Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/0380(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0282/2013

Esitatud tekstid :

A7-0282/2013

Arutelud :

PV 22/10/2013 - 18
CRE 22/10/2013 - 18

Hääletused :

PV 23/10/2013 - 11.6
CRE 23/10/2013 - 11.6
Selgitused hääletuse kohta
PV 12/12/2013 - 12.10
CRE 12/12/2013 - 12.10
Selgitused hääletuse kohta
PV 16/04/2014 - 14.13
CRE 16/04/2014 - 14.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0441
P7_TA(2014)0443

Vastuvõetud tekstid
PDF 1419kWORD 233k
Kolmapäev, 23. oktoober 2013 - Strasbourg
Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ***I
P7_TA(2013)0441A7-0282/2013

Euroopa Parlamendi 23. oktoobril 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006 ning nõukogu määrus nr XXX/2011 integreeritud merenduspoliitika kohta (COM(2013)0245 – C7-0108/2013 – 2011/0380(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Seadusandliku resolutsiooni projekt
Lõik 1 a (uus)
1 a.  rõhutab, et oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis rõhutas parlament, et kalavarud kujutavad endast avalikku hüve, mis on kogu maailma toiduga kindlustatuse jaoks elulise tähtsusega; parlament juhtis tähelepanu asjaolule, et kalandus- ja vesiviljelussektor ning sellega seotud tegevused on ranniku- ja saarealadel ning äärepoolseimates piirkondades sageli peamiseks elatusallikaks ja järjepideva tööhõive tagajaks; parlament oli lisaks seisukohal, et oma keskpika ja pika perspektiivi eesmärkide (stabiilne, säästev ja jätkusuutlik kalandussektor) täitmiseks, kalavarude taastamiseks ja püügikoormuse vähendamisega seotud sotsiaalsete aspektidega tegelemiseks vajab reformitud ühine kalanduspoliitika pärast 2013. aastat piisavaid rahalisi vahendeid;
______________
1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Volitus 1
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42, artikli 43 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1, artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2 ja artikli 195 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42, artikli 43 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1, artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2, artikli 195 lõiget 2 ja artiklit 349;
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1 a)  Kalandussektor on strateegilise tähtsusega sotsiaalmajandusliku olukorra, inimeste kalandustoodetega varustamise ning liikmesriikide ja liidu toidubilansi jaoks, samuti annab sektor olulise panuse rannikualade kogukondade sotsiaalmajanduslikku heaolusse, kohalikku arengusse, tööhõivesse, kalandusega seotud majandustegevuse ja töökohtade säilitamisse ja loomisse, värske kalaga varustamisse ning kohalike kultuuritraditsioonide säilitamisse.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)   Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakendusala peaks hõlmama ühise kalanduspoliitika toetamist, mis hõlmab mere bioloogiliste ressursside, magevee bioloogiliste ressursside ja vesiviljeluse säilitamist, haldamist ja kasutamist, samuti kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemist ning turustamist, kui nimetatud tegevused toimuvad liikmesriikide territooriumil või liidu vetes, kaasa arvatud kalalaevadel, mis sõidavad kolmandate riikide lipu all ja on kolmandates riikides registreeritud, või liidu kalalaevadel või lipuriigi esmavastutust piiramata liikmesriikide kodanike poolt, pidades silmas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 117 sätteid.
(2)   Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakendusala peaks hõlmama ühise kalanduspoliitika toetamist, mis hõlmab mere bioloogiliste ressursside, magevee bioloogiliste ressursside ja vesiviljeluse säilitamist, haldamist ja säästvat kasutamist, samuti kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemist ning turustamist, kui nimetatud tegevused toimuvad liikmesriikide territooriumil või liidu vetes või liidu kalalaevadel või lipuriigi esmavastutust piiramata liikmesriikide kodanike poolt, pidades silmas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 117 sätteid.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
(2 a)  Tasub rõhutada, et ühine kalanduspoliitika on toiduga seotud poliitika, mistõttu on õigustatud riiklik sekkumine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu, et säilitada liidu kodanike toiduga kindlustatus.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 b (uus)
(2 b)  Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks täielikult arvestama äärepoolseimate piirkondade konkreetset olukorda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 349. Äärepoolseimate piirkondade geograafiline asukoht ja kalapüügi eripära nendes piirkondades nõuab, et ühist kalanduspoliitikat ja sellega seotud fonde ja eriti Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi tuleks kohandada nende piirkondade eripärade, piirangute, lisakulude ja eritingimustega, mis erinevad märkimisväärselt ülejäänud liidust. Sel eesmärgil tuleks kõnealustele piirkondadele võimaldada erimeetmed.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 c (uus)
(2 c)  Tulevane EMKF peaks täielikult arvesse võtma väiksemahulise kalapüügi probleeme ja erivajadusi, pidades silmas, et väiksemahuliseks püügiks kasutatavatel laevadel on liidus püütud kala kohta kasutusel rohkem tööjõudu.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)   Ühise kalanduspoliitika edu sõltub tõhusast kontroll-, inspekteerimis- ja jõustamissüsteemist, samuti usaldusväärsetest ja terviklikest andmetest, seda nii teaduslikeks nõuanneteks kui ka rakendus- ja kontrolleesmärkidel; mistõttu peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond seda poliitikat toetama.
(3)   Ühise kalanduspoliitika edu sõltub tõhusast kontroll-, inspekteerimis- (sh tööinspektsiooni) ja jõustamissüsteemist, samuti usaldusväärsetest ja terviklikest andmetest, seda nii teaduslikeks nõuanneteks kui ka rakendus- ja kontrolleesmärkidel; mistõttu peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond seda poliitikat toetama.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3 a)  Selleks et suurendada ühise kalanduspoliitika osas kalurite omavastutust ning seeläbi parandada ühise kalanduspoliitika nõuetekohast rakendamist ja üldist edukust, peaks EMKF toetama teadlaste ja kalurite vahelist partnerlust, koostööd ja dialoogi.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)   Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakendusala peaks hõlmama toetust integreeritud merenduspoliitikale, mis laieneb ookeanide, merede, rannikuäärsete alade ja merendussektoritega seotud ning mitmesuguseid asjaomaseid ELi poliitikavaldkondi nimelt ühist kalanduspoliitikat, transporti, tööstust, territoriaalset ühtekuuluvust, keskkonda, energiat ja turismi – täiendavate koordineeritud operatsioonide ja otsuselangetamise väljatöötamisele ning rakendamisele. Läänemerd, Põhjamerd, Keldi merd, Biskaia lahte ja Ibeeria rannikut, Vahe- ja Musta mere merepiirkondi hõlmavate mitmesuguste sektoripoliitikate sidusus ja integratsioon tuleks tagada nende juhtimise kaudu.
(4)   Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakendusala peaks hõlmama toetust integreeritud merenduspoliitikale, mis laieneb koordineeritud toimingute väljatöötamisele ja rakendamisele ning otsuste tegemisele seoses ookeanide, merede, rannikuäärsete alade ja merendussektoritega ning täiendab seejuures mitmesuguseid asjaomaseid ELi poliitikavaldkondi, nimelt ühist kalanduspoliitikat, transporti, tööstust, territoriaalset ühtekuuluvust, keskkonda, energiat ja turismi, valdkondi, kus tuleb edendada teadusuuringuid, erialast pädevust ja koolitust. Läänemerd, Põhjamerd, Keldi merd, Biskaia lahte ja Ibeeria rannikut, Vahe- ja Musta mere merepiirkondi hõlmavate mitmesuguste sektoripoliitikate sidusus ja integratsioon tuleks tagada nende juhtimise kaudu.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4 a)  Poliitika ja meetmete kujundamisel ja rakendamisel seoses ühise kalanduspoliitika, integreeritud merenduspoliitika ja Euroopa Kalandus- ja Merendusfondi reformiga peaks liit arvesse võtma nõudeid, mis on seotud kõrgema tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise ja hariduse, koolituse ning inimeste tervise kaitse kõrgema tasemega, vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 9.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)   Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldustega, millega võeti vastu Euroopa 2020. aasta strateegia, peaksid liit ja liikmesriigid viima ellu arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, edendades samal ajal liidu harmoonilist arengut. Ressursid tuleks eelkõige suunata Euroopa 2020. aasta eesmärkide ja sihtide saavutamisse ning tõhusust tuleks parandada suurema tulemustele keskendumise kaudu. Integreeritud merenduspoliitika kaasamine uude Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi aitab kaasa ka suurte poliitikaeesmärkide saavutamisele, mis sätestati komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (Euroopa 2020. aasta strateegia) ning on vastavuses üldeesmärkidega suurendada Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.
(5)   Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldustega, millega võeti vastu strateegia „Euroopa 2020”, peaksid liit ja liikmesriigid viima ellu arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, edendades samal ajal liidu harmoonilist arengut. Ressursid tuleks eelkõige suunata „Euroopa 2020” eesmärkide ja sihtide, eriti tööhõive ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud eesmärkide saavutamisse. Lisaks sellele tuleks tõhusust parandada suurema tulemustele keskendumise kaudu. Integreeritud merenduspoliitika kaasamine uude Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi aitab kaasa ka suurte poliitikaeesmärkide saavutamisele, mis sätestati komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (strateegia „Euroopa 2020”) ning on vastavuses üldeesmärkidega suurendada Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)   Tagamaks, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond aitab kaasa ühise kalanduspoliitika, integreeritud merenduspoliitika ja Euroopa 2020 strateegia eesmärkide saavutamisse, on tarvis keskenduda piiratud arvule põhiprioriteetidele, mis on seotud innovatsioonil ja teadmistel põhineva kalanduse ja vesiviljeluse soodustamise, jätkusuutliku ning ressursitõhusa kalanduse ja vesiviljeluse edendamise ning tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisega, päästes valla rannikualade ja sisevete kalanduse kasvu- ja tööhõivepotentsiaali ning edendades kalandustegevuse mitmekesistamist teiste meremajanduse sektorite kaudu.
(6)   Tagamaks, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond aitab kaasa ühise kalanduspoliitika, integreeritud merenduspoliitika ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele, on tarvis kindlaks määrata rida põhiprioriteete, mis on seotud innovatsioonil ja teadmistel põhineva kalanduse ja vesiviljeluse soodustamise, jätkusuutliku ning ressursitõhusa kalanduse ja vesiviljeluse edendamise ning tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisega, päästes valla rannikualade ja sisevete kalanduse kasvu- ja tööhõivepotentsiaali ning edendades kalandustegevuse mitmekesistamist teiste meremajanduse sektorite kaudu.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7 a)  Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks kaasa aitama sellele, et tõsta kalapüügist sõltuvate inimeste elatustaset, tagades kaluritele paremad töötingimused, milleks tuleks eelkõige tagada töötervishoiu ja -ohutuse õigusaktide ning kollektiivlepingutega ettenähtud eeskirjade järgimine.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 b (uus)
(7 b)  Et vältida segadust seoses Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi konkreetsete finantsmeetmete kohaldamise ja mõjuga eri sidusrühmade suhtes, kes osalevad kalandussektoris, tuleb kasuks selge vahetegemine laevaomanike ja palgatöötajatest kalurite vahel, nagu seda on juba tehtud ILO konventsioonis nr 188.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)   Ühise kalanduspoliitika üldeesmärk on tagada, et kalandus- ja vesiviljelustegevus aitab saavutada pikaajalisi jätkusuutlikke keskkonnatingimusi, mis on vajalikud majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks. Lisaks peaks see toetama tootlikkuse kasvu, kalandussektoris tegutsejate rahuldavat elatustaset, stabiilseid turgusid, tagama ressursside kättesaadavuse ning tarnete jõudmise tarbijani mõistliku hinna eest.
(8)   Ühise kalanduspoliitika üldeesmärk on tagada, et kalandus- ja vesiviljelustegevus aitab kaasa pikaajalisele majanduslikult, sotsiaalselt ja ökoloogiliselt jätkusuutlikule arengule. Lisaks peaks see toetama tootlikkuse kasvu, kalandussektoris tegutsejate rahuldavat elatustaset, stabiilseid turgusid, tagama ressursside kättesaadavuse ning tarnete jõudmise tarbijani mõistliku hinna eest.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)   Kõige olulisem on integreerida keskkonnaküsimused paremini ühisesse kalanduspoliitikasse, mis peaks teenima liidu keskkonnapoliitika ja Euroopa 2020. aasta strateegia huve. Ühise kalanduspoliitika eesmärk on kasutada mere bioloogilisi elusressursse viisil, mis taastaks ja hoiaks kalavarusid sellisel tasemel, mis tagaks hiljemalt 2015. aastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. Ühise kalanduspoliitika puhul tuleks rakendada kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi. Seega peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond andma panuse merekeskkonna kaitsesse, mis sätestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivis 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv).
(9)   Kõige olulisem on integreerida keskkonnaküsimused paremini ühisesse kalanduspoliitikasse, mis peaks teenima liidu keskkonnapoliitika ja strateegia „Euroopa 2020” huve. Ühise kalanduspoliitika eesmärk on kasutada mere bioloogilisi elusressursse viisil, mis taastaks ja hoiaks kalavarusid sellisel tasemel, mis tagaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse võimaluse korral 2015. aastaks ja hiljemalt 2020. aastaks. Ühise kalanduspoliitika puhul tuleks rakendada tasakaalustatud lähenemisviisi säästvale arengule ning selleks tuleks kalavarusid kavandada, kasutada ja majandada, võttes arvesse püüdlusi ja praeguseid sotsiaalseid vajadusi, seadmata seejuures ohtu hüvesid, mida tulevastel põlvkondadel peaks olema võimalik saada mere ökosüsteemist tulenevatest toodetest ja teenustest. Seega peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond andma panuse merekeskkonna kaitsesse, mis sätestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivis 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv).
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9 a)  Meetmed, mida rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist, peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 39 ja 41, milles osutatakse tasakaalustatud lähenemisele tööjõu kasutamisel ja efektiivsele koordineerimisele kutseõppe alal.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)   Kuna liikmesriikidel ei ole võimalik käesoleva määruse eesmärke piisaval määral saavutada, võttes arvesse rakenduskavade raames rahastatavate toimingute ulatust ja mõjusid ning struktuuriprobleeme, millega puututi kokku kalandus- ja merendussektorite loomisel – nagu ka liikmesriikide piiratud finantsvahendeid –, ning seda on asjakohastele prioriteetidele keskenduva mitmeaastase rahalise toetuse tagamisega seetõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuse lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe määrus kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks.
(10)   Kuna liikmesriikidel ei ole võimalik käesoleva määruse eesmärke piisaval määral saavutada, võttes arvesse rakenduskavade raames rahastatavate toimingute ulatust ja mõjusid ning struktuuriprobleeme, millega puututi kokku kalandus-, vesiviljelus- ja merendussektorite loomisel – nagu ka liikmesriikide piiratud finantsvahendeid –, ning seda on asjakohastele prioriteetidele keskenduva mitmeaastase finantsabi tagamisega seetõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuse lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe määrus kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika kulude rahastamine üheainsa fondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, kaudu peaks käsitlema lihtsustamisvajaduse probleemi ning tugevdama mõlema poliitikavaldkonna integreerimist. Koostöös liikmesriikidega eelarve täitmise laiendamine ühisele turukorraldusele, mis hõlmab hüvitist äärepoolseimatele piirkondadele, kontrolli ja andmekogumistegevusi, peaks aitama lisaks kaasa lihtsustamisele, vähendama halduskoormust nii komisjoni kui ka liikmesriikide jaoks ning saavutama suurema ühtsuse ja antava toetuse tõhususe.
(11)  Ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika kulude rahastamine üheainsa fondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, kaudu peaks käsitlema lihtsustamisvajaduse probleemi ning tugevdama mõlema poliitikavaldkonna integreerimist. Koostöös liikmesriikidega eelarve täitmise laiendamine ühisele turukorraldusele, mis hõlmab hüvitist äärepoolseimatele piirkondadele, kontrolli ning andmete kogumist ja haldamist, peaks aitama lisaks kaasa lihtsustamisele, vähendama halduskoormust nii komisjoni kui ka liikmesriikide jaoks ning saavutama suurema ühtsuse ja antava toetuse tõhususe.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 a (uus)
(11 a)  Rahastamine peaks toimuma Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise XX/201z institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punkti 17 kohaselt.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 b (uus)
(11 b)  Rahastamine ei tohiks piirata määruse, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, ega Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise xxx/201z institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) kohaldamist.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)   Liidu eelarvest tuleks ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika kulusid rahastada ühe fondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, kaudu – seda kas otseselt või liikmesriikide ja liidu koostöö raames. Eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega ei tohiks kohalduda vaid kalanduse, vesiviljeluse ja kohalikel vajadustel põhineva arengu toetamise meetmetele, vaid ka ühisele turukorraldusele ja äärepoolseimatele piirkondadele makstavale hüvitisele, kontrollile ning andmekogumistegevusele. Otsest eelarve täitmist tuleks kohaldada teaduslikele nõuannetele, piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele tehtavatele vabatahtlikele maksetele, nõuandekomisjonidele ja integreeritud merenduspoliitika rakendamise toimingutele. Täpsustada tuleks, mis tüüpi meetmeid võib Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist rahastada.
(12)   Liidu eelarvest tuleks ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika kulusid rahastada ühe fondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, kaudu – seda kas otseselt või liikmesriikide ja liidu koostöö raames. Eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega ei tohiks kohaldada vaid kalanduse, vesiviljeluse ja kohalikel vajadustel põhineva arengu toetamise meetmetele, vaid ka turustamise ja töötlemise meetmetele ning äärepoolseimatele piirkondadele makstavale hüvitisele, kontrollile ning andmekogumistegevusele. Otsest eelarve täitmist tuleks kohaldada tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamisele, ladustamisabile, teaduslikele nõuannetele, piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele tehtavatele vabatahtlikele maksetele, nõuandekomisjonidele ja integreeritud merenduspoliitika rakendamise toimingutele. Täpsustada tuleks, mis tüüpi meetmeid võib Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist rahastada.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)   [Ühise kalanduspoliitika määruse] (edaspidi „ÜKP määrus”) artiklite 50 ja 51 kohaselt peaks liidu rahalise toetuse saamine sõltuma sellest, kas liikmesriigid ja ettevõtjad järgivad ühist kalanduspoliitikat. Selle tingimuslikkuse eesmärk on peegeldada liidu kohustust tagada avalikes huvides mere bioloogiliste ressursside säilitamine ühise kalanduspoliitika raames, nagu sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 3.
(14)   [Ühise kalanduspoliitika määruse] (edaspidi „ÜKP määrus”) artiklite 50 ja 51 kohaselt peaks liidu finantsabi saamine sõltuma sellest, kas liikmesriigid ja ettevõtjad järgivad ühist kalanduspoliitikat. Selle tingimuslikkuse eesmärk on peegeldada liidu kohustust tagada avalikes huvides mere bioloogiliste ressursside säilitamine ühise kalanduspoliitika raames, samuti kõrge tööhõive taseme edendamise ja piisava sotsiaalse kaitse kindlustamisega seotud nõuete täitmise tagamine, nagu on sätestatud vastavalt ELi toimimise lepingu artiklites 3 ja 9.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)   Ühise kalanduspliitika eesmärkide saavutamist õõnestataks, kui Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu antav liidu rahaline toetus eraldataks ettevõtjatele, kes eelnevalt ei vastanud nõuetele, mis on seotud avaliku huviga säilitada mere bioloogilised ressursid. Seega peaksid olema vastuvõetavad vaid ettevõtjad, kes teatava ajavahemiku jooksul enne toetusetaotluse esitamist ei olnud seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekirja kantud laevade töö, juhtimise ega omamisega, nagu see on sätestatud nõukogu 29. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999) artikli 40 lõikes 3, ning kes ei ole toime pannud tõsist rikkumist määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 kohaselt või 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006) artikli 90 lõike 1 kohaselt, ning kes ei ole jätnud täitmata mõnd teist ühise kalanduspoliitika eeskirja, seades sellega suurde ohtu asjaomaste kalavarude säästva arengu ning kujutades endast olulist ohtu mere bioloogiliste elusressursside jätkusuutliku kasutamisele, millega taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid.
(15)   Ühise kalanduspliitika eesmärkide saavutamist õõnestataks, kui Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu antav liidu finantsabi eraldataks ettevõtjatele, kes eelnevalt ei vastanud nõuetele, mis on seotud avaliku huviga säilitada mere bioloogilised ressursid. Seega peaksid olema vastuvõetavad vaid ettevõtjad, kes teatava ajavahemiku jooksul enne toetusetaotluse esitamist ei olnud seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekirja kantud laevade töö, juhtimise ega omamisega, nagu see on sätestatud nõukogu 29. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999) artikli 40 lõikes 3, ega olnud seotud selliste riikide lipu all sõitvate kalalaevade käitamise, haldamise ega omamisega, mis on määratud koostööd mittetegevate kolmandate riikide hulka, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 33. Samamoodi peaksid olema vastuvõetavad vaid need ettevõtjad, kes ei ole toime pannud tõsist rikkumist määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 kohaselt või 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006) artikli 90 lõike 1 kohaselt ning kes ei ole jätnud täitmata mõnd teist ühise kalanduspoliitika eeskirja, seades sellega suurde ohtu asjaomaste kalavarude säästva arengu ning kujutades endast olulist ohtu mere bioloogiliste elusressursside jätkusuutliku kasutamisele, millega taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)   Toetuskõlblikkuskriteeriumide mittetäitmise tagajärjed peaksid kohalduma juhul, kui toetusesaajad rikuvad ühise kalanduspoliitika eeskirju. Toetuskõlbmatute kulude suuruse kindlakstegemiseks tuleks arvesse võtta toetusesaaja ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise raskust, majanduslikku kasu, mis tuleneb ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisest, või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi panuse tähtsust toetusesaaja majandustegevusele.
(17)   Toetuskõlblikkuskriteeriumide mittetäitmise tagajärjed peaksid kohalduma juhul, kui toetusesaajad rikuvad ühise kalanduspoliitika eeskirju. Toetuskõlbmatute kulude suuruse kindlakstegemiseks tuleks arvesse võtta toetusesaaja ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise raskusastet (sh ulatust, kestust ja korduvust), majanduslikku kasu, mis tuleneb ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisest, või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi panuse tähtsust toetusesaaja majandustegevusele.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)   Ühise kalanduspliitika eesmärkide saavutamist õõnestaks ka see, kui Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu antav liidu rahaline toetus makstaks välja liikmesriikidele, kes ei täida oma ühise kalanduspoliitika eeskirjadega ette nähtud kohustusi, näiteks andmete kogumine ja kontrollikohustuse rakendamine. Lisaks sellele valitseb nende kohustuste täitmata jätmise korral oht, et liikmesriigid ei suuda tuvastada kõlbmatuid toetusesaajaid ega sobimatuid tegevusi.
(18)   Ühise kalanduspliitika eesmärkide saavutamist õõnestaks ka see, kui Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu antav liidu finantsabi makstaks välja liikmesriikidele, kes ei täida oma kohustusi saavutada tasakaal kalalaevastiku ja püügivõimaluste vahel kooskõlas ÜKP määruse artikli 34 lõikega 1 või oma ühise kalanduspoliitika eeskirjadega ette nähtud kohustusi, mis on seotud avaliku huviga säilitada mere bioloogilised ressursid, näiteks andmete kogumine ja kontrollikohustuse rakendamine. Lisaks sellele valitseb nende kohustuste täitmata jätmise korral oht, et liikmesriigid ei suuda tuvastada kõlbmatuid toetusesaajaid ega sobimatuid toiminguid.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Ettevaatusabinõudena, et ennetada nõuetele mittevastavate maksete tegemist ning ergutada liikmesriike ühise kalanduspoliitika eeskirjadele vastama või toetusesaaja vastavust nõudma, tuleks kasutada nii maksete edasilükkamist kui ka peatamist, mis on mõlemad oma ulatuselt ajaliselt piiratud. Proportsionaalsuse põhimõttest kinnipidamiseks peaksid määravate või pöördumatute tagajärgedega finantskorrektsioonid kohalduma vaid kulutustele, mis on otseselt seotud tegevustega, mille käigus on aset leidnud ühisele kalanduspoliitikale mittevastavuse juhtumid.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)   Selleks et parandada koordineeritust ja ühtlustada nende fondide rakendamist, mis annavad toetust ühtekuuluvuspoliitika raames, nimelt Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Ühtekuuluvusfond, maaelu arengu fondid, nimelt Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), ja merendus- ja kalandussektori fondid, nimelt Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), on [määruses (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] kehtestatud kõikidele neile fondidele (ÜSRi fondid) ühissätted (ÜSRi fondid). Lisaks käesolevale määrusele hõlmab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika iseärasuste tõttu erisätteid.
(20)   Selleks et parandada koordineeritust ja ühtlustada nende fondide rakendamist, mis annavad toetust ühtekuuluvuspoliitika raames, nimelt Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Ühtekuuluvusfond, maaelu arengu fondid, nimelt Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), ja merendus- ja kalandussektori fondid, nimelt Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), on [määruses (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] kehtestatud kõikidele neile fondidele (ÜSRi fondid) ühissätted (ÜSRi fondid). Samuti tuleks rõhutada, et fonde võib kasutada täiendavalt selleks, et tõhusamalt saavutada ELi ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa 2020 strateegia prioriteete; selles suhtes on oluline välja tuua Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi vaheline sünergia, mis aitab täita keskseid eesmärke seoses tööhõivega ning võitlusega vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. Lisaks käesolevale määrusele hõlmab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika iseärasuste tõttu erisätteid.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)   Liidu tegevus peaks täiendama liikmesriikide tegevust või otsima võimalusi sellele tegevusele enda panuse andmiseks. Märkimisväärse lisandväärtuse tagamiseks tuleks komisjoni ja liikmesriikide vahelist partnerlust tugevdada, korraldades eri tüüpi partnerite osalust, arvestades täielikult liikmesriikide institutsioonilist pädevust. Erilist tähelepanu tuleks pöörata naiste ja vähemusrühmade piisavale esindatusele. See partnerlus hõlmab piirkondlikke, kohalikke ja teisi avaliku sektori asutusi, samuti teisi asjaomaseid organeid, kaasa arvatud neid, mis vastutavad keskkonna ning võrdõiguslikkuse edendamise eest meeste ja naiste, majandus- ja sotsiaalpartnerite ja muude pädevate asutuste vahel. Asjaomased partnerid peaksid olema kaasatud partnerluslepingute koostamisse, samuti kavandamistegevuse ettevalmistamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse.
(22)   Märkimisväärse lisandväärtuse tagamiseks tuleks komisjoni, liikmesriikide asutuste ja mitmesuguste partnerite vahelist partnerlust tugevdada, korraldades nende osapoolte, sealhulgas asjaomaste tööturu osapoolte osalust, arvestades täielikult liikmesriikide institutsioonilist pädevust. See partnerlus hõlmab piirkondlikke, kohalikke ja teisi avaliku sektori asutusi, samuti teisi asjaomaseid organeid, kaasa arvatud neid, mis vastutavad keskkonna ning võrdõiguslikkuse edendamise eest meeste ja naiste, majandus- ja sotsiaalpartnerite, kalandussektori ja muude pädevate asutuste vahel. Võttes arvesse kalandussektori eripära, tuleks kindlustada erinevaid alasektoreid ning piirkondlikke tasandeid, teaduslikke uurimusorganisatsioone ja kalandussektori kohaliku tegevuse rühmade riiklikke ja piirkondlikke võrgustikke esindavate majanduslike ja sotsiaalpartnerite osalus. Erilist tähelepanu tuleks pöörata naiste ja vähemusrühmade piisavale esindatusele. Asjaomased partnerid peaksid olema kaasatud partnerluslepingute koostamisse, samuti kavandamistegevuse ettevalmistamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)   Komisjon peaks koostama iga-aastase olemasolevate kulukohustuste assigneeringute jaotuse liikmesriikide kaupa, kasutades objektiivseid ja läbipaistvaid kriteeriume; need kriteeriumid peaksid hõlmama varasemaid kulujaotisi nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 kohaselt ja varasemat tarbimist nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2006 alusel.
(24)   Komisjon peaks koostama iga-aastase olemasolevate kulukohustuste assigneeringute jaotuse liikmesriikide kaupa, kasutades objektiivseid ja läbipaistvaid kriteeriume; need kriteeriumid peaksid hõlmama varasemat kulujaotust nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 kohaselt ja varasemat tarbimist nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2006 alusel.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)   Ühise kalanduspoliitika kontekstis on ülioluline teatavate eeltingimuste täitmine, eriti sel puhul, mis seondub mitmeaastaste vesiviljelust käsitlevate riiklike strateegiakavade esitamisega ja tõendatud haldussuutlikkusega, et täita kalanduse haldamise andmenõudeid ning kehtestada liidu kontrolli-, inspekteerimis- ja jõustamissüsteemi rakendamine.
(25)   Ühise kalanduspoliitika kontekstis on ülioluline teatavate eeltingimuste täitmine, eriti sel puhul, mis seondub mitmeaastaste vesiviljelust käsitlevate riiklike strateegiakavade esitamisega ja tõendatud haldussuutlikkusega, et täita kalanduse haldamise andmenõudeid ning kehtestada liidu kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise süsteemi rakendamine ning et tagada töötingimusi käsitlevate liidu õigusaktide rakendamine, eelkõige seoses ohutuse, tervishoiu, hariduse ja koolitusega.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)   Lihtsustamise eesmärki silmas pidades peaks kõikide Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi tegevuste, mis kuuluvad koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise alla, kaasa arvatud kontroll ja andmekogumine, aluseks olema üksainus rakenduskava liikmesriigi kohta olenevalt selle riiklikust struktuurist. Programmitöö hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Iga liikmesriik peaks koostama üheainsa rakenduskava. Igas programmis tuleks kindlaks määrata strateegia selliste sihtide saavutamiseks, mis seonduvad Euroopa Merendus- ja Kalandusfond liidu prioriteetidega, ning meetmete valik. Kavandamine peaks olema vastavuses liidu prioriteetidega, kuid samal ajal peavad need olema kohandatud kohaliku kontekstiga ning täiendama teisi liidu poliitikavaldkondi, eriti maaelu arengu poliitikat ja ühtekuuluvuspoliitikat.
(26)   Lihtsustamise eesmärki silmas pidades peaks kõikide Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi tegevuste, mis kuuluvad koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise alla, kaasa arvatud kontroll ja andmekogumine, aluseks olema üksainus rakenduskava liikmesriigi kohta olenevalt selle riiklikust struktuurist. Programmitöö hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Iga liikmesriik peaks koostama üheainsa rakenduskava. Igas programmis tuleks kindlaks määrata strateegia selliste sihtide saavutamiseks, mis seonduvad Euroopa Merendus- ja Kalandusfond liidu prioriteetidega, ning meetmete valik. Kavandamine peaks olema vastavuses liidu prioriteetidega, kuid samal ajal peab see olema kohandatud riikliku ja piirkondliku kontekstiga, eeskätt äärepoolseimate piirkondade eripäraga, ning täiendama teisi liidu poliitikavaldkondi, säilitades samal ajal praeguse haldus- ja kontrollisüsteemi, et mitte tekitada lisakulusid või põhjustada viivitusi programmide rakendamisel.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(30)   Liikmesriigid peaksid kooskõlas liidu mitmeaastase programmiga koostama andmekogumist käsitleva rakenduskava osa. Andmekogumistegevuse konkreetsete vajadustega kohanemiseks peaks liikmesriigid koostama üksikasjaliku iga-aastane tööplaani, mida tuleks komisjoni juhiste kohaselt kord aastas kohandada ning mis peaks saama komisjoni heakskiidu.
(30)   Liikmesriigid peaksid kooskõlas liidu mitmeaastase programmiga koostama andmekogumist käsitleva rakenduskava osa. Andmete kogumise ja haldamise konkreetsete vajadustega kohanemiseks peaksid liikmesriigid koostama üksikasjaliku iga-aastane tööplaani, mida tuleks komisjoni juhiste kohaselt kord aastas kohandada ning mis peaks saama komisjoni heakskiidu.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)   Kalandustegevuse konkurentsivõime ja majandusarengu suurendamiseks on väga oluline ergutada innovatsiooni ja ettevõtlust. Seetõttu peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama uuenduslikke tegevusi ja ettevõtluse arendamist.
(31)   Kalandustegevuse konkurentsivõime ja majandusarengu suurendamiseks on väga oluline ergutada innovatsiooni ja ettevõtlust. Seetõttu peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama uuenduslikke toiminguid ja ettevõtluse keskkonnasäästlikku arendamist kooskõlas ettevaatuspõhimõtte ja ökosüsteemipõhise lähenemisviisiga.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31 a (uus)
(31 a)  Finantskriisist tingitud viimaste aastate keerulise majandusolukorra tõttu on paljudel noortel raskusi kalandussektorisse sisenemiseks vajaliku kapitali saamisega. Seepärast tuleks EMKFi toetuste puhul keskenduda muu hulgas sellele, et aidata noortel kalandussektorisse pääseda, toetades näiteks esmakordselt ettevõtluse alustajaid.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32
(32)   Investeerimine inimkapitali on samuti ülioluline, et suurendada kalandus- ja merendustegevuste konkurentsivõimet ja majandusarengut. Seega peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama elukestvat õpet, koostööd teadlaste ja kalurite vahel, mis ergutab teadmiste levitamist, ning nõuandeteenuseid, mis aitavad parandada ettevõtjate üldist tulemuslikkust ja konkurentsivõimet.
(32)   Investeerimine inimkapitali on samuti ülioluline, et suurendada kalandus- ja merendustegevuste konkurentsivõimet ja majandusarengut. Seega peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama kutseõpet (mis lisaks tehnilistele küsimustele peaks hõlmama ka teadmisi kalavarude jätkusuutliku majandamise ja kala nõuetekohase käitlemise kohta suurema kasumlikkuse eesmärgil), paremaid töötervishoiu, tööohutuse ja hügieeni standardeid, elukestvat õpet, koostööd teadlaste ja kalurite vahel, mis ergutab teadmiste levitamist, ning nõuandeteenuseid, mis aitavad parandada ettevõtjate üldist tulemuslikkust ja konkurentsivõimet. Lisaks on oluline, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond edendaks põlvkonnavahetust ja ametiala noorenemist, milleks tuleks luua erimehhanismid, et ergutada noori asuma tööle sellesse sektorisse, tõsta kaluri elukutse staatust, tagades paremad tervishoiu-, ohutus- ja heaolustandardid laeva pardal, võimaldades kutseõpet ja koolitust ning tõstes sissetulekut.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32 a (uus)
(32 a)  Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks aitama lahendada väikesemahulise kalapüügi konkreetsed probleemid ning toetama nii asjaomaste kalavarude jätkusuutlikku majandamist kohalikul tasandil kui ka rannikualade kogukondade arengut.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32 b (uus)
(32 b)  Kuna ühenduse toetused on väikeettevõtjate jaoks raskesti kättesaadavad, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ergutama ühisprojektide korraldamist ning toetama tehnilise abi andmist selliste projektide korraldajatele.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32 c (uus)
(32 c)  EMKF peaks toetama kohalikul tasandil jätkusuutlikku kalavarude majandamist ning rannikualade kogukondade arengut.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32 d (uus)
(32 d)  Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks ergutama väikesemahulise rannapüügi ning sisevete kalapüügiga tegelevate väikeettevõtjate kaasamist ühisprojektide väljatöötamisse ja pakkuma tehnilist abi nende projektide elluviijatele.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
(33)   Tunnustades rolli, mida mängivad väikesemahulises rannapüügis füüsilisest isikust ettevõtjatest kalurite abikaasad, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama nende ametialast arengut parandavat väljaõpet ja suhtlusvõrgustike loomist, andes neile vahendid, et täita paremini oma traditsioonilisi abistavaid ülesandeid.
(33)   Tunnustades rolli, mida mängivad väikesemahulises rannapüügis füüsilisest isikust ettevõtjatest kalurite abikaasad, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama nende ametialast arengut parandavat elukestvat väljaõpet ja suhtlusvõrgustike loomist, andes neile vahendid, et täita paremini oma traditsioonilisi abistavaid ülesandeid või muid ülesandeid, mis tulenevad kalandustegevuse mitmekesistamisest.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33 a (uus)
(33 a)  Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks toetama sotsiaalset dialoogi Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kaasates sinna sotsiaalpartnereid ja tugevdades viimaste organisatsioonilist suutlikkust.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33 b (uus)
(33 b)  Kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonnas liikmesriikide poolt kindlaks määratud abistavate tegevuste jaoks (näiteks võrguvalmistajate, söödatarnijate, pakkijate ja kalurite tööga vahetult kokku puutuvate muude töötajate tegevus) peaks olema võimalik taotleda Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetusi, et neid konkreetseid tegevusi arendada ja aidata seeläbi parandada valdkonna toimimist.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34
(34)   Olles teadlik väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalurite nõrgast esindatusest sotsiaalses dialoogis, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama organisatsioone, mis seda dialoogi sobivatel foorumitel edendavad.
(34)   Olles teadlik rannapüügiga tegelevate kalurite sotsiaalsest ja territoriaalsest tähtsusest, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama organisatsioone, kes edendavad rannapüügisektori sotsiaalset dialoogi sobivatel foorumitel.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34 a (uus)
(34 a)  Toetada tuleks mitmeaastaste kavade arendamist ja rakendamist (ÜKP määruse artiklid 9–11).
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35
(35)   Olles teadlik võimalustest, mida mitmekesistamine väikesemahulise rannapüügiga tegelevatele kaluritele pakub, ning nende üliolulisest rollist rannikualade kogukondades, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond mitmekesistamisele kaasa aitama, hõlmates ettevõtete käivitamist ja investeeringuid nende laevade moderniseerimiseks ning pakkudes lisaks asjakohast väljaõpet, et omandada kutseoskused asjakohases valdkonnas, mis ei kuulu kalandustegevuste hulka.
(35)   Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks aitama luua töökohti, hõlmates kalandussektori alustavaid ettevõtteid ja kalandusega seotud lisategevuste arendamist ning pakkudes lisaks asjakohast väljaõpet, et omandada piisavad kutseoskused.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35 a (uus)
(35 a)  Selleks et tagada uue põlvkonna pealetulek kalandussektoris, on oluline, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ergutaks noorte sisenemist asjaomasesse sektorisse ja pakuks stiimuleid eelkõige esimest laeva soetavatele noortele kaluritele.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35 b (uus)
(35 b)  Tuleks meeles pidada, et Rahvusvaheline Tööorganisatsioon peab kalandust võrreldes muude ametitega ohtlikuks ning kõnealuse organisatsiooni raames on sõlmitud ja vastu võetud erinevaid lepinguid ja soovitusi, mille eesmärgiks on kalurite inimväärsete töötingimuste edendamine. Sellistes konventsioonides ja soovitustes sisalduvad põhimõtted peaksid olema EMKFi vahendite kasutamise üle otsustamise põhikriteeriumiks.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36
(36)   Pardal tervise ja ohutusvajaduste täitmise tagamiseks peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama investeeringuid, mis hõlmavad ohutust ja hügieeni pardal.
(36)   Pardal tervise ja ohutusvajaduste täitmise tagamiseks peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama investeeringuid, mis hõlmavad ohutust ja hügieeni pardal, ning laevade elamistingimuste parandamist.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37
(37)  [ÜKP määruse] artiklis 27 sätestatud ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide kehtestamise tulemusena ja liikmesriikide toetamiseks nende uute süsteemide rakendamisel peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond andma toetust, pidades silmas võimekuse loomist ning parimate tavade vahetamist.
välja jäetud
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37 a (uus)
(37 a)  Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks tunnistama merepärandi olulisust ning toetama seetõttu investeerimist merepärandi ja sellega seotud traditsiooniliste käsitööoskuste kaitsesse ja säilitamisse.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38
(38)  Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide kehtestamine peaks muutma sektori konkurentsivõimelisemaks. Sellest tulenevalt võib tekkida vajadus uuteks karjäärivõimalusteks väljaspool kalandustegevust. Seetõttu peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama mitmekesistamist ja töökohtade loomist, toetades ennekõike alustavaid ettevõtteid ja laevade kasutuselevõttu merendustegevusteks, mis ei hõlma väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade püügitegevust. Viimati nimetatud tegevus näib olevat sobiv, kuna väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavatele laevadele ei kehti ülekantavate püügikontsessioonide süsteemid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38 a (uus)
(38 a)  Vastavalt strateegias „Euroopa 2020” esitatud töökohtade loomise eesmärgile peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond eraldama vahendeid ka selleks, et hõlbustada meetmete võtmist töövõimaluste loomiseks ja tööhõive suurendamiseks kogu kalandustööstuses, alustades kalapüügi ja vesiviljelusega ning lõpetades töötluse ja turustamisega.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38 b (uus)
(38 b)  Selleks et kalandussektori tulevik oleks jätkusuutlik, on oluline, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond edendaks töökohtade loomist kalapüügiga tegelevates kogukondades, toetades eelkõige alustavaid ettevõtjaid ning aidates noortel kalandussektoris tööle asuda.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 39
(39)  Ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada kalavarude jätkusuutlik kasutamine. On leitud, et liigne püügivõimsus on peamine ülepüügi põhjustaja. Seetõttu on ülitähtis kohandada liidu kalalaevastik olemasolevatele ressurssidele vastavaks. Liigse püügivõimsuse kõrvaldamine riigiabi kaudu, näiteks ajutine või püsiv tegevuse lõpetamine ja lammutamiskavad, on osutunud ebaefektiivseks. Seetõttu toetab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ülekantavate püügikontsessioonide loomist ja haldamist, mille eesmärk on vähendada liigset püügivõimsust ning suurendada asjaomaste tegevuste majandusarengut ja asjaomaste ettevõtjate kasumlikkust.
välja jäetud
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
(40)  Kuna liigne püügivõimsus on üks peamisi ülepüügi põhjustajaid, on tarvis rakendada meetmeid, et kohandada liidu kalalaevastik vastavaks olemasolevatele vahenditele; selles kontekstis peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama ühise kalanduspoliitika liigset püügivõimsust vähendava haldusvahendina kehtestatud ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide kehtestamist, parandamist ja haldamist.
välja jäetud
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40 a (uus)
(40 a)  Liikmesriikide jaoks, kes ei täida andmete kogumise ja edastamise kohustust või ei anna oma kalalaevastiku püügivõimsuse kohta ajakohastatud teavet, tuleks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist eraldatavad vahendid külmutada või neid vähendada.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40 b (uus)
(40 b)  Selleks et tagada, et liikmesriigid peavad kinni määruse (EL) nr .../... [ühise kalanduspoliitika kohta] II lisas kehtestatud püügivõimsuse ülempiiridest, tuleks komisjonile anda õigus peatada püügivõimsuse ülempiire mittearvestavate liikmesriikide rakenduskavadele tehtavad maksed ja kulukohustused kas täielikult või osaliselt, tuginedes otsustamisel kolm aastat pärast nimetatud määruse jõustumist läbi viidud läbivaatamisele.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40 c (uus)
(40 c)  Liikmesriikide jaoks, kes ei täida andmete kogumise ja edastamise kohustust või ei anna oma kalalaevastiku püügivõimsuse kohta ajakohastatud teavet, tuleks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist eraldatavad vahendid külmutada või neid vähendada.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40 d (uus)
(40 d)  Kalurite sissetuleku säilitamiseks peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond panustama ühisfondidesse, millest hüvitatakse loodusõnnetustest, ebasoodsatest ilmastikutingimustest, keskkonnaavariidest, tervisega seotud õnnetustest või kütusehindade järsust suurenemisest tulenevad kahjud.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41
(41)  Ülioluline on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaasata keskkonnaprobleemid ja toetada ühise kalanduspoliitika kaitsemeetmete rakendamist, võttes siiski arvesse tingimuste erinevust ühenduse vetes. Sellel eesmärgil on hädavajalik luua kaitsemeetmete piirkonnakeskne käsitlus.
(41)  Ülioluline on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaasata keskkonnaprobleemid ja toetada ühise kalanduspoliitika kaitsemeetmete rakendamist, võttes siiski arvesse tingimuste erinevust ühenduse vetes. Sellel eesmärgil on hädavajalik luua kaitsemeetmete piirkonnakeskne käsitlus, kasutades kalavarude majandamise mitmeaastast käsitust, milles tähtsustatakse eri liikide bioloogilisi iseärasusi ja iga püügipiirkonna eripära kajastavaid mitmeaastaseid kavasid.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41 a (uus)
(41 a)  On väga tähtis leevendada kliimamuutuse negatiivset mõju ranniku- ja mereökosüsteemidele. EMKFist tuleks toetada investeeringuid kalandussektori kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, samuti projekte, mille eesmärk on kaitsta ja taastada mererohualasid ja rannikuäärseid märgalasid, kuna need on tähtsad süsiniku sidujad.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42
(42)   Samamoodi peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama kalapüügi mõju vähendamist merekeskkonnale, eriti ökoinnovatsiooni edendamise, selektiivsemate vahendite ja varustuse ning meetmete kaudu, mille eesmärk on kaitsta ja taastada merekeskkonna bioloogilist mitmekesisust, ökosüsteeme ning nende pakutavaid teenuseid kooskõlas ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga 2020. aastani.
(42)   Samamoodi peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama kalapüügi negatiivse mõju vähendamist merekeskkonnale, toetama kasvuhoonegaaside heite vähendamist, edendama selektiivsemate vahendite ja varustuse kasutamist ning toetama tõhusama kütusekasutusega laevade väljatöötamist. EMKF peaks eelkõige edendama laevakerede, mootorite ja varustuse ökoloogilist innovatsiooni, samuti meetmeid, mille eesmärk on kaitsta ja taastada merekeskkonna bioloogilist mitmekesisust, ökosüsteeme ning nende pakutavaid teenuseid kooskõlas ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga 2020. aastani, ning strateegia „Euroopa 2020” kliimamuutusega seotud põhieesmärke.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42 a (uus)
(42 a)  Et toetada veeressursside positiivset arengut ja kalapüügi jätkamist väljaspool keeluaega, peaks EMKF saama toetada bioloogilisi hooaegu, kui need esinevad teatavates liigi elutsükli otsustavates etappides ja on kalavarude säästvaks majandamiseks vajalikud.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42 b (uus)
(42 b)  Et kalapüügi mõju mere ökosüsteemidele oleks võimalikult väike, peaks EMKF toetama sidusa kalavarude taastamise piirkondade võrgustiku loomist, haldamist, seiret ja kontrolli.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 43 a (uus)
(43 a)  Tunnistades kalandustegevusse investeerimisega seotud riske, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond panustama talitluspidevusse, hõlmates tootmise muutuvate komponentidega seotud kindlustuse kättesaadavust ja tagades seega tootjatele sissetuleku juhuks, kui ilmnevad tavatud tootmisega seotud kaod, eriti looduskatastroofide, ebasoodsate ilmastikutingimuste, järskude veekvaliteedi muutuste, haiguste või kahjurite või tootmisvahendite hävimise tõttu.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44
(44)  Olles teadlik kalasadamate, lossimiskohtade ja varjualuste tähtsusest, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama asjaomaseid investeeringuid, eriti energiatõhususe, keskkonnakaitse ja lossitud kalandustoodete kvaliteedi suurendamiseks ning ohutuse ja töötingimuste parandamiseks.
(44)  Olles teadlik kalasadamate, oksjonite, lossimiskohtade ja varjualuste tähtsusest, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama asjaomaseid investeeringuid, eriti energiatõhususe, keskkonnakaitse ja lossitud kalandustoodete kvaliteedi suurendamiseks ning ohutuse ja töötingimuste parandamiseks.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44 a (uus)
(44 a)  Väikesemahulise rannapüügi edendamiseks peaksid liikmesriigid lisama oma rakenduskavale sellise püügi arengu, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tegevuskava.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44 b (uus)
(44 b)  EMKF peaks toetama kalavarude taastamise piirkondade ühtse võrgustiku loomist, kus on keelatud igasugune kalapüük ja mis hõlmab kalade tootlikkuse seisukohast olulisi piirkondi, eeskätt kalavarude kasvu-, kudemis- ja toitumispaiku.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44 c (uus)
(44 c)  Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi mõningaid sätteid tuleks kohandada äärepoolseimatele piirkondadele ning selle peamine eesmärk peaks olema säästev ja vastutustundlik kalandus ja vesiviljelus. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks eelkõige võtma arvesse mõningais neis piirkondades arengupuudujääke seoses kalavarude hindamise, taristute, kollektiivse organiseerumise ning püügitegevuse ja tootmise seirega. Seetõttu oleks asjakohane, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond võimaldaks tagada selle sektori moderniseerimist, eelkõige seoses taristute ja tootmisvahendite uuendamise ja moderniseerimisega, võttes asjakohaselt arvesse äärepoolseimate piirkondade merede eripära ja kalavarude kättesaadavust.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 45
(45)   Liidu jaoks on elutähtis jätkusuutliku tasakaalu saavutamine mageveeressursside ja nende kasutamise vahel; seega, võttes vääriliselt arvesse keskkonnamõju ja tagades samal ajal nende sektorite jätkuva majandusliku elujõulisuse, peaksid vajalikud sätted toetama sisevetekalandust.
(45)   Liidu jaoks on elutähtis jätkusuutliku tasakaalu saavutamine mageveeressursside ja nende kasutamise vahel, arvestades asjaolu, et jõgede vesikonnad, suudmealad ja rannikuäärsed laguunid on soodsad kudemisalad ja paljude liikide noorkala kasvupaigad, võttes vääriliselt arvesse keskkonnamõju ja tagades samal ajal nende sektorite jätkuva majandusliku elujõulisuse, peaksid vajalikud sätted toetama sisevetekalandust.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46
(46)   Kooskõlas komisjoni vastu võetud Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegia, ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja Euroopa 2020. aasta strateegiaga peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama keskkondlikult, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutliku vesiviljelusmajanduse arendamist.
(46)   Kooskõlas komisjoni vastu võetud Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegia, ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja strateegiaga „Euroopa 2020” peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama keskkondlikult, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutliku vesiviljelusmajanduse arendamist, keskendudes eelkõige ökoinnovatsioonile, sõltuvuse vähendamisele kalajahust ja -õlist, kasvatatavate organismide heaolu suurendamisele ning suletud süsteemiga mahevesiviljeluse edendamisele.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46 a (uus)
(46 a)  Kuna vesiviljeluspiirkondadest välja pääsenud organismid võivad looduslikku mereelustikku mõjutada, ei peaks EKMF toetama eksootiliste liikide ega geneetiliselt muundatud organismide kasvatamist.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 47
(47)   Vesiviljelus toetab majanduskasvu ning töökohtade loomist ranniku- ja maapiirkondades. Seetõttu on ülioluline, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond oleks kättesaadav vesiviljelusettevõtetele, eriti VKEdele, ning aitaks kaasa uute vesiviljelusettevõtjate toomisele sellesse ettevõtlusvaldkonda. Vesiviljelustegevuse konkurentsivõime ja majandusarengu suurendamiseks on väga oluline ergutada innovatsiooni ja ettevõtlust. Seetõttu peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama uuenduslikke tegevusi ja ettevõtluse arendamist, pöörates erilist tähelepanu toiduks mittekasutatavale ja avamere vesiviljelusele.
(47)   Vesiviljelus toetab majanduskasvu ning töökohtade loomist ranniku- ja maapiirkondades. Seetõttu on ülioluline, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond oleks kättesaadav vesiviljelusettevõtetele, vaatamata nende suurusele, ning aitaks kaasa uute vesiviljelusettevõtjate toomisele sellesse ettevõtlusvaldkonda. Vesiviljelustegevuse konkurentsivõime ja majandusarengu suurendamiseks on väga oluline ergutada innovatsiooni ja ettevõtlust. Seetõttu peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama uuenduslikke toiminguid ja vesiviljelusettevõtete üldist arengut, kaasa arvatud toiduks mittekasutatav ja avamere vesiviljelus.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 48
(48)   Uut liiki sissetulekud kombineerituna vesiviljelustegevustega on juba tõestanud oma lisandväärtust ettevõtluse arendamises. Seetõttu peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama neid vesiviljelusest väljapoole jäävaid lisategevusi, nagu õngitsemisturism, hariduslikud või keskkonnategevused.
(48)   Uut liiki sissetulekud kombineerituna vesiviljelustegevustega on juba tõestanud oma lisandväärtust ettevõtluse arendamises. Seetõttu peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama neid vesiviljelusest väljapoole jäävaid lisategevusi, nagu õngitsemisturism, vesiviljelussektorit ja selle tooteid edendav vesiviljelusturism ning hariduslikud või keskkonnategevused.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 49
(49)   Teine oluline vesiviljelusettevõtete sissetuleku suurendamise viis on toodetele lisandväärtuse andmine, töödeldes ja turustades oma tooteid ise, ning uute heade turustamisväljavaadetega liikide kasutuselevõtt ja seega toodete mitmekesistamine.
(49)   Teine oluline vesiviljelusettevõtete sissetuleku suurendamise viis on toodetele lisandväärtuse andmine, töödeldes ja turustades oma tooteid ise, ning olemasolevate liikidega bioloogiliselt kokkusobivate uute heade turustamisväljavaadetega liikide kasutuselevõtt ja seega toodete mitmekesistamine.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 50
(50)   Olles teadlik vajadusest selgitada välja kõige sobivamad vesiviljeluse arendamise valdkonnad, võttes arvesse vetele ja muudele aladele juurdepääsu, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama riigi ametiasutusi strateegiliste valikute tegemisel riiklikul tasandil.
(50)   Olles teadlik vajadusest selgitada välja geograafiliselt kõige sobivamad vesiviljeluse arendamise piirkonnad, võttes arvesse vetele ja muudele aladele juurdepääsu ning varude jätkusuutlikkuse tagamiseks vajaliku ettevaatusprintsiibi väljatöötamise tähtsust, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama riigi ametiasutusi strateegiliste valikute tegemisel riiklikul tasandil ning piirkondlikke ametiasutusi piirkondliku tasandi tegevuses.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 51
(51)   Investeerimine inimkapitali on samuti ülioluline, et suurendada vesiviljelustegevuste konkurentsivõimet ja majandusarengut. Seega peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama elukestvat väljaõpet ja võrgustiku loomist, mis ergutab teadmiste levitamist, ning nõuandeteenuseid, mis aitavad parandada ettevõtjate üldist tulemuslikkust ja konkurentsivõimet.
(51)   Investeerimine inimkapitali on samuti ülioluline, et suurendada vesiviljelustegevuste konkurentsivõimet ja majandusarengut. Seega peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama elukestvat väljaõpet ja võrgustiku loomist, mis ergutab teadmiste ja hea tava levitamist ja vahetamist kõigi (olemasolevaid materjale arvesse võttes) asjakohaste nõuandeteenuste abil, kaasates ka kutseliite, et nad saaksid aidata parandada ettevõtjate üldist tulemuslikkust ja konkurentsivõimet.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 51 a (uus)
(51 a)  arvestades, et tuleb kindlaks teha geograafiliselt sobivamad vesiviljeluse arendamise piirkonnad, võttes arvesse vetele ja maismaale juurdepääsu, peaks EMKF toetama riiklike ja piirkondlike ametiasutuste strateegilisi valikuid, eelkõige vesiviljeluseks kõige sobivamate alade kindlaksmääramisel ja kaardistamisel, pidades vajaduse korral silmas mereruumi planeerimise protsessi.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 52
(52)   Keskkonda säästva vesiviljeluse edendamiseks peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama keskkonnateadlikke vesiviljelustegevusi, vesiviljelusettevõtete ümberkujundamist keskkonnajuhtimisele sobivaks, auditeerimissüsteemide kasutamist ning üleminekut orgaanilisele vesiviljelusele. Samamoodi peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama vesiviljelust, mis osutab erilisi keskkonnateenuseid.
(52)   Keskkonna, ühiskonna ja majanduse seisukohast säästva vesiviljeluse edendamiseks peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama keskkonnateadlikke vesiviljelustegevusi, vesiviljelusettevõtete üleminekut säästvale majandamisele, auditeerimissüsteemide kasutamist ning üleminekut orgaanilisele vesiviljelusele. Samamoodi peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama vesiviljelust, mis osutab erilisi keskkonnateenuseid ja avaliku huvi teenuseid.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 53
(53)   Olles teadlik tarbijakaitse tähtsusest, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond tagama põllumajandustootjatele piisava toetuse, et ennetada ning leevendada ohtu rahva- ja loomatervisele, mida võib tekitada vesiviljeluse kasvatustegevus.
(53)   Olles teadlik tarbijakaitse tähtsusest, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond tagama põllumajandustootjatele piisava toetuse, et ennetada ning leevendada ohtu rahva- ja loomatervisele, mida võib tekitada vesiviljeluse kasvatustegevus, rakendades eelkõige programme, mille eesmärgiks on vähendada vesiviljelustegevuse sõltuvust veterinaariatoodetest.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 53 a (uus)
(53 a)  EMKF peaks toetama kalavarude taastamise piirkondade ühtse võrgustiku loomist, mis hõlmab piirkondi, mis on olulised kalade tootlikkuse jaoks, eeskätt kalavarude kasvu-, kudemis- ja toitumispaigad, ning kus oleks keelatud igasugune kalapüük.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 54
(54)   Tunnistades vesiviljelustegevuste investeerimisriski, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond panustama talitluspidevusse, hõlmates kalavarude kindlustuse kättesaadavust ja tagades seega tootjatele sissetuleku juhuks, kui ilmnevad tavatud tootmisega seotud kaod, eriti looduskatastroofide, ebasoodsate ilmastikutingimuste, järskude veekvaliteedi muutuste, haiguste või kahjurite ning tootmisrajatiste hävinemise tõttu.
(54)   Tunnistades vesiviljelustegevuste investeerimisriski, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond panustama talitluspidevusse, hõlmates kalavarude kindlustuse kättesaadavust või toetades ühisfondide arendamist ja tagades seega tootjatele sissetuleku juhuks, kui ilmnevad tavatud tootmisega seotud kaod, eriti looduskatastroofide, ebasoodsate ilmastikutingimuste, järskude veekvaliteedi muutuste, haiguste või kahjurite ning tootmisrajatiste hävinemise tõttu.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 55
(55)   Arvestades, et kohalikel vajadustel põhinev lähenemisviis kohalikule arengule on mitme aasta jooksul tõestanud oma kasulikkust kalanduste ja maapiirkondade arendamise edendamisel, võttes täielikult arvesse mitme sektori vajadusi sisemise arengu järele, tuleks tulevikus selle toetamist jätkata ja tugevdada.
(55)   Arvestades, et kohalikel vajadustel põhinev lähenemisviis kohalikule arengule on mitme aasta jooksul tõestanud oma kasulikkust kalapüügi ja maakogukondade arendamise edendamisel, võttes täielikult arvesse mitme sektori vajadusi sisemise arengu järele, tuleks tulevikus selle toetamist jätkata ja tugevdada.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 56
(56)   Kalanduspiirkondades peaks kohalikel vajadustel põhinev kohalik areng aitama kaasa uuenduslikele meetoditele, mis looksid majanduskasvu ja töökohti, eriti kalandustoodetele väärtuse lisamise ja kohaliku majanduse mitmekesistamise kaudu uute majandustegevuste, kaasa arvatud tegevuste suunas, mida pakuvad nn sinine kasv ja laialdasemad merendussektorid.
(56)   Kalanduspiirkondades peaks kohalikel vajadustel põhinev kohalik areng aitama kaasa uuenduslikele meetoditele, mis looksid majanduskasvu ja töökohti, eriti kalandustoodetele väärtuse lisamise ja kohaliku majanduse mitmekesistamise kaudu ka uute majandustegevuste, kaasa arvatud tegevuste suunas, mida pakuvad nn sinine kasv ja laialdasemad merendussektorid.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 57
(57)   Kalanduspiirkondade jätkusuutlik areng peaks andma panuse EL 2020. aasta eesmärkidele, milleks on edendada sotsiaalset kaasatust ja vaesuse vähendamist, soodustama kohalikul tasandil innovatsiooni ning aitama kaasa territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisele, mis on Lissaboni lepingu prioriteet.
(57)   Kalanduspiirkondade säästev areng peaks aitama täita strateegia „Euroopa 2020” eesmärke, milleks on sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vähendamine, tööhõivetaseme tõstmine ja innovatsiooni, sealhulgas sotsiaalse innovatsiooni edendamine kohalikul tasandil, samuti täita territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki kui Lissaboni lepingu peamist prioriteeti.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 58
(58)   Kohalikel vajadustel põhinevat kohalikku arengut tuleks rakendada avaliku-, era- ja kodanikuühiskonna sektori esindajatest koosneva ning kohalikku ühiskonda õigesti peegeldavate kohalike partnerluste altpoolt tulevate algatuste kaudu; need kohalikud pooled sobivad kõige paremini integreeritud mitmesektoriliste kohaliku arengu strateegiate koostamiseks ja rakendamiseks, et täita kohalike kalanduspiirkondade vajadusi: kohalike tegevusrühmade esindatuse tagamiseks on oluline, et ühelgi huvirühmal ei oleks otsuseid tegevates organites üle 49 % hääleõigusest.
(58)   Kohalikel vajadustel põhinevat kohalikku arengut tuleks rakendada avaliku-, era- ja kodanikuühiskonna sektori esindajatest koosneva ning kohalikku ühiskonda õigesti peegeldavate kohalike partnerluste altpoolt tulevate algatuste kaudu; need kohalikud pooled sobivad kõige paremini integreeritud mitmesektoriliste kohaliku arengu strateegiate koostamiseks ja rakendamiseks, et täita kohalike kalanduspiirkondade vajadusi. Selleks, et tagada kohalike tegevusrühmade esinduslikkus ja et nende rühmade tegevus aitaks lahendada kalandus- ja vesiviljelusvaldkonna probleeme, peaksid kalurid ja/või vesiviljelejad olema otsuseid tegevates organites esindatud ettevõtjate seas enamuses.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 60
(60)  Kalanduspiirkondade toetamist EMKFi kaudu tuleks koordineerida teiste liidu fondide ellu viidavate kohalike arengute toetamisega, mis peaks hõlmama kõiki kohalike arengustrateegiate ettevalmistamise ja rakendamise aspekte ning kohalike tegevusrühmade tegevust, nagu ka kohaliku piirkonna oskuste arendamise ja kohaliku partnerluse töös hoidmise kulusid.
(60)  Kalanduspiirkondade toetamist EMKFi kaudu tuleks koordineerida teiste liidu fondide ellu viidavate kohalike arengute toetamisega, mis peaks hõlmama kõiki kohalike arengustrateegiate ettevalmistamise ja rakendamise aspekte ning kohalike tegevusrühmade tegevust, nagu ka kohaliku piirkonna oskuste arendamise ja kohaliku partnerluse töös hoidmise kulusid. Selline toetus peaks hõlmama võimalust pääseda juurde tehnilisele abile, eelkõige finantskorraldusvahenditele kohaliku arengu nende projektide ettevalmistamiseks, mis on seotud eelkõige väikesemahulise rannapüügi ning sisevete kalapüügiga.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 61
(61)   Kalanduse ja vesiviljeluse elujõulisuse tagamiseks konkurentsiturul on oluline kehtestada sätted, mis toetaksid [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta]1 rakendamist, nagu ka ettevõtjate turustamis- ja töötlemistegevust, mille eesmärk on maksimeerida kalandus- ja vesiviljelustoodete väärtust. Erilist tähelepanu tuleks pöörata nende tegevuste edendamisele, mis integreerivad tarneahelasse tootmis-, töötlemis- ja turustamistegevusi. Uue tagasiheitekeelu poliitikaga kohanemiseks peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama ka soovimatu saagi töötlemist.
(61)   Kalanduse ja vesiviljeluse elujõulisuse tagamiseks konkurentsiturul on oluline kehtestada sätted, mis toetaksid [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta]1 rakendamist, nagu ka ettevõtjate turustamis- ja töötlemistegevust, mille eesmärk on maksimeerida kalandus- ja vesiviljelustoodete väärtust. Erilist tähelepanu tuleks pöörata nende toimingute edendamisele, mis integreerivad tarneahelasse tootmis-, töötlemis- ja turustamistegevusi.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 62
(62)  Prioriteetsus tuleks omistada tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele, andes neile toetust. Ladustusabi ning tootmis- ja turustamiskavade toetus tuleks järk-järgult kaotada, kuna seda tüüpi toetuse olulisus on kaotanud huvitavuse liidu vastavatele toodetele mõeldud turu areneva struktuuri ja tugevate tootjaorganisatsioonide kasvava tähtsuse valguses.
(62)  Prioriteetsus tuleks omistada tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele, andes neile toetust.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 63
(63)   Tunnistades kasvavat konkurentsi, millega väikesemahulise rannapüügiga tegelevad kalurid silmitsi seisavad, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalurite ettevõtlusalgatusi, mis lisavad nende püütavale kalale väärtust, eriti püütavate kalade töötlemise või otseturustamise kaudu.
(63)   Tunnistades kasvavat konkurentsi, millega väikesemahulise rannapüügiga tegelevad kalurid silmitsi seisavad, ja teatavate rannakogukondade sõltuvust kalapüügist, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalurite ettevõtlusalgatusi, mis lisavad nende püütavale kalale väärtust, eriti püütavate kalade töötlemise või otseturustamise kaudu.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 63 a (uus)
(63 a)  Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks toetama ettevõtlusalgatusi ja kollektiivseid algatusi, mille eesmärk on saavutada keskkonnakaitse ja kalavarude säilitamisega seotud liidu eesmärke veekeskkonda käsitlevate kollektiivsete meetmete rakendamise kaudu, eelkõige sisevete kalapüügi puhul.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 64
(64)   Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade kalandussektoril on raskusi, eelkõige teatavate kalandustoodete turustamisega kaasnevate lisakulude tõttu, mis on tingitud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 osutatud ebasoodsatest eritingimustest.
(64)   Kuna Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade kalandussektoril on raskusi, eelkõige nende kauguse ja eriliste ilmastikuolude tõttu, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond võtma arvesse nende ebasoodsaid tingimusi, millele osutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 65
(65)   Selleks et säilitada Euroopa Liidu äärepoolseimatest piirkondadest pärinevate kalandustoodete konkurentsivõimet võrreldes Euroopa Liidu muude piirkondade sarnaste toodetega, kehtestas Euroopa Liit alates 1992. aastast meetmed selliste lisakulude hüvitamiseks kalandussektoris. Ajavahemikul 2007-2013 kohaldatavad meetmed on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 791/20071. Alates 1. jaanuarist 2014. on tarvis jätkata meetmeid teatavate kalandustoodete turustamisel tekkivate lisakulude hüvitamiseks.
(65)   Selleks et säilitada Euroopa Liidu äärepoolseimatest piirkondadest pärinevate kalandustoodete konkurentsivõimet võrreldes Euroopa Liidu muude piirkondade sarnaste toodetega, kehtestas Euroopa Liit alates 1992. aastast meetmed selliste lisakulude hüvitamiseks kalandussektoris. Ajavahemikul 2007-2013 kohaldatavad meetmed on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 791/20071. Arvestades raskustega, millega ELi äärepoolseimad piirkonnad silmitsi seisavad, on alates 1. jaanuarist 2014. tarvis suurendada toetust teatavate kalandustoodete turustamisel tekkivate lisakulude hüvitamiseks.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 66
(66)   Arvestades erinevaid turustamistingimusi asjaomastes äärepoolseimates piirkondades, samuti saagikuse ja varude ning turunõudluse kõikumisi, peaks asjaomastele liikmesriikidele jääma võimalus määrata neile ettenähtud kogueraldise raames hüvituskõlblikud kalandustooted, maksimaalsed hüvitatavad kogused ja hüvitissummad.
(66)   Arvestades erinevaid kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmis-, töötlemis- ja turustamistingimusi asjaomastes äärepoolseimates piirkondades, samuti saagikuse ja varude ning turunõudluse kõikumisi, peaks asjaomastele liikmesriikidele jääma võimalus määrata neile ettenähtud kogueraldise raames kindlaks lisakulude nimekiri ja hüvituskõlblikud kalandus- ja vesiviljeluse tooted või tootekategooriad, maksimaalsed hüvitatavad kogused ja hüvitissummad.
Eraldi hääletus
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 68
(68)   Liikmesriigid peaksid määrama hüvitissumma tasemel, mis võimaldab teha äärepoolseimate piirkondade ebasoodsatest eritingimustest ja eelkõige Euroopa mandriossa toodete veoga seotud kuludest tulenevate lisakulude asjakohast tasaarvestust. Ülemääraste hüvitiste vältimiseks peaks summa olema proportsionaalne hüvitatavate lisakulude suurusega ega tohiks mingil juhul ületada 100% Euroopa mandriossa vedamise ja muudest seonduvatest kuludest. Seepärast tuleks võtta arvesse ka muid lisakulude suurust mõjutavaid riikliku sekkumise viise.
(68)   Liikmesriigid peaksid määrama hüvitissumma tasemel, mis võimaldab teha äärepoolseimate piirkondade ebasoodsatest eritingimustest tulenevate lisakulude asjakohast tasaarvestust.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 69
(69)  Kõige olulisem on, et liikmesriigid ja ettevõtjad oleksid varustatud viisil, mis võimaldaks kõrgetasemelisi kontrolle ning seega tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjadele vastavuse, tagades samal ajal vee-elusressursside säästva kasutamise; EMKF peaks seega toetama liikmesriike ja ettevõtjaid nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt. Eeskirju järgiva kalanduskultuuri loomise teel peaks see toetus andma panuse säästvasse arengusse.
(69)  Kõige olulisem on, et liikmesriigid ja ettevõtjad oleksid varustatud viisil, mis võimaldaks kõrgetasemelisi kontrolle ning seega tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjadele vastavuse, tagades samal ajal vee-elusressursside säästva kasutamise; EMKF peaks seega toetama liikmesriike ja ettevõtjaid nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt. Eeskirju järgiva kalanduskultuuri loomise teel peaks see toetus andma panuse säästvasse arengusse. Selleks, et ühtlustada ja tõhustada järelevalve taset, peaks liikmesriikidel olema ka võimalus panna paika ühised juhtimissüsteemid.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 70
(70)   Liikmesriikidele määruse (EÜ) nr 861/2006 alusel makstavat toetust liidu kontrollsüsteemi rakendamisega seotud kulude katteks tuleks ühe fondi loogikat järgiva Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi juhtimisel jätkata.
(70)   Liikmesriikidele määruse (EÜ) nr 861/2006 alusel makstavat toetust liidu kontrollsüsteemi rakendamisega seotud kulude katteks tuleks ühe fondi loogikat järgiva Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi juhtimisel suurendada.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 72 a (uus)
(72 a)  EMKFist peaks toetama vahendeid täiendavaks kontrollimiseks ja inspekteerimiseks valdkondades, kus on teatatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi toimumisest.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 73
(73)   Kehtestada tuleks toetussätted, et koguda, hallata ja kasutada mitmeaastases liidu programmis kasutatavaid kalandusandmeid, eriti riiklike programmide toetamiseks ning andmete haldamiseks ja kasutamiseks teaduslikuks analüüsiks ja ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. Liikmesriikidele määruse (EÜ) nr 861/2006 alusel makstavat toetust kalandusandmete kogumise, haldamise ja kasutamisega seotud kulude katteks tuleks ühe fondi loogikat järgiva Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi juhtimisel jätkata.
(73)   Asjaomaseid sidusrühmi tuleks nõuandekomisjonide kaudu teavitada menetlustest. Kehtestada tuleks toetussätted, et koguda, hallata ja kasutada mitmeaastases liidu programmis kasutatavaid kalandusandmeid, eriti riiklike programmide toetamiseks ning andmete haldamiseks ja kasutamiseks teaduslikuks analüüsiks ja ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. Liikmesriikidele määruse (EÜ) nr 861/2006 alusel makstavat toetust kalandusandmete kogumise, haldamise ja kasutamisega seotud kulude katteks tuleks ühe fondi loogikat järgiva Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi juhtimisel jätkata.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 73 a (uus)
(73 a)  Tuleks rõhutada andmete kogumise rahastamise prioriteetsust, kuna see on ühise kalanduspoliitika nurgakivi. See on oluline eeldus, mis võimaldab määratleda täpsed eesmärgid, mis tuleb saavutada, eriti seoses maksimaalse jätkusuutliku saagikuse ja kalanduse parema juhtimisega. Selles mõttes on asjakohane tagada, et andmete kogumisele oleks eraldatud osa EMKFi eelarvest, mis oleks vastav selle tähtsusele. Samuti on asjakohane ette näha kaasrahastamise määr, mis soodustaks põhjalikku ülevaadet Euroopa kalavarude seisukorrast.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 74
(74)   Samuti on tarvis toetada liikmesriikidevahelist koostööd ning asjakohasuse korral ka koostööd kolmandate riikidega andmete kogumisel sama merebasseini ulatuses ning ka koostööd asjaomaste rahvusvaheliste teadusorganitega.
(74)   Samuti on tarvis toetada liikmesriikidevahelist koostööd ning asjakohasuse korral ka koostööd kolmandate riikidega andmete kogumisel sama merebasseini ulatuses ning ka koostööd asjaomaste rahvusvaheliste teadusorganite ning piirkondlike nõuandenõukogudega.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 76
(76)   Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika rakendamiseks ja edasiseks arendamiseks on tarvis pikaajalist rahastamist, mida on kajastatud ka nõukogu, Euroopa Parlamendi ning Regioonide Komitee avaldustes.
(76)   Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika rakendamiseks ja edasiseks arendamiseks on tarvis pikaajalist rahastamist, mida on kajastatud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2011. aasta määruses (EL) nr 1255/2011, millega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm1, ning nõukogu, Euroopa Parlamendi ning Regioonide Komitee avaldustes. Merenduse edasiarendamine integreeritud merenduspoliitika meetmetele ette nähtud rahalise toetuse abil avaldab eeldatavasti olulist mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.
__________________
1 ELT L 321, 5.12.2011, lk.1.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 76 a (uus)
(76 a)  Sellega seoses tuleks EMKFist toetada selliste meetmete uurimist, mille eesmärk on integreeritud merenduspoliitika strateegiliste eesmärkide edendamine, pöörates ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi kasutades asjakohast tähelepanu nende koondmõjule, jätkusuutlikule majanduskasvule, tööhõivele, innovatsioonile ja konkurentsivõimele rannikualadel, saartel ja äärepoolseimates piirkondades ning integreeritud merenduspoliitika rahvusvahelise mõõtme edendamisele.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 77
(77)   Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks integreeritud merendusjuhtimise edendamist toetama kõikidel tasanditel, eriti heade tavade vahetuse ja merebasseinide strateegiate edasise arendamise ning rakendamise kaudu. Nende strateegiate eesmärk on luua integreeritud raamistik, mis tegeleks Euroopa merebasseinide levinuimate probleemidega ning tugevdaks sidusrühmadevahelist koostööd, et maksimeerida liidu rahastamisvahendite ja fondide kasutamist ning aidata kaasa liidu majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.
(77)   Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks integreeritud merendusjuhtimise edendamist toetama kõikidel tasanditel, eriti heade tavade vahetuse ja merebasseinide strateegiate edasise arendamise ning rakendamise kaudu. Selles kontekstis on väga oluline parandada merenduse juhtimist, muu hulgas parema koostöö ja koordineerimise kaudu asjakohasel tasandil pädevate asutuste vahel, kes täidavad liidus piirivalve ülesandeid ja tagavad tervemad, ohutumad ja turvalisemad mered ja ookeanid, rakendades selleks eelkõige kehtivaid meresõiduohutuse alaseid õigusakte. Nende strateegiate eesmärk on luua integreeritud raamistik, mis tegeleks Euroopa merebasseinide levinuimate probleemidega ning tugevdaks sidusrühmadevahelist koostööd, et maksimeerida liidu rahastamisvahendite ja fondide kasutamist ning aidata kaasa liidu majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning keskkonnasäästlikkusele. Seetõttu on väga oluline parandada ja tõhustada integreeritud merenduspoliitika eesmärkide saavutamisega seotud välist koostööd ja koordineerimist, tuginedes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonile (UNCLOS).
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 77 a (uus)
(77 a)  Kalandus- ja vesiviljelussektori vahendite ning integreeritud merenduspoliitika vahendite paremaks ühtlustamiseks peaks EMKF pakkuma eraldi raamistikku, mis aitaks edendada kalanduse ja vesiviljeluse panust integreeritud merenduspoliitikasse. Oluline on igati soodustada neid tegevusi, toetades osalemist integreeritud juhtimises ja kollektiivsetes projektides, mis aitavad kaasa integreeritud merenduspoliitika rakendamisele.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 79
(79)   Nende sektorite juhitavate teatavate teabesüsteemide vastastikune seos võib vajada sidusalt ja kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetega oma rahastamismehhanismide mobiliseerimist. Mereala ruumiline planeerimine ja rannikualade integreeritud haldamine on merepiirkondade ning rannikualade säästva arengu jaoks väga olulised ning mõlemad aitavad kaasa ökosüsteemipõhise majandamise eesmärkidele ja maa-mere ühenduste loomisele. Need vahendid on olulised ka meie rannikualade, merede ja ookeanide eri kasutusviiside haldamiseks, et tagada nende säästev majandusareng ning stimuleerida piiriüleseid investeeringuid, samal ajal kui merestrateegia raamdirektiivi rakendamisega määratakse täiendavalt kindlaks merekeskkonnale mõju avaldava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piirid. Lisaks sellele on tarvis parandada teadmisi meremaailma kohta ning stimuleerida innovatsiooni, aidates kaasa ookeanide ja merede seisundit käsitlevate andmete kogumisele, tasuta jagamisele, korduvkasutamisele ja levitamisele.
(79)   Nende sektorite juhitavate teatavate teabesüsteemide vastastikune seos võib vajada sidusalt ja kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetega oma rahastamismehhanismide mobiliseerimist. Mereruumi planeerimine ja rannikuala tervikmajandamine on merepiirkondade ning rannikualade säästva arengu jaoks väga olulised ning mõlemad aitavad kaasa ökosüsteemipõhise majandamise eesmärkidele ja maa-mere ühenduste loomisele. Need vahendid on olulised ka meie rannikualade, merede ja ookeanide eri kasutusviiside haldamiseks, et tagada nende säästev majandusareng ning stimuleerida piiriüleseid investeeringuid, samal ajal kui merestrateegia raamdirektiivi rakendamisega määratakse täiendavalt kindlaks merekeskkonnale mõju avaldava tööstus-, ehitus- ja inimtegevuse jätkusuutlikkuse piirid. Lisaks sellele on tarvis parandada teadmisi meremaailma kohta ning stimuleerida innovatsiooni, aidates kaasa ookeanide ja merede seisundit ning püügipiirkondade seisundit käsitlevate andmete kogumisele, tasuta jagamisele, korduvkasutamisele ja levitamisele, tehes need andmed kättesaadavaks lõppkasutajale ja avalikkusele üldiselt.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 80
(80)  EMKF peaks toetama ka säästvat majanduskasvu, tööhõivet, innovatsiooni ja konkurentsivõimet merendussektorites ja rannikupiirkondades. Eriti oluline on välja selgitada reguleerivad tõkked ja oskuste puudujäägid, mis takistavad kasvu tärkavates ja tulevastes merendussektorites, nagu ka tegevused, mis on suunatud tehnoloogilisse innovatsiooni tehtavate investeeringute soodustamisele, mis on vajalikud merendusliku ja mereäärse rakendusega ettevõtluspotentsiaali suurendamiseks.
(80)  EMKF peaks toetama ka säästvat majanduskasvu, tööhõivet, innovatsiooni ja konkurentsivõimet merendussektorites ja rannikupiirkondades. Eriti oluline on välja selgitada reguleerivad tõkked ja oskuste puudujäägid, mis takistavad kasvu tärkavates ja tulevastes merendussektorites, nagu ka toimingud, mis on suunatud tehnoloogilisse innovatsiooni tehtavate investeeringute soodustamisele, mis on vajalikud merendusliku ja mereäärse rakendusega ettevõtluspotentsiaali suurendamiseks. EMKFist tuleks toetatada meetmeid selle sektori hariduse ja kutseõppe süsteemi arendamiseks, sh selliste seadmete ja töövahendite ostmist, mida vajatakse haridus- ja koolitusteenuste kvaliteedi parandamiseks.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 81
(81)   Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks olema täiendav ja sidus olemasolevate ning tulevaste rahastamisvahenditega, mille liit ja liikmesriigid riiklikul ja riiklikust tasandist allpool tasandil avaldavad, et edendada ookeanide, merede ja rannikualade kaitset ning säästvat kasutamist, aidata soodustada tõhusamat koostööd liikmesriikide ja nende ranniku-, saare- ja äärepoolseimate piirkondade vahel ning võtta arvesse prioriseerimist ning riiklike ja kohalike projektide edenemist. Fond on kooskõlas teiste liidu poliitikatega, mis võivad hõlmata merelist mõõdet, eriti Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja teadusuuringute ja energiapoliitika programmiga Horisont 2020.
(81)   Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks olema täiendav ja sidus olemasolevate ning tulevaste rahastamisvahenditega, mille liit ja liikmesriigid riiklikul ja riiklikust madalamal tasandil kättesaadavaks teevad, et edendada jätkusuutlikku sotsiaalset ja majandusarengut, ookeanide, merede ja rannikualade kaitset ning säästvat kasutamist, aidata soodustada tõhusamat koostööd liikmesriikide ja nende ranniku-, saare- ja äärepoolseimate piirkondade vahel ning võtta arvesse prioriseerimist ning riiklike ja kohalike projektide edenemist. Fond on kooskõlas teiste liidu poliitikatega, mis võivad hõlmata merelist mõõdet, eriti Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja teadusuuringute ja energiapoliitika programmiga Horisont 2020.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 84
(84)   Tehnilise abina peaks EMKF tagama ettevalmistava, haldusliku ja tehnilise toe olemasolu ning teabemeetodeid, võrkude loomist, hindamisi, auditeid, uuringuid ja teabevahetust hõlmava abi, et soodustada rakenduskava rakendamist ning edendada lihtsa ja läbipaistva rakendamise saavutamiseks uuenduslikke lähenemisviise ja tavasid. Tehniline abi peaks hõlmama ka Euroopa kohalike kalanduse tegevusrühmade võrgustiku loomist, mille eesmärk on suurendada suutlikkust, jagada teavet, vahetada kogemusi ja toetada koostööd kohalike partnerluste vahel.
(84)   Tehnilise abina peaks EMKF tagama ettevalmistava, haldusliku ja tehnilise toe olemasolu ning teabemeetodeid, võrkude loomist, hindamisi, auditeid, uuringuid ja teabevahetust hõlmava abi, et soodustada rakenduskava rakendamist ning edendada lihtsa ja läbipaistva rakendamise saavutamiseks uuenduslikke lähenemisviise ja tavasid, sh kalandusettevõtjate ja kalurite organisatsioonide kasuks. Tehniline abi peaks hõlmama ka Euroopa kohalike kalanduse tegevusrühmade võrgustiku loomist, mille eesmärk on suurendada suutlikkust, jagada teavet, vahetada kogemusi ja toetada koostööd kohalike partnerluste vahel.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 88
(88)   Mere bioloogiliste ressursside säilitamise ja kalavarude kaitsmise tähtsusest teadlik olles ning ühise kalanduspoliitika reformi rohelise raamatu järelduste vaimus tuleks EMKFi toetusest ilma jätta need ettevõtjad, kes ei täida ühise kalanduspoliitika eeskirju ja seavad eelkõige ohtu asjaomaste varude jätkusuutlikkuse ning tekitavad seega suure ohu mere bioloogiliste elusressursside säästvale kasutamisele, millega taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid, ning ettevõtjad, kes on seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga. Liidu rahastamist ei tohiks üheski etapis, alates tegevuse valikust kuni selle rakendamiseni, kasutada ÜKP määruse eesmärkides sätestatud mere bioloogiliste ressursside säilitamise avaliku huvi õõnestamiseks.
(88)   Mere bioloogiliste ressursside säilitamise ja kalavarude eelkõige ebaseadusliku kalapüügi eest kaitsmise tähtsusest teadlik olles ning ühise kalanduspoliitika reformi rohelise raamatu järelduste vaimus tekitavad ettevõtjad, kes ei täida ühise kalanduspoliitika eeskirju ja seavad eelkõige ohtu asjaomaste varude jätkusuutlikkuse ning eriti eesmärgid, mis seisnevad 2015. aastaks püütavate liikide populatsioonide taastamises ja hoidmises tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid, ning 2020. aastaks hea keskkonnaseisundi saavutamises ja säilitamises, seega suure ohu mere bioloogiliste elusressursside säästvale kasutamisele, koos ettevõtjatega, kes on seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, ning need tuleks EMKFi toetusest ilma jätta. Liidu rahastamist ei tohiks üheski etapis, alates toimingu valikust kuni selle rakendamiseni, kasutada ÜKP määruse eesmärkides sätestatud mere bioloogiliste ressursside säilitamise avaliku huvi õõnestamiseks.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 88 a (uus)
(88 a)  Peaks olema võimalik külmutada EMKFist antav rahastus, kui liikmesriik ei suuda lahendada probleeme ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ELi vetes ja oma kalalaevastikus.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 91
(91)   [Ühise kalanduspoliitika määruse] artiklites 50 ja 51 sätestatud ühise kalanduspoliitika erivajadustega tegelemiseks ja ÜKP eeskirjadele vastavusele kaasaaitamiseks tuleks kehtestada lisasätted maksete peatamise eeskirjadele [määrus (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted]. Kui liikmesriik või ettevõtja ei ole täitnud oma ühise kalanduspoliitika kohustusi või kui komisjonil on tõendeid selle eeskirjade eiramise kohta, peab komisjonil olema ettevaatusabinõuna õigus maksed katkestada.
(91)   [Ühise kalanduspoliitika määruse] artiklites 50 ja 51 sätestatud ühise kalanduspoliitika erivajadustega tegelemiseks ja ÜKP eeskirjadele vastavusele kaasaaitamiseks tuleks kehtestada lisasätted maksete edasilükkamise eeskirjadele [määrus (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted]. Kui liikmesriik või ettevõtja ei ole täitnud oma ühise kalanduspoliitika kohustusi või kui komisjonil on tõendeid, mis võimaldavad sellist eeskirjade eiramist tõestada, peab komisjonil olema ettevaatusabinõuna õigus maksed katkestada.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 93
(93)   Rakenduskava üle tuleks teostada järelevalvet ning seda hinnata, et parandada selle kvaliteeti ja demonstreerida selle saavutusi. Komisjon peaks kehtestama ühise järelevalve- ja hindamisraamistiku, millega muu hulgas tagatakse asjakohase teabe (sh liikmesriikidelt pärinev teave) õigeaegne kättesaadavus. Siinkohal tuleks kindlaks määrata näitajate loetelu ning komisjon peaks poliitika eesmärkidega seoses hindama ÜPP poliitika mõju.
(93)   Rakenduskava üle tuleks teostada järelevalvet ning seda hinnata, et parandada selle kvaliteeti ja demonstreerida selle saavutusi. Komisjon peaks kehtestama ühise järelevalve- ja hindamisraamistiku, millega muu hulgas tagatakse, et asjakohane teave (sh liikmesriikidelt pärinev teave) tehakse õigeaegselt avalikult kättesaadavaks. Siinkohal tuleks kindlaks määrata näitajate loetelu ning komisjon peaks poliitika eesmärkidega seoses hindama ÜPP poliitika mõju.
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 95
(95)  Rahastamisvõimalusi ja projekti toetusesaajaid käsitleva teabe kättesaadavuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil tuleks igas liikmesriigis kättesaadavaks teha üks veebisait või veebiportaal, milles jagatakse teavet rakenduskava kohta ning tuuakse muu hulgas ära kõikide rakenduskavade raames toetatud ettevõtjate loend. See teave peaks laiemale avalikkusele ja ennekõike liidu maksumaksjatele andma mõistliku, mõõdetava ja konkreetse arusaama sellest, kuidas liidu rahastamist Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames kasutatakse. Lisaks sellele eesmärgile peaks asjaomaste andmete avaldamine täiendavalt tutvustama liidu rahastamise taotlemise võimalust. Siiski, austades täielikult andmekaitset käsitlevat põhiõigust ning tegutsedes kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega Schecke liidetud kohtuasjades, ei tohi nõuda eraisikute nimede avaldamist.
(95)  Rahastamisvõimalusi ja projekti toetusesaajaid käsitleva teabe kättesaadavuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil tuleks igas liikmesriigis kättesaadavaks teha üks veebisait või veebiportaal, milles jagatakse teavet rakenduskava kohta ning tuuakse muu hulgas ära iga rakenduskavade raames toetatud toimingute loend. Kõikide liikmesriikide selleteemalised veebilehed peaksid olema kättesaadavad ametlikult liidu veebisaidilt, et võimaldada eri liikmesriikide kodanikele kõikide liikmesriikide avaldatud andmetele lihtsamat juurdepääsu. See teave peaks laiemale avalikkusele ja ennekõike liidu maksumaksjatele andma mõistliku, mõõdetava ja konkreetse arusaama sellest, kuidas liidu rahastamist Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames kasutatakse. Lisaks sellele eesmärgile peaks asjaomaste andmete avaldamine täiendavalt tutvustama liidu rahastamise taotlemise võimalust. Siiski, austades täielikult andmekaitset käsitlevat põhiõigust ning tegutsedes kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega Schecke liidetud kohtuasjades, ei tohi nõuda eraisikute nimede avaldamist.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 96 a (uus)
(96 a)  Eriti oluline on tagada niisuguste eeltingimuste täitmine, mis on seotud haldussuutlikkusega täita kalavarude majandamise andmenõudeid ning liidu kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise süsteemi rakendamisega.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 96 b (uus)
(96 b)  Eriti oluline on tagada niisuguste eeltingimuste täitmine, mis on seotud haldussuutlikkusega täita kalavarude majandamise andmenõudeid ning liidu kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise süsteemi rakendamisega.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt c
c)   kalanduspiirkondade ja sisevete kalapüügi jätkusuutlik areng
c)   kalandus- ja vesiviljeluspiirkondade, sisevete kalapüügi ja muude käesolevas määruses määratletud seotud tegevustesäästev areng,
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt d
d)   ja integreeritud merenduspoliitika (IMP).
d)   ja integreeritud merenduspoliitika (IMP), kaasa arvatud merestrateegia raamdirektiiv.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1
Määrust kohaldatakse liidu territooriumil toimuva tegevuse suhtes, kui määruses ei ole selgesõnaliselt teisiti sätestatud.
Määrust kohaldatakse liidu territooriumil, vetes ja laevastikus toimuva tegevuse suhtes, kui määruses ei ole selgesõnaliselt teisiti sätestatud.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt -1 (uus)
(-1) „suletud vesiviljelussüsteem” – vesiviljelusrajatis, kus kalu ja muid vesiviljelustooteid kasvatatakse vee taaskasutusel ja puhastamisel põhinevas suletud süsteemis, mille puhul on vee kasutamine minimaalne. Sellised süsteemid asuvad tavaliselt sisemaal ning nende puhul taaskasutatakse peaaegu kogu algselt süsteemi kantud vett;
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 2 a (uus)
(2 a)  „mitmekesistamine” – kalanduse või vesiviljelustegevuse mitmekülgsemaks muutmiseks kasutatavad tavad, mille abil täiendatakse nimetatud tegevusvaldkondi või mis on nendest sõltuvad;
Muudatusettepanek 583
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 4 a (uus)
4 a)  „võõrliik” – võõrliik nõukogu määruse (EÜ) nr 708/20071 tähenduses;
1 Nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 708/2007 võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses (ELT L 168, 28.6.2007, lk 1).
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 4 b (uus)
(4 b)  „ekstensiivne vesiviljelus” – vesiviljelustootmine, mis toimub ilma tahtliku toitainete sisestamiseta, vaid sõltub hoopis viljelusrajatise piires looduslikult leiduvatest toitainetest, kaasa arvatud ainetest, mille toob sisse veevool, nagu hoovused või tõus ja mõõn. Ekstensiivne vesiviljelus sõltub suures osas ühestainsast sisendist, nimelt seemnest;
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 5
(5)   „kalanduspiirkond” − mere- või jõekaldaga piirkond (sh tiigid või jõesuue), kus märkimisväärne osa tööhõivest on seotud kalanduse või vesiviljelusega ja mille on liikmesriik sellisena määratlenud;
(5)   „kalandus- ja vesiviljeluspiirkond” − mere-, jõe- või järvekaldaga piirkond (sh tiigid või jõesuue), kus märkimisväärne osa tööhõivest on seotud kalandus- või vesiviljelussektoriga ja mille liikmesriik on sellisena määratlenud;
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 5 – alapunkt 5 a (uus)
(5 a)  „kalavarude taastamise piirkond” – geograafiliselt määratletud merepiirkond, kus on keelatud kogu püügitegevus, et parandada vee-elusressursside kasutamist ja kaitset või mereökosüsteemide kaitset, nagu osutatud määruses (EL) nr .../... [millega kehtestatakse ühissätted];
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 5 b (uus)
(5 b)  „kalandussektor” – majandussektor, mis hõlmab kõiki kalandus- ja vesiviljelustoodetega seotud tootmis-, töötlemis- ja turustamistegevusi;
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 5 c (uus)
(5 c)  „kalanduse haldus- ja juurdepääsusüsteemid” – püügilitsentside jagamise või neile juurdepääsu või püügikoormuse juhtimise mehhanismid, mis on välja töötatud riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil või merepiirkondade tasandil, kvoodi alla kuuluvate või kvoodiväliste liikide kohta 12-miilisel rannikualal või kaugemal, ja mille eesmärk on säilitada kalavarude head seisundit. Neid süsteeme rakendavad avalikud asutused või kalandusorganisatsioonid;
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 6
(6)   „kalur” − liikmesriigi tunnustatud isik, kes tegeleb kutselise kalapüügiga kalalaeva pardal, või liikmesriigi tunnustatud isik, kes ilma laeva kasutamata tegeleb mereorganismide kutselise püügiga;
(6)   „kalur” − liikmesriigi tunnustatud isik, kes tegeleb kutselise kalapüügiga kalalaeva pardal, muu hulgas töövõtjana, või liikmesriigi tunnustatud isik, kes ilma laeva kasutamata tegeleb magevee- või mereorganismide kutselise püügiga;
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 6 a (uus)
(6 a)  „kalandusturism” – kutseliste kalurite täiendav tegevus, milles võetakse kalalaeva pardale turismi- või teadustegevuse eesmärgil isikuid, kes ei kuulu kalalaeva meeskonda;
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 6 b (uus)
(6 b)  „kalanduse ja vesiviljeluse abitegevused” – tegevusalad, millega tegelevad liikmesriigi määratud isikud, kes töötavad kalurite teenistuses ja täidavad püügitegevuse jaoks vajalikke ülesandeid;
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 8 a (uus)
(8 a)  „intensiivne vesiviljelus” – vesiviljelustootmine, mis sõltub toitumise seisukohast täisväärtusliku toidu – kas värskete, looduses esinevate, mere- või mageveekalade – või valemil põhineva toidusegu lisamisel süsteemi. See sõltub suuresti kompleksse ja kaubandusest kättesaadava sööda olemasolust ja seda iseloomustab suur loomkoormus;
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 10
(10)   „kalapüük sisevetel” − üksnes sisevetes tegutsevate laevade või muude jääpüügiks mõeldud seadmetega püük ärieesmärgil;
(10)   „kalapüük sisevetel” − töönduspüük, mida teostatakse laeval või muul viisil üksnes sisevetes või muude jääpüügiks mõeldud seadmetega;
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 12
(12)   „merenduse integreeritud juhtimine” − ookeane, meresid ja rannikupiirkondi mõjutavate ELi kõigi sektoripoliitikate koordineeritud juhtimine;
(12)   „merenduse integreeritud juhtimine” − ookeane, meresid ja rannikupiirkondi mõjutavate kõigi sektoripoliitikate koordineeritud juhtimine liidu tasandil;
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 13
(13)  „merepiirkonnad” − nõukogu otsuse 2004/585/EÜ I lisas sätestatud geograafilised alad ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide kehtestatud alad;
välja jäetud
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 16
(16)   „mere vesikonna strateegia” − teatava geograafilise alaga seotud struktureeritud koostööraamistik, mille on välja töötanud Euroopa institutsioonid, liikmesriigid, nende piirkonnad ja vajaduse korral vesikonda jagavad kolmandad riigid; strateegias arvestatakse mere vesikonna geograafilist, klimaatilist, majanduslikku ja poliitilist eripära;
(16)   „mere vesikonna strateegia” − teatava geograafilise alaga seotud struktureeritud koostööraamistik, mille on välja töötanud Euroopa institutsioonid, liikmesriigid, nende piirkonnad ja kohalikud omavalitsused ning vajaduse korral vesikonda jagavad kolmandad riigid; strateegias arvestatakse mere vesikonna geograafilist, klimaatilist, majanduslikku ja poliitilist eripära;
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 16 a (uus)
(16 a)  „poolintensiivne vesiviljelus” – vesiviljelus, mis sõltub suuresti looduslikust toidust, kuid kus looduslikult esinevat toitainetasandit tõstetakse lisasööda abil, mis täiendab looduslikku toitu. Kultuuri tihedus hoitakse madalamal tasemel, kui intensiivse vesiviljelustootmise puhul;
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 18 a (uus)
(18 a)  „mereandide püüdja või kasvataja” – isik, kes tegeleb jalgsi või laeva pardal püügi, kasvatuse või osalise kasvatusega, mille ainus eesmärk on ühe või mitme molluski, koorik- või mantellooma, okasnahkse või muu veeselgrootu liigi püük selektiivsete ja spetsiifiliste püügivahenditega;
Suuline muudatusettepanek
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 18 b (uus)
18b)  „tuunimõrd” – traditsiooniline kalapüügitehnika, mis põhineb mitmeks kuuks põhja kinnitatavatel võrkudel. Tehnika hõlmab laevade rühma, võrkusid, tamiili ja ankruid, mis asuvad ranniku lähedal, et tõkestada rändega kalavarusid (tuunid ja tuunilaadsed liigid) ning juhtida need püünisesse, kust need välja võetakse.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a
(a)   jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise kalanduse ja vesiviljeluse edendamine;
(a)   kalanduse, vesiviljeluse ja nendega seotud töötlemis- või turustustegevusalade keskkonnasäästlikkuse, majandusliku elujõulisuse ja sotsiaalse vastutustundlikkuse edendamine;
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c
(c)   kalanduspiirkondade tasakaalustatud ja kaasava territoriaalse arengu edendamine;
(c)   kalandus- ja vesiviljeluspiirkondade tasakaalustatud ja kaasava territoriaalse arengu edendamine;
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d
(d)   ÜKP rakendamise soodustamine.
(d)   ÜKP rakendamise, sh selle piirkonnastamise ning ühise turukorralduse rakendamise soodustamine.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d a (uus)
(d a)  töökohtade loomise stimuleerimine, et vältida kalanduskogukondade kadumist ning parandada kvalifikatsiooni ja töötingimusi kalandussektoris.
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 (uus)
2.  Nende eesmärkide saavutamisel võtab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond arvesse põlvkondadevahelise ja soolise võrdsuse põhimõtteid.
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3 (uus)
3.  Neid eesmärke püütakse saavutada ilma püügivõimsust suurendamata.
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – sissejuhatav osa
EMKFi eesmärkide saavutamine aitab kaasa Euroopa 2020. aastajätkusuutliku, aruka ja kaasava kasvu saavutamisele. Seda püütakse saavutatakse järgmise kuue liidu prioriteedi abil, mis tuginevad ühise strateegilise raamistiku (CSF) asjaomastele temaatilistele eesmärkidele.
EMKFi eesmärkide saavutamine aitab kaasa strateegia „Euroopa 2020” säästva, aruka ja kaasava kasvu saavutamisele, nagu ka ühise kalanduspoliitika elluviimisele. Seda püütakse saavutada kalandussektori, jätkusuutliku vesiviljeluse ja nendega seotud tegevuste jaoks kehtestatud järgmise kuue liidu prioriteedi abil, mis tuginevad ühise strateegilise raamistiku (CSF) asjaomastele temaatilistele eesmärkidele.
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 1 – sissejuhatav osa
(1)   Tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamine järgmiste eesmärkide kaudu:
(1)   Tööhõive ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamine järgmiste eesmärkide kaudu:
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
(a)   majanduskasvu, sotsiaalse kaasatuse, töökohtade loomise edendamine ning tööjõu liikuvuse toetamine ranniku- ja siseveekogukondades, mis sõltuvad kalapüügist ja vesiviljelusest;
(a)   majanduskasvu ja sotsiaalse kaasatuse edendamine, muu hulgas töökohtade loomise, tööalase konkurentsivõime arendamise ning tööjõu liikuvuse toetamise abil sellistes ranniku- ja siseveekogukondades, mis sõltuvad kalapüügist ja vesiviljelusest (sh äärepoolseimates piirkondades);
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b
(b)   kalandustegevuse mitmekesistamine merendusmajanduse muude sektorite kaudu ja merendusmajanduse kasv, sealhulgas kliimamuutuse mõjude vähendamine.
(b)   kalandustegevuse mitmekesistamine nii kalandussektoris kui ka sellega tihedalt seotud muudes merendusmajanduse sektorites ja merendusmajanduse kasv, sealhulgas kliimamuutuse mõjude vähendamine.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b a (uus)
(b a)  ühtlustatud sotsiaaleeskirjade rakendamise soodustamine liidu tasandil.
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a
(a)   toetus tehnoloogilise arengu, innovatsiooni ja teadmiste ülekande tõhustamisele;
(a)   toetus tehnoloogilise arengu, innovatsiooni (sh energiatõhususe suurendamise) ja teadmiste ülekande tõhustamiseks;
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a a (uus)
(a a)  kalanduse negatiivse mõju vähendamine loomade heaolule;
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b
(b)   kalanduse, eriti väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade konkurentsivõime ja elujõulisuse suurendamine ning ohutuse ja töötingimuste parandamine;
(b)   kalanduse konkurentsivõime ja elujõulisuse suurendamine ning kalanduse tervishoiu-, hügieeni-, ohutus- ja töötingimuste parandamine;
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c
(c)   uute kutseoskuste ja elukestva õppe arendamine;
(c)   kutseõppe, uute kutseoskuste ja elukestva õppe arendamine, eelkõige noorte kalurite jaoks;
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c a (uus)
(c a)  väikesemahulise rannapüügi, eriti selle konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse arendamine;
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 3 – sissejuhatav osa
3)   Uuenduslike konkurentsivõimelise ja teadmispõhise vesiviljeluse soodustamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:
3)   Säästva, uuendusliku ja konkurentsivõimelise vesiviljeluse soodustamine, mis põhineks teadmistel ja ökosüsteemil, keskendudes järgmistele valdkondadele:
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a
(a)   toetus tehnoloogilise arengu, innovatsiooni ja teadmiste ülekande tõhustamisele;
(a)   toetus tehnoloogilise arengu, tehnilise, sotsiaalse ja majandusliku innovatsiooni ja teadmiste ülekande tõhustamisele;
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b
(b)   vesiviljelusettevõtete, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime ja elujõulisuse suurendamine;
(b)   ekstensiivsete ja poolintensiivsete vesiviljelusettevõtete, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime ja elujõulisuse suurendamine;
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt c
(c)   uute kutseoskuste ja elukestva õppe arendamine;
(c)   uute kutseoskuste ja elukestva õppe arendamine ning kutseõppe stimuleerimine, eelkõige noorte vesiviljelusettevõtjate jaoks;
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt d
(d)   vesiviljelustoodete turu parem korraldus.
(d)   vesiviljelustoodete turu parem korraldus ning investeeringute soodustamine töötlus- ja turustussektoris.
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt d a (uus)
(d a)  vesiviljeluse ökoloogilise jalajälje piiramine.
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a
(a)   kalanduse mõju vähendamine merekeskkonnale;
(a)   juhupüügi ja kalanduse poolt merekeskkonnale avaldatava negatiivse mõju ennetamine, minimeerimine ja, nii palju kui võimalik, kõrvaldamine, eelkõige püügivahendite parema selektiivsuse abil;
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a a (uus)
(a a)  püügivõimsuse ja olemasolevate püügivõimaluste vahelise tasakaalu tagamine;
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b a (uus)
(b a)  merestrateegia raamdirektiivi rakendamine ja hea keskkonnaseisundi saavutamine 2020. aastaks;
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a
(a)   vesiviljelusega seotud ökosüsteemide arvukuse suurendamine ja ressursitõhusa vesiviljeluse edendamine;
(a)   ressursitõhusa vesiviljeluse edendamine, kaasa arvatud sõltuvuse vähendamine kalasöödast ja -õlist ning kemikaalide ja antibiootikumide kasutamisest;
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a a (uus)
(a a)  mere-, maismaa- ja mageveeökosüsteemidele avalduvate vesiviljelustegevuse mõjude hindamine, vähendamine ja võimaluse korral kaotamine;
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 6 – sissejuhatav osa
(6)   ÜKP rakendamise soodustamine järgmise abil:
(6)   ÜKP rakendamise soodustamine ning ÜKP ja integreeritud merenduspoliitika seotuse ja sidususe tugevdamine järgmise abil:
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt a
(a)   teaduslike teadmistega varustamine ja andmete kogumine;
(a)   andmekogumise ja -halduse toetamine, et parandada teaduslikke teadmisi;
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b
(b)   kontrolli ja rakendamise toetamine, institutsioonilise suutlikkuse tõstmine ja tõhus avalik haldus.
(b)   seire, kontrolli ja jõustamise toetamine, institutsioonilise suutlikkuse tõstmine ja tõhus avalik haldus täiendavat halduskoormust tekitamata.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b a (uus)
(b a)  toetus ühise kalanduspoliitika piirkonnastamisele, eelkõige piirkondlike nõuandekomisjonide abil.
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1
1.   Piiramata käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse liikmesriikide kalandus- ja vesiviljelusettevõtetele antava toetuse suhtes asutamislepingu artikleid 107, 108 ja 109.
1.   Liikmesriikide kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtetele antava toetuse suhtes kohaldatakse asutamislepingu artikleid 107, 108 ja 109.
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
2.   Asutamislepingu artikleid 107, 108 ja 109 ei kohaldata siiski liikmesriikide maksete suhtes, mida tehakse asutamislepingu artikli 42 kohaldamisalas vastavalt käesolevale määrusele ja sellega kooskõlas.
2.   Erandina lõikest 1 ei kohaldata asutamislepingu artikleid 107, 108 ja 109 siiski liikmesriikide maksete suhtes, mida tehakse asutamislepingu artikli 42 kohaldamisalas vastavalt käesolevale määrusele ja sellega kooskõlas.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1
Lisaks [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 4 esitatud põhimõtetele tagavad komisjon ja liikmesriigid koordineerimise ning vastastikuse täiendavuse nende toetuste vahel, mida antakse EMKFi poolt, liidu muudest poliitikavaldkondadest ja rahastamisvahenditest, sealhulgas määrus (EÜ) nr [millega kehtestatakse keskkonna ja kliimamuutuse meetme raamprogramm (raamprogramm LIFE)], ning liidu välistegevuse raames. Koordineerimine EMKFist ja raamprogrammist LIFE antava toetuse vahel saavutatakse eelkõige selliste tegevuste rahastamise edendamisega, mis täiendavad raamprogrammi LIFE alusel rahastatavaid integreeritud projekte ning raamprogrammis LIFE end tõestanud lahenduste, meetodite ja käsitusviiside kasutamise edendamisega.
Lisaks [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 4 esitatud põhimõtetele tagavad komisjon ja liikmesriigid koordineerimise ning vastastikuse täiendavuse nende toetuste vahel, mida antakse EMKFi poolt, liidu muudest poliitikavaldkondadest ja rahastamisvahenditest, sealhulgas liidu välistegevuse raames. Nimetatud koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse nõue tuleb lisada rakenduskavadesse.
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11
EMKFi suhtes kohaldatakse käesoleva määruse III lisas viidatud eeltingimusi.
EMKFi suhtes kohaldatakse käesoleva määruse III lisas viidatud konkreetseid eeltingimusi.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 a (uus)
Artikkel 11 a
Püügivõimsuse piirmäära järgimise hindamine
1.  Hiljemalt ...* hindab komisjon koostöös liikmesriikidega, kuidas liikmesriigid järgivad määruse (EL) nr .../... [ühise kalanduspoliitika kohta] II lisas kehtestatud püügivõimsuse piirmäära.
2.  Kui lõike 1 kohase hindamise tulemusel selgub, et liikmesriik ei ole järginud oma püügivõimsuse piirmäära, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega täielikult või osaliselt peatatakse maksed ja kulukohustused asjaomase liikmesriigi rakenduskava suhtes.
3.  Komisjon tühistab maksete ja kulukohustuste peatamise, kui liikmesriik on võtnud meetmeid oma püügivõimsuse piirmäära järgimiseks ja kui komisjon on need heaks kiitnud.
_________________
* Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 – punkt b a (uus)
(b a)  ettevõtjad, kes on seotud selliste kalalaevade käitamise, haldamise või omamisega, mis sõidavad määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 33 sätestatud koostööd mittetegevate kolmandate riikide lipu all;
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 – punkt b b (uus)
(b b)  ettevõtjad, kes on kriminaal- või haldusmenetluse käigus süüdi mõistetud kehtivate riiklike eeskirjade raskes rikkumises järgmistes valdkondades:
–  kõnealusel ametialal kohaldatavad palga- ja töötingimused;
–  ametialane vastutus;
–  inim- või uimastikaubandus;
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 – punkt b c (uus)
(b c)  ettevõtjad, kes on ühes või mitmes liikmesriigis kriminaal- või haldusmenetluse käigus süüdi mõistetud liidu eeskirjade raskes rikkumises, eelkõige järgmistes valdkondades:
–  kalurite töö- ja puhkeaeg;
–  tervise ja ohutusega seotud õigusaktid;
–  kõnealusel ametialal kohaldatavad palga- ja töötingimused;
–  kalurite alus- ja jätkuõpe;
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 – punkt c a (uus)
(c a)  ettevõtjad, kes ei vasta 25. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta)1 sätetele.
_______________
1 ELT L 60, 5.3.2008, lk 1.
Muudatusettepanek 571
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3 – punkt a
(a)   lõigetes 1 ja 2 viidatud ajaperioodi kindlaksmääramine; kõnealune periood on proportsionaalne rikkumise või mittevastavuse raskuse või kordumisega;
(a)   lõigetes 1 ja 2 viidatud ajaperioodi kindlaksmääramine, nii et kõnealune periood on proportsionaalne asjaomase rikkumise või mittevastavuse raskusega, lähtudes sellistest kriteeriumidest nagu põhjustatud kahju, selle väärtus ning rikkumise või mittevastavuse ulatus ja kordumine, kusjuures selle perioodi pikkus on vähemalt üks aasta;
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4
4.   Liikmesriigid nõuavad, et EMKFile taotluse esitavad ettevõtjad esitaksid korraldusasutusele allkirjastatud avalduse, milles kinnitavad, et nad järgivad lõikes 1 loetletud kriteeriumeid ega ole rikkunud lõikes 2 osutatud EKFi või EMKFi eeskirju. Liikmesriigid kontrollivad enne tegevusele heakskiidu andmist avalduse tõele vastavust.
4.   Liikmesriigid nõuavad, et EMKFile taotluse esitavad ettevõtjad esitaksid korraldusasutusele allkirjastatud avalduse, milles kinnitavad, et nad järgivad lõigetes 1 ja 2 loetletud kriteeriumeid. Liikmesriigid kontrollivad enne toimingule heakskiidu andmist avalduse tõele vastavust andmete põhjal, mis on kantud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 93 asutatud rikkumisi käsitlevasse riiklikku andmebaasi, või muude selleks kättesaadavate andmete põhjal.
Muudatusettepanek 610
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 a (uus)
Artikkel 12 a
Maksete peatamine
Kui ettevõtja suhtes on algatatud uurimine artikli 12 lõikes 1 kirjeldatud tõsise rikkumise toimepanemise tõttu, peatatakse talle EMKFist kõikide maksete tegemine. Kui ettevõtja tunnistatakse artikli 12 lõike 1 kohases rikkumises süüdi, loetakse asjaomase ettevõtja taotlus vastuvõetamatuks.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõik 1 – punkt a
(a)   tegevus, millega suurendatakse laeva püügivõimsust;
(a)   tegevus, millega suurendatakse laeva püügivõimsust või püügivõimekust;
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõik 1 – punkt a a (uus)
(a a)  tegevus, mis ohustab mere bioloogiliste ressursside ja ökosüsteemide jätkusuutlikkust;
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõik 1 – punkt a b (uus)
(a b)  kahjulike tagajärgedega tööhõivemeetmed;
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõik 1 – punkt b a (uus)
(b a)  investeeringud laevade pardal, mis kuuluvad laevastikusegmenti, mille kohta on määruse (EL) nr .../... [ühise kalanduspoliitika kohta] artikli 34 lõikes 1 osutatud püügivõimsuse aruandes tõestatud, et püügivõimaluste ja laevastiku võimsuse vahel ei valitse jätkusuutlik tasakaal;
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõik 1 – punkt c
(c)  püügitegevuse ajutine katkestamine;
välja jäetud
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõik 1 – punkt d
(d)   eksperimentaalpüük;
(d)   kalandusalased perspektiivuuringud;
Muudatusettepanek 611
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15, lõiked 2−4
2.   Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse 4 535 000 000 eurot kalanduse, vesiviljeluse ja V jaotise I, II ja III peatükkide kohaste kalanduspiirkondade jätkusuutlikuks arenguks.
2.   Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse maksimaalselt 71,86% kalanduse, vesiviljeluse ja V jaotise I, II ja III peatükkide kohaste kalanduspiirkondade jätkusuutlikuks arenguks.
3.   Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse 477 000 000 eurot artiklis 78 viidatud kontrolli- ja rakendamismeetmetele.
3.   Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse vähemalt 12,5% artiklis 78 viidatud kontrolli- ja rakendamismeetmetele.
4.   Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse 358 000 000 eurot artiklis 79 viidatud andmekogumismeetmetele.
4.   Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse vähemalt 12,97% artiklis 79 viidatud andmekogumismeetmetele.
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 5 – sissejuhatav osa
5.   V jaotise V peatüki kohaselt äärepoolseimate piirkondade hüvitiseks eraldatud vahendid ei suurene aasta lõikes:
5.   V jaotise V peatüki kohaselt äärepoolseimate piirkondade hüvitiseks eraldatud vahendid ei suurene:
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 5 – taane 1
–   4 300 000 eurot Madeirale ja Assooridele;
–   X eurot aastas Madeirale ja Assooridele;
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 5 – taane 2
–   5 800 000 eurot Kanaari saartele;
–   X eurot aastas Kanaari saartele;
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 5 – taane 3
–   4 900 000 eurot Prantsuse Guajaanale ja Réunionile.
–   X eurot aastas Prantsusmaa äärepoolseimatele piirkondadele.
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 6
6.   Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse perioodil 2014–2018 (k.a) 45 000 000 eurot artiklis 72 viidatud säilitusabile.
6.   Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse X eurot artiklis 69 viidatud tootmis- ja turustuskavadele ja artiklis 70 viidatud säilitusabile.
Muudatusettepanek 616
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 6 a (uus)
6 a.  Artikli 15 lõigetes 3 ja 4 osutatud meetmete võtmiseks on liikmesriikidel võimalus kasutada artikli 15 lõigetes 2, 5 ja 6 osutatud vahendeid.
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 a (uus)
Artikkel 16 a
[Iga-aastased lähtesummad ja assigneeringud]
1.  Nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni XX/201Z eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis [17], on aastateks 2014−2020 programmi rakendamise üldine soovituslik lähtesumma X eurot 2011. aasta püsivhindades.
2.  Euroopa Parlament ja nõukogu kiidavad iga-aastased assigneeringud heaks, ilma et piirataks määruse (millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni xxx/201z eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete kohaldamist.
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i
i)   tööhõive tase kalanduses ja vesiviljeluses,
i)   tööhõive tase kalanduses, vesiviljeluses ja töötlevas tööstuses,
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii
ii)   tootmise tase kalanduses ja vesiviljeluses,
ii)   tootmise tase kalanduses, vesiviljeluses ja töötlevas tööstuses,
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii
iii)   asjaomase liikmesriigi andmekogumisega seotud ülesannete ulatus, mida ühtlustatakse riikliku laevastiku suuruse, lossimiste arvu, teaduslike mereseiretegevuste hulga ning nende uuringute arvuga, milles liikmesriik osaleb; ning
iii)   asjaomase liikmesriigi andmekogumise ja -haldusega seotud ülesannete ulatus, mida ühtlustatakse riikliku laevastiku suuruse, lossimiste arvu, teaduslike mereseiretegevuste hulga ning nende uuringute arvuga, milles liikmesriik osaleb; ning
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iv
iv)   olemasolevad andmekogumisressursid võrreldes liikmesriigi andmekogumisega seotud ülesannete ulatusega, ühtlustades kättesaadavaid vahendeid merel tegutsevate vaatlejate arvu ning andmekogumise riikliku proovivõtu programmi rakendamiseks vajaliku inimressursi ja tehniliste vahendite hulgaga.
iv)   olemasolevad andmekogumis- ja -haldusressursid võrreldes liikmesriigi andmekogumise ja -haldusega seotud ülesannete ulatusega, ühtlustades kättesaadavaid vahendeid andmekogumise riikliku proovivõtu programmi rakendamiseks vajaliku inimressursi ja tehniliste vahendite hulgaga.
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt c
(c)   Kõigi meetmete puhul võetakse arvesse ajaloolist jaotust nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 kohaselt ja ajaloolist tarbimist nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2006.
(c)   Kõigi meetmete puhul võetakse arvesse vahendite eraldamise ajalugu nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 kohaselt ajavahemikul 2007–2013 ja ajaloolist tarbimist nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2006.
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1
1.   Kõik liikmesriigid koostavad ühe rakenduskava, et rakendada EMKFi kaasrahastatavaid liidu prioriteete.
1.   Kõik liikmesriigid koostavad ühe rakenduskava, et rakendada käesoleva määruse artiklis 6 osutatud EMKFi kaasrahastatavaid liidu prioriteete.
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3
3.   Artikli 20 lõikes 1 punktis n viidatud rakenduskava käsitleva jao osas võtab komisjon hiljemalt 31. maiks 2013 rakendusakti kujul vastu liidu rakendamis- ja kontrollipoliitika prioriteedid.
3.   Artikli 20 lõikes 1 punktis n viidatud rakenduskava käsitleva jao osas antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 127 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse hiljemalt 31. maiks 2013 liidu jõustamis- ja kontrollipoliitika prioriteedid.
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõik 2 (uus)
(2)  Iga liikmesriik lisab määruse (EL) nr .../... [kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artiklis 32 osutatud tootmis- ja turustuskava;
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõik 1 – punkt c
(c)   ette on nähtud asjakohased meetmed kava rakendamise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks;
(c)   ette on nähtud asjakohased meetmed kava rakendamise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks, hõlbustades eelkõige väikesemahulise rannapüügiga tegelevate ettevõtjate ja nende organisatsioonide võimalusi saada rahalist toetust;
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – punkt d a (uus)
(d a)  vajaduse korral käesoleva määruse artikli 38 lõike 1 punktis d osutatud liidu EMKFiga seotud prioriteetides sisalduvate meetmete kooskõla nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 lõikes 4 viidatud NATURA 2000 prioriteetsete tegevusraamistikega, samuti hea keskkonnaseisundi saavutamine, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivis 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv).
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt b
(b)   olukorra SWOT-analüüsi ja programmiga hõlmatud geograafilisel alal lahendamist vajavate vajaduste kindlakstegemist;
(b)   olukorra SWOT-analüüsi ja programmiga hõlmatud geograafilisel ja keskkonnaalal lahendamist vajavate vajaduste kindlakstegemist;
Analüüsi ülesehitus lähtub liidu prioriteetidest. Kliimamuutuse mõjude vähendamise ja kohandamise erivajadusi ning innovatsiooni edendamist hinnatakse liidu prioriteetide valguses eesmärgiga teha kindlaks neis kahes valdkonnas iga prioriteedi osas asjakohane reaktsioon; toetuskõlblike poliitikavaldkondade olukorra süntees nende tugevate ja nõrkade külgede osas;
Analüüsi ülesehitus lähtub liidu prioriteetidest, mis on kehtestatud artiklis 6. Kliimamuutuse mõjude leevendamise ja sellega kohanemise erivajadusi ning innovatsiooni edendamist hinnatakse seoses liidu prioriteetidega, et teha kindlaks iga prioriteedi suhtes kõige sobivamad lahendused nende valdkondade puhul;
Analüüsis hinnatakse ühise kalanduspoliitika rakendamise mõju igale rannikupiirkonnale või -vööndile.
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt b a (uus)
(b a)  analüüsi ühise kalanduspoliitika elluviimise tagajärgede kohta terve väärtusahela töökohtadele ning innovaatilisi ettepanekuid tööhõive suurendamiseks asjaomastes piirkondades;
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt c
(c)   tõestust selle kohta, et programmi on integreeritud asjakohane innovatsiooni, keskkonna käsitusviis, sealhulgas Natura 2000 alade erivajadused ja kliimamuutuse mõjude vähendamine ja kohandamine;
(c)   analüüsi selle kohta, kuidas programmis võetakse arvesse kalanduse ja vesiviljeluse keskkonnamõju ja vajaduse korral Natura 2000 alade erivajadusi, samuti hea keskkonnaseisundi saavutamist, kalavarude taastamise piirkondade sidusa võrgustiku rajamist ning kliimamuutuse mõjude vähendamist ja sellega kohanemist;
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt c a (uus)
(c a)  hinnangut püügivõimsuse ja olemasolevate püügivõimaluste tasakaalu kohta, nagu on nõutud määruses (EL) nr .../... [ühise kalanduspoliitika kohta], ja kirjeldust II lisas sätestatud püügivõimsuse järgimise meetmete kohta;
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt h
(h)   selgelt näidatud V jaotise III peatüki kohased tegevused, mida võib ette võtta ühiselt ja mis seega vajaksid suuremat toetust kooskõlas artikli 95 lõikega 3;
(h)   selgelt näidatud V jaotise III peatüki kohased meetmed, mida võib võtta ühiselt ja mis seega vajaksid suuremat toetust kooskõlas artikli 95 lõikega 3;
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt h a (uus)
(h a)  tegevuskava, mis sätestab strateegia rannalähedase ja rannikupüügi arengu, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse saavutamiseks;
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt h b (uus)
(h b)  artikli 69 alusel toetust saanud tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamise ja rakendamisega seotud meetmete üksikasjalikku kirjeldust;
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt i
(i)   analüüs seire- ja hindamisnõuetega seotud vajaduste kohta ja hindamiskava, millele on viidatud [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 49. Liikmesriigid tagavad piisavad ressursid ja suutlikkuse tõstmisega seotud meetmed, et leida kindlakstehtud vajadustele lahendus;
(i)   [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 49 osutatud hindamisnõuded ja hindamiskava ning kindlakstehtud vajaduste käsitlemiseks võetavad meetmed;
Muudatusettepanek 223
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt j – alapunkt ii
(ii)   tabelit, milles näidatakse kohaldatavad EMKFi vahendid ja kaasrahastamismäär seoses artiklis 6 osutatud liidu prioriteetide eesmärkidega ning tehniline abi. Vajaduse korral näidatakse tabelis eraldi EMKFi vahendid ja kohaldatavad kaasfinantseerimismäärad erandina artikli 94 lõikes 1 käsitletavast toetusest, millele viidatakse artiklites 72 ja 73, artikli 78 lõike 2 punktides a−d ja f−j, artikli 78 lõike 2 punktis e ja artiklis 79;
(ii)   tabelit, milles näidatakse kohaldatavad EMKFi vahendid ja kaasrahastamismäär artiklis 6 osutatud liidu prioriteetide jaoks ning tehniline abi. Vajaduse korral näidatakse tabelis eraldi EMKFi vahendid ja kohaldatavad kaasfinantseerimismäärad erandina artikli 94 lõikes 1 käsitletavast toetusest, millele viidatakse artiklites 72 ja 73, artikli 78 lõike 2 punktides a−d ja f−j, artikli 78 lõike 2 punktis e ja artiklis 79;
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt k
(k)   teave vastastikuse täiendavuse kohta meetmetega, mida rahastatakse muude ÜKP fondide või raamprogrammi LIFE kaudu;
(k)   teave vastastikuse täiendavuse kohta meetmetega, mida rahastatakse liidu muudest poliitikavaldkondadest ja rahastamisvahenditest;
Muudatusettepanek 225
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt l – alapunkt i a (uus)
i a)  kalanduse kohalike tegevusrühmade ja korraldusasutuse või selle organi rolli selge kirjeldus, mis on määratud koostama strateegia rakendamise ülesanded;
Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt l – alapunkt ii
ii)   seire- ja hindamismenetluste kirjeldus, samuti seirekomitee koosseis;
ii)   seire- ja hindamismenetluste kirjeldus, samuti seirekomitee üldine koosseis;
Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt m
(m)   [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 5 viidatud partnerite nimetamine ja partneritega konsulteerimise tulemused;
(m)   [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 5 viidatud partnerite nimetamise kord ja partneritega konsulteerimise tulemused; partnereid võib programmi kestuse ajal vahetada kooskõlastatult seirekomiteega;
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt n – alapunkt i
i)   nimekiri kontrolli-, uurimis- ja rakendamissüsteemi rakendavatest asutustest ning lühikirjeldus nende inim- ja finantsressurssidest, mida saab kasutada kalanduse kontrolliks, uurimiseks ja rakendamiseks, nende käsutuses olev varustus kalanduse kontrolliks, inspektsiooniks ning jõustamiseks, eelkõige laevade, lennukite ja helikopterite arv;
i)   nimekiri kontrolli,inspekteerimise ja jõustamise süsteemi rakendavatest asutustest ning lühikirjeldus nende inim- ja finantsressurssidest, mida saab kasutada kalanduse kontrolliks, uurimiseks ja rakendamiseks, nende käsutuses olev põhivarustus kalanduse kontrolliks, inspektsiooniks ning jõustamiseks, eelkõige laevade, lennukite ja helikopterite arv;
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt o – sissejuhatav osa
(o)   jätkusuutliku kalamajanduse eesmärgi kohta, millele on viidatud artikli 6 lõikes 6 ja artikli 18 lõikes 4, ning kooskõlas [ühise kalanduspoliitika] artikli 37 lõikes 5 viidatud mitmeaastase liidu kavaga:
(o)   jätkusuutliku ökosüsteemil põhineva kalamajanduse eesmärgi kohta, millele on viidatud artikli 6 lõikes 6 ja artikli 18 lõikes 4, ning kooskõlas [ühise kalanduspoliitika] artikli 37 lõikes 5 viidatud mitmeaastase liidu kavaga, ja analüüsi kohta, mis käsitleb kalandus- ja vesiviljelustooteid töötleva ja turustava tööstuse sotsiaal-majanduslikku olukorda:
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt o – alapunkt i
i)   järgmise võimaldamiseks toimuva andmekogumistegevuse kirjeldus:
i)   järgmise võimaldamiseks sidusrühmadega konsulteerimise kaudu toimuva andmekogumistegevuse kirjeldus:
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt o – alapunkt i – taane 1
–  hinnang kalandussektori kohta (bioloogilised, majanduslikud ja ristnäitajad, samuti teaduslikud mereuuringud);
–  hinnang kalandussektori kohta (bioloogilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja ristnäitajad kogu väärtusahelas, samuti teaduslikud mereuuringud),
Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt o – alapunkt i – taane 2
–  hinnang vesiviljeluse ja töötleva tööstuse majandusolukorra kohta;
–  hinnang vesiviljeluse ja töötleva tööstuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra kohta;
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt o – alapunkt i – taane 3
–  hinnang kalandussektori mõju kohta ökosüsteemile,
–  hinnang kalandus- ja vesiviljelussektori mõju kohta ökosüsteemile, võimaldamaks võrrelda erinevaid kalapüügi- ja vesiviljelustegevuse liike ja laevastikuosi vastavalt määruse (EL) nr .../... [ühise kalanduspoliitika kohta] nõuetele,
Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt o – alapunkt iii
iii)   tõestus sellest, et ollakse võimelised saavutama kogutud andmete usaldusväärset finants- ja haldusjuhtimist.
iii)   tõendus selle kohta, et ollakse võimelised saavutama kogutud andmete usaldusväärset finants- ja haldusjuhtimist.
Muudatusettepanek 235
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 4
4.   Komisjon kehtestab rakendusaktide kujul eeskirja rakenduskavade lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud rakenduskavade koostisosade esitusviisi kohta. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 128 lõikes 2 viidatud nõuandmenetlusega.
4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse eeskirjad rakenduskavade lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud rakenduskavade koostisosade esitusviisi kohta. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 128 lõikes 3 viidatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 236
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 2
2.   Komisjon kiidab rakenduskava heaks rakendusakti abil.
2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega rakenduskava heaks kiidetakse, kui ta on veendunud, et lõikes 1 sätestatud nõuded on täidetud. Pärast heakskiitmist tehakse rakenduskavad avalikkusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 237
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 2
Komisjon võtab selleks vastu rakendusakti kujul vastu otsuse, milles kirjeldab üksikasjalikult selliseid muutusi liidu prioriteetides, mis on seotud artikli 18 lõikes 3 nimetatud rakendamis- ja kontrollipoliitikaga, ning vastavas prioriteetseks seatud toetuskõlblikus tegevuses.
Sellega seoses antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 127 vastu delegeeritud õigusakte, mis kirjeldavad üksikasjalikult selliseid muutusi liidu prioriteetides, mis on seotud artikli 18 lõikes 3 nimetatud jõustamis- ja kontrollipoliitikaga, ning vastavas prioriteetseks seatud toetuskõlblikus tegevuses.
Muudatusettepanek 238
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 3
Liikmesriigid esitavad komisjonile rakendamisaastale eelneva aasta 31. oktoobriks rakenduskava muudatused, võttes arvesse käesoleva lõike teises lõigus nimetatud otsuses kehtestatud uusi prioriteete.
Liikmesriigid võivad muuta oma rakenduskava, võttes arvesse käesoleva lõike teises lõigus nimetatud otsuses kehtestatud uusi prioriteete. Liikmesriigid esitavad komisjonile rakendamisaastale eelneva aasta 31. oktoobriks kõik sellised rakenduskava muudatused.
Muudatusettepanek 239
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1
1.   Artikli 20 lõike 1 punkti o kohaldamiseks esitavad liikmesriigid igal aastal enne 31. oktoobrit komisjonile iga-aastase töökava. Iga-aastane töökava sisaldab kirjeldust menetlustest ja meetoditest, mida kasutatakse andmete kogumisel ja analüüsimisel ning nende täpsuse hindamisel.
1.   Artikli 20 lõike 1 punkti o kohaldamiseks esitavad liikmesriigid igal aastal enne 31. oktoobrit komisjonile iga-aastase töökava või teatavad komisjonile eelneval aastal kehtinud kava jätkumisest. Iga-aastane töökava koostatakse liidu programmiga kooskõlas väljatöötatud riikliku mitmeaastase kava raames ja see sisaldab kirjeldust menetlustest ja meetoditest, mida kasutatakse andmete kogumisel ja analüüsimisel ning nende täpsuse hindamisel.
Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
(b)   meetmete või tegevusliikide kasutuselevõtt ja tühistamine;
(b)   meetmete või asjakohaste toiminguliikide kasutuselevõtt või tühistamine ning nendega seotud teave ja näitajad;
Muudatusettepanek 241
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 2
2.   Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 128 lõikes 2 viidatud nõuandmenetlusega.
2.   Lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 128 artiklis 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 242
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – pealkiri
Iga-aastane töökava
Mitmeaastane rakenduskava ja iga-aastased töökavad
Muudatusettepanek 243
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1
1.   IV jaotise I ja II peatüki ning artikli 92 rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktide kujul vastu iga-aastase töökava kooskõlas nimetatud peatükkides sätestatud eesmärkidega. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 128 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
1.   Et kehtestada üksikasjad IV jaotise I ja II peatüki ning artikli 92 rakendamiseks, võtab komisjon vastavalt artiklile 127 vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse mitmeaastane rakenduskava, mille üks ülesandeid on kehtestada iga-aastased töökavad kooskõlas nimetatud peatükkides sätestatud eesmärkidega.
Muudatusettepanek 244
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2
2.   Iga-aastases töökavas sätestatakse eesmärgid, mille poole püüelda, oodatavad tulemused, rakendamisviis ja selle kogusumma. Samuti sisaldab see rahastatavate tegevuste kirjeldust, märget igale tegevusele eraldatud summa kohta, rakendamise soovituslikku ajakava ning teavet rakendamise kohta. Toetuste jaoks peab iga-aastane tegevuskava hõlmama prioriteete, olulisi hindamiskriteeriume ja kaasrahastamise ülemmäära.
2.   Mitmeaastases rakenduskavas ja iga-aastastes töökavades sätestatakse eesmärgid, mille poole püüelda, oodatavad tulemused, rakendamisviis ja selle kogusumma. Samuti sisaldavad need rahastatavate tegevuste kirjeldust, märget igale tegevusele eraldatud summa kohta ja rakendamise soovituslikku ajakava ning teavet rakendamise kohta. Toetuste puhul sisaldavad need prioriteete, peamisi hindamiskriteeriume ja maksimaalset kaasrahastamise määra. Lisaks sisaldavad nad nõuet, et eelarve täitmise kohta tuleb igal aastal esitada aruanne.
Muudatusettepanek 245
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1
1.   Käesoleva määruse artikli 32 lõike 1 punkti b, artikli 36, artikli 39 lõike 1 punkti a või artikli 40 lõike 2 alusel toetust saanud kalalaeva omanik ei tohi vähemalt viie aasta jooksul alates toetusesaajale makse tegeliku tegemise päevast laeva üle anda liitu mittekuuluvale kolmandale riigile.
1.   Käesoleva määruse artikli 32 lõike 40 punkti b, artikli 36, artikli 39 lõike 1 punkti a või artikli 40 lõike 2 alusel toetust saanud kalalaeva omanik ei tohi vähemalt viie aasta jooksul alates toetusesaajale toetusmakse tegeliku tegemise päevast laeva üle anda liitu mittekuuluvale kolmandale riigile, välja arvatud juhul, kui toetusesaaja on toetuse enne ülekande tegemist ja proportsionaalse aja jooksul tagasi makstud. Käesoleva lõike esimene lause ei piira [finantsmääruse] artikli 135 kohaldamist.
Muudatusettepanek 618
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1 a (uus)
1 a.  EMKFi summaarne rahaline toetus meetmetele, mis on seotud artikli 32 lõikes -1 nimetatud väikesemahulise kalapüügiga tegelevate noorte jätkusuutliku tööhõive programmidega, artiklis 33 a nimetatud püügitegevuse ajutise katkestamisega, artiklis 39 nimetatud pea- või lisamootorite asendamise või moderniseerimisega ning püügitegevuse alalise katkestamisega, ei või ületada 20% liikmesriigile eraldatud liidu rahalisest toetusest.
Muudatusettepanek 246
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1
1.   Kalanduse innovatsiooni stimuleerimiseks võib EMKF toetada projekte, mille eesmärk on töötada välja või kasutusele võtta tehnika tasemega võrreldes uusi või oluliselt parendatud tooteid, uusi või parendatud protsesse, uusi või parendatud juhtimis- ja korraldussüsteeme.
1.   Tingimusel, et kõnealused projektid aitavad kaasa määruse (EL) nr .../... [ühise kalanduspoliitika kohta] artiklis 2 loetletud eesmärkidele, võib kalanduse ja töötleva tööstuse innovatsiooni stimuleerimiseks EMKF toetada projekte, mille eesmärk on töötada välja või kasutusele uusi või oluliselt parendatud tehnikaid, seadmeid või tooteid, näiteks kavandades uuenduslikke laevu, samuti uusi või parendatud protsesse, uusi või parendatud juhtimis- ja korraldussüsteeme.
Muudatusettepanek 247
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2
2.   Käesoleva artikli alusel rahastatavad tegevused tuleb ellu viia koostöös liikmesriigi tunnustatud teadus- või tehnikaasutusega, mis tõendab tegevuste tulemusi.
2.   Käesoleva artikli alusel rahastatavaid toiminguid peavad ellu viima nende tegevuste tulemusi valideeriva liikmesriigi või liidu teadus- või tehnikaasutused või viiakse neid toiminguid ellu nendega koostöös.
Muudatusettepanek 248
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 3
3.   Käesoleva artikli alusel rahastatavate tegevuste tulemused peab liikmesriik kooskõlas artikliga 120 piisaval määral avalikustama.
3.   Käesoleva artikli alusel rahastatavate toimingute tulemused tuleb esitada üldsusele kättesaadavate aruannetena ning liikmesriik peab need kooskõlas artikliga 120 piisaval määral avalikustama.
Muudatusettepanek 249
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 3 a (uus)
3 a.  Innovatsioonitoetuse taotlemise menetlus tehakse kättesaadavamaks, et ergutada projektide algatamist.
Muudatusettepanek 250
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.   Ettevõtjate üldise tulemuslikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks võib EMKF toetada järgmist:
1.   Ettevõtjate üldise tulemuslikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks ning jätkusuutlikuma kalanduse edendamiseks võib EMKF toetada:
Muudatusettepanek 251
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1 – punkt a a (uus)
(a a)  erialane nõustamine säästvamate kalandustavade arendamise valdkonnas, keskendudes kõnealuste tegevuste poolt mere-, maismaa- ja mageveeökosüsteemidele avalduva mõju piiramisele ja võimaluse korral kaotamisele;
Muudatusettepanek 252
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1 – punkt a b (uus)
(a b)  tehnilist, juriidilist ja majanduslikku laadi nõuandeteenuste osutamine käesoleva peatüki alusel potentsiaalselt toetuskõlblikele projektidele;
Muudatusettepanek 253
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1 – punkt b
(b)   äri- ja turustamisstrateegiate erialane nõustamine.
(b)   äri- ja turustamisstrateegiate erialane nõustamine, sealhulgas reklaami-, turustus- ja avalike suhete alane nõustamine.
Muudatusettepanek 254
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2
2.   Tunnustatud teadus- või tehnikaasutused, millel on iga liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel vajalik nõuandepädevus, teostavad teostatavusuuringuid ja annavad nõu, millele on viidatud vastavalt lõike 1 punktides a ja b.
2.   Tunnustatud teadus-, akadeemilised, kutse- või tehnikaasutused, millel on iga liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel vajalik nõuandepädevus, teostavad teostatavusuuringuid, annavad nõu ja osutavad teenuseid, millele on viidatud vastavalt lõike 1 punktides a, a a, a b ja b.
Muudatusettepanek 255
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 3
3.   Lõikes 1 viidatud toetust antakse kalurite ettevõtetele ja -organisatsioonidele, mida tunnustab liikmesriik, mis tellis lõikes 1 viidatud teostatavusuuringu.
3.   Lõikes 1 viidatud toetust antakse kalurite ettevõtetele ja -organisatsioonidele või avalik-õiguslikele ettevõtetele, mida tunnustab liikmesriik, mis tellis lõikes 1 viidatud teostatavusuuringu või palus nõuannet või teenust, millele on viidatud vastavalt lõike 1 punktides a, a a, a b ja b.
Muudatusettepanek 256
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 4
4.   Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel rahastatavad tegevused valitakse kiirmenetlusega.
4.   Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel rahastatavad toimingud valitakse kiirmenetlusega, eelkõige väikesemahulise rannapüügi ning sisevete kalapüügi puhul.
Muudatusettepanek 257
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.   Teadlaste ja kalurite vahel teadmise ülekande soodustamiseks võib EMKF toetada:
1.   Teadlaste ja kalurite vahel teadmise kogumise, edendamise ja ülekande soodustamiseks võib EMKF toetada:
Muudatusettepanek 258
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1 – punkt a
(a)   ühest või mitmest sõltumatust teadusasutusest ja kaluritest või ühest või mitmest kaluriorganisatsioonist koosnevate võrgustiku loomist;
(a)   ühest või mitmest sõltumatust teadusasutusest ja kaluritest või ühest või mitmest kaluriorganisatsioonist koosnevate võrgustike, partnerluskokkulepete, lepingute või ühingute loomist, milles osalevad liikmesriikide need avalikud asutused, kes soovivad sellest osa võtta;
Muudatusettepanek 259
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1 – punkt b
(b)   punktis a osutatud võrgustiku tegevust.
(b)   vastavalt punktile a loodud võrgustike, partnerluskokkulepete, lepingute või ühingute raames toimuvat tegevust.
Muudatusettepanek 260
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2
2.   Lõike 1 punktis b viidatud tegevus võib hõlmata andmekogumist, uuringuid, teadmiste ja parimate tavade levitamist.
2.   Lõike 1 punktis b viidatud tegevus võib hõlmata andmekogumist ja -haldamist, ühiseid teadusprojekte, uuringuid, katseprojekte, seminare, teadmiste ja parimate tavade levitamist.
Muudatusettepanek 261
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 1 – punkt a
(a)  elukestvat õpet, teadusteadmiste ja uuenduslike tavade levitamist ning uute erialaoskuste omandamist, eelkõige seoses mere ökosüsteemide jätkusuutliku haldamisega, tegevusega merendussektoris, innovatsiooni ja ettevõtlusega;
(a)   meetmeid ja toiminguid, et edendada kutseõpet, elukestvat õpet, teaduslike, tehniliste, majandus- ja õigusteadmiste ja uuenduslike tavade levitamist ning uute erialaoskuste omandamist, eelkõige seoses:
–  mere ja sisevete ökosüsteemide jätkusuutliku haldamisega;
–  meresektori meetmetega;
–  innovatsiooniga;
–  ettevõtlusega, eelkõige noorte juurdepääsuga kalanduserialadele;
–  hügieeni, tervishoiu ja ohutusega;
–  kalurite koolitamisega seoses ühise kalanduspoliitika sätete rakendamisega;
–  tööohtude ennetamisega.
Muudatusettepanek 262
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 1 – punkt b
(b)   suhtevõrgustike loomist ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist sidusrühmade vahel, sealhulgas meeste ja naiste võrdseid õigusi edendavate organisatsioonide vahel;
(b)   suhtevõrgustike loomist ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist sidusrühmade vahel, sealhulgas haridusorganisatsioonide ning selliste organisatsioonide vahel, kes edendavad meeste ja naiste võrdseid õigusi, ning kalurikogukondades naiste olulise rolli edendamist ja tunnustamist;
Muudatusettepanek 263
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 1 – punkt c
(c)   kalureid ja teisi asjassepuutuvaid sidusrühmasid hõlmava sotsiaaldialoogi edendamist riigisisesel, piirkondlikul või kohalikul tasandil.
(c)   ettevõtjaid, sotsiaalpartnereid ja teisi asjassepuutuvaid sidusrühmasid hõlmava sotsiaaldialoogi edendamist liidu, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, erilise rõhuasetusega alaesindatud rühmadel, näiteks nendel, mis on seotud väikesemahulise rannapüügi ja jalgsipüügiga.
Muudatusettepanek 264
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – pealkiri
Mitmekesisuse ja töökohtade loomise hõlbustamine
Ettevõtluse, mitmekesisuse ja töökohtade loomise hõlbustamine
Muudatusettepanek 619
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige -1 c (uus)
-1 c. Väikesemahulise kalapüügi sektoris noortele töökohtade loomise soodustamiseks võib EMKF toetada:
(a)  väikeste rannapüügilaevade pardal korraldatavaid praktikaprogramme;
(b)  säästva kalapüügi alast koolitust (nt säästva püügi meetodid, selektiivsus, merebioloogia, mere elusressursside kaitse).
Muudatusettepanek 620
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige -1 b (uus)
-1 b. Lõikes 1 sätestatud toetust võivad saada alla 30 aasta vanused isikud, kes on töötuna registreeritud ja liikmesriigi asjaomase haldusasutuse poolt töötuks tunnistatud. Praktikandiga koos peab pardal olema vähemalt 50-aastane kutseline kalur.
Muudatusettepanek 621
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige -1 a (uus)
-1 a. Lõikes 1 sätestatud toetust antakse igale toetusesaajale programmiperioodi kestel kõige rohkem kaheks aastaks ja selle ülemmäär on 40 000 eurot.
Muudatusettepanek 622
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige -1 (uus)
-1. Kaks kolmandikku praktikaprogrammist moodustab laeva pardal toimuv väljaõpe ja ühe kolmandiku teooriakursus.
Muudatusettepanek 266
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.   EMKF võib kalandusvälise mitmekesisuse ja töökohtade loomise hõlbustamiseks toetada:
1.   EMKF võib mitmekesisuse hõlbustamiseks samuti toetada kalandusettevõtte põhitegevusega seotud järgmisi täiendavaid tegevusi:
Muudatusettepanek 267
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 1 – punkt a (uus)
(a)  kalandusväliseid alustavaid ettevõtteid;
(a)  laevadesse tehtavaid investeeringuid, mis on suunatud kalapüüki täiendavale tegevusele, näiteks keskkonnateenuste osutamisele ning haridus- või turismialasele tegevusele;
Muudatusettepanek 268
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 1 – punkt b
(b)   väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade moderniseerimist, et muuta nende sihtsotstarve kalandusväliseks tegevuseks.
(b)   väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade moderniseerimist, et kohandada nende kasutus muule sihtotstarbele kui töönduspüük.
Muudatusettepanek 269
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 1 – punkt b
(b)  väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade moderniseerimist, et muuta nende sihtsotstarve kalandusväliseks tegevuseks.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 270
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.   Lõike 1 punkti a kohast toetust antakse kaluritele, kes:
2.   Lõike -1 ja lõike 1 punkti a kohast toetust antakse kaluritele, kes:
Muudatusettepanek 271
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 2 – punkt a
(a)   esitavad äriplaani oma uue tegevuse arendamiseks;
(a)   esitavad äriplaani oma tegevuse arendamiseks;
Muudatusettepanek 272
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 3
3.   Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse väikesemahulise rannapüügiga tegelevatele kaluritele, kes omavad aktiivsena registreeritud liidu kalalaeva ja kes on merel taotluse esitamise päevale eelneval kahel aastal tegutsenud vähemalt 60 päeva. Laevaga seonduv kalalaevatunnistus tühistatakse alaliselt.
3.   Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse väikesemahulise rannapüügiga tegelevatele kaluritele, kes omavad aktiivsena registreeritud liidu kalalaeva ja kes on merel taotluse esitamise päevale eelneval kahel kalendriaastal tegutsenud vähemalt 60 päeva.
Muudatusettepanek 273
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 3 a (uus)
3 a.  Lõike 1 punkti c kohast toetust antakse ainult kaluritele, tingimusel, et kalanduse lisategevused on seotud kalandusalase põhitegevusega, näiteks kalandusturism, restoranid, kalandusega seotud keskkonnateenused või kalandusega seotud haridustegevus.
Muudatusettepanek 274
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 4
4.  Lõikes 1 viidatud toetusesaajad ei tohi kutselises kalapüügis osaleda viimase toetusmakse saamise päevale järgneva viie aasta jooksul.
välja jäetud
Muudatusettepanek 276
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 a (uus)
Artikkel 32 a
Starditoetus noortele kaluritele
1.  EMKF võib anda noortele kaluritele individuaalset toetust, tingimusel, et toetuse saaja:
–  on noorem kui 35-aastane;
–  tõendab, et on töötanud vähemalt viis aasta kalurina või läbinud võrdväärse kutsekoolituse;
–  sai esimest korda sellise väikesemahulise rannapüügi laeva omanikuks, mis on 5–20 aastat vana ning mida on kalapüügiks kasutatud viie viimase aasta jooksul.
2.  Lõikes 1 osutatud kalalaev kuulub laevastiku osasse, mille kohta ilmneb määruse (EL) nr .../... [ühise kalanduspoliitika kohta] artikli 34 lõikes 1 osutatud püügivõimsuse aruandest, et püügivõimalused ja püügivõimsus on tasakaalus.
3.  Lõikes 1 viidatud toetuse summa ei ületa 100 000 eurot.
Muudatusettepanek 278
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – pealkiri
Tervis ja ohutus kalalaeval
Tervis, hügieen ja ohutus kalalaeval
Muudatusettepanek 279
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 1
1.   EMKF võib kalurite pardal töötingimuste parandamiseks toetada kalalaevade pardal tehtavaid investeeringuid või investeeringuid individuaalsesse varustusse tingimusel, et investeeringud lähtuvad kõrgematest standarditest, kui liikmesriikide või liidu õiguses ettenähtud standardid.
1.   EMKF võib kalurite tervishoiu-, hügieeni-, ohutus-, töö- ja elutingimuste parandamiseks pardal toetada kalalaevade pardal tehtavaid investeeringuid või investeeringuid individuaalsesse varustusse tingimusel, et investeeringud lähtuvad kõrgematest standarditest kui liikmesriikide või liidu õiguses ettenähtud standardid ega suurenda laeva püügivõimsust.
Muudatusettepanek 280
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 1 a (uus)
1 a.  EMKF võib kalurite eest hoolt kandmise parandamiseks õnnetuse korral edendada ühisprojekte, mille eesmärk on kogu meeskonna meditsiinialase koolituse üldiselt kättesaadavaks tegemine.
Muudatusettepanek 281
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 a (uus)
Artikkel 33 a
Püügitegevuse ajutine katkestamine
1.  EMKF võib püügitegevuse ajutiseks katkestamiseks võetavate meetmete rahastamises osaleda ainult järgmistel juhtudel:
(a)  tegutsemine määruses (EL) nr .../... [ühise kalanduspoliitika kohta] määratletud mitmeaastase kava raamistikus;
(b)  kui komisjon on võtnud erakorralised meetmed vastavalt määruse (EL) nr .../... [ühise kalanduspoliitika kohta] artiklile 13;
(c)  liikide elutsükli teatud kriitilistel etappidel, kui sellised meetmed aitavad kalavarusid säästvalt kasutada, neid säilitada ja võimaldavad jätkata püügitegevust väljaspool niisugust keeluaega.
Toetust antakse rahalise hüvitisena ajavahemiku eest, mil püüki ei toimu.
2.  Lõikes 1 osutatud meetmete kestus määratakse kindlaks kalavarude seisukorra kohta läbiviidud parimate kättesaadavate teadusuuringute põhjal.
3.  Eraldiste või maksete tegemisel vastavalt käesolevale artiklile ei võeta arvesse kalapüügi pidevat hooajalist peatamist, mis ei ole hõlmatud lõike 1 punktiga c.
4.  EMKF võib lõike 1 kohaste toetusmeetmete rahastamises osaleda seoses kalurite ja kalalaevade omanike püügitegevuse ajutise katkestamisega kuni kuueks kuuks laeva kohta programmitöö perioodil. Toetust antakse:
(a)  liidu laevastikuregistris registreeritud kalalaevade omanikele, kes on enne taotluse esitamist tegelenud kalapüügiga vähemalt 120 päeva; ning
(b)  meeskonnaliikmetele, kes on töötanud kalalaeva pardal, mille tegevus on ajutiselt katkestatud käesoleva lõike punktis a osutatud tingimustel.
5.  Lõikes 1 osutatud toetuse saamise ajal ei tegele kalalaev ega selle meeskonnaliikmed kalapüügiga. Liikmesriigid tagavad, et tegevus on katkestatud.
Muudatusettepanek 623
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 b (uus)
Artikkel 33 b
Kindlustusotstarbelised ühisfondid
1.  EMKF võib toetada liikmesriigi poolt riigisisese õiguse kohaselt tunnustatud ühisfonde, mis võimaldavad nendega liitunud kaluritel kindlustada end kahju vastu, mille on põhjustanud:
(a)  loodusõnnetus;
(b)  keskkonna või tervisega seotud õnnetus;
(c)  püügitegevuse käigus inimohvritega õnnetuse läbi teinud või põhja läinud kalalaevade päästmiskulud;
(d)  liikmesriikide poolt mereõnnetuse tagajärjel põhja läinud laevade pardal olnud meremeestele pakutavad sotsiaalsed ja majanduslikud erimeetmed.
2.  Juhtum peab olema asjaomase liikmesriigi poolt või ühisfondi sise-eeskirjade kohaselt – kui need seda ette näevad – ametlikult tunnistatud loodusõnnetuseks või keskkonna või tervisega seotud õnnetuseks. Liikmesriigid võivad vajaduse korral eelnevalt kehtestada kriteeriumid, mille põhjal selline ametlik tunnistus loetakse antuks.
Muudatusettepanek 624
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 c (uus)
Artikkel 33 c
Püügitegevuse püsiv lõpetamine
1.  EMKF võib anda panuse ainult nende püügitegevuse püsivaks lõpetamiseks võetavate meetmete rahastamiseks, mis on seotud laevade lammutamisega, tingimusel, et lammutamiskava:
a)  sisaldub artiklis 20 sätestatud rakenduskavas ning
b)  puudutab laevu, mis kuuluvad laevastiku osasse, mille puhul püügivõimsus ja olemasolevad püügivõimalused ei ole pikaajalise halduskava perioodil tasakaalus; ning
2.  Lõike 1 kohast toetust antakse:
a)  isikutele, kes omavad aktiivsena registreeritud liidu kalalaeva, mis on taotluse esitamise päevale eelneval kahel kalendriaastal tegelenud merel püügitegevusega vähemalt 120 päeva aastas, või
b)  kaluritele, kes on töötanud taotluse esitamise päevale eelneval kahel kalendriaastal merel liidu kalalaeval, mida puudutab püügitegevuse püsiv lõpetamine, vähemalt 120 päeva aastas.
3.  Asjaomased kalurid, omanikud või ettevõtted lõpetavad kogu püügitegevuse. Abisaajad esitavad pädevale riiklikule asutusele tõendid püügitegevuse tegeliku lõpetamise kohta. Kui kalurid või ettevõtted alustavad taas püügitegevust vähem kui kahe aasta jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast, makstakse hüvitis pro rata temporis põhimõttel tagasi.
4.  Käesoleva artikli alusel võib riigiabi anda kuni 31. detsembrini 2016.
5.  Käesoleva artikli kohane toetus makstakse välja ainult pärast seda, kui samaväärne püügivõimsus on liidu kalalaevastiku registrist lõplikult kustutatud ning püügilitsentsid ja -load on samuti lõplikult ära võetud. Abisaaja ei saa registreerida uut kalalaeva viie aasta jooksul pärast abi saamist. Püügivõimsuse vähenemise tõttu vähendatakse püsivalt samaväärsel hulgal asjaomase laevastiku osa püügivõimsuse ülempiiri.
6.  Traditsioonilised ja puust laevad käesoleva artikli alusel toetust ei saa.
Muudatusettepanek 283
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34
Artikkel 34
välja jäetud
ÜKP ülekantavate püügikontsessioonide toetamine
1.  EMKF võib [ühtse kalanduspoliitika määruse] artikli 27 kohaste ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide kehtestamiseks või muutmiseks toetada:
a)  ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi loomiseks või toimimiseks vajalike tehniliste või haldusmeetmete kujundamist ja arendamist;
b)  sidusrühmade osalemist ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide kujundamises ja arendamises;
c)  ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide seiret ja hindamist;
d)  ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide haldamist.
2.  Lõike 1 punktide a, b ja c kohast toetust antakse ainult riiklikele asutustele. Käesoleva artikli lõike 1 punkti d kohast toetust antakse ühise kalanduspoliitika määruse artikli 28 lõike 4 alusel riiklikele asutustele, juriidilistele või füüsilistele isikutele või tunnustatud tootmisorganisatsioonidele, kes haldavad kokku kogutud ülekantavaid püügikontsessioone ühiselt.
Muudatusettepanek 284
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – pealkiri
ÜKP kohaste kaitsemeetmete rakendamise toetamine
ÜKP kohaste kaitsemeetmete kujundamise ja rakendamise toetamine
Muudatusettepanek 285
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.   EMKF võib [ühise kalanduspoliitika määruse] artiklite 17 ja 21 kohaste kaitsemeetmete tõhusaks rakendamiseks toetada:
1.   EMKF võib ühise kalanduspoliitika piirkonnastamise alaste prioriteetide ja vastavalt [ühise kalanduspoliitika määrusele] vastu võetud kaitsemeetmete, sh mitmeaastaste kavade tõhusaks kujundamiseks ja rakendamiseks toetada:
Muudatusettepanek 286
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1 – punkt a
(a)   [ühise kalanduspoliitika määruse] artiklite 17 ja 21 tähenduses kaitsemeetmete rakendamiseks vajalike tehniliste ja haldusmeetmete kujundamist ja arendamist;
(a)   [ühise kalanduspoliitika määruse] tähenduses mitmeaastaste kavade ja kaitsemeetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks vajalike tehniliste ja haldusmeetmete kujundamist, arendamist ja järelevalvet;
Muudatusettepanek 287
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1 – punkt a a (uus)
(a a)  määruse (EL) nr .../... [ühise kalanduspoliitika kohta] kohase kalavarude taastamise piirkondade sidusa võrgustiku rajamist;
Muudatusettepanek 288
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1 – punkt a b (uus)
(a b)  bioloogilise taastumise perioodide rakendamist;
Muudatusettepanekud 289 ja 612
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1 – punkt b
(b)   [ühise kalanduspoliitika määruse] artiklite 17 ja 21 tähenduses sidusrühmade osalemist kaitsemeetmete kujundamises ja rakendamises.
(b)   [ühise kalanduspoliitika määruse] tähenduses sidusrühmade osalemist ja liikmesriikidevahelist koostööd mitmeaastaste kavade ja kaitsemeetmete kujundamises ja rakendamises, sh mitmeid sidusrühmi ühendavate kaasmajandamiskomisjonide kaudu.
Muudatusettepanek 640
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1 – alapunkt b a (uus)
(b a)  eraldamiskriteeriumide kavandamist, väljatöötamist ja rakendamist vastavalt [ühise kalanduspoliitika määruse] artiklile 16 a (uus);
Muudatusettepanek 291
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.   Selleks et vähendada kalanduse mõju merekeskkonnale, toetada tagasiheite kaotamist ja soodustada üleminekut mere bioloogiliste elusressursside kasutamisele, millega taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid, võidakse EMKFiga toetada investeeringuid varustusse, millega:
1.   Selleks et vähendada kalanduse mõju merekeskkonnale, toetada tagasiheite kaotamist ja soodustada üleminekut mere bioloogiliste elusressursside säästvale kasutamisele, millega taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid, võidakse EMKFiga toetada teadusuuringuid ning investeeringuid varustusse, vahenditesse ja süsteemidesse, millega:
Muudatusettepanek 292
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 1 – punkt a a (uus)
(a a)  asendatakse püügiseadmeid, kui uuel seadmel on asjakohasem suurus, parem liikide selektiivsus, piiratud mõju merekeskkonnale ja tundlikele mere ökosüsteemidele ning see ei suurenda kalalaeva püügivõimsust;
Muudatusettepanek 293
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 1 – punkt b
(b)   vähendatakse kaubanduslike kalavarude või muu kaaspüügi soovimatut püüki;
(b)   vähendatakse kaubanduslike kalavarude või muu kaaspüügi soovimatut või loata püüki, kusjuures erilist rõhku pannakse seadmete väljatöötamisele ja kasutuselevõtmisele, et sellist püüki vähendada;
Muudatusettepanek 294
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 1 – punkt c
(c)   piiratakse kalanduse füüsilisi ja bioloogilisi mõjusid ökosüsteemile või merepõhjale.
(c)   piiratakse ja võimaluse korral kaotatakse kalanduse füüsilisi ja bioloogilisi mõjusid ökosüsteemile või merepõhjale, eelkõige biogeograafiliselt tundlikeks piirkondadeks tunnistatud aladel;
Muudatusettepanek 295
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 1 – punkt c a (uus)
(c a)  kaitstakse püügivahendeid ja saaki imetajate ja lindude eest, kes on kaitstud nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta1 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta2, tingimusel et see ei kahjusta püügivahendite selektiivsust ning võetakse kõik asjakohased meetmed, et vältida kiskjate füüsilist kahjustamist.
__________________
1 EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
2 ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.
Muudatusettepanek 296
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 1 – punkt c b (uus)
(c b)  vähendatakse kalapüügiga loomade heaolule avaldatavat negatiivset mõju.
Muudatusettepanek 297
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõik 1 – punkt c c (uus)
(c c)  aidatakse kaasa kalavarude hindamisele.
Muudatusettepanek 298
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 1 a (uus)
1 a.  Äärepoolseimates piirkondades võib lõikes 1 osutatud toetust anda ankurdatud peibutuspüügivahenditeks ainult juhul, kui need aitavad kaasa säästvale ja selekteerivale kalapüügile.
Muudatusettepanek 299
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 3
3.   Toetust antakse üksnes siis, kui lõikes 1 viidatud püügiseadmetel või muul varustusel on tõendatavalt parem suuruse selektiivsus või väiksem mõju mittesihtliikidele võrreldes sarnaste seadmete või muu varustusega, mis on lubatud liidu või liikmesriigi asjassepuutuvas siseriiklikus õiguses, mis on vastu võetud [ühise kalanduspoliitika määruses] viidatud piirkonnastamise kontekstis.
3.   Toetust antakse üksnes siis, kui lõikes 1 viidatud püügiseadmetel või muul varustusel on tõendatavalt märkimisväärselt parem suuruse selektiivsus ja väiksem mõju ökosüsteemile ja mittesihtliikidele võrreldes sarnaste seadmete või muu varustuse, vahendite või süsteemidega, mis on lubatud liidu või liikmesriigi asjassepuutuvas siseriiklikus õiguses, mis on vastu võetud [ühise kalanduspoliitika määruses] viidatud piirkonnastamise kontekstis.
Muudatusettepanek 300
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 4 – punkt b
(b)   kaluritele, kes omavad asendamisele minevaid püügivahendeid ja kes on töötanud liidu kalalaeval taotluse esitamise päevale eelnenud kahel aastal vähemalt 60 päeva;
(b)   kaluritele, kes omavad asendamisele minevaid püügiseadmeid, vahendeid või süsteeme ja kes on töötanud liidu kalalaeval taotluse esitamise päevale eelnenud kahel aastal vähemalt 60 päeva;
Muudatusettepanek 301
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 a (uus)
Artikkel 36 a
Erakorraliste sündmuste majandusliku mõju leevendamise toetamine
Leevendamaks erakorraliste sündmuste majanduslikku mõju, mis takistab normaalset kalandustegevust, võib EMKF toetada kalalaevade omanike ja kalurite kalandustegevuse ajutist katkestamist. Erakorraliseks sündmuseks ei loeta olukorda, mis on tekkinud kalavarude säilitamise meetmetest.
Muudatusettepanek 574/REV
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 1
1.   Selleks et soodustada tagasiheite ja kaaspüügi kaotamist ning soodustada üleminekut mere bioloogiliste elusressursside kasutamisele, millega taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid, võidakse EMKFiga toetada projekte, mille eesmärk on arendada või kasutusele võtta uusi tehnilisi ja korralduslikke teadmisi, mis vähendavad püügitegevuse mõju keskkonnale või millega saavutatakse merekeskkonna bioressursside jätkusuutlikum kasutamine.
1.   Selleks et soodustada tagasiheite ja kaaspüügi kaotamist ning üleminekut mere bioloogiliste elusressursside kasutamisele, millega taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid, ning selleks, et vähendada püügitegevuse mõju merekeskkonnale ja kaitsealuste röövliikide põhjustatavat kahju, võidakse EMKFiga toetada kavasid ja projekte, mille eesmärk on arendada, täiustada või kasutusele võtta uusi tehnilisi ja korralduslikke teadmisi, mis vähendavad püügitegevuse mõju keskkonnale (näiteks täiustatud püügitehnikad ja püügitegevuse suurem selektiivsus), või saavutada merekeskkonna bioressursside jätkusuutlikum kasutamine ja kaitsealuste röövliikidega kooseksisteerimise võimalused, tuginedes ökosüsteemil põhinevale kalavarude majandamise käsitusele.
Muudatusettepanek 303
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 2
2.   Käesoleva artikli alusel rahastatavad tegevused tuleb ellu viia koostöös teadus- või tehnikaasutusega, mida tunnustab iga liikmesriigi siseriiklik õigus ja mis tõendab tegevuste tulemusi.
2.   Käesoleva artikli alusel rahastatavaid tegevusi, mida võivad rakendada liikmesriigi tunnustatud kalurite organisatsioonid, tuleb ellu viia koostöös teadus- või tehnikaasutusega, mida tunnustab iga liikmesriik ja mis tõendab toimingute tulemusi.
Muudatusettepanek 304
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 3
3.   Käesoleva artikli alusel rahastatavate tegevuste tulemused peab liikmesriik kooskõlas artikliga 120 piisaval määral avalikustama.
3.   Käesoleva artikli alusel rahastatavate toimingute tulemused teeb liikmesriik kooskõlas artikliga 120 üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 305
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 4
4.  Käesoleva artikli alusel rahastatavate projektidega seotud kalalaevad ei tohi moodustada üle 5 % riikliku laevastiku laevadest või 5 % riikliku laevastiku tonnaažist brutotonnaažina, mis arvutatakse taotluse esitamise aja seisuga.
4.  Käesoleva artikli alusel rahastatavate projektidega seotud kalalaevad ei tohi moodustada üle 5 % riikliku laevastiku laevadest või 5 % riikliku laevastiku tonnaažist brutotonnaažina, mis arvutatakse taotluse esitamise aja seisuga. Liikmesriigi nõudmisel, nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel ja STECFi soovituse põhjal võib komisjon kiita heaks projektid, milles ületatakse käesolevas artiklis sätestatud piiranguid.
Muudatusettepanek 306
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 5
5.   Uute püügiseadmete või -tehnikate katsetamisega seotud tegevusi teostatakse liikmesriigile eraldatud püügivõimaluste piirides.
5.   Uute püügiseadmete või -tehnikate katsetamisega seotud tegevusi teostatakse liikmesriigile eraldatud püügivõimaluste piirides või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 33 lõike 6 kohase teadusuuringuteks ettenähtud kvoodi piires.
Muudatusettepanek 625
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.Selleks et kannustada kalureid osalema merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi kaitses ja taastamises, sealhulgas seoses nende jätkusuutliku püügitegevuse raamistikus osutatavate teenustega, võib EMKF toetada järgmisi tegevusi:
1.   Selleks et kannustada merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi kaitset ja taastamist, sealhulgas seoses nende jätkusuutliku püügitegevuse raamistikus osutatavate teenustega, ning vajaduse korral kalurite osalemist, võib EMKF toetada järgmisi tegevusi, millel on otsene mõju kalandusvaldkonna tegevusele:
Muudatusettepanek 626
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 1 – punkt a
a)   jäätmete kogumine merest, näiteks kaotatud püügivahendite ja mereprahi eemaldamine;
a)   merest jäätmete kogumine kalurite poolt, näiteks kaotatud püügivahendite ja mereprahi eemaldamine;
Muudatusettepanek 627
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 1 – punkt b
b)   merefauna ja -floora kaitsmiseks ning parandamiseks staatiliste või liikuvate struktuuride ehitamine või paigaldamine;
b)   merefauna ja -floora kaitsmiseks ning parandamiseks staatiliste või liikuvate kergesti demonteeritavate struktuuride ehitamine, paigaldamine või ajakohastamine ning selliste struktuuride teaduslik uurimine ja hindamine;
Muudatusettepanek 628
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 1 – punkt c
c)   kaasaaitamine varude paremale haldamisele ja juhtimisele;
c)   kaasaaitamine mere bioloogiliste ressursside paremale haldamisele ja juhtimisele;
Muudatusettepanek 629
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 1 – punkt d
d)  NATURA 2000 alade haldamine, taastamine ja seire kooskõlas nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiviga 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) ja kooskõlas nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ kehtestatud prioriteetse tegevusraamistikega;
d)  järgmiste alade kindlaksmääramine, valimine, haldamine, taastamine ja seire:
Muudatusettepanek 630
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 1 – punkt d – alapunkt i (uus)
i)  NATURA 2000 alad vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ ja direktiivile 2009/147/EÜ või kooskõlas nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ kehtestatud prioriteetsele tegevusraamistikule, kui tegevus on seotud kalapüügiga;
Muudatusettepanek 631
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 1 – punkt d – alapunkt ii (uus)
ii)  merekaitsealad eesmärgiga rakendada direktiivi 2008/56/EÜ artikli 13 lõikes 4 viidatud ruumilisi kaitsemeetmeid, mis on seotud püügitegevusega;
Muudatusettepanek 632
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 1 – punkt e
e)  merekaitsealade haldamine, taastamine ja seire eesmärgiga rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ artikli 13 lõikes 4 viidatud ruumilisi kaitsemeetmeid;
e)  osalemine kooskõlas ökosüsteemipõhise lähenemisviisiga kalavarude majandamisele liidu merekeskkonnapoliitika-alase tegevuse raames muudes meetmetes, mille eesmärk on säilitada ja parandada bioloogilise mitmekesisuse ning ökosüsteemiga seotud teenuseid, näiteks jätkusuutlike kalavarude toetamiseks konkreetsete mere- ja rannikuelupaikade taastamine, sh selliste meetmete ettevalmistamine ja nende teaduslik hindamine;
Muudatusettepanek 633
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 1 – punkt e a (uus)
e a)  kalureid kaasav keskkonnaalane teadlikkus merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamise kohta.
Muudatusettepanek 575/REV
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 1 – punkt e b (uus)
(e b)  kavad saagile tekitatud sellise kahju hüvitamiseks, mille on põhjustanud imetajad ja linnud, kes on kaitstud nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta või nõukogu ja Euroopa Parlamendi 30. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta.
Muudatusettepanek 308
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 2
2.   Käesoleva artikli kohaseid tegevusi viivad ellu avalik-õiguslikud asutused ja need hõlmavad liikmesriigi tunnustatud kalureid või kalurite organisatsioone või valitsusvälised organisatsioone partnerluses kalurite organisatsioonidega või artiklis 62 määratletud kohalike kalanduse tegevusrühmadega.
2.   Käesoleva artikli kohaseid tegevusi viivad ellu avalik-õiguslikud tehnika- või teadusasutused ja need hõlmavad liikmesriigi tunnustatud kalureid, nõuandekomisjone, kalurite organisatsioone või valitsusväliseid organisatsioone partnerluses kalurite organisatsioonidega või artiklis 62 määratletud kohalike kalanduse tegevusrühmadega.
Muudatusettepanek 309
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 39 – pealkiri
Kliimamuutuse mõju vähendamine
Energiatõhusus ja võimsuse vähendamine
Muudatusettepanek 310
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 39 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.   EMKF võib kliimamuutuse mõjude vähendamiseks toetada:
1.   EMKF võib kalalaevade energiatõhususe parandamiseks toetada:
Muudatusettepanek 311
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 39 – lõige 1 – punkt a
(a)   kalalaevade pardal tehtavaid investeeringuid, mille eesmärk on vähendada saasteainete või kasvuhoonegaaside heiteid ja suurendada kalalaevade tõhusust;
(a)   kalalaevade seadmetesse või pardal tehtavaid investeeringuid, mille eesmärk on vähendada saasteainete või kasvuhoonegaaside heiteid ja suurendada kalalaevade tõhusust, sealhulgas põhi- või lisamootorite eemaldamist, asendamist või moderniseerimist, juhul kui uue mootori võimsus on vähemalt 40% väiksem asendatava mootori võimsusest;
Muudatusettepanek 312
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 39 – lõige 1 – punkt b
(b)   energiatõhususe auditeid ja kavasid.
(b)   energiatõhususe auditeid, nõuandeid ja kavasid, kui need ei põhjusta püügikoormuse suurenemist.
Muudatusettepanek 313
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 39 – lõige 1 – punkt b a (uus)
(b a)  mererohuga kaetud alade ja rannikuäärsete märgalade kaitset ja taastamist, kuna need on kliimamuutuste negatiivse mõju vähendamise seisukohast väga tähtsad süsiniku neeldajad;
Muudatusettepanek 314
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 39 – lõige 1 – punkt b b (uus)
(b b)  palju energiat tarbivate püügivahendite asendamist vähem energiat tarbivate vahenditega, kui muutustega ei kaasne laeva püügivõimsuse suurenemine ning asendatud püügivahend konfiskeeritakse või hävitatakse;
Muudatusettepanek 315
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 39 – lõige 1 – punkt b c (uus)
(b c)  turustatavate kalandustoodete nn energeetilist jalajälge käsitlevaid sõltumatuid hinnanguid ja auditeid, et tarbijad saaksid eristada kalandustooteid selle alusel, kas püügiviis on olnud vähem energiat kulutav.
Muudatusettepanek 641
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 39 – lõige 2
2.   Toetus ei aita asendada või moderniseerida põhi- või lisamootoreid. Toetust antakse ainult kalalaevade omanikele ja samale kalalaevale ei anta toetust rohkem kui üks kord programmitöö perioodi jooksul.
2.   Toetust antakse ainult väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalalaevade omanikele ja samale kalalaevale ei anta toetust rohkem kui üks kord programmitöö perioodi jooksul.
Muudatusettepanek 317
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 39 – lõige 3
3.   Komisjon on volitatud kooskõlas artikliga 127 võtma vastu delegeeritud akte, et määrata kindlaks lõike 1 punkti a alusel toetuskõlblike tegevuste liigid.
3.   Komisjon on volitatud kooskõlas artikliga 127 võtma vastu delegeeritud akte, et määrata kindlaks lõike 1 punkti a alusel toetuskõlblike tegevuste liigid ja kehtestada üksikasjalikud eeskirjad käesolevas artiklis esitatud kriteeriumite kohaldamise kohta.
Muudatusettepanek 318
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõige 1
1.   EMKF võib püütud kala kvaliteedi parandamiseks toetada kalalaevade pardal tehtavaid investeeringuid.
1.   EMKF võib kaubandusliku saagi lisandväärtuse ja kvaliteedi parandamiseks toetada:
(a)  investeeringuid kalandustoodete lisandväärtuse loomisesse, eelkõige võimaldades kaluritel oma saaki töödelda, turustada ja otse müüa;
(b)  kalalaevade pardal tehtavaid innovaatilisi investeeringuid, mis parandavad kalandustoodete kvaliteeti ja säilimist;
Muudatusettepanek 319
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõige 2
2.   EMKF võib soovimatu püügi paremaks kasutamiseks toetada kalalaevade pardal tehtavaid investeeringuid, et paremini ära kasutada kaubanduslike kalavarude soovimatut püüki ja suurendada vähe kasutust leidvate püütud kalaosade väärtust kooskõlas [ühise kalanduspoliitika määruse] artikliga 15 ja [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artikli 8 punktiga b.
2.   EMKF võib toetada kalalaevade pardal tehtavaid investeeringuid, et parandada soovimatu püügi käitlemist, ladustamist ja lossimist, et paremini ära kasutada kaubanduslike kalavarude soovimatut püüki ja suurendada vähe kasutust leidvate püütud kalaosade väärtust kooskõlas [ühise kalanduspoliitika määruse] artikliga 15 ja [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artikli 8 punktiga b.
Muudatusettepanek 320
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõige 2 a (uus)
2 a.  Lõike 1 punkti b kohase toetuse andmine sõltub selektiivsete püügivahendite kasutamisest soovimatu saagi vältimiseks.
Muudatusettepanek 321
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõige 4
4.   Lõikes 1 viidatud toetust antakse üksnes liidu kalalaevade omanikele, kes on taotluse esitamise päevale eelneval kahel aastal oma laevaga merel püügiga tegelenud vähemalt 60 päeva.
4.   Lõike 1 punktis b viidatud toetust antakse üksnes liidu kalalaevade omanikele, kelle laevad on taotluse esitamise päevale eelneval kahel kalendriaastal merel püügiga tegelenud vähemalt 60 päeva.
Muudatusettepanek 603
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – pealkiri
Kalasadamad, lossimiskohad ja varjualused
Kalasadamad, lossimiskohad, oksjonihooned, varjualused ja muu maismaal asuv tugiinfrastruktuur
Muudatusettepanek 604
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 1
1.  EMKF võib lossitud toodete kvaliteedi suurendamiseks, energiatõhususe tõstmiseks, keskkonnakaitsele kaasaaitamiseks või ohutuse ja töötingimuste parandamiseks toetada investeeringuid kalasadamate infrastruktuuridesse või lossimiskohtadesse, sealhulgas investeeringud jäätmete ja mereprahi kogumise struktuuridesse.
1.  EMKF võib toetada investeeringuid sellise olemasoleva infrastruktuuri täiustamisse nagu kalasadamad, lossimiskohad, oksjonihallid ja muu maismaal paiknev tugiinfrastruktuur, sealhulgas jäätmete ja mereprahi kogumise vahenditesse.
Muudatusettepanek 323
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 2
2.  EMKF võib soovimatu püügi paremaks kasutamiseks toetada investeeringuid kalasadamatesse ja lossimiskohtadesse, mis võimaldavad paremini ära kasutada kaubanduslike kalavarude soovimatut püüki ning suurendada vähe kasutust leidvate püütud kalaosade väärtust kooskõlas [ühise kalanduspoliitika määruse] artikliga 15 ja [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artikli 8 punktiga b.
2.  Investeeringud võivad olla seotud järgmisega:
(a)  lossitud toodete kvaliteedi, värskuse ja jälgitavuse parandamine;
(b)  lossimis-, töötlemis-, ladustamis- ja enampakkumisel müügi tingimuste parandamine;
(c)  kaubanduslike kalavarude soovimatu püügi ja vähe kasutust leidvate püütud kalaosade väärtuse parem ärakasutamine kooskõlas määruse (EL) nr .../... [ühise kalanduspoliitika kohta] artikliga 15 ja määruse (EL) nr .../... [kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artikli 8 punktiga b;
(d)  energiatõhusus;
(e)  keskkonnakaitsele kaasa aitamine, eelkõige jäätmete ja mereprahi kogumine, ladustamine ja käitlemine;
(f)  hügieeni, tervise ja ohutuse parandamine;
(g)  töötingimuste parandamine;
(h)  jää, vee ja elektriga varustamine;
(i)  kalalaevade remondiks või hoolduseks vajalik varustus;
(j)  kaide ehitamine, moderniseerimine ja laiendamine, mille eesmärk on parandada ohutust lossimisel ja laadimisel;
(k)  kalapüügitegevuse elektrooniline haldus;
(l)  kalasadamate, lossimiskohtade ja kalaturgude võrgustike loomine.
Muudatusettepanek 324
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 a (uus)
Artikkel 41 a
Merepärandi kaitse
1.  Selleks et toetada ja edendada kalapüügiga seotud traditsioonilist käsitööndust ja säilitada liikmesriikide merepärandi kaitsega hõlmatud laevade operatiivsus, võib EMKF toetada alljärgnevat:
(a)  traditsioonilisi laevatehaseid ja kalapüügiga seotud traditsioonilist käsitööndust toetavad koolitused ja investeeringud;
(b)  pardal tehtavad investeeringud, mille eesmärk on saneerida traditsioonilisi puust kalalaevu ilma nende püügivõimsust suurendamata;
(c)  investeeringud selliste kasutusest kõrvaldatud traditsiooniliste kalalaevade hoidmiseks ja hoolduseks, mis on hõlmatud merepärandi kaitsega.
2.  Toetust antakse ainult laevatehaste ja kalalaevade omanikele ja ühele kalalaevale antakse toetust ainult üks kord programmitöö perioodi jooksul.
3.  Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 punkti b alusel toetust saavad laevad jätkavad tegutsemist.
Muudatusettepanek 325
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.   EMKF võib toetada järgmisi investeeringuid, et vähendada sisevetel kalapüügi keskkonnale avaldatavat mõju, suurendada energiatõhusust, parandada lossitud kala kvaliteeti või parandada töötingimusi:
1.   EMKF võib toetada järgmisi investeeringuid, et vähendada sisevetel kalapüügi keskkonnale avaldatavat mõju, suurendada energiatõhusust, parandada lossitud kala kvaliteeti või parandada tervishoiu-, ohutus- ja töötingimusi ning inimkapitali ja koolitust:
Muudatusettepanek 326
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 1 – punkt a a (uus)
(a a)  investeeringud inimkapitali ja sotsiaalse dialoogi edendamisse artiklis 31 sätestatud tingimustel;
Muudatusettepanek 327
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 1 – punkt b
(b)   investeeringud varustusse, millele on osutatud artiklis 36 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;
(b)   investeeringud varustusse ja projektidesse, millele on osutatud artiklites 36 ja 37 ning kooskõlas nimetatud artiklites sätestatud tingimustega;
Muudatusettepanek 328
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 1 – punkt d
(d)   investeeringud olemasolevatesse sadamatesse ja lossimiskohtadesse, millele on osutatud artiklis 41 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega.
(d)   investeeringud kalasadamatesse, varjualustesse ja lossimiskohtadesse, millele on osutatud artiklis 41 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;
Muudatusettepanek 329
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 1 – punkt d a (uus)
(d a)  investeeringud püütud kala väärtuse või kvaliteedi tõstmisesse, nagu on osutatud artiklis 40 ning kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega.
Muudatusettepanek 330
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 1 a (uus)
1 a.  EMKF võib toetada artiklis 32 osutatud ettevõtlusega seotud investeeringuid nimetatud artiklis sätestatuga samadel tingimustel.
Muudatusettepanek 331
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 1 b (uus)
1 b.  EMKF võib toetada innovatsiooni edendamist ja hõlbustamist kooskõlas artikliga 28, nõuandeteenuseid kooskõlas artikliga 29 ning teadlaste ja kalurite partnerlust kooskõlas artikliga 30.
Muudatusettepanek 332
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 2 – punkt a
(a)   artiklites 33, 36 ja 39 tehtud viited kalalaevadele − viited ainult sisevetes tegutsevatele laevadele;
(a)   artiklites 33, 36, 37, 39 ja 40 tehtud viited kalalaevadele − viited ainult sisevetes tegutsevatele laevadele;
Muudatusettepanek 333
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 2 – punkt b
(b)   artiklis 36 tehtud viited merekeskkonnale − viited keskkonnale, milles tegutsevad sisevetes tegutsevad laevad.
(b)   artiklis 36 tehtud viited merekeskkonnale − viited keskkonnale, milles teostatakse kalapüüki sisevetel.
Muudatusettepanek 334
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 3
3.   EMKF võib kooskõlas käesoleva määruse artikli 32 tingimustega siseveekalurite mitmekesisuse säilitamiseks toetada sisevete kalapüügiga tegelevate laevade sihtotstarbe muutmist tegutsemiseks kalandusvälises valdkonnas.
3.   EMKF võib kooskõlas käesoleva määruse artikli 32 tingimustega siseveekalurite mitmekesisuse säilitamiseks toetada selliste sisevete kalapüügiga seotud tegevuste mitmekesistamist, mis täiendavad muid tegevusi kalandusvälises valdkonnas.
Muudatusettepanek 634
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 5
5.   EMKF võib veefauna ja -floora kaitsmiseks ja arendamiseks toetada siseveekalurite osalemist NATURA 2000 alade haldamises, taastamises ja seires, kui need alad on otseselt seotud püügitegevusega, samuti sisevete taastamist, sealhulgas kudemiskohtade ja rändeliikide rändeteede taastamist, piiramata artikli 38 lõike 1 punkti d kohaldamist.
5.   EMKF võib veefauna ja -floora kaitsmiseks ja arendamiseks toetada:
Muudatusettepanek 635
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 5 – punkt a (uus)
(a)  NATURA 2000 alade haldamist, taastamist ja seiret, kui need alad on otseselt seotud püügitegevusega, samuti sisevete taastamist, sealhulgas kudemiskohtade ja rändeliikide rändeteede taastamist, muu hulgas asjakohastel juhtudel ka siseveekalurite osalemist, ilma et see piiraks artikli 38 lõike 1 punkti d kohaldamist;
Muudatusettepanek 636
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 5 – punkt b (uus)
(b)  veefauna ja -floora kaitsmiseks ja tugevdamiseks mõeldud staatiliste või liikuvate struktuuride ehitamist, ajakohastamist või paigaldamist, sealhulgas nende teaduslikku seiret ja hindamist.
Muudatusettepanek 336
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 6
6.   Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel toetust saavad laevad jätkavad tegutsemist üksnes sisevetes.
6.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et käesoleva artikli alusel toetust saavad laevad jätkavad tegutsemist üksnes sisevetes.
Muudatusettepanek 337
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 1
1.   Käesoleva peatüki kohane toetus piirdub vesiviljelusettevõtetega, kui ei ole selgelt teisiti öeldud.
1.   Käesoleva peatüki kohane toetus piirdub jätkusuutlike vesiviljelusettevõtetega, sealhulgas nendega, mille tegevust korraldavad lõikes 1 a osutatud kõnealuses sektoris tegutsemist alustavad ettevõtjad, ning vesiviljelusettevõtete ja vesiviljelustootjate organisatsioonidega, kui ei ole selgelt teisiti öeldud. Toetust ei anta ettevõtjatele, kes on toime pannud liidu keskkonnaalaste õigusaktide tõsiseid rikkumisi.
Muudatusettepanek 338
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 1 a (uus)
1 a.  Käesoleva artikli eesmärkide saavutamiseks esitavad kõnealuses sektoris tegutsemist alustavad ettevõtjad äriplaani ja juhul, kui investeeringu suurus ületab 150 000 eurot, ka teostatavusuuringu.
Muudatusettepanek 589
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 2
2.   Kui tegevus seisneb investeeringutes varustusse või infrastruktuuri, et tagada vastavus keskkonna-, inim- ja loomatervise-, hügieeni- või loomade heaolu nõuetele kooskõlas liidu õigusega ning jõustumisel pärast 2014. aastat, siis võidakse investeeringuid toetada kuni päevani, mil standardid muutuvad ettevõtetele kohustuslikuks.
2.   Toetus piirdub investeeringutega varustusse või infrastruktuuri, mis avaldab tõendatult väiksemat mõju keskkonnale või mis annab inim- või loomatervise, hügieeni või loomade heaolu valdkonnas paremaid tulemusi kui liidu õiguses nõutud.
Toetust ei anta vesiviljelustoiminguteks, mille raames kasutatakse geneetiliselt muundatud organisme.
Toetust ei anta intensiivseks vesiviljelustegevuseks merekaitsealadelega kalavarude taastamise piirkondades.
Muudatusettepanek 340
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.   EMKF võib vesiviljelusega seoses innovatsiooni stimuleerimiseks toetada:
1.   EMKF võib säästva vesiviljelusega seotud innovatsiooni stimuleerimiseks toetada projekte, mille eesmärk on:
(a)   uute tehniliste või organisatsiooniliste teadmiste kasutuselevõttu vesiviljelusettevõtetes, mis vähendab nende mõju keskkonnale või soodustab vesiviljelusressursside jätkusäästlikumat kasutamist;
(a)   suurendada vesiviljelusettevõtete tehnilisi, teaduslikke või organisatsioonilisi teadmisi selle kohta, kuidas vähendada eelkõige mõju keskkonnale, vähendada sõltuvust kalajahust ja -õlist, soodustada vesiviljelusressursside säästvat kasutamist või hõlbustada uute säästvate tootmismeetodite kasutuselevõttu;
(b)   uute või tehnika tasemega võrreldes oluliselt parendatud toodete, uute või parendatud protsesside, uute või parendatud juhtimis- ja korraldussüsteemide arendamist ning turuleviimist.
(b)   töötada välja või viia turule uusi või oluliselt parendatud tooteid, uusi või parendatud protsesse, uusi või parendatud juhtimis- ja korraldussüsteeme ning innovatsioone või parendusi vesiviljelustoodete tootmise või töötlemise valdkonnas;
(b a)  uurida innovatsiooni, toodete või protsesside tehnilist või majanduslikku teostatavust.
Muudatusettepanek 341
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 2
2.   Käesoleva artikli kohased tegevused tuleb ellu viia koostöös teadus- või tehnikaasutusega, mida tunnustab iga liikmesriigi siseriiklik õigus ja mis tõendabtegevuste tulemusi.
2.   Käesoleva artikli kohaseid toiminguid teevad nendetoimingute tulemusi valideeriva liikmesriigi õiguse kohaselt tunnustatud riiklikud või eraõiguslikud teadus-, akadeemilised või tehnikaasutused või neid tegevusi tehakse nendega koostöös.
Muudatusettepanek 342
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 3 a (uus)
3 a.  EMKF toetab rahaliselt vesiviljeluse valdkonna arendustegevust ja innovatsiooni, mida rakendatakse liikmesriikide koostatud mitmeaastaste strateegiliste kavade kohaselt.
Muudatusettepanek 343
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 46 – pealkiri
Investeeringud avamere vesiviljelusesse ja toiduks mittekasutatavasse vesiviljelusesse
Investeeringud vesiviljelusse
Muudatusettepanek 344
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 46 – lõige 1
1.   EMKF võib suure kasvupotentsiaaliga vesiviljelusvormide edendamiseks toetada investeeringuid avamere vesiviljelusesse või toiduks mittekasutatavasse vesiviljelusse.
1.   EMKF võib suure kasvupotentsiaaliga jätkusuutlike vesiviljelusvormide edendamiseks toetada:
(a)  produktiivseid investeeringuid vesiviljelusesse, sealhulgas avamere vesiviljelusse või toiduks mittekasutatavasse vesiviljelusse;
(b)  tootmise ja kasutatavate liikide mitmekesistamist ning uuringuid saagikuse ja asukoha jätkusuutlikkuse kohta.
Muudatusettepanek 345
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 46 – lõige 1 a (uus)
1 a.  Lõike 1 kohast toetust võib anda tootmise suurendamiseks ja/või olemasolevate vesiviljelusettevõtete moderniseerimiseks või uute ettevõtete rajamiseks, tingimusel et arendustegevus on kooskõlas vesiviljeluse arendamist käsitleva mitmeaastase riikliku strateegiakavaga.
Muudatusettepanek 346
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 46 – lõige 1 b (uus)
1 b.  Käesoleva artikli kohast toetust antakse üksnes juhul, kui sõltumatust turundusaruandest nähtub selgelt, et asjaomase toote puhul on olemas head jätkusuutlikud turuväljavaated. Loodud ettevõtted peavad olema majanduslikult elujõulised ega tohi soodustada ületootmist kõnealuses sektoris.
Muudatusettepanek 347
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.   EMKF võib ettevõtluse soodustamiseks vesiviljeluses toetada investeeringuid, mis aistavad kaasa:
1.   EMKF võib ettevõtluse soodustamiseks säästvas vesiviljeluses toetada investeeringuid, mis aitavad kaasa:
Muudatusettepanek 348
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõige 1 – punkt a
(a)   vesiviljelustoodetele lisandväärtuse loomisele, eelkõige võimaldades vesiviljelusettevõttel oma vesiviljelustooteid töödelda, turustada ja otse müüa;
(a)   vesiviljelustoodetele lisandväärtuse loomisele, näiteks toetades vesiviljelussektorit oma vesiviljelustoodete töötlemisel, turustamisel ja otse müümisel, või ühenduste loomisel või ühinemislepingute sõlmimisel toodete selliseks töötlemiseks;
Muudatusettepanek 349
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõige 1 – punkt b
(b)   vesiviljelusettevõtete sissetulekute mitmekesistamisele uute heade turuväljavaadetega vesiviljelusliikide arendamise teel;
(b)   vesiviljelussektori sissetulekute mitmekesistamisele vastavates piirkondades lisaväärtusega uute heade turu- ja keskkonnaväljavaadetega pärismaiste vesiviljelusliikide arendamise teel;
Muudatusettepanek 350
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõige 1 – punkt c
(c)   vesiviljelusettevõtete sissetulekute mitmekesistamisele vesiviljelusega mitteseotud lisategevuste arendamise teel.
(c)   vesiviljelusettevõtete sissetulekute mitmekesistamisele lisategevuste arendamise teel.
Muudatusettepanek 351
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõige 2
2.   Lõige 1 punkti c kohast toetust antakse ainult vesiviljelusettevõtetele tingimusel, et vesiviljelusvälised lisategevused on seotud vesiviljelusettevõtte põhitegevusega, näiteks kalandusturism, vesiviljelusega seotud keskkonnateenused või vesiviljelusega seotud haridustegevus.
2.   Lõige 1 punkti c kohast toetust antakse ainult vesiviljelusettevõtetele tingimusel, et vesiviljelusvälised lisategevused on seotud vesiviljeluse põhilise tootmise või turundusega, näiteks kalandusturism, vesiviljelusega seotud keskkonnateenused või vesiviljelusega seotud haridustegevus.
Muudatusettepanek 352
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.   Vesiviljelusettevõtete üldise tulemuslikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks võib EMKF toetada järgmist:
1.   Vesiviljelusettevõtete üldise tulemuslikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks ning nende toimingute keskkonnamõju vähendamiseks võib EMKF toetada järgmist:
Muudatusettepanek 353
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 1 – punkt b
(b)   ettevõtte tehnilist, teaduslikku, juriidilist või majanduslikku laadi nõuandeteenuste osutamine.
(b)   ettevõtte tehnilist, teaduslikku, juriidilist, keskkonnaalast või majanduslikku laadi nõuandeteenuste osutamine.
Muudatusettepanek 637
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 1 – punkt b a (uus)
(b a)  töötingimuste parandamine, võttes arvesse ILO eeskirju;
Muudatusettepanek 638
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 1 – punkt b b (uus)
(b b)  noorte ja naiste kutsealase koolituse ja töökohtadele juurdepääsu edendamine kalandus- ja vesiviljelussektoris.
Muudatusettepanek 354
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 2 – punkt d
(d)  liidu ja siseriiklikul õigusel põhinevad tervis- ja ohutusstandardid;
(d)  liidu ja siseriiklikul õigusel põhinevad tervise-, hügieeni- ja ohutusstandardid;
Muudatusettepanek 355
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 2 – punkt e a (uus)
(e a)  võrdsete võimaluste edendamine, pidades eelkõige silmas soolist võrdõiguslikkust ja puudega inimeste integreerimist;
Muudatusettepanek 356
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 3
3.   Lõike 1 punkti a kohast toetust antakse ainult avalik-õiguslikele asutusele, kes valitakse välja ettevõtete nõuandeteenuseid sisse seadma. Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse ainult vesiviljeluse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele või vesiviljelustootja-organisatsioonidele.
3.   Lõike 1 punkti a kohast toetust antakse ainult avalik-õiguslikele asutusele, kes valitakse välja ettevõtete nõuandeteenuseid sisse seadma, või liikmesriikide tunnustatud kutseorganisatsioonidele. Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse ainult vesiviljeluse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, liikmesriikide tunnustatud vesiviljelustootjate kutseorganisatsioonidele, vesiviljelustootjate organisatsioonidele vesiviljelustootja-organisatsioonide ühendustele.
Muudatusettepanek 357
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 3 a (uus)
3 a.  Kui antav toetus ei ole suurem kui 4000 eurot, võib toetusesaaja valimine toimuda kiirmenetluse teel.
Muudatusettepanek 358
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 4
4.  Vesiviljelusettevõtted ei saa programmitöö perioodil nõuandeteenuste eest toetust üle ühe korra iga teenuseliigi kohta, mis on hõlmatud lõike 2 punktides a−e.
välja jäetud
Muudatusettepanek 359
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 1 – punkt a
(a)   elukestvat õpet, teaduslike teadmiste ja uuenduslike tavade levitamist ning uute erialaste oskuste omandamist vesiviljeluses;
(a)   kutseõpet, elukestvat õpet, teaduslike ja tehniliste teadmiste ja uuenduslike tavade levitamist, uute erialaste oskuste omandamist vesiviljeluses, töötingimuste parandamist, tööohutuse edendamist ning vesiviljelusalaste toimingute keskkonnamõju vähendamist;
Muudatusettepanek 360
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 1 – punkt b
(b)  suhtevõrgustike loomist ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist vesiviljelusettevõtete või kutseorganisatsioonide ja muude sidusrühmade seas, sealhulgas teadusasutuste ja nende seas, kes edendavad meeste ja naiste võrdseid õigusi.
(b)  suhtevõrgustike loomist ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist vesiviljelusettevõtete või kutseorganisatsioonide ja muude era- või avaliku sektori sidusrühmade seas, sealhulgas teadus-, tehnika- ja haridusasutuste ja nende seas, kes edendavad meeste ja naiste võrdseid õigusi.
Muudatusettepanek 361
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 2
2.  Lõike 1 punktis a osutatud toetust antakse ainult suurtele vesiviljelusettevõtetele.
välja jäetud
Muudatusettepanek 362
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  EMKF võib vesiviljelusalade ja infrastruktuuride arengule kaasaaitamiseks toetada järgmist:
1.  EMKF võib vesiviljelusalade ja infrastruktuuride arengule kaasaaitamiseks ning toimingute keskkonnamõju vähendamiseks toetada järgmist:

Muudatusettepanek 363
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõige 1 – punkt a
(a)   vesiviljeluse arendamiseks kõige sobivamate alade kindlakstegemine ja kaardistamine ning juhul kui seda kohaldatakse, siismereala ruumilise planeerimise protsesside arvestamine;
(a)   vähese keskkonnamõjuga säästva vesiviljeluse arendamiseks kõige sobivamate alade kindlakstegemine ja kaardistamine, kui seda kohaldatakse, võttes arvessemereruumi planeerimise protsesse, samuti keskkonnaalase vastasmõju järelmeetmeid vesiviljelustegevuse tootmisjärgus;
Muudatusettepanek 364
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõige 1 – punkt a a (uus)
(a a)  selliste piirkondade, nagu kasvualad, rannikulähedased kudemisalad, merekaitsealad, Natura 2000 alad või kalavarude taastamise piirkonnad, kindlakstegemine ja kaardistamine, kus intensiivne vesiviljelustegevus peaks olema välistatud, et säiliks nende osa niisuguste ökosüsteemi alade toimimises;
Muudatusettepanek 365
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõige 1 – punkt b
(b)   vesiviljelusalade infrastruktuuride parendamine, sealhulgas maakorralduse, energiavarustuse või veemajanduse kaudu;
(b)   vesiviljelusalade võimaluste suurendamiseks vajalike tugirajatiste ja infrastruktuuride parendamine ja arendamine ning vesiviljeluse ökoloogilise jalajälje vähendamine, sealhulgas maakorralduse, energiavarustuse või veemajanduse investeeringute kaudu;
Muudatusettepanek 366
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõige 1 – punkt c
(c)   pädevate asutuste kooskõlas direktiivi 2009/147/EÜ artikli 9 lõikega 1 või direktiivi 92/43/EMÜ artikli 16 lõikega 1 võetud ja rakendatud meetmed eesmärgiga ennetada ränka kahju vesiviljelusele.
(c)   pädevate asutuste võetud meetmed direktiivi 2009/147/EÜ või direktiivi 92/43/EMÜ alusel kaitstavate looduslike liikidega konfliktide leevendamiseks eesmärgiga ennetada ränka kahju vesiviljelusele.
Muudatusettepanek 367
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõige 2
2.   Käesoleva artikli kohaselt on toetusesaajateks üksnes riiklikud asutused.
2.   Käesoleva artikli kohaselt võivad toetust saada üksnes riiklikud asutused või eraorganisatsioonid, kellele liikmesriik on delegeerinud lõike 1 punktides a, a a ja b osutatud tegevuse.
Muudatusettepanek 368
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – pealkiri
Uute vesiviljelusettevõtete julgustamine
Uute säästva vesiviljeluse sektori ja vesiviljelustoodete töötlemise sektori ettevõtete julgustamine
Muudatusettepanek 369
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – lõige 1
1.   EMKF võib ettevõtluse soodustamiseks vesiviljeluses toetada vesiviljelusettevõtete loomist uute alustavate ettevõtjate poolt.
1.   EMKF võib ettevõtluse soodustamiseks vesiviljeluses toetada jätkusuutlike vesiviljelusettevõtete või kooperatiivide loomist uute alustavate ettevõtjate poolt, sealhulgas seonduvas töötlemissektoris, pöörates erilist tähelepanu noortele vesiviljelejatele ja soolisele võrdõiguslikkusele.
Muudatusettepanek 370
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Lõike 1 kohast toetust antakse vesiviljelusettevõtetele tingimusel, et nad:
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 371
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – lõige 2 – punkt b
(b)  loovad esimest korda mikro- või väikest vesiviljelusettevõtet ja on selle juhiks;
(b)  loovad vesiviljeluse või sellega seotud töötlemise sektoris esimest korda mikro- või väikest ettevõtet ja on selle juhiks;
Muudatusettepanek 372
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – lõige 2 – punkt c
(c)  esitavad äriplaani oma vesiviljelustegevuse arendamiseks.
(c)  esitavad majanduslikult ja keskkonna seisukohast usaldusväärse äriplaani oma vesiviljelustegevuse arendamiseks, sealhulgas kava oma tegevuse ökoloogilise jalajälje vähendamise kohta.
Muudatusettepanek 373
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – pealkiri
Kõrge keskkonnakaitse tasemega vesiviljeluse edendamine
Kõrge keskkonnakaitse tasemega säästva vesiviljeluse edendamine
Muudatusettepanek 374
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõik 1 – sissejuhatav osa
EMKF võib vesiviljeluse keskkonnale avaldatava mõju oluliseks vähendamiseks toetada investeeringuid järgmisse:
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 375
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõik 1 – punkt a
(a)   võimaldada oluliselt vähendada vesiviljelusettevõtete mõju veele, eelkõige kasutatava vee vähendamise või väljundvee kvaliteedi parandamise kaudu, sealhulgas multitroopsete vesiviljelussüsteemide rajamise kaudu;
(a)   võimaldada oluliselt vähendada vesiviljelusettevõtete mõju vee kasutamisele ja kvaliteedile, eelkõige kasutatava vee või kasutatavate kemikaalide, antibiootikumide ja muude ravimite koguse vähendamise või väljundvee kvaliteedi parandamise kaudu, sealhulgas multitroopsete vesiviljelussüsteemide rajamise kaudu;
Muudatusettepanek 376
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõik 1 – punkt a a (uus)
(a a)  suletud vesiviljelussüsteemide edendamine;
Muudatusettepanek 377
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõik 1 – punkt b
(b)  piirata vesiviljelusettevõtete negatiivset mõju loodusele või bioloogilisele mitmekesisusele;
(b)  piirata vesiviljelusettevõtete negatiivset mõju loodusele ning edendada keskkonnakaitset ja bioloogilist mitmekesisust, eelkõige piirata mõju looduslikele kalavarudele, koostoimele röövloomaliikidega, mürgiste kemikaalide ja antibiootikumide kasutamisele ja muud intensiivse vesiviljelusega seotud keskkonnaalast mõju.
Muudatusettepanek 378
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõik 1 – punkt c
(c)  varustuse ostmine, mis kaitseb vesiviljelusettevõtteid metskiskjate eest, kasutades nõukogu ja Euroopa Parlamendi direktiivi 2009/147/EÜ ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ pakutavat kaitset;
(c)  varustuse ostmine, mis kaitseb vesiviljelusettevõtteid röövloomade eest;
Muudatusettepanek 379
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõik 1 – punkt e
(e)  olemasolevate vesiviljelustiikide või laguunide taastamine muda eemaldamise teel või muud võimalikud meetmed, mille eesmärk on ennetada muda ladestumist.
(e)  estuaaride, olemasolevate vesiviljelustiikide või laguunide ja seotud elupaikade taastamine muda eemaldamise või muda ladestumise ennetamise teel.
Muudatusettepanek 380
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  EMKF võib mahepõllumajandusliku või energiatõhusa vesiviljeluse edendamiseks toetada järgmist:
1.  EMKF võib mahepõllumajandusliku või energiatõhusama vesiviljeluse edendamiseks toetada järgmist:
Muudatusettepanek 381
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 1 – punkt a a (uus)
(a a)  üleminek lihasööjate liikide kasvatamiselt taimtoiduliste liikide kasvatamisele, mille puhul ei ole söötmiseks vaja värsket looduslikku mere- või mageveekala, kalajahu ega kalaõlitooteid;
Muudatusettepanek 382
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 1 – punkt a b (uus)
(a b)  sellise suletud vesiviljelussüsteemi edendamine, mille puhul kalu ja muid vesiviljelustooteid kasvatatakse vee taaskasutusega suletud süsteemis, mis vähendab vee kasutamist;
Muudatusettepanek 383
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 1 – punkt b
(b)   liidu osalemine keskkonnajuhtimise ja keskkonnauditeerimise süsteemides, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 761/2001 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)).
(b)  osalemine liidu keskkonnajuhtimise ja keskkonnauditeerimise süsteemides, nagu need, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 761/2001 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)), või osalemine riigis tunnustatud keskkonnajuhtimissüsteemides.
Muudatusettepanek 384
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 2
2.   Toetust antakse ainult toetusesaajatele, kes võtavad endale kohustuse osaleda vähemalt kolm aastat EMASis või vähemalt viie aastaga saavutada vastavus mahepõllumajandusliku tootmise nõuetega.
2.   Toetust antakse ainult toetusesaajatele, kes võtavad endale kohustuse osaleda vähemalt viis aastat EMASis või vähemalt viie aastaga saavutada vastavus mahepõllumajandusliku tootmise nõuetega.
Muudatusettepanek 385
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 3
3.   Toetus on maksimaalselt kaheaastase hüvitise vormis ajal, mil ettevõte läheb üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, ja ajal, mil ettevõte valmistub osalema EMASi süsteemis.
3.   Toetus on maksimaalselt viieaastase hüvitise vormis ajal, mil ettevõte läheb üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, ja ajal, mil ettevõte valmistub osalema EMASi süsteemis.
Muudatusettepanek 386
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 4 – punkt a
(a)   teenimata tulu või lisakulud üleminekul tavapäraselt tootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele tegevuste osas, mis on käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaselt toetuskõlblikud;
(a)   teenimata tulu või lisakulud üleminekul tavapäraselt tootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele või mahepõllumajandusliku tootmise jätkamise korraltoimingute osas, mis on käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaselt toetuskõlblikud;
Muudatusettepanek 387
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.   EMKF võib keskkonnateenuseid osutava vesiviljeluse arengu edendamiseks toetada järgmist:
1.   EMKF võib keskkonnateenuseid osutava säästva vesiviljeluse arengu edendamiseks toetada järgmist:
Muudatusettepanek 388
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – lõige 1 – punkt a
(a)   vesiviljeluse meetodid, mis on kooskõlas konkreetsete keskkonnavajadustega ja millel on konkreetsed haldusnõuded, mis tulenevad NATURA 2000 alade määratlemisest nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ning nõukogu ja Euroopa Parlamendi direktiivi 2009/147/EÜ kohaselt;
(a)   ekstensiivse ja poolintensiivse vesiviljeluse meetodid, mis on kooskõlas konkreetsete keskkonnavajadustega ja millel on konkreetsed haldusnõuded, mis tulenevad NATURA 2000 alade määratlemisest nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ning direktiivi 2009/147/EÜ kohaselt;
Muudatusettepanek 389
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – lõige 1 – punkt b
(b)   osalemine ex situ looduskaitses ja veeloomade reproduktsioonis riiklike asutuste väljatöötatud või nende järelevalve all olevates kaitse- ja bioloogilise mitmekesisuse taastamise raamistikus;
(b)   kulud, mis on otseselt seotud osalemisega ex situ looduskaitses ja veeloomade reproduktsioonis riiklike asutuste väljatöötatud või nende järelevalve all olevates kaitse- ja bioloogilise mitmekesisuse taastamise raamistikus;
Muudatusettepanek 390
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – lõige 1 – punkt c
(c)  ulatusliku vesiviljeluse vormid, sealhulgas keskkonnakaitse ja parandamine, bioloogiline mitmekesisus ning maastiku ja vesiviljelustsoonide traditsiooniliste tunnuste hooldus.
(c)  ekstensiivse ja poolintensiivse vesiviljeluse vormid nii rannikupiirkonnas kui ka siseveekogudes, sealhulgas keskkonnakaitse ja parandamine, bioloogiline mitmekesisus ning maastiku ja vesiviljelustsoonide traditsiooniliste tunnuste hooldus.
Muudatusettepanek 391
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – lõige 2
2.   Lõike 1 punkti a kohane toetus on iga-aastase hüvitise vormis tekkinud lisakulude eest või haldusnõuete tõttu saamata jäänud kasumi eest asjassepuutuvates valdkonnas seoses nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ või nõukogu ja Euroopa Parlamendi direktiivi 2009/147/EÜ täitmisega.
2.   Lõike 1 punkti a kohane toetus on iga-aastase hüvitise vormis tekkinud lisakulude eest ja/või haldusnõuete tõttu saamata jäänud kasumi eest asjassepuutuvates valdkonnas seoses nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ või nõukogu ja Euroopa Parlamendi direktiivi 2009/147/EÜ täitmisega.
Muudatusettepanek 392
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – lõige 4
4.   Lõike 1 punkti c kohane toetus on iga-aastase hüvitise vormis tekkinud lisakulude eest.
4.   Lõike 1 punkti c kohane toetus on iga-aastase hüvitise vormis tekkinud lisakulude eest ja sellega hüvitatakse kahju, mida vesiviljeluskultuuridele tekitavad kaitstud liigid, tingimusel et selle vältimiseks on võetud kaitsemeetmeid.
Muudatusettepanek 393
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – lõige 1
1.   EMKF toetab molluskikasvatajaid, hüvitades nende kasvatatud molluskite kogumise ajutise peatamise rahvatervise huvides.
1.   EMKF võib toetada molluskikasvatajaid, hüvitades nende kasvatatud molluskite kogumise ajutise peatamise rahvatervise huvides.
Muudatusettepanek 395
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – lõige 2 – punkt b
(b)   kogumise peatamise kahjud on üle 35 % asjassepuutuva ettevõtte aastakäibest, arvutatuna ettevõtte eelneva kolme aasta keskmise käibe alusel.
(b)   kogumise peatamise kahjud on üle 15 % asjassepuutuva ettevõtte aastakäibest, arvutatuna ettevõtte eelneva kolme aasta keskmise käibe alusel või juhul, kui ettevõte on lühemat aega tegutsenud, eelneva tegevusperioodi alusel. Liikmesriigid võivad kehtestada arvestamiseks erinormid nendele ettevõtetele, mis on tegutsenud alla ühe aasta.
Muudatusettepanek 396
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – lõige 3
3.  Hüvitist võib maksta maksimaalselt 12 kuu jooksul kogu programmitöö perioodi jooksul.
välja jäetud
Muudatusettepanek 397
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.   EMKF võib loomade tervise ja heaolu edendamiseks vesiviljelusettevõtetes, eelkõige ennetamise ja bioloogilise turvalisuse osas, toetada järgmist:
1.   EMKF võib loomade tervise ja heaolu edendamiseks vesiviljelusettevõtetes, eelkõige ennetamise ja bioloogilise turvalisuse osas, toetada vesiviljelusettevõtete ja vesiviljeluse kutseorganisatsioonidejärgmisi toiminguid:
Muudatusettepanek 398
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 1 – punkt a
(a)   haiguste kontrollimine ja likvideerimine vesiviljeluses kooskõlas nõukogu otsuse 2009/470/EÜ (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas) tingimustega;
(a)   haiguste kontrollimise ja likvideerimise kulud vesiviljeluses kooskõlas nõukogu otsuse 2009/470/EÜ (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas) tingimustega, sealhulgas tõrjekavas ette nähtud kohustuste täitmiseks vajalikud tegevuskulud;
Muudatusettepanek 399
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 1 – punkt b
(b)   üldiste ja liigispetsiifiliste parimate tavade või bioloogilist turvalisust või loomade heaolu vesiviljeluses käsitlevate eetikakoodeksite väljatöötamine;
(b)   üldiste ja liigispetsiifiliste parimate tavade või bioloogilist turvalisust või loomade tervist ja heaolu vesiviljeluses käsitlevate eetikakoodeksite väljatöötamine;
Muudatusettepanek 400
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 1 – punkt c
(c)   veterinaarravimite kättesaadavuse suurendamine vesiviljeluses kasutamiseks ning ravimite nõuetekohase kasutamise edendamine farmatseutiliste uuringute tellimise ning teabe levitamise ja vahetamise kaudu.
(c)   algatused, mille eesmärk on vähendada vesiviljeluse sõltuvust veterinaarravimitest;
Muudatusettepanek 401
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 1 – punkt c a (uus)
(c a)  liikmesriigi tunnustatud tervisekaitseühenduste moodustamine ja tegutsemine vesiviljelussektoris.
Muudatusettepanek 402
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.   EMKF võib vesiviljelustootjate sissetulekute kaitseks toetada sissemakseid vesiviljeluse varude kindlustusse, mis katab järgmisest põhjustatud kahjud:
1.   EMKF võib vesiviljelustootjate sissetulekute kaitseks toetada sissemakseid vesiviljeluse varude kindlustusse või liikmesriigis tunnustatud usaldusfondi, mis katab vähemalt ühest järgmisest asjaolust põhjustatud kahjud:
Muudatusettepanek 403
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 1 – punkt a
(a)   loodusõnnetused;
(a)   loodusõnnetused või merekeskkonna ulatuslik saaste;
Muudatusettepanek 404
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 1 – punkt c
(c)   ootamatud muutused vee kvaliteedis;
(c)   ootamatud muutused vee kvaliteedis ja kvantiteedis;
Muudatusettepanek 405
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 1 – punkt d
(d)   vesiviljelusega seotud haigused või tootmisrajatiste hävinemine.
(d)   ettevõtja tegevusest sõltumatud vesiviljelusega seotud haigused, röövtoitumine, mehhaanilised rikked või tootmisrajatiste hävinemine;
Muudatusettepanek 406
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 1 – punkt d a (uus)
(d a)  metsloomade poolt rajatistele tekitatud tõsine kahju, sh invasiivsete võõrliikide levik vesiviljelusettevõttes;
Muudatusettepanek 407
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 1 – punkt d b (uus)
(d b)  väljaspool vesiviljelusettevõtet toimunud vahejuhtumi tõttu tekkinud keskkonnareostus;
Muudatusettepanek 408
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 1 – punkt d c (uus)
(d c)  nende loomade korjuste kogumine ja hävitamine, kes on surnud vesiviljelusettevõttes loomulikku surma või sellise õnnetuse tagajärjel, mille eest ettevõtja ei ole vastutav, või kes on vesiviljelusettevõttes tervislikel põhjustel tapetud ja maetud asjaomastelt ametiasutustelt eelnevalt luba taotledes.
Muudatusettepanek 409
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 2 – lõik 1
2.   Asjassepuutuv liikmesriik peab ebasoodsaid kliimatingimuse või haiguste puhkemist vesiviljeluses ametlikult sellena tutvustama.
2.   Asjassepuutuv liikmesriik tunnistab ametlikult, et tegemist on ebasoodsa ilmastikunähtuse, haiguse, ulatusliku saaste või mis tahes lõikes 1 osutatud asjakohaste asjaoludega vesiviljeluses.
Muudatusettepanek 410
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 3
3.   Toetust antakse üksnes vesiviljeluse varude kindlustuslepingutele, mis hõlmavad lõike 1 kohast majanduskahju, mis ületab 30 % vesiviljelusettevõtte keskmise aastatulust.
3.   Toetust antakse üksnes vesiviljeluse varude kindlustuslepingute või usaldusfondide puhul, mis hõlmavad lõike 1 kohast majanduskahju, mis ületab 25 % vesiviljelusettevõtte keskmisest aastatulust.
Muudatusettepanek 411
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58
EMKF toetab kalanduspiirkondadejätkusuutlikku arengut kooskõlas ühenduse juhitava kohaliku arengu käsitusviisiga, mis on sätestatud [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 28.
EMKF toetab kalandus- ja vesiviljeluspiirkondadesäästvat arengut kooskõlas ühenduse juhitava kohaliku arengu käsitusviisiga, mis on sätestatud [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 28.
Muudatusettepanek 412
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõik 1
Käesoleva peatüki kohase toetusega aidatakse kaasa artikli 6 lõikes 1 seatud prioriteetide saavutamisele.
Käesoleva peatüki kohase toetusega aidatakse kaasa artikli 6 lõigetes 1, 2 ja 3 seatud prioriteetide saavutamisele.
Muudatusettepanek 413
Ettepanek võtta vastu määrus
V jaotis – III peatükk – jagu 2 – pealkiri
Kalanduspiirkonnad, kohalikud partnerlused ja kohalikud arengustrateegiad
Kalandus- ja vesiviljeluspiirkonnad, kohalikud partnerlused ja kohalikud arengustrateegiad
Muudatusettepanek 414
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 60 – pealkiri
Kalanduspiirkonnad
Kalandus- ja vesiviljeluspiirkonnad
Muudatusettepanek 415
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 60 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.   Toetuskõlblik kalanduspiirkond:
1.   Selleks et piirkond loetaks toetuskõlblikuks piirkonnaks, peab see olema kas merekalapüügi, sisevete kalapüügi või vesiviljeluspiirkond. Toetuskõlblik piirkond on funktsionaalselt ühtne geograafilises, bioloogilises, majanduslikus ja sotsiaalses mõttes, võttes arvesse kalandus- ja vesiviljelussektorit ja sellega seotud tegevusi, ning moodustab piisava kriitilise massi inim-, finants- ja majandusressursside mõttes, et toetada elujõulise kohaliku arengu strateegiat.
Muudatusettepanek 416
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a
(a)  on piiratud suurusega ja üldiselt väiksem kui ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse NUTS kolmas tase Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) tähenduses;
välja jäetud
Muudatusettepanek 417
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 60 – lõige 1 – punkt b
(b)  on funktsionaalselt ühtne geograafilises, majanduslikus ja sotsiaalses mõttes, võttes konkreetselt arvesse kalandus- ja vesiviljelussektoreid ning moodustades piisava kriitilise massi inim-, finants- ja majandusressursside mõttes, et toetada elujõulise kohaliku arengu strateegiat.
välja jäetud
Muudatusettepanek 418
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 61 – lõige 1
1.   EMKFiga seoses põhineb [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 28 lõike 1 punktis c viidatud kohaliku arengu strateegia kohaliku majanduse eri sektorite, eelkõige kalandus- ja vesiviljelussektori osalejate ja projektide koostoimel.
1.   EMKFiga seoses põhineb [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 28 lõike 1 punktis c viidatud kohaliku arengu strateegia kalandus- ja vesiviljelussektori ning muude kohalike majandussektorite osalejate ja projektide koostoimel ja konsulteerimisel. Sellega seoses tuleb konsulteerida nõuandekomisjonidega.
Muudatusettepanek 419
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 61 – lõige 2 – punkt a
(a)   maksimaalselt suurendama kalandus- ja vesiviljelussektori osalust ranniku- ja sisevete kalanduspiirkondadejätkusuutlikus arengus;
(a)   maksimaalselt suurendama kalandus- ja vesiviljelussektori osalust ranniku- ja sisevete kalandus- ja vesiviljeluspiirkondadesäästvas arengus;
Muudatusettepanek 420
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 61 – lõige 2 – punkt b
(b)   tagama, et kohalikud kogukonnad kasutavad täielikult ära ja saavad kasu merendus- ja rannikuarengu pakutavatest võimalustest.
(b)   tagama, et kohalikud kogukonnad kasutavad täielikult ära ja saavad kasu merendus-, ranniku- ja sisevete arengu pakutavatest võimalustest ning aitavad eelkõige väikestel ja üha halvemasse seisu jäävatel kalasadamatel maksimeerida merenduse potentsiaali mitmekesise infrastruktuuri arendamise abil.
Muudatusettepanek 421
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 61 – lõige 3
3.   Strateegia peab olema ühtne piirkonnas kindlaks tehtud võimaluste ja vajadustega ning liidu EMKFiga seotud prioriteetidega. Strateegiad võivad ulatuda kalandusele keskenduvatest strateegiatest laiemate strateegiateni, mis on suunatud kalanduspiirkondade mitmekesistamisele. Strateegia peab olema midagi enamat kui vaid tegevuste kogum või sektorimeetmete kõrvutamine.
3.   Strateegia peab olema ühtne piirkonnas kindlaks tehtud võimaluste ja vajadustega ning liidu EMKFiga seotud prioriteetidega. Strateegiad keskenduvad peamiselt kalandusele või vesiviljelusele, kuigi need võivad olla ulatuslikumad ning suunatud kalandus- ja vesiviljeluspiirkondade mitmekesistamisele. Strateegia peab olema midagi enamat kui vaid toimingute kogum või sektorimeetmete kõrvutamine.
Muudatusettepanek 422
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 61 – lõige 5
5.   Komisjonil on kooskõlas artikliga 127 volitused võtta vastu delegeeritud akte [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 29 lõike 1 punktis e viidatud tegevuskava sisu kohta.
5.   Integreeritud kohaliku arengu strateegia sisaldab [määruse (EL) nr [...] (millega kehtestatakse ühissätted)] artikli 29 lõike 1 punktis e viidatud tegevuskava. Tegevuskavas esitatakse muu hulgas kavandatud meetmed, millega hakatakse strateegiat rakendama ning iga meetme puhul selle eesmärgid, toetuskõlblikud kulud, toetuskõlbulikud abisaajad, meetmetega seotud riiklike vahendite kogusumma, toiminguid käsitlevad valikukriteeriumid ning tulemusnäitajad.
Muudatusettepanek 423
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 3 – punkt b
(b)   tagavad kalandus- ja vesiviljelussektori märkimisväärse esindatuse.
(b)   tagavad, et enamik esindajad on pärit kalandus- ja/või vesiviljelussektorist.
Muudatusettepanek 424
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 4
4.   Kui kohalikku arengustrateegiat toetatakse lisaks EMKFile teistest fondidest, luuakse EMKFi toetatavate projektide jaoks konkreetne valikuorgan kooskõlas lõikes 3 sätestatud kriteeriumidega.
4.   Kui kohalikku arengustrateegiat toetatakse lisaks EMKFile teistest fondidest, vastab kalanduse kohaliku tegevusrühma EMKFi toetatavate projektide valikuorgan lõikes 3 sätestatud nõuetele.
Muudatusettepanek 425
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 7
7.   Kalanduse kohalike tegevusrühmade, korraldusasutuse rolli strateegias kirjeldatakse selgelt tegevuskavas.
7.   Kalanduse kohalike tegevusrühmade, juhtimisasutuse ja rakendusasutuse (juhul kui rakendusasutus ja juhtimisasutus ei kattu) rolli strateegias kirjeldatakse selgelt tegevuskavas.
Muudatusettepanek 426
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 1
1.   Käesolevas jaos on toetuskõlbulikeks loetud toimingud toodud [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 31.
1.   Käesolevas jaos on toetuskõlbulikeks loetud toimingud ja kulud toodud [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 31.
Muudatusettepanek 427
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 1
1.   Ettevalmistavat toetust antakse haldussuutlikkuse parandamiseks, koolituseks ja koostöö arendamiseks kohaliku arengu strateegia ettevalmistamisel ning rakendamisel.
1.   Ettevalmistavat toetust antakse haldussuutlikkuse parandamiseks, konsulteerimiseks, koolituseks ja koostöö arendamiseks kohaliku arengu strateegia ettevalmistamisel ning rakendamisel.
Muudatusettepanek 428
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 1 – punkt a
(a)  kalatööstuste ja vesiviljeluse tarneahela kõikides etappides lisandväärtuse tõstmine, töökohtade loomine ja innovatsiooni edendamine;
(a)  kalanduse, vesiviljeluse ja töötlemise tarneahela kõikides etappides lisandväärtuse tõstmine, töökohtade loomine, noorte kaasamine ja innovatsiooni edendamine;
Muudatusettepanek 429
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 1 – punkt b
(b)   kalanduspiirkondades ja teistes merendussektorites mitmekesistamise toetamine ja töökohtade loomine;
(b)   kalandus- ja vesiviljeluspiirkondades mitmekesistamise toetamine ja töökohtade loomine, sealhulgas kalandus- ja vesiviljelustegevuse täiendamine mitmekesistava merendustegevusega;
Muudatusettepanek 430
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 1 – punkt b a (uus)
(b a)  kalandus- ja vesiviljeluspiirkondades koolituse tugevdamine ja töötingimuste parandamine;
Muudatusettepanek 431
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 1 – punkt c
(c)   kalanduspiirkondade keskkonnaressursside tõhustamine ja kasutamine, sealhulgas kliimamuutuse mõju vähendamisele suunatud meetmed;
(c)   kalandus- ja vesiviljeluspiirkondade keskkonnaressursside tõhustamine ja kasutamine, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele, rannikuala paremale majandamisele ja kliimamuutuse mõju vähendamisele suunatud toimingud;
Muudatusettepanek 432
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 1 – punkt d
(d)   sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi, sealhulgas merendusega seotud kultuuripärand, edendamine kalanduspiirkondades;
(d)   sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi, sealhulgas kalanduse ja merendusega seotud kultuuripärandi edendamine kalandus- ja vesiviljeluspiirkondades;
Muudatusettepanek 433
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 2
2.   Eraldatav toetus võib hõlmata käesoleva jaotise I ja II peatükis ettenähtud meetmeid, tingimusel, et nende kohalik juhtimine on selgelt põhjendatud. Kui toetust antakse toimingutele, mis vastavad nendele meetmetele, kohaldatakse käesoleva jaotise I ja II peatükis toodud asjakohaseid tingimusi ning toetuse määra toimingu kohta.
2.   Eraldatav toetus võib hõlmata käesoleva jaotise I, II ja IV peatükis ettenähtud meetmeid, tingimusel, et nende kohalik juhtimine on selgelt põhjendatud. Kui toetust antakse nendele meetmetele vastavatele toimingutele, kohaldatakse käesoleva jaotise I, II ja IV peatükis sätestatud asjakohaseid tingimusi ning toimingutele ettenähtud toetusmäärasid.
Muudatusettepanek 434
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 66 – lõige 2
2.   Erinevalt muudest FLAGidest võivad FLAGi partnerid EMKFi all olla kohalikud avalik-õiguslikud partnerlused, mis rakendavad kohaliku arengu strateegiat liidu sees või väljaspool seda.
2.   Erinevalt muudest kalanduse kohalikest tegevusrühmadest võivad käesoleva artikli kohaldamiselkalanduse kohaliku tegevusrühma partnerid EMKFi all olla osalejad mujal kui kalanduse kohaliku tegevusrühma territooriumil asuvates koostööprojektides, mis põhinevad kohalikul avalik-õiguslikul partnerlusel ja rakendavad kohaliku arengu strateegiat liidu sees või väljaspool seda.
Muudatusettepanek 435
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 66 – lõige 3
3.   Seal, kus koostööprojekte ei vali välja kalanduse kohalikud tegevusrühmad, loovad liikmesriigid koostööprojektide jätkuvaks rakendamiseks süsteemi. Nad avalikustavad riiklikud ja piirkondlikud haldustoimingud riikidevaheliste koostööprojektide väljavalimiseks ja toetuskõlblike kulude loetelu hiljemalt kahe aasta jooksul peale nende rakenduskavade vastuvõtmise kuupäeva.
3.   Seal, kus koostööprojekte ei vali välja kalanduse kohalikud tegevusrühmad, loovad liikmesriigid koostööprojektide jätkuvaks rakendamiseks süsteemi. Nad avalikustavad riiklikud ja piirkondlikud haldustoimingud riikidevaheliste koostööprojektide väljavalimiseks ja toetuskõlblike kulude loetelu hiljemalt kahe aasta jooksul peale nende rakenduskavade vastuvõtmise kuupäeva. Nõuandekomisjone võib nende rahvusvahelise olemuse tõttu kaasata jätkuva rakendamise süsteemi.
Muudatusettepanek 436
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 66 – lõige 4
4.   Koostööprojektid tuleb võtta vastu nelja kuu jooksul peale projekti esitamise kuupäeva.
4.   Koostööprojekte puudutavad haldusotsused võetakse vastu nelja kuu jooksul peale projekti esitamise kuupäeva.
Muudatusettepanek 437
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 68
Käesoleva peatüki alusel antav toetus aitab saavutada käesoleva jaotise I ja II peatükis toodud erieesmärke.
Käesoleva peatüki alusel antav toetus aitab saavutada järgmist:
(a)  saavutada käesoleva jaotise I ja II peatüki eesmärke;
(b)  parandada konkurentsivõimet kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemisel ja turustamisel;
(c)  parandada toiduohutust ja toodete kvaliteeti;
(d)  arendada, toota ja turustada uusi tooteid ning kasutada uusi tehnoloogiaid ja uuenduslikke tootmisviise;
(e)  vähendada negatiivset mõju keskkonnale ning suurendada energiatõhusust;
(f)  kasutada paremini vähelevinud liike, kõrvalsaadusi ja jäätmeid;
(g)  arendada, toota ja turustada uusi tooteid ning kasutada uusi tehnoloogiaid ja uuenduslikke tootmisviise;
(h)  parandada töötingimusi ja töötajate koolitust;
(i)  edendada ja arendada uusi turge.
Muudatusettepanek 438
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 69 – lõige 1
1.   EMKF võib toetada [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artiklis 32 viidatud tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamist ja rakendamist.
1.   EMKF toetab [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artiklis 32 viidatud tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamist ja rakendamist.
Muudatusettepanek 439
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 70 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.   EMKF võib toetada hüvitise maksmist tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele, mis ladustavad määruse (EL) nr [kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] II lisas loetletud kalatooteid, tingimusel, et tooteid ladustatakse kooskõlas määruse (EL) nr [kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artiklitega 35 ja 36:
1.   EMKF võib kaasrahastada hüvitise maksmist tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele, mis ladustavad määruse (EL) nr [kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] II lisas loetletud kalandus- ja vesiviljelustooteid, tingimusel, et tooteid ladustatakse kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 35 ja 36:
Muudatusettepanek 440
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 70 – lõige 1 – punkt a
(a)   ladustamisabi summa ei ületa asjaomaste toodete tasakaalustamiseks ja ladustamiseks nõutud tegevuste tehnilisi ja finantskulusid;
(a)   ladustamisabi summa ei ületa asjaomaste toodete tasakaalustamiseks, ettevalmistamiseks ja ladustamiseks nõutud tegevuste tehnilisi ja finantskulusid;
Muudatusettepanek 441
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 70 – lõige 1 – punkt c
(c)   aastas antav rahaline toetus ei ületa allpool toodud protsendimäärasid turustatud aastatoodangu keskmisest väärtusest iga tootjaorganisatsiooni esmamüügis ajavahemikus 2009-2011. Kui tootjaorganisatsioonide liikmetel ei olnud 2009-2011 turustatud toodangut, siis võetakse arvesse sellise liikme esimesel kolmel tootmisaastal turustatud aastatoodangu keskmist väärtust:
(c)   aastas antav finantsabi ei ületa 5% turustatud aastatoodangu keskmisest väärtusest tootjaorganisatsiooni liikme esmamüügis ajavahemikus 2009-2011. Kui tootjaorganisatsioonide liikmetel ei olnud 2009-2011 turustatud toodangut, siis võetakse arvesse sellise liikme esimesel kolmel tootmisaastal turustatud aastatoodangu keskmist väärtust.
–  2014. aastal 1 %
–  2015. aastal 0,8 %
–  2016. aastal 0,6 %
–  2017. aastal 0,4 %
–  2018. aastal 0,2 %
Muudatusettepanek 442
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 70 – lõige 2
2.  2019. aastaks lõpetatakse lõikes 1 viidatud toetuse maksmine.
välja jäetud
Muudatusettepanek 443
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.   EMKF võib toetada kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamismeetmeid, mille eesmärk on:
1.   EMKF võib toetada kalandus-, vesiviljelus- ja sisevete kalandustoodete turustamismeetmeid, mille eesmärk on:
Muudatusettepanek 444
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 1 – punkt a – sissejuhatav osa
(a)   parandada järgmiste toodete turuleviimise tingimusi:
(a)   leida uusi turge ning parandada kala- ja vesiviljelusliikide turuleviimise tingimusi, sh:
Muudatusettepanek 445
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i a (uus)
(i a)  kalurite organisatsioonide, nende ühenduste ja oksjoniettevõtete turustatavad tooted;
Muudatusettepanek 446
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii
(ii)   soovimatu püük, mis lossitakse kooskõlas [ühise kalanduspoliitika määruse] artikliga 15 ja [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artikli 8 punkti b teise taandega;
(ii)   kaubanduslike kalavarude soovimatu püük, mis lossitakse kooskõlas tehniliste meetmetega, [ühise kalanduspoliitika määruse] artikliga 15 ja [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artikli 8 punkti b teise taandega;
Muudatusettepanek 447
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iii
(iii)   tooted, mille saamise meetoditel on väike mõju keskkonnale või mahepõllumajanduslikele vesiviljelustoodetele, nagu on määratletud nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise kohta;
(iii)   kalandus- ja vesiviljelustooted, mille saamise meetoditel on väike mõju keskkonnale või mahepõllumajanduslikele vesiviljelustoodetele, nagu on määratletud nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise kohta, või suletud süsteemist pärinevad vesiviljelustooted;
Muudatusettepanek 448
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iii a (uus)
(iii a)  kohalikud ja hooajatooted, sealhulgas nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) hõlmatud tooted;
Muudatusettepanek 449
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iii b (uus)
(iii b)  uued või täiustatud tooted;
Muudatusettepanek 450
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa
(b)   edendada kvaliteeti, hõlbustades:
(b)   edendada kvaliteeti ja lisaväärtust, hõlbustades:
Muudatusettepanek 451
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii
(ii)   sertifitseerimist ja edendamist, sealhulgas jätkusuutlike kalandus- ja vesiviljelustooted ning keskkonnasõbralikud töötlemismeetodid;
(ii)   jätkusuutlike kalandus- ja vesiviljelustoodete, väikesemahulise rannapüügiga seotud kalandustoodete, kohalike ja hooajatoodete ning keskkonnasõbralike töötlemismeetodite kvaliteedi sertifitseerimist ning spetsiaalse märgistuse loomist ja edendamist;
Muudatusettepanek 452
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii a (uus)
(ii a)  kalandus- ja vesiviljelustoodete jälgitavust, sealhulgas liidu kalandus- ja vesiviljelustoodete ökomärgise väljatöötamist;
Muudatusettepanek 453
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii b (uus)
(ii b)  uuenduslikke protsesse ja meetodeid;
Muudatusettepanek 454
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii
(iii)  kalatoodete otseturustust väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalurite poolt.
(iii)  kalandustoodete otseturustust väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalurite ja paadita kalastajate poolt;
Muudatusettepanek 455
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii a (uus)
(iii a)  toodete esitlusviisi ja pakendamist;
Muudatusettepanek 456
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii b (uus)
(iii b)  määrusega (EÜ) nr 510/2006 hõlmatud toodete kontrolli- ja sertifitseerimisnõuete täitmist tootjate, töötlejate ja tootearendajate poolt, kelle suhtes kohaldatakse nimetatud toodete kontrolli- ja sertifitseerimissüsteeme;
Muudatusettepanek 457
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 1 – punkt c
(c)   suurendada tootmise ja turu läbipaistvust ning teostada turu-uuringuid;
(c)   suurendada tootmise ja turu läbipaistvust ning teostada turu-uuringuid ja uuringuid liidu kaubandusliku sõltuvuse kohta;
Muudatusettepanek 458
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 1 – punkt e
(e)   luua tootjaorganisatsioone, tootjaorganisatsioonide ühendusi või tegevusalasiseseid organisatsioone, mida tunnustatakse [kalandus- ja vesiviljelustoodete turgude ühist korraldust käsitleva määruse] II peatüki III jao alusel;
(e)   luua ja ühendada tootjaorganisatsioone, tootjaorganisatsioonide ühendusi või tegevusalasiseseid organisatsioone, mida tunnustatakse [kalandus- ja vesiviljelustoodete turgude ühist korraldust käsitleva määruse] II peatüki III jao alusel, et suurendada nende rolli kalavarude majandamisel ja turustusmeetmete haldamisel;
Muudatusettepanek 459
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 1 – punkt f
(f)   viia ellu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete piirkondlikke, üleriigilisi või riikidevahelisi edenduskampaaniaid.
(f)   korraldada keskkonda säästvate kalandus- ja vesiviljelustoodete piirkondlikke, üleriigilisi või riikidevahelisi reklaamikampaaniaid, sealhulgas näitusi ja meediakampaaniaid.
Muudatusettepanek 460
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 72 – lõige 1 – punkt -a (uus)
(-a)  mis edendavad innovatsiooni kvaliteetsemate ja suurema lisaväärtusega uute toodete, uute või täiustatud protsesside ning uute või täiustatud juhtimis- ja organisatsiooniliste süsteemide väljatöötamiseks;
Muudatusettepanek 461
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 72 – lõige 1 – punkt -b (uus)
(-b)  mis suurendavad toodete lisaväärtust;
Muudatusettepanek 462
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 72 – lõige 1 – punkt a a (uus)
(a a)  mis parandavad ohutust, hügieeni, tervishoidu ja töötingimusi;
Muudatusettepanek 463
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 72 – lõige 1 – punkt d
(d)   mahepõllumajanduslike vesiviljelustoodete töötlemist, mida reguleeritakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artiklitega 6 ja 7.
(d)   jätkusuutlike vesiviljelustoodete ja mahepõllumajanduslike vesiviljelustoodete töötlemist, mida reguleeritakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artiklitega 6 ja 7.
Muudatusettepanek 464
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 72 – lõige 1 a (uus)
1 a.  EMKF võib anda toetust töötlemissektorit esindavatele ettevõtetele, ühendustele ja tehnoloogiakeskustele lõikes 1 viidatud tegevustega seotud teadustegevuse ja innovatsiooni arendamiseks.
Muudatusettepanek 465
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 73 – lõige 1
1.   EMKF võib toetada hüvituskava, mis kehtestatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 791/2007 Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandustoodete turustamisel tekkivate lisakulude kohta.
1.   EMKF toetab hüvituskava, mis kehtestatakse ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaselt nõukogu määrusega (EÜ) nr 791/2007 lisakulude kohta, mis ettevõtjatel tekivad äärepoolseimate piirkondade teatavate kalandus- ja vesiviljelustoodete püügil, kasvatamisel, töötlemisel või turustamisel. Nimetatud kava kohaldatakse kõikide lisakulude suhtes, mis ettevõtjatel tekivad käesolevas lõikes viidatud tegevuste käigus.
Muudatusettepanek 466
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 73 – lõige 2
2.   Iga asjaomane liikmesriik koostab lõikes 1 viidatud piirkondade kohta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete loetelu ning määrab kindlaks toetuskõlblike toodete koguse.
2.   Iga asjaomane liikmesriik koostab lõikes 1 viidatud piirkondade kohta loetelu lisakuludest, mis ettevõtjatel tekivad lõikes 1 viidatud tegevuste käigus. Iga asjaomane liikmesriik koostab ka kalandus- ja vesiviljelustoodete loetelu ning määrab kindlaks toetuskõlblike toodete koguse.
Muudatusettepanek 467
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 73 – lõige 3
3.   Lõikes 2 viidatud loetelu koostamisel ja koguste määramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, muu hulgas vajadust tagada, et hüvitis täidab täielikult ühtse kalanduspoliitika nõudeid.
3.   Lõikes 2 viidatud loetelu koostamisel ja koguste määramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, muu hulgas vajadust tagada, et hüvitis täidab täielikult ühtse kalanduspoliitika nõudeid ja asjaomaste laevastike püügivõimsus vastab olemasolevatele püügivõimalustele.
Muudatusettepanek 468
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 73 – lõige 4 – punkt c a (uus)
(c a)  mis on saadud ebaseadusliku, teatamata jäetud või reguleerimata kalapüügiga.
Muudatusettepanek 469
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 73 – lõige 5 a (uus)
5 a.  Hüvitist makstakse järgmistele ettevõtjatele, kes kannavad kalandustoodete turustamisel lisakulusid:
(a)  füüsilised või juriidilised isikud, kes kasutavad tootmisvahendeid kalandus- või vesiviljelustoodete hankimiseks eesmärgiga need turule viia;
(b)  lõikes 1 viidatud piirkondade sadamates registreeritud laevade omanikud või käitajad, kes nimetatud piirkondades tegutsevad, ning selliste omanike või käitajate ühendused;
(c)  ettevõtjad töötlemis- ja turustussektoris või selliste ettevõtjate ühendused.
Muudatusettepanek 470
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 73 a (uus)
Artikkel 73 a
Ettevõtjad
1.  Hüvitist makstakse ettevõtjatele, kes tegutsevad kalapüügi ja vesiviljelusega asjaomastes regioonides.
2.  Asjaomased liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada hüvitist saavate ettevõtjate majanduslik elujõulisus.
Muudatusettepanek 471
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 74 – lõik 1 – punkt a
(a)   iga kalapüügi- või vesiviljelustootega kaasnevat lisakulu, mis tuleneb asjaomase regiooni konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest, ja
(a)   iga kalandus- või vesiviljelustootega või toodete kategooriaga kaasnevat lisakulu, mis tuleneb asjaomase regiooni konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest, ja
Muudatusettepanek 472
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 74 – lõik 1 – punkt b a (uus)
(b a)  igasugust muud toetust, mida toetusesaaja saab või on saanud oma tegevuse eest.
Muudatusettepanek 473
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 75 – lõige 1
1.   Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile iga asjaomase regiooni kohta hüvituskava, sealhulgas artiklis 73 viidatud loetelu ja kogused, artiklis 74 viidatud hüvitise suuruse ja artiklis 99 sätestatud pädeva asutuse.
1.   Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile iga asjaomase regiooni kohta hüvituskava, sealhulgas artiklis 73 viidatud loetelu ja kogused ning ettevõtjate liigi, artiklis 74 viidatud hüvitise suuruse ja artiklis 99 sätestatud pädeva asutuse.
Muudatusettepanek 474
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 75 – lõige 1 a (uus)
1 a.  Liikmesriigid võivad muuta lõikes 1 viidatud hüvituskava sisu. Sellised muudatused tuleb esitada komisjonile.
Muudatusettepanek 475
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 75 – lõige 2
2.   Komisjonil on õigus kooskõlas artikliga 127 võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks hüvituskava sisu, sealhulgas asjaomaste regioonide konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest tulenevate lisakulude arvutamise kriteeriumid.
2.   Komisjonil on õigus kooskõlas artikliga 127 võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse hüvituskava sisu, sealhulgas asjaomaste regioonide konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest tulenevate lisakulude arvutamise kriteeriumid.
Muudatusettepanek 476
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 75 a (uus)
Artikkel 75 a
Riigiabi
1.  Erandina artiklist 8 võib komisjon kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 108 lubada äärepoolseimate piirkondade eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tulenevate eriliste piirangute leevendamiseks tegevusabi andmist kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmis-, töötlemis- ja turustamissektoris.
2.  Liikmesriigid võivad eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid artiklis 75 viidatud hüvituskavade rakendamiseks. Sellisel juhul peavad nad teavitama komisjoni riigiabist, mille komisjon võib kõnealuste kavade osana vastavalt käesolevale määrusele heaks kiita. Riigiabi, millest on teatatud kooskõlas käesoleva lõikega, loetakse teatatuks ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 esimese lause tähenduses.
Muudatusettepanek 477
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 78 – lõige 1
1.   EMKF võib toetada liidu kontrolli-, uurimis- ja rakendussüsteemi rakendamist, mis on ette nähtud [ühtse kalanduspoliitika määruse] artiklis 46 ja mida on täpsustatud nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollsüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks.
1.   EMKF võib toetada liidu kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise süsteemi rakendamist, mis on ette nähtud [ühtse kalanduspoliitika määruse] artiklis 46 ja mida on täpsustatud nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollsüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, samuti selliste meetmete võtmist, mis on vajalikud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 58 kohaselt kalandustoodete jälgitavuse tagamiseks. Selline süsteem peaks kaasa tooma rea kontrolle, mis oleneksid eri liikmesriikide laevastiku suurusest.
Muudatusettepanek 478
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 78 – lõige 2 – punkt a
(a)   tehnoloogia, sealhulgas riistvara ja tarkvara, laevade jälgimise süsteemide (VDS), CCTV süsteemide ja IT-võrgustike väljatöötamine või hankimine, mis võimaldavad kalapüügiga seotud andmeid koguda, hallata, kontrollida, analüüsida ja vahetada ning töötada nende jaoks välja proovivõtumeetodeid, ja ka seotus sektorivaheliste andmevahetussüsteemidega;
(a)  sellise tehnoloogia, sealhulgas riistvara ja tarkvara, laevade jälgimise süsteemide (VDS), CCTV süsteemide ja IT-võrgustike hankimine, paigaldamine ja väljatöötamine, mille abil on võimalik kalapüügiga seotud andmeid koguda, hallata, kontrollida, analüüsida, esitada ja vahetada, tegeleda riskijuhtimisega ning töötada nende jaoks välja proovivõtumeetodeid, ja ka seotus sektorivaheliste andmevahetussüsteemidega, tingimusel, et selliste toimingutega austatakse isikuvabadusi ja tagatakse isikuandmete kaitse;
Muudatusettepanek 479
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 78 – lõige 2 – punkt b
(b)   komponentide hankimine ja paigaldus, mis on vajalikud andmete ülekandmiseks kalapüügiga ja kalatoodete turustamisega seotud pooltelt asjaomasesse liikmesriiki ja ELi ametivõimudele, sealhulgas kontrollimiseks kasutatavate elektrooniliste registreerimis- ja aruandlussüsteemide (ERS), laevade jälgimissüsteemide (VMS) ja automaatsete tuvastussüsteemide (AIS) komponendid;
(b)   komponentide, sh arvuti riist- ja tarkvara väljatöötamine, hankimine ja paigaldus, mis on vajalikud andmete ülekandmiseks kalapüügiga ja kalandustoodete turustamisega seotud pooltelt asjaomasesse liikmesriiki ja ELi ametivõimudele, sealhulgas kontrollimiseks kasutatavate elektrooniliste registreerimis- ja aruandlussüsteemide (ERS), laevade seiresüsteemide (VMS) ja automaatsete tuvastussüsteemide (AIS) komponendid;
Muudatusettepanek 480
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 78 – lõige 2 – punkt c
(c)  kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse tagamiseks vajalike komponentide hankimine ja paigaldus, nagu on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 58;
(c)  kalandus- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse tagamiseks vajalike komponentide, sh arvuti riist- ja tarkvara väljatöötamine, hankimine ja paigaldus, nagu on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 58;
Muudatusettepanek 481
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 78 – lõige 2 – punkt e
(e)   patrull-laevade, lennukite ja helikopterite ajakohastamine ja hankimine, tingimusel, et neid kasutatakse vähemalt 60 % ajast kalapüügi kontrollimiseks;
(e)   patrull-laevade, lennukite ja helikopterite ajakohastamine ja hankimine, tingimusel, et neid kasutatakse kalapüügi kontrollimiseks vähemalt 60 % kogu aastasest kasutusajast;
Muudatusettepanek 482
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 78 – lõige 2 – punkt g
(g)   kalapüügi kontrollimisega seotud pilootprojektide elluviimine, sealhulgas kalade DNA analüüs või kontrolliga seotud veebilehtede väljatöötamine;
(g)   innovaatiliste kontrolli- ja seiresüsteemide väljatöötamine ning kalapüügi kontrollimisega seotud pilootprojektide elluviimine, sealhulgas kalade DNA analüüs või kontrolliga seotud veebilehtede väljatöötamine;
Muudatusettepanek 483
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 78 – lõige 2 – punkt j a (uus)
(j a)  programmid, mis on seotud rangema kontrolli teostamisega nende varude üle, mille suhtes kohaldatakse kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 95 kontrolli- ja inspekteerimisalaseid eriprogramme, sh mis tahes tegevuskulud;
Muudatusettepanek 484
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 78 – lõige 2 – punkt j b (uus)
(j b)  programmid, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 102 lõike 4 alusel kehtestatud tegevuskava rakendamisega, sh mis tahes tegevuskulud;
Muudatusettepanek 485
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 78 – lõige 3
3.   Käesoleva artikli lõike 2 punktides h, i ja j loetletud meetmed on toetuskõlblikud toetuseks ainult siis, kui nad on seotud riiklike võimude teostatud kontrollitegevusega.
3.   Käesoleva artikli lõike 2 punktides h, i, j, j a ja j b loetletud meetmed on toetuskõlblikud toetuseks ainult siis, kui nad on seotud riiklike võimude teostatud kontrollitegevusega.
Muudatusettepanek 486
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 78 a (uus)
Artikkel 78 a
Ühised meetmed kontrolli tugevdamiseks ja ühtsustamiseks
1.  Et tugevdada ja ühtlustada kontrolli, võib EMKF toetada riigiüleste projektide rakendamist, mis on suunatud niisuguste riikidevaheliste kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise süsteemide väljatöötamisele ja testimisele, mis on ette nähtud [ühise kalanduspoliitika] määruse (EL) nr …/… artiklis 46 ning sätestatud nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollsüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks.
2.  Toetuskõlblikud on eelkõige järgmised toimingud:
(a)  rahvusvahelised koolitusprogrammid kalapüügitegevuse jälgimise, kontrolli ja seire eest vastutavatele isikutele;
(b)  algatused, sealhulgas seminarid ja meedia töövahendid, mis on suuantud liidu määruste tõlgendamise ja sellega seotud kontrollide ühtlustamisele.
Muudatusettepanek 487
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 79 – lõige 1
1.   EMKF toetab esmaste bioloogiliste, tehniliste, keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumist ja haldamist, nagu nähakse ette [ühise kalanduspoliitika määruse] artikli 37 lõikes 5 viidatud ühenduse mitmeaastase programmiga.
1.   EMKF toetab kalanduse ja vesiviljeluse säästvaks ökosüsteemipõhiseks majandamiseks vajalike esmaste bioloogiliste, tehniliste, keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumist ja haldamist ning analüüsimist ja kasutamist, nagu nähakse ette [ühise kalanduspoliitika määruse] artikli 37 lõikes 5 viidatud ühenduse mitmeaastase programmiga.
Muudatusettepanek 488
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 79 – lõige 2 – punkt a
(a)   andmete haldamine ja kasutamine teaduslikuks analüüsiks ja ühise kalanduspoliitika rakendamiseks;
(a)   andmete kogumine, haldamine ja kasutamine teaduslikuks analüüsiks ja ühise kalanduspoliitika rakendamiseks;
Muudatusettepanek 489
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 79 – lõige 2 – punkt a a (uus)
(a a)  andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks vajaliku tehnoloogia, sh arvuti riist- ja tarkvara ostmine või väljatöötamine;
Muudatusettepanek 490
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 79 – lõige 2 – punkt b
(b)   riiklikud mitmeaastased proovivõtuprogrammid;
(b)   riiklikud, riikidevahelised ja piirkondlikud mitmeaastased proovivõtuprogrammid;
Muudatusettepanek 491
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 79 – lõige 2 – punkt c
(c)   kaubandusliku ja harrastuskalapüügi mereseire;
(c)   kaubandusliku ja harrastuskalapüügi mereseire, sh mereorganismide ja lindude kaaspüügi seire;
Muudatusettepanek 492
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 79 – lõige 2 – punkt d a (uus)
(d a)  kalanduse tehnilise ja teadusliku pädevusega, andmevahetuse ja andmestike töötlemisega ning teadusliku nõustamise ettevalmistustööga seonduvate iga-aastaste tööprogrammide juhtimine;
Muudatusettepanek 493
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 79 – lõige 2 – punkt d b (uus)
(d b)  kalandusekspertide kohtumiste korraldamine ja juhtimine;
Muudatusettepanek 494
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 79 – lõige 2 – punkt e
(e)   liikmesriikide esindajate osalemine piirkondlikel kooskõlastamisnõupidamistel, millele viidatakse [ühtset kalanduspoliitikat käsitleva määruse] artikli 37 lõikes 4, regionaalsete kalapüüki haldavate organisatsioonide nõupidamistel, kus EL on lepingupool või vaatleja, või teaduslikku nõu andvate rahvusvaheliste asutuste nõupidamistel.
(e)   liikmesriikide esindajate ja teadusekspertide ning piirkondlike omavalitsuste esindajate osalemine piirkondlikel kooskõlastamisnõupidamistel, millele viidatakse [ühtset kalanduspoliitikat käsitleva määruse] artikli 37 lõikes 4, piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide nõupidamistel, kus EL on lepingupool või vaatleja, või teadus- ja majandusalast või tehnilist nõu andvate rahvusvaheliste asutuste nõupidamistel;
Muudatusettepanek 495
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 79 – lõige 2 – punkt e a (uus)
(e a)  andmekogumis- ja andmehaldussüsteemide täiustamine ning katseuuringute teostamine, et parandada olemasolevaid andmekogumis- ja andmehaldussüsteeme;
Muudatusettepanek 496
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 79 – lõige 2 – punkt e b (uus)
(e b)  andmete kogumise ja töötlemisega seotud tegevuskulud.
Muudatusettepanek 497
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 79 a (uus)
Artikkel 79 a
Karistused
Komisjonil on õigus võtta artikli 150 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et karistada liikmesriiki EMKFist eraldatavate vahendite külmutamise ja/või vähendamisega, juhul kui liikmesriik:
(a)  ei täida oma kohustusi andmete kogumise ja edastamise osas või ei anna teavet oma kalalaevastiku tegeliku püügivõimsuse kohta; või
(b)  ei suuda lahendada probleeme ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga oma vetes ja oma kalalaevastikus.
Muudatusettepanek 498
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 81 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Käesoleva peatüki kohaselt antava toetusega toetatakse liidu integreeritud merenduspoliitika arendamist ja rakendamist. Sellega:
Käesoleva peatüki kohaselt antava toetusega toetatakse ja edendatakse liidu integreeritud merenduspoliitika arendamist ja rakendamist. Sellega:
Muudatusettepanek 499
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 81 – lõik 1 – punkt a – alapunkt i
(i)   toetades tegevusi, mis innustavad liikmesriike ja ELi piirkondi välja töötama, kasutusele võtma või rakendama integreeritud merenduspoliitikat;
(i)   toetades tegevusi, mis innustavad liikmesriike ja nende piirkondi välja töötama, kasutusele võtma või rakendama merenduse integreeritud juhtimist;
Muudatusettepanek 500
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 81 – lõik 1 – punkt a – alapunkt ii
(ii)   toetades liikmesriikide omavahelist ja liikmesriikide ning sidusrühmade vahelist mere- ja merendusstrateegiaid (sh merebasseinistrateegia) käsitlevat dialoogi ja koostööd;
(ii)   toetades liikmesriikide omavahelist ja liikmesriikide ning sidusrühmade vahelist mere- ja merendusküsimusi käsitlevat dialoogi ja koostööd, sh arendades ja rakendades integreeritud merebasseinistrateegiaid, võttes arvesse vajadust töötada välja kõikide merebasseinide tasakaalustatud lähenemisviis, samuti merebasseinide ja alamvesikondade konkreetseid omadusi ja vastavaid makropiirkondlikke strateegiaid, kui see on asjakohane;
Muudatusettepanek 501
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 81 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iii
(iii)   toetades valdkonnaüleseid koostööplatvorme ja -võrgustikke, sh avaliku sektori asutuste, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, tööstusharu, turismisektori, uuringutega tegelevate sidusrühmade, kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite esindajad;
(iii)   toetades valdkonnaüleseid koostööplatvorme ja -võrgustikke, sh riigi avaliku sektori asutuste, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, tööstusharu, turismisektori, uuringutega tegelevate sidusrühmade, kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite esindajad, sealhulgas mere vesikonna strateegiate raames;
Muudatusettepanek 502
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 81 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iv
(iv)   toetades parimate tavade vahetamist ja suhtlust rahvusvahelisel tasandil, sh kahepoolset suhtlust kolmandate riikidega, piiramata muid lepinguid või kokkuleppeid, mis võivad olla sõlmitud ELi ja asjaomaste kolmandate riikide vahel;
(iv)   toetades parimate tavade vahetamist ja dialoogi rahvusvahelisel tasandil, sh kahepoolset dialoogi kolmandate riikidega, võttes arvesse ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) ning sellel konventsioonil põhinevaid kehtivaid asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone, piiramata muid lepinguid või kokkuleppeid, mis võivad olla sõlmitud ELi ja asjaomaste kolmandate riikide vahel;
Muudatusettepanek 503
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 81 – lõik 1 – punkt b – sissejuhatav osa
(b)   toetatakse valdkonnaüleseid algatusi, millest võidavad vastastikku erinevad merendussektorid ja/või sektoripoliitikad, võttes arvesse ning kasutades ära olemasolevaid vahendeid ja algatusi, nagu näiteks:
(b)   toetatakse valdkonnaüleseid algatusi, millest võidavad vastastikku erinevad mere- ja merendussektorid ja/või sektoripoliitikad, võttes arvesse ning kasutades ära olemasolevaid vahendeid ja algatusi, nagu näiteks:
Muudatusettepanek 504
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 81 – lõik 1 – punkt b – alapunkt i
(i)   integreeritud merendusseire, mille eesmärk on suurendada valdkondadevahelise ja piiriülese teabevahetuse kaudu tõhusust ja tulemuslikkust, võttes arvesse olemasolevaid ja tulevasi süsteeme;
(i)   integreeritud mereseire, mille eesmärk on suurendada valdkondadevahelise ja piiriülese teabevahetuse kaudu ohutust, tõhusust ja tulemuslikkust, võttes arvesse olemasolevaid ja tulevasi süsteeme;
Muudatusettepanek 505
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 81 – lõik 1 – punkt b – alapunkt iii
(iii)   tervikliku ja avaliku kvaliteetse merealase teadmistebaasi järkjärguline loomine, mis hõlbustab kõnealuste andmete ja teadmiste jagamist, taaskasutamist ja levitamist eri kasutajarühmade seas.
(iii)   tervikliku ja avaliku kvaliteetse merealase teadmistebaasi järkjärguline loomine, et vähendada topelttööd, hõlbustada kõnealuste andmete ja teadmiste jagamist, taaskasutamist ja levitamist eri kasutajarühmade seas.
Muudatusettepanek 506
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 81 – lõik 1 – punkt b a (uus)
(b a)  parandatakse liikmesriikide koostööd rannakaitseüksuste vahelise teabe- ja parimate tavade vahetusega, eesmärgiga luua Euroopa rannavalve.
Muudatusettepanek 507
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 81 – lõik 1 – punkt c
(c)   Täienduseks väljakujunenud valdkondlikele ja riiklikele meetmetele toetatakse rannikualadel püsivat majanduskasvu, töökohtade loomist, innovatsiooni ja uusi tehnoloogiaid uutes ning tulevastes merendussektorites.
(c)   Täienduseks väljakujunenud valdkondlikele ja riiklikele meetmetele toetatakse rannikualadel püsivat majanduskasvu, töökohtade loomist, innovatsiooni ja uusi tehnoloogiaid uutes ning tulevastes merendussektorites ning liidu rannikualadel, saartel ja äärepoolseimates piirkondades.
Muudatusettepanek 508
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 81 – lõik 1 – punkt c a (uus)
(c a)  Toetatakse merendussektori inimkapitali arendamist, eeskätt edendades koostööd ja kontakte koolituse valdkonnas.
Muudatusettepanek 509
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 81 – lõik 1 – punkt d
(d)   Toetatakse merekeskkonna, eelkõige selle bioloogilise mitmekesisuse ja merekaitsealade (nt NATURA 2000 alad) kaitset ja mere- ning rannikuressursside säästvat kasutamist ja merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride täiendavat kindlaks määramist, eelkõige merestrateegia raamdirektiivi raames.
(d)   Toetatakse merekeskkonna, eelkõige selle bioloogilise mitmekesisuse ja merekaitsealade (nt NATURA 2000 alad) kaitset ja mere- ning rannikuressursside säästvat kasutamist, kohaldades inimtegevuse juhtimise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kooskõlas hea keskkonnaseisundi saavutamise ja säilitamise eesmärgiga, mida on nõutud merestrateegia raamdirektiivis.
Muudatusettepanek 510
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 82 – lõige 1 – punkt b
(b)   projektid, sh katse- ja koostööprojektid;
(b)   projektid, väljatöötamisest rakendamiseni, kaasa arvatud katse- ja pilootprojektid ning riiklikud ja piiriülesed koostööprojektid;
Muudatusettepanek 511
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 82 – lõige 1 – punkt c
(c)   avalik teave ja parimate tavade jagamine, teadlikkuse tõstmise kampaaniad ja sellega seotud teabevahetus ning teabe levitamine, nt reklaamikampaaniad ja -üritused ning veebilehtede ja sidusrühmadele mõeldud suhtlusplatvormide arendamine ja haldamine, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide propageerimine sel määral, mil need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega;
(c)   avalik teave ja parimate tavade jagamine, sealhulgas asjakohaste tõhusate Euroopa teadusprogrammide osas, teadlikkuse tõstmise kampaaniad ja sellega seotud teabevahetus ning teabe levitamine, nt reklaamikampaaniad ja -üritused ning veebilehtede ja sidusrühmadele mõeldud suhtlusplatvormide arendamine ja haldamine, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide propageerimine sel määral, mil need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega;
Muudatusettepanek 512
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 82 – lõige 1 – punkt d
(d)   konverentsid, seminarid ja õpikojad;
(d)   konverentsid, seminarid, foorumid ja õpikojad;
Muudatusettepanek 513
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 82 – lõige 1 – punkt e
(e)   parimate tavade jagamine, kooskõlastustegevused, sh merebasseinistrateegiaid käsitlevad teabevahetusvõrgustikud ja juhtimissüsteemid;
(e)   parimate tavade jagamine, kooskõlastustegevused, sh merebasseinistrateegiaid käsitlevad teabevahetusvõrgustikud ja arengu toetamine;
Muudatusettepanek 514
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 82 – lõige 1 – punkt f
(f)   selliste IT-süsteemide ja võrgustike arendamine ja haldamine, mis võimaldavad koguda, hallata, kontrollida ja analüüsida kalandusandmeid ning välja töötada selleks vajalikud valimi koostamise meetodid, ning nende vastastikune sidumine valdkonnaüleste andmevahetussüsteemidega.
(f)   selliste IT-süsteemide ja võrgustike arendamine ja haldamine, mis võimaldavad koguda, hallata, kontrollida ja analüüsida andmeid ning välja töötada selleks vajalikud valimi koostamise meetodid, ning nende vastastikune sidumine valdkonnaüleste andmevahetussüsteemidega.
Muudatusettepanek 515
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 82 – lõige 1 – punkt f a (uus)
(f a)  koolitusprojektid teadmiste suurendamiseks, kutsekvalifikatsiooni ja meetmete arendamiseks, et edendada kutsealast arengut merendussektoris;
Muudatusettepanek 516
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 82 – lõige 1 – punkt f b (uus)
(f b)  rannikuala tervikmajandamiseks, mereruumi planeerimiseks ja merebasseini tasandil jagatud ressursside haldamiseks asjakohased vahendid;
Muudatusettepanek 517
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 82 – lõige 1 – punkt f c (uus)
(f c)  määruse [millega kehtestatakse ühissätted] (EL) nr …/… artikli 51 kohane tehniline abi.
Muudatusettepanek 518
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 82 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.   Artikli 81 punktis b sätestatud valdkonnaüleste meetmete arendamise eesmärgi saavutamiseks võib Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist toetada:
2.   Artikli 81 punktis b sätestatud piiri- ja valdkonnaüleste toimingute arendamise eesmärgi saavutamiseks võib Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist toetada:
Muudatusettepanek 519
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 82 – lõige 2 – punkt b
(b)   liikmesriikidevahelisi kooskõlastus- ja koostöötegevusi, mis on seotud mereala ruumilise planeerimise ja rannikuala integreeritud haldamisega, sh kulude haldamise süsteemid ning andmevahetus ja -seire, hindamine, eksperdivõrgustike loomine ja haldamine ning programmi loomine liikmesriikide ettevalmistamiseks mereala ruumilise planeerimise rakendamiseks;
(b)   liikmesriikidevahelisi ja vajaduse korral liikmesriikide ning piirkondade vahelisi kooskõlastus- ja koostöötegevusi, mis on seotud mereruumi planeerimise ja rannikuala tervikmajandamisega, sh kulude haldamise süsteemid ning andmevahetus ja -seire, hindamine, eksperdivõrgustike loomine ja haldamine ning programmi loomine liikmesriikide ettevalmistamiseks mereala ruumilise planeerimise rakendamiseks;
Muudatusettepanek 520
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 82 – lõige 2 – punkt c
(c)   tehnilisi vahendeid Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu loomiseks ning haldamiseks, et hõlbustada võrgustikku kuuluvate liikmesriikide asutustevahelise koostöö kaudu mereandmete kogumist, koondamist, kvaliteedikontrolli, taaskasutamist ja levitamist.
(c)   tehnilisi vahendeid Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu loomiseks ning haldamiseks, et hõlbustada võrgustikku kuuluvate liikmesriikide asutuste koostöö kaudu mereandmete ja teadmiste kogumist, omandamist, koondamist, kvaliteedikontrolli, taaskasutamist ja levitamist.
Muudatusettepanek 521
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Käesolevas peatükis sätestatud meetmed aitavad kaasa ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika rakendamisele, eelkõige:
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 522
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõik 1 – punkt a
(a)   teadusnõustamisega ühise kalanduspoliitika raames;
(a)   teaduslike nõuannete kogumise, haldamise ja levitamisega ühise kalanduspoliitika raames;
Muudatusettepanek 523
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõik 1 – punkt b
(b)   erikontrolli ja täitemeetmetega ühise kalanduspoliitika raames;
(b)   erikontrolli ja jõustamismeetmetega, sh tööinspektsiooniga ühise kalanduspoliitika raames;
Muudatusettepanek 524
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõik 1 – punkt d a (uus)
(d a)  sotsiaaldialoogi ja sotsiaalpartnerite osalusega;
Muudatusettepanek 525
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõik 1 – punkt e
(e)   turgu käsitleva teabega;
(e)   turgu käsitleva teabega, sh elektrooniliste turgude loomisega;
Muudatusettepanek 526
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 a (uus)
Artikkel 84 a
Kaitsemeetmed
[Ühise kalanduspoliitika] määruse (EL) nr …/… artiklite 17 ja 21 kohaste kaitsemeetmete tõhusaks rakendamiseks võib EMKF toetada liikmesriikide algatusi teha koostööd ja rakendada ühiseid meetmeid, et saavutada eesmärgid ja sihid, milles on kokku lepitud mitmeaastastes kavades, mis on kehtestatud vastavalt [ühise kalanduspoliitika] määruse (EL) nr…/… artiklitele 9, 10 ja 11.
Muudatusettepanek 527
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 85 – lõige 1
1.   Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist võib toetada teadustulemusi, eelkõige rakendusuuringute projekte, mis on otseselt seotud teaduslike arvamuste ning soovituste esitamisega, et ühise kalanduspoliitika raames võetavad kalamajandust käsitlevad otsused oleksid usaldusväärsed ja tõhusad.
1.   Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist võib toetada teadustulemusi, eelkõige rakendusuuringute projekte, mis on otseselt seotud teaduslike ja sotsiaalmajanduslike arvamuste ning soovituste esitamisega, et ühise kalanduspoliitika raames võetavad kalamajandust käsitlevad otsused oleksid usaldusväärsed ja tõhusad.
Muudatusettepanek 528
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 85 – lõige 2 – punkt a
(a)   uuringud ja katseprojektid, mis on vajalikud ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja arendamiseks, sh alternatiivsed säästva kalamajanduse tehnikad;
(a)   uuringud ja katseprojektid, mis on vajalikud ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja arendamiseks, sh alternatiivsed kalanduse ja vesiviljeluse säästva majandamise tehnikad, sh nõuandekomisjonides;
Muudatusettepanek 529
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 85 – lõige 2 – punkt a a (uus)
(a a)  uuringud, mis on vajalikud ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja arendamiseks biogeograafiliselt tundlikes piirkondades;
Muudatusettepanek 530
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 85 – lõige 2 – punkt b
(b)   teadusasutuste, sh kalavarude hindamise eest vastutavate rahvusvaheliste nõuandvate organite, sõltumatute ekspertide ja muude teadusasutuste teaduslike arvamuste ning soovituste koostamine ning esitamine;
(b)   teadusasutuste, sh kalavarude hindamise eest vastutavate rahvusvaheliste nõuandvate organite, ekspertide ja muude teadusasutuste teaduslike arvamuste ning soovituste koostamine ning esitamine;
Muudatusettepanek 531
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 85 – lõige 2 – punkt c
(c)   ekspertide osalemine kalanduse teaduslikke ja tehnilisi küsimusi käsitlevatel kohtumistel ning ekspertide töörühmades ja rahvusvahelistes nõuandvates organites ning kohtumistel, kus vajatakse kalandusekspertide teadmisi;
(c)   ekspertide osalemine kalanduse teaduslikke ja tehnilisi küsimusi käsitlevatel kohtumistel ning ekspertide töörühmades ja rahvusvahelistes nõuandvates organites ning kohtumistel, kus vajatakse kalandus- ja vesiviljelusekspertide teadmisi;
Muudatusettepanek 532
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 85 – lõige 2 – punkt c a (uus)
(c a)  selliste uurimislaevade tegevuse rahastamine, mis viivad läbi teadusprogramme liidu vetest väljaspool asuvates piirkondades, kus liit tegutseb kalanduslepingute alusel;
Muudatusettepanek 533
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 85 – lõige 2 – punkt e
(e)   liikmesriikidevaheline koostöö andmekogumise valdkonnas, sh piirkondlike andmebaaside loomine ja haldamine piirkondlikku koostööd hõlbustavate andmete säilitamiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ning andmete kogumise ja haldamise täiustamiseks ja teadusliku taseme tõstmiseks, et toetada kalamajandust.
(e)   liikmesriikidevaheline koostöö andmekogumise valdkonnas, mis hõlmab mitmesuguseid piirkondlikke sidusrühmi, sh piirkondlike andmebaaside loomine ja haldamine piirkondlikku koostööd hõlbustavate andmete säilitamiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ning andmete kogumise ja haldamise täiustamiseks ja teadusliku taseme tõstmiseks, et toetada kalamajandust;
Muudatusettepanek 534
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 85 – lõige 2 – punkt e a (uus)
(e a)  elektrooniliste turgude loomine teabe paremaks kooskõlastamiseks turuosaliste ja töötlejate vahel.
Muudatusettepanek 535
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 86 – lõige 2 – punkt a
(a)   sama geograafilise piirkonna mitme liikmesriigi patrulllaevade, õhusõidukite ja helikopterite ühine ostmine, tingimusel et vähemalt 60 % ajast kasutatakse neid kalanduse kontrollimiseks;
(a)   sama geograafilise piirkonna mitme liikmesriigi patrulllaevade, õhusõidukite ja helikopterite ühine ostmine, tingimusel et vähemalt 60 % kogu nende aastasest kasutusajast kasutatakse neid kalanduse kontrollimiseks;
Muudatusettepanek 536
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 86 – lõige 2 – punkt b
(b)   kulutused, mis seonduvad uute kontrollitehnoloogiate hindamise ja arendamisega;
(b)   kulutused, mis seonduvad uute kontrollitehnoloogiate hindamise ja arendamisega, samuti liidus näiteks julgeoleku-, kontrolli- ja päästefunktsioonide eest vastutavate asutuste ja institutsioonide vahelise andmevahetuse menetluste hindamise ja arendamisega;
Muudatusettepanek 537
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 88 – lõige 1
1.   Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist võib katta [ühise kalanduspoliitika määruse] artikli 52 kohaselt loodud nõuandekomisjonide tegevuskulud.
1.   Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist kaetakse [ühise kalanduspoliitika määruse] kohaselt loodud nõuandekomisjonide vajalikud tegevus- ja ekspertide kaasamise kulud, et nad saaksid oma ülesandeid täielikult ja tulemuslikult täita.
Muudatusettepanek 538
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 88 – lõige 1 a (uus)
1 a.  EMKFist võib katta nõuandekomisjonide tegevuskulusid juhul, kui nendega edendatakse kalurite organisatsioonide ning muude sidusrühmade kaasamist ja osalemist.
Muudatusettepanek 539
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 88 – lõige 1 b (uus)
1 b.  Nõuandekomisjonide soovitustele suurema kaalu andmiseks kaetakse EMKFist nende tegevuskulud ning uuringute läbiviimisega seotud tehnilised ja teaduskulud.
Muudatusettepanek 540
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 88 a (uus)
Artikkel 88 a
Sotsiaaldialoog
EMKF võib katta sotsiaaldialoogi ja sotsiaalpartnerite kaasamist soodustavate struktuuride tegevuskulusid.
Muudatusettepanek 541
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 89 – lõik 1
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist võib toetada komisjoni kalandus- ja vesiviljelustooteid käsitleva turuteabe arendamisel ja levitamisel kooskõlas [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artikliga 49.
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist võib toetada komisjoni kalandus- ja vesiviljelustooteid käsitleva turuteabe arendamisel ja levitamisel kooskõlas [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artikliga 49, sh elektrooniliste turgude loomisel teabe paremaks kooskõlastamiseks turuosaliste ja töötlejate vahel.
Muudatusettepanek 542
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 91 – lõik 1 – punkt b
(b)   säästva kalanduse kokkulepete rakendamine ja liidu osalemine piirkondlikes kalamajanduse organisatsioonides;
(b)   säästva kalanduse kokkulepete koostamine, kontrollimine ja hindamine ja liidu osalemine piirkondlikes kalamajanduse organisatsioonides; kõnealused meetmed koosnevad uuringutest, nõupidamistest, ekspertide kaasamisest, ajutiste töötajate kuludest, teavitustegevusest ja muudest halduskuludest või komisjonipoolse teadusliku või tehnilise abi kuludest.
Muudatusettepanek 543
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 92 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.   Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist võib toetada järgmisi liikmesriikide algatusel võetavaid meetmeid, võttes arvesse piirmäära 5 % rakenduskava kogusummast:
1.   Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist võib toetada järgmisi liikmesriikide algatusel võetavaid meetmeid, võttes arvesse piirmäära 6 % rakenduskava kogusummast:
Muudatusettepanek 544
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 94 – lõige 3 – punkt a
(a)   100 % artiklis 70 osutatud ladustamisabiga seotud toetuskõlblikest kuludest;
(a)   50 % artiklis 70 osutatud ladustamisabiga seotud toetuskõlblikest kuludest;
Muudatusettepanek 545
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 94 – lõige 3 – punkt a a (uus)
(a a)  100 % artiklis 69 osutatud tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamisega seotud avaliku sektori toetuskõlblikest kuludest;
Muudatusettepanek 546
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 94 – lõige 3 – punkt d
(d)   80 % artikli 78 lõike 2 punktides a–d ja f–j osutatud toetusega seotud avaliku sektori toetuskõlblikest kuludest;
(d)   90 % artikli 78 lõike 2 punktides a–d ja f–j osutatud toetusega seotud avaliku sektori toetuskõlblikest kuludest;
Muudatusettepanek 547
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 94 – lõige 3 – punkt e
(e)   65 % artiklis 79 osutatud toetusega seotud toetuskõlblikest kuludest.
(e)   80 % artiklis 79 osutatud toetusega seotud toetuskõlblikest kuludest.
Muudatusettepanek 548
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 94 – lõige 3 – punkt e a (uus)
(e a)  10 protsendipunkti üle EMKFi toetuse ülemmäära, kui EMKF rahastab toiminguid kaugematel Kreeka saartel ja äärepoolseimates piirkondades, mis on oma kauguse tõttu ebasoodsas olukorras;
Muudatusettepanek 549
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 95 – lõige 1
1.   Liikmesriigid annavad riigiabi maksimaalselt 50 %tegevuse toetuskõlblikest kogukuludest.
1.   Liikmesriigid annavad riigiabi maksimaalselt 60 %toimingu toetuskõlblikest kogukuludest.
Muudatusettepanek 550
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 95 – lõige 2 – punkt a
(a)   toetusesaaja on avalik-õiguslik asutus;
(a)   toetusesaaja on avalik-õiguslik asutus või avaliku teenistuse ülesandeid täitev eraõiguslik asutus;
Muudatusettepanek 551
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 95 – lõige 2 – punkt b
(b)  tegevus on seotud artiklis 70 osutatud ladustamisabiga;
välja jäetud
Muudatusettepanek 552
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 95 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid anda riigiabi 50 % kuni maksimaalselt 100 % toetuskõlblikest kogukuludest, kui meede rakendatakse vastavalt V jaotise III peatükile ja see vastab ühele järgmistest kriteeriumitest:
3.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid anda riigiabi 60 % kuni maksimaalselt 100 % toetuskõlblikest kogukuludest, kui toiming rakendatakse vastavalt V jaotise I, II, III või IV peatükile ja see vastab vähemalt kahele järgmistest kriteeriumitest:
Muudatusettepanek 553
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 98 – lõige 2 – lõik 2
Seda õigust kasutades järgib komisjon täielikult proportsionaalsuse põhimõtet ja võtab arvesse, et ühise kalanduspoliitika vastava eeskirja täitmata jätmine võib suuresti ohustada mere bioloogiliste elusressursside säästvat kasutamist, millega taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid, asjaomaste kalavarude jätkusuutlikkust või merekeskkonna kaitset.
Seda õigust kasutades järgib komisjon täielikult proportsionaalsuse põhimõtet ja võtab arvesse, et ühise kalanduspoliitika vastava eeskirja täitmata jätmine võib suuresti ohustada mere bioloogiliste elusressursside säästvat kasutamist, millega taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid, asjaomaste kalavarude jätkusuutlikkust või merekeskkonna kaitset, või ohustada hea keskkonnaseisundi saavutamist ja säilitamist 2020. aastaks.
Muudatusettepanek 576
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 99 – lõige 1
1.   Lisaks [määruse EL nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 114 sätestatud ühissätetele korraldusasutus:
1.  Lisaks [määruse EL nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 114 sätestatud ühissätetele korraldusasutus:
(a)   esitab komisjonile kaks korda aastas asjakohased andmed rahastamiseks valitud tegevuste kohta, sealhulgas toetusesaaja ja projekti põhinäitajate kohta. Komisjon kehtestab rakendusaktidega eeskirjad selliste andmete esitamiseks vastavalt artikli 128 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.
(a)   esitab komisjonile kaks korda aastas asjakohased andmed rahastamiseks valitud tegevuste kohta, sealhulgas toetusesaaja ja projekti põhinäitajate kohta. Komisjon kehtestab rakendusaktidega eeskirjad selliste andmete esitamiseks vastavalt artikli 128 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.
(b)   tagab programmi avalikustamise, teavitades võimalikke toetusesaajaid, kutseorganisatsioone, majandus- ja sotsiaalpartnereid, meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisega seotud asutusi ning asjaomaseid valitsusväliseid organisatsioone (sh keskkonnaorganisatsioonid) programmi pakutavatest võimalustest ning programmi raames toetuse saamisest;
(b)   tagab programmi avalikustamise, teavitades võimalikke toetusesaajaid, kutseorganisatsioone, majandus- ja sotsiaalpartnereid, meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisega seotud asutusi ning asjaomaseid valitsusväliseid organisatsioone (sh keskkonnaorganisatsioonid) programmi pakutavatest võimalustest ning programmi raames toetuse saamisest, samuti kohustusest täita ühise kalanduspoliitika eeskirju;
(c)   tagab programmi avalikustamise, teavitades toetusesaajaid liidu panusest ning laiemat avalikkust liidu osast programmis.
(c)   tagab programmi avalikustamise, teavitades toetusesaajaid liidu panusest ning kohustusest täita ühise kalanduspoliitika eeskirju;
(d)  tagab programmi avalikustamise, teavitades laiemat avalikkust liidu rollist programmis ning liikmesriikide rollist ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmisel.
Muudatusettepanek 554
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 100 – lõige 1
1.  Lisaks [määruse (EL) nr [...], millega kehtestatakse ühissätted] artiklile 135 on liikmesriigid kõigepealt vastutavad ka ühise kalanduspoliitika raames kohaldatavate eeskirjade eiramise juhtude uurimise eest.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 555
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 100 – lõige 2
2.   Kulude finantskorrektsioonide puhul, mis on otseselt seotud artikli 98 rikkumisega, võtavad liikmesriigid korrektsiooni summa üle otsustades arvesse, kui laialdaselt on toetusesaaja ühise kalanduspoliitika eeskirju eiranud, milline on ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisest saadud majanduslik kasu ja kui tähtis on EMKFi toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks.
2.   Kulude finantskorrektsioonide puhul, mis on otseselt seotud artikli 98 rikkumisega, võtavad liikmesriigid korrektsiooni summa üle otsustades arvesse, kui rängalt (sh kui ulatuslikult, kui kaua ja mitu korda) on toetusesaaja ühise kalanduspoliitika eeskirju eiranud, milline on ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisest saadud majanduslik kasu ja kui tähtis on EMKFi toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks.
Muudatusettepanek 577
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 102
1.   Lisaks [määruse (EL) nr [...] millega kehtestatakse ühissätted] artiklile 134, võib komisjon rakendusakti alusel peatada kõik rakenduskava vahemaksed või osa nendest, kui:
1.   Lisaks [määruse (EL) nr [...] millega kehtestatakse ühissätted] artiklile 134, võib komisjon rakendusakti alusel peatada kõik rakenduskava vahemaksed või osa nendest, kui:
(a)  rakenduskava juhtimis- ja kontrollsüsteemis on suuri puudusi, mille suhtes ei ole rakendatud parandusmeetmeid;
(b)  tõendatud kuluaruandes sisalduvad kulud on seotud ränga eeskirjade eiramisega või muu rikkumisega, mida ei ole kõrvaldatud;
(c)  liikmesriik ei ole rakendanud vajalikke meetmeid olukorra parandamiseks, mis on tinginud edasilükkamise artiklist 118 lähtuvalt;
(d)  järelevalvesüsteemi kvaliteedis ja usaldusväärsuses on suuri puudusi;
komisjon on rakendusaktiga vastu võtnud otsuse, milles tunnistatakse, et on tõendeid selle kohta, et liikmesriik on jätnud täitmata ühise kalanduspoliitikaga ette nähtud kohustused ja see mõjutab tõendatud kuluaruandes sisalduvaid kulusid, mille hüvitamiseks vahemakset taotletakse. Selline rikkumine mõjutab kulusid, mis sisalduvad tõendatud kuluaruandes taotluse aluseks oleva vahemakse kohta.
(e)  komisjon on rakendusaktiga vastu võtnud otsuse, milles tunnistatakse, et on tõendeid selle kohta, et liikmesriik on jätnud täitmata ühise kalanduspoliitikaga ette nähtud kohustused ja see mõjutab tõendatud kuluaruandes sisalduvaid kulusid, mille hüvitamiseks vahemakset taotletakse. Selline rikkumine mõjutab kulusid, mis sisalduvad tõendatud kuluaruandes taotluse aluseks oleva vahemakse kohta;
(f)  on täidetud määruse (EL) nr [...] [millega kehtestatakse ühissätted] artikli 17 lõikes 5 ja artikli 20 lõikes 3 osutatud tingimused.
2.   Komisjon võib kooskõlas artikli 128 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega vastu võetud rakendusaktidega sätestada üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad maksete seda osa, mis võidakse peatada. Nende maksete summad on proportsionaalsed liikmesriigis avastatud mittevastavuse laadi ja tähtsusega.
2.   Komisjon võib otsustada rakendusaktide alusel peatada kõik vahemaksed või osa nendest pärast seda, kui ta on andnud liikmesriigile võimaluse esitada kahe kuu jooksul oma tähelepanekud. Komisjon võib kooskõlas artikli 151 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega vastu võetud rakendusaktidega sätestada üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad maksete seda osa, mis võidakse peatada. Need summad on proportsionaalsed liikmesriigis avastatud puuduse, eeskirjade eiramise või mittevastavuse laadi ja tähtsusega.
2 a.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsuse kõikide vahemaksete või nende osa peatamise lõpetamise kohta, kui liikmesriik on võtnud meetmeid, mis on vajalikud peatamise lõpetamiseks. Kui liikmesriik selliseid meetmeid ei võta, võib komisjon võtta rakendusaktiga vastu otsuse finantskorrektsioonide kohaldamise kohta, tühistades kooskõlas artiklitega 128 ja 129 osaliselt või tervikuna liidu toetuse rakenduskavale.
Muudatusettepanek 578
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 103 a (uus)
Artikkel 103 a
Komisjoni kohapealsed kontrollid
1.  Ilma et see piiraks liikmesriikide poolt riiklike õigus- ja haldusnormide kohaselt või aluslepingu artikli 287 või 322 alusel korraldatud mis tahes kontrolli, võib komisjon liikmesriikides teostada kohapealseid kontrolle, et kindlaks teha eelkõige järgmist:
(a)  haldustavade vastavus liidu eeskirjadele;
(b)  vajalike tõendavate dokumentide olemasolu ja nende vastavus EMKFist rahastatud tegevustele;
(c)  EMKFist rahastatud tegevuste rakendamise ja kontrolli tingimused.
2.  Komisjoni kohapealset kontrolli teostama volitatud isikutel või komisjoni ametnikel, kes tegutsevad neile antud pädevuse piires, on juurdepääs raamatupidamisdokumentidele ja kõigile teistele dokumentidele, kaasa arvatud elektroonilisel andmekandjal koostatud või sellel saadud ja säilitatud dokumentidele ning metaandmetele, mis on seotud EMKFist rahastatud kuludega.
4.  Komisjon teavitab kohapealsest kontrollist aegsasti asjaomast liikmesriiki või liikmesriiki, kelle territooriumil kontroll toimub. Asjaomase liikmesriigi esindajad võivad sellises kontrollis osaleda.
5.  Komisjoni taotlusel ja liikmesriigi nõusolekul teostavad kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused lisakontrolle või uuringuid käesoleva määrusega hõlmatud tegevuste kohta. Komisjoni ametnikud või tema volitatud esindajad võivad neis osaleda.
6.  Kontrolli parandamiseks võib komisjon asjaomaste liikmesriikide nõusolekul teatavate kontrolli või päringute puhul paluda abi nimetatud liikmesriikide ametiasutustelt.
7.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikli 151 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse menetlused, mida tuleb järgida lõigetes 5 ja 6 osutatud lisakontrollide tegemisel.
Muudatusettepanek 579
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104
1.  Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik EMKFi tõrgeteta toimimiseks, ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et lihtsustada kontrolli, sealhulgas kohapealseid kontrolle, mida komisjon peab vajalikuks liidu rahastamise haldamise raames teha.
Liikmesriigid edastavad komisjonile viimase nõudmisel ühise kalanduspoliitikaga seotud liidu õigusaktide rakendamiseks vastuvõetud õigus- ja haldusnormid, kui need õigusaktid mõjutavad rahaliselt EMKFi.
2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile viimase nõudmisel ühise kalanduspoliitikaga seotud liidu õigusaktide rakendamiseks vastuvõetud õigus- ja haldusnormid, kui need õigusaktid mõjutavad rahaliselt EMKFi.
3.  Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kogu teabe tuvastatud eeskirjade eiramise ja oletatavate pettusejuhtumite kohta ning teabe nimetatud eeskirjade eiramise ja pettustega seoses alusetute maksete sissenõudmiseks artikli 116 kohaselt võetud meetmete kohta.
Muudatusettepanek 580
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 107
1.  Enne finantskorrektsiooni üle otsustamist algatab komisjon menetluse, teatades liikmesriigile esialgsetest järeldusest ning paludes liikmesriigil esitada oma seisukohad kahe kuu jooksul.
Lisaks [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 137 lõikele 2, kui komisjon teeb ettepaneku teha artikli 106 lõikes 2 osutatud finantskorrektsioon, antakse liikmesriigile võimalus tõendada asjaomase dokumentatsiooni läbivaatamise abil, et ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise tegelik ulatus ja selle seos kuludega on komisjoni hinnatust väiksem.
2.  Kui komisjon teeb ettepaneku teha finantskorrektsioon ekstrapolatsiooni või kindla määra alusel, antakse liikmesriigile võimalus tõendada asjaomase dokumentatsiooni läbivaatamise abil, et eiramise või rikkumise (sh ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumine) tegelik ulatus on komisjoni hinnatust väiksem. Kokkuleppel komisjoniga võib liikmesriik piirata läbivaatamise ulatust üksnes asjaomaste toimikute asjakohase osa või valimiga. Selliseks läbivaatamiseks lubatud aeg on kuni kaks kuud pärast lõikes 1 osutatud kahekuulist ajavahemikku, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
3.  Komisjon võtab arvesse kõiki tõendeid, mille liikmesriik on esitanud lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade jooksul.
4.  Kui liikmesriik ei aktsepteeri komisjoni esialgseid järeldusi, kutsub komisjon liikmesriigi ärakuulamisele, tagamaks, et komisjonil on finantskorrektsiooni tegemise kohta otsuse tegemiseks olemas kogu vajalik teave ja tähelepanekud.
5.  Finantskorrektsioonide tegemiseks võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse kuue kuu jooksul alates ärakuulamise või täiendavate andmete saamise kuupäevast, kui liikmesriik on kohustunud pärast ärakuulamist sellise lisateabe esitama. Komisjon võtab arvesse kõiki menetluse käigus esitatud andmeid ja tähelepanekuid. Kui ärakuulamist ei toimu, hakatakse kuuekuulist ajavahemikku arvestama kaks kuud pärast seda, kui komisjon on saatnud liikmesriigile kutse ärakuulamisele.
6.  Kui komisjon või kontrollikoda avastab eeskirjade eiramise, mis mõjutab komisjonile saadetud raamatupidamisaruandeid, vähendatakse järgneva finantskorrektsiooniga EMKFist rakenduskavale antavat toetust.
Muudatusettepanek 557
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 111 – lõige 1
1.  Põhiteavet programmi rakendamise, iga rahastamiseks valitud tegevuse, järelevalveks ja hindamiseks vajalike lõpetatud tegevuste (sh toetusesaajate ja projekti põhitunnused) kohta salvestatakse ja säilitatakse elektrooniliselt.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni)
Muudatusettepanek 558
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 113 – lõige 2
2.  Korraldusasutus ja järelevalvekomisjon teostavad iga rakenduskava üle järelevalvet finants-, väljundi- ja tulemusnäitajate abil.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 559
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 114 – lõik 1 – punkt a
(a)  peab nelja kuu jooksul programmi heakskiitmisotsuse tegemisest nõu ja avaldab arvamust rahastatavate tegevuste valikukriteeriumide kohta; valikukriteeriumeid muudetakse programmi kohaselt;
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 581, 560 ja 561
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 120 – lõige 1
1.   Korraldusasutus vastutab artikli 99 lõike 1 punkti b kohaselt järgneva eest:
1.   Korraldusasutus vastutab artikli 99 lõike 1 punktide b–d kohaselt järgneva eest:
(a)   asjaomase liikmesriigi kõigi rakenduskavade kohta teavet ja neile juurdepääsu pakkuva ühtse veebilehe või ühtse veebiportaali loomise tagamine;
(a)   asjaomase liikmesriigi kõigi rakenduskavade kohta teavet ja neile hõlpsat juurdepääsu pakkuva ühtse veebilehe või ühtse veebiportaali loomise tagamine;
(b)   võimalike toetusesaajate teavitamine rakenduskavaga seotud rahastamisvõimalustest;
(b)   võimalike toetusesaajate teavitamine rakenduskavaga seotud rahastamisvõimalustest ja kohustusest täita ühise kalanduspoliitika eeskirju;
(c)   liidu kodanike teavitamine EMKFi rollist ja saavutustest partnerluslepingute, rakenduskavade ning tegevuste tulemusi ja mõju käsitlevate teabe- ja kommunikatsioonimeetmete kaudu.
(c)   liidu kodanike teavitamine EMKFi rollist ja saavutustest partnerluslepingute, rakenduskavade ning tegevuste tulemusi ja mõju käsitlevate teabe- ja kommunikatsioonimeetmete kaudu;
(d)  selle tagamine, et avalikustataks ülevaade meetmetest, millega tagatakse ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmine, sh eeskirjade mittejärgimise juhtumid liikmesriikide või toetusesaajate poolt ning võetud parandamismeetmed, nt finantskorrektsioonid.
Muudatusettepanek 562
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 120 – lõige 4 a (uus)
4 a.  Keskkonnaalasele teabele juurdepääsu suhtes kohaldatakse direktiivi 2003/4/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1049/2001 ja (EÜ) nr 1367/2006.
Muudatusettepanek 563
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel – rida 1

Komisjoni ettepanek

Tegevuse liik

Protsendipunkti

Väikesemahulise rannapüügiga seoses võidakse toetust suurendada

25

Muudatusettepanek

Toimingu liik

Protsendipunkti

Väikesemahulise rannapüügiga seoses võidakse toetust suurendada

30

Muudatusettepanek 564
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – rida 5

Komisjoni ettepanek

Toimingu liik

Protsendipunktid

Tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide ühingu poolse rakendamisega seoses võidakse toetust suurendada

20 protsendipunkti võrra.

Muudatusettepanek

Toimingu liik

Protsendipunktid

Kui rakendajaks on tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide ühing, liikmesriigis tunnustatud kalurite kutseorganisatsioon või sektoritevaheline organisatsioon, võidakse toetust suurendada

30 protsendipunkti võrra.

Muudatusettepanek 565
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel – rida 5 a (uus)

Parlamendi muudatusettepanek

Toimingu liik

Protsendipunkti

Kõigi liikmesriikide poolt kohaldada võidavate jätkusuutlikkuse kriteeriumide nõuete täitmise korral võidakse toetust suurendada

10

Muudatusettepanek 566
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel – rida 8

Komisjoni ettepanek

Tegevuse liik

Protsendipunkti

Rakendamise puhul ettevõtjate poolt, kes ei kuulu VKEde mõiste alla võidakse toetust vähendada

20

Parlamendi muudatusettepanek

Toimingu liik

Protsendipunkti

Rakendamise puhul ettevõtjate poolt, kes ei kuulu VKEde mõiste alla võidakse toetust vähendada

15

Muudatusettepanek 567
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel – rida 8 a (uus)

Parlamendi muudatusettepanek

Toimingu liik

Protsendipunkti

Kui nad täidavad kõik jätkusuutlikkuse kriteeriumide kogumi nõuded, mida liikmesriigid võivad rakendada, võivad nad saada lisaks

10

Muudatusettepanek 568
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – tabel 1 – rida 7 a (uus)

Parlamendi muudatusettepanek

7 a.  Töötingimustega seotud õigusaktid

Töötingimustega seotud liidu õigusaktide järgmine ettevõtjate poolt.

Töötingimustega seotud liidu õigusaktide tõhus kohaldamine ja jõustamine, sh

–  kalurite töö- ja puhkeajaga seotud õigusaktid;

−  tervishoiu ja ohutusega seotud õigusaktid;

–  kalurite alus- ja jätkuõppega seotud õigusaktid.

Muudatusettepanek 569
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – tabel 2 – rida 3

Komisjoni ettepanek

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi prioriteet:

6.  Ühise kalanduspoliitika edendamine ja rakendamine

Temaatiline eesmärk nr 6: keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine

Tõestatud haldussuutlikkus, et täita ühise kalanduspoliitika määruse artiklis 37 sätestatud kalavarude majandamise andmenõudeid

Tõestatud haldussuutlikkus, et valmistada ette ja kohaldada mitmeaastast andmete kogumise programmi, mille vaatab läbi STEFC ja kiidab heaks komisjon.

Tõestatud haldussuutlikkus, et valmistada ette ja rakendada igaaastast andmete kogumise töökava, mille vaatab läbi STEFC ja kiidab heaks komisjon.

Piisav suutlikkus inimressursside jaotamisel, et sõlmida kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid teiste liikmesriikidega olukorras, kus tehakse koostööd andmete kogumise kohustuse täitmiseks.

Muudatusettepanek

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi prioriteet:

6.  Ühise kalanduspoliitika edendamine ja rakendamine

Temaatiline eesmärk nr 6: keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine

Tõestatud haldussuutlikkus, et täita ühise kalanduspoliitika määruse artiklis 37 sätestatud kalavarude majandamise andmenõudeid

Püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahelise tasakaalu hindamine:

laevastike haldamise meetmete tulemuslikuks rakendamiseks on läbi viidud konkreetne analüüs püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahelise tasakaalu kohta

Tõestatud haldussuutlikkus, et valmistada ette ja kohaldada mitmeaastast andmete kogumise programmi, mille vaatab läbi STEFC ja kiidab heaks komisjon.

Tõestatud haldussuutlikkus, et valmistada ette ja rakendada igaaastast andmete kogumise töökava, mille vaatab läbi STEFC ja kiidab heaks komisjon.

Piisav suutlikkus inimressursside jaotamisel, et sõlmida kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid teiste liikmesriikidega olukorras, kus tehakse koostööd andmete kogumise kohustuse täitmiseks.

Tõestatud haldussuutlikkus laevade püügivõimsuse hindamise ettevalmistamiseks ja rakendamiseks.

Piisav aruandlus jõupingutuste kohta püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahelise tasakaalu saavutamiseks, nagu on nõutud [ühise kalanduspoliitika] määruse (EL) nr …/… artiklites 34 ja 37.

Muudatusettepanek 570
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – tabel 2 – rida 4 a (uus)

Parlamendi muudatusettepanek

ELi Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi / ühise strateegilise raamistiku temaatiliste eesmärkidega seotud prioriteedid

Eeltingimus Täitmise kriteeriumid

Täitmise kriteeriumid

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi prioriteet:

6.  Ühise kalanduspoliitika edendamine ja rakendamine

Temaatiline eesmärk nr 6: keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine

Iga-aastane püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahelise tasakaalu hindamine: püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahelise tasakaalu konkreetne analüüs selliste laevastike haldamise meetmete tulemusliku rakendamise tagamiseks, mis puudutavad laevastiku püügivõimsuse ja kalalaevade otseinvesteeringute vähendamist.

Erimeetmed hõlmavad:

−  tõestatud haldussuutlikkus laevade püügivõimsuse hindamise ettevalmistamiseks ja rakendamiseks;

Piisav aruandlus jõupingutuste kohta püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahelise tasakaalu saavutamiseks, nagu on nõutud [kavandatava alusmääruse] artiklites 34 ja 37.

Muudatusettepanek 614
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 1 – lõik 1 – taane 1
–  toetusesaaja nimi (ainult juriidilised isikud; füüsilisi isikuid ei nimetata);
–  toetusesaaja nimi;
Muudatusettepanek 582
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punktid 2 ja 3
2.   AVALIKKUSELE SUUNATUD TEAVITAMIS- JA AVALIKUSTAMISMEETMED
2.   AVALIKKUSELE SUUNATUD TEAVITAMIS- JA AVALIKUSTAMISMEETMED
2.1  Liikmesriigi kohustused
2.1  Liikmesriigi kohustused
1.   Liikmesriik tagab, et teavitamis- ja avalikustamismeetmete eesmärk on võimalikult lai meediakajastus, kasutades eri kommunikatsioonivorme ning meetodeid sobival tasemel.
1.   Liikmesriik tagab, et teavitamis- ja avalikustamismeetmete eesmärk on võimalikult lai meediakajastus, kasutades eri kommunikatsioonivorme ning meetodeid sobival tasemel.
2.   Liikmesriik vastutab vähemalt järgmiste teavitamis- ja avalikustamismeetmete korraldamise eest:
2.   Liikmesriik vastutab vähemalt järgmiste teavitamis- ja avalikustamismeetmete korraldamise eest:
(a)   suuremõõtmeline teavitusüritus, millega avalikustatakse rakenduskava käivitumine;
(a)   suuremõõtmeline teavitusüritus, millega avalikustatakse rakenduskava käivitumine;
(b)   programmitöö perioodil vähemalt kaks suuremõõtmelist teavitusüritust, kus teavitatakse rahastamisvõimalustest, rakendatavatest strateegiatest ja esitletakse rakenduskava raames saavutatut;
(b)   programmitöö perioodil vähemalt kaks suuremõõtmelist teavitusüritust, kus teavitatakse rahastamisvõimalustest, rakendatavatest strateegiatest ja esitletakse rakenduskava raames saavutatut;
(c)   Euroopa Liidu lipu kasutamine iga korraldusasutuse hoone ees või üldsusele nähtavas kohas korraldusasutuse ruumides;
(c)   Euroopa Liidu lipu kasutamine iga korraldusasutuse hoone ees või üldsusele nähtavas kohas korraldusasutuse ruumides;
(d)   toimingute loendi elektrooniline avaldamine kooskõlas lõikega 1;
(d)   toimingute loendi elektrooniline avaldamine kooskõlas lõikega 1;
(e)   toimingute näited rakenduskavade kaupa ühtsel veebilehel või rakenduskava veebiportaalis, mis on ligipääsetav ühtse veebilehe kaudu; näited peaks olema levinud Euroopa Liidu ametlikus keeles, mis ei ole asjaomase liikmesriigi ametlik keel ega üks selle ametlikest keeltest;
(e)   toimingute näited rakenduskavade kaupa ühtsel veebilehel või rakenduskava veebiportaalis, mis on ligipääsetav ühtse veebilehe kaudu; näited peaks olema levinud Euroopa Liidu ametlikus keeles, mis ei ole asjaomase liikmesriigi ametlik keel ega üks selle ametlikest keeltest;
(f)   ühtse veebilehe konkreetne osa on eraldatud lühikokkuvõttele uuendustegevuse ja ökoinnovatsiooni toimingute kohta;
(f)   ühtse veebilehe konkreetne osa on eraldatud lühikokkuvõttele uuendustegevuse ja ökoinnovatsiooni toimingute kohta;
(g)   teabe ajakohastamine rakenduskava rakendamise, sealhulgas peamiste saavutuste kohta, ühtsel veebilehel või rakenduskava veebiportaalis, mis on ligipääsetav ühtse veebilehe kaudu.
(g)   teabe ajakohastamine rakenduskava rakendamise, sealhulgas peamiste saavutuste kohta, ühtsel veebilehel või rakenduskava veebiportaalis, mis on ligipääsetav ühtse veebilehe kaudu.
(ga)  alates 2016. aastast avaldatakse igal aastal 31. jaanuariks ülevaade liikmesriikide ja toetusesaajate poolsetest eeskirjade mittejärgimise juhtumitest ning heastamismeetmetest (nt liikmesriikide või komisjoni tehtud finantskorrektsioonid).
3.  Korraldusasutus kaasab teavitamis- ja avalikustamismeetmetesse kooskõlas liikmesriikide õigusnormide ja praktikaga järgmised asutused:
3.  Korraldusasutus kaasab teavitamis- ja avalikustamismeetmetesse kooskõlas liikmesriikide õigusnormide ja praktikaga järgmised asutused:
a)  määruse (EÜ) nr […], millega kehtestatakse ühissätted, artiklis 5 osutatud partnerid;
a)  määruse (EÜ) nr […], millega kehtestatakse ühissätted, artiklis 5 osutatud partnerid;
b)  Euroopa kohta teavet jagavad keskused ja lisaks ka komisjoni esindused liikmesriikides;
b)  Euroopa kohta teavet jagavad keskused ja lisaks ka komisjoni esindused liikmesriikides;
c)  haridus- ja teadusasutused.
c)  haridus- ja teadusasutused.
Need organid levitavad ulatuslikult artikli 120 lõike 1 punktides a ja b kirjeldatud teavet.
Need organid levitavad ulatuslikult artikli 120 lõike 1 punktides a ja b kirjeldatud teavet.
3.   POTENTSIAALSETELE TOETUSESAAJATELE JA OLEMASOLEVATELE TOETUSESAAJATELE SUUNATUD TEAVITAMISMEETMED
3.   POTENTSIAALSETELE TOETUSESAAJATELE JA OLEMASOLEVATELE TOETUSESAAJATELE SUUNATUD TEAVITAMISMEETMED
3.1  Potentsiaalsetele toetusesaajatele suunatud teavitamismeetmed
3.1  Potentsiaalsetele toetusesaajatele suunatud teavitamismeetmed
1.   Korraldusasutus tagab, et rakenduskava eesmärke ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi pakutavaid rahastamisvõimalusi tutvustatakse laialdaselt kõigile potentsiaalsetele toetusesaajatele ja huvitatud isikutele.
1.   Korraldusasutus tagab, et rakenduskava eesmärke ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi pakutavaid rahastamisvõimalusi tutvustatakse laialdaselt kõigile potentsiaalsetele toetusesaajatele ja huvitatud isikutele.
2.   Korraldusasutus tagab potentsiaalsete toetusesaajate teavitamise vähemalt järgmisest:
2.   Korraldusasutus tagab potentsiaalsete toetusesaajate teavitamise vähemalt järgmisest:
(a)   kulutuste toetuskõlblikkuse tingimused, mis tuleb täita, et kvalifitseeruda toetuse saamiseks rakenduskava raames;
(a)   kulutuste toetuskõlblikkuse tingimused, mis tuleb täita, et kvalifitseeruda toetuse saamiseks rakenduskava raames;
(b)   rahastamistaotluste vastuvõetavuse tingimuste kirjeldus, rahastamistaotluste läbivaatamise korra ja menetlustähtaegade kirjeldus;
(b)   rahastamistaotluste vastuvõetavuse tingimuste kirjeldus, rahastamistaotluste läbivaatamise korra ja menetlustähtaegade kirjeldus;
(b a)  võimalikud rahalised tagajärjed ühise kalanduspoliitika eeskirjade mittejärgimise puhul;
(c)   toetatavate toimingute valimise kriteeriumid;
(c)   toetatavate toimingute valimise kriteeriumid;
(d)  riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi kontaktisikud, kes oskavad anda teavet rakenduskavade kohta;
(d)  riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi kontaktisikud, kes oskavad anda teavet rakenduskavade kohta;
(e)  asjaolu, et taotlustes tuleks pakkuda välja toimingu suurusega proportsionaalne kommunikatsioonitegevus, et teavitada üldsust toimingu eesmärkidest ja ELi toetusest toimingule.
(e)  asjaolu, et taotlustes tuleks pakkuda välja toimingu suurusega proportsionaalne kommunikatsioonitegevus, et teavitada üldsust toimingu eesmärkidest ja ELi toetusest toimingule.
3.2.  Toetusesaajatele suunatud teavitamismeetmed
3.2.  Toetusesaajatele suunatud teavitamismeetmed
Korraldusasutus teavitab toetusesaajaid sellest, et nõustudes rahastamisega, nõustuvad nad ühtlasi enda lisamisega artikli 120 lõike 2 kohaselt avaldatavasse toetusesaajate nimekirja.
Korraldusasutus teavitab toetusesaajaid sellest, et nõustudes rahastamisega, nõustuvad nad ühtlasi enda lisamisega artikli 120 lõike 2 kohaselt avaldatavasse toetusesaajate nimekirja.

(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile tagasi uueks läbivaatamiseks (A7-0282/2013).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika