(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0809),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3 ja artikli 182 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0466/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. märtsi 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 19. juuli 2012. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 12. septembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning väliskomisjoni, arengukomisjoni, eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kalanduskomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, õiguskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0427/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 181, 21.6.2012, lk 111. (2) ELT C 277, 13.9.2012, lk 143.

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1291/2013) lõplikule kujule).

KOMISJONI AVALDUS

Avaldus artikli 19 kohta

Euroopa Komisjon teeb raamprogrammi „Horisont 2020” puhul ettepaneku jätkata inimese embrüonaalsete tüvirakkudega seotud teadusuuringute ELi poolse rahastamise otsustamisel sama eetikaraamistikuga nagu seitsmendas raamprogrammis.

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku jätkata selle eetikaraamistikuga sellepärast, et selles on kogemuste varal välja kujunenud vastutustundlik lähenemisviis kõnealuse paljutõotava teadusvaldkonna jaoks ning selline lähenemisviis on seni hästi toiminud teadusprogrammis, milles osaleb teadlasi paljudest väga erinevate õigusnormidega riikidest.

(1)  Raamprogrammi „Horisont 2020” käsitlevas otsuses jäetakse ühenduse rahastamisest selgesõnaliselt välja kolm teadusuuringute valdkonda:

–  inimeste kloonimisele suunatud teadusuuringud, mille eesmärk on paljundamine;

–  inimese genotüübi muutmisele suunatud teadusuuringud, mis võivad sellised muutused päritavaks muuta;

–  teadusuuringud, mis on suunatud inimese embrüote loomisele üksnes teadustöö eesmärgil või tüvirakkude saamiseks, sealhulgas keharakkude tuuma siirdamise abil.

(2)  Teadusuuringuid, mis on keelatud kõikides liikmesriikides, ei rahastata. Kui mingi teadusuuring on liikmesriigis keelatud, siis seda seal ei rahastata.

(3)  „Horisont 2020” käsitlev otsus ja eetikaraamistik, millega reguleeritakse inimese embrüonaalsete tüvirakkudega seotud teadusuuringute rahastamist, ei sisalda ühtegi hinnangut selliseid teadusuuringuid reguleerivate õiguslike või eetikaraamistike kohta liikmesriikides.

(4)  Euroopa Komisjon ei kutsu oma pakkumiskutsetes selgesõnaliselt üles kasutama inimese embrüonaalseid tüvirakke. Nii täiskasvanud inimese kui ka embrüonaalsete tüvirakkude kasutamise või kasutamata jätmise üle otsustavad teadlased vastavalt soovitud eesmärkidele. Praktikas on kõige suurem osa tüvirakkudega seotud teadusuuringutele eraldatud ühenduse vahenditest suunatud täiskasvanud inimese tüvirakkude kasutamisele. Ei ole mingit põhjust seda suundumust raamprogrammis „Horisont 2020” oluliselt muuta.

(5)  Iga projekt, milles on ette nähtud inimese embrüonaalsete tüvirakkude kasutamine, peab läbima teadusliku hindamise, mille käigus sõltumatud eksperdid hindavad, kas selliste tüvirakkude kasutamine on püstitatud teaduslike eesmärkide saavutamiseks vajalik.

(6)  Teadusliku hindamise edukalt läbinud taotlustele korraldab Euroopa Komisjon range eetikakontrolli. Seejuures võetakse arvesse põhimõtteid, mida esindavad Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning kehtivad rahvusvahelised konventsioonid, nagu 4. aprillil 1997 Oviedos alla kirjutatud Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon ning selle lisaprotokollid ja UNESCO inimgenoomi ning inimõiguste ülddeklaratsioon. Eetikakontrolli üks eesmärk on samuti kontrollida, kas esitatud taotlused järgivad nende riikide eeskirju, kus teadusuuringuid läbi viiakse.

(7)  Erandjuhtudel võidakse eetikakontrolli teha projekti käigus.

(8)  Igale projektile, milles on ette nähtud inimese embrüonaalsete tüvirakkude kasutamine, tuleb enne projekti algust hankida asjaomase riikliku või kohaliku eetikakomisjoni heakskiit. Järgida tuleb kõiki riiklikke eeskirju ja menetlusi, sealhulgas neid, mis käsitlevad vanemate nõusolekut, rahaga ahvatlemise keeldu jms. Kontrollitakse seda, kas projektis on viidatud litsentsimis- ja kontrollimeetmetele, mida peavad võtma selle liikmesriigi pädevad ametiasutused, kus teadusuuringuid teostatakse.

(9)  Taotlused, mis läbivad edukalt teadusliku hindamise, riiklikud või kohalikud eetikakontrollid ning Euroopa Komisjoni eetikakontrolli, esitatakse igal üksikul juhul eraldi kinnitamiseks liikmesriikidele, kes tulevad kokku vastavalt kontrollimenetlusele toimiva komiteena. Inimese embrüonaalsete tüvirakkude kasutamist ettenägevaid projekte, mida liikmesriigid heaks ei kiida, ei rahastata.

(10)  Euroopa Komisjon jätkab tööd selle nimel, et ühenduse vahenditega rahastatud tüviraku-uuringute tulemused oleksid lihtsalt kättesaadavad kõikidele teadlastele, teenides seega kõikide riikide patsientide huve.

(11)  Euroopa Komisjon toetab meetmeid ja algatusi, mis soodustavad inimese embrüonaalsete tüvirakkudega seotud teadusuuringute koordineerimist ja ratsionaliseerimist vastutustundlikult ja eetiliselt. Eelkõige jätkab komisjon inimese embrüonaalsete tüvirakuliinide Euroopa registri loomise toetamist. Selle registri toetamine võimaldab jälgida Euroopas olemasolevaid inimese embrüonaalseid tüvirakke, aidata kaasa nende parimale kasutamisele teadlaste poolt ning see võib aidata vältida tarbetut uute tüvirakuliinide loomist.

(12)  Euroopa Komisjon jätkab olemasolevat tava ega esita vastavalt kontrollimenetlusele toimivale komiteele ühtegi projektitaotlust, mis sisaldab teadusuuringuid, mille käigus hävitatakse inimese embrüoid, sealhulgas tüvirakkude saamiseks. Selle uurimisetapi rahastamisest väljajätmine ei takista ühenduse vahendite eraldamist järgmistele inimese embrüonaalsete tüvirakkude kasutamisega seotud etappidele.

Avaldus energia kohta

Komisjon tunnistab olulist rolli, mida etendavad lõppkasutaja energiatõhusus ja taastuvenergia tulevikus, paremate võrkude ja salvestamise tähtsust võrkude potentsiaali suurendamisel ning vajadust turuleviimise meetmete järele, et luua suutlikkust, parandada juhtimist ja saada üle turutõketest, et oleks võimalik täiustada energiatõhusust ja taastuvenergia lahendusi.

Komisjon püüab tagada, et vähemalt 85 % „Horisont 2020” energia eesmärgi eelarvest kulutatakse mittefossiilsete kütustega seotud valdkondades nii, et vähemalt 15 % energia eesmärgi kogueelarvest kulutatakse turgude suutlikkusele võtta vastu Euroopa aruka energiakasutuse III programmis olevaid taastuvenergia ja energiasäästu tehnoloogiaid. Programmi rakendatakse sihtotstarbelise juhtimisstruktuuri kaudu ja see hõlmab ka toetust säästva energiapoliitika rakendamisele, suutlikkuse ülesehitamisele ja investeeringuteks mõeldud vahendite kasutuselevõtmisele, nagu seda on seni tehtud.

Ülejäänud osa kasutatakse fossiilkütustel põhinevatele tehnoloogiatele ja arenguvõimalustele, mida peetakse visiooni 2050 saavutamiseks ülioluliseks ja mis toetavad säästvale energiasüsteemile üleminekut.

Nende eesmärkide suunas tehtavaid edusamme jälgitakse ja komisjon annab saavutatud edust korrapäraselt aru.

Avaldus tipptasemel teadmiste levitamise ja osalemise laiendamise kohta

Uue rubriigi „Tipptasemel teadmiste levitamine ja osalemise laiendamine” kohaselt on komisjonil kohustus töötada välja ja rakendada meetmeid teadusuuringute ja innovatsiooni tasemes esinevate erinevuste kaotamiseks Euroopas. Nende meetmete jaoks ette nähtud rahalised vahendid ei ole väiksemad kui summa, mis kulutati seitsmendas raamprogrammis nn osalemise laiendamise meetmete peale.

Tipptasemel teadmiste levitamisele ja osalemise laiendamisele eraldatud eelarvest tuleks toetada osalemise laiendamisega seotud COSTi uusi tegevusi. COSTi tegevusi, mis selle alla ei kuulu ja mille eelarve peaks olema samas suurusjärgus, tuleks toetada erieesmärgi 6 „Euroopa muutuvas maailmas: kaasav, innovatiivne ja kaasa mõtlev ühiskond” eelarvest.

Poliitika toetusvahendi ja riiklike kontaktpunktide riikidevaheliste võrgustikega seotud tegevustest suuremat osa tuleks samuti toetada erieesmärgi 6 „Euroopa muutuvas maailmas: kaasav, innovatiivne ja kaasa mõtlev ühiskond” eelarvest.

Avaldus kvaliteedimärgise kohta

Liidu tasandil sekkumine võimaldab kogu ELi hõlmavat konkurentsi, et valida välja parimad ettepanekud, mistõttu paraneb erinevate valdkondade tipptase ning tipptaseme teadusuuringud ja innovatsioon tehakse nähtavaks.

Komisjon leiab, et positiivse hinnangu saanud Euroopa Teadusnõukogu, Marie Sklodowska-Curie, koostöömeetmed, VKEde vahendi 2. etapp ja koostööprojektide ettepanekud, mida eelarvepiirangute tõttu ei olnud võimalik rahastada, on siiski täinud „Horisont 2020” tipptaseme kriteeriumi.

Osalejate nõusolekul jagatakse seda teavet pädevate asutustega.

Komisjon peab seetõttu tervitatavaks kõiki algatusi rahastada selliseid projekte riiklikest, piirkondlikest või eraallikatest. Selles suhtes on ka ühtekuuluvuspoliitikal suutlikkuse loomise kaudu tähtis roll.

Avaldus VKEde rahastamisvahendi kohta

VKEde toetamine programmis „Horisont 2020” on väga suure tähtsusega ja aitab märkimisväärselt kaasa programmi eesmärgile edendada innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomist. Seepärast tagab komisjon VKEde toetamisel programmis „Horisont 2020” suure läbipaistvuse, eelkõige VKEde rahastamisvahendi kaudu tööprogrammides, suunistes ja kommunikatsioonimeetmetes. Tehakse kõik pingutused tagamaks, et VKEd saaksid lihtsalt ja kiiresti tuvastada ja kasutada võimalusi, mis on nende jaoks nähtud ette prioriteedis „Ühiskonnaprobleemid” ja erieesmärgis „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia valdkonnas”.

VKEde rahastamisvahendit rakendatakse ühe keskse juhtimisstruktuuri kaudu, mis vastutab projektide hindamise ja juhtimise, sh ühiste IT süsteemide ja äriprotsesside kasutamise eest.

VKEde rahastamisvahend peaks ligi tõmbama VKEde kõige kaugeleulatuvamaid innovatsiooniprojekte. Seda rakendatakse peamiselt alt-üles, kasutades nn pidevalt avatud pakkumiskutset, mis on kohandatud VKEde vajadustele, nagu on sätestatud erieesmärgis, mis käsitleb innovatsiooni VKEdes, ning samas võetakse arvesse erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia valdkonnas” prioriteete ja eesmärke ja ühiskonnaprobleeme ning tehakse võimalikuks pakkumiste ja nimetatud tehnoloogia ühendamine viisil, mis toetab alt-üles käsitust. Pakkumiskutse võib iga kahe aasta tagant läbi vaadata / uuendada, et võtta arvesse kaheaastasi strateegilisi programme. Vajaduse korral võib lisaks eespool nimetatud pakkumiskutsele korraldada pakkumiskutseid konkreetsetel strateegilist huvi pakkuvatel teemadel. Nendes pakkumiskutsetes kasutatakse VKEde vahendi kontseptsiooni ja menetlusi ning ühtset kontaktpunkti taotlejate ning kaasnevate mentorlus- ja juhendamisteenuste jaoks.

Avaldus artikli 6 lõike 5 kohta

Ilma et see piiraks iga-aastast eelarvemenetlust, kavatseb komisjon esitada Euroopa Parlamendiga peetava struktuurse dialoogi raames iga-aastase aruande eelarve täitmise kohta „Horisont 2020” II lisas toodud prioriteetide ja nende alla kuuluvate erieesmärkide kaupa, sh artikli 6 lõike 5 võimaliku kohaldamise kohta.

Avaldus artikli 12 kohta

Komisjon esitab taotluse korral Euroopa Parlamendi vastutavale komisjonile vastuvõetud tööprogrammid.