Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

–  võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2012. aasta teatist „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel” (COM(2012)0669),

–  võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2012. aasta teatist „2013. aasta majanduskasvu analüüs” (COM(2012)0750),

–  võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2013. aasta järeldusi haridusse ja koolitusse investeerimine kohta vastuseks teatisele „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel” ning 2013. aasta majanduskasvu analüüsile,

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta teatist ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „Erasmus kõigi jaoks” (COM(2011)0788),

–  võttes arvesse komisjoni 10. septembri 2012. aasta teatist „Nõukogu ja komisjoni 2012. aasta ühisaruande kavand, milles käsitletakse Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (ELi noorsoostrateegia aastateks 2010–2018) rakendamist” (COM(2012)0495) ja vastavat komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2012)0256),

–  võttes arvesse nõukogu 26. novembri 2012. aasta järeldusi hariduse ja koolituse rolli kohta strateegias „Euroopa 2020” – hariduse ja koolituse panus majanduse elavdamisse, majanduskasvu ja töökohtade loomisesse(1),

–  võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta teatist „Haridus ja koolitus arukas, jätkusuutlikus ja kaasavas Euroopas” (COM(2011)0902),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi hariduse ja koolituse sotsiaalse mõõtme kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2011. aasta resolutsiooni täiskasvanuhariduse uuendatud Euroopa tegevuskava kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020)(4),

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta(5),

–  võttes arvesse oma 1. detsembri 2011. aasta resolutsiooni kooli poolelijätmise vähendamise kohta(6),

–  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni varases eas õppimise kohta Euroopa Liidus(7),

–  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni noorte liikuvuse kohta – raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks(8),

–  võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni muutuva maailma võtmepädevuste ning töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta(9),

–  võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni elukestva õppimise panuse kohta teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks ning töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta(10),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 12. aprilli 2013. aasta arvamust hariduse ümbermõtestamise kohta(11),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0314/2013),

A.  arvestades, et üks strateegia „Euroopa 2020“ peaeesmärke on vähendada koolist väljalangenute osakaalu alla 10% ja suurendada kolmanda taseme hariduse või korraliku kutsekoolituse saanute osakaalu nooremas põlvkonnas vähemalt 40%-ni;

B.  arvestades, et haridus- ja koolitusstrateegia 2020. aasta raamistikus (ET2020) seatakse eesmärgiks, et vähemalt 95% lastest vanusevahemikus 4-aastastest kuni kohustusliku koolieani osaleks väikelaste hariduses, et 15-aastaseid, kellel puudub piisav lugemisoskus, matemaatika ja loodusteaduste alased teadmised, oleks alla 15% ning et vähemalt 15% täiskasvanutest (vanuserühmas 25–64 eluaastat) osaleks elukestvas õppes;

C.  arvestades, et liikuvuse soodustamine ja rakendamine on üks ELi peamistest prioriteetidest, ning et 2020. aastaks tuleks saavutada eesmärk, et 20% Euroopa Liidu ülikoolide lõpetajatest oleks osa õpingutest läbinud välismaal; arvestades, et õpilaste, õpetajate ja töötajate liikuvus on Euroopa integratsiooni jaoks väga oluline;

D.  arvestades, et noorte liikuvust edendavad programmid aastateks 2014–2020 peavad andma reaalse võimaluse omandada teadmisi ja uusi oskusi ning aitama nii kaasa noorte tööhõive suurendamisele;

E.  arvestades, et 2013. aasta majanduskasvu analüüsis nõuab komisjon majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamist, võitlust tööpuuduse vastu ja tegelemist kriisi sotsiaalsete tagajärgedega, kasutades selleks kindlaid investeeringuid haridusse ja koolitusse;

F.  arvestades, et 2013. aasta märtsis oli töötuse määr kuni 25-aastaste noorte seas 23,5%, kuigi samal ajal oli täitmata üle 2 miljoni töökoha; arvestades, et mitmes liikmesriigis töötute arv suureneb ja töötuse kestus pikeneb ning tööotsijate vastavus tööturu nõudmistele on vähenemas;

G.  arvestades, et jätkuv majanduskriis ja kokkuhoiumeetmed eelarve tugevdamiseks seavad ELi kodanikud mitmes liikmesriigis väga pingelisse olukorda tööpuuduse, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse tõttu; arvestades, et eelkõige noorte puhul toob kriisi mõju äärmuslikel juhtudel kaasa alatoitumust või vaimse tervise probleeme; arvestades, et eriti nõrgema majandusega liikmesriikides on haridusvaldkonna eelarvekärped raskendanud juurdepääsu haridusele ja kahjustanud õpetamise kvaliteeti;

H.  arvestades, et kriis ja kokkuhoiupoliitika kahjustavad otseselt noorte väljavaateid saada juurdepääs haridusele ja tööturule ning haridussüsteemis püsida või töökohta säilitada; arvestades, et haridusse tehtavad kulutused on investeering tulevikku ning seetõttu ei peaksid need olema kokkuhoiumeetmete eest kaitstud;

I.  arvestades, et noortel on üha raskem haridussüsteemist tööturule siirduda ning et ametlike vastastikuste suhete puudumine haridusasutuste ja tööturu vahel suurendab kõrge tööpuuduse riski; arvestades, et kvaliteetne kutseõpe sõltub tihedast koostööst avaliku ja erasektori vahel ja tööturu osapoolte aktiivsest kaasamisest;

J.  arvestades, et kättesaadav, paindlik ja kvaliteetne haridus ja koolitus avaldab noorte isiksuse arengule ja eneseteostusele olulist mõju, samuti edendab see kodanikuaktiivsust ja heaolu ning suurendab nende suutlikkust kohaneda ühiskonna ja tööturuga ning anda oma panus; arvestades, et majandus- ja sotsiaalprobleemid suurendavad kodanike seas euroskeptilisust;

K.  arvestades, et koolikiusamine kahjustab noorte heaolu ja toob kaasa kehva edasijõudmise ja haridussüsteemist varakult lahkumise;

L.  arvestades, et avatud haridusressursid parandavad hariduse kvaliteeti, kättesaadavust ja võrdseid võimalusi ning lihtsustavad interaktiivset, loomingulist, paindlikku ja isikustatud õppeprotsessi IKT ja uute tehnoloogiate kasutuse kaudu; arvestades, et avatud õpikeskkond suurendab elukestva õppe toetamise kaudu jätkusuutlikku tööalast konkurentsivõimet;

M.  arvestades, et hoolimata noorte tööpuuduse üldiselt kõrgest tasemest on teatavates sektorites, näiteks IKT- ja tervishoiusektoris, üha raskem leida vabadele töökohtadele kvalifitseeritud töötajaid; arvestades, et mõningates liikmesriikides võib täheldada suurenevat lõhet kooli- ja ülikoolilõpetajate kvalifikatsiooni ja tööturul nõutavate oskuste vahel;

N.  arvestades, et tööturu vajadused muutuvad kiiresti; arvestades, et tuleb püüelda kvaliteetse hariduse ja isikliku arengu poole ning uurida hoolikalt tulevasi suundumusi tööturu arengutes, et kohandada ja moderniseerida hariduse ja koolituse õppekavasid, pakkumaks põhiteadmiste tuumikut ja elukestva õppe strateegiaid, samuti anda konkreetsete ametite jaoks õigeid oskusi, nagu uute tehnoloogiate ja sotsiaalvõrgustike kasutamine, kaldumata kõrvale akadeemilisest eesmärgist anda edasi teadmisi; arvestades, et vastavalt haridusmudelite arengule peab kohanduma ka õpetajaamet, näiteks oskuste, staatuse ja karjääri osas;

O.  arvestades, et teadmised, tehnoloogia ja elukutsed muutuvad kiiresti ning et igaühel tuleb oma tööelu jooksul korduvalt kohaneda uute tehnoloogiatega, mistõttu on oluline, et inimestel oleks nende muutustega kohanemiseks piisavalt suur põhiteadmiste pagas;

P.  arvestades, et majanduskasvu, tootlikkuse ja ühtsuse ergutamine riiklikul tasandil on avaldanud tööturule väga suurt mõju, suurendades loodavate töökohtade arvu ja parandades nende kvaliteeti, samuti aidates noori paremini tööturule integreerida;

Üldmärkused

1.  tunneb heameelt komisjoni teatise üle, eelkõige seetõttu, et teatises keskendutakse noorte tööpuuduse vastu võitlemisele oskustesse investeerimise kaudu, nõutakse kõrgharidussüsteemide ajakohastamist, samuti maailmatasemel kutsehariduse ja -koolituse edendamist, paindlikke õppevorme, sh avatud haridusressursside edendamise kaudu, töökeskkonnas toimuvat õpet ning sotsiaalpartnerite kaasamist nende kavandamisse; tunneb heameelt ka meetmete üle kõrge kvalifikatsiooniga õpetajate ja koolitajate puuduse lahendamiseks, nagu tõhusam õpetajate värbamine, tööl hoidmine ja neile ametialase toe pakkumine;

2.  on seisukohal, et haridusel on palju suurem roll kui lihtsalt Euroopa ja riiklike strateegiate majanduslike eesmärkide täitmine; kinnitab seda silmas pidades veel kord, et hariduse esmane ülesanne on valmistada inimesi ette eluks ja tegusa kodaniku rolliks üha keerulisemateks muutuvates ühiskondades;

3.  märgib, et majandus- ja finantskriisi tõttu ei ole paljud leibkonnad enam suutelised tasuma kõrghariduse kulusid, mille tõttu on suurenenud koolist väljalangemine selles haridusastmes; on seisukohal, et liikmesriigid peavad tagama kõikidele inimestele õiguse tasuta ja kvaliteetsele haridusele, olenemata nende majanduslikust olukorrast;

4.  tuletab meelde, et parem keeleoskus soodustab liikuvust ja tööalast konkurentsivõimet, teiste kultuuride mõistmist ja kultuuridevahelisi suhteid; toetab täielikult komisjoni ettepanekut võtta vastu ELi uus keeleoskuse sihttase, mille kohaselt peaksid 2020. aastaks vähemalt 50% 15-aastastest noortest omama teadmisi esimest võõrkeelest ja vähemalt 75% peaksid õppima teist võõrkeelt;

5.  tunnistab, et vilets keeleoskus takistab oluliselt töötajate vaba liikumist ja liidu ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, eelkõige piirkondades, kus Euroopa kodanikud elavad erineva keelega naaberriigi piiri lähedal; tuletab meelde, et keeleõpet peetakse varajases eas palju tõhusamaks;

6.  nõuab tungivalt, et oleks tagatud õpilaste liikuvus, et laiendada õpilaste keeleteadmisi ja suhtlemisoskust, mida on vaja nende kohandumiseks ELi ühise tööturuga;

7.  nõuab terviklikku lähenemist haridusele ja koolitusele, mis hõlmaks nii akadeemilisi kui ka kutseõppe aspekte, ning tuletab meelde vajadust tunnustada hariduse laiemat missiooni seoses selle mõjuga isiksuse kasvule ja arengule; nõuab tungivalt, et jätkuvalt toetataks ja tunnustataks mitteformaalse ja informaalse õppe käigus saadud pädevusi, ning toonitab, kui oluline roll on niisugusel õppel üldise elukestva õppe strateegias, mille eesmärk on sotsiaalselt kaasav teadmusühiskond tugevate isikute ja aktiivsete kodanikega; tuletab meelde, et selle strateegia elluviimine sõltub noorte sõltumatuse tasemest tulevikus;

8.  kutsub liikmesriike üles viima hariduse ja tööhõive valdkonnas järjekindlalt läbi võrdlusi asjaomaste Euroopa parimate tavade eeskujudega;

9.  tuletab meelde ELi seatud peaeesmärke strateegia „Euroopa 2020“ raames, nimelt arukas, kaasav ja keskkonnahoidlik majanduskasv, tugeva ja innovaatilise Euroopa Liidu loomine, sotsiaalse kaasatuse edendamine ja suurem solidaarsus, samuti kodanike ette valmistamine edukaks ja rahuldustpakkuvaks eluks; juhib tähelepanu eesmärgile suurendada investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni 3%ni SKPst;

10.  kutsub liikmesriike üles seadma avaliku sektori kulutused haridusele, teadusuuringutele ja innovatsioonile prioriteediks; tuletab meelde, et eelarvekärped neis valdkondades kahjustavad haridust ning et investeeringud neisse valdkondadesse on majanduse taastumise ja liidu ülemaailmse konkurentsivõime jaoks hädavajalikud, samuti selleks, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid;

11.  toetab tugevalt riikide olukorra jälgimist ja asjaomaste sidusrühmadega liidu tasandil arutelu algatamist investeeringute tõhususe ja nendega kaasneva kasu üle haridusse ja koolitusse; toonitab, et haridus tagab jätkusuutliku arengu, mis peaks jääma praegusele kriisile vaatamata esmatähtsaks;

12.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid vastu õigusaktid, millega keelatakse hariduse valdkonnas diskrimineerimine soo, seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, puude, usutunnistuse või veendumuste ja vanuse tõttu; nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks kiiresti vastu horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi, mis on keskse tähtsusega, et tagada tõeline võrdsus ning võidelda erapoolikuse ja diskrimineerimise vastu, kaasa arvatud koolis;

13.  kutsub liikmesriike üles tagama võrdse juurdepääsu haridusele ja kavandama õppijate vajadustele vastavaid meetmeid, pöörates erilist tähelepanu haavatavate inimrühmade liikmetele, eelkõige nendele, kes on koolist lahkunud, ei tööta ega osale koolitusel;

14.  nõuab konkreetseid meetmeid, et parandada hariduse ja koolituse sidumist töökeskkonnaga, et suurendada konkurentsivõimet ja olla varakult valmis tööturu tulevasteks vajadusteks; tuletab meelde, kui oluline on regionaalpoliitika, mis toetab piirkondlike innovatsiooniinkubaatorite loomist, mis koondavad hariduse ja koolituse edendamiseks loomeettevõtteid, ülikoole, investoreid ja kultuuriasutusi;

15.  tuletab meelde, et haridus ja teadus tuleks hõlmata programmitööperioodi 2014–2020 strateegilistes dokumentides prioriteetsete valdkondadena, eesmärgiga võimaldada vahendeid nende valdkondade arendamiseks, uue haridusmeetodite kasutuselevõtuks, sh õpetajate koolitamiseks ja õpetamisstandardite tõstmiseks;

16.  kutsub liikmesriike üles tihendama seost peamiste strateegiliste poliitiliste ülesannete vahel, mis on kindlaks tehtud Euroopa poolaasta raames ja avatud koordinatsiooni meetodite tegevuste kaudu, mille eesmärk on toetada liikmesriike kvaliteetse ja kättesaadava hariduse ja koolituse tagamisel ka eelarvepiirangute ajal;

Noored - investeering tulevikku

17.  tuletab meelde, et noortel on suur potentsiaal ja oluline roll selles, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid hariduse ja tööhõive osas; tuletab liikmesriikidele meelde, et on olemas tihe seos kooli poolelijätmise, tööks vajalike oskuste puudumise ja noorte töötuse vahel; tuletab ka meelde, et väikelaste haridus ja hooldus ning vanemate tähtis roll rajavad aluse noorte inimeste õppele ja arengule tulevikus, kuid et väikelapsi võib õpetada ainult mängulisel viisil, mitte koolimeetoditega ega avaldades survet hinnetega;

18.  rõhutab, et noored on ka ühiskonna kõige haavatavam osa; rõhutab, et tähtis on tunnustada noori liidu sotsiaalse visiooni prioriteedina, ja rõhutab noorte liikuvuse toetamise tähtsust; kutsub lisaks liikmesriike üles edendama kiusamise vastast poliitikat, et vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist ja tagada hariduse tegelik kättesaadavus kõigile;

19.  nõuab noorte ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tunnustamist ja kaasamist elukestva õppe strateegiate kujundamisse ja elluviimisse; rõhutab noorte ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli täiendava hariduse andjatena mitteformaalse ja informaalse õppe ning vabatahtliku tegevuse võimaluste kaudu, aidates kaasa noorte ja õppurite nii üldiste kui ka isiklike oskuste arendamisele, nagu loov ja kriitiline mõtlemine, algatusvõime, teabe töötlemine ja probleemide lahendamine, meeskonnatöö ja suhtlusoskused, enesekindlus, juhioskused ja ettevõtlikkus;

20.  nõuab, et tunnustataks kvalifikatsioone, mille noored on omandanud õpingute ajal väljaspool koduülikooli, eelkõige programmi Erasmus raames saadud kvalifikatsioone;

21.  nõuab, et õppijad ja nende organisatsioonid kaasataks haridust käsitletavatesse otsustusprotsessidesse, ning rõhutab, et õppimine peaks põhinema struktureeritud dialoogil õppijatega, arvestades õppekavade koostamist ja meetodeid, mis toetavad elukestva õppe lähenemisviisi ;

22.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid muudaksid kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsemaks ja parandaksid selle vastavust tööturule, muudaksid selle haridussüsteemi lahutamatuks osaks ja tagaksid selle kvaliteedi; nõuab suurema tähelepanu pööramist üld- ja põhioskuste omandamisele formaalse ja mitteformaalse hariduse kaudu varajasest east alates, kuid ka täiskasvanuna, samuti üldoskuste omandamisele, eelkõige ettevõtluskoolituste ja IKT-koolituste kaudu koos ettevõtlussektoriga ning loovuse toetamise kaudu, et aidata noortel tööturule siseneda ja parandada oma väljavaateid töö saamiseks, samuti arendada võimalusi luua oma ettevõte; rõhutab, et liikmesriikidel on vaja luua ebaõnnestunud idufirmade jaoks tugimehhanismid ja vähendada bürokraatiat;

23.  tunnistab ettevõtlusalaste haridussüsteemide väljatöötamise ja rakendamise tähtsust kogu Euroopas; rõhutab, et õpilaste juurdepääs ettevõtlusalasele haridusele on erinev ja see määratakse sageli kindlaks institutsiooni tasandil; kutsub seetõttu liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke asutusi üles koostöös haridusasutustega lisama põhihariduse, kutsehariduse ja kõrghariduse õppekavadesse ettevõtluskoolituse alaseid elemente; leiab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et saada üle lahknevustest ja olulistest erinevustest ettevõtlusalase hariduse arendamisel, mis selgusid 2008. aasta uuringust ettevõtluse kohta Euroopa kõrghariduses ja mida kinnitati 2011. aastal Budapestis toimunud kõrgetasemelisel sümpoosionil;

24.  rõhutab tõsiasja, et hädasti on vaja paremaid teadmisi ja oskusi; rõhutab, et hariduses on vaja suurendada loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna ainete ligitõmbavust ja väärtust, samuti nende valdkondade ligitõmbavust, kus ennustatakse lähematel aastatel tööjõu nappust ja kus vajatakse üha rohkem kvalifitseeritud töötajaid ning luuakse tõenäoliselt kvaliteetseid, jätkusuutlikke töökohti (näiteks keskkonnahoidlik majandus, äriteenused, IKT, tervishoid ja haridus); tunnistab, et loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna ained on äärmiselt olulised selleks, et rohkem noori suudaks kriisiaegadel töö leida, ning nõuab, et teoreetiliste teadmiste omandamine õpingute ajal oleks õiges tasakaalus praktiliste oskuste omandamisega, jätmata tähelepanuta sotsiaalteaduste õpet;

25.  kutsub liikmesriike üles pakkuma tõhusamat haridust keskendumisega üldoskustele, keele- ja ettevõtlusoskustele, et suurendada võimalusi töö leidmiseks kogu ELi piires; kutsub liikmesriike üles harima oma kodanikke ELi kodanike õiguste ja kodanikukohustuste teemal ning küsimuses, kuidas nad saavad kasutada ära oma õigust ELis vabalt liikuda; rõhutab kodanikuaktiivsust ja sotsiaalset kaasatust silmas pidades, et kogu noorte hariduse omandamise vältel tuleks piisavalt tähelepanu pöörata ka humanitaarteadustele;

26.  rõhutab, et õppekavad peavad olema multidistsiplinaarsed ja koostatud nii, et nad annaksid avatud, ülekantavaid oskusi ja et inimesed saaksid liikuda ühest õppevaldkonnast teise; rõhutab, et erilist rõhku tuleks panna nende ainete õpetamisele, mille osas on konkreetsetes liikmesriikides riikliku ja rahvusvahelise statistika kohaselt puudujääke;

27.  rõhutab vajadust keskenduda hariduse, noorte ootuste ja tööturu vajaduste vahelisele seosele, et tagada noortele hõlpsam ja kvaliteetne üleminek koolist tööle, mille eesmärk on ka noorte iseseisvuse tagamine;

28.  rõhutab, et oluline on toetada noori inimesi, eriti mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori, edendades kvaliteetseid õppepraktikakohti ja õpipoisiõpet, teise võimaluse hariduskavasid, hästi korraldatud kaheosalist õpet ja väljaõpet töökohal ning konkreetseid meetmeid, et kindlustada neile juurdepääs kõrgharidusele ning aktiivne integreerumine haridusse ja tööellu; leiab, et need on väärtuslikud sammud koolist tööellu üleminekul ning noorte töötuse määra alandamisel;

29.  kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid töötajate ja töötute osaluse suurendamiseks kutsealase ümberõppe ja täiendkoolituste programmides, et vähendada töötuks jäämise ja eeskätt pikaajalise töötuse ohtu tööjõu selles osas, mille kutsealade järele on nõudlus langemas;

30.  kutsub liikmesriike üles julgustama tööandjaid pakkuma kvaliteetsemaid praktikakohti, töötama välja selged, kuritarvituste ärahoidmisele suunatud kvaliteedikriteeriumid ning lihtsustama haldusmenetlusi ettevõtete jaoks, kes pakuvad noortele töö- või koolitusvõimalust, et parandada nende karjäärivõimalusi;

31.  tuletab liikmesriikidele meelde ELi programmide rolli hariduse, liikuvuse, keeleoskuse, kodanikuaktiivsuse, Euroopa väärtuste, kultuurialase teadlikkuse ja teiste väärtuslike oskuste edendamisel, mis kõik aitavad kaasa noorte tööalase konkurentsivõime suurendamisele ja kultuuridevahelise mõistmise parandamisele; rõhutab nende edasise toetamise vajalikkust mitmeaastase finantsraamistiku raames aastatel 2014–2020, keskendudes õppega seotud liikuvusele, koostööle ja poliitikareformile;

32.  juhib tähelepanu asjaolule, et välismaal saadud kogemused on koolist välja langenud ja hariduseta noorte jaoks lisaväärtus, mis aitab tööd leida; usub, et Erasmus+ programm on ka selle rühma puhul suurepärane raamistik, mille kaudu omandada osa kutseõppest välismaal;

33.  väljendab heameelt, et uuesti on hakatud keskenduma võrreldavate akadeemiliste kraadide automaatsele tunnustamisele, mille eesmärk on kohelda kõiki tudengeid võrdselt, sõltumata nende kvalifikatsiooni omandamise kohast; palub sellega seoses liikmesriikidel suurendada jõupingutusi akadeemiliste kraadide tunnustamiseks;

34.  rõhutab, kui raske võib olla õpingute lõppedes tööturule siseneda, kui võib ees oodata pikaajaline töötus ja sunnitud tegevusetus, eelkõige praeguse kriisi tingimustes; kutsub liikmesriike üles rakendama vajalikku toetuspoliitikat nende probleemide leevendamiseks;

35.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid investeeriksid varajase tööturul aktiveerimise mehhanismidesse ja tööhõive skeemidesse, et pakkuda töökogemust ja parandada tööhõivevõimalusi, pakkuda noortele paremat juhendamist ja asutada täpselt noorte vajadustega kohandatud karjäärinõustamiskeskused, samuti ümberõppekoolitust või -kursusi noortele, kes kaotavad töö või kes on omandanud formaalse hariduse, võimaldamaks neil saada sõltumatuks, elada iseseisvalt ja kindlustada professionaalne areng;

36.  kutsub liikmesriike üles rakendama kiiresti Euroopa noortegarantiid, väljaõpet töökohal, kutsepraktikat ja kaheosalisi õppesüsteemimudeleid, mis on kergesti ligipääsetavad ja karjäärile orienteeritud, pakkuda asjakohaseid töötingimusi, mis on tugevasti õppele orienteeritud ja seotud kvalifikatsiooni omandamisega, ning teha koostööd piirkondadega, tagamaks, et noorte tööhõive algatus oleks tõeline täiendus ja lisa olemasolevatele piirkondlikele ja riiklikele meetmetele noorte töötuse vastu võitlemisel; tuletab meelde, et seda tüüpi ajutine töö peaks toimima hüppelauana alalise töö juurde; nõuab samuti ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendite kasutamist tugimeetmena;

37.  rõhutab, et noortegarantii ei saa asendada struktuurseid jõupingutusi ja reforme, mis peavad muutma mõningate liikmesriikide haridussüsteemid ja tööturud vastupidavaks tulevikus tekkivatele probleemidele;

38.  kutsub liikmesriike takistama noorte tööhõivele ja haridusele kulutatava raha vähendamist; sellel eesmärgil tuleks prioriteetselt kasutada garantii süsteemi vahendeid; toetavate meetmetena peaks liikmesriigid kasutama ka ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, mis tuleks suunata eelkõige noorte tööhõive ja hariduse toetamisele;

39.  nõuab integreeritud lähenemisviisi rakendamist, mis kasutaks Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Ühtekuuluvusfondi ja riiklike rahastamisallikate pakutavaid rahastamisvõimalusi aruka majanduskasvu saavutamiseks; rõhutab, kui olulist rolli täidab Euroopa Sotsiaalfond haridus- ja koolitustegevusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse tehtavate investeeringute toetamises; nõuab seepärast tungivalt, et oleks tagatud ESFi minimaalne üldine osakaal mahus 25% ühtekuuluvuspoliitikale eraldatud eelarvest; peab samuti tähtsaks, et liikmesriigid suurendaksid haridusasutuste teadlikkust muudest ELi poolse rahastamise võimalustest hariduses;

40.  rõhutab vajadust koolitada õpetajaid selliste võtmepädevuste alal nagu meetodid õppima õppimiseks, sotsiaalne ja kodanikupädevus, algatusvõime, kultuuriteadlikkus ja eneseväljendus; tuletab sellega seoses meelde õpetajate elukestvasse õppesse investeerimise olulisust;

41.  tuletab meelde, et piirkondlikul tasandil on võimalik saada kõige täpsemat ja õigeaegset teavet piirkondlike tööturgude kohta ning just seal on kohalikel ja piirkondlikel asutustel oluline roll oskuste mittevastavuse kindlaksmääramisel, pakkudes asjakohast ümberõpet ja kutsealast koolitust, ja investeeringute innustamisel vastusena kohalikule nõudlusele;

42.  rõhutab, et paljudes äärepoolsemates ja ebasoodsates tingimustes olevates mikropiirkondades on täheldatud teravaid probleeme seoses füüsilise juurdepääsuga haridusasutustele, mille tagajärjel suureneb oluliselt koolist väljalangenute määr; arvestades ka suuri majanduslikke raskusi, millega enamik Euroopa kodanikest silmitsi seisab, kutsub liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid selliste takistuste ületamiseks;

43.  tervitab ka uue Euroopa Õpipoisiõppe Liidu asutamist; kutsub liikmesriike üles lisama kutsepraktika oma reformidesse ja meetmetesse osana noortegarantii tagamise kavadest ning võtma selle saavutamiseks kasutusele Euroopa Liidu ja riiklikud rahastamisvahendid;

Tugev keskendumine partnerlusele

44.  rõhutab, et tugev partnerlus rajaneb rahaliste vahendite ja inimressursside vahelisel koostoimel ning aitab jagada elukestva õppe kulusid, mis on eriti oluline kokkuhoiu tingimustes ja mis aitab kaasa sellele, et avaliku sektori investeeringud noorte tööhõive ja hariduse toetuseks ei vähene tuletab meelde, et partnerlus mõjutab haridust ja koolitust positiivselt ka sellega, et aitab parandada nende kvaliteeti ja kättesaadavust, säilitades samas haridusasutuste terviklikkuse ja sõltumatuse;

45.  nõuab sotsiaalse ja kodanikuühiskonna dialoogi tõhustamist hariduse ja koolituse teemadel nii riiklikul kui ka liidu tasandil ja sotsiaalpartnerite rolli tugevdamist poliitika kujundamisel;

46.  leiab, et avaliku ja erasektori partnerluste loomise julgustamine on oluline samm hariduse ja karjääri arengu jagatud vastutuse tagamise suunas, eesmärgiga aidata lõpetajatel kiiremini tööstuse ja turu nõuetega kohaneda ning tagada täiendavate vahendite kättesaadavus tehnoloogilistest muutustest tuleneva haridusprotsessi ajakohastamise jaoks;

47.  märgib, et komisjoni 20. novembri 2012. aasta teatises „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel” ei täpsustata konkreetseid rakendusmeetmeid haridussektori koostööks erinevate sotsiaal- ja ärivaldkonna partneritega; kutsub komisjoni üles taotlema erasektorilt aktiivselt toetust, algatusi ja muudes vormides koostööd hariduse parandamiseks, et valmistada õppureid paremini ette koolist tööle üleminekuks;

48.  kutsub liikmesriike üles parandama ettevõtjate ja haridussektori vahelist koostööd kõikidel tasanditel, sh tööturu osapoolte ja tööandjate tasandil, samuti tudengite ja noorteorganisatsioonide tasandil, eeskätt õppekavade koostamise osas ning nõustamise, hariduse, koolituse ja spetsialiseerumisvõimaluste osas, et pakkuda õppekavasid, mis vastaksid paremini tööturu nõudmistele ja leida jätkusuutlik lahendus omandatud oskuste ja tööturu nõudluse mittevastavuse probleemile; nõuab sotsiaalse ja kodanikuühiskonna dialoogi tõhustamist nii riiklikul kui ka liidu tasandil ja sotsiaalpartnerite rolli tugevdamist poliitika kujundamisel;

49.  tunneb heameelt, et komisjoni ettepanekusse uue mitmeaastase programmi vastuvõtmiseks haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonnas on lisatud ka teadmusühendused ja valdkondlike oskuste ühendused; leiab, et need ühendused on innovaatiline ja jätkusuutlik viis inimkapitali suurendamiseks;

50.  rõhutab erinevate osalejate, näiteks haridusasutuste, ametiasutuste, ettevõtete ning oma elu eest vastutavate üksikisikute jagatud vastutust elukestva õppe valdkonnas;

51.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hoolikalt järele mõtlema kulude jagamise kui hariduse rahastamise meetodi üle; hoiatab, et kulude jagamise mehhanismi ei saa kasutada üksikisikute arvelt; võrdsus ja üldine kättesaadavus peavad olema haridus- ja koolitussüsteemide mis tahes reformi puhul prioriteediks;

52.  nõuab tihedamat koostööd haridusasutuste ja hariduse andjate, ettevõtlussektori, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike, piirkondlike ja riiklike asutuste ja tööturuasutuste vahel, et vahetada parimaid tavasid ning edendada partnerlussuhteid ja pakkuda kvaliteetseid praktikakohti, mis on tõhus vahend täitmata töökohtade täitmiseks ja koolist tööturule siirduvate inimeste jätkusuutlikuks integreerimiseks; rõhutab vajadust tagada nende tavade vastavus ELi tasandil kohaldatavate meetmete ja algatustega; nõuab ka erinevate Euroopa programmide ja fondide, eelkõige piirkondlike fondide suuremat kasutamist;

53.  peab ülioluliseks tunnistada, kui tähtis on haridusse ja koolitusse tehtavate avaliku ja erasektori investeeringute ühendamine; rõhutab samal ajal vajadust kaitse järele võimaliku soovimatu kõrvalmõju eest, nagu sotsiaalselt ja majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevate rühmade takistatud juurdepääs haridusele ja koolitusele;

Elukestva õppe perspektiiv

54.  märgib, et Euroopa Liidus toimuvad demograafilised muutused, näiteks elanikkond vananeb, sündimus on madal, toimub ajude ja inimkapitali äravool; märgib, et järelikult on vaja omandada uusi oskusi ja pädevusi kogu elu jooksul, et tulla toime maailmamajandusega seotud probleemidega ja uute nõuetega tööturul;

55.  märgib, et oluline on tunnustada haridust kui inimõigust, mis peab olema kättesaadav igaühele ning mille eesmärk on isiksuse ja ühiskonna areng ja eluks vajalike oskuste omandamine; nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid avatud juurdepääsu haridus- ja teadusmaterjalidele eesmärgiga vähendada kulutusi haridusele ja teadusuuringutele, eelkõige hiljuti nendes valdkondades kõikjal liidus toimunud eelarvekärbete kontekstis;

56.  julgustab liikmesriike edendama koostööd ja sünergiat elukestva õppe valdkonnas, eelkõige selleks, et laiendada juurdepääsu õppele ning kohandada ja ajakohastada õppeasutuste õppekavasid – näiteks kiiresti arenevate digitaalõppe võimaluste ja avatud haridusvõimaluste kaudu –, et vastata noorte ootustele ja lahendada tänapäeva maailma uusi probleeme;

57.  peab tervitatavaks komisjoni teatist „Avatud haridusruum”, mille eesmärgiks on hariduse, koolitus- ja õppesüsteemide tõhususe, juurdepääsu ja võrdväärsuse parandamine IKT ning uue tehnoloogia tugevdamise ja haridusse ning koolitusse integreerimise kaudu; kutsub kõiki liikmesriike üles julgustama haridusruumi avamisele suunatud algatusi;

58.  märgib murega, et liikmesriikide vahel ja liikmesriikides esineb suuri erinevusi olemasolevate IKT ressursside ja teadmiste vahel koolides ja kõrgharidusasutustes; rõhutab, et IKT taristu ja teadmiste kasutamist tuleks süvalaiendada kõikidesse haridus- ja koolitussektoritesse, et õppureid digitaalajastuks parimal võimalikul viisil ette valmistada;

59.  tuletab meelde, kui tähtis on kvaliteetne õpetaja- ja koolitaja koolitus, mida tuleb täiendada liikuvusega ja kutsealase koolitusega kogu karjääri jooksul; tuletab meelde, et õpetajate valik ja koolitamine, sealhulgas täiendõpe on põhielemendid haridussüsteemi üldise kvaliteedi tagamiseks;

60.  rõhutab, et on vaja innovaatilisi õpetamismeetodeid ja didaktika vahendamist õppuritele (õppima õppimine), võttes arvesse ka õppureid haavatavatest sotsiaalsetest rühmadest ning hariduslike erivajadustega õppureid; juhib eelkõige tähelepanu kiiretele muutustele IKT, digitaalmeedia ja ettevõtluse hariduse valdkonnas; toonitab teiste hariduse andjate (näiteks noorsootöötajad, täiskasvanuhariduse andjad ja lapsevanemad) ja nende hea koostöö tähtsat rolli seoses muutuva haridusega;

61.  nõuab lisaks tungivalt, et liikmesriigid investeeriksid õpetajate elukestvasse õppesse ja aitaksid kaasa nende professionaalsele ja isiklikule arengule ning parandaksid seeläbi õpetajate staatust ja töötingimusi; rõhutab lisaks Euroopa välisriikides õpetamise kogemuse võimalikke eeliseid õpetajate jaoks;

62.  nõuab õpetajaameti au sisse tõstmist ja vajalikul määral tunnustamist, et parandada õpetuse kvaliteeti õpilaste jaoks;

63.  rõhutab ühtsete ja objektiivsete kriteeriumide kasutuselevõtu tähtsust õpetajate töö ning nende mõju tulemuslikkuse ja tõhususe hindamise jaoks õpilaste teadmistega seotud tulemuste ja isikliku arengu suhtes;

64.  rõhutab individualiseeritud õppevormide tähtsust, mis aitavad inimestel praktilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke oskusi kogu elu jooksul ajakohastada ja täiendada; on seisukohal, et individuaalne juhendamine, nõustamine ja mentorlus on vahendid, mis aitavad edastada juhendatavatele teadmisi ja kogemusi, samuti määrata kindlaks isiku tugevused ja konkreetsel kutsealal nõutavad pädevused;

65.  on seisukohal, et vajadus laiendada juurdepääsu õppele on liidu jaoks keskse tähtsusega, keskendudes selgelt neile, kel puudub piisav põhioskuste tase; julgustab liikmesriike võtma kasutusele konkreetsed meetmed viletsamatest sotsiaal-majanduslikest tingimustest pärit inimestele makstava rahalise toetuse vormis, et tagada kõigile võimalus omandada kõrgeim haridustase ning kindlustada õppurite vajaduste rahuldamine ja heaolu;

66.  kutsub liikmesriike üles tagama, et hariduse andmisel käsitletakse iga võimaliku õppeprotsessis osaleja vajadusi kogu nende õpinguaja vältel, et edendada ja kindlustada kaasav ja integreeritud haridus- ja koolitussüsteem ning pakkuda toetavat ja individuaalset lähenemist ning vajadustele kohandatud haridusteed, eelkõige elanikkonna kaitsetutest ühiskonnarühmadest pärit õpilastele, keda ohustab tõrjutus, nagu romad ja teised vähemused, sisserändajad ning vaimse ja/või füüsilise puudega ja hariduslike erivajadustega õpilased;

67.  rõhutab vajadust süvalaiendada soolist võrdõiguslikkust, eriti loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna ainetes, kus naised on tugevalt alaesindatud, et lahendada tööalase eraldatuse ja palgaga seotud diskrimineerimise probleem ning kaotada sool või seksuaalsel sättumusel põhinev diskrimineerimine hariduses, ning nõuab poliitika väljatöötamist, et tagada haavatavate ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, kaasa arvatud eakate sotsiaalne kaasamine õppimisse; sellega seoses kutsub liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid mentorluse programmide või rahalise toetuse kujul täiendõppeks;

68.  kutsub liikmesriike üles pakkuma ebasoodsas olukorras olevatele õpilastele mitmekülgseid tugistruktuure, näiteks stipendiumeid, toetusi, soodsatel tingimustel õppelaene, juhendamist ja koostöövõrgustikku puudutavat abi kogu nende õpinguaja jooksul, et hoida ära nende väljalangemine keskkoolist ja kolmanda taseme hariduse süsteemist ning toetada neid kõrghariduse omandamisel Erasmuse programmi pääsemisel, milles osalemise määr on madala sissetulekuga peredest pärit õpilaste puhul keskmisest madalam, samuti et soodustada nende juurdepääsu kvaliteetsetele praktikakohtadele ettevõtluse, avaliku halduse ja meedia valdkonnas, et võimaldada neile edasise tööalase edu nimel asjakohane töökogemus ja tugivõrk ning samuti integreerida nende enda konkreetsed vaated institutsionaalsesse kultuuri;

69.  nõuab, et eriharidust vajavate laste ning puuetega laste ja täiskasvanute kutsehariduses oleks kasutusele võetud suunitletud lähenemine, et laiendada juurdepääsu haridusele, toetada nende perekondi ja võimaldada neil oma potentsiaali ära kasutada;

70.  on seisukohal, et kõik liikmesriigid peaksid tegema suuri jõupingutusi, et vähendada koolist väljalangenute määra ning täita nii strateegia „Euroopa 2020” peamine eemärk vähendada väljalangevust alla 10%, võttes kasutusele kõrgetasemelisi väikelastele sobivaid haridusprogramme, arengu- ja hooldusprogramme, mis hõlmavad kogu varase lapsepõlve perioodi alates sünnist kuni kuuenda eluaastani ning millele ligipääs on kõigile lastele võrdselt tagatud;

71.  tuletab meelde, et mitmekülgsete õppekavaväliste tegevuste pakkumine ja lapsevanemate õppeprotsessi kaasamine on hädavajalik, et võidelda lapsepõlves ilmnenud ebasoodsatest tingimustest lähtuva ebavõrdsusega, vältida ebasoodsas olukorras olevate õpilaste õpetamist eraldi koolides ning lõpetada põlvkonnast põlvkonda kanduv vaesuse taastootmine ja sotsiaalne tõrjutus, mida saaks jälgida selliste asjakohaste sidusrühmade kaasamisega, nagu hästitoimivad kohalikud valitsusvälised organisatsioonid;

72.  jagab komisjoni muret enamikus liikmesriikides ilmneva ärevusttekitavalt väikese täiskasvanuhariduses osalemise määra pärast, keskmine osaluse määr ELis on 8,9%; rõhutab seepärast vajadust keskenduda väheste oskustega täiskasvanutele ja täiskasvanuhariduse ja -koolituse rollile nende rühmadeni jõudmiseks, samuti keskenduda põlvkondadevahelisele õppele; tuletab meelde, et digitaalõppe ja avatud haridusvõimalused pakuvad häid võimalusi juurdepääsuks haridusele ja koolitusele; tuletab meelde, kui oluline on edendada digitaalset kirjaoskust ja IKT kasutamist elanikkonna kõikides vanuserühmades;

73.  kutsub liikmesriike üles sotsiaalse solidaarsuse nimel ja demograafiliste probleemide lahendamiseks edendama kõikidele vanuserühmadele ette nähtud vabatahtlikku tegevust ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid hooldus- ja tugiteenuste valdkonnas vajalikku väljaõpet;

74.  rõhutab avatud veebipõhiste masskursuste pakutavaid võimalusi kvaliteetse hariduse kõigile kättesaadavaks tegemisel, mis võimaldavad kasutada paindlikumaid ja loomingulisemaid õppevorme, edendada kõikide õppurite võrdsust ja vähendada nii õppurite kui ka ülikoolide kulutusi haridusele;

75.  tunnistab, et on hädavajalik ületada eelarvamused, mis takistavad õpilasi asumast haridusteele, mida tavaliselt ei peeta teeks tunnustatud karjääri ja positsiooni juurde ühiskonnas, et võidelda tööpuudusega ja suurendada kutsehariduse ja mitteformaalse hariduse ligitõmbavust; rõhutab ka, et noorte suure tööpuuduse ajal tuleks õppureid aktiivselt teavitada realistlikest töövõimalustest, milleni nende valikud hariduse valdkonnas viivad; nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid edendaksid kutsevaliku valdkonnas õpilaste kutsenõustamise ja toetamise programme;

76.  on seisukohal, et tööalase nõustamise ja karjääriedendamissüsteemide rakendamine on tähtis samm noorte õigele haridus- ja karjääriteele suunamises ning et see suurendab nende õppimise ja kutsehariduse omandamise motivatsiooni;

77.  toetab kindlalt Euroopa oskuste ja kvalifikatsiooni ala loomist, et saavutada läbipaistvus ja kutse- või kõrgharidusega omandatud kvalifikatsioonide tunnustamine; soovitab vajaduse korral laiendada tunnustamine ka kvalifikatsioonidele, mis on omandanud väljaspool formaalset haridus- ja koolitussüsteemi, mida võib vaadelda mõjuvõimu suurendamise, demokraatliku osalemise, sotsiaalse kaasamise vahendina ja võimalusena inimeste kaasamiseks või tööturule tagasi toomiseks;

78.  rõhutab, kui oluline on õigeaegselt rakendada algatusi kvalifikatsioonide piiriüleseks tunnustamiseks Euroopa Liidus, eelkõige Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku, Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi (ECTS) ning Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET), ning nende rakendamisest aru anda;

79.  kutsub liikmesriike üles töötama välja võrdlusraamistik teaduskraadide kohta, mis toimiks haridussüsteemide raames omandatud hariduse ja oskuste kontrollväärtusena;

80.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid jälgiksid ja hindaksid regulaarselt koos asjaomaste sidusrühmadega, kas nende haridussüsteemi ja programmide abil on suudetud jõuda elanikkonna kaitsetute rühmade liikmeteni, kas võrdne ligipääs kaasavale ja kvaliteetsele haridusele on kindlustatud kõigil tasanditel ning kas haridusest ja koolitustest saadavad oskused on tõepoolest suurendanud õpilaste tööalast konkurentsivõimet, sotsiaalset kaasatust ja kodanikuaktiivsust; kutsub lisaks liikmesriike üles viima Euroopa poolaasta raames antud haridusalased soovitused ning teised komisjoni soovitused võimalikult kiiresti ellu;

81.  kutsub komisjoni üles jälgima, kas liikmesriigid on astunud vajalikke samme, et eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks oma haridussüsteeme reformida;

o
o   o

82.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 393, 19.12.2012, lk 5. (2) ELT C 135, 26.5.2010, lk 2. (3) ELT C 372, 20.12.2011, lk 1. (4) ELT C 119, 28.5.2009, lk 2. (5) ELT C 398, 22.12.2012, lk 1. (6) ELT C 165 E, 11.6.2013, lk 7. (7) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 89. (8) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 77. (9) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 8. (10) ELT C 45 E, 23.2.2010, lk 33. (11) ELT C 139, 17.5.2013, lk 51.