suuri muudatusi;

16.  kordab vajadust prokuröride ja politseinike jätkuva ja põhjaliku väljaõppe järele, pidades silmas asjaolu, et nad teostavad keerukaid uurimisi, eelkõige seoses finantsvaldkonnaga; rõhutab, et süsteemse korruptsiooni vastases võitluses on esmatähtis kaotada seosed poliitiliste parteide, erahuvide ja riigiettevõtete vahel; juhib erilist tähelepanu vajadusele muuta erakondade rahastamine läbipaistvaks ja viia see kooskõlla ELi standarditega; palub ametiasutustel erakondade rahastamise seadust täielikult rakendada; on endiselt seisukohal, et korruptsioonivastases võitluses ei tohi mingil juhul seada ohtu süütuse presumptsiooni; rõhutab, et rikkumisest teatamine on korruptsiooni tuvastamisel esmatähtis; palub seetõttu, et valitsus jõustaks ja rakendaks rikkumisest teatajate kaitse eeskirju ning julgustaks aktiivselt inimesi paljastama korruptsiooni kõigil tasanditel; tuletab meelde, et nii ametiasutused kui ka meedia kannavad vastutust selle eest, et üldsust teavitatakse korruptsioonijuhtumite pooleliolevatest uurimistest usaldusväärsel viisil, kuna see on õigusasutuste ja politsei tulemusliku ja asjatundliku töö vajalik eeltingimus;

17.  nõuab suuremat poliitilist pühendumist avaliku halduse reformimisele ning eelkõige sellele, et tagada õigusraamistiku väljatöötamine ja selle täielik kooskõla rahvusvaheliste standarditega;

18.  võtab teadmiseks, et uus valitsus teeb jõupingutusi, et lahendada Euroopa Parlamendi osutatud probleem seoses nõudega vaadata viivitamatult läbi karistusseadustiku artikkel 359, kuid väljendab muret asjaolu pärast, et samad sätted on lisatud kõnealuse seadustiku artiklisse 234; rõhutab, et uue artikli 234 sätteid ei tohi kohaldada Serbiast väljaspool asuvate välisettevõtete töötajate suhtes; palub ametiasutustel lõpetada kõik nende isikute vastu algatatud kriminaalmenetlused; seda tuleks juhtumipõhiselt teha ka ümberliigitamise korral, vara alusetu arestimise juhtumid tuleks lahendada võimalikult kiiresti, sest need halvendavad Serbia majanduse olukorda;

19.  väljendab muret Vojvodina autonoomia küsimuses valitseva õigusliku ja poliitilise ebakindluse pärast ning riigi ja provintsi tasandi ametiasutuste vahel kasvavate poliitiliste pingete pärast, mis järgnesid Vojvodina assamblee kavatsusele võtta vastu deklaratsioon provintsi autonoomia kohta; palub Serbia valitsusel taastada endine olukord, loobuda tsentraliseerimismeetmetest ning alustada autonoomse piirkonna valitsusega viivitamatult läbirääkimisi, et leida lahendus, mis oleks kooskõlas õigusriigi ja subsidiaarsuse põhimõtetega; tuletab osalistele meelde, et põhiseaduse kohaselt oleks autonoomse piirkonna rahastamist käsitlev seadus tulnud vastu võtta 2008. aasta lõpuks; ergutab seega valitsust, et see koostaks ja esitaks sellise õigusakti parlamendile ilma edasiste viivitusteta, kuna see on Serbias demokraatia ja õigusriigi toimimise seisukohalt hädavajalik;

20.  palub veel kord, et läbi vaadataks juhtumid, kus üksikisikute ja eraettevõtjate vara on põhjendamatult külmutatud ning kus nende makse on alusetult tõstetud ja tagasiulatuvalt kehtestatud; palub justiitsministril ja konstitutsioonikohtul lõpetada viivitamatult selliste seaduste ja sätete valikuline kohaldamine, nagu tänu erisoodustustele saadud lisasissetuleku ja täiendava vara pealt saadud kasu ühekordset maksustamist käsitlev seadus ning muude maksuseaduste need sätted, millega võimaldatakse kehtestada asjakohatult suured trahvid, mis toovad kaasa pankrotte, juba enne maksumenetluses lõpliku otsuse tegemist; palub Serbia ametiasutustel tagada asjaomastele eraisikutele ja ettevõtjatele õiglased hüvitised;

21.  väljendab muret selliste vastuoluliste seadusandlike algatuste pärast nagu riigi keskpanka käsitleva seaduse muudatus, mis kiideti heaks 2012. aasta augustis ning millega õõnestati asjaomase institutsiooni sõltumatust ja autonoomiat, allutades selle valitsuse asjakohatule mõjule; rõhutab, et Kopenhaageni poliitilised kriteeriumid hõlmavad riiklike institutsioonide sõltumatust; peab kiiduväärseks seejärel 2012. aasta novembris vastu võetud muudatusi, millega parandati kõnealusesse seadusesse tehtud muudatusi vastavalt komisjoni soovitustele, et tagada riigipanga töö suurem järjepidevus ning vähendada iga valitsuse vahetumise mõju panga juhtimisele;

22.  kordab oma üleskutset ametiasutustele teha jätkuvaid jõupingutusi selle nimel, et likvideerida ühe sammuna Serbia demokratiseerimise teel endise kommunistliku salateenistuse pärand; tuletab meelde, kui tähtis on julgeolekuvaldkonna jätkuv reformimine, parlamentaarse järelevalve ja kontrolli suurendamine julgeolekuteenistuste üle ning riigiarhiivide avamine, eelkõige endise luureteenistuse UDBA dokumentide kättesaadavaks muutmine; soovitab ametiasutustel muuta kättesaadavamaks muude Jugoslaavia endiste vabariikidega seotud arhiivimaterjalid ja tagastada need taotluse esitamise korral asjaomastele valitsustele;

23.  väljendab heameelt tsiviilkontrolli järkjärgulise suurendamise pärast julgeolekuteenistuste üle; märgib siiski, et kogu õigusraamistik ei ole sidus ning seda tuleks Euroopa normidega rohkem ühtlustada; väljendab muret loata järelevalve teostamise juhtumite sagenemise pärast; palub, et ametiasutused võtaksid vastu ulatuslikud ja ajakohastatud õigusaktid, mille eesmärk on määrata selgelt kindlaks tsiviilkontrolli mehhanism julgeolekuteenistuste (nii tsiviil- kui ka militaarteenistuste) üle; märgib, et praegune ebaselge õigusraamistik, milles määratakse kindlaks julgeolekuteenistuste pädevus, võimaldab kasutada lubamatut poliitilist mõju ja takistab üldisi jõupingutusi tõelise õigusriigi loomiseks Serbias;

24.  väljendab muret sagedaste kaebuste pärast seoses politsei jõhkruse ja ametivõimu kuritarvitamisega, eelkõige Kragujevaci, Vranje ja Leskovaci linnades; tuletab meelde, et riiklike institutsioonide sõltumatus ja professionaalsus kuuluvad Kopenhaageni kriteeriumide hulka; palub ametiasutustel võtta sellega seoses kõik vajalikud meetmed, et taastada üldsuse usaldus politsei vastu ning võtta väidetavate vahejuhtumite kõik toimepanijad vastutusele;

25.  rõhutab vajadust arendada sõltumatut järelevalvet ja suutlikkust avastada varakult väärteod ja huvide konfliktid nii riigihangete, riigiettevõtete juhtimise kui ka erastamise menetlustes ning riiklike kulutuste küsimuses, mille puhul on korruptsioonioht praegu kõige suurem; väljendab muret menetluslike vajakajäämiste pärast pakkujate õiguste kaitse komisjoni moodustamisel; rõhutab, et riigihankeid käsitlevatelt sõltumatutelt reguleerivatelt asutustelt tuleks nõuda kõige kõrgemate usaldusväärsuse standardite järgimist, kuna on tuvastatud, et selles valdkonnas on riigis kõige rohkem korruptsiooni;

26.  peab kiiduväärseks Serbia jõupingutusi võitluses tulemuste kokkuleppimise vastu spordis ning asjaolu, et seda tava käsitatakse nüüd tänu karistusseadustiku muutmisele kuriteona;

27.  võtab rahuloluga teadmiseks, et ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) toimib Serbias hästi; rõhutab, kui tähtsad on komisjoni poolt 2012. aasta detsembris Serbiale eraldatud IPA vahendid, et toetada riigi jõupingutusi ELi reformikava rakendamisel; rõhutab, et neid vahendeid kasutatakse kohtusüsteemi tõhustamiseks, varjupaigavõimaluste edasiarendamiseks ning organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas inimkaubanduse ja korruptsiooni vastu võitlemiseks; ergutab nii valitsust kui ka ELi lihtsustama ühinemiseelse abi rahastamisvahendi haldusmenetlusi, et muuta see väiksematele ja mittetsentraliseeritud abisaajatele kättesaadavamaks; rõhutab, et ELi finantsraamistiku eelseisva läbivaatamise käigus on vaja säilitada ühinemiseelse abi piisav tase;

28.  soovitab muuta vara tagastamist käsitlevat seadust ning kõrvaldada seeläbi mitterahalise hüvitamise valdkonnas kõik menetluslikud ja õiguslikud takistused;

29.  märgib, et korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus on piirkonnas laialt levinud, ning nõuab piirkondliku strateegia koostamist ja tihedamat koostööd kõigi sealsete riikide vahel, et tegeleda nende tõsiste probleemidega tulemuslikumalt;

30.  on arvamusel, et ühinemisläbirääkimiste varajane alustamine seoses peatükkidega 23 ja 24 aitaks kaasa korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele ning õigusriigi põhimõtete järgimise tugevdamisele; julgustab sellega seoses ametiasutusi saavutama õiguse valdkonnas konkreetseid tulemusi, tegema edusamme võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning saavutama veenvaid tulemusi seoses kõrgetasemeliste korruptsioonijuhtumitega;

31.  tuletab meelde, et elujõuline, professionaalne ja sõltumatu ajakirjandus kujutab endast demokraatliku süsteemi väga olulist osa; palub ametiasutustel kiirendada 2011. aasta oktoobris vastu võetud meediastrateegia ja sellega kaasnevate tegevuskavade rakendamist; on äärmiselt mures ajakirjanike, eelkõige korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse juhtumeid uurivate ajakirjanike vastu suunatud jätkuva vägivalla ja ähvarduste pärast; rõhutab, et äärmiselt oluline on lahendada 1990. ja 2000. aastatel mõrvatud ajakirjanike juhtumid, et näidata uue valitsuse pühendumist õigusriigi põhimõtete järgmise ja meediavabaduse tagamisele; on mures meediasektori kontrollimise ja sellesse sekkumise püüdluste pärast ning palub ametiasutustel tagada sektori sõltumatus poliitilisest survest, et tagada ajakirjanikele ohutu töökeskkond, mis võimaldaks neil töötada tulemuslikult ja ilma enesetsensuurita; rõhutab vajadust võtta meetmeid meediakanalite ühtede omanike kätte koondumise vastu ja läbipaistvuse puudumise vastu meedias; toonitab, et vaja on tagada võrdne juurdepääs reklaamiturule, kus on siiani domineerinud üksikud ettevõtjad ja poliitikud, ning et samuti on vaja tagada riiklike vahendite kasutamine reklaami ja edendamise otstarbel; palub ajakirjanikel järgida eetikakoodeksit; märgib, et interneti kättesaadavus on endiselt madal; tunnistab interneti tähtsust meediavabaduse jaoks ning nõuab tungivalt, et ametiasutused teeksid selles valdkonnas võimalikult suuri jõupingutusi; märgib, et valimiskampaania ajal puudus meediakajastuses vajalik analüütiline element, mis näitab vajadust lahendada meediakanalite omandilise kuuluvuse küsimus; väljendab heameelt asjaolu üle, et strateegias peetakse kinni vähemuskeelse meediaga seonduvatest põhiseaduslikest õigustest; rõhutab, et õigus edastada piirkondlikke avalikke raadio- ja telesaateid peaks kehtima ka Vojvodinas;

32.  peab kiiduväärseks sõltumatute reguleerivate asutuste rolli riiklike institutsioonide tõhusamaks ja läbipaistvamaks muutmisel; nõuab tungivalt, et ametivõimud püüaks toimida võimalikult kõrgete standardite kohaselt, et tagada õigussüsteemi ühtsus ja kõikide õigusesätete ühesugune kohaldamine; tunnustab eriti ombudsmani ning riikliku tähtsusega teabe ja isikuandmete kaitse voliniku tööd; nõuab ametiasutustelt tungivalt riigikontrolli, konkurentsikaitse komisjoni, riigihankeameti ning pakkujate õiguste kaitse komisjoni varustamist nende ülesannete täitmiseks vajalike piisavate rahaliste ja haldusvahendite ning tööruumidega; palub ametiasutustel võtta järelmeetmeid korruptsioonivastase nõukogu uurimistulemuste suhtes, mis on olnud äärmiselt olulised kõrgetasemeliste korruptsioonijuhtumite üldsusele teadvustamisel; nõuab tungivalt, et ametiasutused kiirendaksid järelmeetmete võtmist seoses sõltumatute reguleerivate asutuste soovitustega ning tagaksid vabariikliku ringhäälinguorganisatsiooni sõltumatuse ja ilmalikkuse; kordab, et sõltumatud reguleerivad asutused on süstemaatilise korruptsioonivastase võitluse edukuse jaoks äärmiselt olulised ning nende kanda on keskne osa kontrolli- ja tasakaalustusmehhanismis tõhusa järelevalve teostamiseks valitsuse üle;

33.  rõhutab, kui tähtis on võitlus diskrimineerimise kõikide vormide vastu ja eriti kõikide selliste haavatavate rühmade diskrimineerimise vastu nagu vähemused, romad, naised, homo-, bi- ja transseksuaalid ning puudega isikud; palub ametiasutustel võtta kiirelt meetmeid, et viia diskrimineerimist käsitlevad õigusaktid vastavusse ELi õigustikuga, pidades eelkõige silmas usuorganisatsioonidele tehtud erandeid, kohustust teha puudega töötajate jaoks mõistlikke ümberkorraldusi, kaudse diskrimineerimise määratlust ning vabaühenduste rolli kohtumenetlustes; märgib kahetsusega, et diskrimineerimisega seotud rikkumiste puhul ei ole jõutud süüdistuste esitamise ja süüdimõistvate kohtuotsusteni; kutsub poliitilisi liidreid üles osalema aktiivselt sallivust edendavates kampaaniates, mis seonduvad eelkõige romade, naiste, puudega isikute ning homo-, bi- ja transseksuaalidega; peab kiiduväärseks ombudsmani ja võrdõiguslikkuse voliniku positiivseid meetmeid kõnealuste väärtuste edendamiseks Serbia ühiskonnas;

34.  tunnustab naiste osatähtsust Serbia ühiskonna muutmisel; märgib, et naiste esindatus Serbia parlamendis suurenes pärast 2012. aasta valimisi; väljendab heameelt asjaolu üle, et parlamendi 250 liikmest 84 on naised; innustab Serbia ametiasutusi tegema võrdse esindatuse tagamiseks siiski täiendavaid jõupingutusi; toonitab, et tööturul ja muudes ühiskonnavaldkondades esineb endiselt naiste diskrimineerimist ja nad ei ole riigi poliitilises elus (sh valitsuses) veel täielikult esindatud; on mures asjaolu pärast, et kuigi diskrimineerimise vastase võitluse ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on olemas nii õigusaktid kui ka täidesaatvad organid, ei ole meeste ja naiste võrdsete võimaluste suhtes edusamme saavutatud; märgib, et kehtivate õigusaktide tulemuslik rakendamine ja haldussuutlikkuse edasine suurendamine on endiselt tõsised probleemid, ning nõuab tungivalt, et Serbia ametiasutused tõhustaksid oma sellealaseid jõupingutusi;

35.  väljendab heameelt selle üle, et Serbia allkirjastas Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni; rõhutab, kui oluline on konventsiooni kiire rakendamine ja asjakohane jõustamine, arvestades, et naistevastane vägivald on endiselt üks murettekitavaid valdkondi;

36.  palub ametiasutustel keskenduda meetmetele, millega vähendada puudega isikute töötust ja vaesust ning nende diskrimineerimist;

37.  väljendab muret ohu pärast, mida avaldavad vägivaldsed märatsejate jõugud Serbia õigusriigile ja avalikule julgeolekule, eelkõige pärast seda, kui valitsus jättis ära 2012. aasta oktoobris toimuma pidanud Belgradi geiparaadi, teatades, et ei suuda neid jõuke ohjata; palub Serbia valitsusel võtta kõigi asjaomaste valitsus- ja julgeolekuasutuste kaudu viivitamatult konkreetseid meetmeid selle tagamiseks, et need jõugud ei kujutaks endast enam ohtu ning et nende liikmete igasugune vägivald või kriminaalne tegevus saaks karistatud;

38.  ergutab Serbia ametiasutusi tagama naissoost inimõiguste kaitsjate turvalisuse; väljendab muret asjaolu pärast, et 2012. aastal esineb endiselt vihkamist õhutavaid avaldusi, ähvardusi ja kehalisi rünnakuid, mis on suunatud muu hulgas nii homo-, bi- ja transseksuaalide õiguste eest seisjate kui ka nende aktivistide vastu, kes rõhutavad ausa ajalookäsitluse olulisust;

39.  rõhutab, kui oluline on määrata vihkamist õhutavate avalduste eest süstemaatilisi karistusi, ning toonitab, et valitsus peab mõistma eelkõige hukka riigiametnike vihkamist õhutavad avaldused;

40.  mõistab hukka valitsuse otsuse keelata ära Belgradi geiparaad, mis pidi toimuma 6. oktoobril 2012. aastal; kutsub Serbia ametiasutusi üles koostama ja rakendama tegevuskava, et tõsta teadlikkust LGBT-inimeste õigustest ja parandada nende mõistmist, võidelda homofoobia vastu ning suurendada turvalisust, et tagada, et geiparaad või muu selline algatus saaks 2013. aastal ja edaspidi toimuda vabalt, edukalt ja turvaliselt; palub ametiasutustel pühenduda rohkem kogunemisvabaduse tagamisele, keelustades selleks tulemuslikult eelkõige paremäärmuslikud organisatsioonid ja spordisõprade mitteametlikud organisatsioonid, mis on tihedalt seotud organiseeritud kuritegevusega; väljendab sellega seoses heameelt konstitutsioonikohtu otsuste üle, millega keelustati kaks sellist organisatsiooni;

41.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Serbias on kehtestatud rahvus-, etnilisi ja kultuurilisi vähemusi käsitlev õigusraamistik; rõhutab siiski, et selle tulemusliku rakendamise tagamiseks kogu Serbias on vaja teha suuremaid jõupingutusi; kutsub ametiasutusi üles tegelema teadaolevate vajakajäämistega, eeskätt seoses vähemuste õiglase esindatusega avalikus halduses, kohtusüsteemis ja politseis; rõhutab vajadust võtta järjepidevamaid ja kiireid meetmeid, et tagada nii riigi kui ka provintside tasandil piiranguteta juurdepääs kvaliteetsele haridusele vähemuskeeltes, kuna see on nii etnilise kui ka kultuurilise identiteedi säilitamiseks hädavajalik; toonitab, et eelkõige on vaja tagada kõikide vajalike õpikute ja muude õpimaterjalide olemasolu; kutsub ametiasutusi üles tagama, et rahvusvähemuste nõukogudele antakse kõik vajalikud eelarvetoetused; palub komisjonil Serbia sellealast tegevust ka edaspidi hoolikalt jälgida;

42.  märgib kahetsusega, et vabariiklik rahvusvähemuste nõukogu ei ole olnud tegev alates 2009. aastast; palub ametiasutustel lihtsustada heas usus bosnia rahvusnõukogu loomist ning kahe islamikogukonna integreerimist riigis; juhib tähelepanu asjaolule, et Sandžak ning Lõuna- ja Kagu-Serbia, kus elab märkimisväärselt palju rahvusvähemusi, on majanduslikult mahajäänud piirkonnad, mistõttu peaksid ametiasutused tegema täiendavaid jõupingutusi, et võidelda sealse suure tööpuuduse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu; kordab, et oluline on rakendada rahvusvähemuste protokolli, mille Rumeenia ja Serbia valitsused allkirjastasid 1. märtsil 2012. aastal Brüsselis; palub Serbia ametiasutustel parandada kõigi vähemuste, sealhulgas romade, bosnialaste, albaanlaste ja bulgaarlaste olukorda, kuna majanduslangus mõjutab neid ebaproportsionaalselt rängalt, ning tagada kogu Serbias vähemuste kaitset käsitleva õigusraamistiku järjekindel kohaldamine, eelkõige hariduse, keele ja kultuuriga seotud õiguste valdkonnas; peab kahetsusväärseks Vojvodinas toimunud hiljutisi vahejuhtumeid, mis hõlmasid etniliste vähemuste vastu suunatud rünnakuid; palub seetõttu ametivõimudel, eriti õigus- ja korrakaitseasutustel uurida üksikasjalikult kõiki asjaomaseid juhtumeid;

43.  märgib, et 2011. aasta rahvaloenduse tulemused avaldati alles märkimisväärse hilinemisega ning et suurem osa Lõuna-Serbia albaania keelt kõnelevast elanikkonnast boikoteeris loendust; palub Serbia ametiasutustel (eelkõige kohalikul tasandil) mitte kasutada nimetatud boikotti ettekäändena albaania keele kõnelejate diskrimineerimiseks;

44.  rõhutab vajadust parandada romade olukorda; tunnistab, et selles vallas on teatavaid edusamme juba tehtud, näiteks on suudetud suurendada roma laste osalusmäära haridussüsteemis, samuti on võetud meetmeid nende sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks, toetades näiteks juriidiliselt mitteeksisteerivate isikute registreerimist; rõhutab siiski, et romade sotsiaalmajandusliku olukorra parandamiseks on vaja teha kontsentreeritumaid ja sihipärasemaid jõupingutusi, kasutades selleks muu hulgas romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistikku; väljendab muret jätkuva tõsise diskrimineerimise, sotsiaalse tõrjutuse, sunniviisilise väljasaatmise ja suure töötuse pärast, mis mõjutab eelkõige roma naisi; märgib lisaks vajadust kooskõlastada diskrimineerimisvastased õigusaktid täielikult ELi poliitikaga;

45.  peab tervitatavaks olulisi meetmeid, mis on võetud kaasava hariduse rakendamiseks ning mille tulemusena on oluliselt suurenenud algkoolis õppivate roma laste määr – nüüd lõpetab algkooli kaks kolmest roma lapsest, kuid mõni aasta tagasi oli see arv ligikaudu üks neljast; tunneb endiselt muret keskkoolis õppivate roma laste jätkuvalt väikese määra pärast ning asjaolu pärast, et 70% roma lastest ei käi üldse koolis; palub Serbia valitsusel tagada, et kõigile roma lastele ja noortele antakse võrdne või uus võimalus uuesti koolis käima hakata; rõhutab, et võrdne juurdepääs väikelaste kvaliteetsele haridusele on eriti oluline puudustkannatavatest peredest pärit laste puhul, kusjuures see on otsustava tähtsusega põlvkondi väldanud vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest pääsemise seisukohalt; märgib murega, et majanduskriis mõjutab väikesi lapsi ebaproportsionaalselt suurel määral – seda näitab absoluutses vaesuses elavate laste osakaalu järsk tõus aastatel 2008–2010; tuletab meelde, et vaesus lapsepõlves on tihedalt ja järjekindlalt seotud halvema kehalise tervisega, mahajäämusega kognitiivses arengus, ebaeduga õpingutes ja sotsiaalsete riskidega, ning tuletab meelde, et kõik see toob kaasa õigus- ja sotsiaalkaitsesüsteemide suuremad kulud; kutsub Serbia valitsust üles tegelema laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemiga;

46.  kordab oma üleskutset, et Serbia ametiasutused võtaksid täiendavaid meetmeid selleks, et edendada piiriülest koostööd naabruses asuvate ELi liikmesriikide Bulgaaria, Ungari ja Rumeeniaga, sealhulgas ELi Doonau piirkonna strateegia raames, et hõlbustada muu hulgas majanduse arengut piirialadel ja vähemusrahvuste poolt asustatud piirkondades; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on avada Ribarići ja Oltomantsi piiripunktis kaubaveokite ja kaupade terminal;

47.  väljendab heameelt lastehooldussüsteemi reformide edusammude ning 2011. aasta sotsiaalhoolekandeseaduse jätkuva rakendamise üle; väljendab muret hooldusasutustes olevate laste arvu kasvu pärast ning eriti vastavates asutustes olevate puuetega laste arvu ja erikoolides viibivate roma laste arvu aeglase vähenemise pärast; väljendab ühtlasi muret nii noorte vägivalla kui ka lastevastase vägivalla kasvu pärast ning kutsub ametiasutusi üles tagama ka kõige kaitsetumatesse rühmadesse kuuluvate laste, sh roma laste, tänavalaste ja vaesuses elavate laste õiguste kaitse;

48.  kordab piirkondliku koostöö suurt tähtsust Lääne-Balkani riikide eduka ELi integreerumise protsessi jaoks, kuna see näitab taotlejariikide tahet ja suutlikkust täita ELi liikmesriigi kohustusi ning osaleda ELi institutsioonide kontekstis konstruktiivselt Euroopa integratsiooni arendamises; väljendab heameelt lepitamiseks tehtud töö üle ning usub, et Serbia peaks etendama piirkonnas jätkuvalt aktiivset ja konstruktiivset rolli ning jätkama võimaluste otsimist selleks, et teadvustada kõigi sõjakuritegude ohvrite kannatusi ja austada nende õigust tõele ja õigusemõistmisele – sellel eesmärgil tuleks toetada muu hulgas tõe otsimise ning endises Jugoslaavias toime pandud sõjakuritegudest ja muudest tõsistest inimõiguste rikkumistest tõe rääkimise piirkondliku komisjoni (RECOM) loomist; tuletab meelde, et rahvaste ja rahvuste tõeline leppimine, konfliktide rahumeelne lahendamine ja heanaaberlike suhete loomine Euroopa riikide vahel on püsiva rahu ja stabiilsuse jaoks väga oluline ning soodustab suurel määral ka Euroopa tõelist integratsiooniprotsessi; ergutab Serbia ametiasutusi tegema tihedat koostööd endise Jugoslaavia riikidega, et lahendada kõik seni lahenduseta õigusjärgluse küsimused;

49.  peab ülimalt kahetsusväärseks president Nikolići 2012. aasta juulis tehtud avaldusi, milles ta eitas Srebrenica genotsiidi, ning nõuab tungivalt, et president vaataks läbi nii oma seisukoha kui ka sõnavõtud, et muuta võimalikuks tõeline ja püsiv lepitus; kordab, et ühtegi 1990. aastate konfliktide käigus endises Jugoslaavias toime pandud sõjakuritegu ega inimõiguste rikkumist ei tohi eitada ning see hõlmab ka Srebrenica genotsiidi, mille EJRK ja Rahvusvaheline Kohus oma otsuste ja järeldustega genotsiidiks tunnistasid;

50.  kinnitab oma kindlat toetust viisanõude kaotamisele Lääne-Balkani riikide jaoks; palub Serbial ja probleemist kõige enam mõjutatud ELi liikmesriikidel tegeleda varjupaiga põhjuseta taotlejate probleemiga üheskoos; tuletab meelde, et viisanõude kaotamine kujutab endast ELi integratsiooniprotsessi kõige nähtavamat ja konkreetsemat saavutust asjaomases piirkonnas; kutsub asjaomaseid riike üles tegema kõik endast oleneva, et täita rangelt kõiki vajalikke kriteeriume ja rakendada meetmeid, mis seonduvad viisavaba reisimisega Schengeni ala riikidesse; rõhutab, et viisavabaduse peatamine oleks märkimisväärne tagasilöök nende Lääne-Balkani riikide ühinemisprotsessi seisukohast, kelle suhtes viisavabadus kehtib; märgib, et varjupaiga põhjuseta taotlejate probleemi küsimuses peab Serbia tegema veelgi rohkem koostööd ELi liikmesriikide asutustega, võttes muu hulgas vastu ja rakendades reforme, mille eesmärk on parandada vähemuste olukorda, sest sageli on just vähemusrühmade liikmed viisavabadust ja mõnede liikmesriikide varjupaigapoliitikat kuritarvitanud; palub, et need liikmesriigid, keda põhjuseta varjupaigataotlejate sissevool kõige enam mõjutab, võtaksid selliste juhtumitega tegelemiseks kasutusele asjakohased mehhanismid, eelkõige liigitades Lääne-Balkani riigid turvalisteks päritoluriikideks; kutsub liikmesriike ühtlasi üles toetama Serbia jõupingutusi võitluses organiseeritud kuritegevusega, mis on seotud varjupaiga põhjuseta taotlejate edasitoimetamisega; märgib lisaks, et Serbia muutub üha enam varjupaigataotlejaid vastu võtvaks riigiks ja peab seetõttu varjupaigataotlusi tõhusamalt haldama; rõhutab, et kodanikke on vaja viisavabaduse piirangutest nõuetekohaselt teavitada, et vältida reisimisvabaduse ja viisanõude kaotamise poliitika mis tahes väärkasutamist; märgib, et viisanõude kaotamine on Serbia üks suurimaid saavutusi praeguses ELiga ühinemise protsessis ning selle mis tahes peatamine avaldaks kindlasti ebasoodsat ühiskondlikku, majanduslikku ja poliitilist mõju;

51.  rõhutab aktiivsete ja sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide ja Serbia parlamendi keskset tähtsust riigi demokraatlike poliitiliste protsesside tugevdamisel ja konsolideerimisel; rõhutab kodanikuühiskonna organisatsioonidega peetava dialoogi tähtsust ning toonitab, kui oluline on kodanikuühiskonna osaliste roll dialoogi edendamisel ning tõhustatud piirkondlikule koostööle kaasaaitamisel;

52.  peab kiiduväärseks valitsuse tihedamat koostööd vabaühendustega, kuid nõuab, et nendega poliitika kujundamisel ning muu hulgas seoses eri valdkondade poliitika ja õigusaktide väljatöötamise ja ametiasutuste tegevuse järelevalvega ulatuslikumalt konsulteeritakse; kutsub Serbia valitsust üles tegema ühinemisprotsessi kõigis etappides koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide, valitsusväliste osalejate ja sotsiaalpartneritega ning andma riigis vajalikku teavet, et tõestada oma pühendumust kodanikuühiskonna poliitikakujundamisse kaasamise põhimõttele, mis on kogu protsessi usaldusväärsuse ja avatuse tagamise seisukohast äärmiselt oluline;

53.  avaldab tunnustust Serbia valitsusele tegevuse eest relvade hävitamise programmi täitmisel; märgib, et nimetatud programmi edu on olulise tähtsusega Serbia ühiskonnas 1990. aastate sõjategevusest jäänud vägivallataagast vabanemisel;

54.  väljendab heameelt peaminister Ivica Dačići ametliku külaskäigu üle Bosniasse ja Hertsegoviinasse ning toetuse üle selle riigi territoriaalsele terviklikkusele ja suveräänsusele; on seisukohal, et Serbia otsesuhted Serblaste Vabariigi instantsidega peavad olema väljendatud toetusega kooskõlas ega tohi seada ohtu Bosnia ja Hertsegoviina riigi terviklikkust, suveräänsust ja pädevust ning tema institutsioonide tulemuslikku toimimist; nõuab ühtlasi tungivalt, et Serbia ametiasutused toetaksid aktiivselt kõiki vajalikke põhiseaduslikke muudatusi, mis võimaldaksid Bosnia ja Hertsegoviina riiklikel institutsioonidel viia Euroopa integreerumisprotsessi raames ellu keerulisi reforme;

55.  väljendab heameelt kavatsuse üle alustada läbirääkimisi heanaaberlike suhete lepingu sõlmimiseks Bulgaariaga ning loodab, et see avaldab piirkondliku arengu kontekstis soodsat mõju;

56.  ergutab Horvaatia ja Serbia poliitilisi liidreid tegema jõupingutusi omavaheliste suhete parandamiseks; toetab sellega seoses kõiki algatusi, mis aitavad kaasa nende kahe riigi vahelise koostöö tihendamisele ja lepitusprotsessile; rõhutab heanaaberlike suhete tähtsust Euroopa integratsiooniprotsessis ja nõuab tungivalt, et mõlema riigi ametiasutused teeksid jätkuvaid jõupingutusi, et lahendada kadunud isikute probleem; kutsub mõlemat valitsust üles leidma lahenduse lõpetamata piiriküsimustele ja toetama aktiivselt põgenike tagasipöördumist;

57.  väljendab heameelt Montenegro ja Serbia suhete paranemise üle; nõuab, et kõnealuste riikide valitsused kooskõlastaksid paremini oma ELiga seotud reforme, eelkõige õigusriigi põhimõtetega seotud ühiste probleemide lahendamisel; ergutab mõlemat valitsust suurendama jõupingutusi veel lahendamata piiriküsimuste lahendamiseks;

58.  väljendab heameelt Serbia ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel saavutatud isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe üle lisaks Serbia poolt juba allkirjastatud kokkulepetele; võtab teadmiseks ja pooldab president Nikolići pakkumist olla vahendajaks kahe riigi õigeusu kirikute vahelistes pikaajalistes vaidlustes, pidades täielikult kinni kiriku ja riigi lahususe põhimõttest; palub mõlema riigi valitsust avada rohkem kontrollpunkte, et kiirendada piirialade elanike piiriületust;

59.  peab kiiduväärseks Sarajevo protsessis saavutatud edu ning Serbia aktiivset osalust nimetatud protsessi edendamisel; peab tervitatavaks 2012. aasta aprillis Sarajevos toimunud rahvusvahelise rahastajate konverentsi tulemusi, sest Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Montenegro ja Serbia leppisid seal kokku ühise piirkondliku eluasemekava suhtes; toetab nimetatud kava kindlalt ning ergutab riikidevahelist koostööd piirkonna pagulaste ja riigisiseste põgenike probleemile lahenduse leidmisel; kutsub kõiki osapooli rakendama eluasemekava põhjendamatute viivitusteta;

60.  nõuab tungivalt, et Serbia austaks Kosovo territoriaalset terviklikkust ja lahendaks kõik kahepoolsed küsimused dialoogis Prištinaga Euroopa heanaaberlike suhete ja vastastikuse mõistmise vaimus;

61.  märgib, et tegelda tuleb majanduspoliitikaga seonduvate tõsiste ülesannetega; rõhutab, et suure tööpuuduse ja inflatsiooni pidurdamiseks on vaja parandada ettevõtluskeskkonda; märgib, et uute kokkuhoiumeetmetega üksi ei ole võimalik tulemusi saavutada, neid tuleb kombineerida majanduskasvu poliitikaga;

62.  ergutab Serbiat pöörama täiendavat tähelepanu ettevõtluskeskkonna edasisele parandamisele, eriti seoses erastamiskorra ja riigihangetega;

63.  peab kiiduväärseks asjaolu, et esitatud on taastuvenergia tegevuskava, mille eesmärk on võtta konkreetseid meetmeid, mille abil Serbia loodab täita energiaühenduse lepingu raames võetud kohustuse katta 2020. aastaks 27% kogu oma tarbitavast energiast taastuvenergiaga;

64.  tuletab uuesti meelde, kui oluline on jõuda leppimisele ajaloo, eriti 1941.–1948. aasta koletute kuritegude küsimustes, ning rõhutab nii Ungari kui ka Serbia presidendi olulisi lubadusi sellele kaasa aidata;

65.  peab Serbia ja Ungari ajaloolaste ühiskomisjoni kaheaastast tegevust positiivseks sammuks vastastikuse mõistmise ja ajaloohaavadest sõltumatu leppimise teel ning nõuab tungivalt, et ametiasutused kaaluksid võimalust kasutada seda mudelit kõigis Serbia naaberriikides;

66.  väljendab heameelt Serbia ja Horvaatia välisministrite saavutatud kokkuleppe üle moodustada ühine segakomisjon, mis hakkaks käsitlema kahe riigi vahelisi lahendamata küsimusi, sealhulgas genotsiidisüüdistusi, mida kumbki riik on esitanud; peab seda kogu piirkonna jaoks oluliseks sammuks edasi teel ELiga integreerumise suunas; palub sellega seoses nõukogul intensiivistada ja tõhustada ELi rahastatud ühiseid piiriüleseid projekte, et edendada heanaaberlikke suhteid ja tugevdada piirkondlikku koostööd;

67.  kutsub 2013. aasta jaanuaris energiaühenduse eesistujaks saavat Serbia valitsust üles võtma kõik vajalikud meetmed, et viia 18. oktoobril 2012. aastal Budvas toimunud energiaühenduse ministrite nõukogus vastu võetud energiastrateegia vastavusse ELi keskkonnanormide ja kliimaalaste eesmärkidega, tagades samas kõikide asjaomaste sidusrühmade, sh kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise konsulteerimisprotsessi;

68.  palub komisjonil laiendada energia tegevuskava aastani 2050 viisil, et see hõlmaks ka energiaühenduse riike, kuna need riigid püüdlevad sarnaselt ELile elektri ja gaasi täielikult integreeritud siseturu poole ja kohaldavad ELi energiaõigustikku;

69.  nõuab sellise majanduspoliitika edendamist, millega tagatakse jätkusuutlik majanduskasv, keskkonnakaitse ja töökohtade loomine; nõuab täiendavate jõupingutuste tegemist VKEde tegevuse hõlbustamiseks, eesmärgiga suurendada sissetulekut, vähendada praegust suurt töötust (eelkõige noorte seas) ning parandada juurdepääsu rahastamisele; tuletab meelde, et avaliku ja erasektori monopolid takistavad tõsiselt üleminekut avatud turumajandusele, ning palub valitsusel võtta meetmeid monopolide kaotamiseks;

70.  juhib tähelepanu asjaolule, et riigivõlg märgatavalt suurenenud ja töötuse määr on kõrge; ergutab valitsust võtma meetmeid eelarvepuudujäägi vähendamiseks ning koostama tööhõivestrateegia, milles keskendutakse kõige enam mõjutatud ühiskonnarühmadele ja noortele;

71.  rõhutab, et ülemaailmne finantskriis kahjustab ühiskonda ja eriti selle kõige kaitsetumaid rühmi; kutsub seetõttu ametiasutusi üles tegema kõik endast oleneva, et minimeerida kriisi kahjulikku mõju (vaesus, tööpuudus ja sotsiaalne tõrjutus) ning tegelda ja võidelda nende algpõhjustega;

72.  rõhutab, et Serbia on ratifitseerinud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peamised tööõiguse konventsioonid ja muudetud Euroopa sotsiaalharta; juhib tähelepanu asjaolule, et töö- ja ametiühinguõigused on põhiseaduslikele tagatistele vaatamata endiselt piiratud, ning kutsub Serbiat üles nimetatud õigusi veelgi suurendama; peab murettekitavaks, et sotsiaaldialoog on endiselt nõrk ja sotsiaalpartneritega konsulteeritakse ebakorrapäraselt; nõuab täiendavaid meetmeid majandus- ja sotsiaalnõukogu tugevdamiseks, et see suudaks aidata sotsiaaldialoogi aktiivselt tugevdada ja omaks õigusloomes tugevamat konsultatiivset rolli;

73.  märgib kahetsusega, et töö- ja ametiühinguõiguste vallas ei ole suuri edusamme tehtud; palub ametiasutustel luua kiiresti tingimused tõeliseks sotsiaaldialoogiks, mida ei ole siiani toimunud, lihtsustada ametiühingute registreerimismenetlust ja soodustada juba registreeritud liitude tunnustamist; juhib tähelepanu puudustele tööseaduses, mida ei ole kooskõlastatud ELi õigustikuga, samuti streigiseadusele, mis ei ole kooskõlas ELi ja ILO normidega; juhib ühtlasi tähelepanu asjaolule, et Serbias on favoritism ja onupojapoliitika endiselt tõsised probleemid; rõhutab, et eriti avalikus sektoris on oluline, et töölevõtmine ja edutamine põhineks võimekusel, ning toonitab, et töötajate vallandamine nende poliitiliste seisukohtade või erakondliku kuuluvuse tõttu on lubamatu;

74.  peab kiiduväärseks varade tagastamise ameti seni tehtud tööd; kutsub ametiasutusi üles tagama, et nimetatud ametile antakse kõik rahalised ja haldusvahendid, mis on vajalikud selleks, et amet saaks teha oma tööd sõltumatult; ergutab mitterahalist hüvitamist igal juhul, kui see osutub vähegi võimalikuks; rõhutab, et vaja on tegelda avaliku omandi süstemaatilise siirdumisega erakätesse – sel eesmärgil on vaja koostada avaliku omandi ja riigivara täielikud loendid ning viia maa- ja ehitusseadus kooskõlla Euroopa normidega; juhib tähelepanu asjaolule, et eriti palju on ebapiisavate õiguslike menetluste alusel müüdud linnamaad ning see pakub rahapesu eesmärgil huvi nii organiseeritud kuritegevusele kui ka erasektorile;

75.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa kultuuripealinnade projekti käsitlev uus määrus on vastu võetud ning selle alusel võivad projektis aastatel 2020–2030 osaleda ka ELi kandidaatriigid; toetab Belgradi linnavõimude algatatud kampaaniat Belgradi nimetamiseks 2020. aasta Euroopa kultuuripealinnaks ning ergutab selle kampaaniaga seotud projekte, mille eesmärk on lähendada Belgradi ja Serbiat kultuuriliselt Euroopa Liidule, eelkõige seoses eri etniliste rühmade kooseksisteerimise, kultuuridevahelise mõistmise ja religioonidevahelise dialoogiga;

76.  rõhutab ühistranspordi arendamise olulisust, pidades eelkõige silmas raudteeühenduste uuendamist või uute ühenduste loomist jätkusuutliku transpordisüsteemi raames; peab kahetsusväärseks, et selles vallas ning kombineeritud transpordi küsimuses on tehtud vähe edusamme;

77.  nõuab eeskätt tungivalt, et Serbia ametiasutused lihtsustaksid ja kiirendaksid ehituslubade väljastamist, litsentsimist ja taastuvenergia projektide võrguühenduste loomist käsitlevat halduskorda;

78.  juhib tähelepanu asjaolule, et keskkonnaküsimustes (eeskätt veemajanduse, looduskaitse ja õhu kvaliteedi valdkonnas) on vaja teha olulisi jõupingutusi; rõhutab, et ilma haldussuutlikkuse piisava suurendamiseta ei ole võimalik saavutada arvestatavat edu; kutsub sellega seoses Serbia valitsust üles võtma vajalikke meetmeid;

79.  peab kahetsusväärseks Serbia valitsuse otsust tõsta aflatoksiini lubatud piirmäär piimas 0,05-lt kuni 0,5 mikrogrammini kilogrammi kohta, et tulla toime hiljutise piimakriisiga; nõuab tungivalt, et Serbia valitsus tegeleks algpõhjustega, millest tingitult aflatoksiini sisalduse määra piimas tõsta tuli, ning langetaks seejärel lubatud piirmäära ELi normidele vastavaks;

80.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Serbia valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 80, 19.3.2008, lk 46. (2) A/RES/64/298. (3) ELT L 334, 19.12.2007, lk 46. (4) ELT L 336, 18.12.2009, lk 1. (5) ELT L 163, 23.6.2011, lk 1.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2013. aasta resolutsioon Kosovo integreerumise kohta Euroopaga (2012/2867(RSP))

P7_TA(2013)0187 B7-0089/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 30. oktoobril 2012 avaldatud eriaruannet nr 18/2012 Euroopa Liidu abi kohta Kosovole seoses õigusriigi põhimõttega,

–  võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2012. aasta otsust, millega volitatakse komisjoni alustama Kosovoga läbirääkimisi raamlepingu üle, mis käsitleb Kosovo osalust liidu programmides,

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist Euroopa Liidu ja Kosovo* vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu teostatavusuuringu kohta (COM(2012)0602),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2012–2013” (COM(2012)0600),

–  võttes arvesse asjaolu, et rahvusvahelise tsiviilesindaja volitused lõppesid 2012. aasta septembris ning et rahvusvahelise tsiviilbüroo tegevus peatati järk-järgult 2012. aasta lõpuks,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri aruandeid, mis käsitlevad ÜRO ajutise missiooni Kosovos jätkuvat tegevust ja sellega seoses toimunud muutusi ning millest viimane avaldati 8. novembril 2012. aastal ja hõlmab ajavahemikku 16. juulist 15. oktoobrini 2012,

–  võttes arvesse asjaolu, et 7. septembril 2012 ratifitseeris Kosovo Assamblee ELiga sõlmitud lepingu EULEXi volituste pikendamise kohta 2014. aasta juunikuuni,

–  võttes arvesse nõukogu 4. veebruari 2008. aasta ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX Kosovo), mida on muudetud nõukogu 9. juuni 2009. aasta ühismeetmega 2009/445/ÜVJP, nõukogu 8. juuni 2010. aasta otsusega 2010/322/ÜVJP ja nõukogu 5. juuni 2012. aasta otsusega 2012/291/ÜVJP,

–  võttes arvesse üldasjade nõukogu 7. detsembri 2009. aasta, 14. detsembri 2010. aasta ja 5. detsembri 2011. aasta kohtumiste järeldusi, milles rõhutatakse ja kinnitatakse veel kord, et ka Kosovo peaks, ilma et see mõjutaks liikmesriikide seisukohta tema staatuse kohta, kasu saama tulevasest viisanõude kaotamise võimalusest kohe, kui kõik tingimused on täidetud, ning tundes heameelt viisanõuet käsitleva dialoogi alustamise üle 2012. aasta jaanuaris ja viisanõude kaotamise kava esitlemise üle 2012. aasta juunis,

–  võttes arvesse 30. mail 2012 alustatud struktureeritud dialoogi õigusriigi teemal,

–  võttes arvesse asjaolu, et 2012. aasta märtsis loodi Kosovos riiklik Euroopa integratsiooni nõukogu, mis tegutseb presidendi kantselei alluvuses kõrgetasemelise koordineeriva organina, et saavutada kaasava ja poolte eriarvamusi ületava lähenemisviisi abil Euroopa tegevuskava suhtes konsensus,

–  võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2012. aasta järeldusi laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 (1999), Rahvusvahelise Kohtu 22. juuli 2010. aasta nõuandvat arvamust, mis käsitleb Kosovo iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamise vastavust rahvusvahelisele õigusele, ning ÜRO Peaassamblee 9. septembri 2010. aasta resolutsiooni(1), milles seda arvamust tunnustati ning tervitati ELi valmisolekut hõlbustada dialoogi Belgradi ja Priština vahel,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Kosovo missiooni 2012. aasta oktoobris avaldatud aruannet „Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele valimistega seotud juhtumitel”,

–  võttes arvesse 28.–29. mail 2008, 6.–7. aprillil 2009, 22.–23. juunil 2010 ja 20. mail 2011 toimunud Euroopa Parlamendi ja Kosovo parlamendi kohtumiste ühisavaldusi,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et iseseisvuse järelevalve lõpetamine on Kosovo jaoks oluline tähis ning sellega suureneb Kosovo ametivõimude vastutus Euroopaga integreerumist edendavate reformide ettevalmistamise ja rakendamise eest;

B.  arvestades, et Kosovo iseseisvust tunnustab 98 ÜRO liikmesriiki 193-st, sealhulgas 22 ELi liikmesriiki 27-st;

C.  arvestades, et kõik ELi liikmesriigid toetavad Kosovo Euroopa Liiduga ühinemise väljavaateid kooskõlas ELi võetud kohustustega kogu Lääne-Balkani piirkonnas, ilma et see mõjutaks liikmesriikide seisukohta Kosovo staatuse kohta;

D.  arvestades, et kõrgetasemelise dialoogi taastumine Belgradi ja Priština vahel on oluline samm suhete normaliseerimise suunas, juhul kui pooled asuvad aktiivselt ja konstruktiivselt tulemustele orienteeritud läbirääkimisi pidama;

E.  arvestades, et heanaaberlikud suhted on hädavajalikud piirkonnas julgeoleku ja stabiilsuse tagamiseks;

F.  arvestades, et ELi ja Kosovo suhted on märgatavalt edasi arenenud, muu hulgas tänu Euroopa Komisjoni teostatavusuuringu avaldamisele ning viisanõudeid käsitleva dialoogi ja õigusriigi valdkonda käsitleva struktureeritud dialoogi alustamisele;

G.  arvestades, et Euroopa Liiduga ühinemise väljavaated on Kosovo jaoks tugev stiimul vajalike reformide läbiviimiseks;

H.  arvestades, et õigusriigi püsiv nõrkus aeglustab demokraatia ülesehitamist ja kahjustab majandust, ohustades pikaajalist arengut;

I.  arvestades, et EULEXi missiooni peamiste prioriteetide hulka kuulub võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning sõjakuritegude uurimine ja nende eest vastutusele võtmine;

1.  tunnustab Euroopa Komisjoni teostatavusuuringu järeldusi, mille kohaselt on võimalik sõlmida stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping ka olukorras, kus ELi liikmesriikidel on Kosovo staatuse kohta erinevad seisukohad – tingimusel, et Kosovo täidab mitmed põhinõuded; soovitab Kosovol tugevamini panustada selles uuringus välja toodud lühiajaliste prioriteetide saavutamisse;

2.  rõhutab, et stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu allkirjastamine on Kosovole oluline samm Euroopa struktuuridega integreerumise ja lõpuks ka Euroopa Liidu liikmeks saamise suunas; on veendunud, et see leping loob uusi võimalusi Kosovo koostöö tugevdamiseks naaberriikidega ning Kosovo piirkondliku integreerumise edendamiseks;

3.  soovitab aga neil viiel ELi liikmesriigil, kes ei ole veel Kosovot tunnustanud, seda teha, ning kutsub neid üles tegema kõik võimaliku, et soodustada oma kodanike ja Kosovo kodanike majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi sidemeid;

4.  võtab teadmiseks, et Kosovo iseseisvuse järelevalve lõpetati 10. septembril 2012 pärast rahvusvahelise juhtrühma 2. juuli 2012. aasta otsust, mille kohaselt üldettepanek Kosovo staatuse küsimuse lahendamise kohta on sisuliselt ellu viidud; kiidab heaks rahvusvahelise tsiviilesindaja volituste lõppemise ning ELi eriesindaja / ELi esinduse juhi senise tegevuse;

5.  väljendab rahulolu komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja Catherine Ashtoni algatatud ja edendatud uue kõrgetasemelise dialoogi üle Belgradi ja Priština vahel, kuna sellega on nende kahe osapoole dialoog uut hoogu saanud; nõuab kõigi siiani sõlmitud lepingute, eelkõige integreeritud piirihalduse lepingu täielikku täitmist ja lepingus kindlaksmääratud kontrollpunktide töölerakendamist lepinguosaliste ühispiiril; tunnustab Kosovo kontaktametniku nimetamist Belgradi kui olulist sammu selles suunas;

6.  märgib kahetsusega, et kõrgetasemelise Belgradi-Priština dialoogi 9. voor lõppes, ilma et oleks saavutatud ulatuslikku kokkulepet Serbia omavalitsuste ühenduse volituste ulatuse üle; kutsub mõlemaid osapooli üles jätkama ja intensiivistama läbirääkimisi, et leida võimalikult kiiresti vastastikku sobiv ja jätkusuutlik lahendus kõikidele lahendamata probleemidele; rõhutab, et suhete normaliseerimine on Serbia ja Kosovo huvides ning see on kõige olulisem tegur, et Euroopaga integreerumine saaks jätkuda;

7.  toonitab, et Belgradi ja Priština dialoogi tulemuste teatavakstegemisel on vajalik suur läbipaistvus ning parlamendi ja kodanikuühiskonna kaasamine asjaomastes riikides; rõhutab sellega seoses, et Kosovo ja Serbia läbirääkijad peavad võitma üldsuse usalduse ja konsulteerima kodanikega;

8.  kordab, et Kosovo või mis tahes muu Lääne-Balkani riigi lahutamise kavad on vastuolus Euroopa integratsiooni põhimõtetega; kinnitab oma toetust Kosovo territoriaalsele terviklikkusele ja vaidlusaluste küsimuste ühiselt kokkulepitud lahendustele; kutsub kõiki asjaosalisi üles andma konstruktiivse panuse ELi vahendatud dialoogi ja hoiduma mis tahes tegevusest, mis võiks piirkonnas pingeid tekitada;

9.  toonitab, et lepitusprotsessi eest tuleb võtta kohustused ja omavastutus kohalikul tasandil; on arvamusel, et Kosovo ametivõimud peaksid serbia vähemusele, eriti maa põhjaosas, rohkem tähelepanu osutama, et tagada ühiskonnas ulatuslik integreerumine, ning ühtlasi garanteerima, et täiel määral rakendataks põhiseaduse põhimõtet, mille kohaselt Kosovo serblastele võimaldatakse ametlike teenuste kättesaadavus oma emakeeles; on seisukohal, et samal ajal tuleks tihendada kõigi Kosovo serblaste koostööd ning Euroopa Komisjon peaks toetama sellega seotud projekte ja edendama inimestevahelisi kontakte; kutsub kõiki Kosovo serblasi ja nende poliitilisi esindajaid üles kasutama kõiki Kosovo põhiseadusega neile antud võimalusi, et etendada konstruktiivset osa poliitikas ja ühiskonnas; hindab positiivselt haldusbüroo avamist Põhja-Mitrovicas; märgib aga, et paljudel Põhja-Mitrovica kodanikuühiskonna aktivistidel on varasemast väiksem tegevusvabadus, sest möödunud aastal tugevnes üldine natsionalistlik meelestatus;

10.  nõuab Põhja-Kosovo koolide ja haiglate rahastamise täielikku läbipaistvust kooskõlas Ahtisaari kava nõuetega;

11.  mõistab hukka kahel serbia surnuaial toimunud vandalismiaktid ning nõuab, et Kosovo ametivõimud tooksid nende tõsiste kuritegude toimepanijad kohtu ette;

12.  kutsub Kosovo ametivõime ja EULEXit üles koostama tegevuskava ja viima lõpule detsentraliseerimisprotsessi eesmärgiga parandada kohalike ametivõimude toimimist vastavalt Kosovo põhiseadusele, ja seda ka riigi põhjaosas;

13.  hindab positiivselt piirkondliku koostöönõukogu juhatuse otsust võtta Kosovo selle organisatsiooni liikmeks; leiab, et see on riigi jaoks oluline samm integreerumisel piirkondlikult ja Euroopaga;

14.  kiidab heaks EULEXi mandaadi läbivaatamise ja pikendamise ning Bernd Borchardti nimetamise missiooni juhiks; on seisukohal, et Euroopa Kontrollikoja aruandes (õigusriigi põhimõttega seotud ELi abi kohta Kosovole) tuuakse esile olulisi probleeme, mis eri puudutavad selle abi tõhusust, kõrgel tasandil levinud korruptsiooni, organiseeritud kuritegevust ja selgelt määratletud eesmärkide puudumist; kiidab heaks selles aruandes esitatud analüüsi ja soovitused ning palub kõigil asjaosalistel neid järgida, et muuta ELi abi tulemuslikumaks;

15.  rõhutab, et EULEXi edu on võrdselt tähtis Kosovo säästva arengu ning sealsete institutsioonide tugevdamise ja stabiilsuse kindlustamise seisukohalt; rõhutab veel, et Kosovo jaoks on oluline veelgi tugevdada tihedat koostööd EULEXiga ning toetada EULEXi tegevust kõikides EULEXi mandaadis sisalduvates valdkondades; rõhutab, et EULEX peaks kiiresti tegutsema, arvestades vajadust suurendada oma tegevuses läbipaistvust ja vastutust, ning nõuab EULEXi struktuurides tõhusa ja läbipaistva süsteemi rakendamist, millega tagataks kodanike ja kodanikuühiskonna esindajate kaebuste arvessevõtmine; soovitab EULEXil Kosovo kodanikke oma missiooni saavutustest paremini teavitada, püüda suurendada kodanike usaldust missiooni vastu ja tähelepanelikult arvesse võtta kodanike ootusi;

16.  toonitab vajadust tõhusa sisejuhtimise, kooskõlastatuse ja koostöö järele EULEXi sees; kutsub EULEXi üles uuendama ja tugevdama pingutusi, et parandada Kosovos õigusriigi põhimõtete rakendamist, ning keskenduma oma rakendamisvolituste teostamisel kõrgetasandilise korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse mahasurumisele; rõhutab EULEXi vastutust seoses tema rakendamisvolitustega ning mandaadiga jälgida, juhendada ja nõu anda; kutsub ELi liikmesriike üles esmajoones tagama, et EULEXil oleks piisavalt pädevaid ja pikaajalisi töötajaid ning et personali koosseis oleks sooliselt tasakaalustatud ja kajastaks kohapealseid vajadusi;

17.  avaldab toetust erirakkerühmale, mis on loodud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 2010. aasta detsembris avaldatud aruandest lähtudes; on seisukohal, et kõikide selles aruandes esitatud väidete põhjalik uurimine vastab Kosovo huvidele; kutsub Kosovo ning tema naaberriikide ametivõime üles tegema erirakkerühmaga täiel määral koostööd ning toetama selle tegevust;

18.  rõhutab tihedama koostöö ja abi parema kooskõlastamise vajadust liikmesriikide, ELi institutsioonide ja muude rahvusvaheliste rahastajate vahel, et vältida meetmete kattumist ja tagada vahendite tõhus haldamine; väljendab rahulolu selle üle, et Kosovo on alates 2012. aasta detsembrist Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga liige;

19.  soovitab Kosovo ametivõimudel suurendada jõupingutusi võitluses suure tööpuuduse ja vaesuse vastu oma riigis ning jätkata sel eesmärgil reformide teostamist ja investeerimiskliima parandamist;

20.  hindab positiivselt dialoogi alustamist viisaküsimustes ja asjaomase tegevuskava üleandmist 2012. aasta juunis; nõuab tegevuskava kiiret ja täpset rakendamist; palub nõukogul ja komisjonil Euroopa Parlamenti regulaarselt teavitada saavutustest selles valdkonnas;

21.  kutsub Kosovo ametivõime üles täitma neli lühiajalist esmatähtsat ülesannet, mille puhul on tegemist kriteeriumitega stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu läbirääkimiste alustamiseks õigusriigi, vähemuste, haldussuutlikkuse ja kaubavahetuse vallas, ning suurendama läbirääkimisteks vajalikku haldussuutlikkust, eelkõige kaubandusministeeriumi ümberkorraldamist jätkates;

22.  nõuab Kosovo ametivõimudelt suuremat aktiivsust ja poliitilist tahet õigusriigi tugevdamisel, esmajoones nähtavaid tegusid võitluses organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu; võtab huviga teadmiseks õigusriigi teemalise struktureeritud dialoogi alustamise kõrgetasemelise foorumina, mille eesmärk on jälgida edusamme õigusriigi valdkonnas; kutsub Kosovo ametivõime üles lõpetama tava, et Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni aastapäeva puhul antakse armu suurele hulgale süüdimõistetud kurjategijatele, ning järgima armuandmisel rangeid kriteeriume, pidades alati kinni võimude lahususe põhimõttest;

23.  kutsub Kosovo ametivõime üles suurendama kohtusüsteemi sõltumatust, tulemuslikkust, vastutust ja erapooletust ning austama kohtusüsteemi sõltumatust nii tegudes kui ka avalikes seisukohavõttudes, seda ka avaliku elu tegelaste uurimise või vahistamisega seoses, ning tunnustama EULEXi mandaati ja rakendamisvolituste täitmist EULEXi poolt;

24.  peab murettekitavaks arvestatava edu puudumist võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu; kutsub Kosovo ametivõime üles ilmutama tõelist poliitilist tahet ja julgust võidelda kõrgel tasandil esineva korruptsiooniga ning tegutsema läbipaistvamalt ja valitsema paremini, sealhulgas paremini koordineerima Kosovo politseijõudude ja kohtuasutuste tegevust; väljendab veel kord muret seoses laiaulatusliku organiseeritud kuritegevusega Kosovo põhjaosas, võtab teadmiseks, et valitsus on heaks kiitnud korruptsioonivastase võitluse strateegia, ning on seisukohal, et Kosovol tuleb see strateegia tõsiselt vastu võtta ja ellu viia; väljendab muret seoses sellega, et Europoli ja Interpoli tegevuses ei osaleta täielikult, kuna Kosovo omariiklust ei ole täielikult tunnustatud; kutsub liikmesriike üles edendama koostööd EULEXi ning Europoli ja Interpoli vahel ning otsima võimalusi Kosovo kaasamiseks Europoli ja Interpoli – vähemalt vaatlejana;

25.  märgib sellega seoses, et Euroopa Kontrollikoja aruandes nimetatakse mitmeid juhtumeid, kus Kosovo ametiasutused on keeldunud järgimast ELi institutsioonide või ELi poolt rahastatavate asjatundjate nõuandeid ja soovitusi just korruptsioonivastase võitluse valdkonnas; märgib, et Kosovos levinud organiseeritud kuritegevus kujutab endast tõsist ohtu ning seda soodustavad karistamatus, sagedane poliitiline sekkumine kohtu- ja õiguskaitseasutuste tegevusse ning kõrgel tasandil esinev korruptsioon;

26.  märgib, et korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus on selles piirkonnas laialt levinud ning takistavad ka Kosovo demokraatlikku, sotsiaalset ja majanduslikku arengut; nõuab sellega seoses piirkondliku strateegia väljatöötamist ja tõhustatud koostööd kõikide selle piirkonna riikide vahel, et nende tõsiste väärnähtuste vastu tulemuslikumalt võidelda, eriti seoses inimkaubanduse ning naiste ja alaealiste seksuaalse ärakasutamise ja kerjama sundimisega; tunnustab tulemuslikku tööd, mida Kosovo, Makedoonia, Montenegro ja Albaania valitsus on selles valdkonnas teinud Ohridi koostöökokkuleppe raames;

27.  väljendab muret tunnistajakaitse raamistiku piiratuse üle Kosovos, mis on eriti oluline laia kõlapinnaga juhtumite puhul; toonitab täies ulatuses toimiva tunnistajakaitse programmi tähtsust; kutsub Kosovo ametivõime üles suurendama tunnistajakaitse süsteemi tõhusust ja usaldusväärsust ning palub EULEXil sellesuunalisi pingutusi rohkem toetada; nõuab, et liikmesriigid nõustuksid sagedamini tunnistajate ümberpaigutamisega, ning rõhutab, et vaja on jätkata selliste mooduste väljaselgitamist, mis võimaldaksid kõikide sõjaohvrite kannatusi tunnustada ning tagada neile õiguse tõele ja õigusemõistmisele; muu hulgas on vaja toetada nn piirkondliku tõe komisjoni loomist;

28.  peab kahetsusväärseks, et 1999. aasta Kosovo sõja tagajärjel on ikka veel teadmata kadunud 1869 inimest; märgib, et selle probleemiga tuleb kiiresti tegeleda, kuna tõe väljaselgitamine ning ohvrite perekondadele võimaluse andmine oma kadunud lähedasi leinata on kogukondade leppimise ja piirkonna rahuliku tuleviku tähtsad eeltingimused; rõhutab, et teadmata kadunud inimeste otsimisega tegelevatel komisjonidel on vaja üksteisega rohkem koostööd teha, ning nõuab, et kõikide asjaomaste riikide ametivõimud avaksid juurdepääsu salapolitsei ja sõjaväe arhiividele;

29.  peab murettekitavaks, et Kosovo kaudu toimuv ja Kosovost lähtuv inimkaubandus, eriti kaubitsemine lastega nende seksuaalse ärakasutamise eesmärgil, on püsiv suundumus; palub Kosovol tõhustada jõupingutusi võitluses inimkaubanduse vastu, muu hulgas suurendada oma õiguskaitse- ja kohtuasutuste suutlikkust;

30.  kutsub kõiki asjaosalisi üles valimisreformi lõpule viima, et tekiks hästitoimiv raamistik valimisteks, mis oleks kooskõlas rahvusvaheliste normidega, eriti Euroopa Nõukogu normidega ning aitaks eelkõige vähendada valimispettuse võimalust ja tugevdada seadusandja poliitilist vastutust; peab murettekitavaks puudujääke 2010. aasta detsembris toimunud parlamendivalimistega seotud pettuste uurimisel ja asjaomaste isikute vastutusele võtmisel, mida on rõhutatud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni sellekohases aruandes; palub vastutavatel ametiasutustel Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni aruandes esitatud soovitusi arvesse võtta; palub EULEXil kaaluda oma rakendamisvolituste kasutamist selles valdkonnas, kui Kosovo kohtusüsteem ei ole EULEXi hinnangul suuteline selliseid puudusi kõrvaldama;

31.  tunnustab märkimisväärseid saavutusi Kosovo õigusraamistiku tugevdamisel, sealhulgas edumeelset õigusloomet ning meetmeid sellistes valdkondades nagu tagasipöördumise ja repatrieerimise korraldamine, kogukondade õigused, keelte kasutamine, diskrimineerimisvastane võitlus, sooline võrdõiguslikkus ja noored;

32.  rõhutab, et vaatamata nendele edusammudele on veel probleeme seoses inimõiguste ja kogukonnaõiguste kaitsega, diskrimineerimise välistamisega seksuaalse sättumuse alusel ning naiste ja noorte osalemisega otsuste tegemisel; rõhutab, et naised, noored ja mitmesugused kogukonnad on ikka veel alaesindatud nii kesk- kui ka kohalikul tasandil;

33.  mõistab karmilt hukka Kosovo naiste võrgustikku kuuluva inimõiguste aktivisti Nazlie Balaj aadressil hiljuti tehtud ähvardused vastuseks sellele, et Balaj kaitses avalikult muudatusettepaneku tegemist märtreid, invaliide ja veterane, Kosovo Vabastusarmee liikmeid, tsiviilohvreid ja nende pereliikmeid käsitlevasse seadusse, nii et sõja ajal seksuaalvägivalla all kannatanud isikud võrdsustataks veteranidega; kutsub Kosovo ametivõime üles seda intsidenti uurima ja tagama kõikide inimõiguste kaitsjate kaitse;

34.  palub nii kesk- kui ka kohaliku tasandi institutsioonidel tulemuslikult rakendada inimõigustealaseid õigusakte ja aidata kaasa paljurahvuselise ühiskonna edasisele arengule;

35.  tunnustab ombudsmani tööd ja peab tema ameti eelarvelise sõltumatuse tagamist pakiliseks ülesandeks;

36.  rõhutab, et Kosovo Assamblee peab suurendama oma sõltumatust, asjatundlikkust ja suutlikkust teostada järelevalvet eelarve, täitevvõimu ja julgeolekusektori üle ning peab sel eesmärgil tõhustama kontrolli õigusaktide kvaliteedi üle ning paremini jälgima poliitiliste meetmete ja seaduste rakendamist ja mõju;

37.  toonitab, kui oluline on vajalike reformide läbiviimine avalikus halduses ning naiste ja vähemuste esindajate arvu suurendamine kõigil haldustasanditel;

38.  märgib tunnustavalt, et Kosovo õigusraamistikus on sätestatud naiste õigused ning et sooline võrdõiguslikkus on õigussüsteemis hästi tagatud, ja tunnustab selles valdkonnas saavutatud edu; peab aga murettekitavaks tütarlaste suurt väljalangevust koolist ja naiste alaesindatust tööturul, sealhulgas ühiskonna tähtsaimates sektorites; nõuab, et valitsus ja parlament tegutseksid asjaomaste seaduste, sealhulgas koduvägivalla ja inimkaubanduse vastaste seaduste rakendamisel ennetavamalt ja tulemuslikumalt, et Kosovos tunduvalt tugevdada naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust; kutsub Kosovo ametivõime üles aktiivsemalt julgustama naisi osalema poliitikas ja ühiskonnaelus, soodustama nende osalust ja parandama nende olukorda tööturul ning süvalaiendama soolist võrdõiguslikkust;

39.  rõhutab, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel on riigis keskne osa demokraatlike poliitiliste protsesside tugevdamisel ja kindlustamisel ning tervikliku ühiskonna ülesehitamisel; avaldab tunnustust kodanikuühiskonna organisatsioonide ja naiste organisatsioonide olulisele tööle; rõhutab kodanikuühiskonna organisatsioonidega peetava dialoogi tähtsust;

40.  rõhutab kodanikuühiskonna organisatsioonide keskset osa Kosovos tervikliku ühiskonna ehitamisel, demokraatlike poliitiliste protsesside tugevdamisel ja kindlustamisel ning dialoogi ja heanaaberlike suhete edendamisel kogu piirkonnas, mis aitab tõhustada piirkondlikku koostööd sotsiaalsetes ja poliitilistes küsimustes; hindab positiivselt valitsuse tihenenud koostööd valitsusväliste organisatsioonidega, kuid nõuab nende organisatsioonide suuremat kaasamist poliitika kujundamisse ning ametivõimude tegevuse järelevalvesse; nõuab ka nende osa suurendamist stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis;

41.  rõhutab vajadust soodustada kodanikuaktiivsust muu hulgas kodanikuühiskonna tugevdamise ja tõelise sõnavabaduse tagamise kaudu;

42.  tunnistab, et kuigi vabadus ametiühingutesse astuda on seadusega tagatud, on veel vaja teha parandusi põhiliste töö- ja ametiühinguõiguste osas; kutsub Kosovot üles tugevdama sotsiaalset dialoogi otsustusprotsessis ja poliitika kujundamisel ning suurendama sotsiaalpartnerite suutlikkust;

43.  rõhutab, et EULEX peaks tõhusamalt aitama Kosovo politseil korraldada õppusi enne meeleavaldusi ja nende ajal tekkivate kriitiliste ja ohtlike olukordade kontrolli all hoidmiseks; rõhutab, et Kosovo ametiasutused peavad koostöös EULEXiga tegema rohkem jõupingutusi selleks, et tagada Kosovos ja teistes Lääne-Balkani riikides konfliktidega seotud seksuaalse vägivalla ohvritele õiguskaitse;

44.  on mures selle pärast, et diskrimineerimine on endiselt tõsine probleem; rõhutab, et on oluline tagada kõigi inimeste võrdõiguslikkus, olenemata nende rahvuslikust päritolust, soost, vanusest, usutunnistusest, seksuaalsest sättumusest või puudest; rõhutab vajadust laiahaardelise diskrimineerimisvastase strateegia järele kõigi diskrimineerimisvormide puhul ning vajadust rakendada täies ulatuses diskrimineerimisvastast seadust; rõhutab, et on oluline suurendada teadlikkust sellest, mis on diskrimineerimine ja millised on õiguskaitsevahendid;

45.  palub ametiasutustel jõustada põhiseadusest tulenev seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keeld, suurendada õiguskaitsetöötajate teadlikkust homo-, bi- ja transseksuaalide õigustest ning võidelda homofoobia ja transfoobia vastu; mõistab sellega seoses hukka vägivaldse rünnaku, mille pani Prištinas 14. detsembril 2012 toime rühm inimesi, nende hulgas islamiäärmuslasi, kes tungisid ruumidesse, kus meediaväljaanne Kosovo 2.0 valmistas ette oma ajakirja uut numbrit, mille teemaks oli seks, kaasa arvatud homo-, bi- ja transseksuaalidega seonduvad küsimused; palub Kosovo politseil ja siseministeeriumil uurida neid vägivallaakte ning neis kannatanud inimestele tehtud ähvardusi ning võtta nende tegude toimepanijad vastutusele; nõuab, et ametivõimud teeksid kõik endast oleneva, et tagada inimõiguste, sealhulgas mõtte, sõna- ja kogunemisvabaduse täielik austamine;

46.  rõhutab sõltumatu ja vaba meedia olulisust; tunnustab sellega seoses kriminaalkoodeksi 1. jaanuaril 2013 jõustunud muudatusi, mis puudutavad peatoimetajate, kirjastajate, trükikodade ja tootjate vastutust ning ajakirjanike teabeallikate kaitset;

47.  võtab teadmiseks Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni 2012. aasta juulis avaldatud kolmanda kogukonnaõiguste hindamisaruande, milles märgitakse, et vaatamata põhjaliku ja laiahaardelise õigusraamistiku olemasolule on veel vaja palju ära teha selleks, et kogukondade õigusi Kosovos tegelikult ja sisuliselt kaitsta;

48.  hindab positiivselt asjakohaste õigusaktide vastuvõtmist kogukondade ning usulise ja kultuuripärandi kaitse ja edendamise kohta, samuti valdava osa Serbia õigeusu kiriku kultuuri- ja usupaikade kaitse edukat ülevõtmist Kosovo poolt; tunnustab sellega seoses eriti selle ülesande täitmiseks mõeldud eriüksuse loomist Kosovo politseis; nõuab asjaomaste õigusaktide, eriti kogukondade seaduse rakendamise jätkamist; taunib seda, et Kosovo ametivõimud ei lubanud Serbia presidendil Tomislav Nikolićil Gračanicas õigeusu jõulupüha tähistamisel osalemiseks Kosovot külastada; hindab sellega seoses positiivselt Serbia presidendi Nikolići ja Kosovo presidendi Jahjaga kohtumist, mis toimus Brüsselis 6. veebruaril 2013 avatud ja konstruktiivses õhkkonnas komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja Catherine Ashtoni eestkoste all seoses püüdlustega normaliseerida nende kahe osapoole suhteid;

49.  mõistab hukka asjaolu, et Serbia ametivõimud ei lubanud Kosovo asepeaministril Mimoza Kusari-Lilal piiri ületada ega külastada Presevo orgu; peab kahetsusväärseks, et Kosovo kodanikel tuleb piiri ületamiseks mitu tundi järjekorras oodata;

50.  rõhutab, et on tähtis suurendada Kosovo esindatust rahvusvahelistes kultuuri ja kultuuripärandiga tegelevates institutsioonides ja tihendada nendega suhteid, et parandada usu- ja kultuuripaikade ja mälestiste kaitset, ning peab vajalikuks suurendada Kosovo esindatust Euroopa ja rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides, et Kosovo sportlased saaksid osaleda kõigil rahvusvahelistel spordiüritustel, sealhulgas Euroopa meistrivõistlustel ja maailmameistrivõistlustel ning olümpiamängudel;

51.  tunnustab kogukondade ja tagasipöördujatega tegelevate munitsipaalasutuste loomist enamikus omavalitsustes, kuid peab kahetsusväärseks, et vaatamata saavutatule on pagulaste ja riigisiseste põgenike tagasipöördumine endiselt probleemne, eriti turvaintsidentide tõttu, kutsub Kosovo ametivõime üles tegema selles valdkonnas nii riigi kui ka kohalikul tasandil veelgi enam jõupingutusi, pöörates eriti tähelepanu serblastest, romadest, aškalitest ja egiptlastest tagasipöördujatele;

52.  väljendab rahulolu pliiga saastunud Osterode laagri lõpliku sulgemise üle Mitrovica põhjaosas ja selle üle, et viimased pered, kelle seas on palju roma, aškali ja egiptuse perekondi, asustatakse ümber vastvalminud majadesse ja sotsiaalkorteritega elamusse, mis on osa ELi rahastatud projektist; peab seda oluliseks sammuks pagulaste ja vähemuste täielikul taasintegreerimisel ja kaasamisel Kosovo ühiskonda; nõuab, et Kosovo ametivõimud alustaksid viivitamata saastunud ala puhastamist ning et komisjon annaks selleks vajalikku tehnilist ja finantsabi; kutsub Kosovot üles panustama rohkem vahendeid ELi keskkonnanormide ülevõtmisse ja rakendamisse;

53.  peab sellega seoses õigeks romade, aškalite ja egiptlaste integratsioonistrateegia ja tegevuskava vahehindamise alustamist; nõuab romade, aškalite ja egiptlaste integratsioonistrateegia tulemuslikumat rakendamist ja järelevalvet, milleks on vaja suurendada suutlikkust ja parandada institutsioonide tegevuse kooskõlastatust; rõhutab vajadust rakendada täielikult 40 meedet, et aidata kaasa romade, aškalite ja egiptlaste kogukondade sotsiaalsele kaasamisele nii riigi kui ka kohalikul tasandil kooskõlas eesmärkidega, mis tulenevad romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistikust; kutsub Kosovo ametivõime üles võtma romade, aškalite ja egiptlaste kogukondade integratsioonistrateegiasse ja tegevuskavasse soolise mõõtme;

54.  on mures selle pärast, et roma, aškali ja egiptuse lapsed on endiselt kaitsetud ja tõrjutud; palub ametivõimudel pöörata vajalikku tähelepanu nende kogukondade elutingimuste parandamisele ja suurendada nende jaoks hariduse kättesaadavust;

55.  peab murettekitavaks laste vaesuse ja suremuse kõrget määra, Kosovo sotsiaalkaitsesüsteemi puudulikkust ja inimeste suurt omaosalust tervishoiukulude kandmisel, mille tõttu majanduslikult nõrgemad pered võivad sattuda püsivasse vaesusse;

56.  rõhutab, et puuetega lapsed jäävad põhihariduse omandamisest endiselt kõrvale, sest ainult 10% neist lastest käib algkoolis; palub valitsusel tagada, et puuetega isikute ja teiste haavatavate elanikkonnarühmade jaoks oleksid tervishoiuteenused, haridus ja sotsiaalteenused kättesaadavad ilma diskrimineerimiseta; väljendab rahulolu selle üle, et Kosovo Assamblee on vastu võtnud väikelaste arengut käsitlevad soovitused;

57.  tunnustab lastekaitse probleemide põhjaliku registreerimise alustamist Kosovos ja edusamme noori käsitleva põhjaliku seadustiku vastuvõtmisel, millega Kosovo õigusnormid viiakse vastavusse rahvusvaheliste ja Euroopa normidega; on aga mures selle pärast, et puudub spetsiaalne institutsiooniline infrastruktuur seadusega vastuollu läinud noorte tarbeks (ohvrid ja tunnistajad);

58.  tunnustab Kosovo 2011. aasta rahvaloenduse lõpptulemuste valmimist, sest see on esimene samm, mis võimaldab anda otsustajatele õigeaegset ja täpset teavet poliitika kujundamiseks; tõdeb siiski, et palju on vaja veel ära teha selleks, et oleksid kättesaadavad statistiliselt usaldusväärsed ja rahvusvaheliselt võrreldavad andmed, mis on vajalikud kindlatel andmetel põhineva poliitika kujundamiseks ja Kosovo edusammude jälgimiseks;

59.  palub Kosovol parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ettevõtluskeskkonda, vähendades halduskoormust ja sellega seotud kulusid, muutes rahastamise kättesaadavamaks ja pakkudes eritoetust idufirmadele;

60.  rõhutab, et nii majanduslikel kui ka poliitilistel põhjustel on oluline eraldada Kosovole omaette rahvusvaheline telefoni suunakood; on seisukohal, et praegune olukord ei saa kestma jääda ja on segadusttekitav, palub pädevatel rahvusvahelistel organisatsioonidel lahendada see küsimus võimalikult kiiresti ja soovitab Serbial loobuda selles küsimuses vetoõiguse kasutamisest;

61.  palub Kosovol tegeleda taastuvenergia arendamise ja energiaallikate mitmekesistamisega, et energiaühenduse asutamislepinguga seatud kohustusi järgides sulgeda Kosova A ja taastada Kosova B; rõhutab vajadust eraldada rohkem ELi ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) finantsabi energiasäästu, energiatõhususe ja taastuvenergia projektidele; väljendab kahetsust, et EBRD kavatseb oma riigistrateegia projektis toetada pruunsöel põhinevat energiatootmist (Kosova e Re), ja palub komisjonil võtta meetmeid, et vaidlustada niisuguseid plaane, mis on vastuolus ELi kliimaalaste kohustustega;

62.  võtab teadmiseks uue maanteeinfrastruktuuri kavad, mille eesmärk on parandada Priština ühendusi naaberriikidega; märgib, et hanketavad jätavad Kosovos veel soovida, ning rõhutab vajadust tagada, et selliste suurprojektide hankemenetlused oleksid tõeliselt avatud, läbipaistvad ja tagaksid ausa konkurentsi; märgib veel, et selliseid infrastruktuuriprojekte tuleks korraldada kooskõlas praeguses IMFi programmis kehtestatud kriteeriumidega; rõhutab ühistranspordi arendamise olulisust, pidades eelkõige silmas olemasolevate raudteeühenduste uuendamist või uute ühenduste loomist jätkusuutliku transpordisüsteemi raames; teeb ettepaneku rajada kõikide Lääne-Balkani riikide vahel piiriülene kiirraudteevõrk, mis oleks ühendatud ELi üleeuroopalise võrguga;

o
o   o

63.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele ning Kosovo valitsusele ja Kosovo Assambleele.

(1) A/RES/64/298.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2013. aasta resolutsioon makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabeli täiendamise kohta (2013/2582(RSP))

P7_TA(2013)0188 B7-0165/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta(1) (mis on üks majanduse juhtimist käsitlevast kuuest seadusandlikust aktist ja edaspidi „makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse määrus”),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni makromajandusliku tasakaalustamatuse järelevalve tulemustabeli esialgse kavandi kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 14. novembri 2012. aasta töödokumenti „Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabeli täiendamine: finantssektori näitaja” (SWD(2012)0389),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale 2013. aasta häiremehhanismi aruande kohta (COM(2012)0751),

–  võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 9. detsembri 2011. aasta seisukohta kavandatud tulemustabeli näitajate kohta, mis on olulised finantsturu stabiilsuse seisukohast,

–  võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2011. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile, millega edastatakse parlamendile asjakohane teave ja dokumendid kohandatud makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabeli kohta,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabeli täiendamise kohta (O-000039/2013 – B7-0117/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabel on koos kuuest õigusaktist koosneva paketiga kehtestatud poliitikavahend, mis on euroala majandusliku juhtimise üks tähtis sammas, mille eesmärk on ennetada makromajanduslikku tasakaalustamatust liikmesriikides ja see kaotada, pöörates erilist tähelepanu sellisele makromajanduslikule tasakaalustamatusele, mis võib üle kanduda teistele liikmesriikidele;

B.  arvestades, et vastavalt makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse määruse artiklile 4 loodud tulemustabel koosnes algselt kümnest näitajast, mis hõlmasid suurt hulka makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud järelevalveküsimusi;

C.  arvestades, et 2012. aasta novembris lisas komisjon veel finantssektori kohustuste kasvumäära näitaja, teavitades sellest 19. novembri 2012. aasta kirjaga parlamenti ja avaldades 28. novembril 2012 häiremehhanismi aruandes vastava analüüsi;

D.  arvestades, et makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse määruse põhjenduses 12 sedastati, et komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendi ja nõukogu pädevatele komisjonidele arvamuse avaldamiseks ettepanekud kavade kohta, mis on seotud näitajate ja künnisväärtuste määramise ning nende kohandamisega;

1.  mõistab jõuliselt hukka selle, et komisjon ei järginud makromajandusliku tasakaalustamatuse tulemustabeli ajakohastamisel makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse määruses sätestatud koostöö põhimõtet;

2.  taunib peale selle tugevalt ka asjaolu, et parlament sai vastava teatise ainult paar päeva enne seda, kui komisjon tulemustabeli 2012. aasta novembris avaldas;

3.  palub komisjonil parlamenti ja nõukogu aegsasti teavitada sellest, kas ta kavatseb tulemustabelit enne 2015. aastat veel kord ajakohastada;

4.  võtab sügava kahetsusega teadmiseks kaasseadusandjate ebavõrdse kohtlemise selles protsessis, sest väidetavalt konsulteeris komisjon nõukogu asjaomase töörühmaga;

5.  rõhutab, et parlamendi 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni tulemustabeli kohta, milles parlament nõudis finantssektori jaoks näitaja lisamist, ei saa pidada märgiks küllaldasest konsulteerimisest parlamendiga, nagu nähti ette makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse määruse põhjenduses 12, sest see resolutsioon võeti vastu aasta varem ja see ei olnud vastus komisjoni ettepanekule; juhib tähelepanu ka sellele, et näitaja üksikasjalikul valikul ja väljatöötamisel oli võimalik rakendada suurt valikuvabadust, nagu selgub komisjoni talituste 14. novembri 2012. aasta töödokumendist;

6.  võtab teadmiseks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 9. detsembri 2011. aasta seisukoha, milles nõukogu väljendab oma kahtlusi finantsnäitaja suhtes, märkides, et tulemustabel peaks kogukohustuste ühe osana hõlmama konsolideerimata finantssektori lühiajalisi kohustusi (ühe aasta jooksul täitmisele kuuluvate kohustuste summat), millest on maha arvatud pangahoiused, ning et nimetatud näitajat tuleks eelistada rahaliste vahendite vooga seotud omakapitalimeetmetele, nagu finantsvõimenduse määr, sest kuna omakapitali väärtust hinnatakse turuväärtuse järgi, reageerib ta tundlikult aktsiaturgude kõikumistele; tuletab komisjonile meelde, et makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse määruse artikli 4 lõikes 5 on sätestatud, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tööd võetakse finantsturu stabiilsuse seisukohast oluliste näitajate kavandamisel nõuetekohaselt arvesse;

7.  ei pea enam kauem lubatuks asjaolu, et komisjoni talitustes ei ole ikka veel toimunud vajalikku muutust suhtumises parlamendi rolli täielikku tunnustamisse majanduse juhtimises; rõhutab vajadust selle järgi, et komisjon austaks ühehäälselt parlamendi rolli kaasseadusandjana mitmepoolses järelevalves, nagu on muu hulgas sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõikes 6 ja artiklis 136, ning kohtleks parlamenti kõigi selle valdkonna ELi õigusaktide puhul nõukoguga võrdsel alusel; tuletab komisjonile meelde, et parlamendiga konsulteerimine tulemustabeli muutmise küsimuses on samuti osa viisaka institutsioonidevahelise suhtluse alasest heast tavast;

8.  tuletab komisjonile meelde tema Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 8 sätestatud vastutuskohustust Euroopa Parlamendi ees;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Keskpangale.

(1) ELT L 306, 23.11.2011, lk 25. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0583.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2013. aasta resolutsioon Vietnami ja eelkõige sealse sõnavabaduse olukorra kohta (2013/2599(RSP))

P7_TA(2013)0189 RC-B7-0166/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi ja Vietnami vahel 27. juunil 2012. aastal allkirjastatud partnerlus- ja koostöölepingut ning kaks korda aastas ELi ja Vietnami valitsuse vahel peetavat ELi–Vietnami inimõigustealast dialoogi,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Vietnam ühines 1982. aastal,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu poolt 24. septembril 2009. aastal avaldatud Vietnami käsitleva üldise korrapärase läbivaatamise tulemusi,

–  võttes arvesse 2010. aasta aprillis ÜRO inimõiguste nõukogu 14. istungjärgul esitatud ÜRO eriraportööri aruannet arvamus- ja sõnavabaduse õiguse edendamise ja kaitsmise kohta,

–  võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni pressiesindaja 24. septembri 2012. aasta avaldust Vietnami blogipidajatele vanglakaristuse mõistmise kohta,

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni digitaalse vabaduse strateegia kohta ELi välispoliitikas(1),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Vietnami kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et 24. septembril 2012. aastal mõisteti karistuseks vangi kolm väljapaistvat ajakirjanikku – Nguyen Van Hai/Dieu Cay, Ta Phong Tan ja Pan Thanh Hai; arvestades, et otsuse edasikaebamise järel kinnitati neile vanglakaristuseks vastavalt 12, 10 ja 3 aastat, millele järgneb mitu aastat koduaresti, ning selline karistus määrati artiklite avaldamise eest Vietnami vabade ajakirjanike klubi veebisaidil;

B.  arvestades, et rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide hiljutiste teadete kohaselt ootab Vietnamis kohtulikku arutamist või on juba pika vanglakaristuse saanud 32 küberdissidenti, 14 demokraatiameelset aktivisti on saanud oma sõnavabaduse õiguse kasutamise eest kokku üle 100-aastase vanglakaristuse, 22 rahumeelsest keskkonnakaitsjast koosnevale rühmale on mõistetud vanglakaristused, mis varieeruvad 10 aastast kuni eluaegse vangistuseni, ning riikliku ajalehe ajakirjanik vallandati pärast seda, kui ta kritiseeris oma isiklikus blogis kommunistliku partei peasekretäri; arvestades, et küberdissidente, sealhulgas Le Cong Caud ja Huynh Ngoc Tuani ahistab ja ründab pidevalt politsei;

C.  arvestades, et mitmetele meelsusvangidele on vanglakaristus mõistetud ebamääraselt sõnastatud nn riiklikku julgeolekut käsitlevate sätete alusel, milles ei tehta vahet vägivallaaktide ning lahknevate arvamuste ja uskumuste rahumeelse väljendamise vahel, selliste sätete hulka kuuluvad näiteks „Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vastane propaganda” (karistusseadustiku artikkel 88), „tegevus rahva võimu kukutamise eesmärgil” (artikkel 79), „usklike ja mitteusklike vahel erimeelsuste külvamine” (artikkel 87) ja „demokraatlike vabaduste kasutamine riigi huvide kahjustamiseks” (artikkel 258); arvestades, et dissidentide kinnipidamiseks kasutatakse üha ulatuslikumalt 2002. aasta määrust 44, mis lubab kinnipidamist ilma kohtumenetluseta;

D.  arvestades, et blogipidajad ja inimõiguste kaitsjad kasutavad üha rohkem internetti, et avaldada oma poliitilisi arvamusi, avalikustada korruptsioonijuhtumeid ning juhtida tähelepanu maa hõivamisele ja muudele võimukandjate kuritarvitustele;

E.  arvestades, et Vietnami ametivõimud suruvad pidevalt maha sõnavabaduse ja rahumeelse kogunemise kasutamise õigust ning kiusavad taga neid, kes seavad valitsuse poliitika kahtluse alla, avalikustavad võimukandjate korruptsioonijuhtumeid või kutsuvad üles kaaluma alternatiivseid võimalusi üheparteivalitsusele;

F.  arvestades, et Vietnam koostab dekreeti internetiteenuste ja veebisisu haldamise, pakkumise ja kasutamise kohta, st uut dekreeti interneti haldamise kohta, millega seadustataks veebisisu filtreerimine, tsensuur ja valitsuse sanktsioonid ebamääraselt sõnastatud „keelatud tegevuse” suhtes ning mis kohustaks internetiettevõtjaid ja interneti-teenuste pakkujaid, sealhulgas välisriigi äriühinguid, valitsusega koostööd tegema, et jälgida ja jälitada küberdissidente; arvestades, et digitaalsed vabadused on üha suuremas ohus;

G.  arvestades, et 2009. aastal ÜRO inimõiguste nõukogu poolt teostatud Vietnami inimõigustealase olukorra korrapärase läbivaatamise käigus nõustus Vietnam mitmete soovitustega sõnavabaduse valdkonnas, sealhulgas soovitusega tagada täielikult õigus otsida, saada ja edastada teavet ja ideid kooskõlas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 19; arvestades, et Vietnam ei ole senini neid soovitusi rakendanud;

H.  arvestades, et maa konfiskeerimine valitsusametnike poolt, ülemäärase jõu kasutamine väljatõstmise vastu protesteeriva üldsuse suhtes, aktivistide meelevaldne vahistamine ja meeleavaldajatele raskete karistuste määramine jätkub endiselt, kuigi maa omandiõiguste ja kasutamise küsimustes on palju ebaselgust;

I.  arvestades, et usu- ja veendumusvabadus on maha surutud ning katoliku kirik ja tunnustamata religioonid, nagu Vietnami ühendatud budistlik kirik, protestantlikud kirikud ja muud kannatavad ränga usulise tagakiusamise all;

J.  arvestades, et Vietnam on alustanud ulatuslikku üldsusega konsulteerimist uue põhiseaduse koostamiseks, kuid oma arvamuse avaldajatele on saanud osaks karistused ja surveavaldused;

K.  arvestades, et Vietnam taotleb ajavahemikuks 2014–2016 kohta ÜRO inimõiguste nõukogus;

1.  väljendab sügavat muret Vietnamis toimuva ajakirjanike ja blogipidajate süüdimõistmise ja neile karmide vanglakaristuste määramise pärast; mõistab hukka jätkuva inimõiguste rikkumise, sealhulgas poliitilise hirmutamise, tagakiusamise, rünnakud, meelevaldsed vahistamised, karmid vanglakaristused ja ebaõiglase kohtupidamise, mis saab osaks nii veebikeskkonnas kui sellest väljaspool tegutsevatele poliitilistele aktivistidele, ajakirjanikele, dissidentidele ja inimõiguste kaitsjatele Vietnamis ning millega Vietnam rikub selgelt oma inimõiguste valdkonnas võetud rahvusvahelisi kohustusi;

2.  nõuab tungivalt, et ametivõimud vabastaksid viivitamata ja tingimusteta kõik blogipidajad, veebikeskkonnas tegutsevad ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad; palub Vietnami valitsusel lõpetada igasugused repressioonid isikute vastu, kes kasutavad kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste normidega oma sõna-, usu- ja kogunemisvabaduse õigust;

3.  palub Vietnami valitsusel muuta või tunnistada kehtetuks õigusaktid, mis piiravad sõnavabaduse kasutamise õigust ja ajakirjandusvabadust, et luua foorum dialoogiks ja demokraatlikuks aruteluks; palub lisaks valitsusel muuta internetiteenuste ja veebisisu haldamist, pakkumist ja kasutamist käsitleva dekreedi eelnõud, tagamaks, et see kaitseb õigust sõnavabadusele veebikeskkonnas;

4.  nõuab tungivalt, et Vietnami valitsus lõpetaks sunniviisilised väljatõstmised, tagaks sõnavabaduse isikutele, kes avalikustavad maaküsimustega seotud kuritarvitusi, ning tagaks sunniviisiliselt väljatõstetutele juurdepääsu õiguskaitsevahenditele ja asjakohase hüvitise vastavalt rahvusvahelistele standarditele ja rahvusvahelise õiguse inimõigustealastest normidest tulenevatele kohustustele;

5.  palub Vietnami ametivõimudel täita Vietnami rahvusvahelisi kohustusi ja lõpetada usuline tagakiusamine ning kõrvaldada õiguslikud takistused, mis segavad sõltumatutel usuorganisatsioonidel vabalt rahumeelseid usutoiminguid teha – selleks tuleb tunnustada kõiki usukogukondi, tagada usukommete täitmise vabadus ja tagastada vara, mille riik on meelevaldselt konfiskeerinud Vietnami ühendatud budistlikult kirikult, katoliku kirikult ja muudelt usukogukondadelt;

6.  väljendab sügavat muret meelsusvangide kinnipidamistingimuste pärast, sest vangid kannatavad halva kohtlemise ja arstiabi puudumise all; palub ametivõimudel tagada vangide füüsiline ja psühholoogiline puutumatus, piiranguteta juurdepääs õigusabile ja asjakohane arstiabi neile, kes seda vajavad;

7.  kordab, et ELi ja Vietnami vaheline inimõigustealane dialoog peab jõudma konkreetsete edusammudeni inimõiguste ja demokratiseerimise valdkonnas; kutsub sellega seoses Euroopa Liitu üles tõstatama Vietnamis toimuva inimõiguste rikkumisega seotud probleeme järjekindlalt kõige kõrgemal tasandil ning intensiivistama survet Vietnami ametivõimudele, et nad lõpetaksid interneti ja blogide kontrollimise, kaotaksid eraõigusliku meedia suhtes kohaldatavad keelud, lubaksid rühmitustel ja üksikisikutel edendada inimõigusi ja avaldada avalikult oma arvamust ja erimeelsusi, võtaksid meetmeid surmanuhtluse kaotamiseks, tunnistaksid kehtetuks või muudaksid riiklikku julgeolekut käsitlevaid seadusi, mille alusel rahumeelseid teisitimõtlejaid kriminaalkorras karistatakse, ning vabastaksid rahumeelsed meelsusvangid;

8.  tuletab kõikidele pooltele meelde, et partnerlus- ja koostöölepingu artiklis 1 on sätestatud, et „demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamine on lepinguosaliste koostöö ja käesoleva lepingu sätete aluseks ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa”; palub ELi kõrgel esindajal hinnata Vietnami valitsuse poliitika vastavust partnerlus- ja koostöölepingus sätestatud tingimustele;

9.  ergutab Vietnami võtma meetmeid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi (ICC) ja piinamise vastase konventsiooni (UNCAT) ratifitseerimiseks; palub valitsusel moodustada sõltumatu riiklik inimõiguste komisjon;

10.  palub, et Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) valitsustevaheline inimõiguste komisjon uuriks inimõiguste olukorda Vietnamis, pöörates erilist tähelepanu sõnavabadusele, ning esitaks riigile oma soovitused;

11.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Vietnami valitsus on esitanud üldsusele üleskutse esitada oma arvamusi esimese põhiseadusreformi kohta, mida pärast 1992. aastat kavandatakse, ja et arvamuste esitamise tähtaega on nüüd pikendatud kuni 2013. aasta septembrini; peab sellegipoolest kahetsusväärseks, et üldsusega konsulteerimine on kaasa toonud karistused ja surveavaldused nende suhtes, kes seaduspäraselt oma arvamust avaldavad; loodab, et uues põhiseaduses käsitletakse esmatähtsate valdkondadena kodaniku- ja poliitilisi õigusi ning usuvabadust; tunneb sellega seoses heameelt inimõigusorganisatsioonidega dialoogi algatamise üle; loodab, et see võib pikemas perspektiivis viia oluliste reformideni töö, hariduse ja inimõiguste valdkonnas; soovitab ametivõimudel esitada ÜRO arvamus- ja sõnavabaduse eriraportöörile kutse riigi külastamiseks ja täita täielikult kõiki võimalikke soovitusi;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Vietnami valitsusele ja parlamendile, ASEANi liikmesriikide valitsustele, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ja ÜRO peasekretärile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0470.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2013. aasta resolutsioon inimõiguste olukorra kohta Kasahstanis (2013/2600(RSP))

P7_TA(2013)0190 RC-B7-0167/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kasahstani kohta, kaasa arvatud 15. märtsi 2012. aasta resolutsiooni Kasahstani kohta(1), 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi Kesk-Aasiat käsitleva strateegia rakendamise kohta(2) ja 17. septembri 2009. resolutsiooni Jevgeni Žovtise juhtumi kohta Kasahstanis(3),

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitustega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele Euroopa Liidu ja Kasahstani vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavate läbirääkimiste kohta(4),

–  võttes arvesse kõrge esindaja Catherine Ashtoni pressiesindaja 9. oktoobri 2012. aasta avaldust Vladimir Kozlovi kohtuprotsessi kohta Kasahstanis ja kõrge esindaja 17. jaanuari 2012. aasta avaldust parlamendivalimiste kohta Kasahstanis,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Juristide Komisjoni 13. veebruari 2013. aasta õiguslikku arvamust distsiplinaarmenetluste kohta juristide vastu Kasahstanis,

–  võttes arvesse OSCE meediavabaduse valdkonna esindaja 25. jaanuari 2012. aasta avaldust meedia olukorra kohta Kasahstanis,

–  võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo direktori 1. veebruari 2012. aasta avaldust Kasahstani opositsiooni mahasurumise kohta,

–  võttes arvesse organisatsiooni International Partnership for Human Rights (IPHR) 20. märtsi 2013. aasta avaldust pealkirjaga „Ülevaade inimõigustega seotud probleemidest Kasahstanis”,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et pärast Kasahstani peaprokuröri poolt 20. novembril 2012 algatatud kohtuasja keelustas Almatõ ringkonnakohus 21. detsembril 2012 registreerimata opositsioonipartei „Alga!”, süüdistades viimast ekstremismis; arvestades, et nimetatud keeluga tehakse Vladimir Kozlovi abikaasa Alija Turusbekova isiklikult vastutavaks;

B.  arvestades, et 25. detsembril 2012 keelustati ekstremismisüüdistuste alusel mitmed opositsioonilised meediaväljaanded, sealhulgas kaheksa Kasahstani ajalehte ja 23 uudisteportaali, mis on prokuröri sõnul „üks ühendatud meediaväljaanne Respublika”; arvestades, et apellatsioonikohus kinnitas selle otsuse 22. veebruaril 2013 ning selle tulemusena keelati asjaomastel ajakirjanikel oma erialal töötamine;

C.  arvestades, et Kasahstan on rahvusvaheliselt oluline riik ning on kogu piirkonna poliitilise ja sotsiaalmajandusliku arengu, samuti julgeolekuolukorra jaoks äärmiselt suure tähtsusega; arvestades, et Kasahstanil on olnud Kesk-Aasias positiivne roll ning ta on püüdnud arendada heanaaberlikke suhteid naaberriikidega, jätkata piirkondlikku koostööd ja lahendada kõik kahepoolsed küsimused rahumeelsel viisil; arvestades, et EL on eluliselt huvitatud poliitilise, majandusliku ja julgeolekukoostöö tugevdamisest piirkonnaga, vajades selleks tihedaid ja avatud suhteid Kasahstaniga;

D.  arvestades, et Kasahstan on pikka aega piiranud tähtsaimaid kodaniku- ja poliitilisi õigusi, nagu kogunemisvabadus, sõnavabadus ja usuvabadus; arvestades, et viimase kahe aasta jooksul on põhiõiguste järgimine vähenenud ja pärast Žangaözeni piirkonnas 2011. aasta detsembris aset leidnud vägivaldseid sündmusi suruti 2012. aastal valitsuse kritiseerijaid varjamatult maha;

E.  arvestades, et viimaste kuude jooksul on mitmed opositsioonijuhid, inimõiguste kaitsjad, ajakirjanikud ja kodanikuühiskonna osalejad kogenud tagakiusamist ja neid on kohtu alla antud, mis mõnedel juhtudel on viinud vanglakaristuseni;

F.  arvestades, et 13. märtsil 2013 keeldus kassatsioonikohus käsitlemast apellatsiooni Vladimir Kozlovi kohtuasjas; Kozlov mõisteti seitsmeks ja pooleks aastaks vangi kogu vara konfiskeerimisega, süüdistatuna „ühiskondlike lahkhelide õhutamises”, „konstitutsioonilise korra vägivaldsele kukutamisele õhutamises” ja „organiseeritud rühmituse loomises ja juhtimises kuritegude toimepanemiseks”; arvestades, et Kozlov koostab praegu apellatsiooni ülemkohtule, mis on tema kohtuasjas viimane instants;

G.  arvestades, et 7. detsembril 2012 mõisteti inimõiguste kaitsja Vadim Kuramšin 12 aastaks vangi, süüdistatuna väljapressimises ringkonnakohtuniku assistendilt; arvestades, et apellatsioonikohus kinnitas selle otsuse 14. veebruaril 2013; arvestades, et hr Kuramšin vahistati uuesti, kui ta pöördus septembris tagasi OSCE konverentsilt Varssavis, olles vabaks lastud pärast eelmist kohtuprotsessi 2012. aasta augustis;

H.  arvestades, et Kasahstani valitsus kavatseb alustada uue riikliku inimõiguste tegevuskava väljatöötamist aastateks 2013–2020;

I.  arvestades, et Kasahstani ametivõimud on moodustanud peaprokurörile alluva töörühma karistusseadustiku muutmiseks; arvestades, et 15. ja 16. märtsil 2013 toimus ümarlaud teemal „Kasahstani karistusseadustiku muutmine õigusriigi põhimõtete alusel”, milles osales Veneetsia komisjoni delegatsioon, et anda reformi osas nõu; arvestades, et Euroopa Parlament on tungivalt nõudnud, et Kasahstani ametivõimud viiksid kriminaalõiguse vastavusse rahvusvaheliste normidega, sealhulgas muudaks artiklit 164 „ühiskondlike lahkhelide õhutamise” kohta;

J.  arvestades, et Kasahstani ametivõimud on korduvalt kasutanud süüdistust „ühiskondlike lahkhelide õhutamine” – see on ebamäärane ja laialivalguv süüdistus, mille alusel saab muuta kuriteoks sõnavabaduse ja kogunemisvabaduse õiguspärase kasutamise, mis on kaitstud inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega;

K.  arvestades, et 1. jaanuaril 2013 algas kolmeaastane periood, mil Kasahstan on ÜRO Inimõiguste Nõukogu (UNHRC) liige;

L.  arvestades, et Kasahstan on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liikmena – mille eesistuja ta 2010. aastal oli – võtnud endale kohustuse austada ja rakendada nimetatud organisatsiooni aluspõhimõtteid;

M.  arvestades, et laim on endiselt kriminaalkorras karistatav ja arvestades, et 10. juuli 2009. aasta seaduses info- ja teabeedastusvõrgustikke käsitlevatesse õigusaktidesse muudatuste ja täienduste tegemise kohta võrdsustatakse internetiressursid (veebilehed, jututoad, blogid, foorumid) massimeedia väljaannetega ning nendele ja nende omanikele pannakse vastutus samade rikkumiste eest;

N.  arvestades, et 2012. aasta novembri lõpus külastas kõrge esindaja / asepresident Ashton Kesk-Aasiat ja Kasahstani, samal ajal kui seadusega keelustati opositsiooni ja meediaväljaannete tegevust; arvestades, et ta ei teinud sellel teemal avaldusi oma visiidi ajal, vaid selle järel 2012. aasta detsembris;

O.  arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvolinik Navi Pillay kutsus pärast oma kahepäevast visiiti Kasahstani 2012. aasta juulis ametivõime üles võimaldama Žangaözeni sündmuste, nende põhjuste ja tagajärgede küsimuses sõltumatut rahvusvahelist uurimist;

1.  rõhutab, et ELi ja Kasahstani suhted on olulised ning et majandusalast ja poliitilist koostööd tuleb tugevdada kõikides valdkondades; rõhutab ELi suurt huvi püsivate suhete vastu Kasahstaniga majandusalase ja poliitilise koostöö vallas;

2.  kritiseerib teravalt kohtu otsust keelustada ekstremismis süüdistatuna opositsiooniparteide, sh registreerimata partei „Alga!”, samuti ka peamiste sõltumatute meediaväljaannete tegevus, arvestades et sellega rikutakse sõna- ja kogunemisvabaduse põhimõtteid ning tekitatakse suurt muret seoses sõltumatu meedia ja opositsiooni edasise represseerimisega;

3.  kutsub ametivõime üles austama OSCE normidega kehtestatud põhimõtteid ja kohustusi sõnavabaduse, ühinemis- ja kogunemisvabaduse kohta; julgustab Kasahstani käsitlema esitatud kriitikat mitte kui ähvardust, vaid kui konstruktiivset vahendit poliitika ja kaasatuse parandamiseks;

4.  rõhutab, et Alija Turusbekovat ei saa pidada vastutavaks kolmandate isikute tegude eest;

5.  kutsub ELi ja liikmesriike üles otsima tagatisi, mille abil kaitsta ajakirjanikke, opositsiooniaktiviste ja inimõiguste kaitsjaid ning nende perekondi – eelkõige neid, kes külastavad ELi institutsioone, et arutada inimõiguste küsimusi – mis tahes edaspidiste isiklike ähvarduste, surve ja tagakiusamise eest;

6.  väljendab taas muret opositsiooniliidrite, ajakirjanike ja juristide vahistamise pärast kohtumenetluste põhjal, mis ei vasta rahvusvahelistele standarditele, ning kinnitab oma nõudmist vabastada kõik isikud, kes on süüdi mõistetud hägusate kriminaalsüüdistuste põhjal, mida on alust pidada poliitiliselt motiveerituks, sh Vladimir Kozlov, Vadim Kuramšin ja Roza Tuletajeva; väljendab muret seoses kohtuprotsesside erapooletusega ning kordab oma nõudmist tagada kohtuprotsesside läbipaistvus ja vastavus rahvusvahelistele standarditele, loobuda süüdimõistvatest kohtuotsustest eelmainitud hägusate kriminaalsüüdistuste põhjal ning järgida rangelt kohtunike sõltumatuse põhimõtet;

7.  kutsub Kasahstani ametivõime üles tagama rahvusvahelistele standarditele vastavaid kinnipidamistingimusi ning võimaldama asjakohast ravi kõigile kinnipeetavatele, sh opositsiooniliidrile Vladimir Kozlovile; nõuab hiljutises vanglasüsteemi reformis sisaldunud paranduste täielikku rakendamist ning edasisi parandusi, et saavutada vastavus rahvusvahelistele standarditele;

8.  rõhutab tungivalt, et terrorismi- ja ekstremismivastast õiguspärast võitlust ei tohiks kasutada opositsiooni tegevuse keelustamiseks, väljendusvabaduse takistamiseks või kohtunike sõltumatuse kahjustamiseks;

9.  rõhutab, et järjest suureneb Kasahstani tähtsus olulise rahvusvahelise partnerina regioonis, puudutagu see siis koostööd NATOga, toetust E3+3 läbirääkimistele Iraaniga või rahvusvahelise tuumkütusepanga asutamist Kasahstanis; tervitab Kasahstani soovi tegutseda aktiivselt vahendajana/edendajana kogu laiemat regiooni puudutavates rahvusvahelistes julgeolekuküsimustes; nõuab tungivalt, et Kasahstani ametivõimud peaksid kinni rahvusvahelistest kohustustest, millele nad on alla kirjutanud, sh neist, mis puudutavad õigusriigi põhimõtteid ja kohtunike sõltumatust;

10.  kutsub Kasahstani üles looma õhkkonda, kus opositsiooniaktivistid, ajakirjanikud ja juristid saaksid vabalt tegutseda, muu hulgas ka vajalike õigusreformide abil; rõhutab ELi pühendumust Kasahstani nendes jõupingutustes toetada;

11.  kutsub Kasahstani üles läbi vaatama oma religiooni puudutavaid õigusakte ning lõdvendama usulisele tegevusele ja selle registreerimisele kehtestatud piiranguid;

12.  rõhutab seda, kui oluline on austada ja edendada töötajate õigust moodustada sõltumatuid ametiühinguid, streikida ja pidada tööandjatega kollektiivläbirääkimisi, kooskõlas Kasahstani kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest inimõiguste valdkonnas;

13.  väljendab heameelt Veneetsia komisjoni delegatsiooniga peetud dialoogi üle Kasahstani uue kriminaalmenetluse seadustiku teemal ning julgustab koostööd Veneetsia komisjoniga jätkama, et maksimaalselt ära kasutada selle kogemusi; rõhutab, et reformi eesmärk peaks olema kohtunike sõltumatuse ja õigusriigi põhimõtete tugevdamine ja rahvusvaheliste standardite täitmine; kinnitab oma nõudmist „ühiskondlike lahkhelide õhutamist” käsitleva artikli 164 muutmiseks ning kutsub Euroopa välisteenistust üles tähelepanelikult jälgima uue seaduse sisu ja reformi;

14.  kinnitab oma nõudmist Kasahstani ametivõimudele rakendada ellu olemasolev inimõigusi käsitlev tegevuskava, lähtudes Veneetsia komisjoni soovitustest ning kasutades õigusriigialgatuse raames pakutavat ELi tehnilist abi; julgustab ja toetab Kasahstani tema jõupingutustes töötada välja uus inimõiguste tegevuskava aastateks 2013–2020; kutsub Kasahstani ametivõime üles tegema koostööd VVOdega;

15.  väljendab heameelt ELi ja Kasahstani vahel regulaarselt toimuva inimõigustealase dialoogi üle; rõhutab ELi ja Kasahstani ametivõimude vahel toimuva inimõigustealase dialoogi tähtsust ning väljendab heameelt Kasahstani poolt ülesnäidatava konstruktiivse lähenemisviisi üle; nõuab dialoogi süvendamist, mis soodustaks sellise foorumi loomist, kus oleks võimalik küsimusi avatult arutada; rõhutab asjaolu, et dialoog peaks olema tulemuslik ja tulemuskeskne ning et sellesse tuleks võimalusel kaasata ka kodanikuühiskonna osalejad;

16.  väljendab heameelt Kasahstani valitsuse poolt rakendatud rahvusvaheliste üliõpilaste vahetusprogrammide üle; rõhutab olulist mõju, mida selline välismaal viibimine avaldab Kasahstani üliõpilaste demokraatiaalasele haridusele; väljendab heameelt toetuse üle, mida Kasahstani ametivõimud osutavad tudengitele nende tagasipöördumisel;

17.  kutsub ELi ja eriti Euroopa välisteenistust üles tähelepanelikult jälgima arenguid Kasahstanis, väljendama vajadusel oma muret Kasahstani ametivõimudele, pakkuma abi ning andma oma tegevusest regulaarselt aru Euroopa Parlamendile; kutsub Astanas asuvat ELi delegatsiooni üles etendama olukorra jälgimisel ennetavamat rolli, sh jälgima kohtuprotsesse ja külastama vanglaid;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa välisteenistusele, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule ning Kasahstani valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0089. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0588. (3) ELT C 224 E, 19.8.2010, lk 30. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0459.