(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

[Muudatusettepanek nr 1]

(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0368/2013). (2) Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Investeerimissooviga jaeinvestoritele pakutakse üha laiemat valikut eri liiki investeerimistooteid. Sellised tooted võivad olla suunatud konkreetselt jaeinvestorite investeerimisvajadustele, kuid tihti on need keerukad ja neist on raske aru saada. Praegu on investoritele selliste investeerimistoodete kohta avaldatav teave kooskõlastamata ning tihti ei aita see jaeinvestoritel eri tooteid võrrelda ega toodete omadustest aru saada ega aita suurendada investorite finantsteadmisi. Selle tagajärjel on jaeinvestorid tihti investeerinud toodetesse, millega seotud riske ja kulusid nad täielikult ei mõistnud, ning on seetõttu mõnikord kandnud ettenägematuid kahjusid.

(2)  Jaeinvestoritele pakutavate investeerimistoodete läbipaistvust käsitlevate sätete parandamine on oluline meede investorite kaitsmiseks ning eeldus selleks, et taastada jaeinvestorite usaldus finantsturu vastu, eriti pärast finantskriisi. Esimesed sammud selles suunas on liidu tasandil astutud investoritele esitatava põhiteabe korra kehtestamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiviga 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta.

(3)  Erinevad eeskirjad investeerimistooteid pakkuvates sektorites ning siseriiklik reguleerimine kõnealuses valdkonnas loovad eri toodetele ja turustuskanalitele ebavõrdsed võimalused ning lisatõkkeid finantsteenuste ja -toodete ühtsele turule. Liikmesriigid on juba võtnud erinevaid ja kooskõlastamata meetmeid investorite kaitses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning selline areng tõenäoliselt jätkuks. Erinev lähenemisviis investeerimistooteid käsitleva teabe avaldamisele takistab võrdsete võimaluste loomist investeerimistoodete koostajatele ja müüjatele ning moonutab seega konkurentsi. Samuti viiks see investorite huvide kaitse ebaühtlase taseme väljakujunemiseni liidus. Sellised erinevused takistavad ühtse turu loomist ja sujuvat toimimist. Seega on asjaomane õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 114 tõlgendatuna kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga.

(4)  Et vältida erinevate lähenemisviiside väljakujunemist ning vähendada toodete koostajate ja turustajate kulusid ja ebakindlust, tuleb liidu tasandil kehtestada ühtsed investeerimistoodete läbipaistvuse eeskirjad, mida kohaldatakse kõigi turuosaliste suhtes. Selleks, et tagada põhiteabe ühise standardi kehtestamine ühtsel viisil, mis võimaldaks ühtlustada kõnealuste dokumentide vormingut ja sisu, on vaja vastu võtta määrus. Määruse vahetult kohaldatavad eeskirjad peaksid tagama, et investeerimistoodete turu kõigi osaliste suhtes kohaldatakse samu nõudeid. See peaks tagama teabe avaldamise ühtsed tingimused, sest sellega välditakse direktiivi ülevõtmisest tulenevat siseriiklike nõuete erinevust. Määruse kasutamine on asjakohane ka selleks, et investeerimistoodete kõigi müüjate suhtes kohaldataks seoses jaeinvestoritele põhiteabedokumendi esitamisega ühtseid nõudeid.

(5)  Investeerimistooteid käsitleva teabe avaldamine on jaeinvestorite usalduse taastamiseks finantsturgude vastu küll väga oluline, kuid sama oluline on selliste toodete müügiprotsesside tõhus reguleerimine. Käesoleva määrusega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/39/EÜ(3) sätestatud turustamismeetmeid (kaasa arvatud nõuanded investeerimiseks, investorite kaitsmise meetmed ja muud müügiteenused). Samuti täiendatakse sellega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/92/EÜ(4) sätestatud kindlustustoodete turustamismeetmeid.

(6)  Määrust tuleks kohaldada kõigi finantsteenuste sektoris koostatud ja jaeinvestorite investeerimisvõimalusena kavandatud toodete või alusinvesteeringute suhtes, olenemata nende vormist või ülesehitusest, kui investorile pakutav tulu sõltub ühe või mitme ▌vara või alusväärtuse tootlusest ▌. Selline määratlus hõlmaks selliseid investeerimistooteid nagu investeerimisfondid ja elukindlustuslepingud ning nende investeerimisfondide ja elukindlustuslepingute alusinvesteeringud ning jaeinvesteerimistooted, kaasa arvatud varad, mida vallatakse otseselt, nagu riigivõlakirjad ja -aktsiad, mida avalikkusele ei pakuta või millega on lubatud kaubelda mõnes liikmesriigis asuval või tegutseval reguleeritud turul. Kombineeritud struktureeritud jaetooted kujutavad endast investori ja turu vahendamist, mis põhineb varade kombineerimisel või kokkusidumisel, nii et tulemuseks on varade otsese valdamisega võrreldes mitmekesisem risk, erinevad tooteomadused või erinev kulustruktuur. Selline kombineerimine võimaldab jaeinvestoritel kasutada investeerimisstrateegiaid, mis oleksid muidu neile kättesaamatud või ebaotstarbekad; samas võib sellega kaasneda vajadus täiendava teabe järele, eelkõige selleks, et võimaldada investeeringute erinevaid kombineerimisviise võrrelda ning tagada, et jaeinvestorid saavad aru jaeinvesteerimistoodete põhijoontest ja riskidest.

(6a)  Käesolev määrus peaks kehtima ka selliste eriotstarbeliste ettevõtete ja valdusettevõtjate aktsiate või osakute kohta, mida investeerimistoodete koostajad võivad kasutada käesolevast määrusest möödahiilimiseks.

(6b)   Kombineeritud investeerimistooted peaksid pakkuma jaeinvestoritele selget kasu, näiteks investeerimisriskide hajutamist eri majandussektorite või mitmete alusvarade vahel. Kombineerimistehnikaid võib aga kasutada ka selliste investeerimistoodete omaduste loomiseks, mille eesmärk on investeerimisotsuseid tegevaid tarbijaid eksitada. Teatavad peibutavate intressimääradega tooted kasutavad ära jaeinvestorite käitumismustreid, antud juhul kalduvust eelistada atraktiivset lühiajalist kasumlikkust. Toodetele selliste nimede andmisega, mis viitavad suuremale turvalisusele, kui see on reaalselt võimalik, kasutatakse samuti ära jaeinvestorite käitumuslikke eelarvamusi, olles suunatud tarbijate vastumeelsusele riskide võtmise suhtes. Seega tekitatakse selliste kombineerimistehnikate abil oht, et investor keskendub põhiliselt lühiajalisele finantskasule, mõistmata täies ulatuses tootega seotud riske tulevikus. Käesoleva määruse eesmärk peaks olema vältida selliseid kombineerimiselemente, mis kasutavad ära investorite käitumismustreid otsuste tegemisel, et edendada läbipaistvust ja kombineeritud jaeinvesteerimistoodetega seotud riskide paremat mõistmist.

(7)  ▌Määruse reguleerimisalast tuleks välja jätta kindlustustooted, millega ei kaasne investeerimisvõimalust ▌. Kuna käesolev määrus keskendub jaeinvestoritele müüdavaid investeerimistooteid käsitleva teabe võrreldavuse ja mõistetavuse parandamisele, ▌tuleks ▌määruse reguleerimisalast välja jätta tööandjapensioni- ja erapensionitooted, tingimusel et siseriikliku õiguse alusel nõutakse tööandja rahalist osalemist ning tööandja ja töötaja ei saa pensionitoote pakkujat valida. Käesoleva määruse reguleerimisalast jäävad välja institutsioonilistele investoritele suunatud investeerimisfondid, mida ei turustata jaeinvestoritele. Investeerimistooted, mida kasutatakse erapensioniks säästude kogumiseks, peaksid siiski reguleerimisalasse jääma, sest need konkureerivad tihti teiste käesoleva määrusega reguleeritud toodetega ning neid turustatakse jaeinvestorile sarnasel viisil.

(8)  Et tuua selgemalt välja seosed käesoleva määrusega ette nähtud kohustuste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2003/71/EÜ(5) ▌ja ▌2009/138/EÜ(6) sätestatud kohustuste vahel, tuleb ette näha, et kõnealused direktiivid täiendavad käesolevat määrust. Eelkõige peaks pärast käesoleva määruse läbivaatamist põhiteabedokument sisaldama põhiteavet hõlmavat kokkuvõtet, nagu sellele on viidatud direktiivi 2003/71/EÜ artikli 5 lõikes 2.

(8a)  Investeerimistoote koostajad peaksid tagama, et nende koostatavad investeerimistooted on kooskõlas jaeinvestorite profiiliga, kellele need tooted on suunatud. Seetõttu peaksid nad kehtestama toote heakskiitmise menetluse, tagamaks et nende jaeinvestoritele mõeldud investeerimistooted ei põhineks alusvaral, mille riski ja tootluse profiilist ei ole kerge aru saada.

(8b)  Pädevatele asutustele ja Euroopa järelevalveasutustele (ESAd) tuleks nende nõudmisel esitada kogu vajalik teave, et kontrollida põhiteabedokumentide sisu, hinnata vastavust käesolevale määrusele ning tagada klientide ja investorite kaitse finantsturgudel. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) volitused tuleks viia järjepidevalt kooskõlla Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) volitustega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile finantsinstrumentide turgude kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ [finantsinstrumentide turgude direktiiv].

(9)  Investeerimistooteid käsitleva põhiteabedokumendi peaksid koostama nende investeerimistoodete koostajad, näiteks fondivalitsejad, kindlustusandjad, väärtpaberite emitendid, krediidiasutused ja investeerimisühingud, kuna nemad tunnevad oma toodet kõige paremini ning vastutavad selle eest. Investeerimistoote koostaja peaks andma vastava põhiteabedokumendi investeerimistoote müüjate käsutusse. Investeerimistoote koostaja peaks põhiteabedokumendi ja investeerimistoodet müüv isik lisa (sh ka tasud) koostama enne seda, kui tooteid saab hakata jaeinvestoritele müüma. Kui toodet jaeinvestoritele ei müüda, ei ole põhiteabedokumendi koostamine vajalik, ja kui põhiteabedokumendi koostamine investeerimistoote koostaja poolt ei ole otstarbekas, võib selle ülesande delegeerida teistele. Kui põhiteabedokumendi koostamine delegeeritakse osaliselt või täielikult kolmandale isikule, peaks üldine vastutus selle koostamise ja sisu eest jääma siiski investeerimistoote koostajale. Põhiteabedokumentide laialdase levitamise ja kättesaadavuse tagamiseks tuleks käesolevas määruses sätestada, et investeerimistoote koostaja võib selle avaldada enda valitud veebisaidil.

(10)  Jaeinvestorite vajadusi silmas pidades tuleb tagada, et investeerimistooteid käsitlev teave oleks täpne, aus ja selge ega oleks investorite jaoks eksitav. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada põhiteabedokumendi koostamise ühised standardid, mis aitaks tagada, et dokument oleks jaeinvestoritele mõistetav. Arvestades seda, et paljudele jaeinvestoritele valmistab raskusi finantsterminitest arusaamine, tuleks erilist tähelepanu pöörata dokumendis kasutatavale sõnavarale ja kirjutamisstiilile. Samuti tuleks kehtestada eeskirjad keele kohta, milles kõnealune dokument koostatakse. Arusaadaval viisil tuleks selgitada ka tekkida võivate kulude arvutamist. Lisaks peaks jaeinvestoritel olema võimalik põhiteabest aru saada eraldi dokumendina, ilma vajaduseta tutvuda muu teabega. Siiski ei tohiks see välistada põhiteabedokumendis muudele sellistele dokumentidele osutavate ristviidete kasutamist, milles sisalduv täiendav teave võib mõnedele jaeinvestoritele huvi pakkuda.

(11)  Jaeinvestoritele tuleks anda teavet, mida nad vajavad teadliku investeerimisotsuse tegemiseks ning eri investeerimistoodete võrdlemiseks, kuid selline teave peab olema lühike ja kokkuvõtlik − muidu tekib oht, et investorid ei hakka seda kasutama. Seepärast peaks põhiteabedokument hõlmama ainult põhilist teavet, esmajoones toote laad ja omadused, sh teave selle kohta, kas tootega kaasneb kapitali kaotamise võimalus, kulud ning riski- ja kasumiprofiil, väljendatuna koondnäitajana, samuti toote alusinvesteering ja tootlus ning muu teave, mis võib osutuda vajalikuks konkreetsete toodete, sh pensioni planeerimiseks mõeldud toodete omaduste mõistmiseks. Komisjon peaks kaaluma võimalust, et Euroopa avalik reitinguagentuur, millele on viidatud 16. jaanuaril 2013. aastal esimesel lugemisel vastu võetud Euroopa Parlamendi seisukohas eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta(7), võiks anda põhiteavet Euroopa Liidu liikmesriikide poolt välja antud riigivõlakirjade riskiprofiili kohta.

(11a)   Investoritele tuleks anda selge ettekujutus kuludest ja tasudest, mis tekivad seoses nende investeeringuga mitte ainult tehingu tegemise hetkel, vaid kogu investeerimise perioodi vältel. Tasud tuleks täies ulatuses avalikustada nii kumulatiivselt, tervikuna kui ka rahalises väljenduses. Tasu nõuannete eest tuleks arvutada lihtsamal viisil, et investoril oleks kergem mõista, mis see neile maksma läheb.

(11b)  EBA, EIOPA ja ESMA peaksid välja töötama internetipõhise fondianalüsaatori, mis võimaldaks investoritel arvutada investeeringu lõppväärtuse pärast tasude ja kulude maha arvestamist.

(12)  Põhiteabedokumendi vorming peab võimaldama jaeinvestoritel eri investeerimistooteid võrrelda, kuna tarbimiskäitumine ja -suutlikkus on sellised, et teabe vorm, esitusviis ja sisu tuleb hoolega kavandada ja koostada, et see suurendaks maksimaalselt põhiteabedokumendi kasutamist ja seeläbi aitaks arendada finantsteadmisi ning oleks võimalikult lihtsalt mõistetav ja kasutatav. Kõigi dokumentide puhul peavad jaotiste järjekord ja jaotiste pealkirjad olema samad. Lisaks tuleks eri tooteid käsitlevate põhiteabedokumentide üksikasju ja teabe esitusviisi veelgi ühtlustada delegeeritud õigusaktidega, mille koostamisel võetakse arvesse läbiviidud ja käimasolevaid tarbijakäitumise uuringuid, sealhulgas selliste uuringute tulemusi, mille eesmärk on testida tarbijatele teabe esitamise eri viiside tõhusust. Lisaks saab jaeinvestor mõnede investeerimistoodete puhul alusinvesteeringute vahel valida ja nendega võib kaasneda kulusid ja tasusid, mis sõltuvad kliendiga seotud individuaalsetest teguritest, näiteks tema vanusest või valitud investeerimissummast. Põhiteabe vormingut käsitlevates sätetes tuleks arvesse võtta ka selliseid tooteid.

(12a)  Keerukate toodete puhul, mida peetakse jaeinvestorile sobimatuks, peaks põhiteabedokumendi ülaosas olema keerukusmärgis. Selline täiendav läbipaistvusmeede aitab tarbijatel teha teadlikke otsuseid võetava riski taseme kohta, samuti aitab see vältida ebasobivate toodete müüki.

(13)  Aina sagedamini ei ole finantstulu ainus jaeinvestorite investeerimisotsuseid mõjutav tegur. Tihti lähtuvad jaeinvestorid ka sotsiaalsetest või keskkonnaga seotud eesmärkidest. Lisaks võib jätkusuutlikke ja pikaajalisi investeerimisvõimalusi otsivate investorite silmis olla oluline ka teave investeeringute mitterahaliste aspektide kohta. Teavet investeerimistoote koostaja sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja juhtimisega seotud eesmärkide kohta võib olla raske võrrelda või selline teave võib puududa. Seepärast tuleks veelgi ühtlustada teavet selle kohta, kas käsitletud on ka sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja juhtimisega seotud küsimusi, ning kui seda on tehtud, siis kuidas.

(14)  Põhiteabedokument peaks olema selgelt eristatav ja eraldatud mis tahes reklaamteadetest. Muud dokumendid ei tohiks põhiteabedokumendi tähtsust vähendada. Jaeinvestor peaks kinnitama selle kättesaamist.

(15)  Selleks et tagada põhiteabedokumendi usaldusväärsus, tuleks käesoleva määrusega nõuda investeerimistoodete koostajatelt ja investeerimistooteid müüvatelt isikutelt põhiteabedokumendi ajakohastamist. Ka üksus, kes esitab või müüb põhiteabedokumenti, peaks jaeinvesteerimiseks ette nähtud teavet ajakohastama. Selleks peab komisjon vastu võtma delegeeritud õigusakti, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad teabe läbivaatamise tingimuste ja sageduse ning põhiteabedokumendi ja selle lisa muutmise kohta. Põhiteabedokument ja kõik selle ajakohastused tuleb edastada pädevale asutusele.

(16)  Põhiteabedokumendid on jaeinvestorite investeerimisotsuste alus. Seepärast vastutavad investeerimistoodete koostajad ja investeerimistooteid müüvad isikud jaeinvestorite ees käesoleva määruse eeskirjade täitmise eest. Sellest tulenevalt on tähtis tagada, et jaeinvestoritel, kes oma investeerimisotsustes lähtusid põhiteabedokumendist, oleks õigus nõuda kahju heastamist. Samuti tuleks tagada, et kõigil jaeinvestoritel üle liidu oleksid samad õigused nõuda sellise kahju hüvitamist, mida nad kannavad seetõttu, et investeerimistoodete koostajad ei ole täitnud käesolevas määruses sätestatud nõudeid. Seepärast tuleks ühtlustada investeerimistoodete koostajate vastutust reguleerivaid sätteid. Samuti tuleb ühtsuse tagamiseks sisse viia ühtlustatud lähenemisviis karistustele. Käesoleva määrusega tuleks ette näha, et jaeinvestoril peaks olema võimalik pidada toote koostajat vastutavaks käesoleva määruse rikkumise eest, kui kahju on kantud sellise põhiteabedokumendi kasutamise tõttu, mis oli eksitav, ebatäpne, prospektiga kokkusobimatu või, kui prospekti ei koostatud, ei vastanud toote tingimustele.

(17)  Kuna jaeinvestorid ei ole üldiselt eriti kursis investeerimistoodete koostajate sisekorraga, ei peaks tõendamiskoormis lasuma jaeinvestoril. Jaeinvestor peaks osutama, millises osas põhiteabedokument ei vasta tema meelest käesoleva määruse nõuetele. Pärast seda lasub kohustus kõnealusele kaebusele vastata toote koostajal.

(18)  Investeerimistoote koostaja tsiviilvastutust, mida käesolev määrus ei hõlma, tuleks reguleerida kohaldatava siseriikliku õigusega, mis määratakse kindlaks rahvusvahelise eraõiguse asjaomaste eeskirjade alusel. Jaeinvestori esitatud tsiviilvastutust käsitleva kaebuse kohta otsuse tegemiseks pädev kohus tuleks määrata rahvusvahelise kohtualluvuse asjaomaste eeskirjade alusel.

(19)  Selleks et jaeinvestor saaks teha teadliku investeerimisotsuse, tuleks investeerimistoodete müüjatelt nõuda põhiteabedokumendi esitamist aegsasti enne mis tahes tehingu sõlmimist. Investor peaks andma kirjaliku või elektroonilise allkirja, millega ta kinnitab, et on põhiteabedokumendi kätte saanud. Seda nõuet tuleks kohaldada ▌olenemata tehingu toimumise kohast ja viisist. Nõustaja või müüja mõiste hõlmab nii turustajat kui ka investeerimistoote koostajat ennast, kui ta otsustab anda toote kohta nõu või müüa toodet jaeinvestoritele otse. Käesolev artikkel ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/65/EÜ(8) kehtivust. Võimaluse korral tuleks investoritele jätta järelemõtlemisperiood, mille jooksul nad võivad otsustada tehingust loobuda.

(20)  Tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad, et investeerimistoote müüjal oleks teatav valik teabekandja osas, mille abil põhiteabedokument jaeinvestoritele esitatakse ning et oleks võimalik kasutada ka elektroonilist sidet, kui see on tehingu asjaolusid arvestades asjakohane. Jaeinvestorile tuleb siiski anda võimalus saada kõnealune dokument paberil. Tarbijale teabe kättesaadavuse tagamiseks tuleks põhiteabedokument alati esitada tasuta.

(21)  Investeerimistoodete ja kogu finantsturu usaldusväärsuse kindlustamiseks jaeinvestorite silmis tuleks kehtestada nõuded asjakohaste sisemenetluste jaoks, millega tagatakse, et jaeinvestorid saavad investeerimistoote koostajalt kaebustele sisulise vastuse.

(21a)  Investeerimistooteid käsitleva teabe parem avaldamine on jaeinvestorite usalduse taastamiseks finantsturgude vastu küll väga oluline, aga sama olulised on ka tootekujunduse eeskirjad, mis tagavad jaeinvestorite tõhusa kaitse. Finantsnõustajate antud nõuannete ebatäielikkus, erapoolikus otsustamisel ja tõendid selle kohta, et finantskäitumine sõltub eelkõige psühholoogilistest asjaoludest, põhjustavad probleeme, mis tuleb lahendada keerulisuse vähendamisega investeerimistoodete kombineerimisel.

(22)  Kohtuvälise lahendamise menetlused võimaldavad vaidluste kiiremat ja odavamat lahendamist kui kohtus ning vähendavad kohtusüsteemi koormust. Seepärast peaksid investeerimistoodete koostajad ja investeerimistooteid müüvad isikud olema kohustatud osalema sellistes jaeinvestorite algatatud menetlustes seoses käesoleva määrusega ette nähtud õiguste ja kohustustega, arvestades teatavaid tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttest lähtuvaid kaitsemeetmeid. Eelkõige ei tohiks vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlused mõjutada selliste menetluste poolte õigusi kohtumenetluste algatamiseks. Käesolevast määrusest tulenevate vaidluste puhul tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/11/EL(9).

(23)  Kuna põhiteabedokumendi investeerimistoodete kohta peaksid esitama finantsturgude pangandus-, kindlustus-, väärtpaberi ja fondisektorites tegutsevad üksused, on väga oluline sujuv koostöö investeerimistoodete koostajate eri järelevalveasutuste vahel ning nende ühine arusaam käesoleva määruse kohaldamisest.

(23a)  Liidu ja riiklikele järelevalveasutustele antud suuremaid volitusi ja pädevusi tuleks toetada piisava töötajate arvu ja asjakohaste rahaliste vahenditega.

(24)  Kooskõlas komisjoni 2010. aasta detsembrikuu teatisega sanktsioonide tõhustamise kohta finantsteenuste sektoris ning selleks, et tagada käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmine, on oluline, et liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid, millega nähakse ette, et määruse rikkumise puhul kohaldatakse asjakohaseid halduskaristusi ja -meetmeid. Selleks et tagada sanktsioonide üldine hoiatav mõju ning tugevdada investorite kaitset, hoiatades neid investeerimistoodete eest, mille turustamisel rikutakse käesoleva määruse sätteid, tuleks sanktsioonid ja meetmed ▌avaldada ▌.

(25)  Käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 üksikasjade kindlaks määramiseks seoses põhiteabedokumendi esitamisviisi ja formaadiga, põhiteabedokumendi sisuga, põhiteabedokumendi esitamise ajastamise üksikasjalike nõuetega ning põhiteabedokumendi muutmise ja läbivaatamisega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone ja tarbijauuringuid. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel saatma asjaomased dokumendid korraga õigel ajal ja nõudeid järgides Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(26)  Komisjon peaks ELi toimimise lepingu artikli 290 alusel ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1093/2010, 1094/2010 ja 1095/2010(10) vastavate artiklitega 10−14 võtma artikli 8 kohaselt vastu ESMA, EBA ja EIOPA välja töötatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud seoses riski ja tootluse selgitamise ja kulude arvutamise aluseks olevate meetodite ning keskkonnaalaste, sotsiaalsete või juhtimisega seotud kriteeriumidega.

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta reguleeritakse isikuandmete töötlemist liikmesriikides käesoleva määruse kontekstis ja pädevate asutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta reguleeritakse isikuandmete töötlemist ESAde poolt käesoleva määruse alusel ja Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all. Isikuandmete töötlemine käesoleva määruse raames, näiteks isikuandmete vahetamine või edastamine pädevate asutuste poolt, peaks toimuma kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ ning mis tahes teabe vahetamine või edastamine ESAde poolt peaks toimuma kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

(28)  Eurofondide osakud on käesoleva määruse tähenduses küll investeerimistooted, kuid direktiiviga 2009/65/EÜ hiljuti kehtestatud nõuded investoritele esitatava põhiteabe kohta tähendavad, et proportsionaalsuse huvides oleks asjakohane kohaldada eurofondide osakute suhtes pärast käesoleva määruse jõustumist viieaastast üleminekuperioodi, mille jooksul käesolevat määrust kõnealuste toodete suhtes ei kohaldata. Selle ajavahemiku möödumisel hakatakse nende suhtes käesolevat määrust kohaldama, kui üleminekuperioodi ei pikendata. Sama erandit tuleks kohaldada ka muude kui eurofondide suhtes, kui nende kohta nõutakse juba siseriiklike õigusaktidega investorite põhiteabedokumendi koostamist, mille vorm ja sisu on kindlaks määratud direktiivi 2009/65/EÜ artiklites 78–81.

(29)  Käesolev määrus tuleks läbi vaadata neli aastat pärast selle jõustumist, et võtta arvesse turu arengut, näiteks uut laadi investeerimistoodete turule tulekut, ning samuti liidu õiguse muude valdkondade arengut ja liikmesriikide kogemusi. Läbivaatamise käigus tuleks hinnata, kas võetud meetmed on parandanud keskmise jaeinvestori kaitset ja teadmisi investeerimistoodete kohta, tema finantsteadmisi ning toodete võrreldavust. Samuti tuleks kaaluda, kas eurofondide suhtes kohaldatavat üleminekuperioodi tuleks pikendada või kas selliste fondide käsitlemisel võiks tulla kõne alla ka muud võimalused. Komisjon peaks läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud.

(30)  Et anda investeerimistoodete koostajatele ja müüjatele piisavalt aega käesoleva määruse nõuete praktikas rakendamise ettevalmistamiseks, tuleks määruse nõudeid hakata kohaldama alles kaks aastat pärast määruse jõustumist. Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada varem toimunud tehingute suhtes.

(31)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(32)  Kuna käesoleva määruse eesmärki − suurendada jaeinvestorite kaitset ja nende usaldust kombineeritud jaeinvesteerimistoodete vastu ning tegeleda tuvastatud puudustega, sealhulgas siis, kui tooteid müüakse piiriüleselt − ei suuda liikmesriigid üksinda saavutada, küll aga saab seda selle mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, -ALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ainuüksi investeerimistoodete koostajate poolt koostatava põhiteabedokumendi vormi ja sisu kohta, põhiteabedokumendi lisa kohta, mille vajadusel koostavad investeerimistoodete müüjad, teabe kohta, mida annavad investeerimistoodete müüjad [finantsinstrumentide turgude direktiivi] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu kindlustusvahenduse direktiivi [kindlustusvahenduse direktiivi] kohaselt jaeinvestoritele, ning ühtsed eeskirjad kõnealuste dokumentide esitamiseks jaeinvestoritele. Määruse eesmärk on võimaldada jaeinvestoritel mõista ja võrrelda investeerimistoodete põhiomadusi ja nendega seotud riske ning panna vastutus põhiteabedokumendi eest investeerimistoote koostajale ja põhiteabedokumendi lisa eest investeerimistoote müüjatele.

Artikkel 2

Käesolevat määrust kohaldatakse investeerimistoodete koostamise ja müügi suhtes.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata siiski järgmiste toodete suhtes:

a)  kindlustustooted, mis ei anna õigust tagasiostuväärtusele ▌;

b)  muud hoiused peale finantsinstrumentide turgude direktiivi artiklis 4 määratletud struktureeritud hoiuste;

c)  direktiivi 2003/71/EÜ artikli 1 lõike 2 punktides b−g, i ja j osutatud väärtpaberid;

d)  muud väärtpaberid, mis ei sisalda tuletisinstrumenti, välja arvatud ettevõtete võlakirjad ja eriotstarbeliste ettevõtete emiteeritud väärtpaberid;

e)  ametlikult tunnustatud tööandjapensioni skeemid ja individuaalsed pensionitooted, mille puhul siseriikliku õiguse alusel nõutakse tööandja rahalist osalemist ning töötaja ei saa pakkujat valida;

f)  siseriikliku või liidu õiguse kohased ametlikult tunnustatud sotsiaalkindlustusskeemid.

Artikkel 3

1.  Kui käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävad investeerimistoodete koostajad kuuluvad ka direktiivi 2003/71/EÜ reguleerimisalasse, kohaldatakse nii käesolevat määrust kui ka direktiivi 2003/71/EÜ, välja arvatud selle artikli 4 lõike 2 punkti h alapunkti v.

2.  Kui käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävad investeerimistoodete koostajad kuuluvad ka direktiivi 2009/138/EÜ reguleerimisalasse, kohaldatakse nii käesolevat määrust kui ka direktiivi 2009/138/EÜ.

Artikkel 4

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „investeerimistoode” − toode, mille abil isik saab teha finantsinvesteeringu, olenemata õiguslikust vormist ja sellest, kas tagasimakstav summa on fikseeritud või võib kõikuda, sh kui selline investeerimistoode omandatakse finantsinstrumentide või majandusüksuste otsese valdamise või otseste osaluste kaudu;

b)  „investeerimistoote koostaja” −

i)  mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes algselt koostab investeerimistoote;

ii)  mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes muudab olemasolevat investeerimistoodet, muutes selle riski ja tootluse profiili või investeerimistootesse investeerimisega seotud kulusid;

iia)  väärtpaberite emitent, kui investeerimistoode koosneb jaeinvestorite poolt otseselt vallatavatest vabalt võõrandatavatest väärtpaberitest, mida pakutakse üldsusele või millega lubatakse kaubelda reguleeritud turul tulenevalt direktiivist 2003/71/EÜ;

ba)   „investeerimistoodete müüja” – isik, kes turustab, levitab või müüb investeerimistooteid jaeinvestorile või annab talle nende kohta nõu, turustaja või isik, kes tegutseb jaeinvestori investeeringu vahendajana;

c)  „jaeinvestorid” −

i)  jaekliendid [viide finantsinstrumentide turgude direktiivile ja finantsinstrumentide turgude määrusele] tähenduses;

ii)  kliendid, kes ei ole professionaalsed kliendid [kindlustusvahenduse direktiivi I lisa] […] tähenduses;

d)  „pensionitooted” − tooted, mille esmane eesmärk on siseriikliku õiguse kohaselt tagada jaeinvestorile pensionipõlves sisetulek ning mis annavad jaeinvestorile õiguse teatavatele hüvitistele;

e)  „püsiv andmekandja” − direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 punktis m määratletud püsiv andmekandja;

f)  „pädevad asutused” − liikmesriikide riiklikud asutused, kellele on seadusega antud õigus teostada järelevalvet investeerimistoote koostaja või isiku üle, kes investeerimistoodet jaeinvestorile müüb.

II PEATÜKK

PÕHITEABEDOKUMENT

I jaotis

Põhiteabedokumendi koostamine

Artikkel 5

Investeerimistoote koostaja koostab kooskõlas käesoleva määruse sätetega põhiteabedokumendi iga koostatava investeerimistoote kohta ning avaldab põhiteabedokumendi (vajaduse korral koos prospektiga) oma veebisaidil ning asjaomase ESA ja asjaomase riikliku järelevalveasutuse loodaval ühtsel veebisaidil enne, kui vastavat investeerimistoodet saab turul levitada ja jaeinvestoritele müüa.

Kui see on asjakohane, kaasneb põhiteabedokumendiga lisa. Investeerimistoote müüja täiendab põhiteabedokumenti sellele lisa koostamisega. Dokument ja selle lisa on kättesaadavad ka paberil.

Investeerimistoote koostaja vastutab põhiteabedokumendi sisu eest ning toote müüja vastutab lisa koostamise ja dokumendi edastamise eest jaeinvestorile.

Artikkel 5a

Toote heakskiitmismenetlus

1.  Investeerimistoote koostaja tagab, et asjakohased menetlused ja tegevuspõhimõtted näevad ette investeerimistoote väljatöötamise etapis investeerimistoote jaeinvestorite, klientide ja soodustatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise ja et investeerimistoode on saadud nende huvide ilmselge arvessevõtmise tulemusena.

2.  Enne artikli 5 kohase põhiteabedokumendi koostamist hindab toote koostaja investeerimistoote kokkusobivust jaeinvestorite huvidega, luues toote heakskiitmise dokumenteeritud menetluse.

3.  Toote heakskiitmise menetlusega tagatakse, et iga investeerimistoode vastab kindlaksmääratud tarbijaterühma vajadustele ning toote koostaja on viinud läbi kindlaksmääratud tarbijaterühma kõigi vajadustega seotud asjakohaste tõenäoliste riskide hindamise. Selline hindamine sisaldab investeerimistoote stressitestimist.

4.  Toote heakskiitmise menetlusega tagatakse, et turul juba kättesaadavad investeerimistooted vaadatakse korrapäraselt läbi, tagamaks et toode vastab endiselt kindlaksmääratud tarbijaterühma huvidele.

5.  Toote heakskiitmise menetlus vaadatakse läbi kord aastas. Investeerimistoote koostaja on igal ajahetkel suuteline esitama asjaomasele pädevale asutusele toote heakskiitmise menetluse olemuse ja üksikasjade ajakohastatud ja üksikasjaliku kirjelduse.

II jaotis

Põhiteabedokumendi vorm ja sisu

Artikkel 6

1.  Põhiteabedokument on täpne, õiglane ja selge ning see ei ole eksitav. Põhiteabedokument ei tohi sisaldada tootereklaami, turundusmaterjali, isiklikke soovitusi või investeerimissoovitusi.

2.  Põhiteabedokument on eraldiseisev dokument, mis on selgelt eristatud turundusmaterjalist, kuid ei ole sellest vähetähtsam. See võib sisaldada viiteid muudele dokumentidele (nt prospektid), kui viidatakse teabele, mis täiendab teavet, mida põhiteabedokument käesoleva määruse kohaselt peab sisaldama. See ei tohi sisaldada viiteid turundusmaterjalile.

2a.  Kui investeerimistoode pakub jaeinvestorile investeeringu tähtaja, konkreetsete hüvitiste või makstavate summade või põhiinvesteeringute valiku osas valikuvõimaluse või kui põhiteabedokumendi teabeelemendid võivad erineda ja sõltuda üksiku jaekliendiga seotud spetsiifilistest teguritest, võib artikli 8 lõikes 2 osutatud teavet esitada üldisena või tüüpnäidetena. Kui selline olukord tekib, tuleks põhiteabedokumendis selgelt nimetada dokumendid, milles on esitatud täpsem teave.

2b.  Põhiteabedokumendis selgitatakse täpselt, kust ja kuidas on võimalik saada lisateavet kavandatava investeeringu kohta, sh kust ja kuidas saada prospekti. Prospekt tehakse vastava taotluse esitamise korral jaeinvesteerijatele mis tahes ajal tasuta kättesaadavaks keeles, milles see on olemas.

3.  Põhiteabedokument peab olema lühike dokument, mis koostatakse kokkuvõtvalt maksimaalselt kahel kahe poolega A4 lehel, millega kaasneb lisa ja mis võimaldab võrdlemist ning

a)  mis esitatakse ja vormistatakse nii, et see oleks kergesti loetav, kasutades selleks loetavas suuruses tähemärke;

aa)  milles keskendutakse põhiteabele, mida investor vajab.

b)  mis on koostatud selges keeles, kasutades stiili ja väljendusviisi, , mis aitab jaeinvestoritel, eelkõige nendel, kellele dokument on suunatud, edastatavat teavet mõista ▌, eeskätt tähendab see selget, täpet ja arusaadavat keelekasutust.

▌

4.  Kui põhiteabedokumendis kasutatakse värve, ei tohiks need piirata teabe arusaadavust juhul, kui põhiteabedokument trükitakse või kopeeritakse must-valgelt.

5.  Kui põhiteabedokumendis kasutatakse investeerimistoote koostaja või grupi korporatiivse identiteedi tunnust või logo, ei tohi see jaeinvestori jaoks dokumendis sisalduvat teavet ja teksti hägustada.

Artikkel 7

Põhiteabedokument koostatakse liikmesriigi ametlikes keeltes või ühes nendest ametlikest keeltest, mida kasutatakse selles liikmesriigi osas, kus investeerimistoodet levitatakse, või keeles, mida kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused aktsepteerivad; mõnes muus keeles koostatud dokument tõlgitakse ühte osutatud keeltest.

Artikkel 7a

Kui põhiteabedokument puudutab kindlustuslepingut, on kindlustusettevõttel käesoleva määruse kohaselt kohustus ainult kindlustusvõtja ja mitte soodustatud või kindlustatud isiku ees.

Artikkel 8

1.  Põhiteabedokumendi esilehe ülaossa märgitakse selgesti eristatavalt pealkiri „Põhiteabedokument”. Põhiteabedokumendi, välja arvatud selle lisa, koostab üks pooltest. Põhiteabedokumendis märgitakse põhiteabedokumendi koostamise eest vastutava toote koostaja nimi ja sõnaselgelt see, et toote koostaja vastutab põhiteabedokumendi sisu eest. Sarnaselt eelmisele koostab lisa toote müüja ja selles märgitakse asjaomase isiku või üksuse nimi ja sõnaselgelt see, et ta vastutab lisa sisu eest.

Põhiteabedokumendi sisu esitatakse järgmistes lõigetes osutatud järjekorras.

Vahetult pealkirja all esitatakse seletuskiri. Selle sõnastus on järgmine:"

„Te kavatsete osta investeerimistoote.

Käesolevas dokumendis esitatakse põhiteave, mis aitab mõista selle toote omadusi, selle tootega seotud riske, kulusid ning võimalikku kasu ja kahju; lisas tuuakse ära müüjale makstav tasu.

Käesolev dokument on ette nähtud õigusaktidega, ei ole turundusmaterjal ja on võrreldavuse eesmärgil standardvormingus.”

2.  Põhiteabedokument peab sisaldama järgmist teavet:

a)  ▌investeerimistoote nimi ja investeerimistoote koostaja isikuandmed ning dokumendi eest juriidilist vastutust omav isik (nimi ja aadress);

b)  jaotises pealkirjaga „Milles investeering seisneb?” kirjeldatakse investeerimistoote olemust ja põhiomadusi, mis hõlmavad järgmist:

i)  investeerimistoote liik;

ii)  investeerimistoote eesmärgid ja nende saavutamise vahendid;

iia)   teave toote eeldatava tarbijarühma kohta, sh lihtsas keeles kirjeldus selle kohta, millist tüüpi investoritele investeerimistoode on mõeldud, võttes arvesse nende riskivalmidust, investeerimisperioodi ja finantsteadmisi, ja mis põhineb toote heakskiitmise menetlusel, mille toote koostaja on investeerimistoote väljatöötamisel läbi viinud;

iii)  teave selle kohta, kas investeerimistoode on seotud ▌sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja juhtimisega seotud eesmärkidega või mitte, kaasa arvatud, kuid mitte ainult, CO2-jalajälje vähendamine, kuidas neid mõõdetakse ning kas toode on kaupade ja teenuste tootmisega seotud investeering või puudutab üksnes finantsturgudel tehtavaid toiminguid või sünteetilist indeksit;

iiia)  alusvarade portfelli jaotus otseselt või kaudselt rahastatud majandussektorite kaupa;

▌

c)  jaotises pealkirjaga „Milliseid otsuseid ma pean tegema?” esitatakse teave erinevate otsuste kohta, mida jaeinvestor peab tegema näiteks seoses fondi valikuga, kestusega ja makse suurusega, sh see, millised muud soodustused või soodustuste võimalused on saadaval;

▌

d)  jaotises pealkirjaga ▌„Millised on riskid ja mis kasu ma võiksin saada?” esitatakse, võttes arvesse investeerimistoote eesmärgiks olevat turu arengut:

i)   investeerimistoote risk ja tootluse profiil, sh kõnealuse profiili koondnäitaja, milles selgelt ja arusaadavalt näidatakse investeerimistoote riski ja tootluse profiili;

ii)   näitlikud netotootlusprognoosid, millele lisandub toote põhiriskide kirjeldav selgitus, et seada profiil õigesse konteksti; riskide kirjeldus peab olema arusaadav ja ülevaatlik;

iii)  pensionitoodete puhul alajaotises pealkirjaga „Mida ma võiksin pensionile jäädes saada?” esitatakse võimalikud tulevikuprognoosid koos üksikasjaliku alajaotusega eri arengustsenaariumide kohta, mis hõlmab ka halvimat stsenaariumit, st väikseimat tootlust.

Asjakohane Euroopa järelevalveasutus (ESA) töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles sätestatakse teatavate riskikategooriate täpne mõiste ja koondnäitaja esitamise standardid.

ESA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ...

Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14;

e)   jaotises pealkirjaga „Mis võib minu investeeringuga juhtuda? Kas kaitsemeetmed on olemas ja mis nad maksavad?” näidatakse selgelt, kas kapitali kaotus on võimalik:

i)  mis tahes garantiid ja/või kapitalikaitse ning nende mis tahes piirangud, üldsumma ning vastutuse kandja isikuandmed;

ii)   kas investeerimistoode on hõlmatud mõne investeeringute hüvitis- või tagatisskeemiga ning kui, siis millisega, garandi nimi ja millised riskid on skeemiga kaetud ja millised mitte;

iii)  alajaotises pealkirjaga „Kas mul on kindlustuskate?” märgitakse selgelt, kas investeerimistoode hõlmab kindlustust, ning kui kindlustuskate on olemas, esitatakse selle kohta teave;

iv)  vajaduse korral muud kaitsemeetmed, nagu fondi depositoorium, sealhulgas kaasatud osaliste isikuandmed ja funktsioon;

ea)  alajaotises pealkirjaga „Mis juhtub investeerimistoote koostaja või müüja kohustuste täitmata jätmise korral?” kirjeldatakse lühidalt jaeinvestori maksimaalset kaotust ja seda, kas kaotust saab korvata jaeinvestori hüvitis- või tagatisskeemiga;

eb)  jaotises pealkirjaga „Mis saab siis, kui ma suren?” esitatakse teave selle kohta, mis saab tootes või fondis hoitavast rahast, ning teave täiendava kindlustushüvitise kohta surma puhul;

f)  jaotises pealkirjaga „Millised on kulud?” esitatakse kõnealusesse tootesse investeerimisega seotud nii otsesed kui ka kaudsed investori kantavad kogukulud, sealhulgas nende kulude koondnäitajad, sealhulgas;

i)  jaeinvestori kantavad sisenemis-, tegevus- ja väljumiskulud ning kindlustusmakse tasumise tingimused ja paindlikkus, eristades selgelt küsimusi, mille eest vastutab toote koostaja ja mille eest investeerimistoodete müüjad, sh selliste kulude koondnäitajad;

ii)  kõik iga-aastased tasud ja muud maksed, mida tootelt kindlaksmääratud aja jooksul võetakse, sh muutuvtasud (näiteks tehingukulud, börsimaksud), mida ei saa kulude arvestuses arvesse võtta.

Kulud ja mahaarvamised esitatakse selliselt, et oleks näha nende kumulatiivne tervikmõju investeeringule representatiivsete investeerimisperioodide jooksul; võrreldavuse huvides tuleks kogukulusid väljendada rahaliselt, et näidata nende mõju investeeringule.

Kui investeerimistootel on võimaliku tulu ülemäär, millega vähendatakse investori netotulu ning antakse kogu seda määra ületav kasum toote koostajale, tuleb see selgelt välja tuua.

Esitatakse teave selle kohta, kuidas saada juurdepääs ESA kasutatavale sõltumatule elektroonilisele fondikalkulaatorile;

▌

h)  jaotises pealkirjaga „Kas ma saan raha välja võtta?”:

i)  investeerimistootega seotud järelemõtlemisperioodi võimalus;

ii)   märge soovitatava või nõutava minimaalse hoidmisaja kohta;

iii)  investeeringu ennetähtaegse lõpetamise võimalus ja tingimused, võttes arvesse investeerimistoote riski ja tootluse profiili ja selle eesmärgiks olevat turu arengut;

iv)   teave rahaks vahetamise võimalike tagajärgede kohta, kui seda tehakse enne tähtaega või soovitatava hoidmisaja lõpptähtaega;

v)   selgitus põhivarade portfelli keskmise investeerimisperioodi kohta, mis põhineb kaubeldavate väärtpaberite keskmisel käibel ja tagasimaksetähtajaga võlakirjade keskmisel tagasimaksetähtajal;

ha)   jaotises pealkirjaga „Kuidas ma saan teada, kuidas minu tootel läheb?” märgitakse, et investeerimistoote koostaja annab tarbijale iga-aastases dokumendis läbipaistvat teavet investeerimistoote tootluse kohta. Selles dokumendis avalikustatakse tagantjärele teave investeerimistoote eelmise aasta tootluse kohta. Lisaks võrreldakse seda järelhinnatud tulu mõne teise investeerimistootega, millel on võrreldav riskiprofiil. Kui kliendil on mitmeid kindla koostaja koostatud ja käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid investeerimistooteid, kehtib eespool nimetatud teabe avalikustamine ja võrdlus kogu portfelli kohta. Avalikustatakse ka kõik investeerimistoote tootlust mõjutavad kulud;

hb)   jaotises pealkirjaga „Kuidas ma saan kaebust esitada?” esitatakse teave selle kohta, kuidas ja kellele saab klient esitada kaebuse toote ja selle haldamise kohta;

hc)  jaotises pealkirjaga „Millised on muud selle tootega seotud juriidilised dokumendid?” esitatakse lühikirjeldus dokumentidest (k.a vajaduse korral prospekt), välja arvatud turundusmaterjalid;

hd)   dokumendi lõpuossa lisatakse uus jaotis „Tooteinfo”, milles on (vajaduse korral) esitatud järgmised tooteandmed:

i)  rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN kood);

ii)  rahvusvahelised auditeerimisstandardid (ISA);

iii)  intressimäär;

iv)  tootega seotud börs;

v)  vääring; ning

vi)  väljastamiskuupäev.

he)  toodet reguleeriva pädeva ametiasutuse nimi ja kontaktandmed;

hf)  jaotises pealkirjaga „Kindlustushüvitised” näidatakse ära, kas investeerimistoode pakub kindlustushüvitisi, ning kui see nii on, esitatakse nende kindlustushüvitiste üksikasjad vastavalt direktiivile 2009/138/EÜ, välja arvatud selle artikli 8 lõige 2. Kui leping võimaldab valida mitme investeerimisfondi tootlusega seotud investeerimisriskiga elukindlustuse vahel, esitatakse ka koondtabel, kus investeerimisfondide tootlus on nende riskantsuse alusel liigitatud kolme kategooriasse.

Direktiivi 2009/138/EÜ arvesse võttes ja kooskõlas käesoleva määruse artikliga 8 antakse EIOPA-le õigus määrata kindlaks:

i)  kindlustuslepingu põhiomadused;

ii)  konkreetse kindlustusdokumendi täpne vorm;

iii)  konkreetse kindlustusdokumendi sisu, sealhulgas jaeinvestorile pakutavad varade jaotuse valikuvõimalused;

iv)  eeskirjad investeerimisfondide tootluse liigitamiseks kolme kategooriasse.

Investeerimistoote koostaja väljastab põhiteabedokumendi kõikide käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kindlustuslepingute alusinvesteeringute kohta. Alusinvesteeringud hõlmavad arvestusühikuid ja/või vääringustatud osakuid, kui see on asjakohane, ning kõikide nende riskikategooriat.

3.  Põhiteabedokumendi lisas avalikustatakse investeerimistoote müüja nimi ja esitatakse vajaduse korral:

a)  viide selle kohta, et investori päritoluliikmesriigi riiklikud maksualased õigusaktid mõjutavad tugevalt investeeringu oodatavat ja tegelikku tasuvust;

b)  investeerimistootega seotud kulud, kui tegemist on vahendajaga, sh toote koostaja või kolmanda osapoole makstavad tehinguga seotud komisjonitasud, retrotsessioonid või muud hüvitised, nagu on sätestatud direktiivis 2004/39/EÜ ja direktiivis 2002/39/EÜ(11).

3a.  Asjaomane ESA töötab välja sõltumatu veebipõhise fondikalkulaatori, mis lisatakse selle veebisaidile. Fondikalkulaator võimaldab investoritel arvutada pakutava jaeinvesteerimistoote tootlust, sisestades teabe investeeringu oodatava kestuse, investeeringu summa ja alusinvesteeringu eeldatava tasuvuse kohta protsentides, et teha kindlaks investeeringu lõppväärtus pärast kulude mahaarvamist.

Fondikalkulaator kaasab oma arvutustesse kulud ja tasud, mida nõuavad erinevad investeerimistoote koostajad avalikkusele müüdava mis tahes fondi eest, koos mis tahes lisakulude või -tasudega, mida nõuavad vahendajad või investeerimisahela muud osalised ning mida ei hõlma juba toote koostajad.

Investeerimistoote koostajad ja investeerimistooteid soovitavad või müüvad isikud peavad esitama asjaomasele ESA-le asjaomase teabe korra kvartalis kuni 60-päevase viivitusega.

Asjaomasele ESA-le antakse vahendid kõnealuse ülesande täitmiseks. ESA teeb vajaduse korral tihedat koostööd muude Euroopa järelevalveasutustega.

4.  Lõikes 2 osutatud teave esitatakse ühtlustatud vormis, sealhulgas ühtlustatud pealkirjade all, ja lõikes 2 kirjeldatud standardjärjestuses, et dokumenti oleks võimalik võrrelda mis tahes muu investeerimistoote põhiteabe dokumendiga, ning selles on silmapaistval kohal ühine sümbol, mis eristab seda teistest dokumentidest.

5.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks iga lõigetes 2 osutatud teabeelemendi esitusviisi ja sisu üksikasjad, sh riskinäitajate kasutuselevõtu mõju, ning lõike 3 punktis a osutatud muu sellise teabe esitusviis ja üksikasjad, mida toote koostaja ja investeerimistoote müüja võivad lõike 3 kohaselt põhiteabedokumenti või selle lisasse lisada, ning ühise formaadi ja lõikes 4 osutatud ühise sümboli üksikasjad. Komisjon võtab arvesse erinevusi investeerimistoodete ja jaeinvestorite teadmiste vahel ning investeerimistoodete omadusi, mis võimaldavad jaeinvestoril teha valikut eri alusinvesteeringute vahel või pakuvad muid valikuvõimalusi, sealhulgas juhtudel, kui valikut saab teha eri ajahetkedel või edaspidi muuta.

Komisjonil on ka õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse suunised liidu kriteeriumide väljatöötamiseks sotsiaalsete ja keskkonna-alaste investeerimistoodete kohta. Need kriteeriumid peaksid toetama majanduse pikaajalist rahastamist ja edendama finantsinvesteeringute jätkusuutlikku keskkonnaalast ja sotsiaalset arengut ning edendama üleliidulise jätkusuutliku investeerimismärgise loomist. Komisjonil on ka õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse standardid eelnimetatud võimalikest keskkonnaalastest ohtudest teavitamiseks.

Enne käesolevas lõikes osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist viib komisjon läbi nõuetekohase tarbijauuringu, et valida välja jaeinvestorite jaoks kõige sobivamad meetmed. Komisjon koostab kolme Euroopa järelevalveasutusega tihedat koostööd tehes ka põhiteabedokumentide näidised, mille puhul võetakse arvesse investeerimistoodete erinevusi.

6.  Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) töötavad välja regulatiivsete standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks:

a)  käesoleva artikli lõike 2 punktis e osutatud riski ja tootluse profiilide esitamise meetodid;

b)  käesoleva artikli lõike 2 punktis f osutatud kulude arvutamine, sealhulgas koondnäitajate täpsustamine;

ba)  lõike 2 punkti b alapunktis iii osutatud keskkonnaalaste, sotsiaalsete või juhtimisega seotud eesmärkide puhul kasutatavad põhimõtted;

bb)  iga käesolevas artiklis osutatud küsimuse puhul tooted, mida need küsimused käsitlevad.

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes võetakse arvesse investeerimistoodete eri liike ning tööd, mis on juba tehtud [finantsinstrumentide turgude direktiivi], [kindlustusvahenduse direktiivi], direktiivi 2003/71/EÜ, direktiivi 2009/138/EÜ ja direktiivi 2009/65/EÜ raames, millega võeti kasutusele investorile esitatava põhiteabe dokument eurofondide puhul.

Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile [kuupäev].

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10−14, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklites 10−14 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10−14 sätestatud korras.

Artikkel 8a

Keerukusmärgis

1.  Investeerimistoodete puhul, mis on seotud ühe või mitme lõikes 2 kirjeldatud riskiga, avalikustatakse põhiteabedokumendi esilehe ülaosas selgelt nähtavas kirjas järgmine märge:"

„Käesolevat toodet peetakse väga keerukaks ja see ei pruugi sobida kõigile jaeinvestoritele.”

2.  Investeerimistooteid ei loeta jaeinvestoritele suunatud olevateks, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:

a)  riski ja tootluse profiil või kulud on esitatud liiga keerulisel viisil;

b)  toote puhul investeeritakse alusvaradesse, millesse mittekutselised investorid tavaliselt ei investeeri;

c)  riski ja tootluse profiil sõltub vähemalt kahe eri varaklassiga seotud kahe või enama sündmuse samaaegsest esinemisest;

d)  lõpliku investeeringutasuvuse arvutamiseks kasutatakse mitut eri mehhanismi, suurendades jaeinvestoripoolse vääritimõistmise ohtu;

e)  investeeringutasuvus hõlmab kombineerimiselemente, mille puhul kasutatakse ära jaeinvestorite käitumuslikke kalduvusi, näiteks pakkudes peibutavat fikseeritud intressi, millele järgneb palju kõrgem tingimustega seotud ujuv intress, või iteratiivset valemit;

f)  finantstoote üldrisk, mida mõõdetakse selle igakuise riskiväärtuse alusel usaldusvahemikus 99% tehingu sooritamise hetkel, on suurem kui 20%.

3.  EBA, EIOPA ja ESMA. Euroopa järelevalveasutused töötavad välja lõikes 2 osutatud tingimuste kohta suunised.

Euroopa järelevalveasutused esitavad need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile ... [6 kuud pärast käesoleva määruse ELTs avaldamist].

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklites 10−14 sätestatud korras.

Artikkel 9

Reklaamteade ▌investeerimistoote kohta ei tohi sisaldada avaldusi, mis oleks vastuolus põhiteabedokumendis esitatud teabega või vähendaks põhiteabedokumendi olulisust. Reklaamteadetes antakse teada, et põhiteabedokument on avaldatud pädeva asutuse ametlikul veebisaidil, ja esitatakse ka otselink. Soovi korral võidakse koostajale või investeerimistooteid müüvatele isikutele edastada tasuta paberkoopia.

Artikkel 10

1.  Investeerimistoote koostaja vaatab põhiteabedokumendis sisalduva teabe korrapäraselt läbi ning muudab dokumenti, kui läbivaatamine näitab, et vastavalt artiklile 8 on vaja teha olulisi muudatusi, eelkõige kui tootes on tehtud olulise tähtsusega muudatusi ning eriti seoses riskide hindamise või väärtuse loomisega investeeringute juhtimises ja asjaomase riski kujunemisega investeeringute juhtimises, ning teeb muudetud versiooni otsekohe kättesaadavaks. Selline muutmine hõlmab niisuguste investeerimistoote põhiteabedokumentides määratletud standardite kasutamist, mis näitavad muudatuste tegemise vajadust. See esitatakse selgelt, lühidalt ja arusaadavalt iga-aastase aruande kirjeldavas osas ning see hõlmab õiget ja õiglast kokkuvõtet investeeringuvarade tootlusest, kogusummast, kuludest, investeeringute juhtimise strateegiatest, väärtuse loomisest investeeringute juhtimises ja asjaomase riski kujunemisest investeeringute juhtimises, hõlmates standardeid, mis on määratletud investeerimistoote põhiteabedokumentides.

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad põhiteabedokumendis sisalduva teabe läbi vaatamiseks ja põhiteabedokumendi muutmiseks investeerimistoote olemust puudutavates küsimustes seoses järgmisega:

a)  põhiteabedokumendis sisalduva teabe läbivaatamise tingimused ja sagedus;

b)  põhiteabedokumendis sisalduva teabe läbivaatamise tingimused ja tingimused muudetud põhiteabedokumendi kohustuslikuks või vabatahtlikuks taasavaldamiseks ja taaslevitamiseks;

c)  eritingimused, mille kohaselt tuleb põhiteabedokumendis sisalduv teave läbi vaadata või põhiteabedokumenti muuta, kui investeerimistoode ei ole jaeinvestoritele pidevalt kättesaadav;

d)  toote enda või turutingimustega seotud asjaolud, mille korral tuleb jaeinvestoreid teavitada nende ostetud investeerimistoote põhiteabedokumendi muutmisest.

Artikkel 11

1.  Investorile esitatav põhiteave on lepingueelne teave. Seetõttu peab see olema tõene ja selge ega või olla eksitav. Selles esitatakse põhiteave ja see peab olema kooskõlas võimalike muude siduvate lepingudokumentidega, pakkumisdokumentide asjaomaste osadega ning investeerimistoote tingimustega. Kui investeerimistoote koostaja on koostanud põhiteabedokumendi, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, ning jaeinvestor on investeerimisotsust tehes sellisest dokumendist lähtunud, võib jaeinvestor nõuda investeerimistoote koostajalt hüvitust jaeinvestorile põhiteabedokumendi kasutamisest tuleneva mis tahes kahju eest ning teataval juhul investeerimistoote tagastada ja kahjude eest hüvitust saada. Kui investeerimistoote müüja on koostanud põhiteabedokumendile lisa, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, ning jaeinvestor on investeerimisotsust tehes sellisest lisast lähtunud, võib jaeinvestor nõuda investeerimistoote müüjalt hüvitust jaeinvestorile lisa kasutamisest tuleneva mis tahes kahju eest ning teataval juhul investeerimistoote tagastada ja kahjude eest hüvitust saada.

2.  Kui jaeinvestor tõendab saadud kahju ja seda, et põhiteabedokumendis sisalduv teatav teave oli eksitav, peab investeerimistoote koostaja või investeerimistoodete müüja tõendama, et põhiteabedokument on koostatud käesoleva määruse artiklite 6, 7 ja 8 kohaselt. Investeerimistoote koostaja tsiviilvastutus tekib sellistel juhtudel põhiteabedokumendi, sh selle võimalike tõlgete põhjal.

3.  Investeerimistoote koostaja kannab tsiviilvastutust, kui jaeinvestor saab kahju seetõttu, et tugines põhiteabedokumendile, mis ei vastanud lõike 1 või 2 nõuetele. Nimetatud vastutust ei piirata ega välistata lepingutingimustega või pädeva asutuse otsusega.

III jaotis

Põhiteabedokumendi esitamine

Artikkel 12

1.  Isik, kes müüb jaeinvestoritele investeerimistoodet, esitab neile viivitamata ja aegsasti enne investeerimistootega seotud mis tahes kohustuse võtmist põhiteabedokumendi, mille on koostanud investeerimistoote koostaja. Kui kliendile investeerimistoodet soovitatakse, esitatakse talle põhiteabedokument kohe.

1a.  Enne põhiteabedokumendi esitamist jaeinvestorile peab isik selleks investeerimistoote koostajalt kirjaliku loa saama. Toote koostaja võib anda loa määramata pikkusega või kindlaks ajavahemikuks või teatavate tingimuste täitmisel. Kui mõni seatud tingimustest on täitmata, tähendab see seda, et käesoleva lõike kohast luba ei anta.

1b.  Jaeinvestor kinnitab kirjalikult või elektrooniliselt, et ta on põhiteabedokumendi kätte saanud.

2.  Erandina lõikest 1 ja tingimusel, et artikli 13 lõikes 5 ei ole sätestatud teisiti, annab investeerimistoote müüja jaeinvestorile enne tehingu sõlmimist andmed põhiteabedokumenti sisaldava ametliku veebisaidi kohta, kui:

a)  jaeinvestor on otsustanud kasutada lepingu sõlmimisel sidevahendeid, mille puhul;

b)  põhiteabedokumendi esitamine kooskõlas lõikega 1 ei ole võimalik; ▌

ba)   jaeinvestor soovib põhiteabedokumenti saada kohe pärast tehingu sooritamist, selle asemel et tehing dokumendi saamist oodates edasi lükata. Investeerimistoote müüja või investeerimistoote kohta nõu andev isik ei paku seda võimalust välja enne, kui jaeinvestor avaldab selle kohta soovi;

c)  investeerimistoote müüja on jaeinvestorit sellest asjaolust teavitanud.

3.  Kui sama investeerimistoote suhtes sõlmitakse jaeinvestori nimel järjestikused tehingud kooskõlas juhistega, mis kõnealune jaeinvestor on investeerimistoote müüjale enne esimest tehingut andnud, kohaldatakse 1. lõike kohast põhiteabedokumendi esitamise kohustust ainult esimese tehingu suhtes, välja arvatud juhul, kui põhiteabedokumenti on pärast esimest tehingut ajakohastatud või on kättesaadav uus aastaaruanne.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse:

a)  tingimused põhiteabedokumendi aegsasti esitamise nõude täitmiseks kooskõlas lõikega 1;

b)  meetod ja tähtaeg põhiteabedokumendi esitamiseks kooskõlas lõikega 2.

Artikkel 13

1.  Investeerimistoote müüja esitab põhiteabedokumendi jaeinvestorile tasuta ja enne temaga siduva lepingu sõlmimist. Kui antakse personaalselt investeerimissoovitusi või osutatakse vahendusteenust, esitatakse tasuta paberkoopia.

2.  Investeerimistoote müüja, vahendaja või investeerimistoote kohta nõu andev isik esitab põhiteabedokumendi jaeinvestoritele ühel järgmistest andmekandjatest, mida jaeinvestor peab saama ka tegelikult kasutada:

a)  paberil;

b)  mõnel muul püsival andmekandjal kui paber, kui lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud; või

c)  veebisaidi kaudu, kui lõikes 5 sätestatud tingimused on täidetud.

3.  Kui põhiteabedokument esitatakse muul püsival andmekandjal kui paber või veebisaidi kaudu, esitatakse jaeinvestoritele nende soovi korral ka tasuta paberkoopia.

4.  Põhiteabedokumendi võib esitada mõnel muul püsival andmekandjal kui paber, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)  sellise püsiva andmekandja kasutamine on investeerimistoote müüja, vahendaja või investeerimistoote kohta nõu andva isiku ja jaeinvestori vahelises äritegevuses asjakohane ning

b)  jaeinvestorile on antud võimalus valida, kas ta soovib teavet paberil või asjaomasel muul püsival andmekandjal, ja ta on valinud muu andmekandja.

5.  Põhiteabedokumendi võib esitada veebisaidi kaudu, kui põhiteabedokument on adresseeritud jaeinvestorile isiklikult või kui on täidetud järgmised tingimused:

a)  põhiteabedokumendi esitamine veebisaidi kaudu on investeerimistoote müüja või vahendaja või investeerimistoote kohta nõua andva isiku ja jaeinvestori vahelises äritegevuses asjakohane;

b)  jaeinvestor on nõustunud põhiteabedokumendi esitamisega veebisaidi kaudu;

c)  jaeinvestorit on elektrooniliselt teavitatud veebisaidi aadressist ja kohast veebisaidil, kust põhiteabele juurde pääseb;

d)  kui põhiteabedokumenti on artikli 10 kohaselt muudetud, esitatakse jaeinvestorile ka kõige viimane versioon; jaeinvestori taotlusel esitatakse talle ka varasemad versioonid;

e)  tagatakse, et põhiteabedokument jääb veebisaidil ligipääsetavaks sellise ajavahemiku jooksul, kui jaeinvestoril võib olla põhjendatud vajadus sellega tutvumiseks.

6.  Lõigete 4 ja 5 kohaldamisel loetakse põhiteabe esitamist muul püsival andmekandjal kui paberil või veebisaidi kaudu investeerimistoote müüja ja jaeinvestori vahelises äritegevuses asjakohaseks, kui saab tõendada, et jaeinvestoril on olemas pidev juurdepääs internetile. Sellise tõendina käsitatakse seda, kui jaeinvestor annab kõnealuse äritegevuse läbiviimiseks oma e-posti aadressi.

IIa PEATÜKK

TOODETESSE SEKKUMINE

Artikkel 13a

ESAde õigus sekkuda

1.  Kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikli 9 lõikega 2 jälgivad ESAd liidus turustatavaid, levitatavaid ja müüdavaid investeerimistooteid ja finantsinstrumente. ESAd võivad enne seda, kui uusi investeerimistooteid või finantsinstrumente hakatakse liidus turustama, levitama või müüma, neid koostöös pädevate asutustega kontrollida.

2.  Kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikli 9 lõikega 5 võib ESA, kui ta on põhjendatult veendunud, et käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 nimetatud tingimused on täidetud, investeerimistoodete või finantsinstrumentide liidus turustamise, levitamise või müümise ajutiselt keelata või seda piirata.

ESAd võivad täpsustada, millistel tingimustel tuleb keeldu või piirangut kohaldada ja millistel tingimustel kehtestatakse keelu või piirangu suhtes erandid.

3.  ESA teeb lõike 2 kohase otsuse ainult siis, kui kõik alljärgnevad tingimused on täidetud:

a)  kavandatav meede maandab tõsist ohtu jaeinvestorite kaitsele või finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele;

b)  vastava investeerimistoote, finantsinstrumendi või tegevuse suhtes kohaldatavad liidu õiguse regulatiivsed nõuded ei maanda seda ohtu;

c)  pädev(ad) asutus(ed) ei ole võtnud selle ohu kõrvaldamiseks meetmeid või võetud meetmed ei maanda seda ohtu piisavalt.

Kui esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, võib ESA kehtestada lõikes 2 nimetatud keelu või piirangu.

4.  Meetme võtmisel vastavalt käesolevale artiklile võtab ESA arvesse ulatust, mil määral see meede:

a)  ei kahjusta meetme kasulikkusega võrreldes ebaproportsionaalsel määral finantsturgude tõhusust ega jaeinvestoreid; ega

b)  põhjusta õigusnormide erinevuste ärakasutamise ohtu.

Juhul kui pädev(ad) asutus(ed) on võtnud meetme vastavalt artiklile 13b, võib ESA võtta lõikes 2 nimetatud mis tahes meetme, ilma et ta peaks esitama artiklis 13c sätestatud arvamuse.

5.  Enne kui ESA otsustab käesoleva artikli kohase meetme võtta, teavitab ta kavandatavast meetmest pädevaid asutusi.

6.  Enne lõike 2 kohase otsuse tegemist teatab ESA oma kavatsusest keelata mingi investeerimistoode või finantsinstrument või piirata selle kasutamist, juhul kui asjaomase investeerimistoote või finantsinstrumendi omadusi kindlaks tähtajaks teataval kindlal viisil ei muudeta.

7.  Iga ESA avaldab oma veebisaidil teate iga otsuse kohta, mis käsitleb käesoleva artikli kohaste meetmete võtmist. Teates esitatakse keelu või piirangu üksikasjad ning näidatakse, millise aja möödumisel teate avaldamisest meetmed jõustuvad. Keeld või piirang kehtib ainult meetmete jõustumise järgsete tegevuste suhtes.

8.  Asjaomane ESA vaatab vastavalt lõikele 2 kohaldatud keelu või piirangu läbi asjakohaste ajavahemike tagant, kuid vähemalt kord kolme kuu jooksul. Keeld või piirang aegub, kui seda nimetatud kolmekuulise tähtaja möödudes ei pikendata.

9.  ESAde poolt käesoleva artikli alusel võetud meede on ülimuslik pädeva asutuse poolt võetud mis tahes varasema meetme suhtes.

10.  Komisjon võtab vastavalt artiklile 23 vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kriteeriumid ja tegurid, millega ESAd peavad arvestama, kui nad määravad kindlaks, millal tekib lõike 3 punktis a nimetatud oht jaeinvestorite kaitsele või finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele. Nimetatud delegeeritud õigusaktidega tagatakse, et ESAd saavad vajaduse korral toimida ennetavalt ega pea enne meetmete võtmist ära ootama, kuni investeerimistoodet või finantsinstrumenti hakatakse turustama, levitama või müüma või kuni tegevusviisi või tava hakatakse rakendama.

Artikkel 13b

Toodetesse sekkumine pädevate asutuste poolt

1.  Investeerimistoote koostajad edastavad investeerimistoote põhiteabedokumendi pädevale asutusele, kes reguleerib kõnealust toodet liikmesriigis, kus seda turustatakse, levitatakse või müüakse.

2.  Investeerimistoote koostajad edastavad pädevale asutusele, kes reguleerib kõnealust toodet liikmesriigis, kus seda turustatakse, levitatakse või müüakse, sellised põhiteabedokumendi muudatused, mis on ESA(de) määratluse kohaselt olulised.

3.  Pädev asutus võib enne investeerimistoote turustamist, levitamist või müümist tagada põhiteabedokumendi sisu vastavuse käesoleva määruse II peatüki sätetele.

4.  Pädev asutus võib uusi investeerimistooteid või finantsinstrumente enne liikmesriigis või liikmesriigist turustamist, levitamist või müümist kontrollida.

5.  Pädev asutus võib keelata või piirata liikmesriigis või liikmesriigist toimuvat:

(a)  investeerimistoodete või finantsinstrumentide turustamist, levitamist või müümist;

(b)  teatud liiki finantstegevust või -tava.

6.   Pädev asutus võib võtta lõikes 6 nimetatud meetme, kui ta on põhjendatult veendunud, et:

a)  investeerimistoode, finantsinstrument või tegevus või tava tekitab märkimisväärseid probleeme seoses investorite kaitsega või kujutab endast tõsist ohtu finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele ühes või mitmes liikmesriigis, sealhulgas investeerimistoote või finantsinstrumendiga seotud turustamise, levitamise, tasustamise või hüvede pakkumise kaudu;

b)  tuletistootel on kahjulik mõju hindade kujunemise mehhanismile alusvara turul;

c)  olemasolevad vastava investeerimistoote, finantsinstrumendi või tegevuse või tava suhtes kohaldatavad liidu õiguse reguleerivad nõuded ei maanda punktis a osutatud riske piisavalt ning seda probleemi ei aitaks paremini lahendada kehtivate nõuete täitmise tõhusam järelevalve ega jõustamine;

d)  meede on proportsionaalne, arvestades tuvastatud riskide laadi, asjaomaste jaeinvestorite või turuosaliste asjatundlikkust ning meetme tõenäolist mõju jaeinvestoritele või turuosalistele, kes võivad kõnealust finantsinstrumenti omada, kasutada või selle pealt kasu teenida või tegelda kõnealuse tegevusega või selle pealt kasu teenida;

e)  pädev asutus on nõuetekohaselt konsulteerinud pädevate asutustega teistest liikmesriikidest, kellele meede võib olulist mõju avaldada, ning

f)  meede ei mõju diskrimineerivalt mõnest teisest liikmesriigist pakutavate teenuste või tegevuste suhtes.

Kui esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, võib pädev asutus kehtestada asjaomases liikmesriigis või sellest liikmesriigist turustatavale, levitatavale või müüdavale investeerimistootele või finantsinstrumendile keelu või piirangu.

Keeldu või piirangut või sellega seotud erandeid võib kohaldada pädeva asutuse poolt kindlaks määratud asjaoludel.

7.  Enne lõike 5 kohase keelu või piirangu kehtestamist annab pädev asutus teada, et ta kavatseb mingi investeerimistoote või finantsinstrumendi keelata või selle kasutamist piirata, välja arvatud juhul, kui asjaomase investeerimistoote või finantsinstrumendi omadusi kindlaks tähtajaks teataval kindlal viisil muudetakse.

8.  Pädev asutus võib kehtestada käesoleva artikli alusel keelu või piirangu üksnes juhul, kui ta on teavitanud kõiki teisi asjaomaseid pädevaid asutusi ja ESAsid kirjalikult või muul asutuste vahel kokku lepitud viisil vähemalt üks kuu enne meetme võtmist järgmistest üksikasjadest:

a)  finantsinstrument, tegevus või tava, mille suhtes kavatsetakse meede võtta;

b)  kavandatud keelu või piirangu täpne laad ning kavandatav jõustumisaeg; ning

c)  tõendid, mille põhjal ta on otsuse teinud ja mille põhjal ta on veendunud, et kõik lõikes 6 sätestatud tingimused on täidetud.

9.  Kui lõike 3 punkti e kohane konsultatsioonideks ette nähtud aeg ja lõikes 8 ette nähtud ühekuuline etteteatamisaeg võiks tekitada tarbijaile pöördumatut kahju, võib pädev asutus käesoleva artikli alusel meetmeid võtta ajutiselt ja mitte enam kui kolmeks kuuks. Sellisel juhul teavitab pädev asutus võetud meetmetest viivitamata kõiki teisi pädevaid asutusi ja ESAsid.

10.  Pädev asutus avaldab oma veebisaidil teated kõigist lõikes 5 nimetatud mis tahes keelu või piirangu kehtestamise otsustest. Teates esitatakse keelu või piirangu üksikasjad, ajavahemik, mille möödumisel pärast teate avaldamist meetmed jõustuvad, ning tõendid, mille alusel pädev asutus on veendunud, et kõik lõikes 6 sätestatud tingimused on täidetud. Keeldu või piirangut kohaldatakse ainult nende tegevuste suhtes, mis toimuvad pärast teate avaldamist.

11.  Pädev asutus tühistab keelu või piirangu, kui lõikes 6 sätestatud tingimusi ei saa enam kohaldada.

12.  Komisjon võtab vastavalt artiklile 23 vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kriteeriumid ja tegurid, millega pädevad asutused peavad arvestama, kui nad määravad kindlaks, millal tekib lõike 3 punktis a nimetatud oht investorite kaitsele või finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele.

Artikkel 13c

ESAde koordineeriv roll

1.  Kõik ESA-d hõlbustavad ja koordineerivad pädevate asutuste poolt artikli 13b põhjal võetud meetmete rakendamist. Eelkõige tagavad kõik ESAd, et pädevate asutuste võetavad meetmed oleksid põhjendatud ja proportsionaalsed ning et pädevad asutused järgiksid vajaduse korral järjekindlat lähenemisviisi.

2.  Kui ESA-le on laekunud artikli 13b kohane teade mis tahes meetme kohta, mida kavatsetakse selle artikli alusel rakendada, esitab ESA arvamuse selle kohta, kas vastav keeld või piirang on põhjendatud ja proportsionaalne. Juhul kui ESA leiab, et kõnealuse riski kõrvaldamiseks on tarvis, et meetmeid võtaksid ka teised pädevad asutused, toob ta ka selle oma arvamuses välja. Arvamus avaldatakse ESA veebisaidil.

3.  Juhul kui pädev asutus kavatseb võtta või võtab meetmeid, mis on vastuolus lõike 2 kohaselt vastu võetud ESA arvamusega, või loobub ESA arvamusest hoolimata meetmete võtmisest, avaldab ta viivitamata oma veebisaidil vastava teate, selgitades põhjalikult, miks ta nii käitub.

Artikkel 13d

Kulude ja teenustasude avalikustamine

Investeerimistoote müüja esitab põhiteabedokumendist eraldi dokumendis järgmise teabe.

1.  Kõik artikli 8 lõike 2 punktis c nimetatud teenustasud tuleb kumuleeruvalt avalikustada. Kui need esinevad investeeringu alumises kihis, ei või neid uuesti investeeringu osaks liigitada.

2.  Kui investor sellega eelnevalt ei nõustu, ei võeta investeerimisnõustamise tasu kindla suurusega protsendimäärana. Kui kindla suurusega protsendimääras kokku lepitakse, avaldab investeerimistoote müüja täielikult, mida see tähendab kogu investeeringuaja või investori nõutud ajavahemiku kestel.

3.  Investeerimistoote müüja või investori nõustaja esitab investorile üksikasjalikult nõustamise kallal töötamiseks kulunud aja tundides või minutites ning oma tunnitasu (kui ei lepitud kokku lõikes 2 nimetatud kindla suurusega protsendimääras).

Artikkel 13e

Riskijuhtimine

1.  Investeerimistoote koostaja kasutab sellist riskijuhtimismenetlust, mis lubab tal igal ajal investeerimistoote riskiprofiili kontrollida ja mõõta.

Ta järgib börsiväliste tuletisinstrumentide väärtuse täpse ja sõltumatu hindamise korda.

Investeerimistoote koostaja teatab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele korrapäraselt tuletisinstrumentide liigid, iga tuletisinstrumendi puhul sellega seotud riskid, koguselised piirmäärad ning tuletisinstrumendiga tehtavate tehingutega seotud riskide hindamise meetodid.

2.  Investeerimistoote koostaja tagab, et investeerimistoote üldrisk seoses tuletisinstrumentidega ei ületa investeerimistoote koguväärtust.

Riski arvutamisel võetakse arvesse alusvara nüüdisväärtust, vastaspoole riski, turu tulevikusuundumusi ning positsioonide rahaks vahetamise ajavaru.

Kui vabalt võõrandatavad väärtpaberid või rahaturuinstrumendid sisaldavad tuletisinstrumenti, võetakse tuletusinstrumenti käesoleva artikli nõuete täitmisel arvesse.

3.  Riskiväärtuse arvutamisel tuleb kasutada järgmisi parameetreid:

a)  ühesuunaline usaldusvahemik 99%;

b)  hoiuaeg üks kuu (20 tööpäeva); ning

c)  riskitegurite tegelik vaatlusperiood (ajalugu) vähemalt kolm aastat (750 tööpäeva), v.a juhul, kui hinnakõikumiste märkimisväärse kasvu tõttu (nt äärmuslike turutingimuste tõttu) on õigustatud lühema vaatlusperioodi kasutamine.

4.  ESAd töötavad välja regulatiivsete standardite eelnõu, et määrata kindlaks:

a)  suunised jaeinvestoritele müüdavate investeerimistoodete riski mõõtmiseks ja üldriski arvutamiseks;

b)  finantsindekseid käsitlevad suunised.

ESAd esitavad kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile [kuupäev].

Komisjonile antakse volitused võtta esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastu määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10−14 sätestatud korras.

Artikkel 13f

Tootlust puudutavad eeskirjad

1.  Investeerimistoote tootlus ei tohi:

a)  hõlmata mitmeid eri sündmusi, mehhanisme või eri liiki varasid, et mitte tekitada väärtõlgendamise ohtu;

b)  sõltuda jaeinvestorile tundmatute sündmuste toimumisest (nt finantseerimisasutuse seadusjärgne kapitalimäär); või

c)  hõlmata jaeinvestorite käitumist mõjutavaid kombineerimiserisusi.

2.  ESAd koostavad suunised, milles antakse lõikes 1 osutatud tingimuste kohta täpsemad juhised.

III PEATÜKK

KAEBUSED, HEASTAMINE JA KOOSTÖÖ

Artikkel 14

Investeerimistoote koostaja ja investeerimistoote müüja kehtestavad asjakohased menetlused ja korra, millega tagatakse, et:

a)  jaeinvestoritel on tõhus võimalus investeerimistoote koostaja vastu kaebust esitada ja tõhus õiguskaitse;

b)   jaeinvestorid, kes on esitanud põhiteabedokumendiga või põhiteabedokumendi lisaga seotud kaebuse, saavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt sisulise vastuse; ning

c)  jaeinvestoritele on kättesaadavad tõhusad õiguskaitsemenetlused ka piiriüleste vaidluste korral, eriti juhul, kui investeerimistoote koostaja asub teises liikmesriigis või kolmandas riigis.

Artikkel 15

1.  Liikmesriigid tagavad vastavalt tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivile [2011/0373(COD)] ja tarbijavaidluste veebipõhise lahendamise määrusele [2011/0374(COD)] selle, et kui jaeinvestor algatab siseriiklikus õiguses sätestatud kohtuvälise vaidluste lahendamise menetluse investeerimistoote koostaja või müüja vastu seoses käesolevaga määrusega ette nähtud õiguste või kohustustega, osaleb investeerimistoote koostaja või müüja selles menetluses ▌:

a)  menetluse tulemusena võetakse vastu otsused, mis võivad olla investeerimistoote koostaja ja müüja jaoks siduvad;

b)  aegumistähtaeg vaidlusküsimuse kohtulikuks menetlemiseks on vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse ajaks peatatud;

c)  nõude aegumistähtaeg on menetluse ajaks peatatud;

d)  menetlus on tasuta või kättesaadav väikese tasu eest, vastavalt siseriiklikele õigusaktidele;

▌

1a.  Liikmesriigid tagavad, et kui vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustel on õigus kehtestada eelnevalt kindlaks määratud rahalised piirmäärad, et piirata juurdepääsu vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlustele, siis ei tohi asjaomased piirmäärad olla nii kõrged, et need muudaksid tarbijate juurdepääsu kaebuste menetlemisele vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuste poolt oluliselt raskemaks.

2.  Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud menetlusteks pädevad üksused [kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev]. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõik kõnealuste üksustega seotud edasised muutused.

3.  Lõikes 1 osutatud menetlusteks pädevad üksused teevad üksteisega koostööd käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate piiriüleste vaidluste lahendamisel.

Artikkel 15a

Teave vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta

1.  Liikmesriigid tagavad, et investeerimistoote koostaja või müüja annab jaeinvestorile teavet vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuste kohta, mille alla nad kuuluvad ja mis on pädevad tegelema nende ja jaeinvestorite vahel tekkida võivate vaidlustega. Ühtlasi täpsustavad nad, kas nad on või ei ole otsustanud neid üksusi kasutada või on neid jaeinvestoritega tekkivate vaidluste lahendamisel kasutama kohustatud.

2.  Lõikes 1 osutatud teave esitatakse selgesõnalisel, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval viisil kaupleja veebisaidil, kui see on olemas, ning vajaduse korral kaupleja ja tarbija vaheliste müügi- või teenuslepingute suhtes kohaldatavates üldtingimustes.

3.  Liikmesriigid tagavad, et kui jaeinvestori ja investeerimistoote koostaja või investeerimistoodet nende territooriumil müüva isiku vahel tekkinud vaidlust ei olnud võimalik jaeinvestorilt otse investeerimistoote koostajale või investeerimistoodet müüvale isikule esitatud kaebusest edasi lahendada, annavad viimased jaeinvestorile lõikes 1 osutatud teavet ning täpsustavad, kas ta kasutab vaidluse lahendamiseks asjaomaseid vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusi. See teave tuleb esitada paberil või muul püsival andmekandjal.

Artikkel 15b

Kollektiivne vaidluste kohtuväline lahendamine

Liikmesriigid võivad hallata või algatada selliseid vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi, kus lahendatakse ühiselt investeerimistoote koostaja ja müüja ning mitme jaeinvestori vahel tekkinud ühesuguseid või sarnaseid vaidlusi. Individuaal- ja kollektiivvaidluste ning individuaalse ja kollektiivse õiguskaitse jaoks ette nähtud vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemid on üksteist täiendavad, mitte välistavad menetlused.

Artikkel 16

Käesoleva määruse kohaldamisel teevad pädevad asutused koostööd üksteisega ja artiklis 15 osutatud kohtuväliste vaidluste ja heastamismenetluste eest vastutavate üksustega.

Eelkõige annavad pädevad asutused üksteisele põhjendamatu viivituseta teavet, mida on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Artikkel 17

1.  Liikmesriigid kohaldavad käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel direktiivi 95/46/EÜ.

2.  Isikuandmete töötlemisel EBA, EIOPA ja ESMA poolt kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001.

IV PEATÜKK

HALDUSKARISTUSED JA MUUD MEETMED

Artikkel 18

1.  Liikmesriigid sätestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate halduskaristuste ja muude meetmete kohta ning võtavad nende rakendamise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Kõnealused karistused ja muud meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

[24 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist] teavitavad liikmesriigid esimeses lõigus osutatud eeskirjadest komisjoni ja Euroopa järelevalveasutuste ühiskomiteed. Nad teavitavad komisjoni ja Euroopa järelevalveasutuste ühiskomiteed viivitamata kõnealuste eeskirjade mis tahes edasistest muudatustest.

2.  Pädevatel asutustel on siseriikliku õiguse kohaselt kõik järelevalvevolitused, sealhulgas uurimisvolitused, mis on vajalikud käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

2a.  Pädevad asutused teevad artikli 19 kohaste volituste kasutamisel tihedat koostööd, tagamaks, et halduskaristused ja muud meetmed annaksid käesoleva määrusega soovitud tulemuse, ning kooskõlastavad oma tegevuse, et hoida ära võimalik dubleerimine ja kattumine halduskaristuste ja muude meetmete kohaldamisel piiriülestel juhtudel.

Artikkel 19

1.  Käesolevat artiklit kohaldatakse kõigi käesoleva määruse rikkumiste suhtes.

▌

2.  Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on õigus kehtestada vähemalt järgmisi halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid:

a)  korraldus investeerimistoote turustamise keelustamiseks;

b)  korraldus investeerimistoote turustamise peatamiseks;

c)  avalik hoiatus, milles märgitakse ära vastutava isiku nimi ja rikkumise olemus;

d)  korraldus põhiteabedokumendi uue versiooni avaldamiseks;

da)  juriidilise isiku puhul haldustrahv kuni 10% kõnealuse juriidilise isiku eelnenud majandusaasta kogukäibest; kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on asjaomane aasta kogukäive selline aasta kogukäive, mis tuleneb põhiemaettevõtja konsolideeritud aastaaruandest eelnenud majandusaastal;

db)  füüsilise isiku puhul haldustrahv kuni 5 000 000 eurot või liikmesriigis, kus euro ei ole ametlik vääring, vastav summa omavääringus ...* [käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] seisuga.

3.  Liikmesriigid tagavad, et kui pädevad asutused on kooskõlas lõikega 2 kehtestanud ühe või mitu halduskaristust või muud meedet, on pädevatel asutustel õigus saata asjaomasele jaeinvestorile otse teade või nõuda, et investeerimistoote koostaja või müüja saadaks jaeinvestorile teate, milles investorit teavitatakse halduskaristusest või muust meetmest ning antakse neile teada, kus nad saavad esitada kaebusi või heastamisnõudeid.

Artikkel 20

Pädevad asutused võtavad artikli 19 lõikes 2 osutatud halduskaristuste ja muude meetmete kohaldamisel arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, sealhulgas:

a)  rikkumise raskust ja kestust;

b)  vastutava füüsilise või juriidilise isiku vastutuse astet;

c)  rikkumise mõju jaeinvestorite huvidele;

d)  rikkumise eest vastutava füüsilise või juriidilise isiku koostöövalmidust;

e)  vastutava füüsilise või juriidilise isiku varasemaid rikkumisi;

ea)  kõiki vastutava isiku poolt võetavaid meetmeid, et hoida ära rikkumise kordumine tulevikus;

eb)  vastutava isiku poolt rikkumise järel jaeinvestoritele makstavat hüvitist.

Artikkel 21

1.  Kui pädev asutus on avalikustanud halduskaristused ja muud meetmed, teavitab ta nendest halduskaristustest ja muudest meetmetest samal ajal EBAt, EIOPAt ja ESMAt.

2.  Liikmesriigid esitavad pädevale ESA-le kord aastas koondteabe artikli 18 ja artikli 19 lõike 2 kohaselt kehtestatud halduskaristuste ja muude meetmete kohta.

3.  EBA, ESMA ja EIOPA avaldavad selle teabe aastaaruandes.

Artikkel 22

Artikli 19 lõikes 1 osutatud rikkumiste eest määratud karistused ja muud meetmed avalikustatakse põhjendamatult viivitamata koos teabega käesoleva määruse rikkumise liigi ja selle eest vastutatavate isikute kohta ▌. Pädevad asutused võivad pärast vähemalt viie aasta möödumist eemaldada oma veebilehelt selle üksuse andmed, kelle suhtes halduskaristusi või muid meetmeid kohaldati.

▌

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

1.  Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud tingimusi.

2.  Artikli 8 lõikes 5, artikli 10 lõikes 2 ▌, artikli 12 lõikes 4, artikli 13a lõikes 10 ning artikli 13b lõikes 9 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile [kaheks aastaks] alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab pikendamise suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 5, artikli 10 lõikes 2 ▌, artikli 12 lõikes 4, artikli 13a lõikes 10 ning artikli 13b lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle korraga teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 8 lõike 5, artikli 10 lõike 2 ▌, artikli 12 lõike 4, artikli 13a lõike 10 ning artikli 13b lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel [kahe kuu] võrra.

5a.  Ilma et see piiraks määruste (EL) nr 1093/2010, 1094/2010 ja 1095/2010 muude sätete kohaldamist, on Euroopa Parlamendil ja nõukogul vastuväidete esitamiseks [käsitletavate küsimuste keerulisuse ja mahu tõttu] aega kaks kuud, kui komisjon kiidab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu muudatusteta heaks. Seda tähtaega võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel ühe korra ühe kuu võrra pikendada.

Artikkel 23a

Muud sätted regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude kohta

1.  Olenemata mis tahes tähtajast, mis on ette nähtud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude esitamiseks komisjonile, lepitakse kokku nende järkjärguline esitamine selliselt, et määratakse kindlaks tekstid või tekstide rühmad, mis tuleb esitada 12, 18 ja 24 kuud varem.

2.  Komisjon ei võta vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid selliselt, et Euroopa Parlamendi kontrolliaeg lüheneks parlamendi töö vaheaja tõttu vähem kui kahe kuuni, ajapikendus kaasa arvatud.

3.  ESAd võivad regulatiivsete tehniliste standardite ettevalmistamise eri etappides konsulteerida Euroopa Parlamendiga, eriti juhul, kui on probleeme käesoleva määruse kohaldamisalaga.

4.  Kui Euroopa Parlamendi pädev komisjon on regulatiivsed tehnilised standardid tagasi lükanud ja järgmise täiskogu istungjärgu alguseni on jäänud vähem kui kaks nädalat, võib Euroopa Parlament pikendada artikli 23 lõikes 5a osutatud vastuväidete esitamise tähtaega kuupäevani, mil algab järgmisele täiskogu istungjärgule järgnev täiskogu istungjärk.

5.  Regulatiivse tehnilise standardi tagasilükkamise korral ja juhul, kui tuvastatud probleemid on piiratud ulatusega, võib komisjon võtta muudetud eelnõude esitamiseks vastu kiirendatud ajakava.

6.  Komisjon tagab, et kõikidele Euroopa Parlamendi järelevalverühma päringutele, mis on esitatud ametlikult pädeva parlamendikomisjoni esimehe vahendusel, vastatakse enne regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu vastuvõtmist viivitamata.

Artikkel 24

1.   Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõikes 1 ja artiklis 27 osutatud fondivalitsejad ja äriühinguna asutatud fondid ning kõnealuse direktiivi artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofondide osakute müüjad on käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmisest vabastatud kuni ... [Kolm aastat pärast jõustumist].

1a.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL(12) artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud AIFi valitsejad ja sama direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivsete investeerimisfondide (AIFide) osakuid müüvad isikud vabastatakse käesoleva direktiivi kohastest kohustustest kuni … [Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist], eeldusel et nad esitavad siseriiklikust õigusest lähtuvalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 78 või asjakohaste siseriiklike õigusnormide kohase investorile esitatava põhiteabedokumendi.

Artikkel 25

1.  Hiljemalt ... [Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] vaatab komisjon määruse läbi. Läbivaatamine hõlmab määruses sätestatud eeskirjade praktikas kohaldamise üldist ülevaadet, võttes arvesse jaeinvesteerimistoodete turu arengut. ▌Läbivaatamisel kaalutakse ka käesoleva määruse reguleerimisala võimalikku laiendamist muudele uutele või innovaatilistele liidus levitatavatele finantstoodetele.

2.  Komisjon esitab pärast konsulteerimist Euroopa järelevalveasutuste ühiskomiteega Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek.

2a.  Alates ... [Käesoleva määruse jõustumise kuupäev] koostavad investeerimistoote koostajad põhiteabedokumendi vastavalt käesolevale määrusele ja nende suhtes tehakse direktiivi 2003/71/EÜ artikli 5 lõike 2 nõudest, mille kohaselt tuleb prospekti kohta esitada kokkuvõte, erand.

Artikkel 26

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates … [Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 70, 9.3.2013, lk 2. (2) ELT C 11, 15.1.2013, lk 59. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1). (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/92/EÜ kindlustusvahenduse kohta (EÜT L 9, 15.1.2003, lk 3). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1). (7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0012. (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16). (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv) (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63). (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84). (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/39/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste konkurentsile avamise jätkamise kohta (ELT L 176, 5.7.2002, lk 21). (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).